Tere hommikust, head kolleegid! Kõigepealt teile kõigile head vastlapäeva ja loomulikult pikka liugu! Tavade kohaselt naised sellel päeval ei tööta. Aga läheme nüüd Riigikogu täiskogu III istungjärgu neljanda töönädala teisipäevase istungi juurde. Algab eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Marko Mihkelson, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lubage mul üle anda riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on suurendada Riigikogu riigikaitsekomisjoni rolli Kaitseväe tegevväelaste saatmisel rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele üldmandaadi alusel. Samuti näeb eelnõu ette, et seda otsust ei langeta enam kaitseminister kooskõlastatult välisministriga, vaid selle teeb Vabariigi Valitsus ühiselt. Aitäh!

Mailis Reps, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Tutvustan teile arupärimist, mille Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitavad haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile. Võib-olla tundub mõnele teist üllatav, aga kutsehariduses on juba mitu aastat tehtud erinevaid samme, et kutseharidust edendada, selle populaarsust suurendada ja sellele tähelepanu saada. Üks nendest on olnud vaieldamatult kutsemeistrivõistlus "Noor meister", mida korraldab SA Innove ja mille vastu on olnud väga suur huvi nii noorte hulgas kui ka avalikkusel. Inimesed tõepoolest käivad ja vaatavad – kindlasti olete teiegi seda näinud – juuksurite, kokkade ja kondiitrite võistlusi, aga miks mitte ka metallitööliste ja puutöömeistrite võistlusi. Kahjuks on aga 2016. aasta riigihangete põhjal näha, et "Noor meister" sel aastal ei toimu, samuti paistab, et selle ettevalmistamisega ei tegelda. Meil ongi ministrile küsimus, miks "Noort meistrit" ei korraldata. Kas selle ärajätmine käesoleval aastal ja hajutamine õppeasutustesse (nimelt oleks võimalik vastus see, et ühistes võistlusruumides korraldamise asemel on seda võimalik korraldada koolide tasandil) on Haridus- ja Teadusministeeriumi teadlik tegevus? Kas minister on tõesti veendunud, et kutseharidust ei ole enam vaja propageerida? Nüüd saab ka minister võib-olla teada, et "Noor meister" on igati asjalik üritus ja seda peaks 2016. aastal siiski korraldama. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus menetleb neid kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Head kolleegid, kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.

Tänases päevakorras on meil üks päevakorrapunkt – õiguskantsleri ettepanek tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Head kolleegid, tähelepanu! Ma tutvustan selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on õiguskantsler Ülle Madise ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit, siis on põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti ettekanne, mis kestab samuti kuni 20 minutit, ja seejärel sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka ettekanne, samuti kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel on läbirääkimised. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Ettepaneku vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Head kolleegid, läheme tänase päevakorra juurde. Palun ettekandeks kõnepulti õiguskantsler Ülle Madise!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olles teinud põhjaliku analüüsi, palun teil viia põhiseadusega kooskõlla tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkt 4 koostoimes töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktiga 1.
Räägin lühidalt asja sisust. Selline olukord, kus inimene on tasunud töötuskindlustusmakseid, ent töise sissetuleku lakkamise korral töötuskindlustushüvitist ei saa – ja seda pelgalt äriühingu juhatuse liikmeks oleku fakti tõttu ehk ta ei saa seda hüvitist ka juhul, kui ta juhatuse liikmena tasu ei ole saanud –, on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte, ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusega ehk põhiseaduse §-dega 12, 31 ja 32.
Nagu ikka, räägin ka probleemi ulatusest. Probleemi ulatus, nagu teile on kahtlemata hästi teada, on võrdlemisi suur. See puudutab ennekõike neid inimesi, kellel on palgatöö kõrval äriühing, kus nad on juhatuse liikmed. Selliseid äriühinguid, millel käivet ei ole, st on passiivsed, ent mida ei tule Eesti õiguskorra järgi likvideerida, kui nad täidavad oma aruandluskohustust, on tegelikult võrdlemisi palju. On täiesti inimlikult mõistetav, et inimene, kes on leidnud palgatöö, peatab palgatööl oleku ajaks oma tegevuse näiteks osaühingus, mis kuulubki ainult talle ja kus ta on ainus juhatuse liige. Kui see inimene näiteks koondamise tõttu oma palgatöö kaotab, siis pelgalt selle fakti tõttu, et ta on oma passiivses osaühingus juhatuse liikmena kirjas, ta töötuskindlustushüvitist ei saa, olgugi et tema eest on nõutava aja vältel töötuskindlustusmakseid tasutud. Niisugune kohtlemine on põhiseaduse mõttes mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ebavõrdne kohtlemine, võrreldes kõigi teistega, kelle eest töötuskindlustusmakseid on tasutud, kes töö kaotavad ja siis, niikaua, kui nad kas alustavad ettevõtlusega või leiavad uue palgatöö, saavad vee peal püsimiseks töötuskindlustushüvitist.
On võimalus ka äriühingu juhatusest lahkuda või äriühing likvideerida. Seda on esile toodud, kui seda seadussätet on põhjendatud. Niisugune sundus mõistagi riivab põhiseadusvastaselt ettevõtlusvabadust. Lisaks sellele, Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu kohaselt, millele on viidatud teie laudadel oleva ettepaneku joonealuses märkuses nr 11 – kui soovite, saate ise selles veenduda –, on sellisesse olukorda sattunud inimesed paljudel juhtudel leidnud enda asemel juhatusse nn tankisti, võtnud töötuskindlustushüvitise lõpuni välja ning asunud seejärel ikkagi ettevõtlusega tegelema, siis juba ametlikult.
Praegust, ligi kaks aastat kehtinud korda on selgitatud nõnda, et äriühingu juhatusse kuuluv inimene ei ole ju tööta, st justkui kindlustataks abstraktselt tööd. Kardan, et seda seisukohta ei saa jagada, sest kindlustatakse ju ikka töist sissetulekut. Niisugust arusaama toetab ka Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks, täpsemalt selle artikkel 20. Tegemist on Euroopa Nõukogu lepinguga, mis on Eestile siduv 2004. aastast.
Räägin ka kuritarvitustest. On täiesti mõistetav, et sotsiaalkindlustussüsteem peab kindlustama inimesi, kes tõesti abi vajavad, ja see peab olema üles ehitatud nõnda, et seda kuritarvitada oleks keeruline, paremal juhul isegi võimatu. Me töötasime kuritarvituste küsimused läbi. Tegelikult ei tasu töötuskindlustusmaksete tasumine sellel eesmärgil, et hiljem kuritarvituse korras kindlustusest osa saada, ennast lihtsalt ära. Selleks et süsteemist osa saada, tuleb maksta liiga palju. See on selles mõttes väga hästi ülesehitatud süsteem. Mis puudutab ravikindlustust, siis see on eraldi teema. Praegune ettepanek on keskendunud töötuskindlustushüvitisele ja töötuskindlustusest osa saamisele.
On selge, et Riigikogul on seadusandjana sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamisel avar otsustusruum, aga selle ruumi kujundamisel ei tohi rikkuda sotsiaalsete põhiõiguste tuuma, mis tähendab asendussissetuleku tagamist neile, kes on töise sissetuleku kaotanud. Teadaolevalt on Justiitsministeerium ja Vabariigi Valitsus samuti lahenduse otsimist alustanud. Loodan väga, et lahendus leitakse kiiresti. Ka sel korral on neid ettevõtjaid, kelle murest ma olen teada saanud – ja usun, et ka teie olete sellest teada saanud –, tegelikult kümneid. Palju on ka neid, kes ei ole oma murest rääkinud. Tänan põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni tavapäraselt sisuka ja huvitava arutelu eest! Hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on tõepoolest ka küsimusi. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Olete teinud väga mõistliku ettepaneku ja selgitasite arusaadavalt, miks senine norm on olnud põhiseadusega vastuolus. Minu küsimus on teoreetilist laadi. Kas ja kuidas oleks võinud seda harmooniat põhiseadusega tagada kohe seaduse vastuvõtmise ajal? See pole ju tegelikult esimene kord, kus me arutame seaduse põhiseadusega kooskõlla viimist. Eestlastel on muidugi vanasõna, et parem hilja kui mitte kunagi. Võib-olla annate väikese teoreetilise selgituse.

Ilmselt oli 2014. aastal selle muudatuse tegemiseks mitmeid põhjuseid, üks neist oli ravikindlustussüsteemi kuritarvitamine. Aga nagu öeldud, ravikindlustus ja töötuskindlustus ei ole omavahel lahutamatult seotud ega peagi olema. Kuid ka seda ettepanekut ette valmistades kohtasime aruteludes jälle tavapärast, võib-olla pisut jäika mõtteviisi eelkõige nende ametnike hulgas, kes peavad seadust ellu viima, et justkui lihtsam oleks opereerida kaalutlema mittesundivate lahendustega. Võib-olla see on see võti. Kindlasti, kui Riigikogu on edaspidi valmis ametnikelt tugevamalt paindlikke ja loogilisi skeeme välja nõudma, siis sellest saab ainult kasu olla.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kas teie ettepanekut saab rakendada ka juhtumi suhtes, kui palgatöötaja on samal ajal FIE? Teatavasti on kaua aega kehtinud kord, et kui inimene kaotab palgatöötajana töö ja on FIE, siis ta ei kvalifitseeru töötuskindlustuse subjektiks.

Tõepoolest, kehtiv seadus näeb ette, et inimest ei võeta töötuna arvele, kui ta on füüsilisest isikust ettevõtja. Füüsilisest isikust ettevõtjaid see ettepanek ei puuduta ja nende puhul seda automaatselt rakendada ei saa. Kui Riigikogu soovib sotsiaalkindlustussüsteemi ulatuslikumalt ümber ehitada, siis see on Riigikogu kätes.

Andre Sepp, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea õiguskantsler! On hea ja õige, et riigis kehtib üks põhiseadus ja seda täidetakse. Teie ettepanek tundub mõistlik. Mul on aga küsimus võib-olla natukene teise poole ehk sellesama saali kohta. Riigikogu liikmel teatavasti, kui ta hetkel x ei ole enam Riigikogu liige, katkeb ka haigekassakindlustus. Samas on Riigikogu liikme muu töö seaduse kohaselt piiratud ehk ei ole võimalik seda kindlustust ka kuidagi teisiti tagada. Kas te näete siin vastuolu ja mingit lahendust, et tõesti kõik oleksid võrdsed?

See on suurepärane küsimus. Aitäh! See on tegelikult osa ühest meie maja prioriteetsest töösuunast, mille koondnimetus on 21. sajandi töö. Küsimus on selles, kuidas muutuvate töösuhete olustikus kindlustada õiglane sotsiaalne turvavõrk, sh ravikindlustus. Praegu on tõesti nõnda, et mõne väga põhjendatud erandiga saavad ravikindlustust need, kes regulaarselt maksavad vastavat maksu. Riigikogu liige on selle olukorra ohver, kui soovite. Ka selle küsimuse ümbermõtestamine on parlamendi enda kätes. Ma väga loodan, et lähema aasta jooksul suudab Õiguskantsleri Kantselei ja suudan ka mina teile selleks ainest pakkuda.

Aitäh, lugupeetud õiguskantsler! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hea õiguskantsler ja külalised! Põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut teisipäeval, 19. jaanuaril 2016. aastal. Õiguskantsler Ülle Madisega olid kaasas ka õiguskantsleri nõunikud Angelika Sarapuu Õiguskantsleri Kantselei sotsiaalsete õiguste osakonnast ja Olga Lavrova Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonnast.
Kõigepealt rääkis õiguskantsler, et ta on teinud Riigikogule ettepaneku viia tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkt 4 koostoimes töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktiga 1 kooskõlla põhiseaduse §-dega 12, 31 ja 32. Õiguskantsler selgitas, et ettepanek puudutab äriühingu juhatuse liikme õigust saada töö ja sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitist, ja ütles, et selles küsimuses on tema poole pöördunud 20 füüsilist ja juriidilist isikut.
Õiguskantsler märkis, et kui äriühingu juhatuse liige on töötuskindlustusmakseid tasunud ja seejärel kaotab töise sissetuleku, siis ta ei saa asendussissetulekut ehk töötuskindlustushüvitist pelgalt seetõttu, et ta on kantud registrisse äriühingu juhatuse liikmena. Hüvitise saamine ei sõltu sellest, kas äriühing, mille juhatusse isik kuulub, tegelikult üldse töötab. Seega võib esineda olukordi, kus inimene, kellel on väike osaühing, asub põhitööna palgatööle ning tema eest tasutakse töötuskindlustusmakseid, aga kui tema põhitöö peaks teatud põhjustel ära kaduma, siis jääb ta töötuskindlustushüvitisest ilma seetõttu, et tal on vaikivas olekus osaühing. Samuti selgitas õiguskantsler, et pärast põhjalikku analüüsi on ta leidnud, et kõnealune regulatsioon ei ole kooskõlas põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte, ettevõtlusvabaduse ega omandipõhiõigusega.
Komisjoni liikmed kuulasid õiguskantsleri selgitused ära ning esitasid talle küsimusi. Muu hulgas tunti huvi, kas regulatsiooni muutmise korral võib esineda ka kuritarvitamise riske. Õiguskantsler vastas, et kuritarvitamise riskina on nähtud pigem ravikindlustushüvitisega seonduvat, aga õiguskantsleri ettepanek ei ole taastada tervikuna vana regulatsioon samas sõnastuses, mis kehtis enne 2014. aastat. Üks lahendus oleks võimaldada töö kaotanud isikule asendussissetulek, nii et isik, kes palgatöö kaotab, saaks mõne kuu aega, et leida uuesti võimalus sissetuleku saamiseks. Õiguskantsler lisas, et ta on väga põhjalikult kaalunud, kas kuritarvitamine tasub ennast ära sellisel juhul, kui inimene läheb palgatööle, tema eest tasutakse töötuskindlustusmakseid, aga siis lastakse inimene lahti ning ta saab pärast seda töötuskindlustushüvitist. On selgunud, et selline skeem ei tasu ennast mitte kellelgi ära, sest töötuskindlustushüvitis ei ole nii suur ja selle maksmise aeg ei ole samuti väga pikk. Seega ei ole kuritarvitamine kuigi tõenäoline, sest võimalik hüve ehk töötuskindlustus ei kaalu üles kuritarvitamiseks vajalikke kulutusi ja pingutusi. Õiguskantsleri nõunik märkis, et üks võimalik kuritarvitamise viis, mida on näiteks toodud, on see, et äriühingu juhatuse liikmed justkui kasutaksid töötuskindlustushüvitist oma ettevõtluse toetamiseks. See ei ole aga kehtiva regulatsiooniga keelatud, sest riik ei kontrolli, milleks isikud töötuskindlustushüvitist kasutavad. Õiguskantsler tõi lisaks välja, et Sotsiaalministeeriumi uuringute kohaselt on paljud inimesed selleks, et töötuskindlustust saada, astunud oma äriühingu juhatusest tagasi ning leidnud n-ö tankisti, kes on nende eest äriühingu juhatuses. Sellisel juhul toimub teistpidi kuritarvitamine, see ei ole aga tegevus, mida riik peaks soosima.
Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas kõnealune probleem võib tekkida ka näiteks mittetulundusühingu juhatuse liikme puhul. Õiguskantsler vastas, et juhul, kui mittetulundusühingu juhatuse liige ei saa oma töö eest tasu, ei ole juhatusse kuulumine talle töötuskindlustushüvitise saamisel takistuseks, kui ta saab juhatuse liikmeks olemise eest kas või väikest tasu, siis see aga takistuseks on. Seega võiks Riigikogu ka selle küsimuse soovi korral üle vaadata.
Komisjoni liikmed möönsid, et võimalike kuritarvituste vältimiseks on loodud selline regulatsioon, mille tõttu saavad kannatada need isikud, kes ausalt tegutsevad. Leiti, et kui Riigikogu hakkab lähitulevikus seda küsimust arutama, siis tuleks mõelda mehhanismi peale, kuidas oleks võimalik suuremaid kuritarvitusi välistada, aga luua samas mõistlik regulatsioon. Komisjonis märgiti, et kuna neid rühmi, keda kõnealune probleem puudutab, on rohkem, siis võiks uue regulatsiooni väljatöötamisel vaadata küsimust laiemalt.
Mida otsustati? Otsustati toetada õiguskantsleri ettepanekut (konsensuslikult) ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ehk mina. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Hea õiguskantsler! Head külalised! Sotsiaalkomisjon arutas 19. jaanuaril õiguskantsleri ettepanekut tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Kutsutud olid õiguskantsler Ülle Madise, õiguskantsleri nõunikud Angelika Sarapuu ja Olga Lavrova ning Õiguskantsleri Kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts ning Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Siiri Otsmann ja sama osakonna nõunik Õie Jõgiste. Komisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut, mis puudutab äriühingu juhatuse liikme õigust saada töö ja sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitist.
Õiguskantsler tutvustas komisjonile oma ettepanekut tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ta selgitas, et praegu ei ole töötuskindlustusmakseid tasunud inimesel õigust saada sissetuleku kaotamise korral töötuskindlustushüvitist, kui ta on põhitöö kõrval äriühingu juhatuse liige. Õiguskantsleri hinnangul ei ole kehtiv regulatsioon kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte, ettevõtlusvabaduse ega omandipõhiõigusega. Samuti on selline ebavõrdne kohtlemine pelgalt äriühingu juhatusse kuulumise fakti tõttu peale põhiseaduse vastuolus ka riigi eesmärgiga arendada väikeettevõtlust. Õiguskantsler tegi ettepaneku viia tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkt 4 koostoimes töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktiga 1 kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 12, 31 ja 32.
Komisjoni liikmed kuulasid õiguskantsleri selgitused ära ning esitasid täpsustavaid küsimusi. Muu hulgas sooviti teada, kas on analüüsitud varianti, kui juhatuse liikmel oleks seaduslik võimalus maksta töötuskindlustusmakseid. Sellisel juhul tekiks tal ka õigus saada töötuskindlustushüvitist, kuni ta käivitab uue ettevõtte või leiab tööturul rakendust. Õiguskantsleri sõnul on vaadatud, mida sellistes olukordades on teinud teised arenenud Euroopa riigid ning millised on üldised suundumused. Üldiselt on paljud riigid hakanud sotsiaalse tagatise määramisel arvestama seda, et inimesed saavad oma sissetulekuid erineval viisil. Enam ei eeldata, et inimesed valivad tingimata ettevõtluse või palgatöö.
Komisjon otsustas toetada õiguskantsleri ettepanekut (konsensuslikult) ja määrata ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka. Sotsiaalkomisjon on valmis eelnõu ette valmistama ja menetlema hakkama. Olukorras, kus ainult 5% Eesti Vabariigi elanikest on ettevõtjad, aga neid kuidagi diskrimineeritakse, tuleks vaadata laiemat pilti. Tihti juhtub ka see, et ettevõte läheb pankrotti mingil muul põhjusel, mitte juhtimise tõttu, vaid näiteks mõne tellija maksmata arvete pärast. Siis ei ole juhatuse liikmel aastaid, niikaua kuni pankrotimenetlus käib, kuidagi võimalik töötuskindlustushüvitist saada. Kindlasti tuleks selle eelnõu menetlemisel üle vaadata ka füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise võimalused. Aitäh!

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on küsimus. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austet ettekandja! Kuidas sulle tundub, kas me ei peaks õiguskantsleri ettepanekut rakendama ka nende FIE-de suhtes, kes on samal ajal palgatöötajad? Paljude sellises olukorras inimeste õigustunne on riivatud, kui nad palgatöötajana töö kaotavad ega kvalifitseeru töötuskindlustuse saajaks, vaatama sellele, et töötuskindlustusmakset on kogu aeg makstud.

Aitäh, Kalev, küsimuse eest! Nagu ma oma kõne lõpus ütlesin, ka mina arvan, jah, et füüsilisest isikust ettevõtja puhul tuleks seda arvestada, ka juhul, kui ta on lihtsalt juhatuse liige. Tuleks anda võimalus maksta töötuskindlustusmakseid. Kindlasti peab minu arvates olema see võimalus, et ta maksab töötuskindlustusmakseid, ja juhul, kui ta seda teeb, siis on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist. Kui ta neid makseid ei maksa, siis ei ole tal võimalik ka hüvitist saada.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soovi pidada läbirääkimisi? Palun, Monika Haukanõmm!

Härra juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Head Riigikogu liikmed! Seisan teie ees juba kolmandat korda samal teemal: juhatuse liikme sotsiaalsed garantiid ehk, täpsemalt, puuduv töötuskindlustushüvitis. Pelgalt äriühingu juhatusse kuulumise fakti tõttu õiguste piiramine on ilmselgelt ebaproportsionaalne ning vastuolus väikeettevõtluse toetamise eesmärgiga. Lihtsalt tuletan teile meelde, et ettevõtteid, mida puudutab see seadusmuudatus, millest me täna siin räägime, on terve hulk. 2014. aasta seisuga oli meil ligi 114 000 ettevõtet, neist 94% olid nn mikroettevõtted.
Esimest korda esitasime Vabaerakonna nimel eelnõu olukorra parandamiseks eelmise aasta 21. septembril eesmärgiga suuresti taastada 2014. aasta eelne olukord, andes makse maksnud juhatuse liikmele töö ja sissetuleku kaotamise korral õiguse riigilt abi saada. Kahjuks oli valitsuse seisukoht kiretu: mitte toetada. Kuigi olukorra absurdsus oli ja on teada, ei kartnud valitsus teatada, et teema vajab järjekordset lisaanalüüsi. Sellega lubati valmis saada detsembris 2015. Kiire tegutsemise ja lahenduste otsimise asemel võeti taas aeg maha, sest tuleb teha analüüs, nagu Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ette näeb. 25. novembril toimus eelnõu esimene lugemine ning ilma ühegi sisulise küsimuseta hääletati see eelnõu menetlusest välja.
Läbi kumab levinud retoorika, et teie ärge segage meid, ärge tungige sisse lahtisest uksest, sest tegelikult me ju juba teemaga tegeleme. Sisuliselt on see õige, aga hetkel polnud see diskussiooni objekt. Jälle peavad kümned tuhanded inimesed ootama. Meie suureks rõõmuks saatis õiguskantsler detsembris 2015 Riigikogule ettepaneku muuta kiiremas korras ära põhiseadusega vastuolus olev ning ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust riivav säte.
Saades õiguskantsleri seisukohast kindlust valitud suuna õigsuses, esitas Vabaerakond 18. jaanuaril uuesti samasisulise täiendatud eelnõu juhatuse liikme töötuskindlustuse taastamiseks. Viimastel nädalatel on peale kooseluseaduse rakendusaktide küsimuste korduvalt ajakirjanduse tähelepanu orbiiti tõusnud ka valitsusliikmete omavaheline mõõduvõtt ettevõtte juhatuse liikme ebavõrdse kohtlemise teemal. See on järjekordne valus teema, mille üle eri meelt olevad valitsusliikmed meedia vahendusel vaidlevad. Mart Laar kirjutas 28. jaanuaril Äripäevas, et poliitikud ei julge ega taha mõelda. Nad ei taha ka midagi teha, ainult liigutavad suud, muu hulgas töötuskindlustuse teemal. Tuleb Laariga suuresti nõustuda, kuid kahjuks lisandub eeltoodule jäikus ja tegevusvõimetus, mis on viinud vindumiseni.
Tulen korraks tagasi Justiitsministeeriumis valminud analüüsi juurde. Pean kohe tunnistama, et kuigi olen selle vastu korduvalt huvi tundnud, ma seda näinud ei ole. Aga väidetavalt on selle tulemusel valminud justiitsministri ettepanek olukorra lahendamiseks, mis paraku aga ei paista lahendavat ühtegi tegelikku probleemi. Nimelt on justiitsminister teinud ettepaneku algatada alustava ettevõtte – rõhutan, alustava ettevõtte – juhatuse liikme toetus, mida makstakse kuue kuu jooksul töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asemel. Uue toetuse saamiseks on seatud hulk karme ja piiravaid tingimusi, mis kahandab toetuse saajate ringi olematuks. Hinnanguliselt vajab sellist toetust ligikaudu 1000 alustava ettevõtte juhatuse liiget ning kulu oleks 2,8 miljonit eurot.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Uue toetusliigi võib muidugi luua, aga eelkõige vajab lahendust tegutsevate ettevõtjate ja just ausate ettevõtjate probleem. Otsi, kuidas tahad, aga seost tõstatatud probleemi ja pakutud lahenduse vahel on võimatu leida. Miks ei taheta tunnistada, et sai tehtud viga, ja see kiiresti kõrvaldada? Ettevõtlikud inimesed ei vaja toetust, vaid kindlust ja usku, et musta stsenaariumi korral on olemas turvavõrk, millele toetuda, ning teadmine, et neisse suhtutakse tõsiselt ja neid koheldakse teistega võrdselt.
Justiitsministri pakutud lahendusele on reageerinud ettevõtlusminister, kes on samuti leidnud, et uut toetust pole alustavatele ettevõtetele vaja, sest juba praegu maksavad eri asutused (EAS, KredEx, töötukassa, Leader-programm, PRIA jt) mitmesuguseid toetusi. Ettevõtlusminister soovitas tagasi pöörduda 2014. aastal tehtud muudatuse eelsesse aega. Samas tegi ta ettepaneku seada kolm tingimust: juhatuse liige ei saa töötasu, majandustegevust ei toimu ning välja ei võeta omaniku dividende. Nimetatud ettepanek tähendab, et töötuskindlustust saab juhatuse liige ainult sellisest ettevõttest, mis on niisama hästi kui välja surnud. Siinkohal tuleb rõhutada, et dividendide väljavõtmine ei ole praegu takistuseks töötuskindlustuse saamisel, kui isik ei ole juhatuse liige, st on ainult omanik. Seega, dividendide väljavõtmise keelu kehtestamine ainult juhatuse liikmele ei taga endiselt võrdset kohtlemist ülejäänud töötutega.
Kuid jätame siinkohal valitsusliikmete omavahelise mõõduvõtu ajakirjanduse vahendusel – niisuguseid näiteid võin ma veel tuua – ja tuleme tagasi praeguse teema juurde. Loodan südamest, et me sel korral leiame tänu õiguskantsleri tehtud ettepanekule lahenduse, sest teema on kaheldamatult erakondadeülene ja lahendus on vaja kiiresti leida. Väikese riigina vajame me ettevõtlikke inimesi ning peame tegema kõik, et anda neile kindlustunne ja teadmine, et riik neist hoolib ja vajaduse tekkimise korral ka toetab, mitte ei karista. Aitäh!

Aitäh! Ivari Padar, palun!

Lugupeetud kolleegid! Kui vaadata tagasi 2014. aastasse, mil jõustusid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, siis on selge, et küllap nendel muudatustel oli tollel ajal oma põhjus olemas ehk töötuna arvele võtmisel oli ette tulnud kuritarvitusi. Täna, paar aastat hiljem, me näeme, et on mõnevõrra ülereageeritud ja asju tuleks paremini reguleerida. See on tõsi. Õiguskantsleri ettepanek on igati õigustatud. Väga raske on küll hinnata nende isikute ringi, keda see konflikt otseselt puudutab, aga on selge, et on olemas isikud, kelle puhul võib öelda, et eksisteerib põhiseaduse riive. Regulatsioonid tuleb kooskõlla viia võrdse kohtlemise põhimõtte, ettevõtlusvabaduse ja ka omandipõhiõigusega, siin ei ole küsimustki.
Probleemi olemasolu on ju kinnitanud ka Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015–2019 on sellele probleemile viidatud ja ministeeriumid otsivad lahendust. See on tõsi.
Mis võiks olla mõistlik lahendus? Mõistlik lahendus tuleks eeldatavasti leida töötuskindlustuse seaduses. Tuleks tekitada olukord, kus töötuna arvelevõtmisel arvestataks kas palgatöö eest või juhatuse liikme eelnevalt tasutud töötuskindlustusmakseid. Selle lahenduse otsimise kontekstis ei saa kindlasti välja jätta füüsilisest isikust ettevõtjate teemat. Nii et töötame selle nimel, et lähiajal võetaks vastu regulatsioon, mis vastuolud põhiseadusega kaotaks. Palju õnne meile nende lahenduste leidmisel!

Aitäh! Maris Lauri, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kindlustusega puutume me kokku väga mitmel juhul: liikluskindlustus, mis on kohustuslik, elukindlustus, mille võib vabatahtlikult võtta, varakindlustus samamoodi, meil on kohustuslikud pensionikindlustus ja ravikindlustus ning siia alla kuulub tegelikult ka töötuskindlustus. Kindlustuse põhimõte on väga lihtne. Kindlustusvõtja ja kindlustusandja sõlmivad omavahel lepingu, mille kohaselt peab siis, kui tekib kindlustusjuhtum ja kindlustusvõtja on oma kohustused täitnud, ka kindlustusandja oma kohustusi täitma. Töötuskindlustuse korral on kindlustusvõtja palgatööline, kes on maksnud töötasult teatud aja jooksul kindlustusmakseid, kindlustusandja on riik töötukassa kaudu ja kindlustusjuhtum on tööta jäämine. Niisiis, kui inimene on oma töötasult maksnud kindlustusmakseid ettenähtud mahus ja vajaliku aja jooksul, on tal õigus saada hüvitist, kui ta peaks töötuks jääma.
Seega, väga lihtsalt ja lühidalt öeldes on õiguskantsleri ettepanek õigustatud ja tegelikult on see ka väga hästi põhjendatud. Kuid kuidas edasi minna? Ka täna on siin saalis toodud esile mitu küsitavat kohta.
Võib-olla kõige tundlikum küsimus on see, millal tekib kindlustusjuhtum, kas alati, kui inimene jääb palgatööst ilma, on ta ka töötu ja tal on õigus saada hüvitist. Ettevõtte juhatuse liige ei pea maksma oma tasult töötuskindlustusmakseid. See tähendab, et tal ei ole ka õigust töötuskindlustushüvitist saada. Me võime diskuteerida selle üle, kas nende maksete tasumine peaks juhatuse liikmel olema vabatahtlik või kohustuslik ja milliste hüvitiste saamiseks n-ö töötuks jäämise korral võiks juhatuse liige esitada taotlusi, kas ainult teenuste või ka toetuste saamiseks. Kui aga inimene on palgatööline või põhiliselt palgatööline, kui ta ei saa midagi kuskilt kõrvalt, siis on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist. Me ei tohi karistada inimest selle eest, et tal on kunagi olnud ettevõte, millel on ka käive olnud, ja ta ei ole seda ettevõtet veel sulgenud. Nagu õiguskantsler osutas, inimene läks palgatööle ja peatas ajutiselt oma tegevuse selles ettevõttes. Me ei tohiks karistada ka neid pereliikmeid, kes on pereettevõtte juhatuse liikmed sellepärast, et tahetakse teha asju üheskoos. Me ei tohiks neid karistada lihtsalt sellepärast, et nad tahavad omada pere- ja sõpruskonnasidemeid ka ettevõtluse plaanis, mitte ainult isiklike suhete plaanis.
Jah, siin on toodud välja, et on olnud pettureid. Kui palju neid pettureid siis on olnud? Esiteks on väga väär väheste petturite tõkestamiseks karistada paljusid. Petturite tõkestamiseks tuleb kasutada õigeid võtteid, mis ei ole ebaõiglased ausate inimeste vastu. Praeguseks on meil olemas töötamise register. See välistab mitmed pettuse vormid, mis võib-olla viis-kuus aastat tagasi eksisteerisid. Aga kõige olulisem on see, et neid inimesi, kes tahaksid põhjendamatult töötukassa hüvesid kasutada, on väga vähe. Ma ei usu, et neid oleks palju. Tööta jäämine on probleem, see on inimesele väga suur probleem, ei ole mõtet siin probleeme juurde tekitada.
Ja veel, ettevõtlikud inimesed ei taha, et nemad ja nende pereliikmed ...
Võtaksin natuke aega juurde.

Kolm minutit lisaaega.

... kannataksid lihtsalt sellepärast, et nad on olnud julged, riskeerinud ja alustanud ettevõtlusega. Ma ei usu, et keegi hakkab ettevõtjaks sooviga saada kunagi töötu abiraha. Lihtsalt ei usu. Lisariski panemine ettevõtjatele, nendele ettevõtlikele inimestele, kes ükskord otsustasid, et nad proovivad, katsetavad, ja nende pereliikmetele, on täiesti õigustamatu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõppenud ja me läheme õiguskantsleri ettepaneku hääletamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 3, vastu ei olnud keegi. Õiguskantsleri ettepanek on vastu võetud.
Head kolleegid! Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, teen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 alusel sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 10.45.