Aitäh! Alati, kui teie küsite, härra Sõerd, mõtlen ma küsimust kuulates, et minul poliitikuna on veel nii palju õppida, kuidas küsimust esitada ja kehakeelt kasutada. Ei, mis siin ette heita on, tuleb lihtsalt võrrelda. Eks fiskaalpoliitikas ja rahandusmaailmas, loomulikult, ole võrdlused ja analüüsid alati omal kohal. Ma rääkisin seda, et kui aastal 2018 on eelarve struktuurne positsioon –0,25 peal, siis mis ta näiteks oli kümme aastat tagasi, aastal 2008. Vastab tõele, et see miinus oli 20 korda suurem, ta oli seal üle 5%. Ja riik sai hakkama. Nii et ei saa öelda seda, et kui on –0,25%, siis reservides pole sentigi, kui ma teist õigesti aru sain. On küll, ma olen Rahandusministeeriumist järele küsinud. Järgmisel aastal, kui kõik riigi reservid kokku liita, on see summa – ma loodan, et ma väga ei eksi – circa 1,89 miljardit eurot. Nii et kui te ütlete, et reservides pole sentigi, siis see on hirmutamine. See ei vasta tõele.
Teine asi on see, mida ma ütlesin ka teie heale fraktsioonikaaslasele – ja ma tõesti arvan seda –, et on teatud küsimused, mis on vaja ära lahendada. 2009. aastast alates on kogu aeg vaieldud selle üle, kas omavalitsustele tuleb anda tulubaas tagasi või ei. See ongi valikute koht, sest on ju võimalus otsustada, et seda ei tule anda, nagu on põhimõtteliselt seitse aastat otsustatud. Praegune koalitsioon arvab, et tuleb anda tagasi, et omavalitsused saaksid pakkuda parema kvaliteediga teenuseid. Sama asi on haigekassaga. Me võime vaielda kui palju tahes, kas ravijärjekordasid on vaja lühendada või ei ole vaja. Koalitsioon on öelnud, et on vaja lühendada. Ka see on eelarve mõttes kulu, te teate seda väga hästi. Nii et eelarve jõuab tasakaalu, ma loodan, hiljemalt aastaks 2020.