Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VI istungjärgu 3. töönädala teisipäevast istungit. Täna on meil kõigil põhjust õnnitleda sünnipäeva puhul Marianne Mikkot ja Taavi Rõivast, kus iganes ta praegu ka ei viibi. (Aplaus.) Eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks on mikrofon avatud. Palun, Arto Aas!

Austatud istungi juhataja! Eelmisel nädalal oli ka kolleeg Remo Holsmeril sünnipäev, aga teda siin ei õnnitletud. Miks selline diskrimineerimine?

Ma ootasin eile ... (Aplaus.) Ma isegi julgeksin jätkata seda rida: ma ootasin eile pikisilmi Kalle Laanetit, kellel oli sünnipäev, aga ta ei tulnud ... (Aplaus.) Hüva, paremini vist ei saagi tööpäeva alustada. Jaak Madison, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Võime veel plaksutada, sünnipäevad on tähtsad asjad. Ka minu poolt palju õnne, proua Mikko! Mul on rõõm! Annan viie Riigikogu liikme nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu. Allakirjutanute hulgas on õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid, Vabaerakonna fraktsiooni esimees Artur Talvik, Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme, siinkõneleja ja Keskerakonna fraktsiooni liige Toomas Paur. Otsuse eelnõu pealkiri on "Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine". Pealkiri on pikk, kuid täpne. Lühidalt öeldes, 22. oktoobril 2010. aastal mõistis ringkonnakohus välja hüvitise sertifikaadiomanikele, kes kandsid kahju NSV Liidu Välismajanduspangas kontode külmutamise tõttu. Riik seda otsust ei täitnud. Riigilt mõisteti kohtuotsusega välja kahjusumma 3200 eurot, mille ta küll maksis ära, tunnistades sellega oma vastutust asjaomaste rahasummade eest, aga siiamaani on need nõuded sertifikaatide alusel üleval. Me peame ülimalt oluliseks, et see teema oleks jätkuvalt laua peal ja reaalselt kannatanud saaksid kas või 25 aastat hiljem oma kahjutasu kätte. Aitäh!

Eerik-Niiles Kross.

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on au esitada Riigikogu avalduse eelnõu ja lisaks sellele üks arupärimine. Ma teen lühidalt, et ajapiiridesse ära mahtuda.
Paljud teist panid kindlasti tähele, et eile toimus Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendum. Kurdid on seda sada aastat oodanud. Kõik läks väga rahulikult. Seal on 3,9 miljonit hääletajat, oma hääle andis 3,48 miljonit inimest ja esialgsetel andmetel 76% toetas iseseisvumist. Sellega seoses on mul üle anda avalduse eelnõu, mis on sisult tasakaalukas, kutsudes üles austama nii Iraagi territoriaalset terviklikkust kui ka väljendades kurdide püüdluste mõistmist. Avaldame selles lootust, et protsess kulgeb rahulikult ka edaspidi. Loodan, et see saal toetab seda.
Ja teiseks: neljal Reformierakonna saadikul on arupärimine majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile, mis puudutab riigiettevõtte EVR Cargo teostatavaid investeeringuid Venemaa Föderatsioonis. Meil on rida küsimusi, millest vahest kõige tõsisem on neist viimane: "Kas vastab tõele, et Teie valitsemisala riigiettevõte on ostnud ilma konkursita ja ilma nõukogu ja üldkoosoleku otsuseta, kuid mõlema vaikival nõusolekul Venemaalt 500 vagunit kõrgema hinnaga, kui pakuti konkursil viie ettevõtte poolt?" Siin on üsna mitu tõsist küsimust veel. Me loodame, et see arupärimine ei too kaasa liiga tõsiseid uurimisi, aga samas me tahame saada ausaid vastuseid.

Monika Haukanõmm, palun!

Härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan kaheksa Vabaerakonna liikme nimel üle arupärimise tervise- ja tööminister härra Ossinovskile. Tegu on arupärimisega haigekassa juhtimise muudatuste kohta. Nagu me kõik teame, Eesti Haigekassa on väga tähtis organisatsioon, kus langetatud otsused puudutavad meid kõiki, igat eestimaalast. Oma otsustega mõjutab nõukogu kogu Eesti tervishoidu, arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Valitsus on saatnud kooskõlastusringile Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse vähendada haigekassa nõukogu liikmete arvu 15-lt 7-ni. Seda on põhjendatud sellega, et suur nõukogu on ebaefektiivne, vastutus on hägune, esineb huvide konflikte, nõukogu liikmetel ei ole täiel määral vajalikke teadmisi-oskusi. See kõik takistab heade otsuste vastuvõtmist. Samas on muudatuste selgitamisega hätta jäädud nii seletuskirjas kui ka edasises kommunikatsioonis. Ei ole suudetud seda vajadust üheselt ja arusaadavalt selgitada. Nii on otsusega rahulolematud arstid, kes väidavad, et meditsiiniline pädevus nõukogus väheneb, otsused muutuvad liiga poliitiliseks jne. Et sellest kõigest paremini aru saada, olemegi esitanud ministrile neli küsimust. Selle ajaga, mis tal on jäänud siia pulti tulemiseni, suudab ta loodetavasti kõigile nendele küsimustele vastused kujundada. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja kaks arupärimist ning juhatus käitub nendega vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 91 rahvasaadikut. Peeter Ernits, kas protseduuriline küsimus?

Jah. Miks me diskrimineerimine kolleeg Pomerantsi? Kui me õnnitlesime Kalle Laanetit, siis Marko vaatas seda väga nukralt. Tal nimelt oli päev varem sünnipäev. (Aplaus.)

Ma arvan, et meil on kõigil põhjust üksteist õnnitleda ka sel puhul, et me laupäevase maailmalõpu nii kergelt üle elasime. (Aplaus.) Paljud asjatundjad ju seda ennustasid.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 445 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Soovi sõna võtta ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 445 lõpphääletus. Kas oleme valmis hääletama?
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 445. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 83 rahvasaadikut, erapooletuid oli 1, vastu ei olnud keegi. (Aplaus ja hõisked rõdul.) Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seadus on aplausi saatel vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 501 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Priit Sibula!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Toetudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 90 lõike 1 punktile 2, algatas IRL-i fraktsioon eelnõu. Selle sisu on väga lihtne. Kuna Kalle Muuli volitused parlamendiliikmena lõppesid, siis ei saa ta enam korruptsioonivastase erikomisjoni liige olla. Seepärast teeb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ettepaneku, et seal esindaks IRL-i fraktsiooni Mart Nutt. Aitäh!

Head kolleegid! Mõlemale ettekandjale on võimalik esitada ka küsimusi. Esimese ettekande puhul seda teha ei soovita. Palun teiseks ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere hommikust, lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas asja 26. septembril ja leidis, et mina võiks olla ettekandja. Kõik on selle poolt, et muudatus toimuks ettepandud kujul. Palun eelnõu lõpphääletusel toetada! Aitäh!

Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised neid tegelikult avamata. Eelnõu 501 kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, nii et võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 501. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 70 rahvasaadikut, erapooletuid ei olnud ja keegi ei hääletanud ka vastu. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu on otsusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks" muutmine" eelnõu 502. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Priit Sibula!

Üks kord tuleb mul veel kõnepulti tulla. Praegu on tegu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni lihtsa palvega muuta meie esindajat nimetatud komisjonis. Kui seni oli seal IRL-i fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seeder, siis loodame, et pärast tänast otsust esindab meid Riigikogu probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks Maire Aunaste. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et see vahetus on mõistlik. Kolleeg Seederi seisukohti, kuidas rahvastikukriisi võiks lahendada, ma tean. Aga kas oskate mulle öelda, millised on teda asendama hakkava kolleeg Aunaste vaated rahvastikukriisi lahendamisele?

Aitäh! Seda on võimalik kindlasti teada saada, kui see komisjon tööle hakkab.

Andres Herkel.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma arvan, et fraktsioonis te ikkagi arutasite, milline on komisjonist lahkuva härra Seederi hinnang selle komisjoni senisele tegevusele. Kuivõrd efektiivne see töö teie arvates on olnud?

Aitäh! Ma ei mäleta, kui elav see diskussioon oli, aga kuna see komisjon on moodustatud ja komisjonis on igal fraktsioonil üks esindaja, siis IRL-i fraktsioon soovis ennekõike sinna oma esindaja määrata. Ma arvan, et teema on nii või teisiti Eesti ühiskonnas aktuaalne ja selle probleemi tõsidusele tähelepanu juhtimiseks see probleemkomisjon omal ajal ka moodustati.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Tuletan meelde, et pärast on võimalik fraktsioonide nimel ka läbirääkimistesse asuda. Marko Pomerants, palun! Teie esitate juhtivkomisjoni ettekande.

Tervist! Juhtivkomisjon arutas ka seda küsimust 26. septembril ja jõudis arusaamisele, et Helir-Valdor Seeder tuleb välja vahetada Maire Aunaste vastu. Siin küsiti Maire Aunaste ja Helir-Valdor Seederi vaadete kohta – need langevad rahvastikuküsimustes kokku. Lisaks oli veel küsimus, miks on Maire Aunaste see uus kandidaat. Vastus on väga lihtne. Kui me tavaliselt oleme harjunud küsima, mida partei võiks anda meile, siis Maire küsis, mida ma saan veel anda erakonnale. (Naer.)

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, härra Pomerants! Ma ei saa aru, miks peab Riigikogu siin IRL-i siseasju arutama. Juba mitmendat punkti te käite kordamööda puldis ja vahetate oma liikmeid. Aga kuna ma kuulsin teie soovist vastata küsimusele, siis tulen teile vastu. Öelge, milline on Helir-Valdor Seederi pärand selles komisjonis! Kuidas see on mõjutanud rahvastikuprotsesse ja millised uued ideed on siin Riigikogus leiutatud rahvastiku taastootmiseks?

Helir-Valdor Seeder on teatavasti konservatiiv, kes on oma elus pooldanud traditsioonilisi meetodeid. Ta on kindlasti neid seisukohti ka komisjonis esitanud.

Peeter Ernits.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan siit. Milliseid meetodeid on kasutanud Helir-Valdor Seederi mantlipärija?

Aitüma! Seda me komisjonis ei arutanud. Mina aga olen siin komisjonis arutatu ettekandja.

Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Juhataja mõtiskleb selle üle, kui mõttekas on alustada tööpäeva aplausiga. Nüüd on fraktsioonide esindajatel võimalus alustada läbirääkimisi. Seda soovi ma ei näe. Eelnõu 502 kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, mistõttu võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks" muutmine" eelnõu 502. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Lõpphääletusest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Nad kõik olid selle otsuse eelnõu poolt. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks" muutmine" eelnõu 502 on otsusena vastu võetud.

Neljas päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks" muutmine" eelnõu 503 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Priit Sibula!

Austatud kolleegid! Olen täna siin puldis teie ees viimast korda. Sel korral palub IRL-i fraktsioon riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud probleemkomisjonis vahetada välja asendusliige. Kuna Siim Valmar Kiisleri volitused parlamendiliikmena lõppesid seoses tema asumisega ministriametisse, siis palume nimetada tema asemele Marko Pomerantsi. Aitäh!

Küsimusi ettekandjale ei ole. Palun põhiseaduskomisjoni esimehel Marko Pomerantsil tulla ja kõnelda juhtivkomisjoni nimel!

Aitüma! Juhtivkomisjon võttis ka selles küsimuses otsuse vastu 26. septembril. Ma ei tea, kas ma peaksin ennast taandama – see küsimus puudutab minu isikut, aga kuna Siim Valmar Kiisler on minu asendusliige Keskkonnaministeeriumis, siis mina pean teda asendama siin.

Küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Eelnõu 503 muutmiseks ettepanekuid ei esitatud, nii et võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks" muutmine" eelnõu 503. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 69 rahvasaadikut, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks" muutmine" eelnõu 503 on otsusena vastu võetud.

Viies päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 478 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Madisoni!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Käesoleva aasta 5. juunil algatas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu.

Andestust, austatud ettekandja! Palun osutame ettekandjale väärilist tähelepanu! Palun jätkake!

Eelnõu kohaselt muudetakse seaduse § 1 lõiget 3, mille sõnastus oleks järgmine: "Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 10 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Alates kolmandast lapsest perekonnas ei ole vanemate poolt kaetavat osa." Eelnõu kohaselt jõustuks see seadus 2018. aasta 1. augustil.
Eelnõu eesmärk, nagu ka seletuskirjas on välja toodud, on vähendada regioonides valitsevat ebavõrdsust. Seaduse kohaselt võib lasteaia kohatasu olla kuni 20% riigi alampalga määrast. Väga paljudes kohtades on see juba praegu 10% alampalga määrast, mõnes piirkonnas, näiteks Tartus, aga 15% ja paaris omavalitsuses 20% alampalga määrast. Kuna Eesti keskmine lasteaia kohatasu määr on 10% ringis, siis pole põhjendatud, et eri omavalitsuste vahel on nii suured käärid. Muutmisettepanek on otseselt seotud ka alampalga tõusuga igal aastal. See on tõusnud üsnagi märkimisväärselt, aga seetõttu tõuseb automaatselt ka lasteaia kohatasu ja see tähendab lastevanematele märgatavat kulu.
Meie eelnõu kohaselt ei oleks alates kolmandast lapsest perekonnas vanemate poolt kaetavat osa. Paljudes omavalitsustes on see juba praegu tagatud, kuid see võiks olla reegel kõikidele omavalitsustele. Toon näiteks mõned omavalitsused, kes on suutnud lasteaia kohatasu väga väikese hoida. Paides moodustab see tasu 7,5% riigi alampalga määrast, Kuressaares 9%, Viljandis 10%. Võru linnas ei ole lasteaia kohatasu seotud alampalga määraga, vaid on lihtsalt 17 eurot lapse kohta. Samas, nagu ma juba märkisin, on mitmeid omavalitsusi, näiteks Kiili vald, kes rakendab maksimummäära 20%.
Me arvame, et tegemist on hea ja vajaliku eelnõuga, mille jõustumine seadusena toetaks majanduslikult ka noori perekondi ja annaks kindlustunnet, nii et kolmas laps ei jääks tulemata sellepärast, et ei suudeta maksta lasteaia kohatasu, mis võib olla 60–70 eurot kuus. Vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

Esimese küsimuse esitab Krista Aru. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te tutvustasite ka kultuurikomisjonis oma seaduseelnõu ja seal kujunes meil diskussioon just selle küsimuse ümber, mille ma teile nüüdki esitan, et saal ka kuuleks. Kui palju on neid omavalitsusi ja millised need on, kes rakendavad tasumäära vahemikus 10% kuni maksimummäär 20%? Te nimetasite juba Kiili valda, aga meil oli neid jutuks veel. 

Ministeeriumi esindaja vastuste kohaselt on 85%-l omavalitsustest lasteaia kohatasu määr kuni 10% alampalgast. Määra 15–20% on rakendanud kuus omavalitsust, kaks omavalitsust on rakendanud määra 20%. Kui ma õigesti mäletan, on need Kiili vald ja Saue linn. Vahest ma eksin, küsija võib pärast üle täpsustada, kuid minu arvates on need just Kiili ja Saue. Seega, 15% omavalitsustest on need, keda see seadus otseselt puudutaks ja kes oleks sunnitud kohatasu määra alandama.

Peeter Ernits.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te ütlete seletuskirjas, et kohatasu sõltub eelkõige kohaliku omavalitsuse poliitilistest otsustest. Kiili vallast ja Sauest te rääkisite, aga milliste erakondade juhitavates omavalitsustes on lasteaia kohatasu teie meelest liiga suur?

Aitäh! Ainukene omavalitsus, mille puhul ma saan konkreetselt öelda, kes on juhtpositsioonil, on Tartu linn, kus on võimul Reformierakond ja lasteaia kohatasu on 15% alampalga määrast. Mis puudutab Kiili valda ja Saue linna, siis peaks pöörduma otse nende omavalitsuste juhtide poole, et nad selgitaksid, mis erakonnad seal koalitsioonis on ja miks on lasteaia kohatasuks kehtestatud 20% alampalga määrast.

Andres Ammas.

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Mulle jäi silma üks seletuskirja lause seaduse mõjude kohta. Te ütlete, et kui omavalitsustes võib tekkida puudujääk – tõenäoliselt tekibki –, siis "tuleks optimeerida eelarves olevaid tulusid ja kulusid". Kui teile tüli ei tee, äkki räägite need optimeerimisvõimalused natukene selgemalt lahti. Mida te siin eeskätt silma peate? Kas te olete eelnõu ette valmistades uurinud, miks seal Tartus, Kiilis või ka Tallinnas need kulud suuremad on? Mida te neile omavalitsustele konkreetsemalt soovitate?

Aitäh, hea küsija! Eelnõus ei ole seda märgitud ja olekski võimatu välja tuua kõikide omavalitsuste nüansse, kuidas oleks võimalik kulusid optimeerida. Küll aga võin nimetada mõnd omavalitsust, kus pole raha eraldamisel kuigi palju lähtutud selle eelnõu eesmärgist ehk noorte perekondade toetamisest ja iibe soodustamisest. Näiteks Viljandis tekitati viis aastat tagasi üks eraldi abilinnapea koht, kuna seda nägi ette poliitiline kokkulepe, loomaks uut koalitsiooni. Küsimus on, kas see oli põhjendatud eelarveline kulutus. Abilinnapea koha loomise asemel võinuks sama summa eest alandada kas või 1% võrra lasteaia kohatasu. Nii et omavalitsuseti on olukord väga erinev ja seletuskirjas oleks võimatu märkida, kus peaks kulusid optimeerima, kas Saue linnas või Kiili vallas või veel kusagil. Aga kui me näeme, et 85% omavalitsustest on suutnud selle tasu määra 10%-st madalama hoida, siis loogiliselt võib järeldada, et ka 15% ülejäänud omavalitsusi peaks seda suutma.

Märt Sults.

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Teema on väga aktuaalne. Küsin niisuguse küsimuse. Kas te ka sellise idee peale olete mõelnud – see küll teie tänase teemaga ei kattu –, et lasteaia kõige vanem rühm üldse kohatasust vabastada?

Aitäh, hea küsija! See on asjalik mõte, millekohane muudatusettepanek on kindlasti võimalik peale esimest lugemist esitada, kui hea saal eelnõu teisele lugemisele lubab. Selle teema võib siia sisse tuua või siis algatada eraldi eelnõu, mille üle, ma usun, kõik fraktsioonid on nõus meeleldi arutlema ja kui võimalik, selle ka heaks kiitma.

Jürgen Ligi.

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete vist selle seletuskirja ise kirjutanud. Seal nimelt öeldakse, et kohatasu sõltub omavalitsuse poliitilisest otsusest. Siiani on EKRE ja Rahvaliit ikka olnud seisukohal, et omavalitsus võib otsuseid langetada. Seda nimetatakse teiste sõnadega omavalitsuse autonoomiaks. Öelge, milliste poliitiliste otsuste langetamise õiguse te veel omavalitsustelt ära tahate võtta! Ja kuidas oleks Riigikoguga? Ka see siin on praegu poliitilise otsuse koht. Kas see on midagi väga räpast, kui me poolt hääletame?

Aitäh, auväärt küsija! Konservatiivne Rahvaerakond on alati pooldanud omavalitsuste iseotsustusõigust. Kuid endise ministrina te saate kindlasti väga hästi aru, et praegu sõltub lasteaia kohatasu ülempiir seaduse kohaselt alampalga määrast, mis kehtib kogu riigis, üle Eesti, sõltumata omavalitsuste poliitilisest tahtest, sõltumata koalitsioonist, mis iga nelja aasta järel paika pannakse. Seetõttu on tähtis, kui suure määra kasuks me otsustame: kas me määrame lasteaia kohatasu ülempiiriks 10% või 20% alampalgast. Praegu on olukord selline, et 85%-s omavalitsustes on lasteaia kohatasu kuni 10% alampalga määrast. Seega on ainult 15% omavalitsusi, kes kasutab võimalust nõuda suuremat tasu.
Kui rääkida tsentraliseerimisest ja iseotsustusõigusest omavalitsustes, siis kunagi ei ole Eesti Konservatiivne Rahvaerakond heaks kiitnud seda, et gümnaasiumivõrk on riiklikult paika pandud ja omavalitsustel ei ole võimalik otsustada, kas nad tahavad oma ühe või mitme gümnaasiumiga jätkata või tuleb riigigümnaasium. Riik ütleb, mida ja kuhu tuleb ehitada. See on üks näide tsentraliseerimisest. Nii et teie küsimuse esimene pool, mis puudutas omavalitsuste iseotsustusõigust, oli täiesti asjakohane. Kuid selle seaduseelnõuga me tahame võrdsustada lastevanemate kohtlemist ja parandada perekondade toimetulekut. Alampalga määr on sama nii Tartu linnas, Tallinna linnas kui ka Võru vallas, aga lasteaia kohatasu on erinev.

Helmut Hallemaa.

Aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! Otseselt ei ole see küll selle eelnõu teema, aga ma küsin sinu käest niimoodi: kui põhjendatuks sina kui selle eelnõu esitaja ja ettekandja pead üldse lasteaia kohatasu sidumist palga alammääraga? Näiteks Viljandis oli nii, kui need asjad seoti, siis kohatasu tegelikult kasvas.

Aitäh, hea küsija! See teema oli ka kultuurikomisjonis laua peal. Me arutasime, kas on põhjendatud siduda see igal aastal muutuva faktoriga, milleks on alampalga määr, või võiks leida mingisuguse muu teguri, mille abil seda reguleerida. Olemasolev seadus on selle tasu sidunud alampalga määraga ja meie eesmärk on olukorda omavalitsustes võrdsustada. Seetõttu olemegi oma ettepaneku teinud. Kuid loomulikult, kui on parem idee või tuleb parem lahendus, mis on tehtud eelkõige lastevanemate ja perekondade huvidest lähtudes, siis see on tervitatav. On tore, kui luuakse mingisugune parem süsteem, et lastevanemate kulud oleks võimalikult väiksed ja samal ajal oleks tagatud lasteaedade toimetulek omavalitsustes.

Peeter Ernits, teine küsimus.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Seletuskirjas on öeldud, et eesmärk on, et iive kasvaks ja suureneks paljulapseliste perekondade arv. Minu küsimus on selline. Paides on kohatasu 7,5% alampalgast, Tartus poole suurem ehk 15% alampalgast ja Kiili vallas hoopis 20%. Kas teil on andmeid viimase nelja aasta kohta, kui palju on Paides, Tartu linnas ja Kiili vallas iive kasvanud ja kui palju on suurenenud paljulapseliste perede arv?

Aitäh, auväärt küsija! Iivet peab silmas eelnõuga muudetava § 1 lõike 3 viimane lause: "Alates kolmandast lapsest perekonnas ei ole vanemate poolt kaetavat osa." Praegu on väga raske võrrelda olemasolevat olukorda võimaliku tulevikustsenaariumiga, kuid loomulikult see on õigustatud tähelepanu juhtimine. Me võiksime tõesti seda analüüsida ja küsida ministeeriumist teiseks lugemiseks andmeid, kui palju paremini tulevad toime perekonnad omavalitsustes, kus on soodsamad tingimused teisele ja kolmandale lapsele või lausa tasuta koht lasteaias, võrreldes peredega omavalitsustes, kus lasteaia kohatasu on 20% või 15% alampalgast ja kus peab maksma iga lapse pealt. Kindlasti oleksid need andmed väga huvitavad vaadata ja ma arvan, et järgmiseks lugemiseks võiks need meil laua peal olla.

Mihhail Stalnuhhin.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teades sinu ja teiste EKRE liikmete suhtumist vene keelde – te ei räägi seda – ja teades teie suhtumist vene keeles rääkivatesse inimestesse kui valijaskonda – nad ei tohiks hääletada –, ma siiski ettevaatlikult püüan täpsustada. Kas see ettepanek, mis teie seaduseelnõus on, käib kõigi lasteaedade kohta või ainult eestikeelsete lasteaedade kohta? Kui kõigi, siis mille näitaja see on: kas see on teatud euroopalik liberalism või proletaarne internatsionalism? Kuidas sa seda hindaksid?

Aitäh, auväärt küsija! Teie küsimuse esimene pool oli väga üldistav ja subjektiivne, sinna oli väga palju valet sisse põimitud. Väga paljud meie liikmed räägivad vahel vene keeles ja võivad tulla ka teiega vene keeles rääkima. Aga seda töövälisel ajal, kuna siin saalis räägitakse riigikeeles ehk eesti keeles. Ning EKRE liikmeskonnas on üsna palju venekeelseid inimesi, osa neist lausa kandideerib kohalikel valimistel. Mis puudutab meie suhtumist venekeelsetesse inimestesse, siis meil ei ole mitte midagi selle vastu, kui vene emakeelega inimene, kes on suutnud teha riigikeele ja kodakondsuse eksami ja tahab olla Eesti patrioot, saab hääletada. See on täiesti normaalne ja samasugused õigused kehtivad kõikidele inimestele, sõltumata nende päritolust või nende kodusest keelest. Nagu me oleme alati öelnud, kõigile kehtivad samad reeglid: kõigil on samad kohustused ja samad õigused, kui nad on Eesti Vabariigi kodanikud.
Sama põhimõte kehtib lasteaedade puhul. Selle eelnõu kohaselt ei ole vahet, mis keeles toimub kasvatustöö lasteaias. Kuid tulevikus võiks see seadus – loodetavasti on see nii juba lähitulevikus – kehtida ainult eestikeelsetes lasteaedades, kuna kõik lasteaiad ongi eestikeelsed. Loodan seda eelkõige lähtudes laste huvidest, sellest, et neil oleks riigikeel selge juba maast madalast peale.

Jürgen Ligi.

Aitäh! Hea ettekandja, palun keskenduge küsimusele! Ma ei saanud vastust oma esimesele küsimusele ja kordan seda teises sõnastuses. Öelge, miks teie poliitiline otsus vähendada omavalitsuste autonoomiat on parem otsus kui omavalitsuste enda otsus nende pädevusse kuuluvas valdkonnas. Pean siin silmas lasteaia kohatasu. Miks teie poliitiline otsus on õilis, aga omavalitsuste oma on probleem, nagu te seletuskirjas kirjutate?

Aitäh, auväärt küsija! Me peame seda õigustatud poliitiliseks otsuseks, kuna soovime reguleerida seda probleemi kogu riigis. Praegu on omavalitsustele lasteaia kohatasu kehtestamisel ette antud liiga kõrge piir. Alampalk tõuseb igal aastal terves Eestis, mitte ainult Kiili vallas või Võru vallas. See on üks põhjus. Teine põhjus on see, et kui sellesse sättesse on jäetud liiga suur lõtk, nii et ühes omavalitsuses on see määr 7,5% ja teises omavalitsuses 20% alampalgast, siis nelja aasta pärast, kui võimul on uus omavalitsus ja on vaja uusi eelarveallikaid leida, on see üks väga hea koht, kust saab garanteeritult eelarvesse tulu. Aga see ei ole koht, mille puhul see oleks õigustatud. Ei ole õigustatud teenida laste ja perekondade arvel. See ongi meie poliitiline motivatsioon. Just seepärast me peame õigustatuks reguleerida seda riiklikult ja vähendada kohalike omavalitsuste autonoomiat lasteaia kohatasu määraga liiga suures ulatuses mängida. See on väga konkreetne vastus teile, loodetavasti see rahuldab teid. Eks me ole kuulnud palju hullemaid vastuseid, kui mõni minister siin puldis vastamas on olnud.

Toomas Jürgenstein.

Hea Jaak! Komisjonis oli sellest juttu, aga ma tulen siiski oma küsimuse juurde tagasi. Alates kolmandast lapsest perekonnas ei ole eelnõu järgi vanemate kaetavat osa. Lapsed kasvavad. Seda, et kolm last on ühel ajal lasteaias, juhtub, aga mitte sageli. Kas see vabastus on ka siis, kui üks laps on koolis ja kaks lasteaias või kaks on koolis ja üks lasteaias? Kuidas see mõeldud on?

Aitäh, auväärt küsija! See oli komisjonis tõesti arutelu all ja tekitas küsimusi. Eelnõu sõnastuse kohaselt kehtib see alates kolmandast lapsest perekonnas. See tähendab, et kui juba üks laps käib näiteks kolmandas klassis ehk siis enam mitte lasteaias, siis kolmanda, alles lasteaias käiva lapse eest kohatasu maksma ei pea. Selle eelnõu kohaselt tõesti nii on. Kas see on õige või vale, on arutelukoht. Mina ei ütle, et minul on ainuõige lähenemine sellele küsimusele. Samahästi võib seda sätet ka täpsustada. Aga oleks hea, kui alates kolmandast lapsest peres lapsevanema kaetavat lasteaia kohatasu osa ei oleks. Kui teie, hea kolleeg, teete mingi muudatusettepaneku, siis loodetavasti saab selle üle pikemalt arutada.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Eelnõu seletuskirjast loeme: "Lisaks sellele soodustab see iibe kasvu ja suurendab paljulapseliste perekondade arvu." Tänaseks peaks sul olema ka mingi statistika võtta. Neljas vallas – need on Tarvastu, Pühalepa, Kanepi ja Kolga-Jaani – peaks olema laste arv plahvatuslikult kasvanud ja kolmelapselisi peresid hästi palju. Kas see on nii? Kas on statistikat, mida saab välja tuua?

Aitäh, auväärt küsija! Tegemist on filosoofilise küsimusega. Me võime näiteks oletada, mitu perekonda on jäänud Kolga-Jaani vallast ära kolimata selle tõttu, et neil on soodsam panna kolmas laps kohalikku lasteaeda ja nad pole pidanud kolima Viljandi linna või veel suuremasse keskusesse, Tartusse või Tallinnasse. Selle kohta ei saagi olla täpset statistikat. Ei saa olla statistkat, et ainult tänu sellele, et omavalitsuses on suuremad soodustused kui naabervallas, on seal sündimus kasvanud näiteks 1,1%. Niisugust statistikat ei ole, ma uurisin välja. Keegi ei tea täpselt, kas just nimelt väike lasteaia kohatasu on põhjus, miks on jäädud oma valda elama. Vahest on hoopis ühel vanematest väikeses vallas tulusam töökoht, nii et pole mõtet töökoha pärast teise valda elama minna. Kuid see on üks meede ja see järgib sama loogikat kui regulatsioon, et alates kolmandast lapsest maksab riik suuremat lapsetoetust. Küsimus ongi iibes. Riik tahab toetada lasterikkaid perekondi. See oleks üks väikene samm edasi selles suunas, et Eesti keskmine iive oleks millalgi vähemalt 2,1 last naise kohta ja et meie rahvaarv ei väheneks.

Andres Ammas.

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Mul on ettepanek, et räägime veel rahast natuke. Teie ettekandest võis jääda mulje, et need, kui ma õigesti aru sain, kuus omavalitsust, kus lapsevanema osalus ületab praegu 10% alampalgast, tahavad lastevanemate arvel kuidagi rikastuda – palgata aselinnapäid või teha mida tahes. Ka praegune seadus võimaldab kohalikel omavalitsustel rakendada erisusi, vabastada lapsevanemad osaliselt või täielikult kohatasust, vabastada sellest näiteks pere kolmas laps. Ja kõike seda minu andmetel ka rohkesti tehakse. Pealegi, lapsevanema osalustasu ei moodusta kõigist nendest kuludest, mis omavalitsustel lasteaia peale kulub, sugugi mitte suuremat osa, vaid väiksema osa. Kas te olete neid kuut omavalitsust ka selle pilguga vaadanud, kui palju seal praegu neid soodustusi rakendatakse? Ega te ei murra praegu lahtisest uksest sisse?

Aitäh! Üks osa vastusest sellele küsimusele on siin varem juba kõlanud. Fakt, et 85% omavalitsustest rakendab maksumäära kuni 10% riigi alampalgast, näitab seda, et enamik omavalitsusi ei näe seda tegelikult kui mingisugust suurt allikat, kust lastevanemate tasku arvel oma eelarvet täita. Neid on väga vähe, kes kasutavad kõrgemat võimalikku määra. Samal ajal see näitab seda, et järelikult on neil võimalik kulusid optimeerida. Too abilinnapea näide oli konkreetselt vastuseks teie küsimusele selle kohta, milline võiks olla kokkuhoiukoht eelarves, et võimaldada madalamat lasteaia kohatasu määra. See oli üks näide, et kõik sõltub omavalitsusest. Ma ei tea konkreetselt Kiili valla olukorda ja nende eelarveridasid, kust oleks võimalik selleks raha leida, üldse, kuidas kulusid optimeerida. Kuid ma tõin näiteks Viljandi linna, kus langetati poliitiline otsus, mis oleks võinud jääda langetamata. Sellega oleks saanud eelarveraha kokku hoida. See oli lihtsalt üks näide.
Kindlasti on teil õigus selles osas, et väga paljud omavalitsused juba rakendavad soodustusi, sh teevad erisusi alates kolmandast lapsest. Paljudes omavalitsustes on alates teisest lapsest 50% väiksem tasu. Nagu öeldud, 85% omavalitsusi rakendab määra kuni 10% alampalgast. See on reegel, mida järgides enamik omavalitsusi on teinud soodustusi ja viinud lasteaia kohatasu määra võimalikult alla. Kuid on ka erandeid ja vahe võib olla kriiskavalt suur. Meie eelnõu eesmärk ongi, et ühegi omavalitsuse elanikud ei peaks olema halvemas olukorras. Eriti tähtis on see perekondades, kus vanemate sissetulek ongi võib-olla miinimumpalk. See on selle eelnõu eesmärk.

Aadu Must.

Aitäh! Riigikogu kultuurikomisjon on lasteaedade probleeme muidugi arutanud tihti ja erinevatest aspektidest. Tuleb välja, et omavalitsustes on probleemid erinevad: kus on pikad lasteaiajärjekorrad, kus on probleemiks õpetajate töötasud jne. Kohalik omavalitsus on püüdnud neid lahendada nii, nagu on nende paikkonnas otstarbekas. Aga minul on hoopis teistsugune küsimus. Kunagi oli Jaak Madison ka kultuurikomisjoni liige ja ta oli kursis sellega, mida komisjonis räägiti. Praegu kipub olema niimoodi, et te olete leidnud nööbi ja arvate, et sinna juurde käib just selline ülikond, või koguni, et sinna võiks teatud korter või maja ka juurde käia. Ühe pisikese detaili kallal nikerdamine – pealegi veel omavalitsuste töömail – on tegelikult kohapeal otsustamise ja subsidiaarsuse printsiibi räige rikkumine. Kultuurikomisjon ei ole seda teemat uurides avastanud pettureid omavalitsusi. Me oleme avastanud ainult omavalitsusi, kes püüavad oma probleeme lahendada. Kas te ei taha kultuurikomisjoni tagasi tulla, et kõige sellega kursis olla?

Ma sain aru, et kogu selle minuti jooksul kõlas lõpuks küsimus, kas ma tahaks tulla tagasi kultuurikomisjoni. Tahaks küll kusjuures. Tõesti tahaks! Mulle väga meeldis kultuurikomisjon. Meie häda ja traagika ongi see, et alatisi komisjone on kümme, pluss veel Euroopa asjade komisjon, aga meie fraktsiooni liikmeid on seitse. Ma arvan, et teie ettepaneku üle võib mõelda. Põhiseaduskomisjoni töölaual olnud haldusreform on nüüd läbi ja see reform oli üks põhjusi, miks ma pidin minema põhiseaduskomisjoni. Seega, kultuurikomisjoni minek on väga mõistlik mõte. Võib-olla ma hakkangi enne selle koosseisu volituste lõppu uuesti selles komisjonis istuma.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Sinu vastustes on ebakõla. Sa räägid küll sellest, et 85%-s omavalitsustes on juba praegu tasu alla 10% alampalgast, samas aga ütled, et lasteaia kohatasu peaks võrdsustama. Sinu jutust jääb lõppkokkuvõttes kõlama see, et lasteaia kohatasu peaks olemagi 10% alampalgast. Need, kes praegu maksavad sellest vähem, peaks nagu hakkama maksma võrdselt kõigi teistega ehk rohkem. Kuidas sa seda kommenteerid?

Peaks võrdsustama olukorda kogu riigis. Praegu on liiga suured erinevused. Ühes omavalitsuses on see määr 7,5% alampalgast, teises 20%. Samal ajal kui see suhtarv, millest see tasu lähtub, ehk miinimumpalk on sama kogu Eestis. Nagu me näeme, Eesti keskmine ongi juba 10%. Võrdsustamine tähendab seda, et enam-vähem selle 10% kanti see tasu jääbki. Mõni omavalitsus, näiteks Võru vald, suudab aga veelgi soodsamalt seda teenust pakkuda.

Tarmo Kruusimäe.

Tänan! Hea ettekandja! Kas te oskate öelda, millised võimalused on olemas lasteaedade hoolekogudel? Ma olen ise 12 aastat olnud Tallinna Lepatriinu lasteaia hoolekogu liige ja tean täpselt, millised võimalused on hoolekogul. Palun kirjeldage teie kui eelnõu algataja, millised võimalused on selles küsimuses lasteaia hoolekogul!

Aitäh, auväärt küsija! Kuna minul sellist rikkalikku kogemust nagu teil – 12 aastat hoolekogus – ei ole, siis ei ole mul ka sellist teadmistepagasit nagu teil. Ma oleksin väga tänulik, kui te suudaksite oma teadmisi kasutades esitada selle eelnõu muutmiseks mõne ettepaneku või tulla meie fraktsiooni ja selgitada meile hoolekogu mõju lasteaedade töö korraldamisel. Aga ka seetõttu ei ole siin hoolekogu küsimust käsitletud, et see seadus, mida me muudame – selle § 1 lõige 3 – ei käsitle hoolekogude töö osakaalu lasteaia kohatasu määramisel. Kui seal aga annab midagi parandada hoolekogude töö reguleerimise abil, siis tere tulemast, hea meelega kuulame!

Helmut Hallemaa.

Aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! Kas võrdlus Viljandiga on seotud sellega, et sa kandideerid ise seekord Viljandis, kuigi ise seal ei ela? Mulle tundub see jutt pisut ebakompetentne ja ma küsin selle peale, millel sinu hinnangud baseeruvad. Tegelikult on Viljandis läbi aegade olnud kaks abilinnapead. Üks neist on nn kõva poole oma, teine pehmema poole oma. Teine abilinnapea on vastutanud sotsiaalvaldkonna, kultuuri ja hariduse, sh muidugi koolieelsete lasteasutuste ja kodanikuühenduste eest. Kuidas sul ikkagi tekkis seos, et lasteaia kohatasu suurendamise abil võeti tööle uus abilinnapea?

Aitäh, auväärt küsija! Kui te soovite mulle Viljandisse külla tulla, siis palun väga: Uus tänav 16. Tere tulemast! Nii et teie esimene väide oli otsene vale. Teiseks, miks ma olen rääkinud Viljandist. Ma arvan, et Viljandi on väga oluline linn, mis on tihti jäänud kuidagi varju. Ja Viljandi on väga hea näide, toomaks välja protsenti, mis on üleriigiline keskmine. Nii et ma arvan, et see on väga kohane näide. Minu kandideerimine kuskil omavalitsuses ei puutu absoluutselt asjasse. Ma tahaksin näha, kui palju Viljandi elanikke vaatab praegu Riigikogu istungit otseülekandes, et jälgida selle eelnõu menetlemist!

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kuulanud teie vastuseid, palun ma ühte täpsustust. Te nimetasite mitu korda, et koolieelse lasteasutuse seaduses soovitakse muuta § 1, kuid mina loen siit välja, et muudetakse § 27 lõiget 3. Mis siis nüüd õige on?

See oli minu viga. Aitäh täpsustamast! Ma kiiruga vastasin, lasksin liiga kiiresti silmadega tekstist üle. Soovime muuta § 27 lõiget 3. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe.

Tänan! Hea ettekandja! Ma ei taha olla ülekohtune, aga üks teie fraktsiooni liige on olnud Saue linnapea. Tema peaks ilmselgelt kõigis nendes küsimustes väga pädev olema. Siit ka põhjus, miks ma toetan Aadu Musta seisukohta, et te üritate praegu nööbile pintsakut ümber õmmelda. Samamoodi olen päri Andres Ammase kommentaariga. See uks, kust te sisse murrate, on ikka päris lahti.

Aitäh, hea küsija! Teie repliigi esimesele poolele vastan nii. Meie fraktsiooni liige on olnud linnapea, kuid selliseid otsuseid võtab omavalitsuses vastu volikogu. Linnapea peab viima ellu volikogu otsuseid. On nii täidesaatev võim kui ka seadusandlik võim. Seega otseselt ei saa linnapealt küsida, miks teie omavalitsuses on kõrgem lasteaiatasu määr kui riigis keskmiselt. Mis puudutab lahtisest uksest sissemurdmist, siis nagu olen ka siin korduvalt öelnud, väga paljud omavalitsused teevad soodustusi alates juba teisest lapsest. 85% omavalitsustest rakendab kohatasu määra kuni 10% riigi alampalgast. See ei ole lahtisest uksest sissemurdmine, kui me püüame parandada perekondade, eriti noorte vanemate olukorda omavalitsustes, kus on kehtestatud kohatasu määr 20% riigi alampalgast. Meie arvates see ei ole lahtisest uksest sissemurdmine, see on nende inimeste olukorra parandamine. Kuid eks see ole selle saali otsustada, kas nende perekondade toimetulek on oluline küsimus või ei ole.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni nimel teeb ettekande kultuurikomisjoni liige Heljo Pikhof. Aga enne Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kuna härra Kruusimäe viitas oma küsimust esitades mulle, siis tahan ühe väikese repliigi öelda. Tõepoolest, ma olen endine linnapea ja seal oli lasteaia kohatasu seadusega lubatud 20% alampalgast, ülejäänu maksis kinni linn. Me peame ääretult oluliseks toetada perekondi, lapsi. Mis muu veel siis Eesti riigi tulevik on kui mitte meie enda, meie kõikide lapsed! Selles mõttes on siin selliste, ma ütleks, tõesti provotseerivate küsimuste esitamine ja tsirkuse tegemine üsna labane. Aga ma tänan!

Tuletan meelde, et läbirääkimiste puhul on võimalik vasturepliik juhul, kui mainitakse kas nime või räägitakse selgelt teemal, mida keegi meist esindab. Hüva! Heljo Pikhof, palun, teie ettekanne!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Esmaspäeval, 18. septembril arutasime kultuurikomisjonis ühe päevakorrapunktina Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 478. Arutelust võtsid osa kõik komisjoni kuuluvad Riigikogu liikmed, Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna jurist Hardi Rikand ning üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson.
Eelnõu algatajate esindaja Jaak Madison tutvustas eelnõu, millega soovitakse vähendada nende perekondade rahalist koormust, kus kasvavad koolieelikutest lapsed. Eelnõu kohaselt ei või lasteaia kohatasu ühe lapse kohta ületada 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kehtiva seaduse kohaselt võib lasteaia kohatasu olla kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast, kuid Eesti eri piirkondades on vahed mitmekordsed. Vähendamaks suuri erinevusi kohatasudes, on mõistlik kehtivat ülempiiri alandada, nagu ütles eelnõu algatajate esindaja. Samuti nullib praegune olukord alampalga kõrgemast määrast tekkivat kasu, sest palgatõusu korral suureneb automaatselt lasteaia kohatasu.
Heljo Pikhof küsis, kas lasteaia kohatasu võiks palga alammäärast lahti siduda ja millised on omavalitsused, kus võetakse kohatasu ka paljulapselistelt peredelt. Jaak Madison vastas, et tal puudub teave, kui paljudes omavalitsustes tehakse soodustust alates kolmandast lapsest. Kohatasu lahtisidumine palga alammäärast oleks tema arvates võimalik, aga sellisel juhul tuleb aluseks seada mingi muu komponent.
Toomas Jürgenstein küsis eelnõu sõnastuse kohta, pidades silmas formuleeringuid "vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta" ja "alates kolmandast lapsest perekonnas". Jaak Madison tunnistas, et säte on tõlgendatav mitmeti ning seda peaks täpsustama järgmiselt: "Kolm last peavad olema lasteaiaealised."
Krista Aru arvamuse kohaselt tahavad Eesti omavalitsused oma lastele parimat. Ta küsis eelnõuga tekkiva võimaliku signaali kohta, et riik ei usalda omavalitsusi. Jaak Madisoni vastuse kohaselt soovib riik samuti parimat ning võrdset rahvastikupoliitilist mõju üle Eesti. Riigi ülesanne on kontrollida, et omavalitsustes ei tekiks ahvatlust kohatasu eelarveallikana võtta.
Aadu Must küsis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukoha kohta, et kohalik omavalitsus ei ole hea peremees. Jaak Madison kinnitas, et see ei ole EKRE seisukoht. Vastupidi, omavalitsustel peab olema rohkem iseotsustamise õigust ning sellega peab kaasnema ka rohkem eelarveraha. Madison lisas, et kuna lasteaia kohatasu on reguleeritud seadusega ning seotud palga alammääraga, soovib EKRE olemasolevaid erinevusi omavalitsustes vähendada.
Laine Randjärv küsis võimaliku olukorra kohta, kus omavalitsus ei soovi üldse kohatasu rakendada. Jaak Madison vastas, et eelnõu järgi võib kohatasust ka vabastada.
Aadu Must küsis omavalitsuste kohta, kus ei pea kohatasu maksma. Tiina Petersoni kinnitusel on selliseid omavalitsusi neli: Tarvastu, Pühalepa, Kanepi, Kolga-Jaani.
Heljo Pikhofi arvamuse kohaselt maksimumi langetamine 10%-ni alampalgast ei paranda olukorda. Kui kohatasu on automaatselt seotud alampalgaga, tõuseb iga kord miinimumpalga tõustes ka kohatasu. Ja palga alammäär on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Kui kohatasu ei ole alampalgaga seotud, muutub iga-aastane kohatasu tõstmine omavalitsusele ebamugavaks. Seda tõstes peavad volikogu liikmed olema valmis oma valijaile silma vaatama.
Pikhof juhtis tähelepanu ka eralasteaedade teemale. Nii mõneski omavalitsuses, kus koolieelikutele lasteaiakohti ei jagu, maksavad lapsevanemad eralasteaia koha või hoiuteenuse eest kordi rohkem. Jaak Madison vastas sellele, et eelnõu pigem vähendab riski, et lapsevanemal võib igal aastal lasteaia kohatasu hüppeliselt kasvada. Lisaks on EKRE positiivselt meelestatud nii kodanikualgatuste kui ka eraettevõtluse arengu suhtes.
Krista Aru küsis nende omavalitsuste kohta, kus lasteaia kohatasu on 20% alampalgast. Jaak Madison selgitas, et Tallinnas moodustab lapsevanemate makstav kohatasu 12,2% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast ning Tartus 15% alampalga määrast.
Tiina Petersoni sõnul otsustas Vabariigi Valitsus tänavu 29. juuni istungil mitte toetada seda eelnõu. Koolieelse lasteasutuse seaduses on sätestatud, et kohalik omavalitsus vastutab lasteaiakohtade loomise eest. Ühtlasi on jäetud kohalikele omavalitsustele õigus kohatasu suurust diferentseerida. Kõik see, mis puudutab teatud gruppidele soodustuste andmist, lähtudes perede sotsiaal-majanduslikust olukorrast või laste arvust, on omavalitsuse pädevuses. On väga oluline, et alushariduse kättesaadavuse või kvaliteediga seonduvad otsused oleksid kohaliku omavalitsuse tehtud. Tiina Peterson lisas, et eelnõust ei selgu, millist probleemi lahendada soovitakse ning kas väljapakutud meede selle lahendaks. Suures hulgas kohaliku omavalitsuse üksustes on juba tasumäär madalam kui eelnõus toodud piirmäär või siis on rakendatud eraldi soodustusi paljulapselistele peredele ja ka sotsiaal-majanduslikel põhjustel. Lisaks võime Vabariigi Valitsuse seisukohast lugeda, et Eesti Hariduse Infosüsteemi 2016/2017. õppeaasta andmetel oli keskmine lapsevanema osalustasu ligikaudu 36 eurot, mis moodustab veidi vähem kui 8% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast seisuga 1. jaanuar 2017. Nagu juba öeldud, Eestis on valdu, kus lasteaed on oma piirkonna lastele tasuta. 85%-s kohaliku omavalitsuse üksustes jääb lastevanemate osalustasu alla 10% või on 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.
Eelnõus puudub analüüs, kas soovitud eesmärgi saavutamiseks ei ole vähem piiravaid lahendusi, kui välja on pakutud. Seadusmuudatuse tagajärjel osas kohaliku omavalitsuse üksustes kulud suureneksid. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole märgitud, kuidas seadusmuudatusega seotud kulud kaetaks. Muudatuse tõttu võib halveneda lasteasutuste osutatavate ja muude kohalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Seega Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Hardi Rikand lisas, et reaalne olukord on selline, et need tasud lähevad väiksemaks ning lisatud on ka täiendavaid soodustusi. Eelnõuga minnakse reguleerima valdkonda, millega kohalikud omavalitsused juba tegelevad.
Krista Aru küsis 20% määra rakendamise kohta. Tiina Peterson selgitas, et praegu on kasutada Eesti Hariduse Infosüsteemi 2016. aasta novembri andmed, mille järgi kuues omavalitsuses moodustab kohatasu 15–20% valitsuse kehtestatud palga alammäärast, 94% omavalitsustest on juba praegu viinud osalustasu alla 15%.
Lõppkokkuvõttes võib öelda, et komisjonis jäi kõlama seisukoht, et kohalikke omavalitsusi tuleb usaldada. Vastavalt oma võimetele teevad nad oma parima ja pärast haldusreformi ei tohiks kohe tsentraalselt asuda muutma reegleid, millega uued kohalikud omavalitsused on arvestanud. Küllap tulenes kultuurikomisjoni üksmeelne otsus eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ka asjaolust, et esitatud eelnõu puhul tunti teravat valimiste lõhna.
Ja nüüd meie otsused. Komisjonis otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembriks (see otsus oli konsensuslik), määrata komisjoni ettekandjaks Heljo Pikhof (otsus oli konsensuslik) ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Ka see otsus võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Nagu kuulsite, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 478 esimesel lugemisel tagasi lükata. Vabandust, ma kiirustasin! Nüüd on võimalus läbirääkimisteks. Krista Aru Eesti Vabaerakonna nimel, palun!

Härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise eelnõu kannab ju õiget ja head eesmärki. See suur eesmärk on õige. Ma arvan, et ei ole siin saalis ühtegi rahvaesindajat, kes oleks vastu sellele, et lasteaia kohatasu kehtestamisel järgitaks seda suurt eesmärki, et kõik meie iibe- ja muud rahvastikuprobleemid saaks võimalikult kergesti ja tulemuslikult lahendatud. Kuid Eesti Vabaerakonna fraktsioon siiski ei saa seda eelnõu toetada ja eelkõige sellel põhjusel, et me usume, et ka kohalikud omavalitsused töötavad selle suure eesmärgi täitmise nimel. Meil puudub igasugune alus kahtlustada kohalikke omavalitsusi selles, et nad ei tee oma piirkonna laste ja perede heaolu nimel parimat. Seda, et kohalik omavalitsus võiks laste arvel midagi muud teha, näiteks täiendada kommunaalpoliitikat, me lihtsalt ei usu. Kui me tahame liikuda selles suunas, et ühiskond oleks usaldavam, et keskvalitsus ja keskvõim ning kohalik võim teaksid täpselt, mis on ühe ülesanded ja vastutus ja mis on teise ülesanded ja vastutus, siis me ei tohi kahtlustada kohaliku omavalitsuse poliitikuid ega nimetada neid näiteks kommunaalpoliitikuteks, nagu selle seaduseelnõu seletuskirjas on nimetatud.
Nii et Vabaerakonna fraktsioon, toetades küll väga seda, et meie rahvastikuprobleemid peaksid saama lahendatud, et kõigile peaksid olema tagatud võimalikult väikese tasu eest lasteaiakohad, samas ikkagi ei kiida seda seaduseelnõu heaks. See on praegu sissemurdmine lahtisest uksest ja teiselt poolt kohalike omavalitsuste mitteusaldamine. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 478 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume ette valmistama hääletust. Heljo Pikhof! Ma kasutan võimalust tuletada meelde klassikut: vajutage kiiremini!

Mis teha, mõned inimesed on aeglasemad, mõned kiiremad. Aga ma igati toetan Krista Aru öeldut. Sotsiaaldemokraadid on samuti seisukohal, et selle eelnõuga soovitakse lahtisest uksest sisse murda ja tegelikult me peame mõtlema selle üle, kas lasteaia kohatasu peab üldse alampalgaga seotud olema. Kui see on alampalgaga seotud, siis võib volikogu tööle asudes panna paika, et tasu on näiteks 10% alampalgast ja iga aasta tõuseb automaatselt koos alampalgaga ka lasteaia kohatasu. Nagu me oleme näinud, alampalk on viimastel aastatel ju hüppeliselt tõusnud, mis on iseenesest väga hea.
Mis puutub kohalike omavalitsuste usaldamisse, siis ma räägin mõne sõnaga Tartust. 20 aastat oli Tartus lasteaiakohtade nappus. See kestis kuni 2015. aastani. Sellest ajast on igal soovijal võimalik saada lasteaia- või lastehoiukoht, järjekorrad on kadunud. Enne 2015. aastat maksid vanemad, kelle lapsed käisid eralasteaias või lastehoius, Tartus ca 200 eurot kuus ja erasüsteemis käivaid lapsi oli 1500. Nüüdseks on eralasteaias ja -hoius kohatasu munitsipaallasteaedade omaga ühtlustatud. See tasu on olnud tõesti 15% alampalgast. Praegune koalitsioon ja ma usun, et ka kõik jõud, kes Tartu Linnavolikokku nendel valimiste valitakse, on seda meelt – olen sellest ka opositsiooniga rääkinud –, et kohatasu tuleb hakata samm-sammult langetama. See võiks käia nii, et kohatasu on 15% alampalgast, teise lapse eest tuleb maksta pool summat ja kolmas laps on lasteaias tasuta. Võib julgelt öelda, et meie riigi iseseisvuse ajal on nüüd esimesed kohalikud valimised, kus Tartus pole peateema lasteaiakohtade puudus. Selle asemel on sihiks seatud nüüdisajastada laste õpi- ja kasvukeskkond ning muuta lasteaiateenus paindlikumaks, nõnda et see sobiks ka vahetustega töötavatele vanematele ja erivajadusega lastega peredele. Ega siis ainult kohatasust ei olene, kas lastel on lasteaias hea olla või mitte. Mängus on ka palju muid tegureid. Aitäh!

Austatud fraktsioonid, kas soovib veel keegi sõna võtta? Järeldan, et ei. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 478 esimesel lugemisel tagasi lükata. Valmistume hääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 478 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 69 rahvasaadikut, vastu oli 5, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust. Eelnõu 478 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ning langeb Riigikogu menetlusest välja.
Austatud kolleegid, tänane istung siin suures saalis on lõppenud. Soovin teile tegusat tööpäeva jätku! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 11.18.