Aitäh! Esimene küsija härra Talvik rõhutas detsentraliseerituse põhimõtet. Lähtuvalt detsentraliseerituse põhimõttest viivad laiapindse riigikaitse strateegia raames elanikkonnakaitsega seotud tegevusi ellu erinevad asutused. Teie nimetatud toidu- ja veevaruga tegeleb Maaeluministeerium, evakuatsiooni planeerimise ja läbiviimisega Politsei- ja Piirivalveamet, kriisideks valmisoleku õpetamisega koolides Haridus- ja Teadusministeerium. Te küsisite, et kui 10 000 inimest on vaja ühest kohast teise paigutada, siis missugune on omavalitsuste võimekus seda teha. Kindlasti seda valmisolekut saab parandada. Ning minu meelest ei ole nii, et omavalitsused peaksid kündma mingit oma tööpõldu ja riik oma. Elanikkonnakaitse saab toimida efektiivselt vaid siis, kui koostööd tehakse väga laial põhjal.
Selge see, et meil on teatud kohtades, kuidas öelda, sellised võimekuse lüngad. Te tõite näiteks teavitussüsteemi, öeldes, et see võiks ammu toimida. See võimalus on praegu suuremates ettevõtetes, kus on plahvatusoht. Aga kui te küsite, kas me saame kogu elanikkonnale kiiresti midagi teatada, siis vastan, et seda süsteemi ei ole. Nii operatiivset süsteemi, nagu me soovime, ei ole. Seda on küll katsetatud juba mitu aastat tagasi, aga nagu ma vastasin ka esimesele küsijale, seda süsteemi, mis võimaldaks konkreetses kohas asuvatele inimestele mingit sõnumit operatiivselt edastada, tuleb edasi arendada. Nii et teatud võimekuse lüngad on. Kas me suudaksime kiiresti informeerida 7000, 10 000 või 11 000 inimest? Te ütlesite oma küsimust esitades väga õigesti, et omavalitsused on väga erinevad, ja seda nad on ka selles mõttes.