Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu kolmapäevast istungit meie 17. töönädalal. Riigikogu juhataja on jätkuvalt valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Annan sotsiaalkomisjoni nimel üle tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustes vastuolu põhiseaduse §-dega 12, 31 ja 32. Selleks sätestatakse eelnõus põhitöö kaotanud äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise tingimustes erisused, et võimaldada tal saada abi uue töö leidmisel ning töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust. Lisaks sellele sätestatakse eelnõus ettevõtjate võrdse kohtlemise eesmärgil ka FIE ja tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa töötuna arvelevõtmise tingimused. 

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel üle anda liiklusseaduse § 34¹ täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on suurendada maanteetranspordi efektiivsust. Eelnõu kohaselt laiendatakse töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud regulatsiooni teistki liiki vedudele. Eelnõu kohaselt võib jagatavat veost eriveona vedada majandus- ja taristuministri 2015. aasta määruses 114 kehtestatud tingimustel, kui erivedu teostatakse autorongiga, mille veduk kuulub EURO V või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi. Kusjuures kõik autorongi koosseisus olevate sõidukite teljed, välja arvatud juhttelg, on varustatud paarisratastega ning autorongi tegelik mass ei ületa 6-teljelisel autorongil 48 tonni ning 7- või rohkemateljelisel 52 tonni. Erivedu toimub tee omaniku määratud teedevõrgul, samuti võib tee omanik kehtestada eriveole täiendavad tingimused. Muudatusel on positiivne mõju maanteetranspordi sektorile, sest see võimaldab vedude efektiivsust ja seega ka majandusharu konkurentsivõimet suurendada.

Kui kellelgi tekkis küsimus, kes on eelnõu algataja, siis see algataja on majanduskomisjon. Rohkem kõnesoove ei ole. Olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu. Juhatus määrab neile juhtivkomisjoni, juhul kui need vastavad kodu- ja töökorra seaduse nõuetele. Nüüd kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu! Tänases päevakorras on paar täpsustust kaasettekandjate osas. Eelnõu 328 arutelul, mis on meie kuues päevakorrapunkt, teeb ettekande õiguskomisjoni liige Raivo Aeg. Päevakorrapunkti nr 14 arutelul teeb eelnõu 434 kohta majanduskomisjoni nimel ettekande komisjoni esimees Aivar Kokk.

Meie esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 428 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Maris Lauri Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tegemist on põhilises osas põhimõtteliselt hea seadusega. Ei ole üldse etteheiteid ja võiks hakata hääletama. Aga seal sees on üks paragrahv ja üks punkt, mis sattus sinna menetlemise käigus. Ma ei räägi selle paragrahvi sisust, ma räägin põhimõttest. Põhimõte on see, et eelnõusse on ilmunud teema, mis ei ole selle eelnõu sisuga absoluutselt mitte ühegi koha pealt seotud. See oleks pidanud tulema eraldi eelnõuna arutelule. Ka ei ole see teema nii põletav, et seda oleks pidanud menetlema niimoodi vägisi sellesse eelnõusse sisselükatuna. Seega tegemist on ehtsa halva menetluspraktikaga ja see on põhjus, mispärast Reformierakond hääletusel ei osale.
Selgituseks veel juurde, kui keegi hakkab ütlema, et aga varem on ju nii olnud. Me oleme täiskasvanud inimesed, me ei tohiks lasteaialaste moodi kasutada väiteid, et keegi teine enne tegi ka. Ja teiseks, kui asi on halvasti ja mitte kõige paremini varem välja kukkunud, siis see ei tähenda, et me peaksime praegu ja tulevikus samamoodi jätkama. Igaühel meist on võimalus, kui me oleme menetlejad, sellised ideed kõrvale lükata ja neid vältida, aga kui need sisse lükatakse, siis oma seisukoht alati välja öelda. Mina olen seda alati teinud ja minul on selles mõttes süda puhas. Loodan nüüd väga, et me kõik sedamoodi käitume.
Nii et nagu ma ütlesin, see on meie fraktsiooni protest halva menetlemispraktika vastu. Me ei näe ühtegi põhjust, miks seda asja pidi niimoodi tegema. Aitäh!

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 428 lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, kuna eelnõu 428 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis kodu- ja töökorra seaduse kohaselt palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on hetkel 87 Riigikogu liiget.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 428. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 428 vastuvõtmise poolt oli 52 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid oli 4. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 ratifitseerimise seaduse eelnõu 408. Ettekandja on õiguskomisjoni liige Liisa Oviir. Palun!

Hea esimees! Head kolleegid! Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 ratifitseerimise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 20. märtsil. Esimene lugemine toimus 19. aprillil, muudatusettepanekute tähtaeg oli 4. mai. Selleks ajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud, samuti ei teinud muudatusettepanekuid õiguskomisjon. 
Õiguskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist ühel istungil, 16. mail, milles osales lisaks komisjoni liikmetele ka Välisministeeriumi esindaja Maris Kuurberg. Komisjonis selgitati konventsiooni protokolli nr 16 artiklist 3 tulenevat ehk seda, kuidas toimub eri osapoolte kaasamine Euroopa Inimõiguste Kohtus nõuandva arvamuse menetlusse. Samuti täpsustati individuaalkaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega seonduvat.
Õiguskomisjon otsustas konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 7. juuniks, teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ning panna eelnõu lõpphääletusele. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvist 115 tulenevalt arutatakse välislepingut puudutavat seaduseelnõu reeglina kahel lugemisel. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 ratifitseerimise seaduse eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, kuna eelnõu vastuvõtmine mõjutab oluliselt meie kohtumenetluse regulatsiooni. Muudatused, mis tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus, on kirjas eelnõus 404.

Aitäh! Küsimused ettekandjale, palun! Ei ole küsimusi. Avan läbirääkimised. Ei ole läbirääkimiste soovi. Muudatusettepanekuid ei esitatud, läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, kodu- ja töökorra seadus nõuab meilt jälle kohaloleku kontrolli, kuna tegemist on eelnõuga, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Kohaloleku kontroll
Kohale registreerus 87 Riigikogu liiget.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 ratifitseerimise seaduse eelnõu 408. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 408 vastuvõtmise poolt oli 80 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei ole. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 ratifitseerimise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 404 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 404 lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, kas võime minna lõpphääletuse juurde? Ka see eelnõu nõuab seadusena vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 89 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 404. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 404 vastuvõtmise poolt on 82 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse eelnõu 418 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse eelnõu 418. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 418 vastuvõtmise poolt oli 82 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei olnudki. Ja nii on lõhkematerjaliseadus vastu võetud.

Nüüd alustame Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" muutmiseks" eelnõu esimest lugemist. Algatajate nimel ettekandja on Külliki Kübarsepp. Palun!

Hea esimees! Hea Riigikogu!

Palun vabandust, Külliki! (Juhataja helistab kella.) Palun jätkata!

Aitäh! Vabaerakonna fraktsioon algatas tänavu 13. aprillil otsuse eelnõu, mille kohaselt teeme valitsusele ettepaneku asuda kiiremas korras muutma "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020". Vajaduse muuta kehtivat arengukava juba käesoleva aasta jooksul on tinginud ühiskondlik mure puudujääkide pärast Eesti loodusressursside tasakaalukas ja tulevikule mõtlevas majandamises. Inimesed on oma elukorralduses järjest liikuvamad. Silmad on lahti ning nähakse, mis meie põhiseaduseski nimetatud rahvusliku rikkuse ehk metsaga on viimastel aastatel toimunud. Niinimetatud malelauad maanteede ääres on tekitanud palju küsimusi, arusaamatust ja isegi ängi. Saame tõdeda, et ühiskonnas on taluvuse piir ületatud. Mure on suur. Meie, parlamendi kohustus on tulla rahva ootusele vastu ja likvideerida see ametkondade tekitatud ühiskondlik lõhe. Kui me seda ei tee, käitume vastutustundetult ning anname rahvale signaali: meid ei huvita teie arvamused ja mured.
Me räägime Eesti metsanduse arengukavast. Selle dokumendi kinnitab Riigikogu. Arengukava alusel kujundatakse üheksa aasta visioon metsanduse arengusuundadest. Seal nähakse ette suur küsimusi tekitav metsamaterjali raie maht, mis kehtiva arengukava alusel on hinnanguliselt 12–15 miljonit tihumeetrit aastas.
Hea Riigikogu! Me täheldame juba visuaalse vaatlusega, et metsaraie mahtudega on ilmselgelt liiale mindud. Miks ma räägin visuaalsest vaatlusest? Põhjus on väga lihtne: metsanduse valdkond on üks väheseid, mis on oma andmete kättesaadavuse poolest väga suletud süsteem. Eelnõu ette valmistades tuli palju surfata internetis, avades eri asutuste linke. Puudub interaktiivne andmebaas, kuhu kas või kvartaalsed arvandmed oleksid jooksvalt koondatud. Metsandus on valdkond, mille näitajad saab teada eri asutuste aastaraamatutest. Väidan, et selline pimesüsteem on üks põhjus, miks on ühiskonnas metsaraie mahtude osas tekkinud suured kahtlused. Me tegelikult ei tea, mis meie riigis toimub.
Teiseks, raiemahu teema on problemaatiline, sest raie võimalikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda metsa juurdekasvust, mille arvutamine on teadlaste vahel selgeks vaidlemata. Tuleb kahjuks täheldada, et meil on Tartu Ülikooli teadlaste arvutuskäigud, meil on Eesti Maaülikooli arvutuskäigud ja meil on isegi Keskkonnaministeeriumi arvutuskäigud. Nende vahel on parajalt suured käärid, et tekitada segadust ja usaldamatust kogu süsteemi suhtes.
Teate, viimane aeg on naelutada selle aasta jooksul kõik arvutajad ja muud huvitatud osapooled nädalaks ühte hoonesse, et nad saavutaksid lõpuks kauaoodatud üksmeele. Leppige kokku metsa juurdekasvu arvutamise meetodid! Kui te seda teha ei suuda või ei taha, siis olete taas öelnud: meid ei huvita ühiskonna mure! Meile lihtsalt meeldib kakelda, sest see on ju eestlastel kombeks. Palun leppige kokku! See on ülimalt oluline, see on vajalik nii metsa kui inimeste tervise ja hingerahu huvides. Ja see kokkulepe peab olema saavutatud enne järgmise perioodi metsanduse arengukava koostamist, mida eelduste kohaselt järgmisel aastal tegema hakatakse. Ühetaoline arusaam metsaressursi arvutamisel on juba seetõttu vajalik, et küps mets pole hetkega, kiiresti taastuv ressurss. See on vähemalt kahe põlvkonna järjepideva töö tulemus. Ja me ju soovime tõesti, et meil oleks täisväärtuslik mets, mis on meie kultuuriline, sotsiaalne ja ka majanduslik alustala.
Kolmandaks, raiemahuga seoses teeb murelikuks see, et kõik metsad, olgu need rangelt kaitstavad, väiksemate majandamispiirangutega või vabalt majandatavad metsad, on ühte patta pandud. Vabaerakonna hinnangul on hädavajalik metsade juurdekasvu arvutamisel seda jaotust arvestada. See oleks vastutustundlik. Peame mõistma, et majandatavates metsades on raiesurve kõige suurem. Aga siis tuleb ka metsa juurdekasvu arvutada just majandatavaid metsi silmas pidades, mitte ka range kaitse all olevaid metsi. Muidu on ju tegemist ilmselge enesepettusega, millega me lõikame endale näppu. Ja see käib tulevaste põlvkondade arvel.
Neljandaks, raiemahtusid ning metsa juurdekasvu tuleb arvutada puuliikide kaupa: kased ja kuused, lepad ja männid ja teised liigid. Miks see nii oluline on? Et ei tekiks üleraiet ning moonutatud pilti metsavarudest. Need andmed on isegi kuskil olemas, kuid kodanik seda infot kätte ei saa. Meenutan, et analoogse ettepaneku on teinud aastate eest ka Riigikontroll, kuid see on jäänud hüüdjaks hääleks ulgumerel. Oih, vabandust, mitte ulgumerel, vaid röövraie tagajärjel maha jäetud metsalangil.
Viiendaks, 51% Eestimaast on kaetud metsaga, millest 44% kuulub Eesti riigile, kes majandab seda Riigimetsa Majandamise Keskuse ehk suupäraselt RMK kaudu. Ülejäänud mets on eraomanike käes. Arengukavast loeme ridade vahelt välja halvustavat suhtumist erametsaomanike võimekusse oma metsa majandada. Kuulge, see on Riigikogu tõeline praak, et selline alatoon on siin saalis omal ajal heakskiidetud! Vastupidi, erametsaomanik majandab oma vara enamasti hingega. Ta langetab otsuseid, lähtudes eesmärgist, et tal oleks pidevalt võimalik n-ö saaki saada. Loomulikult on igas tegevusvaldkonnas ka halbu näiteid, kuid sellist üldistust me oma rahva kohta teha ei tohi.
Vabaerakonna ettepanek on, et arengukavas raiemahtude jagamisel riigi ja erametsaomanike vahel tuleb eelkõige arvestada erametsaomanike tegevusega. RMK raiemaht lähtub eelmise aasta raiemahtudest, mis erametsaomanikele on jõukohased olnud. Siit tuleb järgmine Vabaerakonna ettepanek: tuleb seada tagasihoidlikum raiemahupiirang, kui on kehtiva arengukava kohaselt 12–15 miljonit tihumeetrit aastas. Meie soov on raiemahud enne uue arengukava vastuvõtmist külmutada, piirates selle 10 miljoni tihumeetriga aastas. Oleme valmis rääkima väiksematest mahtudest, kuid tasakaalustava metsamajandamise põhimõtte järgimiseks peaks raiemaht olema hinnanguliselt 7–10 miljonit tihumeetrit. Raiuda üle 10 miljoni tihumeetri aastas saame lubada juhul, kui juurdekasvu arvutamise meetodite osas on saavutatud asjaosaliste kokkulepe, kui me teame selgelt raiemahtusid puuliikide kaupa ning kui ühiskonnas on jõutud ühisele arusaamale metsavarude suurusest ja nende kasutamise võimalustest.
Kuuendaks, viimaste kuude maksumuudatuste arutelud siin saalis on kinnitanud trendi, et valitsus otsib kõikvõimalikul moel miljoneid eurosid, et valitsuserakondade valimislubadused enne valimisi kiirelt ellu viia. Selle vankri ette on rakendatud ka RMK ja paraku peab tunnistama, et nii on olnud juba aastaid. Kuid seekordsed korraldused RMK-st raha kokkukraapimisel eelarve ühiskatlasse on märgatavalt karmistunud. Kui siiani on riigikassasse RMK-st tulu laekunud veidi alla 20 miljoni euro, siis järgmisteks aastateks on antud korraldus leida vähemalt 33 miljonit eurot. Eetiline küsimus: kas mets kui meie põhiseaduslik vara saab olla riigile tuluteenimise koht, mis teenib pelgalt poliitilise valimislubaduse täitmise huve? Minu hinnangul nii ei tohi teha. Ja selline surve RMK-le tuleb peatada.
Head rahvasaadikud! Markeerin mõned tähelepanekud veel seoses kehtiva arengukavaga. Nagu me kõik oleme tunnistanud, on Eestis vastu võetud arengukavad jäänud üsna bürokraatlikuks kohustuseks. Need on koostatud nii, et puudub selge arusaam, kuidas arengukavasid täidetakse ning mis see maksma läheb. Loomulikult jäävad õhku küsimused, kust kõige elluviimiseks ressursid tulevad. Nii on üldjoontes ka metsanduse arengukavaga. Aga mis eriti teravalt silma torkab, on hinnangute ja kohati emotsioonide esitamine, puuduvad selged ning kinnitatud analüüsid. Positiivne on see, et tunnistatakse tohutuid puudujääke teaduslikul lähenemisel, kuid pole kirjas, kuidas seda probleemi lahendama asutakse. Puudub terviklik lähenemine. Eri tekstide autorite käekirjad ei klapi kokku, igaüks soovib nagu mingit sõnumit edastada, kuid otse ju ei saa. Aga tegemist ei ole erinevate autorite kogumikuga, tegemist on Eesti loodusressursi kasutamise arengukavaga. Tahan saada kinnitust, et järgmise perioodi arengukava tuleb asjatundlikum ning lähtub kindlamatest arusaamadest, et selles ei alavääristata kedagi ning luuakse võimalusi mitmekesiseks metsamajandamiseks.
Hea Riigikogu! Põgusalt ka metsaraie survest, mida me kõik võime Eesti teedel sõites konstateerida. Täisväärtuslik mets pole kümne aastaga taastuv ressurss. Nagu ma juba ütlesin, see on vähemalt kahe põlvkonna järjepideva töö tulemus, ja me peame seda meeles pidama. Paraku on jõutud selleni, et mets on muutunud otseseks äriobjektiks. See on vastuolus kehtiva arengukavaga, mis sätestab, et mitmekesine ja tõhus metsa kasutamine eeldab pika perspektiivi järgimist ning metsa peab uuendama vähemalt pooltel uuendusraie aladel. Praegu me aga vaatame parlamendisaadikutena pealt, kuidas rikutakse säästva arengu seadust, mille § 5 lõige 4 ütleb, et majandustegevuse kavandamisel ei tohi ületada kasutatava varu kehtestatud suurust.
Nagu ma märkisin, me ei saa rääkida usaldusväärsetest suurusjärkudest, kui pole laiapõhjalist kokkulepet tehtavate arvutuste meetodites ja esitatavatest arvandmetest puudub jooksev ülevaade. Selline olukord jätab võimaluse pidevalt seadust rikkuda. Meie seadusandjana ei tohi lasta sellisel olukorral jätkuda. Praegu seda veel tugevalt ei tajuta, kuid metsavaru pärast käib tööstuses päris suur lahing. Peenpalki ehk siis veel mitteküpset puitu vajab tselluloosi- ja graanulitööstus, kuid saetööstus kasutab eelkõige täisväärtuslikku, küpset palki. Praegused rutakad metsaraie otsused maksavad ühel hetkel kätte ka tööstusele endale. Eestile üle ilma kuulsust toonud puitmajadest võime suud puhtaks pühkida. Ka võime suud puhtaks pühkida meie traditsioonilisest loodusest ning majandamiskeskkonnast. Juhtub see, mida näeme Euroopas. Riik riigi järel on ajaloo hämaruses end tühjaks raiunud. Kõikjal laiuvad põllud, mis nende kliimas ongi kasumlikumad kui meie kliimas, aga Eestis võiks kasumlikum olla mets. Kas me sellist saatust tahame? Mina ei taha ja kutsun ka teid üles seda mitte tahtma. Peame olema uhked, et euroturisti silmis on Eesti just oma metsade tõttu unikaalne ning külastamist vääriv riik.
Võidakse küsida Vabaerakonna rolli kohta selles küsimuses. Me ei soovi laskuda ühtegi äärmusesse. Me ei poolda lauskeelde ja lauskaitsmist. Me ei poolda lausraiumist. Me pooldame mitmekesist, tasakaalustatud ja säästlikku metsamajandamist. Oleme kindlasti seda meelt, et me peame oma inimesi usaldama ning eelkõige riigina looma eeldusi ja võimalusi mõistlikuks eneseteostamiseks. Selleks peame ühiselt tagama avatud ja usaldusväärse valitsemise, see aga eeldab avatud dialoogi ja ühes inforuumis olemist. Seda tingimust ei ole seni suudetud täita. Eelkõige me tunnetame infomonopoli valitsusasutuste poolt ja eelarvamuste õhutamist. Me peame ühiselt murdma üleliigsed bürokraatlikud barjäärid. Kas meie seadusmuudatused ikka peavad silmas omaniku vastutust loodusressursi hooldamise eest? Eelmisel nädalal võttis valitsus vastu valusa otsuse, mis näitab riigivalitsejate suhtumist metsaomanikesse. Taas vähendatakse eelarvelisi vahendeid, mis on mõeldud nendele metsaomanikele, kes soovivad range piiranguga metsadest loobuda. Omanikel on võimalus see maa avalduse alusel riigile võõrandada, aga laekunud avalduste menetlus kestab keskmiselt kaheksa-üheksa aastat. See ei ole mõistlik ajaperiood, mille jooksul riik oma kodanikele vastuseid annab. Õiguskantsler tuletas möödunud sügisel siinsamas puldis meile meelde, et valitsus rikub praegu ilmselgelt põhiseadust. Ja seda teeme kaudselt ka meie ise, sest me ju kinnitame riigieelarve. Siiani on seda tegematust põhjendatud eelarveraha vähesusega. Pärast õiguskantsleri seisukohavõttu kinnitasid kõik valitsuskoalitsiooni liikmed nii infotundides kui muus formaadis siin saalis küsimustele vastates olukorra paranemist. Nüüd olevat raha rohkem ja probleem lahenevat paari aasta jooksul. Kuid seda ei ole olnud. Taas tõmmati kinnisasja võõrandamise avalduste menetlemise normaalsele kulgemisele vesi peale ja loodetud raha võeti nipsti ära. Vabaerakonna ettepanek arengukava muuta ning raiemahtude võimekus üle vaadata kajastab meie austust ja teatud mõttes alandlikkust nii suure ja võimsa loodusressursi ees, nagu seda on meie väärikas ja mitmekesine mets.
Head rahvasaadikud! Vabaerakonna fraktsioon kutsub teid kõiki üles toetama "Eesti metsanduse arengukava 2020" kiirendatud korras muutmist. Selle käigus me peame saavutama olukorra, kus meil on metsanduse kohta ühtne info ja andmetering. Need andmed peavad muutuma avalikuks ja jooksvalt jälgitavaks. Peame tagama usaldusliku ja vastutustundliku metsamajandamise nii RMK kui ka erametsaomanike poolt. Tuleb mõelda ka tulevastele põlvedele, mida Lääne-Euroopa riigid pole suutnud teha. Õpime teiste vigadest! Kehtiva arengukava muutmine peaks parandama järgmise perioodi arengukava kvaliteeti ning nii saavutame ehk ka laiapõhjalise kokkuleppe, kuidas metsi majandada. Kutsun teid kõiki üles seda algatust toetama! Aitäh!

Aitäh! Enne kui me läheme küsimuste juurde, ma tuletan teile, austatud Riigikogu liikmed, meelde asja, mida te ehk niikuinii teate, aga igaks juhuks. Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut sisaldava otsuse eelnõu korral on teil võimalus esitada kummalegi ettekandjale üks küsimus. Palun, Peeter Ernits!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Üle 20 aasta tagasi võttis see saal vastu säästva arengu seaduse ja seal kasutatakse taastuvate loodusvarade puhul selliseid mõisteid nagu "kriitiline varu" ja "kasutatav varu". Kasutatav varu on see, mis jääb kriitilisest varust üle. Vabariigi Valitsust kohustati määratlema sellised asjad. Tänase päevani pole seda millegipärast tehtud, kuigi vett on merre voolanud üle 20 aasta. Kui peaminister oli Ansip ja keskkonnaminister oli Reiljan, siis turba puhul see kehtestati, aga selle kehtivus lõppes eelmise aasta vana-aastaõhtul. Kas peaks midagi sellist nõudma valitsuselt ka metsa puhul? 

Aitäh, väga hea küsimus! Tõesti, säästva arengu seadus on kõigest natukene üle poolteise lehekülje pikk. See ei ole kuigi mahukas ja sellest võiks kinni pidada. Ma nõustun küsija hinnanguga, et seda lihtsalt ei ole soovitud teha, ja nõustun ka sellega, et metsanduse puhul oleks see mõistlik. Nagu ma oma ettekandes ütlesin, meil valitseb ebamõistlik olukord: me oleme IT-riik, aga meil ei ole võimalik jooksvalt ühest konkreetsest andmebaasist kätte saada metsandusega seotud arvandmeid, on need siis puuliigiti metsa vanused või näiteks raiemahud boniteedi ja sortimendi lõikes. Kõik tuleb eri aastaraamatutest välja otsida. Statistikaameti kodulehel on hoopis teised lähtekohad, üks süsteem puudub. Ja seepärast on väga oluline, et igasugused kriitilised varud ja kavandatud varud oleks üheselt määratletud.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Komisjonipoolne ettekandja on keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja. Palun!

Hea esimees! Lugupeetud parlamendiliikmed! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas ettepaneku tegemist Vabariigi Valitsusele "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" muutmiseks 16. mail 2017. aastal. Komisjoni istungile olid kutsutud ka Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, sama ministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk, õigusosakonna nõunik Merike Laidvee ja loomulikult Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Külliki Kübarsepp. Külliki Kübarsepp märkis, et eelnõu algatas Eesti Vabaerakonna fraktsioon 13. aprillil, ja seda kõikidel nendel põhjustel, mis ta ka siin puldis täna välja tõi. Ta rõhutas, et Eesti metsanduse arengukava murekohaks on vägagi hinnangulised arvud ja riiklike argumentide läbipaistmatus. Sellepärast on ettepanek teha enne järgmist aastat metsanduse arengukava vaherevideerimine. Eelkõige tuleks üle vaadata raiemaht, nii et arvestataks ka erametsaomanikega. Arengukava toob välja puudujäägid erametsaomanike raievõimaluste tegelikul realiseerimisel. Seega peaks riik hoidma oma raiemahu optimaalsel tasemel ning metsaraie ei tohi olla riigieelarve täitmise mehhanism.
Arengukavas märgitakse, et kuusikute juurdekasv ja raiemaht on tasakaalus, kuid säästliku metsamajanduse põhimõtet järgides tuleks seda printsiipi järgida kõikide puuliikide puhul. Samuti peaks metsanduse arengukava muutes sätestama põhimõtte, et kehtima jääb viimase nelja aasta keskmine raiemaht ehk siis 10 miljonit tihumeetrit aastas. Kui raiutakse rohkem, siis käib see tulevaste põlvkondade arvel.
Komisjonis toimus ka diskussioon. Komisjoni esimees küsis, millal hakkab Keskkonnaministeerium koostama uut arengukava. Asekantsler Marku Lamp vastas, et selleks juba kogutakse uusi mõtteid ning märgistatakse probleemseid kohti. Samuti märgiti, et arengukava tegemine võtab keskmiselt kaks kuni kolm aastat. Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et 10 miljonit tihumeetrit raiemahtu võiks jagada mitme aasta peale, kuna raie sõltub olulisel määral ilmast. Selline kord võimaldaks mõne sooja talve vähese raie hiljem külmemal talvel tasa teha. Tunti huvi, kui palju kaotataks nende muudatuste tõttu töökohti. Eelnõu esitajate esindaja Külliki Kübarsepp vastas, et praeguste hinnangute kohaselt töökohti ei kaotata. Samuti käis läbi traditsiooniline küsimus, kui suur oli eelmise aasta raiemaht, ja Marku Lamp vastas, et see oli ligi 7 miljonit tihumeetrit ja üldiselt vastab 1 miljonile tihumeetrile umbes 2500 töökohta. Põgusalt peatuti ka majandusmetsa juurdekasvu teemal ja sellel, kuidas nõukogude ajal metsa majandati.
Otsustati määrata eelnõu 425 ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja, teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 7. juuniks ja viia läbi lõpphääletus. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Küsimused komisjonipoolsele ettekandjale! Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Palun, kas sa täpsustaksid 2016. aasta raiemahtu? Minu mäletamist mööda ei öelnud asekantsler 7 miljonit tihumeetrit, vaid 10,7 miljonit tihumeetrit. 

Mul on siin ees väljavõte tolle istungi protokollist nr 117 ja siin on konkreetselt kirjas, et raiemaht oli ligi 7 miljonit tihumeetrit. Võib-olla on asjakohane märkida, et teadlaste arvates on optimaalne raiemaht 12–15 miljonit tihumeetrit, nagu te ka ise mainisite. Rohkemat kommenteerida, kui on protokollis kirjas, ma ei oska.

Arno Sild, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis tehti ka ettepanek arvestada arengukava koostamisel teadlaste seisukohti? Teie loetelust tuli välja, et komisjoni istungist võtsid osa ainult Keskkonnaministeeriumi ametnikud, teadlasi ei olnud arutellu hõlmatud. Ma teen siin vaid ühe teemakohase kõrvalepõike. Ma kuulasin pikka teed sõites raadiost ühe väga asjaliku teadlase ettekannet sel teemal. Selle metsateadlase arvates – kahjuks ma tema nime ei jätnud meelde – on praegune raiemaht normaalne, aga suuremaks ei tohiks see minna. Metsade tervise seisukohalt on praegune raiemaht tema arvates paras. 

Teadlased on öelnud, et raiemaht on viimasel kümnel aastal jäänud 8 miljoni tihumeetri kanti. Seda ei ole ületatud. Aga kahtlemata just nimelt metsanduse arengukava on dokument, mille koostamisse tuleb kaasata mitte ainult teadlasi, vaid ka erinevaid huvigruppe, sest mets ei ole ainult majandusressurss. Tõepoolest, eks me kõik ole omal moel selle ala spetsialistid selles mõttes, et me anname visuaalseid hinnanguid, aga see on vaid üks uurimismeetodeid, saamaks millestki aru ja tegemaks järeldusi. Aga muidugi on meil väga soliidseid metsandusteadlasi, kes suudavad arengukavasse sisendarve anda, ja me peame neid usaldama. 

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Vabaerakonna fraktsiooni nimel Artur Talvik, palun!

Hea esimees! Head Riigikogu liikmed! Vabaerakonna fraktsioon on püüdnud metsadebati teemat endale selgeks teha nii palju kui võimalik ja leidnud, et suur segadus on nendes numbrites, millele toetudes eri osapooled omi seisukohti põhjendavad. Ei ole ühtset nägemust, mis annaks meile kindluse, et Eesti mets enam-vähem sellisel kujul, nagu ta praegu on, ka säilib. Ei ole kindlust selles, mida väidetav juurdekasv täpselt tähendab. Ühed räägivad natukene ühtpidi, teised räägivad natuke teistpidi. Aga ühes asjas me oleme veendunud: selles, et metsatööstuse surve suuremale raiumisele on väga palju kasvanud. Ja teatavasti on ehitamisel või planeerimisel üks väga suur rafineerimistehas, mis seda survet veelgi suurendab.
Kuna metsanduse valdkond on ilmselgelt tasakaalust väljas, siis tuli Vabaerakonna fraktsioon välja ajutise meetmena ettepanekuga madaldada vähemalt selleks kolmeks aastaks, mil tehakse uut arengukava, olemasolevas arengukavas raiemahu lagi 10 miljoni tihumeetrini. Väga raske on leida mõnda teist abinõu ajani, mil teadlased leiavad viimaks ühtse lähenemisega kuldse kesktee, mille kohta kõik eri pooli esindavad teadlased ütleksid, et jah, see on kõige parem lahendus.
Me hakkame täna arutama ka metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmist, mille eesmärk on vähendada kuusikute raievanust. Ma palun teid ka selle eelnõu poole vaadates toetada meie ettepanekut kehtestada praegu kehtivas arengukavas meie pakutud muudatus ehk siis seada raielaeks 10 miljonit tihumeetrit aastas! Tänan!

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu 425 kohta ei esitatud ja seega tuleb minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, kuna Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut sisaldava otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Oma kohaloleku otsustas registreerida 43 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" muutmiseks" eelnõu 425. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Vastuvõtmise poolt oli 9 Riigikogu liiget, vastu 9 ja 1 inimene jäi erapooletuks. Eelnõu ei leidnud toetust. Andres Herkel, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud esimees! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Vaadates seda äärmiselt väikeste numbritega skoori, tekkis mul küsimus, mis saab juhtumil, kui hääletus Riigikogu saalis lõpeb numbritega 0 : 0? Aitäh!

Oleneb, mida hääletatakse. Üldiselt võib arvata, et kuna poolthääli ei olnud rohkem kui vastuhääli, siis jääb otsus vastu võtmata. Aga proovime! 

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 328 teise lugemise jätkamine. Õiguskomisjonipoolne ettekandja Raivo Aeg, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Jätkame seaduseelnõu 328 teist lugemist, mis meil siin mõni aeg tagasi pooleli jäi. Ja pooleli jäi ta seoses sellega, et õiguskomisjon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Meeldetuletuseks nii palju, et tegemist on karistusseadustiku muutmisega, et karmistada suhtumist sõiduki joobes juhtimisse ja joobes juhtidesse. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 14. novembril 2016. Esimene lugemine toimus tänavu 11. jaanuaril ja teine lugemine 5. aprillil, mis, nagu ma märkisin, komisjoni ettepanekul katkestati. Uueks muudatusettepanekute tähtajaks määrati 11. aprill. Riigikogust tähtajaks ettepanekuid ei laekunud, kuid Justiitsministeerium saatis komisjonile kirja ja selle alusel algatas komisjon kolm muudatusettepanekut. Nendest kolmest ettepanekust kaks puudutavad karistusseadustikku: esimene karistusseadustiku § 422 ja teine § 424. Need on kaks paragrahvi, mis päeval, kui eelnõu oli saalis esimest korda teisel lugemisel, Riigikogu toetust ei leidnud. Justiitsministeerium leidis aga oma kirjas, et need on ikkagi olulised, ja komisjon arutas need oma 11. mai istungil, kus valmistati ette eelnõu teise lugemist jätkamist, läbi ja ka hääletas.
Kui rääkida nende sisust, siis § 422 täiendatakse lõikega 3, mis sätestab, et kui sõidukijuht rikub liiklus- või sõiduki käituse nõudeid, ja see toimub sõidukit joobes juhtides, siis "ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata". Sama lõike punkt 2 sätestab, et lisakaristusena kohaldatakse juhtimisõiguse äravõtmist. Seega, kui mõistetakse tingimisi karistus, siis vähemalt mingisugune osa sellest tuleb täitmisele pöörata, täielikult ei saa tingimisi karistust kohaldada. Ja teiseks saab lisakaristusena määrata ka juhtimisõiguse äravõtmise. See on vajalik eeskätt selleks, et saaks teha ka järgmise muudatuse, mis puudutab karistusseadustiku § 424 lõiget 4. Raskema liikluskuriteo puhul, kus joobeseisundis sõidukijuht on ettevaatamatusest põhjustanud inimesele raske tervisekahjustuse või surma, ei tohi süüdlase karistus olla kergem kui karistus joobeseisundis juhtimise eest.
Muudetakse ka karistusseadustiku §-e 73 ja 74, mis käsitlevad otseselt ka kuriteona karistatavat joobeseisundis juhtimise eest kohustuslikku šokivangistust ja mis said Riigikogus 5. aprilli hääletusel toetuse. Komisjoni ettepanek on arvestada seda muudatusettepanekut täielikult. Meil toimus ka ettepaneku hääletus, poolthääli oli 6, vastuhääli 2 ja erapooletuid ei olnud.
Teine muudatusettepanek puudutab karistusseadustiku § 424 kehtivat teksti: § 424 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvile lisatakse veel kolm lõiget. See § 424 räägib mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimisest joobeseisundis. Et aru saada, millest jutt käib, selgitan, et praegune seaduse tekst sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. See loetakse lõikeks 1 ja lisatakse veel kolm lõiget. Lõige 2 ütleb, et sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt, karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega. Lõige 3 ütleb, et "kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist alates kolmest kuust", lõige 4, et sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral "ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata" – see on siis analoogiline muudatus kui esimeses muudatusettepanekus – ja lisakaristusena kohaldatakse juhtimisõiguse äravõtmist, mis on ka analoogiline esimese muudatusettepanekuga. See on põhjendatud eeskätt karistusseadustiku §-des 73 ja 74 tehtavate muudatustega, nagu ma enne viitasin. Õiguskomisjoni ettepanek on arvestada seda muudatusettepanekut täielikult. Toimus hääletus ja nagu eelmisegi ettepaneku puhul oli poolthääli 6 ja vastuhääli 2.
Kolmas muudatusettepanek puudutab karistusregistri seaduse muutmist. Selle sisu on see, et eelnõust võiks täielikult välja jätta eelnõu § 2, mis puudutas karistusregistri seaduse § 24 muutmist, kus eeskätt on tegemist karistusandmete kustutamise tähtaegadega. Eelnõu esitaja oli seisukohal, et see on olulisem ja laiem küsimus, mida tuleb käsitleda kompleksselt, ja nii ei ole otstarbekas hakata seda regulatsiooni siin nii kitsas raamistikus läbi vaatama. Ettepanek ongi jätta § 2 täielikult eelnõust välja. Justiitsministeeriumil on plaan läheneda sellele küsimusele märksa laiemalt. Juhtivkomisjoni seisukoht oli arvestada seda ettepanekut täielikult. Hääletustulemus oli sama: poolthääli 6 ja vastuhääli 2.
Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu 7. juuni istungi päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine on lõpetatud, 14. juuniks 2017 ning viia siis läbi ka lõpphääletus. Aitäh!

Küsimuste vooru alustab Külliki Kübarsepp. Palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Palun, kas sa saad kinnitada, et nende muudatusettepanekutega lahendatakse peaprokuröri viidatud probleem, et šokivangistusega soovitakse kõik korrarikkujad panna ühte patta ja mitte läheneda individuaalselt? Huligaanid ja terviserikke tõttu avarii teinud pannakse justkui ühte patta. Kas Justiitsministeeriumi pakutud lahenduste puhul on see arvesse võetud või mitte?

Selles eelnõus peetakse silmas korduvalt kriminaalses joobes vahele jäänud sõidukijuhte ja nende karistamiseks šokivangistuse kohaldamisest. Ei, haigeid inimesi minu teada ei ole plaanis kellelgi šokivangistusega karistada.

Külliki Kübarsepp, teine küsimus!

Aitäh! Püüan kohtute argumenti täpsustada. Kohtud on selle eelnõu suhtes väga kriitilised olnud seetõttu, et neil vähendatakse kaalutlusõigust. Kas muudatusettepanekutes kaalutlusõigust suurendatakse või jääb see samaks?

See on diskuteeritav küsimus. Mõnes mõttes kaalutlusõigus väheneb, kui määratakse karistuse miinimumkriteeriumid. Kaalutlusõigus väheneb selles mõttes, et tingimisi karistust ei saa teatud juhul täies ulatuses kohaldada. Mingis osas tuleb see karistus täitmisele pöörata. See on küsimus, mille kohtud tõstatasid. Aga praegu on nii poliitiline kui seadusandja tahe osutada sellele, et kriminaalses joobes, eriti korduvalt kriminaalses joobes juhtimine on ikkagi nii ränk süütegu, et selle puhul on mõistlik karistuse n-ö miinimumlävendit tõsta ja anda sel moel ühiskonnale väga selge ja konkreetne signaal, et sellist teguviisi ei ole mitte kuidagi võimalik tolereerida ja see väärib märksa karmimat karistust ja karmimat suhtumist, kui seni on olnud. Me teame ju küllalt juhtumeid, kus joobes juhid on põhjustanud ränkade tagajärgedega liiklusõnnetusi, aga mingisugust reaalset vabaduskaotuslikku karistust nad pole saanud. Ja ühiskonnas on ju küllaltki laialt teada, et kui vabaduskaotuslik karistus on mõistetud tingimisi, siis teo toime pannud inimene peale kohtuistungit kommenteerib seda, et mulle ei tehtudki midagi, sain tingimisi. Tingimisi karistust ühiskonnas sellise päris karistusena ei võeta.  
Nii et karistusele kaalu andmiseks, teo hukkamõistmiseks ja mittetolereerimisele osutamiseks on see minu meelest täiesti asjalik samm. 

Aitäh teile, austatud ettekandja! Küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu 328 kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut, vaatame need üheskoos läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Ka teine ettepanek on õiguskomisjoni esitatud, otsus: arvestada täielikult. Ka kolmas muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 328 teine lugemine lõpetada. Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 328 teine lugemine katkestada. See toob paratamatult kaasa hääletusprotseduuri.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) eelnõu 328 teine lugemine katkestada. Võtke palun seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28 rahvasaadikut, vastu oli 48. Reformierakonna ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõppenud.

Tänane seitsmes päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Einar Vallbaumi, Ivari Padari, Vilja Toomasti, Andre Sepa, Kalle Pallingu, Johannes Kerdi, Remo Holsmeri, Jüri Jaansoni, Ken-Marti Vaheri, Meelis Mälbergi, Laine Randjärve, Anne Sullingu, Marko Mihkelsoni, Urve Tiiduse, Toomas Kivimägi, Jaanus Marrandi, Deniss Boroditši, Heidy Purga, Keit Pentus-Rosimannuse, Tanel Talve, Eerik-Niiles Krossi, Kalle Laaneti, Igor Gräzini, Juhan Partsi, Kristjan Kõljala ja Martin Kuke algatatud ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 188 teise lugemise jätkamine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tegemist on eelnõuga, mille algatasid nimetatud 26 Riigikogu liiget juba 25. veebruaril 2016. Esimene lugemine toimus eelmise aasta 19. aprillil. Eelnõu teisele lugemisele täiskogus k.a 1. mail esitas komisjon tervikuna uue teksti ja sellest tulenevalt tegi majanduskomisjon ettepaneku katkestada teine lugemine, andmaks Riigikogu liikmetele ja ka n-ö turuosalistele ja teistele asjast huvitatud inimestele võimalus eelnõuga tutvuda ning oma seisukohti ja arvamusi väljendada.
Mul on väga hea meel öelda, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 31. maiks 2017 laekus Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt kokku üks muudatusettepanek, mis tähendab seda, et me oleme väga lähedal selle istungjärgu ühe kõige parema seaduse vastuvõtmisele. Ja me oleme sellele üsna lähedal ennekõike kahel põhjusel. Esiteks, me oleme otsustanud suures osas võrdsustada praeguste taksovedajate ja kokkuleppe alusel vedajate tingimused. Ja veel oleme sellele kokkuleppele väga lähedal põhjusel, et me oleme suutnud eelnõus taksoturgu märksa liberaalsemaks muuta. Nimetan mõned asjad. Kaob ära taksojuhi ametikoolituse kohustus. Teiseks, mis on ülimalt oluline ja natuke isegi omapärane: ka praegustel taksojuhtidel tekib selle eelnõu heakskiitmise korral õigus osutada teenuseid infoühiskonna platvormi vahendusel. Seega, kui taksomeeter on autos küll olemas, ent veo tellimine ja hinna arvestamine on toimunud infoühiskonna platvormi vahendusel, siis sõidu eest ei tasuta mitte taksomeetri näidu järgi, vaid selle platvormi alusel määratud maksimumhinna alusel. Ja kolmas muudatus, mis kindlasti on ka väga põhimõtteline, suur ja oodatud, on see, et kui praegu on väga laias laastus taksovedajate tegevuspiirkond piiratud selle omavalitsuse haldusterritooriumiga, kes on taksoveoloa välja andnud, siis eelnõu kohaselt on õigus osutada taksoveoteenuseid kogu Eesti territooriumil. Seejuures on küll oluline tingimus, et tuleb järgida teise omavalitsuse territooriumil kehtestatud nõudeid.  
Majanduskomisjon arutas muid laekunud ettepanekuid oma istungil 31. mail. Üks ettepanek oli Eesti Liisingühingute Liidult, kes palus teha täpsustuse, et teenindajakaardi väljaandmisel võiks olla nõutav sõiduki omaniku nõusolek, kui taotleja pole omanik. Seda komisjoni liikmed ei toetanud. Siim Kiisler leidis, et see on liigne bürokraatia. Tegemist on ikkagi auto omaniku ja juhi omavahelise küsimusega ja pole vahet, kas sõiduki suur läbisõit on saavutatud platvormipõhise taksoteenuse pakkumisega või mõnel muul põhjusel. Seetõttu pole alust kehtestada eraldi teavitamiskohustust. Ka Hindrek Allvee Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ütles, et eelnõu eesmärk on korda lihtsustada, iga täiendav nõue muudaks protsessi aeglasemaks ja keerulisemaks. Arutelu järel Aivar Kokk küsis, kas keegi toetab liisingühingute liidu ettepanekut, ja keegi sellest märku ei andnud. Nii et sellist muudatusettepanekut komisjon ei esitanud.
Teine, ainuke Riigikogust esitatud muudatusettepanek oli Keskerakonna fraktsiooni esitatud. See on minul protokollis numbri 1 all, aga muudatusettepanekute loetelus on see numbri 2 all. Selle muudatusettepaneku sisu on selles, et kui eelnõu kohaselt on nõutav, et vedaja peab pärast sõitu esitama sõitjale kirjalikult taasesitatavas vormis sõidukokkuvõtte, kus on olemas kõik andmed – sõidukijuhi ees- ja perekonnanimi jne –, siis Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on, et vedaja peab enne sõidu alustamist esitama sõitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõidukijuhi ees- ja perekonnanime, foto ja teenindajakaardi ning teatama sõidu maksimumtasu koos maksudega. Kui sõidu sihtpunkt ei ole kohe määratud, siis peab teavitama sõitjat hinnakomponentidest. Seega kui eelnõu kohaselt peab vedaja esitama kirjalikult taasesitatavas vormis sõidu kokkuvõtte ja kõik sellega seonduva, siis Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on, et kui ma selle tellimuse teen, siis peavad kõik need andmed, mis ma eespool loetlesin, olema samuti esitatud kirjalikult taasesitatavas vormis. Erki Savisaar tutvustas seda ettepanekut majanduskomisjoni istungil. Tema arvates peaks lõpphind olema teada antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuna see on kliendi ainuke võimalus vajaduse korral tõestada, et tema kontolt on liiga palju raha võetud.
Hindrek Allvee Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ütles, et tarbijakaitseseaduses on olemas sätted, mis nõuavad, et teenuse hind tuleb eelnevalt teada anda, ja teiste teenuste puhul ei nõuta, et hind tuleks teada anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ka tavalises taksos ei anta kliendile hinnakirja kaasa. Aivar Kokk väitis, et selline petmine juba toimub, ja ka selle muudatusettepaneku esitajad on arvamusel, et on väga palju petmisi. See käib nii, et kui ma tellimuse esitan, siis on üks hind, sõidu lõppedes aga võetakse minu kaardilt märksa rohkem raha. Siis Aivar Kokk väitiski, et petmine juba toimub. Infoühiskonna teenuse süsteemis tehakse pakkumine, mis on alla tavaliste taksode keskmise hinna, kuid pärast teenuse osutamist küsitakse tasu, mis on suurem kui keskmine tavalise taksoveo tasu.
Siinkõneleja ütles, et eelnõu ei saa rajada eeldusele, et infoühiskonna teenuse vahendusel tellitava taksoveo pakkujad soovivad kliente petta. Äri ei saa pettusele üles ehitada. Pole alust usaldada traditsioonilisi taksosid rohkem kui infoühiskonna teenuse vahendusel tellitavaid. Klient kinnitab tellides pakutud hinna. Praegu pole maksimumhinda kehtestatud ning hind võib teiseks kujuneda, kui tuleb eeldatust kõrgem ajatariif mõne liiklustakistuse tõttu. Käesolev eelnõu aga fikseerib maksimaalse hinna ning see probleem langeb ära. Siim Kiisler tõi välja, et infoühiskonna teenuse jaoks on tehtud ka tagasisideprogramm ning halba tagasisidet saanud juhtidega lõpetatakse leping.
See muudatusettepanek läks majanduskomisjonis hääletusele ja hääletustulemus oli selline, et ettepaneku poolt oli kaks majanduskomisjoni liiget. Pean oluliseks nende nimed ära nimetada: need olid loomulikult Erki Savisaar ja Märt Sults. Selle vastu oli Toomas Kivimägi. Mul on siin küll kirjas, et protokolli kohaselt olid Jaanus Marrandi, Siim Kiisler ja Aivar Kokk erapooletud, aga ma pigem ütleksin, et nad ei osalenud hääletusel. Nad saavad selle paranduse teha, sest tegelikult ei küsitud, kas keegi on erapooletu. Lihtsalt söandan väita, et IRL-i ja sotsiaaldemokraatide esindajad majanduskomisjonis sellel hääletusel ei osalenud ega väljendanud ka oma arvamust. Oluline on veel korrata, et seda muudatusettepanekut ei toeta ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Sellel komisjoni istungil arutati ka Autoettevõtete Liidu ettepanekut. Nad tegid ettepaneku, et ka klassikalisel taksoveol kehtestaks hinna vedaja, nii nagu see on praegu nn kokkuleppevedude puhul. Praegu kehtestab taksoveo hinna kohalik omavalitsus. Komisjonis ei leidnud see ettepanek toetust, seda ennekõike sellel põhjusel, et me tegelikult soovime eelnõuga liberaliseerida ka taksovedude hinna kehtestamise võimalusi. Praegu on ainult kaks ajatariifi: öötariif ja päevatariif. Eelnõu kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada lugematu arvu erinevaid ajatariife. Näiteks kui tahetakse vana-aastaõhtuks kehtestada mingi teine tariif, siis selline võimalus tekib. Üldse on vaja ikkagi garanteerida teatud hinnakindlus.
Sellelsamal komisjoni istungil – ruttan nüüd ette, et pärast ei unustaks – tehti ka menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 7. juuni istungi päevakorda (konsensusega). Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada (samuti konsensusega). Kolmandaks, saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 14. juuniks (samuti konsensusega).
Seda sisulist arutelu aga jätkati majanduskomisjoni istungil 5. juunil. Selleks ajaks oli laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Esimene oli ettepanek asendada eelnõu § 1 punktiga 11 muudetava ÜTS-i § 58 lõike 2 punktis 3 sõna "tegevusloa" sõnaga "taksoveoloa". See on selline terminoloogiline viga, mis oli sisse sattunud. Komisjon toetas seda konsensusega.
Samuti tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettepaneku täiendada seaduse § 96 lõikega 14 järgmises sõnastuses: "Käesoleva seaduse § 44 lõikes 5 nimetatud veokorraldaja ametialast pädevust tõendab ka enne 2017. aasta 1. novembrit välja antud kehtiv taksojuhi kutsetunnistus." See on sellega seotud, nagu ma alguses ütlesin, et taksojuhi ametikoolituse nõue kaob, aga et oleks võimalik ikkagi tõestada oma ametialast pädevust, oli vaja selline muudatus teha. Seega, kui ma olen kunagi taksojuhi ametikoolituse läbi teinud, siis on mul nende sõitude tegemiseks vajalik pädevus olemas. Kusjuures see ei ole üldse seotud nende kokkuleppevedudega, vaid n-ö juhuvedudega. Kui ma näiteks tellin mingi üheksakohalise bussi ja tahan sõita sellega Ungarisse, siis ei toimu see taksotariifi alusel, vaid sellise eraldi regulatsiooni alusel. Just selleks puhuks on see säte kehtestatud. Ka seda muudatusettepanekut toetas komisjon üksmeelselt.
Nüüd üks repliik veel. Tahan juhtida tähelepanu jõustumise kuupäevale, mis tegelikult ei ole muutunud, kuigi komisjon seda väga tõsiselt ja pikalt arutas. Eelnõu kohaselt on seaduseelnõu jõustumise kuupäev 1. november 2017. Komisjoni liikmetel oli tuline soov seda tähtaega ettepoole tuua, aga arutanud asja pikalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, me leidsime, et on pigem mõistlik anda rohkem aega kõikvõimalikeks registrite täiendusteks ja muudeks muudatusteks. Siis jõustumise ajaks kõik asjad toimivad. 
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitaski, miks pikemat tähtaega on vaja. Esimene põhjus on see, et kui praegu toimub nii teenindajakaardi, sõidukikaardi kui ka tegevusloa väljaandmiseks paljuski paberi- ja ka teenindusbüroopõhine menetlus, siis eesmärk on muuta see 1. novembriks kasutaja jaoks täielikult elektrooniliseks. Teiseks on ka selline uhke eesmärk, et üks kokkuleppevedajast taksojuht, kes tahab 1. novembrist taksoveoluba, sõidukikaarti ja teenindajakaarti taotleda, ei pea esitama mitte ühtegi dokumenti. Need dokumendid oleksid kõik registritest automaatselt kättesaadavad. Seal on küll mõningad erandid. Näiteks kui inimene, kes soovib taksovedu teha, ei ole selle sõiduki omanik, siis ta peab otse loomulikult esitama lepingu, mis näitab, et tal on õigus seda autot kasutada.
Ning veel on selline samuti uhke eesmärk, et selline loamenetlus ei oleks mitte ühekordne, vaid et toimuks pidev taustakontroll nii ettevõtete, juhtide kui sõidukite üle. Sellise e-lahendusega tahetakse olla maailmas esirinnas. Ma arvan, et sellisele ambitsioonikale väljakutsele vastamiseks on igati mõistlik anda rohkem aega. Nii et veel kord: selle seaduse võimaliku jõustumise kuupäev on 1. november, nii nagu eelnõus algselt oli.
Kiirelt kokku võttes ütlen veel kord, et tehtud on kolm muudatusettepanekut. Esimest, mis on terminoloogiline, toetas komisjon üksmeelselt. Teine muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja sellest ma rääkisin väga pikalt. Selle poolt olid komisjoni istungil kaks inimest, üks oli vastu ja kolm komisjoni liiget seisukohta ei võtnud. Kolmas muudatusettepanek puudutab taksojuhi kutsetunnistust. Selle poolt olid kõik komisjoni liikmed. Tänan tähelepanu eest!

Austatud ettekandja, suur tänu põhjaliku aruande eest! Osaliselt sellepärast ehk ei olegi teile küsimusi. Avan läbirääkimised. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu kohta võiks öelda: kaua tehtud, kaunikene. Kes mäletab selle eelnõu esimest projekti, siis nii mõnedki küsisid, kas legaliseeritakse piraattaksondust või mis toimub. Samas valdkonnas ühes tegevuses pead nagu makse maksma ja igasugu muid asju tegema, teises tegevuses ei pea. Ma mäletan, et komisjonis oli nii Toomase juhtimise ajal kui minu ajal väga erinevaid arvamusi ja esitati palju küsimusi ning tundus, et selle eelnõuga kuidagi edasi minna ei ole võimalik. Arvamused olid seinast seina.  
Läbimurre toimus märtsikuu keskel, kui meil oli järjekordne sellesama eelnõu arutelu. Ma tahan tänada siin Tallinna Transpordi... – kuidas seda nimetatakse? – jah ...ametit, kelle üks proua käis meil komisjonis külas ja tõi meid kõiki maa peale, n-ö siit nurgast ja sealt nurgast, ja lõpuks me jõudsime keset põrandat. Mul oli au kirja panna mõned read, mis peaks selles eelnõus kindlasti olema, et üldse edasi saaks minna. Oli huvitav, et nende ettepanekutega olid komisjonis nii algatajad kui ka komisjoni liikmed suures osas nõus.
Esimene eesmärk oli võrdsustada taksoveoteenustele ja kokkuleppeteenustele kehtestatavad miinimumtingimused ehk siis tegevusluba, sõidukikaart, teenindajakaart. Teine eesmärk oli, et taksonduses ei piirata tegevust omavalitsuste piiridega, vaid teenust võib pakkuda kogu riigis. Kolmas muudatus oli, et taksojuhtide koolitust võivad läbi viia taksoettevõtted. Neljandaks: takso võib osutada ka platvormiteenust ning sellel ajal ei pea taksomeeter töötama. Platvormiteenust pakkuvad firmad peavad olema kantud Eesti registrisse, et ei tekiks sellist olukorda, et maksud kuhugi mujale lähevad.
Tänu mitmele arutelule sündis minu arvates väga hea eelnõu, mida ma soovitan kõikidel Riigikogu liikmetel toetada. Ja kui siin tekkis küsimus, miks Keskerakonna ettepanekut komisjonis mõned hääletasid ja mõned ei hääletanud, siis ma pean ütlema, et IRL-i fraktsioon kindlasti toetab seda ettepanekut. Kui ma tellimuse esitan, siis ma pean taksosse istudes nägema, et hind on selline, nagu kokkulepe oli. Mitte et taksosse istumisel öeldakse, et hind on teine. Kui sa sõidad viimasel minutil lennujaama või kuhugi kohtumisele, siis pole ju võimalik sõidust loobuda.
Ma tänan kõiki, kes selle eelnõu menetlemisel osalesid, nii et suudeti ühest nurgast ja teisest nurgast keskpõrandale kokku tulla ning meil tekkis neli erinevat võimalust taksoteenust pakkuda, nii et kõigil on võrdsed kohustused ja õigused. Kõik peavad makse maksma ja kõiki on võimalik kontrollida. Aitäh teile!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu 188 kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut. Esimese ettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Maris Lauri, palun!

Reformierakonna fraktsioon palub teist muudatusettepanekut hääletada. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele seaduseelnõu 188 kohta tehtud teise muudatusettepaneku. Selle on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 53 rahvasaadikut, vastuhääli oli 27, erapooletuid 1. Muudatusettepanek leidis toetust ka Riigikogu suures saalis.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 188 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Kaheksas päevakorrapunkt on metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 396 teine lugemine.  Palun kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra!

Austatud kolleegid! Hea juhataja! Mul on au ja rõõm tutvustada teile metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemist juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Tuletan meelde, et eelnõu algatas Vabariigi Valitsus tänavu 6. märtsil. Esimene lugemine toimus 22. märtsil ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrasime siin üheskoos 5. aprilli kell 16. Eelnõu kohta esitasid muudatusettepanekud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ning austatud Riigikogu liikmed Anneli Ott ja Jaanus Karilaid. Lisaks vormistas keskkonnakomisjon 12 muudatusettepanekut.
Esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on eelnõu komisjoni istungitel käsitletud kahel korral: 8. mail ja 16. mail. Meie 8. mai istungil osalesid ja oma ettepanekuid eelnõu muutmiseks tutvustasid Vormsi valla, seltsingute "Viimsi metsa kaitseks" ja "Eesti metsa abiks", mittetulundusühingute Ambla Metsaühistu, Kesk-Eesti Metsaomanikud, Viljandimaa Metsaselts, Eesti Metsaühistu ja Kohila Metsaselts esindajad.
Komisjoni 16. mai istungil tutvustasid oma muudatusettepanekuid Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindajad, samuti osalesid istungil ja tegid asjakohaseid eelnõusse puutuvaid ettepanekuid MTÜ Eesti Roheline Liikumine esindajad ning loomulikult ka Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Sellel istungil arutati ka komisjoni muudatusettepanekute esitamist. Kokkuvõttes vormistas komisjon koostöös Keskkonnaministeeriumiga, nagu ma juba ütlesin, 12 muudatusettepanekut, lisaks siis Vabaerakonna fraktsioonilt viis ettepanekut ja Keskerakonna saadikutelt üks.
Vaatame muudatusettepanekud läbi. Muudatusettepanek nr 1. Ma usun, et üks olulisimaid muudatusi on see, et täiendame § 1 uue punktiga 3 ja lisame metsaseadusse § 6 lõike 2¹, mille kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piirangud uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatud alus eeldada, et raiete maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Muudatuse eesmärk on metsade loodusliku tasakaalu ning jätkusuutliku majandamise eesmärgil sätestada metsaseaduses meede, mida riik saab rakendada siis, kui on reaalne oht, et raiemaht hakkab ületama metsa juurdekasvu. Komisjon toetas seda ettepanekut konsensuslikult.
Järgmine ettepanek on täiendada § 7 lõiget 4 lausega, et töögrupis peavad olema esindatud ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku huvi esindajad. Selle punkti mõte on eriline just sellepärast, et soovitakse kaasata ka neid huvigruppe ja kodanikuühendusi, keda seni kaasatud ei ole, ehk siis pöörata tähelepanu lisaks majandusele ka metsaprobleemide sotsiaalsele ja ökoloogilisele küljele. 
Kolmas ettepanek on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Komisjon arvestas seda täielikult. Selle sisu oli, et soovitakse muuta üht sõna eelnõus: § 10 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas tahetakse sõnad "võib toetada" asendada sõnaga "toetada". Ja mis on põhjus? Käesoleva eelnõu koostaja on pakkunud sätte muudatuse eesmärgiga muuta toetuse andmine kindlamaks. Formuleering "võib toetada" võib tulevikus toetusi vähendada. Seda ettepanekut toetasid nii keskkonnakomisjon kui ka Keskkonnaministeerium. Seega jätame välja muudatuse "võib toetada" ehk jääb sõna "toetama", mis on kõigile üheselt arusaadav.
Ettepanek nr 4 täiendab metsaseaduse § 10 lõiget 2. Seni kehtiva redaktsiooni kohaselt võib toetust saada erametsaomanik, metsaühistu või konsulent. Muudatuse kohaselt, mis on sisuline ja tulevikku suunatud, eelistatakse edaspidi toetusesaajana väiksema metsaomandiga erametsaomanikku. See punkt oli mitmes ettepanekus. Näiteks pandi ette edaspidi keelata juriidilistel isikutel toetust saada. Lõppkokkuvõttes komisjon leidis, et mõistlik on anda ministeeriumile seaduse kaudu suunised ja sätestada, et eelistatakse väiksema metsaomandiga erametsaomanikke.
Ettepanek nr 5 lähtus ettepanekust, mille tegi keskkonnakomisjon, ja seda arvestati konsensuslikult. Selle eesmärk oli, et kõigile peab olema üheselt arusaadav, kes on toetusesaajad. Nii soovimegi jätta eelnõu §-st 1 välja punkt 6, mis tekitas segadust. Seal oli loetelu erinevatest kriteeriumidest, millele juriidiline isik pidi vastama, et toetust saada. Füüsilise isiku puhul need nõuded ei kehti ja see tekitas segadust. Paljudele jäi mulje, et füüsilised isikud edaspidi toetust saada ei tohi. Sel põhjusel me võtame selle punkti üldse välja. 
Ettepanekut nr 6 on samamoodi arvestatud täielikult. Esitanud on selle keskkonnakomisjon, eesmärk on muuta seaduse § 10 lõiget 6 ja asendada punktis 4 tekst "metsaühistu või ettevõtja, kellel ei ole äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud kehtivat kustutamishoiatust" tekstiga "kehtiva kustutamishoiatuseta". Muudatus on vajalik, et likvideerida arusaam, nagu jätaks eelnõu füüsilised isikud toetusest ilma, ja sätestada üheselt, et toetusega toetatakse jätkuvalt nii füüsilisest kui juriidilisest isikust erametsaomanikke.
Muudatusettepanek nr 7 puudutab lageraielanke. Eelnõust jäetakse välja punkt järgmises sõnastuses: "paragrahvi 11 lõike 4¹ esimesest lausest jäetakse välja sõnad "katastri- või majandamisüksuste kaupa". Muudatusettepanek tuleneb asjaolust, et eelnõukohase muudatuse tagajärjel toimuks üleminek eraldisepõhisele metsa inventeerimisele, mis võib kaasa tuua inventeerimise hektari hinna kasvu ning kohati soodustada kasvava metsa ostjate survet erametsaomanikele. Ehk siis jäime kehtiva seaduse juurde. Ka edaspidi toimub metsa majandamise inventeerimine kinnistupõhiselt, mitte katastri- või majandamisüksuste kaupa.
Järgmisena tutvustan muudatusettepanekut nr 9, mis on kindlasti tähelepanuväärne. See puudutab harvesterioperaatoreid käsitlevat uut regulatsiooni. Meie analüüs on väga selgelt näidanud, et meil on ikka veel harvesterioperaatoreid, kes ei tunne metsas ära näiteks jugapuud. Nende tekitatud kahju on hiljem pea võimatu hüvitada. Kui jugapuu on maha saetud, siis seda tagasi panna on võimatu. Kuna harvesterioperaatorid teevad töö käigus otsuseid, millest sõltub raiesmiku seisund, siis on eesmärk, et neil peab olema kutseseadusest tulenevalt omandatud harvesterioperaatori kutse 4. tase. Siin on ära toodud nõuded 4. taseme kohta. See muudatus eeldab viieaastast üleminekuperioodi. See tähendab seda, et kõigil neil, kes soovivad tulevikus harvesterioperaatorina töötada, on viis aastat aega oma tase 4. taseme nõuetega vastavusse viia.
Edasi, meil on kaks ettepanekut, mis on ühe ja sama sisuga. Selle on teinud kaks Keskerakonna saadikut, Anneli Ott ja Jaanus Karilaid, ja samuti Vabaerakond. Puudutab see kuusikute raievanuse langetamist kõrgemates kasvukohtades. Neid ettepanekuid komisjon häältega 4 : 2 ei toetanud.
Ettepanek nr 12 on jätta välja punkt, millega muudetakse § 29 lõiget 9 ja mis on sõnastatud järgmiselt: "(9) Enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud, kui: 1) raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala; 2) langid asuvad eri omanike kinnistutel väljaspool kaitstavat loodusobjekti ja kalda piiranguvööndit." Selle sisu lahtiseletatult on järgmine. Kui eelnõu esimene versioon andis esimese lugemise järel võimaluse, et piirinaabrid said metsateatise kaudu täiendavalt lageraiet taotleda, siis hiljem seda analüüsides tundus see ühest küljest küll mõistlik, sest see kaotaks võimaluse, et üks naaber piirab teise naabri metsaraiet, aga teisalt tundus, et kui matemaatiliselt kokku lüüa, siis me avame sellega uue Pandora laeka. Kui sätestataks selline sõnastus, nagu esialgu kirjas oli – pean silmast lageraieloa taotlemist –, siis me näeksime Eestimaal nii 14-, 21- kui ka 28-hektarisi lageraielanke. Seega me jääme kehtiva seaduse juurde, mille kohaselt maksimaalne lageraielank on 7 hektarit ja seda on võimalik naabrite vahel jagada. Me ei läinud seda teed, et lageraielanke suurendada. Ma arvan, et Eesti metsa seisukohalt on oluline, et me ei muudaks kerge käega neid väga olulisi põhimõtteid, mis Eesti metsaseaduses on sätestatud. Neid, keda see punkt puudutab, on Eesti ühiskonnas väga vähe, vaid mõnekümne ringis. Nad on siiski saanud tähelepanu ajakirjandusväljaannetes, näiteks Maalehes ja mujalgi. Ma usun, et eesmärk, mis omal ajal seda punkti metsaseadusse pannes oli, et Eesti pind meenutaks malelauda, et meil ei oleks tohutuid lageraielanke, on igal juhul mõistlik. Selle juurde tuleks jääda. Seetõttu me tegime komisjonis ettepaneku ja toetasime konsensusega mõtet jätta muudatused välja.
Sama jutt kehtib Eesti Vabaerakonna tehtud ettepaneku kohta, mis kannab numbrit 13. On olnud väga loogiline – tegu tundub olevat talupojalikult arusaadava mõtteviisiga –, et seame raieteatisele 12-kuulise ajalise piirangu. Kui ajaline piirang 12 kuud on täis, siis saab naaber selle esitada. Kahjuks on raieteatiste puhul mure see, et neid on võimalik esitada erinevas suuruses. Kui kõigepealt esitada teatis näiteks 1,5 hektari kohta, siis aasta pärast võib selle esitada näiteks 1,4 hektari kohta. Ning kui sellisel moel edasi minna, siis Keskkonnaministeeriumi kindel seisukoht oli, et see soodustab massilist lageraiet. Seetõttu keskkonnakomisjon seda ettepanekut ei aktsepteerinud. Rõhutan, et me jäime praeguse redaktsiooni juurde, mis tähendab seda, et jäi kehtima maksimaalselt 7 hektari suurune lageraielank.
Muudatusettepanek nr 14 on keskkonnakomisjoni tehtud ja puudutab kohalikke omavalitsusi ja rohealade kaitset. Me täiendame metsaseaduse § 42 lõikega 3 ja see kõlab nii, et planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. See tähendab seda, et lõplikku vetoõigust kohalikul omavalitsusel ei ole. Aga see annab omavalitsusele võimaluse asjad läbi rääkida ja läbi arutada. Kordan üle, et see kehtib vaid siis, kui ka kohalik omavalitsus on üldplaneeringuga määranud selle ala rohealaks ning on seatud nende kaitse- ja kasutustingimused.
Meil on veel kolm ettepanekut, sh kaks viimast selle kohta, millal hakkab seadus kehtima. Ettepanek nr 15 oli Riigimetsa Majandamise Keskusest lähtunud ettepanek, et Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetavaid metsi majandaks ja finantseeriks edaspidi RMK. Komisjon toetas seda konsensusega.
Ja veel üks väga konkreetne kaasamise ettepanek, mis puudutab just riigimetsa ja RMK-d. See on ettepanek täiendada § 43 lõikega 9, mille kohaselt asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamistööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Meie arvates on selge, et suhtlus elanikega enne mis tahes raietööde tegemist peab oluliselt paranema. Ja järgmised kaks muudatusettepanekut on siis seaduse jõustumise kohta. Üks peab silmas harvesterijuhi kvalifikatsiooni tõstmist viie aasta jooksul ja see säte jõustub viis aastat pärast ülejäänud seaduse jõustumist 2017. aasta 1. septembril.
Keskkonnakomisjon langetas ka menetluslikud otsused: võtta eelnõu 396 tänase istungi päevakorda, teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, panna selle kolmas lugemine täiskogu 14. juuni istungi päevakorda ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kõik need otsused langetas keskkonnakomisjon traditsiooniliselt konsensusega ehk ühel häälel.

Küsimustevooru ettekandjale avab Heidy Purga. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma leian, et seda küsimust pole minu ja kindlasti ka teiste parlamendiliikmete ning mis peamine, avalikkuse jaoks siiski põhjalikult läbi arutatud. Seda kõike pole piisavalt selgitatud. Tegemist on hästi emotsionaalse teemaga. Mina ja väga paljud teised meie fraktsioonist ei saa seda eelnõu kindlasti toetada. Kui tagasi vaadata, siis mitme spetsialisti, näiteks Asko Lõhmuse, Toomas Frey ja ka ajakirjanduse vahendusel sõna võtnud Rainer Kuuba ja Tarmo Tüüri jutus on väiteid, mida pole suudetud ümber lükata ega ka rahuldavalt põhjendada. Näiteks seda, et üle 80 aasta vanuste majandatavate kuusikute pindala on viimase kümne aastaga vähenenud koguni neljandiku võrra või et aastas lubatav kuusikute raiumise maht ületab raieküpse kuusemetsa koguse. Ja mis peamine: raievanuse piiri allatoomine tähendaks ju RMK metsades suuremat raiet ja ka suuremaid dividende. Lugupeetud Rainer Vakra, kas teie komisjoni esimehena toetate seda eelnõu?

Aitäh! Ma hakkan lõpust pihta. Vaatame siis konkreetselt üle need RMK raiemahud. Mulle kohati tundub, et igaüks meist siin saalis ja ka väljaspool saali on Eesti riigimetsa omanikud, nii et me võime end nimetada mõnes mõttes ka aktsionärideks. Kui me vaatame Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahte, siis need on viimase 4–5 aasta jooksul kõikunud 3,5 ja 4 miljoni tihumeetri vahemikus, mis on pea kaks korda vähem, kui raiuvad erametsaomanikud. 
Kui rääkida dividendidest, siis dividendide summa ei ole tulnud mitte tänu sellele, et on rohkem metsa raiutud, vaid tänu sellele, et RMK on teinud selgelt vähem investeeringuid. Ma arvan, et ma selles osas olen teiega ühel nõul, et RMK investeeringute maht peaks taastuma. Seetõttu koostas keskkonnakomisjon konsensusega peaministrile, rahandusministrile ja keskkonnaministrile aasta alguses kirja, kus me tegime ettepaneku 2019. aasta eelarvestrateegias jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse dividenditulu 10 miljoni euro piiresse ning seda mitte suurendada. Suurem summa riigieelarvesse ei ole tulnud mitte suurematest raiemahtudest, vaid, rõhutan, investeeringute arvel. See on olnud prioriteetide küsimus ja seda tuleb kindlasti muuta.
Mis puudutab kuuse raievanust, siis ma olen teiega nõus. Minu esimene kõrgharidus on keskkonna- ja ökoloogialane. Tegu on väga emotsionaalse teemaga ja mul on hea meel, et see on pidevalt mitte ainuüksi siin majas, vaid ka eri väljaannetes ja mitmesugustes aruteludes, näiteks ka täna keskkonnakomisjoni juhtimisel toimunud puidutööstuse seminaril ikka ja jälle päevakorras. Sellest on kirjutanud head kolleegid ka täna, näiteks Lauri Luik. Ma olen metsandusnõukogu liige ja tean, et seal olid tõepoolest teie nimetatud inimesed kohal ja leppisid kokku, et nad nõustuvad kuuse raievanuse langetamisega. Vastukaaluks võetakse range kaitse alla 27 000 hektarit salu- ja laanemetsi, mis asuvad riigimaadel.
Praegu ma kinnitan austatud reformierakondlasest küsijale, et minu hinnangul oleks see 27 000 hektarit tulnud juba varem kaitse alla võtta. Kui me vaatame, kellel on olnud võimalus seda teha, siis pean küll ütlema, et Reformierakonnal oli see võimalus kaua aega. Mis aga puudutab kuusikute raievanust, siis Kalle Palling ja Rainer Vakra olid need kaks inimest, kes tegelikult ei toetanud kuuse raievanuse langetamist.
Aga siin eelnõus on üks väga tugev punkt. Kuusikute raievanus puudutab vaid 0,2% Eesti metsade pindalast. Kui me täna toetame seda, et Vabariigi Valitsus saab õiguse metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks uuendusraie langi pindalale piiranguid seada, juhul kui on põhjust eeldada, et raiete maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu, siis me loome esimest korda mehhanismi, mille abil Eesti riigil on võimalus tagada, et me ei raiu rohkem, kui juurde kasvab. Tsiteerin siin endist keskkonnaministrit Keit Pentus-Rosimannust, kes siin saalis esimesel lugemisel rõhutas, et me oleme ühiskonna poliitilises kokkuleppes tõmmanud väga selge punase joone. Esimest korda on ka koalitsioonilepingus kirjas, et me ei raiu rohkem, kui juurde kasvab. Ja nüüd on esimest korda ajaloos olemas mehhanism, kuidas ka tegelikult seda tagada ja kuidas reageerida, kui selline häbiväärne asi peaks Eestis aset leidma. 

Palun, Külliki Kübarsepp!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas te ei leia, et juurdekasvust rääkides ei pruugi esitatud väited õiged olla? Mitmed teadlased, nagu eelküsijagi viitas, on küsimusi tõstatanud ja konsensusele pole jõutud. Ma viitasin sellele ka viienda päevakorrapunkti arutelul. Vabaerakond on siin saalis seda teemat kommenteerinud 13. aprillil, kui see oli jutuks olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Sealgi toodi see probleem samamoodi välja. Mida on keskkonnakomisjon teinud, et tagada kindlus kuusikute juurdekasvu arvudes? Kust me teame, ei ole puusse pandud? 

Aitäh! Me kindlasti lähtume riigimetsa inventeerimisest ehk siis statistilisest metsainventeerimisest, lühendina SMI-st. Kui me vaatame 2015. aasta näitajaid, siis oli Eestis majandatava metsa juurdekasv 13,9 miljonit tihumeetrit. Üle-eelmises punktis sai neid näitajaid arutatud, teeme need komakohtadega selgeks. Majandatava metsa juurdekasv oli 13,9 miljonit tihumeetrit ja raiemaht 10,1 miljonit tihumeetrit. Ma usun, et kui lähiajal asub ametisse uus keskkonnaminister, siis üks väga selge tööülesanne, mis me talle võiksime anda, on see, et kõik edaspidised metsaveoload võiksid olla elektroonilised. Praegu on see nii peaaegu 75%-l juhtudest ehk põhimõtteliselt on meil veel 25% minna. Siis jäävad ära kõik need spekulatsioonid, mida me täna arutame, et kuhu see komakoht panna, sest meil oleks põhimõtteliselt võimalik reaalajas elektrooniliselt, kas vastava äpi abil või muul moel nutitelefonis jälgida, kui suur on Eesti metsa raiemaht. Praegu on veostest 75% digitaliseeritud, minna on veel 25%. Aga näiteks RMK puhul on see juba praegu 100%. Nii et RMK puhul oleks põhimõtteliselt täiesti võimalik homme reaalajas näha, kui palju meile kõigile kuuluvat Eesti metsa raiutakse. Ma usun, et see on ettevõtmine, mis tuleks lähiajal ära teha. 

Lauri Luik.

Aitäh! Hea Rainer, sa oled viimasel ajal üsna aktiivselt toetanud puudekaitsjaid ja võtnud sõna üldse looduse kaitseks. Mulle tundub, et see eelnõu sulle väga südamelähedane ei ole. Aga sa oled keskkonnakomisjoni esimees. Miks sa sellist jama lubad suurde saali, kui sul oleks tegelikult võimalus seda siit eemal hoida?

Ma ei ole sinuga nõus. Väga mitmed punktid, mis keskkonnakomisjon on siia sisse pannud, on minu välja mõeldud. Seda muidugi koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Olgu näiteks toodud Vabariigi Valitsuse õigus seada piiranguid uuendusraie langi pindalale. Tegelikkuses ju harvesterimees näeb, mis puid ta maha lõikab – on need väärispuud või mitte. Me teame mitmeid näiteid, et sellest pole aru saadud. Või siis seesama küsimus, et lageraielankide suurus ei kasva, maksimaalseks suuruseks jääb seitse hektarit, nagu see siiamaani on olnud. Ja loomulikult on head kaks punkti kaasamise kohta. Kaasamise kohta ma toon kohe ühe näite Viimsist, kus elanikud tundsid minu arvates väga õigustatud pahameelt RMK tegevuse pärast. Ja teine, üldse mitte vähem oluline on see, et linnakeskkonnas on omavalitsusega kooskõlastamine ikkagi vajalik.
Nii et siin on väga palju häid punkte. Mis ikkagi saaks, kui me ei annaks valitsusele võimalust seada loodusliku tasakaalu tagamiseks kiirkorras piiranguid? Tegelikkuses Eesti riigil praegu pole mehhanismi, mis garanteeriks, et me ei raiu rohkem, kui juurde kasvab. See on konkreetselt eraomanike otsustada, sest nagu ma ütlesin, keskmine raiemaht on selline, et veidi alla nelja miljoni tihumeetri aastas raiub RMK ehk riik ja seitse koma millegagi ehk ligi kaheksa miljonit tihumeetrit raiuvad erametsaomanikud. Kui nemad ühel hetkel tahaksid raiuda 16–17 miljonit tihumeetrit, siis praegu meil ei ole mitte ühtegi seaduslikku piirangut, kuidas seda ära hoida. Nii on.
Ma saan aru, et see tekitab võib-olla hämmastust, et nii on. Võib ju öelda, et aga siis raiume riigimetsa vähem. Väga mõistlik idee! Aga seda ideed arutades, seda teemat pikalt lahates me jõudsime ikkagi selle juurde, et Vabariigi Valitsusele tuleb anda õigus raiemahtusid piirata. Miks? Sest RMK puhul on n-ö nullpunkt 2,7 miljoni tihumeetri juures aastas. Kui jääb alla selle, on halb. Loomulikult võib lõppkokkuvõttes RMK raiemahu praeguselt 3,8 miljonilt ka nullini viia, aga see tähendab seda, et lõkkeplatsidele ja matkaradadele peame me kõik koos siin saalis leidma uued rahaallikad. 2,7 miljonit tihumeetrit aastas on raiemaht, mille puhul RMK on oma tulude ja kuludega nullis.

Kalle Palling, palun!

Aitäh, hea Rainer! Sa oled mitmel pool meedias ja sotsiaalmeedias suunanud oma pahameele reformierakondlaste pihta ja öelnud, et vaadake, mida te Eesti metsadega olete teinud. Lihtsalt meeldetuletuseks, et kuusikute raievanust langetab ja RMK-st erakorralisi dividende võtab teie vasakvalitsus. Sinna ei ole mitte midagi teha. Reformierakonna keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on öelnud, et tema ajal ega Mati Raidma ajal ei oleks kuusikute raievanust langetatud. See ei ole lihtsalt mingi üksikute maakondade küsimus, kus maa kuulub boniteediklassi A ja 1A. Tegelikult puudutab muudatus 75% Eesti kuusikutest ja 35% Eesti männikutest. Miks te seda teete, kui te samas väidate, et tahate metsa kaitsta?

Ma kinnitan veel kord, et ükski erakond ei ärata meis pahameelt. Aga muidugi on kurb, et Reformierakond ei näidanud samasugust meelekindlust – vähemalt sõnades – üles siis, kui keskkonnakomisjonis seda päevakorrapunkti hääletati. Siis oleks kõik teistmoodi läinud. Tuletan meelde, härra Palling, et meie teiega olime kuuse raievanuse langetamise vastu. Ma ei hakka siin nimetama inimesi, kes olid selle poolt, aga nende hulgas oli ka reformierakondlasi. Teatud mõttes on see tõepoolest emotsionaalne küsimus. Mina olen korduvalt väljendanud mõtet, mis on vihastanud pigem erametsaliidu juhte. Kui tegu on omanikuga, kes ei ole oma näiteks 20-hektarises metsas midagi teinud ja laseb sel metsal mädaneda, siis nende arvates see on halb omanik, kes ei ole metsa eest hoolt kandnud. Mina loodusharidusega ökoloogina ütlen, et vastupidi, see ei ole halb – see on väga hea ja mõistlik omanik. Sellises metsas elavad tänu sellele väga mitmed liigid, kes muidu ei elaks. Ei maksa sellisel kujul sildistada. Nii palju kui on omanikke, on erinevaid soove ja tahtmisi.
Mis puudutab RMK raiemahte, siis ma kordan, et erinevalt dividendidest on raiemahud viimastel aastatel, ka siis, kui meil oli reformierakondlasest keskkonnaminister, olnud samad. Küll aga on praegune valitsus tõepoolest olulisel määral, pea 90% ulatuses vähendanud RMK rajatavatesse teedesse tehtavaid investeeringuid. See raha võetakse dividendina välja. Raievanusega see otseselt seotud ei ole.
Aga kui me vaatame ajalukku, siis üks asi on mind pidevalt ärritanud ja ma olen teinud sellekohaseid etteheiteid võib-olla tõesti ka Reformierakonnale. Asi on selles, et erametsas kehtib kuuskedele esimeses kasvukohas teine reegel. Omal ajal avati neile n-ö tagantpoolt, kuidas ma ütlengi, tagauks või keldriuks. Seadusest tulenevalt on nagu kaks paralleelmaailma, ühes kehtib vanus ja teises sentimeetrite hulk. 26 sentimeetrit on see läbimõõt, mille kuusk peab saavutama, et ta saaks maha raiuda. Heades kasvukohtades ongi selline kuusk 50- või 60-aastane. See on ka põhjus, miks keskkonnakomisjon on saanud väga vähe kirju erametsaliidult ja erametsaomanikelt. Nemad on juba ammu mõõdupulgaga metsas. Nad on aastaid just sääraseid kuuski maha võtnud. Kui aga kasutada mõõdupulka, siis ette nähtud 26 sentimeetrit mõõtes võib ehk juhtuda 2-sentimeetrine viga. Nii et "tubli metsamees" leiab võimaluse, kuidas ka 24-sentimeetrine kuusk maha võtta. Pool Eesti metsamaast on erametsaomanike käes, kes juba ammu, aastaid, on sel moel kuuski maha võtnud. Ja siin ma küll küsiksin, kes on olnud need ministrid, kes selle tagaukse on avanud. RMK võiks seadusest tulenevalt ka kasutada sedasama sentimeetrite mõõtmist. Ma olen korduvalt küsinud, miks te kuuse vanuse küsimuse üldse tõstatasite ja seadusse panite. RMK on oma põhimõtteid selgitades väga selgelt öelnud, et nemad lähtuvad metsa majandamisel puude vanusest, mitte jämedusest. Sellest tulenevalt on nemad ka selle ettepaneku teinud. 

Eerik-Niiles Kross.

Aitäh, hea juhataja! Hea kõneleja! Te olete täna mitu korda öelnud, kui oluline on, et ei raiutaks rohkem, kui on juurdekasv. Samas on siinsamas saalis esinenud mitu teadlast, kes on väitnud, et kestlikuks majandamiseks ei tohiks raiuda rohkem kui 70% juurdekasvust. Eestis raiutakse praegu üle 90%, Eesti on Euroopas üks esimesi riike selles kurvas edetabelis. Ma ei mõista, mis on teie arusaama loogika. Selleks, et kestlikult majandada, ei tohi raiuda rohkem, kui juurdekasv on. Ja erametsaomanikud teevad halvasti, kui raiuvad maha liiga noori kuuski. Siis peaks pigem seda kuidagimoodi reguleerima, aga meie tuleme välja eelnõuga, mille eesmärk on lubada sedasama asja ka RMK-l teha. See ei ole ju mingi põhjendus, et RMK tahab samuti niimoodi teha. Miks me toetame raievanuse langetamist?

Ma selgitasin teile valitsevat olukorda väga pikalt. Ka praegune seadus lubab heades kasvukohtades maha raiuda kuuske, mille diameeter on vähemalt 26 sentimeetrit. Asi ei ole kinni kellegi tahtmises. Ma esitasin üldse mitte retooriliselt väga konkreetse küsimuse, milline minister selle otsuse taga oli. Ma arvan, et teil on vägagi põhjust ajalukku vaadata. Miks on seadust juba varem muudetud?
Miks mina rõhutan pidevalt metsa juurdekasvu? Sest see on põhiline konkreetne näitaja, mis on piiriks. Kui me selle punkti välja jätame, siis ma lihtsalt küsin, mis võiks asemel olla. Väga hea mõte on see 70%. Mina olen nõus sätestama ka, et raiume ainult 50% ulatuses juurdekasvust. Aga praegu ei ole seaduses mitte ühtegi piirangut. Kui me seda seadust täna vastu ei võta, siis järgmisel aastal me võime raiuda ka 19 või 20%. Olemasolevas seaduses ei ole ühtegi mõttelist kokkulepitud piirnäitajat, nii nagu näiteks on põlevkivi puhul, mida võib aastas kaevandada 20 miljonit tonni. Seesama piir lepiti koos teadlastega – Asko Lõhmuse ja teiste metsandusnõukogu liikmetega kokku. Kõik osapooled, kes on metsaküsimuste arutamisel alati laua ümber olnud, leppisid kokku, et mõistlik piir oleks lisaks sellele, et 27 000 hektarit laanemetsi kaitse alla võetakse, majandusmetsade juurdekasv. Ma rõhutan sõna "majandus" – ka see on väga oluline, sest meie numbrite rägastikus kohtab sageli mõistet "metsa juurdekasv", mis on oluliselt suurem. Me oleme majandusmetsa puhul välja jätnud kaitsealadel kasvavate metsade juurdekasvu. Seega me räägime ainult nendest metsadest, mida praegu seadusest tulenevalt on võimalik majandada. Ja selles osas puuduvad meil täielikult piirangud, kuidas seda oleks võimalik reguleerida, kui me näeme, et surve Eesti metsale kasvab. Sellist võimekust Eesti riigil kahjuks ei ole. Meie saame siin saalis esimest korda Eesti metsanduse ajaloos selle mehhanismi tekitada. 

Heidy Purga, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me saame aru, et eelarvesse on raha vaja. Metsa võiks rahule jätta. Mu küsimus on järgmine. Juhul kui nüüd Vabaerakonna ettepanek raievanust mitte langetada toetust ei leia, kas te ka sel juhul toetate selle eelnõu vastuvõtmist?

Ma kordan veel üle, et mis puudutab RMK raiemahtusid ja dividende, siis eelarvesse tulevad dividendid ei tule mitte suurenenud metsaraie hinnaga, vaid tänu sellele, et RMK ei panusta nii palju metsateedesse, nagu ta on siiamaani teinud. Seda esiteks. Teiseks kordan veel, et lisaks heades kasvukohtades kasvavate kuuskede raievanuse langetamisele on eelnõus muidki väga olulisi punkte. Pean eelkõige silmas raiemahtude piiri seadmist. Ma väidan kindlalt, et see piir peaks edaspidi võrduma metsa juurdekasvuga. See on selgelt olulisem piirang kui kuuse raievanus. Olen sellest palju rääkinud mitmete ökoloogidega, kes on ka siin saalis esinenud. See punkt on kooskõlastatud ka Asko Lõhmusega, kelle ettepanek oli kindlasti sätestada just majandusmetsade majandamine. Me räägime ainult majandusmetsadest. Ma usun, et tasuks kuulata metsateadlasi mõlemalt tiivalt – mitte ainult neid, kes on konkreetselt metsade majandamisega seotud, vaid ka neid, kes on rohkem ökoloogilise taustaga. Usun, et härra Lõhmus on seda kindlasti.

Palun, Külliki Kübarsepp!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma nüüd ei saa teie loogikast aru. Palun selgitage, miks te olete seda teed läinud, et langetate kuusikute raievanust, mis teie enda kinnituse järgi teenib eelkõige RMK huve! Miks te ei ole hoopis vastupidise lahendusega välja tulnud ehk asunud teie nimetatud tagaukseprobleemi lahendama? Siis oleks kuusikute raievanus ehk 80+, mis oleks Eesti looduse seisukohast palju otstarbekam. Ääremärkusena ka nii palju, et RMK majandusaasta aruanne on värskelt välja tulnud ja sealt võib lugeda, et eelmise aasta ärikasum oli viimase viie aasta suurim: 50,6 miljonit eurot ehk 14,4 miljonit rohkem kui 2015. aastal. 

Aitäh! Nende arvudega ma olen kursis. Mis puudutab ühtlustamist, siis mul on kahju, et Vabaerakond ei teinud ettepanekut, et me nii erametsades kui ka riigimetsades lähtuksime ühest parameetrist, olgu see siis vanus või sentimeetrite arv. Siin saalis on mitmeid spordimehi, kes teavad, et mets on vaese mehe kasukas. Me peaksime tõesti kokku leppima, kas me seda kasukat mõõdame pikkuse järgi või kaalu järgi. Igal juhul peaksime lõppkokkuvõttes valima ühe parameetri. Ma tõstatasin antud küsimuse metsandusnõukogus, kes on tegelikult selle metsaseaduse algse idee väljatöötaja. Seal aga hääletati see mõte ühel häälel maha. Seepärast siia eelnõusse see parameeter jõudnud ei ole. 

Peeter Ernits.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Toomas Frey, kes tunneb kuuske kõige paremini – mitte ainult Eestis, vaid ka mujal –, on öelnud, et see on metsa laastamise seadus. Kui ma nüüd kuulen, et lugupeetud komisjoni esimees ja komisjoni aseesimees on nooremate kuuskede raiumise vastu, siis ma küsin: mis toimub? Kes ütleb teile ja meile ette, et tuleb nooremaid puid raiuda? Kas sellises olukorras ei oleks teil ja komisjoni aseesimehel džentelmenlik tagasi astuda ja anda võimalus neile, kes ei ole nõus sellisele diktaadile alluma?

Aitäh, väga hea ettepanek! Palling on ka täis tahtmist seda ettepanekut kommenteerida. Aga ma kommenteerin tema eest ka. Riigikogus on tõesti nii komisjoni esimehi kui ka komisjoni aseesimehi, aga lõppkokkuvõttes on igal Riigikogu liikmel üks hääl. Me ei mängi siin rahvastepalli, kus kaptenil on kaks või kolm elu. Ma ei tea, kuidas on teie erakonnas – kas kellelgi on diktaadiõigus, kas keegi saab teid käskida. Mina usun, et iga Riigikogu liige on oma otsustes vaba nii komisjonis kui ka siin suures saalis. Ja mul on hea meel teile öelda: te saate oma kindlameelsust näidata täna hääletusel. 

Austatud kolleeg Palling! Praegu ei ole veel läbirääkimised. Veidi hiljem, kui tulevad läbirääkimised, siis annan teile hea meelega sõna. Praegu on alles põhiettekanne. Artur Talvik, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea komisjoni esimees! Täna toimus Riigikogu konverentsisaalis keskkonnakomisjoni eestvedamisel Eesti puidutööstuse liidu konverents, kus olid ainult tööstuse esindajate sõnavõtud ja Riigikogu esindas vaid keskkonnakomisjoni esimees. Miks selline konverents oli planeeritud sellisele päevale, kui nii olulist seaduseelnõu ja selle muudatusi arutatakse ja hääletatakse juba Riigikogu saalis? Teie olite üks selle konverentsi organiseerijatest, palun selgitage seda! 

Hea kolleeg ja koolivend Artur! Teie võime arendada konspiratsiooniteooriaid hakkab ületama igasuguseid piire. Ma ei tea, kas see tuleb sellest, et juhite korruptsioonivastast erikomisjoni või millestki muust, aga see on igatahes tähelepanuväärne. See konverents koostöös metsatööstuse liiduga oli järjekorras juba neljas. Me oleme seda neli aastat korraldanud ja alati juunikuu esimese nädala kolmapäeval. Kas me seda soovime või mitte, aga ma saan aru, et kõik erakonnad on nõus: Eesti ekspordi- ja üldse majanduse vedur ning juhtiv riigieelarve täitja on metsatööstus. Ja metsatööstust võib arendada mitmel viisil, selle kohta on erinevaid visioone. Tööstuse esindajate eesmärk on alati olnud see, et võimalikult palju Riigikogu liikmeid saaks konverentsil osaleda, et võimalikult paljud saaksid aru metsatööstuse liidu tegemistest, nende visioonist ja soovidest.
Ma võin teile öelda, et Vabaerakonnast ei olnud seal täna kohal ühtegi liiget, aga kõikidest ülejäänud erakondadest, välja arvatud vist ka EKRE, oli saalis kokku 10–15 inimest. (Keegi kommenteerib saalist, et EKRE esindaja oli siiski kohal.) EKRE oli ka? Sel juhul vabandust! Nii et umbes 15 Riigikogu liiget oli neid ettekandeid kuulamas. See, et üritus sattus samale päevale, kui meil on metsaseaduse muutmise eelnõu teine lugemine, on puhas juhus.
Ma tunnistan ausalt, et ma leppisin nendega kokku, et järgmine aasta me korraldame viienda, juubelikonverentsi, kus me arutame jälle Eesti metsatööstuse tulevikku. Ning see ei olene sellest, kas metsaseaduse muutmine täna heaks kiidetakse või mitte. Ma usun, et metsatööstust tuleb Eestis jätkuvalt arendada. Tööstuse esindajad on aru saanud, et nad on teinud oma kommunikatsioonis mitmeid vigu. Kokku võttes võib öelda, et Eesti tulevikku vaadates tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas majandada metsa tänapäevasemalt, innovaatilisemalt ja jätkusuutlikumalt. Küllap siin saalis mitte keegi ei ütlegi, et metsa majandamine tuleks täielikult lõpetada ja jätta tööta 40 000 Eesti elanikku. 

Lauri Luik.

Aitäh! Hea Rainer! Ma alustan sealt, kus sina lõpetasid: tulevikuplaanidest ja laiemast kontseptsioonist. See tundub mulle ikka väga palgi lõikamise või jupitamisena. Miks me ei võiks metsanduse teemat tervikkäsitlusena lahendada ja siin arutada? Miks me peame mingisuguseid väikeseid detaile mitmekordse seaduse muutmise käigus lauale tooma? Kuhu meil kiiret on? Miks me ei võiks rahulikult maha istuda, võtta ette kogu metsandusvaldkonna, arutada selle läbi, uurida, kuidas üks või teine muudatus kogu kontseptsiooni mõjutab, jne? Miks me nii meeleheitlikult enne suurt suve siin kiirustame? 

Aitäh! Vabandust, hea spordimehest kolleeg, ma ei tea, mis komisjoni liige te praegu olete. Keskkonnakomisjon on seda metsaseaduse muutmist ja üldse metsaküsimust pea aasta aega arutanud. Maratoonarina te kindlasti teate, et kui me ühte seadust siin aasta aega arutame, siis see kiirustamine ei ole. Ma arvan, et meie teadlikkus siin saalis on nii kõrge, et me suudame arutada ka selliseid detaile, nagu on kuuse vanus, lageraie hektari suurus – lageraielangi suurus on teatavasti seitse hektarit –, kohalike omavalitsustega kooskõlastamine, RMK kaasamine, mitu sentimeetrit võiks olla raiutava kuuse diameeter heades kasvukohtades. Ma julgen väita, et Riigikogu kvalifikatsioon metsanduses on nii kõrge, et me suudame selliste detailidega tegeleda. Usun, et on mitmeid seadusi, kus märksa olulisemadki sätted sellist tähelepanu ei saa.
Ja põhjus on hästi lihtne. Keskkond ja looduse teemad pole mitte ainuüksi Eestis, vaid ka mujal maailmas aina kasvava tähtsusega. See tuleneb populatsiooni suurenemisest, see tuleneb inimeste arusaamisest, mida tähendab igapäevaelu arengutaseme muutumine. Ilma keskkonnata ei ole mõtet ei kultuurikomisjonil, ei majanduskomisjonil, ei sotsiaalkomisjonil, sest ilma puhta õhu, puhta veeta ja keskkonnata ei ole võimalik ühelgi komisjonil oma tööd teha. Seepärast on täiesti arusaadav, et me ka Riigikogus keskkonnaküsimustele aina rohkem tähelepanu pöörame. Ja et seda tehakse ka ühiskonnas tervikuna, selle üle on loomulikult hea meel. 

Palun, Krista Aru!

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Mul on konkreetne küsimus muudatusettepaneku nr 2 kohta. Siin on väga kenasti nimetatud, et töögrupis peavad osalema esindajad ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku huvi gruppidest. Miks pole nimetatud kultuurilise huvi esindajaid? On ju mets endiselt meie kultuuriruumi ja kultuurikeelte üks kujundaja. Minu meelest on see suisa suur puudujääk siin seaduseelnõus. 

Ma usun, et kultuur on siin jagunenud sotsiaalseks ja ökoloogiliseks kultuuriks. Aga teie mõttekäik on õige. Samas ma tean, et mitu kultuurikonverentsi ja suuremat kultuurisümpoosioni on sel ja järgmisel aastal pühendatud just metsateemale. Mul on olnud au ise ka nende ettevalmistamisel kaasa lüüa. Nii et teie märkus on õige, seda tuleb kindlasti arvestada ja miks mitte tulevikus ka seadusesse sisse kirjutada. Aga praegusel juhul on seadusandja eeldanud, et kultuuriteemaga on seotud nii ökoloogiline kui ka sotsiaalvaldkond.

Eerik-Niiles Kross.

Te ütlesite, et juba aasta aega on teemat arutatud ja see oleks justkui pikk aeg. Metsanduses käivadki asjad aeglaselt. Soomes arutatakse mõnda planeeringut 20 aastat, kui kogukonnad ei ole nõus. Mulle tundub, et me oleme praegu tunnistajaks üsna suurele usalduskriisile RMK ja, ütleme, rahva vahel ning suure osa selle saali vahel. Praegu justkui RMK kaasab Riigikogu, mitte Riigikogu ei kaasa RMK-d. Kas ei oleks ikkagi mõistlikum võtta aeg maha ja teha rumalatele Riigikogu liikmetele selgeks, miks on sellist asja tarvis? Me anname praegu paarile RMK ametnikule õiguse otsustada poole Eesti metsamaa üle, otsustada, mida seal võib raiuda ja mida ei või. Eraomanike puhul on asi hoopis teistmoodi. Esiteks on neid väga palju ja nende käsutuses on väiksemad tükid, see ei sea kogu Eesti metsa ohtu. Aga kui me lihtsalt müraki langetame raievanust, siis see on ikka väga tõsine otsus.

Ma kordan siis üle. Teeme kaks mõttekäiku veel kord üheskoos läbi. Kõigepealt lepiti see otsus kokku metsandusnõukogus, kus on kõikide osapoolte esindajad, sh ka inimesed, keda te olete siin korduvalt nimetanud. Lepiti kokku, et RMK territooriumil võetakse 27 000 hektarit laane- ja salumetsi kaitse alla. See on tehtud. See oli n-ö vastukaaluks otsusele kuuse raievanuse alandamise kohta. Teiseks hõlmab see vaid 0,2% pindalast ehk heades kasvukohtades kasvavaid kuuski. Kolmandaks, mis puudutab tervikseadust, siis mina oma keskkonnaalase haridusega tunnen suurt rõõmu selle üle, et meil on Riigikogus nii palju loodusesõpru tekkinud. Kui me oleks viis aastat tagasi seda teemat arutanud, siis oleks see ilmselt hoopis vähem tähelepanu saanud. Nii et praegu on mul väga hea meel.
Aga ma veel kord ütlen, et selles seaduseelnõus on tervelt neli-viis väga olulist punkti. Esiteks, Vabariigi Valitsuse õigus seada metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks piirangud uuendusraie langi pindalale. Selle langi suurus on endiselt seitse hektarit, mitte rohkem. Edasi, RMK kaasamine ja nõue omavalitsusega kooskõlastada. See oli kokku võttes asi, mille eest ma erametsaliidult sain verbaalset urvaplaastrit – me muudame metsaseaduse nagu liiga karmiks. Samas on see minu arvates pigem positiivne, kui me oleme suutnud seadust karmistada. Teie jutust aga tuleb nagu välja vastupidine.
Möönan, et keskkonnasõbrana meeldib mulle rohkem Vabaerakonna mõttekäik ja ettepanek, et me ei räägiks eraldi RMK-st ja erametsaomanikest. Kui jutt on rangematest piirangutest, siis ma tõepoolest ei saa aru, miks me aktsepteerime seda, et nagu teiegi ütlesite, eraomanikud lähtuvad nagunii 26 sentimeetrist. Miks me ei ühtlusta? Mina ütleksin ka, et kui me soovime ühtlustada, siis kutsume uuesti kõik need 100 000 erametsaomanikku arutelus osalema ja arutame selle läbi. Äkki muudaksime ka neile kehtiva regulatsiooni rangemaks? Kui me vaatame loodust, siis nagu on kirjutanud Lauri Luik, looduses ei saa hinnalipikuid külge panna. Looduses ei ole vahet, kas tegu on erametsaga või riigimetsaga, me peame seda vaatama kui tervikut. 

Kalle Palling.

Aitäh! Ma aitan sind, Rainer! Sa siin arvasid, et kui see kõik oleks viis aastat tagasi toimunud, siis see poleks üldse tähelepanu saanud. Ma arvan, et viis aastat tagasi ei oleks kuusikute raievanuse langetamise ettepanekut Riigikokku toodud – lihtsalt ei oleks! Kui ikkagi raha on vähe, siis võiks ju sellest ausalt rääkida. Sellest me saame ju, Rainer, mõlemad sinuga aru, et seadusi tagantjärele muuta ei ole võimalik. Kui sa tood võrdluseks numbrid, raiemahud ja dividendid sellest aastast, siis tõesti kuusikute raievanuse langetamine tänavu RMK dividendides ja raiemahtudes midagi ei muuda. See on pikaajalisem probleem ja tõenäoliselt on teil riigi eelarvestrateegias juba arvestatud, et tulevikus saab tänu RMK-le dividende, mille abil on võimalik investeeringuid teha. Kui sealt saab võtta suuremaid dividende, siis on võimalik elusa metsa maharaiumise hinnaga teha korda surnud linnahall, mida tegelikult ei ole mõtet remontida.

Väga ilusti öeldud, härra Palling! Ma siiski viitan veel kord kohe alguses ette loetud keskkonnakomisjoni kirjale, kuhu on alla kirjutanud Rainer Vakra komisjoni esimehena ja mida toetasid konsensuslikult kõik komisjoni liikmed, kaasa arvatud austatud Kalle Palling. Me koos kirjutasime ju peaministrile, rahandusministrile, keskkonnaministrile ja ka Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehele kirja, mis puudutas RMK dividenditulu. Meie väga selge ettepank oli, et 2019. aastal võiks piirduda Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendituluga 10 miljoni eurot ja mitte seda suurendada. Minu andmetel seni keskkonnakomisjoni ettepanekust üle sõidetud ei ole. Nii et, Kalle, sinu ja minu sõnal on vähemalt siiamaani kaalu olnud. 

Igor Gräzin.

Austatud ettekandja! On üks väike asi, mis mind häiris sellel konverentsil ja häirib ka praegu. Selle ettekande teema on "Rainer Vakra elu ja tegemised ja natukene ka Eesti metsast". Mina arvan, mina teen, ma pean õigeks ... Mets on isikupäratu ja ta on rahvuse asi, olgu Vakra ees või Vakra taga. Üldiselt see mina-mina-mina – no ei saa, sõbrakene, niimoodi! See lihtsalt on ebaviisakas. Aga nüüd: kui sa teed head asja halbadel motiividel, siis on see hea asi ka kahtlane. Ma veel kord esitan väga selge küsimuse ja lausa nõuan, et vastus ei tohi olla mind solvavalt isiklik. Kas sinu käitumise üheks motiiviks on asjaolu, et RMK dividendid on seotud eelarvega? Ootan poliitilist vastust, mis ei alga sõnadega "mina isiklikult".

Ei ole.

Artur Talvik, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Rainer! Mind tõesti hämmastab sinu ökoloogiline silmakirjalikkus. See, mismoodi sa mitmele küsimusele oled vastanud, paneb mind lausa silmi pööritama. See on selline hea vana demagoogiakool. Palju õnne selle puhul! Tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde, mis puudutas seda konverentsi. Me kõik saame aru, et selle seaduse puhul on põhiprobleem, et majanduslik surve metsale on tohutult kasvanud. Kui keskkonnakomisjon korraldab konverentsi samal päeval, kui majandusliku surve all olevaid seadusmuudatusi suures saalis arutatakse, siis see lihtsalt ei ole õige. Kas sa tunnistad, et majanduslik surve sunnib seda seadusmuudatust praegu tegema? 

Vastupidi, ma püüan konkreetselt öelda, et metsamajandusega erineval moel seotud isikute tagasiside kohaselt me saame esimest korda Eesti riigi ajaloos võimaluse reaalselt piiritleda uuendusraie langi pindala ja seada need piirangud kiirkorras. See on väga palju pahameelt tekitanud. Mul oleks olnud hea meel, kui hea kolleeg Artur Talvik oleks tulnud täna sinna kohale ja kuulnud seda. See on väga selge ja väga konkreetne piirang, mille mõte ei ole kindlasti kantud teie nimetatud rahavajadusest, kasumiahnusest või muudest sellistest asjadest.
Mis puutub tervikuna sellesse ökoloogilisse juttu, siis ma olen mitu korda märkinud, et need punktid, mis siin eelnõus sees on, annavad esimest korda võimaluse Eesti metsa majandamist n-ö raamistada. Ka ei saa ma jätta märkimata, et Vabaerakonna kuuest ettepanekust me arvestasime nelja. Ühe puhul te saite ka ise aru, et kui selline sõnastus läbi läheks – hinges te muidugi soovisite head –, siis kasvaks lageraielangid vaata et lõpmatusse, kui naabrid üksteisest sõltumata 12 kuu jooksul saaksid raieteatisi esitada. See ettepanek jäi tõepoolest toetuseta. Ent kui opositsiooni kuuest ettepanekust neli on arvestatud, siis ma küll ei söandaks nii reljeefselt väljendada, nagu teie seda tegite. Ma arvan, et me oleme teiega väga paljuski ühel nõul ja ühes paadis. 

Kristen Michal.

Aitäh, hea juhataja! Austatud keskkonnakomisjoni esimees! Mulle jääb küll mulje, et kui seadust menetletakse sellisel viisil, et avalikkus ei saa hästi aru, siis sellest tulevad tagasilöögid. Olen ise suhelnud eraettevõtjatega ja lugenud ka meediast, et sellest seadusest pigem peljatakse tagasilööke erasektorile ja sektorile tervikuna. Me kohtusime RMK juhiga, kes ütles, et see muudatus pigem oleks nice to have, aga erinevalt teist ei häbenenud ta öelda, et seda on eelkõige vaja tulu teenimise otstarbel RMK-s. Mul on lihtne küsimus: kas te komisjonis arutasite seda, et äkki on mingisuguseid muid viise tulevikus eelarvet täita, mitte metsa arvel?

Ei arutanud. Eelarveküsimus ei ole olnud metsaseadusega seotud. Kordan veel kord, et täna on siin saalis võimalik kõigil selle muudatuse üle hääletada. Ma loodan, et Reformierakond näitab üles meelekindlust, olles hääletusel selle vastu, et kuuse raievanus langeb. Kordan ka seda, et keskkonnakomisjonis olid selle poolt, et see ei langeks, Kalle Palling ja Rainer Vakra. Meil on võimalikke hääletajaid täpselt 101 inimest. Teie isiklikult heas mõttes vana parlamendihundina teate, et see, kas see muudatus läbi läheb või mitte, oleneb sellest, kuidas need inimesed, kes siin täna saalis on, hääletavad. Nii et see on meie kõigi kätes. Samas võiksite öelda mõne positiivse sõna ülejäänud muudatuste kohta, aga selles osas on austatud kolleegid vähe tagasihoidlikud olnud. 

Igor Gräzin, teine küsimus!

Nüüd siis niisugune asi. Tähendab, sa tegid meile väga suure komplimendi. Me oleme tõelised professionaalid! Ja sa tõid ka näite, et Riigikogu on niivõrd kõva, et ta teab, kui suur on ühehektarise langi pindala. Selle ülesandega me saime hakkama! Aga see tekitab küsimuse, miks see tänane arutelu on siiski nii väheprofessionaalne. Tähendab, esimene punkt on ju see, et keskkonnakomisjon kutsub kohale Valdur Mikita ja teised kultuuri- ja metsasemiootikud ning kõik algab sellest. Aga te alustasite hoopis raiemahtudest, igasugustest laudadest-värkidest ehk teiste sõnadega, nagu sina ütlesid, ilusatest asjadest nagu kasumiahnus ja rahavajadus. See väljend, et need on ilusad asjad, on sinu oma. Miks te alustasite tagurpidi ja miks puudub professionaalne arutelu nii tähtsal teemal?

Härra Gräzin! Me oleme eelnõuga, mis kannab pealkirja "Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu", jõudnud teise lugemiseni. Komisjoni esimehena ja komisjonipoolse ettekandjana ma pean kasutama mina-vormi ja mul on kohustus anda ülevaade sellest, mis ettepanekud on komisjonis tehtud, kuidas neid hääletati ning mis toimus esimese ja teise lugemise vahel. Kõik see, millest teie räägite, toimus – ma ei tea, kas te siis olite arutelu juures või mitte – eelnõu esimesel lugemisel. Te ei tohiks segamini ajada, mis faasis me eelnõu menetlemisel oleme. Kui Riigikogu seda eelnõu ühel või teisel kujul toetab, siis meie kolmas lugemine on 14. juunil.

Palun, Terje Trei!

Ma tänan! Hea ettekandja, hea komisjoni esimees! Mina olen segaduses. Saan aru, et me komisjonis peaaegu üksmeelselt, vaid väheste eranditega, otsustasime, et raievanus või sentimeetrite arv nüüd ühtlustatakse. Mina olen segaduses. Ma olen üldiselt erisuste vastu ja seetõttu olin ma ka n-ö puude eluea langetamise poolt, kuna erametsaomanikud nagunii lähtuvad sentimeetrite arvust. Kokku teeb see lõpuks välja ühe ja sama. Ma ei mäleta, et oleks olnud parandusettepanekut suurendada sentimeetrite arvu või soovitud, et ka erametsaomanikel oleks samad tingimused. Kas ma olen millestki valesti aru saanud?

Austatud keskkonnakomisjoni liige, teid tuleb kiita. Selle kohta ma vastasin ka Vabaerakonna esindajatele. Tõepoolest, 50% Eesti metsades lähtutakse n-ö 26 sentimeetri põhimõttest ja teises 50%-s puude vanusest. Te olete õigesti aru saanud, et ainukene ettepanek seda ühtlustada on laual, mitte ühtegi ettepanekut võrdsustada seda muul moel ei ole laekunud. Mitte keegi siit saalist ega väljastpoolt saali ei ole teinud keskkonnakomisjonile teistsugust ettepanekut. 

Palun, Barbi Pilvre!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Sa olid komisjonis kuuse raievanuse langetamise vastu. Kas su argumendiks oli liigirohkus, mis tekib kuusikutes, kui nad on saanud 60 aastat vanaks, või olid sul mõned muud argumendid?

Pean neid küsimusi kuulates ütlema, et küsitud on ühelt ja teiselt poolelt, ning mul on hea meel, et lõpuks oleme jõudnud ka ökoloogilise lähenemiseni. Mina oma taustast tulenevalt tean, et on väga mitmesuguseid mõtteviise. On arvatud, et omanikud, kes oma metsa tänapäeva mõttes ei majanda ehk ei tee seal mitte mingit liiki raiet, on halvad metsaomanikud. Mina arvan, et pigem vastupidi: nad on head metsaomanikud. Mina olen keskkonna taustaga ja minu meelest võiks tegelikkuses tähelepanu pöörata ka liigirikkusele. Sõbrad, me saame ju siin saalis aru, et looduse seisukohast ei ole vahet, kas me räägime erametsast või riigimetsast, kes on omanik. Mutukad-putukad, kes metsas elavad, uskuge mind, nemad ei tea, kes on paberite järgi konkreetse metsa omanik. Seetõttu on reeglite ühtsustamine igal juhul mõistlik. Ja kus millised reeglid kehtivad, seda otsustame meie siin saalis. 

Urmas Kruuse.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kas te oskate seletada seda, et ka siin saalis on ekspertide suust kõlanud arvamus, et praegune juurdekasvu arvestus ei päde? On täiesti erinevad arusaamad sellest, mida me juurdekasvu all mõtleme ja milline peaks olema juurdekasvu ja raiumise suhe. Kas te olete sama meelt või saate kinnitada, et selles osas on meil kõik korrektne?

On välja käidud erinevaid numbreid, on erinevaid arvamusi. Üks segadust tekitav moment on juurdekasvust rääkimise puhul olnud see, et mittetähelepanelik kuulaja ei pane tähele, kas jutt on majandusmetsade või üldse metsade juurdekasvust. Juba see on erinevate arvude taga. Väga suur osa Eesti metsast on ju kaitse all. Kui me räägime majandusmetsast, on juurdekasvu näitaja väiksem, aga kui pidada silmas lihtsalt Eesti metsa juurdekasvu, siis see on kordades suurem. Majandatavate metsade juurdekasv on 13,9 miljonit tihumeetrit. Olles korduvalt kohtunud mitmes asutuses selle statistika eest vastutavate ametnikega, oleme küll saanud kindluse, et ei ole põhjust nendes arvudes kahelda.
Mis puudutab metsade raiet, siis olgu järgmine keskkonnaminister kes tahes, ühe konkreetse ülesande me võiksime siit saalist talle anda: kõik veoload peaksid olema elektroonilised. See tähendab seda, et me saaksime reaalajas näha, mis on Eesti metsadest välja raiutud. Praegu on asjaomane näitaja 70%. On kuulda jutte, et kusagil on vahelaod, mis moondavad statistikat. Aga olles ennast selle teemaga täpsemalt kurssi viinud, on jäänud mulje, et kõik on võimalik välja arvutada. Ma usun, et järgmise aasta ülesanne Keskkonnaministeeriumis võiks olla see, et kõik veoload muudetakse elektrooniliseks. See tähendab seda, et igaühel meist on võimalik reaalajas näha, kui palju tegelikult on Eestis metsa raiutud, ja seda sõna otseses mõttes tihumeetrite täpsusega. Ma arvan, et see oleks Eestis kui innovaatilises e-riigis ainuõige tee. 

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, Rainer, selle hariva diskussiooni eest! Ma küsin lõpetuseks sellise küsimuse. Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult jagad ka sina seda seisukohta, et on mõistlik astuda regulatsioonide ühtlustamise suunas just nimelt majandusmetsas? Kui me oleme omanikule andnud õiguse majandada, olgu see kuusik, kaasik või männik, siis metsas, kus riik ei sekku kaitse alla võtmisega, võiks omanik ise otsustada, mis hetkel on õige kuused maha võtta. Ta ei pea ootama patoloogi sekkumist, kui tegelikult vara väärtus on vähenenud. Kui tegu on RMK-ga, siis meie aktsionäridena oleme tegelikult ressurssi kaotanud. 

Jah, seda võib julgelt väita. Ma kordan veel üle, et kõik metsanduseksperdid, keda on siin nimetatud, näiteks Tüür ja härra Lõhmus, on kõik ka metsandusnõukogu liikmed. Ja see põhimõte sai kokku lepitud metsandusnõukogus. Üks olulisi alustalasid oli see, et 27 000 hektarit laane- ja salumetsa võetakse täieliku kaitse alla ehk seal ei toimu mitte mingit majandamist. Eks need ole otsustamiskohad. Metsandusnõukogu on seda meelt, et kui me räägime majandusmetsast, siis seal on mõistlik majandada, ja kui me räägime metsast, kus on vaja midagi kaitsta, siis seda tuleb kaitsta. Joone peab sinna vahele tõmbama. Mina loomulikult arvan, et mida rohkem me suudame kaitsta ka majandusmetsa, seda parem. Seetõttu on erametsaliit mind korduvalt avalikult noominud, aga ma tõepoolest arvan, et Eesti metsad, ka need, mis on majandatavad ja eraomanike käes, on lõppkokkuvõttes ikkagi osa Eesti loodusest, Eesti keskkonnast. Ka nendes ei tohiks omanikule anda vaba võimalust teha, mida ta tahab. Seda võimalust praegu ei olegi, heades kasvukohtades peab kuuse diameeter olem vähemalt 26 cm või puu vähemalt 60 aastat vana.
Oluline on see, et me ei lõpetaks nii, nagu juhtus eelmises koosseisus ühe teise eelnõuga, mis tegi umbes sellise ettepaneku, et mõistlikud inimesed võiksid Kadrioru pargis klaasi veini juua või midagi muud säärast teha. Tundub tore ju! Aga päädis see järeldusega, et kahjuks on meie hulgas ikka veel nn tõrvatilku, kes arvavad, et kui on lubatud teisi mitte segades juua klaas veini, siis see tähendab ka seda, et sa võid võtta pudeli viina ja juua seda Raekoja platsil. Sama on metsanduses. Minu arvates pole me Eestis valmis delegeerima kogu otsustamist eraomanikule, kes oma territooriumil saaks teha kõike, mida soovib. Seetõttu on sellised piirangud, mis me kehtestada soovime, igal juhul mõistlikud. 

Kristen Michal.

Aitäh, hea juhataja! Hea keskkonnakomisjoni esimees! Ma lõpetuseks küsin säärast asja. Me elame üsna pöördelistel aegadel ja igapäevane leht annab meile alalõpmata teada, mis valitsuses muutub. Kas te teate, mis on tulevase keskkonnaministri seisukoht kõikides nendes küsimustes? Kummal pool tema on: kas pigem on vaja metsa säästlikult kasutada või suurendada RMK tulusid? Mis tema seisukoht on? 

Aitäh, väga hea küsimus! Paraku ei oska ma sellele vastata, seda me saame kindlasti koos tulevase ministri käest küsida. Praegu on minister Marko Pomerants ja ma usun, et tema seisab selle eest, et metsa majandataks säästlikult ja kokkuhoidlikult, mitte üksnes eelarve vajadusi silmas pidades. Aga lõppkokkuvõttes, hea küsija, ma pean toonitama, et ega me siin saalis vastutusest ei pääse. Te võite ju küsida isiklikult Rainer Vakralt kas või 30 korda, aga lõppotsuse teeme ikka meie kõik siin saalis. Kuuse langetamise vanus tuleb siin hääletamisele ja on teada, mitu häält on vaja. Nii et olgu minister kes tahes, otsused teeb ikka Riigikogu. 

Andres Herkel.

Aitäh! Selle viimase mõttearenduse peale küsin siiski: kas ei oleks õigem selle eelnõu teine lugemine katkestada, kuni me saame teada uue ministri seisukoha? Väga mage oleks, kui me otsustame kord niiviisi, kord teistviisi. Ma väga loodan, et te toetate seda Vabaerakonna ettepanekut. 

Aitäh! Ma usun, et IRL on oma ministrivalikutes ja oma poliitikas järjepidev. Ma ei usu, et päevapealt kõik need põhimõtted, mida on siiamaani kaitstud ja arendatud, nüüd muutuvad. Ja ma ikkagi pean tulema tagasi selle fakti juurde, et Vabaerakond tegi kuus ettepanekut metsaseaduse muutmise eelnõu muutmiseks ning keskkonnakomisjon toetas neist konsensusega nelja ja ühte arvestas sisuliselt. Lageraielanki me ei suurendanud. See oli kõigi keskkonnasõprade silmis suurem punane rätik kui mis tahes muu ettepanek. Lageraielank jäi 7 hektari suuruseks. See on maksimum. Eesti keskmine lageraielank on 1,6–1,7 hektarit suur ja maksimum on 7 hektarit.
Ma ei saa jätta veel kord mainimata ka valitsusele antavat õigust päevapealt metsanduses piiranguid panna, harvesterijuhi litsentsinõuete olulist suurendamist, omavalitsuste kaasamist, RMK-poolset teavitamist ja kooskõlastamist. Selles eelnõus on väga palju punkte, mis selgelt on suunatud sellele, et tagada Eesti metsade ökoloogiline mitmekesisus ja jätkusuutlikkus.
Mis puudutab seda nn kuuseküsimust, siis metsandusnõukogus sai see kokku lepitud just selles võtmes, et vastukaaluks võeti lisaks olemasolevatele kaitsealadele 27 000 hektarit laanemetsi kaitse alla. Selle otsuse, sõbrad, teeme meie siin saalis, ma julgen arvata, järgmise tunni aja jooksul. Nii et ei ole põhjust rääkida RMK-st, RMK nõukogust, mingitest ma ei tea mis nähtamatutest jõududest. Selle otsuse teeme meie siin saalis ja ma arvan, et Riigikogu on tänases diskussioonis üles näidanud suutlikkust see pähkel katki hammustada.

Lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Artur Talvik!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Hea Rainer Vakra, keskkonnakomisjoni esimees! Kui seda debatti siin jälgida, siis ausalt öeldes tekib küsimus, kelle huvides ikka oli see seaduseelnõu letile tuua. Miks see eelnõu üldse praegu algatati, miks Keskkonnaministeerium sellise initsiatiiviga välja tuli? Ma ei ole vastust saanud. Okei, praegune valitsus võib-olla tahab keerata seadust omakasupüüdlikult eelarve täitmise mehhanismi poole ja RMK kasumi suurendamise poole. See võib-olla on üks seletus. Aga laias laastus, vaadates neid probleeme ja vaadates ka neid lahendusi, võib öelda, et tegelikult on tekitatud palju suurem segadus, kui enne selle seaduse lahtivõtmist Eesti metsanduses oli. Sätestatakse uusi regulatsioone ka erametsaomanikele ja nii ma tulen oma küsimuse juurde tagasi: ma ei saa aru, miks me selle seaduse üldse lahti võtsime? Need debatid, mis ühiskonnas on toimunud, näitavad ikkagi seda, et ühes võib väga kindel olla: tasakaalupunkt Eesti metsanduses on käest ära, ja see on käest ära sellepärast, et metsa raiumiseks on Eestis liiga suur majandussurve. Ja see majandussurve puudutab kahetsusväärselt just ennekõike riigimetsa – need muudatused, mida selle eelnõuga tahetakse kehtestada, teenivad ennekõike eesmärki riigimetsalt rohkem kasu teenida.
Ma tahan peatuda kolmel asjal, mida peaks rõhutama, enne kui me seda seadust hääletama hakkame. Kõigepealt, meil puudub erinevate väärtushinnangute ja hierarhiate tasakaal. Nagu siitsamastki puldist on korduvalt räägitud: majanduslikud huvid ei tohi domineerida ökoloogiliste ja sotsiaalsete huvide üle ning nagu Krista Aru ütles, ka kultuuriliste huvide üle, mis on seotud meie metsaga.
Ühes olen ma veel täiesti veendunud: adekvaatset informatsiooni meie metsa seisundi kohta ei ole. Andmed igasuguste mõõtmiste kohta on nii erinevad ja vastukäivad, et kokkuleppele ei ole jõutud. Kindlasti üks kõige olulisemaid järeldusi on, et oleks vaja ühiskondlikku toimemehhanismi, mis tagaks kõigi väärtuste – ökoloogiliste, ühiskondlike ja majanduslike väärtuste tasakaalustatud hoidmise. Meie soov on, et ei kiirustataks metsaseaduse muudatuste vastuvõtmisega, et eri osapooled koguneksid veel kord ühte ruumi ja lepiksid kokku, kus kohas on Eesti metsas see tasakaalupunkt. Alles pärast seda võiksime edasi minna. Minu poolest võiks see edasiminek seisneda ka uues arengukavas, mida vaikselt juba ette valmistatakse.
Auväärt Riigikogu, me peame aru saama, et ilmselt tuleb metsaseaduse muutmise eelnõu uuesti lauale tuua, sest meil on vaja saavutada ühiskondlik kokkulepe. Kahjuks praegu seda ei ole. Oma kõne lõpetuseks annan teada, et Eesti Vabaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku seaduseelnõu 396 teine lugemine katkestada ja põhjus on selles, et põhjuseid on mitu. Aitäh!

Aitäh! Need mitu põhjust on juhatuse poolt vastu võetud. Järgmisena palun, Kalle Palling!

Väga austatud juhataja! Head kolleegid! (Ohkab.) Kuulasin siin pikalt Raineri kõnet ja tunnen muidugi talle kaasa, et ta nii kaua pidi siin puldis seisma. Oleks justkui rääkinud looduskaitsja, inimene, kes soovib, et metsa liigirikkus säiliks, aga kõikidest tema vastustest peegeldus, et tegelikult kaitseb Rainer hoopis riigikapitalismi ja seda, et riigi tulundusühingust oleks võimalik välja võtta suuremaid dividende. Kui aga vaadata mitmeid erastamisi, siis tundub see täiesti loogiline. Toon näiteks Levira ja teletorni küsimuse, mille samamoodi üks sotsiaaldemokraat upakile keeras. Rainer, sa oled sots ja peadki kaitsma riigikapitalismi. Õige! 
Aga metsaseaduse juurde tagasi tulles ma arvan, et tegemist on ühe äärmiselt ebaõnnestunud muudatuste paketiga, eriti just kommunikatiivses võtmes. Ühiskonnas puhkenud debatis on paljud inimesed, sh paljud kultuuritegelased tagajalgadele püsti tõusnud, sest justkui erametsaomanik saab seal pihta, metsatööstur saab seal pihta. Ka Artur Talvik sõimas ja mõnitas siin Riigikogu keskkonnakomisjoni, sest samal päeval metsaseaduse arutamisega toimus Riigikogus metsatööstuse konverents. See on neli aastat täpselt samal nädalal samal ajal toimunud, nii et siin ei tasu küll mingisugust n-ö tagaust või salaplaani otsida. Minu arvates töösturitega peabki asju arutama siinsamas Riigikogus, et Riigikogu liikmed saaksid oma tiheda ajagraafiku juures ka arutelust osa võtta. See oleks ju päris piinlik, kui Riigikogus toimuks konverents ja mitte keegi sinna Riigikogu liikmetest kohale ei läheks.
Nagu mu hea kolleeg Kristen Michal ütles, sellesama ebaõnnestunud muudatusettepanekuga soovitakse kuusikute raievanust langetada seetõttu, et RMK-st pikas plaanis – ma rõhutan, pikas plaanis – rohkem dividende saada. Loomulikult tänavu ei õnnestu enam tagantjärele mitte midagi muuta ja nii ei võetagi sel aastal dividende raievanuse langetamise abil, vaid investeeringute ärajätmise abil. Aga pikemas plaanis saab riigi eelarvestrateegias sellesse kohta kirja panna suurema numbri. Nii ongi! 
Aga ma hakkasin siin Kristenit tsiteerima ja tõesti, selle muudatusettepanekuga pannakse löögi alla kogu sektori tulevik. Kõik need emotsioonid, millega haavad on lahti kistud – ei olnud sugugi mõistlik seda teha. Võib-olla pole tõesti arukas kuusikute ja kogu metsa raievanust kindla numbrina fikseerida. Vahest ongi tähtis juurdekasvu ja raie omavaheline vahekord. Kindlasti on tähtis see, et omanikke koheldaks võrdselt. Miks me siis langetame raievanuse 60 aasta peale? Paneme hoopis paika, mismoodi me tulevikus oma metsi majandame!
Tegelikult peaks metsi majandama selliselt, et kui mets hakkab ära mädanema, siis me ei pea ootama 20 aastat ja vaatama, kuidas puud mädanevad. Majandusmetsas peaks sel juhul olema võimalik raiuma hakata. Aga praegu tehakse pool liigutust, ja see pool liigutust tehakse selle nimel, et tulevikus võtta RMK-st suuremaid dividende.
Siin on palju küsitud, miks siis omanikke erinevalt koheldakse. Minu arvates see, et pool Eesti metsast on RMK käsutada ja majandada, paneb RMK-le ka suurema vastutuse meie looduskeskkonna liigirikkuse ja üldse mitmekesisuse säilitamise eest. Ei saa läheneda nii, et RMK on poole riigimetsa majandajana üks omanik ja ülejäänud metsaomanikud on täpselt samasugused omanikud. Ei ole! RMK-l on kindlasti hoopis suurem sotsiaalne vastutus kui ükskõik millisel väikesel metsaomanikul, kes kõik kindlasti suhtuvadki metsa nii, nagu Lauri Luik täna Postimehes kirjutas, et mets on vaese mehe kasukas. Põlvest põlve on metsa majandatud ja majandatakse edasi.
Kindlasti need muudatused, mis muudavad erametsaomanike metsamajandamise teatiste esitamise ja kogu selle majandamise lihtsamaks, ongi sammud õiges suunas. Kuusikute raievanuse langetamine riigimetsas seda kindlasti ei ole. Seetõttu ei ole mul ja ma tean, et ka väga paljudel kolleegidel võimalik seda eelnõu täna toetada. Toetame hoopistükkis Vabaerakonna muudatusettepanekut ja ka ...

Kas hea kõneleja soovib lisaaega?

Jaa, loomulikult.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Me toetame Jaanus Karilaidi ja Anneli Oti muudatusettepanekut paragrahv, kus kuusikute raievanust 20 aasta võrra vähendatakse, sellest eelnõust välja jätta. Aga RMK-le, Keskkonnaministeeriumile ja uuele keskkonnaministrile, kes oli küll veidi aega tagasi siin saalis, aga selle olulise arutelu juures ei viibi – küllap vaatab endale uuemat lipsu ja särki –, soovin nendes tulevikuaruteludes edu! Ja kui on vaja ikkagi RMK-l asju teha, siis räägimegi RMK-st! 
Keskkonnaminister peab ka asuma erametsaomanike kaitsele, kui viha suunatakse põhjendamatult erametsaomanike vastu. Seda ei ole kindlasti ei metsatööstus ega erametsaomanikud ära teeninud, et täna ka nemad pihta saavad. Nagu ma enne oma küsimuses ütlesin kõigile nendele inimestele, kes siin saalis murelike nägudega ringi vaatavad – osa sellepärast, et neil on kahju sellest, mida metsaga tehakse, ja osa ilmselt sellepärast, et nad päris täpselt ei saa aru, mida raievanuse langetamine tegelikult kaasa toob –, raievanuse langetamine ei ole mingi mikroskoopiline muudatus. See puudutab 75% Eesti kuusikutest ja 35% männikutest. Tegemist väga tõsise muudatusega. Kas tõesti need inimesed, kes kirjutasid alla koalitsioonileppele, on nõus sellega, et pannakse hunnik raha – me ei tea veel, kui palju – linnahalli remontimisse? Kas nad teavad, et iga-aastased lisadividendid Riigimetsa Majandamise Keskusest võivad minna surnud linnahalli elluäratamise katse rahastamiseks? Ei hakka seal tulevikus mingid konverentsid toimuma, ei hakka seal tohutu konverentsiturism vohama.
Hoopis mõistlikum oleks panustada Eestis loodusturismile, sest mets on vara, mida väga paljudel teistel riikidel enam ei ole. Kui me vaatame turismi osakaalu sisemajanduse kogutoodangus, siis need näitajad on täiesti võrreldavad metsa- ja puidutööstuse näitajatega ja panusega sisemajanduse kogutoodangusse.
Nii et tõesti, ma väga palun teil toetada muudatusettepanekuid, mille on esitanud Anneli Ott ja Jaanus Karilaid ning Eesti Vabaerakonna fraktsioon! Kui te südametunnistuse järgi otsustaksite, siis ilmselt te vähemalt kaaluksite nende toetamist. Aitäh!

Järgmisena palun repliik kohapealt! Kolleeg Artur Talvik, ole hea!

Kalle Palling mainis minu nime ja ma tahan täpsustada, et ei mul ega tervel Vabaerakonna fraktsioonil pole olnud mingisugust soovi Eesti metsatööstuse kallal õiendada ega neid mõnitada. Vastupidi, me saame väga hästi aru, missugune roll on Eesti metsatööstusel. Aga see, kui keskkonnakomisjon nii lollisti planeerib metsatööstuse konverentsi samale päevale, kui nii olulisi metsaseaduse punkte saalis arutatakse, on väga käpardlik tegu. See võib ka metsatööstusele pleki külge panna.

Kas kolleeg Kristen Michalil on repliik või soov kohapealt sõna võtta? Palun mikrofon Kristen Michalile!

Mul on repliik. Ma lihtsalt soovin igaks juhuks Kalle Pallingu sõnade peale midagi öelda, et uus minister Siim Valmar Kiisler ei paistaks halvas valguses. Ta ütles mulle, et ta läheb noorema lapse hammast välja tõmbama, nii et ta ei vali lipsu ega pintsakut. Ärge temast halvasti mõelge!

Aitäh selle info eest! Nüüd me teame seda kõik ja lehvitame ühtlasi kolleeg Siim Valmar Kiislerile, kes viibib hetkel rõdul. Nüüd palun kõnetooli Külliki Kübarsepa!

Hea aseesimees! Head rahvasaadikud! Tõesti, Vabaerakonna fraktsioon on võtnud selle aktiivse rolli, et kaasa rääkida ühiskonnas väga olulistel teemadel. Ja mets kui meie kultuuriline, sotsioloogiline ja majanduslik vara on oluline teema, millele pühenduda. On väga kummastav, kui komisjoni esimees naeruvääristab fraktsioone ja rahvasaadikuid, kes pööravad selle teema puhul tähelepanu erinevatele küsimustele. Metsasektor ju kaitseb debati võimalust!
Aga vaatame näiteks RMK nõukogu koosseisu: seal on ka kaks sotsi ja kaks IRL-i esindajat. Ühtegi opositsiooni esindajat ei ole! Niiviisi ei saa üks debatt kuidagi tekkida ja see võimalus on teadlikult elimineeritud. Ja nüüd tullakse seda eelnõu üleolevas mina-stiilis ökoloogilise haridusega inimesena kaitsma! See ei ole demokraatlikus ühiskonnas kohane. Me peame mõistma, et meie metsa terviklikkuse seisukohalt on avatud debatt kasulikum.
Tahan teha ka selle märkuse, et me rääkisime siin SMI-st kui metsa inventeerimise meetodist. Kui te avate Vikipeedia, siis näete, et Vikipeedia ütleb, et SMI mõõtmismeetodina on otstarbekas trendide jälgimiseks, aga mitte pikaajaliste hinnangute andmiseks. Seetõttu ei saa kõik meie juurdekasvu arvutused baseeruda ainult SMI-l. Seepärast me olemegi rõhutanud: palun, erinevad teadlased, metsaomanikud, asutused, istuge maha, pidage talguid ja leidke kesktee, mis muudaks arvutused kindlaks! Me tahame olla kindlad, et me metsa raiudes tulevastele põlvkondadele näppu ei lõika. Just metsa juurdekasvu küsimus tekitab usaldamatust ka siin saalis. Just seepärast me ei saa täna öelda: jah, kuusikute raievanust on otstarbekas ja mõistlik alandada. Samas me ju loeme meediast, et meil on 25% ulatuses kuusikuid enam raiutud, kui võiks. Ja pigem ollakse väga selgel seisukohal, et kuusikute raievanus tuleks külmutada.  
Palju on ka küsimusi, millest me täna siin ei räägi. Mulle on kummastav, et ökoloogilise haridusega inimene ei ole rääkinud juurepessust, mis on metsa halva majandamise tagajärjel meie metsadesse jõudnud. Loodetavasti tänu tehnoloogia arengule ja meie kõrgemale teadlikkusele me uusi koldeid ei tekita. Euroopaga võrreldes me oleme muidugi paremate seas, meil on tervemad metsad, meil on, mida näidata.
Täna hommikul oli meie fraktsioonis huvitav kohtumine ühe huvigrupiga. Natuke kriipima jäi jutt, et jah, ma tahan 36-aastase hea boniteediga maalapil kasvava metsa maha võtta ja maha müüa, sest mul on seda raha vaja. Sõna "müük" kordus peaaegu et iga lause alguses! See tekitab küsimuse, kas me ikkagi lähtume õigetest alustest. Ma saan aru, et metsa tuleb uuendada, et tema tervist parandada. Noorendikud, harvendusraied, lageraied – mida iganes kõike tuleb teha. Aga seda tuleb teha nii, et meie mets säiliks ja meil oleks vara, mida edasi kasvatada. Kui me täna siin saalis ütleme jah kuusikute raievanuse alandamisele, siis me võimendame Riigikogu liikmetena usalduskriisi meie ühiskonnas ja seda me lubada ei tohi. Aitäh!

Järgmisena palun Andres Metsoja!

Lugupeetud aseesimees! Head parlamendiliikmed! Hea Artur, võib-olla võiks kohe veel kord ära õiendada selle, mis puudutab metsatööstust ja lobi. Ma saan aru, et parlamendis on alati olnud nii, et juunikuu esimesel nädalal on kohtumine metsandussektoriga, kus arutatakse metsanduse küsimusi. See ei ole mingisugune erikaasus või mingi päevakohane kellelegi suunatud lobi, vaid pigem traditsioon. Ja ma arvan, et traditsioonid peaksid jätkuma.
See on hea ütlemine, et kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. Piltlikult öeldes on ka nii, et kui metsaseadust tehakse, siis laastud lendavad. Mõned laastud on tõsised, mõned võib-olla veidi pentsikud, aga on selge, et metsateema on eestlastele alati hingelähedane. Ja see on väga hea.
Meie ühiskond on jõudnud laias laastus teatud murdepunkti. Nooremad põlved, kes peale tulevad, on kasvanud teises inforuumis kui vanemad põlved ja metsas nähakse muidki väärtusi kui ainult majanduslikku kasu. Tänases diskussioonis ei meeldinud mulle sugugi see n-ö pööratud lähenemine meie kõigi varale, mida haldab RMK, mille nõukogu liige ma selle saali esindajana olen. Vaadake, daamid ja härrad, tegelikult on nii, et need kuusikud, mis kasvavad kõrge boniteediga maal, moodustavad kogu metsamaast 0,2%. Pöörata nüüd arutelu sinna suunda, et sellest saab ehk pikas perspektiivis tuluallikas, millega riigieelarvet täita, on minu meelest kummaline. Vahest me võiksime hoopis rääkida sellest, et äkki oleks mõistlik 27 000 hektarit vanu laane- ja salumetsi kasutusse jätta ja sealgi raiuda.
Tegelikult on eelnõu selle punktiga tehtud väga suur kompromiss. Ja see kompromiss on mõistlik. Me oleme avalikkuses ja ka siin saalis mitu korda rääkinud, et kui me võtame alasid kaitse alla, siis tuleb see kompenseerida. Alles hiljuti me murdsime selle üle tohutult pead seoses erasektori probleemidega. Aga minu meelest on riigivara täpselt samasugune vara ja kui me oleme otsustanud, et tegemist on majandusmetsaga, siis vastutavad inimesed selle majandamise eest, mitte selle kaitsmise eest.
Vastukaaluks oleme astunud samme, nii et 25% metsamaast on kaitse all ja sellest 10% range kaitse all. Minu meelest on tegu väga eluterve suhtumisega, kui me ühiskonnana lõpuks jõuame sellesse faasi, kus me usaldame omanikku ja tõepoolest laseme tal oma metsamaal majandada. See on väga vale, kui me laseme kuuski, mis on nõukogude ajal istutatud talu põllumaadele, raiuda ainult patoloogi sekkumise peale. Tegelikult on korralikust puidust, millest võiks ehitada maju, selleks ajaks ehk saanud kütusepuit.

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head kolleegid, palun anname ettekandjale võimaluse rääkida! 

Ma saan aru, et saal on sellest teemast suhteliselt küllastunud, aga minu meelest me ei tohiks seda arutelu demagoogiliseks pöörata. Metsa tuleb alati suhtuda täie tõsidusega, tuleb seda kaitsta, tuleb seda majandada. Ja ma arvan, et metsaseaduse üle on diskuteerinud nii ökolooge, teadlasi kui ka metsa majandajaid, nii et oleme avalikkuse arusaamadele sammukese lähemale astunud. Ent palju on veel teha ja pingutame siis selle nimel! Aitäh!

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Meile on laekunud 18 muudatusettepanekut ja me asume neid läbi vaatama. Esimese ettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda osaliselt. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitatud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Üheksas muudatusettepanek – esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kümnenda muudatusettepaneku on esitatud Riigikogu liikmed Anneli Ott ja Jaanus Karilaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata.
Ja nüüd on meil selline huvitav olukord, et on nii kõnesoove kui sõnavõtud kohapealt. Sõnavõtt kohapealt, Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada, kuna Anneli Ott ja Jaanus Karilaid on täiesti ühel meelel Vabaerakonna ettepanekuga jätta ära kuusikute raievanuse langetamine.

Selge. Kolleeg Jaanus Karilaid, palun!

Et õige ettepanek Andreselt. Palun kõigil vajutada rohelist nuppu! 

Aitäh! Paneme selle loomulikult hääletusele, enne seda aga alustame hääletuse ettevalmistust.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10. Riigikogu liikmed Anneli Ott ja Jaanus Karilaid on selle ettepaneku esitanud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Head kolleegid, palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid 2. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõu 11. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Esiteks, ma palun seda ettepanekut hääletada. Ja kuna on näha, et neid inimesi, kes oleksid valmis meid toetama, ei ole nagu ka eelmise ettepaneku puhul saalis, siis ma palun viis minutit vaheaega, et nad saaksid saali tulla. 

Viis minutit vaheaeg, palun!
V a h e a e g 

Austatud Riigikogu, nagu näha, oli vaheaeg täpselt õigel ajal. Nii mõnelgi meist oli hea võimalus õnnitleda tänast sünnipäevalast, kelleks on meie hea kolleeg Enn Eesmaa. Palju õnne sulle veel kord meie kõigi poolt! (Aplaus.)
Me asume nüüd 11. muudatusettepanekut hääletama. Selle on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Head kolleegid, palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 45 ja üks Riigikogu liige oli erapooletu. Seega ei leidnud muudatusettepanek nr 11 toetust.
12. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 13. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. See ettepanek ei kuulu hääletamisele Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 järgi. 14. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 15. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 16. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 17. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Ja 18. ja ühtlasi viimase muudatusettepaneku on esitatud keskkonnakomisjon ning juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult.
Head kolleegid, me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 396 teine lugemine lõpetada. Meile on aga laekunud ka Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 396 teine lugemine katkestada ja me asume selle hääletuse ettevalmistuse juurde.
Panen hääletusele Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 396 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 26, vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 396 teine lugemine on lõppenud.

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 417 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti!

Lugupeetud eesistuja! Austatud ametikaaslased! Annan ülevaate sotsiaalkomisjonis toimunust õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel. Tuletan ka meelde, et esimene lugemine toimus 18. aprillil, muudatusettepanekute tähtaeg oli 3. mai ja sotsiaalkomisjon pöördus muidugi arvamuse saamiseks ka Riigikogu kultuurikomisjoni poole.
Veidi ka sellest, mida see eelnõu endas sisaldab. Sügava puudega laste vanematel oli õppelaenu kustutamise õigus juba 2013. aasta kevadel vastu võetud seaduse alusel, mis jõustus aastal 2014. Sellele toetudes on seda õigust laiendatud sügava puudega laste vanematelt ka raske puudega laste vanematele. Kiirendatud ja efektiivsemaks muudetud on ka menetlust. Seni oli nii, et Haridus- ja Teadusministeerium tegeles sügava puudega laste vanemate õppelaenu kustutamisega ja Rahandusministeerium 80–100% töövõimetute isikute õppelaenude kustutamisega. Edaspidi on menetluse osapoolteks võlasuhetes laenusaaja ja krediidiasutus, riiki esindab üks asutus ja see on Sotsiaalkindlustusamet. See muudab kogu menetluse kindlasti paindlikumaks, kiiremaks ja ka selgemaks.
Nüüd ülevaade sellest, mis toimus esmaspäeval, 29. mail sotsiaalkomisjonis. Lisaks komisjoni liikmetele olid kohale kutsutud Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Natalja Omeltšenko. Komisjon oli pöördunud, nagu ma juba mainisin, Riigikogu kultuurikomisjoni poole arvamuse saamiseks ja kultuurikomisjon esitas meile toetava arvamuse. Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Üliõpilaskondade Liit esitasid oma arvamuse. Nad toetavad väga eelnõu selles osas, mis puudutab soodustuse laiendamist raske puudega laste vanematele, aga avaldasid arvamust, et tegelikult peaks toetama ka neid, kellel ei ole lastel peale laenu võtmist puue tuvastatud, vaid kelle peres kasvavad sügava või raske puudega lapsed ja vanemad on asunud õppima. Eesti Üliõpilaskondade Liit esitas oma kirjaliku seisukoha, nemad kohale ei tulnud, aga see oli nende ettepaneku sisu. Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt osales istungil Anneli Habicht, nagu ma ütlesin.
Vastuseks tõstatatud küsimusele selgitas Natalja Omeltšenko, et õppelaenu kustutamise puhul ei ole tegemist puudega laste vanemate või puuduva töövõimega isikute õppe toetamisega. Eelnõu eesmärk on leevendada võimalikke toimetulekuraskusi seoses ootamatult raskesse olukorda sattumisega. Nii et selline seisukoht.
Kõlas ka arvamusi selle kohta, kuidas tulevikus võiks neid vanemaid veel toetada. Iga haridust omandav inimene on Eestile ju suur väärtus ja need vanemad, kes hooldavad oma puudega lapsi, vääriksid mingil määral toetamist. Seda leiavad nii üliõpilasliit kui ka Eesti Puuetega Inimeste Koda.  
Komisjon langetas sel istungil järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 7. juuni istungi päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 14. juuniks ehk siis järgmise nädala kolmapäevaks ja viia siis läbi eelnõu lõpphääletus. Sotsiaalkomisjon arutas seda teemat ka 5. juunil ja tegi siis eelnõuga seoses otsused menetluslike dokumentide kohta. Sellega minu väike ülevaade nimetatud seaduseelnõust põhimõtteliselt piirdub. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Esimesena palun, Monika Haukanõmm!

Aitäh, härra juhataja! Hea komisjoni esimees! Võib-olla te avaksite natuke ajaloolist tausta, selgitades, miks oli varem langetatud just selline otsus, et abi saavad need vanemad, kes taotlevad õppelaenu sellisel moel, nagu eelnõus on kirjas? See regulatsioon ei laiene kõikidele raske ja sügava puudega laste vanematele. Palun selgitage lihtsalt ajaloo huvides! Me ju teame, et selleks on väga konkreetne põhjus, miks tol korral just selline otsus langetati. See teadmine võib-olla selgitab natuke Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu seisukohta.

Suur aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, me rääkisime sellest ka komisjonis. Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja sai selle informatsiooni komisjonist, aga võib-olla tõepoolest stenogrammi ja teiste heade ametikaaslaste huvides on see selgitus oluline. Võib öelda, et see seadus on saanud alguse ühe ema loost ajakirjas Puutepunktid. See ema on nimelt Kaire Parts ja ütlen kohe stenogrammi jaoks seda, et mul on selle ema luba tema nime nimetada. See lugu oli sellest, kuidas ta asus noore inimesena õppima, omandama kõrgharidust, ja lõpetaski kõrgkooli. Ta oli õppimiseks võtnud õppelaenu. Kui ta abiellus, siis sündis perre sügava puudega laps. Ema oli sunnitud lapse hooldamiseks koju jääma. Ta ei saanud oma õpitud erialal töötada, aga ta pidi väga suurt õppelaenu tagasi maksma. See lugu oli tegelikult ajend selle seaduse algatamiseks.
Nagu juba öeldud, 2013. aasta kevadel võeti see vastu ja algatasid selle sotsiaaldemokraadid. Tõsi, me algatasime eelnõu, mille eesmärk oli nii sügava kui ka raske puudega lapse vanema õppelaenu kustutamine. Menetlemise käigus ma olen selgitanud, et Vabariigi Valitsuselt tuli eitav seisukoht selle eelnõu suhtes. Meie sotsiaalkomisjoni juhtis tol ajal Margus Tsahkna ja kultuurikomisjoni praegune Tartu linnapea härra Kruuse.

Härra Klaas.

Jah! Palun väga vabandust! Härra Klaas juhtis seda komisjoni. Nemad arutasid seda eelnõu ja sellest sündis eelnõu, mis sätestas võimaluse kustutada õppelaenu sügava puudega laste vanematel. Praegune valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et see regulatsioon laieneb ka raske puudega laste vanematele ja ma arvan, et on õige kohelda keerulises seisus olevaid vanemaid ühtmoodi. On nad ju võtnud õppelaenu ja on nüüd sattunud raskustesse selle tagasimaksmisel, kuna perre on sündinud raske või sügava puudega laps.
Üks põhjus oli ka see, et tollal oli kõrgharidus suures osas tasuline ja õppelaenu võtmata ei olnud väga paljudel üldse võimalik kõrgharidust omandada. Praegu on siiski kõrgharidus üldiselt tasuta. Teatud kulud on muidugi alati, aga kohustuslik aastamaks puudub.
Laenu võetakse alati olukorras, kus inimene teab, millised on tema võimalused tagasimaksmiseks. Seda otsust kaalutakse hoolega. Ent ma olen väga nõus ja ka komisjonis jäi kõlama mõte, et neid lapsevanemaid, kes on võtnud õppelaenu ja tahaksid omandada kõrgharidust, aga neil on raskusi laenu tagasimaksmisega, peaks kuidagi toetama, olgu õppetoetusega või mingil muul moel. Ent see on juba järgmiste eelnõude eesmärk. Ma veel kord rõhutan, et selle eelnõu eesmärk on 2014. aastal kehtima hakanud seadust täiendada nii, et sügava ja raske puudega laste vanematele on tagatud võrdsed õigused ja võimalused. Piir raske ja sügava puude vahel on teinekord väga ebamäärane.

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Sel juhul läbirääkimisi ei ava. Rõhutan veel kord, et muudatusettepanekuid ei esitatud, nii et juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 417 teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu 407 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maris Lauri!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma teen ülevaate töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu menetlemisest esimese lugemise järel sotsiaalkomisjonis. Tuletan meelde, et esimene lugemine toimus 12. aprillil. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 27. aprill kell 17.15. Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid ühtegi muudatusettepanekut ei esitanud. Küll esitasid oma ettepanekuid ja arvamusi mitmed huvigrupid, täpsemalt Eesti Kohtunike Ühing, Eesti Advokatuur, Tööinspektsioon, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Samuti tuli mitu muudatusettepanekut Sotsiaalministeeriumist.
Sotsiaalkomisjon käsitles seda eelnõu kolmel istungil: 15. ja 30. mail ning 5. juunil. 15. mail arutati komisjonis huvigruppide ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega eelnõu muudatusettepanekuid. Huvigrupid esitasid oma seisukohti, Sotsiaalministeerium jagas selgitusi, komisjoni liikmetel oli võimalik esitada küsimusi, saada selgitusi ja arutada võimalike lahenduste üle. 30. mail toimus arutelu juba konkreetsete muudatusettepanekute üle, kaasatud olid Sotsiaalministeeriumi esindajad. Arutelu tulemusena täpsustati paari muudatusettepaneku sõnastust.
Samal istungil tehti ka menetlusotsused, mida ma siin refereerin. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu 7. juuni istungi päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 14. juuniks ja teha ettepanek viia seejärel läbi lõpphääletus. Kõik need otsused olid konsensuslikud. 5. juuni istungil kiideti heaks menetlusdokumendid, kus olid tehtud mõningad keelelised ja normitehnilised parandused.
Järgnevalt annan ülevaate teemadest ja muudatusettepanekutest, mis 15. ja 30. mail arutelul olid. 15. mai istungil tõusetus küsimus muudatuste tegemise finantseerimisest. Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et Tööinspektsioonile täiendavaid ressursse juurde ei tule, kuid luuakse kirjalik menetlus, mis peaks olema odavam ja ka võimaldama ressursse paremini kasutada. Töövaidluskomisjonide juhatajate tasustamiseks vajaliku rahalise ressursi planeerimisega ministeerium tegeleb. Nimelt on küsimus selles, et tasustamine suureneb.
Arutati ka töövaidluskomisjonide juhatajate valiku protseduuriga seotud asjaolusid. Eelnõu kohaselt palgatakse juhatajad tähtajatu töölepinguga, kuid neil tuleb iga kolme aasta jooksul läbida atesteerimine. Siin tõusetus kolm teemat. Esiteks, kas juhataja puhul peaks olema tegemist tähtajalise või tähtajatu töölepinguga, teiseks, kui pikk peaks olema leping või kui sageli peaks toimuma atesteerimine ning kolmandaks, kas peaks üldse atesteerimine toimuma. Viimase küsimuse tõstatasid ametiühingud. Ministeeriumi esindajad põhjendasid valikuid, mööndes, et igal variandil on omad plussid ja miinused. Arutelude tulemusel jäädi komisjonis eelnõus algselt Sotsiaalministeeriumi pakutud lahenduse juurde.
Veel arutati vastastikuste nõuete tasaarveldamist, kompromissi vaidlustamist, kusjuures leiti, et kompromissi sõlmimisel peab töövaidluskomisjoni juhataja jälgima, et osapooled saavad kompromissi sisust üheselt aru. Ta ei tohi kinnitada kompromissi, mis ei vasta mõlema poole huvidele. Kokku võttes leiti, et ei ole vaja täiendavaid sätteid juurde lisada, näiteks kompromissi tühistamise nõuet.
Arutati menetluskulude katmist. Põhimõte on, et kulud katavad osapooled ise. Sellest kasvas välja arutelu viipekeele tõlke korraldamise ja kulude katmise üle. Ministeeriumi ja Tööinspektsiooni esindajad selgitasid, et tavapäraselt on töövaidluskomisjoni poole pöördunud võtnud mõne oma perekonnaliikme kaasa. Hiljem saatis ministeerium komisjoni liikmetele täpsustava informatsiooni, kuidas praktikas on see probleem lahendatud. Vastus oli rahuldav ning teemat järgmistel istungitel komisjonis enam ei käsitletud.
Tööinspektsioon tegi ettepaneku täiendada eelnõu Eestisse lähetatud töötajate õigusega pöörduda töövaidluskomisjoni. See õigus oli eelmise aasta detsembris tekkinud, aga oli sellest eelnõust välja jäänud. Samuti oli küsimuse all töövaidluse alluvuse küsimus, eriti juhtudel, kui töövaidlusavaldused liidetakse.
Nüüd muudatusettepanekutest. Kokku oli muudatusettepanekuid 29 ja need kõik leidsid komisjoni 30. mai istungil konsensusliku toetuse. Muudatusettepanekuid oli küll päris palju, kuid suuremas osas oli tegemist sõnastuse kohendamisega, mis teeb eelnõu teksti selgemini arusaadavaks ja paremini mõistetavaks. Sai kõrvaldatud algses tekstis olnud ebatäpsused või ekslikud viited, näiteks asendatakse sõna "menetlusosaline" sõnaga "pool" jne. Mitu muudatusettepanekut on seotud asjaoluga, et eelnõu algses versioonis oli teatav segadus asjaomase määruse väljaandjaga – kas selle annab välja töövaidluskomisjon või komisjoni juhataja. Loomulikult annab määruse välja ikkagi komisjoni juhataja. Sellest tulenevalt tehti mitu muudatusettepanekut.
Peatun ka mõnel sisulisemal muudatusettepanekul. Esimene muudatusettepanek puudutab Eestisse lähetatud töötajate õigust pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Teine muudatusettepanek toob sisse mõiste "töövaidlusasi". Kolmas ettepanek võimaldab töövaidluskomisjonide juhatajate palkade suuremat varieeruvust. Algselt oli see palk 90–100% riikliku lepitaja põhipalgast, nüüd sätestatakse 80–100% sellest. Põhjendus oli, et eri komisjonides on töökoormus erinev. 17. muudatusettepanek määrab, et avalduste liitmisel liidetakse hiljem esitatud avaldus ühiseks läbivaatamiseks esimesena esitatud avaldusega. 29. muudatusettepanek puudutab eelnõu jõustumist. Kui üldiselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2018, siis §-d 67 ja 68 jõustuvad üldises korras. Tegemist on üleminekusätetega, mis puudutavad seda, kuidas minna praeguselt süsteemilt üle uuele süsteemile. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimised? Ei soovita. Sel juhul ma läbirääkimisi ei ava.
Selle eelnõu kohta on laekunud 29 muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt ja me asume neid läbi vaatama. Muudatusettepanek nr 1, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 esitaja on sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5 on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6 on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7 on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8 on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9 on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10 on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 12. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 16. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 20. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 21. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 22. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 23. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 24. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 25. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 26. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 27. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 28. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ning ka 29. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult.
Me oleme eelnõu 407 muudatusettepanekud läbi vaadanud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 407 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.  

Tänane 11. päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 436 teine lugemine. Palun komisjoni ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Jüri Adamsi!

Härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Selle eelnõu esimene lugemine oli kaks nädalat tagasi, kui meil oli pikk ööistung. Arutasime seda hommikul üsna vara, kella 5 paiku. Pärast seda ei ole eelnõu muutmiseks ühtegi ettepanekut laekunud. Ka komisjon ise ei ole teinud ühtegi muudatusettepanekut. Vahepeal on Vabariigi Valitsus eelnõule heakskiitva, toetava hinnangu andnud. Kui oli selline kodukord nagu kunagi varem, kui ma Riigikogus olin, siis oleks võinud niisuguse eelnõu teisel lugemisel vastu võtta, aga praegu meie geniaalne kollane raamat nõuab meilt, et ka selline eelnõu läheks veel kolmandale lugemisele, kuigi mitte kellelgi meist ei ole enam õigust mitte mingeid muudatusettepanekuid teha.
See on minu poolt praegusel hetkel kõik. Kui on mõni küsimus, ma hea meelega vastan.

Aitäh ettekandjale! Küsimusi ei näi olevat. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi, sel juhul ma läbirääkimisi ei ava. Nagu ettekandja ütles, eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 436 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Kaheteistkümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 432 teine lugemine. Ma palun komisjonipoolseks ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Ivari Padari!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks 29. ja 30. mai istungil. 24. maiks esitati seitse muudatusettepanekut. Nende esitajaks oli Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Kui liita nendele ettepanekud, mis põhiseaduskomisjon omalt poolt tegi, siis kokku sai 15 muudatusettepanekut.
Tooksin Vabaerakonna fraktsiooni tehtud seitse muudatusettepanekut välja kahes plokis. Esimene plokk puudutab kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide järelevalvet. Praegu pakutava regulatsiooni järgi läheks haldusaktide järelevalve Justiitsministeeriumile. Kolleegid on arvanud, et see järelevalve peaks minema õiguskantslerile, ja Vabaerakonna fraktsiooni inimesed ongi seda kahes muudatusettepanekus välja pakkunud. Komisjoni arutelus tõdeti samamoodi, et Justiitsministeeriumist üksinda ei pruugi piisata ja võib-olla oleks õiguskantsler see õigem koht. Küsiti ka, kas õiguskantsleriga on nõu peetud. Õiguskantsleri Kantselei inimestega ei olnud selle arutelu käigus nõu peetud. Kui ma ise hiljem nendega seda asja arutasin, siis selgus, et see tähendaks täiesti uue võimekuse loomist Õiguskantsleri Kantselei juurde ja praeguse piiratud ajaga ei ole see lihtsalt võimalik. Seetõttu toetas komisjon seda, et haldusaktide järelevalve võiks jätkuda Justiitsministeeriumi juures, nagu esialgu oli välja pakutud.
Teine Vabaerakonna fraktsiooni muudatusettepanekute plokk puudutas maakonnaplaneeringuid. Praegu on niimoodi, et maakonnaplaneeringute eest on kavandatud vastutama Rahandusministeerium. Samas jääb maakonna arendustegevuse korraldamine kohalike omavalitsuste ühendorganisatsiooni juurde. Tunduks igati mõistlik, et ka maakonnaplaneeringute pool jäetaks kohalike omavalitsuste ühendorganisatsiooni kanda. Probleem on täiesti mõistetav, aga leiti siiski, et praegusel juhul, kus maakonnaplaneeringud kuuluvad riigi ülesannete hulka, peaksid need jääma Rahandusministeeriumi vastutusele. Sellist suuremat vastuolu ega probleemi ei tohiks siin tekkida. Kuna planeeringute teema puhul on aastate jooksul välja kujunenud ka oma normid, siis ei taheta neid praegusel juhul muuta. Samas ollakse aga väga valmis selleks, et kui aja jooksul kohalike omavalitsuste liidud on formeerunud, nad on tugevad ja tulevad oma ülesannetega toime, siis võib maakonnaplaneeringute pool liikuda ka kohalike omavalitsuste ühendorganisatsiooni juurde. Praegu oleks aga mõistlikum jätta see Rahandusministeeriumi juurde.
Nüüd veel muudatusettepanekutest, mis põhiseaduskomisjon tegi. Üldiselt on need sellised tehnilist laadi muudatused, näiteks see, mis puudutab Riigi Tugiteenuste Keskust. Riigi Tugiteenuste Keskus korraldatakse ümber valitsusasutuseks. Riigi Tugiteenuste Keskus, eelkõige mis puudutab maa hüpoteeke, peab olema võimeline iseseisvalt haldusotsuseid tegema. Muudatusettepanek oli veel maakonna teenetemärkide kehtestamise kohta. Muudatusettepanek näeb ette, et ministri määrus maakondade teenetemärkide kehtestamise kohta jääb kehtima ka pärast selle andmise aluseks oleva volitusnormi kehtetuks muutmist 2018. aasta 1. jaanuaril. See tähendab siis, et maakonna teenetemärke on võimalik tulevikus edasi anda.
Rahandusministeerium palus, et põhiseaduskomisjon lisaks muudatusettepaneku, mille kohaselt täidab riigivara valitseja ülesandeid maareformi seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Maa-amet. Ka see muudatusettepanek sai toetuse.
Üks muudatusettepanek puudutas seda, et Vabariigi Valitsus võib määrata ministeeriumi, kellel on õigus volitada riigi osalusega mittetulundusühingutes ja sihtasutustes asutaja- või liikmeõigusi teostama riigivara valitsema volitatud asutuse. Volitatud asutus on riigiasutus, kelle valdusesse riigivara valitseja on enda valitsemisel oleva vara andnud.
Tehti ka muudatusettepanek, millega täpsustati maakonnakeskuste perekonnaseisuametnike pädevust. Ühe muudatusettepaneku sisu oli see, et uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise avaldust ei saa esitada digitaalselt. Kui inimene soovib saada endale uut eesnime, perekonnanime või isikunime, siis peab ta pöörduma vastava institutsiooni poole isiklikult.
See oli ülevaade muudatusettepanekutest, mis olid arutusel. Juhtivkomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 7. juuni istungi päevakorda ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Tänan teid!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Absoluutselt vajalik eelnõu meie ühiskonna praeguses arenguetapis. Aga me teame ju ka seda, et maavalitsusel on lisaks nendele rollidele ja valdkondadele, mis selles eelnõus on välja toodud, palju muid funktsioone. Kas te olete koalitsioonis arutanud – põhiseaduskomisjonis sellest juttu ei olnud –, mis saab näiteks kõikide maavalitsuste juurde loodud turvalisuse nõukogudest, mis tegelevad kogu maakonna turvalisuse temaatikaga pikemas perspektiivis ja loomulikult ka hetkeolukordade lahendamisega? 

Ütlen ausalt, et ei ole seda teemat eraldi arutanud ei põhiseaduskomisjonis ega ka riigireformi probleemkomisjonis. Riigireformi probleemkomisjonis on meil olnud see eelnõu ees lausa kolmel korral ja kohal on olnud ka mõlema omavalitsusliidu, nii linnade liidu kui ka maaomavalitsusliidu esindaja, aga seda teemat ei ole üles tõstetud.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjoni ettekandja! Me avastasime fraktsioonis, et umbes 30–35% muudatusettepanekutest ei haaku tegelikult maavalitsuste reformi kaotamisega. Kas te komisjonis arutasite, miks nii on juhtunud? Kas põhjuseks oli valitsusasutuste mugavuspositsioonilt lähtumine, et kui midagi on vaja muuta, siis toome juba selle ka siia sisse? Millised on komisjoni tähelepanekud või järeldused? Me kaalusime oma fraktsioonis, kas teha muudatusettepanek, et need kõik välja arvata, sest sellised muudatused vajavad kindlasti eri komisjonides arutamist. Aga me leidsime, et kuna maavalitsused on tõesti oma aja ära elanud, siis me ei hakka menetlust pidurdama. 

Tuleb jällegi ausalt tõdeda, et selle eelnõu menetlemise käigus me kummalgi istungil põhiseaduskomisjonis seda teemat ei arutanud. Seetõttu oleks endalgi huvitav vaadata teie ülevaadet, et näha, millised on siis muudatusettepanekud, mis kõnealust protsessi otseselt ei puuduta. Komisjoni aruteludes meil sellist küsimust üleval ei olnud.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkan kolleeg Kalle Laaneti jälgedes. Maavalitsuste kanda – mõnel rohkem, mõnel vähem – oli ka maakondliku identiteedi ja kokkukuuluvustunde hoidmine. Kas ja kuivõrd komisjon arutas, kelle pärusmaaks see jääb? Kelle ülesanne see üldse riigis on? See oli selgelt maavalitsuste ülesanne, nad täitsid seda küll väga erineval moel, aga nende ülesanne see kindlasti oli. 

Aitäh küsimast! Ma ei saa ütelda, et seda oleks komisjonis eraldi arutatud. Küll on sellest räägitud aga mitmesugustel varasematel aruteludel nii Riigikogu riigireformi probleemkomisjonis kui ka maakonnavisiitidel. Ja ma ei tea ühtegi kas juba olemasolevat või tulevast kohalike omavalitsuste ühendorganisatsiooni, kes ei oleks nõus seda identiteedi kandmist enda peale võtma. See valmisolek on täiesti olemas. Jah, hästi palju on olnud küsimusi selle kohta, kes korraldab Eesti Vabariik 100 üritusi, kuna need tulevad küllalt kiirest peale, juba veebruarikuus. Aga niipalju kui mul on olnud isiklikke kontakte kohalike omavalitsuste ühendorganisatsioonidega, on nad kõik öelnud, et saavad selle asjaga hakkama. Ma usun küll, et selle asjaga tullakse kenasti toime.

Kalle Laanet, teine küsimus, palun!

Aitäh! Jätkan sama liini pidi. Maavalitsuste üks võtmerolle on ka ühistranspordi korraldamine – lennu-, parvlaeva- ja bussiliikluse korraldamine. Mis saab peale 1. jaanuari? Kes on partner? See, mis toimus komisjonis arutuse all oleva eelnõu raames, oli ju MKM-i poolt täielik hämamine. Nad ei suutnud selles võtmes ühelegi küsimusele vastata. Mis on teie seisukoht?

Praeguse seisuga on kokku lepitud, et ühistranspordiettevõtted peavad 1. jaanuariks transpordi tagama. Kui nad seda ei tee, siis sellisel juhul võtab Maanteeamet need ülesanded üle, seda me teame kõik. Võib-olla ma oskan 2. jaanuaril ütelda, kas auk on sisse tekkinud või ei ole. Ma tahaksin tõesti väga loota, et ülesannete ümberjagamise protsessis ei tekiks sellist olukorda, kus saarlased ei tea, kellelt on tulnud korraldus, et kesköine parvlaev ära jätta. Ma ei usu, et meil tekib olukord, kus MKM oma otsuseid tehes ei austa ega pea tähtsaks ükskõik mis allpool olevalt tasandilt tulevat suunist või ettepanekut. Olles olnud kogu selle debati sees, ma tõsiselt usun, et kõik sellised n-ö kesköise parvlaeva otsused võetakse vastu nii, et kohalikud inimesed ka sellele pihta saavad.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mööngem, et selle eelnõu puhul on tegemist põhimõtteliselt kobareelnõuga, kus on hästi palju aspekte. Lugupeetud Riigikogu esimees on nüüd vahepeal saatnud vanematekogu mandaadiga komisjonide esimeestele ühe kirja, mille pealkiri on "Teise komisjoni kaasamisest eelnõu menetlusse". Kirjas juhitakse tähelepanu, et sellist kaasamist tehakse meil liiga harva, aga seaduseelnõude menetlemisel oleks see mõistlik. Võib-olla tuli see kiri põhiseaduskomisjoni jaoks pisut hilja ja üleüldse on teil siin esimeestega vist raskusi. Praegu vist esimeest sisuliselt ei ole. Kas komisjonil on olnud võimalik ja kas ta kasutas seda võimalust, et pöörduda kas ühistranspordiküsimustes või mitmetes muudes aspektides ka teiste komisjonide poole? Kas me saame öelda, et Riigikogu on eelnõu korralikult menetlenud?

On tõsi, et eelnõu arutamisel me rääkisime ka sellest, et nii suurte ja mahukate eelnõude puhul oleks hea tava, kui need saadetaks arvamuse avaldamiseks ka teistesse komisjonidesse. Mina isiklikult olen samuti seda meelt. Kõnealuse eelnõu puhul ei ole me arvamuse saamiseks siiski teiste komisjonide poole pöördunud. Sellel asjal on kindlasti üks põhjus, mida ma ei hakkagi varjama – see on ajaline pool. Seda peab küll tõdema, et kahe-kolme kuu jooksul, kus on olnud suurel määral teada, kuhu see eelnõu läheb, on seda Riigikogu siseselt hästi paljudel tasanditel arutatud, aga teistelt komisjonidelt ei ole tõesti seisukohta küsitud. Minu isiklik arvamus on, et tulevikku silmas pidades on nii mahukate eelnõude puhul mõistlik küsida sisendit ja seisukohti ka teistelt komisjonidelt. 

Külliki Kübarsepp, teine küsimus, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Sa mainisid ka piiratud aega. Peab nentima, et käimasoleva olulise tegevuse tulemusel liiguvad päris paljud riigi pakutavad teenused mugavuse mõttes automaatselt teistesse riigiasutustesse ehk teenused, mida on pakutud kohapealt, tsentraliseeritakse Tallinna. Kas komisjonil on plaanis lähiajal tellida või koostada mingi analüüs või töötada välja kaitsemehhanism? Näiteks planeeringute puhul on öeldud, et kahe aasta jooksul tahetakse tulla välja lahendustega, mille järgi maakonnaplaneeringud jääksid omavalitsusliitude peale või sinna kohapeale. Mis on komisjonipoolsed garantiid, et see ajutine lahendus, nagu aruteludel on kogu aeg rõhutatud, ei jääks püsivaks?

Komisjoni garantii on korralikult vormistatud protokoll. Kui ma olen sisuliselt proovinud oma peas edasi mõtelda, millised on edasised käigud ja kuidas kogu see protsess hakkab toimuma, siis üks, mis on selge, on see, et väga paljude asjade puhul on praegu justkui tinglikult otsustatud teha nii, aga samas saadakse aru, et ühe või teise asja juures on riskid. Neid riske on väga konkreetselt välja toonud ka näiteks maaomavalitsuste liit ja linnade liit. Need ei ole olnud otseselt muudatusettepanekud, vaid n-ö ohtude tõdemised. See on edaspidiseks kindlasti üks väga oluline materjal. Järgmise aasta esimesel poolaastal me näeme, kuidas see ülesannete üleandmine on läinud ja kas üle antud ülesannetele on näiteks reaalselt ka rahastamine taha tulnud või ei ole. Kas mõne sõnastuse taga on kuskil saatan peidus – see puudutas eelkõige sotsiaalvaldkonda – või vajab sõnastus lihtsalt korrigeerimist? Nii et kogu garantii on see, et menetlemise käigust on jäänud väga selge jälg, väga selge protokoll. Ja mõistlik riigivalitsemine näeks praegusel juhul välja nii, et protsessi kulgedes hakatakse neid ohukohtasid hindama ja vaatama, kas midagi on vaja tagasi pöörata või võib samamoodi edasi minna. Kas näiteks kujunebki reaalselt olukord, kus Õiguskantsleri Kantselei rahastamist tuleks kahekordistada selle nimel, et õiguskantsler hakkab tegema järelevalvet omavalitsuste haldusaktide üle? Ma ei ütle, et see peab niimoodi olema, aga kui me näeme, et Justiitsministeeriumi järelevalvest ei piisa, siis me jõuame selle järgmise etapini.

Arno Sild, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ettekande algul sa rääkisid, et planeeringute järelevalve läheb ilmselt siis Rahandusministeeriumile, vähemalt esialgu. Mis sa arvad, kas need uued, loodavad omavalitsused on ikka kohe võimelised tegelema planeeringute endiga, kui nad oktoobri keskel alles valitakse ja järgmisel aastal tuleb väga hoogsalt hakata kohe nende asjadega tegelema? Kuidas see välja näeb ja kuidas lahendatakse juriidiline pool, et nad tõesti oleksid kompetentsed ja juriidiliselt pädevad neid küsimusi lahendama?

Jah, me arutasime seda asja õige pikalt. Mis ma ütlen? Praegu on niimoodi, et absoluutne enamik planeeringuid tänaste maakondade mõõtmes on saanud juba sellise eelkooskõlastuse maavanematelt. Ehk siis selle aasta lõpus ei tule seoses planeeringutega ühtegi veeuputust. Planeeringud on saanud kinnituse. Planeeringute kehtivus on ju päris pikk, maakonnaplaneeringute puhul minu mäletamist mööda seitse aastat. Igal juhul on vahepealne aeg ju piisav selleks, et oleksid tõesti formeerunud tugevad omavalitsusliidud, keda saab usaldada ja kellele vajaduse korral antakse maakonnaplaneeringute ülesanne üle. Üle Eesti kujuneb iseenesest ju ääretult ebaühtlane olukord. Meil tekib olukord, kus üks maakond on üks omavalitsus ja kus on, ütleme, rada maha pandud ja väga selgelt, detailideni ära planeeritud, kuidas tulevikus koostööd teha. Ja meil on piirkonnad, mille puhul eeldatavasti tulevad omavalitsusliidud, mis on mitme maakonna kesksed ja mille formeerumine on märksa pikem protsess. Kusagil tulevad omavalitsusliidud, mis on eeldatavasti mitme maakonna peale, kusagil katsetatakse esialgset koostööd kas või ühise ühistranspordikeskuse tegemisel. Ma usun, et see on selline aasta-kahe küsimus, kus ikkagi saab selgeks, kui tugevad need omavalitsusorganisatsioonid tulevad. Omavalitsusorganisatsioonidele saab tulevikus siis ülesandeid juurde panna, ja kui leitakse, et maakonnaplaneering ei peaks olema enam riiklik teema, vaid peaks olema omavalitsuslik teema, siis ta selleks ka saab.

Krista Aru, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Maavalitsused on olnud väga oluline osa meie riikluse ajaloos. Kas ja kui täpselt, selgelt ja üheselt mõistetavalt on läbi räägitud sellised asjad nagu maavalitsuste arhiivide üleandmine, maavalitsuste käsutuses olnud sümboolika üleminek kas omavalitsusliitudele või ma ei tea isegi, kuhu? Kas neile küsimustele on üldse tähelepanu pööratud? Kas komisjonis on nendest juttu olnud? 

Kogu sellest temaatikast on juttu olnud ja on selge, et Rahandusministeerium on välja töötanud ka oma töökavad, kuidas toimida sümboolikaga ja kuidas toimida arhiveerimisega. Ma olen korduvalt välja öelnud oma seisukoha, et minu jaoks oleks olnud kõige parem haldusreform see, kui maavalitsuse ukse kõrval olev silt oleks välja vahetatud ja maavalitsusest oleks saanud vallavalitsus. Siis oleksid need asjad natuke lihtsamad olnud. Aga on selge, et sellist maakonna identiteeti me peame vaieldamatult ka tulevikus üles ehitama ja üleval hoidma. Võimalik, et haldusreformijärgsel etapil on maakonna identiteet geograafiliselt märksa mahukam, olgu selle nimi kas või "võru keele ala". Nii et jah, ma pean maakonna identiteedist väga lugu ning soovin, et see säiliks ja tugevneks ka tulevikus elu planeerimisel. 

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised, kus kõigil on võimalik sõna võtta. Esimesena kasutab seda võimalust Külliki Kübarsepp. Palun!

Tõesti, maavalitsuste aeg on läbi, aga mõnes mõttes tuleb see iseenesest vajalik samm ikkagi nii ootamatult. Ma markeeriksin paar küsimust positiivse kriitika mõttes. Endiselt jääb arusaamatuks, millal jõuab valitsuskoalitsioon haldusreformi sisulise küsimuseni ehk selleni, mis on riigi, mis on kohaliku omavalitsuse, erasektori ja ärisektori vastutusalad ja küsimused. Praegu me jagame ülesandeid üsna mehaaniliselt ühelt asutuselt teisele ehk muudame struktuuri, aga sisulist muutust on väga vähe. Mida me oleme tähele pannud, on see, et muudatused on läinud pigem Tallinna-keskseks, st rohkem me näeme tsentraliseerimist Rahandusministeeriumi alla. Päris mitmed muudatusettepanekud põlistavad ju tegelikult riigihalduse ministri vajalikkust valitsuskoalitsioonis. Siiani on see olnud pigem portfellita ministri koht, mitte alaline. On teatud, et ta on ametis selle hetkeni, kuni riigireform on läbi viidud. Kas me aga oleme tänaseks üldse riigireformini jõudnud, see on jälle omaette küsimus.
Järelevalve küsimus. Vabaerakonna fraktsiooni üks suur mure ja tähelepanek on – palun vabandust! –, et Justiitsministeerium ei ole see asutus, mis suudaks omavalitsuste haldusjärelevalvet teha. Komisjoni arutelul tõi kolleeg Jüri Adams minu meelest väga lihtsa näite, et kontrolli või järelevalvet saab teha konkreetne isik. Sellest on osaliselt lähtunud ka meie muudatusettepanek, et see isik võiks olla õiguskantsler. Õiguskantsleril on seaduse alusel need volitused ja pädevused täiesti olemas. Ta lihtsalt saaks pädevusi veel juurde. Loomulikult tekib siin personali ja koormuse küsimus, aga see on kindlasti lahendatav. Küsimus on lihtsalt poliitilises tahtes, kas me soovime ministeeriumid vabastada sellest pidevast järelevalveülesannete lisamisest või mitte. Me oleme eelkõige lähtunud ikkagi sellest, et ministeeriumid peavad olema täitevvõimu asutused ja abimeheks parlamendi poliitika kujundamisel. Kas nad peavad just nii palju mingite kolmandate ülesannete või tegevustega tegelema, on kaheldav.
Palun igaks juhuks lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Järgmine teema, mida ka komisjoni ettekandja markeeris, on planeeringute teema. Selle puhul oli positiivne, et planeerijate ühing saatis komisjonile vastavasisulise kirja, milles samuti küsiti, kas tõesti peab maakondlikke otsuseid ministeeriumi tasemel, Rahandusministeeriumis tegema või võiks omavalitsusliitude roll maavalitsuste reformi kaudu suureneda. Loomulikult, siin on nüüd see küsimus, millise rolli omavalitsusliidud ise endale võtavad, sest neid on võimalik moodustada ju nii maakonnapõhiselt kui ka piirkondlikult. Ma pean õigeks, et kui me teeme muudatusi, siis võiksid need olla pikemaajalised. Kui me iga kahe või viie aasta tagant liigutame ühtesid ja samu ülesandeid eri struktuuriüksuste vahel, siis läheb see meie jaoks kallimaks maksma. Mõistlik oleks teha muudatused siis juba pikema vaatega.
Veel üks väga murettekitav asi on see, et nii käesoleva seaduse kui ka järgmises päevakorrapunktis käsitletava seaduse ehk kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel tuuakse sisse mõiste "valdkonna eest vastutav minister". Miks see on ohtlik? Valitsus on ju siin öelnud, et siis on koalitsiooniläbirääkimistel paindlikumad võimalused ministrite nimetusi ja nende valdkondi muuta. Aga selle tagajärg on, et kodaniku jaoks, ja ma usun, et ka Riigikogu enda liikmete jaoks, muutub selgusetuks, kes lõpuks ühe või teise asja eest vastutab. Ka minul, pean tunnistama, tekkis aeg-ajalt küsimus, kui ühes ja samas seaduses kolme paragrahvi või lõike raames räägitakse kolmest ülesandest, ja seal ei ole mõeldud ainult ühte ministrit, vaid kahte ministrit. See jälje tagaajamine muutub kodaniku jaoks raskeks ja vastutuseteema läbipaistmatuks. See ei ole meie poolt hea suhtumine.
Teiseks, eelarve menetlus – kui ma ei eksi, siis on ka õiguskantsler sellele tähelepanu pööranud –, mis on niigi läbipaistmatu ja jäik, muutub veel läbipaistmatumaks, sest sa ei saa ühel hetkel enam aru, kes, kus ja mida. Tagajärg on see, et pigem muututakse veel ümmargusemaks ja parlamentaarne järelevalve valitsuse, täidesaatva võimu üle muutub veelgi marginaalsemaks, kui see praegu on.
Nagu ma mainisin, on siin üks kolmandik muudatusi, mis kindlasti ei haaku maavalitsuste tegevuse lõpetamisega. Aga me leidsime fraktsioonis, et meil ei ole mõtet hakata nende kohta ühekaupa muudatusettepanekuid vormistama, vaid seisame ühise huvi eest, et maavalitsuste tegevus lõpetada. Aga riigireformi erikomisjoni esimehele võib-olla selline tähelepanek, et võib-olla erikomisjon võiks anda siin garantii. Ma loodan küll, et 1. novembrist ei liigu komisjoni esimees Brüsseli suunas. Võib-olla võiks erikomisjoni tegevuse üheks väljundiks olla maavalitsuste kaotamise tulemuste analüüs ja reformist järelduste tegemine. Aitäh!

Aitäh! Rohkem sõnasoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Siiski, väikese hilinemisega reageeris hea kolleeg Jüri Adams. Palun, kõnepult on vaba!

Aitäh, härra istungi juhataja! Mõnes mõttes on kurb – aga see oli küll prognoositav –, et meil ei tule ka teise lugemise käigus õieti arutelu sellel teemal. Ega me ei saa kehtiva kodukorra järgi eelnõusid tegelikult ka esimesel lugemisel arutada. Esimesel lugemisel ei ole meil kõnepidamise õigust, nüüd teisel lugemisel me võiksime kõnesid pidada, aga tegelikult on juba langetatud poliitiline otsus, et täna võetakse seadus sisuliselt vastu. Kolmandal lugemisel ei ole ju seaduse sisul enam mingisugust tähendust. Kui üldse mingid muudatused tulevad, siis on need õigekirjalised ja muud keelelised muudatused.
Ma olen selle eelnõu puuduste ja pahede üle kurtnud siin puldis mitmel korral ja jään selle arvamuse juurde, et koos haldusreformi seadusega kuulub see tõenäoliselt nende eelnõude hulka, mille puhul järeltulevad põlved ja Riigikogu järgmised koosseisud heidavad meile ette Riigikogu kummitempliks olemist. Me oleme antud juhul ennast vabatahtlikult sellesse olukorda pannud ja see on kurb.
Ühest küsimusest räägiksin natuke täpsemalt, kuigi palju ju selle ajaga rääkida ei saa. See on seesama järelevalve küsimus, mida Külliki Kübarsepp oma kõnes nimetas. Mul oli hiljaaegu võimalus küsida meie praeguselt justiitsministrilt Urmas Reinsalult, miks need järelevalve asjad on Eesti seadustes nii ja mitte teisiti, et kas siin ei ole mingid vead sisse lipsanud. Reinsalu vastas lühidalt ja minu arvates väga täpselt, et kui seadustes on vead, siis on need vead tehtud seadustesse juba üsna ammu. Tõsi on see, et järelevalvet on väga mitmeti defineeritud. See küsimus tuli Riigikokku siis – ma ei oska praegu täpset aastaarvu ütelda –, kui menetleti korrakaitseseadust. Me alustasime sellega, et Eestis oli olemas ainult maavanemate järelevalve kohalike omavalitsuste üle. Praegu on Eesti seadustest teada väga mitmesuguseid järelevalveid, millest osale on antud eraldi nimi ja osale ei ole nime antud. Eraldi on välja toodud teenistuslik järelevalve, mida varem ei olnud seaduses võib-olla sellepärast, et see oli nii elementaarne ja iseenesestmõistetav asi, et seda ei peetud vajalikuks otseselt välja kirjutada. Järelevalveks on meil hakatud nimetama ka kõiki neid tegevusi, mida ministeeriumides tehakse oma ametialasid juhtides. Haridusministeerium kontrollib kõikide omavalitsuse õppeasutuste tööd ja juhendab seda. Hakata sellist asja järelevalveks nimetama – no see on ikka täitsa omaette idee. Vanasti oli see lihtsalt igapäevane töö, nüüd nimetatakse seda järelevalveks.
Üks järelevalve liik on meil ametlikult defineeritud kui haldusjärelevalve. Haldusjärelevalveks nimetatakse sellist tööd, mida kõrgemal seisev riigiasutus teostab alluva riigiasutuse, hallatava riigiasutuse suhtes. See on jälle üks niisugune juhendamise ja kontrollimise töö, mis ei vaja järelevalve nime.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Nende asjade puhul puudub selge ühisnimetaja, miks neid kõiki peaks nimetama järelevalveks. Mispärast ei või neid üldse nimetamata jätta või nimetada kuidagi teistmoodi? Igatahes on tõsi, et kui praegu arutatava seaduse puhul küsitakse, mis saab sellest järelevalvest, mis praegu on maavanematel omavalitsusüksuste üle, siis see läheb ju kaotsi. See läheb kaotsi selles mõttes, et eeldatakse, et üks osa läheb justkui valdkonnaministrite alla. Aga kuulge, see ei ole ju järelevalve! See on ministeeriumide igapäevase töö üks osa, see oli enne ja jääb ka edaspidi. Ja see, mis peaks nüüd selle eelnõuga minema Justiitsministeeriumi alla, siis põhimõtteliselt oleks võinud leida ka teisi kohti. Näiteks võiks luua eraldi ametikoha, mis oleks näiteks õiguskantsleri pädevuses, nagu me pakkusime. 
Küsimus on selles, et järelevalvet on vaja ja see ei saa olla ministeeriumiametnike rutiinne töö. Igasugune järelevalve algab kõigepealt otsusest, et järelevalvemenetlus üldse algatatakse. Üldjuhul on need piiripealsed juhtumid ja vajavad n-ö kaalutletud otsust. Kaalutletud otsust ei saa teha ministeeriumi alluvad ametnikud, see peab olema üks ja ainukene tippametnik, kes sellise otsuse teeb. Ja praegusel juhul seda ei ole. Vaatame, kuidas siis tulevikus läheb.
Kordan üle seda, mida ma olen ennegi öelnud: hulga olulisem kui see, kas omavalitsuse normatiivaktide või ka üksikaktide üle järelevalvet tehakse, on see, kas kodanikul, kellele mingi asi ei meeldi, sest tema arvates tehakse asja valesti, või vastupidi, tema arvates jääb mingi õige asi hoopis tegemata, on adressaat, kelle poole selliste muredega pöörduda, ja kus juhul, kui kahtlus või tähelepanek leiab kinnitust, järgneb mingisugune tegu.
Kõik need asjad on praegu väljapakutud konstruktsioonis lahustunud. Eks praktika näitab, mis edasi saab. Mina oma seadusandliku töö kogemuste najal ütleksin nii: see, kui ühte asja nimetatakse eri valdkondades erinevate nimedega, ei ole veel kuigi suur õnnetus, aga kui erinevaid asju hakatakse nimetama ühe ja sama nimega, nagu on juhtunud sellesama sõnaga "järelevalve", siis on küll kuri karjas.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Eelnõu kohta on esitatud 15 muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Me palume seda ettepanekut hääletada!

Asume selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun, Andres Herkel!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun hääletada ka seda ettepanekut, mis viib järelevalve õiguskantsleri pädevusse.

Asume selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 13 Riigikogu liiget ja vastu 49. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Viienda muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun, Andres Herkel!

Aitäh, härra juhataja! Vabaerakonna fraktsioon palub seda ettepanekut hääletada ning toetada!

Asume selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 46, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks. Muudatusettepanek nr 8 ei leidnud toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun, Andres Herkel!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun hääletada ja toetada seda muudatusettepanekut, mis annab maakonnaplaneeringud omavalitsusliitudele menetleda. 

Me asume õige pea seda muudatusettepanekut hääletama. Alustame hääletuse ettevalmistust.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Head kolleegid, palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kuna kogu aeg tuleb hääli juurde, siis ma palun ka seda ettepanekut hääletada ja toetada!

Me asume selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele 10. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 48, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks. Muudatusettepanek nr 10 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun, Andres Herkel!

Aitäh! Palun hääletada ja toetada!

Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 11 ei leidnud toetust.
12. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Tänan, härra juhataja! Vabaerakonna fraktsioon palub ka 12. muudatusettepanekut hääletada ning toetada!

Asume selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid oli 2. Muudatusettepanek nr 12 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 13 on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 14 on samuti esitanud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ka 15. ja ühtlasi viimase muudatusettepaneku selle eelnõu kohta on esitanud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult.  Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 432 teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 433 teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Helmut Hallemaa!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Need kaks eelnõu on omavahel seotud ja on ühe asja kaks poolt. Siin oli küsimus, kas me oleme haldusreformi ja riigireformiga kuhugi jõudnud. Kindlasti oleme ning tegelikult me liigume päev-päevalt edasi. Kui seni toimus haldusreformi seaduse alusel haldusterritoriaalne reform ehk piiride muutmine, siis nüüd on laual maavalitsuste tegevuse lõpetamine. Eelnõu 433 puudutab nende ülesannete jaotust, mis pärast maavalitsuste tegevuse lõpetamist lähevad üle kas omavalitsustele või jäävad omavalitsustele ühiseks täitmiseks. 
Eelnõu algatas valitsus s.a 17. aprillil ja see läbis siin saalis esimese lugemise 10. mail. Muudatusettepanekute esitamise aeg oli 24. mai ja komisjonis oli teise lugemise arutelu 30. mail (seda kajastab protokoll nr 118). Eelnõu kohta esitati kokku 18 muudatusettepanekut, kolm ettepanekut oli 12 Riigikogu liikmelt eesotsas Kalle Laanetiga, Eesti Vabaerakonna fraktsioon esitas ühe ettepaneku ja põhiseaduskomisjon esitas 14 ettepanekut, mis baseeruvad Rahandusministeeriumi ettepanekutel ja analüüsil. Neli esimest ettepanekut jäid komisjonis arvestamata ja 14 komisjoni enda ettepanekut arvestati.
Komisjoni arutelul 30. mail oli kohal üheksa komisjoni liiget. Jaak Madisoni asendas Henn Põlluaas ja Peeter Ernitsat asendas poole pealt Erki Savisaar. Kuna teema on mahukas ja puudutab nii asjaomaseid koostööorganisatsioone kui ka mitut ministeeriumi, siis oli kohale kutsutud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste, sama ministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ja sama ministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Merje Muiso. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist olid kohal teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ning veondus- ja liiklustalituse osakonna juhataja Hindrek Allvee. Eesti Maaomavalitsuste Liitu esindasid rahandusnõunik Märt Moll ja õigusnõunik Tiina Üksvärav ning Eesti Linnade Liitu nõunik Anne Läns. Lisaks sellele olid mitmed organisatsioonid esitanud oma ettepanekuid, mis ka leidsid komisjonis põhjalikumat käsitlust ja said vastukaja vastavate ministeeriumide ametnikelt. Oma ettepanekud olid esitanud Tartu Linnavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, väikesaarte esindajad, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit.
Ma püüan mitte protokolli iga rida ette lugeda, vaid teha kokkuvõtte eri organisatsioonide ettepanekute arutelust ja sellest, mida arvestati ja mida ei arvestatud, ning seejärel edasi anda ka olulisima muudatusettepanekute arutelu käigust. Maaomavalitsuste liidu neljale küsimusele vastas Olivia Taluste, kes andis küsimustele päris sisulised vastused. Esimene küsimus puudutas maakonna arengu kavandamist ja sellega seonduvat ülesannet. Eesti Maaomavalitsuste Liit oli mures, kas kogu raha, mis maavalitsustel on arendustegevuse kavandamiseks maakondlikul tasandil, liigub edasi omavalitsusorganisatsioonidele või kohalike omavalitsuste volitatud organisatsioonidele. Rahandusministeeriumi esindaja põhjendas, et kogu see ressurss, mis praegu selles valdkonnas on, antakse üle omavalitsuste ühisorganisatsioonile, mille omavalitsused ise nimetavad.
Teine küsimus puudutas ettevõtluskeskkonna arendamist. Seaduseelnõu esimese lugemise versioonis oli see selgelt sõnastatud omavalitsuste ülesandena, kuid nüüd on see välja võetud. Rahandusministeeriumi vastusest saime teada, et selle väljavõtmise ettepaneku tegi kooskõlastusringil rahandusminister. Põhjendus oli, et nii otseselt ei saa sellist ülesannet omavalitsustele panna, see otsustatakse koos tulubaasi küsimuse lahendamisega.
Küsimus oli ka ühisasutuste ja ühisametite tegevuse kohta. Maaomavalitsuste liit tundis muret, et see muutub keerukaks. Siin oli põhjendus see – ja see on ka loogiline –, et tegelikult tuleb omavalitsustele juurde üks võimalus, mis seni on puudunud. See on võimalus luua kohalike omavalitsuste ühiste organisatsioonidena ühisametid ja ühisametite hallatavad ühisasutused. Omavalitsused saavad edaspidi omavahel kokku leppida ühiste funktsioonide täitmises ja see ei vähenda omavalitsusliitude ülesandeid. Kui me ka riigireformi komisjonis seda teemat käsitlesime, siis jäi mulle tunne, et omavalitsusliitude endi sees, tippjuhtkonnast kuni lihtspetsialistideni, on samuti päris erinevad arvamused, millist rolli omavalitsusliidud peaksid kandma. Kui riigireformi komisjonis olid omavalitsusliitude juhid, siis olid mõlemad seda meelt, et omavalitsusliitudele avalik-õigusliku organisatsiooni staatuse andmise teema on läbi vaieldud ja seda ei pooldata. Tegelikult näitab ikkagi praktika, kuidas ühes või teises maakonnas kujuneb. Või kui tahetakse mitme maakonna peale ühte omavalitsusliitu teha, siis nüüd on see võimalus uue seaduse järgi tulemas.
Üks teemaring, mida siin saalis on arupärimistes hästi palju käsitletud, on asustusüksuste, eeskätt külade enesemääramisõigus ja külaliikumine. Teise lugemise teksti järgi muutub see valdkond vabamaks, sest kui enne tuli neid küsimusi volikogus otsustada kahekolmandikulise või, ütleme, kvalifitseeritud häälteenamusega, siis edaspidi saab seda seaduse järgi teha lihthäälteenamusega ja see võimaldab asju lihtsamalt lahendada. Ma ise küsisin komisjonis, kas see ongi selle teema lahendus. Olivia Taluste vastas, et Rahandusministeeriumis tuli selle asja arutamiseks töögrupp kokku, esindatud olid mõlemad omavalitsusliidud ja Kodukandi liikumine. Ühiselt lepiti kokku, et see asi jääb ikkagi omavalitsuste otsustada, kuna seal taga on tegelikult ka rahaküsimused, kui mõned asustusüksused liiguvad ühest omavalitsusest teise. 
Viimane EMOL-i küsimus puudutas ühistranspordi korraldust alates 1. jaanuarist 2018. Omavalitsuste liit tundis muret, kuidas siis omavalitsused liituvad maakondlike transpordikeskustega, et kas see on alati vabatahtlik. Tegelikult on küsimus ju ikkagi riikliku teenuse, maakonna ühistranspordi korraldamises ja eks omavalitsus otsustab, kuidas tal on otstarbekam liituda. Ühest küsimusest kajas läbi mõte ja ma küsisin ka ise selle kohta, et kui nüüd tulenevalt elust enesest on seaduses muudetud maakondlik transpordikeskus piirkondlikuks transpordikeskuseks, kas siis ei liiguta sinna suunda, et transpordikeskusi jääb vähemaks, kui soovitakse. Tegelikult jääb ikkagi võimalus maakondlikult transpordikeskusi moodustada. Siin on vastu tuldud mitmele piirkonnale, kus juba praegu arutatakse maakondadeüleste ühistranspordikeskuste moodustamist.
Suure arutelu põhjustas maakonna arendustegevuse üleandmine ja selle korraldamine. Seaduseelnõu järgi kavandatakse arendustegevus üle anda omavalitsuste volikogude otsuste alusel ja niimoodi, et omavalitsuste liidus või muus ühisorganisatsioonis peab vähemalt kaks kolmandikku omavalitsustest ja kaks kolmandikku piirkonna rahvastikust olema kaetud ning liituvas arendustegevust korraldavas ühisorganisatsioonis peab olema esindatud ka maakonnakeskuse omavalitsus. Komisjonile tulnud eelnõus oli veel sees säte, et kui kõik omavalitsused ei ole liitunud, siis viib üleandmise lõpule rahandusminister. Arutelu tulemusena sai see seadusest välja võetud, sest tegelikult ei ole tal muud teha kui see asi ära kinnitada. Praeguses eelnõu variandis on niimoodi, et kui nimetatud tingimused on täidetud, siis antakse maakonna arendustegevus üle maakonnas valitud ühisorganisatsioonile. Need organisatsioonid võivad olla erinevad, neid ülesandeid võivad tegelikult täita ka omavalitsuste endi moodustatud ühisametid, kui mõnes maakonnas peetakse vajalikuks nii teha.
Maaomavalitsuste liidu õigusnõunik Tiina Üksvärav tõstatas küsimuse, et seaduses ei ole selgelt fikseeritud aeg, millal arendustegevuse funktsioon peab olema üle antud, millal volikogud peavad vastava otsuse tegema. Komisjoni töö käigus otsustasime, et seda tuleb teha hiljemalt 1. veebruariks 2018. Omavalitsusliitudega kohtudes olen kuulnud ka küsimust, kas seda võiks alustada varem. Tegelikult selle eelnõu seaduseks saamisel tekibki vastav õigusnorm ja ka tänastel omavalitsustel on võimalik vastavaid otsuseid teha. Need liituvates ja ühinevates omavalitsustes tehtavad otsused lähevad üle uutesse omavalitsustesse ja vajadusel võivad uued omavalitsused teha uusi otsuseid. Miks on hea, et tähtaeg lükati 1. veebruarile 2018? Kui tahetakse jätkata selle funktsiooni täitmist maakonna arenduskeskustes, mis on valdavalt sihtasutused, siis ei saa seda teha enne järgmise aasta 1. jaanuari, kui uutes piirides omavalitsused hakkavad tööle juriidiliste üksustena, sest sihtasutus asutaja kohustusi üle anda ei saa.
Merje Muiso Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnast kommenteeris Tartu Linnavalitsuse ettepanekut, mille järgi juba kehtivad üldplaneeringud võiksid uutes, ühinevates omavalitsustes minna täitmisele ilma elanikepoolse vaidlustusõiguseta. Rahandusministeeriumi ametnik ütles – ja tegelikult oli sellega päri ka komisjon –, et uute omavalitsuste inimeste õigust ühte või teist asja vaidlustada ei ole võimalik ega mõistlik neilt ära võtta. Ta kiitis Tartu üldplaneeringut, mis on tõesti hea ja valmib sügiseks. Aga Tartuga liituvad omavalitsused ja nende inimesed on andnud ikkagi oma arvamused ja hinnangud teise omavalitsuse üldplaneeringule. Uutes oludes on tegemist ühe omavalitsusega ja õigust vaidlustada üldplaneeringut või selle osi inimestelt ära võtta ei tohiks.
Kihnu, Ruhnu ja Vormsi saare esindajad tegid ettepaneku, et analoogsed õigused omavalitsusliitude moodustamiseks, nagu on maakondlikel omavalitsustel, võiks anda väikesaartele. Selles arutelus kommenteerisid nii Olivia Taluste kui ka Sulev Liivik, et omavalitsuste liidud, mis on iseseisvad juriidilised isikud maakonna piires, eriti nüüd uue seaduse kontekstis, saavad päris suured õiguslikud võimalused, mis on ka ressurssidega kaetud. Väikesaartele, millel ei ole haldusüksuse staatust ega juriidilist staatust, selliseid õigusi anda ei saa. Küsimust arutades olid kõik seda meelt – Kalle Laanet komisjoni liikmena tõstis selle teema üles –, et väikesaarte seaduse menetlus võiks olla kiirem ja sellega võiks siis väikesaarte küsimuse ära lahendada, andes neile suuremaid võimalusi.
Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekut kommenteeris Ain Tatter Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Ettepaneku sisu on see, et omavalitsused ja omavalitsuste liidud saaksid osaleda kohalike teede remondi kavandamisel, just ressursside jaotamisel. Praegu toimub see Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud teehoiukava alusel ja Maanteeametile eraldatud ressursside mahu piires. Ain Tatter informeeris meid, et transpordi arengukava raames käib Maanteeametis koos vastav töögrupp, kes analüüsib teede omandi ja teehoiu korralduse põhimõtteid ning ühtlasi kavandatakse nende muutmise võimalusi. Üks võimalik stsenaarium näeb ette luua tulevikus teede remondiks ja renoveerimiseks ning teehoiu korraldamiseks fond, kus need tööd ei oleks nii kitsalt piiratud teehoiukavaga, vaid mis võimaldaks arvestada ka kohalikke vajadusi.
Muudatusettepanekute arutelul tekitas suurima diskussiooni esimene muudatusettepanek, mille olid esitanud 12 Riigikogu liiget. Selle sisu on, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 1, kus on loetletud omavalitsuse tuumikülesanded, tuua juurde elanike liikumisvajaduse uuringust lähtuvalt kaugliinide, parvlaevaliikluse ja lennuliikluse korraldamise ülesanne. Me tõdesime komisjonis, et küsimus, mille härra Laanet koos ülejäänud 11 Riigikogu liikmega tõstatas, on põhimõtteliselt oluline. Eesmärk on kahtlemata see, et küsimust tuleb arutada ja need olulised teenused peavad olema väikesaarte ja ka suuremate saarte elanikele tagatud. Aga ma ise arvan ja ka teised komisjoni liikmed mainisid, et see ei ole selle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ala küsimus, vaid tuleks lahendada ühistranspordiseaduses, kui selline vajadus on. Tegelikult on asi keerukam. Kui me tuumikülesandena näeme ette kõigile omavalitsustele – ka Kihnule ja Ruhnule – lennuliikluse, parvlaevaliikluse ja kaugliinide korraldamise, siis see käib ilmselgelt üle jõu. Tõenäoliselt seda mõtet ettepaneku esitajatel ei olnud, aga ettepaneku sõnastuse järgi see selle seaduse kontekstis just nii kujuneb.  
Teine sama rahvasaadikute grupi esitatud ettepanek puudutas õigust muuta kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse, juhi jt põhimäärusi, õigusi ja nimesid. Praegu on seaduses valla- ja linnavalitsuse, linnapea ja vallavanema ülesanded ning nende ametisse nimetamise kord, aga selle ettepaneku kohaselt on plaan anda see õigus omavalitsustele endile. Konkreetselt käis jutt Saaremaa valla juhist või -valitsuse juhist, kelle puhul siis ühe variandina nähti ette nimetada valla juht linnavanemaks. Komisjon seda ettepanekut ei toetanud.
Suurematest ettepanekutest, mida komisjon veel Rahandusministeeriumi ettepanekute alusel tegi, võib mainida omavalitsuste ühe tuumikülesandena rahvatervise pikaajalise arengu kavandamist. See tuleneb rahvatervise seadusest. Ettepanek nimetada maakondlik transpordikeskus ümber piirkondlikuks transpordikeskuseks tuleneb elust enesest.
Oli veel üks Vabaerakonna fraktsiooni ettepanek, mis tegelikult on sisult oluline, aga me leidsime komisjonis, et see ei käi selle seaduse reguleerimise alla. Ettepanek puudutab kriisiolukorras või sõjaseisukorras küsimuste lahendamist ja evakuatsioonikohtade moodustamist. See küsimus tuleks lahendada hädaolukorra seaduse raames.
Ülejäänud küsimused olid väiksema detailsusega ja mõned ka tehnilist laadi. Kõik ettepanekud on teile välja jagatud.
Lõpuks tehti ka menetluslikud otsused: võtta eelnõu tänase, 7. juuni istungi päevakorda, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada (konsensuslik otsus) ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu ka kolmandale lugemisele. Tol hetkel, kui toimus hääletamine, olid kohal Ken-Marti Vaher, Mart Nutt, Anneli Ott, Ivari Padar, Erki Savisaar ja Helmut Hallemaa.

Nüüd on küsimuste aeg. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Vabaerakonna ettepanek on esitatud veendumuses, et elanikkonnakaitse küsimused peaksid vahetult omavalitsusreformi juurde kuuluma, seda enam, et elanikkonnakaitse kontseptsioon peab juba novembriks valmima. Kas te olete põhiseaduskomisjonis aru saanud, kuidas haldusreformi läbiviijad elanikkonnakaitse kogukondliku ja omavalitsusliku tasandi toimima panevad? Ausalt öeldes, kui lahkuv minister esmaspäeval sellelsamal teemal arupärimisele vastas, siis meie sellest päriselt aru ei saanud. Siin on väga lihtne öelda, et paneme selle küsimuse teise seadusse. 

Aitäh! Jah, muidugi on lihtne öelda ka, et paneme KOKS-i ehk sellesse seadusse. Aga nagu ma ütlesin juba alguses, on seaduseelnõu 433 mõte eeskätt maavalitsuste tegevuse lõpetamisega kaasnevate ülesannete üleandmine omavalitsustele ja nende ühisorganisatsioonidele, et ülesandeid koos täita. Selle seaduse reguleerimisala on lühidalt võetud kokku nelja punkti: spordi- ja noorsootöö jääb omavalitsuste ülesandeks; omavalitsustel tekib õigus moodustada ühisameteid ja ühisasutusi; lahendatakse ära maakonnaliinide ühistranspordi küsimused, see läheb Maanteeameti vastutusalasse, aga täitmiseks piirkondlikele ühistranspordikeskustele; maakondlik arendustegevus kuulub edaspidi ühistäitmisele. Riigikaitse ja elanikonnakaitse, üldse turvalisus on kahtlemata äärmiselt olulised küsimused ja neid on põhiseaduskomisjonis käsitletud hädaolukorra seaduse raames. Siin on ka omavalitsusliitudel hästi suur roll. Aga see on riiklik ülesanne, seda ei saa täita üks või teine omavalitsus. Ma arvan, et panna see omavalitsuse tuumikülesandeks on liiga vähe, pidades silmas asja tähtsust. Seda enam, et kuna see on riiklik ülesanne, siis selle kohustuse panemisel kohalikele omavalitsustele tuleb kaasa anda ka riiklik rahastus.
Veel üks asi, mis jäi ettekandes mainimata. Komisjonis kerkis üles ka sisulise haldusreformi ja selle rahastamise teema. Selle tõstatas Eesti Linnade Liidu õigusnõunik. Härra Liivik ja Olivia Taluste Rahandusministeeriumi esindajatena tõid meile selle teadmise – see teadmine on ju ka koalitsiooni poole peal olemas –, et Rahandusministeerium on valitsusele esitanud memorandumi, kus on toodud nii ülesannete liikumine kui ka tulubaasi ehk rahastuse variandid. See on üks kord juba valitsuskabinetis laual olnud, arutelu jätkub ja kindlasti jõuab see kiiresti siia. Ka mina tahaks muidugi, et see jõuaks siia veelgi kiiremini. Aga see lahendatakse, riigi eelarvestrateegias on selleks juba praegu vahendid ette nähtud. Järgmisel aastal kasvab tulubaas koos tasandusfondiga 30 miljonit, ülejärgmisel aastal 45 miljonit ja 2020. aastal 55 miljonit. See jaotamine ei ole lihtne küsimus, aga kindlasti see lahendatakse. Nii et ka inimeste turvalisuse teema ei jää käsitlemata. 

Palun, Krista Aru!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkan visalt kolleeg Andres Herkeli jälgedes. Te nimetasite ise mitu korda, et selles seaduseelnõus on juttu kohaliku omavalitsuse tuumikülesannetest. Vabandage, aga kas kohaliku elanikkonna kaitse ei ole mitte kohaliku omavalitsuse üks tuumikülesandeid? Kes tunneb oma piirkonda, oma inimesi, oma võimalusi kõige paremini? Miks te asetate selle jälle umbmääraselt riigi peale? 

Aitäh! Ma enda arust juba vastasin ja vastan siis veel kord, et see on omavalitsuste oluline ülesanne, aga see on ka riigi oluline ülesanne. Olen ise alati kõikjal rõhutanud, et meil on turvalisuse tagamisel oluline koostöö välispartneritega, aga sama oluline, hea Krista Aru, on siseturvalisus. Ma arvan, et see on väga tähtis riiklik küsimus. Kui me põhiseaduskomisjonis seda hädaolukorra seaduse kontekstis mitmel korral käsitlesime, siis kerkis samuti üles maakondadevahelise koostöö teema. Võtame kas või Viljandimaa, kus ilmselt tuleb turvalisuse valdkonnas koostööd tehes minna kahele poole, Pärnu ja Tartu poole. On mitmed teisedki sellised piirkonnad. See on nüüd maakondlik tasand. Ilmselt ei ole võimalik lahendada neid küsimusi ainult ühe omavalitsuse sees. See on ikkagi oluliselt laiem teema, mis vajab tingimata ka riiklikku ressurssi. Nii et seisame koos hea selle eest, et see järgmistes seadustes kindlasti saaks sõnastatud. See seadus, mis täna siin laual on, puudutab eeskätt ikkagi maavalitsustelt üle tulevate ülesannete jaotust ja see ei ole lõplik funktsioonide jaotus. Nagu sai öeldud, Rahandusministeeriumi memorandumis ja koos omavalitsusliitudega kokku pandud dokumendis on erinevad variandid nii ülesannete jaotuseks kui ka rahaliste ressursside jagamiseks, s.o siis tulubaasi taastamiseks ja tasandusfondi suurendamiseks, tegelikkuses suurendamiseks.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Ma jätkan oma kolleegide temaatikat. Mure on see, et elanikkonnakaitse, ka kriisiolukordade mudel, on Eestis ajakohastamata. Elanikkonnakaitse rakkerühma väga selge tähelepanek on see, et kohalikul omavalitsusel lasub juba tema olemusest tulenev kohustus pakkuda esmaseid teenuseid, mis puudutavad majutust, toitlustust, veevarustust jmt. Nüüd on see küsimus, kes need ressursid tagab? Kust tulevad need vahendid? Nii kaua, kui me seda temaatikat edasi lükkame – ma saan aru, et seda on püütud siin arutada –, ei jõua me kuhugi. Te nimetasite, et esindate koalitsiooni seisukohti. Palun tutvustage, milline on koalitsiooni nägemus elanikkonnakaitse kontseptsioonist? 

Aitäh! Ei, siin ma esindan ikkagi selgelt põhiseaduskomisjoni seisukohti ja toon teieni selle arutelu, mis põhiseaduskomisjonis toimus. Kindlasti ma ei öelnud, et esindan koalitsiooni seisukohti. Ma ütlesin infona, et praegusel koalitsioonil oli omavalitsuste tulubaasi taastamine koalitsioonilepingus. Nüüd on see jõudnud riigi eelarvestrateegiasse 2018–2021 ja seadustatud riikliku dokumendina. Meil toimus 30. mail arutelu ja selleks hetkeks oli Rahandusministeeriumi ning omavalitsusorganisatsioonide koostöös valminud kohalike omavalitsuste tulubaasi aluste dokument liikunud valitsusse. Valitsuskabineti tasandil on seda käsitletud ja käsitletakse veel ning kindlasti peab see kiiremas korras siia jõudma. Ootame! Ootan seda ise ka.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Teisena tõstataksin külade omavalitsusliku staatuse küsimuse, mida te ka mainisite. Tunnistan, et me võinuksime selle teema muudatusettepaneku näol ka arutatava eelnõu juures uuesti püstitada. Kuidas te ennustate, millal need külad, kus tõesti ülekaalukas enamus tahab ühest omavalitsusest teise minna, saavad selle soovi realiseerida? Millal omavalitsuste volikogud hakkavad sellega nõustuma? Praegu tundub see olukord ikkagi täiesti lootusetu, sest kõik hoiavad kõiki inimesi kinni nii palju, kui see vähegi võimalik on, juba selle rumala 5000 elaniku kriteeriumi pärast. Millal need võimalused avanevad? 

Aitäh küsimuse eest! See on ülihea küsimus! Teie väitel hoiavad kohalikud omavalitsused külasid kinni. Tegelikult ei hoia nad muidugi mitte ainult külasid kinni. Igat inimest hoitakse kinni ja me kõik teame, kuidas haldusterritoriaalse reformi käigus on inimesi kutsutud ühte või teise omavalitsusse jääma. Inimesed on muidugi olulised mitmes mõttes – nii töökäte mõttes, elanike arvu mõttes, aga kindlasti ka omavalitsuse tulubaasi mõttes. See on loomulik. Nagu ma ütlesin, ja seda ma tõesti küsisin ise komisjonis veel üle, on eelnõu teksti teise lugemise versioonis toimunud oluline edasinihkumine. Seni oli volikogudes haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks vajalik kahekolmandikuline, kvalifitseeritud häälteenamus. Uue versiooni järgi, kui me selle enne jaanipäeva vastu võtame – praegu on komisjon plaaninud, et kolmas lugemine on 14. juunil, kui me täna teise lugemise lõpetame –, tekib võimalus seda asja lihtsamalt teha.
Jah, selliseid küsimusi on ja neisse suhtutakse erinevalt. Tegelikult oli see ka omavalitsuste endi ettepanek, sest komisjoni arutelul rääkis just nimelt Eesti Maaomavalitsuste Liidu rahandusnõunik Märt Moll sellest, miks see protseduur on tehtud lihtsamaks ja miks selline nihkumine on toimunud. Eks siin tuleb valida optimaalne kesktee. Teisest küljest näeb Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ette, et omavalitsuste olulisi küsimusi ei saa otsustada keegi teine, ja see, kui palju elab ühes omavalitsuses inimesi, kus nad paiknevad, on ülioluline omavalitsuse elu korralduse ja eksistentsi küsimus. Nii et seda kohalike omavalitsuste õigust tuleb austada, hoida ja kaitsta. 
Ma olen ka siin öelnud, et Rahandusministeerium sai ülesande seda lihtsamaks teha, ja nüüd lahendatakse see nii, et häälteenamuse nõue langeb kahelt kolmandikult 51% peale. See on ju ikkagi hästi suur lihtsustamine omavalitsuste tasemel. Eks need inimesed, kes on seda soovi enne haldusreformi avaldanud, peavad nüüd seda soovi siis täitma hakkama. Oli aeg, ja see ei olnudki ammu, 2005. aastal, kui tehti Türi valda, seda võimalust ei olnud. Türi valla lõunapoolne ots oleks tol korral võib-olla olnud huvitatud Võhmaga liitumisest, aga tol hetkel seda võimalust üldse ei olnud. Nüüd on see võimalus olemas ja selle eelnõu seaduseks saamisel laieneb see võimalus veelgi.

Palun, Külliki Kübarsepp!

Aitäh, hea aseesimees! Helmut, ma kiidan sind selle eest, et sa oled siitsamast puldist, kus sa praegu seisad, korduvalt ja korduvalt öelnud, et haldusreformi mõistet ei ole seaduses päris õige kasutada, sest tegemist on haldusterritoriaalse reformiga. Kas põhiseaduskomisjon on arutanud, millal hakatakse tegema haldusreformi, mis puudutab tõesti seda, mida ma oma eelmise päevakorrapunkti kõnes ütlesin, st et sisuliselt tuleks üle vaadata riigi, kohaliku omavalitsuse, erasektori, kohaliku kogukonna ülesanded ja vastutus. Tõenäoliselt ei ole ju riigireformi erikomisjonil seadusandliku algatuse õigust, see on põhiseaduskomisjonil. Millise rolli on põhiseaduskomisjon endale võtnud? Riigihalduse ministri valitsusalast on öeldud, et kuna neil on 17. juunini nii palju tegemist just haldusterritoriaalsete küsimustega, siis ei jõua nad sisuliste küsimustega tegelda. Kas ja millal Riigikogu ministrile appi läheb? 

Aitäh! Eks Riigikogu saab kogu aeg appi minna ja ma arvan, et ühel, teisel või kolmandal moel me olemegi seda teinud. Eks me komisjonide aruteludes anname kindlasti ju häid ja parimaid sisendeid ja saame ise sisendeid vastu. Ma arvan, et ühes asjas ei ole sa ilmselt päris täpne, ma julgeksin isegi öelda, et rohkemgi. Tegelikult on need kaks eelnõu, mis siin laual on, ju ikkagi väga sisulised asjad. See, et maavalitsused lõpetavad riikliku haldusorganina tegevuse, on suur sisuline asi. Kui hea kolleeg Jüri Adams võttis sõna, siis ma oleksin ka tahtnud kommenteerida, et maavalitsused, tegelikult seesama liikumine pandi paika juba 1993. aastal, kui maavalitsused muutusid riiklikuks. Nad on praegu ju ka suuresti Rahandusministeeriumi haldusalas olev üksus, sisult paljuski juba osakonna staatuses. Ja see, et Rahandusministeerium on nii suur, on tegelikult ju omavalitsusliitudega kokku lepitud asi. Omavalitsuste teema, regionaalpoliitika, ka planeeringud – kõik need olid Siseministeeriumi haldusalas. Oli kahepoolne kokkulepe, et need viiakse Rahandusministeeriumi haldusalasse. Tegelikult oli seal eeskujuks Soome. Kohalike omavalitsuste põhiküsimus oli ressursiküsimus ning omavalitsusliitude koostöökogu põhiline iga-aastane diskussioon riigiga käis tulubaasi, raha üle. Nii et ma arvan, et need on väga sisulised asjad, ja nagu öeldud, võib-olla on see tõesti siin liialt vähe kõlanud. Aga tegelikult ei saa ju enne kaagutada, kui on munetud. Tegelikult tuleb see asi kiiresti ära teha. Sedasama omavalitsuste tulubaasi, mis on äärmiselt oluline, on ju alates 2009. aastast ikkagi oluliselt ja ebaõiglaselt kärbitud. Eesti suuruselt kuues linn ja seitsmes omavalitsus Viljandi on kaotanud ligi 50 miljonit, õnneks krooni. See on väga suur ressurss, mis on jäänud puudu, me ei ole saanud teha väga pajusid asju, ühte, teist ega kolmandat. Ma arvan, see on igas omavalitsuses niimoodi olnud. See küsimus lahendatakse, see on eri variantides laual ja nende variantide üle käib arutelu. Ma arvan, et see on ülioluline sisuline küsimus. Kindlasti on siin ka töökohtade mõistes oluline välja toodud. Me kaotame nende kahe suure reformiga, haldusterritoriaalse ja haldusreformiga ning maavalitsuste ümberkorraldamisega ligi 900 töökohta. Seetõttu arvan mina küll, et hästi oluline on ka riigiasutuste liikumine maakonnakeskustesse, et kõrgepalgalisi ja kvalifitseeritud töökohti regionaalselt säilitada. Need on olulised asjad, aga kindlasti tuleb sealt edasi minna. Julgen Jüri Adamsile lohutuseks öelda, et ka praegu ei täida ju maavalitsused väga suuresti seda omavalitsuste haldusjärelevalve ülesannet. Neil on täpselt samasugune või, ma arvan, võib-olla isegi veel väiksem roll, kui tulevikus saab olema Justiitsministeeriumi üksustel. Justiitsminister on nii riigireformi komisjonis kui ka teistes komisjonides rõhutanud, et Justiitsministeeriumile jääb ikkagi haldusaktide õiguslik järelevalve sisu osas. Kas mingi asi on vastuolus põhiseadusega või ei ole vastuolus, seda vaatab praegu õiguskantsler ning seda hakkab ka tulevikus tegema õiguskantsler ja tema büroo. Mina olen olnud kahel koosistumisel, kus õiguskantsleri büroo esindaja on öelnud, et ega neil ei ole ei võimekust ja võib-olla ka suurt tahtmist võtta igapäevast haldusaktide õiguslikku järelevalvet enda peale. Need põhiseaduslike institutsioonide küsimused on kindlasti laual ja on laual kuni presidendi institutsioonini välja, aga need tulevad otsustamisele järgmises etapis. Praegu on hästi oluline, et algatatud asjad, maavalitsuste ümberkorraldamine ja sellest tulenevate ülesannete andmine, tulubaasi suurendamine, kiiresti, enne seda, kui uued omavalitsused tööle hakkavad, ära lahendataks. 

Ain Lutsepp, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Veel kord elanikkonnakaitsest. Meil on elanikkonnakaitse rakkerühm, kes peab tulemuseni või algse väljundini jõudma selle aasta lõpuks. Elanikkonnakaitse küsimusi pole haldusterritoriaalse reformi käigus käsitletud. See nõuab eri ministeeriumide koostööd, seda peab valitsuse tasandil koordineerima. Kuidas on seda teemat seoses reformiga käsitletud põhiseaduskomisjonis? 

Põhiseaduskomisjonis on seda käsitletud hädaolukorra seaduse raames ja tegelikult on siseminister isiklikult käinud meil sellest rääkimas. Ka justiitsminister on sellel teemal mitmes komisjonis sõna võtnud. Teema on oluline, aga kuna rakkerühm alles töötab, siis ei saa midagi enne seadusse panna, kui rakkerühm on oma töö tulemused lauale toonud. Ma arvan ikkagi, et see on laiem teema ja tuleb kogu riigis lahendada ühtede reeglite alusel. See on riiklik ülesanne. Kui see ülesanne läheb ühele või teisele omavalitsusele või ka neile koos täitmiseks, siis peavad sellega kaasas käima ressursid, rahalised vahendid. Nii lihtne see ongi. Muidugi on see hästi oluline asi ning seni on sellega maakondade ja ka piirkonna tasandil tegelnud tõesti turvanõukogud. Mis neist saab? Eks need lähevad osaliselt omavalitsuste ühisorganisatsioonide, liitude kompetentsi ja osaliselt ministeeriumide haldusalasse. Aga omavalitsusliidud peavad tugevamaks muutuma ja ma arvan, et see saabki nii olema. Oli ka aeg, kus nähti, et nad võtavadki üle maavanema institutsiooni ja maavanema ameti. Eks see võtab natukene aega, aga küsimus on aktuaalne ja oluline.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Vaatan siin viiendat lehekülge, kus on § 54³ "Ametnike ja töötajate sotsiaalsed garantiid". Selles on kirjas, et volikogu võib maksta 2–8 aastat töötanud inimesele kolme kuu ametipalga ulatuses ja üle kaheksa aasta töötanule kuni kuue kuu ametipalga ulatuses kompensatsiooni. Mis tähendab, et võib? Kas keegi saab volikogu keelata või öelda, millise summa ta kellelegi maksab? Kas rohkem ei maksta ja mis saab, kui keegi on alla kahe aasta töötanud? Ühinemisprotsessid lepiti kokku alles alla aasta tagasi. Kas osa töötajaid saab siis ühe kuu kompensatsiooni või mis see lahendus on? Kas see on ainult volikogu otsus ja volikogu saab määrata hüvitist ainult nendes piirides, mis seaduses kirjas on? 

Aitäh, hea küsimus! Kindlasti on sotsiaalsed garantiid olulised. Ma jään sulle vastuse võlgu, ilmselt peame seda koos otsima. Siin jäi nimetamata üks asi, mis tegelikult on teise lugemise eelnõusse juurde tulnud. See on see, et ka sundliidetavatele omavalitsustele tulubaasi muutusega seotud alanemine kompenseeritakse. Seda eelnõu eelmistes variantides ei olnud. Aga see sotsiaalsete garantiide asi – kindlasti omavalitsuse volikogu ainsana saabki siin teha neid otsuseid. Ma jään sulle vastuse võlgu, ei hakka seda siin ka peast leiutama.

Aivar Kokk, teine küsimus.

Aitäh! See on väga oluline küsimus ja sa avasid seda teemat veel rohkem sundliitmise puhul. Mis see tähendab, et sundliitmisel – kas sundliitmise korral saavad vallavanem ja volikogu esimees hüvitist 12 kuu eest ja töötajad saavad sellesama eelnõu järgi või kuidas see on?

Ma mõtlesin siin tegelikult ikkagi omavalitsustele, mitte omavalitsuse töötajatele mõeldud garantiisid. Seda varasemad eelnõu variandid sundliitmise puhul ette ei näinud. Teise lugemise eelnõus on need asjad sisse viidud. Mis puudutab ametnikke, siis jätan küsimuse meelde ja kindlasti saad sa vastuse. Komisjonis see teema üles ei kerkinud.

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, Kalle Laanet! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Hea juhataja! Loomulikult oleme nende kahe eelnõuga liikumas õiges suunas. Pikalt on räägitud, et haldusreformi on vaja, aastaid ja aastaid, ning nüüd me oleme siis selle tee peal. Aga me mäletame kõik, et haldusreformi üks eesmärk on ju see, et oleksid tugevamad omavalitsused, kellele saab anda rohkem õigusi ja kes on võimekamad teatud konkreetsel territooriumil inimeste elu korraldama. Nagu ikka on muudatuste protsessis vaja teha otsuseid. Seetõttu on selge, miks ma väitsin eelmise eelnõu puhul, et mõned asjad on lahendamata. On selge, et Eestimaa paigad on erinevad, ja erinev on ka see, kuidas peaks kuskil mingeid elukorralduslikke küsimusi lahendama. Sellest tulenevalt esitasid 12 Riigikogu liiget põhimõtteliselt kolm muudatusettepanekut, mille eesmärk oli lisada paindlikkust eelkõige kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse. Ma pean parandama eelmist ettekandjat, et küsimus ei olnud mitte Saaremaas ega Saaremaa linnavanemas. See oli lihtsalt üks näide, kuidas teha asjad seaduses paindlikumaks, kuna kehtiv põhiseadus ütleb, et meil on linnad ja vallad, ning kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb, et meil on vallavanemad ja linnapead. Need nimetused ei ole põhiseadusesse sisse kirjutatud, ja kuna tulevikus saavad kõik haldusüksused olema erineva suurusega, siis oli meie ettepanek, et juhi nimetuse otsustamine võiks olla paindlikum. See oli selline, ma ütleksin, kosmeetilisem muudatusettepanek.
Teine, tunduvalt olulisem ettepanek oli see, et anda kohalikule omavalitsusele võimalus korraldada ühistransporti, mille alla käiks eelkõige parvlaevaliiklus suursaarte ja ka väikesaarte vahel ning lennuliiklus nende saarte vahel. Selle ettepaneku sisu on ju see, et iga eelarveaasta alguses räägitakse riigiga läbi, kas siis Maanteeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi või kellegi teisega, lepingu maht või reiside maht. Kõik muu, mis puudutab graafikuid, lisareiside tellimist ja lepingupartneriks olemist – praegu on selleks TS Laevad –, oleks kohaliku omavalitsuse enda pärusmaa. Kes siis veel paremini teab, mis kell peaks parvlaev väljuma Heltermaalt või Virtsust, kui mitte kohalikud inimesed oma kohaliku omavalitsuse kaudu? Need vastused, mis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud meile põhiseaduskomisjonis andsid, olid minu arvates selles mõttes täiesti hirmutavad, et ametnikud siis otsustavad, mismoodi asjad käivad. Ei, selleks on Riigikogu suur saal, kes otsustab, kuidas asju korraldatakse. Kui me võtame Euroopa kohaliku omavalitsuse harta lauale, siis siin on üks põhilisimaid printsiipe lähimusprintsiip. Sellest lähimusprintsiibist on kõva häälega rääkinud nii opositsioonis kui ka koalitsioonis olles kõige rohkem Keskerakond. Nendele muudatusettepanekutele, mis 12 Riigikogu liiget algatasid, ei tulnud ainukesena sellest fraktsioonist toetusallkirju, kõigist teistest tuli. Minu jaoks on see täiesti naljakas, see on selline omamoodi tõetund, kas käiakse sõnade või tegude järgi. Ka põhiseaduskomisjonis sai ju väga selgelt küsitud, et kuulge, kui leitakse, et need muudatusettepanekud ei sobi võib-olla normitehniliselt, siis millal on MKM või koalitsioon tervikuna võimeline välja tulema muudatusettepanekutega, mis oleksid normitehniliselt õiged ja sobiksid selle probleemi lahendamiseks. Kus sa sellega, vastuseks öeldi ainult, et kuulge, nalja teete või, see ei sobi lihtsalt. Ma pean tunnistama, et olles kümme aastat olnud Riigikogu liige, teeb selline kahepalgelisus minule isiklikult ääretult kurba meelt. Ma ei hakka siin nimeliselt välja tooma neid inimesi, Riigikogu liikmeid, kes on meedias rääkinud, kuidas peaks haldusreformi käigus lahendama kohalikele omavalitsustele õiguste andmise küsimust. Just eile rääkis tulevane riigihalduse minister, kuidas me anname omavalitsustele juurde õigusi ja finantsvahendeid, et kohalik omavalitsus saaks oma inimeste elu paremini korraldada. Need on sõnad. Natukese aja pärast saame minna tegude juurde, vaatame siis, mis need teod näitavad. Aitäh!

Jüri Adams, palun!

Härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Oma kõnes tahan käsitleda kobareelnõude valmistamise ja menetlemise temaatikat natukene üldisemalt. Nii eelmine eelnõu nr 432 kui ka praegune nr 433 on oma olemuselt kobareelnõud. Ja kui 432 puhul oli niimoodi, et selles oli 59 paragrahvi, millest igaüks käsitles ühe kehtiva seaduse muutmist, siis selles 433-s on 12 paragrahvi, millest ka igaüks käsitleb ühe seaduse muutmist, ja vähemalt neli seadust on sellised, mis muudetakse mõlemas praegu arutatavas seaduses korraga.
Umbes kümmekond päeva tagasi juhtus minu jaoks täiesti üllatav asi. Nimelt oli Riigikogu juhatus seda küsimust omavahel arutanud ja saatis laiali fraktsioonidele – või siis ainult komisjonidele, mul ei ole tekste praegu käes – ühe kirja. Kirja sisu oli see, et juhul kui komisjon satub eelnõu menetlemisel niisugusesse olukorda, et eelnõus muudetakse seadusi, mis ei ole selle komisjoni teemavaldkonnas, siis tuleks paluda, et vastava osa vaatab läbi see komisjon, kelle n-ö pädevusse või töövaldkonda teema kuulub. Minu jaoks oli see üllatav, sest just üks päev enne seda olin ma põhiseaduskomisjoni istungil teinud samasuguse ettepaneku, et põhiseaduskomisjon saadaks need eelnõu osad, mis ei ole tema pädevuses, arvamuste andmiseks ja hindamiseks vastavatesse komisjonidesse. Ma palusin komisjoni esimeest panna see ilmselt üsna ebatavaline ettepanek hääletamisele. Mis te arvate, missugune oli tulemus? Kas arvate, et komisjon kiitis mu mõtte heaks? Kui te nii arvate, siis te muidugi eksite – valitsuskoalitsiooni häältega hääletati niisugune ebatavaline mõte maha. Ma arvan, et sellist mõtet ei olnud palju aastaid siin Riigikogus kuuldud.
Kui siis järgmisel päeval tuli juhatuse täpselt samasisuline soovitus, siis see mõjus mulle üllatusena, sest ma ei olnud senini kahtlustanud, et ka juhatusel võiks olla selliseid uudseid või, vastupidi, vanamoodsaid meetodeid, kuidas kobareelnõusid menetleda. Ma väga loodan, et see arvamus, mida juhatus on avaldanud, levib Riigikogu liikmete hulgas laiemalt ja võib-olla saab kunagi ka töönormiks.
Praegu käsitletava eelnõu puhul on niimoodi, et esimesed seitse paragrahvi, milles muudetakse seadusi, on selgelt põhiseaduskomisjoni traditsiooniline töövaldkond. Paragrahv 8, kus käsitletakse maamaksuseaduse muutmist, on meile täiesti võõras temaatika. See kuulub tõenäoliselt rahanduskomisjoni teemavaldkonda.
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit juurde!

Paragrahv 9 on planeerimisseadus, mis kuulub majanduskomisjoni valdkonda ja millest, ma arvan samuti, põhiseaduskomisjoni ametnikud ega liikmed ei tea suurt midagi. Paragrahv 10 on ravimiseaduse muutmine ning § 11 ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine. Need mõlemad peaksid olema sotsiaalvaldkonna teemad. Paragrahv 12 on ühistranspordiseaduse muutmine – ma arvan, et see on majanduskomisjoni teemavaldkond.
Nii et jõudu, lugupeetud valitsuskoalitsioon! Elu paneb muidugi kõik asjad paika, ja kui mõned asjad on liiga palju valesti läinud, siis väljendab rahvas oma arvamust kas mingite poliitiliste liikumiste või valimistulemustega, aga meie peale jääb kahjuks selliste kobareelnõude kummitembeldamise häbi. Aitäh tähelepanu eest!

Istungi juhatajana ma annan lühikese seletuse kolleeg Jüri Adamsi mõttele ja tõdemusele, et Riigikogu juhatus saatis fraktsioonidele vastavasisulise kirja. Selle sisu tulenes Riigikogu juhatuse läbirääkimistest vanematekogus, kus põhiküsimuseks oli kobareelnõude temaatika. Seal tegime ka vastavad järeldused. Helmut Hallemaa, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! On tõesti õige, et ma olen siin juba pikalt rääkinud, aga kolme asja tahaksin veel eraldi rõhutada. Meil on saanud nüüd uueks sõimusõnaks "kobar" ja "kobareelnõu". Praegusel juhul mina siin eriti küll kobarat ei näe. Kui võtta sõna-sõnalt ja paragrahv paragrahvi kaupa, siis üritasid ju head kolleegid Vabaerakonnast siia ühte kobarat veel juurde panna – see kobar puudutas riigikaitset ja elanike kaitset. Tegelikult lahendatakse ju ära ainult neli suurt asja, mida see seadus tulenevalt maavalitsuste ülesannete üleandmisest puudutab. Need on: 1) spordi- ja noorsootöö; 2) ühisametite ja ühisasutuste loomise võimalus, mida omavalitsused on hästi pikalt oodanud ja kasutanud seni igasuguseid keerukaid variante ning mis muudab asjaajamise ja ühistegevuse piirkondades oluliselt lihtsamaks; 3) arendustegevus, mida paljuski ka praegu tehakse koos omavalitsusliitudega; 4) ühistransport maakonnaliinidel, mis on oluline omavalitsustele ja oluline inimestele, et kohapeal liikuda. Selle viimase asja koha pealt ei ole ma Kalle Laanetiga küll nõus. Praegune koalitsioon, kus ka meie oleme osalised, on sellesse valdkonda leidnud lisaks 21 miljonile dotatsiooniressursile veel 21 miljonit, millega on võimalik nii liinivõrku arendada kui ka kohapeal maakonnasisest bussiliiklust korraldada.
Mis puudutab praamiliiklust ja lennuliiklust, siis see oli ka komisjonis ettepaneku arutamisel kõige tõsisem küsimus. Ma ei hakka hindama ministeeriumi inimeste vastuseid, sest ma tõesti ei jälginud seda nii põhjalikult, nagu ilmselt Kalle Laanet tegi. Aga ka mina küsisin, kas ei mõeldud, et seda küsimust võiks lahendada mõne teise vormi kaudu, sest asi ei ole ju nii ühene ja lihtne. Näiteks sellesama Saaremaa valla vahele jääb ikkagi Muhu vald, olgu ta suur või väike. Tegelikult ei korralda otseselt praamiliiklust ju Saaremaa vald. Jah, ilmselt seal toimus teistsugune liitumine. Kas maakonna tasandil omavalitsuse tegemine vallana oli hea või halb? Ma arvan, et see ei ole parim variant, vähemalt praeguste ülesannete raames. Kui kujunevad uued, paremad ja suuremad ülesanded, tekib suurem ressurss, siis võib-olla liigutakse sinnapoole. Aga kui me räägime identiteedist, siis ega see, kui me viime valla maakonna tasandile, ei ole inimeste jaoks identiteedi koha pealt kõige parem variant. Inimesed on ikkagi näinud valda just nimelt oma kõige lähema üksusena ja maakond on selline koostegevuse üksus. Jah, Saaremaal need nüüd piiriti peaaegu kattuvad. Aga vähemalt komisjoni liikmetel ei olnud küll sellist arvamust, et see küsimus on valesti esitatud. Lihtsalt minu arvamus ja ka komisjoni teiste liikmete arvamus oli, et see küsimus tuleb lahendada ühistranspordiseaduse raames. Ja eks seda, kas suheldakse hästi või mitte, oskab igaüks ise hinnata. Nii et need on olulised asjad.
Mis puudutab seda ettepanekut, mille Jüri Adams siin välja tõi, ehk asjade saatmist mitmele komisjonile, siis seda teha ei keela ka praegu mitte miski. Aga kõnealust eelnõu me oleme nii palju menetlenud, kõigi fraktsioonide esindajad on ju ka põhiseaduskomisjonis, nii et tegelikult on see meie kõigi laudadel olnud. Selle seadusega tegeldi juba enne seda, kui eelnõu meie laudadele tuli. Jah, tulevikus on võimalik selle ettepaneku järgi talitada. Praegu me tekitaksime aga lihtsalt ühe suhteliselt tühja ringi veel juurde. Kes on tahtnud, on saanud ju sõna võtta ja saab seda kindlasti veel teha. Ega elu ei lõpe selle seaduse vastuvõtmisega. Elu näitab, mismoodi omavalitsused toimima hakkavad, eriti koostöö, organisatsioonide toimetamine maakondade tasandil. See on varem olnud päris tõsine, vahepeal jäi ta lihtsalt kuidagi varjusurma. Aga ma arvan, et küll see uuesti üles leitakse ja küll see koostöö jälle sujuma hakkab, kui elu ise sunnib. Aitäh!

Andres Herkel, kas protseduuriline küsimus või eelmise sõnavõtu seisukohti puudutav repliik?

Aitäh, härra juhataja! See on sõnavõtt kohalt. Ma tahan tõrjuda härra Hallemaa osutuse, et Vabaerakonna fraktsiooni muudatusettepanek justkui tooks siia veel ühe kobara juurde. See kindlasti ei ole nii. Selle eelnõu puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmisega. See muudatusettepanek, mille me elanikkonnakaitse osas tegime, on tehtud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohta. Siin ei ole mitte mingisugust asjasse mittepuutuva seaduse sissetoomist. Küsimus on lihtsalt selles, mida me näeme omavalitsuse tuumikülesandena, ja meie näeme, et elanikkonnakaitset tuleb reguleerida ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Nii et see väide oli täiesti ebatäpne. 

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 70 alusel oli äsja kõlanud repliik täiesti asjakohane, selleks oli õigus. Kalle Laanet, palun! Teie nime mainiti tõepoolest.

Aitäh, hea eesistuja! Ma tahan rõhutada ühte asja. Meil on täna laual kaks kõige olulisemat seadust – üks on maavalitsuste ärakaotamise seadus ja teine on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – ja me räägime haldusreformi käigus kohaliku elu korraldamisest. Ja kui me siis ütleme, et teatud küsimused ei ole üldse olulised, et me ei võtagi neid lauale, et vaatame, hakkame neid kunagi tulevikus arutama, siis see ei ole enam kuigi naljakas. See ei ole tõsiselt riigimehelik suhtumine. Teine asi, mida ma tahan ära markeerida, on see, et meil oli kolm muudatusettepanekut. Me hääletasime neid kõige parema äranägemise järgi põhiseaduskomisjonis, kus kõik muudatusettepanekud said teatud hulga hääli. Pärast selgus, et kui teatud hulk Riigikogu liikmeid oli põhiseaduskomisjonist lahkunud, pandi hääletusele meie kolmas muudatusettepanek, mis loomulikult ei saanud kahte poolthäält, kuna kõiki liikmeid ei olnud enam kohal. See protseduuriline lähenemine on kogu selle protsessi käigus veel eriti naljakas.

Eelnõu 433 kohta on esitatud 18 muudatusettepanekut, vaatame nad üheskoos läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Urve Tiidus, Hannes Hanso, Raivo Aeg, Andres Metsoja, Maire Aunaste, Einar Vallbaum, Lauri Luik, Artur Talvik, Jaak Madison, Laine Randjärv ja Arto Aas. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Aitäh! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada! 

Austatud Riigikogu, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul panen hääletusele eelnõu 433 kohta esitatud esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Urve Tiidus, Hannes Hanso, Raivo Aeg, Andres Metsoja, Maire Aunaste, Einar Vallbaum, Lauri Luik, Artur Talvik, Jaak Madison, Laine Randjärv ja Arto Aas. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 23 rahvasaadikut, vastu oli 46. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Me palume seda tingimata hääletada ja toetada!

Kas oleme valmis hääletama?
Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepanekut toetas 16 rahvasaadikut, vastu oli 50, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Urve Tiidus, Hannes Hanso, Raivo Aeg, Andres Metsoja, Maire Aunaste, Einar Vallbaum, Lauri Luik, Artur Talvik, Jaak Madison, Laine Randjärv ja Arto Aas. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun, Maris Lauri!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada! 

Andres Ammas, palun!

Aitäh! Kuna mingitel põhjustel ei ole kõik selle muudatusettepaneku algatajad saali jõudnud, siis ma palun Vabaerakonna fraktsiooni nimel enne hääletust ühe minuti vaheaega!

Palun, jätkame minuti pärast. 
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Urve Tiidus, Hannes Hanso, Raivo Aeg, Andres Metsoja, Maire Aunaste, Einar Vallbaum, Lauri Luik, Artur Talvik, Jaak Madison, Laine Randjärv ja Arto Aas. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestama. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 24 rahvasaadikut, vastu oli 44. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viienda, kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Ja nüüd need muudatusettepanekud järjepanu: viies, kuues, seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Urve Tiidus, Hannes Hanso, Raivo Aeg, Andres Metsoja, Maire Aunaste, Einar Vallbaum, Lauri Luik, Artur Talvik, Jaak Madison, Laine Randjärv ja Arto Aas. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17. ja 18. muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Ja nüüd need ettepanekud eraldi: 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17. ja 18. muudatusettepanek. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 433 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu 434 teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka. 

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu majanduskomisjon arutas kolmapäeval, 31. mail oma istungil Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu 434 teisele lugemisele saatmiseks. Külla oli kutsutud Rahandusministeeriumi nõunik Uku Hänni. Esimene lugemine, nagu te mäletate, toimus 17. mail ja parandusettepanekuid laekus õigeaegselt kaks. Üks oli algatajalt ehk Rahandusministeeriumilt. Algul oli niisugune tekst, et kui toiminguid ei ole võimalik teha muul õigustatud subjektist mitteoleneval põhjusel, määrab toimingu lõpuleviimise tähtaja rahandusminister. Seaduse järgi rahandusministril sellist õigust ei ole, see on Rahandusministeeriumil. Ministril on võimalik otsustada, kellele ametnikest ta selle õiguse annab. Teine parandusettepanek tuli Keskerakonna fraktsioonilt. Selle sisu oli luua Rahandusministeeriumis tagastatud majades elanud ning omandireformi käigus kodu kaotanud üürnike register.  
Juhtivkomisjon tegi järgmised otsused: võtta Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu 434 teine lugemine Riigikogu täiskogu 2017. aasta 7. juuni istungi päevakorda ettepanekuga teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu 14. juuniks kolmandale lugemisele ja panna lõpphääletusele. Aitäh!

Palun, Andres Ammas, teie küsimus!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Kas te saaksite lähemalt seletada, miks see Keskerakonna fraktsiooni ettepanek arvestamata jäi?

Kuna valitsuse juurde on moodustatud komisjon, kellele on antud kõik volitused teha see register, ja minister koos komisjoniga on soovi korral selle registri looja, siis ei pea see olema selles seaduses. Ja selleks, et see seadusse sisse kirjutada, tuleb enne paika panna, millistel tingimustel inimesed sinna registrisse saavad. On mitmeid variante, alustades sellest, et on need, kes elasid korterites, mis tagastati, ja siis on need inimesed, kes üldse ei saanud erastada ei korterit ega midagi muud jne. Kuna selline otsus on meil tehtud ja Rahandusministeeriumi juures see komisjon on, siis on kõik need volitused antud ministrile ja ministri juures olevale komisjonile.

Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud ettekandja! Millistele allikatele toetudes te väidate, et sellele komisjonile on antud volitus moodustada sundüürnike register? Mina olen komisjoni liige ja pole kuulnud sellisest volitusest, mille te praegu suures saalis välja ütlesite.

Aitäh hea küsimuse eest! Komisjon saab ise koos ministriga otsustada, mis asju neil vaja on. Selle jaoks ei pea keegi andma neile õigust ega panema kohustust. On valitsuse moodustatud komisjon, kuhu on ka Riigikogu liikmeid määratud, ja see komisjon saab koos ministriga teha need otsused.

Heimar Lenk, teine küsimus.

Ma saan aru, et ta saab. See, mis te praegu siit puldist räägite, on samasugune väide, nagu see, et maa saab olla ka lapik. Komisjonis pole seda küsimust tõstatatud, ministeeriumis pole küsimust tõstatatud. See on praegu teie ainuisikuline väide suurele saalile, see on ebaaus, mida te praegu välja ütlete. Seda teemat ei ole tõstatatud ei komisjonis ega kusagil. 

Aitäh hea küsimuse eest! Heimar, kui sa ise oled selle komisjoni liige, siis on sul võimalik see teema seal tõstatada. Võib-olla ma väljendusin valesti. Ma tahtsin öelda, et komisjonil on võimalik see teema tõstatada ja see nimekiri koostada. Kui nad selle otsuse teevad, siis see, millised inimesed sellesse registrisse pannakse, ei ole nii üheselt selge. Mina ei ole saanud erastada ühtegi korterit. Mina ostsin oma elamise välja 1992. aastal. Kas ma kuulun nüüd ka sellesse registrisse või mitte? Selle jaoks on valitsuse juurde see komisjon moodustatud ja komisjon neid otsuseid teeb. Ja kui tekib olukord, kus on vaja Riigikogu otsust või seadust, siis saab see komisjon ministri ja ministeeriumi kaudu tulla eelnõuga meie juurde. Kui ministeerium oleks näinud vajadust, et see oleks praeguses eelnõus sees olnud, siis oleks see seal juba esitamisel olnud. Ministeeriumi esindaja põhjendas seda täpselt samuti nii, et kõigepealt tuleb analüüsida, kes selles nimekirjas peavad olema, ja alles siis saab teha omad otsused.

Suur tänu, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoovi ei ole.
Eelnõu 434 kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Erki Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõu 434 kohta esitatud teise muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 18 rahvasaadikut, vastu oli 37. Ettepanek ei leidnud toetust.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 434 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 419 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 3. aprillil. Esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 4. ja 9. mail ning esimene lugemine lõpetati. Eelnõu eesmärk on kehtestada veoautodele ja nende haagistele täismassiga üle 3500 kg teekasutustasu. Eelnõu menetlemise ajal pöördusid majanduskomisjoni poole ettepanekute ja arvamustega Eesti Autoettevõtete Liit ning Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon. Esitatud ettepaneku eesmärk on teekasutustasude rakendamisega vältida nende autorongide topeltmaksustamist, mille täismass on kuni 48 000 kilogrammi ja kuni 52 000 kilogrammi. Komisjon arutas seda küsimust. See muudatus toob kaasa vajaduse muuta majandus- ja taristuministri määrust nr 114 "Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad", mis on kehtestatud liiklusseaduse § 34¹ lõike 7 ja § 73 lõike 11 alusel, ning määrust nr 42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele".
Kui me seda küsimust 31. mail, 1. juunil ja ka 5. juunil arutasime, siis saime teada, et see muudatus toob eurodirektiivi 98/34/EU tähenduses kaasa tehnilise normi, mis eeldab enne selle kehtestamist Euroopa Komisjoni eelteavitust ja kolmekuulist ooteaega, mille jooksul eelnõu seadusena vastu võtta ei saa. Kui eelteavitus jäetakse tegemata, oleks selle jõustumine õigustühine. Samuti eeldab see muudatusettepanek kooskõlastamist kohalike omavalitsustega, kellele on seadusega kehtestatud kohustus tagada praeguse teehoiu rahastamise mahu juures teede korrashoid ja liiklusohutus. Samuti tuleb arvestada, et kohalike teede korrashoid on kohaliku omavalitsuse autonoomne ülesanne ning riigi poolt täiendavate nõuete kehtestamisel tuleb riigil ette näha ka lisaraha nõuete täitmiseks. Lisaks oli eelnõus mitmeid sõnastuslikke ja tehnilisi probleeme. Komisjon otsustas, et selle eelnõu abil seda muudatust ellu viia ei saa. Küll aga otsustati algatada sellest ettepanekust tulenevalt liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille komisjoni esimees hommikul ka üle andis, nii et me oleme seda teemat edasi käsitlenud.
Käesolev eelnõu on läbinud ka tehnilise ja keelelise kontrolli Riigikogu Kantselei stenogrammi- ja tõlkeosakonnas ning keeletoimetaja märkused on eelnõu algatajaga kooskõlastatult viidud eelnõu teksti. Ametlikuks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 16. mail kella 17-ks esitas muudatusettepanekuid Eesti Reformierakonna fraktsioon. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõu algataja esindajana esitas juhtivkomisjonile kaalumiseks samuti ettepanekuid. Komisjon tegi otsused muudatusettepanekute kohta hääletuse teel ning need otsused on kantud muudatusettepanekute loetelusse. Komisjon toetas eelnõu algataja ettepanekuid ning ei toetanud Reformierakonna fraktsiooni ettepanekuid. Parema loetavuse huvides ning täiskogule esitatavate dokumentide ettevalmistuseks antud aja kokkuhoiu eesmärgil on muudatusettepanekute selgitused kirjas iga muudatusettepaneku juures.
Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 419 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks tänasel, 7. juuni istungil ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, võiks eelnõu kolmanda lugemise läbi viia 14. juunil ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Küsimuste vooru avab Andres Ammas.

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Majandus- ja taristuminister Kadri Simson on öelnud, et algul oli ka temal plaanis rakendada teekasutustasu üksnes autodele massiga üle 12 tonni. Aga hiljem ta sellest mõttest loobus, sest eelarve tahab täitmist. Palun selgitage ikkagi, miks komisjon ministri esialgse, meie hinnangul väga mõistliku ettepanekuga ei nõustunud? Kas seda komisjoni istungil üldse arutati? 

Kindlasti ei olnud ministri meelemuutuse põhjuseks eelarve probleem. Põhjus seisnes selles, et Euroopa direktiiv näeb ette ühtlase tasu alates 3,5 tonnist. Kui me tahaksime teha erandi ja kehtestada tasu 3,5-tonniste autode asemel alates 12 tonnist, siis see tähendaks Euroopa Liidust erandi tegemise loa küsimist. Esialgne konsulteerimine on näidanud, et seda meile ei antaks, kuna meie digitaalne e-lahendus on nii efektiivne, et me ei suuda ära põhjendada, et madalamalt alustamine põhjustaks olulist täiendavat administratiivset kulu. Ning teiseks pöördusid nii komisjoni kui ka ministri poole autovedajad, kes ütlesid, et õiglane on kehtestada teekasutustasu alates 3,5 tonnist.

Palun, Külliki Kübarsepp!

Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjoni esindaja! Loomulikult, suurte autovedajate huvi on, et ka väiksemalt massilt hakatakse seda tasu sisse nõudma, sest selle võrra on nende tasu väiksem. Esimesel lugemisel tuli väga selgelt välja, et kõige enam kannatavad maapiirkondade inimesed, maaettevõtjad. Kas teil on siis, kui jääb kehtima see 3,5 tonni piir, mõeldud maaettevõtjatele eraldi soodustused, mis selle probleemi lahendaksid? Või äkki te vahetate Euroopa Liiduga läbirääkijad välja inimeste vastu, kes suudavad Eesti erisust põhjendada? 

Aitäh! Erisuse taotlemiseks on teatud kindlad tingimused ja nende edukus ei sõltu üksnes läbirääkijatest. Eestil on väga tugeva e-riigi kuvand ja kuna põhiline teetasu kogumine käib e-teenuse abil, siis on väga raske tõestada, et kui seda e-teenust kasutab mõni vedaja rohkem, siis riigi administratiivne koormus suureneks. 

Maris Lauri, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea komisjoni esindaja! Minagi tulen selle erisuse küsimuse juurde tagasi. Tõsiasi on ju see, et tegelikult erisust ei küsitudki, eks ju. Aga Taani ja Rootsi on selle saanud. Mina ütleksin ikkagi nii, et me andsime juba enne lahingut alla. Miks ometi? 

Aitäh! Kui ma õigesti mäletan, siis Taani ja Rootsi kehtestasid selle erisuse juba enne, kui sellekohane direktiiv vastu võeti. Tänu sellele neil see erisus on. Peale selle direktiivi vastuvõtmist ei ole minu teada keegi seda erisust saanud.

Deniss Boroditš.

Aitäh, austatud sünnipäevalaps! Hea ettekandja! Mu küsimus puudutab järelevalvet. Äkki te suudate saalile seletada komisjonis arutatut, kui palju on täiendavaks järelevalveks eraldatud rahalisi vahendeid? Ja kuidas teie arvates Eesti riik suudab efektiivselt seda tasu koguda Euroopa Liidu sisepiiridel ehk siis sadamates, Läti piiril jm? 

Seda küsimust tõesti arutati komisjonis üsna palju. Ministeeriumi selgitused seisnesid selles, et ka suuremates piiripunktides luuakse võimalused teetasu maksmiseks ja peetakse läbirääkimisi võimalikult paljude ettevõtjatega, et piiri lähistel oleks võimalusi selle pileti ostmiseks. Seda siis lisaks võimalusele osta see interneti kaudu. Läbirääkimisi peetakse ka mitme Läti ettevõtjaga. Ehk siis mitmed võimalused selle tasu maksmiseks peaksid olemas olema ja idee poolest see autovedajale suhteliselt mugavaks tehtud. Mis puutub järelevalvesse, siis seal on tõesti väikesed murekohad. Lisavahendeid politseile ei ole selle tarbeks eraldatud ja järelevalve toimub tavapärases korras. Küll aga on arendamisel automaatjärelevalve lahendus. Ootame põnevusega, mis sellest saab.

Andres Ammas.

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Kui ma teie eelmisest vastusest õigesti aru sain, siis Eesti Autoettevõtete Liit ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon toetavad sellise teekasutustasu kehtestamist ja kogu seda eelnõu. On see ikka nii? Kinnitage see nüüd üle, palun!

Sellise sooviga nad on meie poole pöördunud. Enamgi veel, nad soovisid seda tasumäära tõsta. Sellele soovile me aga vastu tulla ei saanud, me jätsime määrad esialgu kavandatud tasemele. 

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Hea komisjoni esindaja! Kas komisjonis ei tulnud kellelegi pähe mõte, et need vedajate organisatsioonid, kes esindavad siiski valdavalt suurte autodega vedajaid, soovivad tegelikult väikevedajaid turult välja tõrjuda ja endale konkurentsieelist tekitada. Ehk sellepärast ka kõrgemate tariifide nõudmine?

Ma ei usu seda. Kui kaupa on võimalik vedada näiteks 5-tonnise sõidukiga, siis ei ole seda majanduslikult mõistlik vedada näiteks 20-tonnise sõidukiga. Igal juhul on väiksema sõiduki omanikul eelis sellise teenuse pakkumisel. 

Deniss Boroditš.

Aitäh! Hea ettekandja! Kui seda maksu tutvustati, siis põhiargumendina kõlas, et teekasutustasu igal pool mujal Euroopas võetakse ja et kui meie ettevõtjad maksavad seda Poolas või Saksamaal, miks siis poolakatelt ja sakslastelt ei või võtta tasu Eestis. Inimestele jäi selline mulje, et põhiliselt peetakse silmas transiitvedusid. Kui suur osakaal on kogu selles paketis rahvusvahelistel vedudel ja kui suur kohalikel vedudel?

Aitäh! Mul ei ole neid arve käepärast, aga ma pakun, et see suhe võiks olla 1 : 4. Ühe osa maksavad välisvedajad transiitvedudel ja neli osa tuleb meie vedajatelt. 

Henn Põlluaas.

Aitäh! Elmar Vaher, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, ütles, et neil puuduvad vahendid selleks kontrolliks, neil puudub võimekus ja neil puudub ka soov võtta lisakohustusi selle kontrolli teostamiseks. Mis see siis tähendab? Kui valitsus lisaraha ei anna, siis te kehtestate seaduse – ma loodan, et see ikkagi siin saalis läbi ei lähe –, mille täitmist ei kontrollita. Ja tagajärg on see, et te olete järjekordse suure rumalusega hakkama saanud. Mis te arvate sellest?

Autovedajatele on ka praegu kehtestatud nõuded, mis puudutavad sõiduki tehnoseisundit, juhi töö- ja puhkeaega ning väga paljusid asju veel. Kõike seda kontrollitakse ja teekasutustasu maksmine on lihtsalt üks lisaasi, mida kontrollitakse, kui sõiduk kinni peetakse. See ei vaja tohutut lisaressurssi.

Aivar Kokk.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Enne su käest küsiti, kas transporditeenust pakkuvad firmad on sellest teekasutustasust huvitatud. Ja sa vastasid, et on. Täpselt nii oli ka komisjonis. Aga ma tahaks, et sa märgiksid veel üht asja. Kas on nii, et me andsime täna sisse ühe eelnõu, mis ütleb, et raskeveokeid võib kasutada ka muuks kui palgiveoks? Et sel juhul ollakse selle teemaksuga nõus nii, nagu see praegu selles eelnõus on?

Ma mainisin ka oma sissejuhatavas jutus, et me andsime menetlusse ühe uue eelnõu, mille eesmärk on tõsta kuue- ja seitsmeteljeliste raskeveokite lubatud registrimassi praeguselt 44 tonnilt 52 tonnini. Praegu saavad seda erandit kasutada ainult palgiveoautod, aga kui too eelnõu Riigikogu menetluse läbib, tekib see võimalus kõigile vedajatele, sõltumata sellest, mida nad veavad. Ja tõesti see oli üks tingimusi, millega need ettevõtjad meie poole pöördusid. Minu meelest on see väga mõistlik ettepanek ja kindlasti toetab Eesti majandust. 

Palun, Külliki Kübarsepp!

Aitäh, hea aseesimees! Kas uus eelnõu, mille te täna sisse andiste, ei lähe vastuollu Euroopa Komisjoni tingimustega? 

Vastuollu ei lähe neist ükski. Lihtsalt küsimus on selles, milliseid kinnitusi ja milliseid erandeid tuleb taotleda. Ja see oleks lihtsalt seadus, mis lubab sõita Eesti teedel raskema veokiga, kui praegu on lubatud. 

Henn Põlluaas.

Aitäh! Mida te peate silmas, kui räägite Eesti majanduse toetamisest selle maksuga? Minu arusaamise järgi on nii, et kui transpordifirmad, sh lõviosas just Eesti ettevõtted, mitte välismaised, keda on ainult tühine protsent nendest, peavad hakkama seda tasu maksma, siis hinnad tõusevad, meie ekspordi ja kogu majanduse konkurentsivõime halveneb, inimeste toimetulek läheb oluliselt halvemaks. Kust otsast see meie majandust arendab?

Vedajad on seda seletanud niipidi, et kui nad edaspidi saavad kahe auto asemel saata teele ühe auto, mille mass on lihtsalt suurem, siis tuleb veo omahind madalam ja seetõttu on ka nende teenus naabrite omast konkurentsivõimelisem. Sealt ka see kasu.

Austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Head saadikud! Vabaerakonna fraktsioon ei saa äsja toodud selgitustega nõustuda, need jäid segaseks. Kurb on kuulda, et Euroopa Komisjonilt ei ole erandeid üldse küsitud, vaid otsitakse uusi lahendusi, mis eelkõige teenivad suurvedajate, mitte keskmise ja väikese suurusega ettevõtete huve. Maal elamine on niigi kallis, nüüd lisatakse veel mingid tariifid vedudele otsa. Ja siis imestatakse, miks inimesed põgenevad maapiirkondadest ära ja koonduvad peamiselt Tallinna. Ma arvan, et see lähenemine ei ole õige. Kui need tasud tahetakse kehtestada, siis võiks seda teha nii, et regulatsioon Eesti enda ettevõtjaid kaitseks.
Vabaerakonna fraktsioon toetab Reformierakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid ja teeb samas ettepaneku eelnõu 419 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Vaatame üheskoos läbi muudatusettepanekud, neid on kümme. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Maris Lauri, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada! 

Hääletame!
Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõule 419 tehtud teise muudatusettepaneku, mille esitas Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20, vastu 45 saadikut. Reformierakonna esitatud ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Maris Lauri, palun!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon otsustas jätta arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused 
Ettepaneku poolt hääletas 19, vastu oli 44 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada seda täielikult. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun, Maris Lauri!

Palun hääletada seda punkti!

Palun! Kas oleme valmis hääletama? Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 21 rahvasaadikut, vastu oli 44. Ettepanek ei leidnud toetust. Kuuenda, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada neid täielikult. Vaatame need järjepanu läbi: kuues muudatusettepanek. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma oleksin seitsmenda juures tahtnud ...

Seitsmes muudatusettepanek. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Mul on redaktsiooniline küsimus. Ma toetan seda punkti, aga ma alles praegu märkasin, mitte siis, kui see oli varem arutelul, et siin nimetatakse välisriigi relvajõudusid. Mis välisriike on mõeldud? Kas ikka sõbralikke välisriike? Või on ka vaenulike välisriikide relvajõudude masinad tollest tasust vabastatud?

Kuna me praegu hääletame muudatusettepanekuid, siis te, kolleeg Põlluaas, saate oma arvamust avaldada vastavalt hääletades. Kas ma saan õigesti aru, et te tahate panna selle muudatusettepaneku hääletusele? Henn Põlluaas, kui ma tohin paluda teie tähelepanu hetkeks? Kas te tahate selle muudatusettepaneku panna hääletusele?

Ei, aitäh!

Kaheksas, üheksas ja kümnes muudatusettepanek on samuti majanduskomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada neid täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 419 teine lugemine lõpetada, kuid Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindajad on teinud ettepaneku eelnõu 419 teine lugemine katkestada. Meil tuleb seda hääletada.
Panen hääletusele Eesti Reformierakonna ja Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 419 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Kahe sama sisuga ettepaneku poolt hääletas 21 rahvasaadikut, vastu 45. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 419 teine lugemine on lõppenud.

Tänane 16. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Erki Savisaare, Viktor Vassiljevi, Raivo Põldaru, Arno Silla, Jaanus Marrandi, Aivar Koka, Einar Vallbaumi, Kalle Pallingu, Kristen Michali, Artur Talviku, Kalvi Kõva, Krista Aru, Liisa Oviiri ja Märt Sultsi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 399 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Raivo Põldaru!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 399 oli siin esimesel lugemisel 3. mail. Muudatusettepanekute tegemise tähtaeg oli 16. mai. Majanduskomisjon arutas ettepanekuid 31. mai istungil, kuhu olid kutsutud ka majandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Rahandusministeeriumi esindajad, kes kommenteerisid tehtud muudatusettepanekuid. Enim kõneainet pakkus muudatusettepanek nr 13, mis käsitleb vastutuskindlustuse olemust. Rahandusministeeriumi esindaja selgitaski seda. Rahandusministeerium leiab, et see punkt tuleks seaduseelnõust välja jätta, kuna robotliikurid sarnanevad teiste seda laadi sõidukitega – näiteks elektriline ratastool, pisimopeed, jalgratas, elektrirula – ja nende puhul kindlustuskohustust ei ole. Küll aga pooldasid kindlustuskohustuse kehtestamist Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Nad väitsid, et sellise nõude kehtides saab õnnetusjuhtumeid lahendada paremini ja seda ilma politseiametnike sekkumiseta. Komisjon otsustas selle muudatusettepaneku siiski häältega 3 : 2 eelnõust välja jätta.
Üldse tehti muudatusettepanekuid 17, nendest 16 olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud, üks ettepanek laekus Kalle Laanetilt ja Deniss Boroditšilt. Enamikku ettepanekuid arvestati konsensuslikult, 13. ettepanekut mittekonsensuslikult. Viimane, 17. ettepanek hääletati välja. Deniss Boroditši ja Kalle Laaneti ettepanek oli lisada eelnõusse punkt, millega oleks Eestis tunnustatud ka Hiina, Mehhiko ja Indoneesia juhiluba. See toetust ei leidnud. Kokkuvõtteks ütlen nii, et 15 ettepaneku osas saavutati konsensus, kahe ettepaneku osas mitte.
Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu teine lugemine päevakorda 7. juuniks, teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 14. juuniks ning viia siis läbi lõpphääletus. Kõik need otsused olid konsensuslikud.

Esimese küsimuse esitab Krista Aru. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kas te selgitaksite, mis põhjustel komisjon Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši ettepanekut ei arvestanud? Mis need sisulised põhjused olid?

Sisulised põhjused on toodud seletuskirjas. Toimus hääletus ja see läks selliselt, et oli 2 poolthäält ning 4 vastuhäält. Neid riike Genfi teeliikluse konventsioon ei hõlma. Nende väljastatavate juhilubade osas võib olla kahtlusi. See oligi põhjendus ja komisjoni liikmed hääletasid nii, nagu leidsid õige olevat: 4 häält vastu, poolt 2.

Auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Vaatame läbi eelnõu 399 muutmiseks esitatud 17 ettepanekut. Muudatusettepanekud 1–16 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada neid täielikult. Nimetan need siiski eraldi ära: esimene muudatusettepanek, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksa, üheksas, kümnes, 11., 12., 13., 14., 15., 16. muudatusettepanek. 17. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Kalle Laanet ja Deniss Boroditš, juhtivkomisjoni otsus on jätta need arvestamata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 399 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud. 

Tänane 17. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 409 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!  

Hea juhataja! Head kolleegid! Audiitortegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise eel toimus majanduskomisjonis arutelu 1. juunil. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa ja jurist Taivo Põrk tutvustasid komisjoni liikmetele muudatusettepanekute sisu ja vastasid täiendavatele küsimustele. Muu hulgas kujundati seisukoht Audiitorkojast töö korras laekunud ettepanekute kohta. Komisjoni istungil vaadati läbi muudatusettepanekud ja tehti ka ametlikud menetlusotsused. Kõik muudatusettepanekud olid juhtivkomisjoni tehtud. Ettepanekud leidsid komisjonis arvestamist muudatusettepanekute juurde lisatud selgitustes toodud põhjenduste alusel.
Majanduskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 7. juuni istungi päevakorda ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, suunata see kolmandale lugemisele 14. juuniks ja panna eelnõu lõpphääletusele.
Ma tahan Riigikogu liikmetele öelda, et siin on üks väga hea otsus: see on parandusettepanek nr 2. Me teame, et eelmise sajandi 90-ndate alguses, kui avanes võimalus ettevõtteid asutada, tegid paljud endale aktsiaseltsi. Meil on pereettevõtteid, kellel on karmid audiitornõuded peal olnud. Me tegime parandusettepaneku, et raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri. Väikeaktsionäridel ehk perefirmadel on täpselt samasugused seadusest tulenevad nõuded kui osaühingutel. See vähendab tunduvalt meie ettevõtjate halduskoormust. Aitäh!

Ettekandjale küsimusi ei ole. Täname! Kas soovitakse avada läbirääkimised? Ei soovita. Sel juhul asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Laekunud on 18 muudatusettepanekut. Kuna need on juhtivkomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada neid täielikult, siis lubage mul nimetada vaid muudatusettepanekute numbrid.  Asume neid läbi vaatama. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 18. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 409 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Head kolleegid! Tänane 18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Jaanus Marrandi! 

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 anti Riigikogule üle juba detsembrikuus. Vabariigi Valitsus algatas selle 12. detsembril. Esimene lugemine toimus 8. veebruaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 22. veebruariks ei laekunud Riigikogust eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut.
Eelnõu menetluse kestel pöördusid komisjoni poole korduvalt AS Eesti Gaas ja kodutarbija Allan Tohv, kes tegid ettepanekuid eelnõu muutmiseks. Eelnõu algataja esindaja edastas komisjonile jooksvalt oma seisukohad kirjades sisaldunud ettepanekute kohta. Oma ettepanekutega komisjoni poole pöördunud isikud said võimaluse kohtuda juhtivkomisjoni esindajaga ja osaleda komisjoni istungil või töörühma nõupidamistel, et oma seisukohti tutvustada ja põhjendada. Komisjonile laekus eelnõus sisalduva regulatsiooni kohta kiri ka õiguskantslerilt.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist laekusid töö käigus mõned ettepanekud. Lisaks sõnastas eelnõu algataja esindaja mitu ettepanekut töörühmas aset leidnud arutelude tulemusena. Muudatusettepanekute ettevalmistamine aruteluks juhtivkomisjonis toimus 24. mail komisjoni töörühmas, kuhu olid kaasatud eelnõu algataja esindajad ja AS-i Eesti Gaas esindaja. Eelnõu on kahe lugemise vahel läbi teinud ka keeletoimetuse.
Tuletan hästi lühidalt meelde põhilist diskussiooni, mis selle eelnõu ümber on toimunud. Eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel keerles põhiline arutelu selle ümber, et gaas on teatavasti selline aine, mis kuumutamisel paisub, ja selle gaasi kütteväärtus, mis gaasitorustiku kaudu tarbijateni jõuab, sõltub üsna palju temperatuurist. Ehk kui temperatuur on kõrgem, siis on gaasi kütteväärtus väiksem. Esimesel lugemisel sai siin ära märgitud ka see, et kodutarbijatel ei ole sellist erisust arvestavaid gaasimõõtureid, arvestuse aluseks on olnud valemid. Temperatuuride erinevuse tõttu on kodutarbijad tegelikult süsteemselt maksnud ligi 7% rohkem, kui mõõtjate järgi oleks pidanud. See on just nimelt nende sissekirjutatud valemite tulemus.
Põhiline diskussioon eelnõu kahe lugemise vahel, esimese ja teise lugemise vahel keskenduski sellele, et viia võimalikult väikseks see võimalus, et gaasiarvestuses oleks sisse toodud mingisugused valemid või koefitsiendid. Asi võiks olla reguleeritud analoogselt elektri ja veega, mille puhul me oleme harjunud, et arvestuse aluseks on mõõtjad. Kogu selle pika arutelu tulemusena me jõudsime sinnamaani, et tegelikult kaobki gaasiarvestus senisel kujul enamiku kodutarbijate jaoks ära.
Läheme nüüd edasi muudatusettepanekute juurde, mida on kokku laekunud kümme tükki. Nendest enamik käsitleb sedasama gaasi mõõtmise teemat. Üks neist ehk kõige viimane puudutab seda, mis on vahepeal juhtunud. Kui te võtate selle eelnõu kätte, siis näete, et siia on nüüd kirjutatud maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse muutmise seadus, st sõna "elektrituruseadus" on lisandunud. See on siis kümnes muudatusettepanek.
Kui nüüd hästi lühidalt mõõtjatest rääkida, siis need paigaldatakse kodutarbijatele. Võrguettevõtted peavad need paigaldama 2020. aasta 1. jaanuariks, st on antud üleminekuaeg. Ja see puudutab neid kodutarbijaid, kelle gaasitarve aastas on rohkem kui 750 kuupmeetrit. Sellistele gaasitarbijatele, kellel on näiteks üks elektripliit ehk väiksem tarbimine, ei ole ilmselgelt mõistlik panna gaasimõõtjat, sest kogu selle gaasi hind on lihtsalt niivõrd väike. Seetõttu on siia seadusesse muudatusettepanekutega toodud regulatsioon, et nendel kodutarbijatel on võimalus endale ise, oma raha eest paigaldada gaasimõõtja, samal ajal kui aastas rohkem kui 750 kuupmeetrit gaasi tarbivatele ettevõtetele paigutab selle võrguettevõte. Kui palju see tavaliselt maksma läheb? See oli ka meie komisjoni aruteludes üks põhilisi küsimusi. Sellise gaasimõõtja hind on umbes 100 eurot ja paigaldamise hind 40 eurot, nii et kokku 140 eurot. Tegemist on kaugloetavate gaasimõõturitega. Nii et paari-kolme aasta pärast on meil üsna kaasaegne süsteem ka rakendatud. 
Läheme edasi formaalsete otsustusküsimuste juurde. Majanduskomisjon arutas eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil oma 30. mai istungil. Seal toimus nende kümne muudatusettepaneku arutelu ja komisjoni poole pöördunud kodaniku seisukohtade ärakuulamine. Komisjoni istungile olid kutsutud eelnõu algataja esindajatena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar ja ekspert Rein Vaks ning lisaks neile komisjoni poole kirjalikult pöördunud ja juba eespool nimetatud maagaasi kodutarbija Allan Tohv.
Arutelu käigus selgus, et komisjoni liikmed toetasid üksmeelselt kõiki muudatusi. Ma nimetan siin üheksat muudatusettepanekut. Kümnes muudatusettepanek vajab eraldi tutvustamist. See on ettepanek, mis puudutab elektrituruseaduse muutmist ning on seotud Euroopa Liidu direktiivi 2009/72 artikliga 3 ja veel mõne teise artikliga. Siin on kaks detaili. Kõigepealt, direktiivi kohaselt on müüjal õigus tegutseda, olenemata sellest, millises liikmesriigis ta registreeritud on. Seetõttu muudetakse meie elektrituruseaduse § 15 lõike 1 sõnastust nii, et elektriettevõtjaks võib olla mis tahes Euroopa Majanduspiirkonna riigis registreeritud juriidiline isik ja ettevõttele kehtestatud kapitalinõuded jäävad kehtima. Seni oli see meie elektrituruseaduses sõnastatud nii, et elektriettevõtjaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud või asutamisel olev aktsiaselts või osaühing. See on esimene detail.
Teiseks, elektrituruseaduse § 95 muudatusega võimaldatakse Konkurentsiametil määrata põhivõrguettevõttele ning vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtjale pandud kohustuse rikkumise korral rahatrahv, mille ülemmäär oleks 10% viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest. Sellega võetakse üle direktiivi 2009/72 artikli 37 lõike 4 punktis d nimetatud nõue, mille kohaselt peab reguleerival asutusel – see on Eesti mõistes Konkurentsiamet – olema volitus määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoitavaid karistusi elektriettevõtjale, kes ei täida direktiivist ega reguleeriva asutuse või ameti asjakohasest õiguslikust siduvast otsusest tulenevaid kohustusi. Eestis olid seega väiksemad trahvid, Euroopa Liidu direktiiv näeb ette suuremaid karistusi.
Nüüd on küsimus, nagu ikka niisugusel puhul, kas on mõistlik ühe eelnõu sabas ehk maagaasiseaduse sabas muuta ka elektrituruseadust. Tegelikult oli selle direktiivi rikkumise kõrvaldamise tähtaeg 20. mail, nii et asi on pakiline ja seetõttu on see ka siia eelnõusse lisatud. Samas võib täheldada, et maagaasi- ja elektrituru regulatsioonid on paljuski sarnastest põhimõtetest kantud. Seega olen ma lühidalt rääkinud põhilisest debatist, mis majanduskomisjonis toimus, ja tutvustanud teile ka kümmet muudatusettepanekut.
Läheme nüüd veel formaalsete otsuste juurde. Komisjonis tehti ettepanek võtta maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu täiskogu päevakorda 7. juuniks s.a ehk tänaseks päevaks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada (kõik need otsused olid konsensuslikud) ja saata nimetatud eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 14. juuniks (ka see otsus tehti konsensuslikult). Tänan tähelepanu eest!

Ettekandjale on ka küsimusi. Esimesena palun Krista Aru!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja, te andsite väga põhjaliku ülevaate komisjoni aruteludest. Aga mina lugesin siit seletuskirjast, et komisjon tegeles väga põhjalikult ka ühe kodaniku ettepanekutega. Kas neid kodaniku tehtud ettepanekuid arvestati ja kas ta jäi kogu selle diskussiooniga rahule? 

Mul on väga hea meel selle küsimuse üle. Tegelikult ma oma ettekandes ka märkisin, et meil oli suurepärane võimalus näha komisjonis Eesti Gaasi (n-ö gaasiettevõtja sünonüüm Eestis) ehk süsteemihalduri esindajat ja teiselt poolt kodutarbijat. Ma nimetaksin teda paindliku mõtlemisega kodutarbijaks, kes on väga palju kohtuprotsesse läbi teinud ja kes oli selle asja omale üksipulgi selgeks teinud. Nii et meil oli suurepärane võimalus näha kõige kõrgema tasandi ja kodutarbija tasandi esindajaid. Ja sellest lähtuvalt ma arvan, et see kompromiss, millega sätestati nende gaasimõõtjate paigaldamine – algselt oli sellele, tunnistagem ausalt, ka bürokraatlikku vastuseisu ministeeriumilt –, on tegelikult päris korralik lahendus.
Ma arvan, et see gaasimõõtjate paigaldamine toob Eesti gaasiasjade korraldamise, gaasimajanduse 21. sajandisse, kus ei ole enam ebamäärast valemite ja arvutustega sehkendamist. Mõõtmine on ikka mõõtmine. Seetõttu ma arvan, et see kodutarbija jäi põhiosas nende asjadega rahule. Loomulikult mõned küsimused ikkagi üles jäid. Aga arutelude käigus selgus, et ega siis tarbijat ei kaitse ainult see maagaasiseadus, vaid tegelikult ka konkurentsiseadus, mis ei luba maagaasi hinda igasuguste nüanssidega täiendada, juhul kui süsteemis on mingisugune kadu, mida ikka torustike puhul juhtub. Nii et tegelikult on see siiski ka teiste seadustega reguleeritud. Ma arvan, et rahule jäid selle arutelu kõik osapooled.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Avame läbirääkimised. Esimesena palun kõnetooli Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Viimane küsimus sundis mind siia pukki tulema. Ma pean ka tänama Allan Tohvi: kui see eelnõu meile komisjoni tuli, siis me märkasime tänu temale seal ühte väikest viga. Kõik gaasiettevõtjad olid teinud korralikku tööd ja ministeeriumist tulnud eelnõusse oli koefitsient sisse kirjutatud. Vahel meiega pahandatakse, et me suhtleme ettevõtjatega ja käime neil külas, aga ma arvan, et selle eelnõu puhul just oligi see hea. Ühelt poolt sai ministeerium teada, et gaasimõõtjad ei maksa 2500 eurot, nagu meile algul suurusjärguks öeldi, et selle pärast ei ole võimalik neid eratarbijatele panna. Tänu Eesti Gaasile selgus, et see mõõtja maksab umbes 100 eurot ja paigaldamine 40 eurot. Ja sealt läks kogu see menetlus edasi. Vaieldi pikalt ja sooviti küll siia, teise ja kolmandasse varianti seda koefitsienti panna. Mulle meeldis, et üks Eesti Gaasi juhatuse liige ütles väga selgelt nii: kui väljas on 30 kraadi külma ning mul on mõõtja õues ja sul toas, siis on meie hinnavahe 30%. Temperatuur hakkab siin lihtsalt kaasa mängima.
Tänaseks on kokkulepe ka seaduseelnõusse sisse kirjutatud – need gaasimõõtjad mõõdavad nii temperatuuri kui rõhku ja neil on valmidus minna kaugjuhtimise peale. Mul on hea meel, et Elering valmistab ette programmi "Tark maja". Meil on võimalik oma elektri- ja küttemajandus – kui soovime, siis ka vesi – ühendada selle süsteemiga ja programm hakkab juhtima seda, millal me ühe, teise või kolmanda asja kasutusele võtame.
Ma tahan veel kord tänada Allan Tohvi, kõiki komisjoni liikmeid, ametnikke ja neid, kes selle eelnõuga n-ö kaasas käisid. See ei olnud mitte kerge tee: vaidlust ja kisa oli palju. Aga ma usun, et selle eelnõuga, mis meil praegu siin laua peal on, on rahul nii õiguskantsler, lõpptarbijad kui ka ettevõtjad. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Me asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Kõik kümme muudatusettepanekut on esitanud juhtivkomisjon ja ühtlasi on juhtivkomisjoni seisukoht arvestada neid täielikult. Nii et taas kord ma nimetan vaid numbrid: esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 350 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

19. ja viimane päevakorrapunkt tänasel istungil on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu 420 esimene lugemine. Ma palun algatajapoolseks ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Madisoni!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Käesoleva aasta 6. aprillil algatas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu, mille uus sõnastus lõikes 10 oleks selline: "Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil ei tehta raiet ega teostata metsa väljavedu ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini." Selle muudatuse eesmärgist. Raierahu eesmärk on kaitsta keskkonda looduse tärkamise perioodil, et oleks tagatud linnustiku, loomastiku ja metsamuldade kaitse ning väheneks seenhaiguste levik.
Tulenevalt praktikast, mida on rakendanud ka RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskus, on selline raierahu periood juba üle kümne aasta kehtinud riigimetsades ja olnud soovituslik erametsades. Enamik metsaomanikke on seda järginud, kuid mitte kõik. Ühtlustamaks metsa kasutamist, raiete teostamist ning puidu väljavedu riigimetsas ja erametsas oleks mõistlik seda reguleerida ka seaduses. Kahtlemata on erametsaomanikel õigus ja vabadus hallata neile kuuluvat vara, aga mets on ka meie rahvuslik rikkus, mille eest tuleb hoolt kanda kõige kõrgemal, seadusandlikul tasemel. Kevadel, looduse tärkamise ja lindude pesitsuse ajal on keskkonna tasakaalu tagamine eriliselt tähtsal kohal. Samas on raierahu perioodil võimalik tegelda metsaistutuse, noorendike hooldamise ja metsasihtide puhastamisega.
Seaduse mõjudest. Peamine mõju on kahtlemata see, et seadus aitab vähendada metsa ökosüsteemi tasakaalu häirimist ja samas edendada säästvat metsamajandust. Kui rääkida selle vastavusest Euroopa Liidu õigusele, siis raierahu kehtestamine ka erametsaomanikele vastab igati Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Liidu aluslepingutele. Riigieelarvele see muudatus täiendavaid kulutusi kaasa ei too, sest riigimetsades juba kehtib raierahu periood. Teatud kulu, peab möönma, võib kaasneda erametsaomanikele, kellel kaob võimalus teostada raietöid sellel perioodil. Samas, nagu ka öeldud, enamik eraomanikke järgib seda raierahu soovitust ja see väike vähemus, kes seda ei ole teinud, saab kindlasti ajastada raietöid varasemale ajale. Samuti ei too raierahu kehtestamine kaasa uute õigusaktide vastuvõtmise vajadust. Seadus jõustub üldkorras. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Esimesena palun Peeter Ernits!

Hea juhataja! Hea ettekandja, minu meelest suurepärane idee! Üks mets kuulub riigile, see tähendab meile kõigile, ja teine on eramets, võib-olla üks tükike mulle, teine tükike sulle, kolmas kellelegi kolmandale. Aga reeglid on erinevad: riigimetsas saavad linnud rahulikult pesitseda, erametsas ei saa. Nii et minu meelest oleks see seadus pidanud ammuilma olema. Aga minu küsimus on, miks on mingid jõud selle vastu – loodusseadus ühel pool kehtib, aga teisel pool ei tohi kehtida. 

Aitäh, austatud küsija! Kindlasti võib olla üleloomulikke jõude või muid jõude, kuid seda ma täpsemalt kommenteerida ei oska, kuna isiklikke kokkupuuteid nende jõududega ei ole. 

Jaanus Marrandi.

Tänan! Mina olen asjast niimoodi aru saanud, et see raierahu riigimetsas on hea tahte avaldus ja see puudutab ennekõike lageraiet, mitte kogu raiet. See on esimene teema. Teiseks, ma olen sellel teemal juttu ajanud ka RMK juhtkonnaga. Seal on suhtumine siiski selline, et loomulikult on vaja loodust hoida ja seda püütakse teha, aga tegelik olukord seda alati ei võimalda. Aastad on erinevad ja võib öelda, et seda soovitust ei ole sada protsenti ka riigimetsas järgitud. Mis puudutab erametsa, siis ma julgen küll vastupidist öelda: enamikul juhtudel sellest erametsas ikkagi kinni ei peeta, vähematel juhtudel ilmselt peetakse. Võib-olla teil ei ole sidemeid erametsa haldajate või maaettevõtjatega. Aga ma küsin, miks te arvate, et see seaduse teema on. Miks see peaks just erametsade puhul olema seadusega reguleeritud? See võtab neilt ju raha ära.

Aitäh, austatud küsija! Kahtlemata on ka meil kontakte erametsaomanikega ja meil on väga hea ülevaade nende seisukohtadest, mis ei toeta sada protsenti seda eelnõu ega selle eesmärki. Mis puudutab raha äravõtmist, siis loomulikult oleks metsaomanikele kõige parem see, kui ei oleks raierahu piiranguid, ei oleks mitte mingisuguseid piiranguid. See kahtlemata teeniks Eesti majanduse ja tööstuse huvisid. Samas tuleb leida selline kompromiss ja kesktee, kus oleks kaitstud nii erametsaomanike huvid kui ka üldsuse ja looduse huvid.
Samuti nõustun täiesti, et aastad ei ole vennad. Pigem on küsimus see, miks kehtestas RMK selle üle kümne aasta tagasi n-ö hea tahte avaldusena, kui seda hea tahte avaldust on igal aastal punktuaalselt järgitud. Ja miks just sellest kuupäevast selle kuupäevani? Me teame, et mõne aasta aprilli lõpus on veel paks lumi maas, aga teisel aastal õitsevad siis juba sinililled. Jah, aastad ei ole vennad. Seega ma täiesti möönan, et perfektne see lahendus ei ole ega saagi mitte kunagi olema. Alati on teatud huvigruppe või osapooli, kellel jääb midagi saamata või kelle huvid pole täielikult kaitstud, st nii, nagu need võiksid olla.
Seega, perfektset lahendust ei olegi olemas, kuid kahtlemata on selle teema püstitus seadusandluse koha pealt tähtis, kuna metsaga seotud küsimused on praegu ühiskonnas aktuaalsed. Ja kui me vaatame raiemahtusid ja metsa pealekasvu, siis see ei ole ainult teatud huvigruppide pärusmaa. See on temaatika, mis on kogu ühiskonna, üldsuse huvides ja mida tuleb arutada kõige kõrgemal, parlamentaarsel tasandil. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Ma ei saanud täpselt aru, kust te oma väite võtate. Kas teile on siis teada, kui suures ulatuses sellest leppest riigimetsades kinni peetakse? Niipalju kui mina aru saan, on ennekõike tegemist looduskaitseliste piirangutega aladega, kus nii või teisiti ei olegi võimalik metsa raiuda. Nagu kolleeg Marrandi ütles, ei peeta sellest ju ka riigimetsades päriselt kinni ja ka härra Ernits püüdis meile öelda, et tegelikkuses sellist asja ikkagi ei ole. Teie ettepanek on see seaduses lihtsalt keelata. Kust teil selline idee tekkis? 

Aitäh, austatud küsija! Kui teil on infot, et raierahu perioodi kehtestajad ei pea ise sellest piirangust kinni, siis on see kindlasti väga vajalik info, mis tuleks ka avalikuks teha. Miks on siis RMK juba üle kümne aasta tagasi kehtestanud raierahu perioodi, mille jooksul lageraietöid ega metsa väljavedu ei teostata, kui seda piirangut tegelikult ei täideta? Meile teadaolevalt, kui vaadata RMK käitumist, on nad vähemalt avalikkusele presenteerinud, et see raierahu periood kehtib. Kui see päriselt ei kehti, siis ma arvan, et see oleks avalikkusele väga oluline informatsioon, kui Riigimetsa Majandamise Keskus, kes omab umbes 50% Eesti metsavarudest, ei täida omaenda seatud piirangut raie teostamisele.
Eelmine küsimus oli seaduse reaalse mõju kohta. Tegelikult, kui me räägime raha vähenemisest või tööstuse kokkutõmbumisest sellise raierahu perioodi tõttu, kus ei teostata metsa väljavedu ega lageraiet, siis see puudutab ainult 0,2% erametsaomanikest. Ja see informatsioon tuleb otse erametsaliidult.

Jaanus Marrandi teine küsimus, palun!

Tänan! Ma vaatan, et teil on selles asjas väga mustvalge lähenemine. RMK loomulikult püüab kinni pidada raierahust kui hea tahte lepingust ja teebki seda ennekõike lageraie puhul. Aga nagu öeldud, aastad ei ole vennad, nii et mitte sada protsenti ja mitte alati.
Nüüd arvamusest, et erametsaomanike puhul võiks seadusega ära keelata igasuguse raie. Kui hea ja austav erametsaomanik, kes loodusest lugu peab, võtab kirve selga ja teeb oma metsas harvendusraiet või valgustusraiet, siis ei ole selle mittelubamine küll proportsionaalne samm. Ja ei ole ka kuidagi mõistetav, miks peaks seda tegema mingi seaduse põhjal. Erametsaomanikud võivad täpselt samamoodi võtta vastu hea tahte avalduse ja püüda sellest siis täpselt nii palju kinni pidada, kui vaja on. Asi ei ole ilmtingimata ja alati käskudes-keeldudes – maailm ei ole mustvalge.

Aitäh, austatud küsija! Mul on rõõm kuulda sotsiaaldemokraatide suust, et maailm ei ole käskudes-keeldudes kinni, sest mul on tekkinud mingi muu arvamus. Aga tulen tagasi küsimuse juurde. Nagu ma ütlesin, see ei olegi must ja valge. Ma ei öelnud, et see on must ja valge. Ja intelligentse inimese kombel oleks viisakas lasta mul lõpuni ära vastata, mitte segada vahele. Aitäh, härra Marrandi!
See eelnõu on esimesel lugemisel ja ma ei ütlegi, et siinne lahendus on perfektne. Mul on hea meel, kui te teete teiseks lugemiseks muudatusettepaneku. Minule teadaolevatel andmetel toetas ka juhtivkomisjon ehk keskkonnakomisjon seda eelnõu eesotsas komisjoni esimehe, teie fraktsioonikaaslase härra Rainer Vakraga. Seega te võite kindlasti ka fraktsiooni ruumides selle temaatika üle edasi väidelda. Nagu te ütlesite, me võime teiseks lugemiseks täpsustada, et näiteks lageraiet ei tehta, aga harvendusraie on teatud piirangutega lubatud. Nii et ma arvan, et teie ettepanekud on teretulnud ja väga heaks aluseks intelligentse debati pidamisele. 

Aitäh! Head kolleegid, olgu meelde tuletatud, et tõepoolest ei ole vahelehõiked Riigikogus hea tava. Nii et laseme nii küsijal küsida kui ka vastajal vastata. Nüüd aga Artur Talvik, palun!

Hea aseesimees! Hea ettekandja! Vabaerakonna fraktsioon kohtus täna erametsaliidu esindajatega ja rääkisime igasugustel metsandusteemadel. Kõige suuremaks probleemiks täna arutatavate seadusmuudatuste puhul pidasid nad just nimelt seda raierahu kehtestamist. Kas te selle seaduseelnõu tegemise käigus – sa ise mainisid mitu korda erametsaliitu – olete kohtunud erametsaliiduga? Kas nad on teile selle seisukoha edastanud?

Aitäh, auväärt küsija! Oleme kohtunud. Üleeile oli meie fraktsioonil kohtumine erametsaliidu juhtkonnaga, kellega me rääkisime ka laiemalt metsaküsimustest, mille üks osa oli kahtlemata see eelnõu. Nad on väljendanud oma arvamust, et sada protsenti nad seda toetada ei saa. Nende jaoks võib sellega tekkida palju ohte. Samas me ei saa lähtuda eelnõude elluviimisel ainult ühe huvigrupi huvidest, vaid lähtume laiemast vaatevinklist. Aga me oleme ka öelnud, et selle eelnõu menetlemise käigus me oleme igati avatud selle täiendamisele, ettepanekute tegemisele. See ei tähenda, et kolmanda lugemise lõpus peaks selle eelnõu just sellisel kujul vastu võtma, nagu see praegu must valgel kirjas on. 

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Kui 15. aprillist 15. juunini tuleb metsas raierahu, siis ma mõtlen, et paljud inimesed on harjunud sellega, et need kaks kuud peab tööd tegema. Kui nad metsas ei käi, siis mida te nendele tööks pakute? Kas nad lähevad kõik puhkusele või mis saab sellest suurest arvust inimestest, kes on harjunud ikka tööd tegema? 

Aitäh, austatud küsija! Loomulikult nõuab see tööde planeerimist, nii nagu seda on teinud ka Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on üldjuhul sellest heast tavast kinni pidanud. Tuletame meelde, et RMK omab umbes poolt Eesti metsavarudest ja nemad planeerivad oma tööd niimoodi, et saekaatritel ja metsatööstusel oleks varud selleks perioodiks, kui nad ei saa teha raietöid ega metsa välja vedada.
Sama saatus ootaks kahtlemata ees ka erametsaomanikke, kes peaks oma töid täpsemalt planeerima. Nagu juba kord mainitud sai, puudutaks see reaalselt ainult 0,2% erametsaomanikest. Loomulikult on see nende inimeste jaoks tähtis küsimus, aga tööde planeerimise käigus annab kindlasti neid metsatöid ajastada. Ja nagu ka öeldud sai, need kuupäevad ei ole kivisse raiutud, need ei pea olema lõplikult nii seaduses määratud. Selle eelnõu puhul on need kuupäevad üks ühele üle võetud RMK kehtestatud raierahu heast tavast. 

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja, sa pidevalt rõhutad, et see mõjutab ainult 0,2% erametsaomanikke. Kuidas sa saad seda väita, kui sa keelad kõikidel erametsaomanikel metsatööde tegemise? Samas sa lubad, ma vaatan, puid istutada, noorendikke hooldada, metsasihti puhastada. Metsasihtide puhastamine tähendab tihti ka puude langetamist – see sõltub sellest, kui tihti seal midagi tehakse. Aga põhjenda mulle seda protsenti. Sa võib-olla tead täpselt, kui palju meil erametsaomanikke on. Mina tean, aga ma küsin ka sinu käest seda. Kas tõesti on see protsent ainult 0,2? Kuidas seda võtta? Mina käin sel ajal endale metsas küttepuid tegemas.

Aitäh, austatud küsija! Kindlasti me ei räägi siin küttepuude tegemisest ega selle keelustamisest. Minu andmed pärinevad erametsaliidult, kus on üle 100 000 Eesti erametsaomaniku. Liidu väitel sõltub neist 0,2% sel perioodil raietöödest ja metsa väljaveost. Sellised on nende andmed ja selle põhjal ma nii ka väidan. Ma arvan, et neil ei ole mitte ühtegi põhjust mulle valetada või meile valeandmeid esitada.
Mis puudutab küttepuude tegemist või metsasihtide puhastamist, istutamist, siis loomulikult kätkeb see endas ka näiteks haigete puude mahavõtmist. Juba enne – kui ma õigesti mäletan, siis härra Marrandi küsis sama asja – ma ütlesin, et see on ideaalne koht muudatusettepaneku tegemiseks. Võiks näiteks täpsustada, et on keelatud teha lageraiet või et teatud pinnal ei tohi raiel mingist tihumeetrist üle minna. Seda kõike annab täpsustada, seda annab parandada. Nii et kui teil on häid ettepanekuid, siis need kõik on teretulnud. 

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja, oskate te öelda, milline on teiste riikide praktika? 

Aitäh, austatud küsija! Kahjuks ei oska. Me ei ole tavapraktika kohaselt võtnud üle teiste riikide kogemusi, vaid oleme järginud riigisisest eeskuju. Ehk see eelnõu tuleneb ainuüksi Riigimetsa Majandamise Keskuse heast tavast, mis on kehtinud üle kümne aasta. Kuid loomulikult ma võin teiseks lugemiseks välja otsida näiteid lähiriikidest, näiteks Lätist, Leedust ja Soomest. 

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma teen kõigepealt väikese repliigi. Ma näen siin mingit dissonantsi. Täna päeval oli siin väga tuline arutelu kuusikute ja kuuskede raiumise teemal. Kogu progressiivne inimkond oli üksmeelselt metsa ja looduse kaitse eest väljas. Nüüd ma näen, et siin käib selline paras irisemine. Ärge irisege! Mõelgem selle peale, et raierahu on selleks, et me ei kahjustaks oma kanaliste ja teiste sel ajal pesitsevate lindude populatsioone ega loomade populatsioone. See on loodusrikkuse küsimus, mida ei ole võimalik täpselt palkidesse ümber arvutada.
Ja jutt käib metsa väljaveost ja raierahust. Need on asjad, mida on võimalik ette planeerida. Raiumine käib põhimõtteliselt talvel. Ja puu, mis on tarbepuuks mõeldud, langetatakse vastutuult veebruaris vana kuu ajal. Vaat niimoodi! Nii et ärge irisege! Lugupeetud ettekandja, kas te võite meile öelda, kui suur on üldse see tihumeetrite maht, mis erametsast välja veetakse? 

Aitäh, auväärt küsija! Vastan repliigi korras teie sissejuhatusele. Kahtlemata on ka siin saalis labiilseid inimesi, kes räägivad ühel tunnil ühte ja teisel tunnil teist. Aga see on paratamatus ja eks see ole ühiskonna peegel – rahvasaadikutel on vaba voli rääkida, mida nad soovivad. Nii paraku on, kas see meeldib meile või mitte, peame sellega leppima. Tihumeetrite arvust nii palju, et erametsaliit ütles meile, et sel perioodil jääb see heal juhul 5000 – 10 000 tihumeetri kanti. Kuid ma saan loomulikult täpsed andmed välja otsida ja ka järgmisel lugemisel ette kanda. 

Aivar Kokk, teine küsimus, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen ikkagi uuesti tagasi selle teema juurde, et kaks kuud on keegi tööta ja sa ütled, et tehku midagi muud. Kõigil erametsaomanikel ei ole saekaatreid. Kui sa arvad, et meil kõigil on saekaatrid, siis sa eksid. Minu ettevõttel küll oli kunagi saekaater, aga eraisikuna mul ei ole seda olnud. Eramets on mul aga olemas. Miks keegi püüab minu majandamist ja minu ettevõtmisi reguleerida sellega, kas ma võin mingil kuupäeval metsa minna või mitte? 
Ja kas me siis kaheks kuuks paneme ülejäänud ettevõtluse ja tööstuse kinni? Nagu sa tead, annavad metsandus ja puidutööstus kokku 4,6% SKT-st. Need annavad tööd 35 000 inimesele, nende käive on üle 3 miljardi ja eksport on kolm korda suurem kui import. See on Eestis üks tugevaimaid tööstusharusid, aga meie hakkame siin mingit mõttetut juttu ajama: kui puu sel ajal maha ei kuku, siis linnupesa on, aga kui kukub, siis enam ei ole.

Head kolleegid, ma palun küsimuse esitamisel piirduda ühe minutiga.

Aitäh, auväärt küsija! Kahtlemata me ei räägi ühe puu kukkumisest või ühe puu väljaveost, me räägime metsa raiumisest ja metsa väljaveost. Need on kaks väga erinevat terminit. Me võime küll demagoogitseda ja kõik ühte patta panna, kui te soovite, aga need ei ole faktid, see ei ole tõelisus. Kui me räägime inimestele muu töö otsimisest, siis ma ei ole öelnud, et otsige selleks perioodiks muu töö. Ma ütlesin, et töid ajastatakse, nii nagu tehakse seda ka RMK-s. Kui te sellega rahul ei ole, siis kahtlemata on teil koalitsioonierakonna saadikuna võimalik teha valitsuse tasandil ettepanek RMK-le, et võiks selle raierahu üldse ära unustada. Tühistame ära! See on ka üks variant. Praegune idee võtab üks ühele eeskuju riigimetsa raierahu heast tavast, me laiendame seda erametsaomanikele, mis toob kahtlemata kaasa ka tööde ajastamise.
Nagu te ise ka väga hästi teate, sel ajaperioodil ei seisa mitte ükski saekaater, mitte ükski tööstus. Eelmiste kuude jooksul on kogutud varusid, et need tööstused saaksid edasi töötada sel perioodil, kui lageraiet ei saa teha. Kui me räägime erametsaomanike huvidest, et miks me võtame neilt õiguse majandada metsa sel perioodil, siis on olemas sellised asjad nagu ühiskondlikud huvid. On olemas laiemad sektorid, kus ei piirduta ainult isiklike huvidega, nagu riigimets, eramets, loodus, ühiskond. Seega me võime öelda küll, et jah, loomulikult, me rikume mingil määral erametsaomanike õigust majandada metsa siis, kui nad vähegi tahavad. Seda me kahtlemata teeme, aga see on laiema üldsuse huvides. Nii see ongi.
See on umbes sama asi, kui me näiteks rikume inimeste õigust minna üle riigipiiri. See on tema vabaduse piiramine, aga see on üldsuse huvides, et meil ei tekiks mingisugust diplomaatilist konflikti. Me võime hakata võrdlema ükskõik millega, kus me piirame eraisiku või eraomaniku tegevusvabadust. Kuid seda tulebki riiklikul tasemel teha, kui see läheb vastuollu üldsuse ja ühiskonna huvidega. Praegu, kui seda piirangut rakendab Riigimetsa Majandamise Keskus, kes omab poolt metsa ja kes ka metsa majandab ning kus samuti töötavad inimesed, kus on saemehed ja kus saekaatrid sõltuvad sellest toodangust, me ei saa rääkida sellest, et me piirame kellegi õigusi langetada metsa ja võtame talt justkui seaduslikult eraomandi ära.

Priit Sibul, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Ma tõesti arvan, et see teie ettepanek ei ole väga mõistlik. Te viitasite, et erametsaomanike esindajad käisid teie fraktsiooniga kohtumas, ja teie erakonna esimees ütles natuke aega tagasi, et metsi raiutakse talvel. Kas te päriselt kuulsite, et nad teile niimoodi rääkisid, või see on teie interpretatsioon?

Aitäh, auväärt küsija! Erametsaomanikud kinnitasid meie seisukohta ja arvamust, et parim metsa langetamise aeg on jaanuar-veebruar, kõige külmem periood. 

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Talvel on meil selline asi nagu jõulurahu ja suvel on riigimetsas raierahu. Kust peavad metsaelanikud – põdrad, rebased, tedred – teadma, et kusagil on eramets, kusagil on riigimets ja kusagil on neil natukene aega rahu? Kas peaks äkki ka ainult riigimetsas jõulurahu kehtestama ja erametsas selle ära lõpetama? 

Aitäh, auväärt küsija! Ma arvan, et tegemist on väga huvitava mõttega, mida võib edasi arendada ja algatada diskussiooni. Samuti tuletan meelde, et igal Riigikogu liikmel on õigus algatada seaduseelnõusid. 

Rainer Vakra, palun!

Aitäh! Mul on konkreetne küsimus, mis puudutab seda ühelauselist seaduseelnõu. Te kasutasite ühtesid numbreid ja minu meelest on selles debatis numbrite korrektsus äärmiselt oluline. Te mainisite, et selle kahe kuu jooksul puudutab see piirang ainult 5000 – 10 000 tihumeetrit. Kas ma tõesti kuulsin neid numbreid õigesti?

Aitäh, auväärt küsija! Te kuulsite neid numbreid õigesti, kuid loomulikult ma võisin faktidega eksida. Ma ütlesin seda oma mälu põhjal, aga ma lisasin kohe nende numbrite ütlemise järel, et ma täpsustan neid teiseks lugemiseks, et numbrid oleksid korrektsed. 

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Ma palun komisjonipoolseks ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu algatas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 6. aprillil. Eesmärk on tagada metsaseaduse § 40 lõikega 10 loomastiku kaitse nende sigimisperioodil, seega mitte lubada raiet ega metsa väljavedu ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu ühel istungil, 16. mail 2017. Komisjoni istungil tutvustas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arno Sild eelnõu ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Samal istungil tegi komisjon ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks 16. juuni 2017 kell neli.
Mis siis 16. mail komisjonis toimus? Kõigepealt olid sinna lisaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindajale Arno Sillale kutsutud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk ja Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Merike Laidvee. Härra Sild selgitas, et tema erakond on selle eelnõu algatanud ja eesmärk on kehtestada kahekuuline raierahu erametsaomanikele. Loen ette väikese lõigu ministeeriumi esindajate arvamuse kohta. Marku Lamp, vastava valdkonna asekantsler, märkis, et raierahu rakendatakse riigimetsades uuendusraie korral ning mitu organisatsiooni on selle juba isealgatuslikult kehtestanud ka erametsades. Kevadist metsamajandamise head tava tuleks metsaomanikel kindlasti rakendada, kuid seadusega raiekeelu kehtestamine võib olla väga piirav ning ebaõiglane just väikeomanikele. Samuti sunniks kevadsuvine raierahu tegema metsatöid sellele eelneval või järgneval perioodil ning intensiivsem majandamine kahjustaks metsa tõenäoliselt rohkem kui siis, kui töid saaks jagada kogu aasta peale. Seejuures on koostöös ornitoloogidega plaanis metsanduse arengukava koostamisel hinnata, millistele liikidele on kevadine raie ohtlik ja kui ohtlik see neile on.
Mida komisjoni liikmed eelnõu ettekandjalt küsisid? Andres Metsoja küsis, kas eesmärk on kehtestada täielik raierahu või on mõeldud teatud raieliiki, nagu näiteks RMK puhul. Eelnõu koostanud erakonna esindaja väitis, et eelkõige on mõeldud lageraiet, aga eelnõu kohaselt tuleks keelata mis tahes raie ja metsa väljavedu ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. Ta põhjendas, et sel perioodil on pinnas väga pehme ning rasked masinad lõhuvad metsateid. Valeri Korb tundis huvi, milliseid töid üleüldse sel perioodil erametsas teha saaks. Ettekandja selgitas, et raierahu perioodil on võimalik tegeleda näiteks metsaistutamise, noorendike hooldamise ja metsasihtide puhastamisega. Selle peale ütles ministeeriumi esindaja, et RMK tegeleb raierahu ajal nii noorendike kui metsa hooldamisega ja oma suurusest tulenevalt on neil tõesti lihtsam töid jagada. Nad haldavad tervikuna 50% Eesti metsadest, millest küll omakorda 40% on vähemal või rohkemal määral kaitse all. Eraomanikel pole selliseid võimalusi ja nende jaoks oleks tegemist väga olulise piiranguga.
Omalt poolt tahan teha mõned täpsustused selle kohta, mis siin vahepeal kõlanud on. Loomulikult ei ole erametsaliit olnud mitte seisukohal, et neil on natukene keeruline seda toetada, vaid nad on pidanud seda üldse üheks kõige piiravamaks eelnõuks. Teiselt poolt tuleb tunnistada, et nii radikaalset piiramist, nagu näeb ette see eelnõu, ei teosta RMK ka riigimetsades. Kordan üle, et RMK lähtub esiteks ilmastikust, sest kevad võib tulla hiljem või varem. Põhimõte on ikkagi selline nagu Maanteeameti suhtumine naastrehvidesse: kui lumi on 1. aprillil, 1. mail või 1. juunil maas, siis ikkagi võib veel naastrehvidega sõita. Ehk tegelikkuses kasutatakse talupojamõistust – ei ole lihtsalt kuupäevad must valgel seina külge kinnitatud ega sellest lähtutud. Teiselt poolt on puhastusraie ja muud sellised metsatööd tegelikult olnud ka sellel perioodil lubatud, mida see eelnõu edaspidi erametsades, üldse Eesti metsades ei luba.
Kokku võttes tuleb öelda, et see on väga mahukas ja selge piirang, mis mõjutab metsatööstust. Olen ühe meie eelmise päevakorrapunkti, s.o metsaseaduse muutmise eelnõu 396 tõttu viimasel ajal väga palju kokku puutunud metsaettevõtetega. Sellist jõulist piirangut ei olegi keegi varem välja käia julgenud ja põhjus on hästi lihtne – see lööb tõsiselt erametsaomanikke, lööb metsatööstust. Tegelikkuses ei varu tänapäeva Eesti tingimustes keegi metsa kaheks kuuks ette. See tähendaks seda, et mingil hetkel oleks metsalangetamise intensiivsus väga kõrge ja teisel hetkel masinad seisaksid.
Mina ütlen selle peale: sõbrad EKRE-st, tere tulemast minu paati! Te olete selgelt veel julgemaks läinud. Muidu te kritiseerite mis tahes mõtteid, aga selliste piirangute peale ei olegi siin saalis keegi varem tulnud. Nii et ma ütlen veel kord: tere tulemast! Siin on, mille üle arutleda. EKRE fraktsioon tervikuna on selle eelnõuga näidanud, et nad on muutumisvõimelised ja õpivõimelised ning teevad tihti otsuseid ikka selle põhjal, kustpoolt tuul puhub. Nii et mul on hea meel näha, et keskkonnatuuled puhuvad teie puhul igal juhul soodsalt.
Ka komisjon otsustas seda eelnõu toetada, küll klausliga, et me palume ministeeriumil ikkagi üle vaadata need põhimõtted, vaadata üle ajaperiood ja vaadata üle, mis tingimustes on see mõistlik. Lähtepunkt, et me arutaksime ühiskonnas edasi raierahu kui mõistet, on igal juhul tervitatav. Seetõttu keskkonnakomisjon seda eelnõu toetas ja tegi ühtlasi ka otsused määrata ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra ja võtta see tänaseks, 7. juuniks päevakorda. Ühtlasi tehti ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on 16. juuni 2017. Kõik otsused tehti konsensuslikult.
Nii et edu ja jõudu meile selles töös! Ma usun, et sellised julged mõtted viivad meid kindlasti edasi. Küll aga arvan ma, et nii erametsa kui riigimetsa tuleks, nii nagu me täna ka metsaseaduse puhul arutasime, vaadata ühe mõõdupuu järgi ja lähtuda samadest reeglitest. Aitäh!

Ettekandjale on ka küsimusi. Esimesena palun Martin Helme!

Aitäh! Kogu selle eelnõu mõte ongi, et ühed reeglid kõigile. Aga suurepärane on seda kuulda, kuidas te kiidate, et Konservatiivne Rahvaerakond on julge ja jõuline. Tõepoolest, oleme kõige julgem ja jõulisem erakond Eestis. Ja nagu ma aru saan, on see lausa nakkav. Komisjoni istungil õnnestus meil sotse inspireerida, nii et neile vähemalt ajutiselt selgroog tekkis, sest teie toetasite seda eelnõu. Mul on küsimus, kas teie fraktsioon ka seda toetab. 

Aitäh! Kordan üle selle eelnõu põhimõtte, et me räägime raierahust, ja seda meie fraktsioon toetab. Aga muidugi sellisel kujul maaelu hävitamist, nagu on teie tõesti julge ettepanek, ma arvan, meie fraktsioon ei toeta. Kordan veel kord, et esiteks on väär eelnõus ühe lausega (selgelt) öelda, et sigimisperiood on 15. aprillist 15. juunini, sest see oleneb aastaaegadest. Teiselt poolt on valed need numbrid, mida eelmine ettekandja kasutas, ehk 5000 – 10 000 tihumeetrit. Sõbrad, läheme metsa ja vaatame – see on võib-olla mõne mehe küttepuude arv. Me räägime ikkagi kaheksast miljonist tihumeetrist aastas, mis erametsast raiutakse. Mis tahes matemaatikaga tuleb välja, et siin on lausa nulle puudu, me ei räägi mitte esimeste numbrite kõikumistest. Ma usun, et kui see seadus sellisel kujul vastu võtta, siis kõikvõimalikud EKRE jutud, kuidas nad puhuvad majandusse uut hingamist või seisavad maaelu eest, võib ära lõpetada. Ja te, sõbrad, võite oma asjad ka kokku pakkida. 

Jaak Madison, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Kindlasti pakivad asju need, kes tahavad. Ja kui te tunnete, et peab hakkama asju pakkima, siis võite seda oma erakonnaga teha. Meie seda kindlasti ei tee. Kuid praegu on mul nagu déjà vu tunne. Te toetasite komisjonis konsensuslikult meie algatust. See on tõesti kiiduväärt ja näitab mitte meie õppimisvõimet, sest meie oleme alati olnud kindlalt oma asja eest väljas, vaid pigem teie õppimisvõimet, kuna te olete muutnud tuule suunda ja hakanud hoopis meie eelnõusid toetama. See on väga tänuväärne ja tore ja me kiidame teid selle eest.
Kuid mis vahepeal juhtus? Kas pärast seda, kui komisjon toetas meie eelnõu, erakonna esimees natukene hurjutas teatud komisjoni liikmeid? Praegu te olete väga kriitiline meie suhtes ja räägite maaelu hävitamisest, kuigi minu meelest olete hoopis teie olnud aastaid koalitsioonis need, kes on järjepidevalt vähendanud talupidamiste arvu üle Eesti. Ja kui me räägime kaheksast miljonist tihumeetrist, siis me räägime terve aasta lõikes. Meie räägime praegu sellest mai- ja juunikuu perioodist, kui palju siis metsa raiutakse. Ja seal me räägime mõnekümnest tuhandest tihumeetrist. Nagu ma ütlesin, ma täpsustan neid numbreid, kuid kaheksast miljonist te rääkida ei saa. Ärge valetage! 

Aitäh! Hea kolleeg! Soovitan selgelt ja rahulikult mõelda, enne kui te iga kord suu lahti teete. Ma usun, et te suudate teha neid arvutusi. Kordan, et tean väga hästi, et kaheksa miljonit on aastane raiemaht. Olen kohtunud nii organisatsioonide kui ka metsameestega ja võin öelda, et keskmiselt võib selle numbri ikkagi jagada kuudega. Jah, see oleneb ilmastikust ja aastaajast, aga ei ole nii, et kahel kuul on 5000 ja 10 000 tihumeetrit ning järgmisel kuul võetakse metsast kolm miljonit. Te võite selle kaheksa miljonit – ma ütlen veel kord, see oleneb ilmastikust – jagada 12-ga Eesti tingimustes ja te saate selle tulemuse. Ja see number on hoopis midagi muud.
Teiseks pole põhjust teiega siin arutada, kes on enne, kes mitte. See ei ole praegu ka tähtis. Kordan üle, et idee on iseenesest hea. Oleme seda ka keskkonnaministriga arutanud, vastasel juhul ei oleks keskkonnakomisjon seda eelnõu ju toetanud. Toetan seda ka ise edaspidi. Aga sellel eelnõul – minu kui komisjonipoolse ettekandja kohustus on seda öelda – on väga palju ja väga olulisi vigu, mis on võib-olla tulnud teadmatusest või vähesest teema valdamisest. Aga minu meelest on oluline need teemad siin üle käia ja rahulikult läbi arutada, mis on kehvasti ja mis on valesti. Minu kohus on teile edasi anda see, mis komisjonis toimus. 

Helmut Hallemaa.

Eesistuja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Raierahu on kindlasti oluline asi, aga sa tõid välja ka selle probleemistiku ja mainisid, et Keskkonnaministeeriumist on oodata – ootate teie ja ootame meie – põhjendusi. Kas see aeg, 16. juuni on nendega kokku lepitud? Kas nad suudavad selleks ajaks neid põhjendusi pakkuda? 

Aitäh! Me ei ole andnud tähtajaks 16. juunit. Meil on siin Riigikogus igal juhul sügiseni aega. Ma usun, et ministeerium võiks selle küsimusega tegeleda küll ja Eesti riik tervikuna võiks õppust võtta pigem RMK-st, mitte siin Riigikogus seda sellisel kujul, kuupäevaliselt ette kirjutada.
Ma ütlen veel kord, et minu meelest on Maanteeameti lähenemine, olenevalt ilmastikust naastrehvide kasutamise näide hästi lihtne ja hästi arusaadav. On aastaid, kui lumi on põhimõtteliselt juunikuus maas ja on lubatud naastrehve kasutada, ja ka vastupidi. Selline must valgel üherealine seadusmuudatus võib lõppkokkuvõttes rohkem kahju kui kasu tuua. Seetõttu ma tõesti arvan, et sellisel lihtsal kujul seda keerulist probleemi lahendada ei saa. Selle eelnõu idee, ma kordan veel kord, on mõistlik ja hea, aga antud juhul on nagu kirvega kurge püüdma tuldud. Seda eelnõu tuleks kindlasti lihvida ja kõvasti tööd teha, kui tahaksime sellega edasi minna.

Mart Helme, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma veel kord tuletan meelde, kuidas siin päeval kirvega kurge püüti, arutledes kuusikute raiemahtude ja aastate üle. See oli tõeline kirvega kure püüdmine. Tervelt pool saali jooksis, kirves käes, ringi ja karjus kõva häälega, teie kaasa arvatud.
Mis puutub maaelu hävitamisse, siis lugupeetud ettekandja, teie erakond on olnud valitsuses ja selle aja jooksul on Eesti kattunud mahajäetud majade ja tühjade küladega. Nii et meid, EKRE-t, süüdistada Eesti maaelu hävitamises on totrus. Ja kui te tahate, me teeme teile ekskursiooni saeveskitesse, ja te näete, missugused tohutud palgivirnad seal saagimist ootavad. Töid on võimalik planeerida. Ja veel: arvestage ka tetrede, metsiste ja muude lindude ja loomade eludega, mida ei ole võimalik päriselt eurodesse ümber arvestada. Nüüd, minu küsimus on, kas te hääletasite selle eelnõu saali tulemise poolt või vastu.

Aitäh! Kõik keskkonnakomisjoni liikmed hääletasid konsensuslikult, nii nagu ma seda ka juba ütlesin, selle eelnõu poolt, et see siia saali jõuaks. Võtan rõõmuga vastu teie kutse ja loodan, et see ei jää sõnadeks. Peale 19. juunit läheme saeveskisse, kus on kaheks-kolmeks kuuks saematerjal ette kogutud. Teeme selle koos ära, oleme selles kokku leppinud ja jään seda rõõmuga ootama.
Mis puudutab kakkusid, kullilisi ja ka maas pesitsevaid kanalisi, siis nagu ma ütlesin, Keskkonnaministeeriumil on kavas koos ornitoloogidega põhjalikult läbi uurida see teema, kas see piirang on mõistlik või mitte. Kui ajalukku minna ja maaelu hävitamisest rääkida, siis ju keegi IRL-ist ja ka Artur Talvik Vabaerakonnast viitasid, et see punkt on tegelikult erametsaliidule ja erametsaomanikele metsaseaduses kõige valusam. Muuseas, isegi valusam kui see punkt, mida me koos teiega siin mõned tunnid tagasi toetasime, andes Vabariigi Valitsusele õiguse metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piirangud uuendusraie langi pindalale ehk lageraie pindalale, kui on põhjust ja alust eeldada, et raiemaht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Nii et see on nende jaoks väga suur murekoht. Esiteks, aastad on erinevad. Teiseks, väiksematel metsaomanikel ei ole võimalik oma töid selliselt planeerida nagu RMK-l, kes tegelikkuses on ju ikkagi, ma rõhutan, sellel ajal piiranud ainult lageraiet, mitte muid metsapuhastustöid.
Ehk veel kord: selle ühelauselise seaduse vastuvõtmine sellisel kujul võib tõesti teatud sektorites väga hävitava mõjuga olla. Aga ma olen teiega nõus – selle tõttu ma seda ütlengi ja kiidan teid – ja arvan, et meil on palju ühist selles osas, et on tõesti loodusväärtusi, mida eurodes mõõta ei saa. See on minu meelest hea signaal, et EKRE tervikuna pöörab aina rohkem tähelepanu loodusele, keskkonnale. Mulle tundus pidevalt, et teie väitel ei eksisteeri ei kliima soojenemist ega muid keskkonnaalaseid küsimusi. Seetõttu ma ütlesingi, et tere tulemast meie paati – keskkond on olulisem kui nii mõnigi muu teema. Nii et aitäh teile selle eest!

Martin Helme, teine küsimus.

Aitäh, härra asespiiker! Hea ettekandja! Ega kliima soojenemist tõepoolest ei eksisteeri, kliima muutub. Aga mulle on ikkagi täiesti arusaamatu – ja jäi ka eelmisest vastusest arusaamatuks – see, et kui te komisjonis toetasite seda maaelu, metsanduse ja eraettevõtluse hävitamist ja kohutavat kure kirvega püüdmist, siis nüüd te siin kuidagi nagu häbenete seda. Kuidas niimoodi, kuhu see selgroog kadus? Ega ilmaasjata ei kutsuta sotse millimallikateks, et nad on roosad ja ilma selgroota. Kuidas siis niimoodi, et te komisjonis kirglikult toetasite seda eelnõu, aga siin teete selle maatasa? Mis meelemuutus teid tabanud on? Või te võtsite seal ainult poose, nii nagu te praegu siin poose võtate? Mis toimub? 

Aitäh! Ma kordan hästi lühidalt üle. Mul on hea meel, et me seda diskussiooni siin veame. Midagi ei ole muutunud. Idee ja lähtepunkt on õiged ja keskkonnakomisjon otsustas seda eelnõu toetada. Ei saa jätta mainimata – ma usun, et ka teie tänaseks juba professionaalse Riigikogu liikmena teate seda –, et esimene lugemine on selleks, et teema avada.
Me panime sellele eelnõule ka muudatusettepanekute tähtaja, mis on – ma vaatan kohe järele – 16. juuni kell 16 ehk kell neli. Ma tõepoolest usun, et kui tahta selle eelnõuga edasi minna, siis tuleb teha väga palju täiendusi, sellega väga palju vaeva näha. Ja nii see Riigikogus käibki, et esimesel lugemisel on n-ö toorik, mida hiljem saavad lihvida komisjon, Riigikogu liikmed ja erinevad osapooled. Paratamatult ei ole ühe seaduse tegemine selline, et hommikul ärkad üles ja õhtul on seadus valmis. Ja ma arvan, et see ei peaks ka meie eesmärk olema.

Jaak Madison, teine küsimus.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma soovitan teile sama, et enne, kui suu avate, tuleks mõelda. Kui te räägite raiemahtudest, siis te panete ühte patta nii riigimetsa kui erametsa, rääkides kaheksast miljonist. Ja aritmeetiliselt seda jagada kõikide kuude kaupa on võimatu, kuna, nagu on öelnud ka erametsaomanikud, peamine raieperiood on siiski külmal ajal, mitte mais ja juunis. Seega, ärge rääkige miljonitest tihumeetritest.
Kuid palju huvitavam on see, et 16. mail toimus keskkonnakomisjoni istung, ja ka Delfi tegi artikli sellest, et komisjon eelnõu toetab. Ma tsiteerin: "Vakra selgitas, et Riigimetsa Majandamise Keskus on aastaid küll kehtestanud raierahu kevadperioodil, reeglina ajavahemikus 15. aprill kuni 15. juuni, mil on raierahu huvides uuendusraie tegevus riigimetsades keelatud." "Et reeglit järgiksid kõik metsaomanikud, soovime seadusesse lisada uue sõnastuse, mis ütleb konkreetselt, millal ja mis tingimustel metsaraiet teostada pole lubatud," märkis Vakra. "Raierahu järgivad juba täna paljud erametsaomanikud, kuid mitte kõik. Seepärast on mõistlik see põhimõte kehtestada seaduse tasemel ja selleks anname ministeeriumile sügiseni aega konkreetsete reeglite väljatöötamiseks." Miks te olete populist – siin te räägite üht, aga meedias teist juttu? 

Aitäh! Esiteks mulle tundub, et teil on nende numbritega päris suur segadus. Ega midagi ei ole teha, käime need rõõmuga jälle üle. Ma saan aru, et teie jaoks on isegi miljonid tihumeetrid juba köömes. Te loobite neid numbreid siia-sinna ja siis pole ka imestada, kui te kasutate miljonite asemel 5000 ja 10 000. Erametsa suurusjärk on kaheksa miljonit tihumeetrit, RMK-l neli miljonit – kokku on Eesti raiemaht pea 12 miljonit tihumeetrit. Jätame selle numbri meelde! Kui te järgmine kord siia pulti tulete, siis te vähemalt enam-vähem orienteerute, kas tegemist on tuhandete, sadade või miljonitega. Kordame üle: erametsas kaheksa ja riigis neli miljonit ehk siis riigis kaks korda vähem kui erametsas.
Mis puudutab minu tsitaati, siis ma võin ka selle uuesti ette lugeda. Te jätsite veel ütlemata lõppu, et Vakra ütles. Vastab tõele. Olen täna korduvalt öelnud, et mul on hea meel selle üle, et me seda taas siin Riigikogus arutame. Kõik metsaga seotud ettepanekud, mis vaatavad tulevikku ja aitavad seda järgmistele põlvedele säilitada, on teretulnud. Ma loen ette selle teie tsiteeritud artikli lõpu: "Ja selleks anname ministeeriumile sügiseni aega konkreetsete reeglite väljatöötamiseks." Nii nagu ma juba korra ütlesin, RMK raierahu, mis oli ka teie tsitaadi eesotsas, kehtib ainult lageraie kohta, mitte teiste puhastusraiete kohta. See on juba oluline sisuline vahe. Ja ma arvan, et see eelnõu tegelikult ka vajab analüüsi, mismoodi ta neid eri liike mõjutab.
Aga miks keskkonnakomisjon, kaasa arvatud Rainer Vakra, seda eelnõu konsensuslikult toetas? Nagu te ka ette lugesite – suund ja mõte on õiged, vastasel juhul ei oleks seda ka RMK kehtestanud. Nüüd tuleb leida mõistlik tee, kuidas oleks võimalik seda kehtestada selliselt, et see ei lööks raske kirvena kõiki erametsaomanikke. Ma usun, et meil on üheskoos võimalik see leida. Lihtsalt rõõmsamat ja optimistlikumat meelt, head sõbrad!

Henn Põlluaas.

Aitäh! Ma soovitan lugupeetud komisjoni esimehel kõigepealt ikka eelnõu seletuskiri läbi lugeda. Seal räägitaksegi seda, et metsas võib sel ajal ka toimetada – täpselt samamoodi, nagu Riigimetsa Majandamise Keskus seda teeb. Ja selle kaheksa miljonit te tõite ise välja. Nii et see, et te siin hämate, tegelikke numbreid ei tea ja selles teisi süüdistate, on puhas populism ja täielik asjatundmatus.
Aga minu küsimus on see. Minu arust peaks komisjonipoolne ettekandja kandma ette seda, mida komisjonis arutati, mis järeldusele jõuti, kes mida ütles, milline on tulemus. Selle asemel me kuulsime täielikku populistlikku, kuradi äärmuslikku poliitilist vahtu ühe opositsioonierakonna kohta. Kas te olete üldse aru saanud, mis ülesandega te täna tulite sinna pulti, mida ette kandma?

Head kolleegid, palun pange tähele, et siin saalis ei ole hea tava kasutada ebaviisakaid ja lausa roppusid sõnasid. Aga nüüd on sõna ettekandjal. Palun!

Aitäh! Tuleme numbrite juurde tagasi, teeme need selgeks. Vastab tõele, et mina need numbrid esile tõin. Aga teie hea kolleeg seadis need kahtluse alla, nagu oleks kogu Eesti raiemaht kaheksa miljonit tihumeetrit. Ei ole nii. Räägime selle üle, et te lihtsalt teaksite, mida me täna piirame: ligikaudu neli miljonit tihumeetrit raiub RMK ja ülejäänud kaheksa miljonit raiuvad erametsaomanikud.
Teiseks, loomulikult ma tean, miks ma siin olen. Aitäh teile selle teavituse eest! Ja kolmandaks olen ma loomulikult lugenud läbi ka seletuskirja. Tsiteerin ka teiepoolset ettekandjat, et te ei saaks taas kord teha huvitavaid ääremärkusi. Kõik on protokollitud ja te võite tulla seda ka keskkonnakomisjoni kuulama. Arno Sild ütles, et eelkõige on mõeldud lageraiet, kuid eelnõu kohaselt tuleks keelata igasugune raie, igasugune metsa väljavedu ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimised? Ei soovi. Sel juhul ma läbirääkimisi ei ava. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 420 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 420 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 16. juuni kell 16.
Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 22.12.