Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIII Riigikogu, V Istungjärk, täiskogu korraline istung
Esmaspäev, 23.01.2017, 15:00

Toimetatud

15:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu V istungjärgu 3. töönädalat. Kas on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Maris Lauri, palun!

Maris Lauri

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Eelmisel nädalal tekitas kindlasti paljudes huvi see, mida valitsus otsustas seoses plaaniga pensionisüsteem ümber korraldada. Sellest tulenevalt esitab mitu Reformierakonna saadikut peaminister Jüri Ratasele arupärimise pensionireformi kohta, eelkõige esimese samba kohta, kus tahetakse inimeste sissetulekust sõltuv osa asendada üksnes töötatud aastate osaga. Meid huvitab, miks valitsus sellise muudatuse teeb, miks ta soodustab väikeste palkade maksmist. Miks otsustatakse karistada seda ühte neljandikku inimestest? See on päris suur osa elanikest. Miks just nimelt tublimad inimesed peavad kaotama? Me loodame sellele sisulisi vastuseid saada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Vabariigi Valitsuse nimel Aivar Rahno, palun!

Valitsuse esindaja Aivar Rahno

Lugupeetud juhataja! Auväärt Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, tolliseaduse eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel esindab Riigikogus Vabariigi Valitsust rahandusminister Sven Sester. Teiseks, Eesti Vabariigi ja India Vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel esindab valitsust justiitsminister Urmas Reinsalu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogu istungil on kohal 84 rahvasaadikut, puudub 17.
Järgneb päevakorra kinnitamine. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 3. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt oli 65 rahvasaadikut, erapooletuid oli 2. Selle nädala päevakord on kinnitatud.


1. 15:05 Arupärimine suure koguse salakauba leidmise kohta miinijahtijalt Sakala (nr 282)

Aseesimees Enn Eesmaa

Läheme tänase päevakorra juurde. Riigikogu liikmete Mart Helme, Martin Helme, Henn Põlluaasa, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru ja Arno Silla esitatud arupärimine suure koguse salakauba leidmise kohta miinijahtijalt Sakala. Arupärijate nimel Mart Helme, palun!

Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ministrit ma praegu ei näe. Aa, siiski on kohal. Lugupeetud minister! Jah, meil on küsimusi seoses miiniristleja Sakala salakaubaveoga. Mälu värskendamiseks nii palju, et 17. novembril 2016 leidis Maksu- ja Tolliamet Eesti mereväe miinijahtija Sakala pardalt suures koguses maksumärkideta salaalkoholi ja -sigarette. Paraku ei olnud see kaugeltki esimene kord, kui Eesti merevägi seadusega pahuksisse on sattunud. Näiteks 1998. aastal lasti valesti tööle pandud pumba tõttu põhja kaater Mardus. 2002. aastal õiendas hilisem mereväekooli ülem ja kõrge ohvitser oma ihuhäda otse laeva tekil. Aastal 2010 mõisteti kaks ohvitseri süüdi kriminaalsetes riigihangetes. On veel teisigi süüdistusi, näiteks on ajakirjandusest läbi jooksnud informatsiooni mereväes toimunud joomingute ja muude intsidentide kohta.
Seoses sellega palume kaitseministril Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel vastata meie küsimustele. Küsimused on järgmised. Esiteks: "Miks ei ole siiani kedagi Sakala meeskonnast vastutusele võetud, vaid laev siirdus kohe uuesti missioonile?" Teiseks: "Olgugi et mereväe ülem Sten Sepper esitas seonduvaga tagasiastumispalve, mis rahuldati, sai ta otsekohe uuele kõrgele ametikohale Kaitseväe Peastaabis. Kas see ei muuda vastutusevõtmist silmakirjalikuks ja ei viita semusuhetele kaitseväe juhtkonnas?" Kolmandaks: "Milline on Eesti mereväe personalipoliitika ning üldine moraal olukorras, kus toimub seaduste eiramine ning valitseb vaimselt ebaterve õhkkond, mis meenutab nõukogudeaegset "dedovštšinat" ja korralagedust?" Neljandaks: "Kuidas toetab merevägi meie teiste väeliikide tegevust sõjalise konflikti olukorras?" Viiendaks: "Mida on kavas ette võtta olukorra parandamiseks mereväes?" Täname ministrit juba ette põhjalike vastuste eest! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Arupärimisele vastab kaitseminister Margus Tsahkna. Palun!

Kaitseminister Margus Tsahkna

Lugupeetud juhataja! Hea Riigikogu, head arupärijad! Nii nagu igas peres, nii on ka Kaitseväes häid ja halbu hetki. Mis puutub konkreetselt miinitõrjealusel Sakala toimunusse, siis kindlasti nõuab iga selline sündmus, mis kahjustab Kaitseväe mainet, väga selget hukkamõistu. Ma pean tunnustama Kaitseväge, sh mereväge, selle eest, et mereväe ülem astus oma ametist tagasi, andes väga selge sõnumi, et ükspuha, mis on selle konkreetse juhtumi sisu, seda sisu uuritakse. Kaitsevägi võtab väga tõsiselt kõiki juhtumeid, mis võivad kahjustada ja on kahjustanud kogu Kaitseväe mainet. Arupärijad on mulle esitanud mitu küsimust ja ma vastan nendele esitamise järjekorras.
Kõigepealt: "Miks ei ole siiani kedagi Sakala meeskonnast vastutusele võetud, vaid laev siirdus kohe uuesti missioonile?" Miinitõrjealusel Sakala toimunu asjus on alustatud kriminaalmenetlust Maksu- ja Tolliameti eestvedamisel. Samuti on alustatud distsiplinaarmenetlust, mida viib Kaitseväes läbi sõjaväepolitsei. Tänaseks on ametikohalt lahkunud nii mereväe ülem kui ka Sakala laeva komandör. Oleme liitlastele lubanud, et see miinijahtija tegutseb NATO miinitõrjegrupi koosseisus kuni 30. juunini k.a ja laev ise ühegi mereväelase süüd ei kanna ning võib seega vabalt tagasi missioonipiirkonda siirduda. Me täidame oma liitlastele antud lubadusi. See konkreetne intsident on Kaitseväelt saanud eetilise hinnangu ja konkreetseid asjaolusid uuritakse nii, nagu kord ette näeb.
Teine küsimus: "Olgugi et mereväe ülem Sten Sepper esitas seonduvaga tagasiastumispalve, mis rahuldati, sai ta otsekohe uuele kõrgele ametikohale Kaitseväe Peastaabis. Kas see ei muuda vastutusevõtmist silmakirjalikuks ja ei viita semusuhetele kaitseväe juhtkonnas?" Nii mereväekapten Sepper kui kaptenmajor Laanemets on praegu tunduvalt madalamal ametikohal, kui nende auaste ja eelnev teenistuskäik eeldavad. Viide semusuhetele on selles kontekstis kindlasti kohatu. Kui uurimine peaks kindlaks tegema ja hiljem uurimismaterjalidele tuginev kohus peaks otsustama, et esineb alus kellegi teenistusest vabastamiseks, siis seda ka tehakse. Võite selles kindel olla. Aga seda otsustab Eesti Vabariigis kohus, kelle otsused on Riigikogust ja seal esitatavatest arupärimistest sõltumatud.
Kolmandaks: "Milline on Eesti mereväe personalipoliitika ning üldine moraal olukorras, kus toimub seaduste eiramine ning valitseb vaimselt ebaterve õhkkond, mis meenutab nõukogudeaegset "dedovštšinat" ja korralagedust?" Esiteks ma soovitan Riigikogus esindatud erakondadel mitte sildistada Eesti Kaitseväge, sest Eesti Vabariigi kaitsepoliitika ja Eesti Vabariigi Kaitsevägi on olnud kõrgemal erakondlikust poliitikast ja ma soovitan mitte läbimõtlematult tegelda Kaitseväe maine rikkumisega. Merevägi ei ole Kaitseväest eraldi seisev osa ja nii ei ole ka mereväes Kaitseväest eraldi seisvat personalipoliitikat. Merevägi lähtub oma tegevuses Kaitseväe väärtustest, nagu ausus, vaprus, koostöövalmidus ja avatus. Viide nõukogudeaegsele organisatsioonikultuurile on minu hinnangul laimav ja minu arvates peaks Riigikogus esindatud erakonnad säärastest alusetutest olupoliitilistest määratlustest hoiduma.
Järgmine küsimus: "Kuidas toetab merevägi meie teiste väeliikide tegevust sõjalise konflikti olukorras?" Mereväe arendamine toimub vastavalt pikaajalisele riigikaitse arengukavale, kus on arvesse võetud nii kõiki võimalikke ohustsenaariumeid kui ka Eesti-suguse väikeriigi piiratud võimalusi. Merevägi panustab Kaitseväe üldisesse võitlusvõimesse peamiselt miinitõrjeoperatsioonide kaudu. Lisaks sellele on Miinisadam võimeline vastu võtma NATO ja liitlasriikide aluseid ning tagama vajalikke sadamateenuseid. Kokkuvõttes me arendame oma võimeid, mis on kriisi korral olulised selleks, et liitlased saaksid Eestisse abivägesid tuua. Miinitõrjevõime on liitlaste vastuvõtmise võime tagamise seisukohalt keskse tähendusega olukorras, kus võimalik vastane on ligipääsu meie mereruumi miinide veeskamise teel tõkestanud. Samas pean oluliseks, et Läänemerel kasutataks rohkem mereliste võimete ühisplaneerimist. Me ei suuda kõiki meresõjaks vajalikke võimeid iseseisvalt välja arendada, nii nagu seda ei suuda eraldiseisvalt ükski teine Läänemere riik. Koostöös on meil võimalik Läänemere julgeoleku tagamiseks vajalikke võimearenduste plaane senisest paremini koordineerida ja seeläbi paremini tagada ka Eesti mereline julgeolek.
Ja viimane küsimus: "Mida on kavas ette võtta olukorra parandamiseks mereväes?" Mereväe juhtkond on juhtumi valguses personaliga vestelnud ja teada andnud, et merevägi sellist käitumist ei tolereeri. Mereväe ülema ja miinitõrjealuse Sakala komandöri tagasiastumine on andnud väga selge sõnumi, et Kaitsevägi kannab vastutust ka selle eest, kui Kaitseväe maine saab kannatada. Kindlasti on juhtunu meile täiendav õppetund, mille valguses võtame kasutusele vajalikud sisekontrollimeetmed. Need meetmed on praegugi olemas, pisteliselt kõike kontrollitakse, aga seda tuleb efektiivsemalt ja rohkem teha. Mereväe ülema ametist lahkumise fakt näitab, et merevägi võtab neid meetmeid ja juhtkonna tasandil otsuseid väga tõsiselt. Aitäh! 

Aseesimees Enn Eesmaa

Esimese küsimuse ministrile selle teema kohta esitab Uno Kaskpeit. Palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Teie sõnavõtust jäi mulje, et keegi tahab nagu hirmsasti Kaitseväge laimata. No andke andeks, nad teevad ju lollusi! Üks suur pealik mängib ristirüütlit, mingi laevatäis vendasid rikub seadust ja veab salakaupa sadamasse. Keegi teine ei tee seda. Aga minu küsimus on selline: kuidas saab juurdlust või uurimist läbi viia, kui meeskond oli kaks päeva sadamas ja siis sõitis laev minema? Nüüd te räägite, et juurdlus käib. Kas Skype'i teel või kuidas? Selgitage palun!

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Veel kord: ma isegi mitte kui Eesti Vabariigi kaitseminister, vaid pigem kui Eesti Vabariigi kodanik kutsun ka teid üles mitte sildistama Eesti Kaitseväge. Kindlasti tuleb igas suures organisatsioonis ette olukordi, kus tuleb olla enesekriitiline ja rakendada meetmeid, mis on seadusega ette nähtud, et välja selgitada tõde ja süüdlased ning panna nad Eesti Vabariigi seaduste järgi vastutust kandma. Kaitseministrina ma tahan aga öelda seda, et Maksu- ja Tolliameti algatusel on kriminaalmenetlus algatatud ja praegu see käib. Minu asi siin Riigikogu kõnepuldis ei ole ega saagi olla käimasoleva menetluse detailide kommenteerimine. Mina usaldan Eesti Vabariigi õiguskaitseorganeid, mina usaldan Eesti Vabariigi kohtusüsteemi. Kui on välja selgitatud konkreetne tegevus, kui on välja selgitatud süü ja langetatud kohtuotsused, siis võite kindlad olla, et Kaitseväes langetatakse väga karmid otsused nende suhtes, kes süüdi on.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel.

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te kasutasite oma vastuses sellist kujundit, et võrdlesite Kaitseväge perekonnaga. Minul tekkis selle peale küsimus, mis see merevägi siis on – kas ta on isa või ema või poeg? Mismoodi Kaitsevägi peremudelina jaguneb? Siit aga ehk asisem küsimus: kuidas te tagantjärele hindate seda miinijahtijate ostmist, mis tehti vist üsna raharikastel aastatel? Tagantjärele hinnates, kas saanuks seda raha kasutada ka otstarbekamalt?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Ma jätan selle perepildiga seotu teie enda fantaasia lahendada. Suhtumine aga on selline, et ega merevägi ei ole midagi eraldi seisvat. Ta on osa meie Kaitseväest, millele kehtivad kõik needsamad reeglid ja seadused mis Kaitseväele. Võib-olla ajaloos on proovitud mereväge kuidagi eraldi välja tuua ja suhtuda sellesse kuidagi märgistavalt. Kuid mul on hea meel, et Eesti kaitsejõud moodustavad tervikuna ühe suure perekonna. Sinna kuulub Kaitsevägi, sinna kuulub Kaitseliit, sinna kuuluvad vabatahtlikud, kes panustavad Eesti kaitsevõimesse, ja sinna kuuluvad laiemalt kõik Eesti inimesed, ükspuha mis rolli nad selles kujuteldavas peremudelis mängivad. Asja mõte on selles, et see on meie kodu, mida me kaitseme. Kõik vastutavad selle eest ja kõige nõrgem lüli tuleb järele aidata. Kui on tegu kellegi pahatahtlikkusega, siis tuleb teda vastavalt seadustele karistada. Eraldi kedagi välja võtta ja halvustada ühte või teist osa meie kaitsejõududest kindlasti ei tohi. Eriti ei tohi seda teha poliitikud. Samas ma võin kinnitada, et Kaitseväes suhtutakse karmilt kõigisse, kes meie kaitsejõudude mainet kahjustavad. Võin öelda, et karistused on karmid, kui süü on seaduse järgi tõestatud.
Mis puutub miinitõrjevõime arendamisse, siis see on vaidluste käigus teadlikult Riigikogu tasemel ja ka ekspertide valitud võimekus. On selge, et väikese riigina ei suuda me iseseisvalt meresõja pidamise võimekust igas suunas arendada. Selleks et liitlased jõuaksid Eesti sadamatesse meie territooriumi, sh meie mereterritooriumi, kaitsma, ongi tarvis vajalikud tingimused luua. Miinitõrjevõime on üks väga oluline eeldus, et liitlased siia tuleksid. Meie miinitõrjelaevad on väga hinnatud ja see on reaalne tugi, mida me anname oma liitlastele. See on ka vastus ühele küsimusele, miks see laev ei jäänud siia sadamasse seisma. Meil on liitlastega väga konkreetsed kokkulepped ja miinitõrjealus Sakala täidab NATO miinitõrjegrupi koosseisus oma konkreetseid ülesandeid 30. juunini.
Nii et me arendame oma konkreetset võimekust, millega me panustame liitlastega koostöösse. Ja ka iseseisvat kaitsevõimet arvestades on tähtis juurdepääsuteed merel miinidest kriisiolukorras puhtad hoida. Nii saame tagada liitlaste reaalse kohalolu ja seeläbi ka Eesti tegeliku kaitsmise.

Aseesimees Enn Eesmaa

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra asespiiker! Lugupeetud minister! Kui te olete segaduses, et mis meid siin nii elevusse ajab, siis lihtsalt meie elektrooniline tabloo on hakanud omaette elu elama. Aga ma küsin teilt seda. Olete kinnitanud, et karmid karistused tulevad ja uurimisorganid tegelevad sellega. Esiteks, kas siis kaitsejõud mingit sisejuurdlust ei vii läbi? Teiseks, kas meil on tõesti vaja sellist juriidilist formalismi taga ajada, et me kõigepealt ootame ära karistused ja siis alles hakkame hinnanguid andma? Kas teie ministrina oleksite valmis andma siin moraalse hinnangu sellele, mis seal toimunud on? Praegu ei ole sellele moraalsele hinnangule küll mingit tõestust olnud, sest inimesi, kes on ilmselgelt käitunud ebaväärikalt, on tegelikult edutatud või vähemalt viidud kuhugi silma alt ära, ja mitte halvemale kohale. See ei ole kooskõlas jutuga, mida meil Eestis on 20 aastat räägitud tsiviilkontrollist.

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh! Kaitsevägi reageeris esmasele infole sellega, et mereväe ülem astus oma ametist tagasi. Ning miinitõrjealuse Sakala komandör astus samuti oma ametist tagasi. See näitab väga selget moraalset hinnangut. Nüüd selle, mis konkreetselt aset leidis ja kes on süüdi, peavad õigusriigis välja selgitama eelkõige õiguskaitseorganid ja praegu see töö käib. Ärge segage poliitikat ära sellega, mis on õigusriigis kohane: asjaomased organid teevad seaduste alusel oma tööd ja mina neid usaldan. Ja teiseks, Kaitseväes on alustatud distsiplinaarmenetlust, seegi töö käib. Ma olen kindel, et lähiajal saadakse ka selle menetluse tulemused ja vastavalt neile langetatakse otsused.

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme.

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Pakun mõned elementaarsed selgitused demokraatia ja õigusriigi toimimise kohta. Õigusriigis ongi parlamendi ülesanne niisuguste asjade kohta arupärimisi esitada ja mitte lasta koalitsioonil juhtumeid kinni mätsida. See ongi õigusriik. Õigusriigi põhimõtteid ning kohtupidamise õigsust ei ole meie siin kuidagigi kahtluse alla seadnud. Küll aga kahtleme selles, et kaitsejõud on toiminud kõige mõistlikumalt, kõige ausamalt ja kõige läbipaistvamalt. Minu küsimus sellega seoses on järgmine: kas ei oleks pidanud ajaks, mil uurimine käib ning prokuratuur ja kohus ei ole lõppjäreldusteni ja karistusteni jõudnud, peatama nende ohvitseride tegevuse kaitsejõudude koosseisus? Praegu nad tegutsevad edasi ja me ei tea, mis lõpuks välja tuleb.

Kaitseminister Margus Tsahkna

Hea küsija! Selle küsimuse esitamise käigus juba toimus Kaitseväe poliitiline sildistamine, millega ma ei taha kaasa minna ega kavatsegi kaasa minna. Ei opositsioon ega koalitsioon ole need poliitilised jõud, kes kuidagimoodi Eesti Kaitseväes toimetavad. Ja ma tungivalt soovitan: kui te mõtlete Eesti kaitsevõime peale, siis hoiduge poliitilistest rünnakutest ning tegelge faktidega, ja seda nii, nagu vastav kord ja Eesti Vabariigi seadused ette näevad. Moraalne vastutus on võetud, mereväe ülema ja ka konkreetse aluse komandöri tagasiastumisega on väga selge sõnum antud. Mul ei ole mitte mingit kahtlust, et kriminaalmenetlus, mille on algatanud Maksu- ja Tolliamet, viiakse läbi objektiivselt ja kõik andmed, mida on vaja, ka kogutakse. Väga tähtis on ka see, et me täidame oma lubadusi NATO-liitlaste ees. Me ei pidanud vajalikuks, et selle uurimise käigus jääks see laev väga olulisest miinitõrjegrupi tööst kõrvale. Nii et asjad on omavahel tasakaalus ja tsiviilkontroll on tagatud. Palun ärge muutke Kaitseväge poliitiliste rünnakute objektiks!

Aseesimees Enn Eesmaa

Madis Milling.

Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Hea minister! Minule teadaoleva info kohaselt on Eesti mereväelastel nagu kõikide teiste riikide mereväelastel välismissioonil viibides täiesti seaduslik võimalus soetada välissadamatest tollimaksuvabu kaupu, kaasa arvatud alkoholi ja sigarette. Selles ei ole midagi seadusvastast. Kas ma saan õigesti aru, et seekord polnud küsimus mitte selles, et laeval oli alkoholi ja sigarette, vaid küsimus oli meedia väitel suures koguses? Kui see laevapere peale ära jagada, siis ei oleks asi ehk üldse ebaseaduslik? Kuidas te seda väidet kommenteerite?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh! Tõepoolest on küsimus kogustes, mida ei ole lubatud maale tuua. Kehtivad kindlad piirangud. Kui teid huvitab, siis seaduse kohaselt on lubatud Euroopa Liidu välisest ehk kolmandast riigist Eestisse saabuval reisijal maksuvabalt kaasa tuua kaupa väärtuses kuni 300 eurot, lennu- ja merereisijatel kuni 430 eurot. Need reeglid kehtivad kõigile.

Aseesimees Enn Eesmaa

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Aastatel 1918–1940 eksisteeris Eestis sõjaväekohtute süsteem ja oli ka sõjaväekohtutes kohaldatav sõjaväe karistusõigus. Enamikus meie liitlasriikides on see olemas ka praegu. Milline on teie seisukoht, kas oleks ehk mõttekas taastada see ka Eestis uuesti? Eesmärk oleks just nimelt tegeleda selliste küsimustega, selliste seadusrikkumistega. Mida soovitavad meie kaitseväelased?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Eestis kehtib Kaitseväe distsiplinaarmenetluse läbiviimise kord. Ma ei pea vajalikuks luua eraldi kohtusüsteemi kõikide valdkondade jaoks. Siin on konkreetselt jutt miinitõrjealusel Sakala toimunust ning tegu on eelkõige Maksu- ja Tolliameti valdkonda puutuva juhtumiga. Kui need mahud ületavad lubatut, siis menetletakse juhtumit kriminaalmenetluse korras. Ma arvan, see on täiesti piisav, igati professionaalne ja erapooletu menetluskord.
Aga kui te juba tõstatasite selle küsimuse, siis ütlen, et üks teema, millega me tegeleme, on see, kuidasmoodi tagada Eestis kriisiajal sõjaaegne kohtupidamine laiemalt. See on üks teema, millega Justiitsministeerium ja valitsus loodetavasti juba lähimatel aastatel Riigikogu ette tulevad. See on vaja Eestis kindlasti läbi mõelda ja mul on hea meel, et Justiitsministeerium ja Riigikohus teevad selles küsimuses omavahel väga tihedat koostööd. Nii et laiemalt on teie tõstatatud teema väga oluline, eriti just sellest vaatevinklist, et Eestigi võib päriselt kriisiolukorda ehk siis sõjaolukorda sattuda. Me peame tagama ka olukorras, kus ühiskond toimib hoopis teises tempos, kiire ja objektiivse õigusemõistmise. Nii et see on väga oluline teema.

Aseesimees Enn Eesmaa

Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Jah, teie vastustest saab selgelt aru, et olukord on komplitseeritud. Laev peab vee peal olema ja ilma meesteta ta seal vist toimetada ei saa. Nii et raske on kriminaaltoiminguid läbi viia, asja uurida. Aga küsimus on selline: kas on tavapärane, et Maksu- ja Tolliamet selliseid laevu kontrollib, või oli see ainukordne juhtum ja kohe satuti seadusrikkumise peale? Kas see võib viidata sellele, et informatsioon oli olemas ja tegu ei olnud esimese säärase sõiduga?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh! Nagu te ise ka mõistate, ei saa ma konkreetse juhtumi detailidesse minna. Tuleb tagada menetluse erapooletus. Aga Maksu- ja Tolliamet teeb pistelisi kontrolle mitmesugustel alustel. See ongi Maksu- ja Tolliameti töö.

Aseesimees Enn Eesmaa

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Mul on küsimus riigiasutuste koostöövõimekuse kohta. Sügisel õnnestus mul käia ühel ja samal päeval PPA alusel ja mereväe alusel. Käärid olid väga suured. Mereväel on 1990. aastate alguses ehitatud laevastik, PPA-l on alles kümme aastat vanad alused. Ja erineb ka mentaliteet, sihipärasus, miks nad on merel. Nendel, kes on mereväes, on väga selged sihid ja eesmärgid, nad teavad, mida teha, aga PPA-l jättis see soovida. Milline on teie omavaheline koostöö? Kui on näiteks looduskatastroof – ärme räägime inimese tekitatud  katastroofist –, siis nad peaksid ju ühe asja eest väljas olema.

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, väga palju on küsitud selle kohta, et meil ei ole kõige uuemad laevad. See puudutab ka neidsamu miinitõrjelaevu. Aga need on väga heal tasemel ja nendega saab väga professionaalselt tööd teha. Mereväe põhiülesanne on ikkagi tagada Eesti kaitse. Tegu on eelkõige ühise võimekuse arendamisega. Koostöös meie NATO-liitlastega korraldatakse õppusi ja missioone, et vajadusel olla valmis ka päris ohuolukorras tegutsema. Mis puutub piirivalvesse, siis tõepoolest, funktsioonid on erinevad. Aga ma võin kinnitada, et omavaheline koostöö, informatsiooni vahetamine ja ka ühised õppused on täiesti igapäevane tegevus. Nii et me püüame seda oma mitte võib-olla kõige suuremat merevõimekust maksimaalselt koos ja üldist pilti silme ees hoides kasutada. Kuigi jah, ülesanded on pisut erinevad.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud kolleegid, mul on teile küsimus. Vahepeal tegi elektrooniline tabloo esinemise ja küsimuse esitamise järjekorras omatahtsi korrektiive. Kas teie hulgas on neid, kes on tahtnud küsimust esitada, aga ei ole saanud? Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te mainisite oma vastuses, et Kaitseväes on selle teemaga seoses suunatud suurem tähelepanu sisekontrollile, kuna soovitakse vältida samasuguste olukordade teket. Kuhu on siis suunatud eriline tähelepanu ja kas sisekontroll Eesti Kaitseväes laieneb oluliselt?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Iga selline juhtum rõhutab Kaitseväe moraalseid kohustusi. Ja olles ka ise suhelnud väga paljude kaitseväelastega, võin ma kinnitada, et seda teemat võetakse väga tõsiselt. Olla Eesti Vabariigi kaitseväelane on auasi ja seda tööd ei tehta mitte raha pärast, vaid sellepärast, et ollakse ka eluga riskides valmis Eestit kaitsma. Meie kaitseväelased on väga professionaalsed, aga ka selles suures organisatsioonis juhtub aeg-ajalt midagi, mis neile au ei tee. Mingit tohutut sisekontrolli revolutsiooni me aga sellepärast veel tegema ei hakka. Oleme saanud õppetunni ja sellest on vaja järeldused teha. Ega selline asi au kellelegi ei tee. Mundriau kaitsmise huvides ollakse kindlasti valmis tugevalt panustama ja hoolikalt läbi viima toiminguid, mis on ette nähtud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Näen, et rohkem küsimise soove ei ole. Aitäh vastuste eest, härra minister! Avan läbirääkimiste vooru. Martin Helme.

Martin Helme

Lugupeetud asespiiker! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Ma pean ütlema, et ma ei ole ministri vastustega sugugi rahul. Mind häirivad paar väga olulist aspekti. Üks on muidugi see, et minister – ma ei tea, kas meelega või kogemata – ajab segamini kriitika konkreetse juhtumi eest vastutamise kohta ja kogu Kaitseväe kohta. Me justkui kritiseeriks Eesti Kaitseväge või Eesti Kaitseväes teenivaid inimesi laiemalt. Ei, me ei kritiseeri! Me kritiseerime korralagedust, mis on ilmnenud mereväes. Ja me kritiseerime seda meie arvates ebaadekvaatset reageeringut, mis on järgnenud sellele algatusele, mida me nimetame tsiviilkontrolliks.
Me mäletame, et omal ajal võeti presidendilt riigikaitse kõrgeima juhina igasugused tegelikud hoovad põhiseaduses ära just selle väitega, et tarvis on tagada tõhusam tsiviilkontroll Eestis. Tuletagem meelde, kuidas omal ajal president Meri, kellel oli tegelik ja otsene kontroll Kaitseväe üle, reageeris sõjaväes avastatud segadustele ja korratustele, näiteks Kurkse katastroofile! See oli oluliselt adekvaatsem reaktsioon kui see, mida me praegu näeme.
Mind ei rahulda ka see, kui tullakse lagedale väitega, et Eestis on kokkulepe, et riigikaitse on n-ö parteideülene teema, mille kohta sisepoliitika kontekstis sõna võtta justkui ei tohigi. Ärme palun ajame segamini seda, et me toetame 2%-ga SKT-st Eesti kuulumist NATO-sse jms, sellega, et me siis justkui ei tohi mitte midagi öelda, kui riigikaitse korraldamises ilmnevad puudujäägid. See on täiesti iseenesestmõistetavalt demokraatliku riigivalitsemise juurde kuuluv nähtus, et sellele juhitakse tähelepanu ja selgi teemal saab debatti pidada. Öelda, et käib uurimine ja kuni uurimine pole lõppenud, ei saa kuidagi midagi kosta või öelda või arvata – see on tegelikult vastutusest kõrvalehiilimine. See on vastutuse lükkamine kaugemale lootuses, et teema vajub ära ja hinnangute andmise saab üldse ära jätta. Aga meil on vaja ministri hinnangut.
Küsimuste voorus ma ei jõudnud seda küsida, aga küsin nüüd täiesti otse: kas te olete rahul sellega, mismoodi mereväge praegu juhitakse? Kas te olete rahul sellega, mis mereväes toimub? Merevägi on varemgi skandaalidesse sattunud ja võib lausa öelda, et seal on kroonilised probleemid. Nüüd on lahvatanud järjekordne skandaal ja lihtsalt niisama teada anda, et toimub sisejuurdlus, õiguskaitseorganid tegutsevad, on äärmiselt formalistlik lähenemine asjadele. Me soovime hinnangut ja soovime näha, et inimesed, kes vastutavad selle eest, ehk ka minister ja Kaitseväe juhataja võtavad sel teemal väga selge seisukoha ja saadavad väga selge signaali kogu struktuurile, et sellist käitumist ei tolereerita. Ja karistused, mis järgnevad, ei tohiks olla lihtsalt sümboolsed – ühelt kohalt teisele manööverdamised, näpuga viibutamised. Karistused peaksid olema karmid. On räägitud mundriaust. Mundriau eeldaks seda, et inimesed panevad oma pagunitega vormid varna ja rohkem selle süsteemiga kokku ei puutu, sest nad on oma nime määrinud ja nendega ei ole seal midagi ette võtta.
Nii et pean kahjuks ütlema, et me ei kuulnud ministrilt sõnu, mida me ootasime ja mille ütlemiseks selle selgituse käigus me talle võimaluse andsime. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud kolleegid! Kindlasti panite tähele, et meie elektrooniline süsteem ei ole töökorras. Muu hulgas ei näita see ka seda, kui palju aega on sõnavõtja kasutanud. Ma võtsin selle sõnavõtu puhul aega oma käekellaga. Mul on kahju, kuid istungi juhatajana võtan kümneminutise tehnilise vaheaja, pärast seda jätkame.
V a h e a e g

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud kolleegid! Kui te soovite kõnega esineda, siis palun ennast uuesti süsteemis identifitseerida. Vahepeal tegime restardi. Ennevanasti öeldi, et ei inimene saa masinate vastu. Meie elektroonikagurud tõestasid, et saab ikka küll. Me saame jätkata. Mart Helme, palun!

Mart Helme

Jah, ei arvutit saa uske! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Lugupeetud kolleegid! Teema on ju tõsine. Teema on distsipliin, vastutus, sh poliitiline vastutus. Ministri antud vastustest saime justnagu aru, et Kaitseväge ei tohi torkida. See on justkui ühiskonnaväline asi, ühiskonnast kõrgemal seisev asi ja kui seal midagi ebameeldivat toime pannakse, siis jumala eest, paneme silma kinni, pöörame pilgu kõrvale, mätsime kinni, laseme asjal olla, sellepärast et see on ju Kaitsevägi. No ei saa olla, et Kaitseväes võib teha mida iganes! Kui Kaitseväes on korralagedus, on rikkumised, siis kaitseväelased, kes on nendega seotud, peavad nende eest vastutama.
Minister nõudis fakte. Aga faktid on ju ilmselged! On fakt, et laevalt leiti salakaupa. On fakt, et kogu meeskond oli sellest teadlik. Miks see fakt on? Aga sellepärast, et see on nii väike laev, et seal ei ole võimalik, et kaks venda tassivad seljas tubaka- ja sigaretikaste ning süles alkoholikaste ja niimoodi käivad kümneid kordi kai ja laeva vahet ja topivad siis kastid kuskile tühjadesse, ma ei tea, kajutitesse või trümmi. See ei ole lihtsalt võimalik nii väikese laeva peal. Järelikult on fakt, et sellest olid teadlikud kõik meeskonnaliikmed. Ja nüüd ongi uurimisorganite asi välja selgitada, kas nad kõik olid salakaubaveosse kaasa tõmmatud või mitte. Igal juhul on selge, et kapten niisuguses olukorras nende asjade eest vastutab. Igal juhul on selge, et mereväe juht kui kõrgeim juht niisuguse olukorra eest vastutab.
Esitame veel ühe küsimuse, mis lähtub samuti faktist. Miks Maksu- ja Tolliamet läks sel konkreetsel päeval seda konkreetset laeva kontrollima? Ja vastame tervest mõistusest lähtuvalt: sest nad said signaali. See viitab sellele, et tõenäoliselt ei olnud tegemist esmakordse juhtumiga, vaid regulaarse tegevusega, mille käigus kuritarvitati oma ametipositsiooni ja riigile kuuluvaid vahendeid. Loomulikult ei saa me praegu siin juba süüdistusaktile alla kirjutada. Prokuratuuri ja teiste asjaomaste organite ülesanne on need asjad lõpuni selgeks teha. Aga need on siiski faktid, mida vähemalt on vaja kontrollida.
Nüüd veel. Jääb mulje, nagu suhtuks Kaitsevägi, Kaitseministeerium ja ka kaitseminister – vabandust, kui ma niimoodi öeldes ülekohut teen! – laeva sel moel kasutamisse möönvalt. Isegi kui see oleks isiklikuks otstarbeks toodud kogus, oleks ikkagi kummaline suhtuda asjasse nii, et kui me jagame selle koguse meeskonnaliikmete peale, siis midagi kriminaalset ei ole. Hästi, tapame nüüd ühe inimese ära ja jagame vastutuse kõigi siin saalis viibijate vahel ära! Siis tuleb välja, et võib-olla see oli ainult väike kõrvalops. Ei saa nii olla! On konkreetsed inimesed, kes seda konkreetselt organiseerivad. Pidi olema turg, kuhu see kõik ära müüa. Pidi olema allikas, kust seda kaupa kasumiga osta, jne. Kuulge, me ei ole eile siia maailma sündinud! Need asjad ei käi niimoodi, et kui me ära jagame, siis on kõik korras. Ärge rääkige sellist rumalat juttu! See on terve mõistusega inimestele lihtsalt solvav.
Nüüd me jõuamegi selleni, et tegemist on Eesti Vabariigile kuuluva sõjalaevaga. See on meie kõigi ühine omand. See ei ole selle kapteni omand, see ei ole selle meeskonna omand. Meeskond oli laeval koos kapteniga sõjaväeliste ülesannete täitmiseks. Nad täitsid neid ülesandeid, aga muu hulgas kuritarvitasid riigile kuuluvat vahendit isikliku kasu saamise eesmärgil. See on tegelikult korruptsioonijuhtum, mida on vaja põhjalikult uurida, millele on vaja anda hinnang ja mille eest tuleb vajaduse korral määrata karistused, olgu need distsiplinaarsed või muud karistused.
Nii et kokku võttes me ei tee Kaitseväele liiga. Me oleme väga uhked selle üle, et NATO õppustel ning meie Siilidel, Kevadtormidel ja Utria dessantidel näitavad meie üksused väga häid tulemusi. Me oleme selle üle uhked! (Juhataja helistab kella.) Kohe lõpetan. Aga me ei saa tolereerida seda, et on inimesi, kes oma positsiooni kuritarvitavad. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Härra minister, teil on läbirääkimiste lõpus vastusõnavõtu võimalus. Palun!

Kaitseminister Margus Tsahkna

Lugupeetud juhataja! Head riigikogulased! Tegelikult on see kahetsusväärne, mis siin saalis praegu toimub. Ma tean, Mart, et sa oled väga osav demagoog, aga teie erakond on seadnud eesmärgiks Eesti rahvusriigi eest seismise ning te peaksite mõtlema, mis sõnu te välja ütlete. Konkreetse juhtumi asjus viiaksegi läbi väga põhjalikku juurdlust. Konkreetse juhtumi puhul on mereväes kõige kõrgemal tasemel võetud vastutus, mereväe ülem on ametist tagasi astunud ja konkreetse aluse Sakala komandör samamoodi. Mitte keegi ei ole proovinud teha isegi mitte ühtegi väikest sammu selles suunas, et midagi kinni mätsida. Vastupidi! Viiakse läbi väga põhjalikku menetlust, et konkreetsed asjaosalised, nende tegevus, ka nende süüline tegevus, kui see on olemas, saaks välja selgitatud ja nad Eesti Vabariigi seaduste järgi kohtus karistatud. Soov veelgi Eesti Kaitseväe mainet kahjustada ja seda poliitiliselt rünnata ei ole mulle kui Eesti Vabariigi kodanikule absoluutselt arusaadav.
Head mehed, te saete sedasama suurt puud, mis kaitseb ka teid endid, kui Eesti satub raskesse olukorda. Kaitseministrina ma ütlen, et Kaitsevägi võtab väga tõsiselt kõikvõimalikke juhtumeid, mis kuidagimoodi kahjustavad Eesti Vabariigi Kaitseväe mainet, kui Kaitseväes on inimesi, kes on seadust rikkunud. Ma ütlen teile siin selle teema lõpetuseks veel kord: mõelge, mehed, hoolikalt läbi iga oma sõna, enne kui te selle välja paiskate! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Lõpetan läbirääkimised. Sellega on tänasele ainsale arupärimisele vastused saadud.


2. 15:58 Vaba mikrofon

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud kolleegid, nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreerida end sõnavõtuks vaba mikrofoni voorus. Sõna võtta soovijaid ei ole. Aitäh teile tänase tööpäeva eest, mida mõnevõrra häirisid tehnilised probleemid! Kuid vahel juhtub. Näeme homme hommikul kell kümme siinsamas suures saalis!

Istungi lõpp kell 15.58.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee