Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala teisipäevast istungit eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Palun, Rainer Vakra!

Rainer Vakra

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel anda üle keskkonnakomisjoni algatatav seaduseelnõu. See on jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende seaduste muutmise vajadus tuleneb eelmise aasta 1. detsembril esitatud kollektiivsest pöördumisest, mis kandis pealkirja "Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!", millel oli 2569 eestlase allkiri. Sellest tulenevalt on eelnõu eesmärk tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamisreeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast. Selleks täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Nimetatud koolitusele ja koolitajale esitavad nõuded ja koolituse mahu, samuti koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister oma määrusega. Aitäh teile ja ilusat hommikut!

Aseesimees Enn Eesmaa

Riigikogu juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Nagu alati, Riigikogu juhatus käitub selle eelnõuga Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 76 saadikut, puudub 25.
Üleval loožis jälgib meie istungit rühm Palestiina noori diplomaate. Welcome to the plenary session, our palestinian guests!


1. 10:03 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigi eelarvestrateegia 2019–2022" arutelu

Aseesimees Enn Eesmaa

Tänane esimene päevakorrapunkt on olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigi eelarvestrateegia 2019–2022" arutelu. Lubage mul enne selle päevakorrapunkti juurde asumist lühidalt tutvustada menetlemise korda. Kuid Jürgen Ligil on ilmselt protseduuriline küsimus. Palun!

Jürgen Ligi

Mul on jah, ma ei oska kusagilt mujalt küsida. Öelge, kas juhul, kui ei ole olemas sellist asja nagu mitteolulise tähtsusega küsimus, saaks seda formaati äkki natuke ümber sõnastada? "Oluline tähtsus" on tautoloogia. Väga kole on, kui me selliseid fraase siin järjest ja järjest paljundame.

Aseesimees Enn Eesmaa

Kindlasti võtab Riigikogu juhatus selle märkuse arvesse, kuid Riigikogu juhatus ei määra, kas tegemist on olulise või vähem olulise küsimusega, veel vähem seda, kas tegemist on riikliku või mitteriikliku küsimusega. Olgem ausad, meie töös ei olegi vähetähtsaid küsimusi. Kuid alati tuleb see initsiatiiv kas mõnest komisjonist või mõnest saadikurühmast. Nii et, Jürgen Ligi, ma ei loe seda päris lõpuni protestiks, vaid lihtsalt tähelepanu juhtimiseks.
Kõigepealt esineb meile rahandusminister Toomas Tõniste, tema ettekanne kestab kuni 20 minutit, sellele järgnevad küsimused ja vastused (kuni 30 minutit). Seejärel esineb riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Aivar Sõerd kuni 10-minutilise ettekandega, järgnevad küsimused ja vastused (kuni 20 minutit). Kolmandana teeb ettekande rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin, tema ettekanne kestab samuti kuni 10 minutit, millele järgnevad küsimused ja vastused (kuni 20 minutit). Neljanda ettekandega esineb eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber (kuni 10 minutit), millele järgnevad küsimused ja vastused (kuni 20 minutit). Teisisõnu on neli ettekannet. Riigikogu liige võib esitada ettekandjatele arutelu jooksul kokku kuni kaks küsimust. Tavaliselt on nii, et kui saadakse luba see teine küsimus esitada, siis istungi juhataja tuletab ka meelde, et tegemist on teise küsimusega. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avame läbirääkimised, mille käigus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni taotlusel teen teile ettepaneku, et kõigepealt võtaksid sõna fraktsioonide esindajad. Nagu tavaliselt, pärast arutelu lõppemist Riigikogu otsust vastu ei võtta. Nüüd ma palun ettekandeks mikrofoni juurde rahandusminister Toomas Tõniste. Palun!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! On kahtlemata põhjendatud, et riigi eelarvestrateegiat aastateks 2019–2022 arutatakse Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Igale riigile on oluline, et majandus ja rahaasjad oleksid heas korras, sest see on meie ja meie laste heaolu üks olulisi tagatisi. Ilma toimiva majanduseta ei ole riiki ja riik, kes on suurtes võlgades, lämmatab varem või hiljem ka majanduse. Meie soovid on aga alati suuremad kui võimalused ja laenurahaga kipub tihti minema ka nii, et mis kergelt tulnud, see kergelt läinud.
Mul on väga hea meel, et oleme kokku pannud eelarvestrateegia, mis näeb ette, et valitsussektori eelarve on struktuurselt tasakaalus ja nominaalselt ülejäägis. 2022. aastaks oleme tagavaraks kavandanud isegi väikese struktuurse ülejäägi. See tähendab seda, et riigirahandus on ka tulevikus heas korras. Valitsuse eelarvepoliitika on vastutustundlik ja minu meelest on oluline, et me ei ela üle oma võimete.
Eestile on iseloomulik, et meie valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu kõige väiksem. Nii on ka edaspidi. Veelgi enam, me kasutame eelarve ülejääki ja reserve selleks, et maksta tagasi varem võetud laene. Möödunud aastal oli valitsussektori võlakoormus 9% SKT-st, 2022. aastaks kahaneb see ligi kaks korda ehk 5,3%-ni SKT-st. Juba 2020. aastal jõuame me olukorda, kus valitsussektori võlad on väiksemad kui reservid. Seega, kokkuvõttes valitsussektori netovarad kasvavad.
Need, kes on otsustanud oma kriitika suunata reservidele, tegelevad tegelikult lihtsalt eksitamisega, sest laene ja reserve tuleb alati vaadata koos. Põhimõtteliselt võiksime me otsustada ka laene refinantseerida ja koguda reserve veel juurde, kuid see ei oleks majanduslikult otstarbekas, sest meie reservid on võimalike kriisiolukordade jaoks Rahandusministeeriumi hinnangul enam kui piisavad ja madalate intresside tõttu ei ole kasulik raha lihtsalt niisama reservides hoida.
Laiem raamistik, milles me oma eelarvepoliitikat kavandame, on kokkuvõttes see, et eelarve on struktuurses tasakaalus ja nominaalses ülejäägis. See tähendab, et me jahutame veidi majandust, võttes majandusest raha välja ja makstes sellega tagasi laene. Struktuurne tasakaal oma olemuses tähendab seda, et riigi eelarvepoliitika vastab riigi majanduse olukorrale, ei jahuta ega kuumuta majandust üleliia. Need, kes soovitavad, et tegelikult peaks valitsuse eesmärk olema hoopis struktuurne ülejääk, soovitavad kaudselt seda, et me peaksime oma majanduskasvu jahutama rohkem, kui majanduse olukorra hindamiseks mõeldud metoodika järgi mõistlik oleks. Loomulikult on see võimalik, aga mina ei ole veendunud selle mõistlikkuses.
Eesti maksukoormus on jätkuvalt allpool Euroopa Liidu keskmist, mis on 40% SKT-st. Samas on meie maksukoormus Lätist ja Leedust mõnevõrra suurem, mis tähendab, et majanduse konkurentsivõime huvides ei peaks me maksukoormusel kasvada laskma. Heidame pilgu ajalukku. Meie maksukoormus oli enne suurt kriisi 31% lähedal ja tõusis juba 2016. aastaks 34% tasemele, kusjuures peamine, üle 2% suurune hüpe toimus aastatel 2014–2016, kui valitsust juhtis Reformierakond. Tuletan meelde, et 1% maksukoormuse tõusu tähendab maksumaksjatele aastas üle 200 miljoni euro suurust lisakulu. See ei ole väike raha. Sellepärast on mul rahandusministrina eriti hea meel selle üle, et valitsus, kus osalevad partnerid on maailmavaate poolest minu koduerakonnast pigem vasakul, on kokku leppinud eelarvestrateegias, mis maksukoormust sisuliselt ei suurenda, ja järgmistel aastatel püsib meie maksukoormus stabiilselt 34% lähedal SKT-st. Ka Eesti tööjõumaksud on alla Euroopa keskmise, see aitab säilitada Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Maksukoormust ja tööjõumakse vähendab muu hulgas maksuvaba tulu reform, mis vähendab nende töötajate tööjõumakse, kes saavad väiksemat palka. Samuti on mul väga hea meel selle üle, et valitsus on kokku leppinud maksurahus ja uusi makse ei tule. Järgmise aasta algusesse kavandatud alkoholiaktsiisi tõus jääb ära. Samamoodi jätsime juba varem ära eelmise valitsuse tänavuse aasta algusesse kavandatud diislikütuse aktsiisi tõusu. Jäävad ära ka magustatud jookide maks ja pakendiaktsiisi muudatused.
Räägin mõne sõna Eesti majanduse arengust. Eesti majandus kasvab kiiremini, kui me varem ootasime. See on hea uudis. Sel aastal kasvab majandus 4%, järgmisel aastal 3,3% ja siis stabiliseerub kasv 3% lähedal. Eesti on väike ja avatud majandusega riik. Meil läheb hästi siis, kui meie naabritel läheb hästi. Aga me peame oskama seda head keskkonda ära kasutada ja valitsus ei tohi teha asju, mis ettevõtteid ilmaasjata takistavad, ning valitsus peab tagama, et riik – Eestis eriti e-riik – toimiks lihtsalt ja mugavalt iga kodaniku jaoks.
Majanduse kasvades tõusevad ka palgad. Keskmine palk jätkab kiiret tõusu, rohkem kui 5% aastas. Järgmisel aastal on oodata, et keskmine palk on ligi 1380 eurot. Hea on see, et inimestel jätkub tööd ja tööpuudus on madal. Pigem on muresid tööandjatel, kellel pole töökäsi nii palju, kui nad seda sooviksid. Valitsuse algatatud töövõimereform on siin appi tulnud ja aidanud rakendust leida inimestel, kes seni olid tööturult kõrvale jäänud. Samuti tõusevad pensionid, kokku on nelja aastaga oodata keskmise pensioni tõusu veerandi jagu, keskmine pension tõuseb 2022. aastaks 112 euro võrra ehk 559 euroni. Hinnatõus jääb aga pidama 2% lähedale. See tähendab, et palgad ja pensionid tõusevad kiiremini kui hinnad ning rahva ostujõud kasvab.
Riigieelarve kulude pool on samuti kokku pandud vastutustundlikult. Kui vaadata riigieelarve suuri numbreid, siis on näha, et eelarve maht kasvab järgmisel aastal ca 6,5%, see on sarnane SKT nominaalkasvuga. Riigieelarve kulud suhtena SKT-sse oluliselt ei muutu. Kui vaadata kogu strateegiaperioodi, siis riigieelarve kulude suhe SKT-sse väheneb. See tähendab, et riigieelarve kulud kasvavad aeglasemalt kui majandus. Selle põhjuseks on osalt see, et Euroopa Liidu 2014.–2020. aasta vahendid lõpevad selle planeerimisperioodi lõpuks, järgmise perioodi vahendeid ei ole me aga saanud veel arvestada ei tulude ega kulude hulka. Aga eks selles annab rohkem selgust juba järgmine eelarvestrateegia, mis valmib vähem kui aasta pärast.
Vaatame suuremaid kulugruppe. Loomulikult on suurim kasvav kulukoht riigieelarves sotsiaalkaitse ja tervishoid, sest koos majanduskasvu ja palgatõusuga kasvavad pensionid, peretoetused ja ravikindlustuse kulud ning suureneb abisaajate ring. Peretoetusi, eriti toetusi suurtele peredele, on oluliselt kasvatatud. Ravikindlustuse eelarve kasvab isegi kiiremini kui majandus, sest oleme otsustanud ravikindlustuse eelarvesse hakata kasvavas joones maksma täiendavaid vahendeid ka mittetöötavate pensionäride eest. See võimaldab pakkuda rohkem ja paremaid raviteenuseid, makstes samal ajal tervishoiutöötajatele korralikku palka. Kokku kulub tervisele ja sotsiaalkaitsele ligi pool riigieelarve kuludest. Need kulud kasvavad tõenäoliselt kiiresti ka tulevikus, sest meie rahvastik vananeb ja neid, kes makse maksavad, jääb aina vähemaks, samas kui abivajajate arv kasvab.
Teine valdkond, mis kasvab koos majandusega, on riigikaitse. Sellele kavandame ka järgmistel aastatel 2% SKT-st ja lisaks on veel liitlaste vastuvõtuga seotud kulud. Peale selle kavandame aastatel 2018–2022 täiendavalt 100 miljonit eurot tankitõrjesüsteemide, õhutõrjesüsteemide, suurtükkide ja miinipildujate laskemoona hangeteks. Samamoodi kasvavad kulutused teadus- ja arendustegevusele. Järgmise nelja aasta jooksul kulub selleks 659 miljonit eurot. Sellega me tagame, et teadus- ja arendustegevuse kulud on üle 0,8% SKT-st ning kasvavad koos majandusega. Selle kõrval on aga jätkuvalt keeruline küsimus see, kuidas suudab erasektor riigiga sellel teel sammu pidada. Riik võib siin olla vedur, aga vaja on ka vaguneid. Pikemas perspektiivis on loomulik, et eraettevõtted võtavad juhtohjad enda kätte.
Meie üks eesmärke seda eelarvestrateegiat kokku pannes oli suunata meie käsutuses olevad summad valdkondadesse, kus neist ühiskonnale rohkem kasu tõuseb. Selleks vaatasime üle ka Euroopa raha jaotuse, mis pandi paika juba neli aastat tagasi. Kui mõnes valdkonnas on kavandatud vahendeid rohkem, kui tegelikult vaja on või kasutada suudetakse, ja samal ajal on näiteks tee-ehituses olemas nii vajadus paremate teede järele kui ka projektid ja ehitajad, siis on ju loomulik, et me kasutame Euroopa raha teede ehitamiseks. Parematele teedele ja ühendustele kavandamegi me järgmisel neljal aastal kokku 2 miljardit eurot.
Need on ehk kõige olulisemad numbrid selles eelarvestrateegias, aga täpsema ja palju põhjalikuma ülevaate järgmisteks aastateks kavandatud kuludest ja tuludest saate loomulikult eelarvestrateegiast ning juba sügisel riigieelarvest ja selle seletuskirjast.
Kui rääkida aga strateegilisest vaatest, mis jääb kaugele selle eelarvestrateegia perspektiivi taha, siis on kõige olulisem number töötegijate ja maksumaksjate arv, kelle õlul on hariduse, kaitseväe, tervishoiusüsteemi, turvavõrkude ja tegelikult kogu riigi ülalpidamine. Mida vähem meid on, seda kallimaks inimese kohta läheb ainuüksi taristu ülalpidamine, sest Eesti on ka tulevikus 45 000 ruutkilomeetri suurune. Selles mõttes on tõesti miljoni euro küsimus see, kuidas kasutada meile usaldatud maksumaksja raha paremini selleks, et meil oleks tulevikus rohkem maksumaksjaid, kellele on kallis Eestimaa, eesti keel ja eesti kultuur, muidu ei ole meil paarisaja aasta pärast ei oma riiki ega riigieelarvet. Ka selle eelarvestrateegia üks prioriteete on rahvaarvu kasvatamine. Ma usun, et see on ülesanne, mille kallal peavad pead murdma veel paljud töörühmad, valitsused ja Riigikogud, aga see on juba veidi teise arutelu teema.
Riigi eelarvestrateegia aluseks olnud Rahandusministeeriumi majandusprognoosile ning eelarvestrateegia eesmärkidele on andnud oma hinnangu sõltumatu eelarvenõukogu. Mul on hea meel tõdeda, et eelarvenõukogu hinnang meie majandusolukorrale langeb kokku Rahandusministeeriumi prognoosiga. Väljatoodud riskidega, nagu madalam välisnõudluse kasv, palgakasvu aeglustumine, aga ka maksukäitumise riskid maksusüsteemide muutumisel, võib üldjoontes nõustuda. Kriitikana on eelarvenõukogu välja toonud, et eelarvestrateegias nimetatud meetmeid eelarve eesmärkide saavutamiseks ei ole piisavalt põhjalikult selgitatud ning mõjuhinnangud on pealiskaudsed. Tahan siinkohal kinnitada, et kõiki meetmeid on hinnatud täie tõsidusega, lähtudes konservatiivsetest eeldustest. Seetõttu ei saa kuidagi nõustuda väitega, nagu struktuurne tasakaal ei oleks saavutatud. Meetmete rakendamiseks jätkub töö eelnõudega, kus on toodud ka põhjalikumad selgitused ja mõjuhinnangud. Samuti analüüsitakse kõiki meetmeid veel kord juba suveprognoosis, et järgmise aasta riigieelarve püsiks kindlatel alustel.
Kasutan siinkohal võimalust selgitada mõnda olulisemat meedet. Soodne majanduskeskkond on suurendanud riigiettevõtete kasumiväljavaateid, mis võimaldavad neil maksta suuremaid dividende. Siinjuures ei eelda me siiski kogu puhaskasumi väljavõtmist, vaid ettevõtetele jääb teatav puhver. Tavapärane on ka välisvahendite kasutamise pidev ülevaatamine ja optimeerimine. Näiteks saame tulemusreservist katta mitmeid tegevusi, milleks varem oli planeeritud kasutada riigi maksuraha. Kinnisvaraprojektide hindamise raames võtsime aluseks realistliku ajakava ja mõned investeeringud nihkuvad ajas edasi.
Eelarvenõukogu viitab konkreetsemalt täiendavaid töökohti loovate meetmete puhul väljatõrjumise võimalusele, mis vähendaks täiendavalt planeeritud eelarvelaekumisi. Näiteks tuuakse korterelamute renoveerimine, kuna ehitusturul vabu ressursse ei ole ja uusi projekte saab algatada vaid millegi muu arvel. On tõsi, et eelmisel aastal suurenes nõudlus ehitussektoris märkimisväärselt, olemasolevad ressursid suures osas ammendades. Valdavalt oli nõudluse kiire kasvu taga valitsussektor, mille investeeringute maht suurenes rahaliselt 29%. Korterelamute renoveerimise meede on aga plaanis käivitada alles 2019. aastal, kui valitsussektori investeeringute kasvutempo on langenud 7%-le ja alaneb edaspidi veelgi. On põhjust arvata, et selle aja peale on ehitussektor suutnud nõudluse kõrgema tasemega kohaneda ning täiendavad tellimused täita.
Eelarvenõukogu viitab ka välismaalaste seaduse muudatuse puhul väljatõrjumisefekti võimalusele. Samas on selle seadusmuudatuse eesmärk lubada riiki täiendavat tööjõudu vaid kas kohalike tippspetsialistide puuduse korral või majandustsükli kõrgseisust tuleneva laiapõhjalisema tööjõupuuduse leevendamiseks. Nendel tingimustel peaks väljatõrjeefekt olema minimaalne.
Austatud Riigikogu! See tasakaalus riigi eelarvestrateegia panustab meie majanduse, rahvaarvu, julgeoleku, sidususe ja heaolu kasvu nii, et maksud ei tõuse, riigi võlakoormus väheneb ja riigi rahaasjad on ka järgmisel neljal aastal heas korras. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Põhiettekande küsimuste vooru pikkus on pool tundi. Selle avab Hanno Pevkur. Palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Hea rahandusminister! Selle riigi eelarvestrateegia üldine pilt võib-olla tõesti ei olegi nii hull ja suuremad lollused on suudetud ära hoida. Aga siiski, 3. mail avaldas Euroopa Komisjon oma värske kevadprognoosi ja selle tutvustamisel ütles Valdis Dombrovskis, et tulevikuperspektiivis on riskid olemas ja see on põhjus, miks peaks praeguseid häid aegu ära kasutama selleks, et reserve koguda. Kindlasti on sellise hea majanduskasvu tingimustes üldiselt vastutustundetu olla struktuurses miinuses, kuigi kõik võimalused ka struktuurse miinuse lõpetamiseks on olemas. Te ütlesite, et valitsus ei tohi astuda samme, mis ettevõtjaid raskemasse seisu panevad. Kuidas te hindate selles olukorras palgarallit, mille te ette võtate? Kas teie selge sõnum ettevõtjatele on see, et aastatel 2020, 2021 ja 2022 riigitöötajad palgatõusu ei saa?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma julgen jääda oma arvamuse juurde, et see eelarve on vastutustundlikult koostatud. Struktuurne tasakaal tähendabki seda, et kui eelarve on tasakaalus, siis headel aegadel me n-ö võtame raha välja ja halvematel aegadel stimuleerime majandust. Ideaalis võiksidki eelarved olla struktuurses tasakaalus. Iseenesest see valem hindabki nii häid kui ka halbu aegu.
Mina ei taha öelda, nagu hea riik oleks see, kes uhkustab sellega, et ta maksab hästi madalat palka. Kindlasti on kodanikel ja ettevõtjatel ootused teatud teenuste koha pealt. Kui me viime lapsed lasteaeda, siis me tahame, et nende eest hästi hoolitsetaks, et need inimesed, kes seal töötavad, meie lapsi õpetavad ja kasvatavad ning suure osa ajast nendega veedavad, oleksid motiveeritud. Samamoodi me tahame, et meie lapsed saaksid hea hariduse, ja me tahame elada turvalises riigis. Aga see nõuab kulusid. Jah, võib rääkida sellest, et päästeametnikule on 800 eurot hea palk. Mina niimoodi ei arva. Ma arvan, et see töö, mida nad teevad, on väga oluline. Samamoodi, IKT-sektoris on mahajäämus erasektorist täiesti selge. Inimesed lähevad avalikust sektorist erasektorisse üle ja niimoodi e-riiki üleval pidada ei saa.
Nii et vastus ongi see, et me peame lähtuma sellest situatsioonist, kus me oleme. Kindlasti on ettevõtjad huvitatud sellest, et need teenused, mida riik pakub, oleksid kvaliteetsed. Palgatõus, mis avalikus sektoris toimub, on osa sellest majanduskasvust.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Te jätsite kahjuks eelarvestrateegias eraldi osana käsitlemata – kuigi seda sooviti – tegevuskava ja selgitused, kuidas Eesti valmistub Euroopa Liidu toetuste vähenemiseks tulevikus. Jah, tõesti, nagu te ütlesite, järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendeid me praegu veel planeerida ei saa, me ei teagi riigi numbreid. Aga mida me teame? Me teame seda, et toetused vähenevad, kuna Eesti liigub jõukamate riikide hulka. Toetused vähenevad kolmandiku võrra, me aruteludes kuulsime, et isegi kuni 45%, aga peale selle kasvab ju omafinantseeringu osa ja suurenevad sissemaksed. See eeldab põhjalikke ümberkorraldusi ja ümberplaneerimisi riigieelarve kuludes ja tuludes. Riigieelarve kontrolli komisjon andis teile Riigikogu poolt suunise, et see osa tuleb eelarvestrateegiasse kirjutada. Riigikontroll nõudis sama. Miks te jätsite selle tegevuskava tegemata? See tuleb niikuinii teha, see jääb lihtsalt järgmisele valitsusele.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh küsimuse eest! Selle teemaga tegeleti enne seda, kui mina rahandusministriks sain, ja tegeletakse ka pärast mind. Välisvahendid moodustavad praegu ligi 10% eelarvest ja see osakaal Eesti majanduse kasvades kahaneb. Praeguste teadmiste järgi, mis meil on, väheneb 2021. aastal algaval eelarveperioodil Euroopa Liidu struktuurivahendite aastane maht 110–120 miljonit. Lisaks saame me põllumajandustoetusi ja toetusi kesksetest fondidest, näiteks taristu ja teaduse jaoks. Nii et kui me vaatame tervikpilti, siis ei saa väita, nagu eelarveperioodil toetused tervikuna oluliselt väheneksid. Nad ei pruugi tervikpilti vaadates võib-olla üldse vähenedagi, kuna taristu ja põllumajanduse jaoks võime saada senisest rohkem toetusi.
Kindlasti tuleb toetustesse alati suhtuda terve mõistusega. Eurorahal ei tohi olla juures teistsugust hinnalipikut, nagu see oleks mingi teisejärguline raha. Me peame vaatama oma prioriteete ja eesmärke ning leidma rahalise katte. Me peame loobuma nendest toetustest, mis ei ole piisavalt tõhusad. Nagu ma juba ütlesin, riik on aastaid valmistunud uueks perioodiks ja plaane teinud. Oleme vahepeal tänu Euroopa Liidu abile ka jõukamaks saanud. Kindlasti on Eestis elatustase tõusnud ja see on täiesti ootuspärane. See näitab seda, et meil on Euroopa toetustest kasu olnud. Kindlasti saab osa Euroopa Liidu toetustest rahastatavatest suurematest infrastruktuuriprojektidest valmis, need projektid ei vaja uut investeeringut. Hea näide on siin see, et Eesti elanikud saavad kraanist puhast vett, seda ka paari tuhande elanikuga asulates. Samamoodi on muude suurte investeeringutega. Kindlasti on oluline, et me vähendame kulusid ja bürokraatiat. Üks tee selles suunas, kuidas bürokraatiat vähendada, on ette nähtud ka varsti Riigikogus menetlusele jõudvas eelarveraha jaotamise eelnõus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Toomas Kivimägi.

Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud minister! Mul on siiralt hea meel, et riigi eelarvestrateegias on ette nähtud vahendid Tallinna–Tartu maantee Kose–Mäo lõigu 2 + 2 rajaga maanteeks ehitamiseks. Ent mida kosta nendele inimestele, kes sõidavad mööda Tallinna–Pärnu maanteed? Riigi eelarvestrateegias räägitakse üksnes 2 + 1 rajaga maanteest. Samal ajal on Pärnu ja Pärnu-Jaagupi lõigul täpselt niisama palju autosid, kui on Kose-Mäo lõigul, ning paraku on seal rohkem liiklusõnnetusi, paraku on seal rohkem vigastatuid ja paraku rohkem hukkunuid, ent ikkagi räägitakse üksnes 2 + 1 rajaga maanteelõigust. Millest sellised topeltstandardid? Või on need inimesed, kes sõidavad Tallinna–Pärnu maanteel, vähem väärtuslikud? 

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh küsimuse eest! Kui me vaatame laiemat pilti ja võib-olla ka ajas tagasi, siis ma olen täiesti nõus sellega, et meie suurem eesmärk oleks pidanud olema paremad ühendused suuremate linnadega. Kindlasti, kui me sõidame Tallinna–Pärnu maanteel, siis me näeme, et see on üks ohtlikumaid suuri maanteid. Mul tekib endal seesama mõte. Kui ma olin kaheksa aastat siin Riigikogus, siis ma ei seisnud võib-olla küllalt jõuliselt selle eest, et tehtaks ära need Eesti inimestele olulised investeeringud, selle asemel et rõhuda niivõrd reservide kogumisele, sest nüüd me mööname, et Tallinna–Pärnu maanteel on ohtlik sõita. Kindlasti jäävad Pärnus seetõttu mõned investeeringud tegemata, sest investor, kes korra Tallinnast Pärnusse sõidab, vaatab, et see ei ole see tee, mida mööda ta tahaks kogu aeg sõita.
See on laiem teema. Ühelt poolt räägitakse, et me peame reserve koguma ja ülejäägis eelarve tegema, teiselt poolt küsitakse, miks me sinna kulutusi ei tee. See ongi selles mõttes üks suur tervik. Kindlasti on põhimaanteed üks prioriteete ja sellepärast, nagu ma ka ütlesin, sinna on nelja aasta jooksul plaanis investeerida 2 miljardit. Kui me leiame võimalusi ja vahendeid, siis mina eelistaksin seda, et Tallinna–Pärnu maantee tehtaks korda tunduvalt kiiremini, et me ei peaks järgmised 20 aastat ootama. Selline see vastus ongi.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Anne Sulling!

Anne Sulling

Hea eesistuja! Hea rahandusminister! Riiklik eelarvestrateegia näeb ette, et alates 2018. aastast panustab riik 1% SKT-st teadus- ja arendustegevusse, erasektor panustab 2% ehk poole rohkem. Me teame, et tegelikult 2018. aastal ehk käesoleval aastal ei panusta riik 1%. Nii et ilmselt tuleb leheküljel 35 see ära korrigeerida, aga ikkagi on proportsioon 1 : 2 plaanitud ka järgmisteks aastateks. Kui me vaatame möödunud aastate statistikat, siis näeme, et erasektor on panustanud veidi enam kui poole sellest, mis on panustanud riik, aga mitte kaks korda rohkem. Minu küsimus ongi, kuidas on valitsusel kavas motiveerida erasektorit investeerima teadus- ja arendustegevusse kaks korda rohkem kui riik.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Väga õige küsimus. Minu arust ongi teadus- ja arendustegevuse rahastamisel jäänud kuidagi tähelepanuta see, kas see toetus stimuleerib ka erasektorit panustama. Rääkides erasektoriga, selgub suur mure, et need arendused, mida tehakse, ei too neile mingit kasumit. Need ei tooda SKT kasvu sellises mahus, kui me ootaksime. Nii et edaspidi ongi suund võetud sellele, et me tahame viia teadus- ja arendustegevuse rahastamise kokku erasektori huvidega, et see annaks ka neile põhjust investeerida. See on see üldine pilt, mille üle me ei saa selles mõttes õnnelikud olla. Kindlasti tekib erasektoril huvi rohkem investeerida, kui ta näeb, et ta saab sellest reaalselt kasu.

Aseesimees Enn Eesmaa

Liina Kersna, palun!

Liina Kersna

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Ma jätkan Aivar Sõerdi algatatud teemal. Tõesti, Riigikontrolli audit soovitas valitsusele väga konkreetselt lisada eelarvestrateegia osadena kolm asja. Esiteks, üksikasjaliku teabe, kuidas valmistutakse Euroopa Liidu toetusraha vähenemiseks. Teiseks, analüüsi, milline on toetuste osakaal riigi eri ülesannete rahastamisel. Kolmandaks, Euroopa Liidu eelarveperioodi kavandamise prognoositava aja- ja tegevuskava. Seda soovitust ei ole valitsus järginud. Miks te nii otsustasite?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Seda soovitust on ju iseenesest arvestatud. Riik tegelikult väga selgelt valmistub selleks, et tulevikus eurotoetused vähenevad. Jah, seletuskirjas on eraldi toodud välja välistoetused. Kes tahab, saab näpuga järge ajada. Teiselt poolt on keeruline teha väga põhjalikku väljumisstrateegiat, kui me tegelikult üldsegi ei tea, kui palju meil toetuste maht väheneb. Siin me oleme targemad võib-olla aasta lõpus, kui Euroopa Komisjon tuleb välja oma ettepanekutega ja need ka Euroopa Liidu tasandil läbi vaieldakse. Nagu ma ütlesin, võib-olla suures pildis meie eurotoetused järgmisel perioodil oluliselt ei vähenegi. See on üks osa vastusest. Teine osa on see, et me läheme üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. See annab ka edaspidi võimaluse neid kulusid paremini vaadata ning siduda neid meie eesmärkide ja prioriteetidega. See on see põhimõte, et meil ei ole n-ö kahte raha – üks on riigi tulud ja teine on euroraha –, vaid meil on üks raha, millest me rahastame meie prioriteete ja eesmärkide saavutamist.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Te küll lõpetasite oma vastuse sõnadega, et meil on üks raha, aga ma siiski küsin ka Euroopa Liidu eelarve teemal. Viimastel nädalatel on ju avalikkuse ette jõudnud pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027. On erinevaid hinnanguid, kui palju finantseerimine väheneb. Loomulikult on ees veel palju debatte selle üle, milliseks eelarve täpselt kujuneb. Aga on kõlanud ka selline seisukoht, et euroraha kaasamisel kasvab arvestatavalt omafinantseerimise kohustus. Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk aastatel 2018–2022 – strateegias on üks väga kena tabel selle kohta – ei sisenda väga suurt kindlust, et me saame selle kõigega hakkama, kui omafinantseerimine selleks, et üldse seda euroraha saaks kasutada, kasvab.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Jah, mure on arusaadav. Eks me kõik ootamegi selgust. Kõigepealt on vaja teada saada, millised on need järgmise perioodi välistoetused, mis mahus ja mis valdkondadele need on mõeldud. Jällegi, on väga keeruline jagada karu nahka, kui karu on veel maha laskmata. Jah, komisjon tuli täna välja esialgse kavaga. Selle ja järgmise kuu jooksul selguvad täpsemalt numbrilised ettepanekud, mida alles hakatakse läbi rääkima. Omaosalus ongi hästi valus küsimus. Kui mõne meetme omaosalus läheb liiga suureks, siis tuleb võib-olla vaadata, kas me ei suudagi sellel perioodil mõnda projekti teostada, nii nagu me oleme plaaninud. RES-i kokkupanemisel tuleb sellega arvestada.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel.

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on maksukoormuse kohta. Leheküljel 77 te ütlete, et eesmärk on stabiliseerida see 34% lähedal, vähendades tööjõuga seotud makse. Edasi näeme komakohtadega numbreid, mis on ikka natukene suuremad kui 34. Leheküljel 78 on kirjas valitsuse eesmärk hoida tööjõu efektiivne maksumäär 35% lähedal. Te eespool kritiseerisite ühte erakonda, kes on kaua valitsuses olnud. Ma pean ütlema, et üks minister oli ka kaua valitsuses sel ajal, kui maksukoormus tõusis, tema nimi on Sven Sester ja ta on teie erakonnakaaslane. Miks see aastatel 2014–2016 ikkagi niimoodi läks ja miks te ei sea siis kõrgemat eesmärki, et seda maksumäära oluliselt alandada, kui te varem tehtud tööd kritiseerite? Milliseid tööjõumakse ja kui palju on kavas vähendada?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh küsimuse eest! Ma ei tea, kas mu hääles oli kuulda kriitikat, kui ma seda ütlesin. Ma tõin lihtsalt ühe näite, et kui tänast valitsust kritiseeritakse, siis tuleks tihti vaadata peeglisse. Kindlasti oli siis mingil ajal ka IRL valitsuses ja maksukoormus tol ajal tõusis. See oli tolle aja poliitika. Tänane valitsus leiab, et 34%-line maksukoormus on optimaalne. Ettevõtluskeskkonnale on oluline stabiilsus ja pikaajaline vaade. Ma arvan, et see ongi see, mida me täna ütleme, et maksukoormus ei tee 1–2%-lisi hüppeid, vaid me hoiame ta stabiilselt 34% lähedal.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Kui te ministriks saite, siis teie ettevõtlustaust andis mulle esialgu lootust ja kindlust, et teist saab hea rahandusminister. Ka täna te olite mõnes mõttes aus, sest tegite kriitikat ka enda erakonnakaaslase Sven Sesteri kohta, selle eest, mis kunagi on tehtud. Aga tänast ettekannet kuulates hakkasin ma arvama, et te olete omandanud kõik meie auväärt peaministri demagoogiavõtted. Valitsuses annab sellele mõttele kinnitust ka see, et on lisandunud üks PR-minister, mis minu arvates viitab majanduses sellisele trikitamisele, nagu on õhu müümine. Te viitasite sellele, et me ootame teadmist, kui palju meil tulevikus raha on, ja siis teeme otsused. Teie otsused on tegelikult kantud ju ainult ühest asjast: järgmine aasta on valimised. Te lubate teha selliseid tegusid, mis ei ole tänase valitsuse pädevuses, ja jätate väga suured kulud järgmiste valitsuste kanda. Aga öelge mulle palun, miks te ministrina ei ole hakkama saanud sellega, et Rahandusministeeriumi ametnikud ei kurdaks komisjonides, et ministeeriumid ei allu neile ega tegele selle sisulise tegevuskavaga, Euroopa Liidu raha vähenemisest lähtuva väljumisstrateegia kirjeldamisega.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh küsimuse eest! Eks me kõik poliitikas õpime, võib-olla sellepärast läheb ka jutt natuke ümaramaks, elu on selline. Aga see, et ministeeriumid ei allu, on ühelt poolt ju ka loogiline. Vaatame eelarve menetlemise protsessi. Kellele siis ikka meeldib käia oma eelarvetaotlustega Rahandusministeeriumis, kus öeldakse, et see sobib, see ei sobi ja see on see absoluutne tõde. Jah, meie soovid on alati suuremad kui võimalused. Kui me nüüd jõuame välisvahendite juurde, siis mina julgen öelda, et tänane valitsus tegi võrdlemisi jõulise sammu, mida tükk aega tehtud ei ole. Me panime laua peale veel kasutamata Euroopa Liidu vahendid ja vaatasime üle, kas rahakasutus lähtub meie prioriteetidest ja eesmärkidest. Tegelikult nõustus enamik ministeeriume, et on võimalusi efektiivistada, ja me raha ka ümber tõstsime. Nii et selle koha pealt ei ole see kriitika, et midagi ei tehta, võib-olla päris õige olnud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Tõniste! Mina ei arvanud, et teist saab hea minister, ja ma arvan, et teist ei ole veel saanud rahandusministrit, sest te tegelikult kiitlete pigem kuludega, mitte ei räägi asjade jätkusuutlikkusest ja otstarbekusest, mis peaks olema rahandusministri põhiline kirg kõigil esinemistel, aga teil seda ei ole. Kuid ma arvasin küll, et hullemaks ei saa minna, ja see ootus on mul täitunud. Mind hämmastab see, kuidas eelmine aasta kiideti sedasama RES-i kui majanduse elavdajat, räägiti, et majanduskasv ei rahulda, ja ikka räägiti, et see on tohutult vastutustundlik. Praegu räägitakse hoopis teistsugusest RES-ist, mitte küll augutust, auke on siin palju, aga siiski jätkusuutlikust RES-ist. Kuidas te seda vastuolu kirjeldaksite või põhjendaksite, et vastutustundlik on nii vastutustundetu kui ka lihtsalt auklik, aga tasakaalus?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh küsimuse eest! Ega ei saagi loota, et kõik inimesed kõigile meeldiksid. Eks meil kõigil võib olla üksteise tööle etteheiteid ja mõtteid, kuidas ise oleks mõnda asja teistmoodi teinud. Mina ei olnud eelmisel aastal riigi eelarvestrateegiat siin saalis ette kandmas. Võib öelda, et ma isegi ei olnud aktiivselt poliitikas. Ma ei olnud õnnelik selle üle, et tol hetkel nägi riigi eelarvestrateegia ette struktuurset ja ka nominaalset defitsiiti. Saades eelmise aasta suvel rahandusministriks, seadsingi ma üheks eesmärgiks viia eelarve tasakaalu nii kiiresti kui võimalik. Mul on väga hea meel selle üle, et tänane koalitsioon suutis kokku panna riigi eelarvestrateegia, mis näeb neljal aastal ette struktuurse tasakaalu, 2022. aastal isegi väikese ülejäägi, ja kõikidel nendel aastatel nominaalse ülejäägi. See on minu arust tänase koalitsiooni väga õige samm õiges suunas. Samas me, vaadates prioriteete, leidsime rahastuse võib-olla kõige valusamate ja kõige rohkem raha vajavate probleemide lahendamiseks.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jüri Jaanson.

Jüri Jaanson

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Väitsite ettekandes, et riigirahandus on tulevikus heas korras ja eelarvenõukogu toetab Rahandusministeeriumi seisukohti. Samas olen ma aru saanud, et eelarvenõukogu arvamusel jääb valitsussektori eelarve selle aasta kevadise prognoosi järgi järgnevatel aastatel ikkagi nii struktuursesse kui ka nominaalsesse miinusesse. Ma ei saa öelda, et sellised vastukäivad signaalid tekitaksid kindlust. Siit selline küsimus: millist ajamomenti te ikkagi tuleviku all silmas pidasite, kas abstraktselt võttes Eesti riigi jätkusuutlikku tulevikku aastal 2022 või ikkagi järgmise aasta märtsikuud?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma alustan tagantpoolt. Ma tõesti arvasin ja kartsin, et riigi eelarvestrateegia arutelude käigus on kogu aeg silme ees järgmise aasta valimised. Õnneks ei olnud. Kui te vaatate riigi eelarvestrateegiat, siis näete, et tegelikult on seal kõiki tegevusi ja rahastust vaadatud pikemas perspektiivis ning samas antakse järgmisele koalitsioonile üle korras riigirahandus ja -eelarve. See on see baas, kust me edasi läheme.
Ma päris pikalt peatusin ka eelarvenõukogu teemal. Tõesti võib öelda, et nad üldjoontes olid nõus Rahandusministeeriumi majandusprognoosiga. Aga ma lugesin ette nende kriitilised noodid ja ka vastused neile. On ju arusaadav, et kui neil on nädal aega, et tutvuda riigi eelarvestrateegiaga, siis ei ole reaalne väga põhjalikult kõiki tulumeetmeid hinnata. Nad juhtisidki tähelepanu, et nende arust on seal ohumärke. Nagu ma ütlesin, ka suveprognoosis saavad nende eelnõude tulemusena, mis Riigikokku jõuavad, nii mitmedki tuluprognoosid täpsustatud. Me oleme hinnanud neid konservatiivselt ja ma väga loodan, et sealt tuleb suveprognoosi või sügisel järgmise aasta eelarvesse pigem raha juurde, mitte ei jää vähemaks.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja, teile on veel küsimusi, kuid küsimuste vooruks ettenähtud pool tundi sai just praegu täis. Nende küsijate nimed, kes on nimekirjas, aga kes ei saanud esitada küsimust ministrile, kanduvad automaatselt edasi järgmisele ettekandjale esitatavate küsimuste nimekirja. Juhul, kui te küsimusest loobute, siis te teate, kuidas käituda. Ministril on võimalik valitsusliikmena pärast läbirääkimiste lõppu sõna võtta, kui tal on selleks tahtmist. Nüüd aga kutsun kõnetooli riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Aivar Sõerdi. Ettekande pikkus on 10 minutit.

Aivar Sõerd

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! 2016. aasta juunis koostas riigieelarve kontrolli erikomisjon raporti "Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis". Selle raporti kokkuvõttena võib öelda, et suurem osa Riigikogu liikmetest pidas vajalikuks Riigikogu rolli suurendamist riigi fiskaalpoliitika strateegilise vaate kujundamisel. Üldise järeldusena võib sellest raportist välja tuua, et fiskaalpoliitika on riigi üks olulisemaid poliitikaid, milles parlamendil on küll oluline roll iga-aastase eelarve menetlusprotsessis osalemisel, kuid tal puudub osalus kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava kujundamisel.
Selline eelarvestrateegia arutelu siin suures saalis nagu täna on esmakordne. Varem on arutatud rahanduspoliitikat üldiselt, seda tehti 2011. aastal, aga tänane arutelu on igal juhul edasiminek. Riigikogu eelarve kontrolli komisjon arutas oma 21. märtsi istungil varasemates eelarvestrateegiates kajastatud teavet ja selle piisavust. Komisjon tegi konsensuslikult ettepanekud Rahandusministeeriumile, mida me uues strateegias – sellessamas, mida minister tutvustas – soovime näha, milliseid andmeid ja millist sisu. Kokkuvõtlikult olid meie ettepanekud järgmised. Kõigepealt, strateegias on vaja esitleda Euroopa Liidu toetuste järgmisel eelarveperioodil toimuva võimaliku vähenemise käsitlus. Esitasime oma soovi, et eelarvestrateegia eraldi osana esitataks üksikasjalik teave, milliste finantsprotsesside ja -reformide raames valmistutakse Euroopa Liidu toetuste tõenäoliseks vähenemiseks. Tahtsime näha analüüsi, milline on Euroopa Liidu toetuste osakaal riigi eri ülesannete ja valdkondade rahastamisel käesoleval perioodil ja kuidas kavandatakse vajalike tegevuste rahastamist tulevikus. Nii nagu ka minister ütles, ligi kümnendik eelarve kuludest ja peaaegu pool investeeringutest tehakse välistoetustest. See tähendab, et meie sõltuvus välisvahenditest on ikkagi väga suur. Lisaks ettepanekule Euroopa Liidu toetuste kohta tegime ka muid ettepanekuid. Meie soov on – ma arvan, et see on olnud siin varemgi läbivalt teemaks, ka selle viidatud raporti käsitluses –, et strateegiadokument peaks üldse olema Riigikogule arusaadavam, informatiivsem ja paremini võrreldav varasemate strateegiadokumentidega. Me tegime veel ettepaneku, et sotsiaalkindlustusfondidega, haigekassa ja töötukassaga seonduvat tuleks paremini kirjeldada, kuna nendel institutsioonidel on riigirahandusele väga suur mõju. Paraku jäeti uues eelarvestrateegias, mida minister siin tutvustas, meie ettepanekud ikkagi suures osas täitmata, hoolimata sellest, et ka Riigikontroll oli palunud Euroopa Liidu toetuste osa käsitleda eraldi peatükina. See jäi ministeeriumil täitmata. Ka informatsiooni täpsust ja ülevaateid ei näinud me eelarvestrateegias päris sellisel kujul, nagu me komisjonis ettepanekutena sõnastasime.
Tõsi, eelarvestrateegia – tulen tagasi Euroopa Liidu raha juurde – annab küll ülevaate kõikvõimalikest eelarvestamise reformidest, aga see informatsioon ei ole seotud Euroopa Liidu rahastamise muudatustega tulevikus, vaid sellega, et nende eelarvestamise reformide tulemusel lihtsalt tehakse paremaid eelarvelisi otsuseid ja kulutatakse raha tõhusamalt. Ei ole käsitletud riigi eri funktsioonide sõltuvust Euroopa Liidu toetustest ega seda, kust kavatsetakse katta prognoositavat eelarvevahendite vähenemist ja tulustruktuuri muutust, arvestades Euroopa Liidu toetuste vähenemist. Me ei räägi mitte ainult struktuuritoetuste vähenemisest, me räägime sellest, et nii palju kui tänaseks on teada, on vaja planeerida suuremaid sissemakseid ja kasvab ka omafinantseeringu osa, mis on riigieelarve mõttes väga oluline muudatus. Kõike seda tuleb ju teha olukorras, kus vaba raha, mida saab ümber mängida, jääb järjest vähemaks, sest n-ö fikseeritud kulude osakaal eelarves on väga suur. Nii et igal juhul tuleb seoses muudatustega Euroopa Liidu vahendite saamisel riigieelarve tulusid ja kulusid ümber planeerida. Minister ütles, et nende tegevuskavadega on tegeldud juba kaua, ta möönis ka, et nendega on vaja tegelda edaspidigi. Aga miks siis seda tegevust ei saa kirjeldada eelarvestrateegias? Saab küll. Kui meil tõesti ei ole veel piisavalt informatsiooni, sest meil on praegu teada vaid Euroopa Komisjoni lähtepositsioon, 29. mail tulevad n-ö riigipõhised ümbrikud, numbrid riikide kohta, peaks see peatükk juba täna selles eelarvestrateegias olema. Kui hiljem tuleb uut informatsiooni, siis saab iga aasta seda peatükki ju täiendada.
Ma räägin põgusalt eelarvestrateegia paarist aspektist, mida me käsitlesime ka eile riigieelarve kontrolli komisjonis. Me kuulasime Euroopa Komisjoni esindaja Katrin Höövelsoni ettekannet. Tõesti, kui me vaatame tervet Euroopa majandust, siis näeme, et praegu on majanduslikus mõttes väga head ajad. Need head ajad peegelduvad ka Euroopa Liidu ja euroala liikmesriikide eelarvetes. Toon mõned numbrid. Kui 2016. aastal oli struktuurses mõttes keskmine defitsiit 1,5%, siis tänavu väheneb euroala riikide keskmine eelarvedefitsiit 0,7%-ni. Sellessamas Euroopa Komisjoni prognoosis, mida meile eile tutvustati ja mis avaldati eelmisel nädalal, on numbrid ka Eesti kohta. Me näeme täpselt vastupidist numbrite rida: kui 2016. aastal oli eelarvedefitsiit struktuurses mõttes 0,4% SKT-st, siis tänavuseks aastaks prognoosib Euroopa Komisjon meile 1,3% suurust defitsiiti. Miks see on oluline? Asi on selles, et ka Eesti on osa Euroopa Liidu eelarve planeerimise raamistikust. Seal kehtivad omad reeglid ja aluseks on Euroopa Komisjoni hinnang eelarvele. 1,3%-line defitsiit on ikka väga palju suurem kui see tasakaal või nullnivoo, millest minister rääkis. Sellepärast, kui me tõesti tahame rääkida konservatiivsest eelarvepoliitikast, peaksime me tekitama eelarvele ikkagi mingisuguse puhvri struktuurse ülejäägi kujul, et nende hinnangute erinevuste pealt ei tekiks mingisuguseid riske. Ma saan aru, et tegemist on prognoosiga ja ka tänavuse aasta tulude laekumine võib osutuda paremaks. Aga igal juhul me näeme vähemalt Euroopa Komisjoni prognoosidokumendist, et Eesti liigub täpselt vastupidises suunas kui euroala tervikuna, kus riigid on jõuliselt oma eelarveolukorda parandanud, loonud puhvreid ja valmistunud tulevikus saabuvateks raskemateks aegadeks, kasutades ära praegust majanduslikult tõesti väga soodsat olukorda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Küsimuste vooru pikkus on 20 minutit. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tahtsin küll rahandusministrilt küsida, aga küsin nüüd sinult. Täpselt kolme nädala pärast teisipäeval tuleb see Eesti ümbrik ja sa rebid väriseva käega selle ümbriku lahti, nii nagu teeb ka rahandusminister, ja vaatad, mis number seal kirjas on, aga see number, kui palju hakkab meile euroraha tulema, on kas kolmandiku või ligi poole võrra väiksem. Kas see tähendab, et tuleb hakata eelarvestrateegiat oluliselt muutma? Üks osa jääb ju sinna sisse ning iga aasta 200 miljonit või rohkem leida on päris suur probleem. Või peaks olema rahulik? Kuna keskmine laenukoormus on euroalal 80–90% ning meil kümme korda väiksem, siis aga võtame laenu ja pole probleemi?

Aivar Sõerd

Jah, igal juhul see strateegia tegelikult ei käsitle kirjeldust, ei käsitle tegevuskava, mis hakkab tulevikus juhtuma Euroopa Liidu toetustega seoses, ning see osa tuleb eelarvesse tulevikus sisse tuua. Ega me sellest ei pääse, sellega peavad tegelema lihtsalt järgmised valitsused. See muidugi kogu seda raamistikku ja neid numbreid muudab. Nagu minister ütles, strateegias on tõesti üks tabel, mis näitab välisvahendeid. Sealt me näeme, et kui praegu on välisvahendeid igal aastal kasutada umbes miljard, siis aastaks 2022 vähenevad välisvahendid 640 miljonini. See on ju suur vähenemine! Tõesti, siin ei ole veel arvesse võetud järgmist Euroopa Liidu eelarveperioodi, sest seda ümbrikku, mida me värisevate kätega hakkame 29. mail lahti tegema, veel ei ole. Aga olukord ju muutub. Mõtleme kas või sellele informatsioonile, et me praegu nendessamades ministeeriumi numbrites näeme ju välisvahendite päris järsku vähenemist. Meil oleks vaja ka teada, millised välisvahenditest rahastatavad tegevused lõpevad. Minister tõi näite, et veemajandus ja infrastruktuur ehitatakse valmis. Aga seda kirjeldust ongi meil tarvis, seda me palusimegi, aga seda ei ole. See töö tuleb lihtsalt teha järgmistel valitsustel.

Aseesimees Enn Eesmaa

Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kuulsime täna mitmel korral, et valitsus ei ole arvestanud parlamendi ühe esinduse ehk riigieelarve kontrolli komisjoni arvamust. Millised on üldse sellise komisjoni hoovad, et jõuda olukorda, kus valitsus arvestab ka tema ettepanekuid, mõtteid ja arvamusi? Kuidas te suhtute sellisesse olukorda, mis praegu on tekkinud?

Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! See komisjon on kindlasti väga oluline ja seal on esindatud kõik Riigikogu erakonnad. Me üldiselt võtame otsuseid vastu konsensuslikult. Ka need ettepanekud, mis me selle strateegia kohta tegime, olid konsensuslikud, nende tegemises osalesid ka koalitsioonipoliitikud. Riigikogu on ju valitsuse tööandja. See olukord, mida me näeme, ei ole minu arvates päris normaalne. Aga mis edasi teha? Me täna siin arutame seda küsimust. Ega riigieelarve seadus ise ei ole ju kivisse raiutud. Riigieelarve seadusest me tõesti loeme, et ei ole selliseid eraldi rolle parlamendil ega komisjonidel. Seal on öeldud, et riigi eelarvestrateegia koostab Rahandusministeerium ja kinnitab valitsus ning siis on seal pikk loetelu sellest, mida strateegia sisaldama peab. Võib-olla me peame tulevikus vaatama ka riigieelarve seadust sellest aspektist. Aga praegune olukord ei ole kindlasti normaalne. Ma ei räägi mitte ainult riigieelarve kontrolli komisjoni sisendist või soovitustest strateegia kohta, samade ettepanekutega tuli ju välja ka Riigikontroll.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Viimane riigieelarve kontrolli komisjoni istung, kus minister tutvustas riigi eelarvestrateegiat, oli minu arvates päris tähenduslik ja kahjuks mitte positiivses valguses. Siin viidatud Riigikontrolli tähelepanekuid, miks ei ole adekvaatselt kajastatud Euroopa Liidu vahendite vähenemist ning kuidas me sellele vähenemisele peaksime majanduslikult ja poliitiliselt reageerima, kajastati hoopis n-ö vasturünnakuna, mis oli minu arvates väga kummastav. Minister ise väitis, et ärge muretsege, ega riigieelarve tervikuna selle pärast ei vähene, et Euroopa Liidu vahendid vähenevad, pigem meie eelarved jätkuvalt kasvavad. Kas see on vastutustundlik väide, arvestades seda, et käesoleval sajandil meie rahvaarv prognooside kohaselt väheneb poole miljoni võrra?

Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, ma mäletan seda istungit. Tõesti, ma arvan, et me põhjendasime päris hästi ära – ka Riigikontroll meid aitas –, miks on vaja sellist tegevuskava, kuidas toime tulla ja kuidas planeerida eelarvet olukorras, kus kõik Euroopa Liidu toetustega seonduv tegelikult väga olulises osas muutub. Minister täna siin ütles, et perioodil 2021–2027 Euroopa Liidu toetused tervikuna ei vähenegi. No aga ka seda on vaja strateegias kirjeldada, et kuidas õnnestub niimoodi, et ei vähenegi. Meie rikkus liigub ju tasemele, mis on üle 75% Euroopa Liidu keskmisest, ja Ühtekuuluvusfondi vahendid hakkavad selle tõttu kahanema. Suured muutused seisavad uuel eelarveperioodil ees ka Euroopa Liidus endas. Struktuuritoetused vähenevad terves paketis. No meie võib-olla põllumajandustoetuste mõttes tõesti võidame, aga väga suured muutused tulevad. Tulevad uued projektid, rohkem läheb vahendeid riigikaitsele või piiride kaitsele, julgeolekule, teadus- ja arendustegevusele. Kõik see mõjutab ka meie eelarvet. Nagu siin jutuks oli, mõned tegevused tõesti lõpevad ära, aga suur osa, 90% tegevustest – nii ütlesid ju ministeeriumid Riigikontrollile – peaksid jätkuma. Ministeeriumid võib-olla küsivad igaks juhuks rohkem, aga ikkagi suur osa tegevustest jätkub. Paratamatult kõikidele tegevustele rahastust ei jätku.
Seetõttu ongi vaja seda selgitada juba täna. Järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi kaks aastat jäävad sellesse strateegiaperioodi sisse ja on vaja kirjeldada, millised tegevused jätkuvad ja millised ei jätku, ning kuidas, millistest allikatest leitakse asendusrahastus neile tegevustele, mis jätkuvad, kuigi Euroopa Liidu rahastus ära kaob. Seda kõike on vaja teha, see on eelarvestrateegia osa, mis tuleb niikuinii ära teha. See lihtsalt jääb järgmiste valitsuste teha. See vastus, mis nad seal koosolekul andsid, et me vaatame Euroopa Liidu vahendeid tervikuna, on loomulik, see peabki nii olema. Ka rääkisid nad eelarve uutest meetmetest ja efektiivistamisest. Seda kõike on tore kuulda, aga seda käsitlust, mis konkreetselt Euroopa Liidu vahenditega seoses muutub, me tõesti ei kuulnud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse, teine küsimus.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Ministri käest ma vastust ei saanud, kuid osaliselt te vastasite minu küsimusele ära. Aga probleem, tegelikult ka Riigikontrollile viidates, oli see, et ministeeriumid ei taha oma prioriteete kaardistada ja vastavalt rahahulgale neid ellu viia ehk anda väga selge sõnum, et need on meie prioriteedid ka siis, kui Euroopa Liidu raha ära kaob, ja mis me siis teeme ning kuidas me seda kavandame. See näitab, et tegemist on ühepäevapoliitikaga. Niimoodi ei saaks teha. Viidatud põllumajanduspoliitika raha suurenemine võib tähendada hoopis seda, et esimesse sambasse tuleb suhteliselt raha juurde ehk me saame võrreldes Euroopa Liidu keskmisega rohkem, aga see ei tähenda a priori seda, et kogu põllumajandussektor saab sellest osa või maaelu saab tervikuna rohkem juurde. See on veel väga kahtlane. Ma püüdsin kinni ühe lause ministri seisukohast, kus ta viitas sellele, et laene makstakse tagasi ka reservide arvel. Osa eksperte on viidanud, et ülelaekumise arvel tuleks praegu oma rahavoogusid paremini juhtida. Mis nende reservidega ja nende rahavoogudega siis tegelikult on?

Aivar Sõerd

Jah, seda küsimust me käsitlesime ka riigieelarve kontrolli komisjonis koos Riigikontrolliga veel eilegi ja rahanduskomisjonis tegime seda muidugi natukene põhjalikumalt. Aga ega valitsus ei kavanda eelarvestrateegias ju eraldi mingeid tegevusi selleks, et laene kiiremas korras või suuremas mahus tagasi maksta. Makstakse tagasi varem kokkulepitud graafikute järgi. Kui te vaatate varasemaid strateegiaid, siis näete, et tagasimaksete numbrid on täpselt samad, mis on praeguses strateegias. Aga et reservide arvel makstakse tagasi ... Ma ei saa aru, mida minister sellega õigustada tahtis, kas seda olukorda – ilmselt seda –, et ühest küljest on väide, nagu eelarve oleks justkui nominaalselt ülejäägis, teisest küljest aga reservid vähenevad. Seal on juba teatud vastuolu. Tegelikult seadus nõuab, et riigi eelarvestrateegia osana peab olema rahavoogude prognoos. Seda rahavoogude prognoosi muuseas ei ole. Nii häid aegu ei jätku lõpmata kauaks ega igaveseks, neid tuleb kasutada selleks, et reserve koguda, mitte selleks, et reserve kulutada.
Mis on veel oluline riigi eelarvestrateegia kontekstis? Need andmed reservide kohta ei ole päris piisavalt või kõikehõlmavalt esitatud. Ma ei tea, kas Riigikogu liikmed üldse teavad, et riigieelarve miinuse katteks kasutatakse töötukassa ja haigekassa reserve. See ei ole niimoodi mitte ajutiselt, et kui riigikassa jääk muutub väikeseks, siis võetakse sealt raha ja pannakse hiljem tagasi, kui reservid kasvavad. See ei ole niimoodi. Haigekassa ja töötukassa vahendite kasutamine on püsiv, aga eelarvestrateegias reservide esitamisel kasutab ministeerium metoodikat, mille järgi haigekassa ja töötukassa reservide kasutusele võtmist reservide vähenemisena ei näidata. Nii et me tegelikult strateegiast ei saa tervikpilti, me ei saa täpset informatsiooni. Viimane seis, aprillikuu seis oli selline – mul on numbrid isegi peas –, et valitsuse keskses reservis, mis on likviidsusreserv, oli 740 miljonit eurot, aga töötukassa ja haigekassa on riigikassasse hoiustanud üle 900 miljoni, nii et umbes 260 miljonit on ära kulutatud. Ei ole niimoodi, et ajutiselt võetakse see raha ja pärast pannakse tagasi. Ei ole, see on püsivalt niimoodi, et riigieelarve miinuse katteks kasutatakse nende kassade ehk töötukassa ja haigekassa raha. Muidugi, kui kassadel tulevikus kogu seda raha vaja läheb ja reservid jätkavad vähenemist, nagu me praegu selles strateegias näeme, siis tuleb see raha laenata. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja, kõigepealt tunnustus ja tänu teie juhitavale komisjonile, et te tõite riigi eelarvestrateegia küsimuse esimest korda olulise tähtsusega riikliku küsimusena siia Riigikogu suurde saali arutamiseks. Minu küsimus puudutab härra rahandusministri väidetut. Rahandusminister kinnitas ka täna siit puldist, et riigieelarve struktuurne tasakaal ja lõpuks ka ülejääk saavutatakse aastaks 2022. Kas meetmed ülejäägi saavutamiseks on strateegias üldse piisavalt läbi hinnatud, läbi arvestatud ja ka ära põhjendatud?

Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt tänan selle tähelepaneku eest, mis puudutas selle küsimuse saali toomist. Tegelikult on ka teie fraktsioonil selles väga suur osa. Aitäh ka teile! Mis puudutab meetmeid eelarve tasakaalu ja väidetava ülejäägi saavutamiseks aastaks 2022, siis tegelikult me nägime ju peale seda, kui valmis Rahandusministeeriumi prognoos, et eelarve on järgmisel aastal struktuurses mõttes 0,7%-ga miinuspoolel. Siis tuli valitsus kokku ja minister põgusalt rääkis nendest meetmetest, mis nagu võeti. Need meetmed ei ole minu arvates piisavad. Seda, et nad ei ole piisavad, me kuulsime eile ka komisjoni arutelul, kui Euroopa Komisjoni esindaja rääkis Euroopa Komisjoni kevadprognoosist. Ma küsisin, kas need valitsuse meetmed, mis tehti aprilli lõpus, jõudsid ka mai algul avaldatud Euroopa Komisjoni prognoosi, kas neid võeti arvesse. Vastus oli, et võeti küll, Euroopa Komisjon arvestas neid, aga pooles mahus. Teatavasti on nende valitsuse meetmete maht kokku 0,7% SKT-st, see on umbes 170 miljonit eurot. Sellest pool on ühe riigiettevõtte dividendiootuse suurendamine – jutt on Eesti Energiast – ja siis on muud meetmed. Meil tekib juba järgmisel aastal kaitsetööstus, tulevad uued töökohad, kõrgepalgalised inimesed tulevad tööle ja hakkavad rohkem maksu maksma, see oli ka üks meede. Euroopa Komisjon ei aktsepteerinud neid meetmeid täies mahus ja sellest tulebki ju ka see hinnang, et kui Rahandusministeerium ütleb, et eelarve on järgmisel aastal tasakaalus, siis Euroopa Komisjoni prognoos ütleb, et miinus on 0,9% SKT-st. Seal on päris oluline vahe.

Aseesimees Enn Eesmaa

Kuna tänapäeval on Riigikogu suures saalis aru tavalisest rohkem, siis järgmise küsimuse esitab Peep Aru.

Peep Aru

Aitäh! Värske Riigikogu liikmena ei ole ma päris kindel, kas adressaat on õige, aga kuna ma ministri jutust vastust ei saanud, siis ma ikkagi küsin. Teatavasti on strateegia kohaselt järgmisel, valimiste aastal teatud riigisektori osades väga suured palgatõusud, aga sellele järgnevatel aastatel ei ole praktiliselt mingit tõusu. Mida ma nüüd ütlen rohujuure tasandil oma naabrist õpetajale, mis teda riigi eelarvestrateegia järgi kolmel valimistele järgneval aastal ees ootab? Kas strateegiliselt on nii, et on loobutud õpetajate palga keskmisele palgale lähendamisest?

Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Täpselt sama asja me arutasime ka eile rahanduskomisjoni istungil. Tõesti, järgmiseks aastaks on ette nähtud suured palgatõusud päästetöötajatel, õpetajatel, kultuuritöötajatel jne. See on järgmisel aastal, aga mis edasi saab? Need tõusud lähevad küll n-ö baasi sisse, aga järgmisi tõuse strateegias ette nähtud ei ole. Tegelikult ma päris hästi ei usu seda, et olukorras, kus ärisektori palgakasv on üle 6% ja meil on ühekordne tõus, ei tule järgmistel aastatel uuesti ka avaliku sektori töötajate palku üle vaadata. Kindlasti tuleb. Eelarveprognoosis pole selle kohta numbreid ja see moonutab ka tulevikunumbreid. Muidugi, avaliku sektori palgatõusu saab ka teistmoodi saavutada, kas või avaliku sektori efektiivistamise ning konsolideerimise ja koosseisude vähendamise kaudu, aga sellist tegevuskava 2019. aastaks ja edasi me paraku strateegiadokumendis ei näe.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh ettekandjale! Tänase kolmanda ettekande peab rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Ettekande pikkus on 10 minutit ja siis on 20 minutit küsimusi ja vastuseid.

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tavaliselt, kui meil on saalis mingi strateegia, mingi programm, siis me alati rivistume, sõltuvalt sellest, kummal pool me oleme, poolt ja vastu, pro ja contra. Seda on täna siin juba mitmel korral näha olnud. Ma ei arva, et see oleks täna kõige tähtsam, täna tahaks siiski rääkida veidi teisest teemast.
Asi on selles, et täiesti juhuslikult olin ma enne seda, kui ma rahanduskomisjonis esimeheks sain, kuue aasta jooksul riigieelarve kontrolli komisjoni esimees. Kuus aastat. Selle kuue aasta jooksul oli meil piisavaid kogemusi sellega, et nii või teisiti tõstatas üks või teine komisjoni liige küsimuse, kuidas suurendada parlamendiliikmete osalust eelarvelistes protsessides, kuidas suurendada parlamendi rolli. See on seesama kummitempli probleem. Juba neli aastat tagasi me jõudsime selleni, et hakkasime seda arutama koos Riigikontrolliga. Riigikontroll andis oma arvamuse, meie ütlesime välja oma. Sai ära tehtud üks suurem töö, sai tehtud üks küsitlus. Härra Kõljalg tegeles selle tänuväärse asjaga, ta tegi väga suure töö ära, vestles suure hulga inimestega. Sealt tuli ka meie komisjoni üks väga, ma ütleks, hea raport.
Põhiline mõte, mis sellest raportist läbi käis, oli see, et parlamendiliige tahab suuremat rolli. Sõltumata, muuseas, sellest, kas ta on koalitsioonis või opositsioonis, tahab ta rohkem sõnaõigust. Aga ta tahaks seda saada siis, kui eelarve on ettevalmistamisel. Sellega on suuri probleeme puhttehnilistel põhjustel. Samas on üks variant, üks paralleelne võimalus – osaleda riigi eelarvestrateegia väljatöötamisel. Me oleme seda ka arutanud. Küsimus on selles, kuidas seda ajastada. See on alati olnud probleem, sest riigi eelarvestrateegia jõuab lõpusirgele ja ta võetakse vastavalt seadusele vastu kaheksa kuud enne järgmise aasta algust, kui see ei ole valimiseelne aasta, ning me oleme piiratud sellega, et strateegia võetakse tavaliselt vastu aprilli lõpus. Probleem on seotud riigieelarve seadusega. Rahastamiskava aluseks on rahandusprognoos ning juttu on veel makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist, majandusolukorra analüüs peab ka olema tehtud. Alati räägitakse, et kõik need prognoosid ja analüüsid peavad olema valmis, alles peale seda me saame juba sisuliselt midagi arutada. Ja siis, kui sa oled valmis sisuliselt arutama, selgub, et aeg on niikaugel, et valitsus on RES-i juba ära kinnitanud.
Ma tuletan meelde, et see arutelu RES-i teemal on täna siin saalis esimene. Seda pole varem kunagi olnud. 3. mail 2011 oli küll üks rahandusküsimuste arutelu, sellega oli seotud ka tollane RES, aga olles vaadanud 2011. aasta stenogramme, ma ütleks, et see toimus üsna juhuslikult. Midagi on vaja teha selleks, et see RES-i arutelu toimuks õigel ajal ning Riigikogu liikmetel ja fraktsioonidel oleks sõnaõigust ikkagi rohkem, kui on praegu.
Kohe tekib kaks probleemi. Üks on seotud kõigi nende prognooside, uuringute ja muude asjadega, millest see nagu peaks lähtuma. Aga ma pean kohe küsima, kuivõrd usutavad need prognoosid on. Tavaliselt, kui majanduses midagi järsku muutub, siis selgub, et prognoosid ei näinud seda ette. Me ei tea, milline on Euroopas gaasi hind peale Nord Stream 2 valmisehitamist. See mõjutab seda üsna suurel määral. Me ei tea, milline on nafta hind, kui USA kehtestab Iraani vastu sanktsioonid ja võib-olla kehtestab jälle naftaembargo. See kõik on meile teadmata. Kas me ilmtingimata peame siis lähtuma nendest prognoosidest, mida pool aastat hiljem mitte keegi ei mäleta? See on minu arvamus, mina arvan, et me võiksime olla vabamad. Tegemist on lõppude lõpuks strateegiaga. Me peaksime olema vabamad, siis oleks meil käed lahti seotud.
Millal see võiks toimuda? Kõik, kes siin on vähemalt paar-kolm aastat olnud, teavad, et tavaliselt on meil väga pingeline aasta lõpp, november ja detsember. See on seotud riigieelarvega ja sellega, et kuhjuvad need seadused, mis on planeeritud käivituma järgmise aasta 1. jaanuarist, 1. veebruarist või 1. aprillist. Tavaliselt toimub meil selline sisuline töö seaduseelnõudega, tõesti, väga suurel määral aasta lõpus. Pärast seda toimub mingi ... Noh, eelarve on vastu võetud, nüüd võib veidi rääkida. Sisuline töö teatud hetkeks kaob, me võtame seda üsna rahulikult.
Mul on seoses rahastamisega kaks ettepanekut. Üks on see, et järgmise aasta RES-i me võiksime arutada juba jooksva aasta eelarveprotsessi ajal. See tähendab, et kui ministrid käivad oma valdkonna komisjonis ja rahanduskomisjonis, juba siis võiks rääkida sellest, kuidas nad näevad mitte ainult järgmise aasta, vaid ka järgmise kolme või isegi nelja aasta eelarve põhipunkte, millised on nende soovid seoses riigieelarvega, kuidas võiks liikuda, ütleme, üks eelarve teisesse, kuidas nad neid arenguid näevad. Teine võimalus on – seda on veidi raskem teha, sest on vaja harjumust, et ministrid veel kord täiendavalt peale eelarve vastuvõtmist kohustuslikus korras käivad rahanduskomisjonis ja igaüks oma valdkonna komisjonis – teha seda jaanuaris-veebruaris, et oleks piisavalt aega selleks, et strateegia põhisuundadest aru saada ja õigel ajal edastada tähelepanekud ja ettepanekud, mis selle arutelu käigus tekivad. Võib-olla on selleks vaja juba lähiajal muuta riigieelarve seadust. Need on kõik mõttepunktid.
Ma arvan, et igaüks meist saab suurepäraselt aru, mis asi on koalitsioon ja mis asi on opositsioon. Arvestades neid seisukohti, mille tõi välja ammune uuring, mis sai REKK-is kunagi tehtud, suudame me siin võib-olla ka ühise keele leida, sest seadust ei tee me mitte ühe või teise poole, vaid parlamendi jaoks.
Sellised on need ääremärkused selle debati juurde, mis siin saalis on toimunud vist viimase poolteise tunni jooksul. See on võib-olla see põhiline asi, mida tänasest debatist võiks välja tuua. See kriitika, mis on seotud ühe või teise numbriga, elab tegelikult vaid niikaua, kui seda mõnes pressikas või kuskil ajaleheveergudel tsiteeritakse, pärast seda teda enam ei ole. Aga see, kuidas pannakse paika see RES-i arutelu, võib jääda kestma pikkadeks aastateks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Küsimuste voor. Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa

Aitäh, eesistuja! Hea kolleeg! See küsimus tuleb sulle seetõttu, et ma ei olnud piisavalt nobe eelmises nobedate näppude voorus. Enne küsimust ma ütlen, et ma jagan sinu seisukohta ja toetan sinu ettepanekuid RES-i arutelu kohta. Jagan ka eelmise ettekandja tõsist suhtumist Euroopa Liidu raha ja vahendite vähenemisse, kuigi me peame olema rõõmsad, et see tuleb sellest, et Eesti areng on olnud hea ning me liigume Euroopa rikkaimate riikide hulka. Aga siit ka kaks küsimust. Kõigepealt, kas see äralangemine on ikka olemuslikult nii "suur"? Ilmselt me oleksime siis, kui ei oleks olnud Euroopa Liidu raha, teinud väga paljusid asju hoopis teisiti. No kas või need nn teede monumendid. Mitmes asjas ma jagan seda seisukohta ja küsin, kuidas sina sellesse suhtud. Küsimuse teine pool. Kui Eesti Panga president Ardo Hansson oli siin aruannet esitamas, siis tema hinnangutest ja vastustest tuli välja, et teatud osas me võime laene võtta, ka riiklikke laene. Kuidas sina komisjoni ettekandjana sellesse suhtud?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Puhtisiklikult suhtun ma laenude võtmisse üsna negatiivselt, aga vahetevahel tekib selline vajadus, et arengu jätkamiseks on sul vahendeid vaja. Laenumehhanism on tänapäeva majanduse väga tähtis osa. Siiski eelistaksin kasutada Euroopa vahendeid, enne kui laene.
Mis puudutab sinu küsimuse esimest ja minu arvates veidi huvitavamat osa, siis jah, Euroopa finantseerimine hakkab vähenema. Teades seda, kuidas on Euroopa eri meetmete raha kasutatud minu piirkonnas, saan ma aru, et kui seda raha ei oleks olnud, siis poleks olnud mitte kunagi võimalik ühte või teist projekti teostada. Näiteks, Narva vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mis läks maksma kokku 180 miljonit, millest 140 miljonit ja veidi üle selle oli saadud Euroopast, oleks kas linnale läinud väga kalliks, tegelikult võimatult kalliks, või seda polekski teostatud. Aga siis oleksid trahvid kaelas ja algaks selline kupatus, et mitte kellelegi ei oleks seda vähe olnud. Ma räägin, et see investeering ei olnud tehtud mitte üheks aastaks, see oli tehtud vähemalt 30 aastaks. Nii et jumal tänatud, et see Euroopa raha meil on olnud. Minu arvates on Eesti riik seda väga targalt kasutanud, see on enamasti paigutatud infrastruktuuriprojektidesse. See mõju, mida selline investeering endaga kaasa toob, kestab kümneid, kümneid ja kümneid aastaid. Jumal tänatud! Nii et – sellest rääkis põgusalt ka härra rahandusminister – suur osa riigis Euroopa raha abil tehtud investeeringutest said tehtud targalt ja täiendavaid investeeringuid sellesse vee- ja kanalisatsioonivärki lihtsalt enam ei tule.
Teiselt poolt tahaks muidugi raha saada, suhtumine on selline. Ma siin praegu rääkisin ja mulle kerkis äkki silme ette Arkadi Raikin, võib-olla mõni saalis olija mäletab seda näitlejat. Talle räägiti, et tema ettevõte on maha põlenud ja kahju on pool miljonit rubla, tema vastas: "Ah, tühja sellest!" Aga äkki ta kahvatus ja ütles: "Mis pool miljonit? 150 rubla! Mul jäi ju sinna mantel!" Tähendab, oma 150 rubla on alati kallim kui riigi pool miljonit. Aga me oleme sellesse rahasse väga peremehelikult suhtunud. Ma arvan, et me saame hakkama ka siis, kui see raha hakkab vähenema. Seda enam, et SKT on meil lausa uskumatus kasvutrendis.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud ettekandja! Kõigepealt tahan öelda, et mulle meeldis väga rahandusministri ettekanne. Tema ettekanne oli täpselt selline, nagu ühe rahandusministri ettekanne peab olema. Mulle meeldis väga Aivar Sõerdi ettekanne. Tema puudutas just neid küsimusi, mida riigieelarve kontrolli komisjon edastas valitsusele, et riigi eelarvestrateegiat paremaks teha. Mulle väga meeldis ka sinu ettekanne, sest sa puudutasid sisuliselt seda, et Riigikogus ei ole riigi eelarvestrateegiat arutatud, aga selle järele on väga suur nõudlus. Arvestades ajalist aspekti, kas sa oleksid nõus sellega, et meie, opositsioon ja koalitsioon, peaksime kuidagi kokku leppima selles, et riigi eelarvestrateegias peaksid olema kirjas kõik need punktid, fundamentaalsed alused, et iga parlamendiliige saaks aru, kuidas on riigi eelarvestrateegia üles ehitatud, ja just riigi eelarvestrateegias peaksid sisalduma need punktid, mis on olulised riigieelarve edaspidise korralduse ja riigi ülesehituse jaoks?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Jah, Inara, ma arvan, et riigi eelarvestrateegia on küll maitseasi, aga teatud punkte, mida soovivad lisada ühed või teised osalised siin suures saalis, peaks see sisaldama. Mul on ka hea meel selle üle, kuidas täna arutelu läheb, sest mulle tundub, et üle pika aja ei ole siin mingit õelutsemist. Käib üsna rahulik, normaalne vestlus, täitsa nagu kunagi REKK-is. Jah, on üsna palju neid küsimusi, mida võiks eelnevalt ära lahendada (ma ei hakka uuesti tsiteerima), näiteks riigieelarve seaduse punktid, mis nõuavad, et selleks, et saaks riigieelarvest rääkida, peaksid olemas olema juba majandusprognoosid ja kõik need muud asjad. Võiks teha mingid viited, mis annaks võimaluse arutada seda ilma nii pikaajalise mõjuta, ja võiks sinna ka teatud punktid sisse panna. Täna ma kuulsin pretensiooni, et Euroopa toetuste raha hakkab vähenema ning selle kohta peaks olema eraldi peatükk. Siin võib olla erinevaid arvamusi. Mina ei arva, et just nimelt eraldi peatükki on vaja. See näeb minu arvates välja paanitsemisena, et oi-oi-oi, Euroopa raha kaob ära, mida me nüüd tegema hakkame, ja annab nii mõnelegi võimaluse rääkida sellest, et ilma Euroopa rahata ei suuda nad midagi. Tegelikult see nii ei ole. Aga ma sellegipoolest arvan, et see teema võiks olla läbi mõeldud ja sinna lisatud. Riigieelarve seadus on ju elav mehhanism nagu iga seadus, seda võiks selles suunas parandada. Nii et ma olen sinuga nõus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Anne Sulling, teine küsimus, palun!

Anne Sulling

Hea eesistuja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Riigi eelarvestrateegia prioriteedina on märgitud Eesti majanduskasvu edendamine. Seejuures on märgitud, et kestlikku majanduskasvu aitab tagada teaduse parem rahastamine. Teatavasti hakkab teadustegevus majanduskasvu mõjutama siis, kui teadustulemusi rakendatakse uute toodete ja teenuste loomisel. Aga ma ei märganud riigi eelarvestrateegias meetmeid, mis aitaksid kaasa teadustulemuste konverteerimisele majanduslikuks väärtuseks. Minu küsimus ongi, kas te nende üle rahanduskomisjonis arutlesite ja mis järeldustele te jõudsite.

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Kahte asja tahaks öelda. Ka praegu tuli meelde 3. mai 2011. aasta stenogramm. See oli raske aeg, see oli pärast väga sügavat kriisi, aga oma tollases ettekandes tollane rahandusminister, kes seisab just teie kõrval, märkis eraldi osas, et me panustame majanduskasvu. Tema kõnes oli tollal selline punkt olemas. Tähendab, igal juhul me peame alati, hoolimata sellest, et tingimused võivad muutuda, leidma majanduskasvuks võimalusi, millised tingimused ka ei oleks.
Mis puudutab teaduse arenguga seonduvat, siis pean ausalt tunnistama, et nii üksikasjalikult ma nendes mehhanismides ei orienteeru, et konkreetselt võtta välja üks peatükk, üks lehekülg ja sealt mingi viis rida ning teha sellel teemal analüüs, kui sellest ei ole mind varem teavitatud. Tõenäoliselt jään ma teile vastuse võlgu. Aga selleks, et südametunnistus oleks puhas, kannan ma teile pidulikult ette, et tänase päevakorrapunkti arutelu toimus rahanduskomisjonis eile, 7. mail. Arutati väga pikalt, tööaja lõpuni kõike, mis RES-iga seondub, aga just nimelt sellest aspektist, millest teie oma küsimuses rääkisite, kahjuks juttu ei olnud. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Dmitri Dmitrijev.

Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Eelmine ettekandja rääkis meile põgusalt defitsiidist ja struktuursest tasakaalust, millest on saanud meie peamine lähtepunkt riigieelarve seisu hindamisel, aga ma pean viitama ka struktuurse positsiooni arvutuste võimalikele ebatäpsustele, mis on seotud SKT lõhe hindamisega. Kasutan käepärast olevaid andmeid, nimelt toon näiteks, et kui Rahandusministeerium arvutas 2014. aastal struktuurseks positsiooniks ülejäägi 0,7% SKT-st, siis Euroopa Komisjon hindas tasakaaluks 0% SKT-st. See tähendab, et lahknevus SKT lõhe hindamisel oli rohkem kui silmatorkav. Selles valguses ma küsin, kas RES-i põhieesmärk peaks olema igal juhul struktuurse ülejäägi saavutamine või me lähtume struktuurse tasakaalu tagamise põhimõttest ning põhieesmärgiks võiks olla näiteks majanduskasvu tagamine keskpikas või pikas perspektiivis, mida rõhutati ka viimasel OECD riikide parlamentaarse assamblee kohtumisel Londonis. 

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Alguses oli soov öelda, et ka sina, Brutus, torkad noa selga, ajad selle vestluse jälle sinna kahtlasesse tsooni, kus me hakkame rääkima olemasolevast või olematust defitsiidist või ülejäägist. Me ei saa siiski kuidagi ennast sellest teemast eemal hoida, sest tasakaalu nõuab Eesti Vabariigi seadus, siin peab olema tasakaal. Ainult et kõik sõltub hinnangust. Nii nagu ütleb eelarvenõukogu oma hinnangus RES-ile, näiteks hinnanguliselt me ju nõustume sellega, et me saavutame tasakaalu, aga majanduslikel põhjustel, selleks et saavutada mõned teised eesmärgid, me teeme seda 2022. aastaks. Kui vastata konkreetsele lõpus kõlanud küsimusele, siis ütlen, et me ei eemaldu sellest põhimõttest, et peab olema tasakaalus, aga me pikendame seda perioodi, mille jooksul see eesmärk saavutatakse. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Metsoja.

Andres Metsoja

Hea aseesimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Kindlasti mäletad neid aegu, kui oli kassapõhine finantsaruandlus ja eelarved olid tekkepõhised. Sa omavalitsusjuhina puutusid selle kõigega kindlasti kokku. Samas me teame, et Eesti riigis on tõepoolest peadpööritavat finantsjuhtimise reformi läbi viidud. Oma ettekandes sa väga palju rääkisid tegelikult ju sellest, et me räägime lõppeesmärgist, mitte nendest konkreetsetest numbritest või kuludest. Minu küsimus tulebki kogu selle tõhusama riigi ja sellest kantud ideoloogia kohta. Kas rahanduskomisjonis on paralleelselt riigi eelarvestrateegiaga käsitletud seda, millises faasis me oleme selle tegevuspõhise eelarvestamisega, et me räägiksime just nimelt eesmärkidest, mida tuleb täita, pidades silmas, et strateegiad ja eelarved on tegelikult need vahendid, ning just nimelt siin on see koht ka meie, parlamendiliikmete jaoks?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Väga võimalik. See läheb kokku Inara Luigase küsimusega, et mida me tahame RES-iga saavutada ja millist infot me soovime sealt kergesti kätte saada. Rahanduskomisjonis me küll eraldi ei arutanud selle küsimusega seoses, et kas tekkepõhine või mitte. Sa tuletasid meelde omavalitsuse juhtimise kogemust. Mulle tuli pähe mingi 20 mõtet, millest kõigest tahaks rääkida, aga selleks ei ole lihtsalt piisavalt aega, nii et seekord ei hakka ma seda tegema. Aga jah, kui üks inimene tahab saada konkreetset asja, konkreetselt mingis sfääris, see võib olla näiteks õpetajate palgafondi kasv kas järgmisel eelarveaastal või nelja aasta jooksul, siis ta saab need lihtsad numbrid, need 40 miljonit kätte. Teine tahab saada seda, mis on seotud palju keerulisemate asjadega, mis ei ole võib-olla nii hästi arusaadavad, kui me arutame riigieelarvet, aga nendest on võimalik rääkida riigi eelarvestrateegia arutelu käigus. Kui ma õigesti aru sain, siis küsimus oli umbes sama mis kolleeg Luigasel. Ma arvan, et kõik need asjad oleks võinud läbi arutada ja need võiksid strateegias olla. Või ... Hea küll, viie minuti pärast räägin. (Naerab.)

Aseesimees Enn Eesmaa

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees Mihhail! Viimastel päevadel oled sa väga palju kokku puutunud riigi eelarvestrateegia analüüsimisega. Teades sind kui väga pragmaatilist inimest, kes võtab elu täiesti reaalselt, küsin ma sinu käest: mis on Eesti arengu huve silmas pidades selle eelarvestrateegia nn paremad palad ja mille üle sa oled sügavasti mõttes või mille kohta arvad, et see oleks võinud teisiti olla?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Jah, mul on kindel ettekujutus sellest, mis võiks olla teisiti, aga ma ei tahaks seda ilusat kodurahu siin Riigikogus rikkuda. Ma ei hakka sellest rääkima. Mis aga puudutab seda, mis meeldib ja mis oleks võinud olla veel enam arendatud kujul, siis see on majanduse arendamine. Need on konkreetsed meetmed, mis aitavad neil, kes hoiavad tegelikult ülal Eesti majandust, ettevõtjatel, paremini oma tööstust organiseerida ja töövõtjatel töötada sellistes tingimustes, mis ei pane neid Eesti riigist ära jooksma. Ma arvan, et see võiks olla meie ühine eesmärk, ja see on see, mis mulle meeldib. Ma oma kodukandis rääkisin paari ettevõtjaga. Nemad võtsid kõige positiivsema uudisena seda, et järgmisel aastal on maksurahu. Sai nii palju räägitud, et oleks vähemalt üks selline aasta, aga võiks ju loota, et me pikemat aega sellel teemal enam ei räägi.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te olite mitmeid aastaid riigieelarve kontrolli komisjoni esimees, nüüd olete rahanduskomisjoni esimees. Te olite ka selle Kõljala raporti üks kaasautoritest. Kas selles raportis antud soovitused ja tehtud ettepanekud, kuidas Riigikogu rolli riigi eelarvestrateegia arutelul suurendada, on teie hinnangul realiseerumas või on midagi olulist veel puudu? Mis suunas peaks selle raporti ettepanekutega edasi liikuma?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Pean kohe parandama, et ma olin jah kaasautor, aga selline kaasautor, kes näppugi ei liigutanud. Kristjan tegi kogu töö ära, nii et ei tekkinud kordagi vajadust, et ma oleksin pidanud teda asendama intervjuud andes või teksti parandamisel. Nii et see on algusest lõpuni Kristjani tehtud. Lisan siia juurde, et kõik need ettepanekud, mis tekkisid tänu sellele raportile, leidsid REKK-is konsensusliku toetuse. Ma ei oska kommenteerida praegust olukorda, aga konsensuseks ma nimetan seda, kui kõik on kohal ja on pakutavaga nõus, mitte niiviisi, et pooled puuduvad ja ülejäänud on siis konsensuslikult mingi seisukoha leidnud, mis tegelikult ei pruugi konsensust tähendada. Tollal jäi asi seisma selle taha, et see tekitas teatavaid haldusprobleeme. See tekitas peavalu ennekõike muidugi Rahandusministeeriumile, aga nii mõnelegi teisele.
Kui me oleme praegu juba nii kaugele jõudnud, et me siin suures saalis sellel teemal räägime, siis ütlen, et mulle pole see teema sugugi ükskõik. Ma arvan, et selle raporti juurde peaks tagasi tulema. Võib-olla ta nõuab mõnes küsimuses uuendamist, tänapäevastamist, aga põhimõtteliselt väärib ta täies ulatuses käsitlemist valitsusele tehtavate ettepanekutena. Ma veel kord kordan, et me igal juhul peaksime üle vaatama kõik selle, mis on RES-iga seotud. Täna oli see arutlusel lähtuvalt sellest, et me ei tee seda koalitsiooni, opositsiooni või mingi huvigrupi jaoks, me teeme seda enda jaoks, kõigi jaoks. REKK on konsensuslik komisjon, kus tegelikult ükski otsus ei sünni ilma selleta, et põhimõttelised küsimused on eelnevalt fraktsioonides läbi arutatud, fraktsioonid on andnud oma nõusoleku ja see on kinnitatud. See tähendab, et see otsus peaks olema sobiv kogu parlamendile. Nii et ma arvan, et seal on neid ettepanekuid piisavalt palju. Hakkaks neist rääkima. See dokument oli kas koomas või unes, praegu on sobiv hetk see üles äratada ja selle juurde tagasi tulla.

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, Mihhail Stalnuhhin, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Kõigile tere päevast! Järgmisena palun ettekandeks kõnepulti eelarvenõukogu aseesimehe Andrus Alberi. Ettekanne kestab kuni 10 minutit.

Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Tänan võimaluse eest siin istungil eelarvenõukogu arvamusi ja kommentaare esitada. Riigieelarve seaduses on eelarvenõukogu mandaat väga selgelt paika pandud: me oleme nõuandekogu, mis hindab riigi makromajandusprognoose ja rahandusprognoose ning jälgib seaduses toodud eelarvereeglite täitmist, millest peamine on valitsussektori struktuurse tasakaalu reegel. Seda eelarvenõukogu hindab. Enne seda igal kevadel annab ta hinnangu ka makromajandusprognoosidele.
Eelarvenõukogu on kohustatud oma arvamuse riigi eelarvestrateegia kohta andma enne eelarvestrateegia kinnitamist valitsuses. Samas võib see strateegia valmida vaid mõni päev enne seda, kui valitsus plaanib selle kinnitada, mis tähendab, nagu ka minister eelnevalt viitas, et eelarvenõukogu peab väga piiratud aja jooksul oma analüüsi tegema ja tihtipeale andma oma hinnangu oludes, kus eelarvestrateegia ei ole päris valmis. See seab tõesti teatud piirid sellele, mida me saame öelda ja mis kontekstis me oma arvamust avaldame.
Riigi 2019.–2022. aasta eelarvestrateegia järgi on valitsuse eelarvepoliitika eesmärk vähemalt struktuurne tasakaal keskpikal perioodil. Selle eesmärgi saavutamiseks tõi valitsus arutelu käigus välja rea meetmeid nii tulude kui ka kulude poolel, mis järgmise nelja aasta jooksul peaks eelarvepositsiooni parandama. Selle tulemusena peaks, nagu täna on korduvalt öeldud, riigieelarve aastatel 2019–2022 olema väikses nominaalses ülejäägis ja struktuurses tasakaalus.
Eelarvenõukogu hinnangul on eesmärgid kui sellised vastavuses seadusega, aga täiendavad meetmed ei pruugi meie arvates tuua oodatud mahus lisatulusid. Ka rahandusminister tõi esile need riskikohad, millele me oma arvamuses viitasime, ja esitas nende kohta oma kommentaarid. Esiteks, täiendavad maksutulud, mida oodatakse tööjõumaksudest, või täiendav dividenditulu ei pruugi sellises mahus realiseeruda. Näiteks on aastaks 2021 planeeritud dividendid riigiettevõtetest, mida riik ootab, läbi aegade kõige suuremad. Eelarvenõukogu hinnangul on, nagu öeldud, seaduse eesmärk täidetud – eesmärk on tasakaal –, aga veel kord tahaks rõhutada, et meie arvates eeldab eesmärgi saavutamine sisuliselt kõikide kavandatud meetmete edukat rakendumist ja realiseerumist. Kui me vaatame varasematele aastatele tagasi, siis näeme, et alati on olnud kavatsusi, mis ei ole päriselt täitunud. See on see põhjus, miks me oma kommentaarides ja soovitustes oleme hinnanud riske, juhtinud neile tähelepanu ja soovitanud eesmärkide kavandamisel ka teatud puhvreid.
Kui rääkida majandustsüklist ja sellest, kas tänases majanduskeskkonnas on väike puudujääk või tasakaal sobivad, siis kui me oleme püüdnud hinnata Eesti majanduse olukorda väga erinevate näitajate abil – tööpuudus, tööhõive, maksude laekumine ja kõik muu –, on meile tundunud, et meie majandus on piisavalt heas olukorras, selleks et tasakaalu asemel võiks eesmärgiks olla eelarve ülejääk. Kui küsida, kas ülejääk on eesmärk iseeneses, siis kindlasti mitte, seda tuleb vaadata laiemas kontekstis. Kui me kõik nõustume sellega, et halbadel majandusaegadel võiks puudujääk olla põhjendatud, siis tekib vastuküsimus, millal on siis põhjendatud ülejääk kui mitte hea majanduskasvu keskkonnas, kus me nüüd oleme. Samuti ütlevad nii valitsuse eelarvestrateegia kui ka riigieelarve seadus, et teatud miinusesse on võimalik minna varasemate ülejääkide arvel, aga kui neid ülejääke ei ole kogutud, siis on ju võimatu halbadel aastatel miinusesse minna. Nii et see on see kontekst, mille tõttu ka meie oma hinnangus oleme soovitanud valitsusel 2019. aasta eelarve koostada nii, et eelarve oleks struktuurses ülejäägis, mitte lihtsalt tasakaalus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Külliki Kübarsepp, esimene küsimus, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kuidas on teie nõukogu lähenenud riigieelarve versus Euroopa Liidu vahendite suurusjärkude muutumise temaatikale? Kas te näete siin mõningaid aspekte, millele tuleks tähelepanu pöörata? Mina pööraksin tähelepanu eriti sellele, et keskvalitsuse ametnike arv suureneb, mis on osaliselt kaetud Euroopa Liidu vahenditest, kuid samas me teame, et elanikkond väheneb, maksumaksjate arv väheneb. Kas see on perspektiivikas?

Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber

Aitäh! Ma teadlikult viitasin algul meie mandaadile, mis on seaduses kirjas. Meie ülesanne ei ole hinnata seda, kas ühed või teised tuluallikad on poliitiliselt kõige mõistlikumad või kas ühed või teised kuluprioriteedid on mõistlikud. Meie vaatame tulusid ja kulusid selles kontekstis tervikvaatena ja me vaatame seda, kas hinnangud tulude laekumisele ja prognoosid on adekvaatsed. Kas ühte või teist konkreetset kuluartiklit rahastatakse Euroopa Liidu rahaga, Eesti maksurahaga või riigiettevõtetest võetavate dividendide abil – meil ei ole mandaati, et sellele hinnanguid anda.

Aseesimees Kalle Laanet

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Alber! Te viitasite, et tööpuuduse, hõive, maksude laekumise ja kõige selle taustal oleks vajalik eelarve ülejääk ning teil oli tegelikult väga vähe aega, selleks et Vabariigi Valitsusele oma seisukoht anda. Samamoodi on teil kahtlusi lisatulude laekumise kohta, siin on terve rida punkte, mille kohta te olete väljendanud teatavat eriarvamust. Minu küsimus on, kuidas toimub nüüd eelarvenõukogu suhtlus Vabariigi Valitsusega. Kas teil on olnud kohtumine rahandusministriga või peaministriga? Kas teie seisukohtadele on reageeritud ja kuidas see protsess nüüd edasi läheb? 2019. aasta riigieelarve on ju tulemas ja sügisel me oleme ilmselt uuesti nendesamade probleemide ees.

Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber

Aitäh! Ma just lehitsen pabereid, et näha, kas mul on siin kaasas koostöömemorandum, mis on sõlmitud eelarvenõukogu ja Rahandusministeeriumi vahel. Sellega on paika pandud see, vähemalt millise ajavaruga peab meile laekuma informatsioon nii eelarvestrateegia kui ka majandusprognooside kohta. Juba enne selle koostöömemorandumi koostamist oli meil aastate jooksul välja kujunenud hea tava, et eelkõige Rahandusministeerium tutvustas meile majandusprognoose enne, kui need avalikuks tehti. Meil omakorda on alati olnud võimalik küsida mitmesugust lisainfot, mida me oleme vajanud. Meil Rahandusministeeriumile koostöö ja info jagamise kohta ühtegi etteheidet kindlasti ei ole. Miks ma tahan seda rõhutada? Olles puutunud kokku oma kolleegidega teiste riikide eelarvenõukogudes, tean, et nii mõneski riigis on suur probleem, et eelarvenõukogu ei saa informatsiooni kätte. Siin meil kindlasti ühtegi etteheidet ei ole.
Ajaline piirang tuleneb mõnes mõttes sellest tsüklist, kui kiiresti tehakse valitsuses pärast prognooside tegemist otsuseid. On olnud hea tava, et meid on kutsutud Vabariigi Valitsuse istungile, kus arutatakse riigi eelarvestrateegiat ja majandusprognoose. Meie oleme seal oma arvamuse öelnud, aga me oleme nõuandeorgan ja on valitsuse otsus, kui palju nad meie kommentaare arvesse võtavad, kui palju mitte. Jällegi, nii seadus kui ka meie koostöömemorandum panevad paika, kes ja mis vormis peaks jagama selgitusi ja kommentaare, juhul kui meie soovitusi arvesse ei võeta.

Aseesimees Kalle Laanet

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud eelarvenõukogu aseesimees! Teie ettekandest jäi mulle meelde selline lause, et 2021. aastal kavandatakse võtta riigiettevõtetest aegade suurimaid dividende. Te rõhutasite mitu korda, et teil on nõuandev roll. Ma siiski küsin, mis on sellise plaani nõrgad ja tugevad küljed. Millise kommentaari te annaksite nendele, kes kiidavad sellise kõigi aegade suurimate dividendide plaani heaks?

Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber

Aitäh! Meie käsutuses oleva informatsiooni põhjal ootab riik riigiettevõtetelt aastal 2021 tõesti dividende rohkem kui 200 miljoni eest. Võrdluseks niipalju, et näiteks eelmisel aastal saadi dividende vähem kui 150 miljonit eurot. Dividendide prognoosimine nii pikalt ette eeldab justkui väga head nii majandustsükli kui ka ettevõtete majandustegevuse prognoosimise võimet. Nagu me teame, tegelikult on väga piiratud hulk neid riigiettevõtteid, kust suurem osa sellest summast kokku tuleb (Eesti Energia, Tallinna Sadam). Miks me juhtisime sellele riskile eraldi tähelepanu? Jällegi, vaadates ajalukku, oleme näinud, et Eesti Energia kasumlikkus on väga palju sõltunud nafta hinnast ja omakorda põlevkiviõli hinnast, Tallinna Sadama kasumlikkus on väga palju sõltunud transiidist ning reisilaevandusest ja turistivoogudest. Meie arvates ei ole meil seda teadmist, mis lubaks hinnata, et kolme või nelja aasta pärast tuleb neid dividende oluliselt rohkem. See võib jällegi olla tingitud sellest, et meil ei ole kogu detailset informatsiooni, mis on olemas valitsusel, kes sellise prognoosi tegi. Sellepärast saamegi me juhtida tähelepanu riskikohtadele, kus meie arvates ei pruugi kõik plaanitult minna. Aga täpsemaid hinnanguid ja, ütleme siis, alternatiivseid kalkulatsioone meie ei tee.

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Alber! Minu silmis on valitsuse struktuurse tasakaalu lubadus madal ambitsioon, halvem veel, minu arvates on see asi auklik ja kokku traageldatud. Üks punkt, mis väga häirib, on väide, et valitsuse teatud kulud tekitavad lisatöökohti. Kuidas teie hindate seda prognoosiviisi, kus üldiselt vaadatakse suuri näitajaid, tõdetakse, et pudelikael on tööjõud, aga siis öeldakse, et vaat ehituses, kus on ju tööjõupuudus kõige karjuvam, ja tööstuses, kus tööjõupuudus on karjuv suuresti ehituse tõttu, tehtavad kulud või vabastatavad regulatsioonid suurendavad omakorda maksulaekumisi ja see tekitab tasakaalu? Kui loogiline ja riskantne see prognoosiviis teile tundub?

Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber

Aitäh! Jah, me tõstsimegi selle esile seetõttu, et meie arvates on seal selgelt vastuolu olemas. See vastuolu on ka natukene laiem selles mõttes, et riigi eelarvestrateegiat koostades võetakse aluseks teatud majandusprognoosid ja seejärel kuulutab valitsus välja mingid meetmed, mida ta plaanib võtta, aga nende meetmete mõju n-ö tagasiarvutamist prognoosi enam ei tehta. Võib tõesti väita, et seal on aluseks võetud mingisugused eeldused ja teised eeldused sinna juurde pandud, aga kuidas nende uute eelduste valguses muutuvad need algsed eeldused, seda ei ole meie hinnangul piisavalt arvesse võetud. See on ka põhjus, miks me seda aspekti tahtsime seekord eraldi mainida. Kui ma õigesti tähele panin, siis ka rahandusminister oma kommentaaris ei välistanud seda, et see n-ö väljatõrjeefekt tegelikult eksisteerib. Ta küll pidas seda riski väikseks või seda efekti minimaalseks, aga see on kindlasti olemas.

Aseesimees Kalle Laanet

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Siin on korduvalt juttu olnud struktuursest tasakaalust. Minu küsimus ongi, kas eelarvenõukogu on koos Rahandusministeeriumiga arutlenud selle üle, milline võiks olla ühine metoodika eelarvestrateegia tasakaaluvalemi või tasakaalu arvestamise jaoks, et need hakkaksid edaspidi kattuma. Praegu on need alati nii erinevad. 

Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber

Aitäh! Eelarve tasakaalu hindamine koosneb tervest reast komponentidest. On nominaalne tasakaal, mille puhul tegelikult ka eelarvenõukogu kasutab seda numbrit, mille on Rahandusministeerium kokku pannud. Nominaalse tasakaalu hindamisel meie ise mingeid alternatiivseid arvutusi ei tee. Kust tulevad erinevused, kusjuures mitte ainult meie ja Rahandusministeeriumi hinnangu vahel, vaid ka näiteks meie, Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni hinnangute vahel? Need tulenevad eelkõige kahest komponendist. Üks on ühekordsete tehingute mõju ja teist nimetatakse tsükliliseks komponendiks ehk see on see, kus me oma majandusoludes oleme. Ühekordsete hinnangute puhul ongi tõenäoliselt päris keeruline ühist arvamust saavutada. Mõni aasta tagasi oli palju vaidlusi Eesti ametkondade ja Euroopa Komisjoni vahel, need puudutasid pensioni teise samba täiendavaid makseid, et kas need olid ühekordsed ja kas nende lõppemine oli ühekordne või ei olnud. Eelmise aasta kontekstis võib tuua näiteks omavalitsuste ühinemistasude maksmise, et kas ja kui palju. Nagu siin varem vist härra Sõerd mainis, Euroopa Komisjoni tõlgendus ühekordsete meetmete mõju kohta on mõnevõrra teistsugune, kui ta on Rahandusministeeriumil. See on see debati komponent, kuhu eelarvenõukogu väga aktiivselt ei sekku, see on nagu Euroopa Komisjoni ja Rahandusministeeriumi tõlgendus.
Kolmas asi puudutab seda, milline on majandustsükliline hinnang. Siin püütakse metoodikat ühtlustada nii palju kui võimalik, aga jällegi, kuna tegemist on hinnanguga, siis on sajaprotsendilist kokkulangevust väga keeruline saavutada. See ei ole ainult Eesti teema. Kui hinnatakse, kas majandusel läheb väga hästi, hästi, peaaegu hästi või natuke halvasti, siis neid erinevusi on ka teiste riikide ja teiste institutsioonide omavahelises võrdluses. Nii et siin, ma kardan, ideaalset pilti saavutada ei õnnestu. Aga see on ka see põhjus, miks me mitte ainult selle aasta eelarvestrateegia arutelul, vaid ka varasemate aastate konkreetsete eelarvete käsitlemisel oleme soovitanud teatud lisapuhvreid ülejäägi mõttes, nii et kui hiljem selgub, et kas tsükkel oli teistsugune või ühekordseid meetmeid arvestati erinevalt, siis eelarvereeglite rikkumise ohtu ikkagi ei tekiks. Aga harmooniat, karta on, ei õnnestu siin paraku saavutada.

Aseesimees Kalle Laanet

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Seaduse järgi peate te hindama riigi rahandusprognoose. Ma küsingi, kuidas te riigi rahandusprognooside seisukohast hindate meie riigireservide olukorda. Teatavasti on keskvalitsusel kaks põhilist reservi. Stabiliseerimisreservis on umbes 400 miljonit, mida on isegi vähem, kui oli enne eelmist kriisi, aga siis oli ka eelarve maht, tulude maht kaks korda väiksem. Likviidsusreservis on umbes 700 miljonit, aga sinna on võetud ka haigekassa ja töötukassa raha. Me praegu, headel aegadel, räägime sellest, et me isegi riigi negatiivset rahavoogu peame katma sisuliselt töötukassa ja haigekassa rahaga. Kuidas te hindate seda olukorda perspektiivis? Selline tore majandusolukord ei kesta mitte väga pikalt ja meil tuleb valmistuda raskemateks ja kitsamateks oludeks majanduslikus mõttes.

Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber

Aitäh! Reservide suurust kas eelarvega või jooksva aasta plaanitavate tuludega võrreldes meie eraldi ei hinda. Aruteludes on reservide suurus eraldi mõõtmena meie jaoks pigem taustainfo kui eraldi näitaja, mille kohta me arvamust kujundame. Nagu ma eespool viitasin, kindlasti on millalgi tulemas need aastad, kui majandusel nii hästi ei lähe ning kui ka rahvusvaheliste ja Eesti enda eelarvereeglitega on aktsepteeritav teatud puudujääk, ning siis võib reserve vaja minna. Seega, neid reserve oleks meie hinnangul tõesti mõistlik koguda ajal, kui majandusel läheb väga hästi, ehk praegu. Kas eelarve ülejääk peaks olema täpselt nii mitu miljonit või mingi teistsugune summa? Kas reservide suurus peaks jõudma 4 miljardini või 3,5 miljardini? Need on aspektid, millega eelarvenõukogu ei ole tegelenud, just nimelt jällegi sellepärast, et seda ei näe ette meie mandaat. Aga üldise makromajandusliku kommentaarina ütlen, et jah, me oleme jätkuvalt veendunud, et headel aastatel peaks olema eesmärgiks eelarve ülejääk, mitte lihtsalt eelarve tasakaal.

Aseesimees Kalle Laanet

Austatud eelarvenõukogu aseesimees, teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile!

Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber

Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Läheme edasi läbirääkimistega. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed ja fraktsioonide esindajad. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni taotlusel teen Riigikogule ettepaneku, et kõigepealt võtaksid sõna fraktsioonide esindajad. Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni esindajana, olge hea!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See on selle valitsuse teine riigi eelarvestrateegia. Natukene teistsuguses formaadis arutasime ka esimest. Tol ajal oli majanduskasv statistika järgi umbes niisama suur nagu praegu, selle vahega, et tookord oli ta kiirenev, seda toetas ka kogu väliskeskkond. Nüüd on ta prognoosi järgi aeglustuv, väliskeskkonna halvenemise kohta tulid uudised RES-i tegemise lõpus, seda on prognoosijad tunnistanud. Kui võrrelda valitsuse kahe aasta retoorikat ja ka väljakuulutatud eesmärke või indikaatoreid, siis näeme, et jutt on muutunud üsna vastupidiseks. Sõnades on mõlemad eelarved vastutustundlikud ja jätkusuutlikud – seda on mõlemal juhul korrutanud nii peaminister kui ka rahandusminister –, ainult et kui tookord paranevates majandusoludes reklaamiti nii nominaalset kui ka struktuurset miinust, siis praegu, halvenevas majandusolukorras reklaamitakse seda kõike kui nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu. Nii et iseenesest on see valitsusel skisofreeniline jutt, aga vähemalt on suund tõe poole. Selles mõttes tuleb alustada positiivsel noodil.
Kuid seda, nagu valitsus saaks aru, mida tähendab rahanduse juhtimine, endiselt öelda ei saa. Rahandusminister esitas siin kõigi kuuldes suure võiduna seda, kuidas oli võimalik tänu euroraha reservile – see on tulemusreserv, mis oli planeeritud, oli teada, et hea kasutamise eest saab lisaraha – tavalisi kulusid eurorahaga katta. Kujutage ette! Me oleme küsinud mitu korda, mis on väljumisstrateegia, kuidas seda sõltuvust vähendada, ning siis tuleb rahandusminister ja ütleb, et teate, meil on avanenud võimalus rohkem euroraha kulutada, me nüüd suurendasime sõltuvust. See on niivõrd lapsik avaldus, et ausalt öeldes vääriks monumenti. 
Neid auke, mis järgmiste valitsuste jaoks jäetakse ja mida tegelikult ka selles tasakaalulubaduses on, on loomulikult veel. Peale euroraha reservi, mida enam ei ole ja mida tuleb hakata veel rohkem olemasoleva maksurahaga katma, nimetame dividende. Sellest on olnud siin ka täna juttu. Selline rekordiline dividendide võtmine ajal, kui majandus on ilmselt veel oma tipus, aga hakkab langema, on vale samm. Need numbrid on natukene uskumatud. Võib kahtlustada, et siin taga on mingid kombinatsioonid mingi tütarfirma müügiga ja raha väljavõtmisega emafirmast. Sellele me valitsuselt otsest kinnitust ei saanud, aga kui see nii on, siis on see jälle ühekordne tulu. Niimoodi tasakaalu kokku joonistada tegelikult ei tohiks. Jälle jääb kohustus järgmisele valitsusele.
Reserve ammutatakse siin tühjaks veel. Kui omandireformi reservfondi erastamisest laekuval rahal, selle fondi loomisel oli kindel juriidiline põhjus, siis nüüd hakatakse üksikotsustega täitma valimislubadusi, mida on huvigruppidele antud: visatakse kirikule, visatakse Kohtla-Järve kortermajadele. Seda kõike võib eelarvesse kirjutada, aga hakata sellega jälle tühjendama omandireformi reservi, mis põhiülesannete täitmisel on ajuti üsna kriitilises olukorras, on tegelikult küüniline. Selle oleks võinud küll eelarvesse kirjutada ja selle üle vaielda, aga seda tullakse nüüd möödaminnes tegema.
Loomulikult on hõigatud välja mitmed asjad, alates linnahallist kuni maanteede ja raudteedeni, mida otseselt RES-i lõpuks ei kirjutata ...
Palun lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Jürgen Ligi

... aga lubadus on antud, asi on käivitatud ja tulevikus tekib probleem, kes seda lubadust täidab ja kes seda katab. Siia hulka kuulub ka näiteks piiriehitus. See kallines, RES-is seda kallinemist aga sees ei ole. Jälle on sees pinge, mida ei ole deklareeritud.
Kõige vastikumad selle asja juures on need väljahõigatud palgatõusud. Tegelikult ei tohiks mitmekohalisi palgatõuse tänapäeval ühe aasta peale kuhjata. Neid tuleks hajutada, see mõjub inimestele paremini. Aga siin visatakse valimisaastaks korraga 20% ja 18%, ning edasi näidatakse nulli. See on väga karm katsumus järgmisele valitsusele, et ülesköetud ootustest midagi täita. Seejuures oli rahandusministri kommentaar RES-i puhul niisugune võidukas, et meie siin planeerime tasakaalu, aga kui teised koalitsioonid tulevad, siis nad peavad otsustama, kas nad suudavad jätkata. See on väga küüniline. Te olete pannud miini tiksuma ja ütlete, et teie olite need vägilased headel aegadel.
Reservide koha pealt ei ole seis netoreservi mõttes tegelikult halb. Aga need rahalised kõikumised ajavad pildi segaseks, euroraha laekumine ja kasutamine on eri tsükliga. Sellegipoolest on fakt, et kui reserve oleks rohkem, siis oleks riik tugevam ja oma rahakasutuses paindlikum. Nii kuldsetel aegadel, nagu nüüd kaks aastat on olnud, oleks tulnud kõrvale panna. See on rahandusministril selles mõttes kindlasti lati alt minek, peale selle, et ta otstarbekusest ja jätkusuutlikkusest ei ole tõsiselt kunagi rääkida osanud.
Netovarad õnneks justkui paranevad, aga veel kord: seda on võimalustega võrreldes neetult vähe. Keskerakond on eesotsas rahanduskomisjoni esimehe, aga ka liikmetega püüdnud meeleheitlikult vaidlustada struktuurse tasakaalu näidet, aga ikka enda kasuks, et tegelikult on hinnang struktuursele lõhele ebatäpne. Vaat, alati meeldib eksida enda kasuks, et saaks rohkem kulutada. Euroopa metoodika on alati karmim, aga minu arust on vahe praegu suurem kui muidu, küll mõne protsendikümnendiku võrra, see ei ole väga suur, kuid asi on põhimõttes. See oli üks peamisi põhjusi, miks me vältisime täpset nulli ning tegime struktuurse ülejäägiga eelarve. Me teadsime, et seda korrigeeritakse.
Nii et jah, lahknevust on varem olnud, aga me pole olnud nii omakasupüüdlikud nagu see valitsus. Me arvame, et kui eelmine aasta oldi struktuurses miinuses ja isegi nominaalses miinuses, siis sel aastal tuleb olla struktuurses ülejäägis. Selles mõttes oleme eelarvenõukogu ja Eesti Pangaga ühel meelel. Ma märgin ka, et mul ei ole kõige viimaseid andmeid, aga ma tean, et me oleme Euroopas rea lõpus, oma eelarveseisult oleme üks kehvemaid, võib-olla kõige kehvem, juhul kui me laenukohustused maha lahutame. Selles mõttes oleme me ikkagi väga hädises seisus, mida varem pole kunagi olnud, sest me oleme alati olnud tipus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Enn Meri Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Enn Meri

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu sai hiljuti kätte dokumendi "Riigi eelarvestrateegia 2019–2022 ja stabiilsusprogramm 2018". Dokument on ju hästi üles ehitatud ja sellega võiks põhimõtteliselt nõustuda, aga puudujääke on ka ning neid tahaksingi kommenteerida.
Esiteks räägib strateegia nii suurtest asjadest ja suurtest kuludest kui ka detailidest või väikestest asjadest. Euroopa Liidu toetuste vähenemine pole selgelt näha. Riigi eelarvestrateegia ei arvesta sellega, et Eesti majanduses on kerge ülekuumenemine ja on olemas risk, et see ei pruugi hästi lõppeda. Olukord on küllaltki sarnane 2008. ja 2009. aastaga, kui meil peale rahvusvahelist finantskriisi oli ka üks kodutehtud kinnisvarakriis. Nagu tookord, läheb ka nüüd meie ehitussektoril hästi ja seal vajatakse tööjõudu. Tööjõudu värvatakse töötlevast tööstusest, kus tekib tööjõupuudus. Tööjõupuudust tunnetavad ka teised sektorid Eesti majanduses. Inimesi osaliselt on, aga neil pole sobivat haridust ega vastavaid kogemusi. Tulen selle teema juurde pärast tagasi.
Niisuguses majandusolukorras peaks meie riik olema küllatki ettevaatlik oma investeeringutega, eriti ehitusobjektide rajamisega. Tuleks vaadata, mida inglise majandusteaduse suurkuju John Maynard Keynes 1936 kirjutas oma raamatus "The General Theory of Employment, Interest and Money". See kehtib ka täna. Keynes väidab, et valitsussektor peab tegutsema kontratsükliliselt, mis tähendab, et kui majandusel läheb hästi, siis valitsus kogub reserve, ja ka vastupidi, kui majandusel ei lähe hästi, siis valitsus paneb reservid tööle. Seda soovitust on olnud kuulda ka Eesti Pangalt ja ma leian, et seda tuleks tõsiselt võtta. Kahjuks ei leia me eriti palju seda laadi tegutsemise kohta riigi eelarvestrateegias, investeeritakse aga päris korralikult.
Tahaks tulla tagasi tööjõuprobleemi juurde, mis on tähtis osa meie majandusprobleemist. Lahendus ei saa olla Vene, Ukraina või Valgevene inimeste siia toomine. Tegelikult on meil endal osa vajalikke inimesi olemas, aga neil ei ole nõutud haridust ega vastavaid kogemusi. Ma räägin nii noortest kui ka vanematest inimestest, kes on jäänud väljapoole tööturgu. Noor inimene läheb midagi õppima, mis tema meelest on tore ja äge, aga ei mõtle alati sellele, kas ta leiab endale sellel erialal tööd. Vanemad inimesed väljaspool tööturgu võivad olla ilma nõutud hariduseta, aga seda annab ju parandada. Noorte inimeste jaoks oleks vaja teha mitut asja korraga. Esiteks tuleks kooliõpilastele luua korralik karjäärinõustamine. Teiseks tuleks korrastada haridussüsteemi ja luua õppekohti nendel aladel, kus me näeme tulevikus tööjõuvajadust, ning vähendada õppekohti nendel erialadel, millel me ei näe tulevikku. Kolmandaks tuleb muuta õpilaste õppelaenusüsteemi nii, et õpilased saaksid elada õppelaenudest, ilma et neil oleks vaja õppimise kõrvalt tööl käia. Vanematel inimestel oleks vaja ümberõpet koos praktikaga, et omandada uus elukutse, ning ümberõppe ja ka praktika ajal peaks saama palka. Riik peaks vajaduse korral toetama kolimist sinna, kus on töö olemas. Osaliselt on neid meetmeid riigi eelarvestrateegias näha, aga neid võiks rohkem olla.
Lõpuks tahan kommenteerida riigi eelarvestrateegia energeetika peatükki leheküljel 53. Kindel ja odav energia on majandusele ülitähtis. Riigi eelarvestrateegias ei ole ühtegi sõna meie kõige tähtsama energiaallika, nimelt põlevkivi kohta. Juhin lugupeetud kolleegide tähelepanu faktile, et moodsate põlevkivi keevkihtkateldega on võimalik tunduvalt vähendada nii ...
Palun lisaaega ka!

Aseesimees Kalle Laanet

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Enn Meri

Aitäh! ... tahma kui ka väävli emissiooni. Riigi eelarvestrateegiast loen aga välja, et planeeritakse imporditud energia osatähtsust suurendada 6,8%-st 20%-ni. Oletan, et mõeldakse minna üle gaasiküttele, aga tuletan meelde, et Eesti suudab toota 400 000 – 500 000 tonni põlevkiviõli aastas. Kas seda tahetakse nüüd gaasiga asendada? Ja mis juhtub energia hinnaga? Minu meelest oleks mõttekas arendada edasi meie põlevkivitehnoloogiat ja kasutada ära meie suured põlevkivivarud. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, Enn Meri! Järgmisena palun kõnetooli Mihhail Stalnuhhini Keskerakonna fraktsioonist!

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänane arutelu annab võimaluse saata välja kaks sõnumit. Üks puudutab seda arutelu ja RES-i ennast. Meil on ilmtingimata vaja meelde jätta see, mis siin kõlas, ja kasutada juhust, et mitte keegi, kes arutelust osa võttis, ei öelnud sõnagi vastu sellele, et RES-i arutelud peavad muutuma traditsiooniliseks. On vaja vaid lahendada see probleem, kuidas me selle ajastame ja millistel tingimustel me seda teeme. Nagu siin mõni on rääkinud, oleks vaja teada, millised tingimused tuleks RES-i jaoks kehtestada. See on see, mis peaks leidma jätku riigieelarve kontrolli komisjonis. Ma arvan, et see on kõige parem koht selliste otsuste ja ettepanekute tegemiseks, kuna see on konsensuslikult otsuseid tegev komisjon. Kui sealt tuleb otsus, mis on tehtud konsensuslikult kõigi komisjoni liikmete osavõtul, siis ei teki meil siin tõsist vaidlust selle üle, kas see vastu võtta või mitte. Kui otsesõnu rääkida, siis on tegemist riigieelarve seaduse muutmisega.
Teine sõnum puudutab seda faktilist osa, mis RES-is sisaldub. See hõlmab riigieelarvet, st meie elu kõiki sfääre, kusjuures mitme aasta jooksul. See tähendab, et siin ei ole silmas peetud mitte ainult konkreetset eelarvet, aga ka meie fantaasiaid selle kohta, kuidas kogu see mehhanism hakkab tulevikus arenema. Ei saa ütlemata jätta, et rõõmu teeb pidev keskmise palga kasv, mis on RES-i põhipunkte vaadates suhteliselt reaalne. See, et 2022. aastal jõuab see 1628 euroni – me ei räägi sellest, milline võib euro väärtus sellel hetkel olla –, on väga positiivne. Teise väga positiivse asjana, mida ka just ei ennustaks, prognoosib RES hindade tõusu aeglustumist, seda, et inflatsioon kukub, muutub aastatel 2021–2022 stabiilseks ning jääb 2% tasemele. See on väga positiivne nähtus igale inimesele. Inimesed hindavad seda, kas majanduspoliitika on edukas, sõltuvalt sellest, kui palju raha jääb nende rahakotti peale seda, kui kõik vajalik on ostetud.
Kolmas punkt, millele juhin tähelepanu, on see, millest ma rääkisin ka eelmises esinemises. See on see maksurahu. Me oleme üle elanud teatud maksureformid. Äärmiselt positiivne on see, et meie maksukoormus jääb esiteks alla euroliidu keskmise taseme ja teiseks ei kasva see tase märgatavalt isegi võrreldes sellega, mis ta oli enne reformide algust, ja on 34% tasemel, rääkimata sellest, et meie võlakoormus 2022. aastaks väheneb ning kõik, mis vaja, läheb tasakaalu. Nii et ma ütleksin ettevaatliku inimesena, et see RES näeb väga hea välja, isegi liiga hea. Võib-olla oleks vaja olnud veidi ettevaatlikumalt seda kõike ennustada, aga paraku lähtub see ka uuringute tulemustest ja prognoosidest. Nii et väga hea, et selline strateegia on meil olemas. Loodame, et kõik läheb nii, nagu seal kirjas on. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tulen korraks veel siia pulti, kuid mitte kui riigieelarve kontrolli komisjoni esindaja ja ka mitte kui fraktsiooni esindaja, vaid mul on edasi anda mõned mõtted ja detailid n-ö peegeldusena rahandusministri esinemisele, mis jättis valitsuse eelarvepoliitikast ikkagi ütlemata roosilise mulje. No ei ole see asi roosiline ega ole ka kuskilt näha vastutustundlikku eelarvepoliitikat.
Meil on värskelt laual Euroopa Komisjoni prognoos. Mida me sealt näeme? Seal on päris üllatuslikud numbrid. Me teame, kui raskes olukorras olid mõned euroala riigid pärast võlakriisi oma eelarvedefitsiidi ja võlakoormuse tõttu. Olukorra paranemine on viimasel kahel aastal olnud ikka silmatorkav. See on osutunud võimalikuks riikide jõupingutuste tõttu, aga kindlasti on ka soodne majanduskeskkond neid arenguid toetanud. Mõned numbrid. Kui 2016. aastal oli euroala riikide eelarvedefitsiit 1,5% SKT-st, siis tänavu väheneb see 0,4%-ni. Need on ajalooliselt väikesed numbrid, kui me räägime Euroopa Liidu pikema majandustraditsiooniga riikidest ja arvestame sellega, millistes raskustes need riigid on olnud. Sellessamas prognoosis on Eesti kohta järgmised numbrid, struktuurses mõttes täpselt samad, võrreldavad numbrid: aastal 2016 oli –0,4 ja tänavu on –1,3. No täpselt vastupidine suund. Kuskohas on siin vastutustundlik eelarvepoliitika?
Edasi. Minister rääkis sellest, et me ei kogu reserve sellepärast, et me maksame reservidest tagasi riigivõlga. No mis jutt see on? Riigivõlga me maksame tagasi kehtivate graafikute järgi ja neid tagasimakseid tuleb teha mitte varem kogutud reservidest, vaid jooksvatest maksutuludest. Ega muidu ei oleks teised Euroopa Liidu liikmesriigid sellist olukorda saavutanud. Nendel on teenindada palju suuremad võlad ja palju suuremad intressikoormused. Seda tuleb teha jooksvatest maksutuludest, mitte suure vaevaga kogutud reservidest. Minister rääkis, et vaat kus meil järgmisel aastal on suur tagasimakse, 72 miljonit eurot. Aastal 2007 maksime tagasi 110 miljonit, aga siis oli eelarve maht, tulude maht poole väiksem. Nii et see jutt ei ole kohane ja mitte mingil juhul ei põhjenda see reservide kogumisest loobumist headel aegadel.
Vaatame meie reserve. Keskvalitsusel on kaks põhilist reservi. Stabiliseerimisreservis on suurusjärgus 420 miljonit, mida on isegi vähem, kui oli enne viimast majanduskriisi, aga siis oli eelarve maht ju poole väiksem. Teise reservi on võetud ka töötukassa ja haigekassa raha, seal on praegu umbes 720 miljonit eurot, seda on vähem kui hoiule võetud töötukassa ja haigekassa raha. Tõesti, siin võib olla kõikumisi, mõjutab Euroopa Liidu raha, ka erastamisest või, ütleme, riigiettevõtete osaluse või aktsiate täiendavast emissioonist ...
Palun täiendavalt ...

Aseesimees Kalle Laanet

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Aivar Sõerd

... laekuda võiv raha. Aga prognoos ei näita ju, et keskvalitsuse reservid suurenevad.
Tulen erastamise juurde. Üldine põhimõte on ikkagi see, et see raha pannakse stabiliseerimisreservi, kus on pikaajaliselt hoiule võetud raha, et tulevikus saaks maandada riske erakorralistes olukordades. Aga ei, see raha võetakse kohe kasutusse. Meile on selle aasta kohta teada antud, et Tallinna Sadama aktsiate emiteerimisega seoses võetakse täiendavaid dividende, mis ei lähe stabiliseerimisreservi. Eile kuulsime rahanduskomisjonis, et järgmisel aastal võib Eesti Energia tütarettevõtte müügi tõttu ka tekkida erakorralist raha, mis ei lähe tõenäoliselt stabiliseerimisreservi, kuna see on arvestatud nende meetmete hulka, mille abil seda struktuurset miinust – 0,7% SKT-st – just nagu nullini viidi.
Nii et ma ei näe mitte kuskil vastutustundlikku eelarvepoliitikat. Kui me headel aegadel reserve ei kogu, siis on majanduslikult kitsamatel aegadel tulevikus väga raske hakkama saada. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Enne, kui ma annan sõna Helir-Valdor Seederile, on mul küsimus: kas keegi soovib veel sõna võtta? Kas pikendame istungi aega või mitte? Kui keegi soovib sõna võtta, siis vajutage nuppu, palun! (Hääl saalist.) Nii. Paistab, et soovijaid ei ole. Helir-Valdor Seeder, palun kõnepulti!

Helir-Valdor Seeder

Austatud kolleegid! Kõigepealt ma tänan asjaosalisi, eelkõige riigieelarve kontrolli komisjoni, selle eest, et riigi eelarvestrateegia arutelu ning riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvete koostamise temaatika siin parlamendi suures saalis on. Mina olen üks nendest saadikutest, kes arvab, et Riigikogu roll riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia kujundamisel on liiga tagasihoidlik ja täitevvõimul on siin ebaproportsionaalselt suur roll. See ei ole päriselt tasakaalus. Selliste arutelude abil, ma usun, me liigume sinnapoole, et tulevikus oleks ka parlamendil suurem roll ja rohkem informatsiooni ning suurem võimalus pikaajaliselt riigi rahanduspoliitikat kujundada.
Kui nüüd võrrelda riigi eelarvestrateegiat 2019–2022 eelnevate riigi eelarvestrateegiatega, siis ma julgen küll öelda, et see on kvalitatiivselt samal tasemel. Ei torka silma erilist kvaliteedi halvenemist või suuremat vastutustundetust, mida siin arutelude käigus mitmed saadikud välja öelnud on. Mina julgeks öelda isegi vastupidi: arvestades seda, et riigi eelarvestrateegia on keskpikas perspektiivis koostatud struktuurses tasakaalus, mis võimaldab majanduskasvuga aastatel reserve koguda, on see igati mõistlik samm vastutustundliku eelarvepoliitika suunas. See on kindlasti õige.
Ma ei võta täna siin sõna kui koalitsiooni või valitsuse esindaja. Seetõttu ei hakka ma loetlema, mis probleemid kõik on riigi eelarvestrateegias ära lahendatud, mis seal on head, aga ma tahan tuua välja need püsivad probleemid riigi eelarvestrateegia koostamisel, mis minu arvates on korralduslikku laadi ja mis on olnud üleval aastast aastasse, mõned neist on ka protsessina süvenenud, ja kaugemas tulevikus me peame kindlasti püüdma neid ühiselt lahendada.
Kõigepealt, riigi eelarvestrateegia peaks ilmselt olema siiski strateegiline dokument, meie oleme aga liikumas vastassuunas. Riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve koostamine on viidud kokku üheks protsessiks, mille tulemusena on riigi eelarvestrateegia valdavalt kujunenud järgmise aasta riigieelarveks, kus püütakse võimalikult täpselt asi paika saada, et sügisel oleks konkreetse riigieelarve arutelul võimalikult vähe vaidlusi ning see läheks võimalikult kiiresti ja sujuvalt. Sellest tulenevalt keskendub RES võimalikult täpselt järgmisele aastale, sellest on ka siin juttu, ja kaugemad aastad jäävad n-ö abstraktselt kõrvale, selline pikem vaade kipub ära kaduma. See on kindlasti probleem, mis on aastast aastasse süvenenud. Me peaksime selle üle vaatama, see ei ole mõistlik.
Teiseks, RES-i kooskõla arengukavadega. Võib-olla me oleme sellest juba tasapisi loobumas, sest arengukavad on rohkem niisugune ilukirjanduslik lugemismaterjal, mis ei ole väga tihedalt seotud tegelike riigieelarveliste rahaliste võimalustega. Kui me loeme valdkondlikke arengukavu ja vaatame RES-i, siis näeme, et see kooskõla ei ole väga hea.
Järgmine asi on Rahandusministeeriumi kasvav juhtiv roll riigi eelarvestrateegia koostamisel, mis tähendab seda, et sellest dokumendist on kujunemas kuiv finantsdokument, aga mitte arengule suunatud poliitiline dokument, mis on ka rahaliselt kaetud. Niisugune raamatupidamislik, Exceli tabelile toetuv lähenemine hakkab domineerima valdkondade pädevuste üle. Kui ma nüüd väga reljeefselt väljendun, siis võin öelda, et Rahandusministeeriumi lauaülem on riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis võib-olla olulisem kui valdkonnaminister, sest tema ütleb, millised on uued tegevused ja millised on lõpetatud tegevused.
Palun lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Helir-Valdor Seeder

See ei ole kindlasti tasakaalus lähenemine. Selle tulemusel me võime võib-olla saada finantsmajanduslikult väga eeskujuliku RES-i ja eelarve, aga valdkonna arengu vajadusi silmas pidades sugugi mitte kõige mõistlikuma riigi eelarvestrateegia pikas perspektiivis.
Edasi, põhiseaduslike institutsioonide autonoomia, mida on ka arutatud. Ma arvan, et see ei ole niivõrd strateegiline küsimus, aga see on ka teema, millele me peaksime mõtlema, et kui tekib vaidlus täitevvõimu ja põhiseaduslike institutsioonide vahel, siis kus koha peal seda võimalikult objektiivselt ja sõltumatult lahendatakse.
Järgmiseks, parlamendi osa ja roll riigi eelarvestrateegia koostamisel, millest ma alustasin. Ma arvan, et mõlemal puhul peaks parlamendil olema suurem roll. Me peaksime mõtlema ka sellele, et kui me mõni aeg tagasi lahutasime riigieelarve koostamise ja, ütleme, maksude kehtestamise või muutmise protsessi, et anda enne maksumuudatuste jõustumist eri osapooltele kuus kuud aega, siis sellega me lahutasime teatud protsessid, mis eelnevalt koos olid olnud. Ehk nüüd me arutame maksupoliitikat varem ja riigieelarvet arutame sügisel sisuliselt ilma maksumuudatusteta, mis teeb olukorra keeruliseks, võib-olla opositsioonile eriti, sest katteallikatena ei ole võimalik maksupoliitilisi muudatusi pakkuda. Ideaalis ma ikkagi näeksin, et riigieelarve koostamine ja maksupoliitika arutelu käiksid enam-vähem käsikäes ja toimuksid ühel ajal, aga praegu on nad lahutatud. Siin head lahendust ei ole, aga igal juhul on see mõtlemise koht.
Veel üks märkus. Sellest on siin ka täna juttu olnud. Tahan rõhutada, et see ei ole praeguse valitsuse ega äsja heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia eriline omapära, vaid see on pikkade aastate jooksul süvenenud ja kujunenud ning see on mitme eelneva valitsuse ja valitsuskoalitsiooni probleem olnud. See on meie üha suurenev sõltuvus Euroopa Liidu toetustest, me püüame Eesti riigi püsikulusid katta Euroopa Liidu ajutiste toetustega ja projektipõhise rahaga. See on olnud süvenev tendents, mida kindlasti on mõistlik vaadata väga kriitiliselt, seda enam, et kaugemas tulevikus ei pruugi Euroopa Liidu toetuste osakaal ja ka toetuste absoluutne suurus sugugi suureneda, vaid need võivad pigem väheneda.
Aga igal juhul tahan veel rõhutada, et need probleemid, mis ma esile tõin, on pikaajalised, need ei ole mitte ainult selle konkreetse aasta riigi eelarvestrateegia koostamise probleemid, ja me peaksime vaatama neid kõiki üheskoos, ükskõik, kes on siis opositsioonis ja kes koalitsioonis. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Head kolleegid, riigieelarve kontrolli erikomisjon on teinud ettepaneku pikendada vajaduse korral istungi aega kuni kella 14-ni. Valmistame hääletust ette.
Head kolleegid, panen hääletusele riigieelarve kontrolli erikomisjoni ettepaneku pikendada istungi aega kuni kella 14-ni.
Hääletustulemused
Head kolleegid, istung kestab kella 14-ni. (Hääled saalist.) 14-ni. Mis ma ütlesin? (Hääled saalist.) Selge. Nii, palun kõnetooli Liisa Oviiri!

Liisa Oviir

Head kolleegid! Mul on ilmselt au olla viimane rääkija riigi eelarvestrateegiast. Sellest on nüüd räägitud siin kolm tundi ja erineva põhjalikkusega. Ma tahan öelda enda ja meie fraktsiooni nimel, et aastateks 2019–2022 koostatud riigi eelarvestrateegia üle on õigus päriselt uhke olla. See strateegia annab panuse selleks, et meie ühiskond oleks targem, turvalisem ja ka õiglasem. Ma tahan tuua välja mõne punkti, mis on südamel ja mis on hingel, aga mis on seni jäänud tegemata. Need on need asjad, mis tagavad just nimelt selle targema, turvalisema ja õiglasema ühiskonna.
Kõigepealt, turvalisus. Uuel aastal toimub arvestatav palgahüpe sisejulgeoleku vallas. Päästjate keskmine palk, mis on pikalt olnud liialt madal, kasvab ligi 20%, 1000 euroni, ning politseinike keskmine palk kasvab 10%. Tuleva aasta fookus ongi sisejulgeolek, sest turvalisus on meie ühiskonna arengu vundament.
Teiseks seesama, mida ma nimetasin – targem ühiskond. Me saime püsirahastuse keeleõppe programmile, selle abil rahastatakse n-ö kodanikulepinguid. Alates järgmisest aastast saavad vähemalt viis aastat Eestis elanud täisealised inimesed, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja soovivad taotleda Eesti kodakondsust, õppida eesti keelt tasuta tasemel B1 ja kokkuleppel tööandjaga ka tasustatud õppepuhkust. Kodakondsuse taotlemine ei tohi jääda õiglases ühiskonnas selle taha, et inimesel ei ole võimalik kas eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt keeleõppeks aega. Kui inimene tahab reaalselt meie ühiskonda panustada ja on teinud valiku, et ta soovib kodakondsust, siis tuleb talle anda selleks ka võimalused. Eesmärk on saada järgmisel aastal lepingute abil õppima 1000 inimest. See on hästi oluline edasiminek.
Selle valitsuse eestvedamisel jätkub hariduse eelisrahastamine. Nii kerkib õpetaja palga alammäär 2019. aastal 1250 euroni. Toon võrdluseks, et aastal 2014 oli õpetaja alampalk 800 eurot. Samamoodi tõuseb 1250 euroni kõrgharidusega kultuuritöötaja alampalk. See on hästi oluline. Me oleme väga palju rääkinud teadusest ja innovatsioonist. Mul on hea meel tõdeda, et teadus saab juba järgmisel aastal lisaks 20 miljonit eurot ja IT-valdkond, meie üks suuri uhkusi, saab 116 miljonit eurot eelkõige selleks, et kvaliteetsemaid e-teenuseid arendada. Meil on terves maailmas eesrindliku e-riigi kuvand, kuid samas on Eesti IT-arendus olnud aastaid sõltuvuses peamiselt struktuurivahendite ühekordsetest rahasüstidest, aga hilisemat ressurssi nende infosüsteemide arendamiseks ja hooldamiseks pole leitud. See ongi tegelikult põhjustanud selle, millest väga palju on viimasel ajal olnud juttu ka meie meedias, et e-teenuseid on järjest ebamugavam kasutada ning riiklikud infosüsteemid ei arene ajas edasi, me kustutame vaid järjest tulekahjusid. Kahju on öelda, aga seda teemat me oleme pikalt ignoreerinud. Nüüd sai valdkond olulisel määral lisaraha, selleks et neid teenuseid ja infosüsteeme järgmise aasta jooksul tänapäevastada. Summa on tõesti muljet avaldav.
Pikalt on olnud jutuks – aga ainult jutuks on see jäänudki – meie välisteenistuse tugevdamine. Selleks eraldatakse RES-is järgmise nelja aasta jooksul 15 miljonit eurot, mis tähendab, et Välisministeeriumi töötajate palgatõus järgmisel aastal on üks ajaloo suurimaid. Välisteenistus tähendab neid inimesi, kes on eesliinil. Seal peavad olema meie kõige paremad inimesed, neid ei ole võimalik aga olematu palga eest tööle saada.
Isiklikult tahan veel rõhutada, et naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks ja võrdse kohtlemise edendamiseks tuleb juurde 1,5 miljonit. Ka see näitab, et me liigume selles suunas, et meie ühiskond oleks iga inimese, nii tugevama kui ka nõrgema arvates targem, turvalisem ja ka õiglasem. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh ettekandjale! Head kolleegid, rohkem sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Oleme olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigi eelarvestrateegia 2019–2022" arutamise lõpetanud. Tänan kõiki ettekandjaid! Tänan küsijaid! Selle päevakorrapunkti arutelu on lõppenud.


2. 13:04 Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu (619 OE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet

Läheme tänase päevakorrapunkti nr 2 juurde. Algab rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 619 esimene lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni liige Priit Sibul. Palun!

Priit Sibul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Seda eelnõu, mille pealkirja juhataja just ette luges, arutas rahanduskomisjon 2., 16., 17. ja 30. aprillil. Rahanduskomisjon algatas eelnõu 19. aprillil lähtuvalt Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitleva lepingu ning Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga makselepingu ratifitseerimise seaduse § 2 lõikest 3 ja eelnimetatud investeerimispanga põhikirjast.
Kontrollkomitee moodustatakse eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee liikmed nimetatakse kaheaastaste perioodide kaupa, uus periood algab 1. juunist 2018. Eelmisel ehk kohe lõppeval perioodil, 1. juunist 2015 kuni 31. maini 2018 ehk selle kuu lõpuni, oli ja on Eesti esindaja kontrollkomitees Riigikogu endine liige, rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer, kes nimetati selle komitee liikmeks siis, kui ta oli rahanduskomisjoni esimees.
Rahanduskomisjon teeb ettepaneku uueks perioodiks ehk 1. juunist 2018 kuni 31. maini 2020 nimetada Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 27. aprillil, ettepanekuid ei laekunud. Komisjon tegi konsensuslikult ettepaneku võtta see eelnõu tänasesse päevakorda ja panna lõpphääletusele. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, hea ettekandja! Valdo Randperel on teile küsimus.

Valdo Randpere

Aitäh! Kuna mina rahanduskomisjoni liige ei ole, siis mina kavatsen konsensuslikult selle ettepaneku vastu hääletada. Mul on seoses sellega sulle küsimus: kas sa saad aru, miks ma seda teen? Esiteks, minu teada ei ole Mihhail Stalnuhhin varem sugugi näidanud üles huvi rahvusvahelise rahanduse vastu, vastupidi, ta on vältinud kõiki kohtumisi sel teemal. Põhjus on minu teada see, et ta ei valda inglise keelt. Aga Põhjamaade Investeerimispanga ametlik töökeel on inglise keel. Mina sellest päris hästi aru ei saa. Kas te seda üldse ei arutanud? Te saadate Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse inimese, kes ei valda sealset töökeelt. Mida ta seal tegema hakkab? Lisaks ei valda ta ka teemat.

Priit Sibul

Aitäh! Komisjonis seda teemat ei arutatud.

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Jürgen Ligi, ole hea!

Jürgen Ligi

Aitäh! Hea Priit! Ma olin küll komisjonis kohal, aga ma ei olnud täna hommikul fraktsioonis, sest ma pidin olema volikogus. Fraktsioonis tekkis seesama küsimus, mida Valdo küsis, kahest aspektist. Ühelt poolt, huvipuudust mitte ainult rahvusvahelise, vaid üldse rahanduse vastu on Mihhail ju korduvalt väljendanud. Ta ütleb, et ta täidab lihtsalt poliitilist ametit. Teiseks oli fraktsioonis arvamus, et ta tõepoolest ei oska inglise keelt. Mul on nüüd probleem. Ma oleksin võib-olla saanud seal sõna sekka öelda, aga praegu on fraktsioon oma arvamuse kujundanud. Kas komisjon saaks kinnitada, et Mihhail Stalnuhhinil on tekkinud huvi rahanduse vastu ja ka inglise keele oskus, mis võimaldab tal osaleda selle tähtsa komitee töös ilma oma riiki ja iseennast kuidagi halvas valguses näitamata? 

Priit Sibul

Aitäh! Nii nagu ma Valdole vastasin, komisjonis need küsimused arutlusel ei olnud. Mitte keegi 27. aprilliks, kui oli muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ja fraktsioonidel oli võimalus ettepanekuid teha, seda võimalust ei kasutanud. 

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Hea Valdo Randpere, kodukorra järgi on teil võimalik esitada ainult üks küsimus. Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Eespool mainitud küsimustest inspireerituna küsin ma nii. Hea ettekandja, mida siis teha olukorras, kui pole päris kindel, et inimene oskab töös osalemiseks vajalikul määral keelt? Mida me peaksime tegema? 

Priit Sibul

Rahanduskomisjon on oma konsensusliku otsuse teinud ja teil on võimalik seda kas toetada või sellele vastu olla. 

Aseesimees Kalle Laanet

Hea Valdo Randpere, kas teil on protseduuriline küsimus?

Valdo Randpere

Te ei lülitanud mul mikrofoni välja. Ma iseenesest oleksin tahtnud protseduuriliselt küsida küll. Mina esitan küsimuse ja Priit ütleb lihtsalt, et komisjon seda ei arutanud. Aga ütle siis, Priit, mis sa isiklikult sellest arvad. Kas häbi ei ole, kui me saadame välismaale inimese, kes välismaa keelt üldse ei oska?

Aseesimees Kalle Laanet

Hea küsija, see ei ole protseduuriline küsimus. Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus.

Jürgen Ligi

Aitäh! Minul on protseduuriline küsimus. Mida teha olukorras, kus tegelikult komisjonis see küsimus kerkis ja see ei saanud vastust, aga komisjoni esimees ütleb, et midagi sellist pole olnud? Keeleküsimus tuli komisjonis kõne alla. Mida sellises olukorras teha, et saal saaks teada, et see küsimus siiski kõne all oli? Kuidas saaks saali informeerida?

Aseesimees Kalle Laanet

Hea küsija, kahjuks pean tunnistama, et ka see ei ole protseduuriline küsimus.
Nii, rohkem küsimusi ei ole. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Kas fraktsioonide esindajatest soovib keegi sõna võtta? Ei soovi. Nii, muudatusettepanekuid ka ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 619 lõpphääletusele. Hakkame lõpphääletust ette valmistama.
Head kolleegid, panen hääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 619. 
Hääletustulemused
Otsuse poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu 8 ja erapooletuid 5, ei osalenud 41. Otsus on vastu võetud.


3. 13:14 Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (599 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet

Läheme päevakorrapunkti nr 3 juurde. Algab põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu 599 esimene lugemine. Ettekandja on põhiseaduskomisjoni liige Jaak Madison. Ole hea!

Jaak Madison

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon algatas k.a 7. märtsil Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seaduse § 3 lõiget 2 ja pannakse seadusesse täpselt kirja, et Eesti Vabariigi hümn on Paciuse "Mu isamaa on minu arm". Vabandust, "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"! Kiiruga lähevad ka sõnad sassi. Ühesõnaga, tegemist on põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõuga, mis algatati tulenevalt ühest eelnõust, mille algatas üks opositsioonierakonna fraktsioon veebruaris ja mis lükati tagasi. Kuid et Eesti Vabariigi hümn oleks siiski kuskil seaduses ära mainitud, siis peeti mõistlikuks see ära mainida Eesti lipu seaduses. Selle eelnõu kohaselt peaks seaduse § 3 lõige 2 olema järgmine: "Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni, Friedrich Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (sõnad Johann Voldemar Jannsen) algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (sõnad Lydia Koidula) fragmendi baasil loodud signatuuri." 
Seda eelnõu toetas oma 12. aprilli istungil ka Vabariigi Valitsus, kes on märkinud, et tegemist on väärtusnormiga ja väljapakutud lahendus on mõistlik ning eesmärgipärane. Viimati käsitles põhiseaduskomisjon seda eelnõu 30. aprilli istungil. Sellelt istungilt puudusid ainult Jüri Adams ja Hanno Pevkur, kõik ülejäänud liikmed olid istungil kohal. Tehti ettepanek võtta eelnõu 8. mai istungi päevakorda (see oli konsensuslik otsus), teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada (samuti konsensuslik otsus) ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 22. mai 2018 kell 17.15 (ka see otsus oli konsensuslik). Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis ei tulnud mõtet veidikene ka seaduse pealkirja muuta, kuna nüüd ikkagi saab Eesti riigi jaoks tähtis asi lõpuks lahenduse? See ei ole üksi lipuseadus, nüüd leiab ka hümn seal lahenduse.

Jaak Madison

Aitäh, auväärt küsija! Tõsi, 7. märtsi istungil, kui eelnõu algatamise küsimus oli põhiseaduskomisjoni päevakorras, olid väga pikad ja põhjalikud vaidlused sellise lahenduse üle. Siinkõneleja esindas seisukohta, et selline lahendus ei ole kindlasti piisav, kuna kahel riiklikul sümbolil on olemas eraldi seadus, kahjuks Eesti Vabariigi hümnil seda ei ole ja Eesti Vabariigi hümni põimimine lipuseadusesse ei taga talle samaväärset taset riikliku ja rahvusliku sümbolina, nagu on kahel teisel sümbolil. Seetõttu ei ole selline lahendus siinkõneleja arvates kindlasti perfektne. Kui me räägime põhiseaduskomisjonis olnud diskussioonist, siis paraku enamus arvas, et selline lahendus on piisav, sest parem varblane peos kui tuvi katusel. Seega, pool maad oleme siiski edasi liikunud. Nii et on, kust edasi minna.

Aseesimees Kalle Laanet

Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul oli suur au asendada põhiseaduskomisjonis ühte kolleegi sel ajal, kui see teema arutlusel oli. Mäletan, et kui hääletuseks läks, siis sa distantseerisid ennast ja ütlesid, et sa oled erapooletu, küll aga soovisid seda eelnõu komisjoni nimel tutvustada. Kuidas ikkagi ühitada kaks asja, soov olla erapooletu ja soov eelnõu komisjoni nimel tutvustada?

Jaak Madison

Tegemist on demokraatia võlu ja valuga. Ma olin tõesti komisjoni istungil erapooletu, seda seetõttu, et eelnõu on kindlasti osaliselt aseaine, pakkumaks midagi eelnõu asemele, mis lükati siin täiskogus tagasi ja millega oleks loodud eraldi Eesti Vabariigi hümni seadus. Kuna tegemist on juriidilise ümbernurgaminekuga ja nihilismiga, siis ma otsustasin jääda erapooletuks. Ma ei olnud vastu seetõttu, et eesmärk kui selline ei ole halb ja mul on hea meel, kui Eesti Vabariigi hümn saab vähemalt kuskilgi Eesti seadustes ära märgitud. Kuid miks ma soovisin olla eestkõneleja? Seda soovi ka põhiseaduskomisjon toetas, kusjuures konsensuslikult, mille üle mul on väga hea meel. Põhjus on just nimelt see, et see teema on väga-väga oluline mulle isiklikult ja vähemalt ühele parlamendifraktsioonile siin. Kuid ma usun, et see on kindlasti oluline kõikidele fraktsioonidele, sh Reformierakonnale. 

Aseesimees Kalle Laanet

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Küsin mälu värskenduseks. Kas te oskate öelda, mis oli see suur, peamine põhjus, mis tingis selle, et oli vaja Eesti Vabariigi hümn seadustada? Kas te põhiseaduskomisjoni liikmena võite öelda, et see probleem leidis lahenduse? Kas te seda ka kandsite ette?

Jaak Madison

Jaa, mälu värskenduseks ütlen, et see teema tõstatus väga aktiivselt käesoleva aasta jaanuarikuus, pärast seda, kui uusaastaööl jäeti pretsedendina mängimata Eesti Vabariigi hümn ning sellele järgnes väga massiivne ja ülespuhutud arutelu meedias vajaduse üle muuta Eesti Vabariigi hümni. See oli justkui kunstlikult tekitatud probleem, kuid samal ajal on hümn üks meie rahvuslikke ja riiklikke sümboleid, mis on olnud sada aastat meie igapäeva osa. Üks Riigikogu fraktsioon pidas vajalikuks tulla välja eelnõuga, Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõuga, kuna on olemas riigivapi seadus ja on olemas Eesti lipu seadus, seega on need Eesti rahvuslikud ja riiklikud sümbolid eraldi seadustes ära märgitud, kuid seda õigust ei ole antud Eesti Vabariigi hümnile. See oli öeldud mälu värskenduseks selle tausta kohta, kuidas me selle diskussioonini üldse jõudsime. Kuid nagu ma eelnevalt juba ütlesin, põhiseaduskomisjon ja ka täiskogu saal ei pidanud seda vajalikuks. Kas see on õige või vale? Ma ei hakka oma hinnangut andma. Kuna ma olen praegu komisjoni esindaja, siis ütlen, et põhiseaduskomisjon otsustas tulla välja Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, nii et Eesti Vabariigi hümn saaks ära märgitud Eesti lipu seaduses, mis, nagu ma ka juba eelnevalt ütlesin, on samm, ma usun, õiges suunas.

Aseesimees Kalle Laanet

Tarmo Kruusimäe, teine küsimus, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te kirjeldasite seda probleemi. Miks see fraktsioon, kes esitas hümniseaduse, sellele probleemile mingit lahendust välja ei pakkunud? Näiteks, loetelu, millised meediakanalid peaksid 1. jaanuaril Eesti Vabariigi hümni mängima. Kas see probleem lahenes kuidagi iseenesest või see ei vajagi seadusega määratud kindlaid aluseid, millised meediavahendid või -kanalid peavad 1. jaanuaril kell 00.01 Eesti Vabariigi hümni mängima? 

Jaak Madison

Aitäh, auväärt küsija! Teie küsimusest on muidugi veidi keeruline aru saada. On kaks varianti, kas küsimus on keeruliselt sõnastatud või on vastaja rumal. Ma ei tea, kumb variant õige on. Aga minu teada tuli see fraktsioon välja lahendusega, milleks ongi Eesti Vabariigi hümni seadus. Ehk kui meil on ühe riikliku ja rahvusliku sümbolina reglementeeritud ka hümn, siis on see üks osa lahendusest. Minu mäletamist mööda enamus siin saalis seda kahjuks ei toetanud. Kas see on õige või vale? Jällegi, ma ei hakka hinnanguid andma. Eesti Vabariigis on jätkuvalt vaba meedia, kõik võivad kirjutada, mida nad soovivad, võivad oma arvamust avaldada, seega ka diskussioon selle üle, kas hümni peaks muutma või mitte, on osa vabast ühiskonnast. Kuid kui me vaatame laiemat tendentsi ühiskonnas, siis pean ütlema, et mina ei ole veel tundnud, nagu Eesti ühiskonna enamus sellist ideed üldse toetaks. Minu poolest me võiksime kas või küsida avalikkuselt, kas peaks olema Eesti Vabariigi hümni seadus eraldiseisvana või mitte, kuid see on juba omaette diskussioon, mis kuidagi selle lipuseaduse muutmisega enam ei haaku. 

Aseesimees Kalle Laanet

Hea ettekandja, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana, palun!

Toomas Jürgenstein

Ma küsin kohe kolm minutit.

Aseesimees Kalle Laanet

Kolm minutit lisaaega. 

Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Vana-Kreeka õpetlasel Karneadesel oli niisugune komme, et ta hommikul kõneles probleemi poolt ja samal õhtul sellesama probleemi vastu. Mina olen natuke samas olukorras, sest mainitud hümnieelnõule ma kõnelesin vastu ja täna kõnelen eelnõu poolt. Ühelt poolt me tegeleme täna lihtsa eelnõuga: oleme vaid mõne reaga täiendamas lipuseadust, millega fikseerime Eesti Vabariigi hümni meloodia ja sõnade autorid. Lihtsalt ja elegantselt loob see eelnõu hümni fikseerimiseks vajaliku selguse.
Siiski kõneleb tänane eelnõu millestki enamast, kui esmapilgul tundub. Eesti Vabariigi sümbolid – lipp, vapp ja hümn – on pühad. Pühade asjade mõtestamisel ja nendega toimetamisel on lihtsus – mis on ka tänase eelnõu keskmes – midagi, mida on läbi aegade oluliseks peetud. Toon kõigepealt mõne näite mulle tuttavast religioonivallast. Väga paljude teoloogide arvates on ka religiooni keskmes pühad asjad, nii nagu on pühad Eesti Vabariigi lipp, vapp ja hümn. Näiteks, Clive Lewise kuulus ristiusku seletav raamat on pealkirjastatud "Lihtsalt kristlus", Eesti ühe silmapaistvaima ateisti Ervin Õunapuu film kannab pealkirja "Lihtsad küsimused", lihtsa intellektuaalsusega võtab püha Patrick kokku kolmainu seletused ja püha Franciscus armastab südamliku lihtsusega kogu jumala loomingut. Avatud ja loomulik lihtsus mõjub inimestele julgustavalt, vabastavalt ja inspireerivalt. Hümni nagu ka paljude teiste pühade asjadega on nõnda, et nende kasutamisel on kõige viljakam taust vabadus, avatus ja lihtsus, mitte niivõrd keerulised regulatsioonid, paatos ja käsud. Avatud ja lihtne lähenemine hümnile tagab selle, et enne mängu käed üksteise õlale asetanud jalgpallurid, ratastoolis invaliidid, vormimütsiga sõjaväelased ja pead paljastanud pidulikus riides kodanikud on hümni lauldes võrdsed ja rõõmsad.
Tahan eraldi rõhutada hümniga kaasnevat rõõmumomenti, eriti seetõttu, et rõõmu on meie ühiskonnas ja mulle tundub, et ka siin saalis, alati vaja. Tuletame meelde hümni esimest rida "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Huvitaval kombel on sarnast rõõmu rõhutamist Euroopa hümnis. "Rõõm, Elysioni heldus, kaunis säde jumalaist" – nii kõlavad need Friedrich Schilleri read Rein Sepa tõlkes. Taustaks loomulikult Ludwig van Beethoveni geniaalne muusika.
Spontaanse ja puhta rõõmu üheks aluseks on samuti lihtsus. Loomulikult pole ka lihtsusega asjad alati sugugi pilvitud. Lihtsust toonitav lähenemine ongi sageli võluv ja mõjuv, kuid vastukaaluks tuleb toonitada ka üldistamisega kaasnevaid ohtusid. Näiteks ütleb Murphy seadus, et igal keerulisel probleemil on olemas lihtsad, kergesti mõistetavad, ent samas valed lahendused. Või meenutame kuulsa Tšehhi reformaatori Jan Husi ohet "O sancta simplicitas!" (Oh püha lihtsameelsust!), kui vihane naine tema tuleriidale puid lisas.
Lihtsus muutub pühade asjade puhul ohtlikuks siis, kui seda mõistetakse ühetaolisena ja püütakse oma olemuselt mitmekülgseid asju, nagu ka hümni esitamine on, seadustega täpselt reguleerida ja kinnistada. Avatud lähenemine tähendab, et me mõistame ka näiteks omaaegse peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu 1935. aastal väljakuulutatud uue hümni kirjutamise võistlust. Mis sellest, et enamikul meist on tõenäoliselt hea meel, et see konkurss ebaõnnestus.
Head sõbrad! Riik ja ühiskond pole midagi väljastpoolt tulevat ja kõrgemat, vaid see on osa meist kõigist. Ühiskond koosneb kodanikest, kes ise oma riiki loovad. Vabade inimeste ühiskonnale piisab, kui on olemas loomingulisust ja rõõmu taastootvad tavad ning seaduses on Eesti Vabariigi hümn koos viisi ja sõnade autoritega märgitud. Nii nagu tänane eelnõu seda teeb. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh kõnelejale! Laine Randjärv Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun! Kolm minutit lisaaega.

Laine Randjärv

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hümn on kindlasti erakordselt oluline sümbol iga riigi jaoks. Sümbolid ja märgid tekitavad alati emotsioone ja kirgi, nii nagu see on olnud läbi Eesti Vabariigi ajaloo. Juba eelkõnelejagi rääkis hümniga seotud konkurssidest. Ka 1930. aastatel räägiti palju sellest, milline hümn peaks olema, kas ta peaks olema seesama, mis juba olemas oli, või midagi uut. Kokkuleppele ei jõutud.
Mäletan, et 2008. aastal algasid siin Riigikogus ühed läbirääkimised. Olin toona kultuuriminister. Tervel sellel 2008. aastal toimus ürituste sari Gustav Ernesaksa sajanda sünniaastapäeva tähistamiseks. Eesti Meestelaulu Selts pöördus Riigikogu poole, et muuta Pika Hermanni tornis lipu langetamise ajal kõlavat meloodiat. Toona kõlas seal "Mu isamaa armas, kus sündinud ma", selle asemele sooviti Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm". Ka toona oli väga palju kirgi ja arutelusid selle ümber, kuidas ja kas ikkagi kirjutada lipuseadusesse Ernesaksa teos, mis on saanud igale eestlasele südamehümniks. See olukord lahendati selliselt, et Ernesaksa kirjutatud loost arranžeeritud signatuur on nüüd igal õhtul teatud konkreetsel kellaajal kuulda üle terve vanalinna. Reformierakonna fraktsiooni nimel siin sõna võttes tunnustan seetõttu väga põhiseaduskomisjoni, kes võttis initsiatiivi ja otsustas hümni sõnad, pealkirja ja ka teose helilooja ära märkida lipuseaduses. Ma arvan, et see on täiesti piisav.
25. aprillil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis uue vinüülplaadi esitlus. Seda vinüülplaati esitles Rahvusarhiiv ja Eesti hümni varasemaid salvestusi tutvustas Rahvusarhiivi arhivaar Paavo Annus. Väga huvitav plaat, seal on neli varianti meie hümnist, mis on salvestatud sada aastat või rohkem aega tagasi. Kas see oleks olnud seadusvastane, kui me oleksime olnud vastu võtnud eelmise, EKRE pakutud seaduse, kus oli väga konkreetselt kirjas, missugune see hümn peab olema ja kuidas seda peab esitama? Sellel plaadil esitas hümni Aino Tamm solistina, seal oli ka koori esitatud variant, absoluutselt erinevas seades, kui see on meile täna tuttav. See oli otse tõlgitud soome keelest, see oli soome variant koos korduste ja taktipikkustega, rääkimata sellest, et interpretatsioon oli tundmatuseni erinev sellest, millega me oleme nüüd harjunud. Ka muusikateosed läbivad teatud evolutsiooni, võib öelda, aastasadade vältel, seetõttu raiuda väga konkreetselt kivisse esitust või seda süsteemi, kuidas me seda hindame, oleks liiga piirav. Seepärast toetab Reformierakonna fraktsioon lipuseaduses tehtud muudatust, et seaduse § 3 lõikes 2 öeldakse, et Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni, Friedrich Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (sõnad Johann Voldemar Jannsen) algusfraase. See on Saalomoni otsus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, Laine Randjärv! Marko Pomerantsi sõnavõtt kohalt kuni kaks minutit. Palun!

Marko Pomerants

Aitüma! Hümn on selline asi, mille kohta mina suudan ka kahe minutiga ära rääkida kõik, mis hingel on. Ma saan sõna võtta loomulikult Isamaa ja Res Publica Liidu nimel. Minu meelest on tore, et me suudame siin saalis leida selliseid proportsionaalseid lahendusi. Minu elus on üks tore väike tüdruk, kelle nimi on Miia. Ta on nelja-aastane ja ta on täitsa normaalne plika. Tema on nimelt otsustanud, et tema laulab ennast hümniga magama. Ta nimetab seda Eesti Vabariigi lauluks, ise laulab seda endale. Mõelge, kui tobe see oleks, kui ta peaks seda püsti seistes tegema. Jätame lastele lapsepõlve ja neist saavad korralikud Eesti inimesed. Ma arvan, et me oleme teinud hea seaduse. Loodame, et me menetleme selle kenasti samas ühtsuse vaimus lõpuni. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Rohkem sõnasoovijaid ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 599 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 599 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. mai kell 17.15. Oleme lõpetanud kolmanda päevakorrapunkti menetlemise.


4. 13:36 Autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet

Jõuame neljanda päevakorrapunkti juurde. Majanduskomisjoni algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu 621 esimene lugemine. Palun kõnetooli ettekandja, majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare.

Erki Savisaar

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamist 30. aprilli istungil. Autoveoseaduse muutmine on tingitud vajadusest täpsustada mõningaid sätteid Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ning täiendada vedaja ja veokorraldusjuhi hea maine nõuete loetelu täiendava väärteokoosseisuga. Autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja tekst on valminud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse ametnikega. Põhjus, miks selle eelnõu algatas majanduskomisjon, miks see ei tulnud Vabariigi Valitsusest, tuleneb sellest, et autoveoseaduse uus terviktekst jõustub juba k.a 1. juunil, aga seal on jäänud tegemata mõned tehnilised muudatused. Oleks hea, kui need tehnilised muudatused jõustuksid koos terviktekstiga, sellest ka seaduseelnõu menetlemise kiirus. Majanduskomisjon võttis kõik oma otsused vastu konsensuslikult ning teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10 tööpäeva ehk 22. mai kell 17.15. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Esimene küsimus. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Vabandust, aga ma ei saa aru selle eelnõu mõjudest, et mis siis tegelikult muutub. Siin on üks number teise otsa, direktiivide numbrid ja leheküljenumbrid, aga isegi seletuskiri ei räägi detailselt lahti, mis siis lisandub selle hea maine nõuete loetellu ja kuidas see mõjutab senist praktikat.

Erki Savisaar

Aitäh! Muudatusega lisatakse tulenevalt nõukogu direktiivi 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite (auto ja selle haagis) tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ, artikli 7 lõikest 3 nõue, et ettevõtja peab tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Kuigi reisijatevedu reguleerib Eestis ühistranspordiseadus, sätestab autoveoseaduse § 1 lõige 2 siiski teatud täiendavad viited autoveoseaduse sätetele, mida kohaldatakse ka ühistranspordiseaduses reguleeritud reisijateveole. Muudatusega lisatakse § 1 lõikesse 2 täiendav viide autoveoseaduse sätetele, mille sisuks on ettevõtja kohustus tagada auto ja selle haagise õige kasutamine, tehniline korrasolek ja nõuetekohane hoidmine. Nimetatud kohustusi peab lisaks veoseveole täitma ka tasulisel sõitjateveol.
Autoveoseaduse hea maine regulatsiooni täiendatakse viitega liiklusseaduse väärteokoosseisule, mis reguleerib sõidumeeriku või juhikaardi tahtlikku rikkumist. Varasemalt oli see koosseis liiklusseaduse §-s 243 ja sellele autoveoseadus juba ka viitab, kuid nüüdseks on see koosseis sätestatud eraldi, §-s 2431. Sellest tulenevalt on vaja lisada autoveoseaduse § 7 ka viide liiklusseaduse §-le 2431. Samuti täiendatakse autoveoseaduses normitehnilist märkust viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta. Direktiiv on üle võetud autoveoseaduse § 35 lõikega 1.
Selle seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele kulusid ega tulusid, samuti ei too selle seaduse rakendamine kaasa kulusid erasektorile, see on puhtalt tehniline eelnõu. Sellel eelnõul ei ole olulist sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Aseesimees Kalle Laanet

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kas võib siis lühidalt öelda, et tegelikult ei juhtu Eestis mitte midagi, kõik need asjad olid olemas, nad olid ainult kas vales seaduses või oli vaja paragrahve natukene ümber teha? Nii et tegelikult läheb elu vist vanaviisi edasi, saan ma aru.

Erki Savisaar

Aitäh! Sa oled täiesti õigesti aru saanud. Siin parandatakse lihtsalt viiteid, mis uue tervikteksti tõttu on natukene nihkunud, ja lisatakse ka viited Euroopa määrustele, et oleks näha, et me oleme need korrektselt üle võtnud. Aga ühtegi uut kohustust mitte kellelegi ei tule.

Aseesimees Kalle Laanet

Külliki Kübarsepp, teine küsimus.

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui autoveoga tegelejatel või, ütleme, juhtidel on tehnoülevaatus jäänud toppama – seda me siin hiljaaegu menetlesime –, siis kas nüüd, pärast direktiivide tõttu tehtud täiendusi jääb kehtima ka see võimalus, et kui tehnoülevaatuse tähtaeg on ületatud, siis neid ei karistata teel tehnoülevaatusele ja sealt tagasi?

Erki Savisaar

Aitäh! Just niimoodi. Ühtegi uut kohustust, karistust ega meedet selle seadusega ei teki. Siin parandatakse lihtsalt viiteid.

Aseesimees Kalle Laanet

Hea ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Avan fraktsioonide esindajate läbirääkimised. Fraktsioonide esindajad ei soovi läbi rääkida. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 621 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 621 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. mai kell 17.15. Oleme lõpetanud päevakorra neljanda punkti menetlemise.


5. 13:44 Ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet

Läheme viimase, viienda päevakorrapunkti juurde. See on sotsiaalkomisjoni algatatud ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. Palun!

Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on suur rõõm anda ülevaade sotsiaalkomisjoni kahel istungil toimunud ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelust. Kõigepealt, esmaspäeval, 19. märtsil kuulas sotsiaalkomisjon ära Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juhi Mariliis Proosi, kes selgitas, et Riigikohus tegi 5. märtsil otsuse, kus analüüsiti ametiühingute seadust ja selle vastutust puudutavaid sätteid. Nimelt on kehtivas ametiühingute seaduses vastutuse sätted formuleeritud ühelõikelisena ja seal ei sisaldu viidet juriidilise isiku vastutusele. Kehtivate sätete kohaselt saab vastutusele võtta üksnes füüsilist isikut, kes on tööandjaks. Ministeeriumis vaadati üle ka teised õigusaktid ja leiti, et kollektiivse töötüli lahendamise seaduses on samasugune vastutuse osa sõnastus ja seega tuleks ka kollektiivse töötüli lahendamise seaduses teha vastav muudatus. Sotsiaalkomisjon otsustas algatada eelnõu (see oli konsensuslik otsus) ning kiita heaks eelnõu teksti ja seletuskirja (ka see oli konsensuslik otsus). Sellega 19. märtsi istungil nimetatud eelnõu arutelu lõppes.
3. mail algatas sotsiaalkomisjon eelnõu ehk ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 604 ja tegi ettevalmistusi selle esimeseks lugemiseks. Sotsiaalministeeriumist oli kohal Monika Koks, kes andis teemast ülevaate ja selgitas, et tegemist on normitehnilise eelnõuga, mis sätestab võimaluse ametiühingu seaduses ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud kohustuste rikkumise korral vastutusele võtta ka juriidilist isikut. Kehtivate sätete kohaselt saab vastutusele võtta üksnes füüsilist isikut ning puudub viide juriidilise isiku vastutusele. Täpselt nii nagu esimesel koosolekul 19. märtsil, tehti viide 5. märtsil selgunud Riigikohtu seisukohale, et karistusseadustiku § 14 lõikes 1 väljendatud spetsiaalsuspõhimõtte kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see on ette nähtud seaduses. Sellest tulenevalt tehaksegi seaduses normitehnilised parandused.
Eelnõu on algatanud sotsiaalkomisjon. Vabariigi Valitsus otsustas oma 26. aprillil toimunud istungil toetada ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 604 Riigikogu esitatud kujul.
Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. mail (see oli konsensuslik otsus), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensuslik otsus), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 22. mai k.a kell 17.15 (konsensuslik otsus) ja määrata ettekandjaks komisjoni esimees, täna teie ees kõneleja (ka see oli konsensuslik otsus). Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, hea komisjoni esimees! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Sõnasoovijaid ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 604 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 604 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. mai kell 17.15. Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud. Head päeva teile!

Istungi lõpp kell 13.48.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee