Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 67 Riigikogu liiget. Valitsusliikmetest osalevad infotunnis peaminister Taavi Rõivas, ettevõtlusminister Liisa Oviir ning haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Vastavalt soovide arvule annan võimaluse üheks lisaküsimuseks.
Esimene küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Küsib Martin Helme. Palun!
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud peaminister! Ma mõtlesin, kummale ma esitan selle küsimuse, kas teile või haridusministrile. Leidsin, et võib-olla teie olete õigem inimene vastama. Meile on nimelt laekunud informatsioon Virumaalt, et sealne Imastu kool, mis on praegu internaatkool, korraldatakse ümber. Sealsed õpilased saadetakse Lehtsele ja praegusest koolist tehakse tulevikus mingisuguses vormis immigrantide või pagulaste majutamise keskus. Sel teemal on Eestis päris palju igasuguseid kuulujutte ja kuuldusi. Sellepärast ma mõtlesin, et küsin teie käest otse. Kas te saate neid jutte kinnitada või lükkate need ümber? Mis plaanid Imastu kooliga on?
Ma soovitan soojalt mitte uskuda kuulujutte ja veelgi soojemalt soovitan mitte levitada kuulujutte. Nagu te ise väga õigesti märkisite, tegu on tõepoolest kuulujutuga ja puudub igasugune alus selle levitamiseks. Nagu me hästi teame, Imastus on üks riigi aktsiaseltsi Hoolekandeteenused allasutustest. Põhiliselt keskendutakse täiskasvanute erihoolduse teenusele, aga osutatakse ka erihooldeteenust alaealistele kohtumääruse alusel. Seal on praegu kuus alaealist. Nendes ruumides asub ka Mihkli kool, kus valdavalt õpivadki samas majas elavad intellektipuudega lapsed. Teie informatsioon, et on plaanis selle kooli asemele luua mingi teise otstarbega keskus, on minule täielik uudis. Ma võin kinnitada, et mingeid selliseid plaane ei ole.
Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Me ei levitagi kuulujutte, me kontrollime infot, mis meile on laekunud. Kas ma saan õigesti aru, et ei Lehtses ega Imastus pole plaanis asutada pagulaskeskust üheski nende asutustega seotud hoones?
Vaatamata paljudele hirmujuttudele, mida ka teie osalusel on väga aktiivselt levitatud, on praegu selge, et ettenähtavas tulevikus Eestit massiimmigratsioon ei ähvarda. Meil ei ole vähemasti seni olnud vajadust uusi pagulaskeskusi avada. Samas me näeme, et Vaos on ka ilma igasuguse massiimmigratsioonita tulnud inimesi nende aitamiseks küllalt kaua hoida ja seetõttu on seal vahel tekkinud ka teatud ülerahvastumine. Põhimõtteliselt võib kujuneda vajadus luua veel üks koht, kus oleks võimalik inimestele Eesti ühiskonda integreerumine kergemaks teha. See puudutab näiteks ukrainlasi, keda eeldatavalt tulevikus tuleb meile järjest rohkem, aga ka muid väga erinevast rahvusest inimesi. Kui selline vajadus tekib, siis küllap leitakse ka mõni sobilik koht. Kõige konkreetsemalt on juttu olnud ühest objektist Vägeval Jõgeva vallas, aga seni pole tehtud otsust, et sinna kindlasti pagulaskeskus luuakse.
Siret Kotka, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Selliseid tublisid erakoole, kus õpivad erivajadustega lapsed, on peale Imastu Mihkli Kooli Eestis veel kümneid. Riigi otsus nende tegevuskulude katmine lõpetada paneb need koolid, neis õppivad lapsed ja nende vanemad väga ebakindlasse olukorda. Kuhu need lapsed peaksid siis minema, et nad saaksid hariduse?
Väga hea küsimus, aitäh selle eest! Neid koole ei ole küll kümneid. Haridus- ja teadusminister minu paremal käel kinnitab, et neid koole on Eestis viis. Aga mis puutub erakoolide rahastamisse, siis valitsus on väga selgelt välja öelnud, et erivajadusega laste erakoolide rahastamist toetab riik ka tulevikus suuremate summadega kui näiteks munitsipaalomandis olevate koolide rahastamist. Ma juhin tähelepanu, et kogu see erakoole puudutav dispuut on ju olnud selle ümber, et riik kavatseb tulevikus kohelda erakoole ja munitsipaalkoole võrdselt, maksta õpilase kohta täpselt sama summa. Milles on probleem? Mis asi on erakoolid, vähemasti osa erakoole kurvaks teinud? Asi on selles, et osa omavalitsusi on teada andnud, et nemad soovivad erakoole ebavõrdselt kohelda. Näiteks Tallinna linn on selgelt välja öelnud, et munitsipaalkoolidele antakse lisaks riigi eraldatud rahale toetust, aga erakoolidele nemad seda raha anda ei soovi. Minu hinnangul on selline käitumine Tallinna linna poolt ebaõiglane kõigi nende laste suhtes, kes käivad erakoolis. Samas on mul hea meel öelda, et õnneks on üle Eesti küll ja küll ka selliseid omavalitsusi, kes suhtuvad oma õpilastesse ja nende vanematesse võrdselt. Näiteks Tartu linnapea on mulle isiklikult kinnitanud, et Tartu kavatseb kindlasti jätkata erakoolide toetamist munitsipaalkoolidega võrdses mahus. Tartu on selles osas Tallinnale kindlasti eeskujuks.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile. Andres Ammas, palun!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Kui miski veenab eestlasi välismaalt töölt Eestisse tagasi tulema, siis on see sageli eeskätt soov anda oma lastele eestikeelses koolis hea haridus. Aeg-ajalt ilmub meedias artikleid selle kohta, et see ei pruugi üldse nii lihtne olla. Viimane juhtum, mis mulle muret tekitas ja inspireeris teilt küsima, oli ühe praegu ministeeriumis töötava kõrge ametniku lugu sellest, kuidas ta oma lastele kooli otsis. Tema ütleb, et see süsteem ei ole meil kuigi hea. PGS-is tehti mõni aasta tagasi muudatused, et lapsele Eestis koolikohta ei hoita. See on tema hinnangul probleeme tekitanud, samuti see, et otsus koju tagasi tulla soovitakse langetada varakult, aga haridusamet leiab lapsele koolikoha võib-olla alles augustis, vahetult enne kooliaasta algust. Üldse kirjeldas too inimene lapsele kooli otsimise protsessi üsna vaevarikkana. Kas teie arvates on see probleem olemas ja kas see vajaks ministeeriumi või koguni seadusandja mingil kujul sekkumist?
Siin on mitu probleemi. Tõepoolest, Eestisse tullakse tihti tagasi hariduse pärast, ja mitte ainult eestikeelse hea hariduse, vaid lihtsalt hea hariduse pärast. Kooli otsimisega on kindlasti probleeme. Mul on ka isiklik nn pagulasekogemus. Kui ma Saaremaalt Tallinnasse tööle tulin, siis visati mind ka ühest koolist välja kommentaariga – mul siis polnud ametlikku elukohta Tallinnas –, et ei huvita, kuhu teie lapsed õppima lähevad. Oli väga hea kool, aga ei võetud. Teise võeti. Igal juhul on kooli otsimine üks suur stress. Lahendada saab seda mitut moodi. Kõigepealt, enne kui ära minnakse, tuleks kokku leppida, pidada nõu omavalitsusega. Koht kooli nimekirjas on võimalik säilitada juhul, kui taotletakse koduõpet. Selleks on oma kord, selleks saab individuaalse õppekava ja nii saab n-ö kaugteel koolis edasi olla. Aga kui see on tegemata, siis on tekkiv stress üsna paratamatu. Riik ei saa igaks juhuks lastele kohti hoida, nende eest maksta ja tekitada koolikohtade ülekatvust. See on loomulik paratamatus. Ka Eestis elavad lapsed ju tihti konkureerivad samadele koolikohtadele ja pilt selgub ikkagi alles viimasel hetkel. Väga pikalt ette neid asju kahjuks planeerida ei saa, kui ei ole pikalt ette mõeldud. Aga probleem on jah.
Andres Ammas, palun!
Seesama minu viidatud pereisa pakub välja sellise ettepaneku, mille puhul ta ise küll juba ette kardab, et ta lüüakse risti. Tsiteerin: "Kui avada heas koolis välismaalt tulijatele üks lisaklass 1.–9. klassini, ei oleks 100 rahvusvahelise kogemusega tippspetsialisti Eestisse naasmine midagi üllatavat ega ebarealistlikku." Kuidas kommenteerite?
Eks sellel ole klassidesse jaotamise maik juures – meil on nagu mingi eliit, kes saab raudselt ette teada, kus koolis koha saab. Põhimõtteliselt on meil selliste juhtumite tarbeks Tallinna Euroopa Kool, kuhu ka see konkreetne ametnik tahtis kohta saada, aga see on eelkõige mõeldud siiski välismaalaste lastele. Me tegelikult võitleme selle eest, et kooliharidus Eestis oleks ühtlane. Tänagi selgusid selle kohta väga suurepärased detailuuringute andmed, et meil on peaaegu maailma kõige ühtlasem kool, kusjuures keskmine tase on väga kõrge. Erinevused sotsiaal-majanduslikus taustas ei mõjuta õppetulemusi peaaegu üldse, eriti teiste riikidega võrreldes. Ei tohiks tekitada seda mentaliteeti, et kuskil on keegi, kes saab alati n-ö heas koolis koha lihtsalt sellepärast, et ta on olnud välismaal. Ega välismaa kooliharidus reeglina ei ole parem ega isegi sama hea kui Eesti oma. Meil ei ole alust öelda, et on mingi eriline genotüüp ja nendele lastele peab eraldi koolikohti hoidma. Ei, koolisüsteem on nii korraldatud, et koolikoha peab tagama elukohajärgses omavalitsuses või siis piirkonnas. Me ei tohiks silte külge panna, et just nemad on see tulevane eliit. Ma arvan, see ei töötaks tegelikult ja see ei oleks hea – see rikuks süsteemi, mis meil on väga hästi välja tulnud. Aga reaalses elus muidugi loevad ka sidemed, mis lihtsustavad parimatesse koolidesse sissesaamist. Kokkuvõttes see ikkagi mingil määral toimib ka Eestis.
Märt Sults, palun!
Aitäh, härra spiiker! Hea minister! On teada-tuntud tõde, et kui inimesed lähevad välismaale perega, siis nad ei ole seal mitte üks või kaks aastat, vaid kolm või neli aastat ja neil käivad seal lapsed ka koolis. Ja kui nad tulevad tagasi, siis selgub, et vanuse poolest nad peaksid olema näiteks 9. klassis, aga teadmiste poolest tuleb nad viia kaks klassi allapoole. Siin tekib nagu vastuolu seadusega. Põhimõtteliselt haridusteenus tagatakse kuni täisealiseks saamiseni, seega põhikool ja gümnaasium kokku kuni vanuseni 18, äärmisel juhul 19 aastat. Kuidasmoodi te olete seda nagu mõelnud, mis teha selliste lastega, kes on kolm aastat elanud välismaal ja peaks olema näiteks 9. klassis, aga tegelikult tuleb nad tagasi viia 7. klassi, et nad oleks teistega võrdsel tasemel tunnikontrollides ja üldse oma teadmistes?
Ma kindlasti ei tahaks esineda kasvatusteadlasena, aga eksperdid ütlevad, et last tuleks ikkagi püüda maksimaalselt kasvatada ja õpetada omavanustega koos ja kui tal on lüngad, siis aidata teda järele. Individuaalne õppekava on kindlasti üks võimalus, samuti individuaalne kohtlemine koolis. Kokkuvõttes see probleem pole Eestist ära läinud ja siia tagasi tulnud lastel suur olnud. Nende õppimisvõime on olnud hea. Raskem on muidugi võõra taustaga lastel, kes siia on tulnud, aga ka neid õpetatakse maksimaalsel määral omavanustega koos. See võimaldab saada paremaid tulemusi nii kasvatuses kui ka õpetamises. Üldiselt nii arvatakse. Väga suured volaskid väiksematega koos ei garanteeri kindlasti parimat õhkkonda ja suurimat motivatsiooni. Seda tuleb vältida.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Kadri Simson, palun!
Aitäh, lugupeetud Taavi Rõivas! Riigikogul on õigus vastu võtta otsuseid, millega pannakse valitsusele ülesandeid. Ja tõtt-öelda seda ei juhtu väga sageli, sellepärast et Riigikogu otsuse vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama vähemalt 51 rahvasaadikut. Need, kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni, tavaliselt pelgavad oma ministritele ülesandeid anda. Aga siiski, eelmise aasta 27. jaanuaril võttis täiskogu 61 rahvasaadiku häälega vastu Riigikogu otsuse ja tegi valitsusele ülesandeks rakendada 1. jaanuarist 2016 – sellest on juba üle kuu aja möödas – elatisabifond. Minu küsimus ongi: miks ei ole Vabariigi Valitsus Riigikogu otsust täitnud?
Hea Kadri Simson! Kinnitan, et valitsus võtab Riigikogu püstitatud ülesandeid väga tõsiselt ja nii ka seda eelmise Riigikogu koosseisu tehtud otsust, mille poolt hääletasid ju ka päris mitmed siin saalis valitsuskoalitsiooni poolel istuvad inimesed. Mul on hea meel teatada, et Vabariigi Valitsus on koalitsioonileppes kokku leppinud, et me loome elatisabifondi. Elu on aga näidanud, et selle fondi loomine võtab tehniliselt natuke kauem aega. Me saame fondi luua järgmise aasta 1. jaanuarist. Ka täna olid minu juures Stenbocki majas nii tervise- ja tööminister kui ka sotsiaalkaitseminister. Me arutasime valitsuse prioriteetide rahastamist riigi eelarvestrateegia alusel. See on muuseas uus formaat, enne ei ole sellisel kujul riigi eelarvestrateegiat kavandatud. Ja sellel nõupidamisel tuli jutuks ka elatisabifond. Tuli jutuks see, kuidas konkreetselt ettevalmistus käib, ja tuli jutuks see, et Sotsiaalministeerium on leidnud võimalusi varasemate plaanidega võrreldes elatisabi saavate inimeste jalavaeva ehk siis bürokraatiat vähendada. Olen täiesti kindel, et see süsteem, mis rakendub, saab olema parem kui algsetes plaanides kavandatu. Ma kinnitan teile, et elatisabifond tuleb. Aga tänan, et te nii innukalt toetate valitsuse poliitikat selles küsimuses!
Kadri Simson, palun!
Aitäh! Kui eelmisel aastal Riigikogu otsuse 61 häälega vastu võttis, siis vastu hääletasid kaheksa Reformierakonna liiget. Tõenäoliselt näitas see Reformierakonna leiget suhtumist elatisabifondi loomisse. Riigikogu otsus nägi ette seda, et riikliku elatisabifondi kaudu makstakse last üksi kasvatavale vanemale abiraha vähemalt elatise miinimummäära alusel. Seega kui fond oleks tulnud rakendada tänavu, oleks see summa olnud 215 eurot. Aga teie olete koalitsioonilepingusse kirjutanud, et hakkate selle teema kallal tööle aasta hiljem, ja miinimummääraks olete pannud 215 euro asemel 100 eurot. Summa on märkimisväärselt vähenenud. See kindlasti ei ole Riigikogu otsuse paremaks muutmine, see on n-ö säästuprojekt. Kas te arvate, et valitsusel on õigus oma suva kohaselt niimoodi Riigikogu otsuseid muuta?
Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i saadikute suhtumist näitab kõige paremini tõsiasi, et idee on sees valitsusliidu leppes, millel on kõigi koalitsioonisaadikute allkirjad. Kõik see, mis on sellega vastuolus, ei ole meie jaoks kuidagi takistuseks olnud. See lepe on sõlmitud ja see teema on plaani võetud. Ning päris kindlasti ei kavatse me selle teema kallal tööle hakata järgmise aasta alguses. Ma kordan siis seda, mida ma juba ütlesin. Selleks, et asutada hästi toimiv elatisabifond, tuleb luua tehnilised tingimused. Tuleb tagada, et süsteem oleks selle lapsevanema jaoks, kes teiselt vanemalt elatist muudmoodi kätte ei saa, võimalikult vähe bürokraatlik, võimalikult vähe tülikas. Meie aga peame üles leidma inimesed, kes seda abi vajavad. Selle kallal on tehtud tööd juba praegu ja tehakse veel. Need eelnõud tulevad teie ette, te saate Riigikogus kõiki neid küsimusi arutada, detailide üle vaielda ja anda oma panuse, et järgmisel aastal saaks see fond täielikult rakenduda.
Mul on hea meel teatada, et peale elatisabifondi on valitsus lastega perede toimetulekule muulgi viisil väga palju tähelepanu pööranud. Riigikogu on juba vastu võtnud eelnõu, mis tõstab lapsetoetust. Eriti juhin tähelepanu sellele, et alates kolmandast lapsest oleks lapsetoetus 300 eurot lapse kohta. Lisaks pean väga oluliseks ka seda, et lastega perede toimetulekupiir on järsult tõusnud. See summa, mida riik maksab toimetulekutoetusena, on märksa suurem kui mullu.
Mailis Reps, palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Te tulite sotsiaalministrina valitsuskabinetti alkoholipoliitika rohelise raamatuga ja see kiideti 2014. aastal kabinetiistungil heaks. Kas te olete oma meelt muutnud? Miks ikkagi on tekkinud olukord, kus teie erakonnakaaslased ei ole nõus vastavalt rohelise raamatu poliitikale alkoholipiirangutega edasi minema?
Vastab tõele, et alkoholipoliitika rohelise raamatu kiitis heaks Andrus Ansipi valitsus sotsiaalminister Taavi Rõivase ettepanekul. Ma olen endiselt seda meelt, et rohelises raamatus kirjas olevad poliitikamuudatused tuleks suuremalt jaolt ellu viia, need on vajalikud. Eriti oluliseks pean tegeleda põhiprobleemidega. Pole vaja näiliselt midagi kuskil muuta, vaid astuda samme, mis päriselt aitavad. Kõige suurem eesmärk minu hinnangul on esiteks see, et alaealistele ei oleks alkohol kättesaadav. Ma leian, et selle tagamiseks on kõige tõhusam meede kontrollostud. See on ka kõige paremini tõestatult kõige tõhusam meede. Me peame saama olla täiesti kindlad, et müüja, kes alaealisele alkoholi müüb, teab, et ta riskib oma töökohaga, riskib suure trahviga. Teiseks ma pean väga oluliseks tegeleda alkoholi liigtarbimisega. On väga konkreetsed meetmed, mis selle vastu aitavad. Kõige tõhusam meede on aktsiisitõus. Kõik uurimused, mida mina olen näinud, ja ka Eesti enda kogemus on seda kinnitanud. Päris mitmel aastal järjest ongi valitsus seda aktsiisi tõstnud ja alkoholi tarbimine nendel aastatel, kui aktsiisitõus on olnud kiirem kui üldine palgakasv, on tegelikult langenud. Nii et see on raudselt kõige tõhusam meede. Mis puutub eelnõusse, mis praegu on ringluses, siis sellega tuleb kabinetti tulla ja saada poliitiline heakskiit. Kuna seal eelnõus on päris palju sellist, millest ei ole rohelises raamatus juttu või mille taga ei ole varasemat poliitilist kokkulepet, siis tuleb seda teemat eraldi arutada.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on ettevõtlusminister Liisa Oviirile. Küsib Jaak Madison.
Aitüma, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Kui te saite ministriks – ja selle üle oli meil kõigil väga hea meel –, tegite te avalduse, et te toetate igati ideed tagada, et riigiettevõtete nõukogudes on vähemalt 40% naisi. Seega te toetate sookvoote. Siit minu küsimus: kas te olete seda ideed presenteerinud ka valitsuses ja üritanud sellele toetust leida? Kui te olete seda teinud, siis milline on olnud valitsusliikmete reaktsioon? Kui te seda teinud pole, siis miks te pole seda teinud? Miks te pole kaitsnud oma seisukohta selles küsimuses?
Sookvoodid on üsna tundlik teema. Sookvootide mõte on tõsta mõlemad sugupooled võrdselt tähelepanu keskpunkti. Lähtudes sellest eesmärgist ja lähtudes ka tõsiasjast, et Eesti ülikoolide lõpetajatest 70% on naised, aga otsustustasandil on naisi alla 30% ja kui naine on jõudnud otsustustasandile, siis on ta palk kahjuks 17% väiksem kui samal tasandil töötaval mehel, ma olen tõesti välja öelnud, et ma hinges toetan sookvootide kehtestamist küll kui ajutist, aga üsna efektiivset meedet. Samas olen esile toonud, et kui riik mingisuguse sellise olulise algatusega välja tuleb, siis oleks ettevõtluskeskkonna seisukohalt kõige adekvaatsem see, et esimesena viidaks algatus ellu riigiettevõtetes, mitte ei mindaks kohe erasektori kallale. Seni valitsuses seda probleemi käsitletud ei ole, aga valitsuses seisab kohe ees riigiettevõtete nõukogude teema laiem arutelu. Me arutame, kuidas need nõukogud tuleks moodustada, ja seal ma kavatsen tõstatada ka sookvootide ajutise kehtestamise küsimuse. Eesmärk on, et nõukogudes tekiks tasakaal, et naised oleks rohkem avalikkuse tähelepanu all ja rohkem esindatud meie otsustustasandil, saades ennast seal tõestada väga võimekate juhtidena. Muuseas, mitmed uuringud on näidanud, et nendes ettevõtetes, kus on otsustustasandil võrdselt naisi ja mehi, on paremad majandustulemused, aga naised suudavad ka korruptsioonile märksa paremini vastu panna.
Aitäh, proua minister!
Nii et selle tõttu ma selgelt toetan seda ideed.
Aitäh, proua minister! Jaak Madison, täpsustav küsimus.
Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh ministrile konkreetse ja sisuka vastuse eest! Jah, teil on loomulikult õigus – on väga kurb, et naisi on otsustusprotsessi juures väga vähe. Milles põhjus peitub, on muidugi iseküsimus, samuti see, kas seda saab reguleerida kohustuslikus korras kvootide rakendamisega. Aga kõige kõrgem täitevvõim on siiski Vabariigi Valitsus. Mis hinnangu te annate praeguse valitsuse koosseisule, kus on ainult kaks naisministrit? Kas meil peaks olema rohkem naisministreid? Kuidas te üldse suhtute sellesse probleemi kõige kõrgemal tasandil?
Loomulikult oleks mul väga hea meel, kui valitsuses oleks naisi rohkem. Samamoodi oleks mul väga hea meel, kui meie fraktsioonides oleks naisi palju rohkem. Mulle on silma jäänud, et meil on üks fraktsioon, kus ei ole üldse naisi. Nii et minu arvates on see mõttekoht nii Riigikogule kui valitsusele, kuidas rohkem naisi kaasata.
Martin Helme, täpsustav küsimus.
Meie erakonnas kvoodid ei kehti, sellepärast meil ei ole fraktsioonis naisi. Aga erakonnas on meil naisi veidi üle 55%, mis on kõige kõrgem protsent Eestis üldse. Te mainisite, et naised peaks sama palju tähelepanu keskpunktis olema kui mehed. Ma võin teile kinnitada, et meie tähelepanu keskpunktis naised kindlasti on. Te ütlesite ka, et noored naised moodustavad umbes 70% kõrgkoolis õppijatest, aga karjääriredeli kõrgematel pulkadel on nad väga vähe esindatud. Millest see räägib? Kas see räägib probleemidest meie kõrghariduses või probleemidest meie ettevõtluskeskkonnas või juhtimiskeskkonnas? Aga mu küsimus on selline. Meie riigiettevõtted ei hiilga praegu eriliselt kompetentse juhtimisega, olgu see Eesti Õhk või Tallinna Sadam. Kui me nüüd hakkame inimesi nõukogudesse edutama mitte lähtuvalt nende kompetentsusest, võimekusest ja varasematest saavutustest, vaid soost, siis mis tulemusi see rahvale kui omanikule kaasa toob?
Aitäh! Igasugusel juhtimistasandil peaksid inimesed osalema eelkõige lähtuvalt oma kompetentsist. Läheme aga tagasi fakti juurde, et kõrgkooli eri kraadiga lõpetanutest on 70% naised. Seega need naised on kompetentsed ja kas praegune asjade seis ei ole üks viide sellele, et naised ei jõua juhtimistasandile mingisugusel muul põhjusel kui puuduv kompetents. Mina arvan, et kui me juhtimistasandilgi hakkame lähtuma põhimõttest, et eelkõige prevaleerib kompetents, siis peaks naisi juhtide hulka oluliselt juurde tulema.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Külliki Kübarsepp, palun!
Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Eelmise aasta lõpus, oktoobris ja novembris toimus aktiivne arutelu Riigikogus Riigimetsa Majandamise Keskuse tuleviku üle. Rahandusministri ettepanek oli muuta see äriühinguks. Nüüdseks on valminud keskkonnaministri asjaomane analüüs. Tema ütleb, et need argumendid, mis rahandusminister on toonud, ei ole pädevad ja RMK töö ei ole kuidagi takistatud. Mis on valitsuse ametlik seisukoht? Kas riigi tulundusühingu vormi asendamise teema on arutusel või mis on teie tegevusplaan?
Aitäh küsimuse eest! Me oleme tõepoolest kokku leppinud arutada, kas riigi ainus selles formaadis tegutsev juriidiline isik peaks jätkama samas vormis või on mõeldavad ka mõned teised variandid. Keskkonnaministeerium, kes on oma analüüsiga valmis saanud, on jõudnud järeldusele, et vormi ei peaks muutma. Rahandusministril on aega oma seisukoht kujundada 15. veebruarini, seega viie päeva pärast peaks meil olemas olema ka rahandusministri hinnang. Seejärel saab valitsus vajaduse korral seda teemat arutada.
Minu hinnangul on juriidilisest formaadist olulisem see, mida RMK oma igapäevatöös teeb. Ma näen väga selgelt vajadust metsamajandamise tegevuste järele, mida võib teatud mõttes käsitada kui ettevõtlustegevust. Aga peale selle näen ma vajadust ka metsas käimise populariseerimise järele ja see valdavalt ei ole tegevus, mille saaks liigitada ettevõtluse alla. RMK laudteed ja metsas olevad ööbimiskohad kindlasti ei oleks isemajandamise korral kestlikud. Nende hoidmiseks on ikkagi vaja riigi tulundusühingu vormi ja tegevuse doteerimist. RMK toob ju ühiskonnale suurt kasu. Samuti me arutame lähiajal seda, kuidas oleks võimalik veelgi paremini Eesti metsi majandada. Ka homsel valitsuse istungil on sellega seotud teemasid. Me teame, et Eesti metsade raie optimaalne maht on 15 miljonit tihumeetrit, aga reaalselt raiutakse sellest vaid umbes kaks kolmandikku.
Külliki Kübarsepp, palun!
Aitäh! Hea peaminister! Kas teie vastusest võib järeldada seda, et te kujundate valitsusega seisukohta, mis lähtub pigem sellest, et mida vähem on riigil omandit, ka näiteks metsa, seda parem? Kas RMK puhul liigutakse selles suunas, et asutakse suurejoonelisele erastamisele?
Ma ei tea, millise luubiga pidi vaatama, et sellist seisukohta minu jutust välja lugeda. Ei ole ma mitte midagi sellist öelnud. Ma leian, et riigimetsa omamisel on väga selge loogika. Riigimetsa tuleb hoida ja majandada ning riigimetsas tuleb ka tulevikus lisaks metsamajandustegevusele pakkuda avalikke teenuseid, mille eest ei võeta inimestelt raha või võetakse sümboolselt. Näiteks võib tuua riigimetsast kuuse toomise võimaluse. Ma arvan, et niisugused teenused on kõik vajalikud tulevikuski ja nii nagu seni, saavad need ka tulevikus olema riigi subsideeritud. Ma ei näe mingit põhimõttelist vajadust muuta oluliselt riigimetsa ja erametsa suhet. Ma lihtsalt nimetasin, et Eestis tervikuna on valdkonna asjatundjad hinnanud, milline on metsa majandamise seisukohalt optimaalne raiemaht. Nad on nentinud, et praegune maht ulatub sellest napilt kahe kolmandikuni. Ma usun, et kõik inimesed mõistavad, miks on vajalik ka metsa raiuda. Puud ei tohi liiga vanaks kasvada. Nii et selline raiemaht on nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult väga loogiline ja nende teemadega tuleb tegelda. RMK erastamisest ei ole mina küll kuulnud räägitavat ei selles ega üheski eelmises valitsuses. Ja ma ei tea, et selliseid plaane oleks ka mõnel opositsioonierakonnal.
Peeter Ernits, palun!
Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Te ütlesite, et RMK-l on suur võimekus rajada ja hooldada igasuguseid loodusradasid ja vaatlustorne. Männikjärve juhtum aga näitab, et kolme aasta jooksul ei suudetud mõne trepiastme vahetamisega hakkama saada. Aga minu küsimus lähtub analüüsist, mille tegi keskkonnaminister, kes tegelikult metsa asju jagab. Tema suhtumine on, et ei maksa senist vormi muuta, aga rahandusminister, kes loeb ainult arve, arvab teisiti. Valitsuses langetatav otsus peaks aga olema konsensuslik. Kuidas te need asjad kokku viite?
Meil ei ole mitte mingisugust vajadust praegu spekuleerida selle üle, kas rahandusministri seisukoht on teistsugune kui keskkonnaministril või mitte. Kui see peaks teistsugune olema, siis on võimalik seda alati arutada, nii nagu alati, kui valitsus peab mingis küsimuses seisukoha võtma. Minu jaoks ei ole RMK juriidiline vorm nii tähtis küsimus, et selle peaks kuidagi ettepoole seadma küsimusest, millised on RMK pakutavad teenused. Minu meelest võiksime eeskätt sellest rääkida. Kui soovitakse juriidilist vormi muuta, siis peab selleks olema mingi väga-väga kaalukas põhjus, kas või näiteks eesmärk saada paremat finantseeringut. Kuna RMK eest kõige otsesemalt vastutav minister ehk keskkonnaminister on öelnud, et tema seda vajadust ei näe, siis ma usun, et rahandusministril peaks olema samasuguse seisukoht. Aga võtame asja rahulikult, ootame ka rahandusministri seisukoha ära ja arutame siis seda teemat kainelt. Mina ei näe küll mingit probleemi selles, et meil parajasti selline juriidiline formaat on. Me oleme ka teiste riigi asutatud või riigile kuuluvate asutuste puhul kasutanud väga erinevaid juriidilisi formaate. Mõni haigla on näiteks riigi asutatud sihtasutus, mõni haigla tegutseb aktsiaseltsina. Praktikas on need vahed tegelikult kaduvväikesed, vahed tulevad hoopis muust kui omandivormist. Nii et tähtsustame ikka neid asju, mis on päriselt tähtsad.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on Mailis Repsilt haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile. Palun!
Lugupeetud juhataja! Hea minister! Käes on veebruarikuu ja nagu haridusrahvas teab, 1. märtsiks peavad olema langetatud kõik otsused, mis puudutavad koolivõrgukorraldusi. Otse Haridus- ja Teadusministeeriumi alluvuses on terve rida riigikoole. Kuna Põltsamaa kooli ümberkorraldused tulid paljudele haridusmaastikul tegutsejatele suure üllatusena, siis palungi teil infotunnis veidi selgitada ministeeriumi plaane enne 1. märtsi 2016. Mis riigikoolid on kavas sulgeda ja mis koolid ühendada?
Ma olen teiega nõus, et veebruar on käes, aga kuna teie küsimuse teema oli "Hariduspoliitika", siis ilmselt te ei eelda, et ma saan teile praegu esitada täisnimekirja muudatustest. Kindlasti eksiksin mõne faktiga, kindlasti jätaksin paljud faktid nimetamata. Palun siiski sõnastada oma küsimus vähegi hoomataval moel, enne kui selle edastate! Põltsamaa kooli puhul ei ole küll mitte mingit üllatust. See on ametikool ja sel teemal on otsused langetatud juba enne minu ametiaega. Üllatusi ei ole, aga muudatusi on palju. Eile andsin usutavasti lõpliku allkirja kolme ametikooli sulgemise kohta Ida-Virus, õigemini, vabandust, nende ühendamise kohta ühtse juhtimise alla. Tallinnas liitub Tallinna Transpordikool teise õppeasutusega. Aga tõesti, nii ei maksa faktide kohta küsida, ma ei soovi vastates eksida.
Mailis Reps, palun!
Aitäh, hea juhataja! Kindlasti tuleb veel mõni kool meelde. Käisin eelmisel nädalal Vigalas, ka seal ei teata, mis on nende tulevik. Võib-olla haridusminister teab, mis toimub Vigalas. Peaminister aga oli ühe meie kolleegi küsimusele vastates üsna suures segaduses, asi puudutas erakoole. Ehk on teil nüüd võimalik selgitada. Kui me vaatame erakoolide ümber toimuvat, siis on selge, et erakoolide riigipoolse rahastamise lõpetamine sellisel kujul ei ole lapsevanematele ja ka hariduspoliitiliselt vastuvõetav. Kuidas te plaanite koostada 2017. aasta eelarvet? Kas senine erakoolide rahastamise summa planeeritakse mais kavandatava eelarve sisse? On teil sellekohased läbirääkimised Rahandusministeeriumiga käimas? Ja mis plaanid on teil sellel teemal seoses tulevase suure ettevõtmise, haridusseaduse uuendamisega?
Mina ei pannud küll ühtegi segast kohta peaministri vastuses tähele. Eelarvega on lood sellised, et loomulikult suurt hulka miljoneid eelarves ei ole, neid pole kuskilt võtta ja neid ei ole ka põhjust kusagilt võtta haridusele oluliste kulude katmiseks. Koolivõrgu kujundamine on siiski omavalitsuse funktsioon ja ainult sellelt pinnalt saab seda asja ka lahendada. Ma loodan, et Riigikogu võtab seda täie vastutustundega. Seda tavaliselt nimetatakse varastamiseks, kui on tegu mingi väga ebaloogilise rahastamisskeemiga, kui maksumaksja raha vahetab omanikku ilma reegliteta ja pigem erahuvides. Ma siiski nii karme sõnu ei kasutaks. Aga sisuliselt seda, et avaliku teenuse pakkumisel riik eelisrahastab erainstitutsiooni, keskendudes seejuures tema tegevuskulude automaatsele, seadusega garanteeritud kinnimaksmisele – see on ju praegu küsimus –, seda ei ole üheski valdkonnas. Ma pole leidnud mõnel teisel alal ühtegi näidet selle kohta, et igasuguse kaalutlusõiguseta riik rahastab automaatselt erainstitutsiooni, kattes tema tegevuskulusid, ja seda veel suuremas ulatuses kui samasugusel avalik-õiguslikul institutsioonil. See süsteem ei saa püsida. Ma palun Riigikogul seda teemat väga tõsiselt võtta, vastasel korral kannatab õpetajate palk ja teaduse rahastamine, millega omavalitsused ju seotud ei ole. Omavalitsused on minuga ühel meelel.
Märt Sults, palun!
Aitäh, härra spiiker! Hea minister! Enne olid riigikoolid kutsekoolid ja ametikoolid, nüüd on tekkinud uus struktuuriüksus, riigigümnaasiumid. Kutsekoolides oli üldainete õpetajate töötasu enamasti 20% kõrgem kui munitsipaalkoolides, niimoodi meelitati sinna õpetajaid juurde. Kas riigigümnaasiumis on peale koolitoidu maksumuse täisfinantseerimise ka õpetajate palgas ette nähtud diferents – see 20%, mis on ajast aega olnud?
Aitäh! Õpetajate palga poliitika on kooli vormist sõltumata ühesugune. Kui riigigümnaasiumide palk on kõrgem kui munitsipaalkoolidel, siis sel põhjusel, et seal on õpetajatele tagatud täiskoormus. Munitsipaalkoolides ja erakoolides see alati niimoodi ei ole, sest täiskoormus tähendab siiski mingisugust orientiiri: arvestus käib õpilaste arvu järgi. Usun, et see orientiir oli 21 õpilast klassis või oli see 24, pean selle üle kontrollima. Aga pealemaksmist ei ole omandivormist sõltuvalt. Peale võivad maksta omavalitsused, peale võivad maksta loomulikult erakoolid – need, kellel on rahastamisvõimalused suuremad, võivad kaasata eraraha.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Arno Sild, palun!
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Täna oli juba juttu alkoholi müügi ja reklaami piiramise problemaatikast. Aga ma küsin niimoodi. Me teame, et Vabariigi Valitsuse liikmete hulgas on eriarvamusi, kuidas sellega edasi liikuda. Kas nüüdseks on lahkarvamused ületatud või on selleks veel aega vaja? Millal need saavad ületatud? Ning mis on teie prognoos, millal see eelnõu jõuab meie laudadele?
Aitäh küsimuse eest! Väga oluline teema tõepoolest. Alustan sellest, et iga riiklik piirang peab täitma mingit konkreetset eesmärki. Kõnealuse eelnõu puhul on minu hinnangul kõige olulisem eesmärk see, et alaealistel, lastel, ei oleks võimalik alkoholi kätte saada ja tarbida. Teine eesmärk on vähendada liigjoomist. Me oleme valitsusliidus kokku leppinud, et me soovime vähendada alkoholi tarbimist alla 8 liitri absoluutse alkoholi ühe elaniku kohta. See on päris märgatav langus võrreldes näiteks 2014. aastaga, kui Eestis tarbiti elaniku kohta 9,85 liitrit alkoholi. Nagu ma varem ütlesin, kõige kindlam viis alkoholi tarbimist vähendada on tõsta aktsiise. Hind on iga uuringu andmetel kõige olulisem mõjur ja meil on kokku lepitud mitmeks aastaks küllalt range aktsiisipoliitika. Küllap mäletate, me saime poliitilistelt oponentidelt selle eest riielda, aga ma väidan, et see on eesmärgipärane abinõu. See vähendab alkoholi liigtarbimist ja vähendab suure tõenäosusega ka laste alkoholitarbimist, mis on Eestis teadupärast keelatud ja mida me ei tohiks tolereerida. Praegu meil ei ole veel 2015. aasta andmeid, aga konjunktuuriinstituudi esialgsed arvutused on avaldatud. Võib eeldada, et 2015. aastal langes alkoholi keskmine tarbimine alla 9 liitri elaniku kohta. Nii et me oleme päris õiges graafikus. Ma loodan, et mul tekib võimalus teie küsimuse teisele poolele vastata järgmise küsimuse käigus. Aitäh!
Arno Sild, palun!
Aitäh! Tahan küsida veel sellist asja: kas kanepi legaliseerimise problemaatika on ka selle eelnõu ettevalmistamisega seotud või hakatakse selle küsimusega eraldi tegelema?
Tervise- ja tööminister ei ole mulle teadaolevalt teinud ühtegi ettepanekut kanepi legaliseerimiseks. Nüüd aga saan ma kasutada ülejäänud aega teie esimese küsimuse teisele poolele vastamiseks. Te imestasite, et selles küsimuses on majandus- ja taristuminister ning justiitsminister juhtinud tähelepanu eelnõu puudustele. Iseenesest ei ole selles mitte midagi eriskummalist. Probleem on lihtsalt selles, et eelnõu menetlemist alustati veidi valest otsast. Sellistel puhkudel, kui on vaja detailset poliitilist sisendit, on üldiselt mõistlik, et minister tuleb kõigepealt valitsuskabinetti, jõuab seal poliitilise kokkuleppeni ja siis, ametkondliku kooskõlastuse käigus pannakse paika ka kõige väiksemadki detailid. Praegu on alustatud n-ö ametkondliku kooskõlastuse ringist ja kabinetinõupidamisele toome selle küsimuse esimesel võimalusel. Me oleme tervise- ja tööministriga kokku leppinud, et kabinetti see tuleb ja saame kõik need asjad selgeks rääkida. Iseenesest ei ole meil koalitsioonis selles küsimuses mitte mingeid eriarvamusi – on selge, et alkoholi kättesaadavuse ja tarbimise piiramine mõistlikus ulatuses on vajalik. Minu isiklik kogemus sotsiaalministrina on – nagu kolleegid siin juba väga õigesti märkisid, minu initsiatiivil see roheline raamat kunagi valitsusse toodi –, et piiranguid saab rakendada igasuguseid, aga nende hulgast tuleb välja sõeluda need, mis päriselt toimivad, ja keskenduda nendele. Lihtsalt moe pärast hästi palju piiranguid teha ei ole mõistlik. Keskendume asjadele, mis päriselt toimivad.
Liina Kersna, palun!
Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Te viitasite varem, et minister Ossinovski ettepanekute seas on selliseid ettepanekuid, mis ei ole rohelises raamatus kokku lepitud. Kas te täpsustaksite, millised on need ettepanekud, mis alkoholipoliitika rohelises raamatus ei ole kirjas?
Iseenesest ei ole tegu erimeelsusega väga suurte ja üldiste põhimõtete vallas. Näiteks on selles eelnõus välja pakutud, et võiks olla võimalus, et telereklaamide stsenaariumid kirjutab ette keegi riigi määratud stsenaariumikirjutaja. Rohelise raamatu loogika ja kandev idee on pigem see, et nn elustiilireklaame võiks mitte lubada, näiteks seda, et alkoholi kujutatakse kui pidutsemise ja edukas olemise vältimatut eeltingimust. Selles on ka koalitsioonis kokku lepitud. Rohelises raamatus ei ole minu mälu järgi kirjas seda, et kaupluste vaheseinad peavad olema ilmtingimata läbipaistmatud. See tooks suurtele kettidele kaasa lausa kümnetesse miljonitesse ulatuvaid väljaminekuid ja tavalistele väiksematele poodidele tõenäoliselt kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kulusid. Küll on olemas kokkulepe ja ka rohelise raamatu põhimõte, et alkohol peaks olema müügil eraldi alal. Seda eraldi ala on võimalik korraldada ka nii, et selle ümber pole küprokist ja betoonist vaheseinu, mille taga oleks vaja ka täiendavat turvakontrolli, täiendavat valvet jms. Selliseid asju võib pidada detailideks, aga nii mõnegi jaoks on need küllalt põhimõttelised detailid. Ühes asjas on minu hinnangul valitsusliidu erakonnad üksmeelel: see on mõte alkoholi välireklaam keelata. Ka võiks tulevikus keelata elustiilireklaamid ja alkoholi reklaamiga käigu kaasas selged hoiatused, et tegemist on tervisele kahjuliku tootega. Mitmetes muudes reklaamides on need hoiatused olemas.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on ettevõtlusminister Liisa Oviirile. Krista Aru, palun!
Aitäh, härra esimees! Austatud proua minister! Septembris 2013 koostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020", väga oluline ja sisukas dokument. Selles on fikseeritud ka kolm suurt ettevõtluse kasvuvaldkonda. Te teate neid väga hästi, need on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ressursside säästlik kasutamine, tervisetehnoloogiad ja -teenused. Kui kaugele me aastaks 2016 oleme jõudnud nende kasvuvaldkondade toetamisel? Ma mõtlen, kui hästi on rakendunud struktuurivahenditest finantseeritavad meetmed, eelkõige nutikas spetsialiseerumine?
Jah, need valdkonnad kehtestati 2013 ja üks oluline põhjus oli, et ka struktuurifondide raha kasutamise eelduseks on see, et riigil on nutika spetsialiseerumise valdkonnad määratletud. Põhjus on selles, et piiratud ressursside tingimustes ikkagi igale poole raha suunata ei saa. Tuleb kaaluda, kuhu on võimalik suunata, ja me suuname valdkondadesse, kus riigil kasvupotentsiaal kõige suurem on. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Haridus- ja Teadusministeeriumil on aastateks 2014–2020 välja töötatud viis meedet, mille raames investeeritakse just nimelt kasvuvaldkondade eelisarendamisse. Haridus- ja Teadusministeeriumil läheb rakendusuuringuteks 42 miljonit, erialastipendiumideks 25 miljonit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil läheb koostöövõrgustikku 50 miljonit, nõudluspoole poliitikaks, mis on siis eelkõige innovatsiooni toetavad riigihanked, 20 miljonit ja start-up programm võtab 7 miljonit. Lisaks on veel n-ö nutika fookusega meie Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kõikidest meetmetest kokku üks viiendik: 354 miljonist üks viiendik ehk 77 miljonit eurot läheb just nimelt nende meetmete rakendamiseks, mis on suunatud nutikale spetsialiseerumisele. Nii et me toetame läbivalt just nimelt neid valdkondi, kus me võime eeldada suurt kasvu. Aga kuna see periood tegelikult alles algas, siis on mul veel keeruline raporteerida tulemustest. Usun, et kui see periood lõpeb, siis saab rääkida väga selgetest tulemitest, kuidas me oleme kasvuvaldkondadel aidanud Eestis oluliselt kiiremas tempos areneda.
Krista Aru, palun!
Aitäh! Proua minister, ma täpsustaksin veel seda küsimust. Tõesti, see periood on alles alanud, aga kas nutika spetsialiseerumise meetmed on nüüd kõik taotlejatele avanenud ja kas nende taotlusvoorude kaudu on võimaldatud ligipääs finantsidele ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele?
Suures osas on need meetmed viimasel ajal avanenud, osa avaneb sel kevadel. Nii et kõik veel ei ole avanenud. Aga meie fookus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on sellel, et eelisarendada just nimelt väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Nii et see eesmärk on selgelt olemas, nagu ka regionaalne aspekt. Need on võimalused, mis meil riigina on, ja neid me oleme ka kasutanud.
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettevõtlusminister! Valitsuse ja ettevõtlusministri üks põhiülesanne on kindlustada Eesti ettevõtjate konkurentsivõime. Kaks nädalat tagasi väitis peaminister siin, et kütuseaktsiisi tõus ei tõsta meie kütusehindu kõrgemaks kui Lätis. Eilse päeva seisuga oli näiteks diislikütuse liiter meil 10 senti kallim kui Lätis, mis iseenesest on loogiline: kui meil tõuseb aktsiis 14% ja Lätis 2%, siis see ongi loogiline tulemus. Kuidas te mõtlete aktsiisipoliitikaga edasi minna? See küsimus ei puuduta ainult kütust, see puudutab ka alkoholi ja tubakat, sest avatud turu tingimustes liigub raha Eestist välja. Kas te mõtlete valitsuses aktsiisipoliitika üle vaadata?
Aitäh! See küsimus läheb natuke etteantud teema raamest välja – küsimuse teema oli ettevõtluse kasvuvaldkonnad ja nutikas spetsialiseerumine. Aktsiisipoliitika on kindlasti hästi oluline. Just nimelt, sellega saab kaasa aidata mingitele suurematele probleemidele lahenduse leidmisele. Valitsus tegeleb aktsiisipoliitikaga regulaarselt. Peagi algavad riigieelarve läbirääkimised, kus käsitletakse nii tulude kui kulude poolt. Aga et kommenteerida Läti kütusehinda, selleks ma oleks pidanud ennast varem ette valmistama.
Aitäh! Austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Tänu rahvasaadikutele ja kabinetiliikmetele meeldiva koostöö eest! Üle pika aja said kõik eile ennast registreerinud Riigikogu liikmed oma küsimused esitada. Infotund on läbi.
