Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 2. töönädala teisipäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi üle anda arupärimisi või eelnõusid? Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Hea aseesimees! Head kolleegid! Täna on erakonnamaastikul väga tähtis päev, sest Vabaerakonnal on täna teine sünnipäev. Kuidas seda ikka paremini tähistada kui tõsise tööga! Mul on au anda Vabaerakonna nimel üle looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt, päris pikka aega on käinud diskussioon, et riik ei ole kinnisasja kitsendamise puhul alati piisavalt õiglane. Selle kohta kirjutas ka õiguskantsler Riigikogule selle kuu alguses kirja. Vabaerakond ongi välja töötanud ühe võimaluse, kuidas võiks olukorda lahendada. Nimelt, praegu on 200 sellist kinnistut, mis vajaksid Maa-ameti hinnangul ligi 16 miljonit eurot, kusjuures seal ei ole arvestatud Tallinnas asuvate kinnistute kõrgemat hinda. Meie hinnangul võiks kinnisasjade omandamise nimistus olla kuni 50 kinnistut. Loomulikult oleme ette näinud erandeid, kui on tõesti vaja mõni objekt looduskaitse alla võtta. Tuleme appi ka selles asjas, et püsielupaiga leidmine ei peaks automaatselt tähendama selle ala looduskaitseliseks piirkonnaks nimetamist, vaid tuleks teha vastavad toimingud: leiukoht tuleks registrisse kanda ja maaomanikku teavitada, mille käigus toimuks vajalik kontroll. Praegu me tihti ju ei näe, et looduskaitselised piirangud oleksid seatud õiglaselt ja kontrollitult. Nii et edu meile! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rohkem eelnõude ega arupärimiste üleandmise soove Riigikogu liikmetel ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu, juhatus menetleb seda kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Head kolleegid, teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub istungisaalis Eesti-Malta parlamendirühma asutamise koosolek. Kokkukutsuja on Meelis Mälberg. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Head kolleegid, päevakorra täpsustus. Tänase teise päevakorrapunkti arutelul, õiguskomisjoni algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 267 esimesel lugemisel, teeb ettekande õiguskomisjoni liige Kristjan Kõljalg.


1. 10:04 Õiguskantsleri 2015.–2016. aasta tegevuse ülevaade

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänaste päevakorrapunktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on õiguskantsleri 2015.–2016. aasta tegevuse ülevaade, ettekandja on õiguskantsler Ülle Madise. Aga enne, kui me selle juurde läheme, tutvustan teile lühidalt selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on õiguskantsleri ülevaade, mis kestab kuni 20 minutit, ja siis saab ettekandjale küsimusi esitada. Iga Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel toimuvad läbirääkimised, kus sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad.
Head kolleegid, läheme õiguskantsleri 2015.–2016. aasta tegevuse ülevaate juurde. Ma palun kõnepulti õiguskantsler Ülle Madise!

Õiguskantsler Ülle Madise

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Terviklik ülevaade õiguskantsleri tegudest põhiseaduslikkuse järelevalvel on nii nagu ikka kättesaadav meie veebilehel ja nagu ikka on ülevaateperiood 1. septembrist kuni 31. augustini. Kõik need põhiseaduse ja seadustega antud ülesanded, mis õiguskantsleril on, on jagatud 18 temaatilisse peatükki, sh õigusnormide põhiseaduslikkuse kontroll, ametnike inimestesse suhtumise ehk hea halduse küsimused, järelevalve julgeoleku- ja jälitusasutuste tegevuse õiguspärasuse üle, psühhiaatriahaiglate, erihooldekodude, vanglate ja teiste kinniste asutuste kontrolli tulemused, laste ja noorte õiguste kaitsmine ja edendamine ning palju muud. Peale selle on tavakohaselt ära toodud statistika, kronoloogia ja rahvusvahelised suhted.
Päris alguses tahan ära õiendada ühe olulise asja ja lükata ümber ühe müüdi. Kui Eestis hakkas kehtima uus lastekaitseseadus, väideti ka siin, et see hõlbustab lapse perest eraldamist näiteks sel juhul, kui pere on vaene. Loomulikult oleme lastekaitseseaduse rakendamist hoolega jälginud, nii nagu olen teile siin lubanud, ja vastus sellele väitele on ei. Nii nagu uues lastekaitseseaduses oli mõeldud, nii ka tegelikult on: laste perest eraldamine on vähenenud. See on vähenenud ja see on laste huvides. Selle asemel on palju rohkem teisi tegevusi, mis peaksid probleemseid peresid edasi aitama. Loomulikult jälgime me seda ja lastekaitsetöötajaid me ka koolitame.
Oma ülevaates, mis sealsamas veebilehel on avaldatud ja ka teile kättesaadav, ei jutusta me ümber kõiki neid seisukohti ja selgitusi, mis 1547 asjas selle aasta jooksul anti, vaid pigem püüame näidata suundumusi, nii nagu meie 50-liikmeline ametkond Eesti elu näeb. Siin teie ees räägin mõnest asjast – loodan, et sissejuhatuseks enne teie küsimusi – pigem lühidalt.
Õiguskantsleri põhiülesanne on kindlustada lünkadeta põhiseaduslikkuse järelevalve. Just sellepärast kontrollime absoluutselt iga märguannet võimaliku põhiseadusvastase normi kohta, ükskõik, kas see tuleb asjalikult vormistatuna teilt – kõigi nende märguannete eest tänan ma teid väga, paljudel juhtudel ongi nendest menetlus alguse saanud –, niisama asjalikult vormistatuna advokaatidelt või ametnikelt või loeme me võimaliku põhiseadusvastasuse välja mõnest meedias või sotsiaalmeedias avaldatud tekstist või mis tahes kirjast, mille Eesti inimesed on meile saatnud. Kui vaja, alustame normikontrolli. Saan kinnitada, et enamik meie uuritud norme on õigusriigile kohaselt põhiseaduspärased. Tihtipeale peetakse põhiseadusvastaseks seadust, mis tundub ebaõiglane või – palun vabandust – rumal. Kurvaks teeb aga, et tundub, et päris paljudele meie kaaskodanikest näib ikka, et kõikidele Eesti probleemidele on üks lahendus ja just nimelt selline, mis temale meeldib. Nagu paljudes teistes riikides nii tuleb ka Eestis täheldada, et osa neist, kes peaksid selgitama seda, et vabas ühiskonnas jagunebki rahvas enamikus asjades kahte, aga sageli enamasse vastandlikku leeri ning see on täiesti normaalne, alati ei tee seda. Vastupidi, pigem püüavad nad selgitada, et on olemas mingi ühtne rahva tahe. Paraku ei ole. Vaidlus on vabas ühiskonnas püsiv tegelikkus, mis on tüütu, aga kindlasti on see parem kui raudne rusikas.
Miks ma seda räägin? Ka õiguskantsleriametis tuleb ühtelugu selgitada, et õigluse ja Eestile parima arengutee üle saab otsustada ainult Riigikogu ehk teie siin, põhiseaduse raames mõistagi. Juristidiplom ega mitte ükski ametikoht Eesti Vabariigis ei asenda rahvalt valimistel saadud mandaati.
Möödunud ülevaateperioodil jõudis teie ette seitse põhiseadusvastast seadust. Tänan veel kord nende kõigi põhjaliku arutamise eest! Neli ettepanekut on täidetud, st seadused on muudetud, sageli ka jõustunud. Töös on kolm sellist ettepanekut ja lisaks selle hooaja esimene ettepanek. Mõistagi palun võimaluse korral ka nendega edasi liikuda. Kõlab võib-olla liiga kõrgelennuliselt, aga oma ametis ma tõesti näen, et nende põhiseadusvastaste normide taga on inimeste tegelikud kannatused ja sageli sõltub nendest ka inimeste arvamus Eesti riigist. Möödunud nädalal tuli jälle kiri inimeselt, kes on töötuskindlustusmakset maksnud, nüüd on jäänud töötuks, aga hüvitist ta ei saa, sest ta on kirjas väikefirma juhatuses.
Samas tahan rõhutada, et mul on väga hea meel, et Riigikogu ja valitsusega on mul oma ametiaja jooksul kujunenud välja tõesti hea ja riigimehelik koostöö. See tähendab, et valitsuse istungil või siinsamas komisjonides või täiskogus mõne seaduse või eelnõu põhiseadusvastasuse kahtlusele tähelepanu juhtimisest tihtipeale piisab. Asjad tehakse korda, ametlikku menetlust ei olegi vaja, ükski inimene ei jää hammasrataste vahele. Selle tõestuseks on näiteks ka täna arutatav järgmine päevakorrapunkt, kus käsitletakse seda, et reidi "Kõik puhuvad" käigus ei peaks olema tarvis kõikidele puhujatele purjus juhi õigusi ette lugeda, sest õnneks on enamik juhte kained ja õigusi tuleb selgitada neile, kellel seda tõesti tarvis on. Tänu sotsiaalkomisjonile hakkab lahenema ka e-riiki sobimatu olukord, kus koondamise korral nõutakse tööandjalt tõendit selle kohta, et inimene on koondatud, mis siis, et riik seda ammu teab.
Seda olete teiegi kindlasti oma töös märganud, et alati pole põhiseadusvastane norm mure põhjus, vaid viga on hoopis rakendamises. Meie näeme seda sageli. Päris mitmel juhul on õnnestunud ametnikku veenda seadust põhiseaduspäraselt rakendama ja inimese mure ongi lahenenud. Need juhtumid annavad lootust. Aga ikka veel on palju neidki, kes õigluse ja mõistlikkuse poole püüdlemise kohustust pelgavad. Ilmselt olete ka teie kuulnud – mina olen seda kuulnud korduvalt –, et tehke, mis te teete, aga ärge te ainult kaalutlusõigust andke, mitte mingil juhul ärge looge norme, mille rakendamisel on vaja oma peaga mõelda ja vastutada. Paraku ei ole kogu elu ettenähtav. Mõistlik õigusloome on just selline, mis näitab ära eesmärgid, väärtused, põhimõtted, aga nende sidumine konkreetse inimese ja tema olukorraga nõuab inimmõistust ja hoolimist. Näiteks, kui Eestisse tuleb tagasi Eesti kodanik oma perega, aga juhtumisi on tema juhiluba tema välismaal olles aegunud, siis selle uuendamiseks peab ta Eestis üle poole aasta ootama. Ametnik ei usu, et ta tagasi tuli. Lapsed on lasteaias ja koolis, inimene ise ja ta kaasa töötavad, kuid sellest ei piisa. Nii et mingis mõttes on meil murdehetk. Ma loodan, et te jagate minu arvamust, et meil on vaja inim-, mitte robotametnikke.
Austatud rahvaesindus! Väga hea meel on selle üle, et möödunud ülevaateperioodil võttis Riigikogu endale heas põhiseaduse vaimus üha aktiivsema ja sõltumatuma rolli. Ka see on omamoodi murdehetk ja ma väga loodan, et Riigikogu kehtestab end veelgi tugevamalt tegeliku õigusloojana. Praeguses presidendivalimiste vaimustuses on minulgi tulnud õige mitu korda selgitada, et Eestit juhib Riigikogu, mitte president ega valitsus, mistõttu kõige tähtsamad valimised on Riigikogu valimised. Valitsuse töö on Riigikogule vajaduse korral seadused ette valmistada, Riigikogu analüüsiga heatahtlikult toetada, aga üleolevad märkused, millest paistab, nagu kogu maailma tarkus kehastuks üksnes ministeeriumiametnikes, pole kahtlemata kohased. Hea on see, et sellised märkused on viimase aastaga, eriti sellel sügisel, oluliselt harvemaks jäänud.
Nüüd käskudest ja keeldudest. Eesti põhiseaduse järgi on meie riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele – just selles järjekorras. Seepärast söandan täna teid paluda, et kui mõnele ühiskonnaprobleemile tahetakse reageerida karmi korraga, et te siis küsiksite, kas sellest on tegelikult kasu. Seadusele ei maksa omistada ülesandeid, mida tal ei ole ega saagi olla. Tasub küsida, kas ohvritega lõppenud liiklusõnnetus või mõni haigus jäänuks olemata, kui plaanitav keeld olnuks juba jõus. Siis tuleb küsida, kas uue käsu või keelu täitmist on võimalik kontrollida mõistliku ressursikuluga ja kas seda ka tegelikult kontrollitakse. Kui vastus kas või ühele neist kolmest küsimusest on ei, ei ole normist tõenäoliselt kasu. Kahju tõenäoliselt aga on, sest hammasrataste vahele jääjaid ja pettunuid tuleb juurde.
Hea Riigikogu! Kui tohib, siis mõned mõtted ja soovitused seoses poliitika rahastamise läbipaistvuse ja lähenevate kohalike valimistega. Aasta on jäänud, ja kui te seda heaks peate, siis on võimalik mõned järjekordsed probleemid ära hoida. Reeglid selle kohta, kellelt tohib toetust vastu võtta, ja selle kohta, kuidas toetuste päritolu, aeg ja suurus avaldatakse, peaksid kehtima kõigile ühtemoodi ja ikka põhimõttel, et võim Eesti Vabariigis ei ole kaubaks. Seepärast tundub mulle, et tuleks ja on võimalik vähemalt tuluallikate avaldamise kohustust laiendada kõigile, kes teevad valimiskampaaniat, ka siis, kui nad ise valimiskampaanias või valimistel kandidaadina ei osale ega ole end otseselt sidunud ühegi erakonnaga. Kui seda ei tehta, siis jääb lahti uks ühingutele ja ühendustele, kes ei allu sellistele rahastamispiirangutele ega aruandluskohustusele nagu erakonnad ja valimisliidud, aga kelle kaudu on Eestis võimalik asju mõjutada, teadmata, kust selleks raha tuli.
Teiseks, sellest oli juttu ka möödunud aastal, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ettekirjutused peavad olema seaduste järgi avalikud. Komisjoni enda otsustel nad seda ei ole. Kõik muud riikliku järelevalve ettekirjutused on avalikud, sõltumata sellest, kas nad on kohtus vaidlustatud või mitte. Vajaduse korral saab taotleda esialgset õiguskaitset ja loomulikult, kus kohane, tuleb katta kinni isikuandmed.
Veel üks asi. Tean, et küllap on see mõte ebapopulaarne, aga äkki tasuks vähemasti kaaluda kohalikel valimistel välireklaami taas mingil kujul lubamist. Asi on selles, et see täielik keeld pärsib enim just väikese rahakotiga kandidaate. Loomulikult ei ole mõistlik taastada olukorda, kus avalikku ruumi risustasid majasuurused plakatid, kus vuntsidega kandidaadi iga vurrukarv oli nagu jalutuskepp, ja pärast valimisi kirendasid kõik prügimäed valimiskraamist. Seda pole vaja. Mõõduka suurusega plakat näiteks valimisliidu kandidaadi pildiga kohaliku kaupluse või bussipaviljoni seinal võiks olla aga täiesti kohane ja suurendada võimaluste võrdsust.
Head kuulajad! Põgusalt ka 21. sajandi tööst ja sotsiaalsest turvavõrgust, millega ka mina oma ametis pean üha enam kokku puutuma. Meil tuleb harjuda mõttega, et tehnoloogia areng võtab inimestelt järjest rohkem tööd ära. President Ilves on sellest rääkinud juba mitu aastat, praegu on see üks läbivaid teemasid inglis- ja saksakeelses kvaliteetajakirjanduses. Õige pea elame ilmselt ühiskonnas, kus tänases mõistes töökohti jagub praegusest palju vähematele. Juba praegu näeme, et sotsiaalse turvavõrgu senine korraldus jääb ajale jalgu. Pensionide maksmiseks ja tervishoiusüsteemi ülalpidamiseks napib raha üha enam. Seepärast tuleb julgeda olukorda selgelt vaadata ja öelda, et senise korraldusega jätkamine on tõenäoliselt igal juhul võimatu, ükskõik, kas õnnestub hüppeliselt kasvatada loomulikku iivet või soovib keegi lubada massilist sisserännet. Tõsi, seda viimast – sisserände hüppelist kasvu – põhiseadus ei luba, sest see oleks tõenäoliselt selges vastuolus Eesti riigi peaülesandega säilitada eesti rahvust, keelt ja kultuuri. Aga ega kellelgi seesugust plaani pole ka, kuigi vahel niisuguse jutuga hirmutatakse. Ühesõnaga, tundub, et maksusüsteem ja solidaarse toe süsteemid tuleb aegsasti uute oludega kohandada. Rohkem paindlikkust on praegugi tarvis. Meiegi poole on pöördutud selle pärast, et tervisekindlustusest ei saa osa, kui sissetulekud on ebaregulaarsed, kuigi nendelt ebaregulaarsetelt sissetulekutelt on maksud makstud. Öeldakse, et alati on nii olnud, et sotsiaalmaksu sissemaks peab olema regulaarne. Jah, varem nii oli, edaspidi võib-olla ei peaks nii olema. On väga hea, et jagamismajandusest saadava tulu maksustamiseks otsitakse sobivaid teid.
Veel üks minu ametiaja prioriteetidest on kirjas koondnimetuse "Elulõpu väärikus" all. See on inimlikult valus ja eetiliselt väga mitmetahuline teema: olukord erihooldekodudes, hooldekodudes ja kodudes, kus lähedane vajab pidevat hooldust. Õiguskantsler ei saa siin muud teha kui erihooldekodusid ja psühhiaatriahaiglaid kontrollida, kontrolli tulemused avalikuks teha, võimaluse korral ka soovitada seal, kus riigil on raha, kasutada seda nii, et näiteks dementsete inimeste hooldus oleks inimlikum. See on võimalik, see ei nõua tingimata suurt lisaraha ja igale patsiendile isiklikku hooldajat. Me saame neist probleemidest rääkida ja usun, et koos teiega on siin võimalik edasiminek. Eraldi küsimus on see, kuidas leevendada hirmu enda ja lähedaste saatuse pärast, eraldi küsimus on ka see, mida me saame ja tohime ise otsustada selleks ajaks, kui enese käekäigu eest ise enam otsustada ja hoolt kanda ei saa, ometi tahaks, tahaks vastutada ka oma elu selle osa eest. Alustasime nende küsimuste arutamist arvamusfestivalil, oktoobri alul on see teemaring jutuks Põhja- ja Baltimaade õiguskantslerite ning ombudsmanide kohtumisel Helsingis ja loodan tuleval aastal asjakohase ettekandega teie ette astuda. Võib-olla on see ka üks teema, kus meie õiguskantsleri ametkond võiks võtta Euroopas eestvedaja rolli. Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi Euroopa regiooni juhatuse liikmena olen meile praeguseks eest vedada võtnud Eestile iseenesestmõistetava digitaalühiskonnas inimese õiguste kaitsmise teema. Seetõttu täieneb ka meie ametkond. Rahvusvahelise sertifikaadiga IT-audiitor liitub meiega aga ennekõike sel põhjusel, et oleksime jälitus- ja julgeolekuasutuste kontrollimisel ning laiemalt inimese õiguste kaitsel digiühiskonnas täpselt nii põhjalikud ja tõhusad, nagu tarvis on.
Austatud Riigikogu! Olen korduvalt teie ees rõhutanud, et kui kas või üks inimene Eestis on jäänud põhiseadusvastase normi tõttu hätta või saanud kannatada, tuleb see norm parandada. Ma tänan teid väga selle mõtteviisi jagamise eest! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on hulgaliselt küsimusi. Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud esineja! Ma tulen tagasi, ei tea mitmendat korda juba teiega vesteldes, meie ülekohtuse omandireformi juurde. Eelmisel korral siin kõnepuldis ütlesite te minu küsimusele vastates niimoodi – ma mälu järgi tsiteerin –, et ühiskonnas on huvi omandireformi vastu nagu kaotatud, proteste pole, seepärast ei ole vaja ka küsimusega tegelda ja te ei kavatsegi sellega tegelda. Nüüd on olukord muutunud. Eelmisel esmaspäeval andis 5000 sundüürnikku üle petitsiooni Riigikogu esimehele, kus olid all ID-kaardiga kinnitatud allkirjad. Tähendab, 5000 inimest allkirjastasid oma mure. Kokku on üürnike ühenduse andmetel selliseid kannatanuid 100 000 ringis. Kas te suhtute sellesse, et omandireform on ülekohus, mille tõttu tuhanded perekonnad kaotasid kodu, endistviisi nii, et ühiskond on sellega harjunud ja sellega tegelda pole tarvis, või olete te valmis koostööks üürnikega, kui nad uuesti pöörduvad teie poole abipalvega ja sooviga saada selgitusi? Te rääkisite täna pikalt hooldekodudest ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud küsija, üks minut on küsimiseks aega!

Heimar Lenk

... aga päris kodud olete unustanud.

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan teid selle teema üleval hoidmise eest! Kui ma omakorda mälu järgi tsiteerin, mida ma tegelikult möödunud aastal ütlesin, siis oma iseloomuomadusi ja mälu silmas pidades ei öelnud ma tõenäoliselt mitte seda, et inimeste tegelik mure ei vääri tähelepanu. Ma usun, et ma ütlesin seda, mida minu ametis öelda saab ja mida me inimestele ka vastame: seadused on vastu võetud, neid on täidetud, kohtulahendid on jõustunud ning seaduste ja põhiseaduse kohaselt õiguskantsler nende kohtulahendite ja seaduste vastu minna ei saa. Kui seadusandja otsustab, et nende inimeste õiglustunnet on puudutatud – küllalt sageli on inimestel olnud põhjust nii tunda, neid juhtumeid, kus olukord on ebaõiglane, tean ka mina –, ning otsustab siin kehtestada uusi norme ja näha ette hüvitisi, siis on see seadusandja otsustada. Mul on äärmiselt hea meel, et rahvakogu ühe väga kasuliku tulemusena on tekkinud seesama petitsioonikeskkond. Nii et soovin jõudu ja loodan, et ehk on tõesti võimalik neid inimesi aidata.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud õiguskantsler, tänan nende probleemipüstituste eest! Mina suudan oma küsimuses haakuda neist ainult ühega. Te osutasite erakonnaseaduse ebatäpsusele, mis annab alust paljudeks kohtuvaidlusteks. Te püstitasite ka ERJK ettekirjutuste avalikkuse probleemi. Minu küsimus siit edasi on see, mida tuleks teie arvates erakonnaseaduses hädatarvilikult muuta ja kas te jagate Riigikontrolli kriitikat või seisukohta, et täpsustamist vajab poliitilise reklaami mõiste ja piiritlemist vajavad omavalitsuste teavituskampaaniad, millega on olnud pahandusi ning mis sisuliselt on muutunud omavalitsusjuhtide isikukampaaniaks.

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan! Poliitilise reklaami mõiste määratlemise üle on aastaid vaieldud. Ka õiguskantsleri ametkond näeks parema meelega, et oleks kokku lepitud, mida poliitiliseks reklaamiks peetakse ja kellel on neis küsimustes järelevalvepädevus. See on vajalik nii avalikkusele kui tegelikult ka kandidaatidele endile, sest on ju ka neid juhtumeid, kus kandidaat heas usus teeb kampaaniat, nagu ta oskab, aga siis selgub, et see toimus kas hallis tsoonis või oli sootuks lubamatu. Nii et selleks, et valimised oleksid ausad ja reeglid kõikidele arusaadavad, on parem, kui need küsimused on aegsasti läbi räägitud. Erakonna sidusorganisatsiooni mõistet erakonnaseaduses muutmata või valimiskampaaniat tegevatele ühingutele teatud ulatuses aruandekohustust seaduses kehtestamata kogu seda valdkonda läbipaistvaks ei saa. Nii et siin on tõenäoliselt, jah, seadusmuudatus vajalik.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea õiguskantsler! Viitate siin seadusloome kvaliteedile ja vihjate, et pettunute hulk järjest suureneb. Mina ei tooks siin seda põhjendust, et kuna opositsiooni ettepanekuid ei aktsepteerita, siis selle tõttu kvaliteet halveneb. Minu mure on see, et koalitsioon on Riigikogus tegelikult loobunud ettepanekute ja ideede genereerimisest ning seetõttu kontrollib valitsus täielikult Riigikogu tööd. Mis on teie arvates need hoovad, mis muudaksid erakondade suhtumist ja aitaksid Riigikogul oma võimalusi ära kasutada? On see erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamine? Toon siin välja kas või looduskaitsetemaatika. Te olete välja tulnud ainult ühe väikse süsteemiga, et need maaomanikud, kes tahavad maad müüa, saaksid oma probleeme lahendada, aga tegelikult on ju ka neile inimestele, kes tahavad maad omada, vaja õiguskaitset pakkuda, aga seda on tehtud ebapiisavate vahenditega.

Õiguskantsler Ülle Madise

See on küsimus, mille vastus väljub õigusteaduse piiridest. Mulle tundub, et põhiseaduses ja seadustes on olemas kõik vajalik selleks, et Riigikogu liikmed saaksid ennast tegelike õigusloojatena kehtestada. Näiteid on erinevaid, õnneks ka häid.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Lugupeetud eesistuja! Austatud õiguskantsler, suur aitäh ülevaate eest! Eelkõige tänan teid selle kommentaari eest ülevaate alguses, mille te tegite lastekaitseseaduse kohta! Olles ise sotsiaalkaitseministrina seda seadust kaitsnud, tean, et selle seaduse eesmärk ei ole kunagi olnud see, et lapsed peaksid vaesuse pärast perest lahkuma. Pigem vastupidi, omavalitsus toetab neid peresid. Aga küsimus on selles, millele te oma ülevaates vihjasite, see puudutab nimelt soojusvarustuse katkestamist Kohtla-Järvel. Nüüd on tekkinud olukord, kus on küsitavusi õigusabilepingu ehk välislepingu ja riigisisese õigusakti omavahelise kooskõlaga. On olukord, kus korteriühistud ei saagi võlgnevuse pärast kohtusse pöörduda ega saa raha kätte. Te olete muidugi sellest olukorrast teadlik, aga kas te õiguskantslerina plaanite alustada ka järelevalvemenetlust ja kontrollida õigusakti vastavust välislepingule?

Õiguskantsler Ülle Madise

See probleem on meie väga tõsise tähelepanu all olnud peaaegu aasta aega. Siis, kui paljudes majades oli küte välja lülitatud ja tõesti korralikud pered, ka näiteks puudega vanainimesed olid külmas, kuigi nad olid soojuse eest maksnud, juhtisime me sellele tähelepanu ja palusime kiiresti leida lahendusi nii Kohtla-Järve Linnavalitsusel kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Hea on see, et üht-teist on tehtud. Tundub, et rohkem on teinud Kohtla-Järve linn. Seadusi ei ole muudetud ja on lahendamata probleem, mida teha paikades, kus turg ei toimi ja kus ka võlgniku korteri müümine, isegi kui see võlgnik õnnestub kätte saada, kogunenud võlgu tegelikult tasuda ei võimalda. See pole ainult Kohtla-Järve teema, vaid üle Eesti on pooltühje kortermaju. Hetkel ei ole head programmi, mille abil saaks nende inimeste probleemi kas või munitsipaalüürikorteritega lahendada. Mainin ühte nüanssi, mis ei ole seni aruteludest palju läbi käinud. Kohtla-Järve vastusest saime teada, et üksjagu on neidki inimesi, kes ikka loodavad, et keegi teine tuleb ja nende naabrite võlad ära maksab, et need võlad võtab enda peale kas soojatootja, linn või keegi teine. Eks tuleb järjepidevalt selgitada, et seda ei juhtu. Seda üritame ka meie teha, sest see lootus on asjatu. Kui need võlad panna soojatootja kanda, siis jagatakse need kas kõikide teiste tarbijate vahel ja võlgnikke tuleb väga kõrge hinna tõttu üha juurde või läheb tootja pankrotti. Nii et sellise asja juurde tagasi minna pole võimalik, lahendused on mujal. Ühesõnaga, osa inimesi ka ise ei nõustu nende lahendustega, mida linn on pakkunud. Aga seaduse kooskõla välislepinguga vaatame me veel kord.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Juulist käivitus töövõimereformi esimene etapp, mille eesmärk on aidata tööle kõik need inimesed, kes seda vähegi tahavad ja selleks võimelised on. Selleks on vaja kõikide osapoolte väga tugevat pingutust. Kahjuks on inimesed aga alati nõrgemal positsioonil. Mõtleme kas või sellele, kas näiteks ehitusseadustiku alusel on ikka vastu võetud määrused ligipääsetavuse tagamiseks või kas sotsiaalhoolekande seaduses toodud omavalitsuse pakutavad teenused tööl käimise toetamiseks on tegelikult igas omavalitsuses olemas. Te olete seda puudutanud oma ülevaate peatükis "Sotsiaalne turvavõrk". Minu küsimus ongi see, kas ja millistes küsimustes on teie poole töövõimereformi ellurakendamise asjus pöördutud või milliseid teemasid te olete analüüsinud. Kas te arvate, et riik on teinud kõik selleks, et see hea idee saaks realiseeruda?

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan küsimuse eest! Te küsisite ligipääsetavuse kohta. Ka kohtumisel mõne fraktsiooniga tuli see teema kevadel jutuks. Jah, oleme ministeeriumiga pidevalt suhelnud ja hoiame ka praegu teemal silma peal. Edasiliikumist pole meie arvates ja meie teada piisavalt olnud. Muu hulgas ei ole tellitud seda analüüsi, mis lubati tellida. Nii et selle tööga me kindlasti jätkame. Jah, nõutust ja hättajäämist peegeldavaid avaldusi tuleb. Me katsume asja selgitada niivõrd, kuivõrd oskame, aga see teema on erakordselt oluline. See on meie sotsiaalsete õiguste osakonna üks prioriteetidest.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Siin saalis on mõnel korral kõlanud seisukoht, et Eestis on selle lühikese aja jooksul pärast taasiseseisvumist liiga palju seadusi tekkinud. Teie ka, kui ma ei eksi, väljendasite arvamust, et me oleme muutumas keeldude ja käskude ühiskonnaks – ma loodan, et ma seostan seda teiega õigesti – ja regulatsioone on liiga palju. Mis selle vastu aitaks, et neid ei oleks liiga palju ning vabaduse ja reguleerimise vahekord oleks hea?

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan! See on mulle tõesti väga südamelähedane küsimus, sest ma olen sügavalt veendunud, et robotametnikke pole meil tarvis. Selleks, et Eesti elu kulgeks võimalikult mõistlikult ja õiglaselt, on kõige targem seadustes näidata – kindlasti on ka erandeid, aga üldjuhul on nii targem –, mis eesmärgil ja mismoodi on vastanduvad huvid mingis küsimuses tasakaalustatud ja millised on lahendusteed. Siis viib tegeliku olukorra ja selle pigem abstraktse, kaalutlusõigust sisaldava normi kokku haritud ja hooliv ning hea halduse tavast lugupidav ametnik. Mulle tundub (võimalik, et ma eksin), et üha enam kardetakse võtta riske. Paljud ametnikud kardavad, et äkki mõni nende otsus või ettekirjutus kohtus vaidlustatakse. Küllalt paljud kardavad, et kui nad peavad põhjendama, miks nad tegid just sellise otsuse või ettekirjutuse, et näiteks kas ajaloolise veski juurde on vaja kalapääsud rajada, siis see võtab aega ja nõuab vaeva, sest seal on vastanduvate huvidega osapooled. Palju lihtsam on, kui seaduses on detailselt reeglid paigas, mis siis, et need põhjustavad ebamõistliku ja ebaõiglasena tajutava tulemuse. Väga lihtne on öelda, et näe, need seal on süüdi ja mis nüüd mina, mina ei saa aidata, kuigi tahaksin. Seda saab öelda mõlemale vaidlevale poolele. Minu arvates määrab seadusandja printsiibid ja ametniku ülesanne on neid mikrokonflikte lahendada võimaluse korral niimoodi, et kõik vaidlevad osapooled tunneksid, et neid on ära kuulatud, riik on mõistlik ja õiglane ning on aru saada, et on ka teistsuguseid lähenemisi. Näiteks, olemuslikult vastanduvadki omavahel omaniku, muinsuskaitsjate ja keskkonnakaitsjate huvid, aga alati on olemas mõistlik lahendus, mis võimaldab kiriku keset küla ehitada. Ka ülevaates on toodud näiteid selle kohta, et seadust rakendavate ametnike survel kirjutatakse seadusse tõenäoliselt üha detailsemaid norme juurde. Üks konkreetseid näiteid on seesama veeseadus, kus sisuliselt on ühe ja sama sisuga normid seaduses kahes kohas, neid on kaks plokki. Aga niimoodi, nagu Preisi maaõiguse kurb kogemus meile on kinnitanud, tekivad ainult uued probleemid. Siis on tegelikult kaks teed: kas need ülimalt detailsed normid seadusest kustutada või teha veel uusi norme, mille tagajärjeks on see, et normistik paisub jälle nagu pärm. Nii et see on, head Riigikogu liikmed, teie otsustada. Kui ma tohin soovitusi anda, siis ma soovitan tõesti jätta võimalikult palju kaalutlemisruumi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Väga austatud õiguskantsler! Ma küsin sellist asja, mida varem ei ole teie käest ilmselt küsitud. Ma küsin varjatud maksustamise kohta. Kui õiguspärane see on, et näiteks meie töötukassas on tänasel päeval üle 600 miljoni euro ja me kõik teame, et seda seal vaja ei lähe? See on seal ausalt öeldes riigieelarve tasakaalus hoidmiseks. Kui õigustatud see siis on, et seda makset sellisel tasemel hoitakse? Teine küsimus samast valdkonnast on võrgutasud, mida me kõik iga kuu elektriarve pealt maksame. Tuleb välja, et võrgutasudeks korjatud raha eest rahastatakse gaasitrasse. Võrgutasu on sihtotstarbeline, see peaks meile kindlustama väga kvaliteetse elektriühenduse. Kuidas te selliseid asju kommenteerite?

Õiguskantsler Ülle Madise

Nagu ma ütlesin, ükski ametikoht ega juristidiplom ei asenda rahvalt saadud mandaati, mistõttu on töötuskindlustusmakse suuruse kohta õiguskantslerina põhistatud ja põhiseaduslikku seisukohta võtta väga keeruline ja hetkel ei ole see ilmselt võimalik. Ühe maksu maksustamist teise maksuga me tõesti uurisime. Tuleb välja, et seda tehakse mitme aktsiisikauba puhul ja see on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Inimestes tekitab see segadust ennekõike seetõttu, et mõnel juhul arvetel seda topeltmaksu näidatakse, mõnel teisel juhul mitte ja siis tundub, et seda ainult sel juhul rakendataksegi. Ma tean, et see küsimus viis tagasi aega, kui Tallinn üritas aktsiisikaupadele müügimaksu kehtestada. Kohalikul tasandil sellise maksu kehtestamine on tõesti Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Aga ma olen teiega nõus, et see on ebaloogiline. Kui oleks mingisugune mõistlikum tee ning mina ja minu ametkond oskaksime kaasa aidata selle tee valikul, siis me väga meelsasti seda teeksime.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav õiguskantsler, aitäh teile ja teie kolleegidele aasta jooksul tehtud hea töö eest, mille vilju me võime täna kuulda ja lugeda! Minu küsimus on aasta pärast toimuvate kohalike valimiste kohta. Kui võrdseks, õiglaseks ja ausaks hindate te praeguste seaduste valguses konkurentsi kohalikel valimistel erakondade ja kohalike valimisliitude vahel? Kuidas võib seda konkurentsi teie hinnangul mõjutada haldusterritoriaalne reform, mis nüüd käivitub, ja kuidas võib seda mõjutada mõni aeg tagasi vastu võetud nn kahe tooli seadus?

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan! Väga õiged ja tabavad küsimused. Mõnest võrdsuse ja ausa konkurentsi parandamise võimalusest oli ennist juttu: tegelikud sidusorganisatsioonid, kes definitsiooni alla ei kuulu, ja võib-olla piiratud ulatuses ka välireklaami taaslubamine.
Kahe tooli seaduse asjus olen ma oma seisukoha avaldanud. Minu arvates on ühel ajal Riigikokku ja volikokku kuulumise lubamine põhiseadusega kooskõlas. Miks? Sest kohalik omavalitsus on Eesti põhiseaduse järgi kogukonna iseotsustusõigus. On olemas nn vertikaalne võimude lahusus. Seetõttu ei ole kohalikus omavalitsuses mitte ühtegi riigiametit. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme amet ei ole põhiseaduse mõttes riigiamet.
Mis puudutab seda, kas oleks parem, kui Riigikogu liikmed ei kandideeriks kohalikel valimistel, siis tõenäoliselt selles mõttes oleks, et sel juhul oleksid kohalikel poliitikutel paremad võimalused koguda isiklikku tuntust ja piisav isiklik häältesaak ning minna selle abil volikokku. Riigikogu liikmete kandideerimist aga põhiseadus keelata ei võimalda. Nii et praegu räägitakse pigem sellest ja arutatakse seda, kas need senise kogemuse pinnalt 50 või 60 Riigikogu liiget eri fraktsioonidest, kes osutuvad volikogudesse valituks – praeguse seisuga 50 või 60 kõigist 3000-st, aga tulevikus võib-olla veidi vähemast volikogu liikmest üle Eesti –, tohivad volikokku tööle minna või peab nende asemel minema sinna väiksema häältesaagiga asendusliige, kes teab, et alati võib Riigikogu liige tagasi tulla. Ja tulebki. Mulle tundub, et see on poolik lahendus. Kui keegi soovib, et Riigikogu liige ei kandideeriks kohalikel valimistel, või kui kandideeriks, siis lõpeksid tema Riigikogu liikme volitused ja algaksid volikogu liikme volitused, siis tuleb selleks minu arvates muuta põhiseadust. Jah, ma tean, et teie fraktsioonil on teine arvamus, aga ma ei näe tõesti võimalust, kuidas need 50–60 valituks osutunud kohaliku kogukonna liiget, kes on ühtlasi Riigikogu liikmed, võiksid siis, kui nad oma häältesaagi alusel volikogus tööle asuvad, kuidagi omavalitsuse autonoomiat kahjustada. Vähemalt senise kogemuse pinnalt seda usutavalt ja teaduslikult väita pole võimalik.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea ettekandja, ka mina tahan teid tänada väga hea tehtud töö ja ettekande eest! Minu küsimus on looduskaitseliste piirangute kohta. Te osaliselt puudutasite neid ka oma ettekandes. Looduskaitsest – seda on väga kahju öelda – on saanud malakas, millega ametnikud karistavad kodanikke, kodanikud ettevõtjaid jne. On tekkinud selline surnud ring. Mis võiks olla see imevits, mis viiks looduskaitselised normid tagasi nende ülla eesmärgi juurde – kaitsta loodust?

Õiguskantsler Ülle Madise

See imevitsake on Riigikogu liikmete peos. Kui te teete valitsusele ülesandeks normid selliselt läbi töötada, et tasakaalupunkt oleks mõistlikum ega antaks automaatselt eelist näiteks keskkonnahuvile, siis nii hakkabki toimuma. Teiseks tuleb ilmselt väga hoolsalt läbi rääkida ametnikega, kes keskkonnakaitsenorme rakendavad. Meie kogemuse kohaselt on just nemad need – ma juba viitasin sellele –, kes selle valdkonna äärmist tundlikkust silmas pidades eelistaksid võimalust rakendada norme igasuguste läbirääkimisteta ja oma peaga mõtlemiseta ning ebaõiglase olukorra tekkides tahaksid nii ühe kui ka teise vaidleva poolega suheldes näidata näpuga Riigikogu peale, öeldes, et mis nemad parata saavad. Võib-olla tuleks nende inimestega hoolsalt läbi rääkida. Ma mingitpidi mõistan neid, aga õigluse saavutamisele selline olukord kaasa ei aita. Veel üks hea võimalus markeerida seda olukorda on seotud keeldude ja käskude ühiskonnaga, millele Urve Tiidus viitas. Tihtipeale kehtestatakse looduskaitsealal või ka Natura alal, võib-olla pisut leebema kaitserežiimiga alal äärmiselt range kaitsekorraldus, näiteks keelatakse täielikult lõkke tegemine. Kui maaomanik siis küsib, kas lõkke tegemiseks ettevalmistatud platsil, kust tõesti mingit tuleohtu ei lähtu, võiks sobiva ilmaga siiski lõket teha, siis vastatakse: "Teie võite, see norm on nende jaoks, keda me tahame vastutusele võtta." Vaat just see on õigusriigis lubamatu, et sisuliselt kõik või paljud inimesed muudetakse süüteo toimepanijaks ja sinna juurde kinnitatakse avalalt, et vastutusele võetakse need, keda vaja. See on üks teine ühiskond.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Proua õiguskantsler! Teie aruande üks alaosa räägib erakondade rahastamisest. Selles on natuke rohkem kui kaks lehekülge teksti ja selge see, et see ei saa käsitleda kõiki selle teema aspekte. Meie fraktsioonile tegi suurt rõõmu, et selline osa teie aruandes on, aga samal ajal oleks ilmselt mitmedki fraktsiooni liikmed soovinud, et seal oleks käsitletud ka riigipoolse rahastamise suurust. Vähemalt Vabaerakonna senise poliitilise tee üks nurgakive on olnud see, et ka suurus loeb, kuigi see võib-olla ei ole juriidiliselt nii oluline. Kui raha antakse liiga palju, siis makstakse sellega kinni varasemaid valimiskampaaniaid ja ostetakse ära kohalikke osakondi. Kas te tegelete selle küsimusega?

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan! Ettepanek on töösse võetud. Praegu ja siin, otsekohe. Meenutan 2003. aastat, kui oluliselt suurendati erakondade riiklikku rahastamist. Tookord avaldasin ma ka õiguskirjanduses arvamust, et see töötab tegelikult võrdsetele võimalustele vastu. Tollel hetkel oli minu arvates võimalik ka praktikale tuginedes väita, et see on põhiseadusvastane. Ma tegin isegi selle analüüsi ära. Kahjuks aastal 2003 põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ei alustatud. Aga vaatame seda uuesti.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Anvelt, palun!

Andres Anvelt

Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler, kõigepealt tunnustan teid teie töö eest ja eriti seda, et internetikeskkonnas on seda aruannet lihtne lugeda! See on väga hästi struktureeritud ja selles mõttes on see üks parimaid aruandeid, mis on veebis kättesaadav. Aga minu küsimus on haldusreformi teemal. Te olete maininud, et kui omavalitsused vabatahtlikult ei liitu, siis nende sundühendamise võimalik vaidlustamine jääb valimistele liiga lähedale. Millised on teie soovitused? Kas me peaksime siin Riigikogus juba praegu neid probleeme ette nägema ja näiteks seadusandlikult sekkuma mingisuguste vahevalimiste tingimuste kehtestamisega või tuleks ära oodata võimalikud vaidlustused, mis jäävad peale järgmise aasta 15. juulit tõesti kohalikele valimistele liiga lähedale?

Õiguskantsler Ülle Madise

Mul on äärmiselt hea meel, kui teile – ma loodan, et ka teie kolleegidele Riigikogus – ülevaate uus lähenemine meeldib. Suur aitäh! 4. oktoobril on Tartus haldusreformi seaduse teemal avalik põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi istung. Riigikohtu esimees on mulle kinnitanud, et sellest tehakse ka ülekanne. Loodan, et Riigikohus jõuab võimalikult kiiresti põhistatud otsusele. Siin on jällegi otsused teie kätes, sekkuda ega ühes või teises suunas peale käia ei ole kuidagi sobiv, ent mulle tundub, et võiks ära oodata Riigikohtu otsuse. Kui siis selgub, et Riigikohus jagab õiguskantsleri arvamust, et paaris nüansis on see seadus põhiseadusega vastuolus, siis me hea meelega, kui me vähegi oskame ja teie seda soovite, püüame anda nõu, kuidas seda olukorda õiglaselt ja mõistlikult lahendada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud proua õiguskantsler! Ma tahaks küsida teie kui õiguskantsleri käest õigusemõistmise kohta. Teatavasti on juhtivad advokaadid juhtinud tähelepanu sellele, et kriminaalmenetlus on ainukene õigusharu, mis on meil põhjalikult reformimata. Sisuliselt elame me justkui nõukogude ajas edasi. Nad on viidanud kas või kohtumenetlusele. Meil ei ole menetluse mõlemad pooled, süüdistaja ja kaitsja, võrdsed, neil pole võrdseid õigusi. Tähendab, üle 99% protsessidest lõpevad süüdimõistmisega. Meil on väga-väga suur hulk kokkuleppemenetlusi. Kuskil pole inimesi lihtsam vahistada, vahistatute protsent on meil kõige suurem ja on öeldud, et see on nii just sellepärast, et pressida välja nõustumist n-ö kokkuleppemenetlusega. Kuidas teie arvate, miks on kokkuleppemenetluste arv nii suur ja miks on meil see süsteem reformimata?

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan! Jah, advokaadid on nende küsimustega ka meie poole pöördunud. Väga põhjaliku küsimusterea saatis meile Leon Glikman. Me ka vastasime talle. Selles, kas kriminaalmenetlus on Eestis reformitud või mitte, söandan jääda eriarvamusele. Tegelikult ei kehti nõukogudeaegne kriminaalkoodeks meil enam ammu. Kõik kriminaalmenetluse põhimõtted on läbi töötatud, tuginedes teiste riikide, eriti Saksamaa ja Prantsusmaa kogemusele. Üht-teist on laenatud ka teistelt riikidelt. Kas need lahendused said head või halvad? Jällegi, see on teie otsustada. Ma tean, et on mitmeid kriminaalmenetluse instituute, mis tekitavad kahtlusi. Mõni neist ei meeldi ka minule, aga ei saa väita, et need oleksid põhiseadusvastased. Kui selle kohta on täpsemaid küsimusi, siis me hea meelega vastame teile kirjalikult. Praegu on midagi üldisemat väga raske öelda, aga igal juhul ei vasta tõele see, nagu kriminaalmenetlus oleks reformimata või kaitsjale ei oleks tagatud demokraatlikus õigusriigis vajalikke õigusi. See, et advokaadi vaatenurgast tundub, et õigusi ja võimalusi on vähe, on täiesti loomulik. Prokurörid, muide, arvavad enda kohta sedasama.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Palling, palun!

Kalle Palling

Aitäh! Austatud õiguskantsler, ka mina tänan teid tehtud töö eest ja väga sisuka ettekande eest! Tahan küsida selle alapeatüki kohta, mis käsitleb 21. sajandi tööd. Tõepoolest, töö ei saa olla eesmärk omaette. Eks see tööõigus ole sarnane tööstusrevolutsioonijärgse aja õigusega. Eesmärk võiks hoopis olla õnnelikud ja väärikat palka teenivad inimesed. Mis on teie arvates need järgmised sammud, mida riik peaks astuma, et inimesed, kes tahavad paindlikult tööd teha, tahavad osaleda näiteks jagamismajanduses, ei jääks hammasrataste vahele ega välja nende vihmavarjude alt, mida praegu osale töötajatele pakutakse? Ei ole ju loogiline, kui me kõiki uusi majandusnorme vägisi surume eksisteerivate normide raamidesse?

Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu! Ma tahan eraldi tänada härra Pallingut selle eest, et ta on eest vedanud jagamismajanduse reguleerimist ja osalenud õiguskantsleri juures koos käivas ametkondadevahelises ja ka kodanikuühiskonda kaasavas töörühmas, kes nende küsimustega tegeleb, üritab neid esmalt selgeks teha ja siis otsapidi lahendama hakata. Mulle tundub, et terviklikku meetmete paketti, mille pealkiri on "21. sajandi töö ja sotsiaalne turvavõrk" või mis tahes, olla ei saa. Tõenäoliselt tulebki liikuda edasi samm-sammult. Mulle näib, et maksude ja nende abil saadavate sotsiaalsete tagatiste – olgu selleks siis tervishoid või hüvitised – seostamine peaks muutuma paindlikumaks. See on e-riigis ka võimalik. Räägin sellestsamast sotsiaalmaksu hajutamise võimalusest. Vanemahüvitisega, tundub, on asjad saanud praegu korda, aga seal on veel nüansse.
Jagamismajandusest rääkides avaldan erakordselt head meelt Eesti jätkuva seisukoha üle, et näiteks Uber on infoühiskonna teenuse pakkuja, mitte taksoteenuse pakkuja. See küsimus on praegu Euroopa Liidu Kohtus. Me peame ootama sealt vastust. Sellest võib mõnel määral sõltuda seegi, kuidas Eesti saab nende regulatsioonidega edasi liikuda. Aga see siht, mis on teie juhtimisel seatud, pakkuda regulatsiooni, mis võiks soovi korral olla eeskujuks ka teistele Euroopa Liidu liikmetele, on minu arvates väga õige.
Aga jah, selle teemaga me tegeleme edasi. Ma väga loodan, et kõik Riigikogu liikmed, kellel selle teema vastu vähegi huvi on, tulevad ja mõtlevad kaasa, olgu siis ärgitajaks näiteks küsimused vautšertööst või nulltunnitööst ja sellega seotud sotsiaalsetest tagatistest.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua õiguskantsler, aitäh teile ja teie meeskonnale selle ilusa ja sisuka töö eest, mida te olete aastaga teinud, ja ka selle eest, kuidas see on vormistatud! Kõige rohkem tahan teid ja teie meeskonda tänada aga selle eest, et selgelt paistab välja hoolimine inimesest. Samas olete väljendanud muret just liikumise pärast käskude ja keeldude maailma poole. Väikeses riigis oleks see väga ohtlik. Milline on olukord teie meelest ja millises seisus on meie kodanikuühiskond? Kas see on küllalt tugev, et seista ise vastu nendele käskudele ja keeldudele, või on siin kodanikuühiskonnas veel midagi väga logisevat?

Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu! Minu arvates on viimase kümne aastaga kodanikuühiskond Eestis oluliselt tugevnenud. Muu hulgas tähendab see sedagi, et ühiskonnaliikmete vastanduvad huvid ja maailmavaated tulevad veelgi selgemalt välja. Kodanikuühiskonna tugevnemine ei tähenda ju muud kui seda, et vaidlust, aga ka kontrolli riigivõimu tegevuse üle on varasemast rohkem. Mida teha saab ja ma loodan, et Riigikogu seda ka teeb – seda rõhutas ju ka Riigikogu esimees oma sügisistungjärgu avakõnes –, on kutsuda kodanikuühendusi veelgi rohkem seaduseelnõude teemal kaasa rääkima. Neid tuleb kuulata ja kui jutul on iva sees, siis võimaluse korral tuleks neid arvamusi arvesse võtta. Mulle tõesti tundub, et kui kehtestatakse uusi keelde ja käskusid – võib-olla tasub vaadata ka neid, mis juba kehtivad –, siis võiks osapooli hoolikalt ära kuulata, võtku see nii palju aega ja energiat kui tahes. Võib-olla siis õnnestub lähemale jõuda vabadust ja vastutust esiplaanile seadvale ühiskonnale.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea õiguskantsler! Ma tahan küsida sotsiaalhoolekande seaduse kohta, mis nüüd kehtib, aga teie hinnangul selgust ei ole toonud. Te olete püüdnud selgust saada, kus on riigi ja omavalitsuste vastutuse ja kohustuste piir. Kui kaugele te olete jõudnud? Kus see piir praegu asub?

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan teid! See on erakordselt oluline küsimus, see on väga oluline küsimus ka haldusreformi läbiviimise kontekstis. Küsimus on tõesti selles, kes peab kohaliku omavalitsuse territooriumil hätta sattunud inimest ja tema muret märkama, kust tuleb raha selleks, et seda inimest aidata, kelle palgal ja välja õpetada on need inimesed, kes oleksid võimelised aitama. Alustada võiks sellest küsimusest, kuidas kindlustada, et näiteks vanainimesel oleks võimalik elada võimalikult kaua oma kodus, et vajaduse korral käiks tema juures kogukonna poolt hooldaja, võib-olla ka seltsiline. Kõik need süsteemid on maailmas olemas. Need ei pruugi olla kulukad, pigem vajavad need tahtmist ja nutikust, muidugi ka raha ja vastutuse jaotamist. Tuleb lahendada ka need küsimused, kuidas raske liitpuudega laps kooli jõuab või kuidas lihtsalt mingisuguste elusündmuste tõttu hätta jäänud inimene abi saab. See analüüs on pooleli. Meil on mõned vastused veel saamata, aga ma arvan, et siin peab asi minema ka põhiseaduslikkuse järelevalve mõttes päris tõsiseks. Ülesanded tuleb selgelt ära jagada ja rahastamiskord kokku leppida. Fakt on see, et osa inimesi elab ikkagi kahjuks puuduses. Põhiseaduskomisjoni liige Peeter Ernits, ma tänan selle eest, et te väga õigesti tõite välja selle, mis teemal meie poole kõige rohkem pöördutakse. Inimeste murelikes kirjades domineeribki just nimelt seesama sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkond.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Yoko Alender, palun!

Yoko Alender

Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler, tänan samuti hea töö ja ka selle veebikeskkonna eest! See on tõesti e-riigi kuvandi vääriline. Minu küsimus puudutab aga kooseluseaduse rakendusakte. Te olete seda oma ülevaates ka lühidalt puudutanud ja öelnud, et rakendusaktide puudumine ei takista seaduse rakendumist. Kas te ütleksite siin meie ees natukene selgemalt, kas see oht, et põhiseaduslik riive tekib, on täiesti välistatud ja te ei kavatse teha Riigikogule mingit ettekirjutust rakendusaktide kohta? Kuidas me teie hinnangul peaksime edasi minema?

Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu! Jälle väga tõsine küsimus. Jah, see ei puuduta paljusid, aga nendele inimestele, keda see puudutab – näiteks nendele, kes ei saa praegu rahvastikuregistrisse kanda kohtulahendi alusel lapsendatud lapse ja tema hooldusõiguslike vanemate andmeid –, on see erakordselt oluline küsimus. Nendele on see küsimus Eesti riigi õiglusest, mõistlikkusest ja sellest, kas nad on siin ühiskonnas teretulnud ja teistega võrdväärsed või hoopiski mitte.
Loomulikult oleks parem, kui kooseluseaduse rakendamiseks vajalikud normid oleksid olemas, ja ma väga loodan, et Riigikogu selleni ka jõuab. Aga praegu on tekkinud olukord, kus Sotsiaalkindlustusamet peab lähtuma mitte seaduslikest registrikannetest, nagu seadus ette näeb, vaid näiteks otse kohtulahenditest, kui otsustatakse peretoetuste üle ja selle üle, kas on tegemist üksikvanemaga kasvava lapsega ja ta peaks saama vastavaid toetusi või on lapsel tegelikult kaks teda kasvatavat vanemat ja seetõttu ta näiteks nendele toetustele ei kvalifitseeru. Või ka teisipidi võttes, kõiki neid väga praktilisi probleeme, mis seonduvad tervise ja hariduse küsimustes otsuste tegemisega, on raskem lahendada ja praktika on siin erinev. Samal ajal seadus kehtib, seda täidetakse, selle alusel tehakse kohtulahendeid, mis on samuti kohustuslikud. Näiteks on rahvastikuregistrikandeid tegevad ametnikud pandud suhteliselt viletsasse olukorda. Tõesti, minu nõunikud on nõu andnud, kuidas saab seda olukorda lahendada niikaua, kuni rakendusnorme ei ole. Üks ettepanek, mis sai alguse konkreetsest ja tõsisest Eestis elava Eesti kodaniku diskrimineerimise probleemist, on Riigikogu laudadel, aga see ei ole leidnud lahendust. Ma väga loodan, et nende asjadega saab edasi liikuda.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud õiguskantsler, ka minu poolt tõepoolest suured-suured tänud teile ja teie büroole! Te olete ainukene, kes üldse tõsiselt hakkas tegelema Kohtla-Järvel ja kogu Ida-Virumaal, tegelikult üle Eesti kütteta seisvate majadega. Selliseid maju on praegu Eestis üle saja. Näiteks seisneb Ida-Virumaa piirkonna probleem ka veel selles, millest rääkis just Helmen Kütt, et kohus ei võta menetlusse hagisid kolmandate riikide kodanike vastu. Näiteks ei võeta menetlusse Venemaa kodakondsusega inimese vastu Eesti kohtusse antud hagi ja viidatakse just õigusabi kokkuleppele. Küsimus seisneb selles, et korteriühistud on tupikseisus, nad ei saa isegi kätte neid võlgnikke, kes elavad teistes riikides.

Õiguskantsler Ülle Madise

Suur aitäh! Aitäh ka teile aktiivsuse eest inimestele olukorra selgitamisel ja lahenduste otsimisel! Ka meile on sellest olnud väga palju kasu. See ongi probleem. Praegune õiguslik raamistik ei võimalda nendes majades elavate ja väga viletsasse olukorda sattunud inimeste probleemi lahendada. Esiteks selle tõttu, et osa võlgnikest naabreid ei saada tõesti kätte ja nende seljataga ei saa kortereid sundvõõrandada. Veelgi keerulisem on asuda võlgu sisse nõudma, kui ei ole teada, kus see inimene elab. Eesti kodanik ta ei ole, Eestil ei ole mingisuguseid võimalusi seda inimest – või vähemalt ei ole häid võimalusi – kätte saada. Tegelikult on võimalik lahendused nendeks juhtumiteks välja mõelda. Ilmselt on tarvis muuta seadust ja kas või munitsipaalüüripindade või ka riiklike elamispindade rajamise programmidesse nende lahenduste väljatöötamine sisse võtta. Nii et me püüame sellel, jah, hoolikalt silma peal hoida ja seal, kus vähegi võimalik, sekkuda.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rait Maruste, palun!

Rait Maruste

Tänan! Proua õiguskantsler, erinevalt oma eelkäijatest olete teie võtnud selgelt positsiooni olla avalikkuse ja poliitikute nõustaja, mis on kindlasti vajalik ja tänuväärne tegevus. Aga ma küsin teie käest seda, kuivõrd olete te analüüsinud seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta tehtud ettepanekuid ja milline see statistika on. Milliseid õigusakte olete te vaadelnud välislepingutega kooskõla seisukohast? Õiguskantsler on teatavasti piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus. Kuivõrd on õiguskantsleril tulnud seda funktsiooni täita?

Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu heade sõnade ja hea küsimuse eest! Ma arvan, et õiguskantsleri ülesanne ongi olla mõistlik. Ma olen läbivalt siin selgitanud, et minu arvates ei ole eetiline püüda selles ametis koguda isiklikku poliitilist kapitali, et seda hiljem mingil muul moel realiseerida. Ma tõesti arvan nii. Teiseks on minu oluline põhimõte, et probleem peab saama lahendatud. See, et mina olen see, kes näitab kellegi peale näpuga ja hüüab, et näete, siin on probleem, ei paku minule ausalt öeldes mingit rahuldust ja ma ei arva ka, et riigile sellest kuigi palju kasu oleks. Nii et veel kord suur aitäh konstruktiivse koostöö eest nii Riigikogu liikmetele kui ka valitsusliikmetele ja ametnikele!
Statistikaplokk on meil tõesti esitatud. Nagu ma ütlesin, põhiseaduslikkuse järelevalvesse ja, veelgi enam, lünkadeta põhiseaduslikkuse järelevalvesse, mis asendab mõnes riigis tavalisi, kuid minu arvates Eestis mitte kasulikke – väga hea, et neid ei ole – individuaalkaebusi ja muid põhiseaduslikkuse järelevalvesse sisenemise teid, suhtume me täie tõsidusega. Oma nurga alt on kõik need 1547 asja, mida me oleme lahendanud, valgustatud ka läbi põhiseaduse prisma. Loomulikult, kui me analüüsime õigustloovate aktide põhiseaduslikkust ja seaduslikkust – siin on välja toodud need asjad, mille kohta me oleme ametliku analüüsi teinud, neid oli 165 asja, peale selle arvamused õigusaktide eelnõude kohta ning 15 korral osalesime põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses –, siis me vaatame asjasse puutuvaid välislepinguid. See on igapäevane töö.
Täpselt samamoodi tuleb täita neid lisaülesandeid, mis on õiguskantslerile pandud, ja ma arvan, et seda on tehtud väikeriigile väga kohaselt ja mõistlikult. Teie viidatud piinamise ja väärkohtlemise vältimise ennetusasutuse tööga tegeleb meie kontrollkäikude osakond iga päev. On kontrolliplaan, peale selle tehakse vajaduse korral kontrollkäike siis, kui on tekkinud mingi kahtlus. Näiteks on tulenevalt rändekriisist, millele on ka ülevaates viidatud, päris mitmel korral tulnud ette teatamata või mingi kahtluse peale sõita kohale Harku kinnipidamiskeskusesse. On käidud Vaos, sageli käiakse vanglates, vaadatakse ajateenijate õigusi, sageli käiakse psühhiaatriahaiglates ja erihooldekodudes.
Loomulikult, kogu selle tööga tegeletakse, ka rahvusvaheline aruandlus selle kohta on avalik ja põhjalik. Tavakohaselt kaasab kontrollkäikude osakond oma kontrollkäikudesse inimesi ka teistest osakondadest, kui seda tarvis on. Ingliskeelses tegevuse ülevaates on eraldi toodud välja see, kui palju kasutatakse väliseksperte. Üpris palju oleme lastepsühholoogidena, aga ka kinnipidamiskohtade tingimuste hindajatena kasutanud väliseksperte Soomest ja mujalt. Nii et see oli väga hea ja väga asjatundlik küsimus. Suur-suur aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud õiguskantsler, ka mina tänan selle panuse eest Eesti riigi arendamisse! Tahan tõstatada küsimuse riigireformist ning maavalitsuste tähtsusest ja rollist. Maavanematel on võimalus teha mitmesuguseid järelevalvetoiminguid ja neid tehaksegi üsna palju. Kodanikul on tõepoolest võimalus pöörduda oma huvide kaitseks maavanema poole ja selgitada välja, mis on reaalne õiguslik norm ja milline on olukord ühes või teises küsimuses. Minu küsimus puudutab tegelikult seda, kuidas teie riigireformi valguses arvate, kas maavanema järelevalveroll peaks säilima – neid toiminguid tervisevaldkonnas, maatoimingute valdkonnas ja sotsiaalvaldkonnas on sadu – või peaks ühiskonnas edaspidi neid küsimusi lahendama kohtumenetluse kaudu.

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan teid! See on väljaspool Tallinna, Tartut ja mõnda muud suuremat tõmbekeskust elavatele inimestele tõesti oluline küsimus. Vastus väljub jällegi õigusteaduse piiridest. Tahaksin sel teemal loomulikult kaasa rääkida ka omaenda haridusteed arvestades, sest just neid küsimusi uurisin aastaid doktoriõppes. Aga see on otsustamise küsimus, kuidas riik oma ülesandeid jagab. Kohati tundub, et senini on maavalitsuse roll jäänud ebaselgeks. Võib-olla tuleb see iseseisvuse taastamise aegadest, kui nähti ju ette isegi valitav maakogu, mis oleks olnud peaaegu nagu teise tasandi kohalik omavalitsus. Praktikas on maavalitsus liikunud puhtalt riigiasutuse suunas. Ta on osa riigihaldusest, ta ei ole osa kohalikust võimust ega kohalikust omavalitsusest. Järelikult on see riigi otsustada, kuidas ta üle Eesti riiklike toimingute ja tööde tegemist jagab. Alati on võimalik teatud ülesandeid vastava halduslepingu ning raha- ja kontrollimehhanismidega üle anda kohalikule omavalitsusele või ka erasektorile. Loomulikult ei saa omavalitsusele panna järelevalvet tema enda või mõne naabri üle. See on selge, et riiklik ja riigi nimel tehtav järelevalve tuleb korraldada teisiti. On võimalik, et seda tehakse maavalitsustes, on võimalik, et seda tehakse ka Tallinnas või Tartus asuvates ministeeriumides. Tean, et Rahandusministeerium on ette valmistanud ühe analüüsi, kus muu hulgas on pakutud õiguskantsleri järelevalve laiendamist kohalikele omavalitsustele. Hetkel kinnitan, et kui oleks ressursse, siis tegelikult tuleks ka meil ulatuslikumalt vaadata kohalike omavalitsuste õigustloovaid akte. Järgmise aasta tööplaanis – niivõrd, kuivõrd meil selline asi saab olemas olla – on loomulikult meie maja vaatest kirjas ka see, et tuleb vaadelda seda, kuidas pärast ühinemist õigustloovaid akte kehtestatakse ja nendest teavitatakse. Räägin siin väga olulistest asjadest, näiteks heakorda puudutavatest määrustest ning sotsiaaltoetuste taotlemist, saamist ja määra kehtestavatest määrustest. See on see, mida meie saame teha. Aga selleks, et konkreetselt vastata, kas maavalitsused alles jätta, kas neid peaks olema 15, neli või mingi muu arv, kas need peaksid olema rohkem riigivõimu või kohaliku võimu nägu – siin jällegi juurameetodid ei aita, siin on otsus teie käes.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler, tänan huvitava ja sisuka ettekande eest! Te mainisite, et Eesti näib liikuvat pigem sellise käsu- ja keeluühiskonna poole, et selgelt on märgata ülereguleerimist ja soovi kehtestada ebaproportsionaalseid norme, piiranguid ja karistusi. Aeg-ajalt kerkib ühiskonnas esile teatud erakondade või isikute soov kehtestada n-ö vihakõne seadus. Meie justiitsminister ei toeta seda, kuna meie seadused ja kehtiv normistik on selliste teemadega tegelemiseks piisavad. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan teid heade sõnade ja hea küsimuse eest! Nagu varemgi olen öelnud, on väljendusvabadus minu arvates vaba ühiskonna oluline alus. Eesti on võtnud endale rahvusvahelise kohustuse mingil viisil täiendavalt piirata seda, mida nimetatakse vihakõneks või herjamiseks, nagu riigipea Johannes Aavikule tuginedes välja on pakkunud. Sellest ei saa me mööda vaadata. Aga mulle tundub, et Euroopa Liidu raamotsuse täitmiseks on erinevaid viise ja on võimalik valida ka põhiseaduspärane viis, mis väljendusvabadust ei piira.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Ma ühinen kõigi eelkõnelejatega, kes on juba rääkinud teie veebilahendusest. Ma arvan, et see seab uue standardi paljudele teistele riigiametitele, kuidas oleks võimalik aruandlust transparentsemaks ja selgemaks muuta. Aga minu küsimus puudutab Yoko Alenderi tõstatatud teemat, see on selle jätkuküsimus. Riigikogu esimees kutsus istungjärgu avakõnes Riigikogu üles lahendama kooseluseaduse rakendusaktide probleemi. Osa kaasusi on juba kohtus. Kas ka teie poole on pöördutud ja mida te kavatsete ette võtta, kui Riigikogu ei suuda neid akte vastu võtta? Kas oleks võimalik mingi muu lahendus, näiteks hakata ükshaaval muutma neid seadusi, mida menetluses olev seadus ühekorraga muudab? Toon näiteks mõne muu ettepaneku. Vabaerakonnal on olnud väga asjalik ettepanek registrite kohta, et registri nimetusega ei peaks tingimata kannete kallale minema, see on pikem jutt, aga analoog ARK-iga, autoregistrikeskuses on ka paadid näiteks ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg, üks minut on küsimuse esitamiseks aega.

Õiguskantsler Ülle Madise

Tänan väga! Üks ettepanek on teie ees ja ma loodan, et sellega liigutakse edasi. Mis puudutab rahvastikuregistrit, siis siin tuleb vaadata, kas ametnikud hakkavad neid kandeid tegema või see ikkagi selliselt ei suju. Loomulikult hoiame me nendel asjadel, mis on kohtus, silma peal, aga seal, kus käib kohtumenetlus, seal meie seaduse ja põhiseaduse järgi ei sekku. Jah, neid avaldusi tuleb. Ühiskonnas ei ole selle seaduse adressaatide hulk just suur, aga neile, kes selle adressaadid on, on see hammasrataste vahele jäämine valus ja nende mured jõuavad ka meie asutusse.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Veidi aega tagasi kuulsin huvitavat konstruktsiooni, et Uberiga liitunud inimese auto ei olegi takso. See on nagu mingi teenus, oli see infoteenus või midagi sellist. Kui mina saan sellise autoga Tallinnast koju, siis ma olengi sinna nagu infoteenuse abil saanud. Kas ka teie toetate seda, et ma tegelikult ei kasutanudki taksot, vaid paiknesin nagu mingi info läbi Eestimaal ühest kohast teise?

Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu! Jagamismajandus on üks ütlemata huvitav asi ja see ei piirdu ainult sõidujagamisega, vaid, nagu me teame, jagatakse ka oma eluaset nendega, kellel seda parasjagu vaja on, on juba tekkinud ka kodukokkade võrgustik. Kõike seda tehakse, kasutades äppe ehk neidsamu infotehnoloogiateenuseid. Loomulikult ei liiguta Tallinnast Tartusse mitte mööda traati, vaid ikka autos. Aga asja mõte ongi selles, et inimene, kes nagunii Tallinnast Tartusse sõidab, võtab teid peale. Jah, osa inimesi pakub sellisel viisil teenust. Tallinnas, usun, sõidab praegugi ringi üks härra Teslaga, kes lihtsalt oma edevusauto kasutamise kulud natuke Uberit tehes kantud saab ja pakub paljudele ka head võimalust nimetatud autoga sõitmist proovida. Nii see on. Niipea kui Uber allutada taksoreeglitele, siis ta ongi takso. Sellepärast on ilmselt mõistlikum käsitleda seda infotehnoloogiateenusena, mis võimaldab inimesel, kes tahab kellegi oma sõiduki peale võtta, selle inimese üles leida, või sellel, kes tahab kellegagi kaasa sõita ega taha tellida taksot, leida sellise sõiduki omal vastutusel. See on lahutatud sellest tegevusest tulu saamisest ja selle tulu maksustamisest. Siin liigub ka Maksu- ja Tolliamet minu teada päris hästi edasi. Täiesti õiged on küsimused tarbijakaitsest ja ka näiteks võimalike kahjude hüvitamisest, kui peaks juhtuma mingi õnnetus. Aga veel kord ütlen, et mulle tundub, et mõistlik oleks – kuid otsus on jälle teie kätes –, kui jagamismajandust ei allutata n-ö vana majanduse reeglitele, vaid vajaduse korral toimiksidki needsamad mehhanismid, mis kehtivad igal muul juhul, kui lihtsalt inimlikult toitu, sõiduvõimalust või majutuskohta jagatakse, olgu see siis tsiviilvastutus või halvemal juhul kriminaalvastutus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Suur aitäh väga huvitava aruande ja ka intellektuaalselt nauditava diskussiooni eest! Minu küsimus puudutab ühte Eesti kodanike väljamaalt naasmise küsimust, mis on natuke jutuks olnud. 2002 oli huvitav kohtuotsus Albert Märdini kohta, kes esitas oma esivanema optanditunnistuse. Esialgu öeldi talle, et ta Eesti kodakondsust ei saa, sest oleks tulnud Vene riigi seadusi täita ja ühe aasta jooksul Venemaalt ära tulla. Hiljem selgus siiski, et ei saa Eesti kodakondsust ära võtta selle tõttu, kui inimene ei saanud Venemaalt lahkuda. Kuni 2016. aastani on Politsei- ja Piirivalveamet andnud mitmesuguseid õiendeid mõnele inimesele, kes on täpselt samasugused dokumendid esitanud. Aga kümned tuhanded optanditunnistuse saanud inimesed jäid ju Venemaale. Neist väga paljudele on öeldud, et unustagu ära, see on paber muuseumile. Mis selles asjas ette võtta?

Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu! See on ääretult huvitav küsimus. Ma ei tahaks eksida, mistõttu nii nagu mõnel korral ennegi, kui ma olen seda võimalust kasutanud, tänan teid küsimuse eest ja ütlen, et head kolleegid töötavad teema läbi ja siis vastavad teile.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra eesistuja! Austatud õiguskantsler, aitäh ettekande ja täpsete vastuste eest! Minu küsimus puudutab kehtestatud muinsuskaitselisi piiranguid, mis on analoogilised keskkonnapiirangutega ja looduskaitseliste piirangutega. Kas õiguskantsleri büroo poole on pöördutud nendel teemadel, mis takistavad muinsuskaitseobjektidel majandustegevust?

Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu! Jah, on. Hellenurme veski ei ole ainukene selline. Tänu Riigikogu panusele on saanud seaduse tasemel lahenduse see konkreetne Hellenurme veski probleem, kus inimene oli pandud olukorda, et tal oli võimalik saada ainult trahvi, kusjuures valida oli kas Muinsuskaitseameti või Keskkonnaameti trahv. Oli esitatud nõue rajada väga kulukad kalapääsud, mille tõttu see töötav veski oleks muutunud kasutuks ja tegelikult tekkinud ka ümbritsevale kogukonnale palju kahju. Ühesõnaga, tänu teile on praeguseks seaduse tasandil olemas võimalus kaalutleda ja teha mõistlik otsus. Jälgime aga huviga seda, mis nüüd praktikas saama hakkab, sest ega ametnikud siin kergesti järele anda ei taha. Aga jah, see ei ole ainukene küsimus. See on tüüpiliselt väga hea näide selle kohta, kuidas jäik reegel võib inimesele, kes on südametunnistuse ja hoolega oma tööd teinud ja elu elanud, Eesti riigi üpris ebameeldivaks muuta.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Hea õiguskantsler Ülle Madise! Mulle meeldis väga teie kõne lõppsõna, kus te ütlesite, et kui vaja, võib seadust muuta või luua ka ühe inimese pärast, sest selle ühe hädalise taga võib varjatud kujul olla veel üsna palju samasuguseid inimesi. Mis te arvate, kas haldusreformi käigus ei tasuks ka vaadata tähelepanelikumalt üksikuid omavalitsusi, kes ei taha või ei saa ühineda nende formaalsete mõõdikute alusel ja kes on pöördunud kohtusse riigi vastu? See on ju ebaloomulik, et kaks poolt, omavalitsus ja riik, hakkavad kohut käima. Kas siin ei peaks meie, riigikogulased, vaatama veel kord ja paremini haldusreformi seadust ning andma valitsusele võimaluse, et kui suurusjärgud ja võimekus on täidetud, siis võiks omavalitsus ikkagi jääda edasi selliseks, nagu ta on siiani olnud ja hästi toime tulnud?

Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu teile! Riigikogul kahtlemata see õigus on. Kui te küsite minu isiklikku arvamust, siis minu meelest on põhiseaduse mõttega kõige paremini kooskõlas just see, kui püütakse iga kogukonna ja iga inimese huve kõige paremini, kõige õiglasemalt ja teda võrdsete võimaluste mõttes kõige võrdsemalt koheldes teenida.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud õiguskantsler, ettekande ja põhjalike vastuste eest! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Kalle Laanet, Reformierakonna fraktsiooni esindaja, palun!

Kalle Laanet

Austatud juhataja! Hea õiguskantsler! Head kolleegid! Proua õiguskantsler on saanud siin kuulda hästi palju kiitvaid sõnu ja ma usun, et ta on need kindlasti ära teeninud. Ka mina ühinen nende kiitustega.
Õiguskantsler tõi oma aastaülevaates positiivsena välja selle, et Riigikogu on 2015. ja 2016. aastal tugevdanud oma rolli oluliste seaduseelnõude algatamisel ja vajaduse korral valitsuse eelnõude muutmisel. Mul on hea meel tõdeda, et ka Õiguskantsleri Kantseleisse paistab, et Riigikogu ei ole kummitempel. Sellel ajavahemikul on näiteks põhiseaduskomisjon algatanud nn kahe tooli seaduse eelnõu ja korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu ning teinud olulisi muudatusi haldusreformi seaduse eelnõus. Seda loetelu võiks muidugi jätkata. Siin vastati näiteks küsimustele, mis puudutasid jagamismajandust. Tegelikult on olnud väga palju algatusi, mis peaksid meie ühiskonda edasi viima.
Demokraatlikus ühiskonnas on tõepoolest loomulik, et suure osa seaduseelnõudest algatab valitsus, kellel on eelnõude väljatöötamiseks kasutada suur riigiaparaat ministeeriumide kujul. Samas võtab aga seadusi põhiseaduse kohaselt vastu rahva mandaadi alusel tegutsev Riigikogu, kes ka vastutab rahva ees selle eest, et Eesti inimeste õigused ja vabadused oleksid seadustes võimalikult hästi kaitstud. Õiguskantsleri roll meie hinnangul on selles protsessis toetav, aga samas kontrolliv. Nõustun õiguskantsleriga, et kui ta märkab eelnõus põhiseadusvastast normi, siis on tema ülesanne sellest esimesel võimalusel menetlejale teada anda. Nii saab väheneda normiloome, mis tuleneb vajadusest parandada seadustesse sattunud vigu. Selle rolli täitmise eest samuti suur tänu! Oleme tänulikud ka seitsme ettepaneku esitamise eest viia põhiseadusega kooskõlla seadused, milles ta oli avastanud puudusi. Võib juhtuda ka nii, et Riigikogu ja õiguskantsler on seaduse põhiseadusele vastavuse asjus erineval seisukohal, nagu on juhtunud haldusreformi seaduse mõne sättega. Sellisel juhul on meie parlamentaarses süsteemis ju normaalne, et lõpliku otsuse sätete põhiseaduspärasuse kohta langetab Riigikohus. Põhiseaduse printsiibid võimaldavad erinevat tõlgendamist. Loomulikult ootame me Riigikohtu otsust.
Teine õigusloomet puudutav teema, millel tahan peatuda, on selliste ühiskondlike suhete õigusega reguleerimine, mis üldjuhul reguleerimist ei vaja. Need on suhted, millele peaksid rakenduma talupojamõistus ja eetilised normid. Õigusnormidega tuleks neid suhteid reguleerida ainult siis, kui ilma õigusliku reguleerimiseta ei saa. Näiteks ei vajanud pikalt õiguslikku reguleerimist see, keda nimetavad erakonnad Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liikmeks, kuna erakonnad käitusid liikmete nimetamisel riigimehelikult – kuni ühe hetkeni. Nüüd on meil menetluses erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega peame hakkama reguleerima olukordi, mille puhul võiksid tegelikult toimida terve mõistus ja eetika.
Soovin peatuda ka teemal, mille üle nii Euroopas kui ka siin Eestis tuliseid vaidlusi peetakse. See on rändekriis. Kriisi tõttu oleme meiegi olnud sunnitud oma seadusi korrigeerima. Nii tugevdasime seadussätetes arusaama, et meie ei kohandu siiatulijate järgi, vaid sisserändajad peavad omaks võtma meie tavad, kombed ja kultuuriruumi ning joonduma meil kehtivate reeglite järgi. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses nägime ette, et Eestisse saabujad teevad läbi kohanemisprogrammi, õpivad selgeks meie keele ning arvestavad meie kultuuriga. Soovin panna meile kui seadusandjale südamele, et me ei unustaks Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise tuhinas omaenda inimesi ega asuks neid kohtlema halvemini kui sisserändajaid. Sellest kaalutlusest lähtudes vähendas Riigikogu selle seaduse menetlemise käigus märgatavalt rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud sotsiaalseid hüvesid, eesmärgiga võrdsustada need meie oma inimeste sotsiaalsete tagatistega. Riigi huvi on kindlasti see, et siiatulijad sulanduksid võimalikult valutult ja kiiresti meie ühiskonda. Samas ei ole põhjendatud pakkuda tulijatele rohkem hüvesid, kui meie oma inimesed saavad kasutada.
Lõpetuseks. Õigust saab olla ühiskonnas nii palju, kui palju õiguse subjektid seda oma käitumise kaudu lõppastmes välja näitavad. Meil on valik, kas väärtustele tuginev ühiskond või käskudele ja keeldudele orienteeritud ehk normipõhine ühiskond. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jüri Adams, Eesti Vabaerakonna fraktsioon, palun!

Jüri Adams

Härra istungi juhataja! Kui selles päevakorrapunktis on võimalik lisaaega saada, siis ma palun seda juba ette!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

5 + 3 minutit.

Jüri Adams

Vabaerakonna fraktsioon andis mulle lahkelt võimaluse pidada fraktsioonile võimaldatud kõne. Ma alustan mõnest üldisest märkusest, mida ma olen ise selle teema juures mõelnud, ja kui aega jääb, siis markeerin neid teemasid, millest fraktsiooni liikmed oleksid tahtnud siit kõnepuldist rääkida, kui nendel oleks selleks võimalus olnud.
Kõigepealt, mis mulle ei meeldi selle päevakorrapunkti menetlemise juures? Minu arvates on meie kodukorra paljude puuduste seas ka selline, mille kohta Riigikogu Kantselei ametnikud kasutavad niisugust žargoonsõna nagu "menetlusskeem". Ma ei tea, kes on selle välja mõelnud, aga kole sõna on see igal juhul. Selle juures esitatakse meile mingisugune tekst, kui pikk võib olla ettekanne, kui palju saab esitada küsimusi, kas küsimustel on ajapiirangud ja kui palju saab sõna võtta. Kõikide teiste analoogilist tüüpi päevakorrapunktidega võrreldes on õiguskantsleri aruande menetlemise skeem suhteliselt kena, peaaegu talutav. Meil kõigil on lubatud esitada üks küsimus ja see on iseendast väga hea, sest väga paljudel teistel kordadel ei ole see alati niimoodi olnud. Põhimõtteliselt võiks rääkida ka täpsustavate küsimuste institutsioonist, faktilistest või keelelistest täpsustustest, mis kunagi olid Riigikogu kodukorras kirjas. Aga me nägime praegu sellist iseennast ammendanud küsimuste rida, kus kellelegi ei jäänud südame peale, et tal ei oleks olnud võimalust üldse küsida midagi sellist, mida ta oleks tahtnud küsida. Need küsimused iseendast ei olnud ei obstruktsioonilised ega konfrontatsioonilised. See oli ilus.
Mis nüüd siin ei ole ilus, on see praegune kõnede osa. Miks peaks olema fraktsiooni esindajal, nagu mina praegu siin olen, ainuõigus esitada kõnes oma vaateid? Ma arvan, et mõistlik oleks vastupidi: igal Riigikogu liikmel võiks olla õigus oma kõnet pidada ja kui tõesti on vaja aega kokku hoida, siis jätkem ära fraktsioonide kõned või tehkem nii, nagu oli Eesti Vabariigis 1920. aastatel, kui igaüks sai pidada oma kõne, aga fraktsioonile anti veel täiendav kõneaeg, mida fraktsiooni esindaja kasutas üldisemate asjade korral. Kui me jõuame ükskord kodukorra muutmiseni, siis tehkem see kõnede asi ka korda! See on asi, mis mulle ei meeldi, ja ma kasutan võimalust seda märkida.
Mulle meeldib õiguskantsleri lähenemise ja aruande juures väga see, et Õiguskantsleri Kantseleis nagu ka kohtutes on valdavalt läbi viidud see printsiip, et ei toimu teoreetilisi juriidilisi arutlusi, mille taga ei ole mõnda elufakti. See on õige, see on iseendast hea. Muidugi võib ennast lõbustada ka teoreetiliste aruteludega, aga alati on võimalus nendesse uppuda ja samuti eksiteele sattuda.
Nii, õiguskantsleri töövaldkond on valdavalt üksikjuhtumid, aga üldisemate probleemide kohta võib öelda, et harva jõutakse nende menetlemisega algusest lõpuni ühe aastaga. Õiguskantsler Madise töö esimese aasta täitsid suurel määral tegevused, mis olid alanud juba enne tema ametisse astumist. Nüüd on n-ö alustamise ja sisseelamise aasta möödas. Ma arvan, et õiguskantsleri, tema abiliste ja ka avalikkuse ees on küsimus, mis saab edasi, mis on need suured teemad, mille käsitlemine on kas juba alanud ja kulgeb edasi või mille käsitlemist tuleks alustada. On kindlasti kuumi teemasid, praegu näiteks haldusreform, aga on ka mitmesugused teised teemad, mida oleks vaja tõstatada. Osalt on seda tehtud.
Aga ma unustasin ära, et ma tahtsin öelda kõnede pidamise kohta seda, et kui mul on praegu võimalus kaheksa minutit kõnet pidada ja ma peaksin kõikide oma fraktsiooni liikmete teemasid siin refereerima, siis ma saaksin igaühe kohta midagi öelda ühe minuti jooksul, mis tegelikult tähendaks ainult pealkirja lahtiseletamist. Aga kui suurema fraktsiooni esindaja, kus on kümneid ja kümneid liikmeid, tahaks sedasama teed minna, siis oleks tal aega ütelda iga üksiku fraktsiooni liikme teema kohta keskmiselt 15 sekundit. Seepärast ei ole see kord minu arvates mõistlik või omal ajal eksiti, kui kõnede arvu piirati.
Meie fraktsioonile on ilmselt olulised kõigepealt need probleemid, mis on seotud looduskaitse sisu ja piiridega. Seda on õiguskantsler edukalt käsitlenud, aga see teema kulgeb edasi, see on väga üldine. Ühest küljest on võimalik, et Eesti riik arendab välja niivõrd täiusliku looduskaitse, et kaitstavatel aladel ei saa elada mitte ühtegi inimest, aga ilmselt ei saa see olla siht. Peaks olema võimalik leida kesktee.
Vaimse puudega inimestega seotud probleemid, nagu ma sain aru õiguskantsleri esinemisest põhiseaduskomisjonis, hakkavad lähiaastatel olema üks olulisi küsimusi. Mulle tundus, et õiguskantsler on jõudnud ka mõttele, et tuleks käivitada riiklik programm, kuidas ümber asustada need inimesed, kes on nõukogude aja suurtes ja peaaegu tühjaks jäänud kortermajades jäänud hätta, külmetavad seal ega tea, mis oma eluga peale hakata. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Peeter Ernits Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Hea õiguskantsler! Kolleegid! Kõigepealt tänan ka meie fraktsiooni nimel õiguskantslerit suurepärase töö eest! Aga nagu öeldakse, töö on tellija materjalist. 1547 pöördumist tähendab nelja pöördumist päevas, ja kui mina maasaadikuna vaatan geograafiat, siis näen, et pooled, kaks neljast on tulnud Tallinnast ja Tartust ning ülejäänud mujalt Eestist. Tõsi, Ida-Virumaa on ka suhteliselt tegija, aga venekeelseid pöördumisi on imevähe, ainult 148. Nii et üks küsimus on see, miks maakad on nii vagurad ega pöördu õiguskantsleri poole, aga see on küsimus pigem tervele Eestile, mitte õiguskantslerile.
Meid huvitavad ja meile on olulised seitse probleemi: loomulikult haldusreform, nn Kohtla-Järve korrusmajad, toimetulekutoetus, elulõpu väärikus, rändekriis, digimaailm ning see, mida peaksime tegema meie siin Riigikogus. Haldusreformi kohta on õiguskantsler öelnud, et sundühendamise tingimused on üldjoontes põhiseadusega kooskõlas, kuid küsimusi tekitavad ajagraafik ja ühinemiskulude ülempiir. Praeguseks on 22 omavalitsust pöördunud Riigikohtusse, eriti on peetud silmas sundühendamist käsitlevaid paragrahve ja peatükke. On arusaamatu, et kui rakendusakte, mis peaksid tagama kogu selle terviku toimimise, veel ei ole, kuidas see n-ö vabatahtlik ühinemine siis hetkel käib. Loomulikult käib see hirmu ja armu põhimõttel, et saaks raha, sest pärast ei saa mitte midagi, aga ikka pannakse nattipidi kokku. Nii et see on väga oluline ja me jälgime seda väga teraselt. Õiguskantsler ei ole sellest kahjuks kuigi palju kirjutanud.
Teine on nn Kohtla-Järve korrusmajade probleem. Keskerakonna liikmed on sellest siin pikalt rääkinud ja selle probleemi välja toonud. Meil on väga hea meel, et lõpuks on see asi hakanud lahenema. On selgunud, et tegemist ei olegi ainult Kohtla-Järve probleemiga, vaid üle Eesti on sadakond sellist korrusmaja. Ma olen aru saanud, et ka valitsus on hakanud selle teemaga enne talve tegelema. See on positiivne ja näitab, et rahvasaadiku initsiatiivil on jõudu.
Kolmandaks, toimetulekutoetused. Õiguskantsler on siin öelnud, et praegune süsteem tervikuna võib tegeliku abivajaja kitsikusse jätta. Toimetulekutoetuste reeglid peaksid võimaldama paindlikku reageerimist, kui inimene satub ootamatult hätta või kui on tegemist erandliku olukorraga. Kahjuks tuleb välja, et see nii ei ole.
Loomulikult, sotsiaalhoolekande seadus. Õiguskantsler sellest rääkis, see on küll vastu võetud ja suhteliselt värskelt kehtima hakanud, aga piirid, mis on riigi ja mis on omavalitsuse kohustus, on hägused, keegi neid täpselt ei tea. Kuid sellest sõltub väga paljude inimeste, suuresti just maainimeste elukvaliteet ning sellega on muidugi seotud ka n-ö elulõpu väärikus. Õiguskantsler on õigesti öelnud, et inimväärsete elamistingimuste juurde ei käi uriini- ja suitsuhais, raskesti ligipääsetavad tualettruumid, sooja vee puudumine, ülerahvastatus, ebasobilik toit ega see, kui uksi ei lukustata või tualettruumidel pole uksi.
Palun veel kolm minutit!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm minutit lisaaega.

Peeter Ernits

Rändekriis on oluline teema, aga õiguskantsleri aruandest sain ma aru, et juba arutatakse šariaadiõiguse rakendamise probleeme ja seda, kuidas polügaamseid abielusid sõlmida. Aga seisukoht, et Eesti riik ei ole à la carte restoran, kus inimene nopib midagi taldrikule, vaid komplektlõunate maa, on meile sümpaatne.
Digiühiskonna kohta on oluline teada, et elektroonilise side faktide kogumine on küll lubatav, kuid nende väljastamise tingimused vajavad karmistamist.
Kõige olulisem meile on see, et me peaksime olema rohkemat kui kummitempel. Õiguskantsler on öelnud, et valitsus püüab õigusloomet, mis Riigikogust tuleb, nagu pidurdada, aga täitevvõimu püüdele õigusloomet monopoliseerida tuleb vastu seista. Selles oleme mina ja meie fraktsioon teiega nõus. Loomulikult peaksid seadused olema arusaadavad ja alati tuleb küsida, kuidas uus norm inimeste elu päriselt paremaks muudab, nagu õiguskantsler ütles. Sellega, et praegused seadused sisaldavad sageli norme, mis vähendavad ametnike ja kohtunike vastutust ning muudavad olulise probleemi lahendamise, õigluse poole püüdlemise raskemaks, ei saa kuidagi nõustuda. Nii et aitäh õiguskantslerile julgustamise eest! Me ei tohiks siiski olla kummitempel ja peaksime Eesti elu korraldamisel palju aktiivsemad olema. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Andres Anvelt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, palun!

Andres Anvelt

Aitäh Riigikogu juhatajale! Head kolleegid! Lugupeetud õiguskantsler! Ma markeerin oma fraktsiooni nimel mõningaid õiguskantsleri aruandes väljatoodud põhimõtteid ja teese.
Väga oluline on see, et viimaste aastate jooksul on õiguskantsler oma tegevusvaldkonda tunduvalt laiendanud. See ei ole väga kauge minevik, kui õiguskantsleri büroo või sisuliselt õiguskantsler ise hakkas sisuliselt täitma ka lasteombudsmani rolli. Mõni aasta tagasi hakkas ta kontrollima jälitusasutuste tegevust põhiõiguste kaitsel. Täna imponeeris mulle väga see, et õiguskantsleri büroo alustab ka IT-valdkonna auditeerimist meie Eesti riigis, et kaitsta inimeste põhiõigusi küberruumis. See on väga oluline valdkond, kus me, ma arvan, just oma e-kuvandi õiguslikus pooles oleme hakanud maha jääma. Kindlasti vajab väga põhjalikke arutelusid näiteks see, mis siis on küberruum avaliku ruumi mõistes, kuidas on seal kaitstud inimeste põhiõigused ja vabadused, milline on inimese ja riigi vahekord ning ka inimeste omavaheline vahekord selles avalikus ruumis, mis on tegelikult virtuaalne, mis ei asu enam kuskil tänaval, mida oleks võimalik mõne tänavanimetusega defineerida. Siia juurde tuleb kindlasti mainida, et kui me räägime uutest töötamisviisidest, jagamismajandusest või 21. sajandi tööst, siis ei tule ju lähtuda ainult sellest võimalusest, et me peame kiiresti liikuma innovatiivsete töösuhete ja uute ühiskondlike, ka infotehnoloogiliste jagamisvõimaluste poole, vaid silmas tuleb pidada ka traditsionaalseid ja veel ikkagi enamuses olevaid töösuhteid ning järgida nende kahe, uue ja vana võrdse kohtlemise printsiipi.
Järgmiseks, kaalutlusõigust võimaldavad normid ja kriitika, et Riigikogu ja kõik meie seadusandjatena langeme võib-olla liiga tihti sellesse lõksu, et tahame pakkuda lõplikke lahendusi, jätmata ametnikele kaalutlusõigust ja seega ka vastutust. See on tõesti libe populistlik jää, sest ühtpidi on alati ka valijale lihtsam öelda, et lahendus on selline ja ega siin mingisugust alternatiivi ei ole, aga tegelikult selguvad õigus ja õiglus tihtipeale ikkagi vaidlustes. See on tõsine asi, millele me peame ka oma igapäevatöös tähelepanu pöörama. See on osa riigireformist. Kui me unustame ära, et riigiametnik ongi selle riigireformi üks kõige tähtsam osis, ega jäta ametnikule võimalust ei kaalutleda ega vastutada, siis lihtsalt funktsioonide ümberjagamisega ametite vahel ning inimeste arvu vähendamisega ühes või teises institutsioonis ei jõua me reaalsetele lahendustele, mida kodanik ootab. Kodanik ootab loominguliselt mõtlevat ja tema probleemile tõsiselt lahendust otsivat ametnikku, ükskõik kas riigi tasemel või kohalikus omavalitsuses. Siin on minu meelest õiguskantsler oma käsitluses ja üldse suhtumises probleemide lahendamisse heaks eeskujuks. Mitte ainult probleemi püstitamine, vaid ka sellele lahenduse otsimine peaks olema iga riigiametniku, ütleme niimoodi, eetikanorm.
Palun veel paar minutit juurde!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm minutit lisaaega.

Andres Anvelt

Üks väga oluline asi, millel ma tahan peatuda, on see, millele ka õiguskantsler on tähelepanu juhtinud. Õiguskantsleri büroo näeb tõesti väga palju vaeva ja vastab sisuliselt kõigile kodanike taotlustele, nii palju kui ta saab ja suudab. Ühtepidi on see küll hea, aga teistpidi ei saa me tahta, et õiguskantsler tegeleks riigi õigusabiga Eesti riigis. Endise justiitsministrina – minu ametiajal sai see protsess algatatud – ja praeguse Riigikogu liikmena ootan ma juba sellel sügisel tõsist arutelu riigi õigusabi tuleviku üle Eestis. Kui kättesaadav on see mitte ainult suurlinnades ja maakonnakeskustes, aga ka ääremaadel? Kui kättesaadav on see nendele inimestele, kes võib-olla ei valda riigikeelt vajalikul tasemel? Me ei räägi muukeelsest kohtumenetlusest, me räägime sellest, et inimesele tuleb luua võimalus pöörduda oma probleemiga õigussüsteemi poole ning saada õiguskaitset ja riigi õigusabi. See ei ole mitte mingil juhul ainult õiguskantsleri probleem. See on eelkõige riigi ja justiitssüsteemi ülesanne.
Üks teema, millel ma veel peatun, on riigi äriühingud. Täna sellest siin palju juttu ei olnud. See puudutab Riigikogu liikmete kuulumist ministrite määratavatesse nõukogudesse. Siin on tõesti ka kõrvaltvaatajal, selleks ei pea olema isegi jurist, võimalik leida teatud võimude lahususe konflikt. Ka need viimaste aastate skandaalid ja mitmed uurimiskomisjonid siin Riigikogus on näidanud, et riigi äriühingute juhtimine vajab korrastamist. Ma ei väida, et Riigikogu liikmed ei või olla head spetsialistid, me oleme siia tulnud ju eri eluvaldkondadest ja paljusid meist on siia valitud kindlasti just tänu sellele, et me oleme ühes või teises valdkonnas väga head spetsialistid. See ei välista meie kuulumist ka riigi äriühingute nõukogudesse. Aga tasub järjekordselt kaalumist – me oleme sellest juba mitme õiguskantsleri ajajoonel rääkinud –, kes ikkagi määrab seadusandja, Riigikogu liikme sellessesamasse riigi äriühingu nõukogusse. Kui seda teeb täidesaatva võimu esindaja ehk minister, siis on oht, et Riigikogu liikmele tema staatusega ettenähtud sõltumatus ja mandaadivabadus on rikutud. Aitäh teile! Edu õiguskantslerile tema raskes, kuid huvitavas ja probleeme täis töös!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Tänan veel kord õiguskantslerit ja kõiki Riigikogu liikmeid, kes aktiivselt küsisid! Esimese päevakorrapunkti menetlus on lõppenud.


2. 11:52 Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on õiguskomisjoni algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 267 esimene lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni liige Kristjan Kõljalg. Palun!

Kristjan Kõljalg

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Nagu õiguskantsler eelmise punkti arutelul ütles, tegemist on seaduseelnõuga, mis on ajendatud õiguskantsleri märgukirjast ning mille sisu ja eesmärgi võib lühidalt kokku võtta selliselt, et seaduseelnõu eesmärk on tagada "Kõik puhuvad" korrakaitseoperatsioonide efektiivne läbiviimine.
Ma loen ette seaduseelnõu täiskujul, see ei ole väga pikk. Õiguskomisjoni ettepanek on, et korrakaitseseaduse § 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: "Sõidukijuhi alkoholijoobe kontrollimisel käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel tutvustab korrakaitseorgan isiku soovil talle käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 sätestatud õigusi." Kehtiv regulatsioon on selline, et korrakaitseametnik peab politseioperatsioonil tegelikult kõigile õigused ette lugema, kuid nii nagu ka õiguskantsler viitas, suurem osa liiklejaist on siiski kained. Andmed on natuke kõikuvad, aga arvata võib, et Eesti liikluses võib olla kuni 27 joobes juhti 10 000 sõidukijuhi kohta. Seega oleks mõistlik, kui mitte kõigile puhujatele ei loetaks neid õigusi ette, vaid ainult neile, kes selleks soovi avaldavad. Tegemist oleks haldusmenetluse üldpõhimõtte rakendamisega.
Õiguskomisjonis pälvis eelnõu konsensusliku toetuse. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. oktoobril kell 16. Ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 267 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 267 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 4. oktoobri kell 16.


3. 11:55 Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (224 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 224 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti Riigikogu liikme Mailis Repsi!

Mailis Reps

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! See eelnõu on ajendatud meie traditsioonilisest arutelust siin Riigikogus, mis on kestnud läbi aastate. Meil on jätkuvalt dilemma seetõttu, kuidas haridus- ja sotsiaalteemad on omavahel läbi põimunud. See on ka põhjus, miks me järjepidevalt nende teemade juurde tagasi tuleme.
Vaatame Statistikaameti andmeid: iga viies Eesti elanik elab suhtelises vaesuses. See tähendab, et vaesus mõjutab reaalselt liiga palju meie laste igapäevast toimetulekut. Vaatame protsente: 2014. aastal elas umbes 20% Eesti lastest suhtelises ja 9% absoluutses vaesuses. Need andmed tekitavad kindlasti muret. Selleks et toetada laste igapäevast toimetulekut ja arengut, on ka siin Riigikogus viimastel aastatel olnud üsna palju erinevaid eelnõusid ja muid algatusi. Nende abil on lastega peresid järk-järgult ka aina enam toetatud. Kahjuks aga on need andmed Eesti mõistes endiselt siiski üsna piinlikkust tekitavad.
Üks nendest võimalustest, mida me oleme läbi aastate ka siin saalis arutanud, on tasuta koolilõuna. Tasuta koolilõunat hakati samm-sammult, järk-järgult pakkuma kogu põhikoolis. Tänu sellele, et sotsiaaldemokraadid jätkasid teises koalitsioonis, tuli ka ettepanek võimaldada seda gümnaasiumis ja veidi enne seda hakati tasuta koolilõunat pakkuma kutsehariduses.
Miks on tasuta koolilõuna olnud üks olulisi meetmeid? Me näeme seda igapäevases koolielus. Esiteks on koolisööklad viimaste aastatega muutunud hoopis teistsuguseks. Enamik lapsi saab kogemuse, et päeval võiks süüa suppi või muud sooja toitu, just koolist ja lasteaiast. Peab ütlema, et lastevanemate ja ka koolikollektiivide pidev nõudlikkus on aina enam ja enam aidanud kaasa sellele, et poolfabrikaate ja külmutatud toorainet koolisööklates enam ei kasutata.
Kõigest sellest tulenevalt võime muidugi nentida, et koolilõunaga on vaja ikkagi tegelda, sest me kõik oleme ju nõus, et 78 eurosenti ei vasta enam ammu koolilõuna reaalsele maksumusele, eriti kui me peame silmas kasvavaid noori, kes õpivad kas kutsekoolis või gümnaasiumis. Siiski võime öelda, et tasuta koolilõuna on põhimõtteliselt oluline ning just sõnumi ja ka kultuuri mõttes kindlasti asendamatu.
Miks me aga täna arutame siin lasteaiateemat? Lasteaias käib peaaegu sada protsenti lastest. Meil käivad lasteaias ju peaaegu kõik lapsed, kelle vanematel selleks huvi on. Jah, aeg-ajalt peame järjekordselt muretsema, et tõusnud kohatasud võivad teatud perekondi lasteaiast eemal hoida. Eriti suuremates linnades tuleb see aeg-ajalt jälle teemaks. Loomulikult on kohalikul omavalitsusel siin olemas oma võimalused. Peab rõõmuga ütlema, et enamik kohalikke omavalitsusi teeb väga head koostööd sotsiaalametiga. Nad püüavad leida perekondi, kes tuge vajavad.
Mis puudutab koolilõunasarnast lõunat või toetust lasteaialastele, siis võib-olla kõige suurem küsimus meie eelnõu kohta on olnud see, miks me oleme eelnõus välja toonud just 5–7-aastased lapsed. Kindlasti toob kultuurikomisjoni ettekandja selle välja, see oli kultuurikomisjonis üks suuremaid küsimusi. Meie nimelt pakkusime eelnõu eesmärgina, et riik toetab lasteaialaste toidukulude katmist, täpne sõnastus on "koolieelses munitsipaal- ja eralasteasutuses alusharidust omandavad 5–7-aastased lapsed". Me arvestasime koolilõuna sisseviimisel saadud kogemusi, et selliseid suuremahulisi, võiks öelda, investeeringuid meie laste tulevikku teeme me järk-järgult. Omal ajal oli üsna palju küsimusi, kui me hakkasime tasuta koolilõunat rakendama 1.–4. klassini. Jälle tegime me seda kahes jaos, sest korraga ei oleks lihtsalt saanud. Muidugi tuleb nentida – see ei ole küll lasteaia puhul oluline, aga kooli puhul oli see oluline –, et paljud koolisööklad ei olnud tol hetkel valmis kõiki lapsi korraga toitlustama. See oli ka üks argument.
On ka teine põhjus, miks me alustasime vanemast rühmast. Esiteks on seal laste kohaloleku ning alushariduse ja kooliks ettevalmistuse vajaduse näitajad peaaegu üle 95%. Nii et tõepoolest, kui laps ei lähe lasteaeda, siis on see pigem pere valik, sellel ei ole mingit muud põhjendust. Kooliks ette valmistades on usaldus alushariduse vastu väga suur. Me võime öelda, et see on laste väga oluline ja süsteemne ettevalmistus. See on Eestis ainulaadne.
Koolilõuna maksumust arvutatakse toidukulude põhjal. See 1,5 eurot, mida eelnõu ette näeb, on arvutatud keskmisest tulenevalt. Kindlasti on ka siin Riigikogu saalis neid lastevanemaid või vanavanemaid, kes ütlevad, et tema lapse lasteaias on see summa kas veidike suurem või veidike väiksem. Ka kohalikes omavalitsustes on see kogemus väga erinev, sest nad arvestavad lasteaiatoidu kulusid erinevalt: mõnes kohas on toit väljast tellitud ja kõik kulud on seal sees, teises kohas arvestatakse ainult toiduainete maksumust. Üsna paljudes väiksemates omavalitsustes on ka see kogemus, et võetakse arvesse ainult see, mida sisse ostetakse. Kõike ülejäänut – juurvilju, puuvilju ja kõike, mida sealt piirkonnast on võimalik saada – eraldab kohalik omavalitsus lasteasutusele nii või teisiti. Ka selle võrra on toiduportsjoni hind väiksem. Peab ütlema, et on ka neid kohalikke omavalitsusi, kus nii nagu koolis ei maksa lasteaias lapsed lõuna eest üldse. Neid on küll väga üksikuid, aga ka selliseid omavalitsusi on olemas.
See poolteiseeurone toetus kohalikule omavalitsusele 5–7-aastastele lastele lõuna pakkumiseks nõuaks riigieelarvest 8,1 miljonit eurot. Kindlasti on see ka oluline suhtumise näitamine. Me peame ka lasteaialaste või koolieelses lasteasutuses käivate laste puhul väga oluliseks riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööd.
Jah, kindlasti võib küsida, kas me peame haridusvaldkonnast rääkides pidevalt arutama sotsiaalvaldkonna teemasid. Aga koolilõunakogemus näitab, et tühja kõhuga lapsed ei õpi, ja peredele on ka see väga suur toetus, kui nende 5–7-aastane laps saab lasteaias tasuta lõunat. Kui kohalik omavalitsus tuleb appi ja teeb süsteemi ümber, siis see võibki olla enamikule selle vanuserühma lasteaialastele lapsevanema seisukohalt vaadatuna tasuta.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et riigi selline toetus on kindlasti väga oluline nii kohaliku omavalitsuse toetamise mõttes kui ka alusharidust omandavate laste arengu ja õppeprotsessi toetamiseks. Kindlasti on debati mõttes oluline, et iga selline samm on järjekordne signaal riigi poolt, et me püüame toetada ja hinnata lastevanemate tööd oma laste kasvatamisel. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused eelnõu algatajale. Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Oma ettekandes sa põgusalt nendel teemadel peatusid, aga ma küsin veel. Sa käisid vestlemas omavalitsusjuhtidega, peaaegu kõikidega. Milline oli tagasiside nii alushariduse teemadel tervikuna kui ka sellesama tasuta lasteaiatoidu kohta?

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Peab ütlema, et riigi ja kohaliku omavalitsuse suhte teema on kõigil kohalikel omavalitsustel kogu aeg meeles. See küsimus on tegelikult palju laiem. See tähendab seda, kui palju riik reaalselt iga päev toimetulekutoetusteks ja kohaliku omavalitsuse teenusteks vahendeid tagab ning kui vähe on kohalikul omavalitsusel tegelikult – vabandust, et ma nii ütlen – vaba raha või iseenda otsustest tulenevat raha. Mis puudutab selliseid arutelusid, nagu me täna siin arutame lasteaialõuna teemal, siis peab loomulikult ütlema, et kui me suudaksime siin saalis kokku leppida järgmised sammud, et kohalikule omavalitsusele eraldatakse, esiteks, oluliselt suurem tulubaas, teiseks, kogu haridusvaldkond koos vahenditega antakse kokkuleppeliselt kohaliku omavalitsuse otsustada, sinna juurde otsustatakse ära sotsiaalküsimused, lahendatakse esmatasandi arstiabi ja paljud muud probleemid, siis kindlasti selliste detailide arutelud, kas ja millises ulatuses toetatakse näiteks lasteaiatoitu, on see 1,5, 1,6 või 1,7 eurot või 1 euro, siin saalis lõpevad. Kuna praegu kohalikul omavalitsusel sellist vaba raha ei ole, siis iga asi, mida kohalik omavalitsus soovib teha ja mille algatab, on seotud selliste üksikute otsustega, mida me täna siin menetleme. Sellest tulenevalt, nagu hea küsija ka teab, on meie fraktsioon olnud pidevalt dilemma ees. Me peame menetlema selliseid detaile, kuigi meie eesmärk ja soov oleks anda kohalikule omavalitsusele lihtsalt suunised ja öelda, et riigi ja seadusandja soov on, et lapsed saaksid koolis ja lasteaias süüa, ning selleks anname me omavalitsusele nii ja nii suure tulumaksuosa või ettevõtte tulumaksu osa või kohalike maksude kehtestamise õiguse ning kohalik kogukond siis ise otsustab, kuidas on kõige parem. See annaks lõpptulemusena kindlasti parema efekti kui see arutelu siin. Aga kuna me täna oleme sellises olukorras, nagu me oleme, siis see on ka põhjus, miks me oleme algatanud selle diskussiooni, kuidas tegelikult rohkem hinnata neid lapsi, kes käivad täna lasteaias. Tegelikult soovime me kõik ju ühiselt, et kõigil lastel, vaatamata nende varanduslikule taustale ja peretaustale, oleks võimalik käia lasteaias ja saada seal alusharidus.

Esimees Eiki Nestor

Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Tänase võimuliidu rõõmsal heakskiidul on ebapädevate riigiettevõtete juhtimisega raisatud julgelt üle 100 miljoni euro. Me näeme, et selle eest keegi ei vastuta, olgu tegemist Estonian Airi, Tallinna Sadama või mõne muu riigiettevõttega. Korda üle, kui palju see eelnõu maksma läheb. Ma ütlen taustaks, et üle 100 miljoni euro on raisatud. Kas see on maailmavaate küsimus, et sotsiaaldemokraadid selle jaoks raha ei leia, või on see rahapuuduse küsimus? Kus see probleem tekib?

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Mis puudutab seda eelnõu, siis 5–7-aastaste laste jaoks läheb vaja 8,1 miljonit eurot. Kui me paneme selle teema veidi laiemasse konteksti, siis võib meenutada, et alles me menetlesime siin eelnõu, mis nägi ette suurendada koolilõuna maksumust 78 sendist 1 euroni, see summa oli umbes samas suurusjärgus. Nii et need ei ole riigieelarve mastaapi vaadates väga suured summad. Mis puudutab üldse suhtumist meie riigi rahakotti ja järelevalvesse, siis ma usun, et igal aastal on meil peale väga tõsise ja sisulise arutelu õiguskantsleriga võimalik kuulata ka riigikontrolöri, peale selle on olemas erikomisjonide analüüsid. Ka riigikontrolör toob pidevalt välja neid kohti, kus meil oleks võimalik vaadata oma eelarvet senisest palju teravama pilguga.

Esimees Eiki Nestor

Ants Laaneots, palun!

Ants Laaneots

Aitäh, härra eesistuja! Hea kolleeg! Kindlasti on ülestõstetud probleem tähtis. Vaevalt et kellelgi selles saalis on midagi selle vastu, et lapsed saaksid paremini toidetud. Ma arvan, et probleem on peamiselt selles, kust võtta raha, ehk probleem on raha puudumises. Teie arvestuste järgi, ma sain nii aru, oleks selleks vaja umbes 8,1 miljonit eurot. Teatavasti liigub eelarveaasta lõpu poole ja eelarve koos sellega. Need reservid, mis on eelarves ette nähtud, on oluliselt vähenenud, kusjuures meil on ka ootamatud uued probleemid. Näiteks on lahendamisel suurt peavalu tekitav probleem arstide ja haigekassaga, sest viimases leiti puudu olevat 36 miljonit eurot ja selle peab ka leidma.

Esimees Eiki Nestor

Küsimus, palun!

Ants Laaneots

Kas te oskate öelda, missuguse eelarverea pealt või kust võiks võtta need 8,1 miljonit eurot lasteaialaste toitmise korraldamiseks?

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Esimene, mis mulle kohe pähe tuleb, on see, et võib-olla ei ole mõni maksuvähendamine olnud just väga põhjendatud. Kindlasti on selle saali enamus endiselt väga kahtlev, kas sotsiaalmaksu pooleprotsendiline langetamine on kõige targem investeering. Aga eelarverea kohta ütlen, et eks see eelarvemenetlus ole veel ees. Tavaliselt räägitakse siin tulude ja kulude tasakaalust. Üldiselt on nende asjade jaoks, milles siin on kokku lepitud, küll alati kate leitud. Vahel on juhtunud, et maksulaekumised on lihtsalt olnud paremad. Nagu me mäletame, eelmisel aastal kirjutas rahanduskomisjon päris mitmele reale, mille kohta muudatusettepanek tuli, "paremad maksulaekumised". Iseküsimus on, kas maksud reaalselt paremini laekusid.
Kui teile tõsiselt vastata, siis see on loomulikult ainult prioriteetide küsimus. Eks meil olegi maailmavaateliselt erinevad arusaamad, kust raha saada ja kuhu raha panna. Ma ei ole päris kindel, kui mitu tundi me sel teemal võiksime maksudebatti pidada, aga te kindlasti teate minu maailmavaadet. Mina leian, et reaalselt ainult omakapitalile tuginev majanduspoliitika – omakapital on meil täna väga kallis – ei ole kindlasti kaugemas perspektiivis põhjendatud. Kuna kogu Euroopa mõistab, et pakutakse põhimõtteliselt 0%-ga laenu, siis võiksime ka meie seda analüüsida. Loomulikult ei saa neid investeeringuid suunata ei koolilõunasse ega lasteaialõunasse ega ühegi muu sotsiaalse survegrupi heaks. Aga majanduse elavdamise kontekstis võiksime seda laiemalt arutada küll. Nii et maksudebatt ja majandusdebatt on kindlasti asjad, mis võiksid meil toimuda laiemalt, mitte ainult koalitsiooni või üksikute erakondade ridades. See oleks kindlasti teretulnud.

Esimees Eiki Nestor

Anneli Ott, palun!

Anneli Ott

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! See eelnõu sätestab, et alustada tuleks 5–7-aastastest lastest. Aga kahtlemata on oluline, et me jõuaksime selleni, et kõik lasteaialapsed saaksid lõunatoetust. Milline on sinu tunnetus komisjonis toimunud arutelude põhjal, kui kiiresti me võiksime jõuda selleni, et kõik lasteaialapsed seda toetust saaksid? Tõesti, vaesuses elavatele peredele on iga euro oluline ja siin ei tohiks vastutustundetult käituda.

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Kultuurikomisjonis üldiselt on laiema konsensuse otsimine väga tavaline. Me oleme peaaegu poolteist aastat kultuurikomisjoni esinaise juhtimisel otsinud lahendusi, kuidas minna edasi haridusinvesteeringute, hariduse rahastamise ning riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete küsimustega, sh alushariduse teemaga. See debatt on olnud, mina ütleksin nii, väga konstruktiivne. Meil on käinud mitmed spetsialistid, muu hulgas on arutatud alushariduse rolli ja tugiteenuste küsimust, seda, kuidas me saaksime rahastada teiste sotsiaalsete probleemide lahendamist, mis iga päev koolis esile tulevad. Tugiteenused ei ole väga selgelt seotud mitte ainult erivajadustega, vaid ka sotsiaalsete erivajadustega. See debatt on olnud väga detailne.
Peab ütlema, et me ei ole jõudnud ühelegi konsensuslikule otsusele, sest haridusministeeriumi seisukoht selles asjas on olnud üsna jäik. Samal ajal võib öelda, et näiteks Rahandusministeeriumi ja ka – vabandust, ma ei tea, mis selle ministeeriumi nimi on – Arto Aasa ministeeriumi spetsialistide arvamus on olnud veidi teine. Miks ma selle välja toon? Ma tunnen jälle sedasama, mida ma eelnevalt olen öelnud, et see küsimus on palju laiem kui koolilõunatoetus või üldse laste lõunatoetus, see on olnud küsimus sellest, kuidas üleüldse anda kohalikule omavalitsusele eri aspektides suuremad võimalused. See võib endiselt tähendada kokkulepet, et näiteks toitlustus koolis ja lasteaias on tasuta, aga selleks antakse kohalikule omavalitsusele vahendid ja siis omavalitsus ise vaatab, kuidas on seda kõige parem korraldada, mismoodi seda teha, mis ulatuses ja kas see on tasuta kõigile või ainult osale. Selline kohapealsete võimaluste analüüs on ülioluline.
Meie kogemus Keskerakonna fraktsioonis näitas ajal, kui koolilõuna oli tasuta ainult osale õpilastest, et see sellisel kujul ei töötanud. Siis oli nii, et nn jõukamad käisid baaris burgerit ostmas ja teised sõid koolilõunat. Toidu kvaliteet ja kogu suhtumine muutus silmapilk, kui kõik hakkasid ühiselt söömas käima. Me kindlasti tahaksime, et ka lasteaias oleks see korraldus üldine. Aga ma rõhutan siinjuures kohaliku omavalitsuse otsustusõigust. Meil on väga palju eri allergiatega lapsi, me näeme neid koolides ja eriti lasteaedades, meil on väga palju erinevate eelistustega lapsi ja riigil oleks siin üldisi reegleid kehtestada liiga keeruline. Pigem võiks olla suurem toetus kohalikule omavalitsusele, kes saaks otsustusõiguse, aga kulud ja tulud peaksid olema tasakaalus. Millal saaks kohalikule omavalitsusele anda piisavalt vahendeid? Ma usun, et see on võimalik siis, kui seda tahetakse teha. Me räägime kogu maksusüsteemi hoopis teistele alustele viimisest kohalike omavalitsuste puhul ja ma usun, et see on võimalik. Teistmoodi ei ole meil võimalik selle riigi ülesehitamisega edasi minna. Inimesele on kõige lähemal kohalik tasand. Selliseid küsimusi nagu alusharidus, haridus üldse, sotsiaalteemad, tervishoid ja transporditeenused korraldatakse paremini kohapeal.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja, suurepärane initsiatiiv! Aga tulen tagasi õiguskantsleri jutu juurde. Ta rääkis veeseadusest, mis on kohati väga detailseks tehtud, näiteks peab viis lehma olema karjatatava veekogu kalda meetri kohta jne. Ma vaatasin koolieelse lasteasutuse seaduse § 27, ka seda on eri aastatel vähemalt neli-viis korda detailsemaks tehtud. Kas on üldse mõttekas seda seadust järjest detailsemaks teha või peaks seda teemat kuidagi teistmoodi menetlema ja panema määrustega paika, kui mitu eurot lapse kohta võiks see toetus olla? Kas ei peaks kolleeg Laaneotsa rõõmustamiseks selle toetuse näiteks ette nägema ainult lastele 6.–7. eluaastani, siis läheks sellele vähem raha?

Mailis Reps

Kõigepealt, meie eelnõu eesmärk on alustada sel teemal debatti ja arutada läbi lähenemine. Ma meenutan, et koolilõuna puhul kulus poliitilisest algatusest toetuse reaalselt kooli jõudmiseni peaaegu kümme aastat. Kümme aastat olime olnud selleks ajaks riiki üles ehitanud, aga see teema ei kadunud kuhugi. Ma usun, et koolieelse lasteasutuse laiem mõtestamine hariduse osana on tänaseks ka umbes kümme aastat kestnud. Me oleme hakanud lasteaednikke kutsuma õpetajateks ja arvestame seda valdkonda haridusstatistikas. Meie suhtumine on muutunud. Tõepoolest, selgelt üle 90% lastest käib lasteaias, usaldus on suurem ja hoiak on muutunud. Ma usun, et debati osana suudame me siia juurde tuua ka selle, et peale selle, et lapsed saavad haridust, samamoodi nagu saadakse koolis, saaksid nende laste vanemad otse sellist toetust, sest eriti nendele peredele, kus käib mitu last lasteaias, on see väga suur väljaminek. Kuutasudest, jah, võib olla vabastusi, lasteaiatasandil on rohkem võimalusi sellega mängida, aga söögikorratasu tuleb igal juhul tasuda ja see on perele väga suur väljaminek. Ma usun, et mis puudutab rahalisi võimalusi, siis niikaua, kuni me menetleme selliseid üksikuid otsuseid reakaupa, on debati mõttes ülioluline seda arutada. Kas üks aasta või kaks aastat? Vabandust, ma arvan, et 8 miljonit ei ole küsimus, küsimus on selles, kas see on meie prioriteet või mitte. Lihtsalt sellepärast me selle algatuse siia tõimegi. Isegi kui suur saal otsustab, et selle teemaga me seekord edasi ei lähe, siis debati mõttes ei kao see teema mitte kuhugi.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Hea juhataja! Hea ettekandja! Praeguse valitsuskoalitsiooni prioriteet see kindlasti ei ole, sest rahapuuduse taha varjuda ei ole minu meelest õige. Haigekassal on minu teada reservis circa 200 miljonit eurot, nii et küsimus on milleski muus. Me räägime ainult 8,1 miljonist eurost, aga äpardused praamihankega on viimase kuu jooksul läinud maksma rohkem kui see 8,1 miljonit. Nii et rahapuuduse taha ei tohi kuidagi peituda. Aga miks see poliitiline tahe puudub?

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Ma ei teagi, kas poliitiline tahe puudub. Ma arvan, et poliitiline tahe on olemas, lihtsalt lasteaia- ja kooliteemad on harjumuspäraselt olnud pigem õpetajate palga kesksed. Kui vaadata natuke laiemat konteksti, siis selle mõttega peab kauem harjuma. Ma küll ei näe, et siin oleks küsimus selles, nagu keegi ei tahaks lapsi toetada. Aga raha leidmine on loomulikult lihtsalt prioriteetide küsimus.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Mailis, me kõik teame, et tulevasele tervisele ja tervele elule panevad aluse harjumused ja toitumine lapseeas. Eriti tähtis on üks aasta enne kooli, siis peab olema korralikult tasakaalustatud toit ja kõik muu. Kui mõelda meie suure pensionireformi peale, siis 2040. aastaks pidi pensioniiga olema 70 aastat, aga need inimesed, kes täna toidust ilma jäetakse, on tollel ajal keskeltläbi 30-aastased. Kui selliseid projekte, et tervisele pannakse alus lapseeas, ei mõelda läbi, kuidas saab siis üldse rääkida mingisugusest tervena elatud elust, tervest pensionipõlvest või tööviljakast vanaduspõlvest? Mida sa arvad sellest teemast?

Mailis Reps

Aitäh! Kõigepealt tahan head küsijat rahustada: täna ei ole meil põhjust arvata, et lapsed ei saa süüa. See on praegu lahendatud eri viisidel. On ka palju võlglasi. Kriisiaja alguses pidime päris kurvalt kultuurikomisjonis mitmel korral seda teemat arutades nentima, et üsna palju lapsi võeti lasteaiast ära, kuna pere lihtsalt ei suutnud olukorraga kohaneda ega teadnud, kust abi küsida, ja rahalisel põhjusel võeti lapsi lasteaiast ära. Kohatasude puhul tuli lasteaedadest selliseid negatiivseid signaale isegi kiiremini kui toidupäeva maksumuse kohta. Nii et lapsed, kes lasteaias käivad, saavad üldiselt väga hästi süüa. Lasteaiatoidud on väga maitsvad, mul ei ole mingit põhjust selles kahelda. Küll aga ütlen veel kord, et peredele on see üsna suur koormus. Kohalik omavalitsus tihti aitab neid. Eks me teame ju igaüks mõnda lasteaeda, kus kolmandik lastest, aga vahel isegi natuke rohkem, saavad kas täielikku või osalist toidu eest tasumise vabastust. Tegelikult on sellise toe vajadus üsna suur.

Esimees Eiki Nestor

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Kui arvestada, et Estonian Air laskis taevasse 80 miljonit ja selle peale ei tehtud teist nägugi, siis ei tohiks selle seaduseelnõu rahastamine riigile probleem olla ja on, nagu ettekandja juba ütles, puhtalt poliitiliste valikute küsimus. Aga mul on konkreetne küsimus. Tasuta koolitoidu seadustamine võttis siin saalis aega isegi rohkem kui kümme aastat, ma praegu arvestasin. Kui see asi kuidagimoodi liikuma hakkab, kui kaua siis selle lasteaia toitlustamise seadusega võiks minna, kas kümme või viis aastat?

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Vaatamata sellele, et hetkel meeldib kõigile erinevaid asju ennustada, isegi kihlveokontorid ennustavad mitmeid poliitilisi otsuseid meie eest ära, pean jääma selles mõttes vastuse võlgu, kui mitu aastat see aega võib võtta. Ma usun pigem, et üsna varsti tuleb selline otsus, et kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel lepitakse lõpuks kokku see, mida me tegelikult ju aastaid siin arutanud oleme: mis on need asjad, mida kohalik omavalitsus teeb, ning millistes küsimustes ja millises ulatuses annab riik otsustamisõiguse allapoole. Ma usun, et see oleks kõige ausam Riigikogu otsus, kus me saaksime kõik need teemad korraga lauda tuua, alates sellest, kui mitu korda peab tegelikult talve jooksul lund lükkama, et inimene võiks kodust välja saada, ja lõpetades nendesamade lasteaiateemadega või ka alustades nendest ehk lasteaiaõpetajate palkadest, samuti tugiteenustest lasteaias. Meil on ka erivajadusega lapsed lasteaias üsna suures osas ilma toeta, mida neil võiks tegelikult vaja olla, et korralikult kooliks valmistuda. Nii et see teema on palju laiem. Nagu ma ütlesin, me kultuurikomisjonis oleme seda arutanud, kuid ei ole sellega lõpule jõudnud. Ilma selle suure muudatuseta ei ole meil kohaliku omavalitsuse ja riigi suhetes võimalik edasi minna. Ma arvan, et selle suure otsusega ei lähe kümme aastat, see ei ole lihtsalt võimalik.

Esimees Eiki Nestor

Eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Mailis Reps! Kultuurikomisjoni ettekandja on Krista Aru. Palun!

Krista Aru

Austatud Riigikogu esimees! Austatud rahvaesindajad! Kultuurikomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 7. juuni istungil. Mailis Reps andis väga pika, põhjaliku ja sisuka ülevaate seaduseelnõu eesmärgist ja mõttest, ta pani asjad konteksti ning selgitas kõiki neid põhimõtteid ja soove, mida ühiskondlikult või sotsiaalselt selle seadusmuudatusega taotletakse.
Põhilised küsimused, mis kultuurikomisjonis tekkisid, käisid just nimelt selle vanuselise segmenteerimise kohta, et miks just 5–7-aastased, kui palju see raha võtab jne. Kuid kultuurikomisjoni arutelus, ma pean seda kindlasti rõhutama, oli komisjoni liikmete suhtumine üldiselt väga positiivne. Kultuurikomisjonis oli kohal ka Haridus- ja Teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk. Härra Kilk esitas haridusministeeriumi juristide allkirjastatud valitsuse seisukohad seaduseelnõu suhtes. Valitsuse seisukohad olid eitavad, need olid eitavad peaaegu igas mõttes. Põhipõhjused, miks seisukohad olid eitavad, olid järgmised. Alusharidus on kohaliku omavalitsuse vastutada. Kui riik võtab osa sellest vastutusest enda peale, kattes osaliselt toidukulud, siis võib juhtuda nii, et kohalik omavalitsus ei katagi enam lasteaialaste toidukulusid. Arvutuskäik eelnõus on segane, räägitakse kuu toidu maksumusest, aga samas arvestatakse toidukorraga jne. Väga pikalt ja selgelt rõhutati tõsiasja, et nii lapsetoetuse suurendamiseks kui ka lasterikaste perede toetamiseks on valitsus püüdnud ka viimasel aastal palju ära teha.
Seaduseelnõu esitaja palvel lükati seaduseelnõu arutamine ja menetlusotsused sügisesse istungjärku ja määrati komisjoni ettekandjaks Mihkel Raud. Menetlusotsused pidi tehtama sügisistungjärgu esimesel nädalal. 13. septembril tegeleski kultuurikomisjon selle seaduseelnõuga uuesti ja tegi menetlusotsused. Kultuurikomisjoni ettekandjaks määrati 13. septembril siinkõneleja ja toimus ka hääletamine. Kultuurikomisjonis oli 4 häält eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt, 5 häält anti selle lõpetamise vastu ehk tagasilükkamise poolt. Seega lükkas kultuurikomisjon seaduseelnõu tagasi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused komisjoni ettekandjale. Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Jah, poliitiline tahe on olemas, poliitilisi võimalusi on palju, aga poliitilist otsust ei ole tehtud. Ju siis oli poliitiline liha nõder. Aga et variante oli siiski mitu, siis ma väga loodan, et komisjon ei pidanud puudust kannatavate laste toimetulekut tühiseks. Kas komisjonil oli mingi seisukoht selle kohta, kuidas võiks neid puudust kannatavaid lapsi toetada? Kas oli mingi ühine seisukoht?

Krista Aru

Aitäh, hea küsija! Komisjonil ühist seisukohta selles küsimuses ei olnud. Seda küsimust ka ei arutatud. Pigem oli tegemist üldise probleemi mõistmisega, mitte selgete seisukohtadega.

Esimees Eiki Nestor

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Aitäh! Ma palun kohe ette vabandust, et ma küsin selle kohta, mida komisjonis tegelikult ei arutatud. Formaalselt saabki vastata, et seda komisjonis ei arutatud. Ometi, kui sa oled nõus vastama, siis ma palun sinu kui eksperdi arvamust. Kus tekib veelahe? Kõik inimesed, kes sellest eelnõust räägivad, tunnistavad, et lapsed on meie suurim rahvuslik rikkus, investeerimine nende võimetesse on parim investeering, mis saab üldse olla. Kas see lahknemine on selle koha peal, kus ühed ütlevad, et seadusi ja poliitikat tuleb teha raamatupidamiseeskirjade järgi, ja kus teised arvavad, et raamatupidamiseeskirjad tuleks siiski teha poliitikast lähtudes? Või on küsimus selles, et äkki tuleb laste tervis arvestada eurodeks ja sentideks, et head kolleegid seda aktsepteeriksid? Mis võiks olla puhtmetoodiline edasiminekutee, et kõiges nagu üksmeelel olev seltskond jõuaks siiski selle idee toetamiseni?

Krista Aru

Aitäh väga hea küsimuse eest! Sellele küsimusele olen ma ise seda seaduseelnõu lugedes ja sellega töötades palju mõelnud. Ma püüan sellele küsimusele põhjalikumalt vastata oma väikeses sõnavõtus, mille ma olen ka ette valmistanud. Aga ütlen lühidalt oma isikliku arvamuse, sest komisjonis tõesti seda ei arutatud. Mulle tundub, et paljude selliste küsimuste puhul, mis puudutavad haridust, meie noori ja lapsi, oleme me muutunud väga korrektseteks euroametnikeks. Me jälgime väga täpselt neidsamu eurosid ja sente ning klappimist kõikide pingeridade ja edetabelitega, aga unustame selle kõrval ära laiema sotsiaalse tausta ja selle, mida vajab Eesti ise oma riigi, kultuuri ja inimeste jaoks.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Mina olin ka 13. septembril Aadu Musta asendajana sellel komisjoni istungil. Ma tahan kõigepealt sind kiita, Krista, sest sa oled tõeliselt hea inimene, sa päästsid komisjoni! Komisjoni viiest liikmest, kes hääletasid selle poolt, et see eelnõu välja hääletada, ei olnud keegi nõus täna ettekandjaks tulema. Ju neil oli natuke piinlik. Sina päästsid komisjoni sellest probleemist, nii et aitäh sulle! Aga ma küsin sinu käest, mis on tegelik põhjus, et seda eelnõu ei toetata. Rahapuudus ei saa see ju olla.

Krista Aru

Aitäh! Kiidusõnad olid üleliigsed, sest mina ise tõesti toetan seda eelnõu. Miks seda ei toetata? Ma arvan, et põhjus on väga lihtne. See teema ei ole koalitsioonilepingus kirjas. Neid toetusi, mis on antud teiste meetmete kaudu, tahetakse esiplaanile seada. Ma ei usu mitte kuidagi, et küsimus on selles 8,1 miljonis. See ei ole probleem, probleem on suhtumises. Lihtsalt usutakse, et need meetmed, mis on võetud peretoetuste ja lasterikaste perede toetuste suurendamisega, on juba nii olulised, et need leevendavad seda vajadust. Konkreetselt lasteaialõuna suuremat tähendust ei aduta. Küsimus lasteaialõuna puhul ei ole ju ainult selles, et kõht oleks täis, vaid küsimus on ka selles, kuidas me väärtustame lasteaeda, kas me oskame seda teemat laiemalt näha ning näha selle sotsiaalselt kasvatavat rolli.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei saa teiega nõustuda selles, nagu koalitsioon ajaks ainult koalitsioonilepingu ridu taga. Ma palun siis mulle näidata, kus neil on kirjas, et 79 miljonit eurot tuleb visata Estonian Airi auku, või siis vaadake seda viimast asja, mis praamisõitu puudutab. Alguses sai öeldud, et suhtumine komisjonis oli positiivne. Selge see, väikseid lapsi on vaja toita ja muud põhjused on ka. Siis aga tulevad täiskasvanud onud ja tädid sellestsamast valitsusest, kes viskas kümme korda rohkem raha, kordan veel, Estonian Airi, kassi saba alla.

Esimees Eiki Nestor

Küsimus, palun!

Mihhail Stalnuhhin

See, et raha puudub, ei ole mingi põhjus. Kuidas muutus hea suhtumine komisjonis eitavaks seisukohaks?

Krista Aru

Aitäh! Ma sain küsimusest aru nii, et kuidas muutus hea suhtumine komisjonis lõpuks selliseks hääletustulemuseks. Ma juba Tarmo Tammele vastates püüdsin öelda, et minu meelest lähtutakse tollel hetkel, kui on hääletamine, sellest, mis on kas fraktsioonis kokku lepitud või mis on läbi räägitud. See, mis tuleb opositsiooni ridadest ja mida kõik inimestena võib-olla usuvad ja õigeks peavad, lihtsalt ei tööta, sellega ei minda kaasa. Võib-olla ma teen liiga, võib-olla ma eksin, minu kogemused poliitikuna on väga väikesed, aga mulle tundub, et hääletamise hetkel ei hääleta rahvasaadikud alati nii, nagu nad oma südames tahaksid. Kui ma eksin, siis palun siin kõigi ees vabandust!

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma sinu jutust aru sain, kultuurikomisjonis ei vaadatud seda probleemi laiemalt. Kas ma sain õigesti aru? Kas seal ei arutatud seda, et kui 8 miljonit on tapvalt suur raha, võtame siis kas või ainult 6-aastased sellesse arvestusse sisse, siis saab 2 miljoniga hakkama?

Krista Aru

Aitäh küsimuse eest! Ei, sellist probleemi ei püstitatud. Ma ei tahtnud kindlasti ka seda öelda, et kultuurikomisjon ei püüagi seda teemat laiemalt vaadata. Nagu Mailis Reps enne ütles, meie komisjoni soov on vaadata kogu üldhariduse ja ka alushariduse rahastamist pigem tervikuna. Aga konkreetse otsuse tegemiseks jäävad meie käed lühikeseks ehk hääled väheseks.

Esimees Eiki Nestor

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuivõrd tuli komisjonis jutuks selline teema, et kõik 5-aastased lapsed ju ei käi lasteaias ja 6-aastased ka mitte, kuidas siis nende toitlustamise rahastamise suhtes käituda?

Krista Aru

Aitäh küsimuse eest! See teema oli korraks tõesti laual. Lähtuti ikkagi sellest, et silmas peetakse neid, kes käivad lasteaias. Kui laps on kodus, siis see on vanemate omaenda vaba valik. Aga miks just viiendast eluaastast, sellest oli küll väga pikalt juttu. Need on kõige olulisemad kooliks valmistumise aastad.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, palun! Oi, vabandust!

Krista Aru

Aga selles mõttes on teil õigus, et need lapsed, kes kodus on, sellest rahast osa ei saaks.

Esimees Eiki Nestor

Vabandust veel kord! Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Mul ei ole mitte mingisugust hirmu ega paanikat. See oli selle kohta, mida Mailis ütles, et ta rahustab mind maha. Ma olen täiesti rahulik. Aga kuidas riik sinu arvates tagab võrdse kohtlemise lasteaiatoidu mõttes, kui meie inimeste varanduslik seis on seinast seina? Mõne jaoks on, ütleme, kümme eurot tapvalt suur summa, teisele on arusaamatu, mispärast kellelgi kümne euro pärast mingi probleem tekib. Aga kuidas tagatakse võrdne kohtlemine ehk võrdne start koolidesse pärast lasteaeda, kui juba toidu mõttes ei saa inimesi võrdselt koheldud?

Krista Aru

Aitäh, austatud küsija! See on väga suur ja keeruline küsimus. Nii nagu lugupeetud õiguskantsler siin mõni tund tagasi ütles, selle vastu, et ühiskonnas on väga erineva sotsiaalse staatusega inimesi, ei saa midagi teha. Ainus, mida riik, valitsus ja valitsusvõim saaks üldse teha, ongi hoida seda õhkkonda ja dialoogi, selleks et aidata mõista neid vajadusi, tuua need tõesti selgelt lauale, tunnistada seda, et meil ongi nii palju inimesi, keda tuleb aidata, ja siis otsida kaugemas perspektiivis lahendusi. Me oleme nüüd 25 aastaga jõudnud ilmselt sellisesse järku, kus need vead või möödavaatamised, mis on paratamatult selle kiire arengu puhul tekkinud, kerkivad päevavalgele. Neid tuleb tunnistada ja mõelda ka igasuguste toetuste määramisel just nimelt sellele, kas on õige toetust määrata või oleks hoopis õigem tõesti muretseda selle eest, et peretoetuse asemel saaks laps toiduraha ja saaks kõhu täis. Need on poliitilised valikud, aga neist tuleks ausalt rääkida. Nii et oluline on rääkimine, mõistmine ja vigade tunnistamine.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on täpsustav küsimus. Seda atmosfääri komisjonis, ma sain nii aru, saab kirjeldada nii, et hiired nutsid ja ropendasid, aga närisid kaktust edasi. Põhimõtteliselt häid inimesi sunnitakse hääletama oma soovi vastu. See tähendab, et reegel, et Riigikogu liige ei ole mandaadiga seotud, ei pea paika. Umbes selline on see olukord, et väga head inimesed komisjonis võtavad vastu oma tahtmist vastu väga halva otsuse.

Krista Aru

Aitäh! Ma ei saanud küll päris hästi küsimusest aru, aga ma püüan siiski vastata. Minu meelest ei ole see asi nii hull. Hiiri meil ei ole ja mingeid teisi närilisi ka mitte. Iga inimene on ise ilmselt oma otsusega ikkagi rahul. See oli minu kui kõrvaltvaataja pilk.

Esimees Eiki Nestor

Komisjoni ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Krista Aru! Enne kui me läheme läbirääkimiste juurde, on vaja hääletusele panna protseduuriline ettepanek. Nimelt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teinud täiskogule ettepaneku pikendada Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 20. septembri 2016. aasta istungit kuni kella 14-ni. Ma loodan, et siia juurde käib ka märkus, et päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui kella 14-ni. Seda ettepanekut on meil vaja hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada Riigikogu täiskogu 20. septembri istungit kuni kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget ja vastu 41, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Avan läbirääkimised eelnõu 224 esimesel lugemisel. Krista Aru Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Krista Aru

Austatud Riigikogu esimees! Head rahvaesindajad! Mul on väga hea meel, et Eesti Vabaerakonna fraktsioon usaldas selle sõnavõtu mulle, kuigi nad ei tea, millest ma üldse rääkima hakkan. Ma ei tahaks rääkida sellest, kes maksab porgandite söömise eest ja kes kartulite söömise eest. Ma arvan, et meie riik ja seesama auväärne kogu – see kogu eelkõige – võiks vaadata kogu haridusteemat tervikuna. Ühest küljest me seda teemegi. Siin saalis on väga palju räägitud sellest, et haridus on kõige tähtsam, et haridusega tuleb tegelda, ja teiselt poolt sellest, et noored on meie tulevik, meie iseseisva Eesti kõige kindlam tagatis ja just nemad suudavad elu edasi viia. Nii et me kõik oleme sõnades, mõistetes ja isegi fraseoloogias nagu täiesti õigel teel. Me oleme väga rahul, et see nii on. Aga kui jutt läheb raha peale, siis millegipärast unustame me need asjad ära ja hakkame arvutama, mõtlema ja kaalutlema veidi teistmoodi.
Mida ma täna soovin? Ma soovin, et enne kui siia suurde saali jõuab haridusseaduse eelnõu, mis mõtestab ümber ja paneb paika ka sellised asjad nagu alusharidus ja kõrgharidus, võiksime me ikkagi kokkuleppele jõuda, kas lasteaed on alushariduse esimene ja väga väärtuslik osa, kas me tahame, et seal antaks ka huviharidust, kas me tahame, et lasteaias antav haridus oleks osa kasvatusest, mis kasvatab sellist inimest, kes tuleb suurena ise eluga toime ja aitab ka teisi, aitab kõiki ümbritsevaid, ning kas me tahame, et lapsed juba lasteaias osaleksid keelekümbluses, nii et teist keelt emakeelena rääkivad lapsed saaksid sellele teele asuda juba lasteaiast peale.
Kui me näeme lasteaeda alushariduse osana, siis me peame olema suutelised vastama küsimusele, kas lasteaiapedagoogid väärivad samasugust palka nagu pedagoogid. Siis ei saa enam olla nii, et on lasteaed ja lasteaiakasvatajad ning seal on omaette toiduraha ja nagu teistsugune haridus. Kui lasteaed on osa haridussüsteemist – meie haridussüsteemi kõige olulisem eesmärk on kasvatada ise mõtlevat, hästi toimetulevat, tolerantset ja tublit, head inimest –, siis tuleb sellesse suhtuda samamoodi kui ülejäänud haridussüsteemi, ma pean silmas ka lasteaiapedagoogide palka ja laste toiduraha.
Mida ma kõige rohkem mõtlesin, lugedes seaduseelnõu 224? Küsimus on selles, millest jääb tänases Eestis kõige rohkem puudu ja, vabandust, millest jääb puudu ka selles auväärses saalis siin. See on vana riigimehelik tarkus. Sellest tarkusest rääkis siit puldist korduvalt lugupeetud Jaan Tõnisson, kes oli kolm korda riigivanem, kõikide sõjaeelsete Riigikogude liige ja ka Riigikogu esimees. Ühtegi otsust ei tohi see kogu teha, lähtudes ainult arvudest ja lähtudes ainult mõjust, mis sellel võib kunagi olla, vaid Riigikogu esimene ülesanne on võtta kõik otsused vastu lähtuvalt sellest, et rahvas armastaks oma riiki, et riigitüdimus ei tapaks kõike seda, mis selles riigis on rahva arvates head.
Seda tarkust tahan ma soovida, kui mõeldakse haridusseaduse eelnõu üle. Nii oleksime pidanud mõtlema ka siis, kui kõne all oli laste toiduraha. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 224 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut on vaja hääletada.
Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 224 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt oli 44 ja vastu 33 Riigikogu liiget. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 224 on menetlusest välja kukkunud.
Austatud Riigikogu, töö parema korraldamise huvides võtan vaheaja pikkusega üks minut ja kaks sekundit.
V a h e a e g

Istungi lõpp kell 13.00.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee