Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kellel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Rainer Vakral on. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on au üle anda keskkonnakomisjoni algatatud eelnõu, mis kannab pealkirja "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine". Keskkonnatasude seaduse § 56 lõike 1 järgi nimetatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmetest neli Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. Riigikogu liikmed Aivar Kokk ja Kalvi Kõva on avaldanud soovi Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikme kohalt lahkuda. Mati Raidma nõukogu liikme volitused lõppesid tema Riigikogu liikme volituste lõppemise tõttu 23. novembril aastal 2016. Keskkonnakomisjon palus Riigikogu fraktsioonidel esitada oma kandidaadid nõukogu liikmete kohtadele. Esitati kolm kandidaati: Kalle Muuli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Meelis Mälberg Reformierakonna fraktsioonist. 13. detsembri 2016. aasta istungil otsustas komisjon konsensuslikult, et Riigikogu täiskogule tehakse ettepanek kutsuda SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogust tagasi Aivar Kokk, Kalvi Kõva ja Mati Raidma ning nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Kalle Muuli, Meelis Mälberg ja Rainer Vakra. Aitäh!

Aadu Must, palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjoni esitatud eelnõu, mida ma teile tutvustan, jätkab sisulises mõttes natukene eelmises eelnõus tuttavaks saanud temaatikat. Nimelt esitame Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Asi on selles, et Mark Soosaare Riigikogust lahkumise tõttu langes ta välja ka Rahvusraamatukogu nõukogust. Ühtlasi on avaldanud soovi sellest nõukogust tagasi astuda senine liige Aadu Must. Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu ning jõudis konsensuslikule otsusele teha ettepanek nimetada Aadu Musta asemel Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Toomas Väinaste ja Mark Soosaare asemel Barbi Pilvre-Storgård. See väärib üksmeelset toetust. Kuna Eesti Rahvusraamatukogu seaduse järgi on nõukogu uute, Riigikogu liikmetest liikmete esitamine kultuurikomisjoni pädevuses, siis toimub selle otsuse menetlemine ühel lugemisel. Parandusettepanekuid ei esitata ja eelnõu võetakse ühel lugemisel kas otsusena vastu või lükatakse tagasi. Aitäh!

Olen võtnud vastu kaks eelnõu, millega Riigikogu juhatus käitub kodu- ja töökorra seaduses ettenähtud korras.
On ka üks teade. Tähelepanu, see on oluline teade! Nimelt, tänase kümnenda päevakorrapunkti, eelnõu 302 teise lugemise jätkamisel on peale juhtivkomisjoni ettekande ka ettekanne eelnõu algatajalt, mille teeb rahandusminister. Nii et selle eelnõu arutelul on kaks ettekandjat.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogus on kohal 89 Riigikogu liiget, puudub 12.

Alustame kolmapäevase päevakorra punktide menetlemist. Kõigepealt on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 251 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun, Jaak Madison, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Seaduseelnõu kolmandal lugemisel hääletab Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon selle vastu. Ma arvan, et on vaja kindlasti ära märkida, mis on selle peamised põhjused. Me ei saa nõustuda praeguse regulatsiooni lõdvendamisega, millega püütakse juurde meelitada uut tööjõudu, toimugu see kas või idufirmade asutamise eesmärgil. Teatavasti on idufirmade asutamise mõiste väga laialivalguv. On väga palju näiteid selle kohta, kui idufirma loomise kattevarjus on inimestel olnud võimalik saada elamis- või tööluba, kuid nende tegelik eesmärk ei ole olnud panustada Eesti majandusse või suurendada meie jõukust.
Seaduseelnõu seletuskirjast toon ma välja kaks punkti, millega me ei saa mingil juhul nõustuda. Esimene punkt: "Eelnõu muudatuste eesmärgiks on soodustada ja lihtsustada nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes on valmis ja võimelised panustama Eesti arengusse. Eelnõu laiemaks eesmärgiks on aidata saavutada riiklikke eesmärke pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades ülemaailmseid ja regionaalseid protsesse." Madala iibe ja demograafilise kriisi tõttu on tõesti nii, et mida aeg edasi, seda enam süveneb meil tööjõupuudus, kuid Eestis, kus elab 1,3 miljonit inimest, neist eestlasi vaevalt 900 000, ei saa me hakata tööturuprobleeme lahendama välistööjõuga.
Teine punkt, millega me ei saa nõustuda: "Sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega seisab Eesti silmitsi majanduslike ja demograafiliste väljakutsetega ning konkureerib teiste majandustega, meelitamaks tööturule ja ettevõtluskeskkonnale vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Viimase viie aastaga on Eestis tööjõud vähenenud 7000 inimese võrra ning Eurostati prognooside kohaselt elab 20 aasta pärast Eestis üle 100 000 tööealise inimese vähem." See on teine punkt, kus me ei saa pakutud lahendusega nõustuda. Lahendus ei saa olla olemasoleva regulatsiooni lõdvendamine, vaid lahendus peab olema selline, mis motiveerib siit juba lahkunud inimesi tagasi tulema – neid on just nimelt ligikaudu 100 000 – ja aitab lahendada demograafilist kriisi ehk rahvastikukriisi. Need peavad olema prioriteedid, millest me peame lähtuma, selleks et me 20 aasta pärast ei oleks enam sellises situatsioonis.
Seega, kui Eesti pealinna elanikest vaevalt 55% on eestlased ja kui terves riigis on kokku alla miljoni eestlase, siis ei saa lahenduseks olla see, et kopeeritakse mudelit Lääne-Euroopast, kus on viimased 40 aastat üritatud lahendada demograafilisi ja tööjõuprobleeme välismigratsiooni abil. Konservatiivid hääletavad selle vastu. Aitäh!

Liisa Oviir, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni sõnavõtt. Palun!

Eelnõuga 251 tehakse muudatusi, mida Eesti ettevõtluskeskkond on pikisilmi juba ammu oodanud. Eelnõu soodustab just nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonda ja arengusse ning saavad anda meie majandusele väga olulist lisandväärtust. Kuigi kiitmist väärivat on selles eelnõus palju, soovin keskenduda kolmele muudatusele, millel on väga selge väljund meie majanduse jaoks.
Eelnõu kõik muudatused on seotud tootlikkuse kasvu ja innovatsiooni toetamisega, mis aitab soodustada Eesti konkurentsivõimet. Arvesse on võetud nii ülemaailmseid kui ka regionaalseid protsesse, eelkõige rahvusvahelistumist, aga ka töövõimelise rahvastiku vähenemist. Eurostati prognooside kohaselt väheneb Eesti tööealine elanikkond järgmise 20 aasta jooksul 100 000 inimese võrra. Sellega tuleb arvestada. Samuti tuleb arvestada sellega, et Eesti on konkurentsis piirkonna teiste riikidega, kes kõik püüavad parimaid töökäsi endale meelitada. Eesti majanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on seetõttu oluline soodustada riigi arenguks vajalike talentide ja ettevõtjate sisserännet.
Eelnõuga luuakse seetõttu erandid just nende kategooriate tarvis, kes annavad Eesti konkurentsivõime kasvule kiire tõuke. Need on IKT-valdkonna spetsialistid. IKT on kindlasti suure lisandväärtusega valdkond, kuid IKT-d on järjest laiemalt kasutusele võetud ka teistes majandusharudes, näiteks tööstuses, ja see tekitab vajaduse sobiva kvalifikatsiooniga tööjõu järele. Peale selle on Eesti viimastel aastatel tegelnud IKT-ettevõtete ja nende arenduskeskuste Eestisse meelitamisega, kuid paraku ei ole me enam suutelised neile piisaval hulgal ja sobiva kvaliteediga tööjõudu pakkuma. Kõne all olev muudatus toob siin kaasa olulise paranemise.
Peale meie tuntuse IKT-vallas oleme teerajajad ka iduettevõtluses. Iduettevõtte kohta on – vastupidi eelneva kõneleja väidetule – toodud eelnõu seletuskirjas väga selge definitsioon, mille järgi iduettevõte on suure globaalse kasvupotentsiaaliga majandusüksus, mille eesmärk on innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine ning mis aitab oluliselt kaasa Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna arengule. Eesti on olnud iduettevõtetele heaks kasvulavaks. Nimelt on Eestis ühe elaniku kohta enim iduettevõtteid kogu Euroopa Liidus ning maailma mastaabis oleme Iisraeli järel teisel kohal. Kuid rahvusvaheline konkurents on ka siin muutunud järjest tihedamaks. Iduettevõtted loovad suure lisandväärtusega töökohti, nad toovad Eestisse väliskapitali ning panustavad riigieelarvesse ka maksulaekumiste kaudu. Peale majanduskasvu kiirendamise ja töökohtade loomise aitab iduettevõtetele soodsa keskkonna loomine kaasa kogu meie tehnoloogiasektori arengule.
Viimasena mainin seda, et suurendamaks välisinvesteeringute toomist Eestisse, luuakse eelnõuga võimalused anda lihtsustatult elamisluba ka suurinvestoritele. Meie konkurentsivõime kavas "Eesti 2020" on Eesti riigi ühe prioriteedina märgitud see, et välisinvesteeringute Eestisse toomiseks tuleb luua parem keskkond. Selle kava kohaselt tuleb välisinvesteeringute siia meelitamiseks pakkuda investeerijatele atraktiivseid hüvesid, mis oleksid rahvusvahelises võrdluses konkurentsivõimelised. Lihtsustatud korras elamisloa andmine toetab ka neid eesmärke, mille seadsime, luues suurinvestori toetuse meetme investeeringute meelitamiseks Eestisse. See otsus on juba allkirjastatud ning meede avaneb EAS-is 9. jaanuaril uuel, algaval aastal. Suurinvestorite aktiivne kaasamine Eesti majandusse aitab kaasa ettevõtete tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, toodete lisandväärtuse suurendamisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja suurt lisandväärtust loovate töökohtade tekkele.
Palun aega juurde!

Kolm minutit lisaaega.

Samuti muutub välismaalastele atraktiivsemaks Eesti ettevõtluskeskkond, mis omakorda mitmekesistab ja tugevdab Eesti konkurentsipositsiooni. Seega on selle eelnõu üldine ja peamine eesmärk parandada meie ettevõtluskeskkonda selle kaudu, et tuua Eestisse just nimelt neid töökäsi, mille järele meie majandus enim vajadust tunneb.
Kokkuvõtteks. Tegemist on meie majanduse elavdamiseks väga vajaliku eelnõuga, kuid nagu äsjasel Äripäeva tööstuskonverentsil välja toodi, on need muudatused äärmiselt vajalikud, aga need ei lahenda töökäte puuduse probleemi tööstuses. Seega kutsun Vabariigi Valitsust üles järgmise etapina tegema muudatusi, millega oleks võimalik lahendada töökäte puuduse probleem ka tööstussektoris. Tööstus on üks Eesti majanduse mootoreid. Äsja valminud tööstuspoliitika roheline raamat annab nendeks muudatusteks väga hea analüütilise aluse. Aitäh!

Reformierakonna fraktsiooni nimel Hanno Pevkur, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tegemist on väga hea eelnõuga, mida tasub kindlasti toetada. Aga seda eelnõu oleks saanud teha veel paremaks. Selle eelnõu paremaks tegemise nimel on tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda ja teised ettevõtjate organisatsioonid märkinud, et oleks võinud minna veel kaugemale. Kindlasti oleks. Näiteks, palgakriteerium. Kui praegu sai palgakriteeriumina kokku lepitud 1,0, siis räägitud sai ka sektoripõhisest kriteeriumist, aga see tuleb kõne alla juba järgmises eelnõus. Kuid ma kasutan võimalust neid asju koos käsitleda, kuna välismaalaste siin olemine on Eesti avatud majandusele ülioluline.
Ma arvan, et on kohane meenutada, kust see eelnõu alguse sai. Võib-olla paljud Riigikogu saalis olijatest seda ei tea, aga see eelnõu sai alguse ühest ümarlauast, mis toimus peaministri juures. Sinna kogunesid iduettevõtjad ja rääkisid oma probleemidest. Mul on väga hea meel, et Siseministeerium tollal tegutses väga kiiresti ja me suutsime väga ruttu selle eelnõu ette valmistada. Selles eelnõus on peale Liisa mainitud asjade väga palju selliseid sätteid, mis vähendavad bürokraatiat välismaalaste jaoks, kes siin viibivad, olgu need siis siia õppima tulnud inimesed, kes tahavad Eestis ka töötama hakata, või inimesed, kellel on kuuekuuline siin viibimise tähtaeg täis saamas ja kes võivad siin viibimise pikendamiseks avalduse esitada jne. Need ettepanekud on üliolulised, selleks et Eesti avatud majandus saaks kasvada.
Me näeme juba sellel aastal, et Eesti sisserände piirarv saab enne aasta lõppu täis, mis ei ole Eesti avatud majandusele hea. Meil on vaja saata ülioluline sõnum, et nii iduettevõtted kui ka IKT-ga seotud ettevõtted arvatakse piirarvu alt välja. On väga oluline, et suurinvestorid saaksid Eestisse tulla ja siia investeerida.
See on eelnõu, mis aitab tööturu arengule kaasa ega tõsta tööjõumakse. Tegelgem rohkem sisuliste asjadega, mitte tööjõumaksude tõstmisega, siis on võimalik rääkida ka sellest, et Eesti tööturg ja majandus on avatud ning meil on võimalik oma majandust selle abil oluliselt kasvatada, mis omakorda aitab loomulikult parandada eestlaste heaolu. Minu soovitus kõigile siin saalis viibijatele on seda eelnõu toetada, aga selle juurde mitte pidama jääda. Ma usun, et mitte ainult Reformierakonna liikmed, vaid ka teised siin saalis olijad mõtlevad selle peale, kuidas Eesti tööturgu veel paindlikumaks ja paremaks muuta, et ei tekiks töökäte puudust, millest tööandjad juba praegu nii palju räägivad. Mina soovitan seda eelnõu toetada. Aitäh!

Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, palun!

Austatud härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Need ohud seoses käesoleva eelnõuga, millest austatav EKRE esindaja rääkis – võib-olla pidas ta silmas ka järgmist seaduseelnõu –, ei ole tegelikult reaalsed. See eelnõu niisuguseid ohtusid ei tekita. See on väga tasakaalustatud ja Eestile nii majanduslikust kui ka ühiskondlikust seisukohast võttes väga vajalik eelnõu. Teisalt on demograafid välja arvutanud, kui palju me vajame võõrtööjõudu olukorras, kus meie majandus jätkab praegust ekstensiivset arenguteed – see vajadus on umbes 7000 võõrtöölist aastas. Teeme väikese arvutuse. Kui see niimoodi peaks edasi minema, siis ei lähe väga kaua aega, kuni eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed on Eestis vähemuses. See tähendab, et kahtlemata ei ole võõrtööjõu sissetoomine perspektiivis lahenduseks Eesti majanduse probleemidele. Me peame leidma teised teed. Aga see, et me toome sisse spetsialiste, keda me vajame, on kindlasti vajalik. Sellest tuleneb minu üleskutse: IRL hääletab selle eelnõu poolt ja me kutsume üles ka teisi seda eelnõu toetama. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, eelnõu 251 vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seetõttu teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 95 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 251. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 251 seadusena vastuvõtmise poolt oli 87 Riigikogu liiget ja vastu 7, erapooletuks ei jäänud keegi. Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorras olev punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 252 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Head kolleegid! Kõnesolev eelnõu puudutab hooajatööliste toomist Eestisse ja nende siin viibimist ehk laiendatakse nende Eestis elamise ja töötamise võimalusi. Sisulist põhjendust selleks tegelikult ei ole. Kui me vaatame eelnõu, siis on selge, et tegemist ei ole pelgalt hooajatööliste küsimustega. Hooajatöö kui selline on lühiajaline ajutine töö, mis kestab kõige rohkem mõni kuu. Selle eelnõuga pikendatakse nn hooajatööliste viisa kehtivust ja lubatakse neil töötada kahe aasta jooksul järjest 18 kuud. See ei ole enam hooajatöö. Hooajatöö on töö, mida teevad näiteks õpilased malevas: põllutööd, aiandustööd, turismihooajal ehk suvel ka turismiettevõtetes tehtavad tööd jms tegemised. Samal ajal, kui lihtsustatakse välismaalt nn hooajatööliste tulemist Eestisse, on meil endal tuhandeid õpilasi ja noori, kes sooviksid kangesti tööd teha ja suvel endale raha teenida. Õpilasmalevakohad saavad hetkega täis, niipea kui registreerimine on avatud. Meil on kümneid tuhandeid noori, kellel ei ole suvel tööd. Samal ajal keelavad igasugused arulagedad normid ja reeglid meie noortel üleüldse tööd teha. Nad ei tohi ega saagi võtta kätte kirvest või saagi, kuigi ...

Vabandust, Henn Põlluaas! (Juhataja helistab kella.)  Austatud Riigikogu liikmed, lubame kolleegil rääkida, kuulame teda! Palun jätkata!

... meie noored ei ole mömmid, nad oskavad suurepäraselt tööd teha. Kõik eramajades, suvilates või maal elavad lapsed seda teevadki, aga see on neile tegelikult keelatud ja massiliselt tuuakse sisse nn hooajatöötajaid. Lihtsustagem pigem neid eeskirju ja andkem meie enda noortele võimalus tööd teha. See oleks oluline ka töökasvatuse ja tööharjumuse tekkimise mõttes. See võimaldaks noortel ka raha teenida, mis oleks väga paljudele perekondadele oluline lisa, sest meil elab ju ligi 50% inimestest vaesuses.
Peale selle luuakse eelnõuga seaduslik immigratsioonipump, mis võimaldab viisade ja elamislubade hankimise äri kolmandates riikides. Piisab vaid sellest, kui luua Eestisse tütarettevõte, siis võib peaaegu piiramatult tuua nn ettevõttesiseselt töötajaid Eestisse, ilma et üldse kontrollitaks, kas emaettevõte on maksujõuline või on see juba pankrotti läinud. Sisuliselt saab seda käsitada uue immigratsioonipumbana ja elamislubade äri võimaluse loomisena. Kõigil neil inimestel on võimalus oma viisat pikendada ja seda taotleda siin Eestis, seda pole enam vaja teha lähteriigis. Täiesti arusaamatu on õigus tuua kaasa perekond. Ka kõikidele perekonnaliikmetele on antud õigus siin kas või FIE-na töötada. See ei ole seotud hooajatööga, vaid see annab pigem tunnistust järjekordsest immigratsioonipumbast ja immigratsiooni hõlbustamisest. Eestisse tuli eelmisel aastal niigi 8000 inimest, 5000 nendest olid pärit kolmandatest riikidest: Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest. Kümne aastaga teeb see kokku 80 000 inimest. Tõepoolest, Eesti rahvas jääb niimoodi juba varsti vähemusse. Seadusega võetakse üle mitmeid eurodirektiive, samuti ...
Palun lisaaega!

Lisaaeg kolm minutit.

... nende sätteid, mis näitab veel kord seda, et Riigikogu seadusandjana marginaliseerub ja meie riiklik otsustusõigus väheneb. Kohati tekib selles euroseaduste ja -direktiivide tulvas küsimus, kas Eesti ongi enam suveräänne riik.
Kõike eespool öeldut arvestades teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Puhtprotseduuriline märkus: meil on juhtivkomisjoni ettepanekul praegu tegemist lõpphääletusega. Siin saab olla poolt või vastu, tagasi ei ole enam midagi lükata. Ivari Padar, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud kolleegid! Mina vaidlen küll vastu kolleegile, kes siin enne sõna võttis. Minu meelest on see väga oluline ja vajalik eelnõu, mida me kohe hääletama hakkame.
Vaieldamatult on põllumajandus, võtame näiteks konkreetselt aianduse, väga suure ekspordipotentsiaaliga ja paljude võimalustega valdkond, mille kõige suurem probleem on viimastel aastatel olnud seotud tööjõu kättesaadavusega. Tööjõud on olnud kättesaadav, aga seda on kätte saadud kõveraid teid pidi, teiste riikide kaudu. Igal juhul on väga õige see, et me täna paneme väga selgelt paika, millistel tingimustel me saame hooajatöölisi Eestisse tuua. Õige jutt on ka see, mis puudutab vajadust noori hooajatööde tegemisse rohkem kaasata. Selge, et siin tuleb vaadata mõlemat poolt. Selleks et seda potentsiaali, mis kas või aianduses on, ära kasutada, noortemalevatest üksinda ei jätku. See on selge. Eelinformatsioonina on väga hea ütelda, et Jevgeni Ossinovski ja tema ametkond valmistavad ette muudatusi, kuidas noorte tööle võtmist kergendada, mis on väga mõistlik. Seega, selleks et sellise olulise sektori nagu aiandussektori potentsiaali Eestis maksimaalselt ära kasutada, tuleb vaieldamatult vaadata mõlemat poolt. Üks asi on hooajatööliste Eestisse toomine ja teine asi on see, mis puudutab noorte tööle rakendamist. Mina väga toetan seda seaduseelnõu ja soovitan kõigil selle poolt hääletada.

Taavi Rõivas Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Ka mina leian, et tegemist on väga hea eelnõuga. Veidi enam kui aasta tagasi kutsus Eesti Vabariigi peaminister kokku majandusarengu töögrupi, mis koosnes kõikvõimalikest poliitilistest ideoloogiatest sõltumatutest ekspertidest, kes said ainult ühe ülesande: leida üles need pudelikaelad, mille laiemaks lihvimise korral oleks võimalik Eesti majandusele kiiremat hoogu anda. Need inimesed, kelle kompetentsuses, ma arvan, ei ole kellelgi meist põhjust kahelda, tegid aasta aega väga olulist tööd ja jõudsid konsensuslikule järeldusele, et Eesti majanduse kõige suurem probleem on tööjõupuudus. Ma usun, et meil kõigil on olnud võimalik ka ise näha, kuidas tööpuuduse näitajad on viimastel aastatel väga järsult langenud. Väga paljudel Eesti inimestel, kes on tööd otsinud, on õnnestunud töökoht leida. Nüüd on vaja leida inimesi, kes oleksid valmis veel tööd tegema, selleks et Eesti ettevõtetes loodaks rohkem nii toodangut kui ka SKT-d.
Selleks on loomulikult mitmeid võimalusi. Ma olen põhimõtteliselt nõus ka sellega, mida ütles eelnõu kritiseerinud Henn Põlluaas, et on vaja anda Eesti noortele rohkem töövõimalusi. Jah, ka see on üks võimalus. Aga eelnõu ei võta seda võimalust kindlasti mitte ära. Samuti on üks väga suur võimalus töövõimereform, mis on juba käivitunud ja mis toob tööhõivesse paljusid inimesi, kes seni on olnud hõivest eemal kas erivajaduse või tervisehäire tõttu. Ka see on kindlasti suur samm edasi. Samuti on põhimõtteliselt oluline see, et töötukassa hakkab maksma kinni ka nende inimeste koolitusi, kes kuuluvad n-ö riskirühma, kes ei ole tööhõivest välja langenud, kuid kes on sealt väljalangemise ohus. Ka see on õige suund. Aga minu hinnangul on väga õige ka see, kui välismaalt talentide palkamine muudetakse Eesti ettevõtetele jõukohasemaks ja lihtsustatakse regulatsioone selliselt, et Eesti ettevõtetesse, olgu need Ivari Padari nimetatud põllumajandusettevõtted, hooajaliselt turismiteenust pakkuvad ettevõtted või muud ettevõtted, näiteks iduettevõtted, oleks võimalik palgata inimesi ka väljastpoolt Eestit ja Euroopa Liitu.
Ma leian, et tegemist on väga hea eelnõuga. Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Ken-Marti Vaher Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! See eelnõu oleks võinud kindlasti olla ka kehvem, aga ma arvan, et välja kukkus tänases seisus optimaalne lahendus. Eelkõige mõtlen ma siin seaduses ettenähtud tingimusi ja põhimõtteid, mis puudutavad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba. Selles eelnõus on võrreldes tänase seisuga tehtud ka üks põhimõtteline muudatus. Praegu on selleks, et välismaalane saaks töötamiseks elamisloa, vaja tööandjal maksta talle tasu, mis võrdub vähemalt Eesti keskmise brutopalga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega, st tuleb maksta Eesti keskmisest palgast kõrgemat tasu. Selle eelnõuga on minu arust leitud väga mõistlik kompromiss: töötasu kohustuslikku määra on alandatud Eesti keskmise palgani. See on optimaalne lahendus, ma arvan, päris mitme sektori jaoks. Alternatiivina oli laua peal, kui te mäletate, võimalus kehtestada sektoripõhine keskmine palk, mida mõned Riigikogu komisjonid oma aruteludes ka õigeks pidasid. Ma arvan, et see oleks olnud kindlasti kehvem variant. Sektorites, kuhu me tahaksime inimesi juurde saada ja neile töötamiseks elamisluba anda, on keskmine palk märksa kõrgem Eesti keskmisest. Me ei oleks saanud seetõttu sinna oskustöölisi ja kõrgepalgalisi töötajaid kaasata. Teiselt poolt oleks see võimalus avanud võib-olla selle ukse, mida IRL-i fraktsioon kindlasti ei taha avada, ehk nendes sektorites, kus keskmine palk on märksa madalam Eesti keskmisest, oleksid tingimused jäänud allapoole latti ning oleks tekkinud jällegi ebavõrdne olukord ja ka Eesti enda residentidest töötajate ebavõrdne kohtlemine.
See optimaalne lahendus, mis eelnõu punktis 52 sisaldub, on minu arust päris hea kompromiss. Vaidlused oli tulised, aga üldiselt see eelnõu oma põhimõtetega kindlasti ühelt poolt kaitseb üldisi konservatiivse rändepoliitika arusaamu ja põhimõtteid ning teiselt poolt avab võimalusi Eesti tööandjatele, et nad saaksid värvata rohkem kõrge palgaga töötajaid ja oskustöölisi. IRL-i fraktsioon toetab eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 252. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 252 seadusena vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget ja vastu oli 7, erapooletuks ei jäänud keegi. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

Nüüd algab Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 321 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanekul läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 321. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 321 seadusena vastuvõtmise poolt oli 77 Riigikogu liiget ja vastu 3, erapooletuks ei jäänud keegi. Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse eelnõu 297 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, ma loodan, et me võime minna lõpphääletuse juurde. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse eelnõu 297. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 297 seadusena vastuvõtmise poolt on 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Investeerimisfondide seadus on vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 301 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun, Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Vabandust, Monika Haukanõmm! (Juhataja helistab kella.) Aitäh, Riigikogu!

Meie ees on eelnõu, millega kehtestatakse hambaravihüvitis. Kaheldamatult on hambaravihüvitise kehtestamine õilis samm, sest eestimaalaste hammaste olukord on rohkem kui halb. Kahjuks sõltub tänasel päeval see, kas inimene saab oma hammaste eest hoolt kanda nii, nagu ta tahaks, tihtipeale tema majanduslikust olukorrast. Kindlasti kiidame selles eelnõus eakate ja suurenenud ravivajadusega elanike tarvis pakutud lahendust.
Kriitikat tuleb teha aga tööealiste inimeste jaoks pakutava lahenduse kohta. Miks? Vabariigi Valitsus pakub, et haigekassa eelarvest toetatakse inimese hambaravi aastas kõige rohkem 30 euroga, juhul kui arve on vähemalt 60 eurot. Kahjuks on olemas väga suur oht, et kui eelnõu 301 võetakse seadusena vastu sellisel kujul, nagu see praegu meie ees on, siis ei saa inimesed hambaravihüvitist kasutada, vaid me anname inimestele katteta lubaduse, mitte küll sada protsenti, aga väga suures ulatuses katteta.
Püüan seda selgitada. Kuni esimese lugemiseni oli meil tunne, et see on üks suurepärane algatus. Peale muudatusettepanekute tegemist saime kätte ka Eesti Hambaarstide Liidu seisukohad, mis olid selle eelnõu suhtes negatiivsed. Nimelt, hambaravihüvitis on planeeritud mitterahalisena. See tähendab, et inimene saab ravi ja asutus esitab arve haigekassale ehk inimene ise ei maksa seda 30 eurot. Mis aga juhtuma hakkab, on see, et haigekassa peab selleks, et ravi maksumust hüvitada, sõlmima hambaarstidega lepingud. Kahjuks on aga haigekassa kasutanud jõupositsiooni ja hinnad ei vasta tegelikkusele, haigekassa teeb hinnadumpingut. Hambaarstide liit on väga selgelt öelnud, et sellistel tingimustel lepingupartnereid ei leita, heal juhul 5% hambaraviteenuse osutajatest astub haigekassaga siin lepingulisse suhtesse. See tähendab, et inimesel tegelikult puudub võimalus toetust saada. Ta peab valima sellise hambaraviteenuse osutaja, kes on haigekassaga lepingulises suhtes, ta ei saa enam valida seda, millise hambaarsti juures ta käib. See ei ole ju tänases meditsiinis normaalne lahendus, sest Euroopa Liidus toimub patsientide vaba liikumine. Mis oleks siis lahendus? See, et hüvitis oleks rahaline. Inimene valib siis hambaarsti, maksab ravi eest ning esitab haigekassale kompensatsiooni saamiseks taotluse. Väga lihtne. Sotsiaalkomisjon tegi haigekassale ja Eesti Hambaarstide Liidule korduvalt ettepanekuid istuda maha, leida ühisosa ja positsioone lähendada. Kahjuks seda ei toimunud, kõik osapooled jäid oma seisukohtadele.
Eelnevast tulenevalt ei saa Eesti Vabaerakonna fraktsioon eelnõu kahjuks toetada. Väga lihtne oleks olnud muuta hambaravihüvitis rahaliseks, nagu on praegu näiteks eakatele mõeldud proteesihüvitis. Aitäh!

Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun! Kolm minutit lisaaega.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Seda, milline on olukord hambaravis, keegi täpselt ei tea. Ei teata, kui viletsas seisus on tegelikult Eesti inimeste hambad, sest pädevad teadusuuringud selle kohta puuduvad. Emori mulluse uuringu järgi käis 2015. aastal hambaarsti vastuvõtul vaid 37% Eesti 15–74-aastastest elanikest. Kõige vähem käivad hambaarsti juures mehed, 20–29 aasta vanused, madalama haridusega inimesed ja maapiirkondade elanikud. Enamikule on takistuseks majanduslikud põhjused. Tuuakse välja ka seda, et kuna kaebusi pole, siis pole põhjust seal sagedamini käia. Majanduslikel põhjustel hambaarsti juures regulaarset käimist väldivad tavaliselt naised vanuses 20–39 aastat. Samas ei vaidle keegi vastu, et hammaste ja kogu organismi tervise vahel on tugevad seosed. Katkised hambad kahjustavad arstide sõnul maksa, neere ja südant. Hammaste halb seisukord on tihti ka tõsise haiguse märk.
Praegu on hambaravi Eestis tasuta vaid alla 19-aastastele isikutele ning täiskasvanutele tasub haigekassa vältimatu hambaravi eest mitterahalise hüvitisena ilma patsiendi omaosalust rakendamata. Rahalist hüvitist saavad pensionärid ja tööeas töövõimetud aastas 19,18 eurot, rasedate ja alla üheaastaste laste emade hüvitis on 28,77 eurot. Kumbki summa tegelikult ravi maksumust ei kata. Proteese hüvitab haigekassa 255,65 euro eest kolme aasta peale. Kõiki neid hüvitisi tuleb taotleda avalduse alusel, kõigepealt tuleb ravi eest ise tasuda ning hiljem kannab haigekassa eeltoodud napid summad inimeste arvetele.
Mis muutub 1. juulist 2017? Oluline erinevus on see, et tulevikus ei pea inimesed enam hüvitist ise taotlema, vaid kogu arveldus toimub hambaarstide ja haigekassa vahel. Midagi ei muutu alla 19-aastaste kindlustatud isikute hambaravi ja ravikindlustuseta täiskasvanute vältimatu abi hüvitamisel ehk senised hüvitised, mida on makstud laste hambaravi eest ja vältimatu abi puhul, ei kao. Ühtlasi ei rakendata neil juhtudel ka omaosalust. Küll aga hakkab riik rohkem toetama isikuid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, samuti neid, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ning üle 63-aastaseid kindlustatud isikuid. Nende inimeste hambaravihüvitise suuruseks saab 85 eurot aastas ehk haigekassa maksab kuni 85% nende raviarvetest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve summa või arvete kogusumma ei ületaks esialgu 100 eurot aastas. Patsiendi omaosalus on 15%. Suuremate arvete korral jääb riigi makstav summa ikkagi 85 eurole aastas ja lihtsalt omaosalus suureneb. Kui mõelda, et eelnevalt oli haigekassa osa 19,18 eurot, siis tõus 85 eurole peaks kindlasti paljusid hambaarsti poole pöörduma innustama. Alles jääb ka hambaproteesihüvitis, 255,65 eurot kolme aasta peale. Rasedate, alla üheaastaste laste emade ja suurenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis suureneb senisest 28,77 eurost samuti 85 euroni aastas, põhimõte on sama, et 100-eurose raviarve korral on omaosalus 15 eurot ehk 15%. Täiskasvanute eest, kelle toetus praegu on null eurot, hakkab haigekassa tasuma 60-eurosest raviarvest 30 eurot aastas ehk 50%. Ega see suur osa kuludest ole, kuid siiski peaks andma võimaluse minna hambaarsti juurde ka neile, kes seda seni teinud ei ole. Kõige tähtsam on aga see, et riik hakkab viimaks ometi tasuma ka üldnarkoosiga tehtud hambaravi eest, kui see on täiskasvanule meditsiiniliselt näidustatud. Esmapilgul võib see muudatus tunduda vähetähtsana, kuid see on hindamatu abi kõigile neile, kes kannatavad psüühika- ja käitumishäirete või närvisüsteemihaiguste käes või kellel on raske füüsiline puue. Lõpuks ometi on võimalik traumaatiline protseduur või ulatuslik hambaravi teha ära ühekorraga. Enamgi veel, kui praegu saavad sügava vaimupuudega inimesed üldanesteesiaga hambaravi vaid Tartus, siis nüüd on alustatud läbirääkimisi Tallinna haiglatega, et saaks hakata samasugust teenust uuel aastal pakkuma ka Põhja-Eestis.
Muidugi, need muudatused ei too veel kõigile Eesti inimestele säravvalget naeratust, kuid on kindlasti samm õiges suunas. Ei maksa unustada sedagi, et praeguse kava kohaselt peaksid hambaravihüvitised hakkama aasta-aastalt suurenema. Ärgitan kindlasti kõiki lastevanemaid oma lapsi, aga miks mitte ka perearste oma nimistusse kuuluvaid alla 19-aastaseid noori aktiivsemalt hambaarsti juurde saatma, et täiskasvanueas oleks hammastest tingitud vaevusi minimaalselt. Sotsiaaldemokraadid toetavad seaduseelnõu 301 seadusena vastuvõtmist ja kutsuvad ka kõiki häid kolleege üles seda tegema. Aitäh!

Viktor Vassiljev, Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Härra Riigikogu esimees! Head lugupeetud kolleegid! Ma muidugi oleksin võinud – näed, jäidki laua peale, ma ei võtnud kaasa ei seaduseelnõu ega seletuskirja – kolmandat korda selle kõik ette lugeda koos kõigi arvudega. Aga te olete targad inimesed, te ei vaja neid arve. Minu meelest saab iga mõistusega olend, kellel hambad suus, aru, et tegemist on vajaliku asjaga, aga poliitiku mõtlemine on midagi täiesti iseäralikku. Üsna tihti tehakse väga rumalaid otsuseid, aga selle juurde tehakse väga tark nägu. Eriti juhtub seda segastel aegadel. Segased ajad kutsuvad esile väga segaseid otsuseid. Näiteks võetakse vastu otsus, et nüüd teeme siin igavesti pika etenduse, ma ei tea, ööd ja päevad, ja siis pärast nii koalitsioon kui ka opositsioon peavad oma valijatele seletama, kui hää üritus see oli ja milleks seda kõike vaja oli ja kui palju toob see kasu igale Eestis elavale inimesele ning välismaal resideerivatele Eesti inimestele.
See hambaravieelnõu on selles pilkases pimeduses olnud üks väheseid valguskiiri. Meil on praegu tõesti segane aeg, sellepärast et võim ju muutus. Need, kes olid peal, on nüüd all, ja need, kes olid all, on nüüd peal – on toimunud rollide vahetus. Komisjonides ka ei teata alati, kuidas hääletada, sest need, kes olid harjunud alati valitsuse eelnõu vastu hääletama, peavad nüüd, kui arutatakse valitsuse eelnõu, hoopis poolt hääletades kätt tõstma. Aga pole viga, harjub ära.
Selle hambaravieelnõuga on selline asi, et igal pool maailmas hambaravi ühel või teisel kombel vähemal või suuremal määral kompenseeritakse. Poliitik võib muidugi öelda, et need on katteta lubadused. Kuulge, maailm põhinebki katteta lubadustel! Kui te võtate pangast laenu ja lubate tagasi maksta, siis see ongi katteta lubadus – kust te teate, et te tagasi maksate? Kogu riigieelarve on katteta lubadus, see on rajatud maksulaekumiste peale. Kes see teile lubas, et ta maksab oma maksud ära? Meile on 2000 aastat lubatud Kristuse tagasitulekut. Kus ta on? Ootame siiamaani! (Naer saalis.) Nii et tuleb sellega ära harjuda. Maailm peab ikkagi edasi minema paremuse suunas. Lubades inimestel hambaid parandada, me ju parandame ka seda maailma, eks ole ju. Ei ole hullemat asja kui hambavalu. No võib-olla ainult poliitiku must südametunnistus on hullem, aga paraku ta ise seda ei tunne, kuid seda rohkem toob see kahju tema valijatele.
Nii et segased ajad, jah, ja segased otsused. Aga selle eelnõuga oli muuseas ka sihuke asi, et hambaravi hüvitamise ettepaneku tegi Keskerakond ja minu meelest isegi kaks korda. Mõlemal korral visati see menetlusest välja ja eriti vahva põhjendusega, et kui anda inimestele raha hambaraviks, siis nad hakkavad ju oma hambaid ravima! Väga vahva põhjendus! Ma jätkan seda loogilist rida niimoodi, et nad parandavad hambad ära ja siis hakkavad ju sööma, eks ole. Aga mida me siis tahame? Me tahamegi, et rahval oleks kõht täis, inimesed oleksid söönud, hambad olemas, naerataksid sulle kenasti ja valimispäeval sulle naeratades poetaksid õige sedeli õigesse kasti, mitte prügikasti, ja meie elu muutuks paremaks.
Oi, ma paluks veel paar minutit. (Naer saalis.) Aitäh!

Lisame kaks minutit.

Ega siin pikalt midagi seletada ju ei ole, kõik saavad väga hästi aru, et see on vajalik eelnõu. Aga Keskerakond selle kunagi algatas ja tollal see ei läinud läbi. Reformierakonnas on tublid inimesed, nad on üksikult võttes tõesti ju väga head inimesed, ma suurima heameelega alati suhtlen reformierakondlastega. Kui sa räägid reformierakondlastega mõistlikku juttu, siis saavad kõik üksteisest aru, aga kui nad on kõik koos, siis tekib mingi massipsühhoos. Sihuke kollektiivne nähtus! Poliitika ongi kollektiivne nähtus. Mingil hetkel tegid reformierakondlased vaieldamatult õige ja hea otsuse: nemad ju tegelikult esitasid selle seaduseelnõu. Aga nüüd tuleb välja, et olukord on muutunud, hoopiski meie oleme üleval ja nemad on all, ning nüüd tuleb välja, et see on meie seadus. Väheke segane lugu küll, eks ole, ei tea, kuidas sellega toimetada.
Aga mina ütlen, et võib-olla võiks see olla üks väheseid kordi, kui võiks hääletada terve mõistuse kohaselt ja võtta see seadus vastu. Kui te selle poolt ei hääleta, kallis opositsioon, siis on teil raske oma valijatele seletada, mis teil inimeste hammaste vastu on. Aga kui te selle poolt hääletate, siis tekib jällegi küsimus, et mis opositsioon te olete. (Naer saalis.) Kuid praegu tuleks poliitika kõrvale jätta. Midagi naljakat siin ei ole, ma räägin tõsist juttu. Vahetevahel tulekski Riigikogu saalis teha mitte poliitikat, vaid inimestele kasulikke otsuseid, et ka nemad saaksid aru, et mitte ilmaasjata ei ole me siin istunud ja üksteisele naeratanud, näidates kõiki oma 42 hammast. Jah, anatoomiaõpikus on kirjas 32, aga kui pappi on, siis sa võid ka rohkem suhu panna, kuid paraku mitte kõigil inimestel seda võimalust ei ole. Ülim inimlikkus ongi see, kui sa ise halja oksa peal istudes ja kommi krõbistades mitte pabereid maha ei poeta, vaid suudad ka teistele inimestele mõelda.
Nii et võtame kõik üheskoos selle seaduse vastu! Teeme midagi head tänase päeva alguses! Võib-olla siis jääb midagi head meile hinge ja me suudame täna ka pärastpoole teha häid ja õigeid otsuseid, mitte ainult selles võtmes, et sul on veel hambaid suus, ma panen sulle ära. Olgem inimesed! Käitugem inimlikult, siis inimesed hindavad meie tööd nii, nagu see tegelikult väärt on. Siiamaani on meil olnud raske inimestele seda seletada, aga küll nad aru saavad. Häid ja tarku otsuseid teile! Aitäh! (Aplaus.)

Suur aitäh! Igaks juhuks tuletan meelde, et läbirääkimisi peame praegu Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Jüri Jaanson, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma teen lühidalt. Reformierakond toetab ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse vastuvõtmist. Meenutuseks ütlen, et need muudatused ravikindlustuse seaduses ja sotsiaalmaksuseaduses töötas välja ju eelmine koalitsioonivalitsus ja nende taustaks oli hea mõte: inimeste elu parandada. On tehtud mitmeid olulisi parandusi, aga probleemiks on kujunenud hambaravihüvitis, mis oli mõeldud olulise sammuna täiskasvanute tervise eest seismisel. Nüüd on see probleem, et hambaarstid ei nõustu haigekassa pakutavate piirhindadega. Sotsiaalkomisjonis selle üle mitu korda vaieldi, selle vaidlusega lõpule ei jõutudki, vaatamata sellele, et osapooled mitu korda kohtusid. Olukord on muret tekitav, sest hambaarstide liidu tehtud uuringu järgi on praeguse seisuga ainult alla 7% hambaraviteenuse osutajatest valmis haigekassaga lepingut sõlmima. See omakorda tähendab, et patsientide vaba liikumine ja teenuse kättesaadavus ei ole tagatud. Reformierakond toetab eelnõus ettenähtud muudatusi, aga jälgib hoolega, kuidas asjad edaspidi praktikas kujunevad, ja kui vaja, siis esitab muudatusettepanekuid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 301 lõpphääletusele. Me alustame nüüd lõpphääletust.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 301. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 7. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 301 on seadusena vastu võetud.

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolli Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 330 teine lugemine. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Mart Helme!

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Eelnõu on siit saalist juba läbi käinud, aga nagu kord ette näeb, peab see ikka uuesti tagasi tulema. Käesoleva aasta 14. novembril see eelnõu algatati ja esimene lugemine toimus 23. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 7. detsembril kell 17.05, aga ühtegi parandusettepanekut ei esitatud. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist 8. detsembri istungil ja kiitis selle koos teksti ja seletuskirjaga konsensuslikult heaks.
Eelnõu muudab Balti Kaitsekolledži ja selle isikkoosseisu staatust. 1999. aasta protokolli kohaselt on ette nähtud käibemaksusoodustused kolledžile kui asutusele ametlikuks kasutamiseks ostetud kaupadelt. 1999. aasta protokoll ei näe aga ette, et seda käibemaksusoodustust saaks kasutada kolledžisse lähetatud personal. Arutluse all olev eelnõu näebki ette, et kolledžisse lähetatud välispersonali Eestist isiklikuks tarbeks ostetud ja protokolli lisas loetletud kestvuskaupadelt tasutud käibemaks esimese teenistusaasta jooksul hüvitatakse. Muudatus ei puuduta Balti Kaitsekolledži Eesti personali ega tööturult palgatud inimesi, vaid ainult välisriikidest kolledžisse lähetatuid. Kuna kolledži sõjalise hariduse tase sõltub välisriikidest lähetatud õppejõududest, siis aitab käibemaksu hüvitamine kaasa kolledži kui välisteenistuskoha maine parandamisele. Raha hüvitise maksmiseks nähakse ette Kaitseministeeriumi eelarvest. Eestile ei kaasne sellega uusi kulutusi, vaid mõningane tulude vähenemine, mis aga riigi tasandil on marginaalne, sest muudatus puudutab esimesel aastal umbes 22 inimest, edaspidi keskmiselt 7 inimest. Tänase seisuga on teada, et Läti seim on arutluse all oleva eelnõu ratifitseerinud. Ta on meile selle kohta ka diplomaatilise noodi edastanud. Leeduga on asi pisut keerulisem, kuna teadaolevalt toimusid Leedus käesoleva aasta oktoobri algul ja lõpul kahevoorulised parlamendivalimised, millele järgnes valitsuse vahetus. Leedu uus valitsus andis eile, s.o 13. detsembril seimi ees ametivande. Diplomaatiliste kanalite kaudu on meile teada, et selle protokolli heakskiitmise protsess on seal algatatud.
Riigikaitsekomisjon otsustas 8. detsembri istungil konsensusega, et eelnõu saadetakse teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. detsembriks. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115, otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult, et Riigikogule tehakse ettepanek eelnõu teisel lugemisel lõpphääletusele panna ja seadusena vastu võtta. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Suur aitäh, austatud ettekandja! Kas on soovi läbirääkimisi pidada? Ka seda soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid tehtud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolli Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 330. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolli Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 330 on seadusena vastu võetud.

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Tutvustan teile selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on rahandusministri ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Seejärel on küsimused, Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Siis tulevad läbirääkimised, mille käigus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Pärast arutelu lõppemist Riigikogu otsust vastu ei võta. Palun, rahandusminister Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse kohaselt on taas aeg iga-aastaseks ülevaateks ESM-i antud stabiilsustoetuste ja Eesti Vabariigi osalemise kohta ESM-is.
Sissejuhatuseks toon ära mõned üldised faktid ESM-i tegevuse kohta möödunud perioodil. 2016. aasta on olnud rahulik ja toonud häid uudiseid. Küprose kohandumisprogrammi lõpetamiseks vajati planeeritust vähem raha, peale selle tegi Hispaania järjekordse vabatahtliku tagasimakse ja on nüüdseks tagastanud ESM-ile 6,3 miljardit eurot. Kreeka programm kulgeb ootuspäraselt. Juunis kinnitati, et Kreeka on täitnud programmi esimeseks ülevaatuseks seatud eesmärgid. Praegu käib teine ülevaatus, mis loodetakse lähiajal lõpetada. Vaatamata 2015. aastal turgudel valitsenud negatiivsele intressikeskkonnale suutis ESM teenida 729,4 miljoni euro suuruse kasumi. Nagu eelmistelgi aastatel suunati kasum reservfondi. Praeguseks on reservfondi kogutud 1,43 miljardit eurot ja seda raha kasutatakse sissemakstud kapitali kaitsmiseks võimalike kahjude vastu. Arvatavasti jätkub positiivne trend 2016. aasta lõpuni ning ESM suudab seeläbi reserve veelgi suurendada.
Lähen nüüd ESM-i tegevuse juurde. Praegu on ESM-i klientriikideks Hispaania, Küpros ja Kreeka. Neist aktiivses faasis on ainukesena Kreeka. Kõigepealt räägin lõppenud programmidest. Hispaania programm lõppes juba aastal 2013. Programmi eesmärk oli pangandussektor korda seada. Hispaania püsib programmijärgse järelevalve all, mis tähendab regulaarseid Euroopa Komisjoni järelevalvemissioone. Oktoobris toimunud järelevalvemissioon näitas, et Hispaania finantssektor püsib stabiilsena. Pankade varade kvaliteet on paranenud ja riigilt abi saanud pankade restruktureerimine on peaaegu lõpule viidud. Majanduskasv on Hispaanias taastumas. Hispaania on 2014. aastast alates ESM-ile enne tähtaega tagasi maksnud 6,3 miljonit eurot, 2015. aastal tegi ta kaks tagasimakset ja sel aastal on teinud ühe makse. Enne tähtaega tehtud vabatahtlikud tagasimaksed on tõend, et ESM-i programm aitas Hispaanial teha ümberkorraldusi panganduses ning toetas majanduse kiiret taastumist finantskriisist.
Küprose abiprogramm lõppes edukalt selle aasta märtsis. Programmi eesmärk oli finantssektorit restruktureerida. Tänu oodatust parematele majandustulemustele ja majandussektori kiirele taastumisele vajas Küpros algul planeeritud 9 miljardist eurost vaid 6,3 miljardit. Nii nagu Hispaania jääb ka Küpros programmijärgse järelevalve alla. Komisjoni esimene järelevalvemissioon toimus septembris. Tänu programmi ajal tehtud reformidele on suudetud Küprosel korrastada finantssektorit ja 2016. aasta majanduskasv, mis on praegu 2,8% SKT-st, ületab prognoositut. Eelarve konsolideerimise pingutuste tõttu peaks Küpros seatud eelarve-eesmärke prognooside kohaselt täitma. Pangandussektori usaldusväärsuse paranemisest annab märku pankade võime suurendada hoiuste mahtu, parandada likviidsust ja suurendada kapitalipuhvreid. Seega saab öelda, et tehtud reformid kannavad vilja.
Nüüd räägin Kreekast. Kreeka programm kiideti heaks 2015. aastal ja see kestab kolm aastat. Programmi maht on 86 miljardit eurot. Nüüdseks on Kreekale tehtud kuus vahe-eesmärkide täitmisest sõltuvat väljamakset, ühtekokku on välja makstud 31,7 miljardit eurot. Kreeka kasutab laenu riigivõla teenindamiseks, pangandussektori restruktureerimiseks ja eelarvepuudujääkide kaotamiseks. Kreekal aidatakse ellu viia riigivalitsemisreforme ja nende abil parandada majanduse konkurentsivõimet. Kreeka täitis esimeseks ülevaatuseks seatud eesmärgid selle aasta juunis. Programmi tähtsamatest saavutustest tasub märkida seda, et Kreeka suutis rekapitaliseerida neli süsteemset panka, seejuures kulus kahele pangale kokku 5,4 miljardit eurot ja kaks panka katsid oma lisakapitalivajaduse turu ressurssidega. Seega kasutas Kreeka süsteemsete pankade rekapitaliseerimiseks ettenähtud 10 miljardist eurost ainult 4,6 miljardit eurot. Alates 2009. aastast on avaliku sektori töötajate arv Kreekas vähenenud 25,9%. Tänu sellele on palgafond kahanenud 31,4%. Peale selle on Kreeka läbi viinud olulisi erastamisi. Näiteks on erastatud 14 regionaalset lennujaama ja Kreeka suurim sadam, Pireuse sadam.
Mais leppis eurorühm kokku üldistes võlaleevenduse meetmetes, millel on kaks peamist eesmärki. Esiteks sooviti muuta laenu tagasimakse graafik Kreekale jõukohasemaks ning sellega tagada, et kaugemas perspektiivis suudaks Kreeka laenu teenindada. Teiseks taheti vastata IMF-i märkustele Kreeka võlateenindamise väidetava jätkusuutmatuse kohta ning veenda IMF-i ühinema Kreeka kolmanda abiprogrammiga. IMF ei ole programmiga liitunud, kuigi komisjon ja Euroopa Keskpank peavad läbirääkimisi. Nii komisjon kui ka Euroopa Keskpank püüavad eurorühma toel tekitada olukorda, kus IMF-il oleks soov ja võimalus tulevikus Kreeka kolmanda abiprogrammiga liituda. Seejuures välistab eurorühm võla põhiosa mahakirjutamise võimaluse ja rõhutab, et kõik võlaleevendusmeetmed peavad jääma Euroopa Liidu õiguse ja ESM-i alusaktide raamidesse. Juunis täitis Kreeka võlaleevendusmeetmete eeltingimuse ehk esimene ülevaatus lõpetati edukalt. Seega võetakse nüüd järk-järgult järgmisi meetmeid. Kõigepealt kohendatakse EFSF-i tagasimaksete profiili, et vältida üksikutel aastatel suuri hüppeid tagasimaksetes, seejuures ei muudeta laenu keskmist kaalutud tähtaega. EFSF-i ja ESM-i rahastamisstrateegiat rakendatakse selliselt, et vähendada võimalike intressikõikumiste mõju Kreekale. Loobutakse 2017. aastal ühekordsest intressi suurendamisest EFSF-ist antud laenu ühe osamakse puhul. Pärast ESM-i programmi lõpetamist 2018. aastal teevad Euroopa Keskpank ja komisjon Kreeka võlakoormuse põhjaliku analüüsi. Kui peaks selguma, et Kreeka ikka vajab võlaleevendust, siis alustatakse läbirääkimisi võimalike meetmete kaalumise kontekstis.
Mainin nüüd mõnda olulist tegevust 2017. aastal. Järgmisel aastal jätkub töö Kreeka kolmanda abiprogrammiga. See tähendab, et toimuvad korrapärased ülevaatused ja nendega seotud väljamaksed. Programmide täitmisel saavutatud edusammudega hoitakse Riigikogu kursis Euroopa Liidu asjade komisjoni kaudu. Käimasoleva teise ülevaatuse tulemused loodan Riigikogule esitada eeldatavalt jaanuaris. ESM-i aastakoosolekul kiitis juhatajate nõukogu heaks ettepaneku põhjalikult hinnata ESM-i ja EFSF-i programme. Eesmärk on analüüsida Hispaania, Iirimaa, Portugali, Küprose ja Kreeka teist programmi. Kõrvale jääb praegu Kreeka kolmas programm, mis ei ole veel lõpetatud, seega on vara teha järeldusi selle programmi edukuse kohta. ESM-i töötajatest ja rahvusvahelistest ekspertidest koosnev töörühm annab hinnangu ESM-i ja EFSF-i stabiilsusprogrammide tõhususe ja ülesehituse kohta ning analüüsib saadud kogemusi. Hindamise aruanne esitatakse järgmisel ESM-i aastakoosolekul juhatajatele heakskiitmiseks, misjärel tulemused avaldatakse. Samas jätkuvad järgmisel aastal arutelud ESM-i rolli üle muutuvas euroalas. Nimelt soovitakse maksimaalselt ära kasutada ESM-i potentsiaali kahe ülesande täitmisel. Esiteks on kavas panna ESM-ile ühtse pankade kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi roll, mis praegu on tagatud riikide krediidiliinidega. Teiseks, majandus- ja rahaliidu koostöö süvendamise etapis võib päevakorrale tõusta euroala eelarvevõimekuse või stabiliseerimisfunktsiooni arendamine.
Lõpetuseks on hea meel tõdeda, et ESM on tõhusalt aidanud riikidel nende majandust kohendada ja toetanud olulisi struktuurireforme panganduses, tööturupoliitikas, pensionisüsteemides ja avalikus halduses laiemalt. Samal ajal suudab ESM hoida ikka kõrget reitingu taset ja teenida kasumit, mida kasutatakse sissemakstud kapitali turvameetmena. Teenitud kasum on kinnituseks, et ESM suudab oma tegevust finantseerida iseseisvalt, ilma liikmesriike täiendavalt koormamata. Seega on ESM edukalt täitnud euroala finantsstabiilsuse tagamise ülesannet ja on ka edaspidi garantiiks, et tulevikuski suudetakse kriisid efektiivselt lahendada.
Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus on jooksvalt hoidnud Riigikogu ESM-i tegemistest informeerituna ja me teeme seda ka edaspidi. Sellel aastal on Vabariigi Valitsus andnud ülevaate Kreeka kolmanda programmi täitmise olukorrast Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Juulis edastasime Riigikogule teadmiseks ESM-i aastaaruande, mis annab täpsema ülevaate ESM-i tegevusest 2015. aastal. Järgmise ülevaate Eesti osalemisest ESM-is esitame juba tuleva aasta sügisel. Tänan tähelepanu eest ja loodan koostöö jätkumist ESM-i küsimuste menetlemisel! Aitäh!

Austatud minister, teile on küsimusi. Palun, Urve Tiidus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Kõik siin maailmas on muutumises, nii ka euroala. Kui viimasel ajal on arutatud Euroopa Liidu ja euroala tulevikku, siis on järjest kõvema häälega tõdetud, et ülitähtis on ennetada finantskriiside kordumist. Sel puhul on tulevikust rääkides välja toodud huvitav mõttekäik, et euroala tasandil tuleks välja töötada riigikassaga sarnane fiskaalasutus. Kas teil on selle kohta rohkem informatsiooni? Sõna "riigikassa" viitaks nagu ühe riigi teemale. Ühe argumendina on toodud, et ei peaks tegema muudatusi aluslepingutes. Kui teil on võimalik seda kommenteerida, siis suur tänu selle eest!

Aitäh! Tõesti on oluline, nagu te ise küsimuse sissejuhatuses ütlesite, mitte tegelda niivõrd tagajärgede likvideerimisega, vaid just ennetustegevusega. ESM oma olemuses ongi just täpselt selline turvamehhanism, mis võimaldab kasutada ennetustegevusi. Peale selle, kui me vaatame riikide eelarvepoliitikat, siis paneme tähele, et käib tugev pressing, selleks et riikide võlakoormus suhtena SKT-sse väheneks ja arvestataks päris mitmeid muid tegureid, mis peaksid tekitama olukorra, kus ennetustegevus oleks stabiilne ja ettepoole vaatav.
Mis puudutab n-ö potentsiaalset riigikassafunktsiooni, mille kohta teie küsimus oli, siis praegu need läbirääkimised riigikassalaadse funktsiooni üle alles algavad. Nagu ma nentisin, on Euroopal soov ESM-i maksimaalselt ära kasutada. Just selle ülesande teine pool ehk majandus- ja rahandusliidu koostöö süvendamise etapp ning võimekuse ja stabiilsusfunktsiooni arendamine tähendab seda, et võidaksegi tulla sellise riigikassalaadse funktsiooni lisandumise mõtte juurde. Aga loomulikult seisavad läbirääkimised selle üle, kuidas see peaks välja nägema ja millist efekti see võiks anda tulevikus võimaliku ennetustegevuse jaoks, alles ees.

Palun, Martin Helme!

Aitäh, härra asespiiker! Lugupeetud minister! Kunagi, kui Eesti liitus EFSF-i ja ESM-iga, lubas tolleaegne rahandusminister meile, et tegemist on väga tulusa projektiga ja kõik riskid, millest siis räägiti, olid tema sõnade kohaselt üleliigse paanitsemise tagajärg. ESM on suures osas ju kogu aeg keerelnud Kreeka ümber. Abistamine on toimunud nii ESM-i kui ka EFSF-i ja Euroopa Keskpanga kaudu. Eesti on kõik oma kohustused täitnud, aga tulu ei ole saanud. Sel aastal on Rahandusministeeriumi eelarves selline rida nagu "Antud toetused – 2,3 miljonit eurot". See raha läheb põhimõtteliselt Kreeka valitsuse toetamiseks, see on justkui see tulu, mida me saama pidime. See raha peaks Euroopa Keskpanga kaudu tagasi antama Eesti Pangale, kes siis peaks selle kandma Eesti riigieelarvesse, aga see niimoodi ei toimi. Kus see tulu on või kui palju me üldse tulu oleme saanud ja miks me praegu niimoodi Kreekale raha anname?

Aitäh teile! Näete nüüd ise, et kui te paar aastat tagasi rääkisite, et Eesti ühiskond kukub kokku ja raha on ära kadunud, ning teil olid kõik muud hirmujutud, siis nüüd te ise nendite, et päris nii ei ole läinud. Mulle kindlasti meeldib, et te ka ise tunnistate, et see süsteem on tööle hakanud.
Nii küsijale kui ka saalis olijatele ütlen veel kord meeldetuletuseks, mis on tegelikult ESM-i mõte ja mis on riikide panustamise eesmärk. Esmane eesmärk ei ole kindlasti tulu teenida, kuigi, nagu ma ütlesin oma sissejuhatavas kõnes, teenis ESM 2015. aastal negatiivsete intresside keskkonnast hoolimata tõesti 729,4 miljonit eurot. Nagu ma nentisin, on nüüdseks kogutulu juba 1,43 miljardit eurot, mis on ESM-i reservikontol ilusasti olemas. See tulu tuleneb kõikide riikide osakaalust nende kapitalivõtme alusel. Kuid nende riikide esmane eesmärk ei ole tulu teenida, vaid finantsstabiilsus, mida ESM pakub. Ma pean silmas just finantsstabiilsust, kui üks või teine riik satub olukorda, kus ta ei ole võimeline finantsturgudelt raha laenama. Kui tal on põhjendatud taotlus, astub mängu ESM, kes saab turgudelt konkurentsivõimelisemat intressi ja kellel sellest tulenevalt on parem laenuvõimekus, mille ta annab edasi konkreetsele riigile. Te ütlesite, et tegemist on vaid Kreekaga. Tegelikult ei ole nii, ESM on ka Hispaanias ja Küprosel. Põhjus, miks me ei ole Hispaaniast ja Küprosest väga tihti rääkinud, ongi just see, mida ma mainisin, et need mõlemad riigid on hästi hakkama saanud, ESM on täitnud oma eesmärgi. Küprosel ei olnudki lõppkokkuvõttes vaja nii suurt finantsvõimekust, nagu ESM-iga oli algul kokku lepitud. Hispaania, nagu te teate, on kiiremini alustanud tagasimakseid, mis näitab, et õigel ajal tehtud finantssüst ja sellega kaasnenud riigi lubadused on ennast õigustanud. Hispaania on jõudnud tagasi nende riikide hulka, kellel on võimalik turult normaalse intressiga laenu saada.

Järgmine küsija on Henn Põlluaas. Palun!

Aitäh! Hea minister! Te väitsite, et Kreeka programm edeneb ootuspäraselt ja hästi. See ei vasta ju tõele. Kreeka teatas just hiljuti, et jagab kuus 800 eurot saavatele pensionäridele, täpsemalt, 1,6 miljonile pensionärile 617 miljonit eurot. See on otsene päästeprogrammi reeglite rikkumine. Selle programmi raha tuleb ju ka meie maksumaksjatelt, aga enamik meie töötajatest hakkab saama vaid poole sellisest pensionist, meie pensionäride praegustest sissetulekutest ei maksa rääkidagi. 50% inimestest elab meil vaesuses. Kui kaua peavad meie inimesed kinni maksma meist rikkama Kreeka pillerkaaritamist, eriti olukorras, kus meil napib raha meie enda inimestele inimväärika elu tagamiseks?

Aitäh! Teate, te oma küsimust illustreerisite ülivõrretega nii negatiivses kui ka positiivses mõttes. Võib-olla püüaks nüüd rääkida natuke ka faktidest. Üks asi on hinnangud, teine asi on faktid. Võib-olla kõigepealt faktidest. Ükski liikmesriik, ka mitte Eesti, ei anna otse teisele liikmesriigile raha, ka mitte Eesti Kreekale. Liikmesriigid on oma kapitalivõtme alusel investeerinud konkreetsesse finantsstabiilsusmehhanismi. ESM teeb tegelikult seda, et ta parandab oma finantsvõimekust ja suunab turult saadava raha konkreetsesse klientriiki. Siin ei ole tegemist riikide otsekontaktidega või otse raha andmisega. Probleem võib tekkida hetkel, kui klientriik ei maksa laenu tagasi. Siis oleks see küsimus õigustatud, sest teised riigid, kes on panustanud ja andnud garantiisid, on sunnitud oma riigi maksumaksjate raha veel lisaks investeerima.
Mis puudutab seda, kas Kreeka on või ei ole täitnud lubadusi, mida ta on andnud, siis siin on olnud väga selge seisukoht. See ei ole olnud nii mitte ainult kolmanda, vaid ka teise programmi ajal. Tuletagem meelde, et eelmisel aastal, kui oli EFSF-i programmi lõppfaas, siis jäeti Kreekale EFSF-i kaudu välja maksmata n-ö lõpuraha just sellel põhjusel, et ta ei olnud täitnud ühte või teist lubadust, mis ta andnud oli. Kolmas programm hoiab täpselt sama joont: enne lubadused ja siis finantsvõimekus. Kui me vaatame, mida Kreeka on teinud, siis me näeme finantsstabiilsuse kasvu, konkurentsivõimelisi investeeringuid ja riigivalitsemisreformi. On võimalik välja tuua mitmeid meetmeid, mida Kreeka on praegu võtmas. Üks on küll õige: Kreeka ei ole teinud seda sellise tempoga, nagu oli eeldatud. Euroopa kindlasti survestab Kreekat. Meil on kokku lepitud ülesanded ja kuupäevad, millal miski peab tehtud olema. See kõik võtab plaanitust kindlasti rohkem aega, aga Kreeka teab, et enne kui ülesanded ei ole täidetud, ei tule ka uut finantssüsti.

Palun, Jaak Madison!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Tühja sest Kreekast praegu, võtame ette mõne teise riigi, kus võib asi hapuks minna, näiteks Itaalia. Ma olen sellega päris hästi kursis, ma iga päev jälgin, mis Itaalias toimub. Poliitiline situatsioon ei ole seal just kõige briljantsem või ilusam, selline, nagu see võiks olla, eriti mis puudutab maailma vanimat panka Monte dei Paschi di Siena ja selle võimalikku finantseerimist. Kindlasti teie kui väga informeeritud rahandusminister, kes te suhtlete oma kolleegidega Euroopas, eriti nõukogude raames, teate, millised on prognoosid. Kuidas see võib olukorda mõjutada? See on spekulatsioon, aga me peame spekuleerima, sest seal on mängus ka Eesti maksumaksja raha. Seega, meil on vaja arvestada võimalike stsenaariumidega, meil on vaja teada, mis võib juhtuda, kui ei saada kokku piisavalt erakapitali, et finantseerida Itaalia suuruselt kolmandat panka vähemalt 5 miljardi euroga, ja riik peab minema appi, aga samal ajal tulevad erakorralised valimised ja riik ei saa appi minna. Kuidas see võib mõjutada ESM-i toimimist lähima kuue kuu jooksul näiteks?

Aitäh teile! Te armastate spekuleerida, ma tean seda. Ma mäletan, et kui me varasematel aastatel oleme ESM-ist rääkinud, siis te olete püstitanud hüpoteesi, milline on potentsiaalne ESM-i n-ö kulu Eesti riigile. See tähendas seda, et kui ESM oleks ära kulutanud kogu oma võimekuse, 500 miljardit, ja mitte ükski klientriikidest, kellele iganes see raha on läinud, ei oleks mitte midagi tagasi maksnud, kui palju siis Eesti hüpoteetiliselt kaotaks. Ma mäletan, et pärast seda te käisite mitu päeva ringi ja rääkisite, et kohe-kohe Eesti kaotab selle konkreetse rahasumma, natuke üle ühe miljardi. Meil ei ole põhjust spekuleerida, spekulatsioonid ei vii meid kuhugi. Pigem peaksime analüüsima, milline on olukord ühes või teises riigis, ja nende analüüside alusel ka mingid otsused vastu võtma. Lihtsalt spekulatsioone teha ja pingeid õhutada ei peaks olema eesmärk omaette.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Ma jätkan seda küsimust, mida kolleeg Martin Helme alustas. Te ütlesite, et me ei eralda Kreekale raha otse, aga me eraldame küll: järgmise aasta eelarves on selleks Rahandusministeeriumi real 2,3 miljonit eurot. Teadaolevalt on ka varasematel aastatel Kreekale raha otse üle kantud, minu arvestuse järgi kokku 17 miljonit. Te võite seda summat täpsustada. Aga jutt on Euroopa Keskpanga võlakirjaprogrammi kaudu teenitud kasumi tagasikandmisest. Kui Eesti Pank on ennast sellest intressitagastusskeemist taandanud ja kui seesama kõne all olev ESM ei näe sellist intressitagastust ette, miks siis Eesti maksumaksja peab Kreeka intressi kinni maksma?

Aitäh teile! Ma tean, et te olete pikalt ka Eesti Pangaga aegade jooksul vaielnud, kas Eesti Pank peaks kandma veelgi suurema osa oma kasumist riigieelarvesse. Ma olen aru saanud, et teie vaidlused ei ole küll väga kaugele jõudnud, aga vähemalt te olete vaielnud. Tegemist on väärtpaberiprogrammiga, mille nimetus inglise keeles on Securities Markets Programme (SMP). Tegemist on 2012. aastal kokkulepitud Kreeka programmiga. See hakkas pihta juba EFSF-ist, selle ühe elemendina, ja eesmärk oli vähendada Kreeka võlakoormust. Kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Eesti, tegid ESM-i spetsiaalsele eriarvele kandeid peaasjalikult sellest kasumist, mis oli väärtpaberiprogrammis tekkinud. Kui me vaatame liikmesriike, kaasa arvatud Eestit, siis näeme, et SMP puhul ei ole liikmesriikidel kulu ega tulu. Põlistamaks seda lauset, miks otseselt riigi kontekstis ei ole kulu ega tulu, ütlen, et on kokku lepitud, et ühelt poolt me fikseerime ära selle, milline on tulu. Tulu on SMP-ga tekkinud n-ö positsioon. See tagastatakse kõikide liikmesriikide keskpankadele, kaasa arvatud Eesti Pangale. Eesti Pank on saanud sellest väärtpaberiprogrammist tulu. Liikmesriigid on võtnud vastu eraldi otsuse, et see tulu tagastatakse Kreeka riigile, sest see tekkis tänu sellele, et keskpank ostis väärtpaberiprogrammis võlakirju ja sai need endale tunduvalt parema positsiooniga. Ta sai selle tulu ja tagastab selle raha, seega, ei tulu ega kulu. Vaatame, milline on keskpanga ja riigi suhe. Ma ei tea, millised on teiste keskpankade ja riikide suhted, küll aga võib Eesti kohta öelda, et Eesti keskpank kannab igal aastal 25% oma kasumist üle Eesti riigile. See 25% on suurem sellest rahast, mis SMP väärtpaberiprogrammi kontekstis tagastatakse ESM-i spetsiaalsele kontole.

Palun, Oudekki Loone!

Aitäh! IMF juhtis selle nädala alguses tähelepanu asjaolule, et edasine kasinuspoliitika on Kreeka majandusele kahjulik ja takistab selle kasvamist. Samal ajal on Euroopa, lähtudes just ESM-ist, jätkanud väga jäigalt selliste eelarvekärbete nõudmist, mis tõepoolest võivad muutuda majanduskasvu piduriks. See tähendab, et lootused, et Kreeka midagi tagasi maksab, vähenevad. Kas ei või olla nii, et ESM on muutuvates majandusolukordades osutunud liiga jäigaks mehhanismiks? Äkki me peaksime oma vaadet Kreekale muutma?

Aitäh teile! See on väga hea küsimus. Siin ongi mitu koolkonda, osa soovib eelarvepoliitikat veelgi lõdvendada ja teised pooldavad teatud kokkuhoiusüsteeme. Vaadates seda, mida on Kreeka teinud ja millised on olnud kokkulepped, siis, nagu ma enne mainisin, on näha, et Kreeka ei ole kõike teinud küll sellise tempoga, nagu me eeldasime, aga need asjad, mis ta on ellu viinud, on tekitanud olukorra, kus Kreeka on primaarülejääki jõudnud. Olgem ausad, eesmärk on jõuda 3,5%-lisse primaarülejääki (s.o ülejääk, mis võetakse aluseks enne intressilaenude tagasimakset). Mis puutub võimalikku leevendusse, siis tahaksin vastu küsida – kuigi ma tean, et ma siit puldist ei saa seda teha –, kas te sooviksite, et Kreeka võiks veelgi lõdvendada oma eelarvepoliitikat, kuigi see on juba kaugelt üle 100% taseme SKT-st. Ma arvan, et suure tõenäosusega on Euroopa nägemus pigem see, et need riigid, kellel on aegade jooksul olnud lõdvem eelarvepoliitika, peaksid hakkama tegutsema nendes raamides, mis me oleme ise endile seadnud, ja vastupidi, need riigid, kelle kohta võib öelda, et nad on oma eelarvepoliitikaga majandust natuke jahutanud, võiksid seda poliitikat mingil määral lõdvendada. See signaal on antud Saksamaale, see signaal on antud Hollandile, see signaal on antud ka Eestile, kellel on struktuurne positsioon olnud tunduvalt kõrgem võrreldes olemasoleva positsiooniga potentsiaalse majanduskasvu kontekstis.

Palun, Krista Aru!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te nimetasite ja ka siin raportis on kirjas, et euroala riigikassa mõte on alles algusjärgus. Kas on olnud arutlusel, millal see võiks realiseeruda, ja kuidas teie isiklikult, olles asjale lähemal, sellesse ideesse suhtute?

Aitäh! Kus ma ikka lähemal olen, eks ma olen täpselt niisama kaugel nagu kõik teisedki. See informatsioon on selles mõttes avalik, et kui minister Euroopas oma kolleegidega suhtleb, siis ei suhtle ta mitte enda positsioonidelt, vaid valitsuse positsioonidelt, mis on kirjas avalikes dokumentides. Ühelgi ministril ei ole õigust oma personaalseid positsioone lauale panna ja neid kaitsta. Mis puutub potentsiaalsesse Euroopa riigikassasse, nagu te ütlesite, siis nagu ma enne ütlesin proua Tiidusele, iseenesest võib see kunagi nii minna. See tähendab ka seda, et siis peaks ära täpsustama, millised ülesanded ESM endale tulevikus võtab. Ma arvan, et sellest on veel natuke vara rääkida. Eesmärk on luua Euroopas selline stabiliseerimisfunktsioon ja arendada see korralikult välja. Võib-olla on sellest veel natukene vara rääkida, meil ei ole uut informatsiooni, aga Euroopa Liidu asjade komisjon on see instants, kes Riigikogus alati Eesti positsioone sellistes küsimustes kooskõlastab.

Austatud minister, suur aitäh! Praegu teile rohkem küsimusi ei ole. Tuletan meelde, et teil on õigus pärast veel sõna võtta, juhul kui teil tekib selleks soovi pärast läbirääkimisi, mida me kohe alustame. Martin Helme, palun! Kolm lisaminutit.

Härra spiiker! Lugupeetud kolleegid! Head külalised! Mul on väga hea meel, et meile antakse kord aastas ülevaade sellest, mis ESM-iga toimub või ei toimu. See annab meile võimaluse näha, kellel on olnud õigus ja kellel ei ole olnud õigus. Need protsessid ei lõpe ju tänasel päeval, need lähevad edasi.
Kahjuks ei kasuta minister minu arvates võimalust meid informeerida, vaid täidab siin põhiliselt vormilist ülesannet. Jah, alguses loetakse meile ette hulk arve, mis näitavad, kui hästi kõik on, aga küsimustele me vastust ei saa. Ma kordan need küsimused üle, äkki härra minister pärast tuleb ja vastab uuesti.
Me küsisime, miks Eesti maksumaksja toetab Kreeka riiki järgmisel eelarveaastal konkreetselt 2,3 miljoni euroga. Me ei saanud vastust. Küsisime, miks Kreekal lastakse rikkuda päästepaketi reegleid, samal ajal talle edasi väljamakseid tehes. Vastust me ei saanud. Me küsisime, mis riskid on meid ootamas Itaalia panganduskriisi tõttu. Jah, võib-olla ei ole "spekulatsioon" hea sõna, eriti kui räägime pangandusest. Aga on ju täiesti selge, et meil kui ESM-is osaleval riigil on Itaalia arengute tõttu mingid riskid. Me võiksime neid riske siin saalis kas või üldsõnaliselt hinnata, et me teaksime, mis on tulemas. Me küsisime, et kui kõik on nii suurepärane, Hispaanial läheb hästi, Küprosel läheb hästi, Iirimaa juba lõpetas eelmisel aastal programmis osalemise ja Kreekal läheb hästi, siis kus on meie kasum. Kui palju me oleme saanud kasumit? Me pidime saama kasumit. Kui palju siis või millal siis? Vastust ei ole me saanud.
Küll aga kuulsime midagi palju õudsemat. Me kuulsime, et liiguvad plaanid hakata Euroopa Liidu liikmesriikide riigikassasid tsentraliseerima Brüsselisse. See on iseenesest loogiline. Kui me oleme enamiku oma makse andnud ära keskse organiseerimise alla, kui me vormiliselt siin seda heaks kiites võtame teiste riikide eest laenu ja kanname teiste riikide eelarvetele raha, siis ausalt öeldes, mis vahet seal enam on, kus on riigikassa. Aga iseenesest ei ole see küll mõistlik, kui Eesti riik kogu oma raha majandamise kellegi teise kätte annab ja ise ainult võlgasid kinni maksab.
Kõige õudsem oli see, et ministri suust ei kuulnud me ühtegi julgustavat signaali selle kohta, et Eesti riik oleks sellele plaanile vastu. Mina vähemalt sellest küll kuidagi aru ei saanud. Oleksin väga tänulik, kui minister tuleks ikkagi siia, vastaks neile küsimustele ja ütleks, kuidas siis on, kas me anname oma rahakoti Brüsselile ära või ei anna. Aitäh!

Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! EFSF-i ja ESM-i loomine ei olnud võib-olla väga meeldiv protsess, aga see oli paratamatus, mida oli vaja selleks, et tagada stabiilsus euroalas ja tegelikult kogu Euroopa Liidus. Euroala püsimine on eluliselt vajalik Eestile ja see on vajalik kogu Euroopa Liidule. Tegelikult, ega ka maailm ei võidaks mitte midagi sellest, kui euroalas või Euroopa Liidus oleksid väga suured pangandus- või muud fiskaalprobleemid.
Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Küpros on olnud positiivsed näited. Aga on olemas ka üks suur negatiivne näide – Kreeka. Kogu selle aja jooksul on käinud suured diskussioonid selle üle, kuidas ühte või teist riiki aidata ja kuidas neid reegleid täidetakse. Kreeka on näidanud ennast väga halvast küljest. Jah, 2015. aasta suvel – siis, kui asi tundus lootusetu – otsustati lõpuks alla anda. Kahjuks tuleb märkida, et Kreeka on võtnud kogu selle protsessi ette ülima vastumeelsusega. Kuigi väga palju on saavutatud, ei saa endiselt kindel olla, et asi lõpeb hästi, sest ikka ja jälle kuuleme, kuidas Kreeka poliitikud annavad signaale, et teeks midagi hoopis teist või ei teeks midagi või viskaks kogu selle asja kus see ja teine. Nii et kahjuks ei ole Kreeka endiselt piisavalt usaldusväärne partner. Võib-olla tuntaks ennast natuke rahulikumana, kui Euroopa Komisjon suhtuks karmimalt mitmete teiste riikide probleemidesse, kes ei ole sellesse programmi sattunud. Ma viitan siin eelkõige Itaaliale ja Prantsusmaale, kes järjekindlalt rikuvad reegleid, aga ikka ja jälle antakse see neile andeks ja aega juurde. Ma saan aru, et see on keeruline, need on suured riigid, aga just sellised suured keerulised asjad võivad lõpuks viia seisu, kust ei päästa ei EFSF – jah, see on suletud – ega ESM ammugi mitte. Vabandust, lugupeetud rahandusminister, ma tahtsin teie poole pöörduda! Ma loodan, et rahandusminister on Euroopa Komisjonis karmim nende riikide vastu, kes nõudeid ei täida.
Ma tahaksin väga rääkida nendest plaanidest, mida siin on juba nimetatud. See, et eurotsoonis räägitakse võimalikust fiskaalsest poolest ja sellest, et hakatakse looma mingit riigikassa moodi asja, teeb murelikuks. See ei ole kindlasti see, mille poole me peaksime liikuma. Selliseid jutte on olnud ka varem, kuid tundub, et need on läinud jälle elavamaks. Kurb on kuulda, et rahandusminister ei osanud, ei soovinud või ei tahtnud – ma ei tea, mis põhjustel – seda teemat rohkem avada. Mind tegi murelikuks ka see, et rahandusministri ettekandes kõlas ja tegelikult paari viimase päeva uudistes on kõlanud selline võimalus, et rahandusminister kavatseb liikuda selles suunas, et Eesti eelarve puudujääk hakkaks kasvama ja me loobuksime eelarve struktuursest tasakaalust. Mul on tunne, et vaikselt ja tasapisi on valitsus rahandusministri eestvedamisel eemale liikumas Eesti fiskaalpoliitika põhialusest ehk konservatiivsusest. Ma tõesti loodan, et see nii ei ole, kuid kahjuks on sõnumid seni olnud vastupidised. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Auväärt minister, ma näen, et te kasutate § 71 alusel võimalust lõppsõnavõtuks.

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma kuulasin teie juttu. See oli üllatav, pean silmas peaasjalikult EKRE juttu. Tundub, et me oleme jõudnud olukorda, kus on nii, et ükskõik milline on vastus, teile see ei sobi, kui vastus teile ei meeldi, siis see teile ei sobi. Me rääkisime sellest, milline on mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide kasum – te kasutasite seda sõna –, mis on tekkinud seetõttu, et ESM on suunanud raha mitte ainult Kreekasse, vaid ka teistesse riikidesse. Ma ütlen teile veel ühe korra, kuulake tähelepanelikult! See kasum on Euroopa finantsstabiilsus. See on see kasum! Me ei ole enam metsavennad kuskil Viljandi juures sügavas metsas, me oleme osa Euroopast, osa maailmast. Tulge sealt välja! Kasum on see, kui Euroopa on stabiilne. ESM on selleks loodud.
Peatume korra eelarve tasakaalul, millest rääkis proua Lauri. See ei ole küll ESM-iga seotud, aga kuna te tõite selle välja, siis ma arvan, et mõistlik on sellel korra peatuda. Ma eeldan, et me saame selle üle kohe varsti diskuteerida, arutades ühte järgmist eelnõu, mis siia tulemas on. Me oleme olukorras, kus riigieelarve baasseadus käsib meil, kui on tekkinud struktuurne defitsiit, järgmistel aastatel menetleda eelarvet struktuurses ülejäägis, et järgmiste aastate ülejääkidega defitsiit ära katta. Ma arvan, et mõistlik oleks võtta vastu ka teistsugune otsus. Kui varem on olnud struktuurne ülejääk, siis oleks võimalik võtta see järgmistel aastatel kasutusse. Miks me tahame oma majandust kunstlikult veel rohkem jahutada? Milleks? See ei peaks olema meie eesmärk. Ma arvan, et me peaksime tasakaalustatult ja tsükliliselt töötama mõlemas suunas. Kui on puudujääk, siis katame, kui on ülejääk, siis võtame kasutusele. Aitäh teile!

Suur aitäh! Kuna me otsust vastu ei võta, siis on päevakorrapunkti arutelu lõppenud.

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 299 teine lugemine. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaidi!

Head kolleegid! Alustuseks tuletan meelde, et eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 28. septembril 2016. Esimene lugemine toimus 19. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. novembriks esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon eelnõu kohta viis muudatusettepanekut. Muid pöördumisi ega ettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud.
Eelnõu reguleerib senisest täpsemini esmatasandi õigusnõustamise kättesaadavust. Muudetakse õigusabi konkursi korda, seda konkurssi korraldab Justiitsministeerium. Tulevikus laieneb konkursil osalejate ring ning konkursi võitjaga sõlmitakse leping kuni viieks aastaks. Kehtivas korras lepingutel ajapiirangut ei ole, kuid praktikas on lepinguid sõlmitud üheks või kaheks aastaks, mis on ebaotstarbekalt lühike aeg. Kehtiva korra järgi saab riigi õigusabiteenuse osutajale toetust anda vaid juhul, kui tegemist on MTÜ või sihtasutusega. Eelnõu kohaselt saab seda edaspidi anda kõigile juriidilistele isikutele, näiteks ka advokaadibüroodele. Kontrolli teenuse üle hakkab tegema Justiitsministeerium. Eelnõu näeb ette riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite paremat kasutamist. Näiteks juhul, kui teise astme kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik enam sundkorras talle kaitsjat määrama. Samuti vabanevad isikud, kellele on määratud esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma tema enda taotluseta, kohustusest hüvitada riigi õigusabi kulud. See muudatus leevendab riigi õigusabi saajate olukorda, sest üldjuhul tuleb riigi õigusabi summa hiljem osaliselt või täielikult riigile hüvitada. Peale selle sätestatakse eelnõuga Viru Maakohtu esimehe tavalisest suurem lisatasu, et motiveerida teiste kohtute alalises teenistuses olevaid kohtunikke kandideerima Viru Maakohtu juhiks, ning viiakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register üle äriregistri infosüsteemi platvormile.
Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 6. detsembril 2016. Koosolekust võtsid eelnõu algataja esindajatena osa justiitsminister Urmas Reinsalu ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. Kaasamise korras olid õiguskomisjoni istungile kutsutud eelnõu väljatöötamise etapis osalenud Eesti Advokatuuri, Notarite Koja ja Eesti Lastekaitse Liidu esindajad, kes komisjoni istungil ei osalenud. Muudatusettepanekute arutelu käigus leidsid komisjonis toetust ja sisulist arvestamist Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud, mis edaspidi välistavad riigi õigusabi taotluse tagasilükkamise, kui taotlus pole esitatud eesti keeles või erandina inglise keeles, kui õigusabi taotleja elu- või asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Koostöös eelnõu algataja esindajatega sõnastati komisjoni istungil vastavad muudatused õiguskomisjoni algatatud muudatusettepanekutena ning Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis oma muudatusettepanekud tagasi.
13. detsembri istungil, millest võtsid osa justiitsminister Urmas Reinsalu, Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa, muutis õiguskomisjon oma 6. detsembril 2016 algatatud ettepaneku sõnastust ja otsustas algatada täiendava muudatusettepaneku, mis on vajalik riigi õigusabi toimimiseks juhul, kui konkurss riigi õigusabi osutaja leidmiseks peaks nurjuma.
Kokku on eelnõu kohta esitatud kolm muudatusettepanekut, mis kõik on õiguskomisjoni algatatud ja millest igaühe kohta on täpsem selgitus eelnõu teise lugemise seletuskirjas. Ma ei hakka aja kokkuhoiu huvides neid praegu ette lugema.
Õiguskomisjon otsustas saata eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. detsembriks 2016 ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 15. detsembriks 2016 ja panna lõpphääletusele. Tänan!

Teile on küsimusi, lugupeetud ettekandja. Palun, Valdo Randpere!

Aitäh! Kõigepealt tahan juhtida tähelepanu, et see eilne, 13. detsembri õiguskomisjoni koosolek toimus Reinsalu kaetud pidulaua taga, kus veini ja söögipoolise manustamise vahel pandi komisjon fakti ette ja koalitsiooni häältega hääletati sisse muudatusettepanek, mis võimaldab põhimõtteliselt edaspidi esitada õigusabi saamise taotluse Eestis vene keeles. See muudatusettepanek, mis väidetavalt on tulnud komisjonist, aga tegelikult on selle välja töötanud Justiitsministeerium ja Urmas Reinsalu, läheb teravasse vastuollu sellega, mida Reinsalu on varem siin saalis rääkinud. Selliseid eelnõusid on siin ka varem olnud, Yana Toom on neid esitanud. Reinsalu ütles siis alati, et kui muuta riigi õigusabi seadust selliselt, et lubatakse riigi õigusabi saamise taotlust esitada vene keeles, siis seatakse kahtluse alla põhiseadusest tulenev nõue, et kohtumenetluse keeleks on riigikeel. Mis sa arvad, kas Reinsalu valetas siis, kui ta seda siin Riigikogu saalis rääkis – ja ta ei teinud seda mitte ainult ühe korra –, või valetas ta eile õiguskomisjoni istungil, kui ta ütles, et kõik on okei ja vene keel on tore keel?

Mina Urmas Reinsalu valetamises kindlasti ei süüdistaks. Ma tuletan ajaloo mõttes meelde, et aastal 2010 võeti vastu välismaalaste seadus. See võeti vastu Reformierakonna ja IRL-i häältega. Selles baasseaduses on inglise ja eesti keele kõrval kirjas ka vene keel. Nii et need süüdistused ei ole väga kohased.

Palun, Külliki Kübarsepp!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Teil jäid ette lugemata veel mõned muudatused, mis selles eelnõus ette on nähtud. Ma näen siin ühte põhimõttelist vastuolu. Eelnõus nähakse ette, et kui kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, siis ka riik seda enam ei tee, kuigi siiani on seda tehtud. Eile te tulite vahetult lõunasöögi ajal välja uue muudatusettepanekuga, et Eestis enamlevinud muus keeles esitatud taotluse tõlkimise korraldab menetleja, mis on vastupidine eelmisele põhimõttele, et taotlust ei olegi vaja teha ja kõik kohe tõlgitakse. Miks on siin selline vastuolu ja millisest eelarvest hakkab menetleja seda tõlkimist rahastama, kas riigi õigusabi eelarvest või kohtu eelarvest?

Igal juhul läheb õigusabiteenuse osutamine senisest tunduvalt paremaks. Justiitsministri määrus näeb rakendusaktina ette ka selle seaduse kohaldamise. Viieteistkümnesse maakonnakeskusesse tulevad teenusepunktid, selleks tehakse avalik konkurss ja lisaressursse antakse aastas juurde 700 000 eurot. Nii et igal juhul peaks selle eelnõu puhul positiivseid emotsioone üles näitama. Neid vastuolusid, millele küsija praegu viitas, õiguskomisjonis ei arutatud ega täheldatud.

Järgmine küsija on Martin Helme. Palun!

Aitäh, härra asespiiker! Hea ettekandja! Kui uus valitsus võimule sai, siis pandi koalitsioonileppesse kirja õilsad põhimõtted, et eesti keele positsiooni tuleb tugevdada ja eesti keele õpetamist laiendada. Sinna juurde kirjutati ka eelarvekulud, et seda kõike oleks võimalik teha. Samal ajal väljendas meie erakond ja väljendasin ka mina isiklikult suurt muret selle pärast, et arvestades sotsiaaldemokraatide selgelt estofoobseid instinkte ja Keskerakonna vene valijate suurt hulka, võib siin olla ka peidetud agenda. Selle peale mulle vastati, et ei-ei, ärge muretsege, IRL kaitseb selles valitsuses rahvuslikke positsioone. See eelnõu selgelt õõnestab eesti keele positsioone kogu Eesti riigi asjaajamiskeelena. Mul on küsimus selle eelnõu ja koalitsioonileppe kontekstis: mis peaks motiveerima venelasi eesti keelt õppima, isegi kui maksumaksja neile selle kinni maksab, kui nad saavad kohtus hakata asju ajama vene keeles?

Selle eelnõu ülesanne ei ole kahtlemata motiveerida keeleõpet. Eelnõu eesmärk on anda siinsetele inimestele paremat õigusabiteenust. Vähene õigusabi kui selline on probleem, väga tõsine probleem, seda näitavad mitmed uuringud. Juristide liit ja Tallinna linn on tegelnud sellega, et kodanikel oleks võimalik saada õigusabiteenust. See on toimunud pooleldi vabatahtlikul viisil, seda ülesannet pole riik kohalikule omavalitsusele pannud. See, mida praegu selle eelnõuga tehakse, on suur samm edasi. Kui me räägime eesti keele kaitsest ja tulevikust, siis on parlamendis võimalik kahtlemata algatada eelnõusid, et seda kõike paremini teha. Aga ma tuletan meelde – ma mainisin seda ka Valdo Randperele vastates –, et välismaalaste seadusesse on vene keel veel julgemalt ja lausa kindlas kõneviisis sisse kirjutatud. Nii et Reformierakond ja IRL on sellega tegelnud juba aastast 2010 ja palju kindlamas kõneviisis.

Palun, Andres Herkel!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mõiste "Eestis enamlevinud muu keel" tekitab minus küsimusi. Sellest tuleneb kõigepealt küsimus, kas siin on mõeldud ühte keelt või võib neid keeli olla mitu. Kas see on mingi täiesti uus ebamäärane definitsioon või esineb seda veel mõnes seaduses? Kas õigusselguse huvides ei oleks siiski õigem öelda, mis keelt te silmas peate? Eestis enamlevinud muu keel ei saa väga tihedalt muutuda, nii et üks kuu oleks selleks üks ja järgmine kuu teine keel. Minu meelest on see lihtsalt selgusetu ja kuidagi tegelikke kavatsusi peitev.

Aitäh! See küsimus oli tõesti õiguskomisjoni diskussioonis kõne all. Loomulikult, me peame siin silmas ka vene keelt, see on elementaarne. Aga me peame vaatama, et keeleoskuse puudumise tõttu ei jääks teenus osutamata inimesele, kellel on õigusabiteenust vaja. See on väga oluline.

Valdo Randpere, teine küsimus, palun!

Aitäh! Nagu ma enne ütlesin, sellesama ja sarnase eelnõuga on põhimõtteliselt copy and paste'i meetodil selles saalis vangerdatud mitmeid kordi. Yana Toom esitas sellise eelnõu siin 2012, Dmitri Dmitrijev mitte väga ammu. IRL on kogu aeg olnud väga selgel seisukohal, et eesti keel peab olema ainuke keel, millega kohtusüsteemis saab asju ajada ja milles õigusabitaotlusi täita. Minu küsimus on natukene samast kandist, nagu oli Andres Herkeli küsimus, aga ma olen otsekohesem ja ausam. Kas sellepärast, et IRL ei suutnud kuidagi alla neelata väljendit "lubada ka vene keeles", tuligi siia Eestis enamlevinud muu keele mõiste, mis on õiguslikult täitmata? See on väga ohtlik tee, millele õiguskomisjon nüüd läheb, et me valime ühe mõiste, mida kusagil ei ole tegelikult piiritletud. See hakkab tekitama vaidlusi. Kas siin käib jälle üks peitusemäng IRL-i režii kohaselt või millega on tegemist?

Väga keeruline oleks kirjeldada kõigi kuue erakonna tundeid seda eelnõu käsitledes. Mina saan täna siin puldis öelda, et see on õiguskomisjoni ettepanek.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me näeme, et koos uue koalitsiooni tulekuga on täiesti selgelt ja ühemõtteliselt alanud üsna massiivne rünnak eesti keele vastu. See on seotud jutuga sellest, kuidas vene gümnaasiumidele on võimalik erandeid teha, see on seotud ka praegu esitatava eelnõuga, see on seotud väidetavalt rahvusliku erakonna, IRL-i liikme Tarmo Kruusimäe ettepanekuga Tallinna volikogu protokollid ja muud dokumendid vene keelde tõlkida jne. Kas see on siis nüüd see, mis omal ajal eristas Keskerakonda teistest, n-ö rahvuslikest erakondadest? Kakskeelsuse ja nullkodakondsuse variandi elluviimine – kas see on praeguse valitsuse eesmärk, mida viiakse ellu niimoodi jupitades?

Ma ütlen kolmas kord: ma soovitan lugeda välismaalaste seadust, mille on vastu võtnud Reformierakond ja IRL ja kus vene keel on väga selgelt sisse toodud. Aga kui räägitakse mingist rünnakust eesti keele vastu, siis ma arvan, et see on pahatahtlik poliitiline käitumine. Rünnakut eesti keele vastu ei saa ka hea tahtmise korral siit kindlasti mitte kuskilt leida. See, mida siit saab leida, on lugupidamine kõigi inimeste vastu, kes siin Eestis elavad. Me reaalselt aitame inimesi. See on praktiline eelnõu, millega me siinseid inimesi aitame. Ma arvan, et sa pead selle eelnõu sisu vaatama poliitilisest retoorikast ja loosungitest natuke väljaspool. Kui inimene läheb õigusabiteenuse punkti ja ta ei oska eesti keelt, siis teda aidatakse. Taotlus pannakse eesti keelde, sest kohtumenetluse keel on eesti keel. Seda ei kaota mitte keegi ära.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas te olete välja astunud praegusest koalitsioonist, mis on oma koalitsioonilepingus väga selgelt öelnud: "Lubame, et me ei langeta otsuseid üksnes enese tarkusest, vaid kuulame ettevõtjaid, eksperte, vabakonda ja opositsioonierakondi"? Täna arutatavat eelnõu ei ole menetletud sellisel viisil, et oleks saanud minu eelmises küsimuses väljatoodud lahknevust üldse esile tuua, sest te olete järjekindlalt eitanud igasugust eelnõu sisulise arutelu vajalikkust. Kas te olete praegusest koalitsioonist välja astunud ja loobunud tema põhimõtetest?

Eespool mainiti, et seda eelnõu on eri ettekandjad erineval viisil palju kordi menetlenud. Kahtlemata saab mingeid menetlustoiminguid alati paremini teha. Võib-olla oleks pidanud koalitsiooni vahetuse tegema tunduvalt varem, siis oleks saanud mitmeid eelnõusid palju rahulikumalt planeerida ega oleks peal sellist ajalist survet, sest mõned eelnõud ja rahaeraldised on ka riigieelarvega seotud. Jah, kaasamist ja arvestamist võiks alati rohkem olla. Ma ei näe, et selles eelnõus oleks olnud väga palju sisulisi muudatusi. Aga seda kõike saab veel teha, kui kellelgi on ettepanekuid, kuidas seda seadust võiks tulevikus muuta.

Jaak Madison, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma soovitan alustuseks lõpetada ära selle süüdistamise, et Reformierakond ja IRL tegid kunagi, aastal 2010 seda või toda. Ega see, kui naabrimees naist peksab, ei tähenda, et peaks ise ka peksma. See oleks lihtsalt rumal ja labane. Kui kuskil on vead, siis parandage need ära. Teie olete nüüd valitsuses.
Teine asi. Kui me räägime inimeste aitamisest, siis maksumaksjatena, kollektiivselt ei ole meie asi tegelda heategevusega. Meie asi ei ole mõelda, et kõik inimesed peaksid saama õigusabi nende emakeeles. Siit tuleneb minu küsimus. Siiamaani oli meil väike lootus, et IRL on mingigi rahvuslik jõud, mis on veel valitsuses säilinud. Aga eile tuli uudis, et Tarmo Kruusimäe linnavolikogu IRL-i fraktsioonist on teinud ettepaneku hakata tõlkima vene keelde stenogramme ja istungite protokolle, ja täna tuli teade, et IRL on nõustunud selle ettepanekuga, millele ta aastaid vastu oli, ja on nüüd oma sõnu söömas. Kas te saaksite lugeda õiguskomisjoni istungi protokollist ette, kes olid selle eelnõu teise lugemise lõpetamise poolt?

Mälu järgi võin öelda, et selle poolt olid kõik koalitsiooni liikmed, kes kuuluvad õiguskomisjoni. Teiseks lükkan ma ümber teie väite. Te ärge kindlasti süüdistage Reformierakonda naisepeksmises, see on natuke liiga karm süüdistus. Ma ei ole nõus, härra Jaak Madison, selle väitega, et meie huvides ei ole aidata siinsetel inimestel õigusabiteenust saada. Sellest, kuidas siinsed inimesed saavad aru meie seadustest ja õiguslikust raamistikust, sõltub paljuski meie riigi ja rahva tulevik. On kasulik mõista Eesti Vabariigi seadusi, nendest aru saada ja nendega kohanduda. Nii et igal juhul on see ka Eesti – kui te nii väga soovite – rahvuslikes huvides.

Palun, Krista Aru!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja, te olete värske õiguskomisjoni esimees. Kas teie hinnangul on kogu selle seaduseelnõu menetluse käik kuni tänaseni välja – ja ma saan aru, et ka homseni välja – olnud korrektne? Kas sellise seaduseelnõu menetluses, kus on problemaatilisi kohti ja mille kohta täiskogu esitab küsimusi, ei oleks pidanud aja maha võtma? Miks te sellega kiirustate?

Ma vastan kahte moodi. Esiteks, kui me räägime formaalsest küljest, siis formaalselt on kõik korras, sest ka Riigikogu juhatus oli konsensuslikult selle poolt, et teha teine ja kolmas lugemine nii väikese vahega. Ka Taavi Rõivas, kes kuulub Reformierakonda, ei osanud siin probleemi näha. Ta oleks võinud Riigikogu juhatuses käe püsti ajada ja öelda, et ta protesteerib, sest sellisel viisil ei tohi õigusakti menetleda. Formaalselt võttes on kõik korras, aga sisulises mõttes oleks loomulikult võinud seda teha paremini. Nii et siin on kaks eri suunda.

Riigikogu juhatus lähtub nii formaalsest kui ka sisulisest küljest. Meile on esmaoluline see, millise ettepaneku on Riigikogu juhatusele teinud komisjon. Andres Herkel, palun, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on ikka samad küsimused. Kas sellel eelnõul võib olla seos ka riigieelarvega või mis on see põhjus, mis sunnib kiirustama? Toores tema ju on. Ma kordan oma esimest küsimust. Kas mõiste "Eestis enamlevinud muu keel" esineb veel mingites seadustes? Kui ei esine – ma eeldan, et ei esine –, siis oleks mõistlik see asendada millegagi, mis oleks mõistetavam ja õigusselgem. Isegi kui mulle ei meeldiks, kui seal oleks kirjas vene keel, oleks teist ausam see sellisel juhul sinna kirjutada.

Õiguskomisjon võib võtta endale ülesandeks saada ülevaade nendest seadustest, kus selline mõiste on sees. Mis oli küsimuse esimene pool? Jah, selle eelnõuga me näeme ette veel 700 000 eurot. Kui siiamaani on kulutused olnud 150 000 eurot, siis kokku on õigusabiteenuse osutamiseks järgmisel aastal ette nähtud umbes 900 000 eurot. Justiitsministri määrusega on võimalik kohe uue aasta alguses või selle aasta lõpus kuulutada välja konkurss, et leida see, kes oleks võimeline 15 maakonnakeskuses osutama inimestele õigusabiteenust. Nii et jah, see on eelarvega seotud.

Palun, Urve Tiidus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ei taibanud eile komisjonis küsida, kas need lisanduvad 700 000 eurot ja, nagu te täna mitu korda olete öelnud, 15 teenusepunkti, tõenäoliselt siis tõlkimisepunkti, loovad uusi töökohti või lihtsalt antakse olemasolevale tõlkeressursile finantse juurde. Kas te oskate seda öelda?

Eks kindlasti tuleb ka töökohti juurde, kui ressursse juurde antakse, aga kes selle konkursi võidab, seda on täna raske öelda. Teenusepakkujate ring läheb suuremaks, nagu ka seletuskirjas on öeldud. Aga kes selle konkursi võidab ja kui suure inimressursiga on ta võimeline seda teenust 15 maakonnakeskuses osutama, seda näitab konkursi tulemus.

Palun, Martin Helme, teine küsimus!

Aitäh, härra asespiiker! Hea esineja! Enne oli siin juttu välismaalaste seadusest ning sellest, et IRL on seal juba teinud tohutuid mööndusi ja järeleandmisi. IRL käib ringi ja nimetab ennast mingil põhjusel sageli Isamaaks, aga see on muidugi õõnes retoorika. Mida rohkem me näeme nende tegelikku poliitilist sisu, seda rohkem on selge, et neil ei ole mingit pistmist Eesti asja ajamisega. Aga siin oli juttu sellest, et lugupidamisest siinsete mitte-eestlaste vastu peaks Eesti kohtuvõim võimaldama kohtusse pöörduda mõnes muus, mitte eesti keeles. Meil on siinsamas saalis mitte-eestlasi, kes lugupidamisest siinse maa ja rahva vastu räägivad eesti keelt, see ei ole mingi probleem. Ma tahan veel kord teada kahte asja. Esiteks, mis motivatsioon oleks siis nendel inimestel, kes siin elavad, eesti keelt õppida, kui me vajaduse ära kaotame? Teiseks, kui siin hakkab olema palju inimesi, kes räägivad näiteks araabia keelt, kas meie, eestlased, hakkame siis lugupidamisest ka nende tõlketeenust kinni maksma?

Ma kordan: Eesti riigi tulevik oleks paremini kaitstud, kui kõik siinsed elanikud mõistaksid väga hästi siinsete seaduste mõtet. See on just Eesti rahva tuleviku huvides, nii et see teenib teie erakonna retoorikale vastavaid Eesti rahvuslikke huve. Võtke seda nõndaviisi, ärge otsige vaenlase kuju, mis kohati, ma saan aru, läheb väga pisikeseks ja siis läheb ka eksistents väga pisikeseks. Selle eelnõu puhul seda pole. Kuidas motiveerida inimesi rohkem eesti keelt õppima, kuidas luua Eestisse rohkem töökohti, et siin oleks parem elada? Ma arvan, et selle eelnõuga on seda kõike keeruline ära lahendada.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Mina saan aru, et see eelnõu on osaliselt kantud sellest võitlusest, mis seisab ees kohalikel valimistel Tallinna pärast. Kuna Keskerakond paaniliselt kardab, et te võite pärast Savisaare "mõrvamist" kaotada vene elektoraadi toetuse Tallinnas, siis on tarvis neile inimestele kummardusi teha. Üks kolleeg lähenes mulle just hiljuti ja küsis, kas meie fraktsioon toetaks vene jõulude ja vene uusaasta riigipühadeks muutmist. Ma ütlesin, et loomulikult ei toeta, sest me ei lähtu selles plaanis etnilisest printsiibist, vaid me lähtume sellest, et Eesti on riik, kus kõikidel kodanikel on ühesugused privileegid ja kohustused, rahvusest sõltumata. Aga kui te olete nii väga mures õigusabi pärast, siis kas ei oleks mõistlikum seda raha, neid sadu tuhandeid, mida te maininud olete, kulutada õpikute koostamise, õpetajate koolitamise ja koolitussüsteemi parandamise peale?

Jah, ma olen nõus sellega, et oleks vaja lisaraha õpikute, õpetajate ja koolitussüsteemi jaoks. Me oleme siin täiesti ühel meelel.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea sõnavõtja! Sinu arusaam Eesti rahvuslikest huvidest on väga kummaline. Kindlasti ei ole Eesti rahvuslikes huvides eesti keele kasutusala kitsendamine. Siin elab peaaegu 200 rahvust ja varsti hakkavad nad kõik nõudma võrdset kohtlemist, st tõlget nende emakeelde. Samas ei tea ma ühtegi Euroopa riiki, kus oleks mingisugunegi sarnane praktika. Meie põhiseadus sätestab, et Eesti riik on loodud eesti keele, rahva ja kultuuri säilitamiseks. See ei ole mitte poliitiline loosung ega retoorika, nagu sa siin varem ütlesid, see on imperatiiv ning meie kõigi kohustus on seda täita ja järgida. Sa ütlesid, et see on õiguskomisjoni ettepanek. Kas sinu juhitud õiguskomisjoni seisukoht ongi siis see, et tuleb põhiseaduse tahet ja rahvusriiklust lammutada?

Asi on selles, kuidas keegi teksti loeb. Kui EKRE arvates on enamlevinud keel näiteks araabia keel või kui teie poliitika on rajatud sellele, et siin oleks võimalikult palju araabiakeelseid moslemitaustaga inimesi, siis oleks kasulik ka meile paljastada, et te seda tahate. Meil enamlevinud keelte hulgas ei näe ma praegu araabia või türgi keelt. Tuleb ikkagi lähtuda tervest mõistusest ja vaadata reaalset situatsiooni, mis Eestis on, ning mitte külvata paanikat. Ma arvan, et see eelnõu teeb Eesti riigi palju tugevamaks ja meie tuleviku kindlamaks. Lugege see tekst läbi mõttega, mitte poliitilise emotsiooniga. See ongi see vahe.

Jaak Madison, teine küsimus.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea kõneleja! Teades teid kui tõeliselt eestimeelset, rahvuslikku inimest, ma usun, et me saame ju kõik aru, et see, mida te praegu räägite, on jama. Rääkida sellist juttu, et kui kõik saavad oma emakeeles lugeda Eesti seadusi, siis see aitab neil paremini kohanduda meie õigusruumi ja ühiskonnaga ... Minu arusaama järgi peab see inimene, kes tuleb siia ja tahab siin riigis elada, esimese sammuna õppima ära eesti keele. See, kas ta sellega hakkama saab, on juba pooleldi tema mure. See, kas ta saab siinse ühiskonnaga kohanetud, on tema mure. See ei ole minu asi. Mina ei pea andma ära oma õigusi ega kitsendama oma elamisruumi, selleks et teisel oleks hea ja mugav, ning maksma selle kõige veel kinni ühisest maksumaksja rahast. See on tema asi siin hakkama saada, tema asi on õppida ära keel ja saada aru meie seadustest. Kui ta aru ei saa, siis pole ta siia teretulnud. Nii lihtne see ongi. Miks te sellist asja teete? Kas eestlane saab Soome maksumaksja kulul Soomes õigusabi eesti keeles?

Ma olen teiega nõus. Algatame seaduseelnõu, mis motiveeriks siinseid inimesi rohkem eesti keelt õppima. Me võime seda teha. Istume maha ja mõtleme, kuidas see eelnõu võiks välja näha, kui palju see maksma läheb ja kuidas seda võiks menetleda. Igal juhul. Aga see eelnõu ei tegele kindlasti eesti keele lammutamisega. Kohtumenetluse keel on eesti keel, seda alustala keegi ei puutu.

Teine küsimus, Krista Aru. (Vahelehüüe: "Aga Soome?")

Soome kohta, üldse naaberriikide kohta peab täpsemalt uurima, kui huvi on.

Nüüd siis Krista Aru.

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te nimetasite, et seaduseelnõu menetlemise kiirus tuleneb otseselt seosest riigieelarvega. Te nimetasite ka huvitavaid summasid, näiteks 700 000 eurot. Kuidas on selline summa saadud? Mis selle arvu taga on? Olgem ausad, 700 000 on päris suur raha.

Selle arvu taga on Justiitsministeerium. Rahandusministeeriumist taotleti selle eelnõu katteks üle 2 miljoni euro – tegelik vajadus on niivõrd suur, sest probleem ühiskonnas on sügav –, aga saadi 700 000. Miks sellel pidama jäädi ja miks rohkem ei saadud või miks isegi nii hea tulemus saadi, see oli suure tõenäosusega justiitsministri ja rahandusministri vaheline kokkulepe. Tegelik vajadus on tunduvalt suurem. Seda eelnõu ei tohiks vaadata ainult venekeelseid inimesi silmas pidades. Need õigusabiteenuse keskused tehakse Võrru, Haapsallu, Kuressaarde ja kõikidesse maakonnakeskustesse. Nii et vene keelde kinnijäämine oleks liiga kitsas vaatenurk.

Palun, Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ega te äkki ei ole midagi Jaan Poska pealt maha kirjutanud? 1917. aastal pidas kubermangukomissar Jaan Poska vaidlusi selle üle, kas õigusabi võib anda mitmes keeles. Tema oponendid ütlesid, et kõik on null-null ehk kui sa kelleltki tüki ära võtad ja teisele juurde annad, siis jääb üks alati vaesemaks. Poska väitis, et on olemas win-win, nagu tänapäeval seda nimetatakse, skeem, millega võivad võita kõik, tekib sünergia ja kodurahu ning muud sellised faktorid. Huvitav, ega siin ei ole mingit vaimset seost Poska pakutud loogikaga täpselt samas õigusabi kui hädavajaduse küsimuses?

Aitäh! Eelnevates vastustes ma juba rääkisin, kuidas Eesti riigi tulevik ja Eesti inimeste heaolu on niimoodi paremini kaitstud. Mulle tundub ka, et Jaan Poska vaim hõljub siin Toompea koridorides edasi.

Palun, Hanno Pevkur!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on kaheosaline küsimus. Esiteks, kuidas teile tundub, kas selle seaduse vastuvõtmise korral võiks hakata edaspidi ka teiste valdkondade seadustesse tekkima võimalus, et Eesti riigi ametiasutustes hakkab toimuma venekeelne asjaajamine? Teine küsimus on see, mida ma ka komisjonis esitasin ja millele komisjonis vastust ei olnud. See teema on minule teadaolevalt läbi arutamata kohtute haldamise nõukojas. Kas te kinnitate, et kohtute haldamise nõukoda, kes tegelikult reguleerib kohtute töökoormust ja korraldab kohtute elu, ei ole seda eelnõu näinud?

Kohtute haldamise nõukoda on seda eelnõu näinud. See on üks vastus. Mis see küsimuse esimene pool oli? (Vahelehüüe.) Kui te näete siin võimalust, et teistes riigiasutustes hakkab eesti keel kaduma või teine keel eesti keele kõrvale tulema, siis see on – ma ütlen seda vist juba kümnes kord – mehaaniliselt konstrueeritud pahatahtlik poliitika. Nii et sellele küsimusele ei ole võimalik vastata. Kohtus on eesti keel ainukene keel, milles seal saab suhelda.

Austatud kolleegid! Tuletan meelde, et võimalik on esitada kaks küsimust. Hanno Pevkur, te saite ühe küsimuse aja jooksul hakkama kahe küsimusega, aga küsimuse esimene pool läks vastajal meelest ära. Ma annan teile võimaluse esitada veel teine küsimus, kui te tahate, aga ma lihtsalt ütlen, et edaspidi võiks korraga esitada ühe küsimuse. Urve Tiidus, palun, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ajaloost meenub mulle, et ühe minuti sees võib küsida kas või kolm küsimust, aga ma ei ole muidugi päris kindel. Minu küsimus on selline. Lugupeetud ettekandja! Te seletasite kenasti ära, kuidas seda 700 000 eurot kasutatakse, ja ütlesite ka seda, et tegelik vajadus on palju suurem. Kui mina alustasin õiguskomisjonis tööd, siis kõlas seal mitmel korral väide, et ühtegi õigusabitaotlust ei ole seni tagasi lükatud. Millele see lisarahavajadus tugineb, millistele analüüsidele või mõtetele?

Nüüd võetakse maha ka teoreetiline võimalus, et taotlust on võimalik tagasi lükata. Seda võimalust enam ei ole ja selle raha eraldamisega paraneb õigusabiteenuse kättesaadavus tunduvalt. Hanno Pevkuri süüdistav küsimus, millistes teistes riigiasutustes veel on ette näha vene keele kasutamist, oli täiesti valedel alustel esitatud.

Henn Põlluaas, palun!

Kuulge, keskerakondlased, te peaksite häbi pärast maa alla vajuma! Jaan Poska keeraks hauas ringi, kui ta kuuleks, mida te siin räägite. See, mida tema tegi, see toimus tsaariajal. Seda esiteks. Sina ajaloolasena peaksid seda suurepäraselt teadma. Te olete täpselt samasugused nagu sotsid, kes valimiskampaania ajal väitsid, et kõik meie tuntud kirjanikud on sotsiaaldemokraadid – Tammsaare, Vilde jne. No kurat! (Naer saalis. Juhataja lööb korduvalt haamriga.) Keskerakonna endine juht teatas mingi aeg tagasi – ilmselt tema vaim hõljub teie seas edasi –, et Keskerakond on väljaspool Eesti õigusruumi. Täpselt nii selle eelnõuga ongi. Te sülitate Eesti põhiseaduse peale, te sülitate keeleseaduse peale, te sülitate eesti rahva peale. Kas see ongi selle kuradi uue valitsuse poliitika ja ideoloogia? Kas me hakkamegi päevast päeva nägema, kuidas te lammutate meie rahvusriiki? (Juhataja lööb haamriga.)

Austatud küsijad, jääme siiski viisakuse piiridesse! Õhtu on tegelikult alles noor.

Ütleme nõndaviisi: hea kolleeg Henn Põlluaas, ma saan aru, et sellisel tunnil on täiesti võimalik ennast üles kütta. Kui oma väikesest poliitilisest tankist väga väikese pilu kaudu seda maailma vaadata, siis võib kahtlemata näha seda maailma huvitavalt ja võib-olla ka valesti. Tasub tulla sealt tankist välja ja rahulikult mõelda. Selleks et hakata Jaan Poska vaimu ümber mõtestama, ma arvan, meil nii palju ajaressurssi praegu ei ole.
Aga kui te räägite erakondlikust vaimsusest, siis Keskerakond on lähtunud just kodurahufilosoofiast, millele ka Aadu Must viitas. See kannabki tegelikult paljuski rahvuslikke huve: et me suudaksime siin mõistlikult eksisteerida, kaitstes ka eesti kultuuri ja keelt. See kõik on siin eelnõus olemas. Näha siin mingit eesti keele positsioonide lammutamist on lihtsalt teie soovmõtlemine. Seda siin ei ole. See on teie unistus, et see võiks siin olla, sest siis te saaksite sellele näpuga näidata, aga seda ei ole. Näidake seda kohta, kus see on. Ma väidan jätkuvalt, et siin on tegemist väga väikese kategooriaga, poliitilise spinniga, ei millegi muuga.

Hanno Pevkur, palun!

Ma tänan, austatud eesistuja! Kodu- ja töökorra seadus näeb tõesti ette, et ühe minuti jooksul võin ma siin luuletust ka lugeda. Kui küsimust ei tule, siis ei ole midagi teha, eesistuja võib sellele tähelepanu juhtida ja vastaja ei pea vastama, aga üks minut on Riigikogu liikmele kodu- ja töökorra seadusega eraldatud.

Nõus. Vastajal läks esimene küsimus vahepeal lihtsalt meelest ära.

Seda ikka juhtub, et vastaja ei taha küsimust meeles pidada, aga selles ei ole midagi hullu. Tulles tagasi selle eelnõu juurde, teen mõne täpsustuse. 700 000 eurot õigusabi kvaliteedi parandamiseks oli eelnõus sees enne, kui sinna tulid need hullud mõtted vene keele kohta. Olgu see korrektsuse huvides öeldud. Kohtute haldamise nõukoda ei ole seda eelnõu kindlasti sellisel kujul arutanud, kuna õiguskomisjonis olid need muudatusettepanekud laual eile. Ettekandja võiks täpsem olla. Hea ettekandja, kas te tõesti arvate, et selline praktika, mis te õiguskomisjoni esimehena ette võtsite, on õige ja õiglane ning õiguskomisjoni esimehele kohane?

Ma korra ütlesin, et ka teie erakonnakaaslane Taavi Rõivas Riigikogu juhatuse liikmena hääletas selle poolt, et selle eelnõu teine lugemine võiks toimuda kolmapäeval ehk täna. Ta ei näinud selles probleemi, kuigi mõne teise eelnõu puhul ta probleeme nägi. Loomulikult peaks ajaressurss olema suurem. Ma enne väitsin ka Krista Aru küsimusele vastates, et üks asi on formaalne pool. Formaalselt oleme käitunud reeglite kohaselt. Me nägime, et ka riigieelarve vastuvõtmine on päris lähedal. Õiguskomisjoni esimehena kavatsen ma tulevikus kindlasti rohkem aega võtta, et kaasamise ja huvigruppide arvestamisega erinevaid poliitilisi positsioone rohkem hõlmata.

Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Külliki Kübarsepp, palun! Lisaaeg kolm minutit.

Hea aseesimees! Tõesti, selle eelnõuga muudetakse mitmeid asju. Mina keskendun menetluskeele muutmise taktikale, mis ka siin saalis on peamine teema, mille kohta on küsimusi esitatud.
Nende ettepanekutega tühistatakse § 12 lõike 5 viimane lause: "Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse." 22. oktoobril 2015. aastal seesama Riigikogu koosseis seda teemat menetles. Siis oli Dmitri Dmitrijev see, kes selle ettepaneku esitas ja seda kaitses. Toonane komisjoni esimees tõi Vabariigi Valitsuse seisukohta tsiteerides selgelt välja: "Halduskohtutes on levinud praktika, et vene keeles esitatud riigi õigusabi taotlused suunatakse tõlkimiseks kohtutõlgile. Pärast tõlkimist saab kohtunik asja sisuliselt lahendada." Sisuliselt ei ole meil ühtegi taotlust vene keeles esitamise tõttu tagasi lükatud. Tagasi on lükatud need õigusabitaotlused, kus on mingi faktiline, isikut puudutav küsimus segaseks jäänud või kui ei ole olnud aru saada, kas inimene saab üldse aru, miks ta õigusabi taotleb. Samas toodi välja Vabariigi Valitsuse seisukoht. Vabariigi Valitsus on teatavasti institutsioon, mis ei muutu koos koalitsioonipartneri muutumisega. Seal seisukohas on selgelt välja öeldud, et Vabariigi Valitsus ei toeta seda muudatust esiteks seetõttu, et Eesti Vabariigi riigikeel ja sellest tulenevalt ka kohtumenetluse keel on eesti keel, ja teiseks seetõttu, et praktikas ei esine ebapiisavast keeleoskusest tingitud riigi õigusabi kättesaadavuse probleemi. Praktikas ei ole ühtegi riigi õigusabi taotlust keelenõude täitmata jätmisest tulenevalt tagasi lükatud. Seesama valitsus on kogu aeg selgitanud, et praktikas meil sellist probleemi ei ole.
Ka näiteks Andres Anvelt, kes oli minu mäletamist mööda toona fraktsiooni juht, andis tollal sellise hinnangu, et vähene ligipääs õiguskaitsele riigi õigusabi võimaluse kaudu ei sõltu rahvusest ega keelest, vaid see on palju laiem probleem. Probleem algab tema hinnangul pigem sellest, et taotlus ja sellega kaasnevad dokumendid ei tõesta inimese vajadust just tasuta õigusabi järele. Häält tõstis samal istungil ka Juhan Parts IRL-ist, kes ütles: "Ma loen ajalehtedest, et Keskerakond on asunud suurte muudatuste teele. [---] Ma saan aru, et proua Simson toetab vene keelele teatud riikliku staatuse andmist väikeste sammude haaval." Tema arvates oli probleem see, et eesti keel hakkab vaikselt hääbuma.
Ma ütleksingi, et meil on praegu nagu väikese riigi häbitunne oma riigi pärast. Me tunneme häbi selle pärast, et meil on inimesed, kes peaksid oskama eesti keelt ja võiksid seda õppida, ning see on üks alus, mis aitab meie riiki hoida. Me ütleme eelnõuga hoopis vastupidist, et ärge õppigegi, teil pole seda ju vaja õppida, sest me teeme teie eest kõik asjad ära ja teil lihtsalt pole mõtetki eesti keelt õppima hakata.
Kas see on see, mida me tahame riigi ühtsuse ning selle kultuuri ja väärtuste säilitamiseks saavutada? Ma arvan, et mitte. Minister ütles eile, et eelnõu ei ole otseselt mitte kuidagi seotud riigieelarve menetlemisega, mida püüdis esmaspäeval väita ka spiiker, kui hakati rohmakalt ja üllatuslikult menetlusaegu pikendama. Tegemist on pesuehtsa jokk-menetlusskeemiga. See, kuidas me üht või teist asja otsustame, näitab Riigikogu kui terviku kvaliteeti. See näitab ka Riigikogu juhatuse vastutuse ja töö kvaliteedi taset. Me peame väga tõsiselt mõtlema, kas niiviisi on tõesti õige otsuseid menetleda.
Ma toon esile ka selle, et mul on mure IRL-i pärast. Nende loosung on "Ajame Eesti asja!". Kas see ongi uus Isamaa? Mina ei tahaks, et me selle eelnõuga muudaksime hoiakuid eesti keele kui ühe meie väärtuse suhtes. Seepärast teeb Vabaerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu 299 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Seda menetleme pärast muudatusettepanekute läbivaatamist. Martin Helme, palun!

Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Kolleeg Henn Põlluaas oli oma sõnaseadmises eriti otsekohene ja seda olen ka mina. Räägime siis asjade tegelikest põhjustest. Punkt 1, loomulikult on tegemist eesti keele positsiooni õõnestamisega, vene keele positsiooni tugevdamisega ja väikeste sammudega kakskeelse Eesti poole liikumisel. Siin ei ole mingit küsimust. Te võite ju rääkida, mis te tahate, aga täpselt nii on. Miks seda tehakse, see põhjus on ka väga lihtne. Keskerakonna valijatest 80–90% on venelased või venekeelsed ja neile on vaja kont visata. Neile on vaja näidata, et Keskerakond sai valitsusse ja nüüd teeb nende heaks midagi ära. Eriti on seda vaja näidata enne kohalikke valimisi.
Sotsiaaldemokraatide hinges, nagu ma juba ütlesin, on estofoobi süda lakkamatult põksunud. Neil on lihtsalt vastikustunne Eesti rahvusriigi vastu ja see motiveerib neid. Peale selle on neil loomulikult soov lüüa vene valijaid Keskerakonnalt üle. Kõik on väga lihtne.
Nüüd vaatame IRL-i. IRL-i juhid vaatasid mulle silma sisse, kui peeti koalitsiooniläbirääkimisi, ja ütlesid, et ei ole vaja muretseda keele-, rahvus- või kodakondsusküsimuste pärast, sest nemad hoiavad kõik probleemid ära, sellepärast nad sinna valitsusse lähevadki. Noh, IRL-i sõna maksis täpselt nii palju ... Selle kohta öeldakse, et nii nagu ... Täpselt nii palju maksiski.
Midagi teha ei ole, Eesti riik on põhiseaduse järgi rahvusriik, Eesti rahvas on ainus, kellele see riik vajalik on ja ilma kelleta see riik üldse enam toimida ei saa. Kui me võtame eestlastelt ära võimaluse oma kodumaal asju eesti keeles ajada, kui me muudame riigiasutused ja kohtupidamise järk-järgult kakskeelseks, siis Eesti riigil enam mõtet ei ole. Siis ei ole meil enam mõtet maksta makse, ei ole mõtet üleval pidada ka Kreekat, siis ei ole üldse mitte millelgi mõtet, ka 2%-l SKT-st ega mitte millelgi ei ole mõtet. Kui see ei ole rahvusriik, siis sellel riigil mõtet ei ole. Meie erakond eksisteerib selle jaoks, et hoida Eestit rahvusriigina. Sellepärast teeme ka meie ettepaneku selle eelnõu lugemine katkestada.

Valdo Randpere, palun!

Ma küsin igaks juhuks kohe alguses lisaaega, äkki lähen hoogu.

Kolm minutit lisaks.

Kuigi ega siin väga pikalt midagi rääkida ei ole. Aga ma võtan asja natuke laiemalt ette. Minu meelest on see eelnõu, mis praegu siin saalis on, üks pisike osa kogu sellest petumängust või peitusemängust, mis koos uue koalitsiooniga lahti on läinud. Selle peitusemängu nimi on "Ärge jumala pärast IRL-i nägu ära määrige, laske neil midagigi oma valijate silmis päästa ja nimetagem asju teisiti, kui need tegelikult on". See ei ole ainus eelnõu, mida me siin näeme. IRL lubas eelmiste valimiste eel, et nemad kindla peale automaksu ei toeta. Sellepärast nimetati automaks ümber riigilõivuks autode registreerimisel. Nemad mitte mingil juhul ei tõsta tööjõumakse, seda on nad ka lubanud, sellegipoolest toetavad nad nüüd väga rõõmsalt sotsiaalmaksu langetamise ärajätmist. Samamoodi on nad lubanud, nagu eelkõnelejad on seda ilusasti siin tsiteerinud, ajada Eesti asja ja kaitsta eesti keele positsiooni ühiskonnas. Seesama Urmas Reinsalu, kes on praegu justiitsminister ja kes kardab tunnistada, et ta on selle viimase muudatusettepaneku autor, millest me täna siin räägime ja millega lubatakse edaspidi ka nn muudes enamlevinud keeltes õigusabitaotlusi esitada, ütles eelmise aasta sügisel Vabariigi Valitsuse arvamuses järgmist. Ma ei tsiteeri kogu arvamust, vaid esitan ühe väikese väljavõtte: "PS § 6 sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. [---] Asjaajamine on igasugune ametlik suhtlemine ja ametlike dokumentidega seonduv tegevus. Sellega kooskõlas on kohtumenetluse seadustike kohaselt kohtu töökeeleks eesti keel. Juhul, kui muuta riigi õigusabi seadust selliselt, et lubada riigi õigusabi taotluse esitamist vene keeles, seataks kahtluse alla põhiseadusest tulenev riigikeele nõue kohtumenetluse keelena." Nüüd on tulemus käes! Reinsalu, kes kirjutas kokku selle muudatusettepaneku, pakkus eile, nagu öeldud, meile kooki moosiga, võib-olla ka Moskva saia, ma ei pannud tähele, ja kahe klaasi veini vahel hääletati sisse muudatusettepanek, mis edaspidi lubab esitada õigusabitaotlusi ka muudes enamlevinud keeltes. Isegi niipalju ei jätku IRL-il julgust, jälle seesama peitusemäng. Nad ei julge öelda, et edaspidi tohib taotlusi esitada ka vene keeles, nad ütlevad, et tohib esitada muudes enamlevinud keeltes, mis omakorda on juriidiline probleem, sest seda mõistet ei ole keegi kusagil sisustanud.
Ma mõtlen natuke ajaloole. Ma olen kohtunud paljude inimestega, ka vanemate inimestega, eestlastega, kes kunagi küüditati Venemaale. Nad on rääkinud sellest, kuidas kaheksa eesti lapse peale, kellest ükski ei osanud ühtegi sõna vene keelt, anti esimesel päeval üks venekeelne matemaatikaõpik. See oli nende keelekümblus. Ma mõtlen ka selle peale, et Venemaal ei saa ükski väikerahvas esitada õigusabitaotlusi mitte üheski teises keeles peale vene keele. Huvitav, miks? Ma mõtlen selle peale, kuidas Yana Toom, Dmitri Dmitrijev ja veel mõned keskerakondlased on aastate kaupa käinud sellesama eelnõuga siin sisse-välja ja sisse-välja ning saanud kogu aeg sama vastuse, eelkõige IRL-i käest. Täna ei ole keegi IRL-ist – no nüüd on üks inimene juurde tulnud, vahepeal istus ainult üks õnnetu IRL-i liige siin – isegi esitanud ühtegi küsimust selle eelnõu kohta, ma ei näe, et ühtegi kõnesoovi oleks registreeritud, võib-olla mõni nüüd tuleb. Ma ei näe mingit huvi. Võib-olla on see märk sellest, et neil on natuke häbi ja neil on säilinud südametunnistus. Asi seegi.
Mulle põhimõtteliselt meeldivad inimesed, kellel on seisukohad ja kes julgevad nende eest seista, isegi kui nende seisukohad mulle absoluutselt ei istu. Mul ei ole midagi Keskerakonna vastu. Te olete kogu aeg seda rida ajanud, ajage edasi, ma respekteerin teid selle eest. EKRE – no on vähe kohti, kus me kokku ei põrka, aga ma respekteerin ka teid selle eest, et te kõrvale ei pööra, kui me kokku põrkama hakkame. Aga minu respekt IRL-i vastu on küll selle viimase kuu aja jooksul täiesti haihtunud. Jumala eest, ma ei tea, kas te ise ka aru saate, mida te endale teete. Te ei peagi, ausalt öeldes, selle pärast muretsema, mida te mulle teete. Aga ma tsiteerin klassikuid. Mis mul teile soovitada on? Saage üle ja näidake ausalt välja, kes te olete! Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma istusin saalis ja mõtlesin viimase hetkeni, kas tulla siia või mitte. Eestlaste vahel on siin mingid imelikud tülid, kurat, mida minul, venelasel, siin puldis teha on. Aga siis ma otsustasin, et äkki minu tagasihoidlik arvamus teeb teid veidi leebemaks.
Jah, Eesti on rahvusriik. Kas see ei tähenda, et ta on rahva riik? Kas see tähendab midagi muud? Ma täiesti kujutan ette – ma olen koos fraktsiooniga palju käinud Võrumaal, Pärnumaal ja igal pool Eestis – sellist külakohta, kus elab üks talunik, kes pole aastaid kuulnud mitte sõnagi vene keelt. Nüüd ma küsin, et kui kuskil sellises kohas, kus riik ei ole mitte kunagi teinud midagi reaalset selleks, et kas või lapsed õpiksid eesti keelt, tekib võimalus inimesi aidata, kas ta siis tõesti võtaks seda mingi patuna? Mina küll sellist asja ei usu, ma ei taha uskuda.
Ma peaksin selliste sõnade peale küll siin vist maa alla vajuma, nagu sõber Henn soovitas, aga ma siiski jätkan ja pöördun isiklikult, nii on kergem. Henn, me oleme enam-vähem ühe põlvkonna inimesed. Umbes seitsmeaastaselt sain ma aru, et ei tohi segada soolakurki ja piima. See oli valuline, aga väga kasulik kogemus. Ma arvan, et umbes samas vanuses tegid ka sina sellise katse ja said aru, et neid ei tohi segada, soolakurk ja piim ei sobi kokku. Umbes 15-aastaselt sain ma aru, et ei õlu viinaga ega viin portveiniga kokku ei klapi ja seda asja ei nimetata kokteiliks, see on midagi muud. See oli kogemus terveks eluks. Miks teie, lugupeetud, segate sellist asja nagu keelepoliitika, millest mina isiklikult olen rääkinud 1999. aastast alates ja filoloogina andnud soovitusi, millest keegi ei taha midagi kuulda võtta, ja õigusabi?
Järgmine küsimus on selline. Sul tekib mingi häda – jumal hoidku, et seda ei juhtuks, aga vahel ju juhtub – ja sa tead, et selles haiglas, kuhu sa lähed, on üks kirurg selline, keda kõik kiidavad. Või arvestades seda, et täna me rääkisime hambaravist, toon sellise näite, et üks stomatoloog on selline, keda kõik kiidavad, ja teise eest soovivad kõik põõsasse joosta. Kui sa tead, et arst on hea, kas sulle on siis tähtis, mis keelt ta räägib? Kuhu siis see põhimõttelisus kaob? Millega siis tegemist on? Kui laps on näljane, kas sa annad talle siis süüa või kõigepealt küsid, mis keelt ta räägib? Mõtleme selle inimese peale, kes muidu täiesti sobib Eesti Vabariigi elanikuks, ta on võib-olla isegi kodanik, sest kunagi võttis ta selle sinise või rohelise kaardi välja või tegi 1990-ndatel palju kergema eksami ära, aga kes ei valda eesti keelt, töötab kaevurina Kohtla-Järvel, maksab makse ja hoiab meie majandust ülal. Kui temal tekib mingi häda ja tal on vaja kohtusse pöörduda, miks sa oled siis selle vastu, et ta saaks seda teha oma emakeeles? Kui teie nimetate seda patriotismiks, siis mina arvan, et patriotism on see, kui sa armastad omasid, see ei ole see, et sa vihkad teisi. See ei ole minu mõte, see on juba ammusel ajal välja öeldud.
Küsimus on selles, et kogu Euroopa õpib praegu uut elu. Kunagi oli selline loosung nagu multikultuursus. Viimased aastad on näidanud ja isegi Frau Merkel on öelnud, et sellest multikultuursusest ei tule midagi välja. Samas on kooselamise tingimused muutunud ja kõik vaatavad, kuidas see asi hakkab välja nägema ja mitte ainult sellel aastal või järgmisel.
Palun natuke lisaaega!

Kolm minutit juurde.

Kuidas see asi hakkab edaspidi välja nägema? Hea küll, loosungite aeg on vist juba lõppenud. Jumala pärast, taasiseseisvumine oli 25 aastat tagasi, terve põlvkond on pärast seda üles kasvanud, neil on juba omad lapsed olemas. Võib-olla vaataks seda asja sellise pilguga, et need 30%, kes räägivad vene keeles, ei ole riigi vaenlased, vaid need on normaalsed inimesed. Kui kaua üldse saab sellist olukorda kannatada! Kui riigi kõige targemad inimesed – kui Valdo on siia sattunud, siis on ta vist üks sajast kõige targemast, teisiti ei saa ma öelda, ma olen ise ka siin saalis – räägivad 25 aastat ühte ja sama – sõltub muidugi ka sellest, kummal pool sa oled, ühel või teisel –, kui kaua see võib kesta? Ma ei tea. Pealt vaadata on igatahes üsna kurb.
Mulle jäi siin arusaamatuks üks tees. Ma ise olen väga suur ajaloohuviline, mitte proff, aga lihtsalt huviline. See tees oli Poska kohta. Teie dialoogist siin sain ma aru, et Poska rääkis tsaariajal ühte ja peale tsaariaega midagi teist, kusjuures ta on suurepärane isiksus mõlema arvates, kes sellel teemal siin väitlema hakkasid. Aga äkki oli Poska targem, äkki tema teadis, kuidas on vaja ühes või teises olukorras käituda? See on muidugi vaieldav küsimus.
Eelviimane asi on see, mis paneb teid võib-olla veidi teisiti mõtlema või paneb vähemalt mõtlema. Hiljuti tuletati mulle meelde, et ma ei toetanud seda küüditamise avaldust. Tõenäoliselt tuletatakse seda kunagi jälle meelde ja parem ma räägin ise sellel teemal. Kogu lugu oli selles, et ma palusin põhiseaduskomisjonis, et seal ei oleks mainitud mitte ainult eestlasi, aga ka venelasi, lätlasi, juute ja teisi rahvusi, kes tollel ajal kannatasid. Ma võtsin välja selle musta raamatu ja tegin lahti: Ivanove on seal 12, Mihhailovi-nimelisi vist 8. Ma ei hakka nimesid nimetama. Põhiseaduskomisjonis ma ütlesin, kui palju on seal nimekirjas samanimelisi nende inimestega, kes on komisjonis: üks-kaks, aga mõne inimesega ei ole samanimelisi seal üldse.
Nii et, kolleegid, tõmmake natukese tagasi! Mitte keegi ei vaju maa alla, lihtsalt need inimesed, kes teie kõrval elavad, maksavad makse ja elavad samades tingimustes, saavad edaspidi natuke rohkem riigilt abi. Kas see tõesti ei vääri seda, et see hullumeelne retoorika ükskord lõpetada? Aitäh!

Aitäh! Hanno Pevkur, palun! Protseduuriline küsimus, Mihhail Stalnuhhin.

Aitäh! Ütelge palun, kas midagi on muutunud. Minu mälu järgi saavad teisel lugemisel sõna võtta ainult fraktsioonide esindajad.

Teie mälu veab teid alt. Ka teistel Riigikogu liikmetel on võimalik sõna saada. Palun, Hanno Pevkur!

Vaat milline üllatus! Nii pikalt siin saalis olnud ja ikka sellised üllatused!
Head kolleegid! Ega ma ei oleks siia tulnud, kui ma õiguskomisjoni liige ei oleks ja selle teema pärast muret ei tunneks. Küsimus ei ole ju selles, kas selle eelnõu kvaliteet on hea või mitte. Me teame, et selle kvaliteet ei ole hea. Kui seda õiguskomisjonis arutati, siis oli selge, et eelnõu oli jooksu pealt ette valmistatud. Kõigepealt oli üks versioon, siis vaadati, et oi-oi-oi-oi, nüüd läksid Keskerakonna fraktsioonil küll suusad viltu ja õiguskomisjoni esimees on mingit isetegevust teinud, ning tuli uus versioon. Uus versioon tuli üleöö, siis pidi õiguskomisjon seda koos justiitsministriga väikese jõululaua taga arutama. No ei pea need asjad nii käima!
Selle eelnõuga ei ole mitte kuskile kiiret. Selle seotus riigieelarvega on kunstlik. See 700 000 eurot, mis on siit täna läbi käinud, ei olnud antud selle jaoks, et õigusabitaotlusi saaks edaspidi vene keeles esitada. Ei olnud! See 700 000 eurot oli Justiitsministeeriumile antud selleks, et õigusabi kvaliteeti parandada ja et neid, kes õigusabi saaksid, oleks rohkem.
Kui rääkida eelnõu sisust, siis me kõik ju saame aru, mis siin tegelikult laual on. Ka Valdo Randpere juba mainis, et sellist õigusmõistet nagu "enamlevinud keel" ei ole olemas. Minu küsimus ka justiitsministrile oli, et mida see siis tähendab ja millised keeled need on, kas mandariini keel on selline keel või ei ole ja kas läti keel on või ei ole. See olevat kohtupraktika küsimus. No saame näha. Mitu inimest peab Eestis mingit keelt rääkima, et see oleks enamlevinud keel? Vastust ei ole. See on kohtupraktika küsimus. Kui me kõike lahendame kohtupraktika korras, siis lõpetame selle asja siin üldse ära, lõpetame ära tsiviilkohtumenetluse ja halduskohtumenetluse, lõpetame ära seadustikud ja laseme kohtul kõike vabalt otsustada. Igal juhul me mõistame, et see on hiiliv vene keele kasutamise lubamine ametiasutustes. Keeleseaduses on põhimõtteliselt üks erand, mis võimaldab asjaajamises kasutada vene keelt või mõnda teist keelt: omavalitsuses, mille elanikest üle poole kõnelevad teist keelt, võib esitada taotlusi ja asjaajamiseks vajalikke dokumente selles keeles. See, et tuuakse sisse võimalus esitada õigusabitaotlusi vene keeles – seda ei ole siin otse välja kirjutatud, et vene keeles, aga me kõik saame aru, millest siin juttu on –, võib avada Pandora laeka või ukse või mille iganes, selleks et ka teistesse seadustesse hakkaksid sellised sätted sisse tulema.
Eesti riigikeel on eesti keel. Ükskõik, kuidas me neid asju nimetama hakkame, aga keeleseadust ei kavatse me muuta. Mul on kõige rohkem kahju IRL-ist.
Vabandust, mul saab aeg otsa! Kas saab kolm minutit juurde?

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! IRL, te olete kogu aeg tugevalt eesti keele kaitsel seisnud. Kogu aeg! Nüüd ei ole teid saalis eesti keelt kaitsmas. Maire ja Raivo, te kuulate seda juttu siin, andke oma fraktsiooni liikmetele see edasi! See ei ole normaalne käik, et justiitsminister, kes on IRL-i liige, paneb õiguskomisjonis jooksujalu sellise ettepaneku lauale. Meil on olemas hea õigusloome tava, mida justiitsminister Reinsalu on ise kiivalt püüdnud järgida. Ja nüüd, nii eelnõu 302 menetluses – seda me hakkame kohe arutama – kui ka selle eelnõu menetluses tulevad nagu jänes kübarast muudatusettepanekud, mida huvigruppidega läbi ei ole räägitud. Praegusel juhul ei ole isegi kohtute haldamise nõukojaga nõu peetud.
Ükskõik, mis me sellest arvame – võib-olla ei juhtu midagi ega olegi probleemi –, aga signaalina on see kohutavalt halb. See on kohutavalt halb! Signaalina on ka see halb, et me paneme kohtutele lisakoormuse ega tea, mis mõju see avaldab. Mõjude hinnangut selle eelnõu kohta ei ole, nii nagu ei ole ka eelnõu 302 kohta. Küll me ka selle juurde kohe jõuame. Kogu see õiguslik õudus, mis on viimase kahe päeva jooksul õiguskomisjonis toimunud, oleks olnud vaja ära hoida. Sellel asjal tuleks lasta nüüd normaalsetesse kanalitesse tagasi minna, et seda arutaks kohtute haldamise nõukoda, mõistus tuleks pähe ja õigusabitaotlus võiks olla ka edaspidi sellisel kujul, nagu see täna on. Mina ei ole kuulnud – ma ei kuulnud seda ka õiguskomisjoni istungil –, et kellelegi oleks Eestis jäänud õigusabi andmata seetõttu, et kehtiva riigi õigusabi seaduse sõnastus on selline, nagu see on. Aga nüüd soovitakse sinna kaks lõiget juurde panna, mis kõik pea peale pööravad.
Ei ole vaja seda seadust muuta. Seetõttu ei saa Reformierakonna fraktsioon selle eelnõu edasist menetlemist toetada. Arvestades Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, on meie ainuke võimalus taotleda täna teise lugemise katkestamist. Ma väga loodan, et IRL-i liikmed tulevad ka saali ja vajutavad nuppu teise lugemise katkestamise poolt. Teistmoodi ei ole võimalik seda asja võtta. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Mart Helme.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! See, mis siin praegu toimub, see eelnõu, mis on esitatud – see on jultumuse tipp. Ma ei ole absoluutselt nõus Mihhail Stalnuhhiniga, kes ütles, et lõpetame selle hullumeelsuse. Aga võib-olla peaks ütlema, et jah, ma olen Stalnuhhiniga nõus, lõpetame selle hullumeelsuse. See on ju Rubico ületamine. "Alea iacta est," ütles Caesar, kui ta otsustas minna Itaaliasse. See tähendas kodusõda, ta ei teadnud, kas ta selle võidab, aga ta ütles: "Liisk on langenud." Kui me praegu selle eelnõu siin heaks kiidame, siis on liisk langenud.
Ma arvan, et enamikule siin ei ole üldse uudiseks see, et mul on küllaltki suuri kogemusi venelastega asjaajamisel Moskvas, enne Moskvat ja ka pärast Moskvat. Ma tean väga hästi, missugune on nende diplomaatiliste läbirääkimiste traditsioon, koolkond ja stiil. See on vorsti viilutamine: kogu vorsti ei võeta korraga ära, vaid seda viilutatakse. Nii ka nüüd. Võtame ühe viilukese – seame sisse õigusabi vene keeles. Võtame teise viilukese – lõpetame eesti keele õpetamise gümnaasiumides. Võtame mingi teise, kolmanda või viienda asjaga veel ühe viilukese – niimoodi viilutame. Meie, eestlased, oleme, nagu Andrei Kuzitškin ütles, justkui suured lapsed, kes lasevad seda vorsti viilutada. No mis see üks viiluke siis ära ei ole! Oh, meile jääb ju terve vorst veel alles, las nad võtavad veel ühe viilu! Meile jääb ju veel kolmveerand vorsti alles! Ei ole nii, sõbrad!
Peale selle, me sülitame oma põhiseadusele. Me sülitame oma rahvuslikule uhkusele. Me sülitame oma pühale eesti keelele, mis on kogu meie kultuuri ja identiteedi alus. Me saame aru, et siin saalis on oportuniste, ja mitte vähe. Me saame aru, et siin on ideoloogilisi internatsionaliste, ja mitte vähe. Aga ma olen kindel, et siin saalis viibivate rahvasaadikute enamikku ei moodusta mitte oportunistid ja ideoloogilised internatsionalistid, vaid need, kes ütlevad, et Eesti rahvusriik ja eesti keel on see, mille pärast siin üldse ollakse.
Nüüd, lugupeetavad, kõik, kes te kavatsete selle eelnõu poolt hääletada! Mitte ainult need, kes kandideerivad Lasnamäel või Ida-Virumaal, vaid ka need, kes kandideerivad Võrumaal, Saaremaal ja mujal! Ärge arvake, et see ära unustatakse! Meie teeme oma parima, et valijatele meelde tuletada, kuidas te eesti keele peale sülitasite. Enne eelmisi valimisi me tuletasime valijatele meelde, kuidas perverteeriti perekonda kooseluseadusenimelise asjaga. Hästi mõjus. Hästi paljud inimesed, kes kooseluseaduse poolt olid olnud, ei saanud siia tagasi. Nüüd ütlen ma teile: hästi paljud, kes on eesti keele vastu, ei saa siia enam tagasi! Vaat nii. Nii et, lugupeetavad, mõelge! Mõelge sügavalt järele ja käituge südametunnistuse järgi! Ma saan aru, et vene rahvasaadikutel on oma arusaam asjadest, ja ma respekteerin seda. Aga ma ei saa aru, miks nendel inimestel, kelle emakeel on eesti keel, ei ole muret eesti keele tuleviku pärast ja miks nende südametunnistus põksub samamoodi nagu teistmoodi mõtlevatel inimestel. Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma palun korraldada selline asi, et kui mõni esineja kasutab võõrkeelseid lauseid, siis need tõlgitaks ka eesti keelde. Ka mina võin öelda, et nunc virs docti in casibus specialibus linguam latinum spectant, aga selle peaks ära tõlkima. Ka tänapäeval võivad õpetatud mehed kasutada ladina keelt, kuid kõik mehed siin saalis ei ole nii õpetatud, et oleksid saanud aru lugupeetud ettekandja ladinakeelsest sententsist.

Aitäh! See ei olnud küll protseduuriline küsimus, aga me võtame seda kui ettepanekut. See küsimus ei ole selline, mida juhataja peaks lahendama. Järgmisena Henn Põlluaas. Aga enne protseduuriline küsimus, Martin Helme.

Soovitaksin kolleegile sellist protseduuri, et mitte tukkuda. Mart Helme tõlkis oma ladinakeelse ütluse ära. (Mart Helme: "Liisk on langenud – ma kaks korda ütlesin.")

Ka see ei olnud protseduuriline küsimus, aga võtame seda kui selgitust. Juhin tähelepanu, et Riigikogu juhataja ei pane kindlasti sõnu suhu nendele, kes kõnepuldis sõna võtavad. Kui nad soovivad kasutada näiteks termineid, mis ei pruugi olla kõikidele saalis olijatele arusaadavad, siis on see nende valik, ja kui nad soovivad neid termineid lahti seletada, siis seda parem meile kõigile. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Palun, Henn Põlluaas!

Head kolleegid! Mulle tuli kõike seda kuulates meelde kaks isikut, õigemini tulid meelde nende öeldud sõnad. Esimesena tuli meelde Edgar Savisaar, kes hüüdis kunagi: "Toompead rünnatakse!" Mul on tunne, et need ründajad on vähemalt osaliselt juba siia sisse pääsenud. Ma ei imesta, et sotsid seda eelnõu toetavad, ma ei imesta, et Keskerakond seda toetab, aga ma imestan väga sügavalt, et IRL seda toetab. Ometigi ei ole mitte ühelgi teist oma programmilistes dokumentides kirjas, et teie eesmärk oleks eesti keele kasutusala vähendada, võõrkeelte kasutusala laiendada, meie põhiseadust rikkuda ja rahvusriiklust kui sellist hävitada. Ei ole, pidage seda meeles!
Siis tuli mulle meelde Rudolf Rimmel, kes omal ajal oli küll kommunist ja kellele võib nii mõndagi ette heita – teda on ju nimetatud ka punaseks ööbikuks –, aga kelle süda tuksus tegelikult kaasa eesti rahvaga, meie vabadusiha ja suurte ilusate tulevikulootustega. Kui ta nägi, et meie rahvusriiki tegelikult hävitatakse, pani ta toime enesetapu. Aga enne seda jõudis ta kirja panna mõned read, mis ma teile ette loen.
Selle luuletuse pealkiri on "Iseseisvumine":
"müü maha mets ja meri ja kallas liivane
su lahjenenud veri siin pole viimane
müü maha au ja häbi ja veri vesine
nii tunned pole läbi sul ninaesine
müü maha õhk ja vesi müü hingest isamaa
ja hakka kambakesi siis rõõmust kisama
müü maha laps ja naine see mitte viimane
kui kauge aseaine näib küllalt kiimane
müü maha hing ja ihu mis soe ja süldine
ja tõesta müümiskihu on ilmas üldine
kui maa on müüdud haljaks ta hakkab klantsima
siis kisu ennast paljaks ja kuku tantsima
sa tantsi paesel kaldal mis jääst on tuline
ja karju ülalt alla hei nii me tulime
müü maha kaldatuled müü kogu kupatus
siin sinu järel tuleb uus suur veeuputus".
Laske sellel natuke kõlada enda südames ja ka peas. Laske kõlada. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Jaak Madison.

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Võtan ka ette mõne punkti, mida on siin juba mainitud ja mis näitasid ka sõna otseses mõttes valetamist. Esiteks, mind ei üllata Keskerakonna või ka sotsiaaldemokraatide toetus sellele ideele. Ma arvan, et üleüldse on siin saalis ja poliitikas tervikuna kõige tähtsam, kui me teame, kes mille eest seisab, ja ei ole üllatusi. Ja siin ei olegi üllatusi. Keskerakond on alati seisnud selle eest, et olgu nullkodakondsus ja niipea, kui pass on käes, oled siia teretulnud, mitte mingit vahet ei ole rahvuse või patriotismi pinnal või selle pinnal, kas sellest riigist hoolitakse päriselt või ainuke mõte on see, mis kasu sellelt riigilt saaks. See on olnud nende seisukoht. Mis seal ikka, me teame seda. Ka kakskeelsuse propageerimine pole mingi üllatus. Sama asi on sotsidega.
Küll aga on üllatus IRL, kes julgeb ennast nimetada Isamaaks, tahab ennast reformida uue patriootliku nime all ja tuleb rääkima rahvuslikkusest. Palun olge selle koha pealt vait, ärge seda juttu rääkige! See on piinlik, see on lame, see on häbiväärne ja see ei ole ilus. Ärge valetage! Kui te olete aastaid seisnud mingite põhimõtete eest, siis seiske edasi, mitte ärge püsige iga hinna eest valitsuses! Ärge laske teha Keskerakonnal seda, mida nad on aastaid tahtnud teha! Teie olete selles süüdi. Ainult üks IRL-i esindaja on küll julgenud saali jääda – minu lugupidamine talle selle eest! –, ülejäänud on saalist läinud. Võib-olla vaatavad nad ülekannet telekast, hea oleks seegi. Aga uskuge seda, mida ütles juba Mart Helme meie fraktsioonist: me ei jätnud enne eelmisi Riigikogu valimisi koputamata nende inimeste südametunnistusele, kes üritasid läbi suruda seaduseelnõusid, mis ei leidnud ühiskonnas laialdast toetust. Sama asja teeme ka enne järgmisi valimisi. Me teeme seda ja me teeme seda väga võimsalt. IRL ei peaks järgmises Riigikogu koosseisus olema, sest meil ei ole vaja siia valetajaid.
Küll aga räägin nüüd Keskerakonnast. Hea kolleeg Mihhail Stalnuhhin tõi siin sisse küüditamise aspekti ja 14. juunil toimunud avalduse eelnõu hääletamise siin saalis, kui seitse Keskerakonna liiget otsustasid üldse mitte hääletada. See põhjendus, mida ma olen korduvalt lugenud ka meediast, et neile ei tuldud põhiseaduskomisjonis vastu ega pandud avaldusse sisse sõna "venelased", on valetamine. Ma ise olin siis põhiseaduskomisjonis kohal ja mina, kes ma nimetan ennast rahvuslaseks, olin see, kes ütles, et võtame sõna "eestlased" välja ja paneme asemele "eestimaalased" – "Eestimaa" kirjutatakse ju suure tähega –, et kõik rahvusgrupid, keda küüditati, oleksid selle avaldusega hõlmatud. Ma tegin selle ettepaneku selleks, et tulla kõigile vastu ja leida konsensus. Aga ei, Mihhail Stalnuhhin oli see, kes jätkuvalt raius vastu ja üheskoos jätsid nad üldse hääletamata. See ongi see põhimõtteline vindumine siin saalis: me lihtsalt ei taha poolt hääletada, sest me ei saanud oma tahtmist. See ongi põhimõtteline šovinism. Samahästi oleksime võinud sinna kõik rahvused kirja panna – juudid, poolakad, lätlased, leedukad –, aga kui oleks jäänud kas või üks rahvus mainimata ja kellegi sugulane oleks olnud selle rahvuse esindaja, siis oleks see olnud nende solvamine. Sellepärast olime nõus, et võtame "eestlased" välja ja paneme kirja ühisnimetaja "eestimaalased", kes need inimesed kõik ka olid. Aga ei, teie poolt oli puhas protest ja oma jonni ajamine. See ei vääri mitte mingisugust lugupidamist.
Teine asi. Siin räägiti kaevuritest, kes töötavad kaevanduses ja väärivad maksumaksja raha eest õigusabi. Tore, et nad töötavad, tore, et nad maksavad makse – aga siin ongi põhimõtteline vahe. Osa inimesi siin saalis vaatab ainult maksutulu, seda, kes kui palju maksab. Just nimelt, sest on hea, kui parteikontorisse tuuakse kilekotiga raha, on hea, kui Venemaalt tuleb raha, selleks et Lasnamäele kirikuid ehitada. Osa inimeste põhimõte ongi ainult raha, see, kes rohkem pappi maksab. Võtke või jätke, aga nii see on. Aga on ka teised inimesed, kellele on väärtuslikud põhimõtted ja põhiseadus, mille kohaselt me oleme rahvusriik, mille riigikeel on eesti keel – see oli nii, see on nii ja see jääb nii. Ma saan aru, et siin saalis on inimesi, kes seda häbenevad ja kes ei taha selle eest seista. Seega, kuna nad on andnud siin saalis vande, et nad töötavad Riigikogu liikmena põhiseaduse nimel, lähevad nad nüüd sellega vastuollu. Häbi neile selle eest! Me tuletame neile seda meelde!
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Seetõttu on kogu toimuva peamine süüdlane siin saalis Isamaa ja Res Publica Liit, kes laseb sel juhtuda, sest sotsiaaldemokraatidel ja Keskerakonnal kahekesi ei ole küllalt hääli, et see asi siin ellu viia.
Ma vaatasin kõnelejate nimekirja. Kõnelema on tulemas hea kolleeg Oudekki Loone. Ma ei tea, mida ta räägib, aga ma kujutan ette, mis sealt tulema hakkab. Ma tuletan meelde, kuidas suhtub tema Eestisse kui rahvusriiki, eestlastesse ja Eesti põhiseadusse. Vaadakem või tema kommentaari sotsiaalmeedias, mis on postitatud umbes kuu aega tagasi. Ma võin selle ette lugeda, et see läheks kenasti stenogrammi: "Vabaks saame me aga siis, kui sõna "eestimeelne" on saanud arhaismiks, mille tähendust ja teket peab sõnaraamatust otsima." Selline suhtumine on peaministripartei fraktsiooni ühel liikmel! See on suhtumine, mille vastu konservatiivid jäävad alati seisma ja teevad kõik endast oleneva, et see valitsus ei saaks tekitada nii palju kahju. Kahjuks aitab valitsusel seda praegu teha IRL. Aitäh!

Aitäh! Andres Herkel, palun!

Härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Ma ei saa ausalt öeldes aru, mida me siin täna arutame. Eesti riigikeel on eesti keel, järelikult peab ka kohtupidamise keel olema eesti keel. Nagu eelnevast jutust selgelt välja tuli, praktilisi probleeme kohtusse pöördujatel tegelikult ei ole olnud. Hea küll, võib-olla ei suuda ma ennast selles mõttes asetada kolme koalitsiooni kuuluva erakonna kohale. Aga minu probleemi teine pool on see, et ausalt öeldes ei saa ma aru ka sellest, kuidas me seda asja arutame ja mis tuli ikkagi takus on, miks selle eelnõu teine lugemine on vaja täna ära lõpetada ja kolmas lugemine veel selle nädala jooksul teha.
Mina sain selle diskussiooni käigus mõnes asjas ikka targemaks ka. Siin oli väga palju emotsioone, aga paar fakti suutsin ma tuvastada. Esimene on see, et enamlevinud muu keele mõiste on sisustamata, ilmselt ei esine see mitte üheski teises seaduses. Komisjoni esimees lubas selle kindlaks teha. Ma arvan, et peab aega võtma, et teha kindlaks, kas siis seda on või ei ole mujal kasutatud ja kas seda on võimalik asendada millegi mõistlikumaga. Praegu on see järjekordne näide selle kohta, kuidas asja ei nimetata õige nimega ja püütakse tagantkätt sisse tuua midagi, mille tõeline kavatsus on peidetud. See ei vasta õigusselguse põhimõttele, sellest peaksid nii justiitsminister kui ka õiguskomisjon selgesti aru saama. See on esimene põhjus, miks tuleks teine lugemine katkestada, seda tuleks teha ka vormilisest küljest lähtuvalt, mitte üksnes seetõttu, et mulle see eelnõu ei meeldi.
Teine asi, mis tuli ka väga selgelt faktina välja, on see, et puudub otsene seos menetletava riigieelarvega ehk selle eelnõuga ei ole vaja niimoodi kiirustada, lugupeetud koalitsioon. Jättes kõrvale kõik emotsioonid ja põhjamata siin IRL-i, et mis nägu nad teevad ja mida nad varem on öelnud eesti keele kaitse ja kõige selle kohta, tahan ma väga tõsiselt koputada ikkagi koalitsiooni südametunnistusele. Ei ole mingit põhjust selle eelnõuga kiirustada, ei ole mingit põhjust teha räpakat seadusloomet. On väga palju põhjuseid selle seaduseelnõu teine lugemine katkestada, nagu me ka ettepaneku tegime. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Oudekki Loone.

Kallid kolleegid! Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 9 on öeldud, et põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Paragrahvi 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Paragrahvis 13 on öeldud, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Paragrahvis 14 on öeldud, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Paragrahvi 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaühel – Eesti kodanikel, Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
Kuulus Itaalia konstitutsionalist Piero Calamandrei on öelnud, et põhiseadus ei ole mingi perpetuum mobile, mis ühe korra käivitatuna liigub ise edasi, vaid põhiseadus on nagu paberitükk: kui sa lased sel kukkuda, siis see kukub maha ega liigu. Selleks et põhiseadus liiguks, peab iga päev lisama kütust, peab lisama pühendumust, peab lisama hinge, peab pidama lubadusi ning peab olema soovi lubadusi pidada ja tunnetada omaenda vastutust.
Meie põhiseadus on samamoodi ainult ühes osas reaalsus, teises osas on ta programm, mis on kirja pandud ja mida me peame täitma. See on ideaal, lootus ja kohustus tööd edasi teha. See, mida me täna teeme, ongi töö. See eelnõu annab kütust meie imeilusa põhiseaduse jaoks. Me ütleme, et inimesel on õigus saada õigusabi, sõltumata tema emakeelest. Olgu ta Eesti kodanik, välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik – tal on õigus seaduse kaitsele, sest me vähemalt tahame olla õigusriik.
See eelnõu ei muuda kohtupidamise keelt, vaid annab õiguse taotleda tasuta õigusabi ka teistes keeltes. Me näitame sellega, et me ei ole ülbed. Me näitame, et me mäletame, kui halb oli elada riigis, kus sinu keel oli kogu aeg rünnaku all ja sa kunagi ei teadnud, kas sa saad oma keeles rääkida või mitte, kus seadus ei olnud sulle alati sinu enda keeles kättesaadav. Nüüd on meil oma riik, meil on vaba riik ja me võime käituda paremini. Kas me teeme seda? Täna me selle eelnõuga näitame, et me oleme paremad. Me mäletame oma iseseisvusmanifesti, kus on kirjas, et Eesti loodi kõigile Eestimaa rahvastele, mitte ei loodud riiki, kus ühe rahvuse huvid alati teiste rahvuste huvide ees prevaleerivad. See oli ühe teise riigi põhimõte, selle riigi lipul oli haakrist. Niisugust riiki, ma loodan, mitte keegi meist tagasi ei taha.
Eesti on riik, kus kõigil on õigused. Eesti riik on loodud õigustele ja vabadustele tuginedes. Täna me teeme need õigused ja vabadused reaalseks. Me tunnistame, et kolmandiku meie kodanike emakeel on vene keel, see lihtsalt on nii. Nad on täpselt samamoodi kodanikud nagu need, kelle emakeel on eesti keel, rootsi keel, itaalia keel, läti keel, soome keel või mis tahes teine keel. Aga me ei pea neid sellepärast halvemaks. Selles väljendub meie suurus. Eesti võib olla küll rahvaarvult ja territooriumilt väike, aga eestlased saavad olla suured vaimult. Täna me olemegi suured vaimult. Täna me teeme parema riigi, kui siin territooriumil kunagi olnud on. Aitäh! (Aplaus.)

Aitäh! Järgmisena Igor Gräzin.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui tohib, siis kaheksa minutit.

Kolm minutit lisaaega.

Alustan venekeelse sõnaga. Juriidilis-tehniliselt on see, mis siin teie ees on, venekeelse sõnaga öeldes "haltuura", teiste sõnadega on see lohakalt, ülejala tehtud, juhuslik töö, nii halb, et eesti keeles pole selle kohta sõnagi.
Ma tsiteerin Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo liiget Anatoli Lukjanovit. Asi oli niisugune, et Eesti iseseisvust toetasid Ülemnõukogus vene rahvuslased ja kui neil kehva käes oli, siis olid eestlased, lätlased ja leedulased need, kes päästsid mežregionalka. Siis ütles Anatoli Ivanovitš Lukjanov: "Vaadake, seltsimehed, te olete valesti aru saanud. Proletaarne internatsionalism ei ole eri maade natsionalistide sõprus."
Isamaal on Laarist alates olnud raskeid aegu. Kellel ei ole, eks ole! Surm oli silme ees, Res Publica päästis jne. Neil on olnud halbu aegu. Aga ka nendel Isamaa jaoks – ma mõtlen organisatsiooni – rasketel aegadel olen näiteks mina kui venelane alati teadnud, et kui halvasti Isamaal valimistel ka ei läheks ja kui kehvad ajad neil käes ei oleks, on kas või siin saali nurgas, kas või vaat seal, kolmes-neljas pingireas või veel kuskil inimesed, kelle käes on Eesti rahvuslik aade. Kaitstes Eesti venelasi, kellel ei ole alati kerge, olen ma alati teadnud, et mul on hea neid kaitsta, sest Eesti riik ei kao kuskile ära. On olemas Isamaa või Isamaaliit ja on olemas kõik need toredad poisid ning Eesti riik jääb Eesti riigina alles.
Mida me aga täna näeme? Rahvuslikkuse tõrvik on maha kukkunud, IRL ei kanna enam mitte mingisuguseid rahvuslikke ideid. Nutta ei tasu. See tähendab lihtsalt seda, et kõik rahvuslased – vene, eesti, juudi, saksa ja üldse kõik rahvuslased Eestis – peavad selle tõrviku üles tõstma. Kui me kõik austame oma rahvust, siis me austame ju ka teisi rahvusi. Venelast ei saa austada eestlane, kes ei austa ennast. Venelane, kes on muutunud ... Siin oli haakristist juttu. Muide, haakristi all võitlesid ka venelased, ärme seda unustame, Galiitsia diviis, jumalukene, Galitšina ... Kui selle asemel tuleb sirp ja vasar, mis ei sümboliseeri ei tööd, kündmist ega põldu, vaid ideoloogilist süsteemi, vaat siis on võib-olla siin riik olemas, aga see ei ole Eesti. Kui nüüd tuleb justiitsminister, et ülejala ja väga kiiresti ning fiktiivse ettekäändega avada legaalne tee kakskeelsusele, siis tekivad kahtlused, et mis selle taga on. Kui selle jutuga tuleks näiteks Oudekki või Heimar või nii edasi, siis – me oleme ju vanad sõbrad – ma teaksin ju, ja noh, mis meil siis ikka nii väga ... Ma arvan, Heimar, et ma ei saa sind üllatada, nagu ka sina mind mitte. See ongi see, mis teeb meist head tuttavad ja sõbrad. Jah, muidugi. Aga kui nüüd tuleb see sealt, siis, tead, ka sina peaksid ära ehmatama nagu minagi, sest midagi on seal juhtunud.
Ma tulen uuesti selle juurde tagasi. Rahvuslus, heade inimeste rahvuslus ei ole kunagi kellegi vastu, see on alati kellegi poolt. Aga selleks peab see olemas olema. Ma palun väga, et keegi ei hakkaks siit välja lugema seda, mida ma öelda ei tahtnud. Muide, minu valijatest kolmandik ja niisugune kõva kolmandik on venelased. Ma ei ole oma rahvust salanud. Jah, venelased ütlevad, et ma ei ole õige venelane, seda on juhtunud, aga eestlased pole kunagi midagi sellist öelnud. Nii et ärge omistage mulle halbu mõtteid, mida mul, ausõna, ei ole. Aga jätkem meelde: Eesti Vabariigi justiitsminister astus sammu selles suunas, et Eesti rahvusriigi küljest kaoks ära midagi väga-väga olulist. Meie, ülejäänute, mitteisamaalaste asi on rahvuslus säilitada kõikidele Eestis elavatele rahvustele. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Madis Milling.

Härra istungi juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et täna on selle Riigikogu koosseisu ajal see päev, kui emotsioonid siin saalis on kõige kõrgemale tõusnud. Teate, see on kirjeldamatult põnev. Me oleme täna sellel arutelul kuulnud juriidilistest nüanssidest pakatavat segast teksti, me oleme kuulnud kirjeldamatult kirjanduslikke ja emotsionaalseid väljendeid nälginud lastest. Ootuspäraselt kuulsin ma hetk tagasi ka proletaarse paatosega etteloetud Eesti põhiseadust. Hea kolleegi Oudekki sõnavõtus meenutati ühte sellist ajaloolist etappi, kui oma keeles rääkida ei saanud jne, kõik oli väga paha. Aga hea kolleeg natukene eksis. See kõik ei juhtunud teps mitte haakristilipu all, vaid ühe teise lipu all. Tsiteerin: "19. detsembril 1978 võttis EKP Keskkomitee büroo (sh Karl Vaino, Arnold Rüütel ...) vastu salajase otsuse "Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest", mis kuulutas kommunistliku partei põhitaotluseks eesti keele avaliku kasutamise piiramise ja eestlaste kakskeelsuse. Venekeelseteks muutusid dokumentide blanketid kaubanduses, transpordis, meditsiiniasutustes ..." Ma arvan, et mul ei ole mõtet seda lõpuni lugeda, kõik te teate seda niigi.
Kuulge, nimetame asju õigete nimedega! Me kõik saame aru, opositsioon saab aru ja koalitsioon ise saab ka aru, et tegemist on kohalike omavalitsuste valimiste eel venekeelse elektoraadi püüdmisega. Me kõik saame sellest aru, aga mängime näitemängu mingisuguse juriidilise abi teemal. Teate, ma olen õppinud teatrilavastajaks. Lavastaja üks põhiülesandeid on olla saalis ja vaadata laval näitlejat. Kui näitleja olek või tegevus laval muutub ebausutavaks, tuleb öelda: "Stopp, ei usu! Võtame tagasi!" Täna, kui ma kuulasin kolleeg Karilaidi, tahtsin ma mitu korda hüüda: "Stopp, ei usu! Võtame tagasi!" Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Kalle Laanet, palun! Sõnavõtud kohapealt tulevad siis, kui kõned on peetud. (Vahelehüüe.) Anname sõna Oudekki Loonele, palun! Palun vabandust kolleeg Kalle Laanetilt!

Aitäh! Kuna minu nime nimetati, siis on mul õigus repliik öelda. Kallis kolleeg Madis! Ma kuulasin, kuidas te mõistsite hukka riigivõimu, mis autoritaarsete vahenditega surus eestlastele peale vene keelt. Ma sain aru, et te mõistsite selle tõsiselt hukka. Kuidas siis nii, et riik, mida valitseme meie, ajab täpselt sedasama poliitikat? See on õudne! Me ei tohiks seda lubada ja see on täpselt see, mida me täna teha tahame. Me peame näitama, et meie oleme paremad. Ma tahan väga tunnustada meie koalitsioonipartnerit IRL-i, kes on mõistnud, et Eesti on kodumaa kõigile inimestele, kes siin elavad, rääkigu nad kodus mis keelt iganes.

Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Ma jätkan sellestsamast, millega eelkõneleja just lõpetas. Aga mulle tundub, et me murrame ikka täiega lahtisest uksest sisse. Toon näite. Kui see uks, mille juures Deniss Boroditš seisab, oleks kogemata lukus ja küljeuksed lahti, siis selle asemel, et tulla sisse küljeuksest, lõhutakse selle ukse taga, mis on hetkel lukus. Aga naljakas on, jah, selle asja juures see, et ei ole ju ühtegi näidet selle kohta, et abi oleks saamata või osutamata jäänud.
Võtsin kõnepulti kaasa Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande. Tsiteerin seda: "Paragrahv 6 lõige 3.1: "Eesti keel on Eesti avaliku võimu teostamise keel, seega Eesti ametlik keel. Sellisena defineeris riigikeelt ka 1934. a põhiseaduse § 5, mille teine lause sätestas: "Riigikeele all tuleb mõista ametiasutiste asjaajamise keelt." Riigikohus on rõhutanud, et ka §-st 1 tuleneva Eesti demokraatliku vabariigina toimimise üheks tingimuseks on see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja kasutavad asjaajamisel ühte märgisüsteemi." Ma ei taha siin seda paksu raamatut teile väga põhjalikult tsiteerida, aga lõige 3.2 ütleb veel kord, et iga ühiskond vajab normaalseks toimimiseks ühiskonnaliikmete vahelist suhtlemist ja sotsiaalset ühtsust, mis on võimalik vaid ühise keele vahendusel.
Mina olen valitud ja elan, jah, suures plaanis eestikeelses keskkonnas, aga mul ei ole kunagi olnud mitte mingit probleemi suhelda Eestimaa idaosas vene keeles ning lääne poole minnes inglise või soome keeles. Mis on see probleem, mida me lahendame? Katsume selle ära defineerida. Seda probleemi ju tegelikult ei ole. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Ants Laaneots.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Eesti rahvas elas juba tsaariajal üle kaks venestamisprotsessi ja need protsessid jätkusid õnnetuseks ka Nõukogude Liidu aegu. Kui tsaariajal viidi õpe koolides vene keelele üle, vene keel oli ametlik keel, siis täpselt sama pilt oli ka Nõukogude Liidu ajal. Mingil määral selle muidugi "rikkus ära" Eesti iseseisvus aastatel 1918–1940, kuid see kõik tuli uuesti päevakorrale pärast seda, kui meid ühendati Nõukogude Liiduga. 1961. aastal toimunud NLKP XXII kongress oli selle poolest väga huvitav, et peasekretär Nikita Hruštšov teatas partei uut programmi tutvustades (sõnasõnalises tõlkes), et NSV Liidus on välja kujunenud eri rahvuste ajalooline ühtsus, millel on sarnased iseloomulikud jooned, ehk välja on kujunenud nõukogude rahvas. Kongress tegi ülesandeks viia see suur rahvaste segamise protsess uuele tasemele, seda laiendada ja süvendada. See kõik läks Nõukogude Liidu ajal ka väga edukalt: mina olen pool elu veetnud väljaspool Eesti piire, olin 1949. aastal ka küüditatud. Väikerahvaid segati tahtlikult. Eesmärk oli, et kujuneks välja nõukogude rahva ühine keel, milleks oli mõeldud vene keel. Protsess oli edukas. Nõukogude Liidu lõpuaastateks oli olukord selline, et kaardilt oli kadunud päris suur hulk väikerahvaid. Me võime täna küsida, kus on karjalased, ingerlased, marid, komid jt. Kui 1940. aastal olid 92% Eesti elanikest eestlased, siis Nõukogude Liidu lõpupäevil oli eestlasi Eestis natuke üle 60%. Eestlaste osatähtsus on nüüdseks küll kasvanud, 2011. aasta andmetel oli eestlasi 69%.
Mis on meie probleem, miks me siin nii veriselt võitleme venemeelsetega, ütleme siis nii? Eestlasi on vähe. Neid on viimaste andmete järgi kõigest umbes 930 000. On arusaadav, et kui siia tuua juurde mõne suure rahva keel, siis on oht, et eesti keel kaob ära ja koos keelega kaob ära ka rahvas.
Peab ütlema ausalt ja otse, et Vene isevalitseja Vladimir Putini üheks lähieesmärgiks ongi taastada Vene impeerium ehk kontroll postnõukogude ruumi üle. Seda on kõige kergem teha just nn hübriidsõja meetmetega, mille kõige tähtsam osa on psühholoogiline mõjutamine ehk inimeste psüühiline zombistamine. Venemaa järgib oma uut doktriini väga tähelepanelikult ja aktiivselt. Oluliselt on tugevnenud propagandategevus endistes Nõukogude Liidu vabariikides ja ka kaugemal maailmas.
Mida tahavad meie venemeelsed kolleegid Keskerakonnast? Põhimõtteliselt roomavat vene keele ekspansiooni. Lõppeesmärk on sama, mida soovis Nikita Hruštšov ja mida soovib Vladimir Putin. See on ka põhjus, miks – andke andeks – Keskerakond ei soovi ega saa kuidagi loobuda koostööprotokollist Ühtse Venemaaga. Meie siin Eestis oleme sajandeid võidelnud iseolemise, keele ja kultuuri eest ning me võitleme edasi, igal juhul. Näib, et naaberriigi poliitikat toetavad inimesed siin saalis on ka aktiveerunud, tahes või tahtmata aidates suurrahva imperialistlikku poliitikat laiendada Eesti territooriumile. Seetõttu olen ka mina selle eelnõu vastu.

Kas ettekandja soovib lisaaega?

Ei, aitäh! (Naer saalis.) Aeg on juba üle läinud.

Aitäh! Järgmisena Raivo Aeg.

Hea juhataja! Head kolleegid saalis! Olen huviga seda debatti jälginud, istunud kogu aja truult siin oma koha peal. Väga meeldiv on olnud kuulata, kuidas saadakse aru mingist seaduseelnõust, selle menetlemisest ja eesmärkidest. IRL on saanud siin täna hästi suure tähelepanu osaliseks. Kindlasti tuleb see meile kasuks, sest igasugune tähelepanu on alati positiivne, ükskõik, kumbapidi seda siis üritatakse osutada. Aga ma julgen ikkagi väita, et IRL on väga selgelt seisnud oma väärtuste eest ja seisab edasi. Need on konservatiivsed väärtused, olgu siis tegemist konservatiivse perepoliitika või konservatiivse keelepoliitika jätkamisega.
Mul on selles mõttes hästi kahju meie kolleegidest Reformierakonnas. Niipea kui nad pidid koalitsioonist lahkuma opositsiooni, nad momentaanselt kaotasid ära ka lugemisoskuse. Sellest on ääretult kahju. Aga ma loodan, et kui emotsioonid ajapikku vaibuvad ja rahunevad, tuleb see oskus ikkagi tagasi. Ma arvan, et kuna on jõuluaeg – juba mitmes advent on möödas –, siis ei oleks siin rahvaesinduse saalis viisakas ega hea pidada sellises ulatuses vihakõnesid. Tegelikult oleme siin täna kuulnud ju ikka väga palju vihakõnelaadseid väljaütlemisi.
Aga nüüd siis natukene ka eelnõu sisust. Me kuulsime siin põhjatuid süüdistusi ja sajatusi, et nüüd kohe on eesti keele kõrvale tekkimas uus riigikeel. Ma ei tea, meie IRL-i fraktsioonis igatahes arutanud ei ole, et sellise eelnõu või ettepanekuga välja tulla ja hakata keeleseadust muutma.
Järgmine asi, mida me siin kuulsime, oli see, et nüüd peavad kohtunikud hakkama kõik venekeelseks, nad peavad hakkama kohtuistungeid pidama vene keeles. No ei ole nii! Lugege seadust! Eelnõuga antakse lihtsalt võimalus täita üks blankett muus keeles kui eesti keeles. Seda võib teha vene keeles, aga seda võib teha ka muus keeles, seda võib teha näiteks ukraina keeles. Kui kohus või keegi teine, kes seda blanketti hakkab menetlusse võtma, arvab, et Eestis on piisav hulk elanikke, kes räägivad ukraina keelt, siis võetakse ka see ukraina keeles täidetud blankett menetlusse ja korraldatakse selle tõlkimine, aga kogu muu kohtumenetlus läheb seaduse alusel edasi eesti keeles.
Veel tuleb meeles pidada, et see muudatus kohaldub ainult tsiviil- ja halduskohtupidamises. Kriminaalkohtupidamine käib praegu ju täpselt nende reeglite järgi, milleni me jõuame nüüd ka haldus- ja tsiviilkohtupidamisel: inimestele on tagatud tõlge, on kohtutõlgid jne. Muu dokumentatsioon on ka edaspidi eestikeelne ja jääb eestikeelseks. Ka see õnnetu avalduse blankett, mille tõttu siin täna nii palju poleemikat ja vahtu on olnud, muutub eestikeelseks, venekeelse algdokumendi kõrvale tekib eestikeelne tõlge, nii et ka kohtunikel, kes ei valda seda muud keelt, vaid ainult eesti keelt, ei ole mingisugust raskust selle dokumendi menetlemisega ja edasise kohtupidamise korraldamisega.
Mina arvan küll, et Eesti riik ei muutu selle eelnõu tõttu oluliselt halvemaks kohaks, kus elada. See on ka edaspidi niisama hea riik, kui see on siiamaani olnud. Küll aga inimesed, kes elavad Eestis ja kelle emakeel ei ole eesti keel, mistõttu neil on olnud raskusi ühe blanketi täitmisega, saavad tsiviilasjades ja haldusasjades taotleda riigilt abi. Aitäh ja jõudu meile kõigile edasiseks!

Aitäh! Nüüd on mul suur au paluda kõnetooli Eiki Nestor!

Jõudu, juhataja! Head kolleegid! Harv juhtum, et ma siia tulen, aga see debatt oli selline, et ma pidin siia tulema. Mul on väga kahju, et eelnõu 299 raames on kõige vähem räägitud ehk peaaegu üldse mitte ei ole räägitud õigusabist. Seda ma tahtsin kõigepealt öelda. Teiseks, ma ei suuda teisiti, ma pean väljendama emotsiooni! Pikka aega siin kõnesid kuulanud inimesena võin öelda, et nii palju siirast rõõmust kantud muret ühe erakonna pärast ja kaastundeavaldusi talle pole kunagi enne siin jutti välja laotud. Tõesti kohe! See kogus oli kohutav. Aga lõpetuseks ütlen, et vabandage vanainimest, pea on mul juba hall, ma tahaksin teid rahustada: uskuge mind, Eesti on vaba!

Aitäh! Järgmisena Maire Aunaste.

Ütlen siis niimoodi, et mul ei ole vist kunagi nii paljude inimeste ees korraga piinlik olnud. Tavaliselt süüdistatakse ikka tagaselja, aga nüüd ma täna lihtsalt sattusin kuidagi valel ajal siia saali, kõik minu kolleegid olid õigel ajal lahkunud. Aga see oleks väga primitiivne, kui ma hakkaksin praegu õigustama iseennast ja IRL-i. Ma olen täiesti kindel, et nende inimeste maailmavaates ja põhimõtetes ei ole viimase kuu aja jooksul mitte midagi muutunud. Siia lõppu ma ütlen lihtsalt selle lause, et tule jumal appi, mida kõike küll võimul püsimise nimel tehakse!
Aga siia pulti tulin ma sellepärast, et olla originaalne. Endise ajakirjanikuna kardan ma kõige rohkem iseennast korrata. Kui juba neli tundi on räägitud, siis on väga raske leida teemat, millest räägitud ei ole. Hästi naljakas oli see, kuidas ühe erakonna liikmed mitme tunni vältel rääkisid, et neil on kahju ühest teisest erakonnast, aga siis tuli siia Raivo ja ütles, et temal on kahju jälle sellest esimesest erakonnast. Vaadake, selle kahjutundega tegelikult maailma paremaks ei tee.
Täiesti juhuslikult sõitsin ma eelmisel vabal nädalal Sillamäele. Mitte linna valik ei olnud juhuslik, vaid juhuslik oli see, et ma ei teinud selle sõidu mitte pärast, vaid enne tänast päeva. Ma teismelisena käisin korra Sillamäel, aga ma ei mäletanud sellest midagi, see oli lihtsalt mingi klassiekskursioon kinnisesse linna. Ma olen juba mitu kuud mõelnud, mida ma hakkan tegema alates 2019. aasta veebruarist, sest see eksperiment, mida ma tulin siia iseendaga tegema, saab siis läbi. Kuigi ma olen oma fraktsioonis kõige vanem, ma siiski mõtlen veel tuleviku peale. Sellepärast ma sõitsingi Sillamäele. Ja mida ma seal nägin? Vaikne, ilus, rahulik linn. Ma ei leidnud mitte ühtegi inimest, kes oleks eesti keelest aru saanud. Söögikohas küsisin ma baaridaami käest, kas ta soovitab siga või kana. Ta sellest aru ei saanud. Aga ma ei süüdistanud teda. Ma läksin vene keele peale üle ja küsisin, kuidas neil seal olukord on olnud, kas keegi õpetab seal eesti keelt. Ta ütles, et jaa, neid, kes õpetaksid, neid oleks, aga neid, kes õpiksid, ei ole. Ma küsisin, kes need õpetajad siis on. Ta ütles, et ikka meie enda venelased. Aga Sillamäele sõitsin ma ühe eesmärgiga: kahe aasta pärast kolin ma Sillamäele, et hakata venelastele eesti keelt õpetama. Ma olen täiesti kindel, et kui ma suudaksin sajale venelasele õpetada eesti kõnekeelt, siis ma olen rohkem ära teinud kui siin nelja aastaga. (Aplaus.)

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

Ma saan aru, et me läheneme nüüd sellele hetkele, kui me hakkame siin hääletama seda soperdist koos muudatusettepanekutega, mis on veel hullemad soperdised. Aga kõige õudsem on asja juures see, et seda soperdist ei ole saali tagaosas olevatelt riiulitelt kirjalikus vormis enam saada. Kas oleks võimalik seda saada? Eestikeelne variant oleks muidugi eelistatud, aga kui on mõni venekeelne üle jäänud, siis tooge seegi saali.

Väga põhjendatud protseduuriline küsimus. Palume kohe juurde paljundada eelnõu 299 teise lugemise teksti. Palun, Mihhail Stalnuhhin, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Mul oli üks küsimus, aga kuna te tegite juba otsuse ära, siis on mul nüüd teine küsimus. See soperdis – mis termin see on? Kuidas te aru saite, et tegemist on austatud Riigikogu seaduseelnõuga?

Aitäh selle küsimuse eest! Kinnitan, et ma sain väga hästi aru, et viidati seaduseelnõule 299. Palun, protseduuriline küsimus, kolleeg Märt Sults!

Aitäh! Minu põhiline lokatsioonikoht on Põhja-Tallinn ja Kopli. Kuidas te aru saite, mida Riigikogu liige ja rahvasaadik teie käest küsis, kui ta kasutas sõna "soperdis" ja ütles niisuguseid asju? Seadust nimetas ta soperdiseks. Kuidas te aru saite, et tegemist on Randperega?

Aitäh! Ma sain aru selle põhjal, et ta ütles, et nüüd me jõuame lähemale hetkele, kui me asume siin hääletama. Kuna me hakkame läbi hääletama eelnõu 299 muudatusettepanekuid, siis ma olen üsna kindel, et kolleeg Randpere just nimelt sellele eelnõule viitas. Veel kord protseduuriline küsimus, kolleeg Mihhail Stalnuhhin.

Aitäh, austatud juhataja! Kas praegune pretsedent tähendab seda, et suvaline inimene selles saalis võib suvalist Reformierakonna või konkreetselt lugupeetava härra Randpere mingit seaduseelnõu või muud tema vormistatud dokumenti soperdiseks nimetada ja sellele ei järgne mingit tagajärge? Kas see on nüüd lubatud, see on nüüd ametlik termin ja me hakkame seda siin saalis kasutama?

Aitäh! Ma usun, et te nõustute minuga, et Riigikogu juhatajal on üsna vähe võimalusi Riigikogu liikmete sõnavõtte tsenseerida. Ma usun, et kui täna oleks saanud sõnavõtte tsenseerida, siis mitmed neist oleksid olnud üsna piiksurohked. Iga Riigikogu liige valib ise sõnu ja termineid, mida ta eelnõude kohta kasutab, ja ju see on kolleegi hinnang, et tegemist on halva eelnõuga. Küllap ka teie mõistate, miks ta just sellisel seisukohal on. Ma usun, et kõik said aru, millisest eelnõust jutt käib, ja seetõttu oli võimalik protseduuriline küsimus lahendada. Hanno Pevkur, kas sõnavõtt kohalt? Kui on soovi esitada protseduuriline küsimus, siis tuleb käega märku anda. Palun, Hanno Pevkur, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Kiire protseduuriline küsimus. Kolleeg Randpere viitas materjalide puudumisele. Kas on äkki korrektne võtta juhataja vaheaeg, et saaks need materjalid ära paljundada, siis saaksime istungiga edasi minna?

Mulle on antud kinnitus, et need materjalid on saali saabunud. Palun kontrollida, kas kõik, kellel on soovi neid materjale saada, neid tõepoolest ka saavad! Kui materjale jääb puudu, siis leiame võimaluse neid juurde teha. Palun, Henn Põlluaas, kas teil on protseduuriline küsimus? Palun anda sel juhul käega märku, nii nagu kord ette näeb! Palun, protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas!

Aitäh! Miks seda eelnõu, mida hea kolleeg nimetas soperdiseks – millega ma täiesti nõus olen –, nimetavad kolleegid Keskerakonnast juba seaduseks? Tegemist on ju eelnõuga.

Aitäh! Teil on õigus, et tegemist on eelnõuga, mille teise lugemise juures me oleme. Me oleme läbirääkimiste lõppfaasis. Kui me saame läbirääkimised lõpetatud, siis on võimalik asuda muudatusettepanekuid läbi vaatama ja siis peab tulema veel ka eelnõu kolmas lugemine. Kui kolmandal lugemisel leiab eelnõu Riigikogu enamuse toetuse, alles siis saab sellest seadus. Järgmisena Jaak Madison.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Minu protseduuriline küsimus on selles kontekstis, et on kurb, kui peaministripartei fraktsioon ei suuda aru saada, mida mingi sõna eesti keeles tähendab. Seega on arusaadav, miks seda eelnõu tahetakse läbi suruda: on raskusi eesti keelest arusaamisega. Ma võin siis tõlkida. Õigekeelsussõnaraamatu järgi on "soperdis" võrdne "plätserdusega", mis tähendab viletsat pilti. Kui me vaatame seda eelnõu, siis tõesti näemegi, et tegemist on viletsa pildiga, eufemismiga. Nii et kolleeg Randpere sõna selle kohta oli täiesti korrektne. Ühelgi Riigikogu liikmel ei ole õigust kommenteerida või halvustada mõne teise Riigikogu liikme sõnakasutust või teha selle kohta märkusi. Igal Riigikogu liikmel on vaba mandaat.

Aitäh! Ma jälgisin teie sõnavõttu väga tähelepanelikult, aga ma ei märganud seal küsimust. Läheme nüüd protseduurilise küsimuse juurde. Kolleeg Valdo Randpere.

Kuna siin tekkis väike diskussioon minu sõnakasutuse üle, siis ma selgitan natuke. Kogu selle neljatunnise väitluse jooksul on selle eelnõu kohta kasutatud igasuguseid väljendeid, kaasa arvatud "halva õigusloome musternäidis" jne. Ma tõstatan siis küsimuse, et äkki me lepime Riigikogus kokku, et edaspidi, kui meil tulevad siia eelnõud, mis on läbi hääletatud lookas toidulaua taga ja suure hulga alkoholi manustamise saatel, me nimetamegi neid soperdisteks. Täpselt nii juhtus eile, kui justiitsminister meile süüa-juua pakkus ja ühtlasi hääletati muudatusettepanekuid siia eelnõusse sisse, nimetades seda õiguskomisjoni istungiks.

Aitäh selle selgituse eest! Pean tunnistama, et minule on uudis teie väide, nagu oleks see eelnõu loodud pummelungi käigus. Aga ma saan aru, et küsimust teil juhatajale ei olnud, nii et me saame kuulutada läbirääkimised lõppenuks. Kuulutan läbirääkimised lõppenuks ja läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut. Esimene on õiguskomisjonilt. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut, mida, ma sain nii aru, on söögi- ja joogilauas toetatud, hääletada ja soovitan mitte toetada!

Me hääletame seda muudatusettepanekut.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud õiguskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 55 Riigikogu liiget ja vastu 36, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek leidis toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Hanno Pevkur, palun!

See on vähem oluline muudatusettepanek kui esimene, kuna esimese muudatusettepanekuga me saime teada, et nüüd on võimalik taotlust vene keeles esitada. Aga kuna need ettepanekud on paketis, siis me võiksime ka selle läbi hääletada.

Me hääletame seda muudatusettepanekut.
Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud õiguskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt on 55 Riigikogu liiget ja vastu 37, erapooletuks ei jäänud keegi. Muudatusettepanek leidis toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud taas kord õiguskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Seda muudatusettepanekut hääletada ei soovita.
Meile on laekunud Vabaerakonna fraktsiooni, Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni ettepanek selle seaduseelnõu teine lugemine katkestada.
Panen hääletusele kolme fraktsiooni ettepaneku eelnõu 299 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget ja vastu 55, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine) eelnõu 308 teine lugemine. Ma palun juhtivkomisjoni nimel ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Raivo Aegi!

Head kolleegid! Tuletan teile meelde, millega on siin tegemist: eelnõuga võetakse üle kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiiv ning peale selle korrastatakse asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidudega seonduvat korda.
Õiguskomisjon arutas oma istungil Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõu 308 esimest korda 8. novembril k.a ja esimesel lugemisel oli eelnõu 23. novembril. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. detsember kell 16. Ettenähtud tähtajaks laekusid õiguskomisjonile muudatusettepanekud Justiitsministeeriumist ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt. Õiguskomisjon menetles laekunud muudatusettepanekuid oma 5. detsembri istungil.
Nüüd räägingi lähemalt muudatusettepanekutest. Kokku laekus Justiitsministeeriumilt viiest punktist koosnev ettepanek. Muudatusettepanek nr 1 seondub karistusseadustiku muutmisega. Eelnõu § 1 "Karistusseaduse muutmine" täiendatakse punktiga 17 ning ühtlasi muutub järgmiste punktide numeratsioon. Uus punkt 17 tuuakse eelnõu teksti järgmises sõnastuses: "seadustiku § 184 lõike 5 punktis 2, § 185 lõike 4 punktis 2, § 255 lõike 2 punktis 2, § 256 lõike 2 punktis 2, § 268 lõike 2 punktis 2, § 414 lõike 5 punktis 2 ja § 415 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad "kohaldab kohus" sõnadega "võib kohus kohaldada";". Milles on asja sisu? See on nimelt selles, et muudatusega kõrvaldatakse ebakõla karistusseadustiku § 83² lõike 1 ning karistusseadustiku eriosa sätete vahel. Karistusseadustiku § 83² lõike 1 kohaselt on laiendatud konfiskeerimise kohustus diskretsiooniotsus ("... võib kohus ..."). Laiendatud konfiskeerimise võimalust sätestavad eriosa sätted on aga seevastu sõnastatud kohustuslikus vormis ehk imperatiivselt ("kohus kohaldab ..."). Selle muudatusega kõrvaldataksegi see vastuolu ja luuakse olukord, kus kohtule jäetakse asja otsustamisel diskretsiooniõigus.
Muudatusettepanek nr 2 käsitleb väärteomenetluse seadustikku ja on järgmine. Eelnõu § 3 senine tekst loetakse punktiks 1 ja paragrahvi täiendatakse punktidega 2–5. Punkt 2 on järgmine: "paragrahvi 207¹ lõikes 1 ja § 210⁴ lõikes 1 asendatakse sõna "prefektuur" sõnaga "kriminaalhooldusosakond" vastavas käändes." Punkt 3: "paragrahvi 207¹ lõige 2 ning § 210⁴ lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna "prefekt" sõnadega "kriminaalhooldusosakonna juhataja"." Punkt 4: "paragrahvis 210¹, §-s 210² ja §-s 210³ asendatakse sõnad "Politsei- ja Piirivalveamet" sõnaga "kriminaalhooldusametnik" vastavas käändes." Punkt 5: "seadustiku 18. peatükki täiendatakse §-ga 212³ järgmises sõnastuses: "§ 212³. Üldkasuliku töö täitmise üleandmine. Kuni 2017. aasta 1. jaanuarini täitmisele pööratud kohtuotsus või -määrus süüdlase karistamise kohta üldkasuliku tööga, mis on täitmata või osaliselt täidetud, edastatakse kriminaalhooldusosakonnale 30 päeva jooksul alates 2017. aasta 1. jaanuarist kuni 30. jaanuarini.""
Milles on selle muudatuse eesmärk või sisu? Kehtiva korra kohaselt korraldavad süüdlaste üldkasulikku tööd kaks ametkonda: Politsei- ja Piirivalveamet ning vanglate juurde kuuluv kriminaalhooldusosakond. Erinevus on selles, et Politsei- ja Piirivalveamet kohaldab üldkasulikku tööd väärteo korras karistatuile, kriminaalhooldusosakond aga kriminaalkorras karistatuile. Eelnõuga nähakse ette, et väärtegude eest kohaldatava üldkasuliku töö korraldamine viiakse samuti üle Justiitsministeeriumi valitsemisalasse, kriminaalhooldusosakondadele.
Muudatusettepanek nr 3: "Asendada eelnõu § 4 punktis 2 sõna "jaanuari" sõnaga "veebruari"." Eelnõu § 4 punkti 2 järgi täiendatakse riigivaraseaduse § 102 lõikega 7, milles sätestatakse, et enne 2017. aasta 1. jaanuari konfiskeeritud vara suhtes kohaldatakse konfiskeerimise ajal kehtinud seaduse sätteid. Säte on vajalik selleks, et saaks edasi menetleda seadusmuudatuse jõustumise ajal juba maavalitsustes olevat konfiskeeritud vara, mille suhtes on menetlus lõpetamata. Eelnõu järgi ei anta seadusmuudatuse jõustumise korral maavalitsuste menetleda olevaid varasid üle Politsei- ja Piirivalveametile või Maksu- ja Tolliametile, vaid nende realiseerimine viiakse lõpule asutuses, kellele need on kehtiva seaduse järgi üle antud.
Muudatusettepanekuga nr 4 täiendatakse eelnõu §-ga 7 "Kriminaalhooldusseaduse muutmine", millega täiendatakse kriminaalhooldusseaduse § 2 punktiga 6 järgmises sõnastuses: "süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga." Kuna eelnõuga, nagu eelnevalt kuulsime, kavandatakse, et väärteo eest kohaldatud üldkasuliku töö korraldamise võtavad üle kriminaalhooldusosakonnad, hakkavad kriminaalhooldusametnike järelevalve alla kuuluma ka väärteomenetluses karistada saanud süüdlased. Kuna kriminaalhooldusseaduse § 2 loetelus on välja toodud kõik, kellega kriminaalhooldusametnikud kokku puutuvad, siis tuleb loetellu lisada ka süüdlased, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga ehk kes on saanud karistada väärteomenetluse korras.
Muudatusettepanek nr 5: "Muuta ja sõnastada eelnõu § 8 (endine § 7) järgmiselt: § 8. Seaduse jõustumine. (1) Käesoleva seaduse § 2 punktid 3–5 ja 15, § 3 punkt 1 ning §-d 4–6 jõustuvad 2017. aasta 1. veebruaril. (2) Käesoleva seaduse § 3 punktid 2–5 ning § 7 jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist." Muudatusettepaneku sisu on järgmine. Esimene punkt on vajalik selleks, et Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti ning maavalitsuste vahel saaks sujuvalt ja probleemideta korraldada konfiskeeritud vara, leidude ja asitõendite realiseerimisega seotud asjaajamise üleandmise. Kuna seaduse vastuvõtmine on nihkunud niivõrd aasta lõppu, siis seaduse jõustumine 1. jaanuaril oleks problemaatiline ja seetõttu on ettepanek seda tähtaega kuu aega pikendada. Muudatusettepaneku punkt 2 on vajalik sellepärast, et Politsei- ja Piirivalveamet saaks üldkasuliku töö korraldamise võimalikult kiiresti anda üle Justiitsministeeriumile, kuna need ressursid on riigieelarvega Justiitsministeeriumile 2017. aasta eelarves juba ette nähtud. Seetõttu oleks otstarbekas ja suisa vajalik anda neile üle seadusest tulenev õigus hakata väärteo korras karistatute üldkasulikku tööd korraldama.
Juhtivkomisjon on kõigi nende viie muudatusettepaneku kohta teinud ettepaneku arvestada neid täielikult, neid ettepanekuid on konsensuslikult toetatud. Nagu ma enne välja tõin, peale Justiitsministeeriumi ettepaneku laekus õiguskomisjonile ettepanek ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt. See seisnes selles, et Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti asemel, kes võtavad maavalitsustelt üle asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidude realiseerimisega seonduva asjaajamise, võiksid sellega tegelda hoopis kohtutäiturid. Teatavasti me menetlesime siin alles hiljuti seaduseelnõu nr 280, mille teema oli, et kohtutäiturite n-ö eeldatav tulu võib oluliselt väheneda, sest ettenähtud riigilõivud on vähenenud ja täiturid ei saa enam niisama palju tulu kui varem. Komisjonis oli põgus diskussioon sellel teemal, aga otsustati, et mõistlik oleks seda asjaajamise võimalikku kohtutäituritele üleandmist menetleda koos juba nimetatud seaduseelnõuga 280. Õiguskomisjonis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ettepanek toetust ei leidnud.
Komisjon otsustas teha ettepaneku saata eelnõu täiskogu päevakorda 14. detsembriks 2016, teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 15. detsembriks 2016 ning panna eelnõu lõpphääletusele. Viies otsuse punkt oli see, et komisjoni ettekandjaks määrati Raivo Aeg. Kõik need otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud viis muudatusettepanekut ja me vaatame need koos läbi. Esimese muudatusettepaneku esitaja on õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku esitaja on õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku esitaja on õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek on taas õiguskomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Viienda muudatusettepaneku esitaja on õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 308 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane kümnes päevakorrapunkt on tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 302 teise lugemise jätkamine. Ma palun juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu teine lugemine oli päevakorras 7. detsembril, nädal tagasi. Teine lugemine katkestati komisjoni ettepanekul ning muudatusettepanekute tähtajaks määrati 9. detsember kell 16. Nüüd ma siis räägin, millega komisjon oma tööaega selle nädala jooksul sisustas.
Muudatusettepanekute tähtajaks esitasid ettepanekuid Riigikogu liige Aivar Sõerd, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon ning Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Rahanduskomisjoni 12. detsembri istungil võttis Eesti Vabaerakond osa muudatusettepanekuid tagasi. Siin pean ma täpsustama, et esiteks, Riigikogu menetluses on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni eelnõu 327, mille kohaselt jäetaks ära 2017. aastal plaanitud majutusteenuste käibemaksu määra tõstmine. Sama eesmärgiga muudatus on ka eelnõus 302. Hea meelega oleks rahanduskomisjon Vabaerakonna eelnõu ühendanud täna arutusel oleva eelnõuga, muidugi siis, kui Vabaerakond oleks sellega nõus olnud. Kuid seda ei olnud võimalik teha, sest eelnõu 327 ei ole veel läbinud esimest lugemist. Ühendada saab aga ainult sellel tingimusel. Veel: Eesti Vabaerakonna fraktsioon võttis 12. detsembri istungil tagasi viis muudatusettepanekut, mis käsitlesid autode registreerimisega seotud maksumuudatusi. Fraktsiooni esindaja selgitas, et kuna neid ettepanekuid on täielikult arvestatud, komisjon jättis kõik kõnealused riigilõivuseaduse muudatused eelnõust välja ja täiskogus puudub vajadus sellele teemale venitamisega tähelepanu tõmmata, siis ta võtab need ettepanekud tagasi. Sama fraktsioon võttis tagasi ka kaks muudatusettepanekut, mille vajadus langes ära seoses komisjoni muudatusettepanekuga 142. Nimelt otsustas komisjon, et tervise edendamiseks ettenähtav maksusoodustus jõustatakse tähtajatult ning loobutakse tähtajalise analüüsi esitamise nõudest.
Eelnõu teist lugemist ettevalmistavad istungid toimusid rahanduskomisjonis 8., 12. ja 13. detsembril. 12. detsembril toimus lisaks rahanduskomisjoni korralisele istungile ka erakorraline istung, millest osa võtma olid palutud huvirühmade esindajad. Teemade ring oli järgmine. Esimene teema oli seotud maksuseadustiku muudatuste kiirendatud menetlusega. Sellest debatist võtsid osa põhiliselt Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Õlle aktsiisimäära tõstmise teemal võttis sõna Eesti Õlletootjate Liit ja pärast teda ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Maagaasi aktsiisimäära tõstmisest rääkisid Eesti Gaasiliit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, AS Estonian Cell ja Eesti Toiduainetööstuse Liit. Viimane, neljas teema oli raske kütteõli aktsiisimäära tõstmine. Selle teema võttis ette United Oil OÜ. Sellest kohtumisest võttis osa ja avaldas oma arvamust ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Kõik, mis sellel kohtumisel toimus, on üsna põhjalikult kajastatud seletuskirjas, mille te võite iga kell saali tagaotsas olevalt riiulilt kätte saada. Ma ei sea kahtluse alla teie lugemisoskust, nagu siin üle-eelmist teemat arutades kõlas. Nii et kui soovi on, siis võite sellega tutvuda. Aga läheme nüüd muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanekud nr 1, 3, 4, 7 ja 133 on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Eesmärk on tulumaksu määra järkjärguline tõus, mis kataks tulumaksuvaba miinimumi tõstmist nii, et veidi rohkem 80% töötajatest saaks suuremat sissetulekut.
Muudatusettepanekute 2, 129, 151 ja 157 esitaja on Reformierakonna fraktsioon. Neid ettepanekuid tutvustades selgitas fraktsiooni esindaja, et kõnealuste muudatusettepanekute kohaselt väljajäetavaid sätteid ei ole võimalik toetada muu hulgas seetõttu, et nende väljatöötamisel pole järgitud eelnõu menetlemise head tava. Nimelt pole kaasatud huvirühmasid ega tehtud mõjuanalüüsi. Ma kasutan siin juhust, et öelda: mõjuanalüüs, mille me saime Rahandusministeeriumilt, on eelnõu seletuskirjas olemas, see algab 8. leheküljelt.
Muudatusettepanekud 5 ja 6 on esitanud Riigikogu liige Aivar Sõerd. Muudatusettepanekus 5 selgitab selle esitaja, et kuna dividende Eestis üksikisiku tasemel ei maksustata tulumaksuga, siis pole põhjendatud ka selline dividendi topeltmaksustamine maksuvaba miinimumi kaudu. Muudatusettepanek nr 6 näeb ette, et maksuvaba tulu regresseerumine võiks toimuda 2 euro suuruse sammuga eelnõus väljapakutud 1,8 euro asemel. Eelnõu algataja esindaja selgitas, et 1,8 eurot tuleneb vajadusest viia maksuvaba tulu nullini tasemel 2100 eurot kuus.
Muudatusettepaneku nr 8 on teinud rahanduskomisjon. Sellega soovitakse muuta tulumaksuseaduse § 23¹ lõiget 1 ja jätta välja viide perekonnaseadusele, et võimaldada täiendava maksuvaba tulu kasutamist igale last faktiliselt ülal pidavale isikule.
Muudatusettepanekud 9–128 on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Nende ettepanekute sisuks on suurendada tulumaksuseaduse §-s 23² ettenähtud 2700 euro suurust täiendavat maksuvaba tulu pensioni korral igas ettepanekus ühe euro võrra.
Muudatusettepanekute 130 ja 131 esitaja on Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Ettepaneku 130 eesmärk on jätta kehtima last üksi kasvatava, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanema intresside täies ulatuses või osalise mahaarvamise õigus. Ettepanek 131 soovitab ära jätta muudatuse, millega eluasemelaenude intressi mahaarvatav piirsumma langetataks 1200 eurolt 300 eurole.
Muudatusettepanekud 132 ja 134 on rahanduskomisjoni tehtud. Ettepanek 132 võimaldab ühisvara režiimi kasutavatel abikaasadel tulu deklareerides arvestada teatud kulusid ja mahaarvamisi ühiselt. Täienduse järgi võivad abikaasad ühiselt arvestada laste ülalpidamise korral võimaldatavat täiendavat maksuvaba tulu, maksustamisperioodil tasutud koolituskulusid ja eluasemelaenu intresse. Maksuvaba tulu teisele abikaasale üle kanda ei saa ning see kehtib ka heategevuslike annetuste ja vabatahtliku pensionikindlustuse sissemaksete kohta.
Muudatus 134 võimaldab paindlikumalt arvestada maksuvaba tulu ebaühtlase suurusega väljamaksete puhul. Muudatusettepaneku 135 esitaja on EKRE fraktsioon ja selle sisuks on abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamine. 136. muudatusettepanek, mille esitaja on Riigikogu liige Aivar Sõerd, on identne Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuga 137. Mõlema eesmärk on jätta eelnõust välja tulumaksuseaduse § 44 lõike 2 muudatus, millega tunnistatakse kehtetuks abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimalus. Samast eesmärgist on ajendatud Eesti Vabaerakonna muudatusettepanekud nr 138 ja 139. Muudatusettepanekud 140, 141, 142, 143 ja 145 puudutavad tervise edendamiseks tehtavate kulutustega seotud regulatsiooni. Rahanduskomisjoni muudatusettepaneku nr 141 järgi tekib tööandjal edaspidi õigus maksuvabalt hüvitada ka eraravikindlustust. Seda ettepanekut on oma rahanduskomisjonile esitatud arvamustes toetanud ka Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Tervise edendamiseks ettenähtav maksusoodustus jõustatakse tähtajatult ning loobutakse tähtajalisest analüüsi esitamise kohustusest. Konkreetselt sellel teemal on muudatusettepanek 142. Samasugused muudatused pandi ette Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud ettepanekutes 140, 143 ja 145, mida komisjon toetas vastavalt kas osaliselt või sisuliselt.
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud 146, 147 ja 148 näevad ette sotsiaalmaksu lae kehtestamise. Eelnõu algataja esindaja selgitas, et Läti kogemus näitab, et sotsiaalmaksu lae kehtestamine ei aita luua kõrgepalgalisi töökohti. Samas on see väga kallis meede. Muudatusettepaneku 149 esitaja on Eesti Reformierakonna fraktsioon, selle eesmärk on mitte loobuda sotsiaalmaksu määra langetamisest ning näha sotsiaalmaksuseaduses ette sotsiaalmaksu määra langetamine 2019. aastaks 30%-ni. See määr langeks siis 2017. aastal pool protsenti, 2018. aastal poolteist ning 2019. aastal veel ühe protsendi.
Muudatusettepaneku nr 152 esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ning selle eesmärk on jätta eelnõust välja kõik maagaasi aktsiisimäära puudutavad sätted. Muudatusettepanekuga nr 153 otsustas rahanduskomisjon jätta eelnõust välja § 8, millega nähti ette muuta riigilõivu sõiduki registreerimise või sõiduki omaniku muutumise eest. Muudatusettepanek nr 154 on seotud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga nr 301, mis läbis 14. detsembril kolmanda lugemise ning kuhu ei ole võimalik enam muudatusi teha. Selle sõnastamisel on arvestatud sotsiaalmaksu määra langetamisega alates 2018. aastast ühe protsendi võrra. Kuna eelnõus nr 302 soovitakse sotsiaalmaksu langetamine ära jätta, toob see kaasa vajaduse muuta ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 301. Muudatusettepanekuga nr 156 soovib Eesti Vabaerakonna fraktsioon poole aasta võrra edasi lükata sotsiaalmaksu langetamisest loobumise. Rahanduskomisjon palus Rahandusministeeriumil esitada mõjude analüüsi, mis lähtuks eelnõu teise lugemise tekstis tehtud muudatustest. Rahanduskomisjonile esitatud maksupoliitiliste muudatusettepanekute mõju analüüsid on lisatud käesolevale seletuskirjale. Rahanduskomisjon otsustas 2016. aasta 13. detsembri istungil teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Teile on ka küsimusi. Esimesena Arto Aas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Paraku ei ole selle eelnõu sisu ega menetlus nädala jooksul oluliselt paremaks muutunud ja me kindlasti anname tänasel istungil märku, et meile selline asjaajamine ei sobi. Ka ettevõtlusorganisatsioonid on öelnud, et see kaasamine, mis sel nädalal justkui aset leidis, oli näiline, mitte sisuline. Samuti pole ma päris kindel, et need muudatusettepanekud jõudsid Riigikogu liikmeteni õigel ajal. Aga see selleks. Minu küsimus puudutab ühisdeklareerimist, selle ümber on palju segadust. Automaksu te lükkasite opositsiooni ja avalikkuse survel edasi ja see on Eesti inimestele kindlasti hea uudis, aga mis ikkagi saab ühisdeklaratsioonidega? Kas need jäävad? Kui jäävad, siis mis mahus ja kas inimesed üldse teavad, kuidas nad järgmisel aastal oma huvisid deklareerivad? Seni oli see lihtne, tulevikus on kindlasti palju keerulisem.

Aitäh küsimuse eest! Selles saalis on ikka niiviisi, et ühele poolele sobib, teisele ei sobi, ja mõnikord see, mis sobib ja mis ei sobi, vahetub üsna kiiresti. Ühisdeklaratsioonide kohta pole mul sellele, mida ma juba ütlesin, midagi lisada. Need jäävad ja täiendavaid raskusi inimestele ei teki.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Edu teile uues ametis! Hea komisjoni esimees! Nädal aega tagasi ma püüdsin selgeks teha, et lisaks majanduslikule analüüsile võiks meil olla ka õigusliku mõju analüüs. Ma viitasin ühisdeklaratsioonide probleemile, sellele te olete natuke pihta saanud. Aga ma toon siin ühe näite. Eluasemelaenude intresside piirmäära tahetakse langetada 1200 eurolt 300 eurole, mis on väga suur muudatus. Kas te olete pöördunud kas või Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna poole, et hinnata, kas õigusliku ootuse printsiipi sellega rikutakse või mitte? Kas sellest võib tulla mingisuguseid probleeme, näiteks kohtuvaidlusi?

Aitäh! Võib-olla keegi on pöördunud õigus- ja analüüsiosakonna poole. Mina ja minu teada keegi teine komisjonist pöördunud ei ole. Kõik analüüsid, mis puudutavad seda seaduseelnõu, on seletuskirjas olemas, välja arvatud üks analüüs, mis puudutab alkoholi ja alkoholipoliitikat. See laekus alles täna peale seda, kui dokumendid olid saali jaoks juba vormistatud.

Järgmisena Deniss Boroditš, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea kolleeg! Uue koalitsiooni kõige tähtsam lubadus on tuua Eesti majandus seisakust välja ehk panustada majanduskasvu arengusse. Kindlasti te ise ka rõhutasite, et selles mõttes on väga oluline tööstuse areng, mis oma olemuselt on väga energiamahukas. Kas te ei arva, et gaasiaktsiisi väga järsu tõstmisega – iga aasta 25% – te mitte ei hoogusta, vaid pidurdate Eesti tööstussektori arengut?

Aitäh! Mul oleks üht-teist selle kohta öelda. Ma tean, et gaasiteemal käib Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel dialoog. Aga seda küsimust komisjoni istungil ei arutatud ja komisjonipoolse ettekandjana ma ei tahaks seda teemat siin arendada. Omalt poolt ütlen vaid, et majanduse kasv on valitsuse programmis nii esimesed sada päeva kui ka edaspidi, ja sealt saab majandus ehk tõesti arengujõudu. Aga see on hoopis teine teema.

Eerik-Niiles Kross, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea kõneleja! Teil on siin muudatusettepanek nr 2, mis tegelikult sisaldab kolme ettepanekut. Jääb mulje, et lisaks sellele, et on kobareelnõu, on veel tekkinud ka kobarmuudatusettepanekud. See eelnõu on tõepoolest halva ettevalmistuse poolest kuulsaks saanud ja nii palju kui mina aru saan, tahetakse selles ühes muudatusettepanekus väga erinevaid asju. Mulle tundub, et Riigikogu liikmed võivad eri punktide puhul olla väga erinevatel positsioonidel, näiteks aktsiisimaksu osas või hotellide käibemaksu osas. Miks te need üheks ettepanekuks kokku panite?

Aitäh väga hea küsimuse eest! See muudatusettepanek on Reformierakonna esitatud. Seda esiteks ja seega on see küsimus teile. Ja teiseks, see on üsna tavaline praktika. Neil, kes muudatusettepanekuid esitavad, on selline õigus olemas. Igatahes ma ei pane kahtluse alla Reformierakonna fraktsiooni õigust sellist muudatusettepanekut esitada. Aga teie rahustuseks ütlen, et see on jäetud arvestamata.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma ei ole rahanduskomisjoni liige ja nii ei ole mul täpset infot, kas kõikide nende aktsiisitõusude sotsiaal-majandusliku mõju analüüsid on käes. Te mainisite, et just äsja jõudis kohale alkoholiaktsiisi tõusu sotsiaal-majandusliku mõju analüüs. Ma oletan, et need siiski on olemas. Palun vastake kõigepealt sellele, kas need on olemas. Teiseks, mida see sotsiaal-majandusliku mõju analüüs alkoholiaktsiisi tõusu kohta ütleb? Kas selle tulemusel paraneb rahva tervis kohe kõvasti?

Aitäh! Minu parlamentaarne kogemus on selline, et analüüse ei ole mitte kunagi piisavalt. Isegi kui komisjon püüaks rahuldada kõik soovid ja püüaks kätte saada kõik analüüsid, ei saaks olla mingit kindlust, et keegi ei nõua veel üht juurde. Nii et absoluutselt head tulemust selles asjas pole võimalik saavutada. Mis puutub alkoholi, siis ma alguses ütlesin, et see analüüs laekus Riigikogusse siis, kui ma istusin siin saalis ja jälgisin arutelusid, mis olid meie päevakorras. Ma pole seda näinud. Ma kindlasti vaatan seda, meil on ees pikk ja huvitav öö, me jõuame palju. Ja ma palun teha koopia teie jaoks. Alkoholi kohta saan aga öelda ainult ühte. Ma eriti ei saa aru, kuidas neid analüüse tehakse. Ma nagu mäletan, et Maailma Terviseorganisatsiooni arvates on meil head tulemused. Meil olevat puhta alkoholi tarbimine viimase viie-kuue aastaga vähenenud ligi kolmandiku võrra: oli inimese kohta keskmiselt 12,3 liitrit aastas, nüüd on vist 8,4 liitrit. Aga OECD näiteks pakub hoopis muid arve. Nende andmetel seisab alkoholitarbimine Eestis paigal ehk kõigub pool liitrit ühele poole, siis jälle pool liitrit teisele poole, olles aastas 11 ja 12,2 liitri vahel. Selget alkoholismivastast poliitikat on meil muidugi vaja, aga millest räägib see analüüs, ma tõesti praegu teile öelda ei saa. Teeme koopia, anname teile.

Jüri Jaanson, palun!

Hea ettekandja! Ühe pöördumise te siiski tegite. Rahanduskomisjoni juhina te pöördusite sotsiaalkomisjoni poole perehüvitiste seaduse § 7 küsimuses, et kas need perehüvitised, mis seal kirjas on, on õigustatud ja vastuvõetavad. Eeldasite ilmselt, et sotsiaalkomisjon peab vastama nagu kanakari, et jaa-jaa-jaa. Aga minu küsimus on selline. Rahandusminister ütles siin enne, et kui eelarves on vaba raha, siis kulutatakse see riigi oluliste valupunktide leevendamiseks. Miks te ei küsinud sotsiaalkomisjonilt, kuhu sotsiaalvaldkonnas võiks seda täiendavat vaba eelarveraha panna?

Aitäh teilegi! Ma arvan, et praeguse koalitsioonilepingu kallal töötanud inimesed on piisavalt kompetentsed nii rahanduse kui sotsiaalkaitse vallas. Ma üldse ei kahtle ministeeriumide kompetentsuses. Pean ütlema, et olen viimastel aastatel komisjoni tööd näinud ühelt poolt ja praegu näen seda seestpoolt. Ma näen Riigikogu komisjonides ikka tohutult kõrget professionaalsuse taset ja väga suurt töökust. Mul lihtsalt varem nii suurt kogemust ei olnud, sest erikomisjonis nii pingelist tööd nagu eelarvega ja eelnõuga 302 ei olnud. Nii et igaüks tegelgu oma asjaga. Kui sotsiaalkomisjonil oleks olnud mingid selleteemalised ettepanekud, siis ta oleks meie poole pöördunud. Ma selles ei kahtle.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! See eelnõu, mida te siin praegu kaitsete, on oma sisult selline, mida Reformierakond toetada kindlasti ei saa. Eelnõu toob maksutõusu ja kehtestab Eestis väga hakitud astmelise tulumaksu. Lisaks sellele on omaette küsimus, kuidas seda eelnõu menetletud on. See rikub seni kehtivat seadust ja ka Riigikogu juhatuse juhendit eelnõude menetlemise kohta. Ning lisaks sellele tekitab see ühe suure segaduse. Segadus tundub olevat nii suur, et teil endal on ilmselt osa muudatusettepanekuid oma sisuga segamini läinud. Nimelt te vastasite ühele eelmisele küsimusele, et ühisdeklaratsiooni osas muudatusi ei tule. Ometi muudatusettepanekud 132 ja 134, mis on rahanduskomisjoni enda poolt tehtud, need muudatused sätestavad. Kuidas siis on, kas maksuvaba tulu teisele abikaasale ülekandmine on edaspidi võimalik või ei ole võimalik?

Aitäh! Mul jäi ütlemata üks sõna: et ei tule mingeid põhimõttelisi muudatusi. Tegelikult protsess jääb enam-vähem samaks. Sel, mida seadus muudab, suurt põhimõttelist tähtsust ei ole. Mis puudutab kõike seda, mis te oma küsimuse sissejuhatavas osas rääkisite, siis minu arvates enne teise lugemise katkestamist sai nendele küsimustele piisavalt palju vastatud ja seda teemat komisjoni koosolekutel, kui arutati teise lugemise jätkamist, ei tõstatatud.

Aitäh! Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea komisjoni esimees! Mul on hea meel kuulda, et ka sinu puhul töötab see põhimõte, et vastavalt istekohale on seisukoht. Sa saad ka nüüd aru, et komisjoni staff teeb ikka head tööd, eriti rahanduskomisjonis. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kodu- ja töökorra seaduse § 100 lõige 2 ütleb, et juhtivkomisjon peab võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. Eelmine kord, kui me arutasime suures saalis protseduurireegleid, sa vabandasid kolleeg Jüri Jaansoni ees, et teda ei kutsutud komisjoni oma ettepanekut tutvustama. Kas nüüd, kui te jätkasite komisjonis arutelu enne teise lugemise jätkamist, Jüri Jaansonil oli see võimalus?

Ei olnud, ta ei avaldanud sellist soovi. Kui oleks avaldanud, siis see oleks ka rahuldatud. Ma pean veel ühe patu üles tunnistama: neid muudatusettepanekuid, mille algatajad ei pidanud selgitama oma maailmavaadet, oli üsna palju. Tegemist on ennekõike muudatusettepanekutega 9–128. Olnuks vist kummaline selgitada kõiki neid üht eurot puudutavaid ettepanekuid. Nii et komisjoni töös juhtub kõike ja seda on meil olnud ka põhiseaduskomisjonis. Mis seal ikka, juhtub.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Sellest kindlasti täna enam keegi ei räägi, mismoodi seda eelnõu menetletud on. Aga ma ei saa ühest asjast aru. Kui vaadata uue koalitsiooni plaane ja rääkida sellest, kuidas Eesti inimest püütakse tõsiselt aidata, siis ühisdeklaratsioonidesse puutuv ja eluasemelaenu intresside piirmäära langetamine kõneleb ainult üht: inimesed, kes on investeerinud oma kodusse ja seda veel koos perekonnaga, on tegelikult kaotajad. Samas tehakse uhkeid riigimajade plaane ja toetatakse investeeringuid. Minu arvates iga Eesti ajalugu vähegi teadev inimene peab aru saama, et üks põlvkond ei ole suutnud oma laenu veel tagasi maksta, selleks et midagi pärandada või kergendada tulevastel põlvedel elu alustamist. Millise loogika kohaselt see perekonna- ja lastesõbraliku poliitikaga kokku langeb?

Enamasti langeb kokku küll. Te ju saate aru, et see piir 300–1200 eurot tuleneb sellest, millise summa ulatuses on laenud tehtud. Ja 300 eurot katab enamiku vajadustest, et intressi tasuda. Me teeme alati siin saalis raskeid valikuid, kerge neid teha ei ole, aga kui üks poliitiline jõud on oma otsuse teinud, siis on see otsus tehtud. Küll me selgitame oma poliitikat, meil on veel aega.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Eesti Õlletootjate Liit, aga me teame, et ka Eesti Väikekaupmeeste Liit on väga mures selle pärast, milline on selles seaduseelnõus pakutud lahjade alkohoolsete jookide aktsiisimäära tõusu mõju maakaubandusele. Sellekohase mõju analüüsid on tegemata. Kuidas selles seaduseelnõus pakutav muudatus mõjub teie arvates just meie maakaubandusele väiksemates piiriäärsetes asulates?

Aitäh! Lugupeetud Krista! Seda komisjonis ei arutatud ja ma võiks sellega piirduda. Aga ma vastan teile. Mul on kogu aeg mingi imelik tunne. Mul on tõesti sellest murest raske aru saada, sest mina ise õlut ei joo. Aga mul on selline tunne, nagu oleks see põhiline toiduaine – see oleks nagu selline asi, milleta mitte keegi elada ei saa. See on nagu asi, mis hoiab meie majandust üleval ja mille mõju ulatub igale poole. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kas see tõesti niiviisi on, et me oleme nii alla käinud, et sõltume alkoholist nii palju, et sellel on mingi otsustav osa. Mina seda uskuda ei taha. Ja see maksusoodustus, mis käivitub 2018. aasta 1. jaanuaril, jätab näiteks inimesele, kes elab kuskil külas ja kelle sissetulek on heal juhul 700–800 eurot, taskusse umbes 800 eurot aastas. Ma ei kujuta ette, kui suure hulga alkoholiga on võimalik see kasu hävitada. Kui palju on vaja juua? Ma tegin ükskord arvutuse ja tuli välja niiviisi, et tuleks juua kolm liitrit iga päev. Ja ausalt öeldes ma ei kujuta selliseid inimesi ette.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Ma olen sunnitud tagasi pöörduma ühisdeklaratsioonide juurde, sest teie vastus ei olnud täpne ja ammendav. Paraku mul ei ole olnud võimalik seda küsida komisjonis, paraku ei ole ka peaministril ja rahandusministril olnud aega, et opositsiooniga kohtuda ja selgitusi anda. Nii et kasutan siin seda võimalust. Te ütlete, et midagi ei muutu. Ometi võib sellest väga napist seletusest siin aru saada, et siiski midagi muutub. Maksuvaba tulu näiteks ei saa enam üle kanda ja midagi jääb alles. Ma tunnistan, et sellest seletuskirjast on võimatu aru saada, aga ma tegelikult tõesti tahan mõista, mis inimese jaoks muutub ja mis kulu see toob riigile. Ühisdeklaratsioonide kaotamine kajastus teie valitsuse Exceli tabelis kui väga paljude miljonitega selge katteallikas. Kui seda nüüd muudetakse, kust tuleb see täiendav raha? On need jälle mingid dividendid, ühekordsed tulud? Mis reaalselt on kahe lugemise vahel sündinud?

Aitäh! Jällegi, see ei ole ülekantav. Seni see oli ülekantav, sellel aastal on näiteks tulumaksuvaba miinimum 170 + 170 = 340 eurot, tulevikus on 500 eurot. Ma juba tunnistasin, et sellest rääkides ma andsin tõesti mitte eriti täpse vastuse, kui ütlesin, et muudatusi ei tule. Põhimõttelisi muudatusi ei tule. Aga muuseas, kui meil juba jutuks tuli, siis teise lugemise algul räägiti siin saalis sellest sammust kui mitte majanduslikust abinõust – sellest juttu ei olnud –, siin räägiti pere tähtsusest. Siin räägiti sellest, et te kaotate ära ühisdeklaratsiooni ja see seab ohtu meie pered. Ühisdeklaratsioon jäi, pered on päästetud.

Nüüd ma palun ettekandja ees vabandust! Võid hetkeks kohale minna. Austatud Riigikogu! Ma arvan, et on mõistlik, kui ma teen teile teatavaks järgmised otsused, mille tegemise vabariigi põhiseadus ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadus mulle ette kirjutab. Nimelt, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 järgi kutsun 55 Riigikogu liikme ettepanekul, juhul kui Riigikogu IV istungjärgu 11. töönädala päevakorda kinnitatud päevakorrapunktide menetlemist ei lõpetata korralise istungjärgu jooksul, Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu 2016. aasta 16. detsembriks algusega kell 10. See on siis sel reedel. Selle erakorralise istungjärgu päevakorras on Riigikogu IV istungjärgu 11. töönädala päevakorda kinnitatud, kuid sellel töönädalal arutamata jäänud päevakorrapunktid. Reedene istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Samuti kutsun samade paragrahvide alusel ja 55 Riigikogu liikme ettepanekul, juhul kui ka reedesel erakorralisel istungjärgul ei jõuta oma töös nii kaugele, et selle nädala päevakord saab ammendatud, kokku järgmise erakorralise istungjärgu 17. detsembriks algusega kell 10. Mõlemal juhul kestab erakorraline istungjärk kuni päevakorra ammendumiseni. Ilmselt on teil vaja teada, et ma tegin kümme minutit tagasi sellised otsused. Aitäh! Palun tule pulti tagasi! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, istungi juhataja! Hea kolleeg! Ma jätkan oma eelmist küsimust. Te ütlesite, et maagaasi aktsiisimäära tõusu mõju te komisjonis ei arutanud. Samas, kui ma loen eelnõu seletuskirja, siis näen, et arutasite küll ja lausa kutsusite kohale ka eri organisatsioonide esindajad. Oma arvamust on avaldanud Eesti Gaasiliit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, AS Estonian Cell, Eesti Toiduainetööstuse Liit. Kõik nad tõid väga veenvad argumendid, miks seda tõusu ei tohiks teha, ei tohiks toetada. Näiteks nad toovad välja, et energiakulude suurenemise tõttu kaotavad ettevõtted võimaluse teha investeeringuid nii tootmise arendamise kui ka toomisvõimsuse suurendamise huvides. Eesti Toiduainetöötuse Liit aga toob välja, et selle aktsiisitõusu mõjul kallinevad väga paljud toiduained. Siit minu küsimus: mis olid need mõjuvad argumendid, kui te komisjonis otsustasite neid seisukohti mitte arvestada?

Aitäh! Veel kord ütlen, et huvigruppidega kohtumine toimus, nende argumendid on fikseeritud ja küll neid arvestatakse. Aga komisjoni istungil, kus arutati teise lugemise jätkamist, seda teemat üles ei tõstetud. Seda, mis te ette lugesite, keegi ei varja, see on seletuskirjas ilusasti sees. Nagu ma juba ütlesin, kes oskab lugeda, see loeb selle sealt välja. Lõpetuseks aga nii palju, et ma ei räägi siin gaasiga seotud organisatsioonidest, aga põhimõtteliselt on nii, et kui riik tõstab mingit aktsiisi – seda on tehtud ka eelmise valitsuse ajal –, siis see, kes sellest aktsiisist ühel või teisel määral sõltub, ei saa seda mitte kuidagi heaks kiita. See on väga loogiline ja loomulik, siin pole midagi teha.

Meelis Mälberg, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Minu küsimus puudutab alkoholipoliitikat. Seaduseelnõu § 4 kolmes punktis käsitletakse väikeõlletootjaid ja nende kolme punktiga muudetakse oluliselt väikeõlletootja definitsiooni. Kas te oleksite nii hea ja seletaksite natuke selle tagamaad? Millest selline suur muudatus?

Kas need on punktid, kus on üleminek 3000 hektoliitrilt 6000 hektoliitrile? No see tähendab vastutulekut väiketootjatele ja on seega positiivne muudatus. Aga komisjoni istungitel, kus arutati teise lugemise jätkamist, seda teemat laual ei olnud. See oli laual enne teist lugemist, mis katkestati.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandjad! Arto Aas juba puudutas seda teemat ja minu meelest meil on väga põhimõttelisel erinev arusaamine abikaasade ühisdeklaratsioonist. Te ütlete, et midagi põhimõtteliselt ei muutu, aga see ei vasta tõele. Jah, vormiliselt jäetakse deklaratsioonid alles, aga selle kõige olulisem komponent ehk abikaasade ühise tulu miinimumi või maksuvaba osa arvutamine kaob ära. See aga on kõige olulisem osa sellest deklaratsioonist üldse. Seega meile jäetakse alles deklaratsioonivorm, millel ei ole enam mingit mõtet. Olgu need siis mingisugused intressiarvestused või koolituskulud – need ei oma mingit tähtsust, need on nagunii ühe või teise abikaasa omad. Tähtsust omas ühine tulu või ühise tulu miinimum. Meie tegime ettepaneku, et see ei oleks mitte see 500 eurot, mis nüüd tuleb, vaid et see oleks praegusel tasemel. See ei tooks kaasa kulusid ühiskonnale või riigieelarvele. Kas te oskate mulle öelda, kui palju teenib riik selle pealt, et kaotab ära ühise tulu deklareerimise võimaluse?

Aitäh! Selliseid arvutusi ma teinud ei ole. Komisjonis, nagu teil on väga hästi teada, seda teemat ka ei tõstatatud. Ma veel kord tuletan meelde, et nädal tagasi me rääkisime sellest, kui tähtis see samm on perepoliitika seisukohalt, kusjuures mitte rahalisest küljest.

Austatud Riigikogu, ma vabandan ettekandja ees, mul on veel üks protseduuriline täpsustus. Ma uurisin järele, kas seda öeldi teile või mitte, ja selgub, et ei öeldud. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus annab Riigikogu liikmele õiguse teisel lugemisel esitada kaks suulist küsimust ja mitte rohkem. Kuigi meil on komisjoni otsuse kohaselt kaks ettekandjat, on teil ikka kokku kaks küsimust kahele ettekandjale. Ehk on see nüüd lõplikult selge. Palun, Raivo Põldaru!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kui uus valitsus astus ametisse, siis kõlasid puldist jutud, kui avatud on uus valitsus ettepanekutele. Küsimus on selline: kas tõepoolest olid selle eelnõu muutmise ettepanekud sellised, et rahanduskomisjon ei leidnud sealt midagi kasulikku, mida üle võtta ja muudatusena arvestada?

Aitäh! Ma loodan, et mul õnnestub edaspidi teile ja konkreetselt teie erakonna esindajale komisjonis selgeks teha, et me oleme tõesti avatud ja anname endast parima, et koostööd arendada. Aga praegusel juhul ei andnud ajalised raamid ja seatud eesmärgid selleks mingit võimalust. Ma juba rääkisin siin sellest, et Vabaerakonna fraktsiooni eelnõul 327 – loodan, et mu mälu ei peta mind – olid kõik šansid tänase eelnõuga ühendatud saada. Kui nad soovivad, siis tulevikus me kindlasti teeme nendega mitmesugust koostööd. Nüüd selleks võimalusi ei olnud. Teiseks, kui tegemist on riigieelarvele mõju avaldava seaduseelnõuga, siis me lähtume riigieelarvest, mis on ammu valminud ja mille eelnõu on kaks lugemist läbinud. Põhiline oli Rahandusministeeriumi kui valitsuse esindaja otsus – ma arvan, et te teate seda protseduuri – ja tema ei toetanud neid muudatusettepanekuid.

Monika Haukanõmm, palun!

Tänan, härra juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Minu küsimus puudutab lahja alkoholi aktsiisimäärasid. 2017.-2018. aasta plaanitud aktsiisitõus, mis pidi toimuma 1. jaanuaril, lükati edasi 1. veebruariks. Vaatame edasi: 2017. aasta 2. veebruar, 2017. aasta 1. juuli, 2018. aasta 1. veebruar, 2019. aasta jaanuar, 2020. aasta jaanuar. Kas te võiksite selgitada, mis põhjusel on otsustatud minna sellist segadust tekitavat teed pidi ja mis selle segaduse tekitamise taga on?

Te tõenäoliselt teate väga hästi, mis põhjusel seda tehakse. Igaüks teab, et detsember on jõulukuu, kohe algab uus aasta jne. Edasilükkamised 2. veebruarile on tehtud asjast huvitatud organisatsioonide palvel, st nende palvel, kes toodavad ja tarnivad alkoholi. See on nende huvides.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees on hea õigusloome tavana rõhutanud üha tihedamini just sellist asja nagu kaasamine. Ma saan aru, et enne teise lugemise katkestamist – vähemalt minu andmetel oli see nii – ei olnud Riigikokku kutsutud huvigruppe, et arutada nendega muudatusi, mis seadusloomes käsil on. Kas te peale teise lugemise katkestamist saite huvigruppidega kokku, et asja arutada? Mis nende seisukoht praegu on?

Aitäh! Küsimuse esimeses pooles väidetu puhul ei saa ma teiega nõustuda. Teise poole kohta ütlen, et kui te teete seletuskirja lahti, siis te näete ammendavat ülevaadet kohtumisest, mis toimus 12. detsembril. Kordan veel: laual oli neli teemat ja kokku oli esindatud üheksa organisatsiooni.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma plaanisin küll oma teise küsimuse hoida rahandusministrile, sest Sesteril on kindlasti kahju, et me ei saa seekord pikka debatti pidada. Aga pöördun siiski tagasi küsimuse juurde, mille ma enne esitasin. Tegelikult pean komisjoni esimehe mälu värskendama. Rahanduskomisjonis oli juttu, kui palju saab riigieelarve kasu, kui ühisdeklaratsioonides abikaasade ühine maksuvaba osa ära kaotatakse. Rahandusministeeriumi ametnikud ütlesid, et kui kõik muud kulud arvesse võtta, siis teenib riik 10 miljonit eurot tulu, kui ta abikaasade ühisdeklaratsiooni tulumaksuvaba osa ära kaotab. Eesti riik paneb käe abikaasade taskusse ja võtab sealt välja 10 miljonit eurot. Selline number käis küll sealt läbi. Minu meelest on väga võlts rääkida sellest, et midagi ei muutu. 10 miljoni võrra muutub, riik saab selle inimeste arvel. Meie fraktsioon tegi selle kohta parandusettepaneku ja see tuleb täna ka hääletusele. Teie kahjuks seda ei toetanud.

Aitäh! Kogu austusega, Martin, aga sinu fraktsiooni liige Jaak rääkis siin minust ja põhiseaduskomisjonist asju, mis olid otse vastupidi. Kes meist valetas, selle me selgitame juba homme välja. Praegu ma pean sind uskuma ja ma usun sind. Aga samas pean ütlema, et sellist arvu nagu 10 miljonit ma poleks unustanud ealeski! Nii et mina seda ei kuulnud, võib-olla sellepärast, et liiga äge debatt käis mõlemal pool lauda.

Igor Gräzin, palun!

Meid ootab ees järskude pöörete õhtu. 13 aastat oma elust olen ma pühendanud sellele, et Eesti Gaasist viia välja Gazprom. Lõpuks see juhtus. Mul on väga lihtne küsimus ja see on muide otse ettekandjale. Jätame komisjoni kõrvale. Kas ma kuulsin õigesti, et gaasiaktsiis komisjoni esimeest ja komisjoni ei huvita? Ja milline oleks sinu arvates olnud Gazpromist lahutamise mõte? See on 13 aastat minu poliitilist elu, sõbrake!

Aitäh! Ma nimetaksin sind, Igor, ka sõbrakeseks, aga sa seda ei ole, eks ju? Sinu poolt minu nimetamine sõbrakeseks oli ka kindlasti kohe kõvasti üle hinnatud. Aga ma hindan väga sinu tööd Gazpromiga. Ma ei tea, kas sa olid ainus isik, kes võttis lipu kätte ja tõmbas mingi haagiga Gazpromi Eesti Gaasist välja. See on igatahes selline kangelastegu, mis väärib ordenit. Ma loodan, et kunagi sa selle ka saad. Aga mis puutub sellesse kui mingisse kangelasteosse – me lähtume majanduslikest põhimõtetest, mis ei olene sellest, kas üks või teine partner on ühe või teise organisatsiooni koosseisus, kas tehakse tööd või ei tehta. Siin võiks sellest väga pikalt rääkida, aga täna ma ei hakka seda tegema. Küsimus iseenesest kõlas teatud mõttes vastusena. Me hoolime gaasist, me tegeleme sellega, me teeme asjast huvitatud organisatsioonidega kindlasti koostööd. See on minu tööstiil ja siis, kui selleks on piisavalt aega, ma tegelen selle tööga täiega. Praegu seda võimalust ei olnud. Te teate, miks. Aga edaspidi läheb paremini ja gaasist me hoolime, Igor.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud ettekandja! Minu isikliku arvamuse kohaselt – ma olen seda ka väljendanud – tehakse valet asja valel viisil. Ma saan aru, et teie vastus sellele on olnud ka varasemal ajal, et selline on elu. Mul on säärane üldisem küsimus. Äkki te loetlete kolm asja selles eelnõus, mis aitavad kaasa Eesti ekspordivõime ja majanduse kasvule? Kuidas uus valitsuskoalitsioon seda suurendab ja sellesse panustab?

Aitäh! See on järgmine plokk Vabariigi Valitsuse tegevusest ja see kindlasti tuleb. Täna see minu teema ei ole. Aga mis puudutab teie küsimuse esimest poolt, siis ma toon sellise näite. Kui mu mälu ei peta, siis 1666. aastal oli Londonis suur tulekahju. Linn põles, välja arvatud Tower. Peaaegu kõik põles maha. Pärast seda hakkas tegutsema selline maailmakuulus arhitekt nagu Christopher Wren. Ta ehitas tohutult palju väga ilusaid hooneid. Kes on Londonis käinud, on neid näinud. Muu hulgas ehitas ta magistraadihoone. Ja selle magistraadihoone ehitamisel avaldas tollane Londoni linnapea talle umbusaldust. Ta ütles, et see lagi ei seisa, see kukub kokku, ja nõudis, et Christopher Wren paneks hoone suurde saali kaks kolonni, mis hoiaksid seda lage üleval. Wren ei hakanud vaidlema. Ta ei hakanud linnapeale näitama oma arvutusi ja skeeme ja kõike muud, mis asja juurde käis. Ta pani need kolonnid paika – pani! Aga 200 aasta pärast, kui majas tehti esimest korda remonti, avastati, et kolonnide ülemise otsa ja lae vahel on viis sentimeetrit. Ta pani need püsti, aga seal on piisavalt kõrge, nii et alt ei ole näha, kas need toetavad lage või mitte.
Kui praegu rääkida sellest, kas need on õiged otsused või valed otsused ... Teate, ma olen elanud viimased kümme aastat nähes, kuidas teie võtate vastu valesid otsuseid. Mina olen seda kannatanud, kannatage teie nüüd ka natuke.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud ettekandja! Ma olen tihti saanud küsimusi kuulates imetleda ning nüüd sain ettekannet ja vastuseid kuulates imetleda võimet rääkida lugu millestki, mis ei puutu kuidagi asjasse. Mul on väga lihtne küsimus. Kuidas teie räägitud lugu puudutab seda eelnõu ja kuidas selles eelnõus pakutu aitab kaasa Eesti majanduse kasvamisele ja inimeste jõukuse suurenemisele?

Aitäh! Kui te aru ei saanud, siis ma selgitan teile. Alati, kui keegi midagi alustab, ehitab, paneb paika, on kohe kohal skeptikud, kes kogu aeg räägivad, et ei, see ei õnnestu, see on valesti. On vaja lihtsalt ära teha! Kui keegi on ilmutanud initsiatiivi ja sa usud seda programmi, mille alusel tegutsed – teie ju uskusite oma programmi, laske nüüd teistel ka uskuda –, siis aeg ise näitab, kellel on õigus olnud. Tahtsin veel ühe loo teile jutustada, aga teil ei ole kolmandat küsimust ja te ei saa pärast selle kohta midagi öelda.

Aitäh, Mihhail Stalnuhhin! Eelnõul 302 on ka teine, algatajate ettekandja ja see on rahandusminister Sven Sester. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palusin Riigikogu juhatuselt võimalust esineda teie ees eelnõu kaasettekandjana, et kõneleda sellest, milliste muudatustega on täiendatud arutluse all olevat eelnõu 302 ja vastata neid puudutavatele küsimustele. Nagu te teate, hõlmas see eelnõu algselt vaid töötajate tervise edendamisega seotud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatusi, mida ma tutvustasin eelnõu esimesel lugemisel 19. oktoobril. Menetluse käigus on neile lisandunud kiireloomulised muudatused, mis tulenevad valitsusliidu leppest, ja neist ma järgnevalt räägingi.
Muudatuste aluseks olev valitsusliidu leping sõlmiti 21. novembril ehk veidi enam kui kuu enne aasta lõppu. See tingib tõepoolest mõnede muudatuste menetlemise kiire tempo. Küllap te nõustute minuga selles, et Eestis kui demokraatlikus riigis on parlamendis esindatud erakondadel õigus leppida kokku uue valitsuse moodustamises ning igal valitsusel peab olema seaduste piires võimalus oma poliitikat ellu viia. Uus valitsusliit soovib, et detsembrikuus kiidetaks heaks vaid need maksumuudatused, millega on jõustumise tähtaja tõttu kiire ja mis ei nõua seaduste ulatuslikku muutmist. Järgmise aasta riigieelarve 9,5 miljardi suurusest mahust puudutaksid kiirelt jõustatavad muudatused ligikaudu 1% ehk 0,1 miljardit eurot. Samuti on kiirelt jõustatavate muudatuste puhul tegemist vaid sellistega, mille rakendamine ei nõua pikka ettevalmistust, kuna need pole tehniliselt keerukad. Toon näiteks selle, et kui mõni maksumäär jääb seadusmuudatuse tulemusena täpselt samaks, siis ei saa selle rakendamine olla kellelegi liialt koormav.
Hea Riigikogu! Annan nüüd kavandatud muudatustest ülevaate. Kõige olulisemana tahame teoks teha maksuvaba tulu reformi ehk suurendada hüppeliselt madalamat ja keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu. See reform vähendab tööjõumaksu koormust just madalamat ja keskmist palka saavatel inimestel, kes on Eestis võrreldes teiste riikidega liiga kõrgelt maksustatud ja kellel on seetõttu keeruline toime tulla ja konkurentsis püsida. Maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni kuni keskmist palka teenivatel inimestel soosib seda, et tööd tegevad inimesed tulevad toime oma palgaga ega pea sõltuma riiklikest toetustest. Seoses sellega soovime tööturuteenuste ja -toetuste seaduses madalapalgalistele inimestele tulumaksu tagastust puudutavad sisulised sätted tühistada nii, et 2017. aastal saavad need inimesed 2016. aasta eest maksutagastuse ning 2018. aastal rakenduks juba täisjõus uus maksureform.
Maksuvaba tulu suurendamine kahandab madalama ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust suuremas mahus, kui seda vähendaks tööjõumakse sotsiaalmaksu langetamine poole protsendi võrra. Seetõttu soovib valitsusliit jätta sotsiaalmaksu määra samaks, kui see on praegu. Seega jääks ära sotsiaalmaksu langetamine 0,5% võrra, mis seadust muutmata rakenduks järgmisest aastast. Seadusandjal on võimalus asendada üks maksumeede teisega, iseäranis juhul, kui tegemist on varem seadustatust tõhusama abinõuga. Maksuvaba tulu suurendamisega seoses on kavas tulumaksuseaduses teha veel mõningaid muudatusi. Eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piirmäär langetatakse 300 euroni ning hoiuseintresside maksuvabastus kaotatakse. Ühisdeklaratsioonide suhtes jõudsime võimalusi kaaludes lahenduseni, et jätame alles kulude ühise mahaarvamise võimaluse. Erinevalt praegusest ei saa ühisdeklaratsiooni esitades summeerida abikaasade maksuvaba tulu, kuid uus maksuvaba tulu määr 500 eurot kuus ületab maksuvaba tulu maksimumtaseme, mida olnuks võimalik kasutada seni kehtinud abikaasade ühisdeklaratsiooni esitamise korra kohaselt.
Teine ning samuti tähtajast tulenevalt kiireloomuline muudatus on majutusteenuste käibemaksu määra hoidmine praegusel tasemel ehk 9% juures, jättes ära 14%-ni plaanitud tõusu. Lugesin eile Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimehe Verni Loodmaa teadet, et liidu liikmete tagasiside uue koalitsiooni otsusele on toetav. Härra Loodmaa ütleb: "Minu sügava veendumuse kohaselt saab eelarve meie sektorist lähiaastatel palju enam maksutulu, kui oleks saanud käibemaksu tõusu korral. Kavandatavad muudatused soosivad uusi investeeringuid ja jätavad ruumi võimalikeks palgatõusudeks, mis mõnel puhul on hädavajalikud." Tehtud otsused aitavad Loodmaa sõnul säilitada olemasolevaid ja luua uusi töökohti.
Kolmandaks on kavas tõsta lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja veini – aktsiisimäärasid nii, et väheneb erinevus kangete alkohoolsete jookide aktsiisimääradega. Senine aktsiisipoliitika ning üsna kiire palkade tõus viimastel aastatel on tinginud selle, et viina suhteline kallidus on püsinud sama, õlu on aga muutunud keskmise sissetulekuga võrreldes suhteliselt odavaks. Plaanitud õlleaktsiisi tõus hoiab ära edasise suhtelise odavnemise. Pikaajaliselt kehtides mõjutab see inimeste tervist, töövõimet ja peaks suurendama tervelt elatud aastate arvu. Ka on see kooskõlas alkoholipoliitika rohelise raamatuga, mis näeb ette alkoholi maksustamist sõltumata selle valmistamise viisist. Lisaks on kavas lükata 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuari alkoholiaktsiisi tõus edasi veebruarikuusse.
Neljandaks on kavas kütuste aktsiisimäärasid puudutavad muudatused. Kavas on jätta ära 2018. aastaks ette nähtud diislikütuse aktsiisimäära tõus. Täiendavalt on aastatel 2018–2020 kavas tõsta maagaasi aktsiisimäärasid. Selle tagajärjel kallineb maagaasi lõpphind igal vaadeldaval aastal suurusjärgus 2,5–5,4% võrreldes eelmise aastaga, sõltuvalt tarbija gaasitarbimise mahust. Arvestades tagasisidet, et aktsiisimäärade tõus on problemaatiline, nõrgestades eeskätt tööstusettevõtete konkurentsipositsiooni, on valitsus lubanud uue aasta esimesel poolel otsida võimalusi energiamahukaid ettevõtteid puudutava aktsiisipoliitika leevendamiseks. 1. juulist 2017 on kavas rakendada gaasiliste kütuste aktsiisimäärade ühtlustamise pakett. Selle näol on tegemist pikalt ette valmistatud ja ka huvirühmadega läbi arutatud muudatustega, mis on peamiselt tarvilikud gaasiliste mootorikütustega sarnasel alusel maksustamiseks ning parandavad konkurentsikeskkonda. Sellised on peamised eelnõusse 302 lisatud maksudega seotud muudatused.
Nagu ma alguses ütlesin, menetletakse detsembris vaid seda osa valitsusliidu ettepanekutest, millega on tõesti kiire. Kiire tempo ei tähenda seda, et muudatusi tehtaks ettepanekuid ja kriitikat arvestamata. Saadud tagasisidet on arvestatud mitmes olulises punktis. Näiteks säilitatakse ühiste tuludeklaratsioonide võimalus, eelnõust jäeti välja sõidukite registreerimise lõivu uus regulatsioon. Sisuliselt ja tehniliselt keerukamad eelnõud on valitsusel kavas ette valmistada ning menetleda tavapärases korras. Nende mõju algab aastast 2018 ja hiljem. Kasumi jaotamisel ettevõtjatele kohaldatud tulumaksu määra langetamist, ettevõtluskonto loomist, magustatud jookide maksustamist, pangalõivu kehtestamist ja mitmeid muid samme valmistatakse ette ja menetletakse järgmise aasta jooksul. Sellesse loetellu kuulub ka sõidukite registreerimisel makstava riigilõivu sidumine sõiduki CO₂ emissiooni või mootori võimsusega. Rahandusministeerium töötas sellekohase ettepaneku küll välja, kuid mõned selle töö käigus ilmnenud nüansid nõuavad pikemat kaalumist ja seetõttu on õigem seda teemat tänase eelnõuga mitte reguleerida.
Head Riigikogu liikmed! Üks valitsusliidu peaeesmärke on majanduskasv. Kui majandus kasvab, kasvab kiiremini inimeste heaolu, saame rohkem aidata nõrgemaid ühiskonnaliikmeid, saame kiiremini parandada oma kaitsevõimet ja aidata rohkem peresid. Tahame tähelepanu fookustada tööjõumaksude alandamisele, suuname suurema tähelepanu madalamat ja keskmist palka saavatele inimestele. Arvestades seda, et maksumäär jääb madalale, 20% tasemele ka kõrgemate palkade korral ja enamik töötajaid maksab tänu suurenenud maksuvabale tulule edaspidi vähem tööjõumakse, näeme me reformide stimuleerivat mõju eelkõige tööhõivele ja üldse majandusele.
Tänan teid tähelepanu eest! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Küsimused ettekandjale. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma küsisin tänases infotunnis teie käest, kuidas detsembrikuus teie poolt menetlusse antud maksumuudatused mõjutavad Eesti 2017. ja 2018. aasta üldist maksukoormust. Kas need vähendavad meie üldist maksukoormust või suurendavad meie üldist maksukoormust? See on väljavõte stenogrammist. Teie vastasite: "Ehk kui vaadata teie küsimuseasetust, siis võiks isegi öelda, et üldmaksukoormus järgmisel aastal tänu sellele veel täiendavalt väheneb." Ma annan teile võimaluse mõelda selle vastuse üle ja annan võimaluse vastata küsimusele, kas koalitsiooni maksumuudatused 2017. ja 2018. aasta maksukoormust suurendavad või vähendavad.

Aitäh teile hea võimaluse eest! Alati tuleb igat võimalust kasutada. Ja kus ma saan jätta selle kasutamata, kui mulle on antud tribüün selleks, et selgitada meie häid muudatusi. Hea kolleeg, kui me räägime tööjõu maksukoormusest, siis praegusel hetkel kehtib Rahandusministeeriumi suvine prognoos 2016. aastaks 34,4%. Mis juhtuks, kui me jätkaksime senise poliitikaga, kui me ei teeks ühtegi muudatust tööjõumaksudes? Need muudatused, mis praeguseks on jõustunud ja mis tegi eelmine, nüüdseks laiali läinud koalitsioon, näevad ette, et tööjõumaksud tõusevad 2020. aastaks 34,7%-ni. Tööjõu efektiivne maksumäär oleks 34,4%-lt tõusnud 34,7%-ni. Praegusel hetkel on ju samamoodi 34,4%, midagi pole veel muutunud, aga 2020. aastaks tööjõu maksumäär langeb 34,2%-ni ehk vahe võrreldes praeguse ja uue vahel on pool protsenti. Me räägin tööjõumaksudest.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sina kui minust värskema mäluga ja terane inimene mäletad kindlasti hästi ja suudad ka minu vananevat aju turgutada. Aktsiisitõusude taga on alati olnud mingi loogika. On kokku lepitud mingid sammud ja tihtipeale on nende kokkulepete taga olnud läbirääkimised huvigruppidega. Minu teada just sina leppisid tubaka- ja alkoholitootjatega umbes aasta tagasi kokku, et need muudatused jäävad selliseks, nagu planeeritud oli. Ja vastutasuks nemad lubasid riigi vastu kohtusse mitte minna. Ütle, kas oli nii! Ja ütle, kas nüüd äkki see kokkulepe murdub kuidagi ja kui murdub, siis mis meid ees võib oodata.

Aitäh! Me peame vaatama alkoholiaktsiisi tervikuna. Head kolleegid, vaadake, milliseid muudatusi uus valitsus lähiajal teha tahab! On uued poliitilised prioriteedid. Ja pangem tähele, et keskmine palk on sellel aastal tõusnud päris kõvasti ja tõuseb ka järgmistel aastatel. Sellele on minu arvates kaasa aidanud mitmed poliitilised jõud. Aga sellel, et keskmine palk on jõudsalt tõusmas, on üks nüanss, mida ma tahan siinkohal kindlasti mainida. Ja nimelt: tulumaksuvaba miinimumi jõuline tõus. See jätab inimestele rohkem kätte 62 eurot kuus, üle 700 euro aastas. See tekitab olukorra, kus lahja alkoholi hind võrreldes keskmise palgaga odavneb – muide, kange alkoholi kohta see ei käi –, ja täiendav meede, mille uus valitsus rakendada tahab, annab veelgi suurema tõuke sellele, et lahja alkoholi hind võrreldes inimese netosissetulekuga tegelikult odavneb. Ja see on ka, ma arvan, muudatuse väga selge põhjus: me ei saa tekitada olukorda, kus aja jooksul alkohol meie jaoks kogu aeg odavneb.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! See viis, kuidas need maksutõusud on Riigikokku toodud, ei kannata kriitikat, aga mul on hea meel, et eelnõu seletuskirjas vähemalt on kirjas huvirühmade seisukohad. Konkreetselt ma küsin maagaasi aktsiisi tõstmise kohta. Avaldatud seisukohad muidugi on krõbedad, kuni selleni välja, et Eesti Toiduainetööstuse Liit ütleb, et selle mõju kandub lõpptarbijale ja eelnõuga sisuliselt tõstetakse toiduainete hindu. Aga ainus vastulause, mida ma näen ministeeriumilt, on see, et tuleva aasta esimesel poolel hakatakse otsima lahendusi suurt lisandväärtust tootvatele ettevõtetele, et neile teiste riikide ettevõtetega võrreldes just gaasi- ja elektriaktsiisi osas mingeid leevendusi leida. Kuidas see asi ikkagi käima hakkab? Kas kõigepealt teeme teo ära ja siis hakkame mingeid erandeid välja mõtlema? Milles need seisnevad ja kas keeruliseks ei lähe? Kas te olete ikka piisavalt analüüsinud kõiki neid mõjusid, mille suhtes huviorganisatsioonid on oma analüüside põhjal üsna pessimistlikud?

Aitäh jälle hea küsimuse eest! Loomulikult olen valmis teile vastama. Praegu on gaasiaktsiisi tõus kokku lepitud 2015., 2016., 2017. aastal 20%. See on varasemate koalitsioonide kokkulepe. Uue kokkuleppe järgi on aktsiisimäära tõus 2018., 2019., 2020. aastal 25%. Kui me vaatame gaasi hinna osakaalu toote lõpphinnas, siis näeme, et lõpphinna tõus on tegelikkuses 2,5–4,5%, maksimaalselt kuni 5%, olenevalt sellest, milline on gaasitarbijate tarbimismaht. Kui me räägime kodutarbijatest, siis kuni 200 kuupmeetrit tarvitavale kodutarbijale tõuseb gaasi hind võrreldes varasema aastaga 2,5%, suurtarbijatele peaasjalikult 3,7%. Valitsus on võtnud seisukoha, et tahab kevadel tagasi tulla peaasjalikult energiamahukate ettevõtete probleemide juurde. Me tahame, et Eesti ettevõtted suudavad konkureerida teiste turgudega, ja energiamahukate ettevõtete puhul tähendab see seda, et suure tõenäosusega soovime neile soodustusi teha. Kas need on madalamate aktsiiside näol või puudutavad taastuvenergiat, need on eraldi teemad.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen natuke segaduses. Ma olen aru saanud, et uue valitsuse põhipoliitika on olnud alkoholi tarbimise vähendamine, aga eelmises või üle-eelmises vastuses te märkisite, et 800 eurot täiendavalt kätte annab võimaluse jätkata alkoholi tarbimist samas mahus. Nii et ma olen natuke segaduses. Ma loodan, et see teie plaan päriselt ei ole. Aga teades teid kui suurt majanduse toetajat ja erinevate sammude ettevõtjat, ma küsin sellise küsimuse. Kas nüüd, kui inimeste taskust võetakse päris palju raha ära, selleks et luua ühiskonnas võrdsust, ei pea enam selle pärast muretsema, et Tori keskus on vaja maha müüa? Ma olen aru saanud, et meil olid teatud eriarvamused selles suhtes: meie tahtsime sinna investeerida, aga te päris seda meelt ei olnud. Ma loodan, et see punkt on nüüd maha võetud.

Aitäh teile! Ma kohe püüan vastata ja nagu te teate, mitte ainult küsimusele, vaid ka sissejuhatusele. Selles mõttes ma kindlasti kasutan ära ööistungi pakutava võimaluse, et saan pikemalt vastata ja küsimusi kõiki osapooli arvestades kommenteerida. Kõigepealt, küsimuse sissejuhatuses te ütlesite, et teile jäi arusaamatuks, kas valitsuse poliitika eesmärk tulumaksuvaba miinimumi tõstes on teha rahvale kättesaadavaks suurem kogus alkoholi. Ei, seda eesmärki kindlasti ei ole. Just seepärast me tahamegi lahja alkoholi aktsiisi tõsta, et ei tekiks olukorda, kus inimesel oleks oma keskmise palga, netosissetuleku eest võimalik osta rohkem alkoholi.
Mis puutub teie konkreetsesse küsimusse ehk Tori hobusekasvandusse, siis te küll tõite selle teema lauale, aga olgem ausad, ega seda konkreetselt eelnõu 302 menetledes ei ole arutatud. Aga loomulikult ma kommenteerin ka seda teemat, kui te soovite. Olgem ausad, teie ettepanek luua täiendavalt mitmesuguseid riigi osalusega aktsiaseltse ja investeerida neisse rohkem maksumaksja raha ei leidnud kabinetis üleüldist heakskiitu. Pigem võiks öelda, et kabinetis oldi hoopis arvamusel, et kui turutõrget ei ole, siis peaks just erategijatel, eraettevõtetel, erahuvilistel olema võimalus jätkata traditsioone, mis on seotud Tori hobustega. Nagu te teate, see ei olnud ühe või teise ministri, vaid kogu kabineti arvamus.

Krista Aru, palun!

Härra juhataja! Austatud minister! Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepanek kehtestada kõrgepalgaliste töökohtade puhul sotsiaalmaksu lagi on saanud hävitava hinnangu ja see on tagasi lükatud. Samas ei leidnud ma ühtegi meedet, mis võiks Eesti majandusele kasu tuua just nimelt kõrgepalgaliste töökohtade tekitamise näol. Millised need teie meelest võiksid olla?

Aitäh! Peatume korraks kõrgepalgaliste maksulael. Küsimus on selles, milliseks kujuneb maksulae kehtestamise korral reaalselt uute kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine. Vaatame natuke ajalukku. Läti kehtestas selle lae, aga perioodi jooksul, mida nad vaatlesid, ei tulnud sisuliselt kõrgepalgalisi töökohti juurde. Hiljem, et mitte taastada seda lage, lõid nad uue maksu, solidaarsusmaksu, täpselt sellel tasemel, kus nad olid enne maksulae kehtestanud. See kindlasti on eraldi teema, kas üks või teine meede aitab kaasa kõrgepalgaliste töökohtade loomisele. Valitsusel on mõtteid. Valitsusel on mõte pöörata tähelepanu peaasjalikult idufirmadele, peaasjalikult start-up'idele. Samas on selge, et loomulikult kümne päevaga koalitsioonilepet kokku leppides ei ole võimalik kõigist nüanssidest rääkida. Valitsus peab teada andma prioriteedid ja suunad, kuhu ta tahab liikuda. Ja valitsus on kokku leppinud – vaadake neid kurikuulsaid Exceli tabeleid, siis te näete seda! –, et eraldi on suunatud 20 miljonit eurot sellele, et just konkurentsivõimet täiendavalt tõsta.

Meelis Mälberg, palun!

Aitäh! Hea rahandusminister! Te olete päris mitu korda siitsamast puldist väga kirglikult rääkinud vajadusest majanduskasvu turgutada. Olen teiega täitsa nõus – kui võimalik, siis majanduskasvule tulebki kaasa aidata. Kuidas aga aitavad kavandatavad maksutõusud ja uued maksud majanduskasvule kaasa?

Aitäh! Vaadake tervikpilti! See on ka varasemal ajal, kui me oleme rääkinud võimalikest maksumuudatustest, nii olnud. See oli nii ka poolteist aastat tagasi, kui koalitsiooni kuulusid veel Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja IRL. Samamoodi oleks võinud küsida, kuidas aitab majanduskasvule kaasa majutus- ja restoraniteenuste käibemaksu tõstmine 9%-lt 14%-le. Kuidas see aitab kaasa majanduskasvule, oleks võinud poolteist aastat tagasi küsida. Oleks võinud küsida, kuidas aitab diislikütuse aktsiisimäära tõstmine Eesti majanduskasvule kaasa. Oleks ju võinud küsida, kuidas see ikkagi kaasa aitab. Meil tuleb alati vaadata tervikpilti. Kui me mingeid makse tõstame, siis milliseid makse meil on kavas langetada? Kuidas pakett tervikuna mõjub üldisele majanduskasvule, seda tuleb vaadata. Kui me vaatame praegust üldist pilti, siis me näeme, mida tehakse konkreetselt selleks, et aidata kaasa majanduskasvule.

Anne Sulling, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea rahandusminister! Toiduainetööstuste liit on suunanud tähelepanu sellele, et plaanitavad maksutõusud tõstavad toiduainete hinda, see omakorda mõjub negatiivselt toiduainetöösturite konkurentsivõimele ja ekspordile. Minu küsimus teile ongi: kas meie eksportijate käekäik ei lähe teile korda?

Hea küsija, aitäh teile! See on väga hea küsimus. Loomulikult läheb korda. Kui te peate silmas suhkruga magustatud jooke, mille maksustamine on kindlasti toiduainetööstuse jaoks oluline küsimus, siis seda eelnõu veel laual ei ole. Jah, valitsusliit on selles põhimõtteliselt kokku leppinud. Kui te vaatate Sotsiaalministeeriumi juba tehtud analüüse, siis need näitavad seda, et tuleb rohkem tähelepanu pöörata just suhkruga seotud toodetele. Praegu on kokku lepitud selles, et lõplikult on mõju veel läbi arutamata. Ja nagu näete, konkreetses eelnõus seda kirjas ei ole.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea rahandusminister! Mõtlen, milline saatuse iroonia, et just sina Isamaa ja Res Publica Liidu peaideoloogina surud siin parlamendis läbi keskerakondlikku ja rohkem kui sadat astet kaasa toovat uut tulumaksustamise süsteemi. Sa ise oled muidugi eitanud nii uue süsteemi astmeid kui ka seda, et tänane lihtne ja kõigile arusaadav süsteem keerukamaks muutub. Aga rahandusministrina oskad sa kindlasti vastata, milline saab olema pärast 1. jaanuari 2018 ühe, ütleme, 1350-eurost keskmist palka teeniva inimese puhul tulumaksuvaba miinimum.

Aitäh! Nüüd me jõuame teemani, mis on kõneks olnud, ma ütleksin, viimase paari-kolme nädala jooksul. Võib-olla päris viimaste nädalate jooksul vähem, aga siis, kui oli veel uue valitsusliidu kokkuleppimise aeg, siis täitsid eetrit pidevalt Reformierakonna suunatud kuulujutud. Räägiti sellest, et tuleb ettevõtte tulumaks. Tegelikult valitsuskoalitsioon leppis kokku, et ettevõtetel tahetakse tulevikus hoopis soodustada dividendide väljavõtmist dividendide maksumäära langetamise teel. Teine teema, mis haakub konkreetselt teie küsimusega, on eraisikute tulumaks. Te lõite mulje, et kohe-kohe tullakse välja kokkuleppega kehtestada astmeline tulumaks ja inimestelt, kellel on kõrgem palk – kas tänu sellele, et neil on parem haridus, paremad tootmistulemused või mis iganes on see põhjus, miks nad saavad kõrgemat palka –, hakatakse võtma kõrgemat tulumaksu. Nagu näete, seda ei ole. Endiselt kehtib meil tulumaksu määr 20%. Ma võin teile ka öelda, et 20%-line tulumaksu määr on muu Euroopaga võrreldes kõrgemapalgalistele väga madal määr. Samas madalapalgalistele on see väga kõrge määr, kui võrrelda muu Euroopaga.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Omal ajal tõsteti majanduse ja eluasemeturu ergutamiseks eluasemelaenude intresside mahaarvamisel tulust piirmäära 1200 euroni. Nüüd pannakse ette väga drastiline, lausa neljakordne langus 300 euroni. Minu hinnangul kannatavad selle muudatuse tõttu kõige enam keskmise sissetulekuga inimesed, mitme lapsega pered. Miks on valitud selline sihtrühm? Kas te ei arva, et see neljakordne piirmäära langetus rikub inimeste õiguspäraste ootuste kaitse põhimõtet?

Aitäh teile! Kunagi, kui loodi võimalus eluasemelaenu intresse tulust maha arvata, tehti seda põhjusel, et intressid olid kõrged ja Eestis oli eesmärk soodustada elamufondi kasvu ja anda võimalus leevendada kõrgemaid intresse, mis sel hetkel kehtisid. Nüüdseks me oleme teises olukorras. Intressid on jõudnud väga lähedale nullile. Eraisikutele ei anta laenu negatiivse intressiga, aga riikide vahel on võlakirjade ja laenude kaudu võimalik juba ka negatiivse intressiga arveldada. Kui me vaatame tuludeklaratsioone ja võimalikku eluasemelaenu intresside tulust mahaarvamise piirmäära langetamist, siis on räägitud ka sellest, kas üldse selline meede peaks meil veel olema. Kas see kannab seda eesmärki, mida see kandis siis, kui meede ellu kutsuti? Praegune valitsuskoalitsioon on leidnud, et seda meedet ei peaks lõplikult ära kaotama, küll aga piisab, kui riik jätab endiselt 300 euro väärtuses maksumaksja raha tema tulu hulka arvamata.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Hoolimata järjest paremast ennetustööst ja kõrgemast terviseteadlikkusest on Eestis väga palju suitsetajaid, aga ma näen, et maksumuudatuste paketis ei ole tubakaaktsiisi tõusu. Kas selleks on mingi põhjus?

Aitäh teile! Tubakaaktsiis tõuseb praeguste plaanide kohaselt järgmistel aastatel 8% aastas.

Kalle Palling, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma arvan, et te südames tõesti tahate, et Eesti majandusel läheks paremini. Kahjuks teie sammud selle maksupaketiga näitavad vastupidist ja minu küsimus on selle kohta, miks te nii meeleheitlikult pakute mõned asjad välja ja siis võtate need jälle tagasi ning siis asute mõnesid asju väga pikalt analüüsima. Mul on mure just potentsiaalsete välisinvestorite pärast, kes võiks näiteks energiamahukasse tööstusse investeerida. Seda erisust, millele te täna olete viidanud, on ju analüüsitud aastaid, aga te endiselt panite selle gaasiaktsiisi erisuse kevadel arutelule. Miks need asjad ikkagi nii kaua aega võtavad ja miks te kõigepealt saatsite välja signaali, et gaasiaktsiis hakkab järgmistel aastatel hüppeliselt kasvama? Kas te ei arva, et investorid põgenesid juba selle otsuse peale naaberriikidesse?

Teie aeg! Aitäh!

Aitäh! Hea Kalle, see, et me oleme praegu eri pooltel, ei tähenda midagi. Tegelikult ma arvan, et te ajasite asju väga hästi, kui te olite Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja suunaga Euroopa poole. Eks te saite ise ka asjast aru, kui küsisite. Selles küsimuses olid väiksed vimkad sees. Loomulikult ma arvan, et meie kõigi huvi on, et majandus kasvaks. Üks teine küsija vahepeal nentis, et oi-oi, mis teil siis nüüd prioriteet on, kas majanduskasv või alkoholi kättesaadavuse piiramine, nagu keegi teine on öelnud. Loomulikult on eri ministritel erinevad arusaamad mingitest konkreetsetest eesmärkidest. Ma olen seda selgelt öelnud, et kindlasti on majanduskasv üks põhiprioriteete. Sellest hakkab väga palju asju pihta.
Kui te vaatate lähiaja tegevusi, siis olgem ausad, te peaksite minuga nõus olema, et õigustatud pole mitte ainult need 2017. aasta  maksumuudatused, vaid tegelikult ka 2018. aastal jõustatavad muudatused, millest me täna pole jõudnud veel rääkidagi, aga millega me aasta esimeses pooles tahame kindlasti parlamendi ette tulla. Toon näiteks ettevõtluskonto loomise. Aga on erinevaid samme, mis hakkavad majanduskasvule vähemal või suuremal määral kaasa aitama. Uskuge mind, me mõtleme teiega ühtmoodi! Me võib-olla näeme erinevaid võimekusi, kuidas aidata kaasa majanduskasvule, aga uskuge, me mõtleme ühtmoodi, et majanduskasv on oluline.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, hea esimees! Austatud minister! Ma tulen kolmandat korda tagasi maksukoormuse teema juurde. Ma mõistan, et te ei taha sellele küsimusele vastata, sest teie ministriks oleku ajal on Eesti maksukoormus kasvanud 32,6%-lt kaks aastat tagasi 34,7%-ni. Kui te valmistasite ette järgmise aasta eelarvet, siis te armastasite rõhutada, et maksukoormus on alaneva trendiga. Ma küsin uuesti. Ja ma rõhutan, et ma ei küsi eraldi otseste maksude koormuse või kaudsete maksude koormuse kohta, ma küsin Eesti üldise maksukoormuse kohta. Ma lugesin vahepeal uudist, mis on avaldatud BNS-is, et uus koalitsioon kasvatab maksukoormuse 35,8%-ni. Ma küsin teilt kolmandat korda: kas uue koalitsiooni maksumuudatused suurendavad Eestis järgmisel ja ülejärgmisel aastal maksukoormust või vähendavad?

Aitäh! Ma alustan kõigepealt sissejuhatusest. Mul on kurb kuulda tegelikult, et te sarjate või, ütleme, seate kahtluse alla Taavi Rõivase valitsuse otsuseid. Seda on väga imelik kuulda. Kindlasti te pärast fraktsioonis arutlete sellel teemal, sest tegemist on alati olnud kollektiivsete otsustega. Ei ole varem olnud ega ole ka tulevikus nii, et üks või teine minister soleerib – kindlasti mitte. Kõik otsused, mida tehakse praegu ja mida tehti varem, on valitsuse ühised otsused. Võite seda uskuda olenemata sellest, kuidas te end oma erakonnas olevana positsioneerite, kas olete opositsioonis või koalitsioonis.
Mis puudutab maksukoormust, siis mulle tundub, et te heidate ette nii mulle kui ka Taavi Rõivasele seda, et Maksu- ja Tolliamet on makse hästi kogunud. Sest Maksu- ja Tolliameti parem maksukogumine on aidanud kaasa üldisele maksulaekumise kasvule. Ma arvan seda, et te nagu  heidate näiteks Swedbankile ette, et ta on maksnud suurusjärgus 500 miljonit dividende, sest nende maksmisel on ta maksnud tulumaksu suurusjärgus 100 miljonit eurot. Hea kolleeg, jälgige kahte asja korraga: jälgige muudatusi, mida tehakse maksupoliitiliselt, ja jälgige muudatusi, mis aitavad kaudselt kaasa maksulaekumise kasvule. Võtame näiteks küpsete ettevõtete dividendimaksu määra alandamise. Alandades seda määra 20%-lt 14%-le me eeldame suuremat laekumist riigieelarvesse.

Taavi Rõivas, palun!

Kõigepealt märgin, et vaevalt heitis Aivar Sõerd ette maksuameti head tööd, pigem pidas ta silmas neid maksutõuse, mida ametisse astunud valitsus kavandab. Mis puudutab ettevõtete dividendide soodsamat maksustamist, siis see on jumalast õige asi, mis oli päevakorral juba eelmise valitsuse ajal. Aga tuleb tunnistada, et täna laual oleva kobareelnõuga on nii sisu kui ka menetluse mõttes ikkagi väga ämbrisse astutud. Lihtsalt tuletan meelde paar tuima fakti. Kõigepealt, kehtiv seadus nõuab, et maksumuudatused, eriti sellised muudatused, mis on inimestele kahjulikud – ja seda see eelnõu pakub –, tuleb vastu võtta vähemalt kuus kuud enne jõustumist. Teiseks, Eesti senine maksusüsteem on olnud kolm aastat järjest maailmas kõige konkurentsivõimelisem. Et mitte lasta teil vastata väga ümaralt, ma küsin konkreetse faktiküsimuse. Eelnõus ei ole seda kirjas. Kui palju tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni ilma kõikvõimalike teiste otsusteta eelarvele mõju avaldab?

Aitäh teile! Vastan sellele küsimusele ja vastan ka sissejuhatusele. Kavas on sotsiaalmaksu poole protsendi võrra alandamine ära jätta. Ma arvan, et tööjõu maksukoormuse langetamine maksuvaba tulu reformi abil – ma tahan rõhutada sõna "reform", sest tegemist on jõulise tõstega lähiperioodil – mõjub enim just meie suurima probleemi lahendamisele. See suurim probleem on madalapalgaliste inimeste maksukoormus. Sellele on tähelepanu juhtinud ka mitmed meie oma ühiskondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid. Meie partnerriikide keskmine madalapalgalise tööjõu maksukoormus on väiksem kui meil, kõrgepalgaliste maksukoormus on meil väiksem. Mis puudutab selle hinda, siis hinnalipikule on kirjutatud 147 miljonit.

Terje Trei, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea sõber, kui nii võib öelda! Neli päeva tagasi ma küsisin sama Facebookis, aga vastust ei ole siiamaani saanud. Ma loen nüüd oma küsimuse siin uuesti ette. Mul on selline mure: kas te oskate mulle öelda, miks kahte võrdse sissetulekuga peret tulevikus erinevalt koheldakse? Kui perede sissetulek on suurusjärgus – jätame täpsed komakohad ära – palgatöö eest 2400 eurot ja mõlemas peres kasvab kaks last. Ütleme nii, et ühes peres on kaks palgasaajat, kes saavad võrdselt 1200  ja 1200 eurot, ja teises peres on üks palgasaaja ehk sissetulek 0 + 2000 eurot. Miks esimeses peres on maksuvaba summa 1000 eurot ja teises null? Ja miks ühel algab 20%-ga maksustamine 1400 eurost, teisel 2000-st? Kas perele pühendumist tulevikus enam ei väärtustata? Ja kui nüüd päris aus olla, kas tegu ei ole peidetud astmelise tulumaksuga?

Aitäh teile! Ei, see ei ole millegi peitmine. Me oleme sellest rääkinud ja ma räägin veel korra. Tõstes maksureformiga tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni, me suurendame ühel inimesel praegust piirmäära üle kolme korra ja suurendame ka piirmäära, mis oleks kahel inimesel kokku. Laste maksuvaba tulu võimalus säilib ka tulevikus, ühise deklaratsiooni tegemise võimalus säilib ka tulevikus. Mis ei säili? Ei säili see, et kui inimesel ei ole varasemalt teenitud tulu, siis on tal võimalik ka tulumaksuvaba miinimum üle kanda. Kui abikaasal on perioodi jooksul olnud kulud, siis on võimalik oma kulusid teisele abikaasale üle kanda.

Kalle Palling, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Hea minister! On öeldud, et poliitika on näilisuse kunst. Ma saan aru, et teile on väga oluline, et näiks, et tulevad tulumaksu astmed, mitte astmeline tulumaks. Aga see selleks. Selle näilisuse juures on veel üks oluline detail: nimelt see, mis saab pärast esmamuljet. Kui välisinvestorite esmamulje on see, et gaasiaktsiis hakkab Eestis igal aastal hüppeliselt kasvama, et tuleb automaks, et tuleb pangamaks, siis uskuge mind, sellest tehakse omad järeldused. Teie püüdlused kehtestada energiamahukatele ettevõtetele mingisugused erisused võivad siis tegelikult tarbetud olla. Aga nüüd minu küsimus. Kust kohast tuleb see raha, et neid erisusi kehtestada? Kas riigieelarvest? Kui riigieelarvest, siis kust laekub selle meetme jaoks raha riigieelarvesse?

Aitäh! Te puudutasite oma sissejuhatuses väga paljusid teemasid. Ma püüan neile kõigile vastata, kui vähegi võimalik on. Ja ma vabandan eelmise küsija ees. Ta alustas sellest, et ma pole talle Facebookis vastanud. Eks ma püüan ennast parandada! Ma tõesti püüan teinekord ka Facebookis vastata, see aga jäi kuidagi kahe silma vahele.
Aga vaadakem tervikpilti! Ma varem rääkisin ka sellest. Te ütlete, et üks konkreetne maks tõuseb ja sellele võiks vastu panna mingi konkreetse maksu langetamise. Kui vaatame tervikpilti, siis näeme, et kokku võttes muutub Eesti ettevõtete olukord paremaks, kui see täna on. Muutub paremaks, uskuge mind! Te näete seda, et muutub paremaks! Eriti kui me rakendame ka need meetmed, millest me täna veel ei räägi ja mille juurde me tuleme kevadel tagasi. Kõik need aitavad kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna parandamisele. Tervikpilt muutub paremaks! Te teate ise ka, et muutub paremaks.
Nüüd rahalisest poolest – te tegelikult küsisite, kust see raha tuleb. Kui sa kavandad üht või teist meedet ja eriti kui sa veel siit kõnepuldist uhkusega nendid, et viid läbi maksureformi – jutt on loomulikult valitsusest –, mis läheb maksma väga palju raha, siis pead teadma, kust selleks vajalik raha tuleb. See kurikuulus Exceli tabel, millest alati räägitakse – vahest peaks hakkama rääkima PDF-is tabelitest või mingitest muudest –, on saadetud nii avalikkusele kui ka kõigile osapooltele. Selles on välja toodud nii kulud kui ka tulud lähiperioodil, eraldi nii maksumeetmetena kui ka toetustena. Samamoodi tuleb riigieelarvest järgmisel aastal täiendav tugi põllumeestele. Kui küsida, kust tuleb toetus põllumeestele või kust tuleb täiendav võimekus suunata õpetajatele juba järgmisel aastal rohkem raha, kui me varem kokku leppisime, siis te näete, et selleks on ilusti ka tuluread olemas.
Ja kui me nüüd lisaks 2017. aastale räägime riigi eelarvestrateegiast, nelja-aastasest riigi eelarvestrateegiast, siis kindlasti tahame tähelepanu pöörata sellele, kuidas suurendada oma võimekust suunata riigi ressursse täiendavalt taristuinvesteeringuteks. Muide, hea kolleeg Kristen Michal saatis mulle viimastel päevadel enne eelmise valitsuskoalitsiooni laialiminekut kirja, kus ta ütles, et nüüd oleks vaja jõulisemalt tegeleda taristuinvesteeringutega. Loomulikult me näeme paljusid asju ühtemoodi ja ma arvan, et see on väga oluline. Eesmärk peab olema majandust kasvatada. Me oleme näinud erinevalt ühte ja teist meedet. Üks näide on olnud sotsiaalmaksu langetus, millesse oleme erinevalt suhtunud. See suhtumine oli erinev ka enne, valimiste ajal, kui teil oli selge nägemus, kuidas tööjõumakse sotsiaalmaksu näol langetada. Meie oleme soovinud seda teha mingi muu meetme abil. Kuid eesmärk on kindlasti sama.

Monika Haukanõmm, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kõnealuse eelnõuga me muudame ka tööturuteenuste ja -toetuste seadust. Tänu maksuvaba tulu määra tõusule 500 euroni kaotab mõtte väikese sissetulekuga isikutele igal aastal tulumaksu tagasimaksmise süsteem. See süsteem ei ole algusest peale kõige õnnestunum olnud, aga see selleks. See süsteem kehtib ühe aasta ja selleks üheks aastaks peab Maksu- ja Tolliamet arendama IT-teenuseid, mis läheb meile maksma 1,7 miljonit eurot. Kas te peate seda 1,7 miljoni euro suurust kulu ühe aasta jooksul tagasimakse tegemiseks mõistlikuks, eriti kui me paneksime teisele vaekausile tõsiasja, et me ei leia 100 000 eurot naiste varjupaikade toetuseks? Kas see on teie arvates mõistlik kulu?

Aitäh teile! Alati tuleb asju vaadata kogumis. Ma ütleksin pigem midagi muud. Ma ütleksin seda, et 38 miljonit eurot maksab riik järgmise aasta kevadel tagasi inimestele, kelle palk on suurusjärgus 500–600 eurot. Mitte 3000 eurot, vaid 500–600 eurot! Need inimesed saavad järgmisel kevadel kas täielikult või osaliselt oma tulumaksu tagasi. Kui te küsite mult seda, kas parem süsteem on see, mis näeb ette teha tagasimakse, nagu see praegu ühe aasta kehtib, või parem on teha maksureform, mille tulemusel väiksepalgalistelt tulumaksu ei võetagi, siis ma olen teiega täiesti nõus: parem on süsteem, mille puhul tulumaksu ei võetagi. Ma olen teiega täiesti nõus kõiges, mis kõlas teie küsimuse sissejuhatuses. Uus koalitsioon on jõudnud kokkuleppele, et tagasimaksesüsteem kaob ning viiakse ellu loogiline reform, mis annab inimesele võimaluse iga kuu tekitada olukord, kus talt tulumaksu ei võeta. See on nii, kui tema palk on 500 euro ringis.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Ma tahtsin sotsiaalteemal küsida, aga te mainisite, et uue valitsuskoalitsiooni eesmärk on majanduskasv, ja mõtlesin vaadata tervikpilti nagu teiegi. Eesti Panga värske majandusprognoos ütleb, et uue koalitsiooni nimetatud uute sisendite põhjal ootab meid järgmisel kolmel aastal valitsussektoris ees eelarve puudujääk. Hinnang on selline, et valitsuse kulude suurendamine eelarve puudujäägi tingimustes võib majanduskasvu lühiajaliselt kiirendada, mis ilmselt ongi teie eesmärk. Kuid majanduse pikaajalist konkurentsivõimet see kahjustab, mis oleks iseenesest halb. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Väga hea küsimus! Ja väga oluline küsimus mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Me oleme harjunud rääkima erinevatest maksupoliitilistest meetmetest, mis peaksid majanduskasvule kaasa aitama. See on olnud klassikaline teema, kuidas me aitame erinevate maksupoliitiliste meetmetega kaasa majanduskasvule, konkurentsivõimele. On muidugi olemas toetusmeetmed, on olemas seadusandlikud muudatused, mis peaksid kaasa aitama Eesti konkurentsivõime kasvule või siseturul konkurentsieeliste kaotamisele, kui tegu on näiteks maksude mittemaksmisega. Aga järjest rohkem hakatakse tähelepanu pöörama eelarvepoliitilistele meetmetele. Euroopa Komisjon on öelnud, et riigid peaksid rohkem tähelepanu pöörama eelarvepoliitilistele meetmetele, aitamaks kaasa majanduskasvule. See üldjuhul tähendab seda, et eelarvepoliitiliste meetmetega stimuleeritakse täiendavalt majanduskasvu. Praegune valitsusliit on sisuliselt kokku leppinud, et peame silmas tsüklilist pilti. Kui varasematel perioodidel on olnud struktuurne defitsiit, siis järgmistel aastatel tuleks see defitsiit katta, et tekiks struktuurne tasakaal. Kui varasematel aastatel on olnud struktuurne ülejääk, siis ei tohiks majandust jahutada. Keskpikas perioodis peaks struktuurne tasakaal alati säilima.

Maris Lauri, palun!

Tänan! Ma saan aru, et härra rahandusministril on kindlasti väga keeruline minu küsimusele vastata. Kahtlustan, et siit tuleb üks suur mull. Aga küsin ikkagi. Meil on tehtud mingisugused arvutused selle kohta, millist mõju võiksid need maksumuudatused avaldada. Kahjuks on tegemist lihtsalt mõningate arvutustega ja puuduvad mõjuanalüüsid. Erilist puudust tunnen pikaajalise mõju analüüsidest, neid ei näe ma üldse. Näiteks kui kõrgemapalgaliste inimeste netotulu väheneb, siis hea ettevõtja võtab kätte ja tõstab inimestel palka. Selle tõttu tema tööjõukulud kasvavad. Kahjuks ei ole sellekohaseid arvutusi tehtud. Seega ma väidan, et teie mõjuanalüüse ei ole olemas.

Aitäh! Ei ole keeruline vastata. Ma ei ole teie väitega nõus.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Maksuteooria ütleb, et kõikidel maksudel on kahte liiki mõju. Üks on fiskaalne ehk eelarvetulu ja teine on käitumise mõjutamine. Loomulikult, kui me soodustame madala palgaga töökohti Eestis, siis me saame madala palgaga töökohti, ja kui me maksustame kõrgemalt alates praegusest Eesti keskmisest palgast, siis selliseid töökohti, kus makstakse rohkem, kui on Eesti keskmine palk, on Eestis tulevikus kallim luua. See kõik on enesestmõistetav. Kui vaadata natuke kaugemale tulevikku, siis võib-olla on kasulik korraks meenutada ka minevikku. Kümmekond aastat tagasi oli Eesti keskmine palk poole väiksem ehk 600 euro ringis. Ja summa, mis praegu on keskmine palk, võib kümne aasta pärast olla mediaanist tükk maad allpool. Aga mu küsimus on hoopis menetlusprotsessi kohta. Kuidas te õigustate seda, et selle eelnõu vastuvõtmisega rikutakse seaduse tähtaegu puudutavaid sätteid?

Aitäh teile! Et olla konstruktiivsem, lähen kohe küsimuse juurde. Te ju ütlete, et räägime siin liiga pikalt. Vahepeal jälle heidetakse ette, et ma ei vasta põhjalikult, siis kurdetakse, et liiga pikalt räägin. Tänaseks päevaks on nii õiguskantsler kui ka Justiitsministeerium edastanud kirjaliku seisukoha, et kui soovitakse teha muudatusi, mis on kaalukad, siis võib neid muudatusi teha. Küsimus on, kas tegemist on kaalukate muudatustega. Meie arvates on tegemist olulise reformiga, mis on mõjusam kui meede, mis oleks jõustunud 1. jaanuaril järgmisel aastal.

Anne Sulling, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea rahandusminister! Te olete täna mitu korda öelnud, et teie prioriteet on majanduskasv. Teatavasti saab majanduskasv tulla kas tänu sisetarbimise, investeeringute või ekspordi suurenemisele. Milline teie plaanitavatest maksumuudatustest toetab ekspordi kasvu?

Aitäh teile! Üks, mille võiks kohe lauale tõsta, on otsus ära jätta hotellide käibemaksu määra tõstmine 9%-lt 14%-le, mida varasem koalitsioon soovis. Minu arvates see aitab kaasa meie teenuste ekspordile ja see on oluline. Ma arvan, et meil on olnud erinevaid arvamusi. Ma mäletan, et poolteist aastat tagasi, kui me selle üle diskuteerisime, siis me jõudsime 14% osas kokkuleppele. See oli poliitiline kokkulepe ja tahe oli ju tegelikult see maksumäär 20%-ni tõsta. See on üks näidetest. Aga meie konkurentsivõimele aitab kaasa ka diislikütuse aktsiisimäära tõusu ärajätmine tulevikus, mis peaks tagama, et Eesti ettevõtetel hinnad ei tõuse nii palju, nagu on eeldatud. Tuletan meelde, et poolteist aastat tagasi oli laua peal selle aktsiisimäära tõus nelja aasta jooksul. Siis me jõudsime kokkuleppele, et võtame selle neljanda aasta ära, nüüd oleme jõudnud otsuseni, et võtame ka kolmanda aasta ära.

Terje Trei, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen teile natuke vastu. Ma ei nimeta seda, mis nüüd olema saab, sotsiaalmaksu tõusuks, vaid sotsiaalmaksu alandamise ärajätmiseks. Aga see ei muuda tõsiasja, et teatud plaanid on kõik juba tehtud. Konkreetselt kohalike omavalitsuste kohta on teada, et nad kaotavad muudatuse tõttu umbes 3 miljonit eurot. Nad kaotavad seda vaba raha, mille kasutamise üle neil oli võimalus ise otsustada. Nüüd te küll lubate neile juurde 4 miljonit, aga see on sihtotstarbeline. See tähendab, et te piirate nende vabadust kolme miljoni ulatuses ja tegelikult annate juurde ainult ühe miljoni. Okei, mäng mänguks, seda, nagu tundub, on siin palju. Kuidas te sellega ikkagi toetate omavalitsuste iseotsustamist ja raha suunamist sinna, kus seda oleks vaja?

Aitäh, hea küsimus! Ma räägin teile. Kohalikel omavalitsustel on tööjõukulusid 2017. aastal 785 miljonit eurot. Ja nagu te väga õigesti ütlesite, sotsiaalmaksu mõju on suurusjärgus 3 miljonit ehk 0,37%. Sellest ühe neljandiku tõesti katab riik, nagu te ka õigesti mainisite, õpetajate ja koolijuhtide palga näol. Lisaks sellele, nagu te samuti mainisite, on kohalikele omavalitsustele laekumas täiendavalt 4 miljonit eurot, mis motiveerib tõstma ka lasteaiaõpetajate palkasid. Mis veel kohalikke omavalitsusi ees ootab? Kui me räägime sellest, mis on varem kokku lepitud, siis varem kokku lepitud on see, et 2019. aastal eraldatakse neile 15 miljonit ilma ülesanneteta ja 2020. aastal 25 miljonit ilma ülesanneteta. Ka on laekumas 30 miljonit eurot aastas tulubaasi – seda lisaks varasematele kokkulepetele ja ilma ühegi täiendava ülesandeta. Loomulikult on lisaks sellele 30 miljonile tulemas veel mitmesuguseid toetusi laias ampluaas alates koolilõunast, kooli tugiteenustest, täiendavast toetusest erakoolidele, mis vähendab eeldatavasti kohalike omavalitsuste koormust, ning lõpetades ujumise algõpetuse ja maakonnasisese ühistranspordiga. Kõik see kokku võttes aitab kaasa kohaliku omavalitsuse koormuse vähendamisele.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Ma jätkan Maris Lauri algatatud teemal ehk mõjuanalüüsi teemal. Kogu maksumuudatuste paketi mõjuanalüüs mahub ära 15 lehele, enamasti on see sisu ümberjutustus, mitte mõjude analüüs. Näiteks tulumaksuseaduse muutmist põhjendades on öeldud, et selle eesmärk on vähendada vaesust. Kui palju? Kas suhtelist vaesust või absoluutset vaesust? Minu küsimus aga on selline: kas te oskate öelda, kuidas mõjutab see maksumuudatuste pakett vaesuses elavate laste arvu Eestis?

Aitäh! Loomulikult me saame konstrueerida ka hinnangut, kuidas mõjutab üks või teine meede konkreetselt sündide arvu. Loomulikult on võimalik lõpuks ka selline mõju välja arvutada. Kui te küsite, kuidas mõjutab konkreetne meede tulevikus, kui ta rakendub, madalapalgaliste inimeste sissetulekut, siis ma vastan, et see mõju on 62 eurot kuus. Üle 700 euro aastas on selle meetme mõju madala ja keskmise palgaga inimestele.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Sven! Meeskonna värk – see oli su lemmiksõna, kui me veel koos valitsuses olime. Ausalt öeldes mul on sust natukene kahju, et pead nüüd siin öösel sellist õiguslikku jama kaitsma – päris öö veel küll ei ole, aga küll me jõuame ka sinna. Minu jaoks on muidugi suur üllatus, et sinu arvates hotellide käibemaksu tõusu ärajätmine suurendab eksporti. See on midagi uut, aga võib-olla ma juristina majandusest päris täpselt aru ei saa, sina saad võib-olla paremini. Aga ütle mulle, ole hea, seda, et kui sa oma kolleegi Reinsaluga sellest eelnõust rääkisid, mida ta sellest arvas. Seda nii õigusliku ootuse seisukohast kui hea õigusloome tava ja kõige muu seisukohast, mida üks normaalne eelnõu menetluse protsess endast kujutab. Kui reede õhtul esitatakse muudatused ja Riigikogu suur saal näeb neid teisipäeva hilisõhtul ning kolmapäeval peab asja arutama, kas see on normaalne protsess või ei ole? Kuidas sulle ministrina tundub?

Aitäh! Nüüd me siis oleme siin ja räägime sellest. Ma huvi pärast just uurisin varasemat praktikat ja avastasin, et aastal 2015, kui oli meeskonna värk, siis 25. mail algatas mitte valitsus, vaid Riigikogu komisjon maksupaketi. 25. mail 2015! Kolm päeva hiljem, 28. mail oli see rahanduskomisjonis. Ja 5. juunil oli esimene lugemine ning 15. juunil oli usaldushääletusega sidumine. Mida see ütleb? See ütleb seda, et ongi aeg-ajalt vaja teha otsuseid, mis tuleb kiiresti vastu võtta, sest aeg surub peale. Ja nüüd tuleb vaadata, kas need otsused on õiged, õige suunaga ja kas need lähevad vastuollu mingi konkreetse seadusega. Nii palju kui mina olen aru saanud justiitsministri ja Justiitsministeeriumi seisukohtadest, on meetmed, mis nüüd ellu kutsutakse, suurema mõjuga, kui oleksid varem otsustatud meetmed.

Johannes Kert, palun!

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Härra minister! Mulle meenub keskkonnatasusid puudutanud kaasus, mida käsitleti Riigikohtus. Valitsuse etteulatuvalt ja tähtajaliselt kindlaks määratud keskkonnatasude tõstmise otsus tunnistati põhiseadusvastaseks. Härra minister, kuidas te saate seda pretsedenti teades kindel olla, et praegu arutatavas seaduseelnõus pakutud maksumäärade muutmine ei osutu põhiseadusvastaseks?

Aitäh! Ma nägin, et te lugesite selle küsimuse kuskilt maha. Püüan teile vastata. Kui me räägime keskkonnatasusid käsitlenud kohtulahendist, mille Riigikohus kunagi tegi, siis jah, ma olen sellega kursis. Aga peab arvestama üht tähtsat asjaolu, mida praeguses kontekstis ei ole. Nimelt, keskkonnatasusid maksvad ettevõtjad tegutsevad sageli tähtajalise loa alusel. Kui me räägime näiteks alkoholitööstusest, millest on siin ka juttu olnud, siis sel juhul seda aspekti kindlasti ei ole. Kohtuotsus räägib keskkonnatasude puhul fiskaalsest huvist. Praeguste muudatuste puhul fiskaalsetel huvidel kandvat rolli ei ole. Alkoholipoliitikas on eesmärk eeskätt tervisekäitumise muutmine.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma tulen tagasi küsimuse juurde, mille Monika Haukanõmm püstitas. Ta üldse ei pane kahtluse alla madalapalgaliste inimeste maksusoodustust kui sellist, küll aga selle 1,7 miljonit, mis tulumaksu tagasimakse rakendamiseks kulutatakse. Ja seda süsteemi rakendatakse ainult ühel aastal. Võib-olla uus süsteem on parem, aga ikkagi ei saa mööda tõsiasjast, et nii suure summa kulutamine praegu on kilplaslik ja räägib heitlikust meelest. Minu küsimus on see: kuidas erakonnad poliitiliselt sellise asja eest vastutavad? Kas raha oleks võimalik tagasi võtta näiteks summast, mis riigieelarvest eraldatakse IRL-ile, või on mingi muu vastutuse viis?

Aitäh! Kõigepealt ma soovin teile palju õnne! Ma kuulsin, et Riigikogu oli just tegelnud regionaalsete investeeringutega, rahvakeeli katuserahadega, ja Vabaerakond oli kõiges ilusti osalenud ja vaadanud, et summad oleksid suunatud õigetesse kohtadesse ja väärtushinnangud oleksid paigas. Nii et palju õnne teile! Te olete selle idee kenasti omaks võtnud. Mihhail Stalnuhhin avaldas millalgi ajakirjanduses imestust, miks te juba eelmisel aastal ei olnud nii entusiastlikud kui tänavu, on ju need summad mõeldud valijate soovide täitmiseks. Nii et palju õnne teile sel puhul, et olete astunud vanade parteidega ühte paati.
Mis puudutab küsimust sellest, mis on erinevate meetmete hind ja kas see hind on õigustatud või mitte, siis tagasi vaadates tuleb nentida, et kulu, mis on tehtud ühe konkreetse meetme rakendamiseks, on teinekord päris suur. Ja uskuge mind, kui meil on eesmärk aidata kaasa inimeste maksukoormuse alandamisele, siis me peaksime lähtuma eesmärgipõhisusest. Ma arvan, et tulevikus peame maksumaksja raha suunamisel leppima hoopis kallimate meetmetega. Ma ei pea siin silmas ainult IT-tehnoloogiat, vaid ka maksupoliitikat. Igasugune lausaline toetus on Eesti maksumaksja jaoks alati kallim kui vajaduspõhine. Ma arvan, et te saite aru, mida ma silmas pean.

Maris Lauri, palun!

Tänan! Teie eelmine vastus ja üldse kõik vastused kinnitasid seda, mida ma kahtlustasin: teile meeldib väga esineda, aga te ei taha sisuliselt vastata. Ma esitan teile lihtsa küsimuse: kas te olete läbi lugenud Eesti Panga viimase prognoosi?

Aitäh! Jah!

Liina Kersna, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et te olete väsinud ja tüdinenud küsimustele vastamast ja ka seetõttu ei vasta sisuliselt. Ma küsin veel kord: mitme protsendi võrra vähendab see maksumuudatuste pakett laste suhtelist vaesust? Kui te tõesti ei suuda sellele praegu vastata, siis ma palun, et äkki teie ametnikud saadavad vastuse kirjalikult.

Aitäh teile! Ma tõesti püüan võimalikult põhjalikult vastata. Ning ma püüan mõista mitte ainult küsimust ennast, vaid ka küsimuse sissejuhatuses kajastuvaid positsioone. Ja kui mult küsitakse kas-küsimus, siis võin ma vastata: "Jah." Aga siis te pole rahul ja ütlete, et minister on väsinud. Ei ole väsinud! Ma olen valmis täies elujõus jätkama ja annan endale aru, et te olete soovinud ööistungi korraldada, ja ma aitan teile tegelikult ju kaasa järjest põhjalikumate ja pikemate vastustega. Olge mureta! Ma jõuan kohe küsimuseni ka, aga kui jutt juba ööistungi peale läks, siis jah, ma lugesin täna seda uudist, et Reformierakond korraldab ööistungi. Vaatasin varem ühiskonnale ööistungite korral antud signaale. Ja teate, ma ütlen, et mulle tuli naer peale. Ma tsiteerin teile, sest see on hea võimalus näidata, et mingit väsimust ma veel kaugeltki ei tunne. Tsitaat: "Opositsiooni venitamistaktika ei ole konstruktiivne ja seab ohtu nende eelnõude vastuvõtmise." Kes on seda öelnud? Hea vana sõber Remo Holsmer. Või: "Suurt hulka maksumaksja raha tuulde laskvaid 10-minutilisi sisutühje vaheaegu võttes viib opositsioon kogu tähelepanu oma argumentidelt arulagedale juntimisele, mis ei võimalda pidada konstruktiivset väitlust." Martin Kukk, teie peasekretär. Ja ma lõpetan Margus Tsahkna sõnadega, mis ta 2014. aastal ütles:  "Ööistungite läbiviimine on opositsiooni ainus võimalus valitsuse teerullipoliitika takistamiseks. Reformierakonna suhtumine ja kriitika IRL-i suhtes on tavapärane valitsuse suhtumine. Ka meie ei ole rõõmsad, et peame seda teed minema, kuid olen kindel, et Reformierakond teeks opositsioonis täpselt sama." Nii palju lihtsalt sellest, kas ma olen väsinud või ei ole väsinud.
Mis puudutab teie küsimustele vastamist võimalikult spetsiifiliselt, n-ö veelgi allapoole minnes ja keskendudes sellele, kuidas mõjub võimalik tulevane maksureform vaesuses olevatele inimestele, siis ma saadan teile selle mõjuanalüüsi eraldi.

Protseduuriline küsimus. Maris Lauril oli käsi enne püsti kui Kalle Pallingul.

Tänan! Ma tahtsin küsida, kas on võimalik kuidagi härra rahandusministrit korrale kutsuda, et ta ei solvaks rahvasaadikuid ja et ta lõpuks hakkaks küsimustele vastama.

Kalle Palling, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Minule on erinevalt Maris Laurist täitsa nauditav, kuidas Sven Sester nii pikalt ja entusiastlikult küsimustele vastab ning meie ööistungile kaasa aitab. Aga lihtsalt üks protseduuriline küsimus, sest tõesti, olukord on meie jaoks natukene uus. Kui pikalt võib lasta ministril sellist emotsioonidest tulvil kõnet pidada enne küsimusele vastamist? Mul on lihtsalt mure, et ta väsib emotsioonidest ära ja siis ei jõuagi vastuseni. Äkki on mingi ajalimiit, et näiteks kaks minutit võib rääkida emotsionaalselt, aga kolmandal minutil siiski tuleb vastama hakata? Või ei ole seda kirjas? Sven Sesteri huumorimeel ja ajalooline mälu on muidugi muljet avaldav. Mina naudin iga sekundit sellest etendusest, mis Sven Sester siin puldis olles suudab etendada.

Ja vastata.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh! Mina arvan, et pikkadel vastustel ei ole häda midagi, kui need on küsimusega kooskõlas. Aga mul on protseduuriline palve istungi juhatajale, Riigikogu esimehele, et võib-olla te saate kontrollida Riigikogu helisüsteemi. Mulle tundub, et ministrini lihtsalt ei jõua küsimuse sisu – tema vastused on sageli küsimusest väga mööda. Vahest on probleem selles, et meie helisüsteem mingil põhjusel tõrgub? Ma pean ütlema, et siia keskele kostab väga hästi, mida küsitakse, aga tundub, et iga küsimus ministrini mingil põhjusel ei jõua.

Ma annan nüüd kõigile kolmele küsimusele korraga vastuse. Kõigepealt, nende kolme protseduurilise küsimuse puhul oli selgelt näha, et Keit Pentus-Rosimannuse Riigikogu liikme tööstaaž on pikem kui Kalle Pallingul ja Maris Lauril. Seda kõigepealt. Ma palun kindlasti kontrollida tehnika kvaliteeti. Ja kui ministril on probleeme küsimuse kuulmisega, siis võiks seda öelda. Vähemalt mina siit ministri selja tagant võin öelda, et mina kuulen küsimust. Teiseks pean ütlema, et kodu- ja töökorra seadus ei reguleeri vastuse aega. Minister võib vastata nii pikalt, kui ta soovib. Ju ta siis arvestab sellega. Kolmandaks, mul on hea meel tõdeda, et nii küsimuse sisu kui ka vastuse sisu ei kuulu juhataja kompetentsi. See on igaühe professionaalsuse küsimus. Ja neljandaks, kutsun üles küsijaid suhtuma ministrisse viisakalt ja ka ministrit suhtuma Riigikogu liikmetesse viisakalt. Näiteks toon kas või Kalle Pallingu ja Sven Sesteri omavahelise suhtluse, mis on olnud ühtpidi kriitiline, aga teistpidi viisakas. Loodan, et ma vastasin kõikidele protseduurilistele küsimustele, mis said esitatud. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Sven! Tahaks kohe plaksutada selle demagoogia meistriklassi peale, mida sa meile siin etendad. Seda on lust vaadata ja kuulata ning see läheb vaieldamatult Eesti demagoogia videoõpikute klassika varasalve. Mulle isegi meenub, et noore poliitikuna, olles Tallinna Linnavolikogus, kuulasin ma Edgar Savisaare suust samasugust pareeringut, kui ta küsimustele vastas. Vana hea Keskerakond tuli meelde: paberivirna alt võeti välja paber, mis ütles, et aga teie kaks aastat tagasi tegite niimoodi. Hea ettevalmistus, ei ole midagi öelda! Jõudu! Ma tahan aga su käest küsida puhtalt sinu arvamust selle kohta, et kui te nüüd kõik need muudatused läbi viite – ma vaatasin seda n-ö RES-i tabelit –, kas sa tõesti oled veendunud, et eelarve tulud ja kulud jooksevad ikkagi kenasti kokku.

Aitäh! Teie aeg on nüüd läbi.

Aitäh, hea Hanno! Kuna sa ütlesid "hea Sven", siis ma ütlen "hea Hanno". Ehk on ka põhjust öelda, soola on ju palju koos ära söödud. Ma olen nüüd dilemma ees. Ma ei tohiks rohkem rääkida, samal ajal on küsijal olnud võimalus küsimuse sissejuhatuses sildistada ja väita, et tegemist on demagoogiaga. Tegelikult, hea Hanno, kui ma jätan selle pareerimata, siis see ei oleks minust korrektne. Arvan, et ma pean igal juhul selle ära asjatama, muidu me ei ole võrdväärses seisus. Muidu te oma sissejuhatustes panete mulle märgi otsaette ja lõpuks ütlete viimase kümne sekundi jooksul, et aga mu küsimus on selline. Ma arvan, et siin ei ole tegemist demagoogiaga. Kui te vaatate neid muudatusi, mida valitsusliit lähiajal plaanib teha, siis need on kaugel demagoogiast. Need on väga jõulised muudatused!
Nüüd küsimus, mille ma jõudsin juba ära unustada. Küsimus oli selle kohta, kas 2017. aasta riigieelarve, aga ka hilisemad muudatused on adekvaatsed ja kas need on elluviidavad olemasoleva rahaga. Me täna küll ei menetle riigieelarve eelnõu, küll aga me anname nende muudatustega, mida me täna arutame, sisendi riigieelarvesse. Ma kinnitan teile – ja see ei ole niisama jutt, see on tegelikult ka nii –, et plaanitavate muudatuste mõju on 2017. aastal väga väike, hilisematel aastatel aga tunduvalt suurem. Aastal 2017 see on 1% eelarvest.
Ma kinnitan teile, et mulle meeldib alati konstruktiivne olla, ja kui minult küsitakse konstruktiivselt, siis ma vastan ka konstruktiivselt. Ma annan teile praegu võimaluse: näidake mulle seda kohta, kust nähtub, et me oleme 2017. aasta tulude või kulude planeerimisel mööda pannud. Ma arvan, et te ei näe seda. Me andsime selle eelarve üle vana koalitsiooni ajal. Praeguseks hetkeks on, nagu ma ütlesin, järgmiseks aastaks umbes 1% ulatuses muudatusi tehtud. Ja uskuge mind, tulud ja kulud on tasakaalus. Isegi mitte ainult tasakaalus, vaid struktuurselt 0,2% võrra ülejäägis. Aga kui me räägime aastast 2018 ja sellest edasi, siis loomulikult on kevadise RES-i arutelu ajal kogu pilt laua peal. Valitsusliidu lepet kokku sõlmides pidas valitsuskoalitsioon silmas tasakaalu ka nendel aastatel. Aga ma arvan, et ka opositsiooni valvas silm kindlasti jälgib, et kevadel, kui nelja aasta strateegiat kokku pannakse, valitsus ikka adekvaatselt käitub.

Arno Sild, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Lõuna-Eesti kaubandustöötajad tegid ühispöördumise seoses Läti piiri äärse kaubanduse problemaatikaga. Stalnuhhini vastustest jäi mulje, et ta ei olegi päris kursis, mis tegelikult piiri ääres toimub. Seda esiteks. Samas on teada, et sealkandis käib vilgas tegevus edasi ja mitte ainult alkohol ei ole see, mille järel Eestist Lätis käiakse. Seal suureneb ka toiduainete müük üha kiiremini. Kas eelarve koostamisel tehti mingeid analüüse piirikaubanduse mõju kohta?

Aitäh, väga hea küsimus! Mõjuanalüüse ei tehtud mitte ainult piirikaubanduse kohta. Tegelikkuses on kolm olulist tegurit, mis mõjutavad alkoholiaktsiisi laekumist. Kõige olulisem eesmärk, mille pärast me tegelikult aktsiise tõstame, on tervislik käitumine. Alkoholiaktsiisi laekumine sõltub sellest, kui palju inimesed alkoholi tarbivad. Teine tegur on see, millest te rääkisite, ehk piirikaubandus, ja kolmas on salaturg. Salaturgu peavad otsustajad alati silmas, et ei tekiks olukorda, kus teatava tegevuse abil salaturu osakaal suureneb. Kui me vaatame alkoholiaktsiisi laekumist sellel aastal, siis näeme, et seda on laekunud eeldatud mahus, isegi natukene rohkem. Pigem olime seda mullu kalkuleerides konservatiivsemad. Kui me vaatame järgmist aastat, arvestades, et õlle hind tõuseb tuntavalt, siis hinnanguliselt vähenevad vähemalt teisel poolaastal kogused 10%, millest enam-vähem sama suure tõenäosusega 6% ulatuses on piirikaubanduse mõju ja 4% ulatuses mõjub targem tervisekäitumine.

Madis Milling, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud minister! Mulle endale kirjeldamatult meeldivad kujundlikud võrdlused, retooriline kõne, ja täna ma olen seda siin päris palju kuulnud ning selle eest siiras kiitus! Aga mul on väga konkreetne küsimus, mis eeldab ka väga konkreetset vastust, seejuures väga konkreetset numbrilist vastust. Küsimus kõlab nii: kui palju saab olema pärast 1. jaanuari 2018 Eestis 1350 eurot teeniva inimese jaoks tulumaksuvaba määr?

Aitäh teile! Kui te nii konkreetselt küsite, siis mulle tuleb meelde, kuidas Aivar Sõerd oli vist esimest korda rahandusministrina kõnepuldis ja talt küsiti mingi kahe paragrahvi koosmõju. Ja siis ta uuris seal mingeid pabereid ja värke ega leidnud kuidagi, kus kohas see vajalik number on. Ma kindlasti saan teile hiljem anda euro täpsusega vastuse. Aga mida ma võiksin praegu kohe öelda? Annan teile ühe teise indikatsiooni. Annan teile indikatsiooni, kus on näha nn tasakaalupunkt kehtiva tulumaksuvaba miinimumi ja uue võimaliku tulumaksuvaba miinimumi puhul. Ja see punkt on 1758 eurot. Ehk siis teenides 1758 eurot, inimene praegu kehtivat ja uut regulatsiooni võrreldes ei võida ega kaota. Kui inimene teenib teie nimetatud palka 1300 ja mis iganes eurot see oli, siis ta uue seadusega võidab. See graafik on siin olemas, ma võin teile selle eraldi saata ja te näete, kui palju täpselt sellesse tuludetsiili kuuluv inimene võidab. Ei ole mingit probleemi.

Igor Gräzin, palun!

Jätkaksin samas huumorivõtmes, mida Rahandusministeerium siin kasutab. Ma mäletan, kuidas sa kunagi naerdes jätsid 40 minuti jooksul hüvasti 2 miljardiga, mida eeldas ESM-ile antav garantii, ja olid nõus ka 140-miljonilise otsesissemaksega. See oli tõesti lõbus! Nüüd räägib Meta Advisory meile, et 50 milli läheb Rail Balticu peale, sellest 43 milli võtavad projektid jms, Keskkonnaministeeriumi kaardistamistööd 0,3 milli, MKM-is tekivad täiendavad majandamiskulud jne. Ma esitan väga lihtsa ja konkreetse küsimuse: kus veel on tegelikult peidus Rail Baltic? Ja vastus ei tohiks olla, et paarsada tuhhi sinna-tänna ei oma tähtsust. Ma arvan, et omab. Kus on Rail Balticule kulutatavad 43,6 miljonit, nagu sellest räägib ka Meta Advisory ...

Ma pean siinkohal teatama, et me arutame seaduseelnõu 302. Kui minister peab vajalikuks vastata, siis palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma tahtsin tegelikult sedasama öelda. Ma saan aru, et küsija ei pannud tähele, et me ei aruta riigieelarvet, vaid ühte konkreetset eelnõu. Ma lihtsalt palun vabandust ja kinnitan, et mul ei ole mingit probleemi jätkata pärast koridoris teiega eraldi diskussiooni, kui suured on Rail Balticule suunatavad vahendid, aga praegu me tõesti Rail Balticule suunatavaid täiendavaid summasid ei aruta.

Protseduuriline küsimus juhatajale. Igor Gräzin, palun!

Härra juhataja! Ministri vastus oli absoluutselt adekvaatne, korrektne ja asjassepuutuv, mida kahjuks ei saa öelda istungi juhataja kohta, sest ma kuulsin paar minutit tagasi, et ta küsimuste sisusse ei sekku. Kui Rail Baltic peakski olema minu kinnisidee, siis ei ole Riigikogu esimehe kompetentsis mulle seda öelda.

Mina ei sekkunud küsimuse sisusse, ma tuletasin meelde, mis eelnõu me arutame. Jaak Madison, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Räägime tulumaksureformist. Üleeile ilmus Äripäevas väga hea artikkel Jõelähtme Vallavolikogu esimehelt Art Kuumalt. Ma tsiteerin tema artiklist ühte lõiku. "Kolmanda astmega läheb aga keerulisemaks. Teada on, et see aste ulatub 1200–2100 euroni ning iga täiendavalt teenitud euro maksustatakse 20%. Samal ajal langetab ka iga täiendavalt teenitud euro maksuvaba tulu määra nii, et astme tagumise serva juures (2100 eurot kuus) on see langenud nullini. Kuna astme laius on 900 eurot ja maksuvaba tulu langus 500 eurost nullini on ühtlaselt jagatud kogu astme pikkuse kohta, langetab iga sellel astmel täiendavalt teenitud euro maksuvaba tulu piiri ligi 0,5555 euro võrra (500/900). See tähendab, et kolmandal astmel iga täiendavalt teenitud euro eest tuleb maksta tulumaksu 20 senti ja sellele lisaks tuleb maksta tulumaksu veel 0,5555 eurolt, mille võrra tulumaksuvaba tulu langes ..."

Küsimus, palun!

Seega tuleb igalt 1200 ja 2100 vahele jäävalt eurolt maksta tulumaksu 31,11 senti ehk 31,11%. Ehk kommenteerite kolmanda astme olemust ja seda tulumaksuvaba määra?

Aitäh! Mulle tundub, et küsimust ei olnudki, sest te tsiteerisite konkreetselt kellegi sõnu Äripäevas. Aga ma tahan öelda kõigepealt seda, hea Igor, et loomulikult läheme pärast välja ja räägime ära, mis mõtted meil iganes Rail Balticuga on. Tõsilugu, ma olen alati valmis diskuteerima ükskõik millisel teemal.
Aga nüüd, olenemata sellest, kas oli küsimus või oli lihtsalt konstateering, peatun paari sõnaga tulumaksu teemal. Asi on tegelikult lihtne. Kinnitan kõigile saalis olijatele ja interneti kaudu jälgijatele, et maksuvaba tulu on 500 eurot inimestele, kes teenivad madalat või keskmist palka. Mida see tähendab? Madal palk on alla mediaani olev palk, umbes 800 eurot, kui räägime suurusjärgust. Keskmine palk on 2016. aastal 1130–1140 eurot, järgmisel aastal peaaegu 1200 eurot. Kõigil inimestel, kes saavad sellist palka, on 500 eurot tulumaksuvaba. Mida see tähendab? See tähendab seda, et see on raha, mille pealt riik ei võta ühtegi protsenti tulumaksu. Peale seda, alates 1200 eurost hakkab tulumaksuvaba määr ühtlaselt langema. Ja seda mitte nii, et iga eurot ei oleks kasulik teenida – sellist järsku astet ei ole. 2100 euro peal jõuab see nulli.

Madis Milling, palun!

Suur tänu, härra esimees! Hea minister! Te olete ise olnud üks kõige tulihingelisemaid astmelise tulumaksu vastu kõnelejaid. Öelge mulle, kui ma eksin, aga mulle tundub, et meil on tulemas selline hiiliv astmeline tulumaks, ilma et seda julgetaks välja öelda. Tundub, et on situatsioon, kus ei öelda "hunt", öeldakse "susi", aga mõte jääb samaks.

Hea kolleeg! Võiks öelda nii, et tähtis on see, et kass hiiri püüab, ükskõik, mis selle kassi nimi on. Kui see teid rahuldab, siis võin teile öelda, et astmeline on see olnud kogu aeg: Jüri Ratase valitsuse ajal, Taavi Rõivase valitsuse ajal ja ka Andrus Ansipi valitsuse ajal, kui me räägime astmetest nende olemuses. Alati, kui on kehtinud tulumaksuvaba miinimum, on olnud mingi aste, millest alates riik tulumaksu ei võta. Kui te peate silmas sisulist debatti, kas praegune süsteem või tulevikus kehtestatav süsteem on astmeline klassikalises mõttes, siis ütlen teile, et klassikalises mõttes kehtib astmeline tulumaks siis, kui kehtivad erinevad protsendimäärad vastavalt sellele, et kui palk kasvab, sissetulek kasvab, tulu kasvab, siis tõusevad ka protsendimäärad. Praegu on meil 20%-line tulumaks ja see jääb ka tulevikus 20% tasemele.

Yoko Alender, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Rahanduskomisjon kiitis heaks ettepaneku eraldada 15 miljonit nende maksumuudatuste rakendamiseks, selleks et seda uut süsteemi hallata, seda uut süsteemi rakendada. Kas see tõesti on seda väärt? Me siin pikalt arutame asja ja kindlasti on tegemist väga keeruka süsteemiga, aga mille peale täpselt maksuametis neid IT-arendusi tehes 15 miljonit kulutatakse? Kas tõesti nii palju on raha vaja, et selles uues astmelises süsteemis maksud saaks kokku korjatud? Ja kas on ka plaanis uusi töökohti luua?

Aitäh teile, see on hea küsimus! Ei, uskuge mind, konkreetse tulumaksusüsteemi loomine ei lähe maksma 15 miljonit! Ja kui vaja, võtke see pärast stenogrammist välja ja kutsuge minister aru andma, kuidas siis nüüd niimoodi juhtus, et minister ütles, et 15 miljonit ei lähe, aga pärast läks ikkagi. Uskuge mind, 15 miljonit tulumaksusüsteemi IT-lahendused maksma ei lähe! Me räägime ikkagi väga erinevatest IT-lahendustest, mis järgmisel aastal riiki ees ootavad. Väga erinevaid IT-lahendusi on vaja täiendavalt rahastada ja uus koalitsioon leidis koalitsioonilepingut sõlmides kokkuleppe, et me seda teeme. Aga uskuge mind ja jätke mu sõnad meelde: tulumaksusüsteemi muudatus ei maksa 15 miljonit!

Jaak Madison, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Ma täpsustan oma küsimust ja muudan selle konkreetsemaks. Alustuseks: klassikaline astmeline tulumaks see võib-olla tõesti ei ole, aga see on umbes samasugune võrdlus, et IRL ei ole klassikaline konservatiivne partei, vaid paberi peal konservatiivne. Tegelikkuses on ta üpriski vasakule liikunud ja tahab ainult raha ühest taskust teise jagada. Kahjuks pole praegu ka ühtegi IRL-i fraktsiooni liiget siin saalis, eks see näitab nende suhtumist arutatavasse küsimusse. Kuid piltlikult: kui palju tulumaksu peab maksma inimene, kes pärast selle reformi läbiviimist teenib 2000 eurot kuus? Mitukümmend senti iga euro kohta peab ta riigile maksma? Konkreetne küsimus. Kindlasti teil on need numbrid olemas, te ju olete siia tulekuks valmistunud. Mitukümmend senti maksab inimene riigile tulumaksu ühe euro kohta, kui ta teenib 2000 eurot kuus?

Minu arvates te olete ebaõiglane, kui  ütlete, et IRL-i liikmete mittekohalolek näitab suhtumist. Ma arvan, et oma igapäevase käitumisega te püüate mingile valijategrupile mingit signaali anda, näidates, millised on teie põhimõtted poliitikas ja kuidas te püüate neid realiseerida. Te alustasite oma küsimust ju sellest, et viitasite ühe erakonna tegevusele. Aga las see jääb, ma ei hakka kommenteerima, mida ma arvan teie poliitikast. Meil on erinevad maailmavaated nii ühes kui teises asjas. Mis puudutab teie küsimust, milliseks kujuneb konkreetselt 2000 eurot teeniva inimese tulumaks, siis ma ütlen, et 2100 eurot on palk, mille puhul tulumaksuvaba miinimum ei kehti.

Yoko Alender, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Täpsustan nii palju, et minu arvates on siiski tegemist väga keerulise süsteemiga. Täna siin seda pikka vestlust kuulates ei ole ma päris täpselt aru saanud, milline saab edaspidi olema see suurenev maksukoormus näiteks õpetajate puhul, kelle palga tõstmise nimel me näeme nii palju vaeva. Ja kui palju ikkagi läheb selle süsteemi haldamine maksma? Te ütlesite, et 15 miljonit see summa ei ole, aga kui suur see siis on?

Aitäh teile! Loomulikult alles hakatakse mitmesuguseid hankeid tegema. Kui teil on täna teada, mis ühe või teise hanke lõplik hind on, siis ma olen väga üllatunud. Praeguseks on paika pandud poliitiline suund ja ma loodan, et parlament kiidab selle heaks. Kui parlament selle heaks kiidab, siis on võimalik hakata hankeid korraldama ja pärast seda selgub lõplik hind. Kuid ma kinnitan teile veel kord: uskuge mind, see ei ole 15 miljonit.

Palun, Jürgen Ligi!

Aitäh! Austatud minister! Te räägite juba viiesajandat korda, kui palju see 500-ne miinimum kellelegi raha juurde annab, justkui valitsus oleks see raha andja. Loomulikult võetakse see raha muudmoodi kusagilt ära. Aga maksusüsteemi puhul tuleb mõelda selle peale, kuidas ta toimib ja kuidas ta mõjub. Palun ärge öelge nüüd seda, kui palju keegi hakkab teie käest teie lahkel loal raha saama, vaid öelge, milline on tulumaksu määr palgavahemikus 1200–1700 eurot!

Aitäh teile! Loomulikult ei arva ei teie ega mina seda, et üks minister, üldse üks inimene annab või võtab kelleltki raha ära. See kindlasti oleks mõni teine riik ja ma usun, et ka teie ei tahaks selles riigis elada. Kogu selle maksupaketi hind, kui me räägime tulumaksuvabast määrast 500 eurot, on 147 miljonit, nagu te teate. Võimalik määr alates palgast 1200–2100 eurot hakkab järjest vähenema ja 2100 euro juures jõuab lõpuks nulli. Te tahate teada, milline on ühe või teise konkreetse palga puhul kätte saadav netosumma. Ei ole probleemi! Vaadake sellest kalkulatsioonist, ei ole mingi probleem see välja arvutada. 2100 euro juures jõuab see lõpuks nullini.

Raivo Põldaru, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kolleeg Madison küsis konkreetselt, et kui inimene teenib 2000 eurot kuus, siis kui palju sellelt läheb tulumaksu maha. Teil on aega vastamiseks küll, võib-olla proovite seda metoodikat kasutada ja arvestada, kui suureks see tulumaks ühe euro pealt kujuneb?

Aitäh! See metoodika on ju reaalselt kirja pandud, kuidas tulumaksuvaba miinimum suuremate palkade puhul väheneb. Kui te loete seletuskirja läbi, siis te näete väga täpselt, kuidas iga lisaeuro puhul tulumaksuvaba miinimum väheneb, jõudes 2100-eurose palga juures nullini.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, härra minister! Te ütlesite, et ei ole mingit probleemi mul endal midagi välja arvutada. Aga teil oli probleem arusaamisega, mida ma küsisin. Ma küsisin, mis on tulumaksu määr tuluvahemikus 1200–1700 eurot. Ma küsisin tulumaksu määra, aga ma võin öelda ka keerulisemalt: milline on marginaalne tulumaksu määr vahemikus 1200–1700 eurot? Ja miks see peab selline olema? Palun öelge see number ja öelge, milline majanduspoliitiline tarkus käsib sellist tulumaksu määra kehtestada? Kas näiteks loodetav majanduskasv?

Aitäh teile! Tegemist on 34%-lise marginaalse määraga. Ja kui te vaatate seda, milliseks kujuneb – nagu teiegi teate, nii tean ka mina seda loomulikult – lõppkokkuvõttes mitte marginaalne, vaid efektiivne maksumäär, mis kindlasti on nii teie kui ka minu jaoks tunduvalt olulisem maksumäär, siis te näete, et inimesed selles koridoris tegelikult võidavad, kuna varem ei ole 500 euro pealt võetud ühtegi protsenti tulumaksu. Teie ka teate seda.

Austatud minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh vastuste eest! Avan läbirääkimised. Deniss Boroditš, palun!

Hea istungi juhataja! Tegelikult võib sellest eelnõust päris pikalt rääkida, aga ma palun viis pluss kolm minutit, sest rohkem formaat ei luba.

Palun lisada kolm minutit!

Selles maksupaketis on mitu teemat, aga mina keskendun neist ühele. See puudutab gaasiaktsiisi, mis hakkab nüüd tõusma ja tõuseb kolm aastat järjest, igal aastal 25%. See on eelnõu § 4 ja punktid 38–40. Miks ma pean vajalikuks sellest rääkida? Mäletate, kui koalitsioonilepe sai sõlmitud, siis ütles valitsus, et ta lõpetab majandusseisaku, milles me oleme, ja keskendub kindlasti sammudele, mis aitavad kaasa majanduskasvule. Kindlasti on suur roll meie majanduses tööstusel. Seepärast jäi mulle natukene arusaamatuks, kuidas on meil võimalik kolm aastat järjest gaasiaktsiisi tõstes ehk ettevõtete kulu suurendades kasvatada oma majandust. Ma arvan vastupidi. Eelnõuga kavandatav maagaasi aktsiisimäära tõstmine kahjustab suurel määral nende tootmisettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, kes tarbivad maagaasi suuremates kogustes. Nagu ma ütlesin, see muudatus suurendab ettevõtete kulubaasi ning seetõttu võivad väheneda ettevõtete investeeringud ja töötajate arv, mis lõpuks tingib selle, et ka riigieelarvesse laekub vähem raha.
Tahaks veel juhtida tähelepanu sellele, et paljud ettevõtted on teinud suuri investeeringuid, et kasutada maagaasi kui kõige keskkonnasõbralikumat fossiilset kütust oma tootmisprotsessis. Siis, kui nad investeeringuid tegid, ei saanud nad ju kuidagi ette näha, et maagaasi aktsiisi tõstetakse järgmise kolme aasta jooksul 25% aastas. Selline muudatus mõjutab negatiivselt ka keskkonda, sest aktsiisimäära tõstmisest tulenev maagaasi hinna tõus võib suurendada teiste, keskkonnale kahjulikumate kütuste kasutamist tööstusettevõtetes.
Miks ma sellest räägin? Võib-olla tundub, nagu ministri vastustest välja tuli, et ma olen opositsioonierakonnast ja tahan istungit venitada. Aga tegelikult päris nii ei ole. See ei ole ainult kiuslik arvamus Reformierakonna fraktsiooni esindajalt, kes tahab igal juhul istungit venitada. Meie eesmärk on juhtida tähelepanu lollustele. Me ei ole üksi, sest rahanduskomisjon kutsus eelnõu arutelule, kus otsustati muu hulgas maagaasi aktsiisi tõus, ka Eesti Gaasiliidu, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu, kõige suurema energiatarbija AS Estonian Cell ning Eesti Toiduainetööstuse Liidu esindajad. Ma tsiteerin igaks juhuks nende seisukohti, siis te saate aru, et see ei ole pelgalt minu või minu erakonna arvamus, vaid on tegelikult asjaomaste ekspertide üldine arvamus.
Näiteks on Eesti Gaasiliit seisukohal: "Plaanitava maksutõusu mõju on väga laiaulatuslik ja ebaproportsionaalne ning ühte kütteliiki diskrimineeriv." Ta kirjutab veel, et muudatustega saavutatakse olukord, kus maagaasist palju saastavamad ja energeetiliselt vähem väärtuslikud kütused on maksustatud kordades madalamalt.
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit leidis, et energiakulude suurendamise tõttu kaotavad ettevõtted investeeringuid nii tootmise arendamisse kui ka tootmisvõimsuse tõstmisesse ja maksukoormuse tõttu on töötleva tööstuse, sh energiamahuka tööstuse konkurentsivõime naaberriikidega võrreldes madal.
Estonian Celli omanikud tegid 2006. aastal Eestisse ühe suurema investeeringu, umbes 153 miljonit eurot, ja nende käive aastas on 70–80 miljoni euro ringis. Me tahaksime, et niisuguseid ettevõtteid oleks Eestis rohkem, et investeeringud tuleksid ja et meie tööstus areneks. Estonian Cell arvab, et ainuüksi tema lisapanus järgmisel aastal ja igal järgneval aastal, samuti aktsiisitõusu tõttu on 500 000 eurot. Järelikult selle ettevõtte kulubaas kasvab. Mis te arvate, kas sellised sammud soodustavad tööstusettevõtete tekkimist või uute investeeringute tulekut samas suurusjärgus nagu Estonian Cell?
Ma toon ära ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu arvamuse, kes ütles, et kogu maksutõusude mõju lõpptarbijale on selline, et sisuliselt ähvardab selle eelnõuga toiduainete hinna tõus. Ka selle üle peab mõtlema. Kui rahandusminister ütles Facebookis, et uus koalitsioon võrdub uue poliitikaga ning uus koalitsioon on võimeline tunnistama vigu – ja nagu me nägime, automaksu puudutav osa juba võeti sellest eelnõust välja –, siis ma tõesti siiralt loodan, et uus poliitika hõlmab ka teiste vigade tunnistamist ja gaasiaktsiis lendab siit eelnõust välja. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik niisuguste sammudega majandust arendada.
Veel üks asi, mis mulle meelde tuli. Kui koalitsioonileping sõlmiti, siis sai valitsuse märksõnaks "kaasav koalitsioon". Nagu ma nimetasin, komisjoni arutellu olid kaasatud need eksperdid, kelle argumente ma teile tsiteerisin. Mis te arvate, kas nende arvamusi ja argumente võeti kuulda? Vastus: ei. Järelikult mingist uuest poliitikast ja kaasamisest me vähemalt praegusel juhul rääkida ei saa.

Kalle Laanet, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui eelkõneleja Deniss rääkis eelkõige eelnõu sisust, siis mina peatuksin oma kõnes rohkem reeglitel, mis meie seadusloomet ümbritsevad. Pikaaegse õiguskomisjoni liikmena ja nüüd, viimased natuke rohkem kui poolteist aastat põhiseaduskomisjoni esimehena on mul küll ääretult kurb meel tõdeda, et me nihutame järjest rohkem neid piire, milles me peaksime olema rahvale eeskujuks, ja selle asemel, et seadusi täita, leiame põhjendusi, miks neid mitte järgida. Praegused suuremad parlamendierakonnad on üksmeelselt vastu võtnud "Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018", mille järgi õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud. Ometi on viimasel ajal olnud Riigikogu täiskogu saalis selline olukord, kus mainitud kahte printsiipi üldsegi ei täideta. Kui maksukorralduse seaduse kohaselt peavad maksumuudatused olema vastu võetud kuus kuud varem, siis praegu rikutakse üheselt seadust. Eesmärk on ju seatud ikkagi selleks, et oleks piisav aeg kohaneda neil, kellele muudatus rakendub. Seda on rõhutanud nii ettevõtjate esindusorganisatsioonid kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit kui ka õiguskantsler ning loomulikult ka eelmine president.
Kohati jääb küll selline mulje, et rahandusminister Sven Sester teeb maksumuudatusi nii, nagu oleks elevant portselanipoes, killud taga. Eelnõuga kiirustamine viib olukorrani, kus õigusloome kvaliteet kannatab ega ole piisavalt hinnatud muudatustega kaasnevaid mõjusid. Selle ilmekas näide on ju automaksu kehtestamisest loobumine. Samuti on palju ebaselgust ühisdeklaratsiooni kaotamise juures.
Riigikogu juhatus on kinnitanud seadusloome hea praktika juhised, nende põhjal peab seaduseelnõu menetlemiseks, sh aruteluks juhtivkomisjonis, dokumentide ettevalmistamiseks ning aruteluks täiskogus jääma mõistlik aeg. Selle aja jooksul on Riigikogu liikmetel võimalik kujundada oma seisukohti eelnõu ja muudatusettepanekute suhtes ning huvirühmadel esitada oma arvamus. Sama juhise kohaselt otsustab juhtivkomisjon eelnõu Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda teiseks lugemiseks panemise pärast kõigi muudatusettepanekute läbivaatamist ja nende suhtes otsuste tegemist. Viimastel nädalatel on korduvalt juhtunud sedapidi, et eelnõu on juba ammu teiseks lugemiseks saali saadetud, kuid muudatusettepanekuid pole veel arutatud. Väga halb praktika, järjekordne väga halb praktika.
Kobareelnõu menetlemisega on ju Riigikogu liikmetelt võetud mõistlik aeg maksumuudatustega tutvumiseks ning seisukoha kujundamiseks. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi on Riigikogu liikmel võimalus tutvustada oma muudatusettepanekuid komisjoni istungil. Selle eelnõu puhul seda järjekordselt ei võimaldatud. Ma küsisin selle kohta ka komisjoni esimehelt. Tema ütles, et jah, pärast katkestamist ei soovinud muudatusettepaneku esitaja enam oma ettepanekut tutvustada. Mina arvan pigem, et Jüri Jaanson ei saanud lihtsalt aru, et tal selline võimalus on. Niisamuti ei ole esitatud muudatused läbinud tavapärast kooskõlastusringi Vabariigi Valitsuses ning neid pole tutvustatud ka asjassepuutuvatele ettevõtlusorganisatsioonidele.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit juurde!

Eelnõusse on tehtud põhimõttelist laadi muudatused, mis ei ole otseselt seotud algse eesmärgiga. Sellise praktika vastuolule õigusriigi põhimõtetega on varem tähelepanu juhtinud Vabariigi President. Tema hinnangul ei ole põhiseaduse mõttega kooskõlas praktika, et vahetult enne lõpphääletust lisatakse eelnõusse põhimõttelist laadi muudatusettepanekuid. Rääkimata sellest, et näiteks eelmise eelnõu, 299 puhul ühe nädala jooksul kahe lugemise tegemine ei ole jälle tavapärane praktika, me oleme ka seda rikkunud. Niisugune rapsiv õigusloome maksutõusu kobareelnõu menetlemisel halvendab seaduste kvaliteeti. Põhiseaduskomisjoni esimehena viimased poolteist aastat olen lähtunud põhimõttest, et meie komisjon on just see komisjon, mis peab olema seadusloome poolest teistele eeskujuks tavade, eeskirjade ja seaduste täitmisel. Minu tunnetuse järgi eeldab Riigikogu esimees praegu koalitsioonilt kahjuks vaid valikulist normide täitmist. Kas uus avatud valitsemine seda tähendabki, et eesmärk pühendab abinõu, mitte kehtivad tavad, reeglid ja seadused? Aitäh!

Urmas Kruuse, palun!

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Tänane puldisolek on minu jaoks suhteliselt harjumatu. Harjumatu selle tõttu, et Riigikogu liikmena olen ma saanud tegutseda üsna vähe, vaatamata sellele, et rahvas on mulle mitu korda mandaadi andnud. Aga see, millega ma nüüd esimest korda kokku puutun, on päris huvitav kogemus. Ma näen siin saalis nii mõndagi, kes on omavalitsuse kogemusega, ja mõtlen selle peale, et kui ma oleksin linnapeana toonud sellised eelarved ja sellised seletused volikokku, siis ei oleks mul kohaliku omavalitsuse volikogus pikka pidu olnud. Täna peame aga kurbusega tõdema, et riigi tasemel on meil kõik võimalik. Kui vaadata uue valitsuse töölerakendumist, siis mulle jäi esialgu selline mulje, et tegemist on justkui jõulukalendriga – igal hommikul, kui sa akna lahti teed, võib sind miski üllatada. Kõige jõulisemalt alustas sellega võib-olla endine maaeluminister Repinski, aga tundub, et üllatused jätkuvad ka siin saalis ja komisjonides.
Mulle on täiesti arusaamatu ja ennekuulmatu üks asi. Kobareelnõu võib ja saab kritiseerida ning peabki kritiseerima. Praegu üritatakse esile tuua neid hetki, kus sõna otseses mõttes majanduskriisis olles on tehtud erakorraliselt kiired otsused, mis tegelikult võrreldes teiste Euroopa riikidega on andnud meile päris suure eelise. Aga ma ei saa absoluutselt aru sellest, mis puudutab eelnõude päevakorda või siia istungisaali arvamist enne seda, kui arutelud on lõpule viidud ja ettepanekud on Riigikogu liikmeteni jõudnud. See meenutab mulle pigem Selveri kassajärjekorda, kus klient jookseb iga viie minuti tagant tühja korviga järjekorda oma kohale ja ütleb, et ma kohe tulen ja panen ka kaubad siia sisse. Sellise korraga ei saa kohe kindlasti rahul olla ja see küll ühtegi parlamenti tegelikult kaunistada ega õnnelikuks teha ei saa.
Mis puudutab maksupaketti tervikuna, siis ma olen tähele pannud kauplustes teatud käitumistava. Kui seal müüakse meeste ülikondi, siis sellel hetkel, kui allahindlust veel ei ole, on ülikonnad müügil ühe hinnaga, ühe sildiga, aga siis, kui allahindlus tekib, pannakse esimesele sildile peale teine summa. Pärast ülikonna ja pükste hinda kokku liites selgub siiski, et võitu väga ei olegi. Kogu see pakett meenutab sellist väljapanekut, mille peale esmapilgul tekib tunne, et kõik on võitjad. Seda tüüpi lammutamine peaks minu arvates olema Eesti Vabariigis ja parlamendis takistatud. Sõltumata koalitsioonist või selle vahetumisest, niimoodi ei peaks olema võimalik eelarvet menetleda. Mina seda küll ei toeta.
Kui kõike kokku võtta, siis võiks öelda, et uus koalitsioon on seadnud ennast seadustest kõrgemale. Me oleme ju kuulnud, mismoodi Keskerakond ja selle endine esimees on ennast õigusest kõrgemale asetanud. Nüüd on vist ka selle viljad avalikkuse ette jõudnud. Eks õigusemõistjad teevad siin oma õiglast tööd.
Kui meenutan head kolleegi Helmen Kütti, siis ma mäletan, et Sotsiaalministeeriumis me võitlesime temaga koos päris palju selle eest, et inimesed saaksid oma õiglast tööpanust elus rakendada. Me tahtsime ja soovisime, et inimesele antaks võimalus, vaatamata tema võimetele, saada kas või väikest sissetulekut. Praegusel juhul see madalapalgaliste maksutagastus, mis sotsiaalses mõttes, pikaajalise eesmärgina võib olla küll adekvaatne ja õiglane, ei anna võimalust, et madalapalgalised lõksust välja tuleksid. Mind teeb eriti kurvaks see, et need inimesed, kes on otsustanud töötada kahel või kolmel väikesepalgalisel töökohal, on nüüd kõige suuremad kaotajad. Rääkimata perekonnast.
Palun aega juurde!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Kõige rohkem kurvastab mind see, et kui perekond on kokku leppinud, et laste kasvatamise huvides käib üks pereliige tööl ja töötab päris kõvasti selle nimel, et peret ülal pidada, siis maksuvabastus ei lähe enam abikaasa tuluarvestusse. See on minu jaoks täielikult väärtuspõhine konflikt ühel väga lihtsal põhjusel: ühiskonnas – eriti tingimustes, kus me räägime naiste võimalusest tööjõuturul osaleda – me alavääristame seda tööd, mida perekond, kas naine või mees, teeb oma kodus. Selline olukord riivab minu õiglustunnet kõige rohkem. Mina loodan, et see kosmeetiline maksuparandus või deklaratsiooni parandus, mida uus koalitsioon reklaamib, läheb tegelikult veel edasi. Kui me seda täpsemalt vaatame, siis näeme, et teatud heategevust või annetust ei ole uue koalitsiooni arvates üldse positiivselt käsitletud. Selle asemel, et inimeste käest raha ära võtta, võiksime anda neile rohkem võimalust ise otsustada, kuhu oma raha suunata, kaasa arvatud heategevusse.
Kuigi uus koalitsioon on väga palju rääkinud sellest, kuidas nad investeerivad järgmisse majanduskasvu, siis Eesti Panga hinnangul peaks valitsus hoiduma selliste deklaratiivsete lausete väljaütlemisest. Majanduskasvuga tegelevad siiski ettevõtjad. Ma ei ole väga õnnelik selle üle, kui ettevõtjatele saadetakse selline signaal: nad ei peakski pingutama, et teha väikesepalgalisi töökohti rohkem väärtuslikuks ja sellega töötajatele tasu juurde maksta.
Automaksust on siin hästi palju räägitud. Ma jäin mõtlema, millest see tuleb, et valitsuskoalitsioon sellise asja välja mõtles, vaatamata sellele, et see on justkui näiliselt edasi lükatud. Aga siis ma sain väga hästi aru, et kui vaadata ministrite endi autoparki ja ka Riigikogu autoparki, siis neid ennast väga palju ei puuduta, et 3000 eurot maksva auto vahetuse puhul peab seesama inimene, kes selles nišis autosid ostab, maksma kümme või rohkem protsenti igakordsel vahetusel. Paari omanikuvahetuse kaudu on omaniku kulu autoostule peaaegu samaväärne. Seetõttu ma tunnen eelarvemuudatuste puhul kõige rohkem puudust sellest, et ei ole majanduslik-struktuurseid muutusi esile kutsuvaid meetmeid. On mindud kõige lihtsama ja mugavama vastupanu teed. Tegelikult ütlevad ka eksperdid ja psühholoogid: selleks, et inimene ennast kõige paremini tunneks, tuleb talle raha kätte anda. Aga see, et inimene, kellele raha antakse, tunneb ennast hästi, on väga lühinägelik. Kindel on see, et kui me täna anname inimesele kala, siis umbes nädala aja jooksul on tal see kala kindlasti ära söödud, aga õnge tal ikka ei ole. Aitäh!

Järgmine läbirääkija on Kalle Palling. Palun!

Väga austatud juhataja! Austatud Helmen, Kersti, Toomas, Igor, Keit, Urmas, Andres, Taavi ja juhatajad ning kõik tublid abilised! Nii palju meid siis selle ülimalt olulise seaduseelnõu menetlemisel siin Riigikogus mitte just väga hilistel õhtutundidel ongi. Kui rahandusminister rääkis enne pikalt sellest, et see maksukobar on suure või isegi suurema mõjuga kui eelmise valitsuse tegevused, siis tuleb temaga nõustuda – need tegevused on pikas plaanis suurema mõjuga, paraku negatiivse mõjuga. Eks anna sellest märku ka juba esimesed järeleandmised opositsiooni survele – automaksust loobumine ning jutud sellest, et gaasiaktsiis ja selle tõus, mis oli kavandatud, on plaanis kas edasi lükata või uuesti üle vaadata.
Sooviksin aga rääkida hoopiski jagamismajandusest, ühest oma lemmikteemast. Kui automaks teenib paljude koalitsioonipoliitikute sõnul keskkonnaeesmärke, siis minu hinnangul oleks just jagamismajandus, auto kui ressursi efektiivsem kasutamine palju mõistlikum alternatiiv. Selle valdkonna reguleerimise seaduse eelnõu koostasid 26 Riigikogu liiget juba sel kevadel. Kahjuks peame tõdema, et meie innovatiivsele ettepanekule ei ole olnud siin Riigikogu saalis just liiga palju toetust, sellepärast ei ole me saanud seda ka kiiremas, mõistlikus tempos menetleda. Ma arvan, tulevikku silmas pidades, et innovatsioon jookseb lihtsalt seadusloomel eest ära, kui me kõiki asju nii pikalt analüüsime.
Kui tulla täna arutatava maksukobara juurde tagasi, siis ehk on asju liialt vähe analüüsitud, sest juba peab neid tagasi võtma. Kuid keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on see saal siin pakkunud ühe väga mõistliku alternatiivi, mis puudutab transpordisektorit, ja see on sõidujagamine. Soovitan valitsusel tõesti kaaluda automaksu asemel hoopis sõidujagamise veelgi ulatuslikumat propageerimist, näiteks ka riigisektoris. Milleks riigi autopark, milleks maksta riigiautodelt automaksu, kui oleks võimalik hoopis laiemalt kasutada digitaalsete platvormide vahendatavat sõidujagamist? See oleks kulutõhusam riigile ja annaks ühtlasi lisateenimisvõimaluse väga paljudele inimestele terves Eestis.
Kui arvudest rääkida, siis sellel kevadel tegi Tallinna Ülikool ühe uurimuse. Küsitletud inimestest üle 90% vastas, et nemad oleksid valmis sõidujagamisteenust kasutama. Peaaegu pooled ütlesid, et nad võiksid kaaluda oma pere teisest autost loobumist. Kolmandik oleks aga valmis ise seda teenust pakkuma. Nii et kujutage ette, milline hea tulemus või, ütleme, keskkonna mõttes efektiivsus saabuks sellest, kui pooled peredest loobuksid oma pere teisest autost, sellepärast et sõidujagamine on tunduvalt taskukohasem.
Kas ma saaksin paluda lisaaega?

Palun, kolm minutit juurde!

Ma väga tänan! Teise teemana tahaks puudutada majutusasutuste käibemaksu erisuse tagasipööramist. Sellele on tähelepanu juhtinud isegi majutusettevõtjad ise. Kuna maksumuudatusest teatati nii hilja, siis oli väga paljudel majutusettevõtjatel eelmise valitsuse kavandatud käibemaksutõus juba oma hinnapoliitikasse sisse arvutatud ja seda tagasi pöörata ei ole enam võimalik. Ma isegi ei tea, kuidas seda riigi vaates käsitleda – kas siis mingisuguse kompensatsioonina, valurahana või kingitusena. Eks seda näitab aeg. Aga jällegi, kohtusime juba suvel majutusettevõtete katusorganisatsioonidega, et leida lahendus, kuidas reguleerida Eestis sellised platvormid nagu Airbnb ja Booking.com, mille vahendusel eraisikud saavad oma tühjalt seisva korteri efektiivselt välja üürida. Muide, need pakkujad maksavad Eestis 20% käibemaksu oma vahendusteenuselt. Kõik, kes üürivad oma korterit välja, peavad maksma selle pealt ka tulumaksu ja seegi on 20%. Nii et majutusasutused on ka tulevikus palju paremas olukorras. Ka selle koha pealt sooviks uuele valitsusele pigem avatud meelt ja soovitaks vaadata, kuidas tulevik kiiremini siia seadusruumi kohale tuua.
Kolmandana soovin rääkida energiamahukate tootmiste erisusest, mille üle on arutelud käinud tegelikult juba aastaid. Lahendusi on pakutud, aga ei ole otsuseid, sest üks eelmise ja ka praeguse valitsuse koalitsioonipartner, sotsiaaldemokraadid, on öelnud, et selle erisuse kompenseerimiseks peab leidma raha riigieelarvest, aga kust laekub raha riigieelarvesse, seda ei ole nemad osanud öelda. Nii et jällegi, kuna juba nii mitu aastat on sellel teemal räägitud ja vahepeal, uue koalitsioonileppe teatavakstegemise aegu, on hirmutatud pea 20% gaasiaktsiisi tõusuga aastas, siis on ilmselt väga paljud investorid Eesti suhtes juba lootust kaotamas. Selline heitlik meel valitsuses, kus üks käsi ei tea, mida teine teeb, peletab investorid eemale. Liiga pikad analüüsid selle üle, kuidas me võiksime ja kuidas me peaksime investeeringuid siia meelitama, ilmselt tulevikule kaasa ei aita. Toredad plaanid, loosungid siit kõnepuldist võivad kõlada küll atraktiivselt, kuid tegudeks neist ilmselt ei piisa. Aitäh!

Taavi Rõivas, palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tuleb tunnistada, et täna on meie ees üks erakordselt ebaõnnestunud eelnõu. Ma püüan inimlikult mõista ametisse astunud valitsuse soovi teha jõulisi muudatusi. Ometi, välja on tulnud siiski üsna suur hulk kaootilisi sihituid samme, mis kokku võttes pööravad pea peale palju sellest, mis on Eesti maksusüsteemis väga head. Ma tuletan kuulajatele meelde, et kolmel aastal järjest on OECD väga hinnatud rahvusvahelises võrdluses ära toodud, et Eesti maksusüsteem on kogu maailmas kõige konkurentsivõimelisem. Sellisele maksusüsteemile kirvega kallale minnes – ja praegusel juhul me näeme selle elulist tõestust – võib teha väga palju halba nii Eesti ettevõtete tulevikuväljavaadetele kui ka Eesti inimeste sissetulekutele ja kindlustundele.
Ma räägin kõigepealt eelnõu sisust. Esimest korda Eesti ajaloos peale iseseisvuse taastamist tõstetakse tööjõumaksu. 1994. aastal kehtestati Eestis ühetaoline tulumaks. Sealt edasi, kuni aastani 2003 oli tulumaksu ja sotsiaalmaksu määr paigas ning 2004. aastast peaaegu igal aastal on tööjõumakse langetatud. Nii pidi see eelmise valitsuse plaanide järgi jätkuma ka aastal 2017 ja 2018. Kehtiv seadus ütleb, et sotsiaalmaks langeb 33%-lt 32%-le. Ma olen nõus selle kriitikaga, et üks protsent ei ole teab mis palju, sest loomulikult võiks see langeda veelgi enam, aga see on põhimõtteline küsimus, kas tööjõumaksud on Eestis langustrendis või tõusutrendis. Seda langustrendi, mis on seni olnud, alates 2004. aastast, selle konkreetse eelnõuga 302 murtakse, ja see on väga halb.
Teiseks, de facto saab Eesti tulumaksusüsteem selle eelnõuga astmed. Eesti Keskerakond on soovinud juba alates 90-ndatest, et on selge ja arusaadav maksuaste kõrgema palga teenijatele. Sama kaua, kui Keskerakond on seda toetanud, on Reformierakond sellele vastu seisnud, tihti koos Isamaaga või Res Publicaga või ka IRL-iga. Nüüd aga – kas pole mitte kaunilt paradoksaalne? – on just IRL-i kuuluv minister mitmesugustel põhjustel sunnitud õigustama seda, et Eesti ühetaolisest maksusüsteemist ei jää mitte midagi järele ja me loome astmed. Rahandusminister, kes võiks olla maksudega hästi kursis, ei suuda vastata isegi kolleeg Pentus-Rosimannuse küsimusele, kui suur on tulumaksuvaba miinimum konkreetse palganumbri juures, ja jääb vastuse võlgu.
Kui me vaatame väiksemaid muudatusi, mis valitsusel plaanis on ja millest igaüks eraldi võttes, võib ju öelda, ei pööra maailma pea peale, siis julgeksin väita, et tervikuna sellised maksutõusud karistavad sisuliselt igaühte Eesti ühiskonnas. Mõned näited. Esiteks, gaasiaktsiisi järsk tõus karistab suuresti kõiki neid tuhandeid inimesi, kellel on kodus gaasiküte. Teiseks, pangamaks karistab eranditult kõiki neid, kes on pankade kliendid. Eriti valusalt puudutab see kodulaenukliente, sest võib olla päris kindel, et seda ei maksa pangad mitte oma kasumist, vaid just nimelt kodulaenu võtjad kui kõige suuremad pangateenuse tarbijad maksavad selle kinni.
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit juurde!

Aitäh! Automaks, millest kolleegid on siin juba pikalt rääkinud. See karistab sisuliselt igaühte, kes on autoomanik või soovib auto omandada. Ma olen väga nõus nendega, kes on juba varem öelnud, et selline registritasu, ükskõik kas see on kilovatipõhine või CO₂ emissiooni põhine, ei ole mitte mingisuguses korrelatsioonis tegeliku süsinikdioksiidi emissiooniga. Süsinikdioksiidi emissioon sõltub laias laastus kahest asjast: sellest, kui palju autoga sõidetakse, ja sellest, milline on automootor. Kõige parem süsinikdioksiidivastane maks on tegelikult kütuseaktsiis. Aga oh imet, seda maksu soovitakse pigem mitte tõsta, samas küsitakse see kuhjaga, kordades suurema summana tagasi automaksu näol.
Edasi, magusamaks. See ei ole sugugi mitte limonaadimaks, nagu püütakse muljet jätta. See hoopis karistab mitte ainult Eesti toiduainetööstust ja selle konkurentsipositsiooni, vaid ka kõiki peresid, kes joovad näiteks mahla. Ka mahlas on suhkur ja ka see läheb tulevikus maksu alla. Nii et kui nüüd kõik muudatused kokku liita, siis ei pea olema just eriti tugev matemaatik, et mõista: tegemist on muudatustega, mis on väga paljudele Eesti peredele kahjulikud.
Nüüd vormist. Ma räägin väga harva oluliste seaduseelnõude puhul tehnilisest küljest, aga praegusel juhul ei saa sellest kuidagi üle ega ümber. Ma tuletan meelde, et eelmise Vabariigi Valitsuse ajal võeti siin parlamendis vastu seadus, mis ütleb, et maksumuudatused tuleb jõustada vähemalt kuus kuud enne, kui need hakkavad kehtima. Juhin teie tähelepanu sellele, head ametikaaslased, et see on kehtiv seadus. Täna menetletava seaduse vastuvõtmisega Riigikogu rikuks kehtivat seadust. Ja mitte ainult. See mõjutaks negatiivselt Eesti ettevõtete investeerimiskindlust ning kõikide inimeste ja perede kindlustunnet tuleviku ees. Kui luua selline pretsedent, et paarinädalase etteteatamisega võib maksusüsteemi sisuliselt pea peale pöörata, siis näidake mulle seda ettevõtet, kes julgeb teha Eestis tulevikuplaane 10 või 20 aasta peale! See on pikas vaates ohtlik ja pärsib kindlasti meie tulevast majanduskasvu.
Ainus võimalus see eelnõu korda saada on see tagasi võtta. Ja ma ütlen ausalt, et kui see on valitsusliidu arusaam seisakust päästvast mootorist, siis, andke andeks, sellist mootorit Eesti küll ei vaja. Aitäh!

Palun, Terje Trei!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma seisan täna siin, sest teisiti ei saa. Üldiselt ma olen tegudeinimene ja palju lobiseda ei ole ma kunagi armastanud, ka siin saalis mitte. Olen oma küsimustele saanud vastused koridorides ja teatud asjad ka kiiresti lahendatud. Praegu on aga olukord ilmselgelt muutunud. Ehk seetõttu, et ma olen nüüd opositsioonis ja vanad kaaslased ei taha enam nii hästi vastuseid anda. Küsisin neid ka siin saalis, aga ei saanud ikkagi. Seetõttu pean ma püüdma siin oma muret jagada. Ehk jõuab see kõik natukene kaugemale ega ole mitte ainult minu mõtetes ja küsimustes ning ehk oskan ma siis vastata oma küsijatele.
See kobar ongi võib-olla toodud meie ette selleks, et meil jääks pisiasjad märkamata. Tegelikult aga puudutab see eelnõu kõige valusamalt, ma ütleks, ikkagi neidsamu madalapalgalisi, kelle eest justkui seista tahetakse. Lahterdatakse keskmisi inimesi, võetakse ühest taskust ja pannakse teise tasku. Piltlikult öeldes on see nagu väike mustkunst – pane käed ette ja silmad kinni, ma panen sulle midagi pihku, aga samal ajal sa ei märkagi, kui see sinu taskust ära võetakse.
Ma ei saanud siin enne selgitust, miks saavad kaks võrdse sissetulekuga peret tulevikus erineva kohtlemise osaliseks. Miks üks pere, kelle sissetulek palgatööst on veidi üle 2000 euro, sest kaks pereliiget käib tööl, saab maksuvabastust 1000 eurot? Teine pere sama sissetulekuga aga mitte, kuna seal on üks pühendanud ennast perele, teine aga panustab selle võrra rohkem.
Meie probleem on elanikkonna vananemine. Me murrame pead, kuidas julgustada noori peret looma, sünnitama, lapsi kasvatama. Samas saadab valitsus noodi, et perele pühendunud kodune vanem on riigi silmis null. Ja ühisdeklaratsiooniga nad maksuvabastust ei saa, sellepärast et teine vanem on liiga püüdlik ja saab riigi arvates liiga palju töötasu. Siinkohal meenub ammune aeg, kui öeldi, et igaühelt tema võimete järgi ja igaühele tema vajaduste järgi. Aga mina arvan, et meil on nüüd teine riik. Meil on vaba riik. Sõna "vaba" ei käi ainult riigi kohta, vaid see peab laienema ka perele ja üksikisikule, samuti igaühe õigusele ja vabadusele otsustada, kuidas oma peres toimetada ning ühiselt tulu teenida ja seda deklareerida.
Kuidas on muude lubaduste andmise-võtmisega? Madalapalgaliste maksutagastus saab lõpu. Olgu muld talle kerge! Ei, see ei olnud minu lemmik, aga seda tuli teha, sest olime koalitsioonis IRL-iga. Nüüd nad ise likvideerivad selle, kuid räägivad kõva häälega: hea rahvas, lubasime, andsime. Nüüd lubatakse uusi asju. Aga anti ainult aasta seda, mida lubati pikaajaliselt. Nüüd võetakse see juba ära ja lubatakse 2018. aastaks midagi uut. Unustatakse aga ära, et vahepeal, 2017. aastal ei saa rahvas mitte midagi. Madalapalgaline ei saa 2017. aasta eest maksutagastust ja ta ei saa ka maksuvabastust. Tegelikult võetakse 2018 otse tasku tulev raha ära inimeste taskust ja siis antakse ta edasi, pannakse 10 eurot juurde.
Ausaks tuleb jääda! Tuleb otse öelda: selleks, et me saaksime teile anda, me enne või pärast võtame. Aus tuleb olla ka tulumaksu puhul. Võib ju kõik ausalt välja öelda, mis seal ikka pattu salata. Kui väidetakse, et enne meil oli astmeline, siis lepime sellega – no oli enne astmeline, mis siis ikka. Aga ütleme siis ilusti välja, et nüüd on meil 500-astmeline.
Tegelikult on päris tore. Tulevikus saab seltskonnamängu mängida. Perekond koguneb ...
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit juurde!

... suguvõsa koguneb ja siis läheb mänguks – mitu astet meil on, millisele astmele me keegi astume, kui palju on siia ruumi kogunenud eri astmeid. Tegelikult saab sellega terve seltskondliku õhtu ära sisustada. Kiirustades laeva pööramine ei ole mitte ainult rumal tegu, see on ka päris ohtlik. Aga sellest juba rääkisid eelkõnelejad ja ma arvan, et ka järelkõnelejad selgitavad, mida see riigile tähendab.
Toon siiski veel ühe näite mõttetust sebimisest, ühest taskust võtmisest ja teise panekust. Nimelt, tulevane sotsiaalmaksu tõus või pehmelt öeldes ärajäämine. Kohalikelt omavalitsustelt võetakse ära kolm miljonit. See on raha, mille üle nad oleksid saanud ise otsustada. Võib-olla jääb see ähmaseks, sellepärast ma toon ühe väikese valla näite. Mulle öeldi, et järgmisel aastal oleks neil 5000 eurot, mille üle nad saaksid ise otsustada. Tundub väike raha, aga selle valla kaasav eelarve oli ka sellel aastal 5000 eurot, järgmisel aastal oleks võinud see olla 10 000. Aga ei, seda võimalust neile ei anta. Selle asemel lubatakse neile küll raha juurde, aga lihtne arvutus näitab, et kuigi nad saavad natuke juurde, on kogu selle raha kohta, mis neile antakse, juba öeldud, kuhu nad selle panema peavad. Samas, võib-olla igas omavalitsuses ei olegi enam vaja näiteks lasteaednike palka tõsta, mõni on sellega juba niisama hakkama saanud. Järelikult ei ole kindel, et sellele vallale nii palju raha tuleb. Oma otsustusõigus võetakse ära ja ma ei tea, mida veel tehakse. Tegelikult on nii palju küsimusi, millele ei ole vastuseid. Seetõttu ei saa ma mitte kuidagi selle kobara poolt hääletada ega selle kõigega nõus olla. Aitäh!

Palun, Hanno Pevkur!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid, kes te olete siin saalis või kuulate kogu seda juttu kuskil helesinise ekraani taga! Ma alustan vormist. Kolleeg Rõivas küll juba natuke rääkis vormist, aga ma arvan, et see vajab veel täpsustamist. Ma tulen siiski tagasi ka selle juurde, mida ma rahandusministrilt küsisin selle eelnõuga seoses, elik kas ta saab tegelikult ka aru, kuidas see kõik on toimunud, ja kas ta toetab seda viisi, kuidas on asju aetud. Nagu me kuulsime, siis vastust ei tulnud, tegemist oli demagoogia meistriklassiga. Olgu. Aga me oleme siin saalis kokku leppinud mingid põhimõtted, kuidas me eelnõudega käitume. Riigikogu juhatus on pannud need põhimõtted isegi kirja seaduseelnõude menetlemise hea praktika juhisesse – üllatus, üllatus! – juba rohkem kui neli aastat tagasi, neli ja pool aastat tagasi.
Kui me võtame ette eelnõu algse teksti, siis on seal ju sätestatud, et tööandja saaks maksuvabalt hüvitada kindlaksmääratud kulud töötaja tervise edendamiseks, mille tulemusel peaks vähenema töötajate haiguspäevade arv. See oli algne eesmärk. Nüüd on sinna juurde keevitatud gaasiaktsiisiga seonduv ja kõik see, mida me oleme püüdnud mitut moodi nimetada, näiteks maksureform. Aga fakt on see, et nii kiire maksusüsteemi muutmine tähendab ettevõtjatele väga-väga suurt koormust.
Kui arvestada aega, mis Riigikogu liikmetel on olnud selle eelnõuga tutvumiseks, siis mina pean küll tunnistama, et kuigi lugesin päris palju, ei õnnestunud mul kõikidesse nüanssidesse süveneda, sellepärast et aega oli üpris vähe. Pealegi, Riigikogu rahanduskomisjon lisas sinna kogu aeg midagi uut. Pidevalt muutusid ka sõnumid – üks päev oli automaks, siis enam ei olnud automaksu, siis olid ühisdeklaratsioonid, nüüd enam ei ole ühisdeklaratsioone. Väga raske on kõigest aru saada.
Mina juristina ei pea aga grammi eestki õigeks, kuidas on seda eelnõu menetletud. Kui te küsite, kas Vabariigi Valitsus võib teha lollusi, siis ütlen, et jah, võib küll. Kas Vabariigi Valitsus võib rikkuda Riigikogus ette antud seadust? Ei või. See ongi võimude lahususe üks olulisi põhimõtteid. Võimud on lahutatud. Kui parlament on ette öelnud maksukorralduse seaduses, millised on käitumisnormid, siis tuleb nendest kinni pidada. Selle eelnõu puhul ei ole normidest kinni peetud. Ja nagu ma ütlesin, ei ole kinni peetud ka seaduseelnõu menetlemise normidest, mille Riigikogu juhatus on ette andnud. Kui te küsite, kas valitsus võib teha ettepaneku seaduse muutmiseks, siis loomulikult võib. Kas seadusmuudatus võib sisaldada endas ka väga suurel määral põhimõttelisi muudatusi? Loomulikult võib. Aga menetlemiseks on omad reeglid.
Vabandust! Ma küsin kolm minutit lisaaega.

Palun, kolm minutit juurde!

Me oleme kokku leppinud hea õigusloome normitehnika eeskirja ja selle üle peab järelevalvet Justiitsministeerium. Õiguskomisjoni eilsel istungil – küll ühte teist teemat arutades – ma nägin Justiitsministeeriumi ametnike silmis kurbust, et nad peavad õigustama sellist õiguslikku käpardlikkust, isegi õiguslikku roppust, kui nii võib öelda. See on ikkagi ennekuulmatu, kuidas kogu õigusloome siin enne jõule mõne nädalaga pea peale pööratakse. Siis on tulevikus jälle väga hea öelda, et näete, te ju tegite nii. Mine siis seleta jälle, et nii ei või teha. See on halva praktika loomine. Ja see on selle asja juures kõige hullem.
Aga loomulikult sisust ka. Sisu asjadest kolleegid kindlasti räägivad veel palju, aga mul väga-väga kripeldab, mis selle eelnõuga on tehtud just õigusloomelisest vaatevinklist, ja see, et me lihtsalt tambime mutta need põhimõtted, mis me oleme ise kokku leppinud ja mida parlamendi suur saal on ette andnud Vabariigi Valitsusele. Kuni sinnamaani välja, et ei ole korralikku mõjuhinnangut. Me vaatasime järele, et 15 lehekülge on mõjuhinnangut, millest enamiku moodustavad tabelid. No mis mõjuhinnang see on?
Head kolleegid! Selle eelnõu menetlemine on olnud väga õudne. Tundub, et see on ka koalitsioonile endale nii õudne, et keegi ei taha isegi siin saalis seda menetleda ega kuulata, mida selle kriitikaks on öelda. Tasub mõelda, et kui minnakse muutma mingisuguseid kokkulepitud reegleid, siis löövad need ühel päeval võib-olla bumerangina vastu. Ma usun, et mitte keegi siit saalist, mitte ükski erakond ei soovi näha, et lihtsalt ei austata neid põhimõtteid, mis me oleme ühiselt kokku leppinud. Eks see ole ka üks põhjus, miks me täna siin nii kaua istume. Aga loomulikult peamine põhjus, miks me siin oleme, on see, et koalitsioonile tuleb anda arusaamine ja teadmine, et ettepandud muudatused ei ole sisuliselt õiged. Meie arvates rikuvad need väga palju õigustatud ootuse printsiipi ning tekitavad Eesti ettevõtjatele, ja mitte ainult neile, uue suure koormuse. Ma kuulsin, et nende muudatuste elluviimiseks kulub 15 miljonit eurot. 15 miljonit! Küll tahaks veel pikalt rääkida, aga näe, kaheksa minutit sai täis. Mina austan parlamendis kokku lepitud reegleid, ei lähe neist üle, ja loodan, et see eelnõu kas võetakse tagasi või selle teine lugemine katkestatakse. Aitäh!

Istungi juhataja kiidab teid täpsuse eest. Järgmine läbirääkija on Kersti Sarapuu.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et natuke tuleks suurele kriitikale ka midagi positiivset vahele tuua. Me ju mäletame, kuidasmoodi me alles hiljuti võtsime siin vastu kobareelnõusid eelarve muutmiseks, ja nägime ka seda, kuidas meie tegime ööistungeid, protestides nende meetmete vastu, mida tookord Reformierakonna eestvedamisel kasutati. Ma arvan, praeguses situatsioonis oleme me käitunud, ma ütleks, just inimestele vastu tulles. Eesti inimeste ootused uuele valitsusele on suured ning eelarvesse tehtavatest muudatustest võidavad väga paljud. Kõige suurem muudatus puudutab umbes 85% töötajaid, kellele jääb palgapäeval senisest tunduvalt enam raha kätte. Alates 2018. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum praeguselt 170 eurolt 500 eurole, samas tulumaksu määr ei muutu. Analüütikud on välja arvutanud, et tänu sellele sammule jääb kuni 1200 euro suurust palka teenivatel inimestel ühes kuus 62 eurot rohkem kätte. See teeb aastaseks lisatuluks 744 eurot, mille inimesed suure tõenäosusega kasutavad toidu- ja tarbekaupade ostuks ning mis toob omakorda positiivse efekti kohalikku majandusse.
Uus arvestus asendab ka pensionide täiendavat tulumaksuvabastust ja praegust madalapalgaliste tagasimakset, sest need jäävad edaspidi maksuvaba tulu piirmäära sisse. Pensionärid, kellel on õigus saada üksi elava pensionäri toetust, võivad olla rahulikud, sest keegi ei hakka neilt lubatud 115 euro suurust toetust ära võtma, selle on riik kindlalt taganud.
Taastatakse matusetoetus, mis kaotati 2009. aasta eelarvekärbete aegu. Kokku 280 euro suurust matusetoetust hakatakse maksma sõltumata kellegi sissetulekust, selle tarbeks eraldab riik spetsiaalselt raha kohalikele omavalitsustele.
Mitmed muudatused ootavad ees lapsevanemaid. Et Eestimaal sünniks rohkem lapsi, tõstetakse lasterikka pere toetust praeguselt 100 eurolt 300 eurole kuus, alates kolmandast lapsest kasvab see 200-lt eurolt 300-le ning alates seitsmendast lapsest 370-lt 400-le. Raske puudega lapse vanemate õppelaen kustutatakse. Hea uudis on, et ikka on võimalik ühiseid tuludeklaratsioone vormistada.
Eesti haridussüsteemis on suur probleem noorte õpetajate vähesus. Ülikooli lõpetanutel puudub huvi minna tööle kooli, sest õpetaja palk ei ole atraktiivne. Koalitsioonierakonnad on võtnud südameasjaks tõsta õpetajate palk 120%-ni riigi keskmisest palgast, nagu kõrgharidusega töötajatele sobilik. Selleks vajalikud muudatused tehakse järk-järgult. Juba praeguse eelarveprojektiga, õigemini muudatusettepanekutega eraldatakse õpetajate palkade tõusuks lisavahendeid, samas toetatakse ka lasteaiaõpetajate palga tõusu.
Sotsiaalmaksu määra 0,5%-lise langetamise ärajätmine ei häiri ettevõtjaid, kuna sellest saadav tulu oleks marginaalne, kuid täiendus 41 miljoni euro näol haigekassale on tunduvalt tänuväärsem, sest see puudutab meie inimesi kõige otsesemalt. Ettevõtete erisoodustusmaksu ärajätmine oma töötajatele pakutavatelt terviseedendamise kuludelt võimaldab pakkuda neid võimalusi 400 euro eest aastas ühe töötaja kohta, see teeb 100 euro eest kvartalis.
Oluliselt on muutunud suhtumine põllumajandusse ja põllumeeste kriisi üleelamiseks vajalike toetuste maksmisse. Plaanis on taastada üleminekutoetus, mida järgmisel aastal makstakse 19,9 miljonit eurot. Järgmisest aastast suurendatakse ka kriisiabi raha 0,5 miljoni euro võrra, see võimaldab toetada nii tõulooma- kui ka seakasvatust.
Turismiettevõtjate jaoks on positiivne uudis tulevast aastast plaanitud majutusasutuste käibemaksu tõusu ärajätmine. Turismifirmad on teinud arvukaid pöördumisi, et maksutõusu ei tuleks. Nüüd lõpuks võib öelda, et seda ei tule ning turismisektor ei pea kartma, et riik nende positsiooni niigi karmides konkurentsitingimustes kahjustab.
Ning lõpetuseks, kõikide fraktsioonide tehtud muudatusettepanekutes toodud investeeringud hakkavad toetama regionaalseid projekte 4,1 miljoni euro ulatuses. On veel teisigi muudatusi, mis heaolu kasvatavad, aga isegi eeltoodu peaks olema piisav põhjendus, miks tänasel lugemisel seaduseelnõu 302 toetada. Aitäh!

Eelnõu sätete arutelu jätkab Maris Lauri.

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maksudel on kahesugune mõju: fiskaalne mõju ja inimeste käitumist arvestav mõju. Hea rahanduspoliitika arvestab mõlemat. Selleks, et mõlemat mõju ja nende koosmõju arvestada, on olemas väga selged, loogilised protseduurid ja viisid. Meil on need tegelikult ka seadustatud. Esiteks kuulub selle asja juurde kindlasti konsulteerimine huvigruppidega – inimestega, kes konkreetsete teemadega kokku puutuvad. Aga kindlasti tehakse ka väga põhjalikud mõjuanalüüsid. Ma nimetan just mõjuanalüüse, mitte lihtsalt fiskaalseid arvutusi, mis lõpuks küll meieni jõudsid, aga on väga lühikesed, pealiskaudsed, st kõiki arvutusi neis näha ei ole. Nii et me võime öelda, et formaalselt on selle eelnõu juurde küll jõudnud mingisugused arvutused, aga need ei ole mõjuanalüüsid. Nagu eelmistest küsimustest ja vastustest selgus, on ühes või teises kohas analüüs tegemata jäetud.
Kindlasti on analüüsi tegemine keeruline, eriti pikaajalises vaates. Aga kui seda ei tehta, siis on võimatu hinnata, mis võiks juhtuda. Ma nimetan siinkohal kõige värvikamat näidet, mis juhtus sellesama eelnõuga, õigemini maksukobaraga, mis selle eelnõu juurde poogiti, nimelt automaksuga juhtunud asja. Alguses oli juttu sellest, et tuleb autode registreerimistasu. Inimesed, kes on natuke maksunduse ja selle reeglitega kokku puutunud, teavad, et Euroopa Liidus on lubatud tasu võtta ainult uute autode registreerimisel. Nii et mina küsisin kohe oma peas, kas tõesti tahetakse nii palju raha teenida üksnes autode esmakordse registreerimise pealt. See tundus ulmelisena. Peagi selguski, et võtame arvesse ka korduvregistreerimised ehk kasutatud autode sissetoomise. Siis tuli kellelgi meelde, et oi, Euroopa Liidu reeglistik seda ei luba. Siis tuli mõte, et teeks tehingumaksu. See kirjutati riigilõivu alla. Aga ka sellega tekkisid probleemid – riigilõiv peab olema kulupõhine jne. Eks lärm läks ka piisavalt suureks, nii et vähemalt sellest loobuti. Järgmise aasta puhul võeti ka dividendimakse Eesti Energiast, mille kohta on siin juba kahtlevaid küsimusi esitatud. Anti lubadus, et see on ajutine ja varsti tuleb tagasi. Ausalt öeldes, mina ei tea, mismoodi on see võimalik, sest nagu ma ütlesin, on olemas reeglid, mida me murda ei tohi.
Maksuvaba tulu tõus. Hea, et maksuvaba tulu tõuseb. Aga protsess on liialt kiire, liialt järsk. Ausalt öeldes ei ole ka selline tase mitte millegagi põhjendatud. Öeldakse lihtsalt, et see on ilus ümmargune number. Ma saan aru, et just sellest on see 500 eurot võetud. Ma ei hakka pikalt rääkima sellest kummalisest astendamisest ja vähendamisest, mis on ilmselgelt tehtud selleks, et ühest küljest kompenseerida järsust maksuvabastuse tõusust tekkinud puudujääki ja teisest küljest anda kahele partnerile võimalus öelda, et meil on ikkagi astmeline tulumaks.
Kui oleks tehtud korralik mõjuanalüüs, siis oleks aru saadud, mis meid ees ootab. Madalapalgalised saavad küll korraks tulu kätte, aga mitte järgmisel aastal. Uskuge, enamik inimesi arvab, et nad saavad selle 500-eurose maksuvabastuse järgmisel aastal, mitte ülejärgmisel aastal.
Ma palun aega juurde!

Palun, kolm minutit juurde!

See tähendab seda, et mõneks ajaks enam palka ei tõsteta. Me pikendame terve hulga inimeste madala palga lõksus istumise aega. Kuid Eesti huvi on alati olnud lisandväärtuse suurendamine. Tuleb kasvatada nende töökohtade arvu, kus luuakse suuremat lisandväärtust, mis tähendab, et ka palgad on kõrgemad. Kuid vastupidi sellele, mida on juba aastaid rääkinud ettevõtjad – nimelt, suuremapalgaliste maksukoormust ja üldist tööjõu maksukoormust tuleks alandada –, on võetud ette hoopis kõrgemapalgaliste karistamine selle eest, et nad teenivad rohkem. Hea küll. Summa, mille suure palgaga töötaja kaotab, ei ole ehk esimesel pilgul vaadatuna väga suur, aga kokku võttes on see siiski märkimisväärne. Kui aga hea ettevõtja näeb, et tema töötaja netotulu maksupoliitika tõttu väheneb, siis ta proovib seda kompenseerida. Ta tõstab palka, nii et netotulu jääks endiseks. See tähendab seda, et brutopalk tõuseb. See omakorda tähendab, et sotsiaalmaksule minev summa kasvab, ja kasvab rohkem, sest sotsiaalmaks tõuseb, alandamine jäetakse ära. Seega käitutakse järjekordselt risti vastupidi sellele, mida kõik ettevõtjad ning eri organisatsioonid, asutused ja analüütikud on soovitanud. Vähemalt mõneks aastaks me kindlustame endale püsimise väikese lisandväärtusega majanduses. Aga tegelikult on meil vaja liikuda suurema lisandväärtuse poole. See oleks saanud selgeks, kui oleks tehtud korralik ja põhjalik mõjuanalüüs. Kahjuks ei tehtud.
Ma tahaksin juhtida veel tähelepanu sellele, et meil jääb järgmisel aastal ära see kummaline madalapalgaliste maksuvabastus. Jumal tänatud! Aga maksuvaba tulu suurenemine tuleb ju alles 2018. aastal. Järgmisel aastal lisandub ainult 10 eurot, sest tulumaksuvaba miinimum on 180 eurot kuus. Kus on siis järgmisel aastal see soodustus, mida lubati madalapalgalistele? Ma arvan, et väga paljud neist pettuvad sügavalt. Aga jah, see ei ole siis õnneks enam opositsiooni, vaid praeguse valitsuse kanda. Eks nad siis püüavad seletada, mis tegelikult juhtus. Ma oleks küll soovinud, et valitsus ikka enne mõtleks, kui ta midagi teeb. Aitäh!

Palun, Andres Herkel!

Härra juhataja! Austatud vähesed saalis viibivad rahvaesindajad ja kõik, kes kuulavad! Laste kasvatamisega on säärane lugu, et mingis eas tuleb hakata selgitama üht kuldset põhimõtet: see, et teised teevad ka, on väga halb põhjendus. Mingis eas hakatakse sellest ilmselt ka aru saama. Eks see on instinkt inimese sees. Riigikogu puhul, poliitika tipptasemel ei ole tegemist lasteaiaga, aga ometigi me näeme lapsikut käitumist praeguse teema puhul vähemalt kahtepidi, kahel tasandil. Esimene on küsimus sellest, kui palju on kunagine kobareelnõu aastast 2015, mille Taavi Rõivase valitsus siia tõi, parem kui see kobarettepanek, mida me nüüd menetleme ja mis oli algul mõeldud olema ühe teise seaduse küljes. Jah, võib öelda, et praegune kobarettepanek on veel hullem. Aga toona jäeti ära ka võimalus Riigikogu liikmetel muudatusettepanekuid hääletada. See, et teised tegid ju ka, oli üks motiiv, mida me härra Stalnuhhini suust mitu korda kuulsime. Just hetk tagasi jälgisin silmanurgast ka "Foorumit", kus Kadri Simson ütles, et ei ole see kobareelnõu nii hull midagi, võib-olla vorm on natuke halb, aga need asjad, mida me teeme, on ju head. Ei ole kõik head! Siin on üheskoos nii head kui ka halba, see aga muudab vormi veel halvemaks.
Teistpidi, veel üks teleülekanne. Nägin härra Holsmerit, kes reporteri küsimusele, et kuulge, varem oli ju nii, et Reformierakond ei nõustunud venitamistaktika ja ööistungitega, vastas kiiresti: "Vastab tõele, vastab tõele! Aga nüüd nõustume." Jällegi, selline põhjendus, et teised teevad ju ka, ei ole kuidagimoodi veenev. Selle peale tuleb mul meelde budistliku targa ütlus, et see on karma. See on ilmselt Keskerakonna karma, mida Reformierakond kannab, olles nüüd opositsiooni asunud, ja see on Reformierakonna karma, mida Keskerakond kannab valitsuses. Kahekesi koos olete te Eesti poliitilise kultuuri üldiselt kihva keeranud, nii et ongi nõndamoodi.
Nüüd, nagu ma ütlesin, siin on nii positiivseid kui ka negatiivseid elemente. Majutusasutuste käibemaksu ärajätmise koha pealt ma ei ole Kalle Pallingu ja teiste Reformierakonna kõnelejatega nõus. Ma arvan, et käibemaksumuudatuse ärajätmine on mõistlik. Üks argument, mis ei ole üldse veel kõlanud, on see, et ka kavandatud senisest erineva maksumäära kehtestamine – oli vist 14% – on omaette maksuerisus. See ei ole mõistlik. Jätame selle ära. Tuleb kasuks maaturismile ja väiksematele tegijatele, kelle peale me peame mõtlema.
Raske kütteõli aktsiisi tõstmine on ilmselt mõistlik. Diislikütuse aktsiisitõusu ärajätmine vähendab piirikaubandust just kaugsõiduautode sektoris. Gaasiaktsiisi tõus sisaldab endas ilmselt selliseid mõjusid, mis ei ole oodatud. Jutt sellest, et mingile osale ettevõtjatest hakkame otsima järjekordset maksuerisust, ei ole kuidagimoodi veenev. Külma dušina mõjus muidugi ühisdeklaratsioonide ärajäämine. Oleme ausad, ega see senisel kujul, isegi kui samm tagasi tehakse, enam ei realiseeru. Maksuvaba miinimumi tõus on ilmselt hea. Samas, see, et rakendatakse nii keerulist astmelist tulumaksu, ei ole kuidagimoodi mõistlik. Lisaks, asju nimetatakse nimega, mis tegelikult sinna külge ei kuulu, näiteks astmeline tulumaks, mis ei ole astmeline tulumaks.
Ma palun ka natuke lisaaega!

Palun, natuke juurde, kolm minutit!

Lõpuks, suur küsimus on see, miks me tegeleme praegu nende muudatustega, mida valitsus planeerib 2018. aastaks. Ma olen väga nõus eelmise kõneleja Maris Lauriga, kes ilmselt tunneb seda asja paremini kui enamik siin saalis viibijaid. Mõjuanalüüsid on ju puudu. Miks me siis kiirustame? Mitte kuidagi ei tundu veenev, et kolme päevaga võeti koalitsioonikõnelustel kogu maksupakett läbi ja nõndaviisi tehaksegi. Kindlasti on vaja rohkem aega võtta. Seda tõestab tegelikult ka selline hüplevus. Ilmselt on hea, et automaksu puhul tagasisamm tehti. Nii tormakalt ei peaks nende asjadega tegelema, kui aega on. Te lubasite, et ei tee muudatusi omaenese tarkusest, vaid kuulate huvigruppe, opositsiooni ja kõiki. No ei kuula ju, üldse ei kuula!
Lõpuks. Ma üldiselt ei usalda riigi rahanduse korraldamisel neid erakondi, kes ei ole iseenda rahanduse korraldamisega hakkama  saanud. Ma pean silmas nii Keskerakonda kui ka IRL-i. Minu küsimus rahandusministrile tundus võib-olla kiuslik, aga mul on tõsi taga. Kes siis vastutab selle eest, et 1,7 miljonit on kulutatud rakendusele, mis on ajutine, mis kestab vaid ühe aasta? See oli algusest peale lombakas, see on nii. Ja erakondade rahastamise teema, mis on ebamoraalne, on sellega seotud. Kuidagiviisi peaks ju keegi vastutama, aga ei ole vastutust. Tõenäoliselt, ma ennustan, tuleme me paratamatult tagasi sellesama maksupaketi juurde, õigemini selle tagajärgede ja remontimise vajaduse juurde. Tuleb ükskord endale tuhka pähe raputada, sest niisuguse tempoga nii tõsiseid asju teha ei ole otstarbekas. Aitäh!

Läbirääkimisi jätkab Igor Gräzin.

Aitäh, austatud juhataja! Kaheksa minutiga saan ehk ära räägitud.

Palun, kaheksa minutit!

Tähendab, kõigepealt esitatakse tees ja siis järgneb tõestus. Praeguse valitsuse käitumine kujutab endast julgeolekuohtu. See on ilmne! Nüüd ma täpsustan seda. Moskva leping ja kõik see – fine! Kas te panete tähele, mis toimub? Meil on praegu välja kuulutamata erakorraline seisukord ehk teiste sõnadega, me käitume nagu kriisis. Me võtame vastu kakskeelsuse seaduse õigusabis ja hakkame seda edasi arendama, sest see olla seotud eelarvega. Me teeme pulli pärast – ei, tähendab, nemad teevad – ka maksuvigureid. Noh, abielu. Me oleme abielu vastu – kah mul asja, abielu ees või taga! Autod – tõstame aktsiisi. Õige, sõitku hobusega! Gaasile aktsiis – tehku lõket! Aga miks on see siin kõik korraga?
Kõige pullim lugu on see, muide, et Ratas ja teised ei võta ise ennast tõsiselt. Siis sa vaatad "Foorumit". Kadri Simsonil on niisugune nägu, tead, et ... Issand, toimib ju kõik! Aga ülejäänud valitsus naerab. Täna maks, homme maha, homme see ja teine. Tahate seda, võtame toda. Mis eksperdist sa räägid!? Nad ei kuula iseennastki. Ekspert?!
Meile on ette heidetud, et vaat siin Reformierakond tegi seda ja teist, me oleme süüdi. Kõik õige! Jah, me tegime kobara. Ma tuletan meelde tingimused. Oli majanduskriis, Lehman ja sellele järgnevad asjad. Mul on Andrus Ansipiga maksuasjadest väga palju juttu ajada veel tulevikus, aga Andrus Ansip otsustas ja tegi selle, mis oli hädavajalik. Riigis oli kriis, raha ei olnud. Maailmas oli kriis ja keegi ei teadnud, millega see lõpeb. See oli erakorraline olukord. Milles seisneb praegune erakorraline olukord? Üks minister on kaks nädalat, aga kaks ministrit ei mahu ühele korrusele ära ja siis käib jagamine, kes on majandusem minister kui teine. Jah, see on kriis. Aga see on suhete kriis, see on inimeste kriis. Kui inimesed ei saa omavahel läbi või ei oska kõike teha, siis see ei ole kriis, see on normaalne. Alati on olemas tegijad ja alati on olemas mitte nii väga tegijad. Ühtedel tuleb välja, teistel läheb käkki – see on normaalne elu, see ei ole erakorraline seisukord.
Kui ma räägin praegu julgeolekuohust, siis vaadake, eks ole, poiss on karjas ja karjub: "Hunt tuleb! Hunt tuleb!" Aga tegelikult hunti ei tule. Karjub teist korda, jälle hunti ei tule. Kolmas kord hunt tuleb, aga rahvas enam ei usu. Kui täna valitsus asja ees, teist taga plõksib erakorralisusega, siis – palun väga vabandust! – kas te pärast, kui tõesti tuleb kriis, veel seda valitsust usute? Kui me ei usu teda praegu, nagu venelased ütlevad: "B razvedku pašol bõ?", siis ei! Mitte sellepärast, et inimesed on halvad, vaid sellepärast, et neil puudub ohutunne. Nad ei saa ise ka aru, et nad rikuvad ära riigi normaalse toimimise mehhanismi. Mis erakorralisus?! Me ju võime alustada kell üheksa. Ühest kaheni on lõunavaheaeg, kella viieni töötad nagu härrasmees – käid, ajad habeme ära, pesed enda puhtaks, tuled räägid sealt edasi, kus pooleli jäi. Vaat selle eelarve arutelu juures, muide, kaob üks moment ära. Sven Sester on väga romantiline, ta rääkis väga ilusti, aga eelarve on eeskätt vaimne, intellektuaalne, akadeemiline pingutus. Kuulge, mitut akadeemilist vastust te täna kuulsite? Kui te tahate, siis ma vannun teile, et mina vaatasin "Foorumist" teist kohta. Ja kui leiate, et Kadri Simson, nagu juba öeldi, rääkis seal väga akadeemilist juttu, siis te eksite. Ei rääkinud!
Minu väide on lühidalt öeldes järgmine. Eesti toimib normaalselt ka ilma erakorraliste olukordadeta. Tšrezvõtšaištšina nam ne nužna, me toimime normaalselt. Sõnad "erakorraline", "kobar" jne me jätame nendesse olukordadesse, kus nad reaalselt on. Me ei blameeri end selliste asjadega. Muide, ma pean ühe asja üles tunnistama, minuga ei ole kaua aega sellist asja juhtunud. Ma esitasin Sesterile küsimuse ja Nestor, vana hunt, pani muidugi tähele. Läkski puusse. Miks? Aga sellepärast, et see vaimne kliima, mis on siin peale surutud, on selline, et isegi väga terve mõistusega inimene nagu mina võib korraks sattuda segadusse. Mõni ime siis.
Lühidalt, sellel kobareelnõul ei ole absoluutselt mitte mingisugust põhjendatust – kobaraks pole mingit põhjust, midagi erakorralist ei ole. Ja ma arvan, et siinne rohkearvuline auditoorium nõustub: Eestis on laias laastus kõik korras – nii korras, et isegi praegune valitsus ei suuda seda ära rikkuda. Aitäh!

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Igaks juhuks küsin kohe kolm minutit lisaks.

Palun, kolm minutit juurde!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Minu arvates on üsna loomulik, et kui tuleb uus võimuliit, siis ta tuleb sooviga hakata oma poliitikat ellu viima. Kuid sama loomulik, mulle tundub, võiks olla ka see, et poliitika, mida koalitsioon ellu viia soovib, on valitsusele endale selge ja arusaadav ning seda tahetakse ja suudetakse ka selgitada. Aga paraku ma ilmselt väga ei liialda, kui ütlen, et sellist segadust ja parajat peataolekut Eesti maksunduse vallas ei ole kunagi varem olnud. Küll viskab valitsus kõigepealt suure aplombiga välja idee või lubaduse, info jõulisest maksutõusust. Siis, natuke aega hiljem öeldakse, et võib-olla see maksutõus nii jõuline ei tulegi. Võib-olla teeme ikka vähem jõulise. Küll üritatakse pisut häbenedes või punastades peita teenitava tulu astmelisele maksustamisele üleminekut mingite muude siltide taha. Küll antakse täiesti vasturääkivaid vastuseid küsimustele, miks ja kuidas täpselt ikkagi muutub perede maksustamisel. Kogu selle segaduse sees on aga täiesti vastamata minu arvates kõige olulisem küsimus. Muudatusi läbisuruv rahandusminister pole öelnud, kuidas see kõik, mis meie ees on, aitab kaasa majandusarengule hooandmisele. Kuidas see aitab luua Eestisse meie ammu tagaotsitud nutikaid ja just nimelt suuremat lisandväärtust loovaid töökohti?
Kahjuks ma pean täna ütlema, et ei rahanduskomisjoni esimees ega ka rahandusminister suutnud siin parlamendi ees meie küsimustele sisulisi ega konkreetseid vastuseid anda. Nii väitis rahanduskomisjoni esimees alguses küsimusele vastuseks, et abikaasade ühisdeklaratsioonide esitamises eriti midagi ei muutu. See oleks ju iseenesest väga tore, ainult et kui ma vaatan rahanduskomisjoni enda esitatud muudatusettepanekuid, siis on seal öeldud, et edaspidi maksuvaba tulu teisele abikaasale üle kanda ei saa. Sama kehtib edaspidi ka vabatahtliku pensionikindlustuse sissemaksete ja heategevuslike annetuste kohta. Küsimus on: kuidas siis on? Üks on kindel: suur segadus on.
Samamoodi, ma proovisin saada täna meie ees väga rohkesõnalisi vastuseid jaganud rahandusministrilt teada, milline on edaspidi, pärast maksutõusu ja astmelise tulumaksu eelnõu läbisurumist, tulumaksuvaba määr, näiteks 1350 eurot teenivale inimesele. Praegune lihtne süsteem võimaldab tõenäoliselt igaühel meist siin saalis sellele küsimusele hetkeolukorra kohta vastata. Kindlasti võimaldab see vastata rahandusministril. Aga uus süsteem tuleb nii keeruline ja segane, et rahandusminister ei suutnud kuni lõpuni välja vastata ei mulle ega sisuliselt sama küsimust korranud kolleegidele. Miks? Sest jälle tuleb nentida, et segadus on sedavõrd suur.
Selle eelnõu vormist on kolleegid täna siin puldis juba rääkinud ja ma ei hakka seda kordama. Ausalt öeldes on minu jaoks selle totaalselt vildaka vormi kõrval vähemalt sama oluline muudatuste sisu vastuvõtmatus. See eelnõu, mida üritatakse läbi suruda, muudab tulu maksustamise Eestis kohmakaks, segaseks ja läbipaistmatuks. Sellised muudatused soodustavad tulevikus madalama, mitte kõrgema palga maksmist ja teenimist, aga seda Reformierakond toetada ei saa. Aitäh!

Palun, Aivar Sõerd!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu praktikas pole seni olnud sedavõrd ulatuslikku ja silmatorkavat kehtiva õiguse ja Riigikogu juhatuse kinnitatud seaduseelnõude menetlusjuhendite ja kogu parlamendiprotseduurika rikkumist, kui me selle eelnõu puhul oleme näinud. Tegemata jäid kooskõlastusringid, ekspertiisid ja mõjuhinnangud. Kui need tulid – hilinemisega, peale seda, kui rahanduskomisjon oli juba oma otsuse ära teinud –, siis tulid nad sellisel kujul, et ei hõlma ikka kõike ega anna vastuseid ning on kiiruga tehtuna lünklikud. Huvigruppe ei kaasatud. Avalikkuse pahameele ja opositsioonikriitika survel korraldati üks kiireloomuline ja näiline huvigruppide kaasamine, aga alles peale seda, kui otsused olid juba tehtud ja hääletused rahanduskomisjonis toimunud.
Muuseas, Riigikohtu viimaste aastate lahendid on rõhutanud õigluskindluse tähtsust ja lubaduste õiguslikku siduvust. On väga tõenäoline, et selle eelnõu sellisel kujul menetlemine ja vastuvõtmine võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Siinkohal on põhjus viidata ühele varasemale Riigikohtu lahendile, mis tunnistas põhiseadusvastaseks etteulatuvalt ja tähtajaliselt kindlaksmääratud keskkonnatasu tõstmise. Me kuulsime täna rahandusministrilt, et ministeerium on hakanud seda asja analüüsima. Loodan, et nad teevad ka õiguslikke järeldusi.
Mis puudutab eelnõu sisu, siis järjest enam on selgeks saanud, et astmelise maksusüsteemi kehtestamisega võetakse inimestele lubatud lisaeurod tagasi aktsiisitõusude ja muude maksutõusudega, uute maksudega. Ainuüksi gaasiaktsiisi tõttu kasvavad kodukulud 100 000 tarbimiskohal. Gaasiliidu arvestuste kohaselt kallineb soojus pärast gaasiaktsiisi tõusu nelja aastaga 20%. Maksumaksjatelt võetakse raha tagasi ka sellega, et kaotatakse ära ühisdeklaratsioonidega maksuvaba miinimumi ühelt abikaasalt teisele ülekandmise õigus. See on muuseas rahaliselt väga suur summa võrreldes selle piskuga, mis nüüd vahepeal tagasi lubati. Rääkimata sellest, et nagu teada on, tuleb järgmisel aastal uuesti lauale automaks, pangamaks ja võib-olla midagi veel.
Ühisdeklaratsioonide ümber toimunu oli muidugi üks häirivamaid selle menetluse juures. Seni oleme aru saanud, et ühine tuludeklaratsioon tuleneb kehtiva perekonnaseaduse loogikast, sest abikaasade ühisvara ei saa ju kuhugi ära kaduda. Aga nendest väärtustest ja õiguslikest põhimõtetest sõidab üle uue võimuliidu arusaamatu perepoliitika. On selge, et tulumaksu süsteem läheb hästi keeruliseks, paljud asjad ei ole peale muudatuste tegemist enam nii, nagu inimesed on harjunud. Raskemaks läheb elu raamatupidajatel, palgaarvestajatel, maksuameti töötajatel.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit juurde!

Siinkohal on märkimisväärne tõsiasi, et rahanduskomisjon hääletas järgmise aasta eelarvesse sisse muudatuse, millega eraldatakse järgmise aasta riigieelarvesse 15 miljonit eurot lisaraha maksumuudatusteks, st tulumaksuseaduse muudatusteks. Lisakulu on ka varasema, madalapalgaliste tulumaksutagastuste süsteemi ümberkorraldamine. Kõik see läheb maksumaksjale maksma 15 miljonit eurot. See on täiendav bürokraatia. Ma olen üsna kindel, et selle tõttu lükkuvad edasi varem planeeritud e-maksuameti uuendused.
Rahandusminister, kes meile siin täna esines, ei vastanud küsimusele, kui palju suureneb järgmisel aastal nende muudatuste tõttu maksukoormus. Ma küsisin seda tema käest kolm korda, juba alates infotunnist, aga ta ei vastanud küsimusele. Infotunnis ütles ta koguni, et maksukoormus langeb. Õnneks tuli tänase päeva jooksul BNS-i uudis, et Rahandusministeeriumi andmetel kasvab maksukoormus järgmisel aastal 35%-ni ja 2018. aastal 35,8%-ni. Muuseas, see on läbi aegade kõige suurem maksukoormus, sellist pole Eestis enne olnud. Ei ole ühegi riigi praktikast teada, et maksukoormuse tõus elavdaks majandust ja edendaks majanduskasvu, rääkimata sellest, et meie ettevõtete konkurentsivõime saab sellest tagasilöögi. On kindel, et kannatab ka Eesti turuosa eksporditurgudel ning kogu maksusüsteemi haldamine läheb kulukamaks ja maksumaksjale keerulisemaks. Tõesti, ma ei tahaks küll sellist olukorda näha, et need muudatused seaduses jõustuksid. Meie hääletame kindlasti selle eelnõu vastu.

Arto Aas, palun!

Head kolleegid! Palju mõtteid on juba kõlanud, aga kuna probleeme on hulganisti, siis tuleb mõned asjad ikkagi üle rääkida. Ma arvan, et neid on ka kohtumaterjalidest hiljem oluline lugeda. Esiteks loomulikult see, et kogu see protsess on olnud mäda, kui isegi viisakalt öelda. Me kõik mäletame suuri sõnu uuest poliitikast, uuest poliitilisest kultuurist, millest räägiti, kui uus valitsus ametisse astus. Tegelikult on uus ainult see, et sellist läbisurumistaktikat, kõikide protseduurireeglite ja heade tavade rikkumist pole varem olnud. Praegu ei ole kriisi, ei ole mingit suuremahulist ühiskondlikku probleemi, mida peaks sellise poliitilise kultuuriga läbi suruma. Loodame, et õiguskantsler, president ja Riigikohus annavad oma õiglase hinnangu sellele, kas suund, mille uus koalitsioon on valinud, on õige ning kas see on meie tavade ja teiste seadustega kooskõlas.
Eks me saame loomulikult aru, et tänane istung ja arutatavad eelnõud on tööriist ja sissejuhatus riigieelarve vastuvõtmisele. Kõige suurem murrang tuleb tõenäoliselt järgmisel nädalal meie laudadele ja see seisneb selles, et eelarve tasakaalu printsiip visatakse prügikasti. Meie selline põhjamaine, ma ütleksin, talupojatarkusest tulenev konservatiivne eelarvepoliitika jääb ajalukku. Hakkame ajama lõtva eelarvepoliitikat. Kuigi Excel on, aga ega see Exceli tulupool ju uuele koalitsioonile väga huvi ei paku. Rohkem meeldib kulutada, teha kingitusi üksikutele huvirühmadele ja lobigruppidele. Me näeme, kuidas me hakkame kulutama, selle asemel et tegelda jätkusuutlike lahendustega. Nii et nendel aastatel, aastal 2020 ja hiljem – sel ajal, kui meie Euroopa Liidu raha väheneb ja me peaksime oma maksutuludest hakkama investeerima ja põhikulusid katma – tulevad lisaks laenumaksed. Ma tahaksin näha neid näiteid, edukaid näiteid Euroopast, kui palju on riike, kes on suutnud võlaorjusest, allakäiguspiraalist välja tulla. Ilmselt hakkame tegema väga valesid valikuid oma laste ja tuleviku arvel.
Mõned märksõnad veel. Igal juhul me loobume varsti ka senisest põhimõttest, et Eesti maksusüsteem on lihtne, arusaadav, läbipaistev ja tagab võrdsed võimalused, mitte ei võrdsusta kõiki jõuga. Meil oleks olnud põhjust praegusest süsteemist kinni hoida, seda paremaks teha, mitte suunda vahetada. OECD, maailma rikaste ja tarkade riikide klubi on pidanud meie maksusüsteemi maailma kõige konkurentsivõimelisemaks – ma arvan, et see pole suvaline hinnang –, aga niisuguste sammudega me kindlasti oma konkurentsivõime kaotame. Igasugused erandid on väheefektiivsed, üsna korruptsioonitundlikud ja kallid. Tihtipeale ei saavutata seda efekti, mida algul populistlikult välja lubatakse.
Võib ju natukene rõõmu tunda selle üle, et automaks lükkub edasi. Ma kardan aga, et see rõõm on üürike, küll ta varem või hiljem tuleb, sest Excelis on augud sees. Segadus automaksu ümber ja retooriline peitusemäng, nagu oleks see mingi muu asi kui maks, ilmestab kogu seda protsessi, kus on palju vigu – kiiruga tehtud, ülepeakaela, detailidele mõtlemata. Nii need asjad läbi kukuvad. Ma olen üsna veendunud, et ka muudes punktides, mis täna jõuga läbi surutakse, on samasuguseid vigu ja me hakkame lähiajal neid lappima. See ei ole mõistlik poliitika tegemise viis.
Palun veel kolm minutit!

Palun, kolm minutit juurde!

Ma olen täiesti veendunud, et oleksime pidanud edasi minema sotsiaalmaksu langetusega, mitte seda tõstma hakkama. See on meie ettevõtjate probleem, see on probleem meie konkurentsivõimega, eriti just uute ja tasuvate töökohtade siia meelitamisel, uute investeeringute siia meelitamisel. Iseenesest tööjõumaksude langetamine on positiivne, ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on positiivne, aga me tegeleme vale probleemiga. Keegi ei taha tegelikult 500-eurost tööd teha. Inimesed tahavad saada 1500 või 2000 eurot palka. Me peame soodustama neid muudatusi maksusüsteemis, mis aitavad kaasa meie majanduse struktuursele muutumisele. Nii et kahjuks paneme praegu õige asja seisma. Me oleksime pidanud minema sotsiaalmaksu langetusega vähemalt 30%-ni, otsima selleks võimalusi. Aga ehk siis mõni teine kord.
Muidugi on kurb ja ootamatu, et just IRL kehtestab astmelise tulumaksu. Inimestelt, kes rohkem pingutavad, teevad rohkem tööd, võib-olla kahel ametikohal, et oma peret toita, hakkame rohkem maksu korjama. See küll kedagi ei motiveeri, rääkimata sellest, et süsteem ise on nii keeruline, et mitte keegi ei ole võimeline välja arvutama, mis see maksukoormus täpselt tuleb. Süsteem on ülikallis, 15 miljonit. Sealjuures me hakkame kärpima – tõenäoliselt lähiajal, kui uskuda valitsuse Excelit – vanemahüvitise süsteemi, et leida 10 miljonit. Võtame sealt 10 miljonit ära, lööme kõva põntsu perede kindlustundele, selleks et samal ajal teha mingeid tehnilisi lahendusi ülikeerulise maksumudeli sisseviimiseks. Täiesti rumal rahakasutus!
Üldine mentaliteet on muidugi selline – kui me aimame, mis veel alkoholiga saama hakkab, nii aktsiiside kui ka regulatsioonide näol –, et riik usaldab oma inimesi vähem. Koalitsioon arvab, et riik, ametnikud ja poliitikud on targemad oma valikutes ning et riik on oma otsustes targem kui inimesed. Vabadust on vähem, otsustusõigust on vähem, usaldame omaenda inimesi vähem. See on kurb. Ja loomulikult, nagu Aivar Sõerd juba mainis, maksukoormuse tõus. Väga selge, et kui on vasakpoolne valitsus, tuleb maksukoormuse tõus. See ei ole üllatav, aga see on kurb. Veel on väga kurb see, et ka sotsiaalmaksu mittelangetamise mõju kohalike omavalitsuste eelarvetele on kolm miljonit. Me oleme üritanud leida omavalitsustele lisatulu, otsinud seda kivide alt ja kust tahes, saanud rahandusministri suhteliselt külma reaktsiooni osaliseks. Nüüd, selle ettepanekuga omavalitsused kaotavad jälle raha. Täpselt samamoodi kaotavad raha muud riigitöötajad, kellel palgafond pidi kasvama – tervishoiutöötajad, õpetajad, päästetöötajad. Nii et halvad valikud. Aitäh!

Läbirääkimisi jätkab Remo Holsmer. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma tänan ja tervitan rahandusminister Sven Sesterit, kes just kohvikust väljus, aga enne pika tööpäeva pidas ja kõigile rahvasaadikute küsimustele vastas. Ma arvan, et on igati positiivne, et ta seda siin tegi – kuigi ta alguses oli natukene, ütleme, väiksema ambitsiooniga, soovides meile vastata vaid mõnikümmend minutit – ja et Riigikogu juhatus sellist formaati võimaldas.
Nüüd eelnõu juurde. Ma lahutaks kaks asja: sisu ja vorm. Kõigepealt sisust. Eelnõu, mille algne idee oli vabastada töötajate tervishoiule kulutusi tegevad ettevõtjad erisoodustusmaksust, on nüüd muundunud eelnõuks, millega soovitakse tõsta sotsiaalmaksu võrreldes kehtiva seadusega, samuti gaasiaktsiisi circa viiendiku võrra eraklientide jaoks ja kehtestada ka astmeline tulumaks. Need kolm eesmärki võivad muidugi olla valitsuse poliitikasuunad, nende üle on mõistlik debatti pidada ja eks parlamendi enamus otsustab, kas need ellu viia. Seda ma ei vaidlusta. Ma olen küll eriarvamusel, aga ma ei vaidlusta sellise poliitika sisu. Küll aga vaidlustan vormi, kuidas on seda eelnõu menetletud. Selles mõttes, ma arvan, ei kannata see mingit kriitikat. Ma tean, et Riigikogu esimees tuleb järgmisena kõnelema ja küllap ka tema annab oma hinnangu protsessile, kuidas parlament on seda eelnõu menetlenud.
Nagu ma ütlesin, poliitika sisus võivad meil olla eriarvamused ja mina ei nõustu kõigega, aga vormiline pool on praegusel juhul oluline. Meeldetuletuseks üks kirjavahetus, mille ma tahan teile ette lugeda, mille ma saatsin õiguskantsler Ülle Madisele ja mis paljuski keskendub vormile. Ma saatsin talle kirja, kus ma palusin hinnangut kogu sellele eelnõule – muudatustele ja lühendatud tähtaegadele, mida rahanduskomisjon ja ka Riigikogu juhatus on määranud. Kirjutasin, et Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 28. septembril ja selle esimene lugemine lõpetati 19. oktoobril 2016. Algne mõte oli aga hoopis teine, kui see praegu on. Nimelt, 2. detsembril 2016 esitles rahandusminister Sven Sester Riigikogu rahanduskomisjonile kokku üle viie seaduse muutmist, mis taheti viidatud eelnõusse lisada. Sama tööpäeva õhtul kell 19.17 saadeti rahanduskomisjoni liikmetele tutvumiseks kõigi vastavate seadusmuudatuste kavand, kokku 37 lehel. Üle nädala enne laekunud uusi muudatusettepanekuid oli rahanduskomisjon juba teinud ettepaneku saata eelnõu 302 teisele lugemisele Riigikogu saali 7. detsembriks. Esitatud muudatusettepanekute arutelu jäi pooleli 5. detsembril rahanduskomisjoni istungil ja jätkus 6. detsembril. Viitasin arutelule ja protseduurilistele erimeelsustele, mida me siin saalis eelmise töönädala päevakorda kinnitades väljendasime. Kõik sellised kiirustamised on olnud vastuolus Riigikogu juhatuse enda juhistega ja Riigikogu seaduseelnõu menetlemise hea tava praktika kujundamisega. Need on vastuolus ka Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega ning eelnõu menetlemisega on Riigikogu liikmetelt võetud mõistlik aeg maksumuudatustega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks. Isegi viimane nädal on olnud sama tormiline kui algus. Muudatused on ulatuslikud ja neil on lai sisuline mõju. Niisamuti ei ole esitatud muudatused läbinud tavapärast kooskõlastusringi Vabariigi Valitsuses. Siin on suur erinevus. Kui eelnevalt on valdkondlikke maksuseadusi muudetud, siis sellele on Vabariigi Valitsuse tasandil eelnenud kooskõlastusring, mõjuanalüüs, eri osapoolte kaasamine. Nüüd on olukord selline, kus rahandusminister on lihtsalt esitanud rahanduskomisjonile muudatusettepanekud, ilma eelneva kooskõlastuseta. Samuti ei ole esitatud muudatusi tutvustatud ettevõtlusorganisatsioonidele.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit juurde!

5. detsembril 2016 saatsid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit Riigikogu esimehele Eiki Nestorile ja Riigikogu rahanduskomisjonile kirja, milles samuti viidatakse tormakale ja ebakorrektsele seadusloomeprotsessile. Tsiteerin: "Kinnitame, et viidatud maksumuudatustega seotud materjale ei ole avalikkusele, sh ettevõtlusorganisatsioonidele seni kättesaadavaks tehtud. Seetõttu oleme arvamusel, et viidatud muudatused soovitakse viia seadusesse osapooltega konsulteerimata ja kiireloomuliselt, välistades selliselt huvitatud isikute võimaluse muudatuste menetluse käigus oma põhiseaduslikke õigusi kaitsta." Samuti viitab ettevõtlusorganisatsioonide saadetud kiri: "Maksukorralduse seaduse §-s 4¹ toodud kuue kuu põhimõtte järgimata jätmine ei ole põhjendatav koalitsioonileppe kiire rakendamise vajadusega." See on selle debati põhiline pingpong. Kuigi koalitsioon väidab, et on hirmus kiire ja valitsuse vahetus on õigustus seaduste mittetäitmiseks, arvan siiski, et valitsuse muutumine ei ole õigustus seaduste mittejärgimiseks.
Nüüd ma tsiteerin Ülle Madise vastuskirja, mille ta saatis Riigikogu rahanduskomisjonile. "Eelnõu 302 SE lugemiste vahel eelnõule lisatud mahukad ja erinevaid seadusi hõlmavad muudatusettepanekud ning nende sisuliseks menetlemiseks jäetud äärmiselt piiratud ajavahemik raskendavad demokraatliku riigi toimimise eelduseks olevat parlamendisisest debatti ega võimalda tõenäoliselt vajalikul määral arvestada huvigruppide arvamustega ega ka teha kvaliteetset mõjuanalüüsi. Seesugust õigusloomet on tauninud ja nn kobarseaduse negatiivset mõju põhiseaduslikele väärtustele ja poliitilisele kultuurile kritiseerinud erinevad õiguskantslerid, nende hulgas ka mina 2015. aasta septembris oma aastaülevaatekõnes mullukevadise maksupaketi saamislugu kommenteerides. Mistõttu kordan siinkohal oma põhimõttelist seisukohta: kirjeldatud praktika on tavaolukorras lubamatu, eriolukordi aga tuleb käsitleda eraldi." Eriolukorrad, kaalukad põhjused võivad seaduse mõttes olla näiteks looduskatastroof, tõsine majanduskriis, sõjaolukord on võib-olla liiga dramaatiline, aga läheb ka kindlasti selle alla. Need on eriolukorrad. Praegu, kui me vaatame aknast välja, siis nimetatud sündmusi ei paista kuskilt. Ma jõuan kohe lõppu oma vormikriitikaga, aga ütlen veel, et see on tegelikult ka oht presidendile. Vabariigi President peaks samamoodi hindama parlamendis toimunud debatti, eeldusel, et see eelnõu läbib mingi aja pärast ka kolmanda lugemise ja võetakse vastu. Mina kutsun küll teda üles seda seadust mitte välja kuulutama. Asjakohased viited ja põhjendused on õiguskantsler juba üles lugenud.
Kokku võttes kutsun esiteks uuesti valitsust üles neid muudatusettepanekuid tagasi võtma. Teiseks, kui see eelnõu kolmandal lugemisel vastu võetakse, siis ma kutsun üles Vabariigi Presidenti seda eelnõu seadusena mitte välja kuulutama. Tänan tähelepanu eest! Üks sekund jäi üle.

Läbi rääkima asub Eiki Nestor. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma ei tulnud siia mitte seetõttu, et kedagi paremat pole võtta. Ma leian, et see on lausa mu kohustus, sellel lihtsal põhjusel, et rahvasaadik, kes esimesena kunagi toksis oma toas arvutis valmis seaduseelnõu, mille alusel erisoodustuste alt arvati välja tööandja kulutused töötajate tervisele ja spordile, olen mina. See eelnõu on minu kirjutatud. Tõsi, sellest on nüüdseks juba rohkem kui kümme aastat mööda läinud, aga sellegipoolest tahan öelda, et lõpuks ometi me oleme kuskile jõudnud. Eriti tahan kiita komisjoni nende kahe muudatuse eest, mis ta eelnõu arutelul komisjonis tegi. Üks neist on selline, et loetelusse, kuhu tööandja võib raha kulutada, on lisatud ka töötajate täiendavaks kindlustamiseks tehtavad kulutused. Nende inimeste hulk, kes haaratakse tervishoiuteenustega, on kindlasti suurem kui üksikute arvete kinnimaksmine, sellepärast et kindlustada on odavam kui arveid maksta.
Tahan eraldi ka tänada siiralt ja soojalt selle eest, et eelnõust, mille eelmine valitsus esitas, võeti välja üks punkt, mis minu meelest oli nende ametnike ülbus poliitikute ja rahvasaadikute suhtes, kes pidid üle kümne aasta kirjutama pikki seletuskirju teemal, miks see, et tööandja töötajate tervise heaks tehtavad kulutused erisoodustuste alt välja võetakse, ei sobi. Paragrahv, mis ütles, et seadus kehtib ainult viis aastat, oli lihtsalt ülbus.
Aga nüüd, head sõbrad, kui midagi sellele uuele valitsusliidule ette heita, siis ainult ühte: neil ei ole olnud aega. Vaadake, kui ma ei oleks olnud siin nii kaua ega oleks olnud nii opositsioonis kui ka koalitsioonis ning kõike seda näinud – ja palun vabandust, teinekord ka võib-olla teinud –, isegi siis ei jääks ma uskuma seda juttu, mis siin praegu käib protseduurireeglite kohta. Selle vastu ma protestiks küll. Ma oleks võinud kirjutada kõigile meie 15 liikmele viis pluss kolm minutit näiteid nende aastate kohta, kus üks või teine on võimul olnud ja mis on tehtud. Sellel ei ole mõtet, kuna lõppkokkuvõttes, vabandust, inimesi see ei huvita. See polegi oluline. Aga ma saan tõesti aru tavapärasest opositsiooni jutust. Kui muudatusettepanekuid ei arvestata – ka eelnõu 302 puhul ju kõik muudatused avati läbirääkimisteks, muudatusteks ja aruteluks –, siis öeldakse, et koalitsioon on teerull. Samas, kui arvestatakse, ja seda on ju tehtud, siis öeldakse, et on segadus ja nad ei tea ise ka, mida tahavad. See on niisugune tavapärane opositsiooni jutt. Seda ma mõistan igati ja ütlen, et mulle on see selge.
Tänastest sõnavõttudest jäi kõlama – loodan, et ei pahandata, kui ma natuke ironiseerin – kindel veendumus, mida siin mitmedki on öelnud: madalapalgalistele soodsama maksukeskkonna tekitamine on vastuolus sooviga, et Eestis oleks rohkem kõrgepalgalisi töökohti. Sellel puudub mõjuanalüüs. Reformierakondlased, tehke see ära! Kui ma mõjuanalüüsi näen, siis ma jään seda uskuma.
Palun lisaaega kolm minutit!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Nüüd ma hakkan tõeliselt vaidlema. Miks ma siia tulin? Ma tulin selleks, et kiita eelmist valitsust ja praegust. Kujutage ette! Mind on juba tervelt üle aasta huvitanud see, kuidas meie oleme Eestis hakanud imestama, miks käivad eestlased nüüd Lätis alkohoolseid jooke ostmas. Teate, mis mind imestama paneb? Mind paneb imestama see, et me ei imesta, miks käivad soomlased meil juba 30 aastat jooke ostmas. Huvitav, et see ei tekita mitte kellelgi mitte ühtegi küsimust. Põhjus on ju täpselt sama. Soomlaste siiatulek ja meie hind on ühes suhtes. Täpselt samamoodi, samal põhjusel käib praegu mingi osa eestlastest Lätist alkoholi ostmas. Siin ei ole selles mõttes mitte mingit vahet. Ja ma arvan, et eelmine valitsus käitus õigesti ja ka praegune valitsus käitub õigesti, kui ta tõstab edaspidigi inimeste töötasusid tõstes ka alkoholiaktsiise.
Vaadake, milles on asi! Meil on kuidagi selle debati käigus läinud kõigil täiesti meelest ära, mis on üldse alkoholiaktsiisi mõte. Tal on kogu aeg, läbi ajaloo olnud üks mõte: see on kõige tõhusam vahend hoida kaupu inimeste jaoks teatud kauguses, kättesaadavuses. Muud mõtet pole. Niipea kui sissetulekud suurenevad, aga aktsiisid ei tõuse, kättesaadavus tõuseb. Võib ka teistpidi vahele jääda. Ma olen ise olnud valitsuses, kes oli sunnitud aktsiise langetama, kuna efekt oli vastupidine. Piltlikult öeldes käivad eestlased Lätis praegu samal põhjusel, miks soomlased Eestis. Sellepärast, et lätlased ei saa rohkem aktsiisi tõsta, kuna seal on töötasud väiksemad. Nendel tuleks välja hoopis tagurpidi, niisugune õnnetus sellest. Seda me ju lätlastele ei taha, eks!
Järgmine moment. Miks on kõik riigid juba aastaid muutnud oma aktsiisipoliitikat kättesaadavuse huvides? Sest on jõutud järeldusele, millele mina jõudsin juba sellel eelajaloolisel ajal, kui ma olin sotsiaalminister. Vaadake, minuvanuste inimestega on selles mõttes väga vähe midagi teha. Ühed meist on õppinud alkoholi tarbima, teised ei ole õppinud ja on hukkunud ning kolmandad ei tee seda enam üldse. Viimasele rühmale on aktsiisi mõju peaaegu olematu. Küll aga mõjutab aktsiis järgmist põlvkonda – seda põlvkonda, kes läheb õhtul koju ja ütleb emale, et me ei ole napsu võtnud, me jõime ainult õlut. Ja vaat seetõttu kasvatavad peaaegu kõik riigid Euroopas praegu lahja alkoholi kättesaadavust, targalt, saades aru, et see on lõppkokkuvõttes mõttekam ja inimese tervisele kasulikum kui mingi muu poliitika. See on odavam kui hiljem kõiki ravida. See, et me selleks teeme lõpuks esimese sammu, on eelkõige tervise küsimus. See ei ole aktsiisipoliitika küsimus, see ei ole isegi mitte kange ega lahja alkoholi küsimus, vaid see on puhtal kujul tervise küsimus. Väga õige, et me lõpuks sinna jõuame. Tänan!

Aitäh! Jaak Madison, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma tulen sellesama punkti juurde tagasi, kus Riigikogu esimees, härra Nestor lõpetas. Kuid alustuseks rahandusministri väljaütlemised ja vastused küsimustele. Kui ma küsisin ministrilt uue tulumaksureformi kohta, millises vahemikus tulevad tulumaksu määra protsendid, ja julgesin kritiseerida tema koduerakonna põhimõttekindlust, õigemini põhimõttelagedust, siis tuli vastu kriitika meie põhimõtete kohta. Ometi, küsimus on selles, mida rääkis rahandusminister aasta aega tagasi, ja mida ta rääkis täna siin. Kui aasta aega tagasi kiitis täpselt sama minister sotsiaalmaksu langetamist 0,5% võrra kui kõige paremat ideed üldse, mis arendab meie ettevõtlust, aitab ettevõtteid ja viib majandust edasi, siis täna oli tema jutt hoopis vastupidine, täpselt 180 kraadi teistsugune. Ma ei ole kindel, et see läheb kokku põhimõttekindlusega. Kui möödunud aastal oli härra Sester veel tugevalt vastu astmelise tulumaksu ideele, siis nüüdseks on tema ministeerium välja töötanud idee, mis sisuliselt on astmeline tulumaks. Küsimus on selles, mida praegu tegelikult saavutatakse. Mitte seda, et kõrgemini maksustatakse neid, kes saavad rohkem palka, vaid protsentuaalselt kõige suurem maksukoormus langeb hoopis 1200–2100 euro teenijatele. See on pretsedent kogu maailmas. Siiamaani ei ole, vähemalt mina pole kuulnud, ühtegi riiki, kus tulumaksu määr oleks palgavahemikus 1200–2100 eurot 34% ja sealt edasi 31,1%. Võite eelnõu ette võtta ja välja arvutada, täpselt selline vahemik. Kuivõrd tulumaksuvaba miinimumi määr järk-järgult langeb, siis nendele, kes teenivad palka selles vahemikus, suureneb automaatselt makstav tulumaksu protsent. Need inimesed, kes teenivad 2100 eurot või rohkem, maksavad jälle täpselt 20% oma tulust. Sellise süsteemi väljaarendamine on astmelise tulumaksu kehtestamine, kuid väga skisofreenilisel moel. Kui veel ministri enda koduerakond selle heaks kiidab, siis palju edu! Vähemalt võiks ametlikult välja öelda, et vasakpoolne majandusmudel on nende moto.
Teine asi, millega ma ei saa absoluutselt nõus olla, on alkoholiaktsiis. Jah, me kõik muretseme eesti rahva tervise pärast – me tõesti hoolime inimestest ja soovime, et nad tarbiksid vähem alkoholi –, kuid alkoholitarbimist ei näita ainult see, kui palju on Eestis alkoholi müüdud. Emori uuring, mis käesoleval aastal tehti, näitas, et 28% Eesti täiskasvanud elanikkonnast on käinud vähemalt korra Lätis ja ostnud alkoholi – seda, mida nad muidu ostsid Eestist. Seega, me võime aktsiisi tõsta ja sellega võib väheneda Eestist alkoholi ostmine, aga see ei näita veel tarbimise vähenemist. Kui tuua võrdluseks Soome ja küsida, miks käivad soomlased Eestist alkoholi ostmas, siis just nimelt sellepärast, nende alkohol on veelgi kallim, aktsiisid on veel kõrgemad, ilmselgelt nad tulevad siia ostma. Meie inimesed joovad ka täpselt sama palju edasi, aga ostavad joogid Valkast või Riiast või kusagilt mujalt ja meil jääb maksutulu saamata. Kas me tahame seda või me tahame päriselt parandada meie rahva tervisekäitumist?
Toon näiteks viimase suurema alkoholiaktsiisi tõusu 2015. aastal, kui kange alkoholi aktsiis tõusis 15%. Rahandusministeerium prognoosis tookord lisatuluks 22 miljonit eurot, tegelikult aga laekus rohkem vaid kaks miljonit eurot. Nii et 20 miljoni euroga mööda panna ja nüüd rääkida, et see suurendab meie tulusid, on naeruväärne. See näitab Rahandusministeeriumi analüütikute võimekust, kui kolm aastat järjest ennustatakse valesti Eesti majanduskasvu, mis lõppeval aastal peaks olema ainult 1%. Need kaks asjaolu ei ole sellised, millega saaksime mingilgi moel nõustuda.
Kolmandaks, loomulikult, teostatav poliitika. Kuna uus valitsus koosneb kahe kolmandiku ulatuses täpselt samadest erakondadest – sotsiaaldemokraadid ja IRL või Isamaa, sõltub, kuidas nad ennast kutsuda tahavad – ja vahetunud on ainult Keskerakond, siis ega sealt ju teab mis uut poliitikat oodata ei saagi.
Ma võtaksin ka mõne minuti lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Teistelt ei saagi midagi eriti loota, aga see, et Keskerakond, kes alles poolteist aastat kritiseeris aktiivselt Reformierakonna poliitikat ja kobareelnõude läbisurumist, kuid ise käitub veel hullemini, on naeruväärne. Võtame kas või täna õhtul eetris olnud "Foorumi" saate, kus värske majandus- ja kommunikatsiooniminister heitis teistele ette, et nemad tegid ka niimoodi. See on väga lapsik ja lühinägelik – ütleme, et Reformierakond tegi nii ja siis teeme samamoodi tagasi. See ei arenda mingil moel Eesti poliitilist kultuuri, nagu on lubanud värske peaminister.
Lõpuks veel automaks. Üks koalitsioonierakond, kes nimetab ennast parempoolseks, võiks lõpetada valskuse ja mitte üritada peita tegelikkust sellise sõna taha nagu "autolõiv". Pole vahet, kas automaks või autolõiv, see on üks ja sama asi. Kui me tahame liikuda aina suuremate maksude poole ja maksustada ka autosid, mille pealt on tegelikult maksud juba makstud niikuinii, uute autode puhul käibemaks, siis see on ehtne vasakpoolne majandusmudel. Võiks asju nimetada niimoodi, nagu nad tegelikult on, siis oleks kõigile ausam. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun, Andres Ammas!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Mind ajendas kõnepulti tulema lugupeetud Riigikogu esimees Eiki Nestor. Mul on kahju, et ta on hetkel saalist eemal, aga loodetavasti ta jälgib meid või vähemalt loeb hiljem stenogrammi. Riigikogu liikmel on mõned põhiõigused, mida ei tohi rikkuda ja mis on täiesti võõrandamatud. Ei ole ilmaasjata välja mõeldud kümnepäevane muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Ei ole ilmaasjata välja mõeldud kindel kord, millal üks või teine eelnõu võib Riigikogu menetlusse tulla, millal ta võib päevakorda tulla. See kõik on tehtud selleks, et Riigikogu liikmel oleks piisavalt aega lugeda, aru saada. Kui ei mõista, siis saab küsida nõu ekspertidelt ja asjatundjatelt, milline on ühe või teise otsuse hind, millised on kaasnevad mõjud, ning seejärel loetu ja mõistetu põhjal otsustada. See kehtib absoluutselt iga eelnõu puhul, eriti aga sellise eelnõu puhul, mida me praegu arutame. See ei sõltu sellest, kes on koalitsioonis või kes on opositsioonis. See lihtsalt peab meil siin saalis niimoodi olema ja ükskord me peame hakkama sellest kinni pidama.
Selle seaduse puhul oleks minul kui rahvasaadikul olnud vaja palju rohkem aega. Ma ei ole nii geniaalne nagu uue koalitsiooni liikmed, kes kõike lennult taipavad ja lennult haaravad. Või siis, vabandust väga, on nad kuulekad oma ministritele ja oma fraktsiooni juhtidele. Kui aga väga pika staažiga Riigikogu liige, praegune Riigikogu esimees ütleb, et ta ei näe selle seaduse puhul protseduuriprobleeme, siis ta käitub jaanalinnu kombel. Ta näeb neid tegelikult väga hästi. Ta on tark ja kogenud mees ning teab väga hästi, mis praeguses menetluses valesti on, aga ta ei taha seda tunnistada. Miks ta nii käitub, ma ei tea. Ma näen temas elavat veel sellist loomingulist, andekat ja krutskimeelset Riigikogu liiget, kuid ma ei näe temas parlamendi väärikust kaitsvat Riigikogu esimeest. See on väga kurb lugu. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun, Madis Milling!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Ma ei ole finantsasjade spetsialist. Mul on palju häid fraktsioonikaaslasi, kes on spetsialistid ja selgitavad mulle selle valdkonna detaile, millest ma aru ei saa. Aga on asju, millest ma aru saan, ja saan väga suurepäraselt aru. Ma saan väga hästi aru, kui siit kõnepuldist tuleb tekst, mis on sisuline, faktidega argumenteeritud, ja ma saan aru, kui inimene usub seda, mida ta räägib. Ma saan ka aru, kui inimene on siin kõnepuldis kõhklev ega räägi mitte sellepärast, et ta usub oma juttu, vaid räägib sellepärast, et ta peab rääkima. Ka see on arusaadav. Küsimus ei ole esinemisoskuses, küsimus on selles, kas inimene on võlts või mitte. Jäägu see ajaloo otsustada, kes rääkisid täna siin kõnepuldis faktipõhist loogilist teksti ja kes mitte. Aitäh!

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Austatud juhataja, ma palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Head kolleegid! Ma tahan kõigepealt tänada neid Riigikogu liikmeid, kes suutsid jääda täna oma sõnavõttudes tasakaalukaks, argumenteerituks ja mõtlesid oma kõne ajal kahe ajupoolkeraga. See tähendab seda, et kui me makse langetame, tõstame teatud toetusi, suurendame hüvesid, siis tuleb kusagilt leida ka tuluallikas. Sellist tasakaalustatud analüüsi, mõlemat poolt kaaludes, siin ka esines. Need olid usutavad, sisukad sõnavõtud. Ma olen peaaegu kõige sellega nõus, mida ütles näiteks kolleeg Andres Herkel ja veel mitmed teised kolleegid. Kuid kahjuks ma pean ütlema, et ma ei saa nõustuda peaaegu ühegi eelmise koalitsioonipartneri Reformierakonna sõnavõtuga, kus terviklikku analüüsi ei olnud.
Ma tulin siia täiesti ette valmistamata, ajendatuna eelnevatest sõnavõttudest, ja otsisin kiiresti välja mõned materjalid, millega täpsustada fakte stenogrammi jaoks. Kõigepealt ütlen välja oma arvamuse. Minu arvates ei ole taasiseseisvunud Eestis kunagi kehtinud ega kehti ka praegu proportsionaalne tulumaks. Kogu aeg on olnud astmeline tulumaks. See kunstlik teema, millega kaks suurt erakonda, Reformierakond ja Keskerakond on 25 aasta jooksul vastandunud ja valijaid lollitanud, ei vasta tegelikkusele. Pärast iseseisvuse taastamist kehtis Eestis astmeline tulumaks: maksuvaba määr oli 40 krooni, algselt 400 rubla kuus. Astmed jagunesid järgmiselt: kuni 80 krooni kuus – 16%, 80–150 krooni kuus – 24%, üle 150 krooni kuus – 33%. Alates 1. augustist 1992 oli maks tuluosalt, mis ületab 200 krooni kuus – 50%.
Edasi, suured muudatused jõustusid 1. jaanuarist 1994. Tulumaksu määraks sai 26%, maksuvaba tulu määr oli algselt 300 krooni kuus. Hiljem on kroonid asendunud eurodega ja alandatud on tulumaksu määra 26%-lt 20-le ning tõstetud tulumaksuvaba miinimumi. Samal ajal, tahan rõhutada, on Reformierakonna nõudmisel rakendatud keerulist ja bürokraatlikku madalapalgaliste tulumaksutagastust Isamaa ja Res Publica Liidu soovitatud tunduvalt lihtsama madalapalgaliste tulumaksuvabastuste asemel. Rõhutan, tulumaksuvabastus asendati tulumaksutagastusega, mis oli tegelikult tunduvalt bürokraatlikum ja keerulisem. Seega tahan öelda, et proportsionaalset tulumaksu pole Eestis kehtinud, seetõttu pole võimalik seda ka kaotada ega üle minna astmelisele tulumaksule, mis on meil kehtinud kogu aeg. See on esimene täpsustus, mida ma tahtsin kolleegidele öelda. Selline lingvistiline vaidlus, ma arvan, võiks jääda minevikku ja me võiksime rohkem keskenduda sisule – millised detsiilid, millised grupid, sotsiaalsed rühmad võidavad või kaotavad teatud maksumuudatustega ja millised mitte, mis motiveerib rohkem teenima, kuidas haarata tööjõuturule rohkem töökäsi jne, jne. Lõpetame need lingvistilised vaidlused!
Teine täpsustus. Noorhärra minu selja taga, kes juhib praegu meie koosolekut, rääkis, et ka mahlad maksustatakse magusamaksuga. Kõigepealt, sellekohast eelnõu meil veel ei ole. Teiseks, Euroopa Liidu õigus, kuidas me ka tahaks, seda ei võimalda. Isegi kui Eesti riik väga tahaks, ei saaks ta sellist erisust, et võiks mahlad maksustada magusamaksuga, sest Euroopa Liidus on reguleeritud, mis on mahlad, mis on nektarid ja mis on mahlajoogid. Mahlad on need, mis saavad sisaldada ainult naturaalset suhkrut, st sinna ei tohi lisada ka mitte vett. Mahl on täiesti naturaalne jook, mida poes müüakse, sinna ei ole võimalik lisada suhkrut, veel vähem saab lisamata suhkrut maksustada. Nii et hirmutada Eesti rahvast niisuguste näidete või teadmatusest tuleva võhiklikkusega siit puldist ei tohiks. Ma tahtsin selle ära täpsustada.
Head kolleegid! Lõpetuseks. Siin on räägitud koalitsioonivalitsustest, eelmisest ja praegusest, ning valitsuse vahetusest väga kirglikult. Koalitsioonivalitsused on nagu kooselu, mis lõpeb siis, kui armukadedus ületab armastuse. Nii juhtus see ka eelmise koalitsiooniga. Täna, kui ma kuulasin neid kirglikke sõnavõtte siit kõnepuldist, siis ma taipasin: ma armastan ka luuserit. Olgu see öeldud lohutuseks Reformierakonnale. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun kõnepulti Kristen Michali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Et tänane õhtu päris asjatu ei oleks, siis ma korrigeerin ära Helir-Valdor Seederi vale arusaama Eesti maksusüsteemist. Nimelt, on olnud tulumaksuvaba määr ja on olnud ühtne maksumäär. Enesele võib sugereerida kui tahes palju, et kogu aeg on olnud astmed ja nüüd ei tule astmeline tulumaks. Ükskõik, kuidas te seda endale kinnitate, aga see, mis tuleb koos oma 1500 astmega, on astmeline tulumaks. Või siis, kui soovite, on 1500 tulumaksu astet. See ei ole kindlasti hea uudis. Eesti maksusüsteem on olnud – ma arvan, et juba umbes kolmel aastal järjest – OECD parimate hulgas, nr 1 tegelikult. See on hinnang, mille on andnud eksperdid, võrreldes meid paljude edukate riikidega. Kui nüüd mõelda seda, mida ettevõtjad ootavad – ja julgen oma varasemast töökogemusest öelda, et ettevõtjad ootavad maksusüsteemi puhul stabiilsust, selgust, lihtsust ning sama ootavad ka inimesed –, siis kogu see jutt sellest, et nüüd hakkab õnn saabuma, ei ole eriti usutav.
Tulumaksuvaba miinimumi tõus on mõistlik asi, seda me kindlasti toetame. Oleme seda ka ise teinud. Väga hea! Aga kõik see muu, mis puudutab astmelist tulumaksu, maksutõusu kokku, ei ole kuidagi vastuvõetav. Kurb on tegelikult, et uus valitsus alustab ka kuue kuu põhimõtte rikkumisega. Selle vastu me oleme olnud. Selle vastu on ettevõtjad, suured ettevõtlusorganisatsioonid on selle vastu sõna võtnud ja ka õiguskantsler on sellele tähelepanu juhtinud. Ma loodan südamest, et siin parlamendis toimuv läheb korda ka Vabariigi Presidendile ja et tema nõunikud või president ise, kui tal muud parajasti teha ei ole, jälgib seda istungit ja mõtleb, kas uus valitsus peaks sellisel kujul õigusloome praktikat alustama. See ei ole hea tava, rääkimata reeglite rikkumisest. Praegu ei ole ühtegi põhjust, miks ei peaks maksutõus olema maksumaksjale ette teada kuus kuud. Nii et ma ütleks hästi lühidalt: ükskõik kuidas endale sisendada, et see, mida tehakse, on väga hea ja see on kingitus inimestele, ei ole segane maksusüsteem ega maksutõus kindlasti mitte positiivne. Pealegi on tegemist vormilise rikkumisega. Me kavatseme sellele tähelepanu juhtida nüüd ja tulevikus. Ma arvan, et tänase öö jooksul me jõuame veel lugematul hulgal mõtteid vahetada nii puldist kui ka kuluaarides. Aitäh!

Aitäh! Palun järgmisena Märt Sults!

Austatud eesistuja! Kallid kolleegid! Õpetajana on mul südamest hea meel, et ma olen kuulnud rohkem kui kuus tundi järjest, kuidas Reformierakond iseenda eelarvet põhja laseb. See on suurepärane, et Reformierakond on saanud aru kõigest, mis ta tegemata on jätnud. Kõigest! Ja nüüd ta triigib koalitsioonivalitsust, et mida tema on valesti teinud. Super! Michali sõnavõtt oli väga hea, see oli kohe super. Kui tema ajalugu tagasi keerata, siis ma arvan, et igale tema väitele, mis tal praegu koalitsiooni kohta on, tuleb tuhat vastuväidet. Nii et igatepidi hea, et te analüüsite oma tegevust. Igaks juhuks ma võin öelda, et see eelarvemuudatus, mille pärast te praegu koalitsioonivalitsust kotite, on tegelikult ainult 1% eelarvest. Kuigi see on väga suur summa, on see siiski ainult 1%. Nii et teie põhimõtteliselt olete meile selle saasta, ütleme nõndaviisi, kokku keeranud, aga meie peame seda nüüd sööma. Mina tunnen väga hästi haridussüsteemi. Teie bluffisite õpetajate palgatõusu kohta, kuigi tegelikult on see vaevalt 2,6%, aga meie peame selle ära sööma. Teie mängite selle peale, et koolijuht läheb, teeb ilusad silmad pähe ja ütleb õpetajatele: andke andeks, täna ei tulnud välja! Kõige hullem lugu selle juures on see, et me teeme selle ära! Aitäh teile!

Aitäh! Protseduurilise täiendusena ma ütlen, et me ei aruta praegu eelarve muudatust, vaid meil on kõne all eelnõu 302 teine lugemine, kus on mitmed maksupoliitilised muudatused. Järgmisena palun sõnavõtt kohapealt, Andres Herkel!

Aitäh, härra juhataja! Täpselt selle kohta ma tahtsingi praegu esitada protseduurilise küsimuse: kas teie saite aru, kas Märt Sults rääkis praegu arutatavast seaduseelnõust või riigieelarvest?

Aitäh! Pean tunnistama, et mulle jäi mulje, et ta rääkis riigieelarvest. Aga meie räägime loomulikult eelnõust 302. Kui rohkem läbirääkimiste soove ei ole, siis ma sulgen läbirääkimised.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud 157 muudatusettepanekut ja me vaatame need üheskoos läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada!

Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma arvan, et koalitsioon vajab selle ettepaneku läbivaatamiseks kümme minutit vaheaega, nii et seda me palume.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 12 Riigikogu liiget, vastu 65, erapooletuid ei olnud. (Juhataja helistab kella.) Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Palume seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust palume selle üle mõtlemiseks kümneminutilise vaheaja!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 7. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek, esitaja Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Ammas, palun!

Lugupeetud eesistuja, palun panna see ettepanek hääletusele!

Kristen Michal, palun!

Austatud juhataja! Enne muudatusettepaneku hääletamist me palume kümneminutilist pausi, et rahandusminister saaks äkki selle ettepaneku ja kogu selle eelnõu tagasi võtta. Vabandust! Mitte ettepaneku, eelnõu siiski. (Naer saalis.)

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Esitajaks Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljas muudatusettepanek, esitajaks Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Me palume hääletada.

Aitäh! Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Palun enne selle muudatusettepaneku hääletamist kümneminutilist vaheaega, et valitsus saaks opositsiooniga kompromissi otsida.

Arusaadav. Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 7, vastu 63 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viies muudatusettepanek, esitanud Aivar Sõerd, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Palume seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palume ka kümneminutilist vaheaega, sest eelmisest kümnest minutist kompromissi otsinguteks ei piisanud.

Aitäh! Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, esitaja Aivar Sõerd, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kuues muudatusettepanek, esitaja Aivar Sõerd, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! See on väga sisukas, kuid keeruline ettepanek, seetõttu palume eelnevalt kümme minutit vaheaega, et kõik jõuaksid sellega põhjalikult tutvuda.

Aitäh! Kas te soovite seda ettepanekut ka hääletada või soovite lihtsalt vaheaega? Palun mikrofon Kristen Michalile!

Vabandust! Soovin kindlasti hääletada. Aitäh!

Head Riigikogu liikmed! Hääletus ja enne seda kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille esitaja on Aivar Sõerd, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seitsmes muudatusettepanek, esitaja Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Palun hääletada ja enne seda kaheksa minutit vaheaega!

Aitäh! Kaheksa minutit vaheaega. (Aplaus.)
V a h e a e g

Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille esitaja on Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei olnud. (Naer saalis.) Ettepanek ei leidnud toetust.
Kaheksas muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kümnes muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. 11. muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kas oli küsimus juhataja vaheaja kohta? Võime seda küsimust ... (Naer saalis.)
12. muudatusettepanek, esitaja Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kristen Michal, palun! (Naer saalis.)

Aitäh, austatud juhataja! Palume selle ettepaneku hääletamist ja enne seda taas kümneminutilist vaheaega, et tegeleda kompromissiotsingutega.

Arusaadav. Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, esitajaks Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid üks. Ettepanek ei leidnud toetust.
13. muudatusettepanek, esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Kuna eelmine ettepanek ei leidnud toetust, siis palume järgmist hääletada, kuna me loodame, et see leiab toetuse, ja üritame vahepealse kümne minuti jooksul selgitustööd teha, nii et palume ka kümme minutit pausi.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja mille komisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 10, vastu 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
14. muudatusettepanek, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma väga loodan, et mul õnnestub teid veenda selle muudatusettepaneku vajalikkuses ja ma soovin kindlasti, et me seda hääletame. Aga enne hääletust ma äkki suudan ka koalitsiooni veenda selle headuses, võttes selleks kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg lõppeb kümne minuti pärast.
V a h e a e g

Hääletame muudatusettepanekut nr 14, mille esitaja on Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada, täiskogu!
Hääletustulemused
Poolt 10, vastu 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
15. muudatusettepanek, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Ma tänan, istungi juhataja! Ma proovisin väga pingsalt eelmise muudatusettepaneku juures veenmist, aga tundub, et jäi väheks. Me palume ka seda muudatusettepanekut hääletada ja loodame, et järgmised kümme minutit annavad meile täiendavat veenmisjõudu.

Siis võiks ka öelda, et on vaja vaheaeg võtta. Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, esitajaks Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 7, vastu 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 16, esitajaks Reformierakonna fraktsioon, jäetud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Jah, austatud esimees, ma tänan, et tähele panite! Ma soovin seda ettepanekut hääletada. Loomulikult ma soovin ka pidada kolleegidega aru sel teemal kümme minutit. Palun vaheaega!

16. muudatusettepanekut?

Me hääletasime praegu 15. ettepanekut, eks, ja nüüd me arutame 16-ndat.

Väga hea tähelepanek! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Hääletame muudatusettepanekut nr 16, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 7, vastu 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
17. muudatusettepanek, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma teen seekord lühemalt, küll mitte vaheaja pikkuses, vaid selles, et me palume seda hääletada ja palume kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit, palun!
V a h e a e g

Hääletame muudatusettepanekut nr 17, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 10, vastu 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
18. muudatusettepanek, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Me väga sooviksime ka seda muudatusettepanekut arutada ja võtta selleks kümme minutit vaheaega ning loomulikult siis seda pärast ka hääletada.

Aadu Must, palun, protseduuriline küsimus!

Protseduuriline küsimus: kas seda kutsungit ei saaks asendada mingi optimistlikuma heliteosega, näiteks avataktid Beethoveni teosest "Ood rõõmule" või midagi sellist?

Saaks. Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Hääletame 18. muudatusettepanekut, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada! Palun vaikust hääletamise ajal!
Hääletustulemused
Poolt 7, vastu 40, erapooletuid ei olnud, ei leidnud toetust.
19. muudatusettepanek, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada! Enne seda, kui me tohime paluda, fraktsiooni nimel ka kümme minutit vaheaega.

Artur Talvik, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud esimees! Kolleeg Aadu Must tegi suurepärase ettepaneku vahetada see kõll ära, see ajab tõesti hulluks, mingi parem muusika võiks olla. Kas te olete kunagi juhatuses seda ettepanekut arutanud või ei ole?

Ma olen kunagi ise selle ettepaneku teinud. Aitäh! (Naer saalis.) Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Muudatusettepanek nr 19, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 9, vastu 39, erapooletuid ei olnud, ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 20, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Austatud istungi juhataja, ma tänan sõna eest! Me soovime seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovime ka kümme minutit vaheaega.

Artur Talvik, protseduuriline küsimus, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Kui teie kunagi omal ajal tegite ettepaneku selle kutsungikõlli muutmiseks, mis teile siis vastati ja kes see vastaja siis oli?

Ei ole seotud küll selle eelnõuga, aga vastati, et see võib-olla ongi taotluslik, et puuduks soov nii palju vaheaegu võtta. Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

20. muudatusettepanek läheb hääletusele, Reformierakonna fraktsiooni esitatud, komisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 13, vastu 39, erapooletuid ei olnud, ei leidnud toetust.
21. muudatusettepanek, Reformierakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Austatud istungi juhataja! Me palume seda ettepanekut hääletada ja sooviksime kümme minutit vaheaega enne selle hääletamist.

Artur Talvik, protseduuriline küsimus.

Lugupeetud Riigikogu esimees! See, et me peaaegu pool kolm öösel siin peame hääletama Reformierakonna mingisuguseid kummalisi ettepanekuid, näiteks tõsta ühe euro võrra mingisuguseid summasid, kuidas selline tegevus – ja teie tunnete hästi seda seadust, millele ma praegu viitan – on kooskõlas rahvatervise seadusega?

Selle küsimuse oleks pidanud esitama eelnõu menetlemise ajal. Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Muudatusettepanek nr 21, Reformierakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 6, vastu 37, erapooletuid ei olnud. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 22, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ehk me tohiksime seda muudatusettepanekut hääletada ja palume enne seda ka kümme minutit vaheaega.

Austatud Riigikogu! Mul viimase kümne minuti jooksul hakkas süda valutama, et Artur Talviku protseduurilises küsimuses oli tõesti protseduuriline moment olemas. Ma palun Hanno Pevkurit, kui on võimalik, esitada Artur Talvikule oma muudatusettepanekute nr 12–128 mõjuanalüüs. Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

22. muudatusettepanek, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 10, vastu 35, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
23. muudatusettepanek, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Austatud istungi juhataja! Senimaani, kuni me veel mõjuanalüüsi kirjutame, palume seda punkti hääletada. Ja enne seda soovime võtta ka kümme minutit vaheaega.

Punkti all mõtlete muudatusettepanekut?

Muudatusettepanekut jah. Te ütlesite muudatusettepaneku numbri, ma ütlesin "punkt".

Selge. Artur Talvik, protseduuriline küsimus.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Ma olen väga tänulik, et te mainisite, et Reformierakond võiks teha mõjuanalüüsi kõikidele nendele veidratele muudatusettepanekutele, mida nad esitavad. Aga hoolimata sellest, et avalikkus teab Reformierakonda väga haldussuutliku erakonnana, ei ole nad suutnud selle lühikese ajaga mõjuanalüüsi teha. Kuuldavasti on selline nobenäpp nagu Jürgen Ligi pandud seda tegema, aga isegi tema ei suuda seda teha. Seetõttu ma palun, et te võtaksite juhataja vaheaja, kuni mõjuanalüüs on valminud. Aitäh!

Aitäh! Ma arvan, et minu võimalused juhataja vaheaja võtmiseks on ajaliselt piiratud ja see on liiga raske ülesanne. Aga praegu Hanno Pevkuri võetud vaheaeg kümme minutit, palun!
V a h e a e g

Muudatusettepanek nr 23, Reformierakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada! Palun vaikust hääletamise ajal!
Hääletustulemused
Poolt 5, vastu 34, erapooletuid ei olnud. Ei leidnud toetust.
24. muudatusettepanek, Reformierakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Mitu minutit?

Kümme.

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Hääletame muudatusettepanekut nr 24, esitanud Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 9, vastu 30, erapooletuid ei olnud. Ei leidnud toetust.
25. muudatusettepanek, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Me palume seda muudatusettepanekut hääletada ja tulles vastu tungivatele soovidele, me võtame üheksa minutit vaheaega.

Vaheaeg üheksa minutit. Jätkame 03.21.45.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, hääletame muudatusettepanekut nr 25, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 7, vastu 29, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 26, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Seda ettepanekut oleks kindlasti vaja hääletada ja siinkohal palume ka kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

26. muudatusettepanek, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5, vastu 28, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 27, esitaja Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Ma tänan, istungi juhataja! Kuigi aegamööda minutid kaovad, palume me siiski ka seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega.

Marko Šorin, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Kuna muudatusettepanekud nr 27 ja nr 127 on täiesti identsed, siis kas ma saan õigesti aru, et järgmised 100 me võime vahele jätta?

Muudatus nr 27. (Lehitseb pabereid.) Jah, see on küsimus komisjonile. Ma arvan, et muudatusettepanekut nr 27 tuleb hääletada, nii nagu soov oli. Ja 127, selleks ajaks komisjon peab selgitama. Palun komisjoni esimehel selgitada, kuidas see siia sattunud on! Vaheaeg üks minut, kuna ettepaneku tegija ei öelnud. (Saalist kostab: "Ütles küll!") Ütles kümme minutit? Huvitav, mina ei kuulnud. Palun, Hanno, ei maksa olla tagasihoidlik. Vaheaeg kümme minutit. Julgemalt-julgemalt!
V a h e a e g

Aitäh, härra juhataja! Komisjonis, kui neid toredaid muudatusettepanekuid vaadati, selgus, et paar korda oli Reformierakond pannud viiekohalised arvud. Mina isiklikult arvan, et süüdi on kellegi liiga paksud näpud, st oli näpuviga – tahtis ühte nuppu vajutada, aga vajutas korraga kahte. Selge see, et praegusel juhul ei ole tegemist enam mitte paksu näpuga, vaid halva nägemisega. Tõeliselt, jällegi tööviga, ekslikult 8 asemel sattus siia 9. Ma teen sellest teatud järeldused. Kõik dokumendid, mis hakkavad tulema Reformierakonnast, lasen mitu korda üle kontrollida.

Arto Aasal on protseduuriline küsimus.

Jah, aitäh! Jäin huviga kuulama, mida härra Mihhail rääkis. Ta ütles, et komisjonis midagi hääletati ja vajutati, aga komisjoni istungitel ei ole võimalik midagi hääletada ega vajutada. (Naer saalis.)

See on võimas protseduuriline tähelepanek. (Naer saalis.) Austatud Riigikogu, kui te vaatate varasemaid muudatusettepanekuid ja järgmisi muudatusettepanekuid, samuti muudatusettepanekut nr 127, siis ma arvan, et muudatusettepaneku tegijate soov oli asendada tekstiosa "2700 eurot" tekstiosaga "2851 eurot". Sellises sõnastuses panen ka selle muudatusettepaneku hääletusele. Selle on esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hääletame muudatust, kus "2700 eurot" asendatakse tekstiga "2851 eurot". Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 7 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 28, esitas Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon jättis arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, istungi juhataja, et me selle eelmise muudatusettepanekuga asjad klaariks saime ja te lugesite ette ka korrigeeritud sõnastuse! Aga 28. muudatusettepanekut me palume hääletada ja enne hääletamist palume kümme minutit vaheaega.

Tänan! Seekord oli soov äärmiselt selge. Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Muudatusettepanek nr 28, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
29. muudatusettepanek, esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Kuna selle muudatusettepaneku ma lugesin uuesti läbi ja see on igati korrektselt esitatud, siis me palume seda muudatusettepanekut hääletada. Enne seda palume ka kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6 rahvasaadikut, vastu oli 25, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
30. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Ma sain aru, et ka koalitsioonisaadikud tahtsid natukene põhjalikumalt selle ettepanekuga tutvuda, nii et me palume seda ettepanekut esiteks kindlasti hääletada ja teiseks palume kümme minutit vaheaega.

Kümme minutit vaheaega, siis hääletame.
V a h e a e g

Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6 rahvasaadikut, vastu oli 25. Ettepanek ei leidnud toetust.
31. muudatusettepanek, selle on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Ma tänan! Reformierakonna fraktsioon soovib seda ettepanekut hääletada ja me soovime ka kümme minutit vaheaega.

Palun! Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 31, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6 rahvasaadikut, vastu oli 27. Ettepanek ei leidnud toetust.
32. muudatusettepanek, selle on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Me palume seda muudatusettepanekut hääletada. Mulle tundub, et me kõik vajame korraks väikest sirutust ja püstitõusmist, nii et võtame endale väikese vaheaja, kümme minutit.

Kokku lepitud. Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6 ja vastu oli 25 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.
33. muudatusettepanek, sellegi on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja väike virgutus kümneminutilise vaheaja jooksul oleks väga sobilik.

Hästi! Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 7, vastu 29 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.
34. muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Hanno Pevkur, palun! (Sumin saalis.)

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon soovib seda ettepanekut hääletada ja et see sumin natukene vaiksemaks jääks, me palume ka kümme minutit vaheaega.

Kümme minutit vaheaega. Palun saalis natukene vaiksemalt!
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 34, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 7, vastu 30 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.
35. muudatusettepanek, samuti Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Maris Lauri, palun!

Reformierakonna fraktsiooni nimel palume seda muudatusettepanekut hääletada ning soovime enne seda võtta kümme minutit vaheaega.

Palun, kümme minutit vaheaega!
V a h e a e g

Austatud kolleegid, hääletame 35. muudatusettepanekut, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 8 ja vastu 37 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.
36. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun nimetatud väga head muudatusettepanekut ikkagi hääletada ja enne seda võtame kümme minutit pausi, et selle üle arutada.

Kui on tõesti hea, siis kümme minutit. Palun!
V a h e a e g

Hääletuseni on jõudnud 36. muudatusettepanek. Selle on teinud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut pooldas 8 ja vastu oli 36 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.
37. muudatusettepanek, samuti Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Maris Lauri, palun!

Tänan, juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun panna ka see muudatusettepanek hääletusele ning enne seda võtaksime kümneminutilise pausi.

Hästi, hääletame kümne minuti pärast. Palun protseduuriline küsimus, Jaanus Marrandi!

Mul on protseduuriline küsimus. Eelmist küsimust kommenteeris Maris Lauri kui väga head ettepanekut, kuigi see erineb praegusest ainult ühe euro võrra. Kas eelmist kümneminutilist vaheaega kasutati majandusanalüüsiks, et selgitada välja, kas ühe euro võrra erinev ettepanek on oluliselt parem, kui oli eelmine? (Kommentaar saalist: "Kusjuures järgmine on veel parem.")

Istungi juhatajal on seda väga raske kommenteerida. Soovitan vaheajal suhelda Maris Lauriga, kuid vanema inimesena ma tean, et teinekord on ka ühes euros väga suur vahe.
V a h e a e g

Kolleegid, panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille on teinud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 9, vastu 36 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.
38. muudatusettepanek, samuti Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek samuti hääletamisele. Kinnitan samas kolleeg Marrandile, et meie ettepanekud on kõik suurepärased. Me loodame, et järgmise kümne minuti jooksul, mida me palume juurde võtta, suudame siiski teid veenda.

Helmut Hallemaa, palun!

Aitäh! Ka mul tekkis küsimus. Kas suurepärane erineb heast oluliselt?

See on semantiliselt üsna tähtis küsimus. Täpselt samuti soovitan kuluaarides seda lahendada. Tõenäoliselt ei kuulu selle üle otsustamine istungi juhataja kompetentsi. Kümne minuti pärast hääletame.

Äkki võiks järgmise muudatusettepaneku juurde minna, sest see palve "juurde võtta" minu arvates ei kõlanud kui soov võtta kümme minutit vaheaega. Sellist "juurde võtta" ettepanekut ma ei tea. Me võime vabalt edasi liikuda.

Minu jaoks ei olnud küll probleemi. Ma sain aru, et Maris Lauri esitas fraktsiooni nimel soovi kümneminutiliseks vaheajaks. Maris Lauri, palun!

Jah, ma kinnitan, et kolleegid selgelt aru saaksid: Reformierakonna fraktsiooni nimel palume kümneminutilist vaheaega enne hääletamist. Tänan!

Jaanus Marrandi, palun!

Natuke jääb arusaamatuks, kuidas saavad kõik ettepanekud olla suurepärased. Nad erinevad üksteisest ühe euro võrra ja nii sada korda järjest. Kuidas saavad kõik ettepanekud olla suurepärased?

Eerik-Niiles Kross, palun!

Hea fraktsioon kindlasti soovitab mitte rohkem peale võtta. Ainult juurde tuleb võtta vaheaegu. Aitäh!

Me hääletame kümne minuti pärast.
V a h e a e g

Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 9, vastu oli 36 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.
39. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning soovib enne seda võtta ka kaheksa minutit pausi.

Kaheksa minutit vaheaega, palun!
V a h e a e g

... Hakkas mikrofon tööle. (Naer saalis.) Suur tänu! Kas see oli protseduuriline eesmärk? Aitäh!

Istungi juhatajal on hea meel, et probleem lahenes.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 39, selle on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 8 ja vastu 36, erapooletu oli üks rahvasaadik. Ettepanek ei leidnud toetust.
40. muudatusettepanek, samuti Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Maris Lauri!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub nimetatud muudatusettepaneku hääletusele panna ning soovib enne seda võtta kümneminutilise vaheaja. Aitäh!

Kümneminutiline vaheaeg. Jaanus Marrandi, palun, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud istungi juhataja! Ma ei ole saanud selgust ühelgi vaheajal nende muudatusettepanekute üheplaanilisuse suhtes. Nad erinevad, üle saja on neid, igaüks teisest ühe euro võrra. Mul on tekkinud kahtlus, kas need muudatusettepanekud on Reformierakonnal kokku pandud mingi pummelungi käigus, või kuidas? Ei ole ju loogilist põhjendust niisugusel hääletamisel.

Fraktsioonil on õigus panna hääletusele oma muudatusettepanekud juhul, kui neid ei ole arvestatud. Kõik ülejäänud, kaasa arvatud Reformierakonna fraktsiooni liikmed, saavad oma lõplikku otsust väljendada hääletuse teel. Valdo Randpere, palun!

Juhul, kui kolleeg Marrandil on tõesti raske aru saada, mis muudatusettepanekud on, siis ma teen ettepaneku, et edaspidi meie fraktsiooni juhtkond, kui ta võtab vaheaja, loeks ka pikalt ette, milles muudatusettepaneku sisu seisneb, siis saavad kõik saalisolijad aru. Läheb küll natukene rohkem aega, aga mis siis. Peaasi, et ikka tead, mille poolt hääletada. See on igal juhul parem kui need muudatusettepanekud, mida koalitsioon on esitanud, millest keegi ei saa aru.

Tavaliselt ei ole väga pikki seletusi nende muudatusettepanekute hääletusele panemisel kasutatud, sellepärast et kõigil on laudadel nende muudatusettepanekute lühikokkuvõte. Jaanus Marrandi.

Tänan! Mul on hea meel, et Valdo Randpere sekkus praegu arutelusse. Sellepärast, et just tema mõttekäik siin mõned tunnid tagasi viis ka mind mõtteni, et järsku on need ettepanekud kokku pandud mingi pummelungi käigus. Sest tõepoolest, siin ei ole midagi selgitada, kõik ettepanekud on väga üheplaanilised. Siin puudub igasugune analüüs ja põhjendus, sest nad erinevad üksteisest ühe euro võrra. Mina ei näe nende ettepanekute juures mitte mingit analüütilist külge. Väga arusaamatu.

Valdo Randpere, teil on võimalus selgitada, juhul kui te seda soovite.

Aitäh! Ma selgitan hea meelega. Pummelungi käigus tehti venestamise muudatusettepanekud, mille esitas IRL meile eile õiguskomisjonis. Sellest käis jutt. Aga, Jaanus, katsu nüüd asjadest aru saada. Siin käib ikkagi sisuline debatt praegu ja muudatuste hääletamine eelarve küsimustes. Venestamise te hääletasite juba sisse.

Peeter Ernits.

Mul on üks küsimus: milleks see kõik? (Naer saalis.)

Isegi klassikud on öelnud, et selles on küsimus. Jaanus Marrandi.

Ma olen täna tegelikult Reformierakonnas ja eriti Valdo Randperes pettunud, kui ta nimetab siin praegu toimuvat sisuliseks debatiks ja sisulisteks ettepanekuteks. Ma olen väga sügavalt pettunud.

Peeter Ernits.

Veel üks küsimus: kaua võib? (Naer saalis.)

Ma eeldan, et need repliigid on osa arutelust. Kuivõrd see on sisuline arutelu, kuna me räägime tulumaksuseadusest ja sotsiaalmaksuseadusest, see on teine asi. Valdo Randpere.

Mina jälle pigem küsiks, mis ajast on protseduuriline küsimus see, mida Jaanus Marrandi tunneb või ei tunne. Minul on ausalt öeldes jumala ükskõik, mida ta tunneb. Ma arvan, et protseduuri seisukohalt Eesti Vabariigi Riigikogu stenogrammil ka.

Istungi juhataja nõustub nii mõnegi etteheitega selle kohta, kas on tegemist protseduurilise küsimusega. Klassikalises mõttes kindlasti mitte, kuid samas, kolleegid selgitavad kolleegidele mõningate ettepanekute ja otsuste sisu. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma arvan, et opositsioonil on õigus kaitsta oma vaateid selle relvaga, mis neil on kättesaadav, ja las nad teevad seda rahulikult. Ainult mul on üks protseduuriline küsimus. Tuletage palun meelde, mida ütleb meie töökorra seadus selle kohta, kuidas pannakse midagi hääletamisele. Kas on üldse võimalik ettepanekut kommenteerida? Kui jah, siis kui pikalt jne? Nagu ma mäletan, aasta tagasi keelati meil rangelt hääletamisele panemisel üldse kommenteerida, millest on juttu, milline on ettepanek, on see ülihea või ülihalb jne.

Te mäletate õigesti. Tõepoolest, üldiselt eelistatakse lakoonilisi repliike, nagu "Palun panna see muudatusettepanek hääletusele!", ja siis hääletatakse. Kuid samas, istungi juhatajana ma siiski ei tahaks lühikommentaare keelata. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Lugupeetud kolleegid! Olgem tänulikud Reformierakonnale, sest neid muudatusettepanekuid oleks vabalt võinud olla 1200. Te saate ju aru, et on väga tagasihoidlik käik praegu tulla siia 120 ettepanekuga. See võimaldab meil õigel ajal see seadus vastu võtta. Mida rohkem me räägime, seda pikemaks ööistung läheb. Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Kas te oskate öelda, kas kolleeg Mihhail Stalnuhhin ei tegele praegu istungi venitamisega? Me tahaksime sisuliselt asju arutada. (Naer saalis.)

Istungi juhataja on nõus sellega, et mida kiiremini me läheme konkreetsete hääletuste juurde, seda kiiremini me saame tegeleda seaduse teise lugemise lõpetamisega. Valdo Randpere!

Mina jälle erinevalt Kalle Laanetist tahaks just Mihhail Stalnuhhinile öelda, et kuldsed sõnad. Täitsa nõus sinuga.

Võtan sõnasabast kinni ja rahuldan fraktsiooni soovi kümneminutiliseks vaheajaks.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 40, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 9 ja vastu 32 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.
41. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub nimetatud muudatusettepanekut hääletada ja soovib enne seda võtta kümme minutit vaheaega. Aitäh!

Hääletame kümne minuti pärast.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 9 ja vastu 31 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.
42. muudatusettepanek, samuti Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni poolt palume seda muudatusettepanekut hääletada ning enne seda soovime võtta kümme minutit pausi. Aitäh!

Hääletame kümne minuti pärast.
V a h e a e g

Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 8, vastu oli 31 rahvasaadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.
43. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Maris Lauri, palun!

Tänan, istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub nimetatud muudatusettepanekut hääletada ning soovib enne seda võtta kümneminutilise pausi.

Hääletame kümne minuti pärast. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Protseduuriline küsimus: mida Reformierakonna fraktsioon on nüüd juba seitsme tunni jooksul iga kord kümne minuti kaupa eelnõus 302 parandanud?

Reformierakonna ja kõikide teiste fraktsioonide esindajatel on õigus panna ettepanek hääletusele, juhul kui juhtivkomisjon ei ole muudatusettepanekuga arvestanud. Kordan ennast, kuid ütlen ja olen veendunud, et kõik meie saame oma suhtumist avaldada hääletamise ajal. Kümne minuti pärast seda teemegi.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele 43. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8, vastu 32 rahvasaadikut. No ei leidnud toetust see ettepanek.
44. muudatusettepanek, seegi Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Maris Lauri, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub muudatusettepanekut hääletada ning soovib enne seda võtta kümneminutilise pausi. Aitäh!

Palun, kümneminutiline paus!
V a h e a e g

Panen hääletusele 44. muudatusettepaneku, mille esitaja on Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Head Riigikogu liikmed, palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
45. muudatusettepanek, esitaja Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub nimetatud muudatusettepanekut hääletada ning soovib enne seda võtta kümneminutilise pausi.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit. Aga enne veel on sõna Peeter Ernitsal. Palun!

Hea juhataja! Mulle on öeldud, et venitamist on vaja selleks, et meedia tähelepanu saada, aga praegu ajakirjanikud juba magavad. Äkki nüüd saaks kiiremini?

Hea kolleeg Peeter Ernits! Vaadake hetkeks rõdule ja te näete, et ajakirjanikud ei maga. Ma usun, et sellist taktikat on vaja siiski selleks, et juhtida tähelepanu selle eelnõu puudustele. Aga kuivõrd rohkem küsimusi ei ole, siis kuulutan välja vaheaja kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku, mille esitaja on Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 9 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
46. muudatusettepanek, esitaja Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub muudatusettepanekut hääletada ning soovib enne seda võtta kümneminutilise pausi. Aitäh!

Aitäh! Jaanus Karilaid, palun!

Hea juhataja! Mina olen tõesti mures. Öö läbi on reformierakondlasi liiga vähe näha olnud – neid on siin kas viis, kuus või seitse. Teie erakonna esimehena võiksite muret tunda. Üks võimalus on panna signatuurile volüümi juurde. On see võimalik või ei ole? Järsku nad ei kuule, et meil on varsti hääletus.

Aitäh! Ma olen täiesti kindel, et küsimus ei ole signatuuri valjuses. Tänan teid protseduurilise küsimuse eest! Jaanus Marrandi, palun!

Nii profülaktika mõttes, lugupeetud istungi juhataja, juhin teie tähelepanu sellele, et teie ei lülitanud kutsunginuppu sisse kaks minutit enne hääletamist. Selle lülitas sisse Riigikogu Kantselei töötaja. Tegelikult oleks see protseduuriliselt teie kohustus. Te olete alles värskelt oma ametis, aga ikkagi, palun järgida protseduurireegleid!

Aitäh! Ma juhtisin sellele ka juba tähelepanu. Tegelikult on juhataja kohustus lülitada nupp sisse minut enne hääletust. Juhul kui juhataja soovib seda teha varem kui minut, siis ka see on võimalik, aga kord näeb ette, et vähemalt minut enne peab laskma kella. Kas on veel küsimusi? Ei ole. Sel juhul ... Jah, Jaanus Marrandi!

Aitäh täpsustuse eest, aga ma juhin tähelepanu, et selle nupu peate sisse lülitama teie, mitte keegi teine.

Jah, sellest me juba rääkisime. Aitäh teile! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 46. muudatusettepaneku, esitajaks Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 8, vastu 26 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
47. muudatusettepanek, esitaja Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub nimetatud muudatusettepanekut hääletada ning soovib enne seda võtta kümme minutit pausi.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 47. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 8, vastu 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
48. muudatusettepanek, esitaja Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub muudatusettepanekut hääletada ning soovib enne seda võtta kümme minutit pausi. Aitäh!

Kuulutan välja vaheaja kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 48. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 6 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
49. muudatusettepanek, esitaja Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub muudatusettepanekut hääletada ning soovib enne seda võtta kümneminutilise pausi. Tänan!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 49. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 8, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
50. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub muudatusettepanekut hääletada ning soovib enne seda võtta kümneminutilise pausi. Tänan!

Aitäh! Kuulutan välja vaheaja kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 50. muudatusettepaneku, esitaja Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 7, vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
51. muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon soovib muudatusettepanekut hääletada ning enne seda võtta kümme minutit pausi. Tänan!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 51. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 8, vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
52. muudatusettepanek, esitaja Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon soovib muudatusettepanekut hääletada ning enne seda võtta kümme minutit pausi. Tänan!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Nagu Reformierakonna fraktsiooni juht ütles, ettepanekud on väga head, aga ma küsin, miks siis nii vähe nende poolt hääletatakse.

Aitäh! Riigikogu liikmena on teil vaba voli hääletada ettepanekute poolt, kui te seda soovite. Rohkem küsimusi ei ole. Kuulutan välja vaheaja, kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 52. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 7, vastu 39 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
53. muudatusettepanek, esitajaks Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub muudatusettepanekut hääletada ning soovib enne seda võtta kümme minutit pausi. Tänan!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 53. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 15, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
54. muudatusettepanek, esitanud on selle Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon soovib seda muudatusettepanekut hääletada ning enne seda kümneminutilist pausi. Tänan!

Kuulutan välja vaheaja kümme minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 54. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
55. muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub muudatusettepanekut hääletada ning enne seda võtaksime viieminutilise pausi.

Vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g

(Juhataja hilineb. Plaksutamine ja vile saalis.) Panen hääletusele 55. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 23, vastu 45 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 56, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kuus minutit vaheaega, sest viiest ei piisanud!

Aitäh! Kuulutan välja vaheaja kuus minutit.
V a h e a e g

Panen hääletusele 56. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
56. muudatusettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
57. muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 58. muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 59. muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 60. muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 61. muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jürgen Ligi, palun!

Paluks vaheaega kümme minutit! Ei saa võtta või?

Vaheaega saab küsida fraktsiooni esimees või aseesimees vahetult enne hääletust. (Sumin ja naer saalis.) Kui te soovite panna küsimuse hääletusele, siis ma soovitan teil kõigepealt konsulteerida seda fraktsiooni juhtkonnaga. Nemad saavad võtta Reformierakonna fraktsiooni nimel ka vaheaja, juhul kui nad soovivad ühte või teist teemat hääletada. Jürgen Ligi, palun!

Mina paluks seda hääletada. Ma olen ka olnud fraktsiooni esimees, nii et mul on kõik õigused. (Naer saalis.)

Olen värskelt viibinud Reformierakonna fraktsiooni juhatuse valimistel, seega ma saan öelda, et Reformierakonna fraktsiooni juht on Kristen Michal ning aseesimehed on Hanno Pevkur ja Maris Lauri. Aga kui te suudate nad ära veenda, siis nad on valmis kindlasti teile vastu tulema. Nii et püüdke oma fraktsiooni juhtkonnaga jõuda selles küsimuses konsensusele.
Läheme edasi muudatusettepanekute läbivaatamisega. Me oleme jõudnud 63., vabandust, 62. muudatusettepaneku läbivaatamise juurde. Selle on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 63. muudatusettepanek, selle on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon soovib jätta selle arvestamata. 64. muudatusettepanek, selle on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon soovib jätta selle arvestamata. 65. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 66. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 67. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 68. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 69. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 70. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Härra Kokk, kas teil on protseduuriline küsimus? Ei ole. Aitäh! 71. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 72. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 73. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 74. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see ettepanek arvestamata. 75. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 76. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja muudatusettepaneku suhtes on võtnud seisukoha ka juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 77. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 78. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. 79. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 80. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 81. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 82. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 83. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 84. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 85. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 86. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 87. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 88. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 89. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 90. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 91. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 92. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 93. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see ettepanek arvestamata. 94. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 95. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 96. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 97. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. Jaanus Marrandi, teil oli nupp sees. Kas te soovisite sõna? Selge. 98. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 99. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 100. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 101. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 102. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 103. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 104. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 105. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 106. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 107. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 108. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 109. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 110. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 111. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 112. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 113. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 114. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 115. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 116. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 117. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 118. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 119. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 120. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 121. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 122. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 123. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 124. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. 125. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 126. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see ettepanek arvestamata. 127. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 128. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 129. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kristen Michal, palun!

Austatud juhataja! Palume 129. muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Me hääletame seda muudatusettepanekut. Panen hääletusele 129. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 28 ja vastu 47 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
130. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada!

Hääletame seda muudatusettepanekut. Panen hääletusele 130. muudatusettepaneku, mille on esitanud eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 27 ja vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
131. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Palume hääletada ja arvestada!

Hääletame seda muudatusettepanekut. Panen hääletusele 131. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 28 ja vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
132. muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 133. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun, Andres Herkel!

Aitäh! Palume hääletada!

Hääletame seda muudatusettepanekut. Panen hääletusele 133. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt oli 6 ja vastu 46 Riigikogu liiget, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
134. muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 135. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Tänan! Paluks ka seda ettepanekut hääletada!

Hääletame seda ettepanekut. Panen hääletusele 135. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 25 ja vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
136. muudatusettepaneku on esitanud Aivar Sõerd, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Palume seda ettepanekut hääletada!

Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele. Panen hääletusele 136. muudatusettepaneku, mille on esitanud Aivar Sõerd. Juhtivkomisjoni soovitus ja seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. Palun võtta seisukohta ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 28, vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
137. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Palume ka seda ettepanekut hääletada!

Hääletame seda ettepanekut. Panen hääletusele 137. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 30 ja vastu 52 Riigikogu liiget. Erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
138. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun, Andres Herkel!

Palun hääletada!

Hääletame seda muudatusettepanekut. Panen hääletusele 138. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 28 ja vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
139. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Tänan! Palun hääletada!

Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele. Panen hääletusele 139. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 28 ja vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Austatud Riigikogu, kuivõrd märkamatult on kätte jõudnud uus hommik, siis võtan juhataja vaheaja täpselt 14 minutit, selleks et ametnikud saaks ette valmistada järgmise istungi päevakorra. Vaheaeg 14 minutit.

Istungi lõpp kell 9.47.