Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
54 Riigikogu liiget on kohal. Valitsusliikmed infotunnis on peaminister Taavi Rõivas, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja kultuuriminister Indrek Saar. Eile avaldas soovi küsimust esitada kaheksa Riigikogu liiget, seetõttu annan võimaluse üheks lisaküsimuseks.


1. 13:01 Majanduskasv

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsija on Kadri Simson, kes esitab küsimuse peaminister Taavi Rõivasele. Palun!

Kadri Simson

Lugupeetud Taavi Rõivas! Käesolevaks aastaks prognoosib Eesti Pank Eesti majanduskasvuks 1,2% ja järgmiseks aastaks 2,2%. Oktoobri lõpus osalesite Tartus avaliku teenistuse tippjuhtide konverentsil, kus ütlesite, et Eesti sisemajanduse kogutoodang peaks aastaks 2018 kasvama neljandiku võrra. Ma ei tea, milliste õunte pealt te seda ennustasite, aga lihtne Exceli tabeli arvutus ütleb, et sellise tulemuse saavutamiseks peaks Eesti majanduskasv olema järgmistel aastatel 7,5%. Kas tegemist on samasuguse lubadusega nagu teie eelkäija lubadus 15 aastaga viie rikkaima riigi hulka jõuda või on teil tuua ka kolm konkreetset sammu, mida valitsus majanduskasvu kiirendamiseks ette võtab?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh selle küsimuse eest ja võimaluse eest rõhutada, et majanduskasvu pärast on meil kõigil põhjust muret tunda! Me kõik peame pingutama selle nimel, et need sammud, mida valitsus ja parlament teevad, majanduskasvu soosiksid, mitte ei takistaks. Kõige suurem samm, mida valitsus plaanib lähiajal astuda, on tööjõumaksude langetamine. See on juba otsustatud ja otseselt seotud majanduskasvuga. Kindlasti on töövõimereform muutunud järjest aktuaalsemaks just seetõttu, et tööpuuduse vähenemise ja suurema arvu inimeste tööhõive tõttu on majandus saanud viimastel aastatel päris tugeva kasvutõuke. Nüüdseks oleme aga jõudnud faasi, kus tööpuudus on juba väga väike ja sealt edasi enam väga pikalt majanduskasvu oodata ei ole, juhul kui me ei suuda töövõimereformi käigus kaasata tööturule uusi inimesi. Seetõttu ma näen väga suurt kasvupotentsiaali töövõimereformi elluviimises. Peale selle on väga tähtis, et Eesti riigi tegevused oleks pühendatud majanduse konkurentsivõime kasvatamisele, sest ainult nii on meil võimalik saada välisinvesteeringuid tootlikkuse tõstmiseks. Kuid riik peab loomulikult aitama kaasa ka sellele, et Eesti ettevõtetel oleks senisest veelgi paremad võimalused välisturgudele minekuks. Ma olen juba varem mitu korda rõhutanud ja rõhutan veel: iga minister peab käima äridelegatsioonidega välismaal, et aidata Eesti ettevõtjatel leida uusi turge.

Esimees Eiki Nestor

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Tänan! Lugupeetud Taavi Rõivas! Swedbank on oma viimases majandusprognoosis ära toonud väga konkreetse põhjuse, miks on meie majandus seisakus. Ma tsiteerin: "Ettevõtete investeeringud on kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKP-st on seetõttu langenud 20 aasta madalaimale tasemele." Miks siis ei tule uued investeeringud Eestisse, kui siin on teie hinnangul üks parimaid maksusüsteeme kogu maailmas?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Päris kindlasti on Eestil üks parimaid maksusüsteeme, aga loomulikult puudutab majanduskeskkond märksa enamat. Selleks, et olla tulevikus atraktiivsed välisinvesteeringutele ja et Eesti majanduskasv jätkuks, peame me pingutama selle nimel, et Eesti tööjõud oleks valmis valmistama suurema lisandväärtusega ja veelgi suurema atraktiivsusega tooteid ning meil oleksid välisturud, kuhu oma toodangut viia. Siis on meil võimalik saavutada ka kestlik majanduskasv. Ma näen riigi rolli eeskätt selles, et toetada ettevõtteid ja aidata kaasa sellele, et Eesti haridussüsteem pakuks parimat võimalikku haridust. Ka see, millest me eile parlamendis rääkisime – et tuleks senisest enam kasutada teaduse arengut majanduse hüvanguks –, ja kõik niisugused teemad on järjest aktuaalsemad. Eksivad need, kes ütlevad, et me peame panustama odavale tööjõule. Eesti ei taha, et meie konkurentsieelis oleks odav tööjõud, sest kuigi see on makromajandusliku tootmistegurina kindlasti positiivne nähtus, tähendab see siiski seda, et inimeste palgad on väiksed. Sellist konkurentsieelist me ei taha. Me pingutame pigem selle nimel, et meil oleks võimalik teha n-ö targemat tööd ja küsida selle eest ka suuremat palka. Nagu me näeme, palgakasv on Eestis olnud viimastel aastatel väga kiire.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Vastuvõetud seaduse kohaselt tõuseb bensiiniaktsiis kolme aasta jooksul 30% ja diislikütuse aktsiis 34%. Kütuseaktsiiside tõus pidurdab konkreetselt majanduskasvu ja vähendab ettevõtete konkurentsivõimet. Ma küsin, kas valitsusel on plaanis aktsiisipoliitika läbi vaadata. Te olete ise siin Riigikogu ees lubanud, et kui naabrid ei tule aktsiisitõusuga kaasa, siis te vaatate selle uuesti üle. Teatavasti järgmisel aastal kasvab diislikütuse aktsiis Eestis 14% ja Lätis ainult 2%. Kas ei oleks aeg aktsiisitõus üle vaadata ja ettevõtete maksukoormust vähendada?

Peaminister Taavi Rõivas

Mulle tundub, et teie info ei ole suvega võrreldes kuigi palju uuenenud. Kui te läheksite praegu ja külastaksite mõnda tanklat, siis küllap te märkaksite, et kütuse hind on Eestis langenud haripunktiga võrreldes peaaegu kolmandiku, aga sellise tavapäraseks saanud tasemega võrreldes ca veerandi. Kui kütuse hind oleks Eesti peamine konkurentsieelis, siis võiks ju arvata, et selle panus majanduskasvu praeguses faasis, kus kütus on erakordselt odav, on väga suur. Aga ometi me mõlemad teame, et päris nii see ei ole. Eesti majandus ei seisa kindlasti just nimelt bensiinil ja diislil.
Mis puudutab selle muudatuse laiemat pilti, siis tänu sellele, et me maksustame rohkem kahjulikku tarbimist – kütuse kõrval ka alkoholi ja tubakat –, on meil võimalik langetada tööjõumakse. Ja tööjõumaksudel on erinevalt kütuseaktsiisist väga otsene seos majanduskasvuga, eriti sellise majanduskasvuga, mis soodustab kõrgema lisandväärtusega töökohtade teket. Seetõttu tuleb öelda, et kuna tulevikus laekub meil riigieelarvesse rohkem raha nii kütuse-, tubaka- kui ka alkoholiaktsiisist, saame me anda veelgi maksuleevendust tööjõule. Kui teid detailsemalt huvitab, milline maks täpsemalt kõige rohkem majanduskasvu pärsib, siis ma soovitan vaadata OECD analüüsi. Sealt näete, et kõige rohkem mõjutab seda ettevõtte tulumaks, seejärel tööjõumaksud ja päris lõpus, kohe varamaksude juures, on kahjuliku tarbimise maksustamine.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:09 Ministrite koostöö

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale. Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Valitsusel on käsil mitu suurt reformi, nagu haldusreform ja riigireform. Riigireformi eesmärk on dubleerimise vältimine, juhtimise tugevdamine, riigipalgaliste vähendamine, eelarve läbipaistvus jne. Eelmise Reformierakonna juhitud 11-kuuline valitsus tegi otsuse, et kahes ministeeriumis – nii Sotsiaalministeeriumis kui ka MKM-is – on kaks ministrit. Praegune valitsus lisas samasse nimekirja Rahandusministeeriumi. Seega on meil kolmes ministeeriumis kuus ministrit pluss nõunikud. Mis teie kui IRL-i juht ja samal ajal minister, kes töötab nn kahe peaga ministeeriumis, arvate – kas olukord, kus ühe ministeeriumi töö eest vastutab kaks ministrit eri erakondadest, on ennast õigustanud? Kas poliitiline tasand ei peaks andma eeskuju riigi raha kokkutõmbamisel?

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Kui ma vaatan reaalset töö tegemist – ja aasta lõpp on see aeg, kui teha kokkuvõtteid –, siis on heameel teatada, et sotsiaalkaitse valdkonnas on sellel aastal sada protsenti valitsuse tööplaanidest täidetud. See tähendab, et me töötame efektiivselt, me oleme võimelised langetama põhimõttelisi suuri otsuseid. Ma tänan ka Riigikogu, kes on näiteks sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu menetlemisel näidanud üles väga suurt konstruktiivsust! See väga suur reform, mida on aastaid oodatud, puudutab üle Eesti omavalitsusi ning inimesi, kes neis elavad ja tahavad saada sotsiaalhoolekande teenuseid. Reform on nüüdseks seaduse jõu saanud. Järgmisel aastal tulevad sotsiaalkaitse valdkonnas tõepoolest väga suured reformid – töövõimereform, millest peaminister juba rääkis, samuti uus abivahendite ja rehabilitatsioonisüsteem. Peale selle jõustub täiesti uus lastekaitseseadus, mis on rahastatud, ja sellel on olemas konkreetne rakenduskava. Kui me vaatame laiemat pilti, eelkõige väiksema sissetulekuga peredele suunatud meetmeid – näiteks madalapalgaliste tulumaksuvabastus või kolme ja enama lapsega perede kodutoetus –, siis kõik sellekohased otsused on vastu võetud ja välja töötatud.
Kui küsida, kas ministeeriumis peaks olema üks või kaks ministrit, siis minu seisukoht on, et piisaks ka ühest ministrist. Aga praegune poliitiline kokkulepe valitsuses näeb ette sellist võimujaotust. Ja ma võin öelda Sotsiaalministeeriumi kohta, et koostöö tervise- ja tööministriga on meil väga hea. Seda näitab ka meie ühine töövõimereformi ettevalmistamise protsess. Nii et tööd on tehtud ja tööd saab teha. Peaasi, et Eesti inimeste elu läheks paremaks.

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh! Lugupeetud minister, aitäh vastuse eest! Sain aru, et teie arvates aitaks ka ühest ministrist. Aga räägime veel kord Sotsiaalministeeriumist. Teil, kahel ministril on küll erinevad valdkonnad, kuid ka kattuvaid teemasid on päris palju, kas või seesama juba nimetatud töövõimereform, samuti haldusreform. Kõrvalt vaadates jääb aga paratamatult tunne, et nn kahe peaga ministeerium ei toimi kiiresti, sest protsessid on tunduvalt aeglasemad kui varem. See tähendab, et tuleb läbi rääkida mitme ministriga, tuleb kõike kooskõlastada mitme ministriga, võib-olla ei tule ka allkirjad nii kiiresti, kui võiks. Protsessid venivad ja need on kurnavad ilmselt nii juhtide kui ka ametnike jaoks. Tihtipeale on ministritel ka erisugune nägemus. Kui saadakse omavahel kokkuleppele ja arusaamad ühtivad, siis ei ole muidugi probleemi, saab kiiresti asjaga edasi minna. Probleem tekib aga siis, kui ei nähta asju ühtemoodi. Kuidas teile tundub? Te küll ütlesite juba, et teil on seal kõik hästi, aga väljastpoolt siiski nii ei paista.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh! Kutsun siis vaatama seestpoolt, kuidasmoodi Sotsiaalministeerium töötab. Tõepoolest, kui vaadata, mis on tehtud ja mis seadused järgmisel aastal sotsiaalvaldkonnas jõustuvad, siis ega sellised suured reformid ei ole ainult allkirja panemise kohad, vaid need on nõudnud väga palju tööd, analüüsi. On langetatud terve hulk praktilisi poliitilisi otsuseid ja ma ütleksin, et tempo on olnud ikka päris võimas. Meie omavahelise koostöö puhul ma küll ei tea ühtegi teemat, mis oleks jäänud kuhugi pidama või venima. Pigem vastupidi.
Ma võin öelda, et ma läksin ministeeriumisse põhimõttega, et sotsiaalpoliitika ei tohi olla mitte kaastundepoliitika, millele mõeldakse ainult üks kord aastas, jõulude ajal – oodates, mis teema tänavu "Jõulutunnelis" on ja kuhu saaks annetada –, vaid tegu on Eesti riigi ja rahva jätkusuutlikkuse küsimusega. See on jõupoliitika, majandusliku kestlikkuse küsimus, sest Eesti riigi kõige tähtsam ressurss on Eesti inimesed – haritud, terved ja toetatud inimesed. Selle taga on ka meie majanduse tõus. Eesti riik ei jäta mitte kedagi maha. Võin tuua ka praktilise näite selle kohta, et me tõesti aitame üksteist. Mul oli hea meel käia Tartu Ülikooli Kliinikumi teise etapi juurdeehituse avamisel, sest tervise- ja tööminister ei saanud tööülesannete tõttu minna. See ei ole küll otseselt minu valdkond, aga kui vaja, siis me toetame teineteist. See ongi valitsuse töö.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison.

Jaak Madison

Hea minister, aitäh vastuste eest! Teema on üpris huvitav – ministrite koostöö. Mind huvitab, kuidas sujub teie kui IRL-i esimehe ja valitsuskabineti liikme koostöö ühe teise erakonna esimehe, samuti valitsuskabineti liikmega, kes on, nagu me kõik meedia põhjal teame, survestanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmeid muutma oma aluspõhimõtteid ja veendumusi koha pärast kontrollikojas. Minu meelest oleks üpris raske koos töötada, kui vaadata asja selles valguses, et mõned kolleegid üritavad kaubelda maailmavaate ja põhimõtetega. Mis tunne teil praegu on, töötades valitsuses koos ja istudes ühise laua taga inimesega, kes üritab teha teie veendumust kaubaks?

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! See on üks teema, millest on viimasel ajal palju räägitud. Näiteks, Euroopa Liitu tabanud põgenikekriisi kohta on viimase paari nädala jooksul väga vähe sõna võetud. Selles mõttes võib isegi tänulik olla, et Euroopa Kontrollikoja liikme nimetamine on muutunud riiklikult tähtsaks küsimuseks. Ausalt öeldes on Eesti riigil palju suuremaid ülesandeid, alates sellest, mis on meie peamine siht – kas me räägime siin ka 50 aasta pärast eesti keelt, kas meil on majanduslik heaolu ja kas meie riik on kaitstud. Otsuseid, millest see sõltub, tuleb langetada iga päev.
Loomulikult, maailmavaatega ei kaubelda ja seda mul ei olegi kavas teha, nagu ma olen väga selgelt välja öelnud. Aga koostöö Eesti Vabariigis käib koalitsiooni põhimõttel. Ma arvan, et on väga hea, et meil on erinevad erakonnad. Kui me kõik mõtleksime ühtemoodi, siis ei oleks meil ka siia Riigikogu saali vaja kuut erakonda. Meil ongi asjadest erisugused arusaamad. Praeguse valitsuse kohta võib öelda, et asjad on avalikud. Kõigest räägitakse avalikult ja nii, nagu on, ükskõik kas see meile meeldib või mitte. Kui meil on probleem, siis sellest räägitakse avalikult. Ma arvan, et see on ühe väikese demokraatliku põhja pool asuva riigi väga tore tunnus. Koostöö, nagu ma ütlesin, käib valitsuses täie hooga ja ka meie teod näitavad seda. Me teeme täna valitsuses ka kokkuvõtte sellest aastast, mis on olnud väga tegus.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:17 Koondamisplaan Kultuuriministeeriumis seoses kavandatava haldusreformiga

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on kultuuriminister Indrek Saarele. Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mind ajendas küsimust püstitama haiglate süsteemi üle käiv debatt, küll teises ministeeriumis, kus minnakse koondamistega isegi abitöötajateni välja. Kuidas Kultuuriministeeriumis on planeeritud – kas koondatakse töökohti ministeeriumist endast, allasutustest või kuidas? Kui palju inimesi läheb Kultuuriministeeriumist haldusreformi käigus koondamisele?

Kultuuriminister Indrek Saar

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab Kultuuriministeeriumi positsiooni kogu haldusreformi temaatikas, siis meie jaoks on kindlasti oluline – ja olulisem kui arutelu selle üle, mitme inimese võrra peaks ministeerium koomale tõmbama – see, et reformi juures peetakse silmas ka põhiseaduslikku eesmärki tagada eesti keele ja kultuuri säilimine. Kui me vaatame oma lähiajaloos tagasi, siis tihtipeale on haldusreformi käigus käsitletud küll igasuguseid teemasid, aga ei ole väga põhjalikult mõtestatud seda, kas üks või teine reform toob inimeste jaoks kaasa võimaluse olla ise kultuuri looja, kultuuriloomest osa saada. Kui me vaatame, mida inimene tegelikult oma ajaga teeb, siis tervishoiuteenused on meile kindlasti eluliselt olulised. Mõni muu asi, näiteks jäätmekäitlus, on samamoodi väga tähtis. Aga kui võtta võrdluseks aeg, mida inimene kulutab selleks, et ise kultuuriloomes osaleda – mõnes seltsis olles või sporti tehes, spordi- ja kultuuriüritustel käies –, siis on see võrreldamatult pikem kui näiteks jäätmekäitlusele kulutatud aeg ühe inimese kohta, sestap on see ka tähtis.
Mis puudutab valitsuskoalitsioonis püstitatud eesmärke, siis riigihalduse ministri väljapakutud arvutus andis meile läbirääkimiste järel ette käsulaua, et koosseisu tuleb vähendada 1,4%. Ma usun, et meie valdkonnas saadakse sellega hakkama, Kultuuriministeerium kindlasti kärbib oma koosseisu. Olukorras, kus elanike arv väheneb, on üsna põhjendatud, et me vaatame üle, kui suur on riigisektor, kes seda vähenevat elanikkonda teenindab.

Esimees Eiki Nestor

Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar

Lugupeetud kultuuriminister! Kuulates sinu vastust, tekkis mul eksprompt selline ideeline küsimus või mõte. Ühelt poolt on koondamine mingil määral rotatsioon ja igasugune rotatsioon on ju ühiskonnas värskendav. Aga meist tunduvalt vanemas vabariigis, Prantsuse Vabariigis on minu teada selline traditsioon ja lausa seadus, et inimesele, kes on töötanud riigiametnikuna, jääb riigiametniku staatus terveks eluks. Edaspidi, kui teda, õigemini tema kogemusi, uuesti vajatakse, siis on ta igal juhul konkurssidel eelistatud ja võib asuda mõnele teisele riigiametniku kohale. Kas meil oleks mõtet samuti midagi niisugust sisse seada?

Kultuuriminister Indrek Saar

Tänan idee eest! Me ei ole Kultuuriministeeriumis seda arutanud ja ma ei ole ka valitsuse laua taga veel sellist arutelu täheldanud. Kuna aga nüüd on idee õhku visatud, siis on meil võimalus küsida, kas kellelgi on selle kohta arendusettepanekuid. Kui kogu seda kokkutõmbamiste jada vaadata, siis on loomulikult vaja anda endale aru, et valdav osa neist inimestest, kes töötavad riigisektoris, ei ole ju abitöölised ega tugiteenuste osutajad. Me ei peaks jõudma lõpuks selleni, et riigile väga vajalikud spetsialistid koondatakse ära ja inimesi võetakse tööle mingi muu lepinguga või ostetakse mõne juriidilise isiku käest sedasama teenust kallimalt ja vähem kvaliteetsena. Seda kõike peab loomulikult silmas pidama. Ma loodan väga, et kui riigihalduse minister on 2016. aasta maikuuks esitanud oma kava, kuidas riigisektori kokkutõmbamisega edasi minna, siis järgnevad tõepoolest sisulised arutelud. Me ei tohiks pärssida asju, mida meil on tegelikult eluliselt vaja.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:23 Koondamised

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Äsja tekitas väga laia vastukaja see, et riigisektori hoogsa kärpimise käigus anti Tartu Ülikooli Kliinikumile ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglale väga ränk koondamisnorm. Meie ohutunnetus ütleb, et säärase lõikega kahjustatakse ja naeruvääristatakse riigisektori kokkutõmbamise kava üldse. Seda on kritiseerinud ka riigikontrolör, öeldes, et on vaja analüüse, mitte laest võetud kvoote. Milline on teie hinnang? Ühtlasi tuletan meelde, et riigikontrolör kritiseeris oma aastaettekandes Riigikogu ees ka peaministri institutsiooni, öeldes, et peaminister on jäänud rohkem koosolekute juhatajaks ega juhi protsesse ja reforme. Ta peaksite aktiivsemalt oma positsioone väljendama.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! No sellepärast ei ole küll kellelgi vaja muretseda, et peaminister juhatab ainult koosolekuid. Esiteks, reforme, mida me oleme ette võtnud ja mis me kavatseme ka lõpule viia, on mitu. Päris kindlasti kavatseb peaminister ise hea seista selle eest, et reformid oleksid tulemuslikud ja hästi ellu viidud. Selles võite päris kindel olla. Teiseks, mis puudutab avaliku sektori suurust, arvestades tööealist elanikkonda ja võrreldes erasektoriga, siis kultuuriminister juba selgitas, miks seda kõike vaja on. Me peame riigina mõistma, et avalik sektor ei saa muutuda aasta-aastalt erasektorile suuremaks koormaks. Selleks, et seda vältida, tuleb seada eesmärke, mis avalikku sektorit trimmis ja heas vormis hoiavad.
Mis puudutab selle ülesandepüstituse elluviimist, siis valitsus on riigihalduse ministri ettepanekul kinnitanud konkreetsed protsendid. Muuseas, need erinevad ministeeriumiti umbes neli korda ega ole kõigile ühesugused. Kui riigikontrolöri juttu tõlgendati nii, et koondatavate arv on justkui kõigile ühesugune, siis tehti valesti. Tegelikud arvud tulenevad sellest, kui palju on juba varem koomale tõmmatud, kui palju on enne reforme ellu viidud. Nagu ma juba ütlesin, need erinevad eri valdkondades kuni neli korda. Aga need on piirarvud, mis valitsus kehtestas. Sealt edasi on igal ministril võimalus, aga ka vastutus, leida ise parim moodus, kuidas oma haldusalas seatud eesmärki ellu viia. Iga minister on seda teinud täpselt nii hästi, kui ta on suutnud. See ongi kõik, mis ma saan praegu selle kohta kommenteerida.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Avaliku sektori kärpimise vajadust küsija üldse ei vaidlustagi. Minu küsimus on aga selline: miks laseb valitsus sisse niisuguseid fopaasid? Miks te ei tekita sellist fooni, et annate ise eeskuju, alustades säärast koondamist keskselt? Ma tulen tagasi Monika Haukanõmme küsimuse juurde. Ta ütles, et meil on kolmes ministeeriumis kuus ministrit ja see sisaldab endas võimalikke konfliktiohte, eriti juhul, kui ühes ministeeriumis on kahe mitte eriti hästi läbi saava erakonna esimehed. Või on teil mingeid muid mooduseid, kuidas näidata ühiskonnale moraalset kompassi ja alustada iseendast? See küsimus tekkis mul muide ka eilsel teaduspoliitika arutelul, kui te jäite hätta katteallikate nimetamisega. Võib-olla tuleks erakondade rahastamise või valitsuse keskaparaadi pealt sümboolseltki midagi kokku hoida, see oleks positiivne.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Päris kindlasti oleme me kokku hoidnud ja kavatseme ka edaspidi kokku hoida. See puudutab ministeeriume ja ka Riigikantseleid, eesmärgid kehtivad kõigile. Kui me vaatame veidi minevikku, siis võib öelda, et enamasti on nii ministeeriumid kui ka Riigikantselei kõik need asjad, mida oodatakse laiemas mõttes avalikult sektorilt, ammu ära teinud. Meil ei ole enamikus asutustes juba ammu enam palgal nii palju tugiteenuste osutajaid, sest riik on neid konsolideerinud. Oleme suutnud vähemate inimestega täita ära samad raamatupidamisfunktsioonid. Ei parlamendil ega Riigikantseleil ole enam suuri autobaase, kus vanasti töötas kümneid inimesi.
Kõik sellised asjad on viinud selleni, et näiteks Riigikantseleis, mis on otseselt peaministri ja valitsuse aparaat, on töötajate hulk vähenenud aastate jooksul umbes 170 inimesest 100 inimeseni. Selle 100 inimese hulgas on küll ka mõned ajutiste projektidega seotud inimesed, aga, ütleme, suurusjärk on selline, et 170-lt 100-le. Nii et põhimõtteliselt on väga palju koomale tõmmatud. Öelda nüüd, et see eesmärk, mille tervise- ja tööminister seadis haiglatele, on fopaa, mis on kuidagi läbi lastud, ei ole minu arvates tema suhtes päris õiglane. Kui minister sellise koosseisude vähendamise eesmärgi seadis, siis küllap ta nägi selles võimalust suurte asutuste tööd paremini korraldada. Igal juhul on tegemist väga suurte asutustega.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Arupärimistele käisid meil siin eelmisel ja sellel nädalal vastamas nii Arto Aas kui ka Sven Sester. Selgub, et tegelikult valitsuse sees koondamiste koha pealt koostöö puudub. Sven Sester ütles, et on neli ministrit, kes tegelevad nullbürokraatia väljatöötamisega. Urmas Reinsalu tegeleb väidetavalt samuti bürokraatia vähendamise kavaga. Saan aru, et seesama koondamiskava on tulnud Aasa ja Sesteri ettepanekuna ühest ministeeriumist. Jah, koondada on vaja, aga enne oleks vaja siiski sisu üle vaadata ja teha selgeks, mis eesmärgil üldse koondatakse. Praegu jääb mulje, et puudub koostöö valitsusasutuste vahel ja ministrite vahel ning üleüldse puudub juht, kellel oleks visioon, mida me võiksime riigi haldamisega peale hakata.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Mõtleme siis korraks visioonile. Kui me vastutustundlike poliitikutena saame aru, et Eesti tööealine elanikkond väheneb, siis on meil laias laastus paar võimalust. Esiteks võib probleemi ignoreerida, jaanalinnu kombel pea liiva sisse torgata ja öelda, et äkki läheb mööda. Teiseks võime ette võtta konkreetsed sammud, mis muudavad avaliku teenistuse tõhusamaks – nii, et me teeme ära need ülesanded, mis maksumaksjad ja valijad on meile seadnud, efektiivsemalt ja väiksema arvu inimestega. Me ei räägi praegu mingist masskoondamisest. Me räägime sellest, et täpselt sama kiires tempos, nagu väheneb tööealiste elanike arv, peaks vähenema ka avalike teenistujate arv. Ma väidan, et paljudes valdkondades on see eesmärk täidetav peaaegu ainuüksi sellega, et me ei võta kõigi töölt lahkuvate inimeste asemele uusi töötajaid. Ka see on põhimõtteliselt võimalik.
Aga nagu öeldud, iga minister ise on oma haldusalas kõige targem ja kõige suuremate volitustega ning tema teeb otsused, kuidas miski täpselt jaotub. Vabalt võib olla nii, et mõni minister otsustab, et ühes või teises asutuses ei pea üldse enam koomale tõmbama, sest seal on seda juba tehtud, aga mujal on koondamine selle võrra ulatuslikum. Valitsus otsustab üldarvud, aga ei lähe iga ministri eest igas konkreetses asutuses tööd ära tegema. See ei oleks mõistlik. Mis puudutab valitsuse ambitsioone bürokraatia vähendamiseks, siis mitte ainult majandus- ja taristuminister, rahandusminister või riigihalduse minister, vaid kõik ministrid peavad vaatama, millised nende võimalused on ja kuidas oma valdkonnas midagi tõhusamalt teha. Bürokraatia vähendamine on kindlasti üks asi, millega igaüks oma valdkonnas peabki tegelema.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:32 Koondamised Kultuuriministeeriumi haldusalas

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on kultuuriminister Indrek Saarele. Krista Aru, ole hea!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma pöördun tagasi selle teema juurde, mida kolleeg Arno Sild juba alustas. Minu küsimus puudutab seda 1,4%, mis on Kultuuriministeeriumi haldusalale pandud koondamiskohustus. Te rääkisite väga kenasti, et tegelikult peaks enne vaatama, kas teatud funktsiooni või ülesande järele on vajadust ja kas selle teenusena sisseostmine ei lähe mitte kallimaks. Öelge palun, kas ja kui palju te olete jõudnud oma haldusalas sellekohast ülevaadet teha, seda analüüsida. Kuidas võiks 1,4% asutuste peale laieneda?

Kultuuriminister Indrek Saar

Aitäh küsimuse eest! Pean küll paraku tunnistama, et mis puudutab 2016. aastaks püstitatud ülesannet, siis see on pigem mehaaniline. Kuna see lepiti kokku pärast väga põhjalikku arutelu valitsuses selle aasta sügisel, siis sellises situatsioonis öelda allasutustele mõnekuise etteteatamisega, et teid ei ole enam Eesti riigile vaja ja teid me paneme kinni, aga ülejäänud võivad edasi elada, ei oleks olnud vastutustundlik käitumine. See kõik tahab saada natuke pikemat ettevalmistusaega. Sellepärast ma ka viitasin sellele, et kui me räägime kaugema perspektiivi otsustest, siis need peaksid selguma pärast seda, kui riigihalduse minister on esitanud järgmise kolme aasta kava. Oleme oma valdkonnas sellest teadlikud, oleme rääkinud valdkonna asutuste juhtidega, et see meil ees seisab.
Edaspidi tuleb vaadata otsa kogu pildile, praegu on see pigem mehaaniline. Loomulikult kaasnevad sellega mitmesugused ohud, aga teisalt on selge ka see, et on mõned erandid, mille puhul on valitsus varem teinud otsuseid, mida selle protsessi käigus ei saa eirata. Näiteks ERR võttis üle 20 inimese juurde ja see oli valitsuse otsus, selleks et avada ETV+. Ei oleks võimalik teha uut telekanalit ilma töötajaid juurde võtmata. Samamoodi võtab ERM tööle ligi 50 inimest, sest uus hoone toob kaasa mahud, mis on vist ligi kaheksa korda suuremad kui vana hoonekompleksi puhul, ja seda ei ole võimalik majandada praeguse koosseisuga. Kindlasti ei ole võimalik öelda neile selles olukorras, et koondage 50 inimest pluss 1,4%. Ja me ei kavatsegi seda teha.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, austatud minister, selle ilusa vastuse ees! Eriti suur rõõm oli kuulda, et Eesti Rahva Muuseumi koosseis kasvab, ja loomulikult on hea meel ka Eesti Rahvusringhäälingu üle. Nüüd ma küsin edasi. Teatavasti Euroopa Liidu struktuurifondide, tõukefondide kaudu on meil plaanis – või vähemalt riigina selge soov – tõhustada ka ministeeriumide teadus- ja arendustegevust. Kas võib loota, et Kultuuriministeerium laiendab ja parandab tõukevahendite programmi käigus ka oma teadus- ja arendustegevust, kaasates või tööle võttes teaduskoordinaatori?

Kultuuriminister Indrek Saar

Oleme sellest väga huvitatud ja ootame pikisilmi seda hetke, kui saab juba asja juurde minna. Aga see ei sõltu meist. See sõltub praegu minu teada haridusministeeriumi otsustest, millal täpselt me selleni jõuame, et me saame hakata sellist inimest otsima.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:37 Teadmata kadunud inimeste otsimine

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd esitab Mart Helme küsimuse peaminister Taavi Rõivasele. Palun!

Mart Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Igal aastal jääb Eestis kadunuks kolmekohalise arvu jagu inimesi. Arvestatav osa nendest on asotsiaalid või mingi puudega inimesed, vaimse puudega inimesed. Aga viimasel ajal on avalikkuses väga tõsist ärevust tekitanud see, et järjest jääb kadunuks noori inimesi, keda ei leita või kes leitakse surnuna. Minu küsimus puudutab seda, et politsei jätab nendel puhkudel enamasti kriminaalasja algatamata, isegi omaste avalduse esitamise korral, ning pärast seda, kui asja on mõnda aega küllaltki pealiskaudselt uuritud, lõpetatakse uurimistoimingud üldse. Politsei põhjendab seda ressursi nappusega. Kas valitsusel on plaanis praeguses olukorras politsei ressursse suurendada ja reageerida niisugusele inimeste kadumisele tõsisemalt kui seni?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Paraku on tõsi, et teadmata kadunud inimeste arv on kasvanud. Sel aastal on teadmata kadunud 51 inimest ja neist seni leidmata 15. Loomulikult peab politsei tegema kõik, mida saab, et inimesed võimalikult kiiresti üles leida. Politseil on selleks mitmesuguseid töömeetodeid, alustades andmeid omavate isikute küsitlemisest, vaatlustest või ka inimeste kaasamisest n-ö füüsilistele otsingutele. Sotsiaalmeedia on andnud uusi kanaleid inimeste otsimiseks jne. Tööriistu, mida politsei kasutab, on küllaltki palju ja nad valivad need loomulikult ise konkreetse kadumise asjaolude põhjal.
Kriminaalasja on politsei hinnangul põhjust algatada siis, kui inimese kadumise puhul tuvastatakse mingid asjaolud, mis näitavad, et tegemist võib olla millegi kriminaalsega. Sellistel puhkudel politsei loomulikult algatab kriminaalasja. Te küsisite, miks mitte kõikidel puhkudel. Seda ei saa kindlasti põhjendada mitte niivõrd ressursipuudusega, kuivõrd sellega, et asja algatamiseks peavad olema selged viited, peab olema alust arvata, et on olnud midagi kriminaalset. Nii et kriminaalasja saab algatada üksnes sellistel puhkudel, kui selleks on olemas seaduses ette nähtud alus.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh! Ma ei ole siiski päris rahul sellise vastusega, et kriminaalasja saab algatada ainult seaduses ette nähtud juhtudel. Seaduses ette nähtud juhud on kindlasti rakendatavad ka Võrumaal kadunuks jäänud inimeste puhul. Samalaadse juhtumi korral Ida-Virumaal, kui tütarlaps kaduma läks, algatati kriminaalasi, aga Võru noormeeste suhtes ei ole algatatud, kuigi asjaolud on peaaegu äravahetamiseni sarnased. Mul on siiski tunne, et paljudel puhkudel teeb politsei lihtsalt kaine kalkulatsiooni. Meil ei ole tõsisemateks ja siduvamateks protseduurideks ressurssi ja seetõttu me läheme kergema vastupanu teed. Võib-olla on minu tunne vale, sest tõepoolest, ma hindan asjaolusid pigem avalikkusest, ajakirjandusest hangitud teabe põhjal. Aga ma tahaksin siiski, et peaminister kinnitaks, et niisugused võimalikule sarimõrvarile või inimröövlite jõugule viitavad asjaolud ei jää valitsuse süvendatud tähelepanuta.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, Mart Helme! Aeg on ammu täis.

Mart Helme

Ma soovin valitsusjuhilt sellekohast kinnitust.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma kordan, et Eesti Vabariigis alustavad kriminaalasju ja otsustavad algatamise üle üksnes need, kes on selleks volitatud, st politsei ja prokuratuur. Ei ole minul peaministrina kohane ühes või teises kohas kellelegi öelda, et teie peate kriminaalasja algatama või teie ei tohi seda algatada. See oleks täiesti kohatu ja ma ei kavatse seda mingil juhul teha. Pealegi, te ise ütlesite väga õige rõhuasetusega, et teie info konkreetsete juhtumite kohta ei ole täielik, sest see põhineb avalikel allikatel, ja seetõttu on teada vaid osa asjaolusid. Peaministrina ma niikuinii ei saa ega tahagi kaasa rääkida selles, kas ühel või teisel konkreetsel juhul saab kriminaalasja algatada või mitte. Ma arvan, et te saate aru, miks peaminister ei räägi selles kaasa. Aga ka kodanikuna ei saa me kumbki – ei teie ega mina – lõpuni adekvaatset seisukohta kujundada, ilma et me teaksime konkreetseid asjaolusid. Seetõttu on mul palve usaldada Eesti riigi jaoks töötavaid professionaalseid ametnikke, kes on volitatud sellekohaseid otsuseid tegema.
Ma kinnitan, et politsei võtab inimeste kadumist väga tõsiselt. See, kui kriminaalasja ei algatata, ei tähenda veel, et ei võiks olla käimas näiteks väga suure ulatusega otsimisoperatsiooni või et politsei ei tegele väga intensiivselt inimese otsimisega. Kriminaalmenetlus on vaid üks võimalus, kuidas asju tuvastada või protseduuridega tegelda.

Esimees Eiki Nestor

Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar

Lugupeetud peaminister! Hollandi juust on hea, kui seal on palju auke, aga seadusega on asjad teistmoodi – kui seal on liiga palju auke, siis on kehvasti. On üks selline juhtum, millega ma ise olen Pärnumaal kokku puutunud. Nimelt oli üks teadmata kadunuks jäänud kalur, kes leiti viis kuud hiljem, ja tema surmadaatumiks märgiti surnukeha leidmise päev, mitte tema tegelik hukkumise päev, kuigi tõendajad olid olemas. Tema üheaastane poeg jäi viie kuu jooksul ilma toitjakaotusrahast, sellepärast et seadus on selline. Kas sellekohase seadusmuudatuse või -paranduse peaksime tegema meie siin Riigikogus või võiks seda teha valitsus?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma pean tunnistama, et kuulen konkreetsest juhtumist ja sedavõrd suurest probleemist esimest korda alles praegu teie käest. Selle üle tuleks pisut aru pidada ja otsustada, milline on kõige mõistlikum lahendusviis. Eeldusel, et teie väljaöeldu vastab tõele, tundub ka mulle, et tuleks vaadata, missuguse õigusakti reguleerimise või täpsustamisega oleks võimalik ära hoida selline kahetsusväärne olukord, et keegi on toitja kaotanud, aga seadusega ette nähtud hüvitisraha ei saa.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:45 EOK rahastamine

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas esitab küsimuse kultuuriminister Indrek Saarele. Palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Riigikogu eraldas riigieelarve regionaalsete investeeringute ja toetuste plokis Eesti Olümpiakomiteele minu mälu järgi umbes 1,4 miljonit eurot. Mulle on aga pisut arusaamatu, miks ei sisaldunud see summa juba esimesele lugemisele esitatud eelarve eelnõus. Olümpia ei tule ju ootamatult, selleks valmistuvate sportlaste ja treenerite vajadused on samuti ammu prognoositavad, muu Eesti spordi rahastamisest rääkimata. Kuidas võiks olümpiakomitee rahastamine teie hinnangul edaspidi toimuda? Kas praegune ja mitme varasema aasta praktika on ikka mõistlik ja sellisena hädavajalik?

Kultuuriminister Indrek Saar

Aitäh väga aktuaalse küsimuse eest! Olen täiesti nõus kriitikaga, mis puudutab Eesti Olümpiakomitee ja selle kaudu ka alaliitude rahastamist. See kõik on pikalt lohisenud ja üsna segane värk. Valitsus on olukorda täie vastutustundega teadvustanud ning kavandanud selle järgi ka oma tegevusplaani arutelu teemal, kuidas parandada spordi rahastamist nii, et see oleks selgem, läbinähtavam, õiglasem ja looks suuremat kindlust. Ometigi olen ma Riigikogule väga tänulik, et nad spordivaldkonda 1,4 miljoniga toetasid ja ka sel aastal hädast välja aitasid. Samas loodan, et sellisest paraku juba üsna pikaks kujunenud tavast on siiski võimalik leida väljapääs selgemate lahenduste näol. Mina kultuuriministrina arvan, et kõige lihtsam oleks loomulikult riigi eelarvestrateegia koostamise ajal näha ka Eesti Olümpiakomitee summa ette Kultuuriministeeriumi eelarves. Sellisel juhul oleks tagatud olümpiakomiteele ja alaliitudele kindlus, et summa on olemas ning ka selle jagamine oleks tunduvalt selgem ja läbinähtavam.
Mis puudutab aga kogu spordi rahastamist, siis siin seisab meil ees väga-väga suur töö. Nagu ma ütlesin, valitsus ei hoia ambitsiooni vaka all, vaid on selle ka oma tegevusplaanis sõnastanud. Me oleme alustanud spordivaldkonna inimestega konsultatsioone, et saada teada, mis võiksid olla rahastamise korrastamise ettepanekud. See ei puuduta mitte ainult Riigikogu nn katuseraha, vaid veel mitmeid rahastamisallikaid. Samas käib Rahandusministeeriumiga arutelu selle üle, kas on võimalik veel milleski kokku leppida. Kui te annate mulle pärast lisaaega, siis ma olen valmis sellest pikemalt rääkima.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas saab veel küsida.

Andres Ammas

Aitäh! Teie tänast vastust kuulda oli puhas rõõm. Aga mullu eraldas Riigikogu samamoodi ühtse summa ja mõni päev hiljem ilmus meedias üksikasjalik tabel, kui suur osa sellest kuulub ühele või teisele alaliidule. Seal oli üsna veidraid asju, näiteks Eesti Vehklemisliit ja Eesti Curlingu Liit said ühepalju raha. Kas tänavuse summa saab olümpiakomitee ise ära jagada või on sellega kaasas, vabandust, n-ö salaprotokoll, kui palju konkreetselt üks või teine alaliit sellest summast saab?

Kultuuriminister Indrek Saar

Täitevvõimu esindajana ei ole minu pädevuses sekkuda otsustesse, mida teie siin majas olete teinud, ega teada, kuidas te olete seda mõelnud. See, kui te olete kaasa andnud mingi salaprotokolli, jääb puhtalt teie südametunnistuse peale. Mina loodan, et seda raha kasutatakse ainult Eesti spordi hüvanguks. Ma usun ka seda, et valdav osa sellest läheb olümpiamängudeks valmistumiseks ja alaliitudele tiitlivõistlusteks valmistumiseks.
Mis aga puudutab kogu seda temaatikat laiemalt, siis paraku Riigikogu kõnealune aasta lõpus tehtud otsus ei ole ainuke mure, mis tekitab valdkonnas ebakindlust. Mul on hea meel öelda, et eile sai valitsuses ära lahendatud üks pikalt üleval olnud mure, mis on seotud suure rõõmuga. See, kui Eesti suure koosseisuga võistkonnaalad saavad Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, nõuab alati märkimisväärseid lisavahendeid. Siiamaani ei ole olnud kokkulepet, mis sel juhul saab. Iga kord on seda juhtumipõhiselt lahendatud ja enamasti on see tekitanud palju emotsioone. Eile leppis valitsus kokku selge skeemi: iga valdkond annab oma soovist ministeeriumile teada ja ministeerium omakorda räägib läbi Rahandusministeeriumiga. Nii et tulevikus nähakse raha ette ja riik peab suutma eelarves tagada tiitlivõistlusteks ettevalmistuse. Loomulikult on arutelu all veel hulk teemasid, mis puudutavad spordi rahastamist, sh riigiettevõtete kasumist makstavad summad, kultuurkapitalile annetamise maksustamine, töötajate spordiga tegelemist toetavate tööandjate panuse soodustamine jne. Aga selle kõige täpsemaks selgitamiseks oleks jällegi vaja lisaaega.

Esimees Eiki Nestor

Seda võimaldab Andres Herkel oma küsimusega.

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Minu küsimus on selline: kuidas te koalitsiooni esindajana suhtute Riigikogu nn katuseraha jagamise praktikasse? Kas riigi raha niisugune almusena andmine on õigustatud või olete te valmis kaasa tulema Vabaerakonna kriitikaga selles suhtes, et me peaksime vältima olukordi, kus ühele või teisele üksikobjektile – veel hullem, spordialaliidule – pannakse mõne erakonna või üksiku rahvasaadiku märk külge?

Kultuuriminister Indrek Saar

Ma saan aru, et Riigikogu liige Andres Herkel tegi praegu ettepaneku, et need spordialaliidud ja mittetulundusühingud, kes siiamaani on saanud sel teel oma tegevust jätkata, oleksid võinud juba ammu oma uksed kinni panna. Või siis ma tõlgendasin seda ettepanekut valesti. Lõppkokkuvõttes see, milliseid otsuseid Riigikogu teeb, on seadusandja pädevuses ja minul valitsusliikmena ei ole võimalik teile midagi ette kirjutada. Siiski olen ma väga tänulik, et suur osa otsustest on n-ö läinud kultuuri- ja ka spordivaldkonda ning aidanud seega säilitada meie suurepärast kultuuripärandit, mis muidu kipub kiiresti lagunema. Ka muinsuskaitse ootab reformi ja see on üks nendest asjadest, mis meil ees seisab. Loodetavasti on järgmisel aastal võimalik lisavahendite abil sellega edasi minna.
Mis puudutab aga spordivaldkonda, siis me ju teame, et meie ambitsioonid on tunduvalt kasvanud, olgugi et süsteem on olnud umbes samasugune vähemalt viimased 15 aastat. Eesti Olümpiakomitee eelarve on viimastel aastatel siiski kasvanud. Sporti lisandub järgmisel aastal üle nelja miljoni euro, mis läheb noorte treenerite palkade toetuseks. Seda raha enne ei olnud ja see on mõjunud sellele valdkonnale väga positiivselt. Järgmisel aastal on tõenäoliselt viis ja pool tuhat last, kes saavad tänu sellele harjutada kõrgema kategooria treeneriga. Kui Riigikogu oleks seekord lihtsalt käigu pealt jätnud oma toetuse andmata, siis oleks see praeguse, väljakujunenud süsteemi puhul tekitanud väga suure probleemi spordivaldkonnas ja, nagu ma viitasin, ka nii mõneski teises valdkonnas.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh!


8. 13:54 Tsiviilkaitse olukord Eesti Vabariigis

Esimees Eiki Nestor

Peaminister Taavi Rõivas vastab nüüd Uno Kaskpeiti küsimusele. Palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Härra peaminister! Mäletan veel nõukogude ajast, et iga suurema asutuse juures oli tsiviilkaitsevarjend koos vajaliku varustusega. Varjendeid oli ka suurte elumajade all. Nüüdseks on need hävitatud koos sisustusega – mina ei tea küll üheski linnas ühtegi varjendit, mis oleks ehitatud linnaelanike tarbeks. Siit minu küsimus. Mis te arvate, härra peaminister, kas Eesti riigis on üldse vaja varjendeid tsiviilkaitse eesmärgil või on see minu nõukogude ajast pärit vale arusaam tänapäeva vajadustest?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ka mina mäletan tsiviilkaitset nõukogude ajal. Mäletan seda, kuidas Jevgeni Nikonovi nimelise Tallinna 17. Keskkooli õpilased, sh mina, võitlesid vapralt vatimarlimaskidega tuumarünnaku vastu, ja et me harjutasime seda, kuidas vatt ja marli peaksid meid kaitsma. Küll aga ma ei mäleta – sest seda pole olnud – ühtegi nõukogude ajal ehitatud varjendit oma elurajoonis Õismäel. Paneelmajade all tõepoolest varjendeid ei olnud ja ma usun, et ega keegi neid nüüd tagantjärele ka sinna ehitama hakka. Kui teid huvitab, kuidas oleks teoreetiliselt kõige õigem kaitsta suuri asulaid õhurünnakute vastu, siis puhttehniliselt võttes on tänapäeval kindlasti paremaid ja efektiivsemaid lahendusi kui iga maja alla varjendi ehitamine. Näiteks keskmaa-õhutõrjesse investeerimine on kindlasti selline asi, mis parandaks kaitsevõimalusi tuntavalt. Kui me räägime tõesti sellisest hüpoteetilisest, teoreetilisest olukorrast, siis mina eelistan keskenduda pigem ajakohasele õhutõrjele ega pea reaalseks, et juba ehitatud majade alla tuleks hakata varjendeid rajama.

Esimees Eiki Nestor

Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Muidugi, nii palju kui mina sõjandusest tean, ei ole keskmaa-õhutõrjerakettidega võimalik kauglaskekahurite vastu sõdida. Olen teinud palju koostööd Soome kolleegidega ja enamiku oma sõjalistest teadmistest, väljaõppest ja haridusest saanud just Soomes. Soomlased aga ei ole millegipärast oma tsiviilkaitsevarjendeid maha lammutanud. Hoopis vastupidi, nad ehitavad isegi praegu oma inimestele uute kortermajade alla pommivarjendeid. Mis on meie riigis lahti, et valitsus ei mõtle rahva turvalisusele sõja ajal? Sõdu on olnud, kaugpommitamisi on olnud, sõjad on praegugi ja need ei kao mitte kuskile. Meie naabril on väga head kauglaskekahurid. Ma soovin kuulda teie arvamust.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma ei tea, mida te täpselt silmas peate kauglaskekahuri all. Kui te peate silmas näiteks ballistilisi rakette, siis nende vastu ei aita ka varjendid. Ja päris kindlasti ei ole põhjust arvata, et kellelgi oleks huvi neid mis tahes olukorras tsiviilelanikkonna vastu kasutada. Puhtsõjaliselt võttes on see ju nonsenss ja küllap te mõistate seda ka ise väga hästi.
Eesti suur heidutus selleks, et keegi ei tuleks mõttelegi Eesti suunas lasta – mitte ainult kahuriga, vaid ka tavalise püssiga –, on loomulikult see, et me oleme NATO riik. Meil on iseseisev tugev kaitsevõime, mille arendamisse me aasta-aastalt panustame. Me oleme NATO liige ning me teame ja demonstreerime seda igal võimalikul sammul, et rünnak mis tahes NATO riigi vastu oleks rünnak kõigi vastu. See on tähtis teadmine, mis aitab kõige rohkem kaasa sellele, et ei oleks otsest sõjalist ohtu Eesti riigile. Aga loomulikult me peame iga päev tegema tööd selle nimel, et heidutus oleks veenev. Kõige parem on iseseisva kaitsevõime ülesehitamine ja liitlaste kohaloleku suurendamine. Aga teil on muidugi õigus, kui te ütlete, et peab kasvama ka elanikkonna teadlikkus. Loomulikult tuleb ka sellega tegeleda. Isegi kui sõjalise rünnaku tõenäosus on väike, ei tähenda see seda, et me ei saaks paremini elanikkonda informeerida toimetulekust võimalikes kriisiolukordades, olgu kas või elektrikatkestuse puhul.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister Taavi Rõivas! Aitäh, kultuuriminister Indrek Saar! Aitäh, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee