Head kolleegid! Rõõm on näha nii suurt huvi selle teema käsitlemise vastu. Kas tegu on riiklikult tähtsa küsimusega? Ainult üks erakond paneb selle kahtluse alla, aga ülejäänud viie erakonna esindajad ei pane. Kuuest erakonnast viie esindajad toetasid õiguskomisjonis otsust, et toimuks olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu VEB Fondi juhtumi teemal, ühe erakonna esindaja jäi siis erapooletuks. Kokku oli OTRK ettevalmistamiseks ette nähtud neli õiguskomisjoni istungit. Alustasime 22. märtsil, kui kohal olid Uno Kaskpeit, Hardi Volmer, Artur Talvik Külliki Kübarsepa asendusliikmena, Liisa Oviir, Olga Ivanova, Raivo Aeg, Toomas Vitsut, Urve Tiidus ja Valdo Randpere. Jätkasime 2. ja 9. aprillil. Lõpliku lähteülesande ja päevakorra kinnitasime 17. aprillil. Reformierakonna esindaja Taavi Rõivas proovis päevakorda muuta ja kutsuda esinema Mart Laari. Komisjoni enamus seda ei toetanud. Lisaks väitis ta, et võib-olla ei peaks seda teemat üldse arutama, kuna tema ise oli tol ajal väga noor, 14-aastane, aga see argument ei leidnud samuti toetust. Sel esmaspäeval, kui kinnitati Riigikogu selle nädala päevakord, pooldas seda 81 rahvasaadikut, ühtegi vastuhäält ei olnud. Seega, see pisike poliitiline protest kuulub pigem ühe erakonna rubriiki ning peegeldab poliitilisi hirme, mitte midagi muud.
Tegu on riiklikult tähtsa küsimusega kahel põhjusel. Esiteks, Eesti on õigusriik, aga pole võimalik olla õigusriik, olemata õiglusriik. Kui me tegime omandireformi, siis hoolimata selle tulemuste küsitavusest, me püüdsime taastada õiglust. Selle õigluse jaluleaitamisega tegeleb veel ka tänane valitsus, eelmisele valitsusele õigluse printsiip oluline ei olnud. VEB Fondi küsimus tähendab samasuguse õigluse jaluleseadmist. Kui Eesti Vabariik ei suuda jalule seada õiglust, kas ta siis üldse saab pretendeerida õigusriigi nimele?
Vanarahvas ütleb, et naasklit kotti ei peida. Tõesti, VEB Fondi naaskel välgub peitjate kotis läbi kotiriide. Reformierakond on hirmul, sest see naaskel võib teda torgata kõige valusamasse kohta, võib paljastada, et selle erakonna vundament on laotud võõra raha pakkidest. Ah ei ole? No näidake siis, armsad kolleegid, oma erakondliku, R-Hoolduse raha päritolu. Mis teil siis karta on? Iga aus asi võib olla ka avalik. Miks te tahate kõike VEB Fondiga seotut kinni mätsida?
Reformierakond on nüüd üles võtnud kodakondsuse teema. Kiitus! Ma tunnustan selle eest, tublid! Kuid veel rohkem peame kindlustama Eesti kodakondsuse väärtuslikkust. Miks inimene peab homsest veel rohkem hindama Eesti kodakondsust? Meile öeldakse, et siis saab ta kaitset välismaal. Aga kas ta ei peaks saama kaitset oma kodumaalt ka kodumaal? Miks me siis seadusandjatena ei väärtusta oma riigi kodakondsust ega näita, et Eesti inimesed ja Eesti ettevõtjad on kaitstud siinsamas riigis, kus Reformierakonna kunagise esimehe ning Eesti Panga presidendi Siim Kallase kohusetäitja Vahur Kraft on tegutsenud võltsdokumendi alusel? Nüüd tegid ärimehed Riigireformi SA. Nad kaitsevad ennast, sest tunnevad, et ilma reformimata see riik neid piisavalt ei kaitse. Näitame siis, et kaitseme küll, et kaitseme ettevõtlust, mida osa sellesama riigi poliitikuist on teadlikult kahjustanud.
Eesti on aidanud looduskatastroofide ohvreid siin- ja sealpool maailmas, VEB Fond tekitas ohvreid aga meil siinsamas kodus. Jürgen Ligi võib selle peale vilistada, tema ja Reformierakonna huvi on see lugu igaveseks ära peita, aga naasklit kotti ei peida, see torkab ja õige valusalt. See on riikliku tähtsusega küsimus.
Täna seisan ma siin ja saaks ka teisiti, kui sooviks kaasa aidata varjamisele, vassimisele ja kinnimätsimisele. Kuid minagi soovin eelkõige Eestile, aga ka Reformierakonnale parimat, restart'i, paremat algust. See on võimalik siis, kui me räägime VEB Fondist võimalikult avatult. Täna me räägime VEB Fondist, sest me ei saa teisiti edasi minna, kui me võitleme õiglasema Eesti nimel, aga meil on asju, mis on läbi rääkimata. Kõigile on selge, et VEB Fondi asjus küsimusi on. See tont käib meil järel, see käib Eesti riigil ja poliitikutel järel ning sellele tuleks ükskord punkt panna.
Tartu Ülikooli finantsõiguse dotsent Lasse Lehis ütles üleeile Postimehes järgmist: "Mina arvan, et sertifikaadiomanikele oleks tulnud mingis vormis hüvitist maksta, kuidas täpselt, siin oleks olnud variante ja siin on ka praegu variante. Riik on vastutusest kõrvale hiilinud kogu selle aja. On see nüüd riigi tegemata töö, on see Eesti Pank, on see VEB Fond eraldi sihtasutusena, keegi ei taha vastutust endale võtta. Sellepärast arvan, et on õige riigikogu tasandil see asi ära lahendada."
Meil, Riigikogul, on see vastutus, et lõpetada aastatepikkune kinnimätsimine ja institutsioonide mainele kahju tekitamine. Eesti Pank on põhiseaduslik institutsioon. Eesti Panga võltsitud dokumendi abiga kanditi Venemaa avarustes välja üle 32 miljoni dollari. Pea pool nõuetest rahuldati võltsitud dokumendi alusel. Eesti Panga audit tuvastas, et Eesti Pank oli 1995. aasta 5. aprillil saatnud VEB Pangale kirja, milles oli Vene residendist äriühingu TSL Internationali nõude kohta esitatud valeandmeid. Eesti Panga auditi kohaselt oli TSL Internationali nõue VEB Fondis null, samal ajal kui Eesti Panga 1995. aasta 5. aprilli kirja järgi oli TSL Internationali nõude suurus 32,3 miljonit USA dollarit. Valeandmetega kirja allkirjastas Eesti Panga presidendi kohusetäitja.
Reformierakond on nurkasurutuna öelnud, et VEB Fondiga toimunu jääb Vahur Krafti aega, kellel puuduvad seosed nende erakonnaga. Võime üsna kindlalt väita, et me keegi ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes usuks, et Vahur Kraft tegi Eesti Pangas midagi sellist, millega tema vahetu eelkäija sel ametikohal kursis ei olnud. Selle väite kinnituseks on õhus küsimus, miks ei ole Reformierakond teinud midagi selleks, et seda asja uurida, väites, et selle taga on ainult üks isik, Vahur Kraft, küll on aga tehtud kõik selleks, et teemat 20 aastat summutada. Erinevad Reformierakonnaga valitsuses olnud koalitsioonipartnerid on kahetsusväärsel kombel pidanud VEB Fondi teemal tegema kompromisse ja silmad kinni pigistama. Ka Eesti olulisemate institutsioonide esindajad on sunnitud hämama, et katta suurpettust. Reformierakond on tallanud Eesti põhiseaduslike institutsioonide usaldusväärsusel ja kahjustanud nende mainet, muutnud need institutsioonid poliitilisteks mängukannideks. Samas on neid, kes ei ole allunud, näiteks Riigikontrolli, naeruvääristatud.
Seesama erakond on kümme aastat rääkinud, et VEB Fond on üks suur poliitiline mull, samal ajal on nad ise oma tegevusetusega selle teema politiseerinud. Ka Reformierakonna huvides on asi ära lahendada, et nelja aasta pärast ei oleks jälle vaja seda arutada. Alles nüüd, kui me oleme vabanenud eelnimetatud erakonna juhtimisest, saame asjadest avatult rääkida. See on erakordne hetk, kui mitmed riiklikud institutsioonid, eelkõige Eesti Pank, ei ole enam Reformierakonna kontrolli all. Ainus Eesti Panga president, kes on ametlikult vabandust palunud, on Ardo Hansson – mees, kes pole selle asjaga seotud. Eesti Panga presidendiks saades leidis Hansson kohe üles dokumendid, mida Reformierakonna poolt mehitatud juhtidega pangas ei suudetud leida kümne aasta jooksul. Kui juba Ardo Hansson on pidanud vajalikuks Eesti Panga nimel vabandust paluda, siis ei saa kuidagi väita, et midagi pole olnud. Kelle ees ta siis vabandust palus? Tema soov on olnud Eesti Panga mainet parandada ja selle sammuga ta seda ka tegi.
Erakond, kes on oma retoorika üles ehitanud ettevõtjate kaitsmisele, on selle teema puhul käitunud ettevõtjatega ülekohtuselt ja vaenulikult. Küsimus ei ole ettevõtjatele kahju kompenseerimises, vaid selles, et neile tuleb tagasi maksta nende oma raha, mis omal ajal jõuga ära võeti. Loodame, et erinevalt Reformierakonnast teised erakonnad ei represseeri meie oma inimesi, meie oma ettevõtjaid.
Venemaa Föderatsiooni rahandusministeeriumi nõusolekul realiseeris TSL International 1997. ja 1998. aastal Venemaal VEB Panga nõuded Eesti Panga 1995. aasta valeandmetega kirjas toodud summas, mida oli kokku 32,3 miljonit USA dollarit. Kes ja kui palju Eestis seda raha sai, on teadmata. Uue põlvkonna poliitikutel on võimalik anda toimunule oma hinnang ja võtta vastutus. Ettevõtjate rahaga päästeti Eesti kroon ja pangandus. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval on lõpuks aeg leida väärikas ja õiglane lahendus ka ettevõtjate jaoks. Tänan!