Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Tere päevast kõigile neile, keda ei ole täna veel kohanud! Alustame kolmapäevast istungit. Esimesena annab kas eelnõu või arupärimise üle Toomas Vitsut. Palun!

Toomas Vitsut

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on justiitsminister Urmas Reinsalule arupärimine kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste rakendamisega seotud kulude katmise kohta. Nimelt, 1. septembrist k.a peaksid teatud funktsioonid, mis on praegu prokuratuuril – põhiliselt on juttu läbiotsimislubade andmisest ja vahistamiste regulatsioonist –, minema üle esimese ja teise astme kohtutele. Aga nii nagu ka riigi peaprokurör on Eesti Päevalehes öelnud, ei ole siiani selge, kas selle jaoks raha on või ei ole, kas need muudatused on ressursiga kaetud või ei. Päevakorrale on kerkinud küsimus, et võib-olla peaks tähtaega edasi lükkama. Mina ei ole nõus sellega, et seadusandja vastuvõetud regulatsioonidesse niimoodi suhtutakse. Lähtuvalt sellest ongi minul ja veel 16-l Keskerakonna fraktsiooni liikmel küsimused justiitsminister Urmas Reinsalule. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kaheksa Vabaerakonna fraktsiooni liiget esitavad peaministrile arupärimise võimaliku surve kohta Eesti-Vene piirile. Neid piirikaitseteemalisi arupärimisi on varem esitatud ja esitatakse veel, nagu ka rändeproblemaatikat puudutavaid arupärimisi. Teemad on aktuaalsed. Konkreetselt on meie küsimused ajendatud sellest, mis toimus suvel Vene-Norra ja Vene-Soome piiril, kuhu kogunesid sajad asüülitaotlejad, valdavalt Vene viisa ja elamisloaga. Need riigid ei saanud neid asju korda enne, kui kõrgemalt poolt tuli FSB-le signaal ja kahepoolsed kokkulepped said tehtud. See areng võib puudutada ka meid. Kui Euroopa Liit on Balkani koridori sulgemisel edukas – me väga loodame, et ta on edukas –, võib Venemaa kaudu liikuvate põgenike surve ainult suureneda. Seetõttu on meil peaministrile hulk küsimusi. Milline on ohuhinnang ja valmisolek tegutseda võimaliku kriisi korral? Ootame nendele vastuseid.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Hea esimees! Head kolleegid! Vabaerakonna liikmete toimekas kollektiiv tuleb välja arupärimisega justiitsminister Reinsalule. Selle teema on majanduskuritegevus. Kriminaalpolitsei kehtestas eelmisel aastal sisekorra, mis näeb ette, et majanduskuritegusid menetletakse alates 80 000 euro suurusest kahjust. Teame, et selles osakonnas toimetab 45 inimest. On selge, et arvestades majanduskuritegude keerukust ja seda, et tegemist on enamasti peitkuritegudega, ei ole reaalne nii väikese personaliga tagada kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte järgimist. Lähtudes sellest põhimõttest, ei saa politsei panna fikseeritud rahalist piiri, vaid on võimalik alustatud kriminaalmenetlus lõpetada, kui selleks on seaduslik alus. Ütlen vahemärkusena, et olukord ei ole parem ka prokuratuuris, kus majandus-, korruptsiooni- ja küberkuritegude osakonnas töötab alla 15 inimese. Valitsus püsikulusid suurendada ei soovi. Eesti karistusõigus on olnud üsna jäik, see sunnib lihtsalt menetlusi lõpetama. Näiteks lõpetati 2010.–2015. aastal 4577 kelmuse kriminaalasja, 97 maksujõuetuse põhjustamise kriminaalasja ja 166 raamatupidamise kohustuse rikkumise kriminaalasja. Sektor on segaduses, kas valitsus lasebki sellisel tegevusel jätkuda. See võib meid viia olukorda, mis sarnaneb eelmise riigikorra ajal toimunuga. Soovime vastust kuuele küsimusele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 19 kolleegi nimel annan üle arupärimise rahandusminister Sven Sesterile. 10. märtsil toimus Euroopa Keskpanga nõukogu istung, kus otsustati langetada intressimäärasid, laiendada võlakirjade suuremahulist tugiostuprogrammi ning pakkuda pankadele pikaajalisi laene. Mõned tingimused on nii soodsad, et pankadele makstakse laenuvõtmise eest peale. Euroopa Keskpank otsustas suurendada võlakirjade suuremahulise tugiostuprogrammi igakuiseid oste senisest 60 miljardist eurost 80 miljardi euroni. Samuti laiendati võlakirjade ringi, mida keskpankadel on võimalik tugiostuprogrammi raames osta, sinna lisati investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjad, mis ei kuulu finantssektorisse. Mitmed analüütikud on pärast Euroopa Keskpanga otsuseid öelnud, et tegemist on viimase päästerõngaga ning rohkem pole keskpangal midagi teha, sest piir, mis võtetega saab veel majandust Euroopas elavdada, hakkab kätte jõudma. Indrek Neivelt kommenteeris keskpanga otsust, öeldes, et raha trükitakse juurde summades, mida keegi enam ammu ei hooma. Samas võib võlakirjaprogrammi laiendamine tähendada meile siin Eestis, et peale Eleringi mahub selle programmi alla veel mõni Eesti ettevõte. Eelkõige käib jutt Eesti Energiast, kes on juba suures mahus võlakirju emiteerinud. Veebruari seisuga on Eesti Pank võlaostuprogrammi raames ostnud euroala keskpankade avaliku sektori võlakirju 1,5 miljardi euro eest ja sellest 1,5 miljardist vaid 59 miljonit olid seotud Eestiga, otseselt Eleringiga. Sellega seoses on meil rahandusministrile neli küsimust. Meid huvitab, kuidas peaks Eesti suhtuma meetmetesse, mida kõik ülejäänud euroala liikmesriigid oma majanduse elavdamiseks kasutavad. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Vastu võetud neli arupärimist saadetakse kohe ministritele, kui need vastavad kodu- ja töökorra seaduse nõuetele. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogus on kohal 87 Riigikogu liiget ja puudub 14.


1. 14:11 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (81 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Meie päevakorras on kõigepealt Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 81 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ken-Marti Vaher Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, palun!

Ken-Marti Vaher

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eelmisel sügisel otsustas Euroopa Liidu siseministrite nõukogu Euroopa sees ümber paigutada enam kui 150 000 põgenikku, kes olid saabunud valdavalt Lõuna-Euroopa riikidesse. Tänaseks on selle pretsedendiks kujunenud otsuse raames suudetud Euroopa Liidu sees ümber paigutada alla 1000 isiku. Sisuliselt tähendab see, et ümberpaigutamine ei toimi, sest põgenikud põgenevad nende riikide esindajate eest, kuhu neid tahetakse ümber paigutada. Tuletagem meelde kas või möödunud sügisel toimunud n-ö ümberpaigutamise avalööki, mil ligi kolmekümnest Rootsi ümberpaigutatavast isikust panid pooled jooksu enne Rootsi jõudmist. Tegemist oli Rootsiga, mitte mõne Ida-Euroopa riigiga.
On selge, et pealesurutud lahendused sisserände puhul ei tööta. Töötavad panustamine, millesse suveräänne liikmesriik ise usub, ja loomulikult ka selged reeglid, mis vastavad rahvusriigi huvidele. Sisserändeprobleeme tuleb lahendada praktiliste sammudega ja mul on hea meel, et me täna seda siin saalis ka teeme. Kolmandale lugemisele on jõudnud seaduseelnõu, millega Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on teinud palju tööd ja mis tugevdab Eesti riigi kontrolli sisserände üle ning kehtestab välismaalastele selged nõuded. Need muudatused lahendavad suure hulga muredest, mis Euroopa avalikkuses rändekriisi tõttu on tekkinud. See on ka hea jätk meie konservatiivsele rändepoliitikale ning loob Eesti riigile parema valmisoleku olukorraks, kus rändekriis veelgi suureneb. Ma olen veendunud, et Eesti peab riigina ise juhtima oma sisserännet ja otsustama selle üle, keda ja kui palju me vastu võtame. Seda suudame pärast nende muudatuste vastuvõtmist üha paremini teha.
Rändekriis mõjutab meid Euroopas tõenäoliselt veel pikka aega. See toob Eestisse ja teistesse Euroopa riikidesse hulga inimesi, kes ei pruugi jagada euroopalikke väärtusi ning püüavad siin kehtestada oma õigust ja tavasid. Ma pean õigeks öelda ka seadustes selgelt välja, et meie põhiseadust ja väärtusi mitteaustavad isikud ei ole Eestisse teretulnud ning välismaalastel on kohustus siin kohaneda ja omandada eesti keel. Lisaks peame andma riigiasutustele paremad tööriistad, millega menetleda sobimatute isikute juhtumeid ja mis võimaldavad kiiremat reageerimist.
Palun kolm minutit lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Lisaaeg kolm minutit.

Ken-Marti Vaher

Räägin lühidalt nendest Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekutest, mis on leidnud eelnõus kajastust ja mille üle me täna otsustame.
Esiteks kehtestame selged nõuded Eestisse saabuvatele inimestele, kaasa arvatud ümberpaigutatavatele välismaalastele. Me kirjutame seadusesse selgelt, et Eestisse saabuv ja siin viibiv välismaalane peab järgima meie põhiseaduslikku korda, samuti austama eesti keelt ja kultuuri ning meie põhiseaduslikke väärtusi ja Eesti ühiskonnakorraldust. Selle kohustuse rikkumisel on ka selge tagajärg, see on näiteks üks elamisloa tühistamise aluseid. Rahvusvahelise kaitse taotlejale tehakse nn väärtusdeklaratsioon teatavaks ning ta on kohustatud sellega nõustuma ja seda ka arvestama. Samuti on kohustus üldjuhul kohanemisprogrammis osaleda. Kui ta seda ei tee, siis on sellel samuti tagajärjed. Loomulikult on ka kaitse saanud isikutel kohustus omandada eesti keel teatud tasemel. Kui selline inimene keeleõppes ei osale, siis võidakse piirata talle toetuste maksmist.
Teiseks, otsust sõjapõgenike ümberpaigutamiseks ei tee keegi salapärane ametnik, vaid otsustuspädevus antakse rahvaesindusele ehk Riigikogule. Parlament otsustab oma alatise komisjoni kaudu iga kord nimetatud isikute piirarvu, samuti päritoluriigi üle. Kui Riigikogu nõusolekut ei anna, siis valitsus tegutseda ei saa.
Kolmandaks, me paneme Politsei- ja Piirivalveametile kohustuse kehtestada nn turvaliste päritoluriikide nimekiri. Turvalistest riikidest isikud rahvusvahelist kaitset ei saa. See tähendab ka seda, et kaitsetaotluste menetlemine hakkab olema senisest kiirem ja tõhusam.
Neljandaks, enamik rahvusvahelise kaitse taotluste menetlusi toimub väljaspool Eestit ja isikute üle kehtestatakse tugevam kontroll. See tähendab eelkõige seda, et julgeoleku huvides toimuvad menetlused seal, kus rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isik asub, ja luba riiki siseneda antakse isikule alles siis, kui taustakontroll on tehtud. Samuti lühendatakse edaspidi elamisloa kehtivuse aega neil, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset. Elamisluba antakse edaspidi üldjuhul üheks aastaks, praegu antakse kolmeks aastaks. Rahvusvahelise kaitse saanu peab igal aastal taotlema elamisloa pikendamist. See tähendab, et Eesti riigil hakkab olema võimalus kontrollida, kas isik on oma kohustusi täitnud ning kuidas on ta meie ühiskonnas kohanenud. Kui aga rahvusvahelise kaitse saanud isiku koduriigis on olukord muutunud rahulikuks, on võimalik algatada ka tagasisaatmismenetlus.
Viiendaks, pagulastel ei hakka kohalikega võrreldes olema suuremaid toetusi. Need muudatused kaotavad surve, et tekiks nn pagulasmigratsioon sotsiaaltoetuste huvides, mis on valus tegelikkus ju mitmes Euroopa riigis. Muudatustega tühistame rahvusvahelise kaitse saajate lisatoetused, näiteks paljuräägitud toetused korteri remontimiseks ja sisustamiseks. See tähendab, et rahvusvahelise kaitse saanud isikud saavad samu sotsiaaltoetusi mis Eesti elanikud, lisaks on neil vaid võimalus saada teatud aja jooksul keeleõpet ja tõlketeenuseid.
Lugupeetud Riigikogu! Need praktilised sammud meie seadustes võimaldavad meil paremini oma tulevikku kindlustada. Me vastame rändekriisile kohaste sammudega, mis kaitsevad paremini meie väärtusi ja Eesti julgeolekut. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab nimetatud eelnõu seadusena vastuvõtmist ja kutsub loomulikult seda toetama ka teisi Riigikogu fraktsioone. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Oudekki Loone Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Oudekki Loone

Kallid kolleegid! Me arutame siin täna seadusmuudatuste paketti, mis on tegelikult selline kergelt rebenenud lapitekk: mõned paigad sellel on ilusad, mõned koledad ja mõned üldse puudu. Siin on seadusparandusi, ideid ja uusi mõtteid, mis teevad meie poliitika inimlikumaks ja selgemaks, kuid siin on ka pakkumisi, ideid ja regulatsioone, mis ei võta üldse arvesse reaalset maailma, kus me elame ja tegutseme.
Kasulike ideede hulgas on siin näiteks kohanemisprogramm, mis loodetavasti aitab inimestel saada teadmisi sellest, millised on siinsed toimimisviisid, milline on õigusruum ja kuidas siin tegutsetakse. Teine positiivne asi on kindlasti kohtumenetluse ja väljasaatmismenetluse selgitamine. Nimelt, kui me oleme otsustanud, et ühele või teisele inimesele ei saa me paraku rahvusvahelist kaitset võimaldada, siis ei jäta me teda igavesti kuhugi limbosse, vangi ega Calais' džunglisse, vaid ütleme, et, jah, paraku meie sulle kaitset ei võimalda, me saadame su välja, me saadame su tagasi sinna, kust sa tulid. See tekitab õiguskindlust.
Teiselt poolt arutame me täna paraku ka ebarealistlikke nõudmisi. Ma räägin keeleõppenõudmistest. Kui me paneme inimesele kohustuse, et ta peab midagi tegema – näiteks meie seadusi täitma ja meie keelt õppima –, siis see tähendab, et talle tuleb see ka realistlikult võimalikuks teha. Meil aga ei olegi sellist metoodikat, kuidas ikkagi õpetada eesti keelt võõrkeelena inimestele, kes näiteks ei ole kirjaoskajad. Saabuvad inimesed võivad tulla väga erineva keelekeskkonnaga paikadest, aga meie lööme neid kõiki ühe lauaga ning seda olukorras, kus me isegi oma riigi pikaajalistele elanikele ei ole suutnud korralikku ja toimivat keeleõpet tagada. Me esitame selgelt nõudmisi, mille täitmist me riigina ei üritagi kuidagi võimaldada. See ei ole kindlasti riigimehelik ega ka mõistlik.
Nüüd viimane ja kõige olulisem asi. Need muudatused ja ideed, mida me siin täna arutame, ei vasta, ma arvan, sellele, mida Eesti kodanikud praegu meilt siin Riigikogus kõige rohkem ootavad. Meie kodanikud tahavad selgust. Nad tahavad kindlust, milline on maksimaalne arv inimesi, keda Eesti igal aastal vastu võtab. Seda me neile ei ütle. Me ütleme, et me menetleme ja ärge muretsege, parlament iga kord jooksvalt arutab. Aga inimesed ikka vastust ei tea. Nad on mures ja rahutud. Nad ei saa aru, kui palju uusi inimesi aasta jooksul meie riiki juurde tuleb. Neil on õigus vastust teada, sest me ju kasutame meie ühist raha, mille kasutuse me lepime kokku siis, kui me võtame vastu riigieelarve. Aga nüüd järsku me ei ütle, kui palju sellest rahvusvahelise kaitse peale läheb. Õiguskindluse puudumine on Keskerakonna fraktsiooni arvates üks väga-väga suur probleem.
Nende mainitud vigade pärast ei saa me täna ja praegu seda eelnõu toetada. Küll aga tunnustame kõigi kolleegide siirast ja head tahet töötada Eesti tegelikult puuduva pagulas- ja rahvusvahelise kaitse poliitika loomise kallal. Loodame, et me edaspidi need augud, mida ma siin mainisin, ja ka mõne teise augu kinni lapime ning teeme struktuurse poliitika. Seetõttu otsustas Keskerakonna fraktsioon jääda täna selle eelnõu hääletamisel erapooletuks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun, Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Andres Herkel

Härra esimees! Austatud Riigikogu! Vabaerakonna fraktsiooni liikmed on otsustanud seda eelnõu toetada. Aga kuna mul on natukene ajaloolist mälu, siis tuleb mulle meelde, et kui sama seadust käsitleti Riigikogu eelmises koosseisus 2013. aastal, siis minu mäletamist mööda oli Keskerakonna motiiv, miks nad tollal seda ei toetanud, see, et nõudmised, mis esitati väljasaatmiskeskustele, mida hakati nimetama kinnipidamiskeskusteks, olid liiga ranged, oli liiga vähe võimalusi ja liberaalsust. Praegu kuulsime me, et riigil puudub võime ette näha, kui palju neid inimesi meile tuleb, ja see on mittetoetamise motiiv. Eks need erakondade motiivid siin ka rahvusvahelisest olukorrast ja rahva meeleoludest sõltuvalt vahelduvad.
Aga ma tahan Vabaerakonna nimel öelda, et ilmselt on see eelnõu üks kõige olulisemaid eelnõusid, mida praegune Riigikogu koosseis on menetlenud. Terve hulk asju oli vaja korda teha ja ilmselt võib küsimusi tekkida veel, sest me ei ole võimelised kõiki olukordi ette nägema. Ajakirjanduses kerkis üles küsimus, kust tulid omal ajal need toetused korteri üürimiseks ja remontimiseks, mida meie oma inimesed kuidagi kuskilt ei saa, sest võimalused selleks puuduvad. Miks see 2013. aastal niimoodi läks? Selgus, et määruse tasandil olid kõik need toetused olemas juba 2006. aastast alates, aga ajalukku kaevuda ei ole vahest väga mõtet, sest tol ajal tähendas mõiste "väljarändaja" ilmselt paljudele midagi muud kui praegu. Tol ajal oli Boriss Nemtsov veel elus ja arvati, et kui ta mingil põhjusel peaks Venemaalt siia tulema, siis äkki Eesti riigil tuleb anda talle rahvusvahelist kaitset. Niisugust asüülitaotlejate tulva nagu praegu ei olnud tollal võimalik ette näha.
Kindlasti haakub see temaatika ka selle arupärimisega, mille me enne üle andsime. Kui Euroopa Liit suudab võtta otsustavamaid meetmeid ja vähegi vaigistada seda Balkani poolt saabuvat tulva, kui Türgiga on saavutatud teatud kokkulepped ja need tõepoolest peavad, siis on üsna tõenäoline, et pagulased leiavad teisi teid ning asüülitaotlejad tulevad ka Eesti idapiirile. Me peame kõikideks sellisteks olukordadeks ja nende lahendamiseks valmis olema. Ei ole võimalik öelda, kui palju neid inimesi ühel hetkel võib Eestis olla, küll aga on võimalik kehtestada reeglid, millest Eesti riik selliste olukordade lahendamisel lähtub. Kindlasti on selle eelnõuga astutud tubli samm selles suunas, et need reeglid ei oleks asüülitaotlejatele liiga ligitõmbavad. Need reeglid peavad silmas meie keele ja kultuuri eripära ning on samal ajal piisavalt õiglased, selleks et Eesti õigusriigina saaks neid rakendada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andres Anvelt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Andres Anvelt

Hea juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu üle mõtiskledes võib tõdeda, et pika arutelu tõi kaasa tegelikult reaalne probleem, seesama pagulaste ja sõjapõgenike probleem, mida me hakkasime selgelt nägema ju tegelikult alles umbes aasta tagasi. 2013. aastal hääletasin ka mina siin saalis toonase välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse vastu. Kindlasti tasub meelde tuletada, et põhjus, miks need toetused niimoodi tõusid, oli see, et need seoti toimetulekupiiriga. 2013. aastal ei osanud vist keegi seaduse väljatöötajatest arvata, nii nagu sai lugeda ka Eesti Ekspressis avaldatud ametniku selgitustest, et sotsiaaldemokraadid tulevad võimule ja hakkavad Eesti inimeste heaks nõudma toimetulekupiiri tõstmist. Ausalt öeldes on see piir kaks korda tõusnud. Tookord olid välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses need paljud asjad, mida me täna muudame, seotud sellesama toimetulekupiiriga. Nii et arvatavasti olid need probleemid tookord ühtepidi kinni selles ja teistpidi selles, et me ei osanud aimata, mis juhtub mõne aasta pärast, kuigi näiteks Itaalia oli juba mõni aasta varem hakanud lööma häirekella, et pagulaste arv tema piiridel on tunduvalt suurenenud.
Kindlasti vähendab see seadus võimalusi spekuleerida ja võib-olla ka inimesi hirmutada, mida paljud n-ö arvamusliidrid ja ka mõned poliitikud on oma populistliku poliitika kujundamisel teinud. Nüüd on väga selgelt seaduses kirjas – ma loodan, et saal neid muudatusi toetab –, milline toimetulekupiir pagulastel on, samuti see, mis puudutab toetusi oma eluaseme kordaseadmiseks. Need muudatused võtavad kindlasti palju pingeid maha.
Samas teeb mind natuke skeptiliseks – kuigi ma iseenesest selles kohustuses ei kahtle, see peabki olema igal inimesel, kes asub teise riiki elama – see natukene loosunglik kohustus, mida tihtipeale me ise, vähemalt väga paljud meist, ei järgi. See on austus põhiseadusliku korra vastu. Kindlasti tahab iga inimene seda kohustust täita ja iga aus inimene tahab seda teha ka võõras riigis. Talle peab looma võimaluse, et ta saaks tutvuda nende nõuetega enne, kui jõuab kätte see aeg, kui ta on vajalikul tasemel omandanud eesti keele. Meie põhiseaduslikku korda iseloomustavad nii põhiseadus kui ka paljud teised seadused, mida me peame hakkama tõlkima ka näiteks araabia keelde või siis mõnda araabia keele dialekti.
Veel tahan öelda, et sellisel juhul võtame me ju poliitikutena endale kohustuse just nendesamade pagulaste teemal rääkides sedasama põhiseaduslikkust rohkem ka oma sõnavõttudes silmas pidada. Just selle tõttu, et meie põhiseadus ütleb väga selgelt, et kõiki inimesi koheldakse ühtemoodi, olenemata nende nahavärvist, rassist, rahvusest jne. Kui me räägime näiteks sellesama eelnõu menetlemisest, siis tuleb mulle meelde ühe meie koalitsioonipartneri esialgne ettepanek, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ei peaks olema kohtusse pöördumise õigust, kui tema kohta on otsus tehtud. Seda ei saa kuidagi lugeda vastavaks Eesti põhiseaduslikule korrale. Inimesel peab olema õigus kaevata otsuste peale, mida riik tema kohta on teinud. Õnneks ei läinud see ettepanek läbi. Ma arvan, et kui me täna selle seaduse vastu võtame, siis saavad väga paljud küsimused vastuse. Sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad selle vastuvõtmist. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Palun, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Martin Helme

Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Kohe algatuseks soovin öelda, et Konservatiivne Rahvaerakond toetab seda eelnõu. Me oleme kehtivat seadust algusest saadik kritiseerinud – mis siis, et me sel ajal parlamendis ei olnud – ja põhiliselt just selle tõttu, et see on erakordselt ja ebaõiglaselt helde immigrantide või pagulaste vastu. Me oleme aasta otsa rääkinud sellest, et ei tohi motiveerida liigset immigratsiooni liiga suurte sotsiaaltoetustega, ei tohi mingisuguse väga kõrgelennulise humanitaarkaalutluse jutuga, mingi multikulti jutuga, lubada õõnestada, ütleme siis, Eesti rahvuslikku riigikorda ettenägevat põhiseaduslikku korda. Me loeme seda enda teeneks, et on õnnestunud aasta jooksul mobiliseerida avalikku arvamust sellisel määral, et see avaldab mõju isegi koalitsioonile ning nad on sunnitud seadust parandama. Me esitasime selle seaduseelnõu kohta terve hulga parandusettepanekuid, millest peaaegu kõik läksid läbi. Täpsustan, et ühed läksid otse läbi, teised hääletas koalitsioon küll maha, aga koalitsioon esitas need veidi teises sõnastuses ise uuesti. Nii et me arvame, et see seadus on selline, mis sobib meile ja liigub õiges suunas. Samas ütleme, et parem varblane peos kui tuvi katusel. Siin on veel arenguruumi ja kindlasti tuleme me parandusettepanekutega lagedale. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kalle Laanet Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Kalle Laanet

Austatud esimees! Head kolleegid! Head külalised! Tänane Postimees kirjutab võimalikust riskist, et meil tekib idast tulev massiimmigratsioon. Ma usun, et see seaduseelnõu, mis on täna kolmandal lugemisel, on kindlasti üks ennetavaid meetmeid, selleks et see risk ei realiseeruks. Selle seaduseelnõu ettevalmistamise eest, ma arvan, peaks kiitma väga paljusid inimesi: poliitikuid, kes siin saalis on, nõunikke, meediat ja kogu Eesti rahvast. Ma usun, et see on praeguses ajas ja ruumis kindlasti parim, mida me oleme suutnud seadusena kirja panna. Aga see ei tähenda loomulikult seda, et ühel heal päeval ei või olukord muutuda. Siis tuleb meil seda seadust muutma hakata. Ma loodan, et see aeg ei tule väga kiirelt. Nii et suur tänu kõigile!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole. Eelnõu 81 tuleb panna lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, eelnõu saab seaduseks siis, kui selle poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus. Seetõttu teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 81. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt on 65 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja erapooletuks jäi 19. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


2. 14:39 Riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (182 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmisena on päevakorras riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu 182 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Martin Helme

Hea spiiker! Lugupeetud kolleegid! Konservatiivne Rahvaerakond arutas põhjalikult, mida selle seadusparandusega teha. Leidsime, et me ei saa seda toetada väga lihtsal põhjusel: tegemist on seadusparandusega, mille järgi sõja- ja rahuotsused ei käi läbi siit suurest saalist, vaid neid otsuseid tehakse komisjonis. Peale selle ei ole see avalik komisjon, vaid see on koht, kus koalitsioon vormistab asjad ära ilma laiema aruteluta. Me leiame, et see ei ole õige. Riigikogu ei tohiks nii tähtsas küsimuses oma pädevust ära anda. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem sõnavõtusoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Ka eelnõu 182 vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt oli 75 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuks ei jäänud keegi. Riigikaitseseaduse § 34 muutmise seadus on vastu võetud.


3. 14:43 Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 155 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun, Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Rainer Vakra

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatide fraktsioon toetab loomulikult Vabariigi Valitsuse algatatud head looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Aga selleks, et ka hea kolleeg Peeter Ernits saaks südamerahus seda eelnõu toetada, vastan ma kahele küsimusele, mis jäid teisel lugemisel nagu õhku rippuma. Loen stenogrammist ette Peeter Ernitsa küsimuse: "Lugupeetud juhataja! Hea president! Ma kõigepealt stenogrammi huvides palun, et te saadaksite mulle need kalkulatsioonid, miks on vaja nagu naksti seitse aastat veel juurde panna." Vastus kõlab nii, et protsessi teevad tihtipeale pikaks just sisulised arutelud, huvigruppide, maaomanike ja teiste osaliste kaasamine. See toimub tänapäeval väga põhjalikult. Praegu on menetluse eri etappides kokku 115 eeskirja eelnõu. Alates 2013. aastast, peale looduskaitseseaduse muudatust on kinnitatud 47 kaitse-eeskirja. Arvestades nende alade hulka, seniste menetluste kulgemist, menetlusele esitatavaid üha põhjalikumaid nõudeid ning seda, et nendele menetlustele lisandub veel kaitsekorra muutmine, on mõistlik uute kaitse alla võtmise ettepanekute menetlused viia lõpule 2023. aasta 1. maiks.
Kolleeg Ernitsa küsimus veel jätkus: "Aga minu küsimus puudutab ettepanekut nr 6. Seal on öeldud, et riigikaitse huvides võib sihtkaitsevööndis möllata küll. Siin on üks väga huvitav lause. Nimelt selgub, et on olemas elupaigad, mis vajavadki mõõdukat häiringut. Millised elupaigad sihtkaitsevööndis vajavad mõõdukat häiringut? Kes seal siis elutsevad?" Kes seal siis elutsevad? Kõrvemaa mitmesugused kooslused, nõmmed ja liivikud, on elupaigaks mitmetele liikidele, näiteks võsu-liivsibulale, kivisisalikule ja karukellale, kes vajavad avatud ja poolavatud alasid. Selliste alade säilimisele aitab kaasa mõõdukas häiring, mõistagi tuleb aga sellised häiringud ja häiringupiirkonnad looduskaitsjate ja Kaitseväe koostöös detailselt kindlaks määrata. Praktikas on selle ühise kokkuleppe dokumendiks Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava. Te võite julgelt seda seadust toetada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Lisaaeg kolm minutit.

Külliki Kübarsepp

Hea Riigikogu! Me peame tajuma, et teeme regionaalpoliitikat iga seadusega, mitte ainult halduskorraldust käsitlevate seadustega. Üks otseseid regionaalpoliitika mõjutajaid on seesama looduskaitseseadus. Vaidlus kaitse-eeskirjade ülevaatamise üle on kohaliku omavalitsuse, ettevõtluse ja ka kohaliku inimese ehe mõjutaja.
Nõukogude ajal kaitsti looduskaitse abil iseseisva riikluse taastamise ideed. Riigikord on muutunud, ka väärtused on muutunud, kuid aparatuuri väärtussüsteem on jäänud samaks, mille vastu tol ajal koonduti. Mis on tagajärg? Tohutu pettumus riigiasutustes, mis on kasvamas üleüldiseks riigi vihkamise instrumendiks. Inimest ja loodust ei nähta sümbioosina, neid nähakse teineteist välistavana. Isegi kohalikud omavalitsused on asunud võitlusesse riigiasutuste vastu, sest ka nemad tunnetavad ebaõiglust, kui nad ei saa olla kohaliku elu korraldajad omal territooriumil. Omavalitsusjuhid tajuvad tagajärgi kõige valusamalt, sest alles jääb tühermaa ja see on väär. Kaovad töökohad, inimesed lahkuvad ja jääb pettumus, sest tavaline inimene pole väikeriigile võrdväärne partner. Vahel jääb karjuvalt silma asjaolu, et maksab hoopis paksem rahakott, mille omanik ei pea looduskaitsest ega raieloast suurt midagi teadma, sest silm pigistatakse kinni.
Kompensatsioon looduskaitsepiirangute eest osalise või täieliku maksuvabastusena või mõne muu toetusena ei ole mitte kuidagi proportsionaalne selle võimaliku tuluga, mida oleks võimalik saada mõistliku majandamise tulemusena. Ma ei näe, et praegune maksusüsteem võimaldaks riigil seda kuidagi korvata. Katse tühistada kaitse-eeskirjade ajastatud ülevaatamine oleks lõppenud omamoodi krahhiga. Muudatuste jõustumiseni oleks nõutud kõikide eeskirjade kiiret ülevaatamist. See oleks kaasa toonud ka apelleerimise õiguspärasele ootusele, mis tekkis 2007. aastal. Arvan, et riigiasutused peaksid tegema pigem praktilist tööd, mitte kohtu vahet käima.
Jah, ka praegune kompromissmuudatus lükata kaitse-eeskirjade ülevaatamine seitsme aasta võrra edasi ei lahenda probleemi. Ikka jääb alles küsimus, miks alates aastast 2004, mil looduskaitseseaduse praegune versioon kehtima hakkas, pole kaitse-eeskirjade ajakohastamisega lõpule jõutud. 12 aastat tundub väga pika ajana, kuid see lahendus on minu hinnangul halvimatest parim. Peame kõik tegema tööd selle nimel, et eesmärk saavutataks kiiremini. Peame liikuma inimestele võimaluste loomise poole, et nad saaksid aktiivselt, sisuliselt ja elujaatavalt osaleda neid puudutavates elukorralduslikes otsustes. Iga otsus peab põhinema inimlikul argumenteeritud suhtlusel ning mõjuhinnangutel. Tean, et keskkonnakomisjon peab just seda üldpõhimõtet silmas ning jälgib kullipilguga looduskaitseseaduse edasisi arengusuundi. Tulemused jõuavad loodetavasti uuesti komisjoni lauale hiljemalt kuu aja pärast. Edu teile ja järjepidevust! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Keit Pentus-Rosimannus

Austatud spiiker! Head kolleegid! Kõigepealt ütlen kohe ära, et Reformierakonna fraktsioon toetab selle eelnõu seaduseks saamist. Aga ma olen selle eelnõu teise lugemise ajast võlgu sõnavõtu ja mõned selgitavad seisukohad, mida ma kolleeg Adamsile lubasin. Olgu need siis siinkohal Riigikogu puldist esitatud.
Nagu ma ütlesin ka eelmisel nädalal selle eelnõu arutelu ajal, ideaalne olukord looduse hoidmisel ja kaitsmisel on meil tõenäoliselt siis, kui tõepoolest iga inimene oskab oma igapäevastes toimetamistes ja igapäevases elus loodust mõista ja hoida ning sedavõrd vähe kulutada, et riiklikku sekkumist ega igasuguseid ametlikke kaitse-eeskirju ei lähe enam üldse vaja. Selleni läheb meil aga tõenäoliselt aega, ma arvan, vähemalt üks inimpõlv.
Tõsi on see, et väga oluline roll on kindlasti loodusharidusel. Teadlikkuse kasvuga sama sammu saab käia ja peab käima ka usalduse kasv, see teadmine, arusaam ja mõistmine, et inimene ei ole mitte looduse vaenlane, vaid üks osa loodusest. Ära unustada ei tohi ega saa me kõige selle juures seda, et kui üks liik või elupaik on unikaalne või on tõesti ohustatud, siis saab ja tuleb seda kaitsta seal, kus see parasjagu on. Ükski nendest liikidest või elupaikadest ei saa ennast ise inimese tegevuse eest kaitsta, seda saame teha ja peame tegema ikka ainult meie. Konkreetse liigi või elupaiga olukorra parandamiseks tehtavad tööd ja seatavad piirangud peavad olema nendes kaitse-eeskirjades sedavõrd täpselt seatud, et nendest tõesti päriselus kasu tõuseks. Eesmärk ei ole ju kaitse-eeskiri mitte ainult paberil kehtestada, vaid ikkagi see, et selle elupaiga või liigi olukord ka päriselt paraneks.
Praegu on Eestis kaitse all 18% kogu riigi territooriumist. Kui te selle peale mõtlete, siis te ilmselt mõistate, et see on juba sedavõrd esinduslik näitaja, et väga ekstensiivne kaitsealade laiendamine ei ole kindlasti enam vajalik. Põhitähelepanu peab olema juba olemasolevatel kaitsealadel ning sisulise kaitse ja looduse hoidmiseks vajalike tegevuste rahastamisel ja tegutsemisel just nimelt olemasolevatel kaitsealadel. Aastaid tagasi vastuvõetud kaitse-eeskirjad tuleb läbi vaadata, neid tuleb ka uuendada, et need oleksid asjakohased, praegust olukorda arvestavad ja vastaksid kehtivatele seadustele. 2000. aastate keskel arvati, et see aeg, kui tööga valmis saadakse ja kõik kaitse-eeskirjad on uuesti üle vaadatud, on 2016. aasta maikuu. Tol ajal, kui see tähtaeg kehtestati, ei osatud kindlasti ette näha, et pikad kohtuvaidlused, mis just nimelt kaitse-eeskirju puudutasid ja siis peale hakkasid, jõuavad lõpule alles Riigikohtu otsusega 2011. aasta kevadel. Sellele kohtuotsusele, mis 2011. aasta kevadest pärineb, järgnes kahe aasta pikkune debatt siinsamas seadusandlikus kogus. Alles 2013. aasta kevadel lõppes see looduskaitseseaduse muutmisega. Just nimelt 2013. aasta mai on see nullpunkt, mille järel on saanud kõiki kaitse-eeskirju hakata Keskkonnaministeeriumis üle vaatama.
Nagu siin juba korra nimetatud sai, uuendamist vajab kokku 185 kaitse-eeskirja. 2013. aasta kevadel jõustunud seadusmuudatuse järel on kinnitatud 50. Praeguse seisuga on menetluse eri etappides 115 kaitse-eeskirja eelnõu. Võib küsida, kas tähtaja seadmine 2023. aastaks ei tähenda, et sellega jäädakse hiljaks, sest see aeg on ikka päris mägede taga ja miks üldse läheb ikkagi nii palju aega kaitse-eeskirjade ülevaatamiseks. Ma arvan, et siin on kolm olulisemat põhjust.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Lisaaeg kolm minutit.

Keit Pentus-Rosimannus

Esiteks, võrreldes varasema ajaga, võrreldes nendesamade 2000. aastatega, on kogu protsess oluliselt-oluliselt põhjalikum, ja ma arvan, et see peabki nii olema. See põhjalikkus puudutab nii kaitse-eeskirja põhjendusi ja sisulisi selgitusi, aga ka avalikustamist ja kaasamise poolt. Ma arvan, et kaasamine ja avalikustamine, mis tihti võivad tunduda kuidagi ülemäära aega kulutavana, on kaitse-eeskirjade päriselus rakendamiseks väga tähtsad. See töö peabki olema põhjalik. Ma olen tõesti seda meelt, et kohalike inimestega tuleb võimalikult suur üksmeel leida. Mida rohkem õnnestub meil Eestis liikuda kohalikke inimesi kaasava looduskaitse poole, seda tulemuslikum looduskaitse olema hakkab. Nii et konkreetse kaitseala eesmärgid ja tegevused tuleb läbi rääkida ja kokku leppida nende inimestega, kes kaitstavas piirkonnas iga päev toimetavad ja tänu kellele kaitsealused väärtused üldse säilinud on. Vägisi ja jõuga kaitse-eeskirja kehtestamine või üldse looduse kaitsmine on nagu sundabielu ja see lihtsalt ei tööta. Samamoodi on oluline see, et eesmärgiks ei oleks mitte lihtsalt võimalikult kiire kaitse-eeskirjade kehtestamine. Minu arvates oleks seda võimalik teha üsna kiiresti, võib-olla kõige rohkem paari aastaga. Aga kui sisulised arutelud jääksid pidamata, sisuline analüüs tegemata, siis, jällegi, päriselus ei hakkaks see looduse hoidmine ja kaitsmine sellisel moel kunagi tööle. Kõik see võtab paratamatult aega. Keskkonnakomisjon on toetanud ettepanekut, et see tähtaeg võiks olla 2023. aastal. Minu meelest on tähtis, et parlament ei naaseks kogu selle teema juurde alles aastal 2022, vaid oleksime järjepidevalt nõudlikud ja hoiaksime kogu sellel protsessil pidevalt silma peal. Selleks meile kõigile jõudu! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Sulen läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 155. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 71 Riigikogu liiget, vastu 5 ja erapooletuks jäi 2. Looduskaitseseaduse muutmise seadus on vastu võetud.


4. 14:59 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (135 OE) teise lugemise jätkamine

Esimees Eiki Nestor

Jätkub Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 135 teine lugemine. Ettekandja riigikaitsekomisjoni nimel on Ants Laaneots. Palun!

Ants Laaneots

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva otsuse eelnõuga määrab Riigikogu 2016. aastaks kindlaks piirarvu, kui palju tegevväelasi võib osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Selle arvu piires otsustab Vabariigi Valitsus, kui mitu tegevväelast millisel konkreetsel operatsioonil osaleb. Piirarvu suurus on otsuse eelnõu kohaselt 50 tegevväelast. Selle kohta, et sellist asja on vaja, on üpris värske näide NATO-st. Euroopa Liit pöördus NATO poole palvega saata NATO sõjalaevad Egeuse merele, kusjuures küsimus oli seitsmes või kaheksas laevas. Kahe nädala jooksul suutis NATO välja panna kõigest neli laeva, mis ka praegu täidavad seal ülesandeid võitluses rahvusvahelise kuritegevusega.
Eelnõu teine lugemine toimus 2015. aasta 9. detsembril ja see otsustati riigikaitsekomisjoni ettepanekul katkestada. Te olete sellest teadlikud. Komisjon leidis nimelt, et enne otsuse vastuvõtmist tuleb riigikaitseseaduses teha kaks muudatust. Esiteks peab Riigikogu määratava piirarvu raames konkreetsele sõjalisele operatsioonile saatmise otsustama Vabariigi Valitsus kui täitevorgan ja mitte kaitseminister. See on see § 34, mida me äsja hääletasime. Teiseks peab Vabariigi Valitsus selle otsuse langetamisel arvestama Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta. Kolmas aspekt, millest ma teile ka rääkisin, on see, et õiguskantslerile tuleb saata järelepärimine, kas need ettepanekud on põhiseadusega vastuolus või mitte. Mõlemad muudatused võtsime äsja vastu ja seega saame otsuse eelnõu edasi menetleda.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teise lugemise jätkamist kolmel istungil: 11. jaanuaril, 8. veebruaril ja 10. märtsil. Kahel viimasel istungil viibis kohal ka kaitseminister. Kaitseminister nõustus muudatusettepanekute hääletamisel komisjoni seisukohtadega. 10. märtsil kiitis komisjon heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. detsembriks, esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Esiteks, otsus võiks jõustuda 1. juulil. Riigikaitsekomisjon ei toetanud otsuse jõustamise edasilükkamist. Teine EKRE muudatusettepanek oli see, et otsuses sisalduva arvu piires otsustaks tegevväelaste konkreetsele operatsioonile saatmise Riigikogu täiskogu, mitte kaitseminister ega Vabariigi Valitsus, kuna iga operatsioonile lähetamise otsus vajab nende arvates parlamentaarset arutelu. Kuivõrd see ettepanek on vastuolus riigikaitseseadusega, ma pean silmas § 34, ei pidanud riigikaitsekomisjon võimalikuks seda toetada. Riigikaitsekomisjon esitas omalt poolt ühe muudatusettepaneku eelnõu punkti 2 kohta, mille kohaselt jõustub käesolev otsus selle allkirjastamise hetkest. Eelnõu punktis nr 1 on tehtud tehniline täpsustus, mis otsuse sisu ei muuda, ehk on kustutatud tekstiosa "1. jaanuarist kuni 2016. aasta".
Riigikaitsekomisjon otsustas oma k.a 10. märtsi istungil teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 tuginedes otsustas komisjon teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud kindral! Ma saan aru, et me võtsime just vastu seaduse, mis näeb ette, et missioonile minekut ei arutata siin suures saalis, vaid komisjonis. Selle otsuse eelnõu järgi anname me põhimõtteliselt blankoveksli 50 Eesti sõduri saatmiseks ükskõik kelle palvel ükskõik kuhu, sest siin on üles loetud niisama hästi kui kogu maailm, ÜRO-st NATO-ni. Varem on see arutelu siiski siin saalis käinud. Mis on see põhjus, miks me nüüd tahame selle ära teha komisjonis?

Ants Laaneots

Me oleme juba rääkinud, et see on piirarv, kui palju tegevväelasi on Kaitseministeeriumil lubatud välja saata selle aasta jooksul. Me ei tea praeguses dünaamilises julgeolekuolukorras, mis ju pidevalt muutub, kus, millal ja keda vaja on. Ma tõin näitena selle NATO kaasuse, kui euroliidu juhtkond pöördus NATO poole palvega saata seitse-kaheksa laeva Egeuse merele. Kuna see küsimus, sarnaselt selle küsimusega, millest teie räägite, ei olnud NATO riikides ilmselt lahendatud poliitilisel tasandil, oli võimalik saata kõigest neli laeva. Küsimus on ka selles, et kui tekib ootamatu ja kiire vajadus, siis tekib jälle venitamine. Üks selline juhtum on juba olnud, kui Eestil jäi kehtivas õiguses sisalduvate protseduuride tõttu osalemata NATO operatsioonil Liibüas. Me ei saa saata ka eriüksuslasi, kelle järele on tervikuna suur nõudlus, väga kiiresti, kui selleks vajadus on, ei NATO ega euroliidu raames, ÜRO-st ei ole mõtet praegu rääkidagi.

Esimees Eiki Nestor

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Mis põhjendus on sellel, et ilmtingimata 50 tegevväelast? Ja miks on see otsus tehtud ainult selle aasta lõpuni? Kas me peame enne aasta lõppu hakkama jälle uusi otsuseid tegema?

Ants Laaneots

Aitäh küsimuse eest! 50 oli kaitseministri ehk valitsuse ettepanek, see on nende piirarv. Me arutasime riigikaitsekomisjonis selle vähendamise küsimust. Kahel viimasel riigikaitsekomisjoni istungil osales, nagu ma juba ütlesin, ka kaitseminister. Me küsisime veel kord üle, miks 50. Tema jäi selle arvu juurde ja ütles, et see tagab vajaliku paindlikkuse. Teiseks, juhul kui missioonile saadetakse maksimaalselt 50 tegevväelast, annab see Kaitseministeeriumile võimaluse oma finantsvahenditega toime tulla. See tähendab, et nad ei nõua ei valitsuse ega meie käest lisaraha.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud rahvasaadik! Me teame, et küllaltki arvestatav hulk meie niinimetatud missioone – just nimelt niinimetatud missioone – koosnevad tegelikult paarist-kolmest kaitseväelasest, kes on kas väljaõpetajatena, luurespetsialistidena või mingite muude instruktoritena saadetud mingisse kolmandasse riiki. Miks peab üldse niisugust asja käsitlema missioonina? Miks ei võiks me käsitleda seda lähetusena?

Ants Laaneots

Aitäh küsimuse eest! Probleem ongi selles, et me ei tea, kuhu ja millal neid vaja saata on. Võib tekkida ka missiooni vajadus. See 50 tegevväelast oligi kokku saadud arvestusega, et kui küsitakse ühte rühma toetuselemendiga, siis 40–50 meest kataks selle vajaduse ära. Meil on kogemused Malist olemas. Meil on ka Estcoy kogemused ISAF-ist Afganistanis. Kui me saadame välja rühma, siis peab seal alati toetuselement juures olema, st ikkagi on vaja 40–50 meest või tegevväelast.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Mart Helme, palun!

Mart Helme

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Meie fraktsioon on algusest peale olnud selle eelnõu vastu. Põhjused on tegelikult väga pragmaatilised ega kattu sugugi nende võimalike ja ka realiseerunud süüdistustega, mis ütlevad, et me ei taha panustada NATO missioonidesse, ei taha kaasa mängida liitlastega, tahame kõrvale hoida ega arvesta sellega, et kui meie oleme kõrvale hoidnud ja satume keerulisse olukorda, siis hoiavad ka meie liitlased kõrvale. Ei, küsimus ei ole selles.
Esiteks, me oleme kõikidel missioonidel, kuhu meid on kutsutud, ja isegi seal, kuhu me kutsutud ei olnud, väga tõhusalt tegutsenud. Meie sõdurid on jätnud oma elu Iraaki, Afganistani ja mujalegi. Seega ei ole kellelgi võimalik meile ette heita, et Eesti hoiab kõrvale oma rahvusvaheliste kohustuste täitmisest liitlaste ees. See ei vasta tõele.
Teiseks, mulle ja meie fraktsioonile tervikuna on arusaamatu, kuidas saab Riigikogu parlamentaarses riigis vabatahtlikult iseenda volitusi kärpida. Põhjendus, nagu me ei teeks seda, sest otsustamine toimub riigikaitsekomisjonis, ei pea vett. Riigikaitsekomisjonis võime me ju omavahel mõtteid vahetada, vahel ägedamalt ja vahel vähem ägedalt, aga riigikaitsekomisjon on komisjon ja see, mis on komisjoni seinte vahel, jääb komisjoni seinte vahele. See, mis on suures saalis, on suures saalis. Seda kantakse üle televisioonis, see stenografeeritakse ja need seisukohad, mis siin välja öeldakse, jõuavad takistusteta avalikkuse ette, kõik pro ja contra argumendid jõuavad takistusteta avalikkuse ette. See ongi normaalne, nii peabki ühes demokraatlikus riigis olema. Meie liigume praegu seda teed, et kärbime iseenda väljendusvabadust, väljendusvõimekust, võimalust suures saalis mõttevahetust arendada ja üksteist võib-olla ka ümber veenda. Mulle on see mõistetamatu, et suveräänse parlamentaarse riigi kõrgeim organ iseennast kohitseb. Mulle on see arusaamatu ja mulle on see vastuvõetamatu.
Kolmandaks on juba mainitud, et rahvusvaheline olukord on muutunud ja meie seisukohast üsna kriitiliseks. Venemaa toob väed ära Süüriast. Venemaa on stabiliseerinud enda seisukohast konflikti Ukrainas. Tema käed saavad üha vabamaks ja me ei saa välistada, et neid vabamaks saadud käsi kasutatakse kuskil mujal, sh meie kallal. Anda selles olukorras välja sisuliselt blankoveksel mõnele inimesele, otsustamaks kuni 50 Eesti sõduri saatmise üle ükskõik kuhu maailma otsa, on sõna otseses mõttes vastutustundetu. Miks ma nii väidan? Kui puhkes Vene-Gruusia sõda, oli Gruusial, kui ma õigesti mäletan – ma võin eksida, palun vabandust, kui eksin –, umbes 2000 sõdurit Iraagis. Gruusia soovis neid sõdureid kiiresti kodumaale saada. Gruusia liitlane Ameerika Ühendriigid ei leidnud operatiivselt võimalust anda transpordilennukeid, et transportida sõdurid Gruusiasse kodumaad kaitsma. Kes ütleb, et meiega ei või sama juhtuda? Me saadame oma sõdurid ära, puhkeb konflikt ja meie niigi kasin elavjõud on väljaõpetatud sõdurite võrra lihtsalt väiksem. Selles olukorras, kus me praegu oleme ...
Palun aega juurde!

Esimees Eiki Nestor

Lisaaeg kolm minutit.

Mart Helme

... ei peaks me mõtlema selle peale, et meie armee on eelkõige missiooniarmee, vaid peaksime mõtlema selle peale, et meie armee oleks maksimaalselt, saja ja enama protsendi ulatuses valmis ja võimeline täitma oma kohust meie riigi ja meie kodanike kaitsmisel ning meie suveräänsuse säilitamisel.
Need on põhjused, miks me oleme selle eelnõu vastu. Ega me ei tee endale illusioone. See seadus võetakse tõenäoliselt siin vastu, aga ma olen üsna veendunud, et meie argumendid leiavad avalikkuses positiivset vastukaja, panevad idanema mõtte ja mobiliseerivad avalikkust kriitilisemalt hindama neid samme, mida me Eesti riigi huvides astume või astumata jätame. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Madis Milling, palun!

Madis Milling

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma jagan kolleeg Helme muret muutunud julgeolekuolukorra pärast. Tõepoolest, selline asi, nagu härra Helme mainis, Georgia sõduritega juhtus. Küll aga Eesti missioonisõdurite pärast ma nii väga mures ei oleks, sest kuni 50 meie võitlejat kusagil mujal maailmas siin võimalikult ettetuleva kriisihetke korral ei ole Eesti riigikaitse seisukohalt relevantne jõud. Küll aga on need kuni 50 missioonisõjaväelast relevantne jõud meie liitlaste silmis, sest meie lipp on ühisel laual. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on esitatud ka muudatusettepanekuid ja me vaatame need läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Teise muudatusettepaneku on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Kolmanda muudatusettepaneku on samuti esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 135. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu oli 8 ja erapooletuks jäi 1. Otsus on vastu võetud.


5. 15:20 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 184 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Sven Sesteri!

Rahandusminister Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head parlamendiliikmed! Annan teile ülevaate tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust, mis kannab numbrit 184. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute maksustamise direktiivi muudatused ning ühtlustatakse residendist ja mitteresidendist füüsilise isiku väärtpaberikahju arvestamise reeglid. Esiteks kõrvaldatakse topeltmittemaksustamine piiriüleste hübriidlaenude puhul. Tulumaksuga hakatakse maksustama Eesti äriühingu makstavat dividendi, mida ta maksab teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvalt tütaräriühingult saadud dividendi arvel, kui tütaräriühing sai makstud dividendi oma maksustatavast tulust maha arvata. Selline olukord tekib, kui üks Euroopa Liidu riik käsitleb nn hübriidlaenult tehtud makset intressina ja lubab selle intressi maksva äriühingu kasumist maha arvata, samas kui teine riik käsitleb seda dividendina. Eelnõu kaotab sellest tekkiva topeltmittemaksustamise võimaluse.
Teiseks kehtestatakse ema- ja tütaräriühingu vaheliste kasumijaotiste suhtes kuritarvitusvastane säte, mis takistab direktiivist tulenevate topeltmaksustamise vältimise reeglite kuritarvitamist. See tähendab, et eri riikides asuva ema- ja tütaräriühingu vahel võib tütaräriühing olla asutatud üksnes topeltmaksustamise vältimise lepingute ja direktiivi soodustuste ärakasutamiseks. Tulemusena saavutatakse soodsam maksutagajärg, kui oleks kaasnenud otseinvesteeringuga. Kui dividendi saamise aluseks olev tehing ei ole tehtud mitte ärilisel põhjusel, vaid eelkõige maksueelise saamiseks, siis ei või Eesti residendist äriühing tütaräriühingult saadud dividendi edaspidi maksuvabalt edasi maksta. Säte tõkestab üksnes kuritarvitusi, see ei mõjuta tegeliku majandusliku sisuga tehinguid ega keela äriühingul oma majandustegevuse jaoks sobiva maksukeskkonnaga riiki valida.
Lisaks kaotatakse residendi ja mitteresidendi ebavõrdne kohtlemine väärtpaberite võõrandamisel saadud kahju arvestamisel ja edasikandmisel. Nimelt saavad väärtpaberite võõrandamisel saadud kahju maha arvata ja järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda ainult residendist füüsilised isikud. Mitteresidendist füüsilise isiku puhul maksustatakse Eestis üksnes Eestis asuva kinnisvaraga seotud väärtpaberite võõrandamisel või tagastamisel saadud kasu. Kui mitteresidendist füüsiline isik saab sellisest väärtpaberite võõrandamisest Eestis aga kahju, ei saa ta seda järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda. Eelnõu lubab ka mitteresidendist füüsilisel isikul sellist kahju arvesse võtta ja järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda.
Direktiivist tulenevad sätted on kavandatud jõustuma käesoleva aasta sügisel, arvestusega, et nende vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks kuus kuud. Mitteresidendist isiku väärtpaberikahju arvestamist puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2017, mil algab füüsilise isiku uus maksustamisperiood. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister, Riigikogu liikmetel on teile siiski küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Ma vaatan, et valitsusliidu leppes on üks punkt, mis ütleb, et täiendava tähelepanu alla võetakse ema- ja tütarettevõtete vahelised tehingud, selleks et hõlbustada maksuameti kontrolli kasumi Eestist väljaviimise üle. Ma saan aru, et see eelnõu mitte kuidagi ei puuduta seda kokkuleppe punkti. Küsingi, kui kaugel olete te ministeeriumis valitsusliidu leppe selle punkti sisustamise ja regulatsioonide ettevalmistamisega.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Nagu te õigesti ütlesite, tõesti, see seaduseelnõu seda menetlust ei puuduta. Praegu on Rahandusministeerium peaasjalikult mitme suurema audiitorfirmaga arutlemise faasis. Me peaksime vaatama seda, et võimalikud otsused ja seadusmuudatused ei tekitaks olukorda, kus meie majanduskeskkond saaks kahjustatud. Heas mõttes skeemid või meetmed, mis võiksid parandada võimaliku dividendi edasikandmist laenudena, ei peaks tekitama olukorda, mis Eesti ärikeskkonda selgelt kahjustaks ja konkurentsivõimet vähendaks. Nii et see arutelu praegu kestab ja me oleme päris mitu korda nn big four'iga ehk suure nelikuga audiitorbüroodes kohtunud. Me võiksime ju näiteks kokku leppida, et kõik laenud võetakse arvesse ja lastakse näiteks 31. detsembri seisuga ära deklareerida. Ma arvan, et see ei ole hea lahendus, mis võtaks kõiki aspekte arvesse. Nii et me töötame sellega.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Eeldades, et Riigikogu selle seaduse vastu võtab ja selle jõustumiseni on aega kuni järgmise aasta 1. jaanuarini, küsin, kas see võib kuidagi mõjutada käesoleva aasta maksulaekumisi. Sa mainisid neid, kellel tänase seaduse alusel on võimalus neid skeeme, nagu sa nimetasid, kasutada ja kellel see võimalus siis ära langeb. Kas sellel aastal võib eeldada mingite tehingute arvu suurenemist või vähenemist, et olemasolevast olukorrast viimast võtta, enne kui uus seadus kehtima hakkab?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma isegi laiendaksin seda ja räägiksin mitte ainult sellest aastast, aga vaataksin ka tulevikku, kui see seadus kehtima hakkab. Sellel eelnõul, mida me täna menetleme, ei ole n-ö tulu teenivat iseloomu. See ei ole selle eelnõu eesmärk. Peaasjalikult räägime me reeglitest, direktiivide ülevõtmisest. See eelnõu on ikkagi pigem turgu ja ettevõtluskeskkonda korrastava iseloomuga. Tal ei ole ei tulu teenivat iseloomu ei praegusel aastal, kui seadus ei ole veel kehtima hakanud, ega ka järgmistel aastatel. Pigem on küsimus topeltmittemaksustamises. Me võime arutleda selle üle, et kui meil õnnestub ära hoida topeltmittemaksustamist, siis eelduslikult võiks tulevikus maksubaasis tulumaksuosa suureneda. Põhimõtteliselt võime me sellise konstruktsiooni luua. Aga oma olemuses ei ole selle seaduseelnõu eesmärk riigi mõttes maksubaasi suurendada, vaid pigem korrastada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Aivar Sõerd

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon valmistas tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 184 esimeseks lugemiseks ette oma istungil 10. märtsil. Nagu öeldud, eelnõu eesmärk on võtta Euroopa Liidu õigusest üle ema- ja tütaräriühingu vahelise kasumijaotiste suhtes kuritarvituste vastane üldreegel ning hübriidlaenude topeltmittemaksustamist välistav regulatsioon. Lisaks kõrvaldatakse eelnõuga residendist ja mitteresidendist füüsiliste isikute erinev kohtlemine väärtpaberite müügitulu maksustamisel. Komisjoni istungil olid arutelu juures rahandusminister Sven Sester ja Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Elo Haugas, kes andsid eelnõust ülevaate ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Annan ülevaate nendest küsimustest ja arutelust, mis rahanduskomisjonis oli. Kõigepealt oli komisjoni liikmetel küsimus selle kohta, kuidas piiriülese topeltmittemaksustamise ning ema- ja tütaräriühingute kasumijaotiste kuritarvitamiste avastamine praktikas toimub. Ministeeriumi esindaja selgitas, et see toimub peamiselt riikide maksuhaldurite omavahelise infovahetuse tulemusena, tehakse ka riskianalüüse. Samas tuleb möönda, et juhtumite tuvastamine ei ole alati lihtne. Euroopa Liidus on olemas ka halduskoostöö direktiiv ja kolmandate riikidega toimub see töö OECD koostöölepingute alusel, aga koostöövõrgustik laieneb pidevalt. Praegu ei ole olukord veel ideaalne, aga see järjest paraneb.
Siis oli küsimus hübriidlaenude kuritarvitamise vastase sätte mõjuanalüüsi kohta. Sooviti teada, kui suure mõjuulatusega need uued sätted on. Ministeeriumi esindaja selgitas, et residendist äriühingul tekib täiendav tõendamiskohustus ainult juhul, kui maksuhaldur temalt seda nõuab, st deklaratsiooni esitamise ajal ei pea maksumaksja tõendeid esitama.
Küsimus oli ka eelnõust tuleneva maksutulu kasvu kohta. Seda küsiti ka siin saalis. Hinnang oli selline, et Eestis saame me rääkida marginaalsest maksutulude kasvust. Eestis ei ole selliseid skeeme palju, aga direktiivi muudatuse mõju on küllaltki tuntav suuremates liikmesriikides, eriti seal, kus neid skeeme rohkem kasutatakse.
Küsiti selle kohta, kui kaugel on rahandusministri väljakäidud idee madalama maksumäära rakendamisest sagedamini dividendi maksjatele. Minister selgitas, et selle idee eesmärk on ergutada küpseid ettevõtteid kogunenud tulu dividendina regulaarselt ja stabiilselt välja maksma, aga teema nõuab analüüsi ja eeldab eelnevaid poliitilisi kokkuleppeid.
Küsimus oli selle kohta, millal lõpetatakse riigisisene topeltmaksustamine olukorras, kus dividendi saajal on ettevõttes väiksem osalus kui 10%. Sellele küsimusele vastati, et teema on ministeeriumi selle aasta tööplaanis, aga eelnõusse see teema ei jõudnud, sest direktiivi ülevõtmise tähtaeg ei võimaldanud oodata. Selleteemaline eelnõu valmib ilmselt sügisel.
Komisjoni liikmed küsisid ka seda, kas Kreekas ja teistes lõunapoolsetes Euroopa Liidu riikides on kõnealune muudatus riigisisesesse õigusesse üle võetud. Vastus oli, et direktiivist tulenevad nõuded peavad üle võtma kõik liikmesriigid, teiste hulgas Kreeka. Enamikus riikides peaksid muudatused olema juba üle võetud.
Küsimus oli ka kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuva tulumaksuosa suurendamise kohta, näiteks ettevõtte tulumaksu kohalike omavalitsuste eelarvesse laekumise kohta. Selgitus oli selline, et Riigikogu ja komisjon võivad seda teemat arutada, aga pigem on see haldusreformi debati osa.
Kokkuvõtlikult öeldes oli komisjoni ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada (konsensuslik otsus) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. märts kell 17.15 (ka see oli konsensuslik otsus). Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on küsimusi. Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni ettekandja! Küsimus on ajendatud sinu enda küsimusest ministrile. Nimelt on teada, et hiljuti sai riigieelarve tänu Swedbanki erakordsele dividendimaksele päris kopsaka tulu. Paraku ei ole paljud teised välisettevõtted, kellel on Eestis tütarfirmad, pangad teiste hulgas, alati seda teed läinud, et oleksid Eestis dividendi välja võtnud, millest Eesti oleks tulu saanud. Kas komisjon arutas seda? Osaliselt on siin tegu maksumoraaliga. Esiteks, kus on ettevõttel kasulikum dividendi välja võtta. Teiseks, kui tegutsetakse siin, siis võib-olla võiksid siin olla mingid initsiatiivid, mis aitaksid maksutulu just siin välja võtta. Kas komisjon arutas seda, kuidas seda soodustada, et välismaistel suurettevõtetel oleks motivatsiooni just siin dividendi välja võtta, millest ka Eesti riik siis tulu saaks?

Aivar Sõerd

Selle eelnõu raames me nii laialt seda teemat ei avanud, aga mõni küsimus seda puudutas. Kas või see ministri väljakäidud mõte ergutada küpseid ettevõtteid kogunenud dividendi regulaarselt ja stabiilselt välja maksma, lubades rakendada madalamat maksumäära. Tegelikult ongi praegu dividendi maksmise ja otsuste tegemise aeg. Selles mõttes on see õigustatud küsimus, et kui minister on sellise mõtte välja käinud, siis ka näiteks mina ettevõtjana mõtlen, kas mul on kasulikum sel aastal dividendi mitte maksta ja hoida seda järgmiste aastate jaoks, sest äkki tuleb selline soodustus. Aga see on ainult mõte ja mingisugust täpsemat regulatsiooni või eelnõu algatamise plaani ei ole. Minister ütles, et teema nõuab analüüsi ja mõistetavalt ka poliitilisi kokkuleppeid.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 184 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 184 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. märtsi kell 17.15.


6. 15:36 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 192 esimene lugemine. Ettekandja rahandusminister Sven Sester, palun!

Rahandusminister Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head parlamendiliikmed! Annan ülevaate käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust, mis kannab numbrit 192. Me soovime muuta alates 1. maist 2016. aastal NATO relvajõududele ja alates 1. jaanuarist 2017. aastal Euroopa Liidu institutsioonidele käibemaksusoodustuse kohaldamise protseduuri. Nimelt, Euroopa Liidu institutsioonidele ja NATO liikmesriigi relvajõududele ning sõjalisele peakorterile kehtestatakse ametikohustuste täitmiseks tehtavatelt kuludelt käibemaksu tagastamise asemel käibemaksust vabastamise regulatsioon. Muudatuse ajend on Euroopa Komisjoni soov vähendada liidu institutsioonidega seotud halduskoormust, NATO relvajõudude puhul on aga eesmärk tagada, et Eestis investeeringuteks plaanitud vahendeid saaks maksimaalselt kasutada. Liitlasriikide finantssüsteemide ülesehituse erinevuse tõttu jääb neile tagastatud käibemaks praegu Eestis osaliselt kasutamata.
Teiseks muudetakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse peatamise korda ja sätestatakse selle õiguse kehtetuks tunnistamise regulatsioon. Nimetatud õiguse puhul on tegemist valdavalt nullprotsendilise käibega maksukohustuslase impordi käibemaksu deklareerimist puudutava erandiga. Maksuhaldur saab õiguse peatada nimetatud erandi kasutamine maksumenetluse ajaks, kui isik ei vasta nõutavatele tingimustele. Lisaks saab maksuhaldur õiguse tunnistada selle erandi kasutamise õigus kehtetuks maksuotsusega või siis, kui maksukohustuslane ei ole kuuel järjestikusel kuul nõutud tingimustele vastanud.
Kolmandaks kavandatakse piiripunktides maksuhalduri ning Politsei- ja Piirivalveameti töökorralduse optimeerimiseks kaotada teatud tegevuste dubleerimine. Nimelt antakse Politsei- ja Piirivalveametile õigus füüsilise isiku väljaviidavat tax-free kaupa kontrollida ja ka kviitungid kinnitada. Seni on see õigus olnud üksnes maksuhalduril. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Nagu ma aru sain, toimub varsti sõbralike sõjaväelaste, kes siin asuvad, käibemaksust vabastamine. Kui suurest summast me ilma jääme?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Pigem ei räägi me siin ilmajäämisest, vaid ikkagi halduskoormuse vähendamisest. Praegu on võimalik käibemaksu n-ö tagasi küsida. Me jätame selle halduskoormust tekitava poole ära ja selle asemel, et maks tagastada, vabastame nad maksust. Pigem on siin ikka halduskoormuse vähendamise kontekst.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Kersti Sarapuu!

Kersti Sarapuu

Härra juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, neljapäeval, 10. märtsil toimus rahanduskomisjoni istung, kus üks arutlusteema oligi käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 192 esimene lugemine. Minister sõnastas just äsja siin teie ees kõik eelnõu põhieesmärgid. Mina räägin ainult sellest, mida komisjonis arutati. Komisjonis tekkis tõesti küsimusi. Näiteks, kas muudatused on huvigruppidega läbi räägitud. Minister selgitas, et eriarvamusi selle eelnõu kohta ei ole. Paragrahvi 1 punkti 20 kohta oli küsimus, millistel alustel toimub diplomaatidele käibemaksu tagastamine. Selgitati, et sisuliselt põhimõtted ei muutu. Konkreetse punkti eesmärk on jätta loetelust välja liidu institutsioonid, sest neile kaupade ja teenuste müümisel kohaldatakse edaspidi 0%-list käibemaksu määra. Üks küsimusi oli, kas käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära tõstmine ja määra uus suurus ei oleks võinud olla juba selles eelnõus. Eestis on alates 1995. aasta 1. aprillist  käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär olnud 16 000 eurot ehk 250 000 krooni. Minister andis selgitusi, et Vabariigi Valitsuses on saavutatud konsensus selle tõstmiseks 25 000 eurole. Muudatuse eeldatav mõju eelarvele on circa 2,4 miljonit eurot ja seda ettevõtjate kasuks. Pressiarutelude käigus debatt võimaliku määra üle ilmselt jätkub.
Peale seda tehti menetlusotsused. Otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. märts 2016. Komisjon toetas mõlemat ettepanekut konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 192 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõpetatud. Määran eelnõu 192 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. märtsi kell 17.15.


7. 15:42 Riigikogu otsuse ""Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030" kinnitamine" eelnõu (166 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, läheme edasi. Seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030" kinnitamine" eelnõu 166 teine lugemine. Ettekandja on keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Palun!

Rainer Vakra

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on rõõm rääkida sellest, mis toimus juhtivkomisjonis "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030" kinnitamise otsuse eelnõu esimese ja teise lugemise vahel.
Meenutuseks ütlen, et eelnõu algatas Vabariigi Valitsus k.a 11. jaanuaril ja esimene lugemine toimus 10. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 25. veebruar ja selleks ajaks ühtegi ettepanekut ei esitatud. Komisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 7. märtsi istungil. Istungil osalesid keskkonnaühenduse esindajad, kes olid teinud oma ettepanekuid eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks. Istungil osales ka Keskkonnaministeeriumi esindaja. Keskkonnakomisjon otsustas arutelu tulemusena konsensuslikult, et eelnõu kohta vormistatakse kaks muudatusettepanekut.
Need muudatusettepanekud on järgmised. Esiteks on komisjoni ettepanek täiendada eelnõu uue punktiga 2, milles tehakse Vabariigi Valitsusele ülesandeks analüüsida valdkonda mõjutavaid arengusuundi, sh energiaturu arengut, iga viie aasta järel ning vajaduse korral täiendada arengukava rakendusplaani või esitada Riigikogule arengukava muutmise ettepanek. See tuleneb asjaolust, et maailmas toimuvad mitmesugused muutused, näiteks muutub nafta hind, energiaühendused lähevad paremaks või muutub ülemaailmne kliimapoliitika. Ettepaneku alusel on võimalik eespool nimetatud arengusuundi ajakohastada ning kajastada vajaduse korral ka arengukavas ja selle rakendusplaanis.
Muudatusettepanek nr 2 näeb ette, et eelnõu tuleb täiendada uue punktiga 3, milles tehakse Vabariigi Valitsusele ülesandeks pöörata arengukava rakendusplaanis suuremat tähelepanu põlevkivikeemia teadus- ja arendustegevusele. Ettepanek tuleneb asjaolust, et põlevkivi paremaks väärindamiseks ja põlevkivile uute kasutusvõimaluste leidmiseks tuleb põlevkivikeemia arendamisse kaasata rohkem ülikoole ja rakenduskõrgkoole.
Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikke otsuseid ja ettepanekuid. Keskkonnakomisjon otsustas saata eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks päevaks ehk 16. märtsiks ja teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Sellistele otsustele jõudis keskkonnakomisjon konsensuslikult ehk ühehäälselt. Aitäh teile! Palun arengukava kinnitamist toetada!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on küsimusi. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Kõnelesite siin muudatusettepanekust, mis käsitleb arengukava ülevaatamist iga viie aasta järel. Muudatused maailmamajanduses, tõsi küll, võivad toimuda oluliselt kiiremini. Kas viis aastat ei ole liiga pikk aeg?

Rainer Vakra

Aitäh! Keskkonnakomisjon arutles selle viie aasta üle. Aga lõplik sõnastus jäi tõepoolest selliseks, et vähemalt kord viie aasta jooksul. Kusjuures keskkonnakomisjon jõudis arusaamale, et kui keskkonnakomisjon või ka Riigikogu tunneb – ja ta tunneb kindlasti – selle vastu huvi ka muul ajal, siis võib tulla selle kohta aru andma. See aga on see punane joon, millise aja järel tuleb igal juhul keskkonnakomisjoni tulla ning vahepeal toimunust ette kanda.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea eesistuja! Head kolleegid! Nagu ma siin puldis eelmine kord juba mainisin, teeb mind ja Vabaerakonna fraktsiooni väga murelikuks see põlevkivi kasutamise arengukava, mis on kuidagi, ütleme otse, ajale jalgu jäänud ega arvesta tegelikku olukorda Ida-Virumaal ega maailmaturul. Kõik arengukavas olevad arvestused on tehtud n-ö eilse päeva näitajate järgi. Seetõttu leiame, et oleks väga lühinägelik selline arengukava täna läbi lasta. Arvame isegi, et me mõnes mõttes naeruvääristaksime nii oma tegevust. Nende ja paljude muude argumentide tõttu teeb Eesti Vabaerakonna fraktsioon ettepaneku Riigikogu otsuse eelnõu 166 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on esitatud ka muudatusettepanekuid ja me vaatame need läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Teine muudatusettepanek on samuti keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 166 lõpphääletusele, aga Eesti Vabaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepaneku Riigikogu otsuse eelnõu 166 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid, kuna tegemist ei ole tavalise teise lugemisega, vaid otsuse eelnõu teise lugemisega ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 166 lõpphääletusele, siis me läheme lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030" kinnitamine" eelnõu 166. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 11 ja erapooletuks jäi 1. Otsus on vastu võetud.


8. 15:54 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane viimane, kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 163 teine lugemine. Ettekandja on kultuurikomisjoni liige Heidy Purga. Palun!

Heidy Purga

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna, 16. märtsil, on teisel lugemisel autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 163, millega võetakse Eesti autoriõiguse seadusesse üle Euroopa Liidu autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise direktiiv. Lihtsamalt öeldes, Eesti võtab üle Euroopa direktiivi, mis näeb ette, et viidatud küsimustes liikmesriikide seadused ühtlustatakse.
Eelnõu esimene lugemine toimus 10. veebruaril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 25. veebruariks, Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu kohta saatis oma ettepanekud küll Eesti Esitajate Liit. Neil oli kokku neli muudatusettepanekut, neist kaks puudutasid otseselt kõne all olevat eelnõu ning kaks olid üldisema taustaga.
Räägin mõne sõnaga nendest muudatusettepanekutest, mis puudutasid seda eelnõu. Esiteks tehti ettepanek asendada eelnõus termin "multiterritoriaalne litsents" terminiga "üleeuroopaline litsents". Komisjon arutas ettepanekut ning otsustas teha muudatusettepaneku, mis näeb ette asendada termin "multiterritoriaalne litsentsileping" terminiga "Euroopa riigiülene litsentsileping", et oleks aru saada, et tegemist on Euroopa Liidu liikmesriikide piires kohaldatavate lepingutega. Eesti Esitajate Liit tegi komisjonile veel kolm ettepanekut, kuid komisjon, olles ära kuulanud Justiitsministeeriumi seisukohad, otsustas neid muudatusettepanekuid eelnõu kohta mitte teha.
10. märtsi istungil otsustas komisjon saata eelnõu teisele lugemisele ning teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ridamisi küsimusi. Andre Sepp, palun!

Andre Sepp

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas see eelnõu või muudatus käsitleb või ei käsitle nn tühja kasseti tasu? See on tasu, mida vist ainult eestlased teavad. Tegemist on n-ö salvestistelt makstavate autoritasudega. Kas see eelnõu puudutab seda teemat või mitte?

Heidy Purga

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! See küsimus oli kultuurikomisjonis arutlusel ja selle kohta esitas ühe muudatusettepaneku ka Eesti Esitajate Liit. Kuna see aga ei olnud eelnõu teemaga seotud, siis seda sisuliselt arutlusele ei võetud, küll aga otsustati sellega tööd edasi teha. Kultuurikomisjon soovitas seda protsessi kiirendada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh! Hea ettekandja! Ka minu küsimus puudutab täpselt sedasama teemat. Tegelikult on see Riigikogus arutlusel olnud juba aastaid ja aastaid, seda on nagu kuuma kartulit ühe ministeeriumi käest teise kätte veeretatud. Algul oli see Kultuuriministeeriumis, nüüd on see otsaga Justiitsministeeriumis, aga lahendust pole ikka veel leitud. Kehtivas autoriõiguse seaduses on endiselt sees kassettidega seotud tulud. Kui palju neid kassetimängijaid meil ikka enam on, isegi CD-mängijaid on vähe! Kõik läheb ju internetti. Tegelikult ei ole riik siiani kompenseerinud seda osa tulust neile autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele, kellel oli enne võimalus saada tulu n-ö tühja kasseti või andmekandja müümise eest. Sa osaliselt küll vastasid eelmisele küsimusele vastates minu küsimusele juba ära, aga kas kultuurikomisjonil on plaanis algatada näiteks mingi eelnõu, et see probleem lõpuks lahendada? Kui asjad liiguvad aina rohkem internetti, siis ei ole meil mõtet enam tühjast kassetist ja selle tasust rääkida. Neid pole enam olemas.

Heidy Purga

Aitäh küsimuse eest! Jah, nagu ma ütlesin, see küsimus oli nendest muudatusettepanekutest rääkides eraldi arutluse all. Kultuurikomisjoni ettepanek Justiitsministeeriumile oli väga tungivalt seda protsessi kiirendada. Me pärisime ka aru, millest viivitus on võinud tuleneda. Ütleme nii, et väga konkreetset vastust me ei saanud, aga see on lähiajal meie üks olulisematest teemadest.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Madis Milling, palun!

Madis Milling

Suur tänu! Võib-olla on mul täiesti asjatundmatu küsimus, aga ma küsin siiski. Sa mainisid siin redaktsioonilist muudatust, eelnõusse toodi sõna "üleeuroopaline" või midagi taolist. Minu küsimus on, kas see toob selgust ka selles, et – julgen väita – 80% meie tarbitud muusikast on pärit hoopistükkis Ameerikast ja Ameerika litsentsiomanike suhted Euroopaga on suhteliselt keerulised. Kas siin ka midagi selgemaks saab?

Heidy Purga

See direktiiv ei sätesta nii konkreetselt seda teemat, küll aga on iga esindusorganisatsiooni kohus seista hea suhete eest nende riikide esindajatega, keda ei ole direktiivis mainitud, ning oma klientide õigusi kaitsta. Kõnealune direktiiv seda teemat ei puuduta, küll aga on see otse loomulikult iga esindusorganisatsiooni auasi. Küsimus on heades partnerlussuhetes.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks lihtsakoeline küsimus: kas selle eelnõu abil hakkavad autorid oma ande ja loovuse eest natuke rohkem raha saama?

Heidy Purga

Aitäh küsimuse eest! Ma ei oska sellele vastata, kui aus olla. See, mida nad kindlasti saavad, on parem ja võrdsem kohtlemine, läbipaistvam aruandlus ja kiirem raha tagasimaksmine. Ühesõnaga, selles direktiivis on väga oluline läbipaistvus ja sellega seotud aruandlus, mis kindlasti kaitseb autoreid senisest rohkem.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh sõna andmise eest! Nüüd minu viimane küsimus. Meil on praegu mitu esindusorganisatsiooni, kes neid tasusid koguvad: esitajate liit, fonogrammitootjate ühing jne. Paraku on nende organisatsioonide võimekus raha koguda ja siis oma liikmete vahel jagada erinev. Osa nendest on tugevamad, osa nõrgemad. Autorite ühing on kindlasti kõige tugevam, aga esitajate liit ja fonogrammitootjate ühing ei ole võib-olla nii tugevad. See tugevus sõltub väga palju organisatsiooni enda struktuurist. Kas selle regulatsiooni abil on võimalik kuidagi seda ühtlustada, et tekiks mingi ühtne n-ö katus? Tasu saadakse enamasti ju samadelt teostelt, selle teose subjektid on autorid, fonogrammitootjad ja ka esitajad. Kas ei oleks võimalik, et näiteks ühe ja sama laulu eest oleks võimalik n-ö võrdsetel alustel tasu saada ja inimesed ei peaks raha kaotama, kui näiteks nende organisatsioon on lihtsalt vähem võimekas neid tasusid sisse nõudma?

Heidy Purga

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab organisatsioonide hinnakirja, siis sellesse see direktiiv ei sekku. Küll aga annab see kindlasti võrdsemaid võimalusi nii Eestis olemasolevatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele kui ka teistele Euroopa esindusliitudele. Mis aga hinnakirju puudutab ja kui silmas pidada võrdseid võimalusi n-ö hinnast lähtuvalt, siis need on iga organisatsiooni enda määrata. Direktiiv annab õiguste omajale suurema vabaduse valida kollektiivse esindamise organisatsiooni, mille alla kuuluda, vaadates, millise organisatsiooni tingimused autoriõiguse omajale paremini sobivad. Need ei pea ilmtingimata olema ainult Eestis asuvad kollektiivse esindamise organisatsioonid, need organisatsioonid võivad asuda ka mujal riikides.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soovi läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitanud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on seda täielikult arvestada. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 163 ... Vabandust, läbirääkimised! Ei, läbirääkimised olid juba. (Naer saalis.) Kõik on korrektne, head kolleegid. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 163 teine lugemine lõpetada ja teine lugemine on lõpetatud.
Tänane istung on lõppenud. Aitäh! Kohtume homme hommikul.

Istungi lõpp kell 16.05.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee