Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, Kaitseväes on viidud ellu reform. Mul on hea meel selle üle, et me mitte ei joonista oma võimekust – ka sõjaajal tegutsemise võimekust – paberi peale ega juhi seal vägesid, mida tegelikult olemas ei ole, vaid meil on aus pilt sellest, milline on meie tegelik võimekus ja millised on reaalsed plaanid. Seesama kümneaastane kaitsekava, mille valitsus on kinnitanud, näitab väga selgelt ära suuna, kuhupoole on vaja areneda, ja selle, kui palju me peame panustama. Väga tähtis on see, kui palju me ühiskonnana oleme tegelikult võimelised panustama. Ma tahan tänada kogu Eesti rahvast selle eest, et meie selle aasta kaitsekulutused on 2,17% SKT-st. See on küll ka asi, mida poliitikud kasutavad siis, kui nad käivad ringi ja räägivad, kui palju on saavutatud, aga tegelikult näitab see ühiskonna kaitsetahte olemasolu, et me eraldame nii suure osa oma riigieelarvest ja SKT-st just kaitse heaks. See on väga kõva argument ka rahvusvahelisel tasandil.
Vaatame rahalist poolt. Tõepoolest, nii nelja-aastane kui ka kümneaastane kava näevad ette, et me reaalselt panustame ka teise brigaadi arendamisse. Nagu ma mainisin, nelja-aastasesse kavasse on kirjutatud sisse Kaitseliidu maakaitsevõimekuse parandamine viie uue maakaitsekompanii loomise ja rahastamise teel ning ka reaalse võimekuse ja varustuse parandamine. Lõpetuseks ma ütlengi, et tuleb olla aus enda vastu. Ärme joonistame paberi peale seda võimekust, mida meil ei ole, vaid teeme plaane sellele võimekusele tuginedes, mis meil on ja mida me saame sõjaolukorras reaalselt kasutada! Siis ei tule meil teha avastust, et paberi peal küll võimekus on, aga päriselus seda ei ole.