Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Hetkel teatas oma kohalolekust 44 Riigikogu liiget. Ka valitsusliikmed, tere päevast! Kohal on peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Tulenevalt eile küsimise soovi avaldanute arvust annan võimaluse iga teema arutelul ühe lisaküsimuse esitamiseks.


1. 13:01 Ühistransport

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsija on Jürgen Ligi ja esimene vastaja on Jüri Ratas. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra peaminister! Teid lummavad Edgar Savisaare kinnisideed, et asjad peavad olema tasuta, aga ühistranspordi kohta ütlevad eksperdid, et küsimus ei ole mitte niivõrd hinnas, kuivõrd mugavuses, kiiruses ja paindlikkuses. Sellepärast eelistatakse maal pigem autot – auto on domineeriv, kuigi buss on palju odavam – ja ka rongi. Kui me pakume ühte asja tasuta, siis tapame sellega teisi asju, me tapame rongiliiklust, tapame kommertsliine. See on ekspertide arvamus. Kuidas te selle tasuta bussisõidu kaose mõtlete likvideerida, et kommertsliinid ei sureks välja (need, mida riik ei hakka doteerima), rongid ei jääks tühjemaks ja need tasuta liinid ei muutuks ülerahvastatuks, nii nagu eksperdid prognoosivad?

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Hea küsija, tänan küsimuse tõstatuse eest! Te mainisite ekspertide arvamust. Riigikantselei tellis 2015. aastal teekasutustasude otstarbekuse analüüsi ja sealt selgus rahvusvahelise organisatsiooni OECD andmetele viidatult, et Eesti kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest moodustavad kulutused transpordile circa 14%, mis on võrdlusriikide (Poola, Skandinaavia maad jt) osakaaludest suurem.
Nüüd teie küsimuse teine pool. Kõigepealt, me ei räägi ju sellest võimalusest, et üle Eesti tuleb tasuta ühistransport, me räägime maakonnasisestest transpordiühendustest, täpsemalt, me räägime 59-st avaliku veo lepingust. On ka teine võimalus, mis on lauale pandud, see on see, et kui ühistranspordikeskused soovivad, siis nad saavad liine teatud protsendi võrra tihendada. Te tõite sisse just selle aspekti: auto versus ühistransport maal. Ühelt poolt vastab ju tõele see, mis te ütlesite, et maal liigutakse tõesti väga palju isikliku sõiduautoga, aga on ka inimesi, kellel ei ole juhiluba, kellel ei ole autot ja võib-olla ei ole neil võimalust autot kasutada ka oma laste ja lastelaste abil. Neile on ühistransport ainukene võimalus liikuda maakonna äärest näiteks keskusesse. See on olnud see kandev idee, et inimesed saaksid oma kodust võimalikult mugavalt, operatiivselt ja ka sagedasti maakonnakeskusesse igasuguseid teenuseid saama.

Esimees Eiki Nestor

Jürgen Ligi, täpsustav küsimus, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Just nendele kinnisideedele ma alguses viitasingi. Nendest ma ei tahtnud kuulda. Maakond ei ole inimese jaoks mingisugune marsruut, inimese marsruut ei ole piiritletud maakonnaga. Kui te võtate tasuta transpordi abil reisijad ära tasuliselt transpordilt, sh rongidelt, kommertsliinidelt ja pikematelt liinidelt, kuidas te siis mõtlete seda kompenseerida? Üks liiklusekspert, kelle perekonnanimi on Luts, eesnimi on vist Hannes, on öelnud, et lõpptulemus on veel suurem autostumine, sest väga madala marginaaliga bussiliinid lähevad selle tagajärjel kinni. Rongipiletite hinda te ju tõstsite. Kuidas saab niimoodi kahte asja korraga teha, et ühelt poolt te tõstate rongipiletite hinda, teiselt poolt jagate raha konkurendile?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Nii nagu ikka, oli teie küsimuses väga palju küsimusi ja teematõstatusi. Ma püüan vastata. Kõigepealt, dotatsioonid. Hetkel on otsustatud nii – olgu see selguse mõttes öeldud –, et tuleval aastal kasvab bussiliinide dotatsioon 21,9 miljonist eurost 34,8 miljoni euroni. 2019. aastal on täiendav summa juba 21 miljonit eurot. Mis on olnud tasuta ühistranspordi või liinivõrkude tihendamise peamine eesmärk? See aitab parandada inimeste liikumisvõimalusi ja – ma viitasin juba ühele uuringule – see aitab vähendada ka leibkondade transpordikulusid. Me peame ennast sellistes võrdlustes võrdlema ikkagi oma lähiregiooniga, nagu ma tõin välja Läti, Skandinaavia või Poola. Me näeme seda, et Eestis on leibkonna transpordikulutused suuremad. Jah, see on põhimõtteliselt, võib öelda, ka ideoloogiline vaidlus, mis esikohale seada. See koalitsioon on tõesti seadnud esikohale selle, et Eesti ühendamine igas mõttes – ühiskonna sidususe, aga ka transpordi aspektist, ka teedeehituse aspektist ning investeeringute aspektist – oleks parem. Tõesti, me arvame siiralt, et võimaliku tasuta ühistranspordi või liinivõrgu tihendamise põhieesmärk saab olla ainult üks: inimeste operatiivsem liikumine kodust keskusesse, et saada sealt teenuseid. Need, mis te tõite esimeses küsimuses välja – operatiivsus, puhtus ja sagedus –, on kindlasti ka kõik olulised komponendid.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Tallinna tasuta ühistranspordi skeemi on elektrirongid tegelikult juba integreeritud. Ma arvan, et maakondades sellega hakkama saada on palju keerulisem. Tekib veel küsimus, kas tasuta ühistransport ongi siis see, mis pärast haldusreformi maakonna identiteeti hoiab, et väga palju muid selliseid asju ei ole. Aga mind need tasuta asjade lubamised Eesti poliitikas ausalt öeldes väga hirmutavad, see on selline kommunistlik tendents. IRL lubas omal ajal tasuta kõrgharidust, nüüd lubab Reformierakond tasuta ühistransporti, ma olen kuulnud, Pärnus. Kas see on selline uus maailmavaateline telg, et ühed lubavad tasuta asju ja teised loevad raha, või mis meil sellega kaasnema hakkab?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Me peame aru saama sellest – te kindlasti teate seda –, et igas transpordiõlas, igas transpordiühenduses ja -liigis on tegelikult dotatsioon ju sees. Vaatame näiteks parvlaevaühendust suursaarte ja väikesaartega – seal on dotatsioon. Vaatame maakonnasiseseid liine – seal on dotatsioon. Me räägime tõesti sellest, et kui riik seda dotatsiooni veel suurendab, siis meie arvates on võimalik maakonnasisestel liinidel kas suurendada liinide tihedust või muuta need tasuta liinideks. Jah, me peame seda oluliseks. Te tõite Tallinna näite. Mina olen kohtunud väga paljude Tallinna elanikega. Inimesed ütlevad, et tasuta liikumise võimalus on olnud isegi siin pealinnas hästi oluline. See ei ole küll ainus ideoloogia ühistranspordi operatiivsemaks, paremaks ja kvaliteetsemaks muutmisel. Teine ideoloogia on ka väga oluline: ühistransport peab olema operatiivne ja peavad olema eraldi sõiduread ühistranspordile, mis on linnakeskkonna tingimustes hästi olulised. Te tõite välja maakonna identiteedi. Kindlasti ei ole see maakonna identiteedi mingi põhialus. Maakonna identiteedi põhialus on ikkagi kultuuriline ja ajalooline – see on põhialus. Meie soov on olnud ju teha omavalitsused haldusreformi abil tugevamaks ja võimaldada omavalitsuste tulubaasi suurendada, anda omavalitsustele rohkem ülesandeid ja öelda neile, et me usaldame neid nende ülesannete täitmisel. Olgu see haridusvaldkond, teede valdkond või huvialaringide valdkond – kõigil omavalitsustel on võimalik teha seal otsuseid selle summa põhjal, mis järgmisel aastal eelarvesse lisaks tuleb, 30 miljonit eurot.
Seda, kas Reformierakond toetab tasuta ühistransporti või mitte (te seda mainisite), ma tõesti ei oska öelda. Ka minu meelest on reformierakondlaste väited segaseks jäänud. Ühes kohas nad seda soovivad, teises kohas nad seda ei soovi. Aga ma arvan, et siin Riigikogus te saate selle vastuse paremini teada kui mina.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:10 Töövõimetoetuse saajate ja töövõimetuspensionäride ebavõrdne kohtlemine tulumaksu arvestamisel

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale. Küsib Raivo Põldaru. Palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra esimees! Hea minister! Peatselt rakenduv tulumaksuseadus seab ebavõrdsesse olukorda töövõimetuspensioni saajad ja töövõimetoetuse saajad. Töövõimetuspension kuulub maksustatavate tulude hulka, aga töövõimetoetus ei kuulu. Inimesed on pöördunud nii õiguskantsleri poole kui ka Riigikogu komisjonide ja Riigikogu inimeste poole. Nad leiavad, et see on täiesti ebavõrdne suhtumine. Kuna selline probleem üleval on, siis ma küsin, milline on teie kui ministri arvamus sellisest vahetegemisest. Kas see on taotluslik? Kui ei ole, siis palun põhjendage seda. Kui te leiate, et on vaja see probleem kuidagi lahendada, siis millal ja kuidas see laheneb?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Suur tänu selle küsimuse eest! Ma tean, et Riigikogu seda teemat arutab. Aga mul on vaja võib-olla kõigepealt juhtida teie tähelepanu sellele, et see küsimus ei ole otseses puutumuses järgmise aasta maksumuudatustega. See kord, et kõik tulud, sh palk, pension ja suur osa toetusi, on tulumaksuga maksustatavad, kehtib ka praegu. Ka praegu ei ole need toetused, mida makstakse seaduse või linna- või vallavolikogu määruse alusel, tulumaksuga maksustatavad. Tõsi, järgmisel aastal vaadatakse tulu maksustamist ühes potis, neid asju ei eraldata, aga see ei muuda selles osas asja.
Kas me võime öelda, et siin on sama grupi ebavõrdne kohtlemine? Grupp on küll sama, aga toetuse ja tasu maksmine või ka rahalise hüve maksmine toimub erinevate aluste ja erinevate põhimõtete järgi. Nii nagu öeldud, üks on pension ja teine on toetus. Pension on teine tululiik. Toetus on praegu fikseeritud konkreetse suurusena. Me ju käsitleme ka teistel puhkudel olukorda sarnaselt. Näiteks on töötutoetuse ja töötuskindlustusega samamoodi: üks neist on maksustatav, teine ei ole. Samamoodi maksustatakse vanemahüvitist tulumaksuga, kuid lapsehooldustasu ei ole maksustatav. Muidugi peaks siin märkima, et me hea meelega näeksime, et töövõimetuspensioni saamise asemel hakataks kiiremini saama töötutoetust, kuna siis on inimesel ka muid võimalusi, näiteks parema rehabilitatsiooni võimalus kui sotsiaalsüsteemis.

Esimees Eiki Nestor

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, hea esimees! Hea minister, tänan! Ilmselt sai peale küsijate ka teistel inimestel asi selgemaks, miks see niimoodi on, ja enam nad ei pöördu ilmselt ei õiguskantsleri poole ega otsi kuskilt abi. Minu teine küsimus on selline. Kas teie kui üks sotsiaalministritest peate õigeks seda olukorda, mida ma kirjeldan? Järgmisel aastal jääb väikesepalgalistele palju raha kätte, 500 eurot nimelt on maksuvaba, ja kõik läheb paremaks, aga teisest küljest hakkavad mitmel kohal väikest palka saavad inimesed Eesti riigi eelarvet järgmisel aastal doteerima, sest ainult ühest kohast saab maksuvabastust taotleda. Kas teie kui üks ministeeriumi ministritest leiate, et selline olukord on sobilik?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh selle küsimuse eest! See on kindlasti nii oluline küsimus, et tuleb selgitusi anda. Teatavasti jääb järgmisel aastal väikest ja, võiks isegi öelda, tavalist palka saavatele inimestele rohkem maksuraha kätte, st nende enda väljateenitud raha jääb neile. Tõsi on ka see, et need, kes teenivad rohkem palka, hakkavad mõnevõrra rohkem tulumaksu maksma, sest nende maksuvaba osa on väiksem. Küsimus oli nende kohta, kes töötavad mitmel kohal. Tõepoolest, töötegija, kes töötab mitmel kohal, saab tulumaksuvabastuse taotluse esitada ühte töökohta. Kui seal ei ole võimalik kasutada ära kogu tulumaksuvaba osa, näiteks sedasama 500 eurot, siis järgmise aasta alguses saab ta tuludeklaratsiooniga selle raha tagasi küsida. Nende töötajate jaoks, kes samal ajal on pensionärid (teatavasti jääb enamik pensione alla 500 euro), on praegu menetluses seaduseelnõu, mida Riigikogu rahanduskomisjon on juba arutanud ja millega tehakse neile erand. Kuna pension on võrdlemisi stabiilne suurus, siis nemad saavad esitada lisaks veel ühe maksuvabastuse taotluse. See tähendab, et neil saab rakendada maksuvabastust nii pensioni kui ka töötasu pealt, ehk neil kaob ära see hirm, et nad ei saa seda raha kätte õigel ajal, st kohe. Oli kaalumisel ka variant, et võib-olla oleks võimalik teha veel õgvendus, millega saaks aidata mitmel töökohal väikest palka saavaid inimesi, aga siin jäi õhku kaks küsimust. Esiteks see, et inimesed, kes töötavad mitmes väikese palgaga kohas, on väga liikuvad ja palgad võivad muutuda, aga pension ju on hästi stabiilne. Pärast võib tulla hoopis ebameeldivaid uudiseid, kui tuleb tagasimakseid teha. Lisaks ...

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Suur tänu!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

... ka see küsimus, et on muid seaduse täiendusi, mis sotsiaalmaksuga seostuvad. On vaja fikseerida, kuhu see avaldus on esitatud.

Esimees Eiki Nestor

Usun, et asi vajab põhjalikumat selgitust, aga minister peaks kahe minutiga hakkama saama. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt minister! Teie sõnad ainult kinnitavad seda, et ettevõtlikke inimesi tulevikus karistatakse. Teil on kindlasti statistilises mõttes õigus, et mõni inimene võib selle maksureformiga saada juurde ühe euro, aga kui ta saab paariprotsendilise palgatõusu, siis hakkavad tema sissetulekud kohe päris korralikult vähenema. Ma ei saa olla rahul teie arvamusega, mis puudutab töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate erinevat käsitlust. Te ju teate väga hästi, et töövõimetuspensionärid sõna otseses mõttes sisenevad kõik töövõimetussüsteemi ja kui nad sinna ei sisene, siis nad kas tunnistatakse terveks või neil ei ole seda abi vaja. Aga kas sellel sihtrühmal ehk pensionäridel on oodata veel midagi samalaadset, et segadus on nii suur, et inimesed peavad maksukonsultante palkama?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh! Esimene kommentaar on ikkagi veel korra töövõimereformi kohta. Ma usun, et selle reformi parema käivitamise nimel, et see alguse segadus saaks silutud, on tervise- ja tööminister praegu küll väga palju pingutanud. Ma usun, et inimestel on siin pikas perspektiivis siiski võimalik võita, sest töökäsi vajame meie ja vajab terve ühiskond. Kui te aga küsite, milliseid muudatusi on oodata eakatel ja pensionäridel, siis ilmselt tuleb küll kõigepealt paluda, et ka siin saalis olijad ei külvaks asjatut segadust, vaid annaksid adekvaatseid selgitusi. Järgmisel nädalal on Riigikogus istungivaba nädal ja ma loodan, et kõik jõudumööda siis seda teevad. Aga mis on meie uudised järgmiseks aastaks eakatele? Kindlasti tuleb nimetada seda, et sõltumata sellest, kes on minister või kes siin saalis istuvad, 1. aprillist pensione järjekordselt indekseeritakse, nii nagu seda tehakse igal aastal. On arvata, et 6,3% on see pensionitõus, mis järgmisel aastal ees ootab. Lisaks sellele, 1. jaanuarist rakendub ka vanemapensioni tõus. See on see asi, mis mõni aasta tagasi siin saalis kahetsusväärselt edasi lükati. Järgmisest aastast on ühel vanemal iga lapse pealt võimalik saada mitte enam kahe staažiaasta, vaid kolme staažiaasta jagu pensionilisa. Kindlasti on see oluline muudatus eakate jaoks. Loomulikult valmistame ette ka pensionireformi, aga see ei puuduta mitte praegusi, vaid tulevasi pensionäre. Me läheme selle protsessiga kindlasti edasi.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:20 Ikka aktsiisimaksud

Esimees Eiki Nestor

Läheme järgmise punkti juurde. Artur Talvik küsib, peaminister Jüri Ratas vastab. Palun, Artur Talvik!

Artur Talvik

Aitäh! Hea peaminister! Te olete õnnelik inimene, teil on valitsuses võlur. See võlur on rahandusminister. Rahandusminister tõuseb hommikul üles ja ütleb: "Ma leidsin 35 miljonit." 35 miljonit! See on üks huvitav fenomen. Kas te seletaksite lahti, kuidas rahandusminister hommikul 35 miljonit leidis? Kust kohast ja kuidas? Mis on need trikid, mismoodi ta seda tegi? Või on see hoopis PR-trikk, kas rahandusminister on PR-võlur?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Artur Talvik! Hea Artur, ka mina sooviksin, et see retooriline küsimus vastaks tõele ning valitsusel oleks koos Riigikogu ja kogu Eestiga see imede põld, mis hommikul ütleks, et näete, siin on lisaressurss, mida saab Eesti hüvanguks kasutada. Aga kui hommikul üles ärgata, siis võib kõige paremal juhul öelda, et see oli ilus unenägu. Sellist põldu Eestil ei ole. Aga rahandusminister ei ole ka päris nii öelnud, nagu te kirjeldasite, et ta magas hästi ja hommikul oli 35 miljonit Eesti krooni padja all. (Hääl saalist: "Eurot.") Ei, 35 miljonit eurot lausa padja all. Seda ei ole olnud. Aga Rahandusministeerium on viimastel aegadel väga tugevasti uurinud majanduskonjunktuuri. Tõsi on see, et eks majanduskonjunktuur ole seotud ka alkoholiaktsiisiga, siin on kindlasti kaasnev mõju. Me oleme tõesti kokku leppinud – ma olen ka seda palunud –, et me selle nädala neljapäeval arutame alkoholiaktsiisi teemat kolmest aspektist. Kõigepealt on loomulikult kõne all eelarveline aspekt, aga enne seda inimeste tervise aspekt, et me näeksime, mida alkoholitarbimise vähendamine on andnud positiivset Eesti inimestele ja mis on toimunud alkoholitarbimisega kaasnevate raskete kahjudega. Kolmandaks on kõne all Maksu- ja Tolliameti aspekt, see, mis ikkagi saab kontrollfunktsioonist. Need kolm asja on laual.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea peaminister! Ma nüüd ei saanud teist aru. (Naer saalis.) Kas rahandusminister leidis need 35 miljonit ja aktsiisitõus sellisel kujul jääb ära või on see oluliselt väiksem või ta ei leidnud seda raha? Kas see, mida me lehest loeme ja raadiost kuuleme, on PR-trikk või on see tegelikkus? Kas meid ootab ees väiksem aktsiisitõus? Öelge palun otse välja, kas see on nii.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ju vastasin teile, et kabinet koguneb ja analüüsib seda kolmest aspektist. Ega teil Vabaerakonnas ei ole ju ka nii, et juba enne koosolekut on teada, kuidas läheb. Ikka koosoleku, analüüside ja arutelude käigus selgub, mis on parim tasakaalupunkt, et edasi minna. Nii on ka nüüd, ütlen täiesti siiralt ja ausalt. Hetkel ei ole olemas konkreetset 35 miljonit. Rahandusministril on kindlasti mingid ettepanekud ja mõtted, mida kabinet ei ole arutanud. Selle arutelu me tõesti teeme. Esimene küsimus on see, kas see hetk on õige või mitte. Ma olen öelnud, et kõige õigem on, kui me räägime nendest küsimustest riigi eelarvestrateegia või ka eelarve koostamise ajal.
Aga ma tahan öelda seda, et Eestis on väga soodne keskkond turistidele, turistidele Soomest, Lätist ja üle maailma. Meil on väga kõrgel tasemel teenindus, olgu näiteks toodud spaad, restoranid või muuseumid. Te räägite aktsiisitulust. Ma tahan teile öelda, et viimastel kuudel on aktsiisilaekumised väga konkreetselt ja selgelt vastanud suvistele prognoosidele, hetkel on isegi väike ülelaekumine. Kui me võrdleme Eestit meie lähiturgudega, mis oli ka teie küsimuse mõte, siis võime öelda, et Soomes on õllepudeli hinna tõus suurem kui Eestis. Me kindlasti ei tee Eestis nii suuri tõuse, kui on Soomes ette nähtud.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Nii teie valitsuse kui ka eelmise valitsuse ajal on need aktsiisitõusud olnud väga läbi mõtlemata. Konjunktuuriinstituut räägib sellest, et sel aastal jääb laekumata 38 miljonit, tuleva aasta kohta räägitakse 80 miljonist. See on üsna selgelt põhjendatud ja tõestatud puudujääk, mis eelarves tekib. Mis te peale hakkate, kui te sellest aktsiisiunest üles ärkate? Kas meil on tuleval aastal oodata negatiivset lisaeelarvet?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen teiega nõus selles, et piirikaubandus ei ole uus asi. Sellele pani tõesti aluse Reformierakond eelmises valitsuses, kui tõsteti aktsiise. Näiteks vähenes aastal 2016, kui enamiku ajast oli Reformierakond peaministrierakond, Eestis legaalne alkoholitarbimine 4% ja riigil jäi seetõttu saamata circa 18 miljonit eurot maksutulu. Nii et see viide oli teil praegu teise opositsioonierakonna pihta, Reformierakonna pihta – mina muidugi niimoodi ei tulistaks, nagu EKRE ütleb, et anname tuld –, aga see mõte, et see sai sealt alguse, vastab tõele. Te nimetasite eelarvelaekumisi. Nagu ma ütlesin, suvine prognoos näeb 2017. aastaks ette, et eelarvelaekumine on circa 238 miljonit. Praegu on olemas andmed oktoobri lõpu seisuga, mis näitavad, et see 230 miljonit tuleb täis ja jääb pigem natukene ülegi. Järgmisel aastal on praegu planeeritud eelarvesse 341 miljonit eurot, arvestades piirikaubandusega ja selle aspektiga, et eestlased tarbivad vähem siit Eestimaalt ostetud alkoholi. Loomulikult peame alati arvestama ka seda, kui palju meie lähiriikide elanikud siin alkoholi tarbivad või seda siit ostavad. Arvatavasti võib ka see väheneda. Aga hoolimata sellest on eelarvesse nähtud ette rohkem raha. Põhjus on laovarudes. Järgmiseks aastaks on planeeritud, et laovarud laekuvad kahel korral: enne 1. veebruari 2018 ja enne 1. jaanuari 2019.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:28 Kaitsekulud

Esimees Eiki Nestor

Nüüd tuleb peaminister Jüri Ratasel vastata Madis Millingu küsimusele. Palun, Madis Milling!

Madis Milling

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Me ju kõik teame, millises keerulises julgeolekuolukorras me elame. Me teame, et meie agressiivne idanaaber Venemaa Föderatsioon jätkab agressiooni Ukrainas ja harjutas oma viimasel suurõppusel muu hulgas Eesti Vabariigi ründamist. Seda kummastavam on viimase nädala jooksul Eesti kaitseinvesteeringute kohta tulnud vastukäiv informatsioon. Jutt on 10 miljonist eurost, mis on 2018. aasta kaitseinvesteeringute realt kadunud. Avalikkusele on edastatud segast informatsiooni. Samuti jääb mulje, nagu puuduks ühene arusaam ka koalitsiooni sees. Näiteks on riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso samuti väljendanud hämmingut selle otsuse üle. Kuhu kadus 10 miljonit eurot ja kuhu see läheb?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Nüüd te küsisite küll väga huvitavalt. Ühelt poolt te ütlesite, et see raha nagu kadus ära, et kuhu see kadus, ja siis te küsisite, kuhu see läheb. Hea küsija, vaatame kõigepealt laiemat pilti. Ma pean natuke kõrvale astuma, üks Riigikogu liige on ees, ma ei näe väga hästi. Nii nagu see laiem pilt näitab, loomulikult, kaitsevaldkonnas on Eestis olnud alati konsensuspoliitika. Selle eest tahan ma tänada kõiki neid inimesi, kes on sellesse aastaid ja aastakümneid panustanud. Vaatame Eesti kaitsepoliitika pilti laiemalt ja vaatame, mis toimub peale Varssavi NATO tippkohtumist näiteks Tapal. Me näeme, et eFP raames on seal Suurbritannia sõdurid, seal olid Prantsusmaa sõdurid, sinna tulevad Taani sõdurid ja seal on Eesti sõdurid. See on väga tugev märk selle kohta, et 29 NATO liikmesriiki soovivad elada rahus. Järgmise aasta kaitsekulutused on Eesti ajaloo suurimad. Eesti eraldab kaitsepoliitika valdkonda 518 miljonit eurot. Loomulikult tehakse seda ainult juhul, kui auväärt Riigikogu eelarve kinnitab, ja ma palun teil seda teha.
Nüüd 10 miljoni kohta. See on olnud selle valitsuskoalitsiooni üks prioriteete, et tuua kaitsevaldkonda lisainvesteeringuid, kusjuures mitte 10 miljonit, mitte 20 ega 30 miljonit, vaid kokku 60 miljonit aastateks 2018, 2019 ja 2020. Ma kinnitan teile, et mitte ükski sent vähem kui 60 miljonit ei lähe kaitseinvesteeringuteks ja peamiselt läheb see moona ostmiseks. Mitte ükski sent ei ole sealt kuhugi ära kadunud.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Austatud peaminister! Meie endist stiili jätkates tuleb muidugi olla õnnelik selle üle, et Reformierakonna kunagine palgaarmeeidee on nüüd lõplikult päevakorrast maha võetud ja meil üldiselt valitseb tõesti arusaam, et riigikaitsesse tuleb panustada. Aga ikkagi, see 10 miljonit teeb meid rahutuks. See on kadunud. Riigi eelarvestrateegias oli kolme aasta peale ette nähtud 20 + 20 + 20 miljonit, nagu te õigesti ütlesite. Nüüd te rahustate meid sellega, et küllap see 10 miljonit tuleb juurde. Riigieelarve projektis, nii nagu see parlamenti tuli, seda ei ole. Millal teie saite teada ja millal valitsus sai teada, et seda 10 miljonit me riigieelarve investeeringuteks 2018. aastal ei kasuta? Kas see on konkreetselt võetud maha riigieelarve kogusummast, nii et te olete selle abil saanud eelarvet liigutada natukene tasakaalu suunas?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Mulle meie kahekõne, härra Herkel, täna väga sümpatiseerib. Me oleme sageli olnud võib-olla natukene erinevatel seisukohtadel. Järjekordselt, ma ei tea miks, aga täna juba teist korda tõstatub see Reformierakonna teema. Ei, tänane valitsus ei toeta palgaarmee loomist, tõesti ei toeta. Miks ei ole varasemalt seda lisainvesteeringut tehtud? Ei ole minu asi kellelegi näpuga näidata, minu asi on see, et tänane koalitsioon ütles 23. novembril 2016, kui me alustasime, ja 21. novembril siin teie ees, aasta ja natuke rohkem tagasi volitusi paludes, et see on selle koalitsiooni prioriteet: 60 miljonit lisaeurot ja mitte sentigi vähem.
Nüüd kaks vastust teie küsimusele. Kõigepealt, me peame arvestama sellega, et 2017 on esimene aasta, kui Eesti oma finantside ja eelarve mõttes stardib tekkepõhise eelarvega. Tõesti, need reeglid on teistsugused kui näiteks kassapõhisel eelarvel. Nüüd see 10 miljoni küsimus. Ma veel kord rõhutan, et see raha ei ole mitte kuhugi kadunud. Vastab tõele, et on ette nähtud, et tekkimise hetk võib olla ka 2019. aasta algus. See on põhjus, miks on praegu ette nähtud 10 miljonit 2018. aastaks, 30 miljonit 2019. aastaks ja 20 miljonit 2020. aastaks. 10 + 30 + 20 on 60 miljonit ja mitte 59 999 000. Täpselt 60 miljonit.

Esimees Eiki Nestor

Madis Milling, täpsustav küsimus.

Madis Milling

Suur tänu, härra juhataja! Austatud peaminister! Kui tõepoolest on nii, et tarnijad ei suuda tarnida Eestile laskemoona, mida meil on väga vaja, siis Eesti riigikaitses on küllaldaselt teisi võimelünki, mida oleks saanud selle 10 miljoniga turgutada, olgu selleks kas või täiendavate liikursuurtükkide ostmine, 2. jalaväebrigaadi varustamine või Kaitseliidu toetamine, kus jätkuvalt napib varustust.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Te ütlesite väga õigesti. Loomulikult on teatud võimelünkasid. Seetõttu ongi teie palge ette, auväärt Riigikogu, järgmise aasta eelarves toodud Eesti läbi aegade suurim kaitse-eelarve, nagu ma ütlesin, selle maht on 518 miljonit. Täiesti kindlalt võin teile kinnitada, et need ei ole ministrid, kes ütlevad, kas ostame seda, seda või seda. Praegune valitsus on soovinud, soovib praegu ja soovib ka tulevikus pidada nõu oma ala ekspertidega (Kaitseministeerium, Kaitsevägi) ja seda me oleme teinud. Selle analüüsiga on selgitatud välja, mida on kõige õigem selle 60 miljoni lisaeuroga teha. On öeldud, et kõige õigem on investeerida see raha laskemoona. See jääb nii. Ei ole ju nii, et äkki ütleb peaminister või kaitseminister, et kuule, ärme teeme nii, vaid ostame kaitsevaldkonna jaoks midagi muud. See on spetsialistidega läbi arutatud, see on Eesti parimate selle valdkonna spetsialistidega läbi arutatud. Ma ei oska midagi rohkem öelda. Tegelikult tahan ma tänada, ma tahan siiralt tänada Riigikogu ja ka teid, härra Milling, selle eest, et te ei ole teinud näiteks ettepanekut, et ei, seda 60 miljonit lisainvesteeringut vaja ei ole. Ka teie näete tegelikult, et see on oluline prioriteet, see on ka oluline sõnum meie liitlastele, aga eeskätt Eesti inimestele, et siin, Eesti riigis me soovime elada rahus.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:37 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kava tuua Eestisse 2000 IKT-spetsialisti

Esimees Eiki Nestor

Nüüd vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ja küsib Jaak Madison. Palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Teie eestvedamisel on valminud kava, mille kohaselt on plaanis tuua IKT-sektorisse umbes 2000 isikut ehk n-ö kõrgepalgalist spetsialisti, eelkõige kavatsetakse need inimesed palgata muidugi välismaalt, mitte Eestist kohapealt. Samas selgub dokumenti lugedes, et see sisend on saadud eelkõige arutelude käigus, kuid ei ilmne, kes on nendel aruteludel osalenud ja mis on olnud arutelude sisu. Ehk saate anda meile põgusa ülevaate, kust on tulnud konkreetselt see arv 2000? Kui vaadata töökuulutusi, siis selgub, et ettevõtjad otsivad praegu IKT-sektorisse umbes 300 inimest. Teiseks, kust on tulnud see, et me kulutame nende isikute siia toomiseks 8 miljonit eurot, ja mis võiks olla selle majanduslik kasu? Kindlasti olete te väga hea minister ja olete teinud ära korraliku ja põhjaliku eeltöö ning oskate meile öelda ka arvuliselt, mis võiks olla see majanduslik kasu.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Suur aitäh, hea küsija, väga hea küsimuse eest! Siin oli väga mitu küsimust ja väga keeruline on kahe minutiga vastata. Ma loodan juba ette, et te küsite minu käest veel, siis ma saan pikemalt vastata. Aga ma hakkan pihta. Kõigepealt, miks üldse on selline teema oluline ja miks ma sellega tegelen? Kui üleüldiselt rääkida, siis spetsialistid on hinnanud ja Statistikaameti prognoosid näitavad, et kui vaadata perioodi 2016–2026, siis jääb meil vähemaks umbes 60 000 tööl käivat inimest. See on rahvastikupüramiide vaadates suhteliselt hästi ette hinnatav. Samal ajal me teame, et Eesti tööstus ja ettevõtlus on suhteliselt vähe automatiseeritud ja mehhaniseeritud. Kui me suudame traditsioonilist tööstust rohkem automatiseerida, siis me suudame teha ka targemaid tooteid ja olla eksporditurgudel konkurentsivõimelisemad ning ettevõtjad omakorda suudavad maksta oma töötajatele kõrgemat palka, nii et kogu Eesti elanike heaolu saaks kasvada. See on lõppkokkuvõttes ju eesmärk. Kõigest sellest tulenevalt on teada, et IKT-spetsialiste oleks vaja ettevõtetesse 1,5 korda senisest enam. Üldiselt on teada, et Eestis on kõikides sektorites kokku vaja 2020. aastaks 37 000 IKT-spetsialisti. 37 000! Suure osa sellest vajadusest katavad koolitustellimus ja olemasolev tööjõud, ka ümberõpe, sest me väga palju panustame inimeste ümberõppesse. See on põhiline. Kuid ITL, s.o infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ütleb, et IKT-sektoris on juba praegu puudu 7000 spetsialist. Nende ettevõtete hulgas tehtud uuringute tulemusena öeldakse, et aastal 2020 on selles sektoris puudu juba 8600 inimest. Ma loodan, et me saame veel diskuteerida ja ma saan edasi vastata.

Esimees Eiki Nestor

Ministri lootus täitub. Palun, Jaak Madison!

Jaak Madison

Aitüma! Lootus täitub tõesti. Jaa, teie jutt on arusaadav, kuid mul tekib kohe järgmine küsimus. Kui hea on olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöö meie kõrgkoolidega, näiteks Tallinna Tehnikaülikooliga? Kas on eraldatud lisavahendeid näiteks selleks, et koolitada selle valdkonna jaoks meie oma inimesi? Kindlasti on 8 miljonit eurot väga viisakas summa, mille eest annaks koolitada lausa tuhandeid inimesi. Seega siit lühike ja konkreetne küsimus. Kui hea on olnud viimastel aastatel ja kui hea on praegu valitsuse ja ministeeriumi koostöö kõrgkoolidega, et riigi tellimuse alusel inimesed selles valdkonnas õpiksid ja jääksid pärast ka tööle meie ettevõtetesse? Eelkõige peaks olema meie huvi, et noored läheksid õppima just nimelt valdkonda, kus on olemas väga head tööpakkumised ja kõrgema palgaga töökohad, mitte ei läheks näiteks Tallinna Ülikooli õppima sotsiaalteadusi, sest selles valdkonnas on praegu tööturul ülepakkumine.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Suur aitäh! Tõepoolest, nagu ma ütlesin, aastal 2020 läheb vaja umbes 37 000 IKT-spetsialisti. Me räägime sellest, et tuua neid inimesi väljastpoolt Eestit, me räägime maksimaalselt 2000 inimesest, kuid puudu on 37 000 spetsialisti. Me teeme kõik selle nimel, et suures osas tuleksid need vajaminevad spetsialistid Eestist. Vastus on jah, me teeme koostööd, majandusministeerium teeb koostööd ülikoolidega, haridusministeerium teeb ka seda loomulikult, koolitustellimusi on suurendatud. Majandusministeerium on käivitanud mitmeid programme. Nagu öeldakse, kus häda näed laita, seal tule ja aita. Meie oleme käivitanud sellise programmi nagu näiteks "Vali IT!". 500 inimest üle Eesti saab osaleda kursustel ja saab päris spetsialisti tasemel IKT-oskused. Need inimesed õpivad tööandjate juures. Lisaks on olemas digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus tööstussektori töötajatele, mis tõi kokku 3000 tööstussektori töötajat ja 1000 tööstussektori ettevõtete juhti. Sellele lisaks on e-teenuste ja digioskuste baaskoolitused ka kogukondade esindajatele, kes omakorda aitavad vähesema IKT-oskusega inimesi koolitada. Töötukassa on käivitanud sellised võimalused, et inimesed, kes ei ole veel töötuks jäänud, saavad väljaõpet ja koolitust. Sa ei pea enne töötuks jääma, selleks et oma eriala muuta või täienduskoolitusel osaleda. Nii et neid võimalusi, mida riik on asunud pakkuma, on väga palju. Aga peale selle on vaja aidata väljastpoolt tippspetsialiste sisse tuua. Vaadake meie rahvaarvu. Ega siis kõik inimesed ei taha ega suudagi IKT-spetsialistiks õppida, see on ju normaalne.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud minister! Terve hulga riikidega kehtib meil vastastikune tööjõu vaba liikumise õigus: kõik Euroopa Liidu riigid ja ka Austraalia, Jaapan, Kanada, USA, Šveits ja Norra. See tähendab sadu miljoneid inimesi. Lisaks sellele ei lähe meil IT-spetsialistid sisserändekvoodi alla. Ehk ka kõik indialased, aafriklased ja venelased saavad, kui nad on IT-spetsialistid, Eestisse tööle tulla. Ometi neid, nagu me näeme või nagu te meile räägite, siia ei tule. Kui palju on nende Eesti inimese seas, kes on Eestist ära läinud, IT-spetsialiste? Kas me neid ka üritame kuidagi tagasi saada, neid oma inimesi kusagilt Inglismaalt, Ameerikast või ei tea kust? Kas selle jaoks ka mingisugune plaan on? Teine küsimus. Kui me teeme lausa 8-miljonilise programmi mujalt maailmast inimeste siia toomiseks, siis missuguse maailmakaare poole me vaatame?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh! Kõigepealt räägin ma arvudest, mille kohta juba esimene küsija küsis. Mulle majandusinimesena arvud väga meeldivad. Muide, kui me räägime sellest, et 2000 IKT-spetsialisti võiks väljastpoolt Eestisse tööle tulla – see on ju tegelikult väga väike osa nendest inimestest, keda meil vaja on, aga siiski arvestatav osa –, ning kui me arvestame seda, et IKT-valdkonnas on siiski palgatase üsna kõrge, siis kui me võtame ka suhteliselt tagasihoidliku tasu selle valdkonna kohta ja ütleme, et 2500 eurot on brutopalk, ning korrutame selle läbi maksudega, sotsiaalmaksu ja tulumaksuga, siis selgub, et kui need 2000 inimest tuleksid Eestisse, siis nad tekitaksid meie majandusele ligi 80 miljoni euro eest lisakäivet ja otsene maksutulu oleks ligi 30 miljonit, igal aastal 30 miljonit. Ma tegin samal alusel arvutuse ühe inimese kohta. Kui palk on 2500 eurot (võtame suhteliselt tagasihoidliku palga IKT-sektori kohta), siis üks inimene toob ühes kuus riigile täiendavat maksutulu üle 1200 euro, kuue kuuga toob ta juba üle 7000 euro maksutulu. Meie mõte on selles, et kuna Eestisse on tõesti väga keeruline saada tippspetsialiste, keda ettevõtjad otsivad, siis selleks, et aidata ettevõtjatel mõelda selle peale, et ka väljastpoolt toomine on võimalus, kuigi see on kallis, me aitame osaliselt neil seda kompenseerida. Ühekordselt makstakse 2000 eurot, kui inimene on siin pool aastat töötanud, see on see osak. Aga 2000 eurot versus maksutulu, mis on üle 7000 euro – riik on mitmekordselt plussis. Kui te aga räägite sellest, kas Eestist lahkunud IKT-spetsialistid võiksid Eestisse tulla, siis muidugi, nad on siia alati oodatud. Küsimus on ju palgas. Kui meie ettevõtjad suudavad neile maksta sellist palka, mida makstakse näiteks Suurbritannias või Ameerikas, küll nad siis ka tulevad, aga selleks on vaja aega. Me ei ole täna võimelised ...

Esimees Eiki Nestor

Aitäh!

Urve Palo

... seda kahjuks maksma.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:47 Hoolduskoormus ja võrdne kohtlemine

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm küsib sotsiaalkaitseminister Kaia Ivalt. Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm

Hea minister! Minu küsimus on kantud murest nende valdavalt eakate inimeste pärast, kes vajavad igapäevast hooldust, 24 tundi ööpäevas, ja ebavõrdsest kohtlemisest selles valdkonnas. Juulis valmis Maailmapanga raport, mis osutas Eestis selles valdkonnas olevatele süsteemsetele probleemidele. Omastehooldajatel on liiga suur koormus, avaliku sektori raha me sellesse valdkonda peaaegu ei panusta ning me oleme ütelnud, et see on inimese ja tema perekonna  mure, kuidas see eakas hooldatud saab. Eelmisel nädalal tulid ka uudised, et hoolekandeasutused on sunnitud oma personali olemasolu tagamiseks tõstma kohatasu. 600–1200 eurot – sellesse vahemikku see maksumus jääb. Keskmine pension on järgmisel aasta 446 eurot. Mida plaanib riik teha selleks, et need inimesed, kes abi vajavad, seda ka saaksid, ilma selleta, et perekond satuks vaesuslõksu? Tegelikult on riik ikkagi enda käed praegu puhtaks pesnud.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh selle äärmiselt olulise küsimuse eest! Oleme seda teemat sellel aastal ka valgustanud ja selle teema arendamisega edasi läinud. Maailmapanga raport on küll valmis ja me oleme osa selle järeldustest juba kasutanud, kuid kohe-kohe on valmimas ka Riigikantselei juures töötanud rakkerühma kokkuvõte ja raport hoolduskoormuse vähendamise kohta. Ühest küljest ei ole ma päris nõus teie väitega, et inimese enda mure on tema või tema lähedase hooldamine, sest ka praegu on kohalikul omavalitsusel kohustus hinnata, milline on pere võimekus oma lähedast hooldada, ja selle välistamine, et pere võiks langeda kas vaesuslõksu või tema hakkamasaamine võiks oluliselt halveneda, on ka praegu ette nähtud, nii et sellega tuleb arvestada. Kohalikud omavalitsused on siin targu kasutanud väga erinevat praktikat ja nad on olnud ka väga erineva võimekusega. On head praktikat ja on ka teistsugust. Kõigepealt on kohalike omavalitsuste mure olnud selles, kuidas hinnata pere või lähedaste võimekust ja kust alates peab hakkama KOV-i tugi. Selleks on valminud sellesama rakkerühma tehtud juhendmaterjal, mis on Riigikantselei koduleheküljel kättesaadav. Seal on praktilised juhendid kohalikele omavalitsustele ja on toodud ka näiteid, millest oleks neil võimalik lähtuda. Nad ise tunnistavad, et nad sellist lisamaterjali tahavad. Järgmise aasta esimesel poolaastal tahame jõuda selle juhendmaterjaliga kohalike omavalitsusteni, et nad saaksid endale töövahendi, mille alusel edasi minna. Edasi on küsimus loomulikult selles, et on vaja raha. Ühest küljest oleme järgmisest aastast suurendanud kohalike omavalitsuste nn vaba raha. Kindlasti on minu palve uutele, ühinenud omavalitsustele, et nad sotsiaalküsimustesse väga tõsiselt suhtuksid ja sellest rahast osa nende lahendamiseks kulutaksid. Samamoodi on alates järgmisest aastast riigi tasandil ette nähtud hoolduskoormuse vähendamise meede, aga ma loodan, et saan sellest edaspidi rääkida.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh! Väga tore, kui rakkerühmalt ettepanekud tulevad ja need ka valitsuses lähemal ajal heakskiidu saavad. Muidugi, jah, kohaliku omavalitsuse hindamiskohustus ei taga seda, et omavalitsus aitamiseks ka rahalise võimaluse leiab, sest ilmselgelt on süsteemi raha juurde vaja, küsimus on selles, kust seda raha sinna võtta. Väga tihti tuuakse välja seda, et meil on kaks süsteemi, tervishoiusüsteem ja hoolekandesüsteem, mis selle teema puhul omavahel ei lingi ja inimesed kukuvad nende kahe süsteemi vahele lihtsalt nagu auku. Näiteks ei ole hoolekandeasutuses alati tagatud tervishoiuteenus, kuigi inimesed seda ilmselgelt vajavad. Kas teil on plaanis võtta midagi ette, et nende kahe süsteemi toimimist kuidagi parandada ja inimesed saaksid kätte need teenused, mida neil vaja on? Kas teil on näiteks plaanis kas või luua selline ametikoht, et panna need kaks süsteemi omavahel linkima?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh! Loomulikult on kõiki neid küsimusi arutatud. Nagu ma ütlesin, meil on järgmiseks neljaks aastaks planeeritud hoolduskoormuse vähendamiseks riigieelarvesse kokku 16 miljonit. Üks nendest teemadest, millega tegelemist me juba järgmisel aastal alustame, ongi kahe sektori, sotsiaalsektori ja tervishoiusektori koostöö parandamine. Praegu on nad kohati dubleerivad ja mingil hetkel võib inimene nende kahe süsteemi vahele jääda. Me alustame järgmisel aastal pilootprojekti ja kindlasti tahame selle tulemusi rakendada selleks, et tulevikus oleks võimalik ühtne hindamine ja saaks inimesest lähtuvat abi võimalikult hästi tagada. See on ju ainult asja üks pool, et kaks sektorit ei saa iga kord omavahel hästi kokku. Samamoodi on oluline riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Te ütlesite õigesti, et kohalikul omavalitsusel on küll kohustus hinnata pere võimekust, kuid tegelikult on tal ka kohustus anda abi. See töövahend, millest ma rääkisin, on üks mehhanism selleks, aga samamoodi tahab riik toetada teiste meetmetega, et see abi andmine oleks paremini võimalik, just abi eriti keerukatele sihtrühmadele. Järgmisest aastast tahame rohkem toetada dementsete hooldamist, selleks et oleks võimalik luua neile uusi kohti, ja samamoodi loome dementsuse kompetentsikeskuse, et need kõige raskemad sihtgrupid abi saaksid. Tahame riigi poolt toetada ka kohalikke omavalitsusi ja selle sektori ettevõtteid, selleks et neil oleks võimalik hooldekodukohti luua. Just hiljaaegu oli CO2-meetme abil võimalik neid luua ja parendada. Me tahame selle meetmega edasi minna. Juba järgmisel nädalal on meil koos Rahandusministeeriumiga töökoosolek, et ette valmistada uut meedet. Kui me suudame soodsamalt paremaid kohti luua, siis on ka teenusepakkujal võimalik seda teha. See, et riigi ja avaliku sektori raha on vaja sinna panustada, on päris selge. Nagu ma ütlesin, praegu on meil planeeritud ...

Esimees Eiki Nestor

Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

... 16 miljonit neljaks aastaks, aga me näeme, et aastane elementaarne ...

Esimees Eiki Nestor

Suur tänu!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

... avaliku raha vajadus on umbes 40 miljonit.

Esimees Eiki Nestor

Aeg on ammu läbi. Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, proua minister! Ma küsin siit edasi. Te nimetasite, et on plaanis luua või edasi arendada kompetentsikeskusi. Kas need plaanid on kuidagi selgemad? Kas neid keskusi arendatakse välja juba olemasolevate hooldekodude baasil? Kas need paiknevad ühtlaselt üle riigi või tulevad need pigem nelja kohta Eesti riigis? Kuidas te olete seda mõelnud?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh selle olulise küsimuse eest! Hoolduse puhul on väga oluline, et oleks see teadmine, kuidas seda võimalikult hästi teha. Praegu ka hooldajad ütlevad, et nad on saanud väga palju kasu koolitustest ja õppepäevadest, mida neile on pakutud, sest õiged töövõtted tagavad ka selle, et tööga saadakse hästi hakkama, samas annab see ka hooldatavale vajaliku heaolutunde. Ma viitasin dementsuse kompetentsikeskusele. Seda on meil lähtuvalt selle spetsiifikast kavas teha üks üle Eesti. Selleks me kuulutame ilmselt välja hanke. Sinna on võimalik kandideerida kõigil, kellel on juba olemas kogemus või kellel on tahe selle asjaga rohkem tegelda. Loomulikult on meil ju ka mõningad keskused Eestis teada, kes on sellega rohkem tegelenud, sest dementsed on väga eriline grupp, nad vajavad väga põhjalikku abi ja on vaja ka teadmisi, kuidas neid inimesi aidata. Nii et meil on järgmisel aastal kavas alustada sellega, et see kompetentsikeskus luua ja aidata seda ka üleval pidada, et anda sealt abi nii hooldekodudele ja nende asutuste töötajatele kui ka perekondadele, kus selline pereliige on, et oleks teada, kuidas oleks võimalik teda toetada ja aidata. Nii et me tahame sellega kindlasti edasi minna.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:56 Usuvabaduse kaitse homoagenda eest

Esimees Eiki Nestor

Vastab peaminister Jüri Ratas, küsib Martin Helme. Palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud peaminister! Eestis toimub praegu selgelt rünnak pärisinimõiguste vastu. Need pärisinimõigused on sõnavabadus, südametunnistusevabadus, usuvabadus, vabadus oma elu korraldada ilma riigi sekkumiseta. Ründajad on meile teada, need on võltsinimõiguslased ehk homoaktivistid. Meil kõigil võib olla oma arusaam asjadest. Nemad nõuavad täielikku kuuletumist ja vastuvaidlematut heakskiitu oma radikaalsele vasakpoolsele agendale, muu hulgas oma soovile nimetada abieluks samasooliste suhteid. Me juba eelmisel nädalal tegelikult seda teemat puudutasime, ma pean silmas inimõiguste keskust. Ma juhin veel kord tähelepanu, et see inimõiguste keskus on meil riiklikult rahastatud. Mida kavatseb valitsus ette võtta, mida teha, et kaitsta pärisinimõigusi selliste alatute, jälkide rünnakute eest?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Martin Helme! Nagu ma ka eelmine kord ütlesin, te olete tulnud jõuliselt kaitsma seda, et keegi rünnakute alla ei satuks. See on väga hea, ega siin tuld pole tõesti vaja kellelegi anda. Aga ma mäletan, et eelmine kord siin auväärses Riigikogu infotunnis oli meil diskussioon, kus te kaitsesite Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid. Te küsite, mille alusel valitsus neid asju otsustab. Kindlasti on see alus põhiseaduse § 12. See ütleb selgelt, et kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kui te küsite, mis need põhialused on, siis ma toon oma vastuses teile välja, et ma arvan, et me ei saa siin üle ega ümber konstitutsioonist, meie armsast põhiseadusest. Järgmine väljavõte on §-st 40, mis ütleb selgelt, et igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Läheme edasi. Põhiseaduse § 19 lõige 2 ütleb ju samuti konkreetselt, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kaitsmisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi – ma rõhutan, just õigusi ja vabadusi – ning järgima seadust. Need on need fundamentaalsed seisukohad, mis tulenevad meie põhiseadusest.

Esimees Eiki Nestor

Austatud valitsusliikmed! Austatud Riigikogu! Järelejäänud 45 sekundiga ei suuda enam midagi korda saata. Infotund on läbi.


Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee