Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 47 Riigikogu liiget.
Infotunnis osalevad peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Maris Lauri ning keskkonnaminister Marko Pomerants. Sellest tulenevalt, et eile avaldas seitse Riigikogu liiget soovi infotunnis küsimust esitada, annan võimaluse esitada iga teema arutelul kohapeal kaks lisaküsimust.


1. 13:02 Veeseadus

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsija on Martin Repinski ja küsimus on keskkonnaminister Marko Pomerantsile. Palun, Martin Repinski!

Martin Repinski

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Mul on küsimus veeseaduse muutmise seaduse kohta, mida me täna arutama hakkame. Te teate väga hästi, et seda on mitu korda muudetud ja hästi palju arutatud, eelkõige põllumeestega ja põllumehi esindavate organisatsioonidega. Kuidas teile tundub, kas praegune redaktsioon on põllumeestele positiivne või pigem negatiivne muudatus ja milline tagasiside on tulnud selle kohta põllumeeste organisatsioonidelt?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Lugupeetud Eesti rahvas! Head Riigikogu liikmed! Kui Andres Kuusk tundis sotsiaalmeedias huvi, millest võiks rääkida tänases "Foorumis", siis mina pakkusin ennast ja seda, et keskkonnateemad võiksid saada saates kajastatud. Aga ma taandan oma esinemise õhtul, sest ma saan nüüd vastata mitmele keskkonnavaldkonna küsimusele. Selle eelnõu 316, mille esimese lugemisega me siis täna õhtupoole tegelema hakkame, koostamise vajadus tulenes sellest, et Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse meie jõustunud veeseaduse suhtes, mis käsitleb väetamist, nii mineraalväetiste kui ka sõnniku laotamist ja selle ajalisi piiranguid.
Me leppisime siin Riigikogus ühiselt kokku, millised need piirangud kalendaarselt võiksid olla ja milline võiks olla üleminekuperiood, et põllumehed saaksid ennast tehniliselt varustada ja oma sõnnikuhoidlaid kohandada. See meie pakutu aga Euroopa Komisjoni ei rahuldanud. Siis me olime tõepoolest sunnitud koostöös Maaeluministeeriumiga – koostöö Maaeluministeeriumiga ei olnud peale sunnitud, vaid me tegutsesime nendega koos, lähtudes sellest probleemist – ja põllumajandustootjatega tulema välja eelnõuga, mille kohaselt mineraalväetiste ja sõnniku laotamise ajalised piirangud hakkavad sügisel senisest varem kehtima. Täpsustatakse ka põllumajandusraamatusse kantavaid andmeid ja põllumehed peavad hakkama koostama väetamisplaani. Kui te aknast välja vaatate, siis näete, et praegu ei ole üldse sõnniku laotamise aeg.

Esimees Eiki Nestor

Martin Repinski, palun!

Martin Repinski

Ma tänan! Mul on väga hästi meeles, kuidas siis, kui seda seadust arutati – mitte praegust redaktsiooni, vaid eelmist, mis oli vaja väga kiiresti vastu võtta, kuna jällegi oli Euroopa määratud tähtaeg –, lubati, et tulevikus seda jällegi muudetakse. Ma tahan küsida, kas praegu on ka mingid muudatused kavas, mida ei ole veel tehtud ja mis ei kajastu selles muutmise seaduses, või nüüd, kui see seadus on ära tehtud, on kõik korras ja enam midagi muutma ei hakata.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma küsimuse eest! Veeseadus on teatavasti seadus, mida on Riigikogus menetletud 50+ korda ja seal tehtud muudatused on olnud erinevad. Need on tulenenud kas kodumaisest vajadusest, meie enda veepoliitikast, või on need olnud seotud Euroopa Liidu õigusega, seda siis aastast 2004. Nii et ma ei saa kindlasti öelda, et järgmistel aastatel veeseaduses enam muudatusi ei tule. Ma ei luba seda.
Aga mis puudutab seda, kas on veel midagi, mis ei kajastu selles eelnõus 316, mis ka seal taga riiulites pakkides lebab, siis me oleme selle eelnõu menetlemise raames valmis tulema lagedale muudatusettepanekutega. Need ei olnud lihtsalt küpsed selleks ajaks, kui me eelnõu esimest lugemist ette valmistasime. See puudutab Eesti põllumehi, kes on huvitatud sõnniku kompostimisest aunades. Selline regulatsioon on meil olemas nii seaduseelnõupügalate kui ka seletuskirja kujul. Siis, kui need ettepanekud komisjonides poolehoidu leiavad, me need ka kehtestame. Nende mõte on see, et kui sõnnikus on kuivainet üle 25%, tegu on siis sügavallapanusõnnikuga – sõnnikumaailm on, muide, väga huvitav, ma täna läksin sellesse sügavamalt sisse –, siis selle eelnõu kohaselt on võimalik seda sõnnikut kaks aastat aunatada. Enne seda tuleb muidugi võtta analüüs, et selgeks teha, kuidas selle kuivainesisaldusega on. Vaatasin ka, mis on Eesti laboratooriumiturul hinnad. Niiskusesisalduse proov maksab suurusjärgus 10 eurot. Aga kui sinna võtta juurde veel kaaliumist, fosforist ja lämmastikust ülevaate saamine, siis tuleb maksta ligi 80 eurot ja pärast seda on võimalik aunatama hakata.

Esimees Eiki Nestor

Martin Repinski, teine täpsustav küsimus, palun!

Martin Repinski

Aitäh! See on muidugi väga positiivne uudis, et me täna süveneme sügavallapanusõnniku teemasse. Muidugi, ma saan aru, et me arutame seda kindlasti ka siis, kui me hakkame juba konkreetselt arutama muudatusettepanekuid või muutmise seadust. Aga ma tahan ikkagi üle küsida, kuna minule on see informatsioon väga tähtis ja ma tahaksin võimalikult vara seda teada. Kas selle konkreetse muudatuse kohta oli küsitud põllumajandusorganisatsioonide arvamust ja mida nad arvasid? Või ei olnud sellel mõtet, sest see on puhtalt Euroopa Komisjoni ettekirjutus, mida me peame igal juhul täitma, vaatamata sellele, kas põllumehed seda tahavad või mitte?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Nii. Mis puudutab Eesti põllumeeste muret ja sõnniku aunatamist, siis tegemist on meie Eesti põllumeeste tõstatatud probleemiga. Ma olen maapoiss, ma ise mäletan lapsepõlvest, kui keeruline on kusagilt lambalaudast sõnnikut kätte saada. Aga kevadest saadik on arutatud Eesti põllumeestega, eriti lihaveisekasvatajatega, kuidas siis selle komposteerimise asjaga hakkama saada. Me oleme seda arutanud Riigikogus nii maaelukomisjonis kui ka keskkonnakomisjonis. Meil on olnud koostöö maaülikooli teadlastega ja ka põllumajandussektori enda esindajatega, et leida parim regulatsioon. Seetõttu julgen öelda, et on olemas kokkulepe ja arusaam, et põllumehed saaksid ühelt poolt sõnnikuga mõistlikult käituda ja teisest küljest oleksid ka keskkonnakaitsenõuded täidetud. Rääkides sellest analüüsist, soovitan mina võtta selle kallima variandi, kus on analüüsitud kaaliumi-, fosfori-, lämmastiku- ja ammoniaagisisaldust. Neid aunu ei saa ju teha nii suuri nagu Egiptuse püramiide, eks ole, neid saab teha täpselt nii suuri, kui palju see konkreetne põllukõlvik, mis seal ümbruskorras on, tegelikult sõnnikut vajab. Ma eeldan, et nurinat ei ole, loodus saab hoitud ja põllumehed saavad mõistlikult edasi majandada. Selle taha nüüd küll veisepidamine ega ka muu loomapidamine ei jää.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:10 Regionaalsed kolledžid

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on haridus- ja teadusminister Maris Laurile. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav juhataja! Lugupeetav minister! Tahan teisest vaatenurgast jätkata üleeilset meeldivat vestlust nn Oki raporti ja selle järelduste teemal. Milline on ministeeriumi seisukohalt regionaalsete kolledžite perspektiiv Eesti haridusmaastikul, väljaspool Tallinna ja Tartut asuvate kolledžite perspektiiv? Kas lähemal ajal on kavas mingeid konsolideerimisi või jätkavad nad sellisel kujul, nagu nad praegu eksisteerivad?

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Praegu on seitse avalik-õiguslikku regionaalset kolledžit. Ma võin öelda, et kindlasti ei ole plaanis neid kinni panna. Kõikidele ülikoolidele on halduslepinguga ette nähtud kohustus neid kolledžeid konkreetses piirkonnas alles hoida. Sealjuures toimub kindlasti ka selle kontroll. Nii et ühendamise survet ei ole. Küll aga toimub see, et Rakvere kolledžiga, mis on Tallinna Ülikooli n-ö halduses, liidetakse Rakvere lähedal paiknev õppeasutus, mis on rahvasuus tuntud kui Mõdriku kool, selleks et tugevdada õppebaasi. Nii et kolledž jääb alles ja see rakenduskõrgkool lihtsalt liidetakse temaga, et muuta õppebaas tugevamaks. Seda protsessi on alustatud ja omavalitsus on sellega nõus. Ma arvan, et Rakveresse tekib selle tulemusena laiema profiiliga korralik kolledž. Muid asju praegu plaanis ei ole.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun, esimene täpsustav küsimus!

Andres Ammas

Liikudes üldiselt üksikule, tahan küsida Kuressaare kolledži kohta. Kas see jätkab oma praeguse nime all ja praegusel kujul või mingist hetkest jätkab ta TTÜ mereakadeemia osakonnana?

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan! Nagu ma ütlesin, on ülikoolidega sõlmitud halduslepingud, mille alusel peavad nad neid kolledžeid ülal pidama ja tagama õppetöö sellel regionaalsel tasemel. Minule teadaolevalt ei ole küll muudatust plaanis, aga järgmine haldusleping ei ole ülikooliga veel sõlmitud. Võib juhtuda, et seal tehakse muudatusi, kuid minule teadaolevalt neid praegu ei ole. Aga see on läbirääkimiste teema.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Tänan, hea eesistuja! Hea minister! Meile teadaolevalt muudetakse Kuressaare kolledž mereakadeemia osakonnaks. See on tekitanud suurt muret Kuressaare elanike hulgas. See on tekitanud muret ka selles mõttes, et paljudele tundub, nagu selle plaani abil üritataks tegelikult kolledžit ära kaotada, sest osakond vaikselt vähendab õppeainete arvu jne. Siit võib-olla ka laiem küsimus: mis saab üldse mereakadeemiast kui sellisest?

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Ma osutan veel kord, et ülikoolidega sõlmitud halduslepingutes määratakse kindlaks ülikoolide kohustus pakkuda konkreetses piirkonnas konkreetse spetsiifikaga kõrgharidust. Jah, lepinguid muudetakse, neid vaadatakse perioodiliselt üle. Aga teatavasti on lepingul kaks osapoolt. Kui kellelgi ka tekib mõte, et paneks kolledži kinni, siis nii lihtsalt see asi ei käi. Vaatame seda, mis on olnud riigi mõte selles asjas. Riigi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi mõte on seni olnud, et tuleb tagada piirkonnas kõrghariduse pakkumine. Nii et ma ütlen veel kord, et regionaalseid kõrgkoole ei ole praegu plaanis kinni panna.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem Riigikogu liikmed selle teema kohta küsida ei soovi. Lõpetan küsimuse käsitlemise.


3. 13:16 Looduskaitseliste piirangutega maade soetamine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on keskkonnaminister Marko Pomerantsile. Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast selgub, et riik plaanib veel umbes 400 hektarit looduskaitseliste piirangutega maid osta. Aga kuidas on kulgenud n-ö vanade võlgade maksmine nendele omanikele, kes raha ootavad?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma küsimuse eest! Küsimus looduskaitsealuste maade kitsenduste ja riigi rolli kohta kompenseerimisel on olnud sellel sügisel teravama tähelepanu all, mille eest ma olen keskkonnaministrina muidugi väga tänulik. Aga mis puudutab seda, et riigieelarves on järgmisteks aastateks planeeritud 3 miljonit eurot igal aastal looduskaitsealuste maade ostuks, siis see on seotud ostunimekirjas olevate maade reaalsete tehingutega. See tähendab, et sellest nimekirjast, kus on alla 200 maaüksuse, on võimalik aasta jooksul tehingutega katta 40–45 üksust. See on üks võimalus, kuidas seda nimekirja lühemaks saada.
Et anda veidike ülevaadet sellest, millised võivad olla suurusjärgud ja ega riik uisapäisa ja valimatult ei võta maad looduskaitse alla, ütlen, et need, kes vahel oma pingsa töö kõrvalt loevad ajalehti, on ka märganud, et me just hiljaaegu võitsime ühe aastaid kestnud kohtuprotsessi Riigikohtus. Maaomanikust ettevõtjad olid arvamusel, et neil on nii väärtuslik looduskaitsealune maa, et riik peaks selle igal juhul nende käest ära ostma. Riik suutis küll oma õigusabiesindajate abil veenda Riigikohut, et tegemist ei olnud looduskaitseliste väärtustega. Me suutsime selle protsessi käigus hoida Eesti riigile mõne üksiku kinnistu pealt kokku 3 miljonit eurot, mida me saamegi kasutada ka selle järjekorra lühendamiseks. Nii et kui on rohkem raha, siis saame paremaid tulemusi.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Raivo Põldaru, esimene täpsustav küsimus, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Kas riik kasutab ka vahetamise võimalust, et järjekordi lühendada? Nagu ma aru saan, ega need järjekorrad suurt ei lühene, kui raha hulk on selline, nagu praegu ette nähtud on, kui me pealegi tahame maad juurdegi omandada.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Käisin hiljaaegu Riigikogus, nii põhiseaduskomisjonis kui ka keskkonnakomisjonis, et pakkuda välja võimalusi, mis võiksid seda olukorda leevendada. Endiselt võin öelda, et kõige universaalsem vahend poliitikas on "sularaha", et kui 3 miljoni asemel oleks näiteks 50 ... Vabandust! 50 miljonit oleks muidugi hoopis hea, aga ma pidasin silmas, et kui meil oleks kasutada 5 miljonit, siis me suudaksime omandada suurusjärgus 80 kinnistut. See oleks tehase projekteeritud võimsus ehk Maa-amet suudaks olemasoleva ressursiga ehk olemasolevate inimeste tööjõuga selle töö ära teha.
Aga mida veel annaks teha? Näiteks võiks algatada ühe eelnõu, mida keskkonnakomisjon eeldatavasti lähiajal ka teeb, millega võiks peatada hüpoteegimaksed nende maaüksuste puhul, mis on ostujärjekorras. Selliseid üksusi on hetkel teadaolevalt viis, mis tähendab, et maaomanikel ei ole vaja pankrotti minna, sest nad ei pea hüpoteegimakseid tasuma nii kaua, kuni see maa omandatakse. Mis puudutab teie nimetatud maadevahetust, siis me siin mingisugust laiarindelist operatsiooni ei plaani. Aga kui Riigikogus tuleb arutlusele maakorraldusseaduse eelnõu Rail Balticu võimaliku ehituse tõttu (ühe kinnistu osad võivad jääda kahele poole raudteed), siis saaks selle seadusmuudatuse raames ka looduskaitsealuste maade probleemi mõnes kohas lahendada. Näiteks on Peipsi ääres üks selline kant, kus saaks Tudulinna valda teise kohta elamumaid kruntida, ja üks väikene vallakene, mis niikuinii peab saama suuremaks, saaks uusi elanikke juurde.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Hiljuti kuulsime siin õiguskantsleri seisukohta just sellessamas, looduskaitsealuste maade kompenseerimise küsimuses. Tema seisukohas oli palju rohkem punkte, mismoodi võiks neid maid peale rahalise hüvitamise kompenseerida. Üks oli see nn maadevahetus. Kas te olete ka need teised variandid, mida õiguskantsler soovitas, läbi arutanud?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitäh küsimuse eest! Eks see nimekiri saabki olla veidikene pikem. Üks valdkond, mis on seotud survega looduskaitsealuste maade müümiseks või ostmiseks – sõltub, kummalt poolt vaadata –, on seotud toetustega. Teatavasti makstakse Natura 2000 aladel, kus on ranged piirangud, sihtkaitsevööndis maaelu arengukava meetmetest toetust 110 eurot hektari kohta ja piiranguvööndis 60 eurot hektari kohta. Meil on Maaeluministeeriumiga plaan, et ka väljaspool Naturat rangete piirangutega sihtkaitsevööndis asuvatel eramaadel võiks maksta toetust 110 eurot hektari kohta. Me loodame, et 2017. aastal me jõuame sellega edasi. Kui õiguskantsler tegi oma ettepaneku ja puudutas ka n-ö maadevahetust, siis ta väga sügavale selle ettepanekuga ei läinud.
Ma toon veel mõne stiilinäite, mida annaks teha. Me valmistame järgmiseks sügiseks ette ka ühte programmi LIFE taotlusvooru. Selle projekti sisu võiks olla selline, et nendes Virumaa metsades, mis on lendorava kaitsealad, saaks projektiraha kasutada ühelt poolt maade riigile ostmiseks ja teiselt poolt vastavate raiete tegemiseks, et lendorav saaks teostada ühte oma põhifunktsiooni, soojätkamise funktsiooni, minnes kilomeetrite kaugusele mõnda emaslooma otsima. Muide, peagi tuleb lendorava laulu esmaettekanne. Kunstirahvas elab lendoravale kaasa ja ma olen kutsutud sellekohasele üritusele.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:24 Tugiteenused

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on haridus- ja teadusminister Maris Laurile. Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Haridus- ja Teadusministeeriumi programmilisse kavasse on kirja pandud, et 2020. aastaks on norm, et HEV1-lapsed ehk lapsed, kelle hariduslik erivajadus on nagu nõrgemal moel väljendunud, õpivad tavakoolis. Samal ajal on eraldatud piirkonnakeskustesse raha logopeediteenuse ja teiste tugiteenuste jaoks, mis jäävad aga koolist ja, ütleme, teenust vajavast inimesest kaugele, ning samal ajal läheb see kaks kuni kolm korda kallimaks. Aga teenus peab olema kohapeal ehk koolis, kus toimub action. Kuidas te olete seda mõelnud? Kas te tugiteenuste tagamiseks koolides rahastate neid riiklikult või on need summad ikka tõstetud riigikassast välja ja pandud see kohustus kohaliku omavalitsuse kanda? Aga omavalitsus pahatihti ei jõua seda kanda. Kuidas te näete selle probleemi lahendust?

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Nõustamisteenused on väga mitmesugused ja nende osutamine on Eesti riigis korraldatud mitmel tasemel. Esimene tase on see, kui teenuseid osutatakse koolis. Seal on olemas eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid ja koolipsühholoogid, kes kõik on kohapeal. Need spetsialistid tuleb palgata omavalitsusel. Kui see on liiga keeruline, siis võivad nad pöörduda Rajaleidja keskuse poole, kus aidatakse spetsialiste leida. Eelmisel õppeaastal oli tugispetsialiste 534 koolis, ma rõhutan, et 534 koolis. Otseselt katmata oli 24%, mis võib-olla tundub suure protsendina. Väiksematest koolidest rääkides tekib küsimus, kas spetsialist peab olema kindlasti igas koolis. Tihtipeale võib selle spetsialisti palgata tegelikult ka mitme kooli peale, eriti kui koolid on väiksemad. Omavalitsus, näiteks linn, võib tekitada sellise meeskonna. Teine tase on piirkondlik tase. See tähendab, et kui koolis tekib vajadus, siis saab kutsuda Rajaleidja keskusest spetsialistid, kes tulevad konkreetseid probleeme lahendama. Olemas on ka kolmas tase, riiklik tase, kus vaadatakse nõustamistegevust laiemalt. See on n-ö juhtimistasand, kus langetatakse teatud otsuseid.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, esimene täpsustav küsimus, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Suur tänu ministrile, et ta kiitis kohalikke omavalitsusi, kes on suutnud tugiteenuste rahastamise 76% ulatuses katta! Teine ja kolmas tase eeldavad seda, et spetsialist tellitakse, ta kunagi tuleb, aga on järjekord ja kõrge hind. Kuid see situatsioon, mis vajab lahendamist, on praegu ja otsekohe. Te lugesite ette kolm taset, see põhimõtteliselt tähendab triple-maksmist, kolmekordset maksmist ühe ja sama asja eest. Samal ajal ei saa te seda raha korraga maksta, et toetada koole tugispetsialistide palkamisel. Jah, koolid on pannud tugispetsialiste tööle näiteks kõneõpetajana (see on tegelikult logopeed), sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogina. Sõna "õpetaja" on pandud juurde, sest siis saab neile inimestele maksta palka õpetajate palgafondist. Mispärast peab kool tegelema sellise asjaga, kui seda probleemi oleks riigil võimalik lihtsalt lahendada?

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Lugupeetud rahvasaadik, ma selgitan veel üks kord. Teise taseme keskusest kutsutakse spetsialist sel juhul, kui on konkreetne vajadus. Näiteks, kui on selline olukord, et kohalik kooli või piirkonna tugiteenuste spetsialist on kasutanud oma võimalused ära, kuid mingil põhjusel ei ole suutnud probleemi lahendada, siis kutsutakse n-ö kõrgemalt tasemelt inimesi appi. Või kui kohapeal ei ole spetsialisti, siis kutsutakse ta kohe teiselt tasemelt. Kui on akuutne probleem, siis tullakse kohale otsekohe. Ei ole nii, et akuutse probleemi puhul jäädakse ootama. Tõsiasi on see, et spetsialistid on küll olemas, aga neid on vähe.
Vaatamata küllaltki ulatuslikule ettevalmistusele ei lähe spetsialistid sellesse ametisse. Probleem on selles, et omavalitsused ei soovi neile maksta piisavat tasu, eriti suur probleem on see Tallinnas. Need spetsialistid on tihtipeale õppinud arstiteaduskonnas (ma räägin näiteks psühholoogidest), mis tähendab kümneaastast õppimist. On selge, et nad ei tööta liialt madala tasu eest. Nii et ma soovitan omavalitsustel mõelda, eriti Tallinna piirkonnas, kuidas seda asja korraldada. Tartu on selle süsteemi väga edukalt korraldanud. Soovitan sealt õppida.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, teine täpsustav küsimus, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Paistab, et te ei ole viinud ennast päris täpselt kurssi uuringutega Rajaleidja töö kvaliteedi kohta. Kliendid ehk õpilased, lastevanemad ja koolid ei ole Rajaleidja teenuse ja hinna vahekorraga tavaliselt rahul. Juhin veel tähelepanu, et Tallinn on selle probleemi lahendanud omavalitsuste seas ühel parimal viisil ja taganud tugiteenuste osutamiseks lisaraha. Nii et Tallinna peale ärge palun näpuga näidake! Aga nüüd ma küsin uuesti, kuidas te tagate Rajaleida kiire ja finantsidega kaetud tegevuse.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Rajaleidja on saanud piisavalt finantseerimist. Nagu ma ütlesin, spetsialistidest on nappus, sh Rajaleidja teise taseme, n-ö regionaalsetes keskustes. Keskustes lihtsalt ei ole spetsialiste nii palju, kui oleks vaja. Aga kui on vaja, siis tuuakse spetsialistid ka kaugemalt kohale, nii et akuutsed probleemid leiavad kindlasti lahenduse. Jah, meid ei rahulda see olukord, kus spetsialiste ei ole kõikjal küllaldaselt, aga ütleme niimoodi, et eks spetsialisti tööl ole oma hind. Kui kõrval on olemas erasektor, mis näiteks psühhiaatritele pakub erateenuste osutamise võimalust, siis tekib kindlasti küsimus, miks nad peaksid tulema riiklikusse või omavalitsuse süsteemi. See tähendab kahtlematult seda, et on vaja piisavalt rahalisi ressursse. Nagu ma ütlesin, koolides on spetsialistide puudujääk. Ma kujutan ette, et kui koolides seda puudujääki ei oleks, siis ei oleks need probleemid nii suured ka Rajaleidja keskustes.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Te juba ise ka mitu korda nimetasite, et kõige tõsisem probleem on ikkagi selles, et tugispetsialiste lihtsalt ei jätku. Meil on haridussüsteemis moodustatud kaks kasvatusteaduste kompetentsikeskust, üks on Tallinna Ülikooli ja teine Tartu Ülikooli juures. Kas ja kuivõrd need kasvatusteaduste kompetentsikeskused saavad üldse kaasa aidata sellise probleemi lahendamisele või see ei kuulugi nende pädevusse? Kas nendest võiks olla siin kasu just selles mõttes, et nad koolitaksid välja neid tugispetsialiste?

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Tunnistan, et ma ei tea täpselt, millega need keskused tegelevad, sest mul oli plaanis HEV-koolide tegevusse sukelduda paari nädala pärast. Lihtsalt suure töökoormuse tõttu ei ole võimalik kõikide asjadega pidevalt kursis olla. Niipalju, kui ma olen aru saanud, siis nii kõikidel spetsialistidel ministeeriumis, kes selle teemaga kokku puutuvad, kui ka keskustes töötavatel koolitajatel on soov see probleem lahendada ja leida noortele see tugi. Kui tekib kriisiolukord, siis tõesti otsitakse lahendusi ja leitakse need. Probleem on võib-olla tõesti igapäevases toetamises ja selles, et õpetajatel jääb aeg-ajalt kompetentsist puudu, sest nad ei ole käinud piisavalt koolitustel või on olukord lihtsalt osutunud keerulisemaks kui see, mida nemad suudavad lahendada. Kui on tõeline kriisisituatsioon, siis on alati appi tuldud, siis ei ole kunagi kedagi üksi jäetud. Ma olen täiesti veendunud, et kõik meetodid ja võtted nendes keskustes on ikkagi mõeldud selleks, et see süsteem oleks korralik ja töötaks. Kõik need inimesed, kes seal töötavad, teevad selleks kõik.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav juhataja! Lugupeetav minister! Möödunud aastal teie eelkäija Jürgen Ligiga Rajaleidja keskustest kõneldes tuli välja, et nende rahastamine toimub praegu välisabi toel ja ei ole kindel, kas need keskused riigi toel pärast 2019. aastat ka jätkavad. Minister Ligi avaldas lootust, et tugevnevad omavalitsused võtavad võib-olla nende ülalpidamise üle. Kas see seisukoht on ministeeriumis teie teada ka praegu jõus või on vahepeal mingeid toredamaid perspektiive ilmnenud, mis tagaks Rajaleidja keskustele pikema finantseerimise?

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Ma olen kursis selle probleemiga, et jätkusuutlikkus ei ole tagatud. Nagu ma ütlesin, paari nädala jooksul oleksin ma selle teema endale laua peale võtnud. Kuidas seda täpsemalt teha? Euroopa Liidu fondidest väljumise temaatika puudutab oluliselt laiemat ringi, erinevaid sotsiaalvaldkondi ja ka Rajaleidja teenust. Ma arvan, et siin peab paratamatult olema riigi ja omavalitsuste koostöö. Millises vahekorras ja kuidas, see ongi diskussiooni ja arutluse koht.

Esimees Eiki Nestor

Palun vabandust Aadu Mustalt, aga küsimuste limiit on täis! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ehk jääb infotunni lõpus aega veel küsida.


5. 13:36 Hüvitise maksmine looduskaitseliste piirangute korral

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on keskkonnaminister Marko Pomerantsile. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma ei tee pikka sissejuhatust, sest me mõlemad teame seda probleemi. Oleme ennegi diskuteerinud selle üle, mis puudutab omandi riivet looduskaitseliste piirangute puhul, kui inimestele ei hüvitata seda, et nende omandile on seatud piiranguid. Siin on aga toimunud huvitav areng. Kõigepealt ma palun teil selgitada seda, kuidas üldse on tekkinud selline olukord, et probleem on nii kaua lahenduseta olnud. Vaatamata sellele, et inimestel on õigustatud ootus, et nad saavad hüvitist, läheb aastaid, enne kui see tuleb. Milline on teie konkreetne suhtumine õiguskantsleri ettepanekusse? Ka Vabaerakonna fraktsioon on siin ühe lahenduskäigu välja pakkunud. Kuidas me seda probleemi edaspidi paremini lahendama hakkame?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Järgmised 20 minutit kuluvad siis keskkonnalainel. Püüan kusagilt alustada ja rääkida sellest, miks me oleme seal, kus me parasjagu oleme. Ma arvan, et neid põhjuseid võiks laias laastus olla kaks. Eri aastatel on see rahastamine toimunud erinevas mahus. See tähendab, et on olnud paremaid aastaid ja on olnud väiksema rahahulgaga aastaid. See on kindlasti tekitanud ebaühtlust. See on asja üks pool. Teine pool on see, et kui mõned head aastad tagasi loodeti sellisele võlulahendusele nagu maadevahetus, mis tõepoolest võimaldas riigi raha kasutamise asemel vahetada looduskaitseliste piirangutega maad piiranguteta maa vastu, siis hakati seda skeemi kuritarvitama ja selle kasutamine osutus võimatuks. See võttis omakorda tempot maha. Need on need põhjused.
Mina olen küll tuleviku suhtes optimistlik ja seda kahel põhjusel. Esiteks, ma loodan, et nüüdseks on piisavalt hästi teadvustatud seda, mis puudutab looduskaitsealuste maade omandamise vajadust ja kõike seda riivetega seonduvat. Teiseks, looduskaitsealuseid maid ei tule lõputult peale. Riigikogu on ka looduskaitseseadust muutnud. Selle muudatuse kohaselt peaks 2023. aastaks vananenud kaitse-eeskirjad olema uutega asendatud ja siis peaks ka see n-ö buumiaeg läbi olema. Riigi poolt vaadates samuti.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun, esimene täpsustav küsimus!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Lähen konkreetsemalt selle rahalise lahenduse juurde. Kui seda probleemi on kavas riigieelarve rahaga lahendada, mis ilmselt on möödapääsmatu tee, siis millised peaksid olema need graafikud ja kui kulukaks see meile läheb?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Kahjuks ei ole võimalik öelda, milline on kogu selle protsessi lõppmaksumus. Teatavasti ei ole looduskaitsealuste maade, ka rangete piirangutega maade olemasolu ja nende riigile müümise soov üksüheses sõltuvuses. Põhjus on väga lihtne: osa inimesi suurte loodussõpradena seda mis tahes põhjustel lihtsalt ei soovigi. Teine põhjus on see, et meie riigis, vähemasti nendel metsaaladel, kus on võimalik maksta Natura looduskaitsetoetusi, on igal aastal võimalik saada toetust (seda on täna juba öeldud) 110 eurot hektari kohta sihtkaitsevööndis ja 60 eurot hektari kohta piiranguvööndis. Niikaua kui toetused on olemas, ei ole inimesed kindlasti huvitatud sellest, et oma maad müüa. Kui tegemist on veel mingisuguse väheviljaka, rabase tükiga, siis mitte kunagi, ka ilma looduskaitseliste piiranguteta, ei oleks sealt ilmselt võimalik sellist aastatulu teenida.
Ma olen välja öelnud ka selle, mis võiks olla parim võimalik lahendus rahalises mõttes. Maa-ameti arvutuste kohaselt oleks see lähiaastatel 5 miljonit eurot aastas. See vastaks Maa-ameti võimekusele, siis ei oleks vaja palgata lisajõudu ega oleks vaja teha mingisuguseid erakordseid pingutusi, et osta suurusjärgus 80 maatükki aastas. Sellisel juhul oleks see probleem täiesti ohjatav. Aga kindlasti konkureerib looduskaitsealuste maade ostmise raha riigieelarves kõikide teiste soovide ja vajadustega, mida ministritel on. Selles suhtes neil fantaasiapuudust ei ole, aga need soovid tulenevad kindlasti ka koalitsioonileppe erinevatest punktidest.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Andres Herkel, teine täpsustav küsimus, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma luban, et Vabaerakonna fraktsioon tuleb riigieelarve muudatusettepanekutega teile appi. Meie oleme küll tähele pannud neid kohti, kuhu raha ei peaks minema. Sinna peaks aga võib-olla natuke rohkem minema. Kuid kuna siin viimastel päevadel on hästi palju räägitud parem- ja vasakpoolsusest, siis te äkki seletate ka seda, mis tüüpi poliitika ilming see omandiõiguse riive niisugusel kujul on, kui inimesed aastate kaupa ei saa kompensatsiooni või ei saa väljaostmise võimalust rakendada. Kas see on parempoolsuse või vasakpoolsuse ilming? Juhul kui te järeldate, et omandiõiguse kallale minek on siiski vasakpoolsuse ilming, kas see on meil siis peale hakanud parempoolse või vasakpoolse valitsuse võimuloleku ajal?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Nii. Ma olen küll suur poliitikahuviline ja poliitika jälgija, aga ma ei ole enda jaoks – andke mulle andeks! – fikseerinud seda momenti, millise poliitilise olukorra või meelsuse tingimustes alustati looduskaitsealuste maade omandamist või, ma ei tea, liiga aeglast omandamist. Jään vastuse võlgu. Huvitav küsimus. Püüame selle kuidagi selgeks teha.
Mis puudutab austavat suhtumist omandisse, siis see on kindlasti, väga lihtsustatult öeldes, parempoolsuse küsimus, st suhtumine üldse omandisse kui sellisesse. Ma arvan, et ega senine poliitika ei ole lähtunud ju omandi mitteaustamisest, vaid sellest, mis on olnud eri valitsuste ajal poliitiliselt võimalik. Kui keegi, näiteks mõni noor politoloog, teeks mingisuguse, ma ei tea, kursusetöö, siis ta näeks, et eks stiilinäiteid ole ette võtta nii ühelt kui ka teiselt poolt. Tänan juba ette, kui te sellise ettepaneku teete! Ma saan aru, et Vabaerakonna liikmed on teinud ka järelepärimise kõikidele ministeeriumidele, millisel moel need soovivad oma raha 2017. aastal kasutada. Eks me siis vaata huviga, kust teil need ettepanekud tulevad. Aga kui me saame asja paremaks, siis mis saab meil selle vastu olla, muudkui kiidame takka!

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:44 Veeseaduse rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Ka järgmine küsimus on keskkonnaminister Marko Pomerantsile, aga selle esitab Arno Sild. Palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Küsimus on kõigepealt nende tähtaegade kohta. Muidugi, see on võib-olla loogiline, et kui liiga kauaks neid asju edasi lükata ja 2023. aastani neid ümberkorraldusi teha, siis see on liiga pikk aeg. Aga kas teile ei tundu, et praegu on siiski natuke ka kiirustatud nende tähtaegade kehtestamisega, kuna osa asju peab juba järgmisest aastast kehtima hakkama? Sellised ümberkorraldused nõuavad tootjatelt nii lisakulutusi kui ka töö ümberkorraldamist. Kas ei oleks olnud ikka mõistlik eelnõuga natuke pikemaid tähtaegu kehtestada?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Tänavu ei jõua tõesti enam midagi teha, sest lumi on maas ja mõistlik põllumees on viinud riistad juba töökoja hoovile. Mis puudutab ajavahemikku aasta 2023 ja tänase vahel, siis ka 2023 on õige pea tulemas. Kui me lähtume sellest, et põllumajandusega tegelemist ei alustatud Eestis aastal 2016, vaid ikkagi juba sadu, et mitte öelda tuhandeid aastaid tagasi – tänapäevasel kujul algas see küll hiljuti –, siis ma eeldan, et enamikul põllumeestel on igapäevaseks tegutsemiseks ju enamik vahendeid olemas, see puudutab ka sõnnikuhoidlaid. Selle tähtaja suhtes, nii nagu ka kogu eelnõu suhtes ei ole minule teadaolevalt mingisuguseid küsimusi üles jäänud. Nii Maaeluministeeriumi inimestega kui ka tootjate esindajatega on seda eelnõu arutatud ja jõutud selleni, et eelnõu seadusena rakendamine on asjakohane ja jõukohane. Mina keskkonnaministrina saan öelda, et kindlasti on see abiks ka keskkonnale, eriti sellele, mis seondub põhjaveega.

Esimees Eiki Nestor

Palun, Arno Sild, esimene täpsustav küsimus!

Arno Sild

Lugupeetud minister! Järgmine küsimus on aruandluse kohta. Siin on mainitud, et ligi 1000 tootjat peavad selle eelnõu kohaselt hakkama tegelema täiendava aruandlusega. Tundub, et sellega on nagu ikka: kui ümberkorraldusi tehakse, siis kohe suureneb ka bürokraatia. Kas seda aruandlust ei ole võimalik mingi muu aruandlusega kokku viia, et tootja ei peaks rohkem paberitööd tegema hakkama?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma küsimuse eest! Ma arvan, et me oleme praegu jõudnud Eestis nii kaugele, et enam ei küsita ettevõtete, kaasa arvatud põllumajandusettevõtete käest lisaandmeid lihtsalt sellepärast, et tore oleks mingisuguseid andmeid saada, vaid püütakse kasutada neid andmeid, mis on riigil juba olemas. Eelnõu menetlemise käigus leiti, et kui seadust ei rakendata mitte sellisel kujul, nagu keskkonnakaitsjad seda tingimata soovisid, siis tuleks seda kuidagi kompenseerida, ja jõuti arusaamale, et käitumise kontrolli aluseks saab olla ka korralik arvepidamine. Ma võin öelda, et ka selle arvepidamise kohta ei ole mingisuguseid märkusi tulnud. Keskkonnavaldkonnas on kindlasti üleüldse üheks probleemiks, et see, mida deklareeritakse ja väidetakse, ja see, mis on tegelikkus, ei pruugi igapäevaselt kokku saada. See, mis puudutab näiteks väetamist ja ülevaadet sellest, on minu meelest – kuigi ma pole kahjuks tegevpõllumees – iga põllumehe igapäev, sest see on seotud rahaga: väetama peaks nii palju, kui taimed nõuavad, aga vahendeid ei tuleks ülearu kulutada. Nii et eks see ole ikka põllumehe huvides ka ja põllumeeski tahab puhast vett juua.

Esimees Eiki Nestor

Arno Sild, teine täpsustav küsimus, palun!

Arno Sild

Lugupeetud minister! Küsin veel sõnnikumajanduse kohta. Te Repinski küsimustele vastates küll juba puudutasite sõnnikuplatse ja sõnnikuaunasid, aga kas on ette näha muudatusi sõnnikuhoidlate ehitamise eeskirjades? Minu arvates puudutab see eelkõige väiketootjaid, kellel tihti ei jätku finantsvõimekust uusi, nõuetekohaseid hoidlaid rajada ja tootmist kõigi keskkonnanõuetega vastavusse viia.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma küsimuse eest! Improviseerin mälu järgi, aga võin ka eksida, vana inimene juba. Minu meelest ei ava me selle plaanitava kompostimismuudatusega ühtegi regulatsiooni, mis puudutab sõnnikuhoidlaid ja nende kasutamist.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea eesistuja! Hea minister! Kui veeseadust viimati käsitleti ja tehti sinna muudatus siseveekogude ääres karjatamise kohta, siis oli juttu sellest, et sügavallapanusõnniku aunastamise osa tuleb veel ülevaatamisele. Nüüd ma saan aru, et seda siiski üle ei vaadata ning nendele väiksematele ja keskmistele põllumajandusettevõtetele, kus peamiselt seda sügavallapanusõnnikut kasutatakse või kus see loomapidamises tekib, pannakse peale ikkagi ranged nõuded sõnnikuhoidlate ehitamiseks. Kas teile ei tundu, et see kahjustab just väiksemat ja keskmist põllumajandusettevõtlust? Sügavallapanusõnnik ei ole uuringute kohaselt põhjaveele ohtlik.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Täna on meil siis kompostimise ja sõnniku eri, aga see on ka tähtis teema. Ei ole ju vahet, kas sügavallapanusõnnikut tahab aunatada väikepõllumees või suurtootja. Mis puudutab arvestust, siis saab öelda, et kui ühes ettevõttes tekib ka sügavallapanusõnnikut, ei arvestata seda hoidla ehitamise vajaduse hulka. Hoidla maht peaks hõlmama ikka ülejäänut. Sügavallapanusõnniku puhul tekib võimalus aunatada. Nii et ma ei näe, et siin tekiks väikeettevõtetele mingisugune lisakulu. Kui sõnnik ikka virnas püsti ei seisa, siis ta ei seisa, ja siis on hoidlat vaja. See on elementaarne.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav juhataja! Lugupeetav minister! Seda toredat arutelu kuulates meenus mulle üks rahvatarkus: terve elu on üks suur sõnnikuvedu vanajumala kapsaaeda. Kuidas te seda tarkust keskkonnaministrina kommenteerite?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Jaa, eks ta ju niimoodi olegi, et see, mis sa suvel maale viid, peab sul talvel aitama naha toore hoida. Nii et see on mahukas tegevus, mis peaks hoidma inimesed toidetud ja rõõmsad.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:53 Olukord Jägala jõel

Esimees Eiki Nestor

Järgmise küsimuse keskkonnaminister Marko Pomerantsile esitab Artur Talvik. Palun!

Artur Talvik

Hea eesistuja! Hea minister! Teatavasti renoveeriti kümmekond aastat tagasi Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel. Selleks kulutati väga suur summa. See hüdroelektrijaam asus tööle ja annab elektrit umbes 3000 leibkonnale. Keskkonnaministeeriumil on selge plaan n-ö kalajõe taastamise eesmärgil selle hüdroelektrijaama töö lõpetada ja see jaam seisma panna. Kas teile ei tundu, et selline plaan käib üle talupojamõistuse, kui ühel hetkel mingi asi renoveeritakse ja teisel hetkel üritatakse see täpselt niisama suure või isegi veel suurema summa eest kinni panna, kusjuures mõlemal puhul on tegemist looduskaitselise asjaga?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Hüdroelektri kui looduskaitselise asja üle me võime kindlasti arutleda mingisuguses järgmises infotunnis, kui elu selleks võimaluse annab. Aga selles n-ö Jägala loos on kahetsusväärne see, et ajalugu pakub tegevusi täpselt sellises järjekorras, nagu ta pakub. Tõesti, 2000-ndate alguses tekkis mõte taastada Jägala jõel hüdroelektrijaam ja seal elektrit tootma hakata. Selline euroopalik looduskaitse jõudis oma mõtetega Eestisse mõni aasta hiljem. Mis saja aasta pärast maksab? See, kelle valitsus on võimul olnud ja kui kaua, on tühiasi, aga päriselt maksab elurikkuse olemasolu. Uskuge mind. Meie küll seda ei näe, me oleme selleks juba liiga vanad, aga nii see saab olema. Selles suhtes on meie jõgedel kalateede avamine Eesti inimesele ja jumalale kindlasti meelepärane tegu. Iga vooluveekogu parim võimalik seisund on looduslik seisund. Kui me vaatame nüüd aega, siis ma arvan, et tegemist on parima võimaliku ajaga, sest suurem osa sellest investeeringust on tänaseks päevaks tasa teenitud ja amortiseeritud ning edaspidi vajaks elektritootmine lisainvesteeringuid, mis ei pruugi olla mõistlik. Et aru saada, milline on üleüldse lõhejõgede potentsiaal või tähtsus, toon lihtsalt ühe näite. Eesti kvoot Läänemere lõhe püüdmisel ei ole mingisugustes tuhandetes tonnides, vaid see on suurusjärgus tuhat tükki.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, härra minister! Kohe tuleb järgmine küsimus Artur Talvikult ja siis saab edasi vastata. Palun, Artur Talvik!

Artur Talvik

Aitäh, eesistuja! Hea minister, tore oli teie vastust kuulda. Aga teatavasti on Eestis üldse kaks jõge, kus hüdroenergiat tasub ja on mõttekas toota, need on Narva ja Jägala jõgi. Teisest küljest olen ma väga nõus, et need nõukaajal täiesti ogaralt ehitatud paisud tuleks kaladele avada. See on kõik mõistlik tegevus. Aga väga ebamõistlik on see Jägala jõel ja just nimelt nende suurte summade tõttu, mis sinna on läinud. Ühtlasi peab mainima, et need investeeringud, mida Linnamäe hüdroelektrijaam tegema peaks, tulenevad ennekõike just keskkonnakaitsenõuetest. Miks te ikkagi nii suure jõuga soovite Linnamäe elektrijaama kinni panna, hoolimata sellest, et nii kohalik võim kui ka suur osa kohalikust rahvast ei taha seda?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Tõepoolest, kohalikule võimule oleks parim võimalus olemasoleva olukorra jätkumine. Väga lihtsal põhjusel: elektrijaama rajatised kuuluvad talle ja on kasutuslepingu alusel antud Eesti Energiale kasutada. Mis saaks omaniku seisukohast mõnusam olla! Meie Keskkonnaministeeriumis oleme valmis omanikufunktsioonid enda peale võtma. Kindlasti ei pea me võimalikuks teha seda iga hinna eest. Selle objekti vastu tunneb huvi ka Kultuuriministeerium, nähes selles tammis muinsuskaitselist väärtust. Me püüamegi koostöös nendega leida sellise lahenduse, mis oleks kaladele ja kudemise potentsiaalile parim võimalik ja suhtuks respekteerivalt ka sellesse auväärsesse tehnorajatisse.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, teine täpsustav küsimus, palun!

Artur Talvik

Olukord on nii mõistusevastane, et jääb mulje, nagu oleks kuskilt Euroopast oodata mingit rahasummat, aga ei teataks, kuidas seda ära kasutada. Ma olen aru saanud, et Keskkonnaministeerium ministri suu läbi ründab jõuliselt ka Kultuuriministeeriumi plaani see objekt töötavana – toonitan, töötavana – muinsuskaitse alla võtta. Veel kord küsin, kas me ei ole ikkagi sattunud täbarasse olukorda, kus muinsuskaitse abil tuleb hakata tagama, et looduskaitseline tegevus ei ületaks n-ö normaalse mõistuse piire.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Me tegutseme ainult terve mõistuse loogikast ja loodusseadustest lähtuvalt. Seda esiteks. Teiseks, ma osalesin koos kultuuriministriga eelmise neljapäeva hommikul enne valitsuse istungit nõupidamisel, kus puudus jõuloogika. Me oleme kokku leppinud, et Kultuuriministeerium tagab meile Muinsuskaitseameti kaudu parimad võimalikud partnerid, mis puudutab tehniliste lahenduste väljatöötamist nii, et võimalik muinsus oleks säilitatud ja kalad saaksid ujuda. Nii et ei mingit jõudu, tegutsetakse ikka mõistusega.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister Taavi Rõivas! Aitäh, haridus- ja teadusminister Maris Lauri! Aitäh, keskkonnaminister Marko Pomerants! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee