Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud parlamendiliikmed! See on väga tõsine ja oluline probleem, millele arupärijad tähelepanu juhivad. Ma tahan rõhutada, et see mõttekäik, mis puudutab ühe uurimisasutuse pädevust, otsekui majanduskuritegusid – kuritegusid, mis on sätestatud karistusseadustikus – uuritaks ainult siis, kui kahju ületab teatud rahalise piiri, ei ole õige või see on, ütleme, osaliselt õige. Meil on olemas keskkriminaalpolitsei, mille ülesanne on uurida ohtlikumaid kuritegusid, tapmisi ja kõige keerukamaid juhtumeid. Selleks et majanduskuriteod oleks eraldi prioriteet, nagu on kriminaalpoliitika arengusuundades kokku lepitud, moodustati 2014. aastal keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo. Kahe kuriteoliigi puhul, omastamine ja kelmus, on prefektuurid ja keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo kokku leppinud, et varalise kahju suurus, mille puhul keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo tegutsema hakkab, on 80 000 eurot, ülejäänud majanduskuritegusid peavad menetlema prefektuurid. Kindlasti on oluline ka prefektuurides nende kuritegude uurimise suutlikkust arendada.
Järgnevalt vastan küsimustele, mida arupärijad on esitanud. Esimene küsimus: "Kuidas seletate majanduskriminaalasjade lõpetamise massilisust viimastel aastatel? Kas see suund jätkub ka järgnevatel aastatel?" Statistika näitab, et 2014. aastal lõpetas majanduskuritegude büroo 188 kriminaalasja ning võrreldaval ajal 2015. aastal 123 kriminaalasja, seda siis poole aasta tsüklis. 2014. aastal lõpetati kõige enam menetlusi, 62%, põhjusel, kuna ei olnud võimalik kindlaks teha kuriteo toimepannud isikut, ning 2015. aastal lõpetati kõige rohkem menetlusi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetati neil aastatel 20% ja 16% menetlustest. Kindlasti on oluline see, mida ma olen rõhutanud ka prokuratuurile, et majanduskuritegude menetlemise aeg peaks olema lühem. Praegu kõneleme me sellest, et keskmine menetlusaeg kohtueelses menetluses on 798 päeva, sh on prokuratuuri keskmine menetlusaeg 253 päeva. Menetlusjõudlus on kindlasti oluline eesmärk, mida menetlejad peavad silmas pidama. Majanduskuritegude lõpetamine viimastel aastatel oli ühelt poolt tingitud sellest, et suur hulk kriminaalmenetlusi oli aegumise või mõistliku menetluse tähtaja piiril, samas oli tekkinud olukord, kus puudus selge ülevaade, millised on need majanduskuriteod, mille menetlemine on prioriteetne. Majanduskuritegude prioriseerimine tõi kaasa iseenesest positiivse olukorra, kus kõik menetlused, sh ressursi puudumise tõttu seisma jäänud menetlused, võeti uurijate ja prokuröride teravdatud tähelepanu alla ning kui kohtuperspektiiv puudus, võeti vastu otsus menetlus lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamine võib olla tingitud erinevatest asjaoludest ning seetõttu ei saa pelgalt lõpetamiste arvu põhjal üldistatud järeldusi teha. Kriminaalmenetluse alustamist tingiva kuriteokahtluse lävi on Eestis madal. Seetõttu esineb olukordi, kus menetluse käigus selgub, et kriminaalmenetluse alustamise tinginud kuriteokahtlus ei leidnud kinnitust, st kuriteoks kvalifitseeritavat tegu ei olnud toime pandud, samuti võib kriminaalmenetluse lõpetada näiteks kahtlustatava isiku surm. Kokkuvõtvalt võib öelda, et majanduskuritegude lõpetamiste arvu taga on korrastustöö politseiasutustes, et tulemuslikkuse mõttes lootusetud asjad ei jääks seisma. See on võimaldanud keskenduda omakorda neile kriminaalasjadele, millel on kohtuperspektiivi.
Teine küsimus: "Kriminaalmenetluse kohustuslikkus kohustab uurima alati, kui kuriteo asjaolud on ilmnenud. See paneb õiguskaitseorganitele väga kõrged nõudmised. Kuidas Te hindate kriminaalmenetluse kohustuslikkuse printsiipi Eesti õiguskaitseorganite pideva alarahastatuse ja võimekuse languse taustal?" Kolmas küsimus: "Kas Eesti võiks loobuda kriminaalmenetluse kohustuslikkuse printsiibist?" Objektiivsed andmed ei toeta seisukohta, justkui oleks täheldatav õiguskaitseorganite võimekuse langus. 2015. aastal – see on üldine statistika – suurenes kuritegude lahendamine eelmise aastaga võrreldes 11%. 2014. aastal oli see näitaja 52%, 2015. aastal 63%. Lahendatuks loetakse need kuriteod, mille menetlus on aasta jooksul kas otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või mille prokuratuur on aasta jooksul kohtusse saatnud, ehk kuriteod, mis aasta jooksul lahendatakse, võivad olla registreeritud ka varem. Kui me vaatame keskmise menetlusaja dünaamikat prokuratuuris 2010. aastast peale, siis kuigi ka 2015. aasta statistikal põhinev keskmine menetlusaeg on selline, et kindlasti on vaja muuta menetlusi kiiremaks, on positiivne see, et dünaamika näitab keskmise menetlusaja lühenemist. Mis puudutab kohustuslikkuse printsiipi, siis kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtet kriminaalmenetluse lõpetamisel käesoleva aasta alguses osaliselt muudeti. Selle aasta 16. jaanuaril jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatus võimaldab kriminaalmenetluse lõpetada ka juhul, kui kuriteo toimepanijat ei ole tuvastatud ning tõendite kogumine ei ole otstarbekas. Kriminaalmenetluse alustamise kohustuslikkuse põhimõtte revideerimine võib osutuda põhjendatuks, et menetlusressursse optimeerida, kuid seda analüüsib Justiitsministeerium kriminaalmenetluse revisjoni käigus. Oluline on see, et kehtiva õiguse kohaselt – menetlejad peavad kinni pidama kehtivast õigusest – tuleb kuriteotunnuste esinemise korral kriminaalmenetlust alustada sõltumata sellest, kas kuritegu on tekitanud varalist kahju, kui suur see kahju on, millised on võimalused tõendamiseseme ja asjaolude väljaselgitamiseks ning milline võib olla avalik menetlushuvi.
Järgmine küsimus: "Kui riik ei ole võimeline kõiki majanduskuritegusid uurima ja tunnistab seesmiselt, et mõned neist ei ole lihtsalt prioriteetsed, siis kas see ei peaks tooma kaasa vajaduse teha majanduskuritegude revisjon eesmärgiga muuta või tühistada need paragrahvid, mis on liigsed või liiga laiad?" Iseenesest on karistusseadustikus majanduskuritegude vallas tehtud revisjon, mis jõustus 1. jaanuaril läinud aastal. Kui me vaatame dünaamikat, siis näeme, et hulk kuriteona kvalifitseeritavaid tegusid liikusid teistesse karistusseadustiku peatükkidesse, kuid kui n-ö kitsa esemena kasutada sõna "majanduskuriteod", siis aasta 2010 versus aasta 2015 on viie aasta perspektiivis majanduskuritegude puhul vähenemine 47% ja 2014 versus 2015 on see 14%. Ma rõhutan, et osaliselt on selle taga tõepoolest karistusõiguse revisjon. Lisaks tahan rõhutada, et menetlusressursi puhul ei ole kindlasti mingisugust kehtiva õiguse järgi karistamisväärsuse lati alandamist ning Justiitsministeerium ei planeeri majanduskuritegude regulatsiooni täiendavat süsteemset muutmist peale selle karistusseadustiku revisjoni, mis jõustus 1. jaanuaril 2015. Karistusõiguse revisjoni üheks keskseks ideeks oligi vähendada karistatavate tegude arvu ning tagada ultima ratio põhimõtte järgimine karistusõiguses.
"Kas ja millises suuruses näete eelarvelist puudujääki, et KriPo ja prokuratuuri töö võimekus tõuseks rahuldavale tasemele? Millised on Teie-poolsed tegevused?" Eelmisel aastal tegi Justiitsministeerium majanduskuritegude menetluspraktika analüüsi. Selle peamised järeldused olid, et keskmine menetlusaeg on liialt pikk, prokuratuur on ülekoormatud ning prokuratuuris ja uurimisasutustes ei ole piisavalt tugipersonali. Majanduskuritegude büroo loomine keskkriminaalpolitseisse on positiivne ja tugev samm, see on ainuõige samm, kuid selle kõrval tuleb tagada ka uurimisvõimekus prefektuurides, mis puudutab n-ö väiksemaid asju. Menetlejad vajavad järjepidevat koolitust ja, mis on hästi tähtis, kriminaaltulu avastamisele tuleb jõulisemalt tähelepanu pöörata. See tähendab, et oleks vaja tagada ka varale aresti ja tõkendite seadmine, et siis, kui otsus tuleb, oleks nendel heausksetel inimestel, kellele kahju on tekitatud, võimalik oma vara tagasi saada. Ma arutasin selle analüüsi järeldusi selle aasta alul koos ettevõtjate ning uurimisasutuste ja prokuratuuri esindajatega. Me jõudsime teatud seisukohtadele, kuidas edasi tegutseda. Muu hulgas on selleks, et kõige olulisemate asjade menetluskiirust suurendada, vaja hakata rakendama uurimisgrupi põhimõtet, nagu tehakse keerulisemate korruptsiooniasjade uurimisel. Tähendab, ei ole nii, et üks uurija uurib ühe asja lõpuni ning siis võtab järgmise ja järgmise, vaid kriitilisemates asjades saab võimekust rakendada uurimisgrupp. Nii on võimalik kiiremini seisukohtadele jõuda ja kriminaalasi prokuratuuri saata, kui politsei ja prokuratuuri hinnangul on tegemist kuriteoga. Mis puudutab prokuratuuri koormust, siis prokuratuuris on 28 majanduskuritegudele spetsialiseerunud prokuröri, lisaks juhin tähelepanu majanduskuritegude büroo 45 töötajale, kellele härra Talvik õigesti osutas. Ka Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas töötab 95 ametnikku. Osa majanduskuritegusid kuuluvad maksuvaldkonda ja nemad tegelevad nendega. Me oleme vastu võtnud otsuse luua juurde kaheksa konsultandi kohta. Ma olen rõhutanud prokuratuurile, et seda ressurssi tuleb kasutada just nimelt majanduskuritegude parema menetlemise heaks, tähendab, personali osas on prokuratuur saanud positiivse lisavõimenduse. Mis puudutab menetlusseadusi, et ei oleks lihtsalt ülebürokraatlikku menetluskorda, aga ei kahjustataks tõe tuvastamise kvaliteeti ja süütuse presumptsiooni, siis on käivitatud kriminaalmenetluse seadustiku revisjon. Esimesed väljatöötamiskavatsuse tulemused, ma loodan, jõuavad enne suve minu lauale. Seda liigselt bürokraatlikku tõendite kogumise protseduuri on võimalik tõhusamaks muuta, nii et ei kannata tõe tuvastamise põhimõtted. Ultima ratio põhimõte näeb ikkagi ette, et üldine õiguskeskkond oleks selline, et maksejõuetusõigus toetaks rohkem ausaid ettevõtjaid. Siin on meil praegu probleeme. Ma olen käivitanud maksejõuetusõiguse revisjoni. Ei saa pidada normaalseks, et ligikaudu 60% menetlustest raugevad juba enne pankroti väljakuulutamist, menetlused kestavad mitu aastat ja võlausaldajate nõuete rahuldamise protsent on väike. Riigi ülesanne on ka tsiviilõigust ümber ehitada nõnda, et õigussüsteem kaitseks rohkem ausaid ettevõtjaid. Tõsine probleem on ka selles, et Eesti on maksejõuetuse valdkonna edetabelis langenud kolm kohta ja asub Maailmapanga uuringus "Doing Business" 40. kohal. Tahangi rõhutada, et see valdkond on üks tervik. Üks asi on see, et uurimisasutustel oleksid selged prioriteedid paigas, teine on see, et neil oleks piisav ressursivõimekus, kolmas aga see, et ultima ratio põhimõtte järgi rakenduksid kriminaalõiguslikud menetlused ikkagi kõige äärmuslikumal juhul ja üldine õiguskeskkond peaks olema selline, et tsiviilõiguslike ja maksejõuetusõiguslike vahendite kaudu pakutaks ausale ettevõtlusele ja tsiviilkäibele ühiskonnas paremat tuge. Nii maksejõuetusõiguses kui ka menetlusõiguse lihtsamaks ja kiiremaks muutmises oleme astunud oma sammud, prokuratuur on lisaressursse saanud. Mis puudutab politsei ressursivajadust, siis rõhutasin ma kohtumisel siseministriga kriminaalpoliitika prioriteetide seadmist arutades ka seda vajadust, et Siseministeerium kaaluks tulevikus majanduskuritegude uurimise võimekuse parandamist. See puudutab just nimelt prefektuuride võimekust menetleda härra Talviku alul osutatud omastamise ja kelmuse kuritegusid, mille summa on väiksem kui keskkriminaalpolitsei sisemises kokkuleppes kokkulepitud lävend. Kindlasti on väga oluline see ettepanek, et majanduskuritegude büroos on tulevikus vaja piirkondadesse luua kriminaaltulu ja vara jälituse spetsialistide ametikohad. Maksu- ja Tolliametil on oma ambitsioonide tase, milline võiks olla majanduskuritegude puhul sellise vara tagasisaamise protsent. Eesmärgiks on neil seatud 50%, mis oleks tagatud aresti ja tõkenditega. Ma arvan, et see on hästi oluline. Niipalju kui ma olen ettevõtjatega kohtunud, on selgunud, et probleem on tõsine. Ei saa öelda, et süsteem on rahuldav, kaugeltki mitte. Süsteemi tuleb jõudsasti reformida. Peale selle, et hea peab võidutsema ja õiglus peab võidutsema, tahavad ausad ettevõtjad tagasi saada oma ressursse, mille kelmid või petised on hakkama pannud. Loomulikult on üks asi, millele me peame mõtlema, ärikeeldude jõudsam kohaldamine. Aitäh teile!