Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Hetkel teatas oma kohalolekust 39 Riigikogu liiget. Valitsuse liikmetest on infotunnis peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Annan võimaluse ühe täpsustava küsimuse esitamiseks.


1. 13:01 Opositsiooni õigused

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsija on Andres Herkel ja küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Palun, Andres Herkel!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Meil on küll erimeelsusi, aga te olete alati tunnustanud opositsiooni rolli poliitikas ja kannatate tihtipeale siin välja ka meie üsna teravad küsimused. Eestis Ida-Virumaal on Narva linn. Narva linnavolikogu 31 liikme seas on praegu kuus sellist, kes ei ole saanud võimalust osaleda ühegi volikogu komisjoni töös, ehkki neil on sellekohane soov. Sellega rikutakse muu hulgas väga selgelt ja otseselt seadust. Millise hinnangu te sellele annate? Kuidas on selline poliitiline kultuur üldse võimalik meie 100. aastapäeva järel? Täna on ka emakeelepäev ja me oleme äsja olnud ilusti-kenasti Euroopa Liidu eesistujad.

Peaminister Jüri Ratas

Auväärt Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Aitäh, hea küsija! Ma ei ütleks, et need on teravad küsimused. Minu meelest on need asjalikud küsimused. Ma olen tõesti mitmel korral öelnud Vabaerakonna fraktsioonile, et need teemad, mida te olete tõstatanud, majandusest või ka muudest aspektidest, on olnud õiged. Nii ka see küsimus, mille te tänases infotunnis esitasite. Kui teie hinnangul või teie teada on Narva linnavolikogus hetkel kuus liiget, kes ei ole kaasatud komisjonidesse, siis minu meelest on kohalike omavalitsuste valimistel üks kindel põhimõte: volikogusid valitakse. Teisalt tuleb kindlasti lähtuda nii Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast kui ka meie põhiseadusest. Minu arvates on aga veelgi olulisem, et tuleb lähtuda sellisest mõistlikust joonest, et need inimesed, kes on valitud volikogu koosseisu – pärast seda, kui volikogu on otsustanud, mis komisjone ta moodustab peale seaduses kirjas oleva revisjonikomisjoni –, on kutsutud komisjonide töös osalema. Minu meelest ei peaks üldse olema nii, et keegi volikogu liikmetest ei saa või ei tohi osaleda. See, kuidas komisjonid formeeritakse ja kui palju on neis liikmeid väljastpoolt volikogu, on iseküsimus. Iga omavalitsus peab juba oma põhimäärusega korraldama, kas on 50% + üks volikogu liige ja ülejäänud väljastpoolt spetsialistid või kuidagi teisiti. Ei, ma ei pea heaks tavaks seda, kui volikogu liikmeid ei kaasata volikogu komisjonidesse. 

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, täpsustav küsimus, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Ma sain esimesele küsimusele täpselt sellise vastuse, nagu ma ootasin. Minu teine küsimus on sellisel juhtumil aga see: miks koalitsioon ega ka teie valitsus ei toetanud Vabaerakonna algatatud eelnõu, mis ütleks seaduses veelgi selgemalt, et ka volikogude komisjonides tuleb vastavasse volikogusse valitud poliitilisi jõude proportsionaalselt kajastada, ning annaks ka täpsustava normi selle kohta, kuidas need jõud ise esitavad komisjonidesse kandidaate? Miks te seda eelnõu ei toeta? Ma jätsin enne muidugi mainimata, et Narvas on kogu see blokk ja opositsiooni piiramine seotud Keskerakonna liikmetega. Ma palun hinnangut ka sellele, mis teid niisuguse suhtumisega poliitikutega erakondlikult seob. 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ega te ei peagi seda mainima, ma tean teie küsimusest alati, et te seda juba eos mõtlete. Nii et see ei ole üldse probleem. Aga vastates teie küsimusele, tõepoolest, Vabariigi Valitsus arutas teie erakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu oma k.a 15. veebruari istungil. Te küsisite, miks me seda ei toeta. Me otsustasime eelnõu mitte toetada, põhjendades seda eelkõige arvamusega, et eelnõu riivab ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse sisemist enesekorraldusõigust, nagu ma ennist rõhutasin ja nagu ütleb ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Valitsus on seisukohal, et riik ei peaks sekkuma kohaliku omavalitsuse sisestruktuuride moodustamisse, vaid peaks andma pigem üldised raamid kohaliku omavalitsuse töö korraldamiseks, need on aga kehtivas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ette nähtud ja sätestatud. Teie esimesele küsimusele vastates ma ütlesin, et peale Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja meie põhiseaduse me peaksime arvestama head tava ja poliitilist kultuuri, aga ka kõrgeima võimu soovi. Kui rahvas on näinud ette need tublid naised ja mehed volikogudesse, siis minu meelest peaks neil olema ka rakendus kohaliku omavalitsuse nendes tegevusvaldkondades, kus neil on professionaalsus ja teadmised.
Nüüd teie küsimuse teine pool. Minu seotus Keskerakonnaga vastab tõele, see on olemas – olen selle erakonna liige, praegu ka selle erakonna esimees. Kindlasti pean õigeks, et Narvas, kus rahvas on andnud tõesti väga suure toetuse Keskerakonnale, oleks ka opositsioon kaasatud komisjonidesse. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:07 HEV-laste õpe

Esimees Eiki Nestor

Järgmine vastaja on haridus- ja teadusminister Mailis Reps, küsib Maris Lauri. Palun!

Maris Lauri

Aitäh! Hea minister! Te võitlesite muudatuste eest, mis oleks pidanud parandama HEV-laste olukorda haridussüsteemis. Ometigi on minuni peale selle seaduse jõustumist jõudnud infokillud, mis osutavad, et olukord on läinud laste jaoks halvemaks. Mitmed koolid, sh Tallinnas, on sundinud autistlikke või tähelepanuhäirega lapsi vahetama oma individuaalõppe, mis on olnud põhjendatud, koduõppe või siis näiteks väikeklassi vastu. Te saate ilmselt aru, et ootamatud ja järsud muudatused ei mõju sellise diagnoosiga lastele kuigi hästi. Minu teada ongi olnud tagasilööke. Kas te toetate endiselt sellist lähenemist ja seda seadust, mis on toonud negatiivseid tagajärgi? 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Tuleme korraks tagasi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise juurde ja kogu selle debati juurde. Erivajadustega laste haridust puudutavate muudatuste ajendiks oli koolis toimuv tegelik olukord. Praegu on nii, et lapsevanemal on õigus panna oma laps kodukohajärgsesse kooli. Viimase 26 aastaga on see jõudnud üha rohkem inimeste teadvusesse. Igas omavalitsuses on teatud hulk lapsi, kes vajavad tuge. Nende protsent koolides kasvab ja see on tingitud nii suuremast teadlikkusest kui ka sellest, et lapsevanemad ei pane enam oma lapsi erikooli. Tihti ei soovi nad seda teha isegi siis, kui suunamiskomisjon või nõustamiskomisjon on nii soovitanud.
Teie küsimus oli negatiivsetest tagajärgedest. Vaadake, kui me seda põhikooli- ja gümnaasiumiseadust tegime, siis seisnes debati sisu ja dialoog Riigikoguga selles, millises osas me teeme suuri muudatusi ja millises osas me püüame kaasas käia juba toimunud hariduslike muudatustega, toetades rahaliselt. Lõpuks sai Riigikogu üsna üheselt aru: jah, seal on teatud erinevusi sõnastuslikus, terminoloogilises mõttes, aga selle eelnõu peamine sisu ja suurim muudatus on see, et me anname raha kohalikele omavalitsustele, kes omakorda suunavad selle koolidesse. Täna, kui me sellest räägime, on märtsi algus. Väga paljud kohalikud omavalitsused peavad praegu alles läbirääkimisi, millistes proportsioonides ja millistesse koolidesse nad raha eraldavad. Meil on esialgsed tulemused olemas, aga kokkuvõtete tegemine seisab kindlasti veel ees.

Esimees Eiki Nestor

Maris Lauri, palun täpsustav küsimus!

Maris Lauri

Aitäh! Hea minister! Põhjus, miks ma selle küsimusega teie poole pöördusin, oligi see, et seadus on vaevalt jõustunud, aga ometigi need juhtumid, millest minule on räägitud, on just sellised, et peale seaduse jõustumist on koolid väitnud – kodulähedased koolid, mitte erikoolid –, et enam pole raha ja et seaduse järgi on individuaalõpe välistatud, seda ei saa enam nõuda. Ilmselgelt on selle seaduse jõustamisel – kas tahtlikult või tahtmatult – tekkinud mingisugune korralagedus. Selle põhjal ma küsin, mis on ministril kavas ette võtta, et seadust täidetaks seaduse mõtte kohaselt, mitte isetegevuslikult.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Kõigepealt, mida on Haridus- ja Teadusministeerium teinud? Meil oli varem kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses erivajadustega laste jaotus veidi teistel alustel, nüüd aga vaatab Rajaleidja iga üksikjuhtumi läbi ja määrab kas tõhustatud või eritoe. Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös Innovega, kes vastutab Rajaleidja eest, teinud selle iga juhtumi puhul võimalikult automaatseks, et lapsevanem ei peaks käima oma lapsega uuesti läbi kõiki kadalippe ega kohaldama uusi diagnoose vms. See oli meie esimene samm. Aga ma tean, et protsess alles käib.
Kui keegi on öelnud, et kellegi lapse siiamaani saadud toetus peaks nüüd millegipärast vähenema, siis ma väga palun, et te annaksite selle informatsiooni edasi kas haridusministeeriumile, konkreetselt Innovele või ka isiklikult mulle, sest ma saan selle edastada. Me tahame igasse juhtumisse suhtuda täie tõsidusega ja uurida, mis on muutunud ja miks on muutunud. Kindlasti ei ole lahendus see, kui nüüd järsku tõlgendatakse olukorda nii, et siiamaani individuaalõppel olnud laps suunatakse koduõppele. See ei ole mingi alternatiiv, sest koduõppel on oma tingimused. Me oleme ka siitsamast Riigikogust andnud signaali, et koduõpe toimib vaid üksikjuhtumite puhul ega ole lahendus erivajadustega laste jaoks. Samuti oleme ministeeriumi ja Innove poole pealt püüdnud ka võimalikult palju koole nõustada. Te puudutasite Tallinna linna ja Tartu linna. Ma tean, et koolidel ei ole veel eelarve käes ja tegelikult nad veel oma võimalusi täpselt ei tea. Neil on kindlasti vaja nii Innove kui ka oma linna parimate nõustajatega suhelda, et teada saada, mida lisandunud vahenditega teha. 

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea minister! Mõned nädalad tagasi tutvustas just Sotsiaalministeerium oma uurimust puuetega laste ja nende perede toimetuleku kohta aastal 2017. Selles on väga suur peatükk, mis puudutab õppimist ja haridusasutustes käimist, sh nii alusharidust kui ka põhiharidust, ning väga selgelt tuli välja, et kolmandikul juhtudel tunnetavad lapsevanemad väga teravalt kahte probleemi. Esiteks, tugipersonali ei ole piisavalt. Teiseks, kaasõpilaste käitumine ja õpetajate vähesed teadmised hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamisest. Õpetajatel puuduvad selleks oskused. Sellele me juhtisime tähelepanu juba varem ja arutasime seda teemat korduvalt ka just kehtima hakanud muudatuste tegemise käigus. Minu küsimus on väga konkreetne: milliseid samme võetakse kohe, lähiajal ette õpetajate koolituse edendamiseks ja parandamiseks, et lapsevanemad ei peaks siiski n-ö jalgadega hääletama? Meile on korduvalt öeldud, et leidke siis teine koht, kus on paremad õpetajad, aga see ei ole okei-vastus.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Kõigepealt, reaalne olukord on tõepoolest selline, et praegu on koole, kes saavad oma parimate kogemustega olla eeskujuks. Nendes koolides tekib rohkem kompetentsust ja ka lapsevanemad panevad heameelega sinna oma lapsi. Kahjuks on ka koole, kus paljudel juhtudel ei ole kooli üldine hoiak muutunud. Koolitusi korraldatakse nii piirkondlikult kui ka riiklikult. Rühmad saavad ülikiiresti täis – see näitab, et huvi on. Me oleme Haridus- ja Teadusministeeriumis mõelnud, kuidas võiks õppegruppe suurendada. Probleem on selles, et ülikoolide suutlikkus plahvatuslikult rohkem õpet pakkuda ei ole ehk nii suur kui ootus, aga siiski me püüame kursusi laiendada.
Nüüd, kõige valusam probleem, mida te ka riivamisi puudutasite, on tegelikult alushariduses ja seda kahel põhjusel. Kui koolide juures on eripedagoogika teemaga ikkagi juba päris tükk aega tegeldud – umbes kümmekond aastat on paljudel koolidel sellega juba mingi kogemus –, siis lasteaedades põrkume kahe probleemi vastu. Esimene on see, et teiste lapsevanemate teadlikkuse tõstmine lapse erivajadusest on väga keeruline, eriti kui tegemist on lisaks ka näiteks käitumusliku mustriga. Teiseks, see on tihti esimene kord, kui lapsevanemad saavad teada, et nende lapsel on probleem. Tähtis on ka lasteaiaõpetajate oskus nõustada seda peret, kes seisab silmitsi esmase šokiga. Enne, kui me jõuame üldse meetmeid rakendama hakata, on vaja astuda veel palju samme. Nii et, jah, me teeme küll koolitusi, aga ma usun, et meil on väga suur töö teha lasteaedades, kus probleemid on ehk veel kõige suuremad.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:16 Eesti osalemine 2020. aasta Dubai maailmanäitusel (Expo)

Esimees Eiki Nestor

Vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, küsib Arno Sild. Palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Me teame, et väikeriikidele, sh Eestile, on eksportturud väga suur probleem. Nüüd on tulemas suur maailmanäitus, Dubai maailmanäitus. Küsimus oleks niimoodi: kas meie valitsus on juba teinud või teeb lähemal ajal otsuse, kuidas sellesse asjasse suhtuda? 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh küsimuse eest! Tõsi, eksportturud ja ekspordi arendamine on Eesti jaoks väga oluline ja kindlasti üks kogu valitsuse tegevuse prioriteetidest. Mis puudutab Expol ehk aastal 2020 Dubais toimuval maailmanäitusel osalemist, siis valitsus arutas seda küsimust 15. veebruaril oma kabinetiistungil ja tegi sellest lähtuvalt kaks otsust. Esiteks jäi välisministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ülesandeks esitada riigi eelarvestrateegia arutelu käigus ettepanekud, et avada laheriikides Eesti diplomaatiline esindus. Vahendeid selleks tuleks küsida eelarvestrateegia menetlemise käigus. Isegi kui me näiteks osaleksime sealsetel näitustel või erialamessidel, siis on ettevõtjate arvates siiski väga oluline Eesti riigi püsiv kohalolek, jätkutegevused. Võin kinnitada, et nii see on. Kui me käime ühe korra kuskil messil, siis on see küll parem kui mitte midagi, aga veel olulisem oleks olla kohapeal püsivalt esindatud. Seetõttu esitavad nii välisminister kui ka ettevõtlusminister riigi eelarvestrateegia käigus vastavad taotlused. Teine otsus oli selline, et valitsus toetab meie esindatust 2020. aasta Expol juhul, kui erasektor on valmis panustama poole sellest rahast, mis kulub maailmanäitusel osalemiseks. Ma olen saanud valitsuselt ülesandeks 15. aprilliks välja selgitada, kui suur on ettevõtjate huvi ise sellesse panustada. 

Esimees Eiki Nestor

Arno Sild, palun täpsustav küsimus!

Arno Sild

Aitäh! Te poolenisti küll juba vastasite sellele küsimusele. Mul oli nimelt plaanis veel küsida, milline on ettevõtjate suhtumine sellesse – arvestades ka seda, mis teil on tingimuseks sätitud, et nemad peavad poole kuludest ehk 50% ise maksma. Arvestades neid asjaolusid, kas ettevõtjatelt on juba mingit infot, kas nad toetavad sellist ideed või ei toeta? 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Enne kui ma vastan, ütlen ka seda, et selles, kui me küsime ettevõtjate käest nende valmisolekut osaleda ja ise rahaliselt panustada, ei ole midagi eriskummalist. Meie naaberriigid põhjamaad on seda teinud juba aastaid. Sellel korral on Rootsi, Taani, Soome ja ka Norra juba teatanud oma osalemisest. Nad on öelnud ka seda, et poole rahast panevad ettevõtjad. Nende kõigi eelarve on muide päris suur. Näiteks Rootsi on hinnanud, et lähevad sinna 14-miljonilise boksiga, Soome summa on 18 miljonit jne.
Meie oleme arvestanud, et saaksime hakkama minimaalselt nelja miljoniga – me oleme nutikas riik ja teeme nutika lahenduse, saame odavamalt hakkama – ja sellest kahte miljonit ootame ettevõtjatelt. Neil on aega vastata 25. märtsini. Lõplikku seisukohta veel ei ole.
Tänaseks olen saanud kolm vastust. Ettevõte Narma ja AS Eesti Raudtee teatasid, et nemad ei ole huvitatud. Eesti Turismifirmade Liit andis teada, et ka nende liikmetel ei ole huvi osalemise vastu, kuigi varem olid nad Expole minekut pigem toetanud. Nüüd, kui asi on läinud konkreetsemaks, ütlesid nad, et neil siiski huvi puudub. Rohkem mul praegu informatsiooni ei ole, aga ettevõtjatel on aega vastata sellele küsimusele 25. märtsini. Lisan veel siia juurde, et erialaliitude varasemad hinnangud on muidu olnud toetavad. Kaubandus-tööstuskoda ütles küll, et jah, miks mitte, aga nemad eeldavad, et esimese sammuna avatakse ikkagi esindus, käiakse erialamessidel ja alles siis, kui riigil veel raha jagub, võiks ka Expol osaleda. 

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Mulle jäi küll arusaamatuks, millise lahe riikidesse pidi avatama saatkond – kas see on Soome laht, Mehhiko laht või mingi muu laht. Aga hea küll. Läheks nüüd võimalikult konkreetseks. Milline on see kulu, arvestuslik ja planeeritud kulu, kui me avame seal diplomaatilise või ka näiteks ainult kaubandusesinduse aasta või pikema aja jooksul? Kui suur on riigi kulu, mis on seotud Expol osalemisega, ja kui suur on tulu, mida on plaanitud sealt saada, kas SKT mõttes või ka reaalse tuluna ettevõtlusesse? Kas on ka mingisugune võimalus, et riik teenib otseselt kuidagi tulu tagasi? 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Suur aitäh küsimuse eest! Täpsustan, et me räägime esinduse avamisest Abu Dhabis, see on Dubai pealinn. Aga kui rääkida kuludest, siis, nagu ma ennist ütlesin, Expol osalemise minimaalne kulu on neli miljonit, nii me oleme hinnanud. Näiteks Milano messil osalemine läks maksma ligi viis miljonit. Keeruline on vähemaga hakkama saada, eriti nii kaugele maale minnes. Kui rääkida nüüd diplomaatilise esinduse avamisest, siis juhul kui seal on viis inimest, kellest üks on EAS-i esindaja, ja see oleks puhtalt äridiplomaatiline, oleks püsikulu aastas 800 000 ja ühekordne avamiskulu 75 000 eurot.
Millised on võimalikud hilisemad kasud? Konkreetseid summasid on loomulikult keeruline ette ära arvestada. Küll aga võib öelda, et ettevõtjate huvi selle piirkonna vastu on kasvanud. Meie ettevõtjaid, kes seal tegutsevad, on järjest rohkem, eelkõige teenusmajanduse sektoris, ja see puudutab just IKT arendusi. Ka ekspordikäive Araabia Ühendemiraatidesse on iga aastaga kasvanud. Kui 2014. aastal oli eksport 20,3 miljonit, siis 2015. aastal oli see juba 33,8 miljonit eurot. Eelmisel aastal oli see jällegi 1,5 korda rohkem, nii et eksport sinna järk-järgult kasvab. Impordi osa on suhteliselt väike, aga eks me olemegi eelkõige eksporti taga ajanud. Ma usun, et potentsiaali on. Varsti tuleb siia – kui ma eksi, siis mai keskpaigas – kõrgetasemeline delegatsioon Araabia Ühendemiraatidest. Nad on Baltikumi tuuril. Me võtame ühendust ka sealsete võimalike investoritega, kes on huvitatud siiapoole investeerimisest.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:25 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd vastab haridus- ja teadusminister küsimusele, mille esitab Krista Aru. Palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud haridus- ja teadusminister, kaunist emakeelepäeva teile! Küsimusega jätkan ma samas vaimus, nagu kolleeg Maris Lauri juba alustas, nimelt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste rakendumine. Teatavasti oli seal põhimõte – täiesti uus põhimõte, julgen öelda –, et tõhustatud ja eritoe määramine läheb koolivälistele nõustamismeeskondadele, loomulikult koostöös koolidega. Nüüd on kuulda, et need nõustamismeeskonnad pole jõudnud veel ühtegi otsust väljastada. Ometi juhtisime ka meie siin Riigikogus tähelepanu sellele, et siis, kui see seadus rakendub, peaksid kõik ettevalmistused olema tehtud. Mille taga seisab nõustamismeeskondade tööle rakendumine?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh väga olulise küsimuse eest! Pean kinnitama, et Haridus- ja Teadusministeeriumis oleme me igal nädalal sama teemaga tegelenud. Põhjus, mida on välja toonud nõustamiskomisjonid, on see, et nad võtavad iga juhtumi ülekandmist täie tõsidusega, nad ei taha eksida ja see kõik on võtnud aega. Ma ei julge kinnitada, kas ei ole ühtegi väljastatud, aga kindlasti ei ole see protsess olnud nii operatiivne, nagu kõik osapooled on tegelikult soovinud. Me pöörame sellele tähelepanu ja ikka veel ootame seda, aga praegu ei ole see käinud nii automaatselt ja nii kiiresti, nagu me kõik sooviksime. Põhjuseid, mida Rajaleidja keskused on toonud, on mitmeid. Üks on see, et individuaalselt püütakse kõike läbi vaadata, see ei ole lihtsalt mingite numbrite ületõstmine. Nad on öelnud, et samal ajal käib regulaarne nõustamine ja kogu aeg tulevad uued taotlused. Käib ka järgmiseks aastaks koolidesse määramine, kus on terve hulk kas pikenduste taotlusi või varem koolimineku taotlusi – see kõik vajab omakorda tähelepanu. Need on selgitused, aga kindlasti on meie eesmärk, et see protsess peaks käima nii, nagu seadusandja seda soovis, st olema võimalikult muretu ja võimalikult paindlik lastevanematele. Praegu on see olnud veidi aeglasem, kui me ootasime.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, proua minister! Juttu on olnud veel sellest – ja see on ka seaduses fikseeritud –, et koolid hakkavad saama eraldi tegevustoetust tõhustatud ja eritoega laste koolitamiseks. Ministeerium on kinnitanud, et koolidele on antud võimalikult palju ja mitmekülgset informatsiooni, kuid ometi on mitmelt koolilt saabunud küsimus, millal võiks neile mõeldud tegevustoetus nendeni jõuda. Kas see jõuab koos nõustamismeeskonna otsusega või alles siis, kui töö on juba käivitunud? Neil on selle rahastamismudeli suhtes ikkagi teatavaid küsimusi ja segadust. Palun selgitage! 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Tõepoolest, kui nüüd tulla kooli tasandile välja, siis väga paljud koolid ei olegi veel seda raha kätte saanud. Tean, et arutelud alles käivad, nii väiksemates omavalitsustes kui ka suuremates linnades. Kõige paremad spetsialistid püüavad otsustada, seadusandja on andnud meile juhiseid ja me oleme riigi poole pealt vaadanud, kuidas eraldada eelarvelisi lisavahendeid nii, et need läheks individuaalselt igale lapsele just sinna, kus koolis ta käib. Samal ajal me ootame, et toimuks ka selle kooli nõustamine ning et kool tuleks kaasa ja saaks osa sellest kompetentsusest, mis on juba üle linna või maakonna tasandil olemas. See on ka põhjus, miks on nii mõneski linnas olnud arutuse all see, kuidas kasutada ära parimaid kogemusi nii, et siis, kui raha jõuab koolidesse – praegu see ei ole veel kõikidesse koolidesse jõudnud –, saaks ka see parimal viisil ära kasutatud. See võib tähendada sihtotstarbelist raha selleks, et leitakse personal otseselt tugiteenusteks ja võetakse tööle näiteks eripedagoog, see võib tähendada koolikeskkonna, näiteks juba moodustatud väikeklasside paindlikke võimalusi, nii et sinna tuleb tugipersonali juurde. Me oleme ka siin Riigikogus arutanud, et kohalik omavalitsus oma suunatud finantse ja juba tehtud investeeringuid ei vähendaks, sest lisaraha peaks tooma ka mingisuguse positiivse lahenduse. Nii et ma tõepoolest nendin, et koolide tasandil on segadus, sest ei teata, mis praegusega võrreldes muutub. Meie ootus on, et midagi läheb tunduvalt paremaks, aga see kõik vajab veel lisatööd nii koolide kui kohalike omavalitsuste tasandil. 

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Selle seaduse menetluse käigus Riigikogus lisandus teksti abiõpetaja mõiste, muu hulgas ka Vabaerakonna ettepanekul ning komisjoni ja ministeeriumi heakskiidul. See oli minu meelest väga oluline. Kas on juba jõutud edasi ka selle abiõpetaja mõiste sisu täpsustamisel mingi statuudi koostamisega – abiõpetaja võimalused, õigused, kohustused? 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Ma tean, et Riigikogu poole pealt vaadatuna käivad bürokraatlikud sammud liiga aeglaselt. Ministeeriumi poole pealt vaadatuna on see aeg-ajalt mõistetav. Praeguseks on meil toimunud sihtrühmadega alles esimesed kohtumised, kus me oleme arutanud nii lasteaia kui ka kooli seisukohalt, millised on ootused abiõpetajale. Näiteks, kui me räägime kvalifikatsioonist, siis kas abiõpetaja sissetoomine lasteaia tasandile on sama, mis on praegune õpetaja abi, või on ta sama, mis osas lasteaedades on 1 + 2 mudeli puhul, kus on kasutatud õpetaja assistendi nimetust, ning kas sellisel juhul jäävad lasteaiasüsteemi nii abiõpetaja kui ka õpetaja abi mõlemad ja kas mõlema puhul on vaja kvalifikatsioonireeglistik paika panna. Nii kaugele oleme praeguseks jõudnud oma aruteludega. Hetkel tundub, et kvalifikatsiooni kehtestamiseni läheb veel veidike aega. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:32 Välispoliitika ja partnerlus

Esimees Eiki Nestor

Vastab peaminister Jüri Ratas, küsib Kristen Michal. Palun!

Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Eesti on NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige. NATO liige on ka Suurbritannia. Suurbritannia peaminister on avalikult ja tavatult otsesõnu viidanud Venemaa jälgedele Euroopas, esimesele keemiarelva kasutamisele ja mürgitamisele peale teist maailmasõda. Keskerakonnal, mille esimees te olete, on Ühtse Venemaaga leping, mis sätestab infovahetuse olulistes küsimustes. Need kaks väärtusruumi on väga vastandlikud. Minu küsimus teile on selline: kumba lepet te peate olulisemaks? Oodates Eesti huvides olevat vastust, kas te jääte kindlaks, et te ei tühista lepet Ühtse Venemaaga?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! No te suudate ikka panna ühte küsimusse sisse täiesti ebareaalsed asjad. Loomulikult, ma isiklikult ja kogu valitsuserakond toetab seda, et Eesti on aktiivne NATO liige täna, homme ja ka tulevikus. See, millele te vihjasite oma küsimuses, see närvigaasiga mürgitamise juhtum Suurbritannias, on loomulikult tõsine juhtum. Ma kohtusin eile ka enamiku Euroopa Liidu riikide saadikutega, kes resideerivad Eestis. Ma ütlesin üheselt, et Eesti mõistab sellise rünnaku tugevalt hukka. Ma ütlesin ka seda, et me toetame ja usaldame seda infot, mis tuleb meie liitlaselt Suurbritannialt selle kaasuse uurimisel. Ma arvan, et kõik riigid peaksid tegema kiiret koostööd, et selle juhtumi asjaolud välja selgitada. Tegemist on kõige tõsisema keemiarelva kasutamise juhtumiga Euroopas. Ma olen täna kohtunud ka Eesti vastavate ametkondade esindajatega ja saanud selle rünnaku kohta nii täpse info, kui meil Eestis on praegu võimalik saada. Teine protokoll, millele te viitate – te teate isegi, et see ei toimi ja seda ei eksisteeri. 

Esimees Eiki Nestor

Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Jätkame siis. Keskerakondlased on viimastel kuudel kutsunud üles mitte looma vastuolu ida ja lääne vahel. Kõik olevat inimlikkuse küsimus – nii kirjutavad Keskerakonna ideoloogid ja kampaaniategijad. Kremli tegevuse vastu kriitiline olemine – siinkohal viitan näiteks mõjutustegevusele riikide iseolemise vastu – on nende keskerakondlaste arvates russofoobia. Kas teie Euroopa Liidu ja NATO riigi peaministrina NATO riigis Suurbritannias toimunud keemiarelva kasutuse, mürgitamisjuhtumi ning ka Putini hiljutise sõnumi valguses, et Krimmi ei tagastata kunagi ja mitte ühelgi juhul Ukrainale, jääte endiselt endale kindlaks, et Keskerakond jääb Ühtse Venemaa lepingupartneriks ja seda lepet ei tühistata? 

Peaminister Jüri Ratas

Ma vastasin teile juba eelmisele küsimusele vastates ja kordan üle: seda protokolli ei eksisteeri. Nüüd edasi, ma saan tegelikult aru, mis on teie küsimuse tagapõhi. Te tahate tuua selle vastandumise Eesti ühiskonnas taas lauale. Tuleb tõdeda, et see käik on olnud Reformierakonna jaoks edukas kaart. See on olnud edukas kaart aastatel 2007, 2011 ja 2015. Ma väga loodan – ja see on kindlasti minu kui Eesti riigi kodaniku kohus –, et 100-aastases riigis me oleme kõik nii targad ega too uuesti välja seda kaarti, millega luua telg "nemad ja meie". Siinsed 1,3 miljonit elanikku on kõik meie inimesed. Ma toetan teie valimisreklaami ja ma toetan teie erakonna esimeest. Teie erakonna esimees härra Hanno Pevkur on öelnud eelmise aasta lõpus, see oli vist oktoobrikuus, et selline vastandumine peaks Eesti ühiskonnas kaduma. Teie valimisreklaam 2017 ütleb minu meelest väga õiged sõnad: "Vali tugev meeskond, vali tugev Eesti!". Ma väga loodan, et te olete ühtselt, meeskonnana oma erakonna esimehe taga ja lõpetate selle vastandumise Eesti ühiskonnas, mida te olete, tuleb tunnistada, üsna viljakalt kandnud eelmistel valimistel.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Ma olen Riigikogu liikmena ja ka isana üsna murelik, kui naaber ütleb seda, et Krimmi ei tagastata mitte kunagi. Kui ma vaatan teie vastuseid, siis ma näen seda, et see ei tee teid üldse murelikuks. Ma küsin otse: kas te selle lepingu, mida te nimetate ebareaalseks ja mitteeksisteerivaks, tühistate või ei tühista? Küsimus ei ole isegi mitte juriidikas, vaid küsimus on moraalis ja eetikas, kas me saame aktsepteerida seda, kui praegusel ajal saab keegi öelda, et Krimmi ei tagastata mitte kunagi.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! No ma ei tea, kui selgelt saab veel öelda. Kui ma ütlen, et seda lepingut, seda protokolli ei ole olemas, siis seda ei ole. Nüüd edasi Krimmist. Ma arvan, et see positsioon, mis Eestil on olnud Ukraina suhtes, peab jätkuma, see peab olema tugev. See peab olema just meie asi ajada laias maailmas, Euroopas, Euroopa Liidus, et lõpetada sõjategevus Ida-Ukrainas. Mina ei arva, et selle lausega tuleb leppida, et Krimmi ei tagastata kunagi. Ma ei tea, kustkohast te võtate selle, et seda pole minu käest küsitud ja ma ei ole sellele vastanud. Vastupidi, ma olen siin teie ees, auväärt Riigikogu ees, kogu aeg öelnud, et Krimm kuulub Ukrainale. Selle eest tuleb seista. Me teame oma ajaloost, et taasiseseisvumine võtab aega, võib-olla väga kaua, aga selle eest tuleb seista, selle nimel tuleb tegutseda, iga tund.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:39 Eestikeelne kõrgharidus

Esimees Eiki Nestor

Küsimus haridus- ja teadusminister Mailis Repsile. Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Küsimus puudutab eesti keele positsiooni meie ülikoolides ja teaduskeelena. Teatavasti põhiseadus sätestab, et meie inimestel on õigus saada eestikeelset õpetust, ja ka haridusseadus ütleb, et Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel. Samas me näeme seda, et üha rohkem ja rohkem tungib meie ülikoolidesse inglise keel. See on vastuolus keeleseadusega, mille järgi võõrkeelte toetamise meetmed ei tohi kahjustada eesti keelt. Kas haridusministeerium jälgib inglise keele pealetungi murega ja kavandab mingeid samme selle pidurdamiseks või vaatab lihtsalt pealt?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, Haridus- ja Teadusministeerium on kõrgkoolidega väga-väga otseselt tegevuses. Ka täna vahetult enne infotunni algust oli võimalik otseülekandena vaadata arutelu kõrghariduse olevikust ja tulevikust, nii et see küsimus tuleb väga õigel hetkel. Praegu me vaatame üle, kuhu me oleme alates 2011. aastast oma kõrghariduse reformiga jõudnud. Ka Riigikogu püstitas väga selged eesmärgid, kui eestikeelne kõrgharidus Eestis muudeti tasuta kättesaadavaks. Me teeme praegu vahekokkuvõtteid, sest järgmisest aastast peaksime sõlmima ülikoolidega uued halduslepingud, kus me lepime kokku riigi ootused ülikoolidele järgmiseks kolmeks-neljaks aastaks. Mu esimene vastus teile on see, et me ootame Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ka teiste ministeeriumidega kindlasti siit, Riigikogust ettepanekuid, millised on ootused kõrgharidusele järgmise kolme-nelja aasta jooksul. Me saame halduslepingusse kirjutada kõik need asjad – kas me tahame kõrghariduses endiselt näha ka välistudengeid, kas nende osakaal peab olema 10%, kui palju me soovime välisõppejõude, kui suures osas me tahame näha täisajaga õpet, kas see on 100%, kuivõrd me aktsepteerime osaajaga õpet jne. Kõik sellised nüansid on võimalik halduslepingutesse sisse kirjutada.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!

Mart Helme

Aitäh vastuse eest! Samas, me teame ju ka seda, et viimasel ajal on olnud tõsiselt päevakorras teema, et tasuta kõrgharidus kaob võib-olla üldse, sest see ei ole jätkusuutlik. Oma kogemusest võin öelda, et nägin, kuidas üks ülikool – tõsi küll, eraõiguslik – muutus kümne aasta jooksul eestikeelsest ülikoolist täiesti venekeelseks ülikooliks, kusjuures enamiku üliõpilastest moodustasid eestlased. Kui nüüd juhtub see, et kõrgharidus läheb tagasi tasuliseks, siis kas see võib tähendada seda, et kõrgharidus eestikeelsena kaob, nii nagu selles ühes eraõiguslikus ülikoolis? 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Kindlasti on debattides, kui jälgida tasuta kõrghariduse või kõrgharidusreformi tulemusi, tasulise õppe sissetoomise teema väga atraktiivne. See on huvitav. Eriti lihtne on näiteks väitlusklubil teha poolt- ja vastuargumentidega gruppe. Kõrghariduse rahastamise ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse mõttes on õppemaksu teema tegelikult ülikeeruline. Seda on püütud näidata äärmiselt lihtsana, justkui see tooks kõrgkoolidele lisaraha ja siis riik ei peaks enam leidma lisavahendeid, selleks et kõrgkoolides järgmise kolme-nelja aasta jooksul ei oleks tõsiseid probleeme noorte õppejõudude leidmisega ja õppejõudude palgad oleksid konkurentsivõimelised. Ülikoolid üksinda kogu seda efektiivsust tagada ei suuda. Samuti ei vabasta õppemaksu tagasitoomine maksumaksja raha, sellepärast et kui on õppemaks, siis peab igal juhul looma riiklikult ka selliseid õppetoetuse süsteeme, mis annaksid võimaluse kõigile, vaatamata sellele, kus keegi elab või milline on tema varanduslik taust. Austraalia kogemus ütleb, et see hakkas riigieelarvesse raha tagasi tooma tegelikult alles 14 aasta pärast. Nii et minu arvates ega ka ministeeriumi seisukohalt ei ole õppemaksu tagasitoomine lahendus. Tasulise õppe sissetoomine kõrgharidusse ei ole midagi, mida me sooviksime näha. Kindlasti on vaja leida avalikke vahendeid juurde, selleks et sõlmida ülikoolidega järgmise kolme-nelja aasta lepingud ja et oleks võimalik maksta õppejõududele konkurentsivõimelist palka.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Kuigi teie ja peaministri vahel istub infotehnoloogiaminister, tundub mulle, et teil omavahelist sidet ei ole. Selle ühtse lepingu puhul te võiksite ju rääkida enda osalusest selle lepingu sõlmimisel. Seda te saate teha peale infotundi. Aga eesti keele jätkusuutlikkus kõrghariduses on olnud päris diskuteeritav teema ja ma tahaksin teie kui ministri käest küsida, kas õigus on nendel inimestel, kes kardavad, et kui inglise keel teaduskeelena ja õppekeelena tungib ülikoolides nii jõuliselt peale, siis on sellel selgelt negatiivne mõju ka eesti keele arengule ja emakeelsele ülikoolile. Või on see lihtsalt selline emotsionaalne väljend? Kas on olemas mingeid uurimusi, mis võiksid seda kinnitada või ümber lükata?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, mis puudutab eesti keele rolli ühiskonnas, siis selleteemaline debatt, ma saan aru, on homme ka siin Riigikogus üleval. See on igati õigustatud küsimus. Eesti keel ei ole meile oluline ju ainult täna, emakeelepäeval, oma sellisel lihtsamal koel, vaid me räägime tegelikult teaduskeele arengust, igasuguse valdkondliku sõnavara arengust. Seal on kõrgharidusel ja teadusel märgiline tähtsus.
Kõigepealt, Haridus- ja Teadusministeerium kui valdkonna eest vastutaja vaatab väga hoolikalt üle, mis oleksid need lisameetmed, lisasammud, mida me peaksime koos ülikoolide, teadusasutuste ja teiste valdkonna eest vastutavate ministeeriumidega astuma, et keel just terminoloogiliselt tõesti pidevalt areneks. See ei ole ainult keeleinimeste teema, see on eri valdkondade spetsialistide vastutuse küsimus. Neid tuleb ühiselt survestada, et eesti teaduskeel terminoloogiliselt areneks ega risustuks.
Teine teema, mis on ka oluline – kas me peaksime olema murelikud. Me peame olema väga murelikud, kui me näeme mingil hetkel, et mõnes valdkonnas kas teaduse tegemine või kõrghariduse andmine on pärsitud ja jäänud ainult ingliskeelseks. Me peame hoolega vaatama, et ei tekiks terveid valdkondi, kus võiks selline kiusatus tekkida. Sellepärast ongi halduslepingute sõlmimise hetk väga oluline. Ka ülikoolid ise on väga huvitatud läbi rääkimast, milline proportsioon on meil välistudengeid või välisõppejõudude, kes loomulikult ei kipu rääkima eesti keeles, ja kui suur on meie enda soov hoida eestikeelset haridust. See on kindlasti järgmise poole aasta teema. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:48 Riigi infosüsteemi arendused

Esimees Eiki Nestor

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile esitab küsimuse Monika Haukanõmm. Palun küsimus Urve Palole!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 arengut. Oleme seda teemat siin juba korduvalt ja korduvalt käsitlenud. Sellest justkui eduloost on saanud paras saaga, mis on võtnud juba aastaid. Ma mõistan seda, et selle infosüsteemi arendamine ei kuulu otseselt teie pädevusse, kuid te olete ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ja teil on terve osakond inimesi, kes vastutavad riigi infosüsteemide ja andmekogude arendamise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vihjas juba 2015. aastal, et Sotsiaalministeeriumis ei pruugi olla nii suure projekti elluviimiseks inimesi ega tegelikult ka piisavalt oskusi. Tellijal peaksid olema vajalikud oskused, et ta teaks, mida tellida. Kuidas te näete, kui palju saate teie vastutava ministrina sellesse sekkuda? Teadupärast ei ole see saaga veel lõppenud?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh! Kõigepealt ma tahan ära parandada ühe vea, keelevääratuse. Tänan sellele tähelepanu juhtimise eest oma kolleegi Mailis Repsi. See näitab, et meil on väga hea koostöö ja meeskonnavärk. Ennist, kui ma rääkisin Dubai Expost ja sinna minekust, siis ütlesin valesti. Kordan praegu üle: Abu Dhabi on Araabia Ühendemiraatide pealinn ja mitte midagi muud. Ka mina olen inimene, mitte robot, seega vahel tuleb keelevääratusi ette. Veel kord aitäh kolleegile selle osutuse eest!
Kui vastata küsimusele, siis tõepoolest, hea küsija, see valdkond, mis puudutab SKAIS2 arendust, on puhtalt sotsiaalkaitseministri valdkond. Kui me räägime minust kui infotehnoloogiaministrist, siis meie võimalused on väiksed, meie käed on tegelikult üsna lühikesed, st me ei saa otseselt iga ministeeriumi haldusala tegevustesse sekkuda. Küll aga on mul hea meel, et eelmise aasta kevadel võtsime ametisoleva valitsusega vastu sellise määruse, mille järgi nüüd on igas ministeeriumis määratud ka valdkondlik IT-teenuste eest vastutaja. Kuni sinnani välja, et iga teenuse eest on vastutaja, keegi, kes vastutab selle eest, kuidas üldse meie e-riigi teenuseid ministeeriumides ja haldusalades arendatakse. See annab ka võimaluse näha, kelle vastutusalas midagi liigub ja kus on puudujääke. Väga konkreetselt vastates, nii palju kui mina olen SKAIS2 küsimusega kursis, tänase seisuga on Sotsiaalministeerium välja töötanud uue teekaardi ja plaani, kuidas edasi minna, ning esitanud selle ka meile ülevaatamiseks. Majandusministeerium on uue teekaardi laias laastus heaks kiitnud. Kui tuleb riigi eelarvestrateegia arutelu, siis selleks ka vahendeid küsitakse. Ma loodan, et täpsustava küsimuse järel ma saan sellele veel vastata.

Esimees Eiki Nestor

Ma loodan ka. Monika Haukanõmm, palun küsige!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea minister, aitäh selle vastuse eest! Kui me mõtleme selle peale, mis on toimunud viimase viie aasta jooksul, kui oli esimene arendushoog – selleks kasutati umbes 8,6 miljonit eurot. Välja on kuulutatud uus raamhange ja see peaks olema nüüdseks lõppenud. Me räägime 12 miljonist lisaeurost järgmise nelja aasta jooksul, seega tegemist on väga-väga suurte summadega. Ma ei ole küll kindel selles, et kui on kehtestatud üks määrus, mis ütleb, et meil on nüüd IT-teenuste eest vastutav inimene olemas, siis see lahendab olukorra. Arvestades SKAIS-i olulisust Eesti mõttes, peaks see tegevus olema tunduvalt tihedam ja sisulisem. Kas teil on plaanis – näiteks kas või riskihindamise komisjonil, juhtkomisjonil – ikkagi nõuda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad oleksid olemas ja hoiaksid sellel protsessil silma peal?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

See määrus, millele ma viitasin, on laiem teema. Eelmise aasta mais kiitis Vabariigi Valitsus heaks tõesti väga pikalt töös olnud – kahetsusväärselt kaua ei võetud seda vastu – teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste määruse, millega tekivad esmakordselt hoovad riigiasutustelt üldse teenuse kvaliteeti nõuda. See on väga oluline teema, sellele viitas ka president oma kõnes. Üleüldse on Eesti riigi e-teenuste arengus palju arenguruumi, aga arengut ei toimu, kui ei ole vastutavaid inimesi – lõpuks ikka inimesed arendavad.
Kui tulla tagasi SKAIS2 juurde, siis ma kordan, et tegu on sotsiaalkaitseministri vastutusala küsimusega. Mina saan praegu edastada seda, mida sotsiaalkaitseminister on minu teada ette võtnud, et sellist asja rohkem ei juhtuks. On loodud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Kui analüüsida, miks läks varem SKAIS1-ga tõesti nii palju viltu, siis oli kolm põhipõhjust. Üks oli see, et Sotsiaalministeeriumi enda kompetentsus sellise asja tellimiseks ja hanke väljatöötamiseks oli puudulik. Teiseks, hanke võitja hindas ka oma kompetentsust üle. Kolmandaks võeti korraga ette liiga suur tükk, taheti arendada kogu süsteemi koos. Nüüd on sellest kõigest õpitud. On loodud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kus on märkimisväärselt suurem pädevus. Lõppkokkuvõttes sõltub ju inimestest, kas osatakse õiget asja tellida. Teiseks, enam ei tellita mitte ühte tervikut, vaid arendatakse osade kaupa. See on piltlikult öeldes nagu Tartu–Tallinna maantee, mille puhul me ei tee korraga hanget ühe ehitaja leidmiseks, vaid ehitame osade kaupa. Ka siin võetakse nüüd jupp jupi kaupa ette, et tulevikus, kui on vaja teha mingeid muutusi või midagi läheb viltu, siis on seda võimalik parandada n-ö väikeste tükkide ehk teemade kaupa, ei ole ühte suurt infosüsteemi, mis on katki. 

Esimees Eiki Nestor

Aitäh-aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Eilsel maaelukomisjoni istungil me rääkisime maakonnatranspordist. Küll mitte sellest tasuta transpordist, mis ei vii kuhugi, vaid infotehnoloogiast. Üks mure, mis tegelikult välja tuli, oli see, et kas teie kui minister olete üles näidanud initsiatiivi või olete valmis seda tegema, et Eesti ühistranspordis oleks ühtne e-pileti süsteem – sellisena, et olenemata sellest, millises vormis on Eestis operaator ja millises maakonnas ta tegutseb, saaks inimene, kes tahab selles süsteemis liikuda, mugavalt tellida nii nõudepeatusi kui ka muid peatusi ühe infosüsteemi kaudu. Kas te olete valmis selle enda peale võtma, kui seda ei ole juba tehtud?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Tänan küsimuse eest! See puudutab küll taristuministri valdkonda – transpordikorraldus Eestis ja see, kui palju seal e-lahendusi pakkuda. Ma toetan seda mõtet kindlasti ja olen valmis kaasa mõtlema, aga teemapüstitus kui selline on ikkagi taristuministri vastutusalas ja minu teada tema sellega ka tegeleb. On plaanis välja töötada e-lahendus Saaremaal, st alustada Saaremaal selle testimist ja vaadata, kuidas seal läheb, siis saab seda edasi arendada kogu Eesti peale. Minu teada sellega juba tegeldakse. Ka tänasel koosviibimisel olid esindatud Maanteeamet ja majandusministeerium, nii et iseenesest sellel teemal plaane peetakse. Lõppkokkuvõttes ma usun, et sinnapoole me liigume. Varem või hiljem hakkame nägema e-lahendusi ka transpordisüsteemis. Ma tean, et näiteks Soome transpordiminister on selle tublilt ette võtnud, ka Soome tegeleb selle küsimusega. Aga veel kord: ma usun, et päris spetsiifiliselt oskab teile vastata Kadri Simson. Minu teada ta tegeleb sellega.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister Jüri Ratas! Aitäh, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo! Aitäh, haridus- ja teadusminister Mailis Reps! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee