Austatud Riigikogu aseesimees! Auväärt Riigikogu liikmed! Suursaadikud! Head külalised! Auväärt eurooplased! Euroopa Liidu suurim teene meie maailmajao riikide ja rahvaste ees on see, et Euroopas pole enam olnud sõda. Seetõttu pälvis ka Euroopa Liit mõne aasta eest Nobeli rahupreemia. Eesti on kuulunud Euroopa ühisperre 13 aastat ning me väärtustame seda kõrgelt. Peaaegu neli viiendikku Eesti elanikest toetab kuulumist Euroopa Liitu.
Eesti eesistumise alguseni on jäänud 46 päeva. Paljudele inimestele Tallinnas ja Brüsselis on need väga pingelised 1104 tundi, kuid me oleme eesistumiseks valmis. Meie sihid on seatud, enam kui 1700 töögrupi kohtumist planeeritud, 265 üritust ette valmistatud, 318 andekat inimest tööle võetud ning rohkem kui 500 toimikut lauale tõstetud. Põhjalik ettevalmistus tähendab loodetavasti, et mingid sündmused ei taba meid ootamatult. Tänan kõiki inimesi, kes on sellesse panustanud, sh siin auväärses Riigikogu saalis olevaid Riigikogu liikmeid, kelle igakülgset tuge tunneme kindlasti ka edaspidi.
Meie eesistumise olulisemad sisulised teemad ja tegevused on hetkel paigas. Tahan aga alustada millestki muust. Meie prioriteedid on hoolikalt läbi kaalutud ja arutatud, iga algatust ja üritust pikalt analüüsitud. Selles nimekirjas pole ainsatki ebaolulist asja. Neist tähtsaim on see, et Euroopa püsiks tugev ja ühtne. Nagu ütles hiljuti Donald Tusk: "Euroopa kui poliitiline ühendus on kas ühtne või ei ole teda üldse."
Meie eesistumise moto on "Ühtsus tasakaalu kaudu". Eestlastele meeldib märkidesse ja tunnuslausetesse suhtuda väikese irooniaga. Kuid need kolm sõna võtavad kokku meie eesistumise tähtsaima ülesande: aitame Euroopal ühte hoida ja hoolitseme, et keegi ei tunneks ennast kõrvale- ega mahajäetuna.
Ühtne olemine ja ühtsena tegutsemine ei ole pelgalt loosung, selle deklareerimisest ei piisa. Ühtsus nõuab tööd, kompromisse, head tahet, mõnikord enda uhkuse alla neelamist või rasket selgitustööd. Just see ühisosa ja tasakaalupunkti otsimine on eesistuja roll: balansseerida õiglaselt uut ja traditsioonilist, riskantset ja turvalist, majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonda, suurt ja väikest, põhja ja lõunat, ida ja läänt. Tasakaalustava jõuna peame ennekõike olema head kuulajad. Oluline on kokku leppida, mis on 27 liikmesriigiga Euroopa Liidu ühtsuse ja tegutsemisvõime lakmustest. Me võtame tasakaalustaja rolli hea meelega enda kanda. Otsustusvõimeline Euroopa Liit on meie kõigi huvides. Me ei soovi kunagi tagasi poolitatud ja lõhestunud, üksteise vastu pöördunud Euroopat.
Auväärt rahvasaadikud! Küünikute, populistide ja viimsepäevakuulutajate meelehärmiks on Euroopa endiselt hea tervise juures. Ühendkuningriigi referendumile järgnenud šokk ja sisekaemus tõid esmalt kaasa Bratislava tippkohtumise ning seejärel Rooma deklaratsiooni. Enese taasleidmise protsess näitas, kui tugev on Euroopa vundament ning koostöösoov. Me mitte ainult ei pea olema ühtsed, vaid me ka tahame seda olla. Kõigi katsumuste kiuste sooviks Eesti iseseisvusmanifesti sõnadega öelda: "Euroopa, sa seisad lootusrikka tuleviku lävel."
Olen uhke Rooma deklaratsiooni sünni üle ning selle üle, mis seal kirjas on. See on avaldus liidult, kes ei karda olla maailmale avatud ning soovib koos saavutatut hoida ja arendada. Paavst Franciscus ütles tol üleval päeval, et Euroopa Liit on suurem kui selle osade summa ning et ühtsus ei tähenda erinevuste puudumist, vaid nende kooskõla. "Käes on aeg olla arukas, aeg teha kindlaks, mis on meile olemuslikult oluline, ning sellele edasi ehitada," lausus paavst Franciscus. Just seda oleme teinud. Võime rahul olla, et sellel Euroopa tulevikku suunaval paberil on kirjas meile oluline: julgeoleku, turvalisuse ja naabruse tähtsus, vajadus arendada lõpuni Euroopa majandusruum koos vajalike ühendustega, aga ka kartmatus tegelda kiirest tehnoloogilisest muutusest tulenevate võimaluste ja ohtudega.
Meie ühtsuse ja otsusekindluse proovikivi on see, kui hästi me suudame väljaöeldu ellu viia. Eesti eesistumine on osa pikemast teekonnast ning meie neli prioriteeti on kantud Bratislava ja Rooma vaimust. Meie juhtmõtted on: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine, kaasav ja kestlik Euroopa.
Austatud Riigikogu liikmed! Meie prioriteet on avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa. Euroopa Liit ei tähenda üksnes majandust, kuid ilma tugeva majanduseta oleks teda ka raske ette kujutada. Neljale põhivabadusele tuginev vundament teeb võimalikuks meie põllumajanduspoliitika ja struktuurifondid, noorte tööpuudusega võitlemise, piiri- ja looduskaitse ning väga sügava ja mitmekesise koostöö. See teeb võimalikuks kõik selle, mida me Euroopas ootame: rahu, turvalisuse ja heaolu.
Euroopa majandus peab olema avatud ja uuendusmeelne, ta peab olema avatud muutustele, uutele võimalustele ja värsketele ideedele. 500 miljonit tarbijat ühendav siseturg on üks Euroopa suurimad saavutusi. Oleme oma piirid avanud teiste liikmesriikide kaupadele, teenustele, kapitalile ja inimestele. Ühine turg ei ole aga siiani valmis ning suur osa Euroopa majanduse potentsiaalist on veel kasutamata.
Teenustesektoris luuakse peaaegu 90% uutest töökohtadest. On eriti oluline, et neid oleks lihtne luua ning ettevõtetel oleks võimalik takistusteta kasvada. Selleks tegeleme Euroopa teenuste e-kaardi ettevalmistamisega, reguleeritud kutsealade küsimusega ning Euroopa Liidu äriühinguõiguse reformimisega. Soovime, et kui Eesti arhitektid tulevikus projekteerivad näiteks Milanosse uut ooperimaja, siis teeksid Eesti ja Itaalia ametnikud ära vajaliku bürokraatliku taustatöö, et sama projektiga tegeleva Poola ehitusinseneri kvalifikatsiooni tunnustaks ka kohapealsed asutused, et Milanosse koliv Iiri perefirma saaks hakata uues ooperihoones kohvikut pidama ning end ilma vaevata Itaalia registrisse kanda ning kui ooperimaja kuulsaid küpsiseid hakatakse eksportima Jaapanisse ja Lõuna-Ameerikasse, siis saaks seda teha juba uute vabakaubanduslepingute alusel.
Ettevõtted tekivad ja on edukad, kui nende tegevuskeskkond on lihtne, ennustatav ja toetav. Reeglina on vaja ka raha. Iseäranis oluline on see väikeste ettevõtete puhul, kellel on tihti keeruline finantseerimist saada. Olukorda aitab leevendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mis toetab nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid ning teeb lihtsamaks välisinvesteeringud.
Hea ettevõtluskeskkonna üks osa on õiglane konkurents. Ausatel ettevõtetel on raske võistelda maksudest kõrvalehoidjatega. Seepärast tegeleme eesistujana piiriülese käibemaksusüsteemi parendamise, finantsnõustajatele reeglite kehtestamise ja liikmesriikide maksuametite koostöö tõhustamisega. Kuna maksukonkurents on rahvusvaheline, tuleb koostööst keelduvad riigid, maksuparadiisid, panna musta nimekirja. Majandusteema lõpetuseks rõhutan veel üht aspekti, millel on nii ettevõtjale kui ka tarbijale suur mõju. See on energeetika. Euroopa energiasüsteem peab muutuma arukamaks, puhtamaks ja soodsamaks. Alates juulist on meie vedada mahukas puhta energia pakett, mis tegeleb energialiidu kõigi olulisemate tahkudega. Taastuvenergia, elektrituru toimimise ja energiasäästu teemadel kokku leppida pole lihtne, kuid me vajame kiireid lahendusi. Ilma Euroopa ühtse energiapoliitika ja energiaturuta on raske teostada meie soovi olla Venemaa energiasüsteemist lahutatud ja täielikult ühendatud Euroopaga.
Head ametikaaslased! Meie teine prioriteet on turvaline ja kaitstud Euroopa. Poliitikutele meeldib korrata, et asi on alati majanduses. See on rahulike aegade loosung, siis, kui ajalugu on hetkeks puhkepausil ja rahu tundub igavene. Ajalugu on Euroopa alus ja parim õpetaja. Euroopa Liit algas enam kui 60 aastat tagasi rahuprojektina ning nüüd on julgeolek ja turvalisus taas päevakorra tipus. Oleme maailmale avatud, kuid meie kodu peab olema kaitstud ja turvaline.
Meie turvalisus ei sõltu ainult koduõuest, vaid ka mujal maailmas toimuvast ja meie veenvusest rahvusvahelisel areenil. Meile on endiselt tähtis Euroopa Liidu välispoliitiline tugevus ja ühtsus. Eesistujana toetame Federica Mogherinit Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika elluviimisel.
Euroopa peab kaitses enam tegema ning oma kaitsevõimet parandama. Mul on hea meel, et seda tõdemust on kosta järjest enamatest Euroopa pealinnadest. Kaitsevõimesse tuleb rohkem investeerida, sest tühi kott ei seisa püsti. Samamoodi on oluline tihedam kaitsealane koostöö ja kokkulepe, kuidas ühiselt rahastada Euroopa Liidu sõjalisi operatsioone. NATO ning tihedad sidemed Ameerika Ühendriikidega jäävad meile ülioluliseks. Seda vajalikum on, et Euroopa oleks tulevikus senisest tugevam partner. Ka Suurbritannia jääb meile selles väga lähedaseks.
Kuid ohud ei ole alati sõjalised. Et Schengeni ala oleks turvaline ning Euroopas saaks vabalt liikuda, peab Euroopa Liidu välispiir olema kindel ning nii isikud kui ka kaubad paremini kontrollitud. Kurjategijatel ei tohi olla võimalik ühest liikmesriigist teise liikudes oma minevikku varjata. Õiguskaitseorganitel peab olema sobiv õigustik ning õige tööriistakast, et teha koostööd ja vahetada andmeid. Selleks ehitame üles mitu põhjalikku ühist andmebaasi, sh piiriületuste, reisilubade ja tagasisaatmisotsuste kohta. Seejuures on hädavajalik, et need andmebaasid omavahel suhtleksid ja info riikide vahel liiguks. Ükski terrorist ega kurjategija ei tohi jääda tabamata sellepärast, et me ei suuda omavahel koostööd teha.
Ma ei taha nimetada rännet ohuks, aga me teame, et see tõi Euroopas kaasa poliitilise kriisi, mis vajab lahendamist. Süürias toimuv on tragöödia. Meil on kohustus aidata inimesi, kes põgenevad sõja ja inimõiguste räige rikkumise eest. Neil pole valikut ja Euroopasse saabunute puhul ei ole ka meil praegusest teistsugust valikut, isegi kui me saame palju teha väljaspool Euroopat. Me ei pea aitama mitte sellepärast, et oleme eurooplased, vaid sellepärast, et oleme inimesed. Suure põgenikevooga toimetulek ei ole aga lihtne ning nõuab läbimõeldud poliitikat. Siinkohal tasub meenutada meie eesistumise motot: rändekriisi ei lahenda ükski riik üksi, me peame koos panustama. Tuleb leida tasakaal iga päev põgenike saabumisega silmitsi seisvate riikide ja nende riikide kohustuste vahel, kes peavad panustama muud moodi.
Rändekriis tõestab, et Euroopa ei saa ignoreerida tema piiridest kaugemal toimuvat. Pikaajaliseks lahenduseks on vaja, et põgenike päritoluriikide olukord paraneks ja inimkaubitsejate tegutsemine muutuks võimatuks. Me näeme selle nimel rändepartnerluse raames kõvasti vaeva. Tänu sellele on näiteks Liibüa inimkaubitsejate pääs Itaaliasse nüüdseks oluliselt raskem.
Euroopa Liidu huvides on, et meie lähiümbruses oleks rahu ja inimestel hea elada. Idapartnerlus on meile oluline. Ukraina, Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene ja Georgia peavad tundma liidu igakülgset toetust. 24. novembril toimuval idapartnerluse tippkohtumisel tuleb pakkuda käegakatsutavaid tulemusi partnerriikidele, nende kodanikele ja ettevõtetele.
Kuigi Euroopa Liidu välispoliitika ei ole Eesti vedada, rõhutan veel kord, et Euroopa Liidu ühtsus on meie kõige olulisem välispoliitiline tööriist. See käib ka Euroopa Liidu suhete kohta Venemaaga. Euroopa Liit on võtnud ühtse ja põhimõttelise seisukoha käitumise suhtes, mis rikub rahvusvahelist õiguskorda. Venemaa pole oma käitumist muutnud ega oma kohustusi täitnud ja konflikt Ukrainas jätkub. Seega peab jätkuma ka Euroopa Liidu poliitika Venemaa suunal. See rajaneb välisministrite kokkulepitud viiel põhimõttel, millest kõige olulisem on Minski lepete täielik täitmine.
Head kuulajad! Meie kolmas prioriteet on digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine. Ilmselt ei üllata kedagi, et see on meie üks prioriteete. Rääkides Euroopa ametikaaslastega, tundub Eesti IT-maine olevat nii tugev, et meilt oodatakse kuue kuuga e-Euroopa valmis tegemist. Peame jääma realistlikuks, kuid meil on tõepoolest mahukas ning Euroopa tulevikule ülioluline digiprogramm.
Ühtse e-turu loomine lubab tuua Euroopa majandusse enam kui 400 lisamiljardit aastas ning luua sadu tuhandeid uusi töökohti. Euroopa peab tegutsema, et mitte jääda muust kiirelt arenevast maailmast maha. Ka Eesti edumaa kahaneb, kui me intensiivselt pedaalidele ei vajuta.
Kui digitaalse ühtse turu pakett on meie digiprogrammi süda, siis lisaks vaatame kõike eesistumise ajal tehtavat läbi binaarsete prillide, sest ehk saab midagi infotehnoloogiliste lahenduste abil teha nutikamalt ja paremini. Infotehnoloogia ei ole asi iseeneses, vaid tänapäevase ühiskonna osa ja eesmärkide saavutamise vahend. Internet ja digitööriistad on juba muutnud ja muudavad ka edaspidi töötamist, puhkamist, suhtlust pere ja sõpradega ning hobisid.
Digitaalse ühiskonna toimimisel on selged eeldused. Üks neist on andmete vaba liikumine. Kui Euroopa Liidus saavad piiranguteta liikuda inimesed, kaubad, teenused ja kapital, peavad sama tegema ka andmed ja informatsioon. Meie kutsume seda viiendaks põhivabaduseks. Toimiva digitaalse siseturu loomiseks tuleb veel väga palju teha, sh ootame komisjonilt hiljemalt sügisel andmete vaba liikumise algatust. Arutluse all olev Euroopa elektroonilise side seadustik loob aluse andmete vabale liikumisele, samuti kiirele, kvaliteetsele ja piiriüleselt kättesaadavale internetiühendusele.
Iga eestlane on vähemalt korra vihastanud, kui ta ei ole saanud reisil olles vaadata eestikeelseid korvpalli- või suusaülekandeid või kui tal ei ole õnnestunud internetist tellida meeldima hakanud talvekampsunit. See ei pea nii olema. Pariisi poes ei küsita hispaanlaselt teistsugust hinda kui kohalikult elanikult. Piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamisest saab konkreetset käegakatsutavat kasu nii ettevõtja kui ka tarbija. Peale geoblokeerimise lõpetamise tegeleme sellega, et tarbija õigused ja garantiid oleksid ühesugused, ükskõik millises riigis ta oma e-ostu teeb. Ajakohastamist vajab ka piiriülene e-käibemaksu süsteem ning e-raamatute ja e-ajakirjade maksustamine.
Teine inimeste igapäevaelu otseselt puudutav suurem algatus on autoriõiguse reform. Enamik meist loeb online-uudiseid, vaatab Youtube´i videoid või järelvaatab telesaateid. Kümme aastat tagasi me seda ei teinud. Selle reformi elluviimine aitab seadused elule järele ning teeb rahvusringhäälingu programmi kättesaadavaks kõikjal Euroopas.
Oleme Eestis õigusega uhked, et siin on lihtne interneti vahendusel asju ajada. Meil on kogemus, mida jagada, ning me loodame, et kogu Euroopa on valmis kaasa mõtlema, kuidas muuta e-valitsemine reaalsuseks. Soovime need arutelud vormida Tallinna deklaratsiooniks, mis meie eesistumist meenutama jääks. Praktilisi samme plaanime paralleelselt astuda e-tervise ja e-õiguse valdkonnas.
Meie entusiasm digiteemal on kõigile teada, kuid kõik riigid seda samal määral ei jaga. Ka see on mõistetav. Suured muutused toovad alati kaasa hirme ja probleeme. Kellelgi on oht jääda kaotajaks. Me teame oma kogemusest, et küberjulgeolekus ja privaatsuses on riskid olemas. Me võtame neid muresid tõsiselt. Digiteemadel jõudsalt edasiliikumiseks tuleb tõstatatud küsimustele anda veenvad vastused.
Ma usun, et Euroopa on käiguvahetuseks valmis. Üks selgeid signaale on see, et septembris tulevad Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead Tallinnasse Euroopa digitaalset tulevikku arutama. Koos vaatame mitte ainult homsesse või ülehomsesse, vaid ka viie, kümne ja viiekümne aasta kaugusele.
Head inimesed! Meie neljas prioriteet on kaasav ja kestlik Euroopa. Majanduse ja tehnoloogia arengut vastandatakse tihtipeale inimlikkusele ja keskkonnale. See pole õige ning Euroopas õnneks mitte tõsi. Inimese ja looduse väärtustamine pole siinkandis luksus, vaid põhimõte, millega alati arvestame. Oleme selle poolest maailmas üsna unikaalsed.
Eesti eesistumise prioriteete ei saa tähtsuse järgi ritta panna, kuid minu arvates on kaasav ja kestlik Euroopa samasugune kõike läbiv joon nagu meie digiteemad. Meile on oluline, et Euroopa on rahus iseenda ja teistega, ilus, vaba, jõukas ja turvaline. Me soovime, et Euroopa on selline kõigi jaoks ja mitte ainult nüüd, vaid ka tulevikus.
Euroopa Liit on alati tähendanud võrdseid võimalusi, olgu tööl või ühiskonnaelus osalemisel. Eesistujana keskendume näiteks sellele, et teise riiki lähetatud töötajaid kohalike töötajatega võrreldes õiglaselt koheldaks, erivajadustega inimesi tehnoloogia abil ühiskonnale lähemale toodaks ning nende ligipääsu toodetele ja teenustele parandataks ning pere- ja tööelu ühitamine lihtsamaks muutuks.
Teame, et koos tehnoloogia arenemisega muutub ka töö tegemine. See toob kaasa huvitavaid võimalusi, alates digitaalsetest nomaadidest eBays ja Etsys kuni kudumeid müüvate memmedeni. Inimesed saavad neist muutustest kasu vaid siis, kui nad on nendeks valmis ja kui neil on olemas vajalikud oskused ning ka seadused uut reaalsust arvestavad. Eriti tähtis on see noorte puhul, kellele muudab õppimise ja töökoha leidmise loodetavasti lihtsamaks Europassi veebiplatvorm. Olukorras, kus tööd leida ei ole lihtne, annab vabatahtlik töö väärtuslikku kogemust ja kasuliku täienduse elulookirjeldusele. Euroopa solidaarsuskorpus viib kokku vabatahtlike otsijad ja noored, kes soovivad vabatahtlikuna töötada. See on justkui Euroopa Liidu versioon Eesti iduettevõttest.
Meil ei ole üleliigseid inimesi. Kõigil on õigus olla hoitud, teha tööd, veeta aega perega, elada täiel rinnal ja ühiskonda panustada. Suur osa meie rahulolust eluga sõltub aga keskkonnast. Peame elama loodust vähem koormates. Seda pole vaja mitte ainult meie vaimse ja füüsilise tervise huvides, kuigi juba see peaks olema piisav argument, vaid ka ratsionaalsetel põhjustel. Ülekoormatud ja rikutud ökosüsteemid tähendavad otsest ohtu meie põllumajandusele, tööstusele, energiatootmisele – kogu majandusele.
Tasakaalu leidmine looduse ja majanduse vahel pole mitte ainult võimalik, vaid hädavajalik. Eesistujana on meil kaks suurt teemat, kus otsime seda tasakaalu koos teiste liikmesriikidega: Euroopa Liidu kliima- ja jäätmepoliitika. 99,9% maailma klimatoloogidest on veendunud ...
Kas ma tohin paluda kaks minutit lisaaega?