Aitäh! Mis puudutab viidet sookvootidele, siis sellest oli küll juttu ministriks saamise alguses, mitte et ma praegu oleksin kuulutanud selle põhiliseks väljakutseks. Kuigi ma leian, et see on ääretult oluline asi minu töös. Aga määrustele viidates ma ütlesin, et iga meetme juures peab olema määrus, mis sätestab täpselt need tingimused, mille alusel on võimalik teatud toetusi saada. Selle juures on vahest kõige olulisemad kaks asja. Me oleme selgelt läinud selle peale, et igasugune toetuse taotlemine peab muutuma märksa lihtsamaks. Paljud ettevõtjad on öelnud, et nähes, kui palju on dokumente, mis nad peavad esitama, on neil kaks võimalust: kas palgata keegi, kes teeb seda nende eest, või siis nad loobuvad. See ei ole normaalne situatsioon ja sellele ma ka viitasin, kui ma ütlesin, et tuleb üle vaadata, et ettevõtluse tugistruktuurid oleksid tõesti ettevõtlust toetavad. Need on need meetmed ja need määrused, millega me tegeleme.
Mis puudutab bürokraatia vähendamist, siis selle jaoks on nelja ministri ellukutsutud nullbürokraatia. Praegu me kaardistame koostöös erialaliitudega neid kohti, kus on näha, et bürokraatiat on tõesti liiga palju. Küsitakse mitmesuguseid andmeid. Üks eesmärkidest ongi see, et kui riik küsib mingisugust infot, siis ideaalis ta võiks küsida ühe korra, mitte rohkem. Ja see info, mida ta küsib, peab olema selgelt vajalik, selle küsimine peab olema põhjendatud. Ehk siis me peaksime küsima nii vähe kui võimalik, et mitte koormata ettevõtjaid, eriti arvestades fakti, et 95% Eesti ettevõtjatest on 1–9 töötajaga ettevõtted. Nii et nullbürokraatia teema on ääretult oluline, sellega läheme edasi ja reaalse tulemuseni peaksime jõudma 2016. aastal.