Austatud Riigikogu! Tere, jõudu! Alustame täiskogu II istungjärgu 10. töönädalat. Esmaspäevane istung, eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Kõigepealt Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Urmas Reinsalu. Teiseks, Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Hannes Hanso. Kolmandaks, ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Neljandaks, looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Marko Pomerants. Aitäh!

Martin Helme, palun!

Austatud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Esitame Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel majandus- ja taristuminister Kristen Michalile arupärimise Eesti Energia kavatsuse kohta kanda maha Auvere ja Utah' investeeringud. Eesti Päevalehe andmetel valmistub Eesti Energia maha kandma suures ulatuses investeeringuid, kaasa arvatud nii Auvere jaama kui ka Utah' põlevkivimaardla oma. Kuigi Auvere jaama paigutatud 640 miljoni euro suuruse investeeringu mõttekusest on räägitud juba aastaid, tahab Eesti Energia investeeringu eeloleva aasta lõpuks maha kanda. Ka USA-s Utah' osariigis olev 12 000 hektari suurune maardla, kuhu on paigutatud üle 51 miljoni euro, on väidetavalt plaanis kas maha kanda või võõrandada. Sel puhul küsime, kas jutt investeeringute mahakandmisest vastab tõele. Kas on tõsi, et kui taastuvenergia maksmist Eesti Energiale ei taastata, siis tähendaks see Auvere jaama allahindamist 300 miljoni euro võrra? Kuna on selgunud, et Utah' piirkond tarbiks ainult põlevkivist saadavat õli, mitte aga gaasi ja elektrit ning isegi õli tuleks väga kaugele transportida, peale selle peaks ehitama rafineerimistehase, puudub investeeringul mõte. Miks ei olnud Eesti Energia sellest varem teadlik? Kas Utah' projekt kavatsetakse lõpetada või tahetakse seda jätkata? Kas Eesti põlevkivitehnoloogia müümine välismaale võiks olla kasulikum ettevõtmine kui kalliste tehaste, maardlate ja trasside rajamine Eestist kaugele? Aitäh!

Juhataja eeldab, et tegemist on Riigikogu liikmete arupärimistega. Jaak Madison, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Esitan Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel arupärimise välisminister Marina Kaljurannale. Teema on okupatsioonikahjude kompenseerimine Eesti Vabariigile Venemaa Föderatsiooni poolt. Pühapäeval, 6. detsembril k.a väitis välisminister Marina Kaljurand vene uudisteportaalile Interfax, et Eesti Vabariigi Valitsus ei kavatse nõuda Venemaa Föderatsioonilt okupatsioonikahjude hüvitamist. See väide oli ajendatud justiitsminister Urmas Reinsalu ning Läti ja Leedu kolleegide allkirjastatud koostöömemorandumist, mille kohaselt kolm Balti riiki teevad ühise kompensatsiooninõude. Justiitsminister lähtus oma tegevuses Eesti Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukohast, millest teavitati Riigikogu 14. jaanuaril 2004. aastal. Selle alusel otsustas valitsus jätkata okupatsioonivõimude tekitatud kahjude eest hüvitise saamise analüüsimist ja kahjutasude nõude ettevalmistamist ning toetas eelkõige võimalikku kahjunõude esitamist seoses inimkahjudega. Lisaks tegi valitsus Justiitsministeeriumile ülesandeks koos Välisministeeriumiga kahjutasunõue ette valmistada. Rohkem otsuseid ei ole Eesti Vabariigi institutsioonid vastu võtnud. Seoses kõnealuse informatsiooniga esitame välisministrile neli küsimust. Esiteks, millisele Vabariigi Valitsuse otsusele tuginedes väitsite 6. detsembril, et Eesti Vabariigil pole kavas nõuda okupatsioonikahjude hüvitamist Venemaa Föderatsioonilt? Teiseks, kui ei ole kujundatud Vabariigi Valitsuse otsust, mis nõustuks kahjutasude nõudest loobumisega, siis kas teie seisukoht oli poliitiliste volituste ületamine? Kolmandaks, kui tegemist oli volituste ületamisega, millega tehti märgatavat kahju suhtluses oma partnerite Läti ja Leeduga, siis kas kaalute poliitilist vastutust? Ja neljandaks, kuidas hindate edasise koostöö efektiivsust Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigiga, kui Eesti Vabariigi välisminister väljendab seisukohti, milleks tal puudub mandaat ning mis on vastupidine meie partnerite seisukohtadele? Aitäh!

Jällegi, juhataja eeldab, et arupärimine on Riigikogu liikmetelt, kellel on õigus neid esitada. Viktor Vassiljev, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on ees arupärimine, mille on esitanud Keskerakonna fraktsiooni 15 liiget tervise- ja tööministrile. Arupärimise sisu on see, et meie tervishoiu rahastamine on nigelavõitu. Rahastamist mõõdetakse protsentides SKT-st ja viimastel aastatel on see meil olnud 6% ringis. Mujal Euroopa riikides on aga 8 või 10%, võib-olla 6% pole ka viga. Aga kui me umbes aasta tagasi siin Riigikogu saalis peaministriga vestlesime ja ma ütlesin, et on 6%, siis ta parandas mind ja ütles, et ei, see on 6,1% ja järgmiseks aastaks 6,2%. Nüüd, kui avaldati riigieelarve projekt, siis ma läksin vaatama, mis protsent seal kirjas on. Vaata ja imesta, nüüd on 5,2%, st langenud peaaegu terve protsendi võrra. Seetõttu ongi meil, Riigikogu liikmetel, arupärimisse kirja pandud kolm küsimust. Aga küsimusi tekib kindlasti rohkem, sest 1% SKT-st – pange tähele, see peaks huvitama mitte ainult opositsiooni, vaid ka koalitsiooni – on ju 200 miljonit eurot. See ei ole sugugi väike summa, arvestades seda, et järjekorrad pikenevad, et Tartu Ülikooli Kliinikumis koondatakse 85 arsti ja et arstiabi muutub inimestele järjest vähem kättesaadavaks. 200 miljonit eurot! Kuhu valitsus selle pani? Kas tõesti kühveldas sinnasamasse Estonian Airi viimasele lennule järele? Las meie töö- ja terviseminister vastab. Ma usun, et me kõik kuulame huviga, millised vastused me oma küsimustele saame. Aitäh!

Artur Talvik, palun!

Hea esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel selle üle, et 2016 on kuulutatud merekultuuriaastaks. Aga merendusega ainult aastaks kuulutamisega hakkama ei saa, sest merepoliitikas või -majanduses on tegelikult väga palju probleeme. Kui mõningaid mainida, siis Eesti merenduspoliitika arengukavas aastateks 2012–2020 on väga palju punkte, mida pole üldse täitmiseks võetud. Eesti ettevõtetel on umbes 50 kaubalaeva, millest ühtegi pole Eesti mereregistris. Eesti meremajandus on üldse jagatud kaheksa ministeeriumi vahel, nii et sellel ei ole ka otsest valitsuse esindatust. Kõigi eelmainitud punktide kohta, pöörates tähelepanu ka merekultuuriaastale, on kaheksa Vabaerakonna liiget esitanud peaminister Taavi Rõivasele arupärimise, milles on kuus küsimust. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel annan Riigikogu menetlusse ühistranspordiseaduse muutmise seaduse. Seadusmuudatus peaks säilitama 500 töökohta ainuüksi Narvas, rääkimata teistest kohtadest, sest juttu võib olla palju suuremast arvust. Asi on selles, et sellest sügisest hakkas kehtima üks ühistranspordiseaduse säte, mille järgi taksojuht peaks valdama eesti keelt tasemel B1. Me uurisime ja saime teada, et Narvas pole keegi mitte kordagi kaevanud selle üle, et taksojuht ei räägi eesti keelt või et teeninduses oleks mingeid puudujääke. Pealekauba Narva linna taksonduse reeglid keelavad taksojuhil näiteks reisijatega rääkida. Positiivne on muidugi see, et vaikida juhid oskavad, ma ütleksin, isegi tasemel B2. Keegi küll ei palu, et see nõue oleks täiesti maha võetud, aga taksojuhid – tuletan veel kord meelde, et neid on 500 kokku neljas taksofirmas – paluvad keeleoskuse nõude aega pikendada ja jaotada see järgmisteks perioodideks: 1. oktoober 2016 – A1, 1. oktoober 2017 – A2 ja 1. oktoober 2019 – B1. Mehed on juba õpinguid alustanud, keegi vastu ei vaidlegi, aga oleks inimlik lasta inimestel rahulikult keelt õppida. Aitäh!

Olen juhatuse nimel vastu võtnud viis seaduseelnõu ja neli arupärimist. Seaduseelnõud võtame menetlusse, kui need vastavad kodu- ja töökorra seadusele ning arupärimised jõuavad adressaatideni samuti siis, kui nad on kodu- ja töökorra seaduses sätestatuga kooskõlas.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Päevakorra kinnitamine. Head kolleegid, palun tähelepanu! On tulnud päris mitu ettepanekut. Vaatame need ühekaupa läbi, siis on meil võimalik edasi minna. Kõigepealt on Eesti Keskerakonna fraktsioon teinud ettepaneku arvata selle töönädala päevakorrast välja teisipäevase istungi seitsmes päevakorrapunkt, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 89 esimene lugemine. Me oleme alati algataja seisukohti respekteerinud. Paistab, et ka seekord on nii. Teiseks, Vabariigi Valitsus on teinud taotluse arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 21. päevakorrapunkt, peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ka siin respekteerime algataja seisukohta. Eesti Vabaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku muuta käesoleva töönädala kolmapäevase istungi päevakorda. Neil on kaks ettepanekut. Tollesama punkti, mille valitsus soovib päevakorrast välja jätta, on Vabaerakond soovinud tõsta kaheksandaks punktiks. Mõlemat soovi korraga me täita ei saa. Kui me valitsuse ettepanekut arvestame, siis mõistame, et see punkt on välja jäänud. Vabaerakonna teine ettepanek on viia 22. päevakorrapunkt, ülevaade avaliku teenistuse 2014. aasta aruandest, üheksandaks päevakorrapunktiks. Sellega on nii, et see läheb hääletusele ja kui keegi protestib, siis protestib, kui aga kõik on nõus, siis jääb nii. Paistab, et kõik on nõus.
Austatud Riigikogu! Ma saan aru, et on küsimusi, seega kordan veel. Teisipäevase, seitsmenda päevakorrapunkti kohta on tehtud ettepanek see välja jätta. Samuti on tehtud ettepanek jätta välja kolmapäevane 21. punkt. Kolmapäevane 22. päevakorrapunkt liigub üheksandaks. Andres Herkel, palun!

Segadus tekib selle koha peal, et ühe neist päevakorrapunktidest, mille me palusime ettepoole tuua, on valitsus tagasi võtnud. Sel juhul peaks muudetud päevakorrapunkt olema kaheksas.

Enne riigieelarve seaduse eelnõu?

Just.

Selge! Siis on Vabaerakonna ettepanek selline, et ülevaade avaliku teenistuse 2014. aasta aruandest oleks kolmapäeval kaheksas päevakorrapunkt. Kas kõigil on selge, mida me hääletame?
Austatud Riigikogu, panen hääletusele töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt oli 71 rahvasaadikut, vastu 2 ja erapooletuid 3. Töönädala päevakord on kinnitatud.

Kinnitatud päevakorra järgi on meil kõigepealt menetluses arupärimine, mille on esitanud Riigikogu liikmed Jaak Madison, Martin Helme, Henn Põlluaas, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru ja Arno Sild. Arupärijate nimel võtab sõna Jaak Madison.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Esitasin Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel ...

Üks hetk palun, Jaak Madison! (Juhataja helistab kella.) Palun!

Loomulikult, kõigil on praegu kabinettides palju tööd teha ja vaja tagasi minna, arusaadav. Esitasime 28. oktoobril Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel härra Hansole arupärimise investeeringute kohta Kaitseliidu võimekuse arendamiseks. Lühike seletus meie arupärimise kohta on järgmine. Arvestades Euroopat tabanud immigratsioonikriisi, enneolematult suurt sõjaliste konfliktide hulka kogu maailmas, eriti aga kasvavat agressiivsust lähiriikides, on loomulikult väga tähtis riiklik julgeolek, seega ka kaitsevõime. Peale Eesti Kaitseväe on arvestatav kaitsevõime arendaja Kaitseliit, mis tänu heale väljaõppele ja suurele motivatsioonile on suutnud luua arvestatava kaitse- ja reageerimisvõime kriisiolukordadeks. Paraku peab aga nentima, et suure hulga uute liitujate tõttu ei suudeta kaitseliitlastele tagada elementaarset varustust ja Tallinna malevkonnas vahetatakse kvaliteetne relvastus 1970-ndatest pärit relvade vastu. Seetõttu esitasime kaitseministrile neli küsimust, millele ootame ka häid vastuseid. Esiteks, kuidas on planeeritud tuleva aasta eelarvest vahendeid Kaitseliidu jalaväelase varustuse hangeteks ning millises mahus on planeeritud varustuse soetamist? Teiseks, miks vahetati Tallinna maleva relvastusest välja relvad Galil ning asendati tunduvalt raskemate ja linnalahinguteks sobimatute relvadega AG-3? Kolmandaks, kas kaitse-eelarvest on planeeritud jalaväelaste relvastuse soetamist, et asendada iganenud ja ebaefektiivsed relvad uuemate ning tõhusamate vastu? Viimaseks ehk neljandaks küsime, kas arvestades ühiskonnas tõusnud Kaitseliidu prestiiži ja uute liitujate arvu ei pea Kaitseministeerium vajalikuks eraldada lisaraha kaitseliitlaste varustuse soetamiseks, väljaõppe tõhustamiseks ja motivatsiooni tekitamiseks. Aitäh!

Arupärimisele vastab kaitseminister Hannes Hanso. Palun!

Head Riigikogu liikmed! Aitäh arupärimise eest! Kaitseliidul kui üleriigilisel turvavaibal on meie riigikaitsemudelis oluline ja, ma ütleksin, keskne koht. Mul on väga hea meel tõdeda, et märkimisväärselt on suurenenud Kaitseliidu, sh Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liikmeskond ning loodetavasti trend jätkub tõusvat joont pidi. Selle aasta esimese üheksa kuuga suurenes Kaitseliidu pere 24 797 liikmeni ehk 1185 inimese võrra. Kaitseliidu tegevliikmete arv jõudis 15 727 inimeseni, st Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri koosseisu kuuluva Kaitseliidu maakaitsestruktuuri reserv kasvas potentsiaalselt 654 võitleja võrra. Tervitatav on ka Kaitseliidu aktiivsus oma liikmeskonna kaasamiseks mitmesuguste tegevuste ja õppuste korraldamisel. Peale iga-aastaste suurte õppuste või regionaalse suunitlusega suurõppuste, näiteks Põhja-Eestis õppus "Hunt", Virumaal "Põhjakonn" ja Lääne-Eestis "Orkaan", planeeritakse kalendriaasta igal nädalal kuni 50 väljaõppeüritust, mille osalejate arv jääb üldjuhul 1000 ja 2000 inimese vahele.
Eesti kaitsevõime väljaarendamine käib süsteemselt ja kehtivate arengukavade raames oleme kokku leppinud, et kuni Kaitseväe sõjaaja struktuuri täieliku operatiivvõime saavutamiseni on jõupingutuste teravik suunatud Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri, sh Kaitseliidu maakaitseüksuste väljaarendamisele. Selgitan ka, et sõjaaja struktuuri täielik operatiivvõime tähendab täielikult väljaõpetatud, mehitatud, relvastatud, varustatud ja lahinguvarudega tagatud üksusi. Aga jätame üldised remargid kõrvale, vastan võrdlemisi detailselt teie küsimustele.
Kaitseliidule varustuse soetamine käib enamjaolt Kaitseväe eelarve baasil ning Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi hangete kaudu. Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri osaks olevate Kaitseliidu maakaitseüksuste puuduva varustuse soetamiseks ja hooldamiseks eraldatakse järgmise nelja aasta hankeplaani alusel enam kui 26 miljonit eurot. Sellele summale lisaks antakse Kaitseliidu kasutusse varustust, relvastust ja laskemoona, mis on juba varem Kaitseväe ladudesse varutud. Mahukamad investeeringud suunatakse võitlejate individuaalvarustuse, kuulivestide, kiivrite ja öövaatlusseadmete soetamiseks ning üksuste varustuskomplektide täiendamiseks, samuti rivisõidukite soetamiseks. Peale selle ostetakse planeerimisperioodil side- ja meditsiinivarustust, hooldus- ja ohutusvahendeid ning muud ettenähtud varustust. Kaitseväe järgmise aasta eelarvesse on Kaitseliidu üksustele planeeritud 15 miljonit eurot, millest umbes pool kulub lahingumoona hankimisele. Kaitseliidu enda eelarvest on planeeritud veel finantseerida varustust sellest, st 2015. aastast kasutamata jäänud eelarvelistest vahenditest umbes ühe miljoni euro ulatuses. Täpsemalt, järgmisel aastal soetatakse Kaitseliidu maakaitseüksuste varustamiseks kiivreid ja kuuliveste 1,86 miljoni euro eest ning individuaalvarustust – sh riietus, jalatsid, rakmed – 1,97 miljoni euro eest. Kiivrite, kuulivestide ja individuaalvarustuse soetamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul kokku 11,7 miljonit eurot. Taktikalise mobiilsuse tagamiseks hangitakse järgmisel ja ülejärgmisel aastal Kaitseliidu maakaitseüksuste tarbeks maastureid kogumaksumusega 3,5 miljonit eurot. 2019. aastal on kavas juurde soetada eri tüüpi veoautosid 3,4 miljoni euro eest. Rivisõidukite ostmiseks investeeritakse nelja järgmise aasta jooksul kokku 6,9 miljonit eurot. Rivisõidukeid hangitakse juurde ka kaugemas tulevikus, sh aastasse 2020 on planeeritud investeeringuid 1,1 miljoni euro eest. Soetatavad platvormid – ma arvan, et see on tähtis detail – peavad ühilduma Kaitseväe ja Kaitseliidu olemasoleva relvastuse ja varustuse ning remondi- ja hooldusbaasiga. Seetõttu on maasturite ja kahetonniste veoautode puhul eelistatud Saksa päritolu masinad, praegu on näiteks kasutuses Mercedes-Benz Unimog, ning viietonnistest veoautodest Hollandi kaitseotstarbeline toodang, millest praegu on kasutusel DAF. Maaväe löögijõu suurendamiseks viiakse kogu Kaitseväe tankitõrjevõime kvalitatiivselt uuele tasemele. Selleks antakse Kaitseväe manöövriüksuste ja Kaitseliidu maakaitseüksuste kasutusse Javelini keskmaa tankitõrjekompleks ning alustatakse pikamaa tankitõrjevõime programmi. Javeline olen ka ise simulaatoris kasutanud ja ütlen, et need on ülimalt efektiivsed ja kiired, väga mobiilsed ja erakordselt tänapäevased relvasüsteemid, mille kasutuse võib selgeks õppida paari päevaga. Aga jätkusuutliku lahinguvõime suurendamiseks täiendatakse Kaitseväe, sh Kaitseliidu kõikide laskemoonaliikide koguseid. See on vastus esimesele küsimusele.
Nüüd teine küsimus, mis puudutab Tallinna malevat, relvi Galil ja nende asendamist. Kaitseliidu Tallinna maleva ümberrelvastamise vajaduse tingis mitme faktori kokkusattumus ning protsess on kulgenud Kaitseliidu ülema ja Kaitseväe juhataja tihedas koostöös. Tallinna maleva relvastusse antud automaadid AG-3 on Norra päritolu moderniseeritud versioon automaadist AK-4. Ajakohastamise käigus on relvadele paigaldatud kokkukäiv pära ja lisaseadmete kinnitamise liistud. Lõpptulemus on kompaktne, suure tulejõuga ja võimekas automaat, mis on sobilik tegutsemiseks linnalahingu tingimustes ja millele on võimalik kinnitada lisaseadmeid, sh näiteks relvaalused, granaadiheitjad, taskulambid jne. Sõjalise võime vajaduste ja logistilise toetuse loogikast lähtudes on alati otstarbekas, et üksused toetuvad põhiosas ühtsele relvaplatvormile. Kaitseliidus oli varem kujunenud olukord, kus Tallinna maleva kasutuses olid automaadid Galil, aga ülejäänud malevates olid automaadid AK-4. Tähtis on siinkohal tõsiasi, et kui Galil kasutab laskemoona kaliibriga 5,56 mm, siis AK-4 kasutab laskemoona 7,62 mm ja sellepärast ei olnud võimalik eri automaatide laskemoona ristkasutada. See asjaolu seadis Kaitseväele ja Kaitseliidule ülemäärase logistilise surve nii üksuste tarbeks erisuguse kaliibriga laskemoona soetamisel kui ka relvasüsteemide elukaare toetamiseks vajaliku hoolduse ja remondi tagamisel. Peale selle võimaldab ühesugusele relvasüsteemile üleminek teha relvaõpet ja laskeharjutusi ühtsetel alustel. Kaitseliidu Tallinna maleva ümberrelvastamise kontekstis on tähendus ka asjaolul, et 1990-ndate esimeses pooles Eestisse tarnitud automaadid Galil on nüüdseks rohkem kui 20 aastat vanad, aktiivses kasutuses olnud relvade elukaar hakkab aga tasapisi lõppema. Kaitseliidu Tallinna maleva relvastusse antud moderniseeritud automaadid AG-3, mida juba nimetatud, on kasutusea mõttes tunduvalt paremas seisukorras. Kaitseliidu ülema kinnitusel on Kaitseliidu Tallinna maleva võitlejate hinnang automaatidele AG-3 väga positiivne. Käisin ka ise vaatamas ühte õppust, kus Tallinna maleva juht kinnitas mulle sedasama. Kuna automaate Galil kasutab endiselt 1. jalaväebrigaad, on Kaitseliidu käsitulirelvade ühtlustamise tulemusena vabanenud ressurss antud kasutada brigaadi allüksuste, sh Scoutspataljoni üksikute, füüsiliselt juba kulunud automaatide väljavahetamiseks.
Kolmas küsimus. Kas kaitse-eelarvest on planeeritud jalaväelastele relvastuse soetamist, et asendada iganenud ebaefektiivsed relvad uuemate ja tõhusamatega? Kaitseväe sõjaajaüksuste maaväekomponendi, sh Kaitseliidu baasil mehitatava maakaitsestruktuuri suutlikkuse tõstmine ongi meie kaitsevõime tugevdamise prioriteet. Suurim võimearendusprogramm on Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri, sh Kaitseliidu maakaitseüksuste relvastamine moodsate keskmaa tankitõrjesüsteemidega Javelin, mille laskekaugus on 2,5–4,0 kilomeetrit, nagu juba nimetasin. Nii et Kaitseväe ja Kaitseliidu instruktorite esmane väljaõpe tehti juba septembris ja Kaitseliidu struktuuriüksuste väljaõpet on võimalik alustada järgmisel aastal. Kaitseliidu maakaitseüksuste puuduoleva varustuse soetamiseks ja hooldamiseks on eraldatud enam kui 26 miljonit eurot, sellele summale lisaks antakse Kaitseliidu kasutusse varustust, relvastust ja laskemoona Kaitseväe juba varem hangitud varudest. Nii et vastus on: jah, töö käib.
Neljas küsimus on Kaitseliidu prestiiži, liitujate arvu ja lisavahendite kohta. Nagu juba nimetatud, Kaitseliidu liikmete arv kasvab tõesti kiiresti ja selle üle on mul väga hea meel. Kaitseliidu rahastamine käib peaasjalikult Kaitseministeeriumilt saadud iga-aastasest sihtotstarbelisest toetusest, mis sellel aastal moodustab Kaitseliidu hinnangulistest tuludest üle 98%. Vaatame täpsemaid summasid aastate kaupa: 2011. aastal 21,4 miljonit eurot, 2012. aastal 25,5 miljonit eurot, 2013. aastal 26,5 miljonit eurot ja eelmisel aastal 30,4 miljonit eurot, käesolev aasta 32,6 miljonit ning praegu Riigikogu menetluses oleva järgmise aasta riigieelarve eelnõu kohaselt suureneb Kaitseliidu sihtotstarbeline toetus ka järgmisel aastal, kui see ulatub 33,7 miljoni euroni. Selles mõttes liigume väga õiges suunas – just täpselt sinna, kuhu soovime, st Kaitseliidu rahastus suureneb pidevalt ja ka varustus paraneb.
Muu motivatsioon. Kaitseliidu liikmete motivatsiooni, ma loodan, võimaldab kindlasti edendada ka järgmise aasta jaanuaris jõustuv riigikaitseseadus ja teised sellega muudetavad seadused, milles nähakse ette võimalus kaitseväeteenistuskohustuseta isikul teha kaitseväelist karjääri. Uus seadus võimaldab Kaitseliidu, sh Naiskodukaitse tegevliikmetel anda nõusoleku tema määramiseks sõjaaja ametikohale. Sellega kaasneb haridusnõuete ja sõjaväelise väljaõppe olemasolu korral õigus omandada sõjaväeline auaste. Uus kord lubab sõjalistesse tegevustesse kaasata tunduvalt suurema hulga teotahtelisi Kaitseliidu liikmeid, kellel on võimalik, nagu juba nimetatud, teha koolituste ja kursuste kaudu sõjalist karjääri. Sõjaaja ametikohale määramiseks nõusoleku andnud Kaitseliidu tegevliige võib nõusoleku andmisest hiljem loobuda, välja arvatud kõrgendatud kaitsevalmiduse olukorras. Kuna mu aeg hakkab kohe läbi saama, siis ma detailsemalt sellel teemal peatuda ei saa, aga loodan, et juba vastasin kõikidele küsimustele. Aitäh!

Nüüd ongi see aeg, kui saab küsimusi esitada. Jaak Madison, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister, aitäh vastuste eest! Ma tulen siiski tagasi relvastuse juurde. Olles ise proovinud nii Galili kui ka AG-3, ei saa mina küll üldse AG-3 kiita. See on kilogramm raskem ja jube hellakene – nii kui liivatera sisse läheb, kiilub kinni. Mitte keegi sellega rahul pole, kõik kaitseliitlased nurisevad, aga ministeerium räägib, et kõik on hästi. Kuskil on justkui konflikt. Kumb pool siis jama ajab? Kas Kaitseministeerium eksib või kaitseliitlased, kes iga päev seda relva kasutavad ja peavad hakkama hädaolukorras sellega võitlema? Ma uurisin järele, et kokku on Galile, mis lähevad vahetusse, Kaitseliidu Tallinna malevas ainult 600. Aga Galili turuhind on suurte investeeringute puhul n-ö kommiraha, see jääb mõnesaja dollari kanti. Kas te ei näe lähitulevikus vajadust investeerida pigem korralikesse käsirelvadesse, millega tagada kaitseliitlastele vähemalt mugav võitlemine?

Tänan küsimuse eest! Mul on Kaitseliidu ülema kirjalik kinnitus selle kohta, et relvadega ollakse rahul. Ma ei oska muidugi individuaalseid probleeme kommenteerida. Iga uus süsteem või uus relv nõuab kindlasti harjumist. Tegu on järeleproovitud ja ennast väga hästi tõestanud relvadega. Ma usun, et Eesti kaitseliitlased, nagu ka ülejäänud Kaitsevägi, nendega harjuvad. Need on moderniseeritud versioonid, mille kasutusiga on praeguste relvadega võrreldes tunduvalt pikem. Need võimaldavad ka ristkasutust, nagu juba nimetatud. Nii et ma usun, et inimesed harjuvad neid kasutama. Mina arvan, et see Kaitseliidu ja Kaitseväe vahel tehtud otsus oli igati põhjendatud ja praeguses olukorras leiti parim lahendus.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra spiiker! Hea minister! Galilide teema haakub ühe mõttega, mida te siin korra mainisite – nimelt, linnalahing. Äsja toimus, ilmselt suhteliselt edukalt, õppus "Orkaan", milles osalesid Saaremaa, Pärnumaa ja Läänemaa malev, aga mitte Tallinna oma. Niipalju kui mina tean, Tallinnas ei harjutata üldse linnalahingut. Galilid toodi Tallinnasse omal ajal selle mõttega, et need on linnalahingus efektiivsemad. Mul on selline üldisem küsimus: millal ükskord hakkavad Eesti kõige suurema linna malevlased harjutama linna kaitsmist soode ja metsade asemel?

Aitäh! Üle-eelmise nädala pühapäeval osalesin ise Põhja-Tallinnas ühel Tallinna maleva linnalahinguharjutusel. See toimus Nõmmel, Kadriorus ja ka Põhja-Tallinnas.

Aitäh! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 järgi võib esitada ühe küsimuse. Madis Milling, palun!

Suur tänu! Ma pean alustama repliigiga heade kolleegide kohta. Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku abina võin kinnitada, et Tallinna malev harjutab linnas päris palju. Suur tänu, härra kaitseminister, vastuste eest! Mulle jäi kõrvu kõlama üks asi. Te mainisite kiivrite ja kuulivestide hanget. Olete te kindel, et tegemist on kuulivestidega, või on need äkki killuvestid? Siin on põhimõtteline kasutus- ja hinnavahe.

Aitäh! Vaatan paberitest järele, siin on kirjas kiivrid ja kuulivestid. Pean kolleegidega täpsustama kuuli- või killuvestide sisulist vahet. Jah, tekstist jookseb läbi siiski "kuulivestid". Ei oska täpsemalt kommenteerida.

Uno Kaskpeit, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Selline küsimus: millise malevkonna liige te olete ja mis ajast?

Inimene saab riigikaitse eest seista mitmesugustes funktsioonides. Teen seda 24 tundi iga päev, aga ei ole ühegi maleva liige.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud minister! Kuidas on kavandatud parandada teiste üksuste, näiteks sisekaitseüksuste – nende, kes ei ole nn lahinguüksused – varustuse tagamine?

Kaitseliidu eelarve kasvab igal aastal. Kaitseliidu sees olevaid tehnilisi otsuseid teeb liidu ülem. Nagu juba õigesti nimetatud, tõepoolest, kiirreageerimisüksus on meil prioriteetne, st kõik see, mis puudutab kiirreageerimisüksust, on prioriteet. Meil on tarvis saavutada täielik mehitatus, täielik väljaõpe, varustus jne. Nii et tegeldakse muidugi kõikide teemadega, aga prioriteetidega esimeses järjekorras.

Aitäh ministrile! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Võib eeldada, et ka minister ei soovi midagi lisada. Lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.

Arupärijate Jaak Madisoni, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Raivo Põldaru, Arno Silla ja Martin Helme nimel esineb sõnavõtuga Martin Helme. Palun!

Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Loen ette meie arupärimise kaitseministrile Kaitseväe juhataja ja õhuväe ülema sekkumise kohta päevapoliitikasse. Kaitseväeteenistuse seadus § 123 ütleb selgesti, et tegevväelane ei tohi teenistusülesannete täitmise ajal tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega. Ta ei tohi ka käsuõigust ega distsiplinaarvõimu kasutada erakondlikes huvides. 4. septembril 2015 levis uudisteportaalides ja suurimates meediaväljaannetes Kaitseväe juhtaja Riho Terrase sõnavõtt 1. septembri Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste avaaktuselt. Härra Terras lausus: "Lisaks Venemaa agressiivsele käitumisele on üheks murettekitavaks aspektiks ka pagulastega seonduvad pinged ühiskonnas. Üheks julgeolekuriskiks on kujunemas mõnede survegruppide pime sallimatus pagulaste suhtes." Tegemist on selgelt tugeva sekkumisega igapäevapoliitikasse ja üheselt poliitiliste vaadete levitamisega alluvate ees. Peale poliitilise sõnumi annab see kaitseväelastele ja kaitseliitlastele väga kindlad suunised seisukohavõtuks immigratsiooniküsimustes. Paraku polnud see viimane juhtum. Õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien kirjutas 28. oktoobril oma sotsiaalmeedia postituses, et tunneb häbi ja piinlikkust oma rahvuskaaslaste pärast, kes olevat Tallinnas liitlassõdureid nii verbaalselt kui ka füüsiliselt rünnanud. Samas pole kahjuks siiani toodud ühtegi näidet tegelikest juhtumitest, mis annaksid kinnitust, et rünnakud olid motiveeritud just rassismist. Seega oli ka see sekkumine igapäevapoliitikasse, sest kuulujuttudel põhineva info põhjal on võetud seisukohti, mis mõjutavad tugevasti poliitilist diskussiooni.
Seetõttu küsime oma arupärimises järgmised küsimused. Esiteks, kas teie hinnangul on seadusega kooskõlas nimetatud tegevväelaste või ka üleüldiselt tegevväelaste sõnavõtud aktuaalsetel poliitilistel teemadel? Teiseks, kas valitsus või Kaitseministeerium on andnud Kaitseväele ja/või Kaitseliidule suuniseid, mis seisukohti võtta poliitilistel teemadel, eelkõige migratsiooni teemal? Kolmandaks, kuidas hindate Urmas Reitelmanni juhtumi valguses Riho Terrase ja Jaak Tarineni sõnavõttu, millest esimeses oldi kriitiline immigratsioonipoliitika suhtes, kuid Kaitseväe juhataja ja õhuväe ülem andsid samas selgeid suuniseid aktsepteerida valitsuse poliitikat ning kritiseerisid valitsusega eri meelel olevaid poliitilisi organisatsioone ja inimesi? Neljandaks, kas teie hinnangul ei ole tegemist tsiviilkontrolli põhimõtete rikkumisega, või veelgi hullem, banaanivabariikliku olukorraga, kus kõrgemad sõjaväelased pannakse ajama valitsuse poliitikat? Aitäh!

Arupärimisele vastab kaitseminister Hannes Hanso.

Hea Riigikogu! Minu meelest on Kaitseväe juhataja töö hinnata ohte Eesti julgeolekule ning nõustada mind ministrina ja valitsust Eesti julgeolekut puudutavate otsuste tegemisel. Kaitseväe juhataja on kõrgeim sõjaline nõuandja, kelle töö on nende teemadega tegelemine ja ohtude väljaselgitamine. Mina arvan, et Kaitseväe juhatajal on õigus ja oma töö tõttu ka kohustus julgeolekuohtudest avalikult rääkida.
Siin nimetati pagulasi, pagulaskriisi. Jah, see on väga mastaapne väljakutse kogu Euroopale, millel on päris selgelt ka julgeolekudimensiooni elemendid, seetõttu ei tohiks seda teemat ignoreerida. Mina arvan, et pagulasteema pelgalt päevapoliitiliseks küsimuseks taandamine on selle alahindamine. See, et kindralleitnant Terras tõi esile pagulasdebatiga seotud julgeolekuriskid, on täiesti põhjendatud. Ühiskond, kaasa arvatud õppurid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, peab mõistma olukorra tõsidust. Ma arvan, et teie katse kleepida Kaitseväe juhataja eksperdihinnangule päevapoliitikasse sekkumise silti ei ole riigimehelik. Seda päevapoliitikasse tirida tõepoolest ei ole ilus ega mõttekas.
Teine küsimus puudutab suuniseid. Ma ei hakka sellele pikemalt vastama, ütlen lihtsalt, et Kaitseväele ega ka Kaitseliidule ei ole suuniseid antud.
Kolmas küsimus on Riho Terrase ja Jaak Tarieni sõnavõttude kommentaar Reitelmanni juhtumi valguses. Urmas Reitelmann solvas väga paljusid Eestis elavaid inimesi, meie kodanikke, ka neid, kes osalevad riigikaitses vabatahtlikena või elukutseliste teenistujatena. Tõepoolest, sellistel avaldustel ei tohi Eesti ühiskonnas ega üheski normaalses demokraatlikus sallivas riigis kohta olla. Kaitseväe juhataja andis oma sõnavõtus hinnangu Eesti julgeolekuohtudele ja tegi sellega oma tööd. Niisiis, ütlen veel kord, et sellele päevapoliitika sildi külgekleepimine on vale. Õhuväe ülem kolonel Tarien avaldas inimesena oma isiklikku arvamust vahejuhtumi kohta, mis leidis aset Eestit kaitsma tulnud liitlassõduritega. Ma olen üllatunud, et seda peetakse kuulujutuks. Ameerika vägede ülem Eestis mainis ise seda teemat kolonel Tarienile. Ma ei usu, et sellise kaliibriga inimesed veedavad Eestis aega kuulujutte levitades, pigem on nad siia tulnud selleks, et meid keerulistel aegadel kaitsta.
Neljas küsimus, kas minu hinnangul ei ole tegemist tsiviilkontrolli põhimõtte rikkumisega või, veelgi hullem, banaanivabariikliku olukorraga. Banaanivabariigis juhivad riiki sõjaväelased ja poliitikud teevad seda, mida sõjaväelased ütlevad. Meie riigis on vastupidi. Ma loodan, et ka teie erakonnal on rohkem usku meie riigi institutsioonidesse. Me oleme siin näinud mõnda teist erakonda, kellel paistab seda vähe olevat. Kaitseväelased annavad valitsusele sõjalist nõu ja viivad ellu valitsuse otsuseid. See ongi tsiviilkontroll, mida me oleme kõik need aastad üles ehitanud. Kaitseväe juhatajal ja õhuväe ülemal on õigus avaldada oma arvamust, eriti seda, mis puudutab hinnangut Eesti julgeoleku kohta. Me räägime nendest probleemidest väga sageli, nii korralistel kohtumistel kui ka muudes formaatides. Veel kord, nagu juba nimetatud, Kaitseväe juhataja eksperdihinnangule päevapoliitikasse sekkumise silti kleepida ei ole minu hinnangul riigimehelik. Aitäh!

Küsimused. Martin Helme.

Aitäh, härra spiiker! Härra minister! Mis puudutab Ameerika siinset kõrgemat sõjaväelast või temasse uskumist, siis see ei ole usuküsimus. Me küsisime, kas on mingeid tõendeid selle kohta, et rünnak oli motiveeritud rassismist. Kui sellekohaseid tõendeid ei ole, siis on see kuulujutt. Meie oleme samuti väga mures Eesti riigi institutsioonide, nende sõltumatuse ja põhiseaduslikkuse pärast, sellepärast me järelepärimise esitasimegi. Ei ole päris õige tulla ja panna meile külge silti, et me tegeleme politiseerimisega. Mind solvas, kui Terras ütles, et immigratsioonivastaseid motiveerib pime sallimatus. Ja see solvas veel väga paljusid. Kui te räägite Reitelmanni avaldusest ja sellest, et see oli solvav, siis Terrase avaldus solvas täpselt samamoodi väga paljusid inimesi. Immigratsiooniteema on poliitiline küsimus. Jutt ei ole ohuhinnangust, vaid küsimus on selles, kas immigratsioonivastasus on Eesti julgeolekurisk või ei ole. Terras andis selle kohta selge poliitilise hinnangu. Kas see on teie meelest tõesti õige?

Kas see oli küsimus? Aeg on läbi.

Ma küsin uuesti üle, kas see tema arvates tõepoolest ei ole poliitikasse sekkumine.

Selle küsimuse aeg on läbi.

Ei, see ei ole poliitikasse sekkumine. Terras viitas oma kõnes julgeolekuriskidele. Ma arvan, et meie ühine eesmärk Kaitseväe juhatajaga – kelle ametiaega, ma meenutan, just pikendati kahe aasta võrra, sest ta on teinud väga head tööd – on vältida olukordi, kus Eesti julgeolek oleks ohus ja meie liitlassuhted võiksid sattuda selliste ebameeldivate intsidentide pärast, nagu on ette tulnud, mingisuguse surve alla. See ei ole kindlasti mitte kuidagi meie huvides. Reitelmann solvas inimesi ja sildistas neid teatud kuuluvuse järgi. Sellised avaldused teevad meile palju kahju, aga ma arvan, et sallivusele ja mõistlikkusele üleskutsumine kindlasti mitte.

Mart Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Banaanivabariigi nimetus tuleneb ju Kesk-Aafrikast, kus Põhja-Ameerika suurkorporatsioonid terves hulgas riikides võtsid sisuliselt üle põllumajanduse, teatud kultuuride viljelemise ja hakkasid ühes sellega dikteerima sealset poliitikat – seda, kes saab valitsusse ja kes saab presidendiks. Me nägime eelmisel nädalal, kuidas meie sisepoliitikasse sekkusid siin asuvad välisriikide kaubanduskojad. See on täielik banaanivabariigi ilming. Nii et võtke heaks või pange pahaks, aga teie valitsus sarnaneb banaanivabariigi valitsusega. Küsimus on selline. Kas teie arvates on Ameerika Ühendriigid ja meie teised liitlased siin ainult sellepärast, et Eesti on salliv/mittesalliv, või sellepärast, et me oleme nendega alla kirjutanud liidulepingu ja neil on siin geopoliitilised huvid?

Aitäh! Oleme kirjutanud alla lepingu ja see põhinebki sellel, et on organisatsioon, millel on ühised väärtused ja toimivad sõltumatud institutsioonid. Need riigid peavad olema oma olemuselt demokraatlikud. Vihakõne, sallimatusele üleskutsumine ja inimeste sildistamine ei ole kindlasti kooskõlas sellise organisatsiooni nagu NATO põhiväärtustega. NATO on kollektiivse kaitse organisatsioon, julgeolekuorganisatsioon. Ma arvan, et on meie kõikide huvides, kui NATO kaitseb võrdselt kõiki, ükskõik millises oma liikmesriigis. Ka sellekohased artiklid on lepingus ära toodud. Nad on siin sellepärast, et meie regiooni julgeolekuolukord on praegu pingelisem kui mõni aasta tagasi. Meie soovime, et nad tahaksid siin olla ja siia jääda. Tegelikult on meie kindel soov ja ka Balti riikide ühine soov – ja need on seisukohad, mida me kooskõlastame praegu nendega enne Varssavi tippkohtumist, järgmisel nädalal allkirjastan ka nendega vastava paberi –, et NATO suurendaks siin oma kohalolekut. Ükski ebameeldiv intsident ei aita küll kuidagi sellele protsessile kaasa.

Jaak Madison.

Austatud minister, aitäh vastuste eest! Sildistamine tulebki hukka mõista. Samamoodi tuleb meil hukka mõista see, kui kaitseminister sildistab sellega, et ta õigustab Kaitseväe juhatajat, kes on nimetanud immigratsioonivastaseid ajendatuks pimedast sallimatusest. See on sildistamine ja väga häbiväärne. Rääkides kaitselepingutest, oleme just nimelt meie täitnud kõiki kohustusi, millele me oleme allkirja pannud. Me suurendame kohalolekut kas või Malis, me oleme Kesk-Aafrika Vabariigis. Seega, meie oleme täitnud kõiki kohustusi. Aga kui tulla tagasi NATO kollektiivkaitse juurde, siis huvitab mind praegu pigem see, miks käib Urmas Reitelmanni juhtumi puhul suur süüdistamine, et tema väljaütlemine oli vaenu õhutamine, ja seda ei peeta oma arvamuse avaldamiseks, kuid Kaitseväe juhataja kohta öeldakse, et ta avaldas vaid arvamust. Kas te peate õigeks erisugust kohtlemist ja kas te ei näe, et neid kahte juhtumit oleks vaja hinnata võrdselt?

Aitäh! Pean täpsustama. Nimelt, Kesk-Aafrika Vabariigis ei toimu mingisugust NATO missiooni, rääkisime liitlastest ja kohalolekust. Seal ei ole ka ühtegi Eesti kaitseväelast. Malis on Eesti väed, ohvitserid – üks ÜRO mandaadi, teine Euroopa Liidu all – ja ka seal ei ole mingisugust NATO missiooni. See on jällegi üks asi, millest me siin rääkisime. Samuti ei ole keegi kunagi öelnud, et Kaitseväe juhataja avaldas seal oma arvamust. Juttu oli õhuväe ülemast. Kaitseväe juhataja õigus ja kohustus on selgesti näidata, millised on meie riigi võimalikud julgeolekuriskid, ning seda ta ka tegi.

Uno Kaskpeit.

Aitäh! Härra minister! Te ütlesite, et Kaitseväe juhataja ametiaega pikendati kahe aasta võrra tänu väga heale tööle. Mõni aeg tagasi jooksis Kaitseväe juhataja ringi ristirüütli valge halatt Eesti Kaitseväe vormi peal. Kas te peate seda heaks tööks? Selle kohta ma ei näinud mitte mingisugust poliitilist reaktsiooni. Igatahes ma tundsin väga häbi oma Soome kolleegide ees, kes naersid ja ütlesid, et järgmisel päeval ei peaks see mees enam olema sellel ametikohal.

Aitäh! Peate küsima oma erakonnakaaslase käest, kes riigikaitsekomisjonis jõuliselt toetas Kaitseväe juhataja ametisse jätmist ja tema ametiaja pikendamist. Ta on teinud tõepoolest väga head tööd. Eesti riik ei ole kunagi varem olnud nii hästi kaitstud. Organisatsioonist, mida te nimetasite ja millest oli ka riigikaitsekomisjonis juttu, on Kaitseväe juhataja minu teada juba ammu välja astunud. Kõik ülejäänu on teie enda maitse küsimus.

Henn Põlluaas.

Aitäh, hea spiiker! Lugupeetud minister! Loomulikult on ääretult taunitav ja kahetsusväärne, kui esineb mingisuguseid rassistlikke rünnakuid meie liitlassõdurite vastu või üleüldse, aga peastaabi andmetel ei ole kuskil ühtegi niisugust juhtumit registreeritud. Mind huvitabki, millele konkreetselt teie ja teised tuginevad. Palun informeerige meid, kus, millal ja missugune intsident toimus!

Aitäh! Need intsidendid ei leidnud aset mitte tööaja sees, vaid väljaspool tööaega. Kuna tegu oli Ameerika Ühendriikide sõduritega, siis ma soovitan teil, kui see on teie jaoks prioriteetne teema, pöörduda täpsemate detailide teadasaamiseks Ameerika Ühendriikide esinduse, saatkonna poole või Ameerika kontingendi ülema poole Eestis. Meie selle kohta mingit registrit ei pea, aga ma usun Ameerika vägede ülemat, kui ta nimetab midagi, mis on üks nende kohaloleku probleemidest.

Nüüd küsib Arno Sild.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas te saaksite meile lühidalt selgitada, kuidas on välismaa sõduritega, kes nende üle korda peab? Kas meie politsei peab seda korraldama või Ameerika saatkond, ameeriklased ise? Kuidas see praktiliselt peaks käima?

Eestis kehtivad ühesugused reeglid kõikidele siin viibivatele inimestele, eriti kui tegu on töövälisel ajal toimunuga. Nii et siit ka vastus teie küsimusele.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ma saan aru, et arupärijate nimel esineb Martin Helme.

Härra spiiker! Hea minister! Loomulikult ei jää me üldse nende vastustega rahule. Mis meid kõige rohkem häirib? On kaks või kolm asja. Esiteks, kogu ametisolevat valitsust iseloomustav kahepalgelisus, täielik kahepalgelisus. Kui mõni mundrikandja esineb kriitilise sõnavõtuga immigratsiooni teemal, siis on kogu valitsusel häbi ja kõik küsivad, kas ta tuleks lahti lasta. Lahti ei lasta ainult siis, kui avalikkuse surve on liiga tugev. Kui aga mõni kõrge mundrikandja laulab valitsusega sama laululehe pealt, siis on tegemist suure sõnavabadusega ja mingist tsiviilkontrollist muidugi juttu ei ole. See on kahepalgeline, see on topeltstandard ja see on banaanivabariiklik.
Teine väga muret tekitav asi on see, et kui tõepoolest meie riigi sõjaväelisi institutsioone politiseeritakse ehk kui meie kõrged sõjaväelased – kas oma algatusel, arvates, et see tuleb kasuks nende karjäärile, või mingisuguse kohvivestluse käigus saadud väikese vihje peale – asuvad poliitikas sõna võtma n-ö valitsust toetavate seisukohtadega. Selline asi ei tohiks sobida demokraatlikusse tsiviilkontrolli standarditele vastavasse riiki.
Kolmas väga-väga muret tekitav küsimus on see, et ausalt öeldes jääb arusaamatuks, ja me ei saanud ka praegu vastust sellele, kes ikkagi Eestis valitseb – kas Eesti valitsus, Ameerika Ühendriikide saatkond või mõni kõrgem sõjaväelane. Mulle on küll täiesti selge, et mingit rassistlikku intsidenti ühegi Ameerika sõduriga ei ole olnud. No tule taevas appi! Kui NATO leppe artikkel 5 lakkab toimimast iga kord, kui mõni Ameerika sõjaväelane satub baarikaklusesse, siis ei maksa see paber ka mitte midagi. Siis ei maksa ka ükski neist n-ö julgeolekugarantiidest, mida president Obama ise käis Eestis jagamas, ei maksa mitte miski. Kui Eestil jäävad n-ö liitlaskohustused saamata selle tõttu, et siin ei lehvi piisavalt kõrgel ja piisavalt uljalt vikerkaarelipp, siis ei olegi nende liitlastega midagi peale hakata. Ütleme otse välja, et 2004. aastal, kui Eesti liitus NATO-ga, ei öelnud keegi meile, et Ameerika sõdurite appituleku tingimuseks on see, et meil on homoabielud. Sellist tingimust ei olnud. Kui oleks olnud, siis oleks ausalt öeldes mitu korda järele mõelnud, kas ikka tasub sellise asjaga liituda.
Nii et see jutt, mis praegu vastustena kõlas ja mis on üleüldiselt selle debati käigus kõlanud, on ausalt öeldes kergelt piinlik. Täpselt samamoodi on piinlik, kui kõrgemad sõjaväelased ja ka minister tegelevad kuulujuttude levitamisega. Ameerika Ühendriikide saatkond on kinnitanud, et nende andmetel ei sattunud nende sõdur kaklusesse rassistlikel motiividel. Eesti politseis pole üldse mingit infot, Kaitseväel samamoodi mingit teavet ei ole. Ometi me räägime lakkamatult mingisugustest rassistlikest intsidentidest Eestis Ameerika sõduritega, kusjuures ühtegi näidet tuua ei ole. On ainult mingisugune usujutt – keda me usume ja keda me ei usu.
Tahan siinkohal ikkagi rõhutada, et enamik Eesti elanikkonnast on vastu massilisele immigratsioonile Eestis. Kui kõrgemad poliitikud häbenevad oma inimesi, siis nad peaksid tõsiselt järele mõtlema, kas nad sobivad oma ametisse. Kui kõrgemad poliitikud lähevad vastuollu rahva tahtega, siis ei pea ennast parandama mitte rahvas, vaid poliitikud ise peavad muutma oma seisukohti või ametikohti. Täpselt sama kehtib kõrgemate sõjaväelaste suhtes. Ei saa tulla rääkima seda, et massiimmigratsiooni vastasus on Eestis julgeolekurisk. Jah, loomulikult on, aga hoopis teise nurga alt kui see, millele vihjas Terras või millest just praegu rääkis härra kaitseminister. Risk on see hoopis teistel põhjustel – terrorismi tõttu ning selles mõttes, et tekitab ühiskonnas fragmenteerumist ja ebastabiilsust. Risk on see ka selles mõttes, et me ei kontrolli enam oma territooriumi, mitte sellepärast, et meil Eestis ei lehvi piisavalt kõrgel sallivuse lipp. Nii et meie näeme ohtu Eestile selles, et sõjaväelisi institutsioone pannakse tegema valitsuse propagandat. Meile see ei meeldi. Me juhime oma arupärimisega sellele tähelepanu ja kutsume valitsust korrale. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Kas minister soovib sõna? Jah. Ministril on õigus pärast kõnesid öelda oma seisukoht. Palun, Hannes Hanso!

Aitäh! Veel kord, ma ei taha siin teie ees mingisugusesse populistlikusse lahmimisse sattuda. Siin pandi praegu ühte punti rassistlikud intsidendid, homoabielud, räägiti mingitest kaklustest – ma ei tea, kust selline teave on võetud – ja visati sekka jutt massiimmigratsioonist. Eestis juhivad riiki poliitikud ja otsuseid teevad poliitikud. Valitsuse seisukohti, ka riigikaitse küsimustes, väljendavad poliitikud, nii nagu normaalses demokraatlikus tsiviilkontrolliga riigis kohane on. Mina ei häbene Eesti Vabariiki, ma usun selle institutsioonidesse. Ma pakun, et ka kõik Riigikogu saalis olevad inimesed võiksid seda teha. Ma ei sildistaks meie oma riiki banaanivabariigiks. Ausalt öeldes on ääretult kahetsusväärne, et selline mõte võib üldse pähe tulla. Eesti on oma vabadustelt, näiteks ajakirjandusvabaduselt ja kõigelt muult vägagi eesrindlik riik. Kõikidel on õigus oma seisukohti avaldada, kui see jääb seaduse piiresse. Aga ütlen veel kord, taunimist väärivad intolerantsus, solvamine, inimeste sildistamine jne. Kedagi kutsuti siin isegi tibladeks. See ei ole see 21. sajandi riik, kus mina tahan elada. Kindlasti kavatsen ma ministrina teha kõik selleks, et meie riik jääks selliseks, kus kehtivad seadused ja neid täidetakse ning igaühel on oma roll, ka Kaitseväel. Nagu ma ka enne nimetasin, ei mina ega minu teada ka keegi teine ei ole andnud Kaitseväe juhtkonnale mingisuguseid korraldusi ega juhiseid. On iseenesestmõistetav, et Kaitseväe juhtkond juhib tähelepanu Eesti julgeolekuprobleemidele.
Viimane küsimus oli, kas meie NATO organisatoorne kuuluvus ongi nii tugev või nii nõrk. Õnneks ei ole. Ma loodan ka, et need mõningad intsidendid jäävad piisaks ookeanis ja meie liitlaste kohaolek kasvab veelgi. Võib-olla tõesti mõnele see ei meeldi. Minge ise Tapale ja vaadake, kes meie liitlased on! Võib-olla mõnele ei meeldi, mis nägu nad on. Aga mind jätab see sügavalt ükskõikseks, minu prioriteet on Eesti riik ja julgeolek. Seda me teeme koos liitlastega, kelle hulka, nagu juba öeldud, kuuluvad mitmesuguse etnilise taustaga inimesed. Neil peab olema siin hea olla, muidu me mängime trumbid vastasvõistkonna kätte. Ma loodan väga, et keegi meist siin selle huvides ei tööta. Me peame olema organisatsioonina tugevad ning ka riigina seesmiselt ühtsed ja tugevad. Aitäh!

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Ja nüüd, peale haamrilööki on vaba mikrofon. Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! Paar tähelepanekut meie tööde ja tegemiste kohta. Kaks nädalat tagasi andsime koos 15 parlamendiliikmega üle kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu. Meil oli palve, et seda menetletaks kiirkorras, sest kooseluseaduse rakendussätete vastuvõtmine on takerdunud ja on näha, et see on veelgi rohkem ühiskonda lõhestanud. Kahjuks ei ole õiguskomisjoni esimees seda palvet kuulda võtnud. Ma tean, et Vabaerakonna esindaja tegi ettepaneku, et austame parlamentarismi tavasid ja toome Riigikogu ette võimalikult kiiresti kõik kolm eelnõu – selle lahenduskompromissi, mille Vabaerakond ise välja pakkus, Keskerakonna ja EKRE saadikute ühise seaduseelnõu, mis kooseluseaduse tühistaks, ja ka rakendussätted. Kahjuks õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof otsustas, et see läheb pikema laine peale ja me arutame seda kas jaanuaris või veebruaris. Aga see on väga lühinägelik tegutsemine, sest me teame, et kooseluseadus, baasseadus, mis eelmisel aastal vastu võeti, rakendub 1. jaanuarist 2016. Oleme varemgi siin kiirmenetluse korras vastu võtnud seadusi, ebamõistlikke asju. Seekord on ometi tegemist mõistliku asjaga ja me võiksime praegu kiirmenetlust kasutada, aga kahjuks me ei tee seda. Sellel on aga oma tagajärjed.
Teine tähelepanek on see, et kuna on näha, et parlamendi roll peab kasvama, käib tohutu jant Euroopa Kontrollikoja liikme määramise ümber. Reformierakond tahab meeleheitlikult saata sinna Juhan Partsi, kuigi mitte ühelegi küsimusele, mida parlamendi opositsioon on küsinud – ükskõik, kas see puudutab Utah' investeeringut või Auvere investeeringut, riigihangete segadust Tallinna Sadamas või Eesti Õhus toimuvat –, pole Juhan vastust andnud. On selge, et ka Reformierakond on nende juhtumite puhul kaasvastutaja. Miks me ei võiks tuua kontrollikoja debatti parlamenti? Sellise kaaluka institutsiooni liikmesuse määramisele on vaja Riigikogu heakskiitu. See on kõrgepalgaline ametikoht kuueks aastaks ja arvestama ei peaks mitte ainult ametipalka, vaid ka töö sisu. Me teame, et Euroopa Kontrollikoja liikme ülesanne on jälgida nii vahendite suunamist kui ka otstarbekust. Me peaksime panema sinna inimese, kes suudab Eesti kogutud maksude raha adekvaatselt hinnata ja olla selle mõistlik kasutaja. Ei saa ju saata kontrollikotta inimest, kes on põletanud üle 500–600 miljoni euro. Kas me hakkamegi tulevikus raha kulutamise ja põletamise eest inimesi edutama?
Minu kokkuvõte on see, et ma tõden endiselt: parlamentarism Eestis mitte ei tee edusamme, vaid on pigem taandarengus. Need inimesed, kes on siia saali jäänud, neid on käputäis, võiksid mõelda selle peale, mida me saaksime ette võtta ja teha selleks, et parlamendi roll, millest on räägitud üle kümne aasta, võiks suureneda. Aitäh!

Istung on lõppenud. Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 16.12.