Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Rahvasaadikuid on infotunnis kohal 45. Valitsusliikmetest on infotunnis peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning maaeluminister Tarmo Tamm. Tere, jõudu! Annan võimaluse ühe lisaküsimuse esitamiseks nii küsijale kui ka kogu saalile.
Esimene küsija on Artur Talvik. Küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Palun, Artur Talvik!
Tervist, lugupeetud peaminister! Koalitsioonileping on siin Eesti poliitilises kultuuris nagu kivisse raiutud pühakiri. Ja seal on kirjas väga selge punkt, et kampaaniakulusid peaks vähendama ning valimiskampaaniad tuleks muuta sisuliseks, mitte raha- ega mahukeskseks. Vaadates aga kohaliku omavalitsuse valimiskampaaniaid, ei saa küll öelda, et need oleksid olnud kuskilt otsast väga sisulised. Ei saa ka väita, et sinna oleks pandud vähem raha kui varasematel aegadel või et maht oleks olnud väiksem kui varem. Mida te olete teinud selleks, et valimiskampaaniad muutuksid rohkem sisukeskseks ja vähem rahakeskseks?
Austatud Riigikogu esimees! Auväärt Riigikogu! Hea küsija, kõigepealt ma tänan selle küsimuse tõstatamise eest! Ma arvan, et see on väga õige teemapüstitus ja nõustun igal juhul mitme asjaga, mis te välja ütlesite. Kõigepealt te ütlesite, et kampaaniad ei peaks olema raha- ja mahukesksed. Muidugi ei peaks. Nagu te juba mainisite, kampaaniad peavad olema sisulised. Mida me oleme teinud? Eks iga erakond peab tegevust alustama oma kodust. Peame tooma esile sisulised, programmilised ja ideelised punktid. Ja mitte ainult seda, vaid ma arvan, et kõik algab juba sellest, kuidas me kuulame valijaid. Kõik algab kuulamisest. Peale selle tuleb oma ettepanekuid selgitada. Te küsisite, mida teie olete teinud, aga te ei defineerinud täpselt, mida te "teie" all mõtlete. Kui te peate silmas Keskerakonda, siis meie oleme teinud võimalikult palju rahvaga kohtumisi. Me oleme teinud võimalikult palju ideekorjeid ja oleme sellesama kampaania käigus kohtunud valijatega.
Te ütlesite, et koalitsioonileping on kivisse raiutud. Ma mäletan, et kui me sotsiaaldemokraatide, IRL-i ja Keskerakonna vahel selle väga hea ja töise koalitsioonilepingu sõlmisime, siis me ütlesime, et häid ideid ei ole kunagi küllalt ja iga hea idee väärib toetamist. Kui teie mõttearendusest edasi minna, siis mina, kes ma olen olnud ka opositsioonipoliitik siin Riigikogus, olen sellel teemal avalikult kirjutanud ja sõna võtnud. Ma arvan, et siia konteksti käivad ka küsimused, missugused on rahalised piirangumahud. Tegelikult võiks seda minu meelest täiesti kaaluda. Minu arvates see, et praegused piirangud ei ole täitnud toonast eesmärki, on reaalsus.
Artur Talvik, täpsustav küsimus, palun!
Tänan vastuse eest! Vabaerakond on algatanud eelnõu, mis käsitlebki välireklaami ajalise piirangu kaotamist ja välireklaami mahtude vähendamist ning ka kampaanialae panemist. Need on täpselt need punktid, mis koalitsioonilepingus on. Kui seda koalitsioonilepingut tehti, siis oli üks teie väide selline, et te hakkate väga palju kuulama ka opositsiooni ja tulete opositsiooni ettepanekutega kaasa. Nüüd on mul selline küsimus: kas koalitsioon kavatseb toetada Vabaerakonna ettepanekuid, just kampaania kohta, ja millisel moel neid toetatakse?
Aitäh! Ma arvan, et see vastus viib meid kõigepealt tagasi 2016. aasta novembrikuu keskpaika. Ei ole ju mingi saladus, et toona kohtuti paljude Riigikogu fraktsioonidega, sh teie fraktsiooniga, ja juba siis te tõstatasite selle küsimuse. Mine tea, võib-olla oli ka sellel üsna suur kaal ja sellepärast ongi see põhimõte või seisukoht koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud. Mida me oleme teinud? Kõigepealt ütlen seda, et valitsus ei ole kindlasti suhtunud asjadesse mingi opositsiooni-koalitsioonitelje loogikaga. Kui me andsime oma seisukoha või arvamuse 2. novembril 2017, siis me ei öelnud, et me ei toeta sedasama teie algatatud eelnõu, vaid vastupidi, me loobusime selle kohta arvamuse andmisest. See, mis ma ütlesin, et piirangud pole täitnud eesmärki, on fakt. Fakt on ka see, et see kõik on suurendanud Politsei- ja Piirivalveameti töökoormust, eriti aktiivse valimiskampaania ajal, ja siis tuleb neil veel vaielda selliste küsimuste üle, kas mingi plakat vitriinil on aktiivse valimiskampaania ajal lubatud või mitte. Ma arvan, et sellised probleemid tuleks küll ära lahendada.
Kindlasti ma põhimõtteliselt ei toeta seda – kui me tuleme taas selle juurde –, et majaseintel võiksid olla hiigelsuured plakatid. Mulle meenuvad need 10 või 15 aasta tagusest ajast Mustamäel või kesklinnas. Hiigelsuuri plakateid ma ei toeta. Ma arvan, et on õige piirata valimiskulusid. Oluline on aga minu meelest ka see, et piirangud oleksid võimalikult läbipaistvalt ja erapooletult kontrollitavad, kuid samas peavad olema ka konkreetsed sanktsioonid. Nii et minu arvates tasuks selle diskussiooniga kindlasti edasi minna.
Andres Herkel, palun!
Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Kas pärast seda, kui Keskerakond on oma Toompea maja maha müünud ja te suudate Savisaare võlgadest vabaneda, on loota, et toetate meie ammust ettepanekut, et erakondade ebamoraalselt suurt riigieelarvelist rahastamist tuleks vähendada?
Aitäh! Te ikka tahate mind siin lõksu tõmmata Keskerakonna parendamisega ja selle sisu andmisega. See ei ole mitte halb. Ma arvan niiviisi, et see erakondade rahastamine, mille üle te, härra Herkel, olete tõesti mitu korda arutlenud, ei pea ainult juriidiliselt näima, vaid peab ka reaalselt olema läbipaistev ja selge. Selle teema tõstatus – kuigi te tegite seda nüüd infotunnis valimiskampaania piirangute küsimuse all – on õige. Igal juhul, nagu ma ütlesin, ta peab olema selge, ta peab olema läbipaistev. Selliseid tumedaid ja halle tsoone olla ei saa.
Te viitasite Keskerakonna nüüd juba endise büroo müügile. Me tegime seda sellepärast, et me olime väga paljudes vaidlustes sees, erakonna eelneva aja tõttu, ja minu kohustus on loomulikult vastutust kanda. Keskerakond tegeleb oma põhieesmärkide ja seisukohtadega, mis on programmilised ja ideelised, mitte kohtutes vaidlemisega. See, mille kohta te küsisite, on eelarvevaidlus, eelarvekontekstiline seisukoht. Tulles tagasi erakondade valimiskampaania piirangute juurde, ma tõesti ei tea, kas see on 90 päeva või 100 päeva või 110 päeva enne valimiskampaania algust, mis sinna sisse arvutatakse, või mis on see lagi. Minu teada olete teie välja pakkunud, et kampaaniakulutused võiksid olla circa 500 000 eurot. Nagu ma ütlesin ka teie fraktsioonikaaslasele, minu meelest tasub seda kindlasti arutada. See on idee, millest ka täiskogu võiks leida ühisosa.
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Nüüd peaksin andma sõna Raivo Põldarule, aga seda ma ei suuda ka kõige parema tahtmise juures teha. Seepärast küsib Jürgen Ligi peaminister Jüri Rataselt. Jürgen Ligi, palun!
Aitäh, härra peaminister! Te olete nüüd aasta otsa olnud enda jaoks ebatavalises olukorras ja teile püüavad kogu aeg nõu anda eksperdid. Ühel pool on teil Eesti Pank, eelarvenõukogu, Euroopa Komisjon ja kaubanduskoda, kes ütlevad, et te teete majandusele kahju. Te kulutate üle sel ajal, kui tuleks säästa, ja vähendate Eesti konkurentsivõimet ega arvesta seda, nagu Riigikontroll viimati kordas, et Euroopa raha lõpeb otsa. Selle kõige tõttu on ülekulu eriti halb. Teisel pool on teil eksperdid, kes aitavad teil koostada jutupunkte ja kõiki neid fakte eirata. Öelge inimese ja peaministrina, et mitte öelda aurikuna, kumba sorti eksperte te südames eelistate? Kummad on teile südamelähedasemad?
Aitäh selle küsimuse eest! Tõsi on see, et praegune valitsus on võtnud selle joone, et kuulata eksperte, kuulata oma ala spetsialiste. Ma arvan, et õppida ei tule mitte ainult enda vigadest. See on väga hea, kui seda suudetakse teha. Kui me saame aga ka eelmiste tegijate vigadest õppida, siis tuleb seda teha. Me alustasime juba koalitsioonileppe sõlmimise raames, selle arutamise faasis just sellega, et palusime alati iga teemavaldkonna puhul, olgu see rahandus või majandus, oma ala eksperdid juurde.
Te nimetasite mitut väga lugupeetud institutsiooni, näiteks eelarvenõukogu. Muidugi tuleb seda nõukogu kuulata ja nii me oleme ka teinud. Vahetult enne, kui valitsus otsustas järgmise aasta eelarve seaduse eelnõu teie poole saata, ütles eelarvenõukogu – kommenteerides näiteks sedasama prognoosi, millele ka teie vihjate –, et Rahandusministeeriumi majandusprognoos kirjeldab usaldusväärselt Eesti majanduse lähiaastate arengut. Kindlasti me kuulasime seda. Teisalt, ega valitsus ise ei koosta majandusprognoose – seda te teate ju ise oma väga pikaajalisest karjäärist ja heas mõttes tõsisest rahandusministri perioodist –, vaid võtab need lihtsalt teadmiseks. Ma arvan, et tasub kuulata ka seda sõnumit, mille ütles mõni aeg tagasi välja rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, kes andis hinnangu Eesti pikaajalise riigireitingu kohta. Nii et valitsus kuulab kindlasti eksperte ja võtab hinnanguid väga tõsiselt. Te tahate alati vastanduda, aga ma kindlasti ei peaks seda vastandumiseks. Meie soov on loomulikult ka see, et majanduskasv jõuaks võimalikult paljude Eesti perede ja leibkondadeni ning oleks kaasav.
Jürgen Ligi, palun!
Aitäh! Mul tegelikult oli lihtne küsimus: kumba? See on sisuliselt kas-küsimus. Pange need jutupunktid ühte kohta ja unustage ära. Teisele poole pange need eksperdid, kes ütlevad, et valitsus elab üle jõu, kulutab valel ajal, kahjustab majanduspotentsiaali, kuumutab üle tööturgu, ei arvesta euroraha kadumise ega majandustsükliga. Euroopa Komisjon on prognooside kohta öelnud, et erinevus valitsuse hinnangust on enneolematu, kuuekordne, kui rääkida struktuursest defitsiidist. Minu küsimus oli lihtsalt see: kumba te südames eelistate – kas neid, kes esitavad teile fakte ja analüüse, või neid, kes aitavad analüüsid ja faktid asendada sõnadega, esitades teile jutupunkte? Kumba?
Aitäh teile! Ma ütlen veel kord, et minu arvates Eesti ei pea vastandama eksperte – neid, kes on Brüsselis või Euroopa Komisjonis, ja neid, kes on siin Eestis. Ma usaldan peaministrina, aga ka Eesti riigi kodanikuna loomulikult neid eksperte, kes on teinud majandusprognoose juba aastaid. Need inimesed töötavad Rahandusministeeriumis ning jah, kindlasti ma usaldan neid. Kui te toote näiteks Euroopa Komisjoni ja Rahandusministeeriumi majandusprognoosi vahe, siis erinevus on olnud ka eelmistel aastatel. Ma vaatasin täna konkreetselt järele ja vahe oli ka 2016. aastal. Kui 2016. aasta novembrikuu keskpaigas ütles Euroopa Komisjon, et 2017. aasta tulem on –0,2, siis Rahandusministeerium ütles, et see on +0,2. Nii et see vahe on olnud. Erinevus tuleneb peamiselt kahest asjast. Esiteks sõltub see sellest, kui suureks või väikeseks SKT lõhet arvutatakse. Teiseks, majandustsükkel on olnud arvutuse alusel erinev.
Nüüd ma tulen ikkagi tagasi rahvusvahelise reitinguagentuuri Fitch juurde. Minu meelest on oluline ka see, härra Ligi, et alates 2011. aastast, 2011. aasta juulist oli meie riigi reiting A+ ja stabiilne. Minu meelest on oluline see, et nüüd me saame öelda: alates 2011. aastast esimest korda tõstis usaldusväärne rahvusvaheline agentuur Fitch meie väljavaated positiivseks. Kindlasti on see olnud teie töö – Riigikogu liikmete töö ja eri valitsuste töö –, et meie rahandus on väga heas korras. Meie riigi rahandus on usaldusväärne ja kindel.
Martin Helme, palun!
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud peaminister! Ma loodan, et te ei usu enam mitte prognoose, vaid konkreetseid näitajaid, mida annavad maksuamet ja rahandusminister, kes ütlevad, et meie praegune aktsiisipoliitika on täielikult umbe jooksnud. Kõik need laekumised, mida on eelarvesse planeeritud, ei tule kokku. Nagu ma väga hästi mäletan, saite teie ise, teie paremal käel istuv Tarmo Tamm ja teie kolleeg Kadri Simson – siis, kui te veel opositsioonis olite – ka väga hästi aru, mida teeb vale maksupoliitika meie maksulaekumiste, majanduse struktuuri ja konkurentsivõimega. Aga nüüd, kui te olete valitsuses, on see üks neist kuulsatest kannapööretest, mida Keskerakond tegi aktsiisipoliitikaga. Küsin eile välja käidud mõtte peale, mida rahandusminister väljendas, kuivõrd on selgelt näha, et aktsiisilaekumised ei tule kokku. Kas te toetate aktsiisipoliitika muutmist või jätkate seda juttu, et eelarve, mis meile on esitatud, ongi oma laekumiste poolest tõsiselt võetav?
Aitäh! Ma alustan tagantpoolt. Eelarve on kindlasti koostatud koos riigi parimate spetsialistidega, kes prognoose teevad. See on eelarve, mille on koostanud ka Vabariigi Valitsus poliitilisel tasandil. Andke andeks, aga ma arvan, see on küll tõsiselt võetav. Küsimus on selles, kas me oleme prioriteetide suhtes teiega ühel meelel või ei ole. Küsimus on selles, mida arvate näiteks madala ja keskmise palga saajate sissetulekust. Nüüd ma tulen teie auväärt ametikaaslase härra Ligi öeldu juurde, sest tema soovitab samuti spetsialiste kuulata. 2016. aasta lõpus ütlesid kõik spetsialistid meile, et madalat ja keskmist palka saavate inimeste sissetulek peab suurenema. See on 2018. aasta eelarves sees, läbi finantsmehhanismi, mida nimetatakse tulumaksuvaba miinimumi tõusuks. Maksuvaba osa tõuseb 180 eurolt 500 eurole. Või võtame teise näite. Needsamad spetsialistid ütlevad meditsiinivaldkonna kohta, et meie inimeste ravijärjekorrad on liiga pikad. Kas neid tuleb lühendada või ei tule lühendada? Ka see on järgmise aasta eelarves sees. Nii et mina võtaksin kõiki neid valdkondi väga tõsiselt.
Nüüd, te nimetasite alkoholiaktsiisi ja selle laekumist. Kogu eelarve tehakse prognooside põhjal. Need prognoosid, mis valitsuse lauale tulevad, on pärit loomulikult meie parimate spetsialistide käest. Jah, ma usaldan neid. Seda, kas prognoosid täituvad või mitte, me saame hinnata tavaliselt alles järgmisel perioodil, järgmise aasta jooksul. Rahandusminister käis tõesti eile välja ühe uitmõtte. Tuleb arvestada, et aktsiisipoliitika on olnud peamiselt suunatud sellele, et vähendada alkoholi tarbimist. Alkoholi tarbimine on Eestis aasta-aastalt vähenenud. Ma arvan, see on hea suund. Me saame teha selliseid finantspoliitilisi muudatusi tegelikult kahel korral: riigi eelarvestrateegia koostamise käigus ja riigieelarve koostamise käigus.
Aitäh!
Praegu ei ole mitte kummakski õige aeg.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmisena küsib Andres Ammas ja vastab maaeluminister Tarmo Tamm. Palun, Andres Ammas!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Räägime mesinikest ja nende toetamisest. Kui me teiega siin paar-kolm nädalat tagasi rahanduskomisjoni koosolekul kohtusime, siis teie ettekande viimane tutvustav slaid loetles teie ministeeriumi probleeme eelarve seisukohalt. Seal viidati asjadele, mis peaksid eelarves olema, aga neid ei ole seal. Te ütlesite, et puudu on ka mesinike võimalikku toetust 0,8 miljoni ulatuses. Sisuliselt te palusite rahanduskomisjoni liikmete toetust neile mõtetele. Vabaerakond tuleb teile ikka hea meelega appi ja me tegime ka sellekohase muudatusettepaneku, et saaks mesinikele toetust anda. Rahandusministeerium lükkas selle tagasi – pange tähele! – kahel põhjusel. Esiteks, nagu alati, raha ei ole. Aga teiseks, selle toetuse andmiseks ei olda Maaeluministeeriumis valmis – ei ole vastavaid põhimõtteid ega süsteeme välja töötatud ja sellepärast tuleb see kõik aasta võrra edasi lükata. Ma olen segaduses. Palun aidake!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Ma olen ise ka segaduses. Ma ei tea, et ministeeriumist oleks jäänud see raha rakendamata, kui see võimalus oleks olnud. Teie rahanduskomisjoni liikmena ja Riigikogu väga pikaaegse liikmena ju teate, kuidas riigieelarvet koostatakse. Kevadel me pidasime Rahandusministeeriumiga läbirääkimisi ja taotlesime mesinikele mesilastarutoetust 800 000 eurot. Toetust on taotletud juba 2015. ja 2016. aastal, aga kahjuks ei ole see ka varasemal perioodil õnnestunud. Nagu te teate, nüüd veel riigieelarves muudatusi teha on suhteliselt keeruline, sest siis peab näitama ära ka konkreetse katteallika ja see ei saa olla midagi ähmast ega ebamäärast. Aga see, et te selle küsimuse päevakorrale tõstsite ning et mesilastest ja mesinikest tänapäeval nii palju räägitakse, on hea. Minu meelest on väga hea, et sellega tegeldakse, sest mesilaste roll looduses on väga suur. Viimasel ajal on kahjuks palju selliseid juhtumeid, kus mesilaste ja mesilasperedega on juhtunud õnnetusi. Aga see ei ole muidugi seotud selle toetusega, milleks me oleme raha küsinud.
Ma arvan, meie mesinikud peaksid olema võrdses turukonkurentsis võrreldes Läti ja Soomega, kus makstakse toetust 20 eurot mesitaru kohta. Meie võiksime ka seda teha, sest mett turustatakse ühel võrdsel turul. Ma arvan, et järgmise aasta läbirääkimistel me tuleme uuesti selle teemaga välja. Nagu te juba ütlesite, Rahandusministeerium on nõus seda aktsepteerima. Järgmisel aastal on see summa seal sees, sest see on tegelikult vajalik, et olla võrdses turukonkurentsis ja et inimesed saaksid hakkama. Mesinikud on hästi tublid ja nad on seni hakkama saanud. Me oleme toetust taotlenud, aga kahjuks sellel aastal ei õnnestunud seda saada. Meil õnnestus saada teisi summasid, laboriseadmetele jne.
Palun, Andres Ammas!
Aitäh! Mesinike mured tõusid tänavu Eesti avalikkuse ette suuresti nende halbade juhtumite, mürgitamisjuhtude tõttu. Seetõttu said mesinike mured võib-olla ka rohkem avalikkuse tähelepanu, kui nad varem olid saanud. Mis on nüüd paremaks läinud? Glüfosaatide probleem erutab ju kogu Euroopat. Kuidas edaspidi niisuguseid lugusid vältida? On olnud idee näiteks mingist kindlustusfondist, kuhu põllumehed teeksid sissemakseid ja kust saaks sellisel puhul mesinikke toetada. Palun tutvustage, mida selles asjas tehtud on ja mis veel kavas on!
Aitäh! Tõesti, paar ebameeldivat juhtumit oli, aga need ei juhtunud selle pärast, et seadusandjal oleks midagi tegemata jäänud. Me oleme mesinike esindajatega koos istunud korduvalt – ma arvan, et sel suvel olemegi organisatsioonidest kõige rohkem kohtunud mesinike esindajatega – ja teatud lahendused on sündimas. Me kindlasti arvestame nende ettepanekutega. Arutelu all on kas või teatamise kohustus – kui kiiresti peab teavitama, millise aja jooksul – ja põlluraamatu küsimus. Tegelikult istuvad põllumees ja mesinik ühel pool lauda, sest nad on partnerid. Ega põllumehel ei oleks midagi teha, kui poleks mesilasi ja poleks mesinikke.
Et pilt ei jääks väga ühekülgne, siis ütlen, et ka praegu tegelikult riik Maaeluministeeriumi kaudu toetab mesinikke. Mitte küll väga suures summas, aga näiteks mesindusprogramm 2007–2019 on kokku 496 000 eurot ja maaelu arengukava järgi on praeguseks väljastatud 241 taotlejale toetusi kokku 3,8 miljoni euro ulatuses. Nii et võimalused on olemas ja mesinikke pole päris toetuseta jäetud, neid ei vaadata kuidagi eraldi. Aga kindlasti, nagu ma juba ütlesin, me tuleme järgmisel aastal uuesti välja tarutoetuse mõttega. Ma loodan, et siis me suudame paremini oma positsiooni kaitsta ja Rahandusministeerium meid ka toetab, sest vajaminev summa iseenesest ei ole riigieelarve mõttes väga suur – 0,8 miljonit eurot. Me püüame nüüd selle nimel tööd teha.
Andres Herkel, palun!
Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma arvan, et mesinike toetamine on ühe eluviisi toetamine maal. Nagu te täiesti õigesti ütlesite, sellel on suur roll ka looduse ringkäigus ja tasakaalus. Aga on üsna kahetsusväärne, et koalitsioon ei aktsepteerinud neid katteallikaid, mida meil oli küll välja pakkuda oma muudatusettepanekuid tehes. Samas kiidan teid põllumajandustoetuste täismahus rakendamise eest! Kuigi siin ma näen samuti probleemi, eeskätt selles, et see kõik on ikkagi suurtootja poole kaldu. Milline on teie kava või ministeeriumi kava, et niisugune väiketootmine maal, olgu see mesindus või põllumajandus, ikkagi säiliks ega toimuks seda, et Eesti ääremaadel lihtsalt hõreneb?
Aitäh! Ma tulen veel tagasi selle mesindusprogrammi juurde ja ütlen, et kui seda toetust hakatakse määrama, siis see ka legaliseeriks kõik mesitarud. Praegu võib öelda, et 2751 mesilat on registreeritud ja mesilasperede arv on umbes 27 000, aga arvatakse, et tegelikult on mesilasperesid kokku üle 50 000. Toetus annaks ka selle eelduse, kõik registreeriksid oma mesilaspered ära.
Mis puudutab aga maaelu laiemalt ja üldiselt, siis maaelu arengukava ongi selle jaoks, et ka väiksemad ettevõtjad saaksid maal tegutseda. Ka ÜPP näeb tulevikus, aastaks 2020 ja sealt edasi ette hoopis suuremaid võimalusi maaelu toetamiseks. Rõhk ongi pigem väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel. Praegu on käigus aga ettevõtete mitmekesistamise meede ja teised meetmed, Leader-programmi meede. Sealt lähevad päris suured summad ka maaellu, et seda elavdada ja toetada. Kui ma õigesti mäletan, siis eelmisel perioodil oli ainuüksi Leader-programmi summa 73 miljonit eurot. Sellega suudab väga palju ära teha. Samast programmist toetati mingil määral ka mesindust. Nii et meetmed on olemas, võimalused on olemas ja neid rakendatakse. Aga kahjuks, jah, koondumine toimub ja ikka suurema poole. See on ühtpidi paratamatus. Samas, uues ÜPP kavas nähakse ette väga palju selliseid meetmeid, mis seda kuidagi tasakaalustavad, et elu maal säiliks ning väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid seal hakkama. Ma toon teile väga hea näite selle kohta, et tuleb olla ettevõtlik. Üks noor talupidaja sai 39 000 eurot stardiabitoetust ja kasvatas oma käibe kolme aastaga miljoni euro peale. Ta hakkas tänapäevasel meetodil kasvatama maasikaid. Nii et võimalused on tegelikult kõik olemas.
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Peaminister Jüri Rataselt küsib Martin Helme. Palun!
Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Meil on tulnud välja uudis sellest, kuidas Eesti Inimõiguste Keskus tegeleb inimeste peale koputamise õhutamisega ehk n-ö seksuaalvähemustevastaste seisukohtade avaldamise pealekaebamise õhutamisega. Ja siin on kolm tõsist probleemi. Üks on loomulikult moraalne probleem, et me liigume selle näitel selgelt ühiskonda, mis on paranoiline, tagakiusav ja meelsust represseeriv. Teine probleem on see, et tegemist on Eesti seaduste selge rikkumisega, nii põhiseaduslike õiguste, südametunnistuse ja sõnavabaduse rikkumisega kui ka andmekaitseseaduse rikkumisega. Las Andmekaitse Inspektsioon tegeleb selle asja juriidilise poolega. Teilt ma tahaksin aga kuulda seda, kas te kiidate heaks või laidate niisugust hirmu- ja tagakiusamismaania õhustikku, mida loob üks väike ideoloogiline grupp kogu ühiskonna vastu.
Aitäh! Ma saan aru, et see küsimus, mida te tõstatate, on kahe MTÜ vaheline vaidlus. Aga kui võtta natukene laiemalt, siis ma arvan, et meie põhiseadus ütleb väga õigesti, et hoolimata sellest, mis on inimese sugu, mis on vanus, mis on emakeel, mis on nahavärvus, ei saa Eesti ühiskonnas kedagi taga kiusata. Eesti on demokraatlik riik, avatud riik, avatud ühiskond. Sellised näited on kindlasti taunimisväärsed, olgu kas või see, kui keegi mõtleb, et ma olen kuulnud olevat sellise aktsiooni või üleskutse pildistada üht või teist inimest Eesti tänavatel. Ma isegi ei tea, mida nende piltidega teha sooviti. Igal juhul on see väga taunimisväärt. Ma ei oska tõesti seda kahe MTÜ vahelist vaidlust teieni tuua. Te olete selles hea spetsialist, ma arvan. Aga tagakiusamisel ei saa Eesti ühiskonnas mitte mingisugust kohta olla.
Martin Helme, palun!
Aitäh! Hea meel kuulda, et teiegi näete siin probleemi. Ma küll rõhutaksin, et tegemist ei ole kahe MTÜ vahelise vaidlusega. Tegemist on väga tõsise probleemiga meie kõigi jaoks, sest sisuliselt kutsutakse üles esitama kaebusi inimeste peale nende meelsuse pärast. Kui me räägime, et Eesti on õigusriik, või kui osa meie poliitilisest koorekihist räägib, et Eesti on liberaalne riik, siis Eesti Inimõiguste Keskuse tegevus on totalitaristliku mentaliteedi selge väljendus. See on väga ohtlik tendents Eestis. Aga ma juhin teie tähelepanu sellele, et Eesti Inimõiguste Keskus on maksumaksja rahaga üleval peetav organisatsioon – ta saab raha Eesti maksumaksjalt ja ta saab raha Euroopa Liidu maksumaksjatelt. Minu küsimus järgmiseks on selline: kas teie arvates peaks selline südametunnistuse- ja sõnavabadusevaenulik kahepalgeline organisatsioon olema maksumaksja rahast rahastatud?
Aitäh! Ma arvan, et siinkohal on paslik tsiteerida meie põhiseadust, just seda osa, mis räägib meie põhiõigustest ja vabadustest, ning mille § 12 ütleb väga konkreetselt: "Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Kui teie soovite siin saada liitlasi, et Eesti peab olema veel tolerantsem ühiskond, veel sallivam ühiskond, veel sidusam ühiskond ja õigusriik, nagu te mainisite, siis oleme igal juhul siin teiega ühel poolel. Seisame koos selle eest, et Eesti oleks sallivam, tolerantsem ühiskond ja et meie sidusus ühiskonnaliikmete vahel oleks võimalikult tugev.
Mart Helme, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! On selge, et riigi rahastatav organisatsioon on teatud mõttes riigi käepikendus, ja seetõttu ilmselt oleks võimalik ja isegi kohustuslik sekkuda niisuguste üleskutsete puhul ja see MTÜ korrale kutsuda. Minu küsimus on aga selle kohta, et meil armastatakse väga rääkida liberaalsest demokraatiast ja rõhutada, et me tuleme ühiskonnast, kus olid niisugused ja naasugused kombed. Minu mäletamist mööda võis Nõukogude Liidus vabalt rääkida neegrianekdoote, juudianekdoote ning eestlase, sakslase ja venelase anekdoote, isegi Brežnevi anekdoote. Selle eest ei järgnenud mingit karistust. Praegu aga kirtsutatakse nina juba ainuüksi sõna "neeger" kasutamise peale. Juudist rääkimine on just nagu judofoobia. Kas te ei arva, et me peaksime lõpuks ometi tagasi minema demokraatia juurde ja loobuma demokraatia piiramisest igasuguste epiteetidega, sh sõnaga "liberaalne"?
Aitäh teile! Me ei tohi kindlasti Eestit demokraatia teelt kõrvale suunata. Selles mõttes on teil õigus. Me peame edasi minema, peame kindlasti seda olulist väärtust ehitama ja oma vabadust hoidma. Nüüd, te mainisite käepikenduse põhimõtet. Ma siiski arvan, et Eesti on, nagu te ütlesite, just nii demokraatlik ühiskond, et ma ei kujuta ette, et kõigi riigi allasutuste või avalik-õiguslike asutuste puhul – võtame näiteks kultuurisektori – hakkaks riik ütlema, missugust repertuaari üks või teine riigi toetust saav taidlusgrupp või teater peaks esitama. Ma arvan, et see ei ole mõistlik. Ja mul on hea meel, kui ka teie nii arvate – ma loodan, et te arvate niipidi –, kuigi te ütlesite, et riik peaks seda käepikendust suunama. Ma ei arva, et see on õige. Ma arvan, et vastutust kannavad alati organisatsioonide juhid, on nad siis juhatused või nõukogud. Aga selline lähenemine, et Stenbocki majast hakatakse paika panema kultuuriasutuste programme või väljaütlemisi – ei, ma ei pea seda õigeks.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Nüüd esitab peaminister Jüri Ratasele küsimuse Aivar Sõerd.
Austatud peaminister! Täna on meil riigieelarve teine lugemine. Riigieelarve on nii nominaalselt kui ka struktuurselt defitsiidis. Te olete eelarve tasakaalustamiseks kavandanud maksutõuse, uusi makse. Osa uusi makse olete ka juba tagasi võtnud. See on selge, et aktsiisidega on üle piiri mindud. Rahandusminister tegi siin eile avaldusi, mida te nimetate uitmõtteks. Sellisel uitmõttel on muidugi väga suured majanduslikud tagajärjed majanduskeskkonnale. Rahandusminister lubas ära jätta järjekordsed maksutõusud, mida te olete kavandanud 1. veebruariks. Ma küsin üle: kas ma sain õigesti aru, et valitsus ei esita eelnõu, mis tühistaks 1. jaanuari maksutõusud? Asi on selles, et sinna on jäänud väga vähe aega.
Aitäh teile, hea küsija! Ma vabandan, kui ma mõnes vastuses ennast kordan, sest ma vastasin auväärt Riigikogu liikme Jürgen Ligi küsimustele umbes sama valdkonna kohta. Te kindlasti kuulasite oma kabinetis seda televiisori vahendusel, teid ei olnud saalis. Kasutades selle vastuse alguses Eesti filmiklassikat, ma ütlen niiviisi, et endise rahandusministri ma tunnen kohe ära. Seda head signaali, seda laia pilti, mis te oma küsimusega nii ridade vahelt välja tõite, on hea tunda.
Mis ma oskan öelda? Ma ei tea, ju teil läks sassi. Kõigepealt, alkoholiaktsiisi määra tõus ei tule 1. jaanuarist, see kuupäev on 1. veebruar. Aga see on selline väike tähelepanek stenogrammi huvides. Kui te küsite, kas valitsus kavatseb esitada mingisuguse seaduseelnõu või selle eelarve muudatuse, siis ei, ei kavatse. Me oleme arutanud valitsuses riigieelarvet, mida Riigikogu minu teada juba täna teisel lugemisel arutab, nii nagu te ka ütlesite. Tegemist on väga hea eelarvega. Tegemist on kindlasti kaasava eelarvega, mis arvestab seda, et Eesti majandust tuleb taaskäivitada, majandusele tuleb hoogu anda. Tegemist on eelarvega, mis märkab kindlasti meie inimesi, et võimalikult palju sellest majanduskasvust jõuaks nendeni.
Valitsus teeb eelarvepoliitilisi ja maksupoliitilisi muudatusi, nagu ma ütlesin ka teist eelnevale küsijale, põhimõtteliselt kahel korral: kui me arutame riigi eelarvestrateegiat ja kui me arutame riigieelarvet. Rahandusministri sõnal on loomulikult suur kaal ühiskonnas, aga need sõnad peavad olema hästi läbi kaalutud ja tuleb näha tervikpilti. Kui teha ühes kohas muudatus, nagu te ise teate, härra Sõerd, siis on see ju teatud sisend ka kuhugi teise kohta, teatud kulude allikale, katteallikale. Nii et vastan teie küsimusele "ei". Ma arvan, et te võite täiesti rahulikult seda eelarvet teisel lugemisel toetada ja suunata selle kolmandale lugemisele. See on minu tagasihoidlik ettepanek teile.
Aivar Sõerd, palun!
Aitäh! Ma pidasin kindlasti silmas 1. veebruari aktsiisitõuse, mitte 1. jaanuari muudatusi. Aga ma tahtsin küsida järgmist asja. Kui valitsus kinnitas oma viimasel kabinetiistungil eelarve kava, siis te andsite välja sellise võiduka teate, et teil õnnestus eelarve struktuurset puudujääki 0,4%-lt vähendada 0,25%-le. Nominaalselt on see suurusjärgus 35 miljonit eurot. Milliste meetmetega te selle saavutasite? Sellest te ei ole midagi rääkinud. Nii palju on teada, et üks meede on selline, et 10-miljoniline kärbe tuli kaitsekulude arvel – te lükkasite kaitsekulud osavasti ühe aasta võrra edasi. Aga ülejäänud? Mis on need ülejäänud meetmed, millega te seda struktuurset tasakaalu vähendasite?
Aitäh teile! See on väga hea küsimus. Mulle meeldib teiega debateerida. Te olete heas hoos ja selle eest ma kindlasti kiidan teid. Kõigepealt, jaa, see on õige, et meie soov on ja oli ka selle eelarve üleandmisel tõesti selline, et see miinus, mis on seadusega lubatud, –0,5%, loomulikult nii suur ei oleks. Meie soov riigi eelarvestrateegiat tehes oli ka see, et me suudaksime nihutada eelarvepuudujääki veel nullnivoo lähedale. Ja see meil õnnestus, tõesti, see on järgmisel aastal –0,25 protsendipunkti.
Te küsite, millised on meetmed. Fiskaalpoliitilised meetmed. See, mida te nimetasite, kaitseinvesteeringute aspekt, on olnud ju selle valitsuse üks prioriteet ja on ka edaspidi prioriteet. Ma saan aru, et hetkel toimub selline poliitiline rünne heale koalitsioonipartnerile IRL-ile, aga siin on minu kohus kindlasti kaitsta – kaitsta valitsust ja kaitsta koalitsioonipartnerit. IRL ei ole kordagi teinud mingisugust ettepanekut vähendada kas või üks sent kaitseinvesteeringute eelarvet. Vastupidi! Meie, koalitsiooni soov oli see, et kaitsevaldkonnas oleks 60 miljonit eurot rohkem investeeringuid. Kolmeks aastaks: 2018, 2019 ja 2020. Ja see on jätkuvalt 60 miljonit. Te saate ju väga hästi aru, ma julgeks öelda, fiskaalpoliitika väga tugeva spetsialisti ja eksperdina heas mõttes, et see on seotud sellega, et on tekkepõhine eelarve 2017 ja siit edasi. Küsimus on selles, millal suudetakse need hanked teha. Ja vaat siin tuleb kuulata loomulikult spetsialiste. Ega see ei ole selline, ma ei tea, saia või moosipurgi ostmine poest, see on suurhange, mis on seotud laskemoonaga.
Aitäh! Urmas Kruuse, palun!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Selle eelarve koostamine on minu arust täis künismi ja üks näide sellest on seotud sellega, kus koheldakse ebavõrselt töövõimetoetuse saajaid ja töövõimetuspensionäre maksustamisel. See viitab täielikult sellele, et iga hinna eest tuleks kõik maksud kokku koguda. Kas see on teie arvates normaalne? Mu teine küsimus puudutab aktsiisipoliitikat ja seda, mismoodi vaene minister Tarmo Tamm peab maaelu edendama, kui väikekauplused pannakse kinni, muudetakse kaubandusstruktuuri ja tegelikult kõige rohkem pihta saavadki väikeettevõtjad maal. Kas tõepoolest majandustõusu ajal peab tegema sellise eelarve? Kas te tahate sellega ajalukku minna?
No eelarvet tuleb teha nii, et need valukohad, mis on olnud Eesti põllumajanduses ja maaelus, tuleb ära lahendada. Kindlasti see valitsus ei taha minna edasi ajaloo teljel, ütleme, tulevikus tagasi vaadates, sellega, et me ütleme Eesti põllumeestele lihtsalt, et te olete tublid. Näete, Brüssel lubab maksta teile top-up-toetusi, aga meie teile neid ei maksa. Niimoodi üks aasta, teine aasta, kolmas aasta. Nii ei saa! Te teate ju hästi, et mitte alles järgmisel aastal – kuigi seal hulgas on ka järgmine aasta –, vaid juba sel aastal on needsamad top-up-toetused eelarves sees. Ja seda mitte 20, 30 või 50% ulatuses, vaid 100% ulatuses! Sellel aastal on see summa – ma arvan, et ma ei eksi – 19,9 miljonit. Nii et me soovime kindlasti muuta seda põhimõtet, ma julgeks öelda, et väga negatiivset põhimõtet või signaali, mida riik on oma põllumeestele andnud.
Mul on hea meel, et Vabaerakond tõstatas ka väga olulise teema – sellesama tolmeldajate küsimuse, mesilaste küsimuse. Selle diskussiooni käigus ma kuulsin, et härra Herkel nendesamade top-up-toetuste eest tunnustas siin maaeluministrit Tarmo Tamme. Nii et jah, see eelarve soovib kindlasti muuta teatud põhimõttelisi signaale, mida on mitmeid aastaid ühiskonnale antud, et me ei pea oma maaelu või põllumehi toetama. Õigemini mitte ei soovi, vaid muudabki, positiivses suunas.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Küsib Krista Aru ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun, Krista Aru!
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Külastasite alles hiljuti Patarei vanglat, tutvusite selle ehitustehnilise olukorraga. Kindlasti oskate nüüd, mõned päevad hiljem hinnata selle suure kultuuriväärtusliku ja kultuuritähendusliku objekti nii ehitustehnilist seisundit kui ka olemasolu üldse. Millised on pärast nende muljete settimist esimesed võimalikud tegutsemisstsenaariumid, mida võiksite tuua valitsuse ja siis miks mitte ka Riigikogu ette?
Aitäh, hea küsija! Kui lubate, siis ma kasutaksin sõna "merekindlus". Aga me räägime ühest ja samast objektist. Jah, teil on õigus, tegemist on väga suure ajaloolise, kultuuriloolise ja, ma julgeksin öelda, isegi arhitektuuriobjekti ja kinnistuga. Ma arvan, et ei ole vähe tähtis ka see, mis on tema geograafiline asend või asukoht. Kui meil on üks ansambel – kui me tahame seda ansambliks nimetada –, kus on Lennusadam ja merekindlus, sealt edasi Kultuurikatel ja linnahall ning seesama merele avanemise ideoloogia või idee, siis see on tähtis. Ma käisin tõesti ka riigihalduse ministri härra Jaak Aabiga merekindlust kaemas ja vaatamas. Kui mul oleks nüüd, mõni päev hiljem võtta siit varrukast välja hea lahendus, siis ma teeksin seda. Aga praegu seda head lahendust ei ole. Kui me olime seal koos, siis ma rääkisin ka Riigi Kinnisvara AS-i inimeste ja spetsialistidega sellest, et kui me võrdleme sellega oma uut suurt ministeeriumi, mis öeldakse olevat superministeerium, siis tuleb mõttes arvestada, et põhimõtteliselt on nende kahe objekti ehituslike ruutmeetrite arv enam-vähem sama. Natuke on see merekindlus väiksem, kui ehitada selle sisehoovid kinniseks. See on tõesti tohutu ruutmeetrite arvuga kompleks. Mis võimalused on? Kabinet peab tõesti seda arutama oma nõupidamisel. Investeering on circa 100 miljonit eurot, et see korda teha. Kas seda teeb avalik sektor või seda teeb erasektor? Kui seda teeb erasektor, siis see kas hoonestatakse või müüakse. Kui me ütleme ühiskonnas, et meil pole tegelikult selle jaoks parimat ideed, mida hinnata ka 50–60 aasta pärast, siis tuleb see konserveerida. Konserveerimine läheb Eesti riigile, meie maksumaksjale maksma suurusjärgus 3–5 miljonit eurot.
Krista Aru, palun!
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister, aitäh selle vastuse eest! Ma läheksingi siit edasi. Nende kultuuriväärtuslike objektide põhimõttelise muinsuskaitselise, ehitustehnilise kas siis konserveerimise või rekonstrueerimise käigus selgus, et Riigi Kinnisvara AS-il, kes on tegelikult ju loodud selleks, et riigi kinnisvara saaks võimalikult hästi hooldatud ja edasi arendatud, puudub tänase päevani muinsuskaitseliste objektide kindel majandamiskava. Kuidas teie näete, kas üle Eesti peaks olema just nimelt Riigi Kinnisvara AS see, kes näitab ka nende muinsuskaitseliste objektide puhul head eeskuju, mida võtta kasutusele, kuidas võtta kasutusele ja mida nendega teha, arvestades ka vajalikku ökonoomsust?
Aitäh! Eks Riigi Kinnisvara AS peab arvestama ühelt poolt eelarve tasakaaluga kogu riigi sektoris, teiselt poolt sellega, et see maht, mida ta aasta jooksul investeerida saab, on, ütleme, suurusjärgus 70 miljonit eurot. Tuua see 100 miljonit kuidagi ettepoole – enne terviseasutusi, enne haiglaid, mida on samuti Eestis vaja korda teha, ehitada ja laiendada – on päris keeruline. See, et me oleme olnud nende muinsuskaitsealuste objektidega – heas mõttes, ärge lugege siit välja midagi negatiivset – alati päris keerulises seisus, vastab tõele.
Ma toon teile sama näite, mille pärast ma ütlesin, et mul pole head lahendust siit varrukast tõmmata. Linnahallile otsiti lahendust, ma julgeks öelda, umbes 18 aastat. Tegelikult on see lahendus lõppude lõpuks selline, et avalik sektor – pean silmas riiki ja linna – on leppinud kokku ja suudab teha sinna rahvusvahelise konverentsikeskuse. Otsiti samamoodi erinevaid lahendusi. Isegi ühe krooniga – ma ei eksi, just ühe krooniga – läks see müüki 1990. aastate lõpus, 2000. aastate alguses. Konkursile pandi ka kõrval olevad maatükid, lootuses, et äkki tuleb sinna investor. Praeguseks on tulemus null.
Minu meelest on oluline see, et merekindlus a) ei häviks ning b) et võimalikult suur protsent sellest hoonest või hoonete kompleksist jääks avaliku sektori kasutusse. Need pildid on tõesti ilusad, kus on merele avatud loomemajanduse kontorid, turud, kohvikud, poed, istumiskohad, jalutamiskohad. Ju see hakkab olema segakasutuses nii või teisiti. Ma pean silmas seda, et küllap seal on ühel hetkel ka mingid eluruumid. Aga minu meelest on tähtis, et see ei häviks ja et sellel oleks võimalikult suur avalik kasutus. Tegelikult on vaja otsust, kas investeerida või konserveerida.
Külliki Kübarsepp, palun!
Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Aitäh, et te võtsite vaevaks külastada seda objekti, mille kohta Vabaerakonna fraktsioon on siin arupärimistel ja infotunnis korduvalt küsinud. Teie ja Jaak Aabi vastustest jäi kõlama, et te olete välistanud võimaluse, et näiteks ettevõtted ja riik võiksid koostöös seda kompleksi edasi arendada. Miks seda ei arutata? Te lõpetasite oma eelmise vastuse väga hästi tõdemusega, et on vaja otsust. Millal see otsus tuleb?
Ma julgen öelda, et see valitsus – igal juhul tunnustus siinkohal meie koalitsioonipartneritele! – on julgenud vastu võtta keerulisi otsuseid. Ja tuleb ka selle kohta otsus. Millal see tuleb? Nagu ma ütlesin, esimene võimalus seda arutelu teha on loodetavasti selle aasta lõpus valitsuskabinetis. Krista Aru ütles, et siia võiks kaasata ka Riigikogu, kultuurikomisjoni või veel soovijaid. Ma arvan, et see ei ole üldse halb mõte, et vastava valdkonna minister tuleb seda tutvustama.
Minu meelest on merekindluse puhul jäetud üks asi tegemata – ei ole tehtud rahvusvahelist ideekonkurssi. Ma ei räägi praegu arhitektuurist, mis on ka oluline, vaid ideest, mis see sisu võiks olla. Äkki on meil parimaid näiteid võimalik õppida laiast maailmast, ja kuulata, nagu härra Ligi ütles, häid eksperte mitte ainult Eestist, vaid ka väljastpoolt seda. Ma arvan, et ükskõik, milline on tulevik, oleks igal juhul õige samm teha lahenduse leidmiseks rahvusvaheline ideekorje või -konkurss. Igal juhul.
Ma ei tea, kust kohast te võtsite selle, et me kuidagi välistame avaliku sektori ja erasektori koostöö selle kordategemisel. Mina küll ei välista. Siiralt, ei välista. Aga kuna seal kõrval on veel üks kinnistu, siis on küsimus pigem selles, mis on planeeringu maht ja ehitusmaht. Sel juhul, kui leida ja kaasata merekindluse korrastamisse ka erainvestor, tuleb kindlasti mängu ka kõrval olev kinnistu, mis on hetkel tühi. Sest erasektoril on vaja otsest majanduslikku huvi või, ütleme, kasumi teenimise võimalust, kasutegurit.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Raivo Põldarule ma ikka ei saa sõna anda. Austatud rahvasaadikud, meil on jäänud 6 minutit ja mõned sekundid peale. Kes soovib ministrite käest küsida, saab ühe minuti jooksul seda teha ja minister võib kahe minuti jooksul vastata.
Urmas Kruuse. Kellele on küsimus?
Küsimus on peaministrile. Austatud peaminister, teie künism jätkus ka vastuses. Tõepoolest, mina ei ole kordagi väljendanud seda, et põllumehi ei pea toetama, aga praeguse valitsuse eraldis on peaaegu poole väiksem sellest, mida eelmine valitsus poolteise aastaga erakorraliselt eraldas ehk 30 miljonit. Saage enne see maht täis, siis tulge ütlema, et põllumehe poole justkui alles nüüd nägu pöörati. Aga te jätsite vist spetsiaalselt vastamata minu küsimusele, mis puudutas töövõimetoetuse saajaid ja töövõimetuspensionäre. Miks on neid maksustatud erinevalt ja miks peavad ühed rohkem maksu maksma?
Aitäh! Ma alustan esimesest asjast. Tunnustus muidugi kogu Riigikogule, Riigikogu esimehele nende seitsme küsimuse operatiivse käsitlemise eest. Teiseks, ei, mina ei ütle, et alles nüüd pööratakse tähelepanu põllumeestele. Kindlasti tehti seda ka teie valitsemise ajal usinasti ja hästi. Ma ütlen, et üks valdkond, mis oli katmata – see on ju fakt, et see oli katmata –, tuleb nüüd ära katta. Nüüd, kui te küsite sellise küsimuse, siis siin infotunnis on täna kohal ka selle valdkonna minister, tervise- ja tööminister, ning ma soovitan küsida seda tema käest. Ma tean, et see teema, mille kohta te küsisite, oli teie ajal samuti otsustamisel. Nii et jah, ma arvan, et see küsimus võiks minna valdkonnaministrile, kui tohib seda soovitada.
Keit Pentus-Rosimannus, kellele on küsimus?
Küsimus on peaminister Jüri Ratasele.
Palun!
Aitäh! Hea peaminister! Järgmisest aastast rakenduv maksukaos on kaunis massiivne – nii massiivne, et üle maa korraldatakse koolitusi ja õppepäevi õpetajatele, ametnikele ja ka väikeettevõtjatele, selleks et anda mingisugustki arusaama, kuidas ja kui palju peab järgmisel aastal maksu tasuma hakkama. Viimane suur segadus on seotud 500-eurose maksuvaba määra rakendamisega. Nimelt on mõnel koolitustel väidetud, näiteks õpetajatele, et igaüks neist peab tegema eraldi avalduse selle maksuvaba määra rakendamiseks. Osal koolitustel on soovitatud seda avaldust mitte teha 500 euro peale, et vältida aasta lõpus sellist suuremat tagasimaksenõuet jne. Need on ainult mõned näited. Teil on vastuseks aega ainult kaks minutit. Ma palun, et te peaministrina lihtsalt ja selgelt selgitaksite, kuidas see süsteem järgmisel aastal rakendub. Kas on vaja igaühel teha avaldus? Kas selle avalduse võib teha, näiteks õpetajate puhul, 500 euro peale? Kuidas see välja nägema hakkab?
Aitäh teile küsimuse eest! Muidugi ma vastan lihtsalt ja selgelt. Teie küsimus nõuab muidugi natuke pikemat vastust. Kõigepealt tuleb ümber lükata see hirmutamine, mida te siin teete, et on maksukaos või kuidas te ütlesitegi. Õpetajate palgatõus on järgmise aasta prioriteet. Õpetajate palga alammäära tõus on väga selge prioriteet. Kui te nimetate seda maksukaoseks, siis, ma ei tea, tuleb seda ka õpetajate ees öelda. Ma olen igal juhul teiega nõus debateerima õpetajate ees sellel teemal.
Teine küsimus, samuti õpetajatega seotud – nendega, kes töötavad lasteaedades. Lasteaiaõpetajate palgatoetuse komponent on samuti järgmise aasta riigieelarves sees. Kui te nimetate seda maksukaoseks, siis tuleb sellel teemal teiega debateerida nende ees. Kultuuritöötajate palgatõus, politsei, pääste, toll, sotsiaalhoolekande inimeste palgatõus – ma ei nimetaks seda maksukaoseks. Ma arvan, et see on üle hinnatud.
Nüüd, 500 eurot tulumaksuvaba miinimum, mille kohta te küsisite. Ma arvan, et kõige olulisem lähtekoht siin on see – selles mõttes on teil küll õigus –, et tegemist on võib-olla isegi 21. sajandi kõige suurema maksupoliitilise muudatusega. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 180 eurolt 500 eurole. Tõsi on see, et ka meie valitsuskabinetis näiteks võtsime ühe valdkonna, kus me tegelikult soovime selgust ja pigem nullbürokraatia varianti. Mida see tähendab? Seda, et inimesed ise ei peaks tulumaksuvaba miinimumi tõusu tõttu midagi proaktiivselt tegema, vaid seda teeb riik. Hetkel ma tean, et teatud muudatused on veel plaanis teha. Komisjon on seda arutanud Riigikogus. Ma pean tunnustama ka ametnikke nii Maksu- ja Tolliametis kui ka ...
Aitäh!
Jah. Aitäh!
Andres Herkel, palun! Kellele on küsimus?
Aitäh, härra esimees! Küsimus on austatud peaministrile. Te nimetasite enne rahandusministri tõstatatud küsimust ebaõnnestunud aktsiisitõusude ärajätmise kohta tuleval aastal uitmõtteks. Ma leian, et see kõlas pisut halvustavalt, niimoodi pehmelt öeldes. Ometigi, teie aktsiisipoliitikal on negatiivsed tagajärjed laekumistele, piirikaubandusele, maapoodidele jne. Minu küsimus on see: miks te ei läinud parandama Reformierakonna 2015. aasta viga ja miks te ei taastanud omaaegset, Andrus Ansipi valitsuse tehtud kolmepoolset kokkulepet tootjate, tervisekaitsjate ja poliitikute vahel, et tagada selles küsimuses aktsiisirahu? Te valasite õli tulle.
Aitäh! Ma olen üheksal korral kümnest näinud Vabaerakonnaga pigem sellist ühisjoont. Täna, võiks öelda, on see olnud sajaprotsendiline – sellesama valimiskampaania puhul ja merekindluse puhul. Aga nüüd ma näen teiega erijoont. Erijoon on see, et alkoholiaktsiisi tõusu puhul ei ole olnud meie esmane soov, nagu teie ütlesite, täita sellega eelarvelaekumiste kukrut. Esmane soov on olnud see, et Eesti inimeste alkoholitarbimine väheneks. Te ütlesite, et alkoholiaktsiisi tõus on negatiivne. Tõesti, oleneb, kustpoolt vaadata. Kui me vaatame alkoholitarbijate tervise aspektist, siis räägivad faktid oma keelt. Alkoholi tarbimine on õnneks aasta-aastalt vähenenud, kuigi mitte ainult aktsiisipoliitika või finantspoliitika mõjul, vaid kindlasti ka teavituspoliitika mõjul. Aga see on olnud selle valitsuse, ütleme, kõige olulisem lähtekoht alkoholiaktsiisi tõusu puhul. Ei, ma ei ütleks, et rahandusminister on kuidagi läbi kukkunud. Kindlasti ei ole. Rahandusministri sõnal on suur kaal ja kui tema paneb mingi teema lauale, siis tuleb seda arutada ja näha tervikpilti. Tervikpilti saab aga selles kontekstis näha kas riigi eelarvestrateegia koostamisel või riigieelarve koostamisel. Praeguseks on aga mõlemad hetked mööda läinud.
Austatud Riigikogu, infotunni aeg on läbi. Aitäh, Vabariigi Valitsuse liikmed!
