Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Taavi Rõivas

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu V istungjärgu 2. töönädala neljapäevast istungit. Kas on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid, tere hommikust! Annan Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle arupärimise justiitsminister härra Urmas Reinsalule. Teema on ikka okupatsioonikahjude kompenseerimine Eesti Vabariigile Venemaa Föderatsiooni poolt. Teatavasti võeti Riigikogus 9. juunil 2004. aastal vastu otsus "Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni tegevuse kohta", mille punkt 6 andis Vabariigi Valitsusele suunise esitada Riigikogule hiljemalt 1. jaanuariks 2005 oma seisukoht okupatsioonide jooksul tekitatud kahjudest ja kaotustest tulenevate võimalike kahjutasunõuete kohta. 14. jaanuaril 2005 saadeti Riigikogule Vabariigi Valitsuse seisukoht, millega tehti Justiitsministeeriumile ülesandeks tegeleda koos Välisministeeriumiga võimaliku kahjutasunõude ettevalmistamisega.
Kuna Vabariigi Valitsuse koosseisus on hiljuti aset leidnud muutused, on asjakohane käsitleda okupatsioonikahjude kompenseerimise küsimust uuesti. Kuivõrd meie peaministri erakonnal on koostööprotokoll Venemaa Föderatsiooni peaministri erakonnaga Ühtne Venemaa, soovime saada ülevaadet uue valitsuse seisukohtadest kahjunõude esitamise ja järjepidevuse suhtes Riigikogu otsusega määratud kohustuste täitmisel. Lähtudes eeltoodud informatsioonist on meil neli küsimust. Esiteks: "Millisel seisukohal on Vabariigi Valitsus okupatsioonikahjude nõude osas Venemaa Föderatsioonilt?" Teiseks: "Kas justiitsminister kavatseb 2004. aastal Riigikogu poolt valitsusele pandud ülesannete täitmisega jätkuvalt tegeleda?" Kolmandaks: "Kuidas võib mõjutada kahjunõuete esitamise protsessi Eesti Vabariigi valitsuserakonna seotus Venemaa Föderatsiooni valitsuserakonnaga?" Neljandaks: "Kas Teil on plaanis nõuda, et Vabariigi Valitsus läheks edasi okupatsioonikahjude väljaselgitamisega ja nõude esitamisega?" Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Mullu sügisel esitles Riigikontroll auditit "Riigi tegevus riigi kinnisvara haldamise tsentraliseerimisel" ehk lihtsamas keeles avalikustas, kuidas on 15 aasta jooksul tehtud muudatused riigi kinnisvarakorralduses ennast õigustanud. Seda arutati riigieelarve kontrolli komisjoni avalikul istungil ja sinna kutsutud külalised nõustusid suuresti auditi ühe põhijäreldusega, et Eesti riigis terviklikku kinnisvarapoliitikat ei ole. Millal see tuleb, milline see peaks olema, sellele otsiti ühiselt vastust. Meie arvates, st Vabaerakonna fraktsiooni kaheksa liikme arvates on see nii tähtis teema, et väärib suuremat tähelepanu ka siin saalis. Sellepärast esitame riigihalduse ministrile arupärimise seitsme hea küsimusega, millele loodame saada häid vastuseid. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Rainer Vakra, palun!

Rainer Vakra

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon otsustas oma 16. jaanuari istungil algatada looduskaitseseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõu. See tuleneb Riigikogu 2016. aasta 25. oktoobri otsusest toetada õiguskantsleri ettepanekut looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla viimise kohta. Eesmärk on viia looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla ning leevendada nende maaomanike olukorda, kes on erastanud oma maa riigilt järelmaksuga ning kelle maadele riik on hiljem seadnud intensiivsed looduskaitselised piirangud. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks arupärimist ja ühe eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel. Nüüd aga palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 84 Riigikogu liiget, puudub 17.


1. 10:05 Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (363 OE) esimene lugemine

Aseesimees Taavi Rõivas

Head kolleegid! Tänane esimene päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 363 esimene lugemine. Ma juhin tähelepanu, et selle päevakorrapunkti arutelul on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada ettekandjale üks suuline küsimus. Palun nüüd juhtivkomisjoni nimel ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Heljo Pikhofi!

Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esmaspäeval, 9. jaanuaril toimunud kultuurikomisjoni istungil arutasime ühe päevakorrapunktina Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Arutelu tulemusena otsustas Riigikogu kultuurikomisjon esitada Riigikogule otsuse eelnõu rahvusooperi nõukogusse uute Riigikogu liikmete nimetamiseks kahe senise liikme nõukogust lahkumise tõttu omal soovil. Nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb 11 liikmest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget. Lisaks kuuluvad rahvusooperi nõukogusse kaks kultuuriministri nimetatud liiget (praegu Arne Mikk ja Paavo Nõgene), üks haridus- ja teadusministri nimetatud liige (Janar Holm), üks rahandusministri nimetatud liige (Tea Varrak), üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu nimetatud liige (Peep Lassmann), üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige (Riina Viiding), üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige (René Eespere) ja üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige (Ants Wõrk).
Riigikogu liikmete Mart Helme ja Laine Randjärve omal soovil nõukogu liikme kohalt tagasiastumise tõttu lõpevad nende volitused enne tähtaega. Lähtudes rahvusooperi seaduse § 6 lõikest 6 nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse uued liikmed ajani, mis on jäänud asendatavate nõukogu liikmete volituste lõpuni, praegusel juhul kuni 25. maini 2019. aastal.
Kultuurikomisjon nõustus (konsensusega) Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekuga nimetada Mart Helme asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liige Martin Repinski ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekuga nimetada Laine Randjärve asemele Riigikogu liige Urve Tiidus. Uute nõukogu liikmete volitused algavad Riigikogu otsuse jõustumisest selle allkirjastamisel.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõike 1 kohaselt arutatakse kõnealust Riigikogu otsuse eelnõu ühel lugemisel. Kuna otsuse eelnõu on esitanud Riigikogu kultuurikomisjon, kelle ettepanekuõigus rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamiseks tuleneb rahvusooperi seaduse §-st 6, siis eelnõule muudatusettepanekuid ei esitata. Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
Nüüd komisjoni otsustest. Otsustati algatada Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu, määrata juhtivkomisjoniks kultuurikomisjon, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. jaanuariks (otsused olid konsensuslikud), määrata komisjoni ettekandjaks Heljo Pikhof (otsus oli konsensuslik) ja teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele (otsus oli samuti konsensuslik).

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Esimesena Madis Milling, palun!

Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui määratakse mõne riigiettevõtte nõukogu liikmeid, siis pahatihti meedias ei leia see isegi väikest ühelauselist kajastamist. Olles ise siiani näitlejana Estonia teatriga seotud, tean, et rahvusooperi nõukogusse uute inimeste määramine on juba põhjustanud teatriinimeste seas n-ö tormi veeklaasis. Kas Keskerakonna esindajad põhjendasid komisjonis, miks määratakse just Martin Repinski? Milline on tema kultuuri- ja teatripädevus?

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, see küsimus korraks tõusetus. Fraktsiooni esindaja ütles, et seda kaaluti põhjalikult ja leiti, et tegu on inimesega, kellel on endal huvi selle nõukogu töös osaleda ja ka selge kultuurihuvi. Selline oli Keskerakonna fraktsiooni põhjendus.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma ei taha midagi öelda kandidaat Martin Repinski kohta. Temal on kindlasti rikkalikud ja mitmekülgsed kogemused põllumajandussektoris. Aga meil on Riigikogu 101 liikme hulgas ka selliseid inimesi, kes on omandanud hariduse kultuurivaldkonnas, on selle ala professionaalid, on panustanud rahvuskultuuri arengusse ja olnud kultuuriteemadel arvamusliidrid. Miks tegi kultuurikomisjon sellise valiku? Rahvusooperi ülesanded on etenduste korraldamine, kontsertide ja etenduste kõrge kunstilise taseme tagamine ning muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine. Repinski sellesse ametisse ilmselgelt ei sobi. Miks tehti selline otsus? Kas see ei devalveeri Riigikogu mainet?

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Ma tuletan meelde, et Riigikogu kultuurikomisjon koosneb eri erakondade esindajatest. Teie esindajad olid selle otsusega nõus. Palun küsige nende käest!

Aseesimees Taavi Rõivas

Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh! Estonia teater ei ole äriettevõte, aga ma arvan, et tema roll Eesti riigis on isegi olulisem kui mõnel riigile kuuluval ettevõttel, näiteks Teede Tehnokeskusel, mille nõukogu liikmeid hakkab sõeluma kõrgetasemeline nimetamiskomitee. Kas komisjonis või koalitsioonis on olnud juttu ka sellest, et Riigikogu esindajaid muudesse nõukogudesse hakatakse paremini sõeluma ja nende kompetentsust hindama? Tundub, et see on praegu kuidagi tasakaalust väljas. Meile lubatakse täiesti uut ajastut ja tagatubade lõppu, kui me räägime riigiettevõtetest, aga sihtasutuste, teatrite jm asutuste puhul jätkub kõik nii nagu varem. Iseenesest, ma kordan, Riigikogu liikmed loomulikult võivad sellistes nõukogudes osaleda.

Heljo Pikhof

Aitäh! Tegu on rahvusooperi seadusega ja kultuurikomisjon loomulikult peab seadust järgima. Kui on ette nähtud, et Riigikogu nimetab sinna kolm liiget, siis seda me kultuurikomisjonis ka teeme. Üks liige on praegu Maire Aunaste. Aga kui rääkida sellest, kes sinna esitatakse, siis me eeldame, et fraktsioonid, kes teevad ettepaneku, tunnevad oma liikmeid kõige paremini ja teavad, kellele missugune nõukogu sobib. Ma arvan, et fraktsioone tasub siiski mingil määral usaldada. Ega me ei tee ju ka ministritele mingeid tunnikontrolle vms. Meil on olnud ka ministreid, kes on asunud juhtima valdkonda, mis enne ei ole olnud päris nende oma, aga nad on hakkama saanud.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Suur tänu! Austatud ettekandja! Mul on pisut selgitav jutt, mis lõpeb küsimusega. Ka mina olen kuulunud Rahvusooper Estonia nõukogu liikmete sekka, kusjuures mulle tegi selle ettepaneku – ja seda mõtet toetati ka fraktsioonis – kadunud Eri Klas isiklikult. Kui ma sinna läksin, siis pani mind esialgu natuke imestama, et meie kompetentsi ei kuulunudki see, et saaks midagi määrata ja öelda, kes laulab näiteks Amnerise osa või kas Rudolfo laulab oma lõpuaaria püsti, pikali või seistes. See nõukogu tegeleb eelkõige hoopis rahaliste küsimustega, investeerimisküsimustega. Tol ajal oli näiteks selline väga tõsine probleem, et Estonia teatri alumistele korrustele tungis vesi. Ühesõnaga, loomingulised küsimused on tagaplaanil. Küsimus on aga selline: kas nüüd on ehk tehtud nõukogu statuudis muudatusi või on tõesti niimoodi, et teatud inimesed otsustavad, et see või teine inimene ei kõlba sellesse rolli, sest ta pigem määgib, kui laulab?

Heljo Pikhof

Aitäh! Ütleme niimoodi, et me ei saa siin saalis Riigikogu liikmetele hinnanguid anda ega öelda, et üks on selline, teine teistsugune ja keegi sobi ühel või teisel põhjusel. Martin Repinskist saab üks liige 11-st. Ma arvan, et tema ei ole nõukogus üks ja ainuke otsustaja. Eks me näeme, kuidas ta hakkama saab. Anname noorele inimesele võimaluse, võib-olla pärast on meil sellest kõige rohkem kasu.

Aseesimees Taavi Rõivas

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kas te olete arutanud ja mõelnud seda või kombineerinud Eesti rahvusooperi esinemiskava, esinemiskalendrit nii, et nüüd hakatakse andma rohkem kontserte või etendusi Ida- ja Lääne-Virumaal – tänu sellele, et Martin Repinski on nõukogus?

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma juba Enn Eesmaa küsimusele vastates ütlesin, eks seda ole näha. Ei oska ennustada.

Aseesimees Taavi Rõivas

Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra eesistuja! Austatud kõneleja! Tegemist on Eesti rahvusooperi nõukoguga. Kas kultuurikomisjon ja laiemalt ka Riigikogu on pädev niisuguseid otsuseid tegema? Ja veel, kas ei peaks kandidaate hääletama eraldi?

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Praegune seadus seda ei võimalda.

Aseesimees Taavi Rõivas

Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv

Suur tänu! Endise nõukogu liikmena, kes on tagasi astunud, tahan kõigepealt anda paar selgitust ja siis esitada ka küsimuse. Esineja suunas praegu mulle saalist tulnud küsimuse selle kohta, miks me nõus olime. Kultuurikomisjonis olid ka endised nõukogu liikmed ja Reformierakonna liikmed, Aivar Sõerdi kaaslased. Ilmselge on see, et koalitsioon ja opositsioon lepivad omavahel kokku, kuidas need kolm kohta jagatakse. Seekord jagati nii, et Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond ja Reformierakond said kõik ühe koha. Iga fraktsioon pakub oma inimese, nii lihtne see ongi. Ja ütleme ausalt, ega teistel seal midagi öelda ei ole. Kas ma räägin, Heljo Pikhof, õiget juttu?

Heljo Pikhof

Sa räägid õiget juttu – hinne viis.

Aseesimees Taavi Rõivas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ei oleks võib-olla nii kriitiline nagu mõni kolleeg selle koha pealt, et Riigikogu liikmetel puuduvad näitlejavõimed ja napib etenduste kogemusi. Aga mu küsimus on hoopis teisest vallast. Hea endine kolleeg Martin Repinski on lubanud Eesti Ekspressi kohtusse kaevata. Kas te ei karda, et sellised kohtuasjad ja mainekahju võivad saada Estoniale, rahvusteatrile hukatuslikuks? Kas Neeme Järvi on üldse järgmisel korral veel valmis tulema juhatama meie koore ja orkestreid?

Heljo Pikhof

Midagi ei ole teha, paraku. Mina esindan siin praegu kultuurikomisjoni.

Aseesimees Taavi Rõivas

Rohkem sõnasoove ei ole näha. Aitäh ettekandjale! Läheme kõnede juurde. Esimesena palun, Aadu Must!

Aadu Must

Austatud juhataja! Head kolleegid! Fraktsiooni juhtkond palus, et ma paari sõnaga selgitaksin, miks me sellisele seisukohale jõudsime. Tundub, et headel kolleegidel on suuri probleeme seaduse ja Riigikogu töö põhimõtete tundmisega, aga eriti veel sellega, mis puudutab ühe või teise kolleegi võimeid, andeid, musikaalsust jms näitajaid. Nagu juba öeldud, Riigikogu ülesanne on nimetada rahvusooperi nõukogusse kolm liiget. Seejuures on muide üks väga lihtne printsiip, mida õnneks küsimuste taustana juba korrati: nõukogu liikmed ei pea tegema kõrgetasemelist loomingulist tööd. Ka Riigikogu liikmetelt ei nõuta head kvalifikatsiooni. Ma olen küll mitu korda öelnud, et võiks ju nõuda Riigikogu liikmetelt vähemalt magistrikraadi. Millegipärast aga enamik teist hääletaks selle vastu ja leiaks, et see on väga rumal ettepanek. Täpselt samuti on Riigikogu moodustatud nõukogudes ja komisjonides kehtinud selline ilus talupoeglik printsiip: issanda loomaaed on seda rikkam, mida mitmekesisem ta on.
Teate, rahvusooperi nõukogus ei pea olema mitte ainult režissööride ja dirigentide, vaid koguni teatrikülastajate esindajad. Olen ise olnud pikka aega Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige. Kui keegi küsib, kas ma teeksin vabatahtlikuna ära mõne lihtsama lõikuse – näiteks võtaksin pimesoole välja, kui muud ei ole –, siis sellega ma hakkama ei saaks. Ma ei tunne ka sellekohast teooriat. Ometi väitis ülikooli kliinikumi juhtkond, st nõukogu ja ka tegevjuhid, et Mustast oli palju kasu, kuigi ta ei olnud isegi korralik patsient. Nii et ma soovitan teil kainelt järele mõelda, mis on meie ülesanded, mis on meie kriteeriumid ja mitte sõimata kedagi, kes on liiga hea põllumees vms. See oligi Keskerakonna fraktsiooni seisukoht, kui ta valis rahvusooperi nõukogusse esitamiseks inimese, kellel on kirg vaadata, kas Madis Milling on hea näitleja või mitte, ja talle kirglikult plaksutada. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Järgmisena palun Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelema Laine Randjärve!

Laine Randjärv

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tegelikult mul kõnet plaanis ei olnud ja me ei ole siin praegu ka kokku leppinud, et ma just fraktsiooni nimel räägin, aga esindajana räägin küll. Kuulates siinset arutelu, tuli mulle meelde üks kunagi Estonia ooperiteatris etendunud väga populaarne tükk "Pipi Pikksukk". Pipil oli seal üks selline tekst: kõige tähtsam, et inimesel on süda sees ja lööb, nagu vaja. Sellepärast ma annaksin ikkagi Martin Repinskile avansi – noor inimene. Kahju, et teda praegu siin ei ole ja ta ei kuule seda juttu.
Võib ju küsida, kas selle nõukogu liikme tasu eest peab inimene minema õppima ja n-ö ennast täiendama, võib-olla ta võiks õppida kuskil mujal. Aga kui selline võimalus antakse, siis miks ka mitte. Võib-olla tõesti on nõukogu liikmetel võimalik külastada esietendusi ja need ei ole mitte ainult muusikalid, vaid ka ooperid ja balletid. Küll oleks hea kuulda, kui Martin räägiks peale muusikalide või operettide ka mõnest ooperist või balletist ja sellest, missuguse mulje see talle jättis. Kultuurivaldkonnas, tõsise kultuuri valdkonnas silmaringi avardada ei ole kindlasti kunagi liiga hilja.
Aga kui Martin Repinskist saab nõukogu liige, siis ma ootaks temalt, et ta toetaks Rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe väga kirglikke püüdlusi arendada rahvusooperit. Tere, Martin! Väga tore, et sa tulid siia saali. Saad ka kuulda kõike seda, mis mul sulle n-ö kaasavaraks anda on. Mu jutt jäi pooleli selle koha peal: ma loodan, et sa toetad Aivar Mäe püüdlusi arendada rahvusooperit ja tema ideid, mida ta on esitanud nii kultuurikomisjonile kui ka fraktsioonidele, kes on käinud tema juures ekskursioonidel. Rahvusooper Estonia võiks saada ühel hetkel – kas 20 või 50 aasta pärast – oma uue maja. Visioonid ja projektid-plaanid peaks praegu paika panema. See ei ole küll linnahall, mida on lubatud reorganiseerida või renoveerida ooperimajaks – nüüd on tulnud uuel valitsusel uued plaanid, nad tahavad riigi rahaga Tallinna Linnahalli lihtsalt rekonstrueerida ja võib-olla on see tõesti hea mõte –, aga ärgem siiski unustagem rahvusooperit.
Hea Martin! Ma panen sulle südamele missiooni. Palun võitle jõuliselt ja ole toeks Aivar Mäele, et ükskord saaks ehitatud Rahvusooper Estonia uus maja – tänapäevane, selline nagu Sydneys või Oslos –, mida tulevad vaatama kõik maailma kultuurihuvilised! Aitäh teile!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi ei saa sellele eelnõule muudatusettepanekuid esitada. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 363 lõpphääletusele ja me läheme selle juurde.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 363. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt oli 59 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 13 Riigikogu liiget jäi erapooletuks. Eelnõu on otsusena vastu võetud.


2. 10:27 Ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE) esimene lugemine

Aseesimees Taavi Rõivas

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 355 esimene lugemine. Palun algatajate nimel ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Marko Pomerantsi! Head kolleegid, palun saalis vaikust!

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Tere hommikust, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitlen teile ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. See on ette valmistatud Keskkonnaministeeriumi haldusalas, valdavalt Maa-ametis. Ette rutates võin öelda ka seda, et Estonia teatri aadress selle seaduse kohaselt jääb täpselt samaks, mis praegu on – Estonia puiestee 4. Tulevikus võib-olla tuleb muul aadressil mingi maja juurde.
Ruumiandmed on tavamõistes kaartidel olevad andmed, mille hulka kuuluvad näiteks andmed teede, hoonete, metsade ja maapinna reljeefi kohta, aadressid ja kohanimed. Ruumiandmeid kasutame endale teadvustamata sisuliselt iga päev, kas kaardiga metsas orienteerudes või aadressi järgi sihtkohta otsides. Praegused seadusmuudatused keskenduvad põhiliselt aadressiandmete korrastamisele ja nende ühtlustamisele eri andmebaasides. Kui aadressiandmed on korrastatud, on tagatud muu hulgas näiteks see, et kiirabi jõuab abivajajani, post ei satu naabri juurde – mul on küll väga korralikud aadressiandmed, aga vahel minu post siiski satub naabrite juurde, nii et päriselt seda tagada ei saa – ja riiklikes andmekogudes on vähem ebaõiget infot. Hea andmekvaliteet loob eeldused näiteks registripõhiseks rahvaloenduseks (aastal 2020), mis on kümme korda vähem kulukas kui traditsiooniline ukselt uksele loendus.
Muudatustega täpsustatakse peamiselt hoonete ja korterite aadresside määramise reegleid. Nii näiteks annab kehtiv seadus võimaluse määrata aadress ühel pool teed järjestikuste majanumbritega. Euroopas on aga levinud tava, et ühel pool liikluspinda nummerdatakse kõrvuti asetsevaid maaüksusi ja järjest paiknevaid hooneid paarituarvuliste numbritega ning teisel pool paarisarvuliste numbritega. Eestis on kohti, näiteks endisi suvilapiirkondi, kus on küll tänavate süsteem, kuid majade numeratsioon on sassis ja seaduse järgi ei saa ka omavalitsusi kohustada seda korrastama. Nüüd jäetakse seadusest ühel pool teed järjest nummerdamise võimalus välja. Selline rangem kord tagab meile igapäevaelus hoonete ja maaüksuste leidmise, mis ongi ju koha-aadresside peamine ülesanne.
Edasi, seadus kohustab määrama unikaalaadressi tiheasustusalal või detailplaneeringu kohustusega alal asuvatele maaüksustele. Esiteks käsitlevad eri valdkondade spetsialistid tihe- ja hajaasustuse mõistet erinevalt ning mitmetel juhtudel ei ole mõistlik tiheasustusalale või detailplaneeringu kohustusega alale üldse unikaalaadressi määrata. Sageli määratakse detailplaneeringu kohustus näiteks hajaasustusega looduskaitsealale. Maamaksu arvutamisel loetakse kõik linnad kogu ulatuses automaatselt tiheasustuseks. Senine käsitlus toob kaasa näiteks Paldiski linnas Pakri saartel tänavajärgse adresseerimise nõude. Peale haldusreformi on Eestis mitmeid laialdase hajaasustusega linnu, kus tuleks rakendada praeguse seaduse kohaselt linnale kehtivat adresseerimise reeglit. Eelnõuga korrigeeritakse unikaalaadressi määramise nõuet. Pärast muudatust on koha-aadressi määramisel unikaalaadressi nõudega sellised maaüksused, mis asuvad alal, kus on olemas või kavandatav selgelt piiritletav tiheasustus, st kompaktne hoonestus ja tänavad.
Veel täpsustatakse ruumiandmete seaduses geodeetiliste tööde sisu ja nõudeid. Praktikas on olnud probleeme geodeetilise märgi mõõtmistöödega. Kinnisasja omanik on küll taganud juurdepääsu märgile ja lubanud selle hooldustöid, aga mõõtmist mitte, sest seadus seda otseselt ei sätesta. Eelnõus on nüüd selgelt kirjas, et kinnisasja omanik peab lubama teha geodeetilise märgi hooldustöid ja ka mõõtmistöid ning tagama juurdepääsu märgile. Kinnisasja omanikule sellest lisakulusid ei teki.
Äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse muudatused on tehnilist laadi. Eesmärk on tagada äriregistri ja mittetulundusühingute registri koostalitlusvõime aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga. Ettevõtjad peavad nüüd olema valmis vajadusel täpsustama oma ettevõtte aadressi registris, näiteks koos majandusaasta aruande esitamisega. Kui ettevõtte aadress on küla täpsusega, siis sellest ei piisa ja aadressi palutakse täpsustada.
Rahvastikuregistri seaduse muudatus on seotud sellega, et sageli võtab hoonele ja korterile aadressi määramine aega rohkem, kui seda on lubatud kulutada rahvastikuregistri toiminguks, mis on kümme päeva. Muudatus tagab isikule piisavalt kiire ajutise elukoha registreerimise võimaluse ja sellest tulenevad õigused, näiteks sotsiaalhüvitised.
Kokku võttes on eelnõu mõju halduskoormusele väike ning muudatusega ei kaasne riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste igapäevase töökorraldusliku rutiini põhimõttelist muutust. Samuti on omavalitsustele tagatud rahastus muudatustega ettenähtud tegevuste elluviimiseks. Riik muutub haldussuutlikumaks. Elanikele ja ettevõtetele tagatakse tänu riigi registrite paremale toimimisele kvaliteetsemad teenused. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh, austatud ettekandja! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Vabandust! Siiski on. Henn Põlluaas. Palun, kui võimalik, olge küsimuste registreerimise ajal kiirem! Ole hea, Henn Põlluaas!

Henn Põlluaas

Aitäh! Lugupeetud sõnavõtja! Mis saab nende kohtadega, kus ei ole uues seaduses sätestatud kombel majanumbreid paika pandud? Kas kõik need üle Eesti olevad aadressid lähevad muutmisele?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Enamikul juhtudel on kasutusel tavapärane süsteem, kus ühel pool on paarisarvulised numbrid ja teisel pool paarituarvulised. Kui on tegemist sellise korras olukorraga, siis ei juhtu mitte midagi. Kõnealune seadus võib uue haldusjaotuse puhul tekitada selliseid olukordi, kus seaduse täitmine ei ole otstarbekas ega mõistlik. Meie kutsume üles parandama neid kohti, kus seda on vaja. Ma tõin oma kõnes näiteks suvilapiirkonnad, kus inimesed elavad praegusel ajal aasta ringi. Võin nimetada Võru kandis Meegomäel ühte suvilakooperatiivi. No kui sa seal kolme aasta tagant ainult korra käid, siis läheb ikka keeruliseks küll, et õigesse kohta välja jõuda. Aga kiirabi või mingisugune muu abimasin peaks siiski inimesteni jõudma. Tegemist on täitsa mõistliku tegevusega. Maal, kus on tegemist hajaasustusega – nii nagu minu teada Roosi külas on ühe tee ääres Hinno talu –, jääb kõik endistviisi.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Palun, Peeter Ernits!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Ma lugesin seda seletuskirja. Nagu ma aru saan, asi ei alanud mitte sellest, et korraldus oleks mõistlik ja alati leiaks õige aadressi üles, vaid siin on kirjas, et eelnõu väljatöötamine algas aastal 2013 seoses Euroopa Komisjoni ühe direktiivi rikkumismenetlusega. Selle peale võeti menetluse käigus direktiivi puudutavad sätted välja. Aga rääkige maakeeles, mida see tähendab. Mida see Euroopa Komisjon siis rikkumismenetlusena alustas ja mis täpselt välja jäeti? Kuidas see asi ikkagi on?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Annan teile ausa vastuse. Mul ei ole hetkel teile suuliselt anda ühtegi selgitust direktiiviga toimunu kohta. Fakt on see, et kõik, mis puudutab Eesti inimese paremat toimesaamist ja meie riigi paremat toimimist, on selles eelnõus kirjas. Teid erutavale küsimusele olen valmis edastama kirjaliku vastuse.

Aseesimees Taavi Rõivas

Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul ei ole sisuline küsimus eelnõu kohta. Küllap on see seadus õige ja vajalik, ma usaldan ministrit, kes on igati hea asjatundja. Minu küsimus on aga põhimõttelisem ja puudutab riigivalitsemise valdkonda. Vaatan, et eelnõu ja seletuskirja on koostanud peaasjalikult Maa-ameti inimesed. Ministeeriumid võiksid olla ise need, kes õigusloomet ette valmistavad, ametite inimesed peaksid tegelema hoopis praktilisemate asjadega. Kuidas teile tundub, kas see on tavapärane, et Keskkonnaministeeriumi haldusala õigusloome ettevalmistamisega tegelevad ameti inimesed? Kas ühtegi niisugust, ütleme, sisuinimest ministeeriumist ei ole kaasatud? Mis mõtteid ja tundeid see teis tekitab?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Hea küsimus! Ma käisin ise täitsa juhuslikult nimekirja üle ja ma oleksin – nimetame seda siis kriitikaks – nõus olukorras, mida on ka Eesti ajaloos ette tulnud, et on üks amet, kes loob seaduse iseenda eksisteerimiseks. Näiteks Rahvusooper Estonia saaks ülesande teha ise endale seadus, mis sätestab, kuidas kõige paremal moel kauneid kunste arendada. Praegusel juhul on adekvaatne see, et Maa-amet ongi meie riigis ruumiandmete igapäevase kasutamise kompetentsikeskus. Tegemist ei ole selles mõttes mitte poliitiliste muudatustega, vaid muudatustega, mis aitavad spetsialistidel oma igapäevast tööd teha. Kompetentsikeskusena on see õige koht. Kui veel seletuskirja vaadata, siis puudutab selle eelnõu n-ö tulem ju ka rahvastikutoiminguid jne. Seetõttu on siin kenasti kaasatud Siseministeeriumist Enel Pungas ning ka teiste ministeeriumide esindajad. Ministeerium Keskkonnaministeeriumi näol on aga aidanud kaasa sellele, et eelnõu vastaks ühe eelnõu raamidele ja vormile.

Aseesimees Taavi Rõivas

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Igal asjal on küljes hinnalipik, nii ka praegusel juhul. Küsimus ei ole muidugi ainult numbrimärkide valmistamises, vaid ka registrite muutmises ja muudes kaasnevates kuludes. Kas te oskate öelda, mis need muudatused võiks maksma minna ja kui pika aja peale see kõik jaguneb?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Selleks, et rahvasaadikute aega kokku hoida, ütlen, et kui te võtate lahti seletuskirja lehekülje 12 punkti 7, siis seal on kirjeldus sellest, mis need arendustööd maksavad, kuidas seda on kavandatud ja kui suured on omavalitsuste kulud. Omavalitsuste kulutused katab riik, et see töö kiiresti ja efektiivselt lõpuni viia.

Aseesimees Taavi Rõivas

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Tegelikult on Maa-ameti kodulehel palju huvitavamad ja palju pikemad seletuskirjad, aga küsimusi tekib ikka. Ma tahaksin ikkagi edasi uurida. Meie oleks ilmselt jätkanud sama segases olukorras, kui Euroopa Komisjon poleks kolm aastat tagasi algatanud rikkumismenetlust, mille peale, nagu ma aru saan, me võtsime mõned sätted direktiivist välja. Ja nüüd lõpuks, kolm aastat hiljem, tuleme selle juurde tagasi. Kas nii lihtsaid asju ministeerium ise ei vaata ja ootab kusagilt Euroopa Komisjoni direktiivi, et siis hakata näiteks aadresse normaalselt korrastama?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Ministeerium tegeleb pidevalt plaanitud tegevusega. Sinna hulka käib ka see, et kui vahepeal on Euroopa Komisjon leidnud ühe või teise vastuolu, kuidas öelda, meie arvates korrektsetes seadustes, siis tuleb neid menetleda. See on samuti igapäevatöö osa, selles ei ole midagi erakorralist ega pöörast.

Aseesimees Taavi Rõivas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Ma küsin, kuidas see puhtpraktiliselt välja nägema hakkab. Kuidas lahendatakse see, kui on võimatu teatud aadressi üles leida? Inimesed elavad kenasti majas, millel on ka aadress, aga võõras lihtsalt ei leia seda üles. Tuleb ette niisuguseid olukordi, kus üks tänav lõpeb ja jätkub täiesti ebaloogilises kohas. Võiks ikkagi nõuda, et tänav kulgeks loogilisemat teed pidi. Kas see praegu omavalitsustesse ei puutu? 

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Asja mõte ongi see, et omavalitsused selle töö ära teeksid, keegi teine ju seda nende eest teha ei saa. Riik saab pakkuda õigusliku raamistiku ja vahendid, et see töö ära teha. Ikka omavalitsused peavad selliste juhtumitega tegelema.

Aseesimees Taavi Rõivas

Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh! Hea minister, ole hea, ütle palun veel kord, kus on siin puutumus haldusreformi ja omavalitsuste ühinemisega! Me teame, et väga palju nimetusi, aadresse tuleb muuta. Siin on justkui väidetud, et sellel kõigel ei ole haldusreformiga midagi pistmist. Ole hea, korda üle, milliseid muudatusi peab veel tegema seetõttu, et omavalitsused ühinevad, külanimed kattuvad, tänavanimed kattuvad jne. On sellel mingi seos selle eelnõuga? Kas seda tuleks veel jooksvalt täiendada, üle kontrollida või ei tuleks?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Kiire vastuse korras ütlen, et kindlasti on sellel puutumus ka haldusreformiga. Tekivad kas või täiesti uued olukorrad, linna sees olevad linnad jms, nii et on küll puutumus. Seetõttu kogu see aadresside korrastamine aitab kaasa kas või nii, et kõik, mis puudutab ühest küljest makse ja teisest küljest soodustusi, jõuab inimesteni.

Aseesimees Taavi Rõivas

Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa

Austatud eesistuja! Hea minister! Hea kolleeg Arto Aas natuke puudutas haldusreformi, aga mina küsin teise nurga alt. Meil on praegu Paldiski, Kohtla-Järve, Tapa – need on siin ka ära toodud –, kus seda unikaalaadressi printsiipi ei rakendata. Aga nüüd tekib meil Eestisse juurde selliseid alasid, kus linnad muutuvad justkui maaks. On ka üks omavalitsus, mis ei ole üldse linn – Pärnu saab omavalitsuseks. Kas on hinnatud, kui palju selliseid unikaalaadressita alasid tekib? Teiseks küsin eneseharimise mõttes, kuidas seda ala ühe omavalitsuse sees üldse hinnatakse. Kus unikaalaadressi nõuet rakendatakse ja kus mitte?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Seda, kus seda rakendada, ma püüdsin juba oma kõnes selgitada. See tähendab põhimõtteliselt sellist ala, kus on tegemist tiheda asustusega – ärge võtke seda kui juriidilist terminit! –, kus on olemas tänavatevõrk ja kus nummerdamisel on üldse mõtet. Kõik see, mis puudutab tavapärast külaelu, jääbki niimoodi nagu praegu. Mis puudutab seal koha kätteleidmist, siis ega siin seadus kõiki asju ette ära ei teegi. Kohalike omavalitsuste heast tahtest sõltub, kas mingist teeotsast on näha, kust ära keerata, et õiges suunas minna, või mitte.
Aga kui küsida, kui palju see võib Eestis aadresse muuta, ja vastata ka Arto Aasa küsimusele puutumuse kohta, siis haldusreformi käigus muutub sadu tuhandeid aadresse. Nii et see on üsna massiivne muutus. Seetõttu üks asi on see, et inimene ise oskab ikka igal õhtul koju minna, ka peale haldusreformi, aga kõik ametkonnad peaksid samuti suutma tema kodu üles leida. Eks igasugu asjaolusid on veel. Näiteks võib inimesel olla ju ka mitu kodu – vahepeal elab ühe inimese juures, vahepeal teise juures, kolmandal hetkel üksi. Aga see on juba järgmine teema. Inimene peaks riigile andma selle aadressi, kust riik ta kätte saab, ükskõik kas ta siis öösel seal parasjagu on või ei ole.

Aseesimees Taavi Rõivas

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud ettekandja! Ideaalis me ilmselt peamegi sinnani jõudma, et igal majal on oma number, igal talul on oma nimi ja igalt suuremalt teelt ära keerates on näha ka viit taluni jne. Selle poole me kindlasti püüdleme. Aga praegusel ajal praktikas ikkagi juhtub niiviisi, et kui on vaja tellida näiteks kiirabi, siis peab väga palju ja pikalt seletama, et sellelt teelt keerad ära, sõidad 400 meetrit, siis tuleb kask, sõidad kase juurest vasakule ja siis sa jõuad Pihlaka tallu. Kas tulevikus on kavas ka rakendada neid platvorme, kus, ütleme, kiirabi lööb sisse sihtaadressi ja jõuab vabalt sihtpunkti, kiirelt ja loogiliselt? Selliseid elektroonilisi platvorme ...

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Selle kohta ma oskan öelda nii palju, et Häirekeskus, kes ennekõike peab tagama abi jõudmise abivajajani, eesotsas peadirektor Janek Laevaga, tegeleb sellega regulaarselt. Meil on olnud kasutada ka välisvahendeid, et kaardi alused oleksid head ja korrektsed. Ja mina, kellel on ka teatud sidemeid Põlvamaa teises servas, ma ikka toonitan, Roosi küla kandis, võin küll öelda, et mul oli kurb kogemus, kui hiljaaegu oli sinna kiirabi vaja. Aga see oli ka hea kogemus, sest abi tuli täpselt õigesse talukohta, ühel hetkel ta õues oligi, kus teda oodati. Nii et ka praeguste andmetega on võimalik jõuda abivajajani.

Aseesimees Taavi Rõivas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas ma sain teist õigesti aru, et riik kompenseerib rahaliselt need lisatööd, mida kohalikud omavalitsused peaksid selle süsteemi muutmiseks ja korrastamiseks tegema? Kui lisada sinna juurde haldusreformiga seotud muudatused, mis aadresse ja ruumilisi märke puudutavad, siis kas ka see on kaetud? Kui palju see kõik võiks omavalitsustele maksma minna?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Ma spikerdan. Nagu ma ütlesin, üks koht, kust vastuseid saada, on seletuskirjas leheküljel 12. Aga mul on ees spikker ja saan öelda, et see oli arutusel ka keskkonnakomisjonis, kui seda eelnõu menetleti, ja võimalikud kulud on juba kaetud. 2016. aasta lõpus pikendas Vabariigi Valitsus kohalikele omavalitsustele aadressiandmete korrastamiseks antavat toetust. Praegu pikendati eelmist rahastust, kus on järel 413 000 eurot. Kui kohalikud omavalitsused teevad ära kõik ette nähtud tööd, siis on vaja veel 400 000 eurot. Seega on kohalikele omavalitsustele ette nähtud üle 800 000 euro. Ja ma toonitan veel, miks riik on seda teinud ja seda toetust eraldanud: ta on huvitatud sellest, et see töö kiiresti ja sujuvalt läheks. Mis puudutab riigi registrite arendusi, siis selleks on ka raha ette nähtud.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh, hea ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Meelis Mälbergi!

Meelis Mälberg

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 19. detsembril 2016. aastal. Keskkonnakomisjoni 9. jaanuari istungile olid eelnõu tutvustama kutsutud Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu ja Maa-ameti õigusosakonna jurist Mari-Liis Tamme.
Ma ei hakka enam seaduseelnõu põhjalikult ümber jutustama, sest minister andis juba väga põhjaliku ülevaate. Pigem räägiksin natukene komisjoni diskussioonist, mis kujunes peale eelnõu tutvustamist ja puudutas elulisi rakendusi, kuidas aadresse päriselus kasutatakse. Aeg on edasi liikunud ja tänapäeval kasutavad väga paljud kõiksugu navigatsiooniseadmeid. Komisjonis läks diskussioon selle peale, kuidas tegelikkuses platvormide andmeid uuendatakse. Jutt läks päris konkreetseks, see puudutas eelkõige Maa-ameti ja navigatsioonitarkvara tootvate ettevõtete koostööd. Nimelt on Maa-amet pidanud juba viis aastat kirjavahetust Google'i esindajatega, kes järjepidevalt lubavad kasutusele võtta Eesti kõige uuemad andmed, kuid ei ole seda kahjuks siiani teinud.
Google on küll mingil määral üle võtnud suuremate linnade, Tallinna ja Tartu aadressiandmed, kuid ei ole seda teinud mujal Eestis asuvate kohtade puhul. Mitu korda on Google'iga sõlmitud ka vastastikuse hea koostöö leping, st kõik meie ametlikud andmed on neile tasuta ja neid uuendatakse iga kuu. Aga nagu ma ütlesin, Google neid kahjuks ei kasuta. Mingil määral ta siiski pidevalt meie andmeid uuendab, aga mitte päris Maa-ameti andmete alusel. Google'i poliitika kohaselt saavad kodanikud ise neile aadresside erinevustest teatada ja nende põhjal tehakse parandusi, kuid neid ei kontrollita üle. Eriti hädas on sellega Rakvere linn, kus inimeste ettepanekul on terve tänavalõik nimetatud vale nimega, aga seda parandada ei ole ametlikult võimalik. Samas on selles vallas ka häid näiteid. Pidevalt uuendab oma andmeid tuntud navigatsiooniseadmete tootja Garmin, kes kasutab ametlikke andmeid, ja ka firma HERE, kes neile tarkvara valmistab või kasutada annab.
Komisjon tegi oma istungi lõpus ka hulga menetluslikke otsuseid. Need olid järgmised: määrata eelnõu 355 ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Meelis Mälberg, teha ettepanek võtta eelnõu 355 Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 19. jaanuariks, eelnõu 355 esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu 355 muudatusettepanekute tähtajaks 2. veebruar kell 16. Koosolekust osavõtjad tegid kõik otsused konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Kas ettekandjale on ka küsimusi? Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Jutt Google'i ja Google Mapsi teemal ärgitas mind küsima selle kohta, et Eestis on teatavasti mitmeid vanu lammutamata hooneid ja kohti, mis ootavad uut elu. Kas need on ka kuidagi kaardi peal tähistatud? Kas neid võib satelliidi abil vaadata, st kas need on märgitud mingite numbritega? Võib-olla on selline küsimus täiesti asjakohatu, aga ma tunnen lihtsalt huvi.

Meelis Mälberg

Küsimus on vägagi asjakohane. Just see seaduseelnõu loobki eeldused, et kõik ruumilised objektid oleks aadressidega tähistatud. See ei puuduta ainult lammutatud hooneid. Meil on praegu paraku ka selliseid maju, millel aadressi ei ole, ja väga keeruline on neid üles leida. Seesama eelnõu üritabki reaalse elu olukorda parandada.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa

Aitäh! Ma küsin ka komisjoni ettekandja käest sedasama, mis ma küsisin põhiettekandja käest. Te rääkisite hästi palju koostööst firmadega, kellel on navigatsiooniseadmed või kes nende kasutust korraldavad. Nüüd tekib meil hästi suur muutus, et mitte öelda päris suur segadus aadressidega. Kas komisjonis oli juttu, kui kaua võib neil aega võtta selle kõige uuesti kordaseadmine?

Meelis Mälberg

Oli küll juttu. See eelnõu küll otseselt haldusreformi asjadega ei tegele, aga loob eeldused. Maa-ameti inimesed on palju mõelnud selle peale, kuidas saaks aadressiandmed peale haldusreformi kiiresti korrastatud. Nad ütlesid, et nad laadivad igas kuus üles uued andmed. Ma ei tahaks aga hästi uskuda, et peale haldusreformi rakendumist saavad kõik aadressiandmed ühe kuuga korda. Ilmselt võtab see reaalses elus rohkem aega ja tahab veel natuke korrastamist, kas või majade tähistamised jms. Tegelikult majade tähistamist see ei puuduta, aga tähtis on, omavalitsus jõuaks kõikidele kohtadele uued aadressid anda, ja see võtab ilmselt natuke aega.

Aseesimees Taavi Rõivas

Rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajatel on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 355 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 355 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 2. veebruari kell 16. Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud. Ilusat tööpäeva jätku kõigile!

Istungi lõpp kell 10.58.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee