Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab Kultuuriministeeriumi positsiooni kogu haldusreformi temaatikas, siis meie jaoks on kindlasti oluline – ja olulisem kui arutelu selle üle, mitme inimese võrra peaks ministeerium koomale tõmbama – see, et reformi juures peetakse silmas ka põhiseaduslikku eesmärki tagada eesti keele ja kultuuri säilimine. Kui me vaatame oma lähiajaloos tagasi, siis tihtipeale on haldusreformi käigus käsitletud küll igasuguseid teemasid, aga ei ole väga põhjalikult mõtestatud seda, kas üks või teine reform toob inimeste jaoks kaasa võimaluse olla ise kultuuri looja, kultuuriloomest osa saada. Kui me vaatame, mida inimene tegelikult oma ajaga teeb, siis tervishoiuteenused on meile kindlasti eluliselt olulised. Mõni muu asi, näiteks jäätmekäitlus, on samamoodi väga tähtis. Aga kui võtta võrdluseks aeg, mida inimene kulutab selleks, et ise kultuuriloomes osaleda – mõnes seltsis olles või sporti tehes, spordi- ja kultuuriüritustel käies –, siis on see võrreldamatult pikem kui näiteks jäätmekäitlusele kulutatud aeg ühe inimese kohta, sestap on see ka tähtis.
Mis puudutab valitsuskoalitsioonis püstitatud eesmärke, siis riigihalduse ministri väljapakutud arvutus andis meile läbirääkimiste järel ette käsulaua, et koosseisu tuleb vähendada 1,4%. Ma usun, et meie valdkonnas saadakse sellega hakkama, Kultuuriministeerium kindlasti kärbib oma koosseisu. Olukorras, kus elanike arv väheneb, on üsna põhjendatud, et me vaatame üle, kui suur on riigisektor, kes seda vähenevat elanikkonda teenindab.