Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Auväärt külalised! Me elame üha kiiremate muutuste ajal ning need muutused puudutavad mõistagi ka rahvusvahelisi suhteid ja globaalseid jõuvahekordi. Reeglipõhine multilateraalne rahvusvaheliste suhete süsteem seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega. Mitmel pool on seatud küsimuse alla demokraatliku õiguskorra ja globaalse majandusmudeli jätkusuutlikkus. Samal ajal jätkub Lääne mõjuvõimu ja majandusliku osakaalu järkjärguline vähenemine maailmas. Jätkub ka geopoliitika esiletõus ja üleilmse julgeolekuolukorra pingestumine.
Ohtude spekter on lai ja kirev: terrorism, tuumarelvade levik, diktaatorite ettearvamatu käitumine, küberohud. Uued ohud ei ole siiski tulnud traditsiooniliste asemele, vaid neile lisaks, sest ka konventsionaalsed sõjalised ohud ei ole kuhugi kadunud. Üha enam mõjutab ühiskondade ja ka riikide julgeolekut inforuumis toimuv: tõe hägustumine, kahtluse ja usaldamatuse kultiveerimine, psühholoogiline manipuleerimine. Üha vähem on seda, mis on kindel, selge ja püsiv.
Head kuulajad! Sel aastal tähistab Eesti Vabariik pidulikult oma 100. sünnipäeva. Oma iseseisva riikluse esimesele sajale aastale tagasi vaadates võime olla uhked, et meil on jätkunud tarkust ja kannatlikkust läbi kõigi katsumuste, sõdade, okupatsioonide ja repressioonide rahvana alles ja endaks jääda, hoida alal Eesti riiki, rahvast, keelt ja kultuuri. Me võime tõdeda: me oleme võitjad. Ent täna oleme jõudnud uuele teelahkmele. Meil on valida, kas jääda truuks liberaalse demokraatia põhiväärtustele, mis on meid juhtinud tänasesse päeva, või eksida mingile tundmatusse viivale kõrvalrajale.
Lubage mul siinkohal peatuda reeglitel põhineval multilateraalsel maailmakorral, mis on meid iseseisvuse taastamisele järgnenud veerandsajandi jooksul hästi teeninud. Viimastel aastatel on üheks kõige suuremaks ja põhimõttelisemaks väljakutseks demokraatlikele riikidele ja nende valitsustele saanud liberaalse demokraatia väärtuste vaidlustamine, seda nii üleilmselt, Euroopa Liidus kui ka meil Eestis. Meenutagem, et iseseisvust taastades oli meie pürgimus olla täieõiguslik Euroopa rahvas ja naasta sellesse Euroopa perre, mida hoiavad koos just ühised väärtused. Me saime Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, kuna tahtsime jagada Euroopaga samu väärtusi inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja vaba turumajanduse kaitsel. Atlandi-üleses ruumis oleks väärtuste ja neist tulenevate huvide alahindamine või ka nendest osaliselt või täielikult loobumine populismi survel suur ja saatuslik viga, mida me ei saa ega või endale lubada.
Valgustusajastust ja Prantsuse revolutsiooni ideaalidest välja kasvanud liberaalne demokraatia, millele muu hulgas toetub ka tänane reeglitel põhinev maailmakorraldus, ei pruugi olla päriselt veatu, aga see on parim, mille inimkond on suutnud välja mõelda ja ellu kutsuda. Mõelgem hetkeks, mida tähendavad universaalsed inimõigused, sh vähemuste õigused ja inimväärikus, aga ka vastutuse võtmine oma tegude eest ning isikuvabadused! Need on kätte võideldud higi ja pisarate, tihti ka inimelude hinnaga. Meil ei ole õigust ega voli seda peenrahaks vahetada.
Meie tõekspidamisi arvestavatel reeglitel põhinev multilateraalne rahvusvaheliste suhete süsteem on võimaldanud meil kindlustada oma vabadust ja julgeolekut ning kasvatada majanduslikku heaolu. See süsteem teenib meid ka edaspidi, kui me vaid ise selle eest koos oma liitlaste ja partneritega piisavalt hoolt kanname. Täna seisab meie välispoliitiline mõtlemine ja tegutsemine kindlal alusel, ent tulevikus tuleb meil olla veel julgem ja veel loovam. Me peame olema avatud ümbritsevale maailmale, tegema koostööd ning toetama teisi riike ja rahvaid, kes seda hädasti vajavad.
Lisaks kahepoolsele koostööle oma olulisimate partneritega on Eesti olnud väga aktiivne ja konstruktiivne panustaja arvukates rahvusvahelistes organisatsioonides, sh mõistagi ÜRO-s, mis on reeglitel põhineva maailmakorralduse peamine raamorganisatsioon. Just ÜRO Julgeolekunõukogus tõusetuvad kõik maailma, seega ka Eesti heaolu ja julgeolekut otseselt või kaudselt puudutavad küsimused. Globaalseid küsimusi, olgu nendeks kliima või areng, vaesuse vähendamine või parem ligipääs haridusele, saab kõige paremini lahendada just ÜRO kaudu. Ukraina sündmused – Krimmi illegaalne annekteerimine ja Venemaa agressioon Ida-Ukrainas – on meile veenvalt tõestanud, et kogu Euroopa ja meie lähipiirkonna julgeolek vajab tähelepanu ka globaalsel tasandil. Ma olen veendunud, et Eesti julgeolekuhuvid on enim kaitstud, kui ÜRO Julgeolekunõukogu koosseisu kuulub mõni meie regioonis asuv ning meie omadega sarnaseid väärtushinnanguid ja julgeolekutaju omav riik. Suuresti seetõttu kandideeribki Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020 ja 2021. Juba praegu võime öelda, et kandideerimise käigus oleme teinud Eestit suuremaks ja tuntumaks, tutvustades meie huve ja prioriteete maailma kaugeimaiski paigus. Ma tänan siinkohal ka rahvaesindajaid, kes on selles töös osalenud ja sellesse panustanud.
Head kuulajad! Lubage mul nüüd minna kolme olulisima teemavaldkonna juurde, millele soovin täna keskenduda. Need on julgeolek, meie ühine tulevik Euroopas ning meie kodanike kaitse ja ärihuvide edendamine.
Alustan julgeolekust. Olen veendunud, et parim ravim mis tahes julgeolekuohu vastu on meiega samu väärtusi hindavate liitlaste ja partnerite ühtsus. NATO on ja jääb Eesti sõjalise kaitse nurgakiviks ning meie NATO liikmesus ja NATO aluslepingu artikkel 5 on meie vastastele kõige enam mõjuv heidutus. Varssavi tippkohtumise otsuste ellu rakendamine, sh Eestisse, Lätisse, Leetu ning Poola lähetatud liitlasüksuste saabumine on meie julgeolekut märkimisväärselt kindlustanud. Sel aastal valmistume juulis Brüsselis toimuvaks NATO tippkohtumiseks, kus keskendume sellele, kuidas alliansi heidutushoiakut veelgi tugevamaks muuta.
Sama oluline kui NATO sõjaline valmidus on solidaarsus Euroopa Liidus, samuti Euroopa Liidu ja NATO koostöö. Euroopa Liidu globaalstrateegia rõhutab vajadust tugevama Euroopa järele. See on üks Euroopa Liidu kaitsekoostöö tugevdamise suunanäitaja. Aktiivne ja kindel ühine välis- ja julgeolekupoliitika pakub lisavõimalusi julgeolekuohtude ennetamiseks. Eesti eesistumise ajal edukalt ellu kutsutud Euroopa kaitsedimensiooni tugistruktuur PESCO annab võimaluse tugevdada liikmesriikide reaalset kaitsevõimet, optimeerida kulusid, parandada teadlikkust olukorrast ja vajadusel kiirendada üksuste siirmist. Euroopa liitlaste suurem panus parandab mõistagi ka Atlandi-ülest julgeolekut.
Muidugi ei olda Atlandi ookeani eri kallastel mitte kõigis küsimusis alati ühel meelel. Teatud erimeelsust on praegu ja on olnud varem, aga selle pärast ei maksa musta masendusse langeda. Saan kinnitada, et Euroopa suhted USA-ga on endiselt kindlad. Seda kinnitavad ka Ameerika Ühendriikide Euroopa julgeolekut puudutavad otsused ning nende rakendamiseks eraldatavad ressursid. Eesti kahepoolsed suhted USA-ga on samuti head ja kindlad. Mitte kunagi varem ei ole Eesti pinnale astunud nii suur hulk kõrgel tasemel külalisi ookeani tagant kui viimase aasta jooksul. Ühendriikide teadlikkus meie piirkonna strateegilisest olukorrast on viimaste aastate jooksul märgatavalt tõusnud ja koostöö tihenenud. Tugev Atlandi-ülene side on nii eurooplaste kui ka ameeriklaste huvides. Mida tihedamalt suudavad Euroopa ja Ameerika koordineerida oma poliitikat sellistes keerulistes ja tundlikes küsimustes nagu julgeolekuolukord Korea poolsaarel, Iraani tuumaleppe tulevik, Lähis-Ida rahuprotsess või sanktsioonid rahvusvahelise õiguse rikkujate vastu, seda suurem on edu saavutamise tõenäosus. Liitlaste ühtsus on meie tugevus.
Juba aastaid on meie julgeolekule ja demokraatlikule õiguskorrale väljakutseid esitanud ekstremistlikud rühmitused, kes kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks terroristlikke vahendeid. Ohud, mis ähvardavad Euroopat lõunasuunalt, ei ole kadunud. Nendega tuleb tegeleda ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO koostöös Vahemere kõigil kallastel. Ekstremistlike ideoloogiate levik ja terrorism on pikaajalised ja mitmetahulised julgeolekuohud. Võitlus nendega hõlmab ka sõjalisi aspekte, kuid kestlikud lahendused peavad ulatuma palju kaugemale terrorismi relvastamise, rahastamise või internetis tehtava propaganda tõkestamisest. End Islamiriigiks nimetavalt organisatsioonilt on võimalik tagasi võtta territoorium – ja selles on rahvusvaheline koalitsioon viimasel aastal teinud edusamme –, kuid võitlus ideoloogilisel ja psühholoogilisel tandril ei ole veel kaugeltki lõppenud. Pikas vaates toovad edu eelkõige terrorismi kasvulavaks olevate piirkondade majanduslik areng ning inimeste töö- ja haridusvõimaluste parandamine.
Head kuulajad! Lubage mul nüüd pöörata pilk Euroopa tuleviku suunas. Mõne kuu pärast täitub Eestil 14 aastat Euroopa Liidu liikmena. Millised on olnud need aastad Eestile ja Euroopale? Euroopa ühise majandusruumi osana on Eesti majanduse maht mitmekordistunud. Euroopa Liidu liikmesriikides õppimine, töötamine ja reisimine on saanud meie igapäevase argielu osaks. Paraku kipume me neid hüvesid tihti unustama, nurisedes bürokraatia ja meile justkui kuskilt väljastpoolt peale surutud poliitiliste valikute üle. Ka meil Eestis on üha enam – tihti kunstlikult ja päevapoliitilistest huvidest ajendatuna – hakatud ennast Euroopa Liidule vastandama, muu hulgas väitega, justkui õõnestaks Euroopa Liidu ühistes otsustes ja poliitikas osalemine meie suveräänsust. Selline retoorika külvab ühiskonnas irratsionaalseid hirme, ent ei paku paraku mingeid konstruktiivseid lahendusi. Seetõttu pean sellist tegevust sügavalt vastutustundetuks.
Mitte ühegi otsuseni Euroopas ei jõuta ilma meie osaluseta. Euroopa Liidu tulevik on rohkem, kui me seda endale teadvustame, meie endi kätes. Eduka eesistumise kogemusega varustatult saame jääda Euroopa Liidu tulevase arengu eestvedajate hulka, tihendades oma koostööd Põhjamaade, Läti, Leedu, Beneluxi riikide, Prantsusmaa, Saksamaa ja ka mitme teise vastutustundlikult tegutseva liikmesriigiga. Neis poliitikavaldkondades, kus liigutakse n-ö mitmel kiirusel, eelistame meie edasi minna üheskoos võimalikult paljudega, hoides ust lahti ka nendele, kes soovivad liituda hiljem.
Et muuta meie liit paremaks ja kodanikele lähedasemaks, et võimaldada liikmesriikide juhtidel pidada sügavamaid poliitilisi debatte, on Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk algatanud nn Leaders’ Agenda ehk liikmesriikide juhtide kohtumised prioriteetsete teemade aruteluks. Sel aastal peaks toimuma üheksa sellist mitteametlikku arutelu. Aga Euroopa tulevikku ei saa mõistagi kujundada ainult juhid ja teised kõrged ametnikud. Ma loodan, et meid ootab ees ka tõsine arutelu sotsioloogide, majandusteadlaste, mõtlejate, st meie kõigi osalusel. Ma kutsun ka teid kaasa mõtlema ja osalema ka Euroopa Liidu tuleviku aruteludes, et kujundada Euroopa Liit just selliseks, nagu seda vajavad Eesti inimesed.
On oluline hoida inimeste usku Euroopasse. Vabadused on Euroopa Liidu DNA-s, aga nende edendamist tuleb jätkata poliitikasuundadega, mis loovad kodanikele kindlustunnet. Väga tähtis on ka piiride kaitsmine, immigratsiooniga tegelemine, majanduse edendamine, korruptsiooniga võitlemine. Oluline on luua sünergiat erinevate Euroopa Liidu poliitikasuundade vahel, näiteks majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Inimeste turvalisuse ja kindlustunde tagamiseks on vajalik sise- ja välisjulgeolekualaste tegevuste koordineeritus. Euroopa riikide majanduslik heaolu ja elatustase on suurel määral seotud kõiki Euroopa Liidu piirkondi hõlmavate ühendustega, mistõttu on olulised ka edukad energia- ja transpordiprojektid.
Tähtis on ka Euroopa Liidu tegutsemisvõime kriisihetkedel. Selle kinnituseks on Euroopa Liidu ühtne positsioon Venemaa Ukraina-vastase agressiooni osas. Euroopa Liit seisab kindlalt Euroopa julgeolekukorralduse aluspõhimõtete eest ja vastustab rahvusvahelise õiguse jõhkrat rikkumist. Ajal, mil Ukraina läheneb 2019. aasta valimistele, tuleb meil koos kõigi teiste Ukraina sõprade ja doonoritega toetada igakülgselt olulisi reforme ja olla samas nõudlik korruptsioonivastase võitluse osas. Just nii toetame kõige paremini Ukraina suveräänsust ja iseotsustusõigust. Mõistagi on meie huvi ja eesmärk aidata kaasa kõigi kuue idapartneri reformidele, pidades eriti silmas kolme assotsieerunud partnerit, see tähendab lisaks Ukrainale ka Gruusiat ja Moldovat. Nende rahvaste Euroopa-püüdlustel on meie täielik toetus. Seda kinnitasime ka novembri lõpus toimunud idapartnerluse tippkohtumisel.
Alanud aastal kujuneb Eesti jaoks oluliseks Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku arutelu, kus peab arvesse võtma ühe suure liikmesriigi eelseisvat lahkumist Euroopa Liidust. Sellest tulenevalt võib meie ühine eelarve väheneda. Eesti seisukoht on, et kui me soovime tõhusamat ja teovõimelisemat Euroopat, peame olema ka ise valmis nüüd juba mõnevõrra jõukama liikmesriigina pisut rohkem panustama. Eesti on senini olnud üks suurimaid Euroopa Liidu eelarvest kasu saajaid. Keskmiselt oleme iga sissemakstud euro eest saanud tagasi 3,5 eurot. Netosaajaks jääme me kindlasti ka järgmisel eelarveperioodil. Euroopa Liidu vahendid on oluliselt toetanud meie struktuursete reformide elluviimist, aidanud tagada majanduskasvu ja luua töökohti, arendada taristut ning edendada teadustegevust. Ka järgmise eelarveperioodi võimaliku rahastamise raames on kavandatud mitmeid Eestile prioriteetseid projekte, sh Rail Baltic, elektrivõrgu sünkroniseerimine Euroopa omaga, teadus- ja arendustegevus.
Austatud kuulajad! Järgmisena peatun meie kodanike ja Eesti majandushuvide kaitsmisel maailmas. Viimaste aastate kriisid ja terroriaktid, sh Euroopas, on teravdanud inimeste arusaama võimalikest ohtudest välismaal. Välisministeerium on teinud kõik endast oleneva, et meie inimesed oleks paremini kaitstud ning meie kodanike teadmised reisisihtkohtadest oleksid aja- ja asjakohased. Meie inimestel on võimalik abi saada igas maailma paigas Eesti saatkondadest ja aukonsulitelt, meie partnerite ja Euroopa Liidu esindajatelt. Välisministeerium pakub ööpäevaringset hädaabikõne võimalust ja uuendab operatiivselt turvalist reisimist puudutavat infot oma kodulehel. Oleme suutnud lahendada kõige keerulisemad konsulaarjuhtumid Iraagis, Indias ja Afganistanis ning seni on meil õnnestunud kõik oma inimesed õnnelikult koju tuua. See on teoks saanud tänu Eesti diplomaatide ja ametnike täielikule pühendumisele, kogemustele ja kannatlikkusele ning mõistagi ka meie liitlaste ja partnerite kaasabile.
Sama pühendunud on meie äri- ja majandusdiplomaadid. Ekspordi osatähtsus meie SKT-s on 80%. See on üks kõrgemaid näitajaid nii Euroopa Liidus kui kogu maailmas. Odav tööjõud ja odav tootmine kui meie kunagised konkurentsieelised on kadumas. Samas on Eesti edulugu ja meie globaalsed võimalused – eelkõige e-valitsemise ja IT-teenuste arendaja ja pakkujana – kaugelt suuremad, kui me ise ehk oleme adunud. Ligipääs Euroopa Liidu ühisturule tugeva WTO reeglitel põhineva vabakaubandussüsteemi taustal aitab meil jõuliselt edasi areneda ka uutes tingimustes, kus enamik majanduskasvust maailmas saab teoks väljaspool Euroopa Liitu. Kuna me edasiseks kasvuks vajame avatud majandusena ka globaalset majanduskeskkonda, jätkame jõupingutusi kõigi Eesti oluliste partneritega vabakaubanduslepete sõlmimiseks. Mõned positiivsed näited lähiminevikust: vabakaubandusleping Kanadaga, mis on meil esialgselt ajutiselt jõustatud, samuti lõpusirgele jõudnud läbirääkimised Jaapaniga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks.
Meie ärihuvide edendamise võti ei pruugi enam seisneda selles, et teeme kõike rohkem kui seni, suuremas mahus. Pigem toob edu oma nišivõimekuste sihikindel arendamine. Samuti peame ettevõtjate ärihuvidest lähtuvalt suutma paremini kombineerida erinevaid riigi vahendeid ja võimeid eraettevõtete omadega. Majanduslik heaolu ja julgeolek on ühe mündi kaks külge: tegus ja sihikindel äridiplomaatia toetab meie välis- ja julgeolekupoliitikat, turvalise keskkonnaga kaasnev stabiilsus loob eeldused edukaks majandusarenguks. Tihe põimumine ja koostöö, ühised jõupingutused majandushuvide edendamisel erasektoriga ja teiste ametkondadega on sama olulised kui koostöö liitlastega meie julgeoleku kindlustamisel. Ka arengukoostöö seisab kauges perspektiivis just meie inimeste huvide eest. Eesti on kinnitanud soovi panustada aastaks 2030 arengukoostöösse 0,33% SKT-st. Praegu on näitaja napilt alla 0,2%.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul lõpetada Jaan Tõnissoni sõnadega, kes 100 aastat tagasi, juba enne Eesti iseseisvuse väljakuulutamist, kirjutas nõnda: "Tarvilik on isikuid ära tähendada, kelle ülesandeks on väljaspool kodumaad meie rahvusliste huvide kaitseks välja astuda." Nii sai alguse Eesti välispoliitika ja diplomaatia. Tänavu 14. novembril me tähistame toredat tähtpäeva: Välisministeerium on de jure ja de facto tegutsenud järjepidevalt ei rohkem ega vähem kui sajandi. Välisteenistuse ees seisvad peamised ülesanded on alati olnud kindlustada Eesti riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus. Nagu 100 aastat tagasi, nii töötavad Eesti diplomaadid ka praegu meie iseseisvuse kindlustamise eesliinil. Nad töötavad selle nimel, et me poleks enam kunagi üksi ja et meid võetaks kogu vabas maailmas kui riiki ja ühiskonda, kelle eest ja kelle kaitseks tasub vajadusel tuua ka ülim ohver.
Kui meie edu mõõdupuu üks ots ulatub välismaailma, siis teine ots on kindlalt ankurdatud kodumaa mulda. Välispoliitika ei tööta iseenese jaoks, vaid meie, Eesti inimeste huvides. See on taganud meile edu ajaloo otsustavatel hetkedel ja on ainuvõimalik tee ka edaspidi. Nii nagu riigikaitsesse, tuleb ka välisteenistusse keerulistel aegadel rohkem investeerida. Lõpuks on just diplomaatia kõige tõhusam ja tegelikult ka kõige kuluefektiivsem vahend meie julgeoleku tagamisel. Eesti inimeste julgeolek, majanduslik heaolu ja kindlustunne on ka edaspidi meie välispoliitilise tegevuse peamine ülesanne ja inspiratsiooniallikas.
Tänan tähelepanu eest! Olen valmis vastama teie küsimustele.
