Head ametikaaslased! Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 8. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid ja külalised! Põhiseaduskomisjon algatab korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse muuta korruptsioonivastase seaduse neid sätteid, mis reguleerivad ametiisiku huvide deklareerimist. Eesmärk on korrigeerida mõningaid 2014. aastal rakendunud huvide deklareerimise süsteemi aspekte, mida deklaratsioonide esitajad on konstruktiivselt kritiseerinud. Esiteks, loobutakse vabatahtliku kogumispensioni osakute deklareerimise nõudest, sest nende andmete deklareerimise kohustus ei ole piisavalt põhjendatud. Teiseks fikseeritakse deklareerimisele kuuluva saadud varalise ja muu soodustuse alampiirina 4000 eurot. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on see alampiir praegu seotud deklarandi saadud viimase nelja kuu sotsiaalmaksuga maksustatava tuluga, mille deklarant peab iga kord ise välja selgitama. Fikseeritud summa lihtsustab oluliselt deklaratsiooni täitmist. Kolmandaks muudetakse kõrvaltegevuste deklaratsioonis kajastamise perioodi. Praegu esitatakse deklaratsioonis kõrvaltegevused deklaratsiooni esitamisele eelnenud aastal. Muudatuste kohaselt esitatakse vastavad andmed deklaratsiooni esitamise aasta ja sellele eelnenud kalendriaasta kohta. Praegu on võimalik saada äriregistrist automatiseeritult andmeid kannete hetkeseisu kohta. Lõppenud kõrvaltegevusi kajastavate andmete koondamiseks on vaja teha arendustöid ja muuta seadust. Muudatus suurendab deklaratsiooni eeltäidetavust ja teeb deklaratsiooni esitamise mugavamaks. Neljandaks, eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kohustus esitada deklaratsioonis andmed deklarandi ametikohale eelnenud aastal saadud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta. Säilib kohustus deklareerida tuludeklaratsioonis deklareeritav tulu ja saadud dividenditulu. Ja viimaseks, eelnõuga tunnistatakse andmed deklarandi tehtud varaliste ja muude soodustuste kohta ainult asutusesiseseks kasutamiseks. Avalikkuse huvi tehtud annetuste vastu ei kaalu üles deklarandi õigust perekonna ja eraelu puutumatusele. Muudatus kaitseb õigust teha eraviisiliselt isikutele või organisatsioonidele annetusi, lähtudes oma maailmavaatest või usulistest veendumustest. Õigus nende andmetega tutvuda jääks kontrolli ja järelevalve teostajatele. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Märt Sultsi!

Auväärt eesistuja! Kolleegid! Mina olen siin jälle arupärimisega haridus- ja teadusministrile – ma ei tea, on see kümnes või juba viieteistkümnes. Aga mine sa tea, vähemalt 20 küsimust on kindlasti esitatud. Arupärimine on lihtne. Me kõik teame, et haridusmaastikul on korralagedus, kaos, ühtne hariduspoliitika puudub. Me kõik teame, et palka munitsipaalkoolide õpetajatele ei jätku. Me kõik teame, et palka ei saa diferentseerida, kuna palka kui sellist ei ole. Me teame kõik seda, et niikuinii tuleb lisaeelarves parandusi, et tõstetakse alampalka ja see alampalga tõstmine pannakse kohalike omavalitsuste kaela. Möödunud korral läks see palgatõstmine Tallinna linnale maksma keskeltläbi 10 miljoni eurot – Riigikogu tõstis palka ja Tallinna linn maksis selle kinni. Palgaarvestusmudelit pole meile siiamaani selgitatud, ei tea, mille alusel palka arvutatakse. Paistab, et see on lihtsalt mingi number, ja kõik. Kunagi ei ole meile öeldud seda, mis arvust protsenti arvutatakse. Protsenti võib arvutada ükskõik millisest arvust ja te kõik teate seda, et tuleb väiksem arv jagada suuremaga, korrutada sajaga ja ongi protsent käes, millist aga soovite. Saab ka tagurpidi arvutada.
Sellest johtuvalt on mul mitu küsimust, loen neist ainult kaks tükki ette. Arupärimine on Jürgen Ligile. Kas te ei leia, et kui valdkonnaminister vastab oma valdkonna küsimustele, et ei tea, ei oska öelda, siis jätab see kõrvalseisjale ministrist ebakompetentse mulje? Ja teine küsimus. Riiklikele kvalifikatsiooninõuetele vastav lasteaiaõpetaja ei ole siiani võrdsustatud üldhariduskooli õpetajaga. Mis on selle põhjus? Miks ei saa riik maksta välja eri maakondade lasteaiaõpetajate alampalga määra vahet? Suure osa sellest maksab kohalik omavalitsus ja puuduoleva osa riik, kui kokku ei tule munitsipaalkooli õpetaja alampalk. Aitäh!

Head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 64 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 64. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 84 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 64 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 74 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 74. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 74 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 103 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise arutelu toimus Riigikogu täiskogus 20. ja 21. oktoobril. Esimene lugemine lõpetati, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 4. november kell 17.15. Komisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamisel oma koosolekutel 20., 26. , 27. ja 29. oktoobril.
Kuna sellest on mõnda aega mööda läinud, siis tuletan headele kolleegidele lühidalt meelde riigieelarve eelnõu sisu. Järgmise aasta eelarve toetab majanduskasvu, tugevdab riigikaitset ja suurendab sotsiaalset vastutustunnet. Eelarve kulude maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 358 miljoni euro võrra rohkem, kui selleks aastaks planeeritud. Valitsuse eesmärk on hoida eelarve struktuurses ülejäägis 0,6% SKT-st. Nominaalne puudujääk on 0,1% SKT-st, mis on ca 25 miljonit eurot. Maksupoliitikas lähtutakse põhimõttest, et maksukoormust tuleb nihutada nii, et tööjõu asemel maksustada rohkem tarbimist. Eesti jätkab lihtsa ja ühetaolise maksupoliitikaga. Järgmise aasta maksupoliitilistest muudatustest tooksin esile selle, et tulumaksuvaba miinimum suureneb 170 euroni. Üldine maksukoormus osatähtsusena SKT-s püsib ligikaudu samal tasemel ehk 3% juures.
Majanduskasvu toetamiseks on valitsussektori investeeringud järgmisel aastal olulise tähtsusega, need suurenevad koos investeeringutoetustega riigieelarves tänavusega võrreldes 22,5% ja ulatuvad 480 miljoni euroni. Majanduskasvu panustatakse ka hariduse tähtsustamise kaudu. Järgmistel aastatel tõusevad õpetajate palgad ja kaugem eesmärk on tõsta õpetaja palk 120%-ni Eesti keskmisest palgast. Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning teehoidu suunatakse kokku 307 miljonit eurot, mis on 22 miljonit eurot rohkem kui sel aastal.
Riigieelarve menetlemise käigus on rahanduskomisjon ära kuulanud kõik Vabariigi Valitsuse ministrid, et saada detailne ülevaade valitsemisalade eelarvetest. Osaliselt jõudsime ministritega kohtuda juba enne esimest lugemist suures saalis, peale teist lugemist kohtus rahanduskomisjon 20. oktoobril välisminister Marina Kaljurannaga. Küsimused talle puudutasid saatkondade võrgustiku arengut, viisade taotlemist, ministeeriumi töötajate arvu vähendamist, aga ka Eesti-Vene piirilepingut, välisesinduste abil uute turgude leidmist, Välisministeeriumi maja renoveerimist ja Indias viibivate Eesti laevakaitsjate perspektiivi.
26. oktoobril tutvustas oma eelarveprioriteete riigihalduse minister Arto Aas. Küsimused komisjonis puudutasid piiriäärsete teede programmi, haridustoetusi ja õpilaskodusid. Tunti huvi Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevuse, riigigümnaasiumide, koolitranspordi toetamise, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöö vastu. Minister andis ka ülevaate sellest, kuidas on suurenenud omavalitsuste tulubaas. Kriisiaastal – tinglikult siis aastal 2008 – laekus omavalitsustele 734 miljonit eurot. Järgmisel aastal on omavalitsustele laekuv summa sellest 144 miljoni euro võrra suurem, jõudes 878 miljonini.
27. oktoobril rääkis rahanduskomisjonile oma haldusala eelarvest haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Arutelu puudutas arusaadavalt õpetajate palgatõusu, uusi riigigümnaasiume ja erakooliseaduse rakendamist, pagulastele pakutavat haridusalast avalikku teenust, Riigi Tugiteenuste Keskusele tegevuste üleandmist, Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajate arvu vähendamist, välisõpilaste magistriõppesse kaasamist ning ülikoolide toetamist laiemalt. Samal päeval kohtusime ka Maksu- ja Tolliameti esindajatega, kellega rääkisime töötajate registri rakendumisest ja käibemaksu deklaratsiooni lisa tööle hakkamisest. Mõlemad meetmed on olulisel määral puhastanud maksukeskkonda ja muutnud ettevõtluskeskkonna ausamaks, aga teiselt poolt toonud riigieelarvesse ca 100 miljonit eurot rohkem maksutulu.
29. oktoobril toimunud kohtumisel kaitseminister Hannes Hansoga puudutasime tema haldusala palgapoliitikat, riigihangete korraldust, erivarustuse hankeid, IT valdkonna investeeringuid, liitlastega koostööd, aga ka vastuostude kasutamist riigis.
Head Riigikogu liikmed! Nüüd tutvustan teile esimese lugemise järel esitatud muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 4. novembriks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid 37 muudatusettepanekut. Nende täpsemad selgitused on kõigile välja jagatud materjalides muudatusettepanekute loetelus. Rahanduskomisjon koostas ühe ettepaneku, mis suures osas koosneb ministeeriumide valitsemisalade vahelistest ja sisestest tehnilistest muudatustest ning teksti paragrahvide sõnastuse täpsustustest. Komisjoni muudatustena on muu hulgas kirjas ministeeriumide finants- ja personaliarvestuse koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse, kultuurivaldkonna tööjõukulude kasv ja nende eelarveline täpne laialijaotus, PRIA-le vajaliku maaelu arendamise toetuse süsteemi arendamine ja ministeeriumisisene 1,5 miljoni euro ümbertõstmine, Siseministeeriumi palgakasvu jagunemine allasutuste vahel ja ka Tervise Arengu Instituudi raha ümberpaigutus ennetustegevuse plaanide elluviimiseks.
Riigikogu fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt laekunud muudatusettepanekud hõlmasid summasid vahemikus 60 000 eurot kuni 21,5 miljonit eurot. Toon siinkohal ära olulisemad ettepanekud. Näiteks sooviti suurendada Riigikontrolli tööjõukulusid, et auditeerida kaitse- ja sisejulgeoleku valdkonda. Tehti ettepanek teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks. Sooviti suurendada hariduskulude toetusfondi 6,3 miljoni euro võrra. Stabiliseerimisreservi sooviti suurendada nii erakondade rahastamise kui ka trahvidest laekuvate summade arvel. Neli ettepanekut kokku kolmelt fraktsioonilt ja eraldi ühelt Riigikogu liikmelt puudutasid põllumajandussektorile täiendava üleminekutoetuse maksmist. Tehti ka ettepanek suurendada kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu protsenti ning toetada mitmesuguseid mittetulundussektori projekte.
Rahanduskomisjon jättis Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud arvestamata. Pean oma kohuseks seda lühidalt põhjendada. Kõigepealt Riigikontrollist. Kui võrrelda Riigikontrolli töötajate arvu 2010. aasta alguse seisuga, siis töötajate arv on kasvanud 14% ehk 12 inimese võrra. Arvestades töö mahtu auditiosakondades, on tööd ümber korraldades ja prioriteete seades võimalik vahendeid leida olemasoleva eelarve piires. Meeldetuletuseks ütlen, et valitsuse tasandil on võetud eesmärk vähendada töötajate arvu proportsioonis üldise tööealiste inimeste arvu vähenemisega riigis tervikuna.
Teadus- ja arendustegevuse rahastamine on kindlasti väga oluline, kuidagimoodi ei ole keegi selle vastu. Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" eesmärk on tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 2020. aastaks 3%-ni SKT-st. Arvestades praegust baasi, on oluline leida uusi võimalusi erasektori investeeringute mahu kasvatamiseks, rakendades uusi teadus- ja kõrgharidusasutuste ning ettevõtjate koostöö vorme. Teaduse rahastamise tulemina oodatakse teaduse ja erasektori koostööd ning raha liikumist erasektorist teadusesse.
Nüüd haridusvaldkonnast. Nagu ma mainisin, tehti ettepanek suurendada neid kulusid. Kokku panustab riik järgmisel aastal haridusvaldkonda 648,1 miljonit eurot. Võrdlusena: tänavu on see summa 625 miljonit eurot. Õpetajate palgafondi kasvuks on plaanitud 4%. See, kui suureks kujuneb iga õpetaja reaalpalk järgmisel aastal, oleneb sellest, milliseid sisemisi ümberkorraldusi teeb haridusministeerium ja kuidas laheneb erakoolide rahastamise küsimus. Erakoolide kulusid rahastatakse järgmisel aastal haridusministeeriumi eelarvest 4,8 miljoni euro ulatuses ja täiendavalt on reservi pandud 2,4 miljonit eurot. Põllumajandustoetustest nii palju, et Euroopa Komisjon vaatab ja ka meie peaks vaatama põllumajandustoetusi koos, st maaelu arengukavas ettenähtud toetused ja otsetoetused kokku. Uuel programmiperioodil 2014–2020 sektorisse antavate toetuste maht suureneb võrreldes kehtiva perioodiga 226 miljoni euro võrra. Ja nii selle aasta eelarve muudatusega kui ka järgmise aasta eelarvega on lisaks välistoetustele eraldatud veel 7,6 miljonit eurot kriisiolukorra leevendamiseks. Need summad suunatakse nendele, kes raha kõige rohkem vajavad: need on piimasektor ja seakasvatus.
Kohaliku omavalitsuse tulumaksuosa kasv on järgmisel aastal prognoosi kohaselt 4,4%. Üks ettepanek oli suurendada kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksuprotsendi määra. KOV-ide tulumaksu prognoositav laekumine on 2016. aastal 144 miljonit eurot suurem kui kriisiaastal 2008. Samal perioodil on näiteks tarbijahinnaindeks muutunud 17% võrra. 144 miljonit eurot nende aastate peale rohkem tähendab 20% tõusu ehk teiste sõnadega kohalike omavalitsuste ostujõud on selle perioodiga kindlasti suurenenud.
Nüüd muudatusettepanekute katteallikatest. Neid oli erinevaid. Riigi vedelkütusevaru müüki soovitati teha 21,5 miljoni euro eest. Vabariigi Valitsuse reservi vähendamise ettepanekud hõlmasid kokku 38,1 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse tegevuskulusid soovitati vähendada 27,5 miljoni euro võrra – seegi oli välja pakutud summeerituna teatud ettepanekute katteallikana. Erakondade rahastamisel soovitati kokku hoida 24 miljoni eurot – jällegi summeerituna mitme ettepaneku katteallikana. Erakonnad saavad riigieelarvest 5,4 miljonit eurot. Riigikantselei määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulusid võiks vähendada 2,5 miljoni euro võrra ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulusid 1,8 miljoni euro võrra. Sooviti jätta ära Lilleküla jalgpallistaadioni investeering 5 miljonit eurot – üks ettepanek oli jätta andmata kõik 5 miljonit, teine vähendada staadioni rahastamist 2 miljoni euro võrra.
Miks need katteallikad komisjoni hinnangul ei sobinud? Kõigepealt vedelkütusevarust. Riik on kohustatud tagama vedelkütusevaru vähemalt 90 päeva ulatuses, mille arvestamise aluseks on vedelkütuste puhasimpordi keskmine päevakogus, või vähemalt 61 päeva varu, mille arvestamise aluseks on keskmine päevane tarbimismaht. Kui n-ö üleliigne varu maha müüa, tähendaks see praeguste hindade juures riigile kahe miljoni euro suurust kahjumit. Sellist majanduslikult ebaotstarbekat tehingut ei saa minu hinnangul mingil juhul heaks kiita.
Vabariigi Valitsuse reservist ei ole võimalik püsikulusid katta, aga seda ettepanekut käidi päris mitmes positsioonis välja. Vabariigi Valitsuse tegevussummad hõlmavad ka valitsuse reservi, omandireformi reservfondi ja toetusi omavalitsustele riiklike ülesannete täitmiseks. Need eraldised on kindla sihtotstarbega. See oli ka üks koht, kus sooviti summasid vähendada. Aga see oleks tähendanud näiteks seda, et hariduskulusid oleks pidanud koomale tõmbama. Nagu ma ütlesin, erakondade rahastamist nähti kokku ette 23,9 miljoni euro eest. Asjaomase fraktsiooni esindaja selgitas komisjonis, et neid ettepanekuid oleks tagasi võetud, kui mõnda ettepanekut oleks toetatud. Sooviti 2,7 miljoni euro kaupa suunata riigieelarvest erakondadele mõeldud rahast mõnda teise valdkonda. Erakondade rahastamine eelarvest ei ole kasvanud, kaheksa aastat on see summa olnud sama. Kuigi kuskil ringleb jutt, et see on paisunud, siis see ei vasta tõele. Erakondade riigipoolset rahastamist ei kasuta Euroopa Liidu riikidest ainult Läti, Küpros ja Malta. See on lihtsalt taustainfoks.
Katteallikana pakuti ka Riigikantselei määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulusid 4,6 miljoni ulatuses. Seal hulgas on näiteks "Eesti Vabariik 100" kulud, Euroopa Liidu eesistumisega seotud kulud ja Riigikantselei muud kulud. See oleks tähendanud mõnes projektis koomaletõmbamist. Majandusministeeriumi 1,8-miljoniline tööjõukulude kärbe oleks tähendanud mingite tegevuste ja ülesannete ärajätmist. Ettepaneku algatajal ei olnud sel hetkel head ideed, kust seda raha võiks võtta.
Niisugune oleks ülevaade tehtud muudatusettepanekutest ja nende katteallikatest ning põhjustest, miks rahanduskomisjon neid ettepanekuid ei toetanud. Komisjon toetas üht ettepanekut, mille sisu ma algul kirjeldasin.
Ma soovin tänada kõiki valitsusliikmeid, ministeeriumide ja Riigikogu asjassepuutuvaid ametnikke, Riigikogu fraktsioone ja Riigikogu liikmeid, kes on panustanud eelarvedebattidesse rahanduskomisjonis ja panustavad edasi ka siin Riigikogu saalis nii täna teise lugemise ajal kui ka kolmandal lugemisel. Kokku võttes on rahanduskomisjoni konsensuslik ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. november kell 17. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, hea ettekandja, põhjaliku ettekande eest! Siiski on mõned küsimused. Erki Savisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! 2016. aasta inflatsiooniks on eelarves kavandatud ca 2,8%. Kuidas selline arv on küll leitud, kui seletuskirja järgi on esimese poolaasta inflatsioon kavandatud suisa miinusmärgiga? Kas selle aasta keskmise näitaja ehk 2,8% saamiseks on teisel poolaastal inflatsioon suisa 6%? Milline ootamatu sündmus meid suvel võiks tabada või mille alusel on saadud nii suur inflatsioon järgmiseks aastaks?

Aitäh! Euroopa keskpankade üks funktsioon on tagada selline 2%-line inflatsioonitase kõikides riikides, seda peetakse nagu normiks. Inflatsiooni järgmisel aastal kindlasti mõjutavad aktsiiside tõusud – nii tubaka- ja alkoholiaktsiisi kui ka kütuseaktsiisi tõus. See on nagu plusspoole pealt võetuna. Te viitate mingile erakordsele inflatsiooni tõusule teisel poolaastal, aga minul selle kohta andmed puuduvad. Mina tuginen Rahandusministeeriumi infole, nii nagu ka riigieelarve koostajad. Makromajanduslikke mõjusid hindab eelkõige Rahandusministeerium ja nemad on sellist inflatsiooni ette näinud. Eks tõde selgub muidugi hiljem. Meie inflatsiooni hindavad lisaks Rahandusministeeriumile ka Eesti Pank ja Euroopa Komisjon. Kõigil neil on omad nägemused. Kuskil hinnatakse mingit mõju suuremaks, teist mõju väiksemaks ja lõpuks me oleme alles tagantjärele targad ka selles küsimuses.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Selle eelarve tuludepoolele on planeeritud laekuma 16,5 miljonit eurot trahviraha. Ja trahvimäärad tõusevad veel. Kas komisjonil on ettekujutus, kui palju tänu trahvimäärade tõstmisele eelarvesse raha lisaks laekub? Praegu see tõus eelarves ei kajastu, nagu ma aru saan. Kas te võtate edaspidi omaks Vabaerakonna muudatusettepanekus väljendatud idee, et trahvirahaga riigieelarve täitmine ei ole õige ning see tuleks suunata stabiliseerimisreservi?

Aitäh! Punkt 1. Eelarve eelnõus trahvi päevamäärade tõus ei kajastu. Seda ma ütlesin ka komisjonis ja see kinnitus on ka Rahandusministeeriumist olemas. Punkt 2. Eelnõu trahvimäärade päevamäära tõusu kohta jõuab minu info kohaselt Riigikogu menetlusse lähikuu jooksul, igal juhul valitsus sellega tegeleb. Ja see eelnõu ei lähe rahanduskomisjoni, kuna see peaks olema õiguskomisjoni temaatika. Kui suureks kujuneb trahvide tõusu mõju? Seni ei ole seda tõusu ju veel seadustatud ja isegi eelnõu ei ole Riigikogu menetluses, nii et eelarvetehnilises mõttes tuleb saadavat lisaraha võtta kui täiendavat laekumist. Kui eelnõu on Riigikogus vastu võetud ja uued trahvimäärad kehtestatud, eks siis näeme, milline tuleb mõju eelarvele.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi punktis 26 ettepaneku tõsta tulumaksu laekumise suurenemise tulemusena 15,1 miljoni euro ehk 0,2% võrra omavalitsustele eraldatavat summat, aga te kinnitate, et tulumaksu laekumine niikuinii kasvab. Seetõttu te ei toeta seda ettepanekut. Ma tsiteerin seletuskirja: "Arvestades suuri regionaalseid erinevusi ja vältimaks selle suurenemist, on mõistlikum KOV-ide tulubaasi suurendamisel eelistada tasandusfondi." Kas koalitsioon on arutanud, millal, kuidas ja kui palju suurendada tasandusfondi?

Aitäh! Riigieelarve eelnõu ei näe ette kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu protsendi tõstmist ega ka tasandusfondi suurendamist. See debatt kindlasti seisab valitsusel ees ja loodetavasti nad jõuavad mingisugusele arusaamale tasandusfondi suurendamise osas. Nagu te õigesti viitasite, algataja põhjendas ka komisjonis KOV-idele suurema tulumaksuprotsendi mitteeraldamist sellega, et õigem oleks kasutada tasandusfondi. Valitsus seda kindlasti põhjalikult arutab ja arutame ka meie. Nii Eestis need asjad käivad.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kõikide maakondade elanikkond väheneb, välja arvatud Harjumaa. Millised riigieelarvelised meetmed võiksid seda negatiivset protsessi positiivsemaks muuta? Kas saate midagi esile tuua?

Aitäh! Esiteks, nagu ma kahel korral mainisin, kohalikele omavalitsustele laekuvad summad on võrreldes 2008. aastaga 20% suuremad. 878 miljonit eurot on järgmisel aastal see summa, mis omavalitsustele läheb. See on punkt üks ja see kindlasti aitab kõiki omavalitsusi, kaasa arvatud Harjumaa oma. Aga teie küsimus oli pigem suunatud sellele, kuidas kõiki teisi rohkem aidata. Teiseks on tähtsad infrastruktuuriinvesteeringud, teedeehitus. See on kõige lineaarsem seos: head Eesti-sisesed ühendused ka äärealadel aitavad kaasa, et inimestel oleks võimalik tööle ja tagasi sõita. Bussiühendused, praamiühendused – kõik sellised riigi doteeritud liinid on abiks, et rahval oleks võimalik elada ka äärealadel, kuskil Eesti kaugemas nurgas. Niisuguseid meetmeid kohalikes omavalitsustes elu parandamiseks nii otse kui kaude on see eelarve otsast otsani täis.

Andres Ammas, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleeg! Küsin teie kui minu teada sporti tundva ja sporti armastava inimese käest, kuidas te näete tippspordi edasist toetamist Eesti riigi poolt. Minu muudatusettepanek Eesti tippspordi täiendavaks toetamiseks erakondade rahastamise arvel hääletati komisjonis maha. Enam ei ole teil ju ka Tallinna Sadama nõukogu kaudu võimalik tippsporti jõulisemalt toetada nagu vanasti. Millised teed Eesti tippspordi toetamiseks teie arvates tulevikus meile jäävad?

Aitäh! Spordi osa on ka harrastajad ja tippsport ei ole võimalik noortespordi toetamiseta, millega tegeleb iga päev Kultuuriministeerium selgete reeglite alusel. Iga spordiala puhul on tähtis selle harrastajate arv, sh noorte sportlaste arv. See on üks põhimõte, kuidas sporti rahastatakse. Konkreetsemalt tippsporti rahastab Eesti Olümpiakomitee. Teie ettepanek puudutas olümpiakomiteele täiendavate vahendite eraldamist ja üks põhjendus, kui ma õigesti mäletan, oli see, et raha on vaja järgmise aasta olümpiamängudele sõiduks. See on tähtis sündmus, aga stabiilne, järjepidev rahastamine on kindlasti olulisem. Just seda vajab Eesti sport – nii noortesport, täiskasvanud harrastajad kui ka tippsport. Kui vaadata tagasi Riigikogus toimunud eelarvedebattidele, siis minu mälu järgi eelmises koosseisus Eesti Olümpiakomitee täiendavat toetust sai. Teise ja kolmanda lugemise vahel on veel kord võimalik ettepanekuid teha ja küllap siis saab selgeks, kui suures ulatuses ja kas üldse olümpiakomiteed täiendavalt toetatakse.
Samas ma arvan, et stabiilne ja pika perspektiiviga tippspordi rahastamine on kindlasti arutelu objekt ka Riigikogule, mitte ainult rahanduskomisjonile, vaid ka kultuurikomisjonile, kelle teemade hulka ka spordi rahastamine kuulub. Nad ongi välja pakkunud ettepanekuid, kuidas nemad seda näeksid. Sellise ühe muudatusettepanekuga probleeme ei lahenda, aga ettepanekud, mis Eesti Olümpiakomitee on lauale pannud, tasuvad kindlasti arutamist ja loodetavasti saab tippspordi stabiilne pikaajaline rahastamine Riigikogu poolt lahendatud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Härra rahanduskomisjoni esimees! Ma tegelikult lootsin, et koalitsioon on konstruktiivsem ja tuleb mõnelegi opositsiooni ettepanekule vastu. Tunnistame ausalt,  Keskerakond tegi väga vähe ettepanekuid ja need olid väga konstruktiivsed ja ka põhjendatud ettepanekud. Tulen näiteks sellesama põllumeeste toetuse juurde, alus nende maksmiseks on ju olemas. Riigikontroll ütles, et 35 miljoni eest on vedelkütusevaru üle, ja väide, et riik kaotab selle müügiga 2 miljonit, on vale. Tegelikult me ka komisjonis leidsime, et hoiutasu tuleb sealt maha arvestada, tegelikult kaotaks riik 0,5 miljonit eurot. Kui me need summad aastate kaupa liidame, siis see rahahulk ei ole üldse märkimisväärne. Mul on väga kurb meel – kõik saavad aru, et põllumeest on vaja toetada ja selle kaudu me toetaksime ka konkurentsivõimet ja töökohti, aga ikkagi komisjon ja koalitsioon ei tulnud sellele vastu. Kommenteeri natuke seda!

Aitäh! Hea kolleeg rahanduskomisjonist! See hoiutasu, see on n-ö riski maandamise hind. Sa ei saa sellist arvutust teha! Kui sa müüd üleliigse varu maha, on riigile kahju 2 miljonit eurot. Minu meelest on see suur raha. Te ei saa teha seda mahaarvutust sealt. Varu ongi riskide maandamiseks mõeldud. Ja 2 miljonit eurot saada sellest müügist kahju – ma arvan, et see ei ole mõistlik tegevus. Mis puutub põllumajanduse täiendavasse toetamisse, mille katteallikaks on pakutud liigse kütusevaru mahamüümine, siis ma loetlesin oma ettekandes täiendavaid meetmeid, mis valitsus on 2016. aasta eelarve eelnõus selleks ette näinud. Seda raha on 7,6 miljonit eurot. Uue seitsme aasta pikkuse eelarveperspektiivi alusel rahastatakse sektorit täiendavalt rohkem kui 200 miljoni euroga. Neid asju tuleb kompleksselt vaadata. Tegelikult praegu kriisis olevate sektorite, nii piimatootjate kui seakasvatajate muredele reageeritakse. Pikas perspektiivis üle 200 miljoni euro euroliidu raha – see on küllaltki suur kasv.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Vabaerakonna fraktsioon tegi muudatusettepaneku suunata Lilleküla staadioni ehitamiseks mõeldud 5 miljonit eurot Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali ehituseks. Seda kontserdisaali on meil hädasti vaja, kui saabub aasta 2018. Lisaks on saali ehituse taga Riigikogu otsus aastast 1996. Miks rahanduskomisjon seda Eestile äärmiselt vajaliku saali ehitust ei toetanud?

Aitäh! Esiteks, toonane Riigikogu otsus, millele te viitate, nägi muu hulgas ette ERM-i ehituse, mis saab järgmisel aastal valmis. Kui ma nüüd ei eksi, siis selle maksumus on 80 miljonit eurot. Suur investeering, tõeliselt suur objekt! Teiseks, kahe objekti vastandamine on otsustajate äärmiselt keerulisse olukorda panek. Üks armastab sporti, teine armastab laulda – üks ei välista teist. Ei teata üheski fraktsioonis tõde, et üks asi, mille peale raha kulutada, on õige ja teine mitte. Sageli on vaja teha mõlemat ja nii ka nüüd. Ma arvan, et rahanduskomisjoni liikmed ei ole kindlasti vastu Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitamisele. Vähemalt enda nimel ma küll kinnitan seda. Aga on mingid valikud, mis tuleb teha. Ebamugav valik on ka täna kõigil siin saalis ees – tuleb otsustada, et üks objekt on tähtsam kui teine. Aga loomulikult on igal fraktsioonil õigus muudatusettepanekuid teha. Ja kindlasti ma ei järelda seda, et rahanduskomisjon oli selle hääletusega põhimõtteliselt muusika- ja teatriakadeemia uue saali ehituse vastu. Me peame tegema valikud, sest meil on rahalised piirid ees. Ja te ju komisjonis ütlesite, et Muusika- ja Teatriakadeemia plaanib taotleda raha eurofondidest. Ma ei tea, kuhu see viib, aga see protsess pidavat dokumentide esitamise faasi jõudma järgmise aasta algul. Ma arvan, et perspektiivis see küsimus laheneb, aga seda mitte nende kahe objekti vastandamise abil.

Jüri Adams, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Oma ettekande sissejuhatavas osas te nimetasite kolm Euroopa riiki, kes erakondi rahaliselt ei toeta: Küpros, Malta ja Läti. Täna on Läti iseseisvuspäev ja selles valguses on see väide oma ekslikkuses eriti piinlik. Mu küsimus on järgmine. Kuidas me peame sellest aru saama: kas teie keel vääratas ja te mõtlesite Läti asemel mõnda teist riiki või te lihtsalt ei tea, kuidas on Lätis see asi korraldatud või te valetasite teadlikult Riigikogu saalile?

Aitäh! Esiteks, kindlasti ma ei valetanud teadlikult Riigikogu saalile. See minu informatsioon Läti kohta tugineb Rahandusministeeriumi andmetele. Kui teil on teistsugused andmed ja see informatsioon pole täpne, siis on hea, et see debati käigus selgus. Aga kindlasti ei olnud minul ja eeldatavasti ka Rahandusministeeriumil soovi valeinfot jagada ei Riigikogu saalis ega avalikkuses. Täpsustame selle üle ja klaarime ära.

Toomas Vitsut, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Kui te sellele eelarvele otsa vaatate, siis mida te näete: missugusele eesmärgile see meid lähemale viib? Peaminister on maininud, et meist saab uus Põhjamaa. Kui peaminister niimoodi arvab, siis peaks eelarves ka kuidagi kajastuma, et me uueks Põhjamaaks saame. Missugune rida eelarves meid sellele eesmärgile lähemale viib?

Aitäh! Selle eelarve prioriteedid on valitsuse sõnastatuna – eks iga Riigikogu fraktsioon saab ja tahab neid omamoodi sõnastada – Eesti riigi julgeoleku tagamine, majanduskasvu soodustamine ja vastutustundlik poliitika ka pikas perspektiivis. Kaitsekulude suurendamise osas Riigikogu fraktsioonidel suuri eriarvamusi ilmselt ei ole. Mis puutub majanduskasvu edendamisse, siis küsimused, kas meie maksukoormus peaks vähenema, kas me peaksime ettevõtteid toetama ühe või teise meetmega, et soodustada eksporti, et Eesti ettevõtted toodaksid suurema lisandväärtusega kaupa, on kõik valikukohad. Selle koalitsiooni ja praeguse valitsuse üks eesmärk on tööjõumaksude langetamine, mis peaks meie majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutma. See on ka üks meede teel teie viidatud Põhjamaa suunas, nii nagu ka peaminister on meie eesmärgi sõnastanud. Selle eelarvega ette nähtud samme on aga veel. Põhjamaal võiksid inimesed elada õnnelikult ja jõukalt, olla oma valikutes vabad. Lõpuks see kõik taandub ju ikkagi inimeste toimetulekule, elukvaliteedile ja võimalustele.

Aadu Must, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma usun, et me arvame ühtemoodi: mitte alati ei saa lähtuda n-ö Exceli tabeli loogikast, et iga tulemuse tagab üksainukene ajend. Jätkates nüüd seda Põhjamaade teemat, teeb mind murelikuks üks asi. Põhjamaades väidetakse, et rahvuskultuur on samuti riigi atribuut, et rahvusteadused, sh riigi ajalugu, on ka riigi atribuut. Meie eelarves teaduse finantseerimine väheneb ja on selge, et rahvusteadused on ennegi olnud unustatud laps. Mul on veel paar sekundit aega, et öelda: suures osas on meie hirm pagulaste ja üldse mis tahes migrantide ees tingitud meie rahvuskultuuri nõrgast seisust. Me kardame, et võõrad käivad meist üle, ja kui me jätkame seda provintsi- ja mitte riigipoliitikat, siis see hirm kasvab. Kas komisjonis oli jutuks ka see, et teaduse rahastamist ei tohiks kärpida ja et on olemas ka rahvusteadused?

Aitäh! Teaduse rahastamisest me rääkisime. Ühe ettepaneku tegi Vabaerakonna fraktsioon. Võib-olla oli neid veel, aga üks ettepanek oli kindlasti, mis teaduse rahastamist suurendaks. Seda eelarvet vaadates jäi mulje, et oma riigi ja välisvahendite osakaal on tuleval aastal muutumas. Riigieelarve panus võrreldes euroliidu vahenditega suureneb. See tendents peaks jätkuma. Valdkonnasisest teadus- ja arendusrahade jaotust rahanduskomisjon detailselt ei arutanud. Usun, et selline arutelu saab märksa põhjalikum ja laiahaardelisem olema kultuurikomisjonis. Võib-olla teie vaade Excelile on natuke liiga kitsas. Nagu te ise ütlesite, et kui rahanduskomisjon mingeid ettepanekuid kaalub, siis ta peab alati vaatama, kas nende elluviimiseks raha on. Ma usun, et see arutelu võiks meil koostöös kultuurikomisjoniga tulevikus olla.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra rahanduskomisjoni esimees! 2015. aasta eelarve on 8,6 miljardit eurot, 2016. aasta oma 8,9 miljardit. See tähendab, et vahe on umbes 300 miljonit eurot. Kasv praktiliselt tuleb sellest, et meil on järgmisel aastal pandud paika uued aktsiisid, riigilõivud, trahvid jne. Sisuliselt me võtame selle raha Eestis elavate inimeste taskust. Minu küsimus ongi sellega seoses, kuidas te hindate meie majandussektori võimalusi riigieelarve toetamiseks.

Aitäh! Ma täpsustan veel kord, et trahvide päevamäära tõus ja sellest laekuv võimalik lisaraha ei ole eelarvesse planeeritud. See eelnõu ja see debatt on alles ees. Lihtsalt et oleks üheselt selge.
Vaatame, millistest maksudest koosneb riigieelarve ja millised maksud on võrdluses 2015 ja 2016 tõusmas. Me näeme, et olukorras, kus tööpuudus on 5% kandis, laekuvad sotsiaalmaks ja käibemaks oluliselt paremini. Käibemaksu parema laekumise üks põhjus on, nagu ma enne viitasin, töötajate registri pidamine alates eelmisest aastast, aga ka 1000-euroste arvete deklareerimine. Need on n-ö orgaanilised kasvud, mis tulevad puhtalt a) paremast maksukeskkonnast ja b) sellest, et meil on inimestel tööd ja inimesed tarbivad. See on n-ö orgaaniline raha, mis majandusest riigieelarvesse tuleb. Ja mis me teha saame? Riik saab majandust elavdada investeeringute abil. Riigi võimaldatavate investeeringute maht on järgmisel aastal 480 miljonit eurot. See raha tuleb maksude kaudu riigieelarvesse tagasi. Need on valikud, mida riik saab teha.
Ja kui te küsite, millised maksud laekuvad hästi, siis ma juba ütlesin: sotsiaalmaks, käibemaks ja aktsiisid. Viimased isegi vaatamata nende tõusule. Kui me võtame alkoholi- ja tubakaaktsiisid, siis prognoosid näitavad, et neid laekub järgmisel aastal rohkem kui tänavu. Selline on olukord ja need on maksutulud, mille alusel riigieelarve tuleb ots otsaga kokku panna, et see oleks tasakaalus ja pikka aega jätkusuutlik.

Märt Sults, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea Remo! Küsimus selline: kui suures mahus on mõeldud eraldada kohalikele omavalitsustele raha, et ühtlustada lasteaiaõpetajate palgad munitsipaalkooli õpetajate palkadega?

Aitäh! Seda sammu see riigieelarve eelnõu ette ei näe.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Me seisame oma riigis suure dilemma ees: kas toetada pigem väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid või suurettevõtteid. Ja siin tuleb väga hoolega kaaluda, kuidas me saame luua rohkem töökohti, rohkem inimesi rakendada. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine on minu hinnangul tee Euroopasse, suurettevõtluse toetamine on stagnaaega kinnijäämine. Kas te oskate täpsustada 2016. aasta eelarve seisukohalt, mis on valitsuskoalitsiooni eelistus ja millised on valitsuse meetmed? Ma ei oota siin maksupoliitilisi vastuseid, mis kumbagi poolt suurt ei aita.

Aitäh! Ma esiteks ei vastandaks kuidagi suurettevõtjaid ja väikeettevõtjaid. Kui väikeettevõte areneb suurettevõtteks, siis sellest peaks meil ju ainult rõõm olema. Riik toetab mõlema kategooria ettevõtteid EAS-i kaudu, ka on täiendavad garantiid KredExi kaudu. Maksupoliitikast te küll ei tahtnud kuulda, aga ka maksupoliitikal on oluline osa investeerimisotsuste tegemisel ja ettevõtluse alustamisel. Perspektiivis plaanib valitsus langetada sotsiaalmaksu ja suurendada tulumaksuvaba miinimumi 205 euroni kuus. Muidugi, kui pidada silmas eesmärki, et Eesti maksukeskkond oleks atraktiivne, siis võib-olla see protsendi võrra väiksem maks ei ole lõpliku otsuse mõjutaja. Reformierakonna nimel võin aga öelda, et me kindlasti soovime tööjõumakse 5–7 aasta perspektiivis veelgi rohkem vähendada.

Jüri Adams, palun!

Lugupeetud komisjoni esimees! Kui te vastasite Andres Herkeli küsimusele, siis te rääkisite trahvi päevamääradest. Mul on niisugune tunne, et teil läks midagi sassi. Trahvi päevamäära saame, kui jagame inimese kuusissetuleku kuupäevade arvuga. Näiteks kui inimene teenib kuus 3000 eurot, siis on tema päevamäär 100 eurot, ja kui ta teenib 900 eurot kuus, siis on päevamäär 30 eurot. Mõte on selles. Ma ei kujuta ette, kuidas mingisuguse seadusmuudatusega oleks võimalik neid asju muuta. Konkreetsed päevamäärad on väljaspool seaduse reguleerimisala. Kas te ei ajanud mitte sassi trahviühikuga, mida kasutatakse näiteks liiklustrahvide puhul ja mille suurus on praegu 4 eurot?

Aitäh! Jah, teil on õigus, trahviühiku määr on see, mida ma silmas pidasin. Ja see eelnõu, millele ma ka viitasin, puudutab trahviühiku määra suurendamist. Sellega ei ole eelarves arvestatud. Väga õige tähelepanek!

Ain Lutsepp, palun!

Härra eesistuja! Austatud kõneleja! Riigikaitse on praeguse koalitsiooni prioriteet. Kuid kõik, mis puudutas eelarvetoetust koolides valikainena riigikaitseõpetuse andmiseks ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonide väliriietuse soetamiseks, ei leidnud teie ettekandes isegi mitte nimetamist. Komisjonis käsitleti seda teemat ka sisulise süvenemiseta ja pealiskaudselt. Miks? See puudutab ju meie riigi kaitset pikemas perspektiivis.

Aitäh! Ma ei ole nõus, et rahanduskomisjon käsitles muudatusettepanekuid pealiskaudselt. Me arutasime 37 muudatusettepanekut neli ja pool tundi. Ma koostasin teadlikult päevakorra nii, et lõpuaega ei olnud, et meil ei oleks mingeid ajalisi raame muudatusettepanekute läbivaatamisel. Ma arvan küll, et me arutasime kõike sisuliselt. Ning me teeme seda täna ning ka teise ja kolmanda lugemise vahel. Aga tulles teie konkreetse ettepaneku juurde, ütlen, et Kaitseliidule on 2016. aasta eelarves plaanitud ligi 34 miljonit eurot. Kasv võrreldes näiteks 2014. aastaga on 3,5 miljonit eurot. Nagu te ilmselt hästi mäletate, sellele viitasin mina ja viitasid ka valitsuse esindajad. Teie ettepanek oli eraldada kokku veel 2,2 miljonit, kui me konkreetselt sellest muudatusettepanekust räägime. Alati võib öelda, et raha on ikka puudu. Kuskil on vaja teha valikud, kuskil on tervikpilt, kuskil on valdkondadesisesed otsused. Ma arvan, et valdkonnasisene otsus võib olla ka heas mõttes vastus teie ettepanekule. Kui te teete veel kord ettepaneku see muudatus teha ja raha sinna suunata, siis arutame uuesti. Kinnitan aga, et rahanduskomisjon suhtub kõigisse ettepanekutesse väga tõsiselt ja me kindlasti ei hüppa neist üle, vaid küsime alati ka ministeeriumi ja muude spetsialistide arvamust ühe või teise rahastamisotsuse tegemisel.

Monika Haukanõmm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tasandus- ja toetusfondist on käesoleval aastal eraldatud kohalikele omavalitsustele sotsiaalteenuste osutamiseks ja sotsiaaltoetuste maksmiseks 440 000 eurot. See on kõikidele omavalitsustele terveks aastaks. See on väga väike summa. Öelge palun, kuidas teie kaitstav eelnõu aitab kaasa sellele, et kohalikud omavalitsused saavad täita neile seadusega pandud ülesandeid ja osutada nendele inimestele vajalikke teenuseid! Kas siin on olemas hea sõnum ka kohalikele omavalitsustele?

Kohalikele omavalitsustele oli hea sõnum juba eelnenud vastustes. Esiteks, omavalitsuste eelarved suurenevad. Teiseks, nii detailselt me teie viidatud toetuste võimalikku tõstmist ei arutanud. Kui aga tuua näide toimetulekutoetusest, siis see kasvab järgmisel aastal 90 eurolt 130 euroni. See on päris märkimisväärne kasv. Kohalikud omavalitsused saavad aga kindlasti ka otsustada oma eelarve piires täiendavalt veel erinevaid toetusi maksta, kui nad näevad, et inimesed neid vajavad.

Siret Kotka, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Mul on selline küsimus, et juba kolmandat aastat ei ole reformierakondlik valitsus maksnud põllumeestele üleminekutoetust. Kokku teeb see juba umbes 90 miljonit eurot. See on põhimõtteliselt riigi võlg põllumeestele. Miks te ei näinud selle aasta eelarves ette põllumeestele üleminekutoetust, mis neid aitaks? Kui suur peaks kriis olema, et reformierakondlik valitsus tuleks põllumeestele appi?

Aitäh! Maksmata jäetud toetuste summat võib muidugi igaüks hakata kokku lööma – mida kõike riik välja ei maksa! Unistustes võiks ta maksta mida iganes. Kui me nii hakkame arutama, siis see 90 miljonit, millele te viitate, on peenraha. Tegelikult on mängus ilmselt sajad miljonid. Aga nagu ma juba enne ütlesin, kriisis olevatele sektoritele – need on seakasvatus ja piimatööstus – on sel aastal ette nähtud 3 miljonit eurot, järgmisel aastal 4,6 miljonit. See on selgelt fokuseeritud toetus, mis meil selle aasta eelarve muudatusega kohe siin hääletusele tuleb. Eelarveprojekt näeb täiendavalt ette 4,6 miljonit, lisaks on valitsus reservist eraldanud raha natuke alla 2 miljoni euro konkreetsete konservide ostmiseks. Nii et põllumehi toetavaid otsuseid on praeguses situatsioonis juba tehtud ja tehakse veel.
Põllumajanduse toetamist tuleks vaadata ka maaelu arengukavas ettenähtud investeeringute kontekstis. Sinna läheb järgmise seitsme aasta jooksul üle 200 miljoni euro rohkem raha. Nii et kõike peaks ikkagi tervikuna vaatama. Nagu ma ütlesin, praegu kriisis olevate sektorite muredele on valitsus küllalt kiirelt reageerinud ja täiendavaid vahendeid neile ette näinud. Juba nimetatud 7,6 miljonile lisab Euroopa Liit omalt poolt 7,6 miljonit. Ja see 7,6 miljonit Euroopast ei tulnud niisama. Kui per capita võtta, siis Eestile eraldatud 7,6 miljonit on võrreldes teiste riikidega väga hea tulemus, mille maaeluminister välja võitles, et Eesti põllumeeste eest seista.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tuletan meelde, et aastal 1996, mil ka Reformierakond osales koalitsiooni moodustamisel, võeti vastu otsus kolme objekti kohta. See puudutas lisaks ERM-ile ja muusikaakadeemia kontserdisaalile ka Kumu, mis on juba valmis. Nüüd te väidate, et Vabaerakond püüab siin vastandada jalgpallistaadioni ja muusikaakadeemiat, mille kohta juba ammu otsus langetati. Praegu jääb mulje, et jalgpallistaadioni objekt kui selline on päevakorrale tulnud peaministri isiklikust huvist, mitte valitsuse ja ka Riigikogu ettepanekul. Millest me ikkagi räägime?

Aitäh! Me räägime praegu 2016. aasta riigieelarvest. Kui te viitate objektidele, mida 1996. aastal tehtud Riigikogu otsus puudutas, siis jah, vastab tõele: Kumu on valmis ja ERM peaaegu valmis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, ütleme nii, on tegemisel. Mis puutub spordiobjektidesse, siis Kultuuriministeerium, kes spordi infrastruktuuriobjektide vajadusega kursis on, on öelnud, et Eestil oleks kindlasti vaja ühte täismõõtmetes ujulat. Ka oleks vaja arendada Tehvandi Spordikeskus multifunktsionaalseks treeningu- ja sportimiskohaks, mida saaksid kasutada mitte küll kõigi, aga väga paljude alade harrastajad. Kolmandaks vajame nn rahvusstaadioni. Lilleküla staadioni lisainvesteering ei ole ju mõeldud ainult üheks mänguks. See üks mäng on vaid lisamotivaator – või kuidas iganes seda nimetada – staadioni arendamiseks. Selleks, et nii tähtis mäng Eestis peetaks, tuleb paratamatult palju raha kulutada. Aga see ei tähenda ju, et see mäng jääb ainsaks. See objekt jääb alles, staadion saab lõplikult korda. See loob edaspidigi Eestile võimalusi meelitada siia suuri rahvusvahelisi võistlusi, millega kaasnevad kaudsed tulud tänu Eestisse saabuvatele turistidele. Pikas perspektiivis on see Eestile tervikuna kasulik otsus.

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi väidan, et meie pakutud muudatuste arutelul sisulist diskussiooni ei peetud. Arutleti ainult selle üle, et katteallikas ei ole sobiv, aga ei arutletud nende ideede üle, mida pakuti. Põhimõtteliselt oleks võinud ju mõne idee heaks kiita ja öelda, et katame selle kuidagi teisiti, mitte sellest kohast, nagu algselt pakuti. Hetkel jääb ikkagi selline mulje, et opositsiooni ettepanekuid põhimõtteliselt ei toetata. Vale mees ei tohi õiget asja ajada.

Aitäh! See vist oli küll punktiga lause, aga ma siiski kommenteerin. Ma kinnitan veel kord, et oli sisuline arutelu. Kui te teete rahanduskomisjonile ettepaneku, et komisjon ei hindaks oma otsuste kujundamisel katteallika jätkusuutlikkust, katteallika sisulist mõistlikkust, siis ma jään teiega eriarvamusele. Me peame seda tervikuna hindama. See, kes on ettepaneku tegija, ei saa kindlasti olla põhiargument ettepaneku toetamisel või mittetoetamisel.

Andres Ammas, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ütlesite mõni minut tagasi, et kusagil on olemas tervikpilt. No võib-olla tõesti on, aga sellisel juhul on see tervikpilt nii hall, lame ja ilmetu, et siia saali ei ole see hästi paistnud. Me ei ole selle tervikpildi olemasolu tähele pannud. Ka minister Ligi on avaldanud rahulolematust valitsuse poliitikaga anda igale poole natuke, mitte seada prioriteete. Teie valitsuses on mitu suhteliselt noort inimest, teie fraktsioonides on suhteliselt noori inimesi, miks on praegune koalitsioon nii arg ja otsustusvõimetu prioriteetide seadmisel?

Aitäh! Hinnangute vähesuse üle selle küsimuse puhul kurta ei saa. Ja Riigikogu liige võibki eelarvele hinnanguid anda. Ma toon aga ühe näite. Te viitasite minister Ligile. Minister Ligi eesmärk on tõsta õpetajate palk 120%-ni Eesti keskmisest. Kui see ei ole konkreetne eesmärk, siis mis veel on? Nelja aasta jooksul ta soovib seda teha ja minu arvates see on üks näide, et teie etteheide, et valitsus ei sea konkreetseid eesmärke või prioriteete või et kuskil on midagi segast, on alusetu. See on näide, mis suunas haridus- ja teadusminister ning kogu valitsus tegutseb.

Ain Lutsepp, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mitte mingil juhul ei taha ma vastandada sporti ja muusikakultuuri. Mina olen väga suur jalgpallifänn, pean nendest tegijatest väga lugu ja tunnen asja. Mõnes mõttes on aga lood segased, arvestades praegu rahvusvahelises jalgpalliföderatsioonis toimuvat ja ka Euroopas toimuvat. Aga too staadioni juurdeehitus on suhteliselt uus projekt. Projekt oli muidugi varem olemas, aga ikkagi see on suhteliselt uus asi. Samas otsus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali kohta langetati 1996. aastal. See saal on vajalik väga paljudele nii õppimiseks, kontserttegevuseks kui kõikvõimalikeks muudeks muusikalisteks etteasteteks. Miks on see ehitus nii kaua viibinud? Miks EMTA saal ei saa valmis?

Aitäh! Ma ei saa vastutada otsuste eest, mis on tehtud aastal 1996. Ma saan viidata sellele, mis sellest ajast alates on juhtunud. Me oleme selle üle korra juba debatti pidanud. Kumu on valmis. ERM saab peagi valmis ning Muusika- ja Teatriakadeemia saal loodetavasti saab ka valmis. Ärge mulle seda seisukohta omistage, et ma olen muusikaakadeemia saali ehitamise vastu. Aga paratamatult me peame mingil hetkel otsustama, mida me teeme tänavu, mida me teeme järgmisel aastal, millised on rahalised võimalused. Paratamatult selline kahe objekti vastandamine tekitab ebamugava olukorra. Me ei taha ju jõuda patiseisu, kus üks ütleb, et Muusika- ja Teatriakadeemia saal on kõige hädavajalikum, ja teine ütleb, et hoopis jalgpallistaadionit on hädasti tarvis. Ma usun, et mõlemat on Eestile vaja.
Praegune eelarve eelnõu näeb ette investeerida Lilleküla jalgpallistaadioni täiendavalt 5 miljonit eurot. Selleks on vaja taotleda riigiabi luba. Praegu käivad läbirääkimised Kultuuriministeeriumi ja jalgpalliliidu vahel, et see finantseerimisskeem oleks korrektne. Muu hulgas tähendab see seda, et staadion peab olema vähemalt 20% ajast avatud ka teistele klubidele, kes soovivad seal oma trenne või mänge läbi viia. Selline nõue on ka riigiabi taotlemisel. Aga see läheb juba liiga detailseks.
Mis puutub korruptsiooniskandaali FIFA-s, siis ma küsisin jalgpalliliidu juhtide käest, kas see mõjutab võimalikku otsust tuua konkreetne UEFA Super Cupi mäng Eestisse Lilleküla staadionile. Vastus oli, et organisatsioonis käib töö selle nimel, et see mäng peetaks Tallinnas. Tallinnasse on juba tehtud mitu visiiti, käidud on üle vaatamas staadioni valgustust ja kogu tehnilist tausta. Nii et peame arvestama seda uut võimalikku investeeringut. Praegu ei ole ka ühtegi teist kandidaatlinna või kandidaatriiki, kus võiks selle konkreetse mängu pidada. Niisuguse info jalgpalliliit mulle andis. Nagu ma ütlesin, mul tekkis täpselt sama küsimus, millele teie viitasite, arvestades ebameeldivaid sündmusi FIFA-s. Kas see mõjutab meie otsust? Lühike vastus on, et esialgu ei mõjuta.

Arno Sild, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud esineja! Vastates üleminekutoetusi puudutanud küsimusele, te tekitasite natuke segadust sellega, et rääkisite ühekordsest kriisiabitoetusest – tänavu 3 miljonit, tuleval aastal 4,6 miljonit. Aga see on ikka hoopis teine asi. Küsimus oli üleminekutoetuste kohta, kokku 21 miljoni kohta. Kas komisjonis oli arutusel, mispärast on juba mitu aastat, kaasa arvatud järgmine aasta, keeldutud üleminekutoetusi põllumeestele maksmast?

Aitäh! Arutasime, loomulikult arutasime seda. Oleme tunde selle teemaga tegelnud ka ühe teise Riigikogu otsuse eelnõu raames. Või oli see valitsusele ettepaneku tegemine, ei mäleta. Praegu on valitsus lähtunud soovist toetada kriisis kõige rohkem kannatada saanud sektoreid ehk piimatööstust ja seakasvatust kokku 7,6 miljoni euroga tänavuses ja järgmise aasta eelarves. Maaelu arengukava kaudu suunatakse uue eelarveperioodi vältel sektorisse üle 200 miljoni euro rohkem raha. Ma juba kordan ennast, aga selles debatis ei tohi seda ära unustada. See oleks justkui juba nii loomulik, et sellest nagu ei peakski enam rääkima. Aga see ei ole mingisugune peenraha ja see ei tulnud ka kuskilt taevast niisama alla. Arusaadav, et kui teised riigid toetavad oma põllumehi, siis ka Eesti riik peab selleks leidma teatud võimalused. Ma julgen küll öelda, et praeguses kriisis on riik suutnud väga kiirelt reageerida ja vajalikud sammud astuda.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Holsmer! Te lükkasite kõik opositsiooni ettepanekud tagasi, aga kuulates teie vastuseid, jääb mulje, et mõnda te hea meelega ei oleks tagasi lükanud. Jätame nüüd katteallikad kõrvale. Ma saan aru, et suurtel erakondadel, ka teie koalitsioonipartneritel, on vaja kampaaniavõlad kinni maksta. Aga palun öelge lõpetuseks, milliseid opositsiooni rõhutatud rahavajadusi te peate põhjendatuks ja mõistlikuks ning milliste juurde tahaksite komisjoni esimehena enne kolmandat lugemist tagasi tulla.

Aitäh! Ma eeldan, et te lugesite minu toetust mõnele teie ettepanekule välja Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitamise näitest, mille ma tõin. Meie otsus ei olnud tõesti vastuolek konkreetsele objektile, see oli lihtsalt meie ette pandud valik kahe objekti vahel. Mina ei hakka kindlasti ühelegi fraktsioonile ette ütlema, milliseid ettepanekuid nad tohivad või ei tohi teha. Muudatusettepanekute tähtaeg on 25. november kell 15 ja ma julgustan kõiki fraktsioone ettepanekuid tegema, siis me saame veel kord neid rahanduskomisjonis arutada. Loodetavasti leiame tasakaalu võimaluste ja soovide vahel ning kolmandal lugemisel saan ma siin viidata ettepanekutele, mis komisjonis toetust leidsid. Ma usun, et me leiame sellise lahenduse, mille puhul kõik fraktsioonid on saanud eelarvesse oma panuse anda. See, milline konkreetne ettepanek võiks toetust leida, selgub aga rahanduskomisjoni järgmistel istungitel.

Peeter Ernits, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen taas nagu poolearune tagasi üleminekutoetuste juurde. Maamehed, keda see puudutab, ütlevad selle jutu kohta, mida siin saalis räägitakse, et ajavad häma ja pläma. Ja ma küsin teilt, kuidas te sinnamaani jõudnud olete. Kas küsimus on selles, et praegune maaeluminister on liiga jõuetu, ei jaga matsu ega suuda põllumeeste eest seista, või on põllumehed lihtsalt lollid, ei saa aru, et nende eest seistakse?

Aitäh! Ma arvan, et maaeluminister ei ole jõuetu. Ma arvan, et see raha, mis ta Euroopast praeguse kriisi leevenduseks välja rääkis – 7,6 miljonit eurot –, väärib tunnustamist. Ja seda võiksid peale koalitsioonifraktsioonide liikmete tunnustada ka opositsioonisaadikud. Ja nagu ma olen juba mitu korda öelnud, sellele Euroopa Liidu täiendavale toetusele lisas valitsus omalt poolt 7,6 miljonit. Nii et me räägime praeguses kriisisituatsioonis kokku 15,2 miljonist eurost lisarahast seakasvatusele ja piimatööstusele.

Mart Helme, palun!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Euroopa Liidus jagati üle kogu liidu 500 miljonit eurot põllumeestele erakorralist toetust. Eesti sai sellest ka, aga mitte just väga palju. Nii et ma ei usu, et see on Eesti valitsuse ja eriti maaeluministri meeletute ponnistuste tulemus. See on lihtsalt raha, mida Euroopa Liidus jagati. Et Eesti valitsus leidis eelarvest veel lisa, on muidugi kiiduväärne, aga küsimus ei ole mitte milleski muus kui püsivas konkurentsivõimes, ja seda püsivat konkurentsivõimet saab tagada üksnes püsiv subsideerimine, arvestades seda, kui ebasoodsas konkurentsiolustikus me oleme nii ilmastiku kui ka turgude mõttes. Mu küsimus on järgmine. Kas need ettepanekud, mis opositsioonierakonnad on eelarve muutmiseks teinud, et toetada põllumehi ja maksta neile üleminekutoetusi, on kindlalt prügikasti määratud või on siiski lootust, et need jõuavad arutluslauale?

Aitäh! Maaeluminister esitas ka valitsusele taotluse maksta täiendavalt üleminekutoetusi. Seni valitsus seda arvestanud ei ole. Mis puutub Riigikogu fraktsioonide ja rahvasaadikute muudatusettepanekutesse, siis ma rääkisin nende tagasilükkamise põhjustest, mis paljuski tulenevad katteallikatest. Me ei saa ühekordsete katteallikatega katta püsivaid kulutusi. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku vedelkütuse varu maha müüa, mille otsene majanduslik kahju riigile on 2 miljonit eurot. No minu käsi ei tõuse kuidagi seda ettepanekut toetama. Need on põhjused, miks rahanduskomisjon ei saanud heaks kiita teie nimetatud sektori toetamist.

Aitäh! Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti Aadu Musta! Viis pluss kolm minutit.

Head kolleegid! Ma tahan kõigepealt rääkida paari sõnaga meie eelarvepoliitikast üldse. Kogu aeg räägitakse, et me oleme muutunud meisterlikumaks, ja ma pean tunnistama, et raamatupidajalikus mõttes oleme vist meisterlikumaks läinud küll. Samas oleme kaugenenud poliitikast ja tehes täpseid eelarveid, ei saa me mõnikord aru, mis selle taga on. Julgen öelda, et meil on illusoorne riik. Viimased kümme aastat olen ma näinud seda, et me pakume pidevalt üle. Me elame väljamõeldud maailmas ja selle tagajärg on ka terve rida kriise.
Me räägime väga palju haridusest, õpetajatest, õpetajate palkadest. See on sisse programmeeritud lahendamatu kolmnurk. Asi on selles, et püüdes näida, püüdes olla mis tahes tabelis kusagil eespool, oleme andnud lubadusi, mis meile selgelt üle jõu käivad. Meil ei ole nende täitmiseks jõudu, meil ei ole ressursse. Ja siis tekib see "Kes aias?" mäng: kohalik omavalitsus süüdistab valitsust, valitsus kohalikke omavalitsusi ja kõik koos veel kedagi, kes ei oskavat majandada. Asi on selles, et me räägime õpetajate palkadest ja püüame sellest probleemist üle saada, tõstes silte ümber ühe artikli pealt teise peale ja olles pahased, et mõni ei lähe mänguga kaasa. Samas on, ma rõhutan, kogu haridusvaldkond vaeslapse seisuses. Kui meie esiisad oleksid haridusse samamoodi suhtunud, siis poleks Eesti riiki olemas. Õpetajad on maa sool, aga saage aru, nad on täna haridusproletariaat. Ja kui me arvame, et see toob Eesti kriisist välja, siis oleme küll suured naiivikud.
Umbes samasugune seis on meil teaduses. Ehmatusega avastasin, et iga kord, kui peaminister räägib teadus- ja arendustegevusest, tekib tahtmine aplodeerida, sest jutt käib teadusmahukast tootmisest, teadusmahukast majandusest. Aga kui jõuame eelarve juurde, siis needsamad inimesed, kes enne olid teaduse arendamise poolt, plaksutasid plaanide peale ja ütlesid, et need on head, teatavad: "Kust sa selle raha võtad?" Poliitikat varjutab raamatupidamislik mõistus ja tegelikult oleme selles kõik natukene kaassüüdlased. Tõsi, koalitsioon rohkem kui opositsioon.
Me oleme palju kritiseerinud Lõuna-Euroopat. Oleme rääkinud nende, noh, millestki sellisest, mida Eestis nimetatakse rehepapluseks, aga oleme kritiseerinud ka seda, kui mõni Vahemere-äärne riik püüab Euroopa Liidult raha saada, kuid mitte seda kulutada selleks, milleks see on ette nähtud. Kas te teate, head kolleegid, et Euroopas räägitakse meie kohta, meie teaduse rahastamise kohta sedasama? Öeldakse, et aastaid on Eesti saanud euroraha teaduse ümberkorraldamiseks, moderniseerimiseks, kuid Eesti riik on selle raha sujuvalt ära kasutanud eelarveaukude lappimiseks.
Me kuulsime täna rahanduskomisjoni esimehelt, et kohe hakkab suurenema Eesti riigi panuse osakaal teaduse rahastamises. Aga, head sõbrad, sellepärast see hakkabki suurenema, kuna Euroopa Liidu raha on kulutatud millekski muuks. Prognoositakse, et täielik kokkuvarisemine teaduse rahastamises toimub aastal 2020. Nii et me püsime veel mitu aastat, kui me siin natuke midagi suurendame.
Pikaajalise kultuurikomisjoni liikmena võin ma öelda, et meie haridus- ja teaduspoliitikas on aastaid toimunud teki üksteise pealt ära tõmbamine. Eriti puudutab see teadust. On räägitud, et kellelgi tuli tohutu hea mõte, et peame minema kosmosesse. Mõni ütleb, et peame arendama ainult reaalteadusi, täppisteadusi. Unustatakse ära, et aatom jääb aatomiks, olgu ta Pariisis, Pekingis või Brüsselis. Ei ole oma Purtse, Puka või Puurmani aatomit. Euroopa Teadusfond arendab Euroopa teadusprojekte, propageerides integreerumist. Ei pea iga küla oma aatomit uurima. Sellega me ei ole ka tegelenud, sest meil on seda raha vaja olnud oma eelarveaukude lappimiseks.
Permanentses vaeslapse seisundis on Eesti riigis rahvusteadused. Meil tulevad need alati meelde, kui neid on vaja kasutada argumendina. Me räägime, et meile hakkavad väljamaale rännanud inimesed tagasi tulema, sest nad armastavad meie rahvuskultuuri. Aga kas te olete mõelnud selle peale, et meie rahvuskultuur ja rahvusteadused on suuresti võõra kulunud seeliku kandjad? Ma võin seda ajaloo kohta öelda. Eesti ajalugu, mis peab olema rahvusliku identiteedi alussambaid – kes ütleb, et ajalugu ei kujunda meie rahvuslikku identiteeti? –, on laenatud võõrastelt. Meil käibivad võõrad paradigmad ja me oleme jõudnud selleni, et me õmbleme võõrale seelikule paiga, siis selle kõrvale teise paiga ja kahe vahele veel ühe paiga. Me usume, et see loob meie rahvusliku identiteedi, ja laename sinna juurde kokku killukesi naabritelt, mida on kirjutatud Eesti ajaloost. Keegi loeb venekeelset kirjandust ja keegi saksakeelset, üks leidis ühe Rootsi raamatu ja lõpuks kirjutas soomlane Eesti ajaloo.
Me oleme rääkinud julgeolekuriskidest. Inimesed, kes on riigi julgeolekuküsimustega hästi kursis, teavad seda, et ei ole nii, et üks ametkond peab riigi julgeoleku eest seisma ja teised vaatavad pealt. Me kardame migrante ja peamegi kartma. Eelkõige sellepärast, et me ei ole valmis. Meie enda kultuur on ahtakene, arendamata, unustatud. Kui tuleb mingi jõuline, kompaktne vool sellele peale, siis läheb meil raskeks. Järelikult ei tohi unustada, et üks meie riikliku identiteedi alussambaid on rahvuskultuur, rahvusteadused ning haridus ja kultuur tervikuna. Ilma nendeta oleme sisemiselt kaitsetud.
Tahan rääkida veel seda, et mõned ütlevad, et rahvusteadused eksisteerivad kuidagi nagu iseenesest ja võib-olla ei tahagi raha. Teate, toon üheainsa näite oma erialalt ajaloost. Ajalugu on täpselt samuti ideoloogilise võitluse relv. Ja praegu on niimoodi, et vahel mõnes diskussioonis mõne naaberriigiga me ütleme ainsa vastuse: "Meie seda ei usu." Sellepärast et me ei saa muud vastata. Kus on peidus salapoliitika? Kus on meie olulised dokumendid? Need on meid valitsenud riikide arhiivides ja kui keegi arvab, et seal saab tasuta käia neid uurimas, siis see ei ole õige.
Lõpetuseks tahan eraldi pöörduda oma kolleegide poole, kes kuuluvad ennast rahvuslikuks ja konservatiivseks nimetava erakonna fraktsiooni ja hariduslembestesse fraktsioonidesse. On aeg rääkida hariduse ja teaduse sisust, mitte ainult loosungitega lehvitada. Haridusel ja teadusel on sisu siis, kui nende arendamiseks on ka raha olemas. Ja ma olen olnud tohutult õnnetu, kui ma olen pidanud suurtes diskussioonides keskerakondlasena kaitsma rahvuslikku konservatiivset ideoloogiat ning mõni rahvusliku ja konservatiivse erakonna juhtiv tegelane on kõrvalt öelnud, et mis teil selle vastu on, kui 20 aasta pärast meie lapsed räägivad kõik inglise keelt ja neile see meeldib. Mõtlemise koht! Toetagem eelarves seda, et haridus ja kultuur ei jääks vaeslapseks! Aitäh!

Aitäh! Erki Savisaar, palun! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Riigieelarve põhinõue on selle reaalsus. Ei ole mingit mõtet teha võimatut eelarvet. Reaalsuse olulisim kriteerium on tulude reaalsus. Kahjuks on siin suured lüngad ja vasturääkivused. Eelarve maht peab 2016. aastal kasvama 358 miljonit eurot ehk 4,2%. Arvestame, et eurotoetused vähenevad 181 miljonit. Seega peab ülejäänud tulude kasv olema 539 miljonit ehk vähemalt 6,3%, see on aga märksa suurem arv kui 4,2. Eelarvetulude kasvuks on kaks põhilist võimalust: koguprodukti kasv või maksulaekumiste kasv, seda eelkõige tänu maksumäärade tõstmisele. Eelarve näeb ette, et SKT kasvab 2016. aastal 2,6%. Sel aastal loodetakse kasvada vaid 1,7%. Kui arvestada eelarve seletuskirja väidet, et ekspordiga on lood kehvad ning oluliste partnerite, nagu Soome ja Venemaa, peale ei saa loota – eri põhjustel loomulikult –, siis saaks SKT kasvumootoriks olla sisetarbimise kasv. Paraku rõhutatakse ka seletuskirjas korduvalt, et see arengumootor uuel aastal aeglustub. Selgusetuks jääb, kust siis tuleb SKT tänavusest kiirem kasv?
Ilmselt pole eelarve tulude poolel kajastust leidnud ka mitmed viimase aja sündmused, nagu näiteks seakatku mõju. Eelarvet täidab loomulikult ka inflatsioon. Suur inflatsioon tõstab hindu, seega laekub rohkem käibemaksu. Momendil on inflatsioon tänu naftahindade langemisele isegi miinusmärgiga – viimastel andmetel –0,7%. Kust võetakse, et uuel aastal kasvab see 2–2,8%-ni? Veel enam, eelarve seletuskiri kinnitab, et 2016. aasta esimesel poolaastal inflatsiooni sisuliselt ei ole. Need arvud ei lähe kokku. Ja kokku ei lähe mitte ainult need arvud. Kui SKT reaalkasv on 2,6% ja inflatsioon 2%, siis kuidas saab SKT nominaalkasv olla 5,5%? Selle 5,5%-ga sisuliselt näidatakse, et inflatsiooniks on kavandatud 2,8%, aga igal pool elatustaseme arvutuste juures lähtutakse 2%-st. Seega ei saa elatustaseme kasvu arve õigeks pidada. Ja veel kord: kust tuleb see 2,8%, kui 2016. aasta esimese poolaasta inflatsiooniks on kavandatud miinusmärgiga number? Kas siis aasta keskmise saavutamiseks on teise poolaasta inflatsioon 6%? Keskmine 2,8 peab ju välja tulema.
Kui need keerulised arutlused lihtlausetega kokku võtta, siis traagelniidid ja korduvad parandused eelarve koostamisel kumavad läbi. Tulemus ei ole loogiline, eri lõigud räägivad üksteisele vastu. On muidugi veel üks võimalus tulusid suurendada: tõsta maksukoormust. Muudatused tehti enne jaanipäeva ja nüüdseks on paljud inimesed unustanud, et uuel aastal Eesti maksukoormus kasvab, mitte ei kahane. Eelarves tuli see 0,2%-ne kasv ka ära näidata. Seda tehti tõesti nii moka otsast, sest tajutav kasv on oluliselt suurem. Kuid ka maksukoormuse sellist kasvu arvestades ei lähe arvud ikkagi kokku. Nominaalpalga kasvuks on näidatud 4,5%, käibemaksu kasvuks 7,1%. Mis raha eest siis inimesed rohkem ostma hakkavad?
Sotsiaalmaksu kärpimisest on palju juttu olnud, kuid sotsiaalmaksu laekumised peavad kasvama koguni 4,8% – see on rohkem, kui tõuseb keskmine palk. Töötajate arv peaks vähenema ligi 4000 inimese võrra. Sellestki lähtudes on eeldatav sotsiaalmaksu laekumise kasvutempo rohkem kui küsitav.
Tunduvalt rohkem peaks uuel aastal laekuma ka aktsiise – tervelt 80 miljonit eurot, kasv 9,1%. Tubakaaktsiisi laekumise eeldatav kasv on 2,2% – see tundub küllaltki loogiline arv –, kütuseaktsiisil aga koguni 19,9%. Sealjuures diislikütuse aktsiis tõuseb 14%, bensiiniaktsiis 10%, maagaasi oma 20%. Kuidas küll nende arvude pealt saadakse keskmine 19,9% – ei tundu loogiline. Alkoholiaktsiisi laekumise kasvuks on kavandatud 8,8%, maksumäärade tõus on aga 15%. Siinkohal võib esmakordselt näha mingit loogilist lähenemist. Alkoholiaktsiisi laekumine tõesti ei kasva kunagi sama protsendi võrra kui maksumäärad.
Ei ole ka selge, miks peaks laekumine trahvidest olema järgmisel aastal 24,7% suurem kui tänavu. Kas tõesti ennustatakse, et meie inimesed muutuvad kuritegelikumaks, et neile saab nii palju rohkem trahve määrata?
Domineeriv mulje on, et seda eelarvekava on korduvalt kiiruga ümber tehtud, et tuleks välja summa, mis on hädavajalik tasakaalustatud eelarve Riigikogusse saatmiseks. Mingist sihikindlast majandus- ja sotsiaalpoliitikast on siinkohal raske rääkida. Küsimärke on nii majandusprognoosis kui ka konkreetsetes arvudes. Kui suureks kujuneb 2016. aasta lõpuks kõrvalekalle eelarvekava arvudest, on raske öelda. Paljugi sõltub maailmamajandusest, näiteks naftahinnast. Veelgi segasem lugu on sellega, kuhu 2016. aasta eelarve suunab nii sotsiaalsfääri kui ka majandust. Selle teema lahkamiseks kahjuks enam palju aega ei ole jäänud, ma loodan, et sellega tegelevad järgmised kõnelejad. Aitäh!

Aitäh! Marika Tuus-Laul, palun! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Head rahvasaadikud! Me näeme, kuidas ka seekordse eelarvega tõugatakse maapiirkondi aina enam hääbumisele. Põllumajanduses on suurim kriis, aga valitsus ei kavatsegi juba mitmendat aastat järjest üleminekutoetusi maksta. Järjekordselt hämatakse õpetajate palgaraha ja erakoolide rahastamisega ning koolide kordategemise raha suunatakse mujale. Näeme, et eelarve ei aita kuidagi kaasa tootmise ja üldse majanduse arendamisele. Jätkuvalt loodetakse, et turg paneb kõik paika, aga turg toimib paraku nii, kuidas me ei taha. Maapiirkonnad tühjenevad inimestest ja me lausa tõukame seda tagant.
Selle kujukas näide on kõik see, mida on näha järjekordses tervishoiu kärpimise kavas. Ja loomulikult seda meile ministrid ei tutvustanud, kui me Sotsiaalministeeriumis eelarvega tutvumas käisime. Nimelt vähendatakse väikestes maahaiglates oluliselt eriarstiabi rahastamist ja seega ka eriarstiabi kättesaadavust. See raha suunatakse maalt suurtesse regionaalhaiglatesse, Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse Tallinnas ja Tartu Ülikooli Kliinikumi. Ja need muudatused tehakse päevapealt. Haiglate juhid on korduvalt palunud, et andke kas või pool aastat aega nii suurteks ümberkorraldusteks, aga ei, haigekassa plaanib seda teha juba uuest aastast. Maalehest saime teada – ministeerium ju meile ei räägi –, et Rakvere haiglas jääb tuleval aastal ära 2246 ravijuhtu. Rapla haiglas vähendatakse eriarstiabi raha 65 000 euro võrra ehk 1400 inimest jääb ravimata. Nad peavad suunduma Tallinna ja sõiduraha loomulikult nendele ei maksta. Haiglatel tervikuna jääb raha vähemaks, ka hoonete ülalpidamise kuludeks, kuigi ka kapitalikulud peaks kaetama riigieelarvest. Arstid lahkuvad, kallis meditsiinitehnika kaotab mõtte ja nii saavadki maakonnahaiglatest tasapisi hooldushaiglad. Kõik riigi pikaajalised tervishoiu arengukavad räägivad aga vastupidisest – arstiabi kättesaadavuse parandamisest ja inimesele lähemale viimisest.
Praegune valitsus eirab neid põhimõtteid lihtsalt päevapoliitilistel eesmärkidel, lõhkudes nii tervishoiusüsteemi ja tekitades pöördumatuid muutusi maakonnahaiglates. Muide, praegu ongi võimalik, nagu te teate, eriarsti juurde saada mõnes maakonnahaiglas, sest Tallinnas ja Tartus ületavad järjekorrad igasuguse mõistlikkuse piiri ja sageli ei pandagi paljude arstide juurde kirja. Eriarstiabi kättesaadavus on vähenenud iga aastaga ja seda üsna oluliselt. Vaid üks näide. Põhja-Eesti Regionaalhaigla digiregistratuurist näeme, et 66%-l arstidest pole ühtegi vaba vastuvõtuaega lähema kuue kuu jooksul. See tähendab seda, et 179 arstil 272-st pole kuue kuu jooksul vaba vastuvõtuaega. Ja nüüd tahetakse neid järjekordi vähendada sellega, et võetakse maalt raviraha vähemaks ja antakse linnadesse juurde. Tundub küll, et lähebki täide see kunagine 15 aastat tagasi tehtud Laari, sotside ja oravate kolmikliidu master plan, mille eesmärk oli 76 haiglast järele jätta vaid 13. Nüüd näeme, et ka see plaan oli liiga optimistlik. Kõiksugu piiranguid on välja mõeldud. Sul peab nüüd olema perearsti saatekiri ka siis, kui lähed psühhiaatri, silmaarsti või günekoloogi juurde, teistest eriarstidest rääkimata. Veel tuletan meelde, et valitsuskoalitsioon on vastu võtnud seadusmuudatuse, millega langetatakse sotsiaalmaksu määra kahe aasta jooksul 1% võrra, mis viib ravikindlustusest ära väga suure summa raha, 86 miljonit eurot. Nähes tänaseid probleeme riigieelarvega, ei ole usutav, et raha selle suure augu täitmiseks kusagilt leitakse.
Riigieelarve valguses tahan veel kord toonitada, et Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD hiljuti avalikustatud raportis ilmneb taas, et Eesti inimesed peavad tervishoidu liiga palju ise juurde maksma. Inimeste omaosalus tervishoius suureneb aasta-aastalt ja läheneb juba kriitilisele piirile ehk siis 25%-le tervisekuludest. See viitab sellele, et väiksema sissetulekuga inimestele pole tervishoiuteenused enam kättesaadavad. Seda toonitatakse raportis. Seega kriitiline piir on kätte jõudmas.
Kriisi haigekassa eelarves näitab seegi, et näiteks PERH-is ja Tartu Ülikooli Kliinikumis tuleb lähiajal koondada kokku 162 töötajat. Kuid me ju teame, et haiglates napib juba praegu personali. Samas, nagu on selgunud OECD raportist, paikneb Eesti rahva halva tervise tõttu oma heaoluindeksiga arenenud maade hulgas kõige tagumiste seas.
Loomulikult selliseid suuri kärpimisi nagu praegu tehakse ikka valimisjärgsetel aastatel. Valimisaastatel lubatakse meile ju näiteks topeltpensioni. Pensionitõus loomulikult tuleb, aga tahan ikka ja jälle toonitada Eiki Nestori sõnu, mis ta ütles, kui tema erakond opositsioonis oli: pensioni ei tõsta mitte valitsus, vaid indekseerimine. Aga sellestki indekseerimisest on parempoolsed valitsused pea alati püüdnud mööda minna. Pensione on tõstetud vähem, kui pensionivalem seda võimaldaks, välja arvatud loomulikult valimisaastad. Meenutan, et rahvusvahelised eksperdid on korduvalt öelnud, et meie pensioni- ja tervishoiusüsteem on kokkukukkumise äärel. Aga sellega ei tegelda – Exceli-meeste käigud sisemiste ressursside ümberpaigutamisel tervishoidu ei paranda. Tuleb teha väga põhimõttelisi muudatusi ja tõsta tervishoid mitte ainult valimiseelseks, vaid ka riigieelarve põhiteemaks, nagu see on väga paljudes riikides olnud. Ainult nii saame koos midagi muuta. Aitäh!

Aitäh! Laine Randjärv, palun! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kas jalgpall on parem kui seks? See on küsimus, mida tihtilugu retooriliselt esitatakse, et tähistada situatsiooni, mil on keeruline valida kahe hea vahel. Täna arutame muudatusettepanekut, kus on vastandatud Lilleküla jalgpallistaadion ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal. Sellel teemal esitati saalist rahanduskomisjoni esimehele hulgaliselt küsimusi. Kultuurikomisjoni esimehena olen pandud keerulise dilemma ette, kus valida tuleks kahe olulise kultuurivaldkonna – spordi ja muusika vahel. Täna ei saa ma hääletada Vabaerakonna muudatusettepaneku vastu, sest Muusika- ja Teatriakadeemia saali vajalikkuse küsimus on oluline teemapüstitus. See teema on aktuaalne olnud vähemalt 1996. aastast alates, mil Riigikogu tegi otsuse kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitamise kohta. Need objektid olid muusikaakadeemia, Kumu ja ERM. Kultuurkapitali nõukogu otsustas juba 2010. aastal, et kulka investeeringutest hakkaks alates 2017. aastast minema investeeringutoetust ka ehitatavale saalile. Ainult et riigi otsuse elluviimine ei jõua kuidagimoodi eelarvesse, ehkki seda on mainitud mitmesugustes valimisprogrammides ja ka koalitsioonilepingutes.
Täna ma ei hääleta ka selle muudatusettepaneku poolt, ehkki südames ma seda toetan. Selline otsus, minu praegune valik mitte valida otseselt kummagi poolt, on hetkeseisus taktikaline otsus. Ma tean, et poole valimine praegu oleks muusikaakadeemia saali edasise saatuse kontekstis Pyrrhose võit – kui võidad lahingu, siis võid kaotada sõja.
Mida siis peaksid muusikud ja näitlejad tegema, et otsustajate südant liigutada? Teiste eluvaldkondade esindajad on Toompeal käinud oma meelt avaldamas ja suutnudki otsustajatele muljet avaldada. Mida peaks tegema, et lahingut võita? Jätma ära laulu- ja tantsupeo? Jätma 1. jaanuaril tegemata Hennessy uusaastakontserdi või mõne populaarse muusikali Estonia ooperiteatris? Kultuurirahvas pole sedasorti ebaeetilisi samme tähelepanu püüdmiseks kasutanud ja ma loodan, et seda ka ei juhtu. Enim, mis appikarjena ette on võetud, on külma ilmaga õppehoone kõrvale püsti pandud telgis aktuse ja kontserdi pidamine. See appikarje kõlas aga ilmselt vaid mezzo piano's.
Nüüd aga staadionidest. Just nimelt staadionidest, mitte staadionist. Juba paar aastat on arutatud rahvusstaadioni rekonstrueerimise teemal ning isegi ühiste huvide avaldusele on alla kirjutatud. Teiste hulgas on selle avalduse osalised nii Kultuuriministeerium kui jalgpalliliit. Tegemist on Kalevi staadioni renoveerimise ja arendamise plaanidega, mida on tutvustatud kõigis instantsides. Nõutud äriplaanid, omaosalused ja arengukavad on sendi täpsusega esitatud. Kalevi Keskstaadion vajab rekonstrueerimist ning ümberehitamist, sest sellel staadionil toimuvad ka kaks korda viie aasta jooksul tantsupeod, kuhu kogunevad kokku kümned tuhanded inimesed. Samuti toimuvad seal üle-eestilised võimlemisfestivalid, rahvusvahelised suurvõistlused, rahvaspordiüritused. Kahjuks ei ole Kultuuriministeerium vaatamata koalitsioonilepingule rahvusstaadioni vajadusi eelarves kajastanud. Kas ei oleks siis mõistlik osa Lilleküla staadioni investeeringust suunata Kalevi staadioni plaanipärase rekonstrueerimise ettevalmistamiseks? Projekteerimiseks ja detailplaneeringu tegemiseks 2016. aastal on tarvis 1,4 miljonit eurot. Huvilistel on võimalik selle teemaga põhjalikumalt tutvuda Riigikogu noorte ja spordiharrastuse toetusrühmade abil.
Mul on veel rida küsimusi, millele ma õigupoolest vastust pole saanud. Kas Lilleküla staadioni renoveerimine peab olema privilegeeritud Kalevi staadioni ees, mille juhid on oma arendustegevust korralikult planeerinud ja ulatuslikult selgitanud? Kas Lilleküla staadioni renoveerimine täidab neid üllaid eesmärke, millest räägitakse – et võimalikult paljud noored saavad sealsetest treeningutest osa ja arendavad end kehaliselt? Kas seesama summa ei oleks võinud jaguneda paljude staadionide vahel üle terve Eesti? Kas Lilleküla staadioni rahastamiseks võiks olla ka teisi meetodeid peale riigieelarverea, näiteks laenu andmine?
Aga muusikuid kutsun üles panema ka sisuliselt seljad kokku ning selgitama üheskoos oma vajadusi ühiskonnale, otsides liitlasi, tehes seda tranquillo, kuid sempre e per sempre, tehes seda kooris, tehes seda unisoonis ja kasutades mezzo piano asemel forte't. Tänan!

Aitäh! Tarmo Tamm, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mulle väga meeldib, et ka koalitsioonisaadikutele see riigieelarve projekt ei meeldi. Rääkides nüüd oma vaatevinklist ja Keskerakonna vaatevinklist, siis minu arvates järgmise riigieelarve põhiprobleem on see, et eelarve ei ole kaugemas perspektiivis jätkusuutlik. See ei ole jätkusuutlik isegi juba järgmisel ja ülejärgmisel aastal, aga kui vaadata ette aastale 2020, kui Euroopa Liidu toetused meile kõvasti vähenevad – kas miljardi või 1,5 miljardi võrra, praegu on riigieelarves iga viies euro Euroopa Liidust tulev raha –, siis tekib küsimus, kuidas viie aasta pärast Eesti eelarve kokku pannakse.
Kõige suurem probleem on see, et riigieelarve tulude kasv ei tule majandusest, vaid kütuseaktsiisist, trahvimäärade 2,5-kordsest tõusust, riigilõivude tõusust ja üldisest maksukoormuse kasvust. Eelarve on nominaalselt 0,1% ehk 26 miljoni euroga miinuses. Tegelikult on miinus märksa suurem ja see tuleneb sellest, et me oleme planeerinud eelarvesse nii suuri tulusid, mis minu arvates mitte kuidagi võimalikud ei ole. Näiteks peaks järgmise aasta riigieelarvesse tänu diislikütuse aktsiisi tõusule laekuma 55 miljonit. Ma küsin, kuidas see saab olla võimalik. Me ju teame esiteks seda, et kütusehinnad on praegu maailmaturul ühed kõige madalamad. Ja teiseks, kui me võrdleme Eestit ja Lätit ning teame, et lätlased tõstavad diislikütuse aktsiisi ainult 2% ja meie 14%, siis on selge, et kui Eesti ettevõtja käib Lätis tankimas, siis ta 1000 liitri pealt võidab juba üle 100 euro. Ma küsin, miks ettevõtja peaks siis hakkama Eestis tankima.
Kui tulla tagasi eelarve pikema perspektiivi juurde, siis näiteks järgmise aasta eelarvest tuleb juba pensionikindlustusele juurde maksta 452 miljonit eurot. See summa kasvab lähematel aastatel 500 miljoni euroni. Need väikesed summad, mis meil riigieelarvesse lisanduvad, lähevad pensionikindlustusfondi. Ja teame ka seda, et haigekassale on juba raha juurde vaja maksta.
Minu meelest on kõige suurem viga see, et me ei toeta ettevõtlust ja ettevõtjaid. Diislikütuse aktsiisi tõstmine ei ole kuidagi ettevõtjaid soosiv samm. Kui me toome siia juurde veel põllumajanduse teema ja põllumeeste mured, siis näeme, et eelarves on nii palju hämamist, et seda on raske isegi ümber lükata. Valitsus ei saa aru, mis on kriisimeede, mis on kriisitoetus – see on Euroopa Liidust tulev raha, mida saavad ka kõik teised Euroopa Liidu riigid ja mida meie saame oluliselt vähem – ja mis on raha, millega toetatakse meie ettevõtete konkurentsivõimet. Piimatootmine võiks olla Eesti juhtivaid ja edukaid ettevõtlusvaldkondi ja praegu see seda ka on. Aga nüüd lastakse sel külmavereliselt põhja minna. Aasia nõudlus piimatoodete järele suureneb üha ja seal ennustatakse kasvu isegi kuni 20%. Kui meie riik ei aita Eesti piimasektoril rasket aega üle elada, siis seda tulevikus taastada on võimatu. Suured tootjad ja naabrid hõõruvad ainult käsi, kui Eesti ei suuda oma tootjat kaitsta.
Kui rääkida veel ühest probleemist, mis siin Riigikogus igal aastal ilmneb, siis lugupeetud poliitikud annavad teatud valdkondade toetuseks selliseid lubadusi, mida tegelikult ei ole võimalik täita. Te räägite õpetajate palkade tõstmisest 120%-ni Eesti Vabariigi keskmisest. Ma tahaks näha seda aastat, kui õpetajate minimaalne palk jõuab Eesti Vabariigi keskmisele järele. Kui keegi oskab siin saalis öelda, mis aasta see on, siis mul oleks väga hea meel seda kuulda, sest me jääme Eesti keskmisest ikka väga palju maha. Tänavu on õpetajate minimaalpalk 900 eurot. Kui järgmisel aastal leitakse 4–5% juurde – loodetavasti leitakse –, siis me jõuame 950 euro kanti. Aga Eesti keskmine palk on üle 1000 euro. Nii et Eesti keskmine liigub kindlasti eest ära. Ärge andke inimestele lootusi, mida te ei suuda täita!
Palun natuke lisaaega!

Palun, lisaks kolm minutit!

Selge on ka see, et toimub riigivara hoogne müük. Näiteks järgmise aasta eelarves on planeeritud 13 miljoni eest riigimaa müüki. RMK-st võetakse hoogsasti dividende – 19,6 miljonit – ja uuritakse võimalust, kuidas muuta RMK äriühinguks. Need plaanid on tegelikult läbinähtavad ja on selge, miks seda on vaja teha. Praegune ettevõtlusvorm ei ole takistuseks, et RMK võiks samamoodi edasi areneda. Tuleb ka arvestada, et üldine majandusseis Euroopas on halvenenud. Ka Eesti majanduskasv oli kolmandas kvartalis üllatavalt kehv. Eurostati andmetel kukkus meil tööstustoodangu maht 5,9%, samal ajal kui see Lätis kasvas 8,3% ja Leedus 5,9%. Selle taustal loota ja oodata, et järgmise aasta riigieelarve eeldatud mahus täitub, ei maksa. Aitäh!

Aitäh! Andres Ammas, palun! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Õiged majanduspoliitilised valikud ja haritud, kuid odav tööjõud kütsid meie majandusmootorit kaks aastakümmet. Ometi tajuvad nii töötajad kui ka ettevõtjad praeguseks Eesti hoo raugemist. Oleme ühiskonnana jõudnud nii kaugele, et odavat tööd me enam teha ei taha, aga kallist veel ei oska. Eesti olulisim väljakutse on jõuline panus haridusse. Teine väljakutse on, et heaolu kasvaks ning sotsiaalsüsteem tugevnevale survele vastu peaks. Kui see õnnestub, siis peab igaühel, kes suudab ja soovib, olema võimalus jõukohaselt panustada. Eesti kolmas väljakutse on oma konkurentsivõime taastamine.
Eesti poliitikute riigimehelikkusest ja julgusest sõltub, kas valitsuskoalitsioon söandab teha põhimõttelisi muudatusi või piirdub poliitkosmeetikaga. Meie riik vajab majandusele hoo sisseandmiseks julgeid otsuseid, konkurentsivõime uutele alustele viimist ja Eesti eduloo taassisustamist. Eestil on suur potentsiaal olla edaspidigi ergas ja dünaamiline ühiskond, kuid see nõuab esmalt meie konkurentsivõime väljakutsete tunnistamist ja seejärel põhimõtteliste valikute langetamist juba lähiaastatel. Avaliku sektori ülesanne on saavutada tunduvalt suurem tõhusus oma töös ning taastada usk majandus- ja maksukeskkonna stabiilsusesse. Majanduse hoogsa arengu tagab aga vaid pädev ja tõhus, kohaliku majandusega orgaaniliselt seotud ning praktilistele tulemustele suunatud teadus- ja arenduspoliitika. Paindlikus Eestis julgetakse arutada kõigi küsimuste, sh maksupoliitika põhialuste üle, sest aeg põhimõttelise maksudebati avamiseks ühiskonnas on küps. 1990-ndate algul kindlaks määratud maksupoliitika põhialused olid seni õiged, kuid need ei taga edu edaspidiseks. Maksukorraldust tuleks muuta nii, et suureneks omavalitsuste motivatsioon arendada kohalikku ettevõtluskeskkonda. Tõhusalt töötava Eesti poole liikumiseks tuleks kaotada sotsiaalmaksu miinimumi nõue, et muuta osalise koormusega töötamise maksukoormus võrreldavaks täiskoormusega töötamise omaga.
Maailmas on juba kümmekond aastat käinud talendisõda. Vaid piisav hulk kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid suudab riiki meelitada kallist ja keerulist tööd pakkuvaid ettevõtteid. Eesti šanss leevendada kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puudust on meelitada tulevikutalente siia õppima ning luua tingimused, et nad seoksid ka hilisema tööelu Eestiga. Vaesuse vähendamine on ühiskonnale sama oluline kui jõukuse suurendamine.
Lugupeetud kolleegid! Kas minu seni esitatud laused tulid teile tuttavad ette? Pidid tulema, sest need ei olnud originaalsed mõtted, vaid pärinevad kõik pisut rohkem kui aasta tagasi esitletud tööandjate manifestist. Õigluse nimel olgu öeldud, et jah, mõni selles manifestis sisaldunud mõte on ka tegelikkuseks saanud: me heiskame ettevõtjate päeval lipud ja koolitame noori õpipoistena. Aga tolles manifestis sisaldunud juhtmõtted erksast, hoogsast, paindlikust ja töösõbralikust Eestist, tõhusalt õppivast, targast ja töökast Eestist ei ole leidnud kajastust kevadel kokkulepitud valitsusprogrammis ja hoopiski mitte ei anna sellise Eesti poole liikumisest tunnistust menetletav eelarve eelnõu.
Tööandjatele lisaks on ruupori võtnud ka Eesti Panga president Ardo Hansson, kes on öelnud, et ainuke viis majanduse pikaajalist kasvu tagada on teha struktuurireforme. Reformid parandavad konkurentsivõimet ja arendavad investeerimiskeskkonda. Eelarvet analüüsinud spetsialistidest ja ajakirjanikest on jõuliselt ja selgelt oma seisukohta väljendanud Anvar Samost. Tema on öelnud, et häda pole ju selles, et Eestis ei liiguks ideid, kuidas riigi konkurentsivõimet taastada. Asi on otsustusjulguses. Selle puudumine on tema arvates vindumise tegelik põhjus. Avameelsusega ülejäänud valitsusest eristuv Jürgen Ligigi pole varjanud, et selline igaühele midagi stiilis, kõigile ministritele meeldida sooviv eelarve ei ole just tema maitse. Seekord tuleb ühes asjas Ligiga kindlasti nõustuda: julgeoleku kõrval väärinuks kindlasti ka haridus ja teadus eelispositsiooni eelarves. Aga nii nagu koalitsioon ei suutnud kevadel prioriteete kokku leppida ja tulemus oli valimislubadustest lapitekk, nii on lamedalt koostatud ka see tuleva aasta eelarve projekt. Protsent sinna ja pool protsenti mujale, vaikselt venib tulupool kulupoolele katteks peale, kui majanduskasv päris seisma ei jää.
Pikalt kestev niru kasv peaks tekitama debatti, aga seda lihtsalt ei ole. Nii on tõdenud ka Eesti asju Euroopa südamest vaatav Kersti Kaljulaid. Iseenesest hämmastav, et kuigi kõigil kolmel valitsusparteil on nüüdseks noored liidrid, ei ole neil kübetki ambitsiooni saada sellisteks poliitikuteks, kelle julgeid otsuseid arvustatakse, mäletatakse ja võib-olla tagantjärele ka tunnustatakse. Nõunikud koostavad kõned, spetsialistid panevad kokku eelarve, ole aga mees ja muudkui kulge ikka tasakene-tasakene, peaasi, et ei eksi, peaasi, et mingit jama ei oleks. Kui opositsioon miskit välja pakub, tuleb lihtsalt "tuima panna", nagu noored ütlevad. Süveneda kas või täna menetletava eelarve muudatusettepanekutesse on ühel ustaval koalitsiooniliikmel lihtsalt ohtlik, sest kui südametunnistus pole veel täiel määral karva kasvanud, siis võib süda valutama hakata. Olgu siis põllumeeste, õpetajate, teadlaste, noorte patriootide, kodanikuaktivistidest päästjate, ettevõtlike talentide või kas või sportlaste pärast.
Koalitsioonipoliitikud on rõhutanud eelarve erilise väärtusena stabiilsust, alalhoidlikkust. Ja võibki küsida, mis selles tiksumises siis nii hullu on, kellele see halba teeb. Et riigieelarve ots otsaga kokku panna, selleks on, jah, ettevaatus ja konservatiivsus head tööriistad. Aga on kuritegelik, et nõnda raisatakse meie ühist aega. Eestil ei ole aega neli aastat lihtsalt paigal joosta.
Aga eks see manitsusejutt on vist siingi mõttetu. Mäletan, et Jüri Järvet olevat kunagi ühes proovis lavastaja Voldemar Panso kriitika peale vastanud nii, et kulla Volli, selle koosseisuga paremini ei saa. Ilmselt ka selle valitsuskoosseisuga lihtsalt paremini ei saa. Kurb! Aga haarates kinni lugupeetud kolleegi Laine Randjärve mõtetest, avaldan kartust, et selle valitsuskoalitsiooniga läheb pisitasa kõigepealt smorzando ehk hääbudes ja siis morendo, surres. Aitäh!

Aitäh! Külliki Kübarsepp, palun! Viis pluss kolm minutit.

Hea Riigikogu! Vabaerakonna fraktsioon esitas riigieelarve eelnõu muutmiseks arvukalt ettepanekuid. Peale mitmetunnist arutelu rahanduskomisjon märkas, et Vabaerakonna saadikute ettepanekutel on üks katteallikas – see on erakondade riigi poolt rahastamise vähendamine poole võrra. Jutt on 2,7 miljonist eurost. See oli teadlik valik. Läbi ajaloo on erakonnad riigi eraldisi enda kasuks suurendanud. Kui masu ajal kõik pingutasid püksirihma, siis erakonnad seda ei teinud. Tagajärg on kodanikuühenduste lõhenemine. Peame endiselt meeles pidama, et kõik kodanikuühendused, sh erakonnad, peavad toimetama võrdsetel alustel. Meil on praegu parlamendierakondi, mille liikmeskonna vabatahtlik panus on järjest vähenenud. Seega peame suurendama erakondade vastutusvõimet – võimet luua üldisi huve arvestavat poliitikat, aga ka välja töötada targa ja mõtestatud majandamise plaane. Selleks on vaja vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest. Lõppegu vastasel juhul vohav nõukogudeaegne korruptsioon, lõppegu kampaaniarahadega sehkendamine, et natukenegi õigustada riigi heldust erakondade vastu!
Vabaerakonnale teeb muret, et valitsus ignoreerib teadlikult ettepanekuid maksta Euroopa Liidu ette nähtud üleminekutoetusi, mille eest vastupidi erakorralistele kriisimeetmetele võitlema ei pea. Ajaloo tõmbetuulte tõttu on Eesti maaelustruktuur kirju. Meile omane talupidamise kultuur on hävimise äärel. Just selline tootmislaad on omane Lääne-Euroopale. Leiame, et Eesti riigile on ülioluline võimalikult paljude ühiskonnaliikmete tööhõive, mida annaks tagada muu hulgas talupidamiste toetamise kaudu. Üks võimalus, kuhu erakondade jaoks üleliigseid eraldisi suunata, oleks teha top-up'i väljamakseid kuni 300 ha tootja kohta. Siin ei ole küsimus, kas nii on võimalik. Kõik on võimalik, kui valitsusel on tahe sellekohast määrust muuta ning selge ettevõtluspoliitika, mis teeniks pikaajalist riiklikku huvi arendada riigimajanduse keskkonda. See lisaks kõigile inimestele usku, et nad on siin maal tahetud.
Olen üles kasvanud Laanessaare talus, mis asub Pühajärve külas Otepää vallas. Meie piimalehmatalu asutati 1985. aastal. Seda keskmise suurusega talu käis 1993. aastal vaatamas isegi peaminister. Minu lapsepõlv möödus loomade keskel. Jooksime õdedega vasikate, kitsetallede ja koertega läbisegi. Sai tehtud võimetekohast metsatööd, lüpstud lehma, aidatud isa traktoristina heinatöödel, silo tallamisel, sest küla pealt tööd teha tahtvaid mehi ei leidnud. Töö oli neile liiga vaevarikas. Aga tänu sellele olen ma selline, nagu ma täna olen. Nüüd on meie talu küll tootmise lõpetanud, kuid see on meile eluks kaasa andnud tohutu väärtuse. Neid noori, kes analoogset kogemust omandavad, on meil paraku järjest vähem. Aina rohkem peame vastama küsimusele, kust tuleb piim ja mida selle saamiseks teha tuleb. Eesti on nii väike, et valitsus ei tohi soosida erakondade nuumamist eestimaise talupidamise arvel. Palun toetage ettepanekut eraldada vahendeid top-up'i väljamaksmiseks! Aitäh!

Aitäh! Toomas Vitsut, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eelarve on üks peamisi hoobasid, mis võimaldab suunata riigi arengut ühes või teises suunas. Peamine küsimus minu arvates seejuures on, kas riigil on olemas suund või eesmärk, selgelt välja joonistunud siht, mida kodanikkond aktsepteerib, või tegeletakse lihtsalt Exceli tabelis ridade kokkuajamisega. Olen korduvalt küsinud peaministri ja teiste valitsusliikmete käest suure eesmärgi kohta, Eesti narratiivi kohta. Kuid selgust, kuhu me teel oleme, ma pole nendest vastustest saanud. Vastuseks kantakse reeglina ette raport oma valimisprogrammist ja koalitsioonilepingust, tõenäoliselt ei suudeta sellele küsimusele muudmoodi reageerida.
Peaminister on oma sõnavõttudes moka otsast küll maininud, et Eestist peaks saama Põhjamaade-taoline riik, aga kuskilt ei paista välja, et sellega tõsi taga oleks. Vastasel juhul võiks peaminister 2016. aasta eelarvet kätte võttes näppu mis tahes eelarvereale pannes näidata, et sellele valdkonnale me anname raha nii ja nii palju sellepärast, et see viib meid sammukese Põhjamaadele lähemale. Praegu ta seda teha ei saa.
Suure eesmärgi saavutamine ei saa olla ebareaalne. Tuletagem meelde seda viie rikkaima riigi hulka jõudmise lubadust. Kindlasti eeldab see märkimisväärset pingutust oma riigi heaks nii valitsuselt kui ka paljudelt lihtsatelt kodanikelt. Lihtsalt tiksumine – just selle sõnaga on siin saalis praegust asjade käiku iseloomustatud – ei vii meid kuhugi. Kui tegemist on eesmärgiga, mida pole pastapliiatsist välja imetud ja mis mobiliseerib inimesi, siis aktsepteerib seda ka rahvas, selle nimel ollakse valmis pingutama. Tunnustatud eesmärgi nimel pingutamine võib olla piisav põhjus eelarves mõne valdkonna eelistamiseks ja mõne teise valdkonna väiksemaks finantseerimiseks. Kui seda tehakse nii, nagu praegu kombeks on, ja kõike põhjendatakse Exceli tabeliga, siis niisugustesse argumentidesse ei saa küll tõsiselt suhtuda.
See paneb jälle küsima: kuhu me siis ikkagi teel oleme? Kui Eestis seati siht jõuda NATO-sse ja Euroopa Liitu, ei piirdunud nende eesmärkide toetajaskond ainult parasjagu valitsuses olevate erakondadega. Neid eesmärke toetas valdav osa otsustajatest ja valdav osa kodanikkonnast, kui mitte öelda, et kogu Eesti rahvas. See tegi lihtsamaks nii vajalike otsuste vastuvõtmise kui ka inimeste mobiliseerimise nende eesmärkide saavutamiseks. Praegune ignorantsus koostööks opositsioonierakondadega jätab suure osa valijaskonnast meie elust kõrvale ning välistab juba iseenesest Eestile enamiku tunnustatud sihtide seadmise, rääkimata nende saavutamisest. Meie edasiliikumist takistab diskussiooni puudumine Eestile vajalike küsimuste lahendamisel, nagu näiteks riigireform või maksusüsteemi efektiivsemaks muutmine.
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Meie edasiliikumist takistab sisulise diskussiooni puudumine ka eelarves olevate probleemide lahendamiseks. Aga mis kõige halvem, meie edasiliikumist takistab valitsuse võimetus sellist diskussiooni nii parlamendis kui ühiskonnas laiemalt juhtida.
Kõige häirivam valitsuse töös ja suhtumises erinevatesse küsimustesse on võimetus natukenegi ette näha, kuhu üks või teine vastuvõetud otsus meie riigi pikemas perspektiivis juhib. Sageli kaasneb vastuvõetud otsustega terve rida negatiivseid arenguid, mille eest oma ala spetsialistid, muud kompetentsed inimesed või lihtsalt targad inimesed on hoiatanud, aga seda ignoreeritakse järjekindlalt. Ja lõpuks läheb nende asjadega ikka nii nagu tavaliselt. Olgu siin näitena toodud hiljutise majanduskriisi ja põgenikekriisi ootamatu saabumine, aga ka võimalikud terrorismiprobleemid tulevikus, kui Eesti sekkub sõjalisse konflikti Islamiriigiga. Ma ei pea siin silmas vajadust loobuda solidaarsusest ja rahvusvahelisest koostööst, nagu peaminister oma vastuses minu küsimusele viitas, vaid valmisolekut probleeme ennetada ja lahendada, võimet neid ette näha. Kõik need probleemid kajastuvad ka 2016. aasta riigieelarves, mille vastuvõtmise korral me oleme endiselt teel ei kuhugi. Aitäh!

Aitäh! Krista Aru, palun! Viis pluss kolm minutit.

Härra juhataja! Head rahvaesindajad! Haridus on rahva elujõu ja eluvõime allikas. Seda ütles Jakob Hurt 150 aastat tagasi. Kui taluperemeestel veidigi raha oli, saatsid nad oma pojad kooli. Sada aastat tagasi ehitati selle usu najal Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium, ehitati rahva iseenda rahaga. Aastal 1919 asutati selle usu najal eestikeelne Tartu Ülikool. Selle usu najal koolitati oma folkloristid, arheoloogid, füüsikud, matemaatikud, keemikud, kes tõid Eestile kuulsust, sära, raha ja au terves maailmas. Vaadates järgmise aasta eelarvet, pean ma ütlema, et Eesti ei ole enam seda usku. Üldise eelarve kasvu juures on ainus Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkond, mille eelarve väheneb – tervelt 2,9%. Millesse me usume? Mida me tahame? Väikerahva elujõu allikas on haridus. Ainult tänu haridusele suudame olla vaimselt võrdväärsed ka suurte rahvastega. Miks me oleme selle unustanud ja mida me selle asemele pakume?
Kõige suuremas vaeslapse osas on aga teadus- ja arendustegevus. Selle asemel, et viia edasi teadus- ja arendustegevust koos oma tippude ja koos oma väga tugeva aluspõhjaga, me vähendame kogu teadus- ja arendustegevuse eelarvet. Me võime küsida, miks me peaksime panustama lisaraha teadusesse. Mis see teadus siis head teeb? Meil on ju suuremaid probleeme – meil on probleeme sellega, et külad jäävad tühjaks, ettevõtluskeskkond on kehv, inimeste elu on raske. Miks siis teadus? Tänasel päeval ei ole võimalik maailma mõista ilma teaduseta, tänasel päeval ei ole võimalik anda korralikku haridust, ka üldhariduskoolis, ilma teaduseta. Tänasel päeval ei ole võimalik saavutada ettevõtluses konkurentsipõhist minekut Aasia ja Euroopa turgudele, kui me ei tea, mis toimub kõrvalvaldkonnas ja mis toimub elus üldse. Me oleme saamatud, sest teadus on edu alus. Miks me peaksime panema lisaraha teadus- ja arendustegevusse? Sellepärast, et 20 aastat tagasi tehti väga õiged otsused. Et nõukogudeaegset teadussüsteemi muuta, rajati see konkurentsile. Erinevalt enamikust maadest on meie teaduse rahastamine ainult konkurentsipõhine – 80% kogu teadusrahast, nii riigieelarvelisest kui ka välisrahast, jaotatakse ära konkurentsipõhiselt. Ainult 20% tuleb nn baasrahastamise või tegevustoetuse kaudu. Nüüd on vaja seda vahekorda muuta. Meil on vaja saada normaalseks demokraatlikuks riigiks, kus tunnustatakse oma teadust ja usutakse sellesse. Meil on vaja jõuda selleni, et see suhe oleks rahastamisel 50 : 50, ja me ei tohi sellest konkurentsipõhiselt jaotatavast rahahunnikust midagi ära võtta ja asendada tegevustoetusega. See on väga lühinägelik, sellist ettepanekut saab teha, vabandust, ainult väga rumal inimene.
Meie kõigi ülesanne Eesti riigis täna ja praegu on see, et me peame uurima siinseid sitikaid-putukaid, muldasid ja järvesid, me peame uurima Eesti toitu, kirjandust, ajalugu – kogu kultuuri, mis on Eesti ja eestlastega seotud. Mitte keegi teine ei tule meie eest seda tegema. Kui me seda ei tee, siis me oleme järeltulevate põlvede ees süüdi. Seda vastutust ja seda kohustust, mille meile on pannud meie esivanemad, me ei tohi unustada. Eesti rahvas on meid valinud siin saalis seda kohustust täitma ka siis, kui me teeme eelarvet ja võtame vastu muid seadusi. Praegu tahan ma seda rõhutada järgmise aasta eelarve kontekstis.
Me ei tohi olla sellised, kes ühe käega annavad ja teise käega võtavad. Just seda, sellist kahepalgelisust, näen ma selles eelarves paraku küllalt palju. Me kiidame oma muusikat. Me räägime sellest, kui tore ja rahvast ühendav on Eesti koorilaul, et Eesti heliloojad ja artistid tugevdavad ühiseid väärtushinnanguid ja seovad inimesi ning see õilistab meid kõiki. Aga meie siin ei suuda ikkagi seista selle eest, et otsustataks väärikalt valmis ehitada uus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaal. Me katsume ennast kuidagi välja vabandada, et praegu ei ole selle jaoks raha, vaatame, võib-olla kunagi edaspidi. Meil ei ole selleks õigust! Eesti Vabariigi 100. aastapäev on õige pea käes. Me kõik tahame ju, et elu Eestis läheks paremaks. Selleks on vaja muutusi. Tehtavad muudatused peavad olema väärtuspõhised, need ei tohi olla kosmeetilised, ja üks neist väärtuspõhistest muudatustest on kindlasti taastatud usk – taastatud usk haridusse, teadusesse. Läbi hariduse ja teaduse saab ka väikerahvas maailmas kaasa lüüa, oma kultuuri ja oma sõnumit edasi kanda. Aitäh!

Aitäh! Märt Sults, palun!

Eesistuja! Kolleegid! Enne siin kõnelenud Aadu ütles, et õpetajad on haridusmaastiku proletariaat. Mingi aeg oli loosung "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!", mingi aeg oli loosung, et kaadrid otsustavad kõik. Keerame nüüd aega natuke tagasi – soovitan seda ka valitsusel teha –, et näha, mis on tehtud Eesti Vabariigis, et inimesed on saanud sellisteks tarkadeks ja ilusateks. Neile on pakutud huvitegevust, nad on lapsena pandud laulma ja tantsima, nad on käinud korralikus lasteaias või siis on olnud korralik kodune kasvatus. Nad on läinud korralikku kooli, neile on pakutud tugiteenuseid neid on hoitud ja kaitstud. Nendele on kahtesid pandud, kolmesid, neljasid, viisi. Ema-isa on kooli kutsutud, järelikult on olnud sotsiaalpedagoog ja klassijuhataja. Ja pluss igasugused muud asjad. Põhikooli lõpus on nad saanud oma eksamid tehtud, keegi istus nendega ilma rahata pärast tunde, kuna nendel oli probleem – nad tahtsid teada, kuidas kaks pluss kaks on neli. Äkki on viis või kuus või seitse? Ei tea, pagan, mis ta on. Aga kellelgi oli aega nendega tegeleda. Siis nad läksid gümnaasiumisse, keegi aitas neil nende puberteedi üle elada. Direktor käis nendel miilitsas või politseis järel, kirjutas vabast tahtest neile iseloomustusi, hiljem valmistas neid eksamiteks ette, sest ta tundis kohutavalt muret, kuidas nad ülikooli sisse saavad.
Aga praegu jääb sihuke mulje, et seda kõike ei olnud vaja teha, sellepärast et nagu ütleb ka püha sõna, õndsad on need, kes on vaimus vaesed. Mida vähem sa tead, seda paremini sa tead, et sa oled äärmiselt tark. Kui sa oled midagi juurde õppinud, siis tekivad kahtlused, kas minu see või teine otsustus on õige või mitte. Nii et ärme igaks juhuks anname õppimiseks raha. Vanal heal ajal oli põhiline, et saaks kindlasti kiiresti abielluda ja kiiresti lapsed saada, et viin oleks odav ja korter oleks ka odav. Nii on inimesel vähem pretensioone. Praegu on peaasi, et inimene loll oleks. Ära anna talle ühtesid asju, et tekiks lodevus! Ära anna talle teisi asju, las ta istub seal kaupluse ees ning imeb ja süstib omale midagi sisse! Ära tee narkoennetust! Ja kui teed, siis tee ainult üks kord – linnukene on kirjas, projektiraha kulutatud, kõik on korras. Ära sisulist tööd tee! Investeerime kuskile – kuhu kohta, ei saa kontrollida –, paneme raha sinna, kust kohast ei saa vaadata, kuhu see läks ja mis seal sai. Ära mõõda tulemust! Mõõda riigieksameid, ära mõõda seda, mis lapsest sai viie aasta pärast. Ära mõõda seda, mis lapsest sai kuue aasta pärast!
Krista ütles, et tähtis teadus, science. Õige! Aga science'ini on tarvis minna, science'ini ei saa ilma korrutustabelita. Science'ini ei saa ilma lasteaiata, ilma põhikoolita, ilma gümnaasiumita. Science'ini ei jõua, kui inimene ei kujuta ette maailma sellisena, nagu ta on. Kui ma ülikoolis käisin, siis meie keemialabori juhataja dr Tuulmets ütles niimoodi, et kas te ikka kujutate ette, poisid, kui mitu doktoritööd te kraanikausist alla olete valanud. Sellepärast et tavaliselt science tuleb siis, kui sa hakkad mõtlema, miks see või teine protsess välja ei tulnud. Ja siis sa leiadki midagi uut. Meil seda ei lasta teha, ainult ühelainsal põhjusel: rahakraanid on kinni.
Mina ei saa aru, mis on otsustajatena valesti tehtud. On need inimesed saanud õudselt kõvasti kiusata? On nad vaevelnud koolikiusamise käes või millegi muu käes, et nad teevad selliseid asju? Mis neil viga on? Kas nad said iga vahetund koolis  peksa või mis selle taga on? See ei ole võimalik, et inimene unustab ära, kuidas ta kujunes selliseks isiksuseks. Kuidas ta saab sellisel juhul oma sisemist jõudu kasutades veenda teisi, et tal on õigus. Kuramus küll, ma ei usu neid paremat kätt istuvaid vendi, kui nad puldis räägivad. Ma ei usu neid! 20 korda küsid, ja tema paneb sulle pasunasse vastu. Mitte midagi ei tule sellest välja! Loed eelnõust numbreid – ei ole meil tugiteenuseid vaja, ei ole mitte midagi vaja.
Ei, ärge arvake, et valitsus ei tõsta õpetajate alampalka. Tõstab, täpselt nagu möödunud kord nii Aaviksoo kui ka Ossinovski tõstsid. Nad tõstsid alampalka ja kohalikele omavalitsustele tekitati eelarvesse kohutav auk. Seaduse järgi tuleb alampalk välja maksta, aga raha selleks ei anta ja kohalikud omavalitsused lapivad selle augu kinni.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Tallinn maksis 10 miljonit eurot, et auk kinni lappida, väiksemad omavalitsused ei kannata seda välja. Aga seadust on tarvis täita, järelikult tuleb vallandada. Sõna "vallandamine" küll välditakse. Õpetaja nagu arstki ei jäta inimest hätta. Kui laps tuleb ja ütleb, et ma tahan õppida, siis sa lähed ja õpetad teda. Kui laps tuleb ja ütleb, õpetaja, näita mulle, kuidas kitarrituurid käivad, siis ma näitan talle seda. Kui ta ütleb, et õpetaja, aita mul seda luuletust ilmekalt lugeda, siis, Krista, ma arvan, sa näitad talle seda ette. Olgu see pärast tundi, olgu see kell kaks öösel – mitte midagi pole teha, sa teed seda. Aga miskipärast arvestatakse see sisse sinu ametinimetusse ja sinu ametipalka.
Ma ütleksin, et Eesti peab olema õnnelik, et Eestil on sellised kodanikud. Eesti peab olema õnnelik ja on õnnelik, et tal on selline rahvas – väikene rahvas, kes suudab võidelda. Aga usk kaob ära, ja kui usk kaob ära, siis ei ole enam riiki. Aitäh!

Aitäh! Monika Haukanõmm, palun! Kaheksa minutit.

Head Riigikogu liikmed! Täna loeme riigieelarve seadust, kuhu opositsioon on teinud, nagu me teame, 37 muudatusettepanekut, millest rahanduskomisjonis ei leidnud heakskiitu mitte ükski. Rõhutan: koalitsioon ei pidanud ühtegi muudatusettepanekut oluliseks. Kas tõesti kõik tehtud ettepanekud olid sellised, mida pole vaja arvestada? Samas tegi komisjon eelnõu kohta vaid ühe muudatusettepaneku.
Toimuv on väga ilmekas näide, kuidas Riigikogu käitub kui kummitempel, sest me ei kasuta meile antud võimalust võtta osa riigielu kujundamisest. Selle asemel kiidame ühel häälel heaks valitsuse esitatud materjalid. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, millele peaks olema iseloomulik, et rahva esinduskogu osaleb aktiivselt riigieelarve kujundamises, määrates selle kaudu valitsuse ja teiste võimuorganite selged tegevusprioriteedid ja ulatuse. Usun, et meil kõigil siin Riigikogus on olemas nn oma südamevaldkond, mille pärast me südant valutame ja tahame anda oma parima olukorra muutmiseks. Nii ei saagi ma aru sellest vaikusest ja leplikkusest, mis siin saalis valitseb. Miks me ei kasuta oma õigust osaleda aktiivselt riigielu korraldamises, jättes kasutamata meile antud instrumendid? Aga see selleks.
Peale rahanduskomisjoni istungit lausus komisjoni esimees, et ta ei usu Vabaerakonna fraktsiooni liikmete ettepanekut suunata erakondadele mõeldud rahast 2,7 miljonit ühiskonna jaoks olulistesse tegevustesse. Süüdistatakse, et me pole siirad. Uskumine on muidugi iga inimese enda asi. Kuid kui on olemas siiras tahe teisest poolest aru saada ja näha tegelikult ka asjade taha, siis on see võimalik. Kuid selleks on vaja tahet, siirast tahet. Seda tahet me riigieelarve menetlemise käigus näinud ei ole. Vastupidi, see puudub täielikult.
Kätt südamele pannes saan siin kinnitada, et meie oleme muudatusettepanekuid tehes olnud siirad ja uskunud nende vajalikkusesse. Toon siinkohal välja neli näidet meie kaheksast tehtud ettepanekust sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Esiteks tegime ettepaneku toetada 200 000 euroga Eesti Naiste Varjupaikade Liitu. Riigieelarvest saavad nad oma 14 keskuse ülalpidamiseks 500 000 eurot, mis teeb keskmiselt ühele keskusele 35 000 eurot aastas. Sellega saab keskust üleval pidada ja mõned töötajad palgata ka, aga ei ole võimalik pakkuda nõustamist, mida osutavad psühholoogid, psühhoterapeudid, juristid jt. Siiani, nagu Eestis ikka tavaks, on see nõustamine võimalik olnud tänu Norra finantsmehhanismide rahale. Kahjuks see lõpeb järgmisel aastal. Varjupaikade süsteemi pakutavaid teenuseid osutatakse ka ohvriabi klientidele, sest igas maakonnas pole vägivalla teemal pädevaid spetsialiste. Meil on muuseas Riigikogus moodustatud isegi lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühm, kus pole kedagi, kes ei teaks, kui karjuv vajadus on täiendava raha järele. Kahjuks ei leidnud see ettepanek toetust. Täna tuli sõnum, et nüüd on ministeerium äkki leidnud 150 000 eurot. Hea seegi, et meie ettepanek käivitas protsessi ja raha leiti. See on aga veelkordne kinnitus, et meie ettepanek tegelikult oli asjakohane ja hääletati välja ebaõiglaselt. Mina usun, et see teema on oluline.
Teiseks tegime ettepaneku toetada 60 000 euroga Eesti Vähiliitu, et see 1992. aastast tegutsev organisatsioon saaks kokku summa, millega osta mobiilne digitaalne dermatoskoop, et aidata kaasa melanoomi ja muu nahavähi avastamisele varases staadiumis, päästmaks inimelusid. Inimestele saaks hakata sellega teenust pakkuma. Me teame, et väikelinnades praegu nahaarstid vastu ei võta ja inimesed ei pääse arsti juurde. Varajane avastamine on aga väga oluline. Vaadake korraks palun vähiliidu kodulehekülge ja te näete, mida üks väike MTÜ suudab teha pea olematute vahenditega vähiennetuses ja patsientide toetamisel! Meie usume vajadusse panustada vähkkasvajate teemasse, sest see on haigus, mis räsib meie rahvast, see on lausa epideemia.
Kolmandaks, kohalikud omavalitsused. Soovisime suunata pool miljonit eurot kohalikele omavalitsustele sotsiaalteenuste osutamiseks. Kohalikud omavalitsused on lähtuvalt subsidiaarsusprintsiibist kohustatud abi vajavat inimest aitama. Siin ei ole küsimus selles, kas neil on raha selleks või mitte. Meie laual on praegu ka sotsiaalhoolekande seaduse terviktekst, kust me saime teada, et kohalikul omavalitsusel on näiteks kohustus osutada viipekeele tõlkimise teenust. See maksab tunnis 36 eurot. Kui me vaatame, kui palju eelmisel aastal eraldati kohalikele omavalitsustele tasandus- ja toetusfondi kaudu sotsiaalteenuste pakkumiseks ja toetuste maksmiseks, siis kokku üle Eesti oli seda 444 000 eurot. Toon mõne näite. Näiteks minu sünnivald Võrumaal, väike Mõniste vald saab selleks toetust 549 eurot aastas. Rõuge vald saab 1281 eurot. Millist kvaliteeti ja mida me ootame kohalikelt omavalitsustelt, kui raha on nii vähe? Niisugune olukord on viinud selleni, et inimesed ei usu enam meie riiki – nad ei usu, et kui nad satuvad hätta, siis nad saavad abi. Me tahame jõuda Põhjamaadele ligi ja järele, aga kui me ei usu sellesse ise ka ja me ei tee selleks midagi, kui me ei usu oma inimestesse, siis pole alust loota, et me sinna jõuame.
Viimasena, Põhja-Eesti Pimedate Ühing – väike, aga väga tubli ühing, kes vajab abi riigilt, et renoveerida maja, et nad oleksid edaspidi ilma kõrvalise abita võimelised toimetama, et nad saaksid käivitada oma hoones sotsiaalse ettevõtte ja tulla iseseisvalt toime, pakkudes tööd väga paljudele nii Põhja-Eestis kui mujal Eestis töötavatele pimedatele inimestele.
Tegime veel mitmeid ettepanekuid. Aga me kuuleme siin saalis tihti, et riik ja kohalik omavalitsus vastanduvad, ja me taunime seda. Vaja on tegutseda riigimehelikult. Rahanduskomisjonis toimunu on põhimõtteliselt samasugune vastandumine. Me saame seda nimetada enamuse diktaadiks vähemuse üle ehk koalitsiooni vastandumiseks opositsioonile ilma sisulise ja tõsiselt võetava diskussioonita. Meie tehtud ettepanekute täielikku läbikukutamist komisjonis saab iseloomustada sõnadega "empaatia puudumine ja soovimatus ettepanekuid sisuliselt arutada". Aitäh!

Aitäh! Siret Kotka, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti põllumajandus on kriisis. Väga suurtes majanduslikes raskustes on nii piima- kui sealihasektor. Ning olles kohtunud ka teraviljakasvatajatega, tean, et neilgi on tegelikult pingeline seis. Möödunud reedel oli Riigikogu maaelukomisjoni väljasõit Lääne-Virumaale, kus me kohtusime ka Eesti põllumehe Hans Kruusamäega, keda tuntakse Eesti rukkikuningana ja kes kinnitas meile, et teisiti ta enam välja ei tule, kui et tuleb detsembris osa oma vara maha müüa, et saaks pangalaenud ära maksta. Hans Kruusamäel vähemalt on, mida müüa. Aga meie rahva hulgas on väga palju põllumehi, kellel ei ole enam midagi müüa, sest kogu vara on neil pangas tagatisena arvel ja lisaks sellele on nad võlgu ka tarnijatele.
Põllumeeste keskliidu hinnangul võib uuest aastast oma tegevuse lõpetada kogunisti 400 piimatootjat. See omakorda tähendab seda, et sajad, kui mitte tuhanded inimesed võivad maal jääda järgmisel aastal ja ka hiljem tööta. Põllumehed näevad lahendusena, et Eesti riik maksaks seadusest tulenevalt neile üleminekutoetust 21,5 miljonit eurot. See toetus oleks ilmselgelt vajalik selleks, et kriis üle elada ja et Eesti põllumees suudaks üldse konkureerida põllumeestega mujalt Euroopast.
Teisalt olen aga arvamusel, et Eesti riik ei tohiks mitte kuidagi kokku hoida kodumaise toidu tootmiselt. Just üleminekutoetuse eraldamata jätmine Eesti toidult kokkuhoidmist aga tähendabki. Ma ei saa kuidagi nõustuda maaeluminister Urmas Kruusega, kes väidab, et me peaksime olema rahul nende summadega, mis praegu eelarves on. Teadmiseks nii palju, et järgmisel aastal on riigieelarves ainult kriisiabina ette nähtud 4,6 miljonit eurot. Räägime ausalt, see on sisuliselt olematu raha, kui vaadata, kui suur, mastaapne kriis põllumajanduses on. Kuid Reformierakonna juhitav valitsus on juba kolmandat aastat järjest jätnud põllumeestele üleminekutoetuse maksmata ja põhimõtteliselt võib öelda, et kolme aastaga on riigi võlg põllumeestele kasvanud juba 70 miljoni euroni. Ning see väga selgelt kajastub majanduses, sh ka töökohtade vähesuses maal.
Mõned kuud tagasi, septembris oli Toompeal 101 traktorit. Ma tõesti uskusin, et see meeleavaldus mõjutab kuidagi praegust koalitsiooni ja nad saavad olukorra tõsidusest aru.
Palun üks minut aega juurde!

Palun, lisaaeg kolm minutit!

Põllumeeste meeleavalduse eesmärk oli, et valitsus hakkaks Eesti põllumeeste muresid mõistma. Tuletan meelde, et põllumehed nõudsid seda, mis on neile seadusega ette nähtud: nad nõudsid üleminekutoetust, mida teistes riikides makstakse, aga meil mitte. Kahjuks me ei näe seda toetust selle ja tuleva aasta riigieelarves. Ausalt öeldes, ma ei saa siiamaani aru, miks Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid ei toeta kodumaise toidu tootjat ja maal töökohtade loojat, Eesti põllumeest. Kas tõesti ei ole koalitsioonile tähtis, et elu maal oleks olemas? Aitäh!

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, kes te olete leidnud mahti veel saalis olla! Ma alustan tsitaadiga: "Igal hommikul tõuseb 1,3 miljonit Eesti inimest ja alustab päeva 1,3 miljoni isikliku eesmärgiga, kuidas muuta iseenda ja oma lähedaste elu paremaks. Minu meelest on see tohutu väljakutse ja suur eesmärk ehitada riiki, mis suudab pakkuda oma kodanikele isiklikuks õnnestumiseks toetavat ja kaitsvat keskkonda." Mis te arvate, kes seda ütles? Seda ütles Taavi Rõivas arvamusfestivalil 2014. Ta jätkas: "Siiski ei tasuks Eesti elu paremaks muutmise ideid oodata vaid 14 inimeselt, kes valitsuses töötavad. See võiks olla üks suur kaasamise projekt, kus kõik 1,3 miljonit ideid pilluvad, kuidas seda teha." Rõivas oli siis sotsiaalminister. Ja ta lõpetas: "Olen kindel, et ideedest puudu ei tule, nii nagu ka teiste kaaskodanike kriitikast nende suhtes. Aga see ongi demokraatliku riigi toimimise ja elamise viis."
Ma vaatasin eelarvet. Lugesin seda põhjalikult, lugesin numbreid, seletuskirju, rääkisin ekspertidega. Mis välja tuli? Opositsioon esitas eelarve muutmiseks 37 parandusettepanekut. Peaminister ja tema lähimad võitluskaaslased saatsid need kõik – ma rõhutan: kõik, ilma eranditeta – prügikasti. Igal pool kordub üks ja sama sõnapaar "jätta arvestamata". Näiteks Riigikontrollile ei leitud n-ö närust 250 000 eurot selleks, et auditeerida, kuidas kasutatakse riigikaitsele ja sisejulgeolekule mõeldud tohutuid summasid – kas sihipäraselt või tehakse äkki Tallinna Sadamat. Oli ettepanek suurendada hariduskulusid 6,3 miljoni euro võrra, et ei peaks õpetajate palgatõusu ja erakoolide huve vastandama, mis on ebaaus ja alatu. Komisjoni otsus: jätta arvestamata. Koolivõrgu muutmise tagajärjel suurenevad transpordikulud. Ettepanek oli, et riik peaks nende katmiseks oma osa juurde panema. Komisjoni otsus: jätta arvestamata. Väga oluline ettepanek oli eraldada arendus- ja teadustegevuse toetamiseks 2,7 miljonit, et lõpuks jõuda nende kulutustega – pidime juba sel aastal jõudma – 1%-ni SKT-st. Komisjoni otsus: jätta arvestamata. Siis veel selline köömes, et eraldada riigikaitseõpetuseks toetust pool miljonit. Loomulikult oli otsus: jätta arvestamata. Või Kaitseliidu noortele väliriietuse soetamine. Jätta arvestamata! Põllumeestest on palju räägitud ja räägin ka mina üleminekutoetustest, mida Euroopa Liit oma liikmesriikidel maksta lubab. Jätta arvestamata! Ettepanek vähendada rahvusvahelise kaitse saajate elamispinna toetus võrdseks Eesti elanike sotsiaalpinna toetusega – jätta arvestamata! Ettepanek eraldada taastusravi järjekordade vähendamiseks 1,2 miljonit – jätta arvestamata! See nimekiri on väga pikk ja nagu ma ütlesin, kõik prügikasti.
Aga läheme edasi. Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu jättis riigieelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli allkirjastamata. Kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamise ettepanekute arvestamata jätmine jätab kohalikud omavalitsused ilma 25 miljonist eurost ja toetusfondi eraldised kohalike teede hoiuks 34 miljonist. Koolilõuna toetuse tõus – jätta arvestamata! Koolitranspordi toetus – jätta arvestamata! Midagi head on siiski ka: peaminister Rõivase eelarve lubab surmade ja sündide registreerimiseks eraldada 20 000 eurot.
Kuidas kõike seda hinnata peaministriks saanud Taavi Rõivase varasema jutu valguses, et ei maksa Eesti elu parandamise ideid oodata vaid 14 inimeselt, kes valitsuses töötavad, et see võiks olla üks suur kaasamise projekt?
Lubage palun lisaaega!

Palun! Kolm lisaminutit.

Tegelikult järgmise aasta eelarve, mida me siin täna loeme, näitab üheselt: Taavi Rõivase valitsus ei oota teistelt ühtegi ideed. Kogu tarkus on tema ja ta kabineti liikmete peas. Peaminister Rõivas istub lihtsalt teerulli rooli taga ja häda kõigile, kes tema teerulli ette jäävad.
Kui Taavi Rõivas sai peaministriks, siis ta rääkis, et tegelikult pole meil narratiivi vaja. Kolleeg Mikser arvas arvamusfestivalil, et vastupidi, Eesti vajab suurt narratiivi, et mitte vaikselt hääbuda. Toonane rahanduskomisjoni esimees Sester ütles samuti, on vaja uut narratiivi, sest vastasel juhul me kustume. Toonane rahanduskomisjoni esimees Sester rääkis muuseas ka põllumajandusest. Tema tsitaat: "Põllumajandusminister ainult ohkas nukralt rahanduskomisjonis, kui juhiti tähelepanu asjaolule, et põllumeeste nn top-up toetused on eelarvest üllatuslikult välja jäänud, mis tähendab põllumajandussektorile enam kui 20 miljoni euro suurust lööki." Nüüd võib sama öelda rahandusminister Sven Sesteri enda kohta. Bumerang lajatab viskajale endale kolaki vastu pead. Lühidalt, stagnatsioon jätkub. Tuleva aasta eelarve ja selle menetlemine veenab mind ühes: Leonid Iljitš Brežnev on elus, ta tegutseb ka praegu, aga hoopis teise nime varjus, samamoodi nagu kunagine poliitbüroo.
Ja veel: eksperdid tõdevad, et meie riigieelarve on muutunud iga aastaga üha enam läbipaistmatuks. Mujal riikides lükatakse lisad kärudega parlamendisaali ja täpselt on näha isegi see, mitu pastapliiatsit ja millise hinnaga on tarvis kusagil soetada. Ma ei ole lugenud eelarvest ega seletuskirjast, mida üks või teine arv endaga kaasa toob ja kuidas iga arv – ja arve on eelarves palju – mõjutab Eesti rahva saatust, kuidas see eelarve aitab üle saada praegusest üldrahvalikust kidumisest. Aitäh!

Aitäh! Jüri Adams, palun! Viis pluss kolm minutit.

Lugupeetud rahvaesindajad! Esitasin rahanduskomisjoni esimehele Holsmerile mõned küsimused ja sain vastused, aga meil jäi pooleli teema, kuidas on korraldatud riigipoolne erakondade rahastamine meie lõunanaabril Läti Vabariigis. See pilt on lühidalt iseloomustades selline. Läti parlamenti, mis kannab nime Seim, pääsenud erakondadele antakse igal aastal toetust sõltuvalt sellest, kui palju hääli nad parlamendivalimisel said. Iga hääle hind ühe aasta jooksul on pool eurot. Nii et järgmisel aastal korrutatakse jälle häälte arv 0,5 euroga. Nüüd on meil hästi lihtne võrrelda. Eestis tuleb umbes 9 eurot iga hääle kohta parlamendivalimisel. Seega, lätlased annavad oma erakondadele raha 18 korda vähem, kui annab Eesti riik.
On teinegi oluline erinevus, mis seisneb selles, et Eestis on erakondadele raha andmine täiesti vaba igasugustest tingimustest. Ei nõuta isegi aruandeid mitte, rääkimata sellest, et oleksid mingid käsud või keelud. Erakondadele antakse täiesti vabad käed, mis nad selle rahaga teevad. Lätis on kuuldavasti asi risti vastupidi. Esiteks nõutakse Lätis väga põhjalikke aruandeid ja teiseks kehtivad seal keerulised reeglid, mille peale seda riigi raha tohib kulutada ja mille peale ei tohi kulutada.
Minu muudatusettepanek, mis on tabelis nr 28, käsitleb võimalust, et me ühe osa Eestis igal aastal erakondadele antavast rahast eraldaksime erakondade vabast kasutamisest ja muudaksime selle sihtotstarbeliselt poliitika, kodanikuhariduse levitamise instrumendiks. Selline ettepanek oli juba kaks või kolm valitsust tagasi, kui võimul oli samasugune koalitsioon nagu praegu. Siis algatati eelnõu, mis jäi rahvale meelde DASA-de eelnõuna. DASA oli lühend demokraatia arendamise sihtasutusest. Eeskujuks olid võetud analoogilised sihtasutused Saksamaal kõikide suuremate erakondade juures ja need on ka Rootsis ja Soomes. Saksamaa eeskujul nimetame seda tihtipeale Saksa Stiftung'ite süsteemiks. Need on erakondade kõrval tegutsevad sidusorganisatsioonid, mille eesmärk on levitada teatud maailmavaadet ja kodanikuharidust. See on oluliselt teistsugune süsteem, kui meil Eestis on kasutusel olnud. Meil läheb suurem osa erakondadele antud riigi rahast üsna primitiivseks telereklaamiks, millega valimiskampaania aegadel püütakse motiveerida televaatajaid enda poolt hääletama. Ma ei arva, et see on päris kasutu tegevus. Kindlasti on inimesi, kes ilma sellise reklaamita ei suudaks üldse valikut teha või kellel oleks valik väga raskendatud, kuid päris kindlasti suuremale osale Eesti rahvast ei ole see vajalik. Selline agitatsioon solvab vähegi haritud ja intelligentset inimest, sest teda peetakse primitiivse mõttevõimega kodanikuks.
Meie idee on kulutada seda raha mõistlikumalt, kui kartellierakonnad on seda telereklaame tellides teinud, ja kindlasti ka teistmoodi, kui oli omaaegses DASA-de eelnõus. Saksamaal, Rootsis ja Soomes olid juba enne erakondade juures sihtasutused, kes kõigepealt oma saavutusvõimet tõestasid ja hiljem, riigi arengu käigus hakati nende enne kas veidi kinnimakstud või hoopis tasuta tehtud tööd tunnustama ka riigi rahalise toetusega. Võrdluseks toon meil toona pakutud süsteemi, mille puhul enne antaks suured rahad kätte ja siis öeldaks, et organiseeruge sihtasutusteks, ilma et oleks kas või mingisugune eelaimdus, milline saaks olema töö kvaliteet. Selle kohta ei oleks mingisugust garantiid.
Minu ettepanek on niisugune. Me peame kindlasti vähendama erakondadele antava riigi raha hulka. Seda ma küll kahjuks ei usu, et me kunagi võiksime lõunanaabritele lätlastele nende kokkuhoiusüsteemis järele jõuda, aga oleks mõistlik vähemalt üks osa sellest rahast kulutada selleks, et püüda parandada neid haavu, mida aastatepikkune ebaintelligentne reklaamiga lollitamine on meie valijaskonna hinge ja mõistusesse löönud. Lõpetuseks tuletan meelde, et selle muudatusettepaneku number tabelis on 28. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! Keegi peaks sellise kriitikatulva taustal kogu selle riigieelarve menetlemise protsessis ka kiita saama ja ma arvan, et see võiks olla valitsuse vaatevinklist Maksu- ja Tolliamet. Riigikassasse on kokku kogutud 8,9 miljardit eurot. Maksuamet on tõesti efektiivne olnud ja selle eest neile suur tunnustus. Maksu- ja Tolliamet ei peagi olema õiglane, Maksu- ja Tolliameti ülesanne ei olegi silmas pidada ühiskonna tasakaalustatud huve. Tal on väga lihtne eesmärk: ta peab Vabariigi Valitsuse huvides tegutsema ja täitma riigikassat. Ning riigikassat on see amet tõesti hästi täitnud.
Aga kui me vaatame seda, kas riigieelarve lahendab ühiskonna ees olevaid probleeme, kas see on õiglane, kas see suudab ebaõiglust vähendada, kas see teenib riigi huve, siis tuleb tunnistada, et riigieelarve kahjuks ei suuda ühiskonna ees olevaid strateegilisi probleeme lahendada. Oma olemuselt on see jätkusuutmatu ja peost suhu elamise eelarve. Peaasi, et kolm erakonda, kes praegu valitsuses on, oleksid enam-vähem rahul ja hinde "3" kuidagi välja venitaksid. Selle "kolmega" on kolm erakonda nüüd ka leppinud.
Kui me vaatame rahvastikukriisi, vaatame sündide ja surmade vahekorda, siis näeme, et pea 3000 inimese võrra jääme iga aasta miinusesse. Aga Vabariigi Valitsuses ei küsinud keegi rahvastikuteadlaste käest, kas oleks olemas mingeid perepoliitilisi meetmeid, mis tooks meid sellest kriisist välja. Ma ei näe, et see riigieelarve peegeldaks tugevat perepoliitikat, mis annaks inimestele turvatunnet ja tekitaks positiivse iibe. Siin ei ole perepoliitikat näha.
Vaatame seda, kas kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse vastasseis on vähenenud, kas kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on paranenud. Me teame, et peale Harjumaa kõik maakonnad tühjenevad, kas riigieelarve üritab kuidagi seda leevendada? Mingis etapis jõuab see protsess kriitilise punktini, kus inimesi on väljaspool Harjumaad jäänud nii väheks, et see on juba oht meie julgeolekule. Ma näen, et eelarves ei ole selle ärahoidmiseks ühtegi toimivat meedet, et selle peale väga ei mõelda. Peaasi, et kolm erakonda saaksid oma "kolme" kätte.
Kas julgeolek on tagatud? Julgeolekuretoorikat on hästi palju ja iga tipp-poliitik, iga minister, kes tuleb siia pulti, väidab, et julgeolek on tema lemmikteema, aga tegelikult on see suhteliselt pime ala. Me tegime ettepaneku, et Riigikontroll võiks saada endale militaarkompetentsi, kontrollimaks, kuidas seda 2,1% SKT-st kasutatakse, kas tehakse tarku otsuseid. Enesekriitika on alati targa riigi tunnus. Aga seda 250 000 eurot ei leitud. Ei taheta, et Riigikontroll tuleks oma õpetustega, oma analüüsidega seda valdkonda segama. Aga kui me vaatame, milline on meie merejulgeolek ja õhutõrjevõimekus, millised on meie sidesüsteemid, evakuatsiooniväljaõpe ja varjendid, kui me uurime, kas meie inimesed on kaitstud, siis võib öelda, et julgeolekus on väga palju auke, millega peaks üks riigimehelik valitsus kindlasti tegelema.
Nii et kokkuvõttes see eelarve ei tegele Eesti strateegiliste probleemidega, vaid on peost suhu elamise eelarve. Aitäh!

Jaanus Marrandi, palun! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tulin siia kõnetooli, et lisada väike aktsent ühele eelarvedebati kuumimale teemale. Põllumajandustoetustest on saanud peaaegu lööksõna, mille kohta igaühel on midagi öelda. Ega siin saalis polegi inimest, kes ei teaks riigi makstavate üleminekutoetuste kohta kasutatavat keeleliselt kummalist sõnapaari top-up. Põllumajandusettevõtja ja poliitikuna on mul ühest küljest muidugi hea meel, et üks põllumajanduspoliitiline meede on saanud niisuguse tähelepanu osaliseks. Teisest küljest suudan ma ära tabada, et top-up'i puudutavad ettepanekud ei ole ilmtingimata kantud suurest veendumusest, et toetusi on tõesti vaja suurendada. Pigem vaatab nendest muudatusettepanekutest vastu lihtne tõsiasi, et kõige tähtsam on ettepanek lihtsalt teha – hiljem on hea viidata, kuidas ikka toetuste eest võideldi. Niisugusele arvamusele jõudmiseks tuleb ainult vaadata üleminekutoetuste suurendamise katteallikaid. No ei ole need tõsiselt võetavad! Ilmselgelt on valitud sellised katteallikad, mille puhul võib enam-vähem ette kindel olla, et neid ei toetata.
Täiendavate üleminekutoetuste maksmise debatis tõuseb paljude kõnelejate puhul üles küsimus, kas tõepoolest sisuliselt saadakse aru, mis asjad on põllumajandustoetused. Ma ei ole päris kindel, et mõni toetuste eestkõneleja, kes esindab vasakliberaalset poliitikasuunda, ikka teab, et põllumajandustoetused ei ole lihtsalt sotsiaaltoetused kõige nõrgematele. Miskipärast kisub minu suu alati muigele, kui põllumajandustoetustest hakkab rääkima äärmuskonservatiivide esindaja. Siis mulle meenub, kuidas mõni aeg tagasi, enne europarlamendi valimisi, rääkis selle erakonna esindaja põllumajanduse päästeabinõuna külast külla sõitva munakorjamise auto töölepanekust. See pidavat kõvasti raha tooma. Järvamaa põllumehed nimetavadki nüüd kummalisi ebamajanduslikke ideid munakorjamisauto töölepanemiseks. Ma ei ole päris kindel, et põllumajanduspoliitika on kokku võetav ainult lihtsa selgeks õpitud terminiga top-up. Kui ikka tervikpilti ei ole, siis eelarve menetlemise ajal jutt top-up'ist ei aita.
Head kolleegid! Debattides on üks põhilisi argumente sageli see, kuidas ikka Lätis ja Leedus kõik üleminekutoetused välja makstakse. Tegelikkus on siiski pisut teistsugune. Jah, seal on osaliselt toetusi makstud, aga mitte täies mahus. Märkimata ei saa jätta, et näiteks toorpiima hind mõlemas riigis on läbi aastate olnud madalam kui Eestis, ja see hinnavahe teeb lõpuks kokku oluliselt suurema summa kui osaliselt makstav top-up. Seepärast julgen öelda, et Eestis on asjade seis parem kui Lätis ja Leedus ning ka pärast kriisi on meil põllumeeste positsioon pigem tugevam kui Lätis ja Leedus.
Jah, tegelikult on tõesti põllumajandusettevõtetes olukord keeruline, sest meid on tabanud korraga nii Vene kaubandusembargo, seakatk kui ka piimakvootide kaotamine ja hinnakriis. Loomulikult oleks väga vajalik ja mõistlik, kui suudetaks täiendavate üleminekutoetuste tarbeks need 21 miljonit eurot leida. Paraku ei ole see praeguses eelarveperspektiivis lihtsalt võimalik. Ometi ei ole mina enam nii pessimistlik kui mõned kuud tagasi, sest pool vajalikest toetustest on ju olemas. Liidame kokku. Näiteks eelmise kevade erakorraline abi Euroopast 6,9 miljonit eurot, pluss kuni järgmise aasta jaanuarini piima- ja sealihatootjatele täiendavalt makstav 7,56 miljonit eurot Euroopa Liidu abi ja 7,6 miljonit Eesti enda eelarve raha. Kokku teeb see vähem kui aasta jooksul üle 22 miljoni euro lisaraha Eesti põllumeestele. Õnneks on meil olnud väga hea teravilja-aasta ja äkki ei olekski väga vaja neile täiendavaid toetusi maksta, sest tegelikult tasandab teravili paljudel ettevõtjatel teisi põllumajandusvaldkonna tulu puudujääke. Seda 22 miljonit eurot, mis jõuab tootjateni, ei saa mitte kuidagi nimetada väikeseks rahaks. Täiendav rahavoog, millega ei olnud siiani arvestatud, aitab põllumehi päris hästi.
Tooksin ka esile positiivse psühholoogilise muutuse, mis kaasnes põllumeeste septembrikuise meeleavaldusega. Põllumeeste surve oli kindlasti üks tegur, mis ajendas nii Vabariigi Presidenti kui ka peaministrit toetama lisatoetuste maksmist. Kriisiabi leitigi. Tunnistan ausalt, et mina oma poliitilises rikutuses pidasin täiendavate toetuste väljakauplemist suhteliselt võimatuks missiooniks. Mul on hea meel, et ma olen pidanud oma arvamust muutma. Iseenesest ei ole vahet, mis raha see on, mis põllumeestele laekub. Peaasi, et see tuleks kiiresti, kriisi tipus. Päris head tööd tegi Maaeluministeerium ka Euroopa suunal. Sealt tulev kriisitoetus on proportsionaalselt kaugelt suurem, kui on Eesti põllumajanduse osakaal Euroopa Liidus. Positiivne on, et seni põllumajandusteemade suhtes vägagi suurt ignorantsust üles näidanud Reformierakond on pärast esialgset ilmselget šokki pidanud Maaeluministeeriumi juhtima asudes oma seisukohti ümber hindama. Need on tegelikud muutused, mis annavad alust paremaid arengusuundi loota ka edaspidiseks.
Head kolleegid! Tegelikult on selge, et mitte keegi ei jõua täielikult korvata ühegi majanduskriisi mõju. Seda saab aga leevendada ja seda need järgmise aasta jaanuaris-veebruaris makstavad täiendavad kriisiabitoetused ka teevad. Lisaks ei tohi ära unustada PRIA-le eraldatavat 1,57 miljonit eurot. See raha suurendab oluliselt asutuse IT-võimekust ja loob võimaluse üleüldisi toetusi välja maksta. Kolmandana tooksin esile võimalused MES-i toetuste maksmiseks, mis eelarves ei kajastu.
Majandus on tsükliline. On päris selge, et kui mingi hind on pikalt olnud tipus, siis sellele järgneb igal juhul kukkumine. Näiteks piimakvoodi kadumise puhul on juba aastaid ette teada, et see toob endaga kaasa täiendavad kogused turule ja seetõttu hind langeb. Minule oli küll teada Euroopa piimahinna prognoos kvoodijärgseks kevadeks ja see on tegelikult ka vett pidanud. Kindlasti aga ei osanud mitte keegi ette näha täielikku Vene kaubandusembargot. Sel puhul on loomulik, et abi leitakse, ja see abi on tegelikult ka tulnud. Julgen öelda, et Euroopa kriisiabi ja ka meie enda eelarveraha kompenseerib Vene embargo tekitatud kahjust päris suure osa. Ma olen üsna optimistlik ja üldiselt jagan päris paljude analüütikute arvamust, et toorpiima hind pöördub järgmise aasta teisel poolel tõusule ja see toob vähemalt ühes valdkonnas kaasa kergema hingamise. Aga kui peaks tõesti ilmnema, et kriis jätkub, siis tuleb uuesti kriisimeetmete juurde tagasi tulla. Ei ole väga suurt vahet, kas põllumeeste toetust nimetatakse saladuslikuks top-up'iks, riigitoetuseks või üleminekutoetuseks. Oluline on, et lisaraha jõuab põllumeesteni – see on fakt. Rohkemateks toetusteks ei ole poliitilist kokkulepet olemas ja seda ei muuda ka eelarve muudatusettepanekud, mida ei saa väga tõsiselt võtta. Tänan tähelepanu eest!

Artur Talvik, palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Ma tunnen enda sees väsimust – väsimust kuulata ja lugeda ja ka ise pidevalt korrutada seda, et kui üks riik tahab midagi teha, siis tal on selleks vaja suurt eesmärki. Paraku räägitakse selle puudumisest, mida täna nimetatakse narratiiviks, juba väga suurtes kogustes, aga millegipärast ei jõua see sõnum valitsuseni.
Enne seda, kui mind valiti Riigikokku, töötasin ma filmiprodutsendina. Filmiprodutsendina olen ma teinud elus väga palju eelarveid ja nendel eelarvetel on olnud üks eesmärk, üks siht, mille pärast seda filmi tehti. See oli stsenaarium, idee, mis taheti filmilindil teostada. See idee Eestis praegu puudub.
Eelarvega seotu toob mu silme ette sellise merelise kuvandi: mere peale on sattunud üks puupaadike, mida võiks meie riigiks nimetada. Sellel tuleb pidevalt auke sisse ja paaniliselt topitakse neid auke punnidega kinni, aga tähelepanuta on jäänud see, et tüür on täiesti katki läinud. See, millest ma täna spetsiifilisemalt rääkida tahaks, on valdkond, mille valitsus ja valitsuserakonnad kuulutasid mõni aasta tagasi üheks prioriteetseks valdkonnaks Eestis. Pean silmas meie siseturvalisust ja selle valdkonna vabatahtlikke. Ühel hetkel otsustas riigi keskvõim, et on vaja vähendada professionaalseid siseturvalisuse töötajaid – päästjaid, politseinikke – ja asendada see tegevus vabatahtliku tegevusega. Ma väga toetan seda mõtet, mulle see mõte väga meeldib. See on tugevdanud kogukondi ja sellel on palju muid plusse. Ning see on hästi liikvele läinud. Praegu on Eestis üle 100 vabatahtliku tuletõrjekomando ja üle 30 vabatahtliku merepäästeühingu, koolitatud päästjaid on tuhandeid jne. Aga need päästjad ja abipolitseinikud on teatud mõttes jäetud üksinda. Mis mõttes üksinda? Päästetegevuses sõltub väga palju tehnikast ja abivahenditest, samuti täienduskoolitusest ja kõigest muust. Nüüd öeldakse, et päästjad saavad varustust, ja aeg-ajalt tõepoolest antaksegi neile varustust, aga kõik see vajab varuosasid, remonti, lisatarvikuid jne.
Palun lisaaega!

Palun, lisaaega kolm minutit!

Riik on päästjaid toetanud, aga see summa on väga väike. Nad otsivad ise entusiastlikult võimalusi, kuidas neid meie kõigi turvalisuseks vajalikke masinaid ja muid päästevahendeid korras hoida, otsides sponsoreid, annetusi ja muud sellist. See entusiasm hakkab otsa saama ja seetõttu ma tahan juhtida kõigi tähelepanu sellele, et toetus, mida vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud vajavad, ei ole tegelikult väga suur, aga asi on põhimõtteline. Päästeameti eelarvest moodustab vabatahtlike osa ainult 1%, aga töö kogus on seal kordades suurem. Vabatahtlike päästjate maapääste osakaal Päästeameti eelarves võiks ulatuda 8%-ni. Kui täna pandaks kõikidele päästjatele, ka abipolitseinikele juurde näiteks 1 miljon eurot, siis ainuüksi selline väike summa – ma toonitan, väike, sest kui me vaatame, missuguseid rahaeraldisi teeb valitsus uuele lennukompaniile, siis üks miljon on tõesti väike summa – oleks märk, et riigi keskvõim toetab vabatahtlikke ega ole neid üksi jätnud.
Lõpetuseks tahan meelde tuletada, et vabatahtlike näol on tegemist inimestega, kes edendavad kogukondlikku elu, kes väga palju tegutsevad just regioonides ja kelle tegutsemise aluseks on altruism. Nemad lähevad päästma inimest olenemata tema keeleoskusest, nahavärvist, sotsiaalsest staatusest. Nii et ma veel kord palun, et neid inimesi ei jäetaks üksi ega unustataks ära. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Meie fraktsioon tegi riigieelarvesse ühe paranduse. See üks parandus, tõsi küll, koosnes 18 omaette parandusest. Miks me nii tegime? Põhjus oli väga lihtne. Me tahtsime kontsentreeritult anda edasi sõnumi, et me tahame toetada Eesti põllumajandust ja üldse Eesti maaelu. Ei pea absoluutselt paika see jutt, et me ei näidanud katteallikaid. Katteallikad on ära näidatud, nii nagu ka enamiku teiste opositsiooni tehtud ettepanekute puhul. Küsimus on selles, kas need, kes arvavad, et neil on mingisugune eriline õigus pakutud katteallikaid headeks või halbadeks, piisavateks või ebapiisavateks pidada, neid ka arvesse võtavad. Katteallikad on ära näidatud. Seega jutt, et katteallikaid ei ole märgitud, vett ei pea.
Tegelikult aga tahtsin alustada hoopiski kiidusõnadega. Ma tahan avaldada tõsist tunnustust rahandusminister Sven Sesterile ja Rahandusministeeriumi ametnikele, kes on peaaegu sõna otseses mõttes teinud sitast saia ja kokku pätsinud eelarve, mida siin saalis on võimalik menetleda. Samas pean nõustuma kriitikaga, mis on siit kõnepuldist ja saalist juba korduvalt kõlanud, ja nimelt, et see eelarve ei ole riigi arengut silmas pidades tõsine eelarve. See on raha laialipudistamise eelarve. Ja selle kõige suurem viga on see, et selles ei ole näha ühtegi riigi prioriteeti, mingi prioriteedi esiplaanile seadmist ja selle ellurakendamiseks tehtavaid pingutusi.
Mis on Eesti riigi eesmärk, mida see eelarve peaks toetama? Kas see on meie kaitsevõime hüppeline suurendamine praeguses keerulises ja üha keerulisemaks muutuvas rahvusvahelises olukorras? Seda siit välja ei loe. Kas see on meie inimestesse investeerimine? Me võime rääkida nii haridussüsteemist kui ka sotsiaalsetest tagatistest, samuti paljudest muudest valdkondadest, aga eelarvest see välja ei paista. Kas see eesmärk on toetada Eesti kultuuri, mis on meie rahvuse kõige võimsam ja kandvam sammas? Sellest eelarvest see välja ei paista. Nii võiksin ma loetleda veel terve hulga valdkondi. See eelarve on, kui laenata väljend Ilfi ja Petrovi suurepärasest raamatust "12 tooli", "abordi ohver". See on kokku pätsitud eelarve, mis just nagu katab ära kõik valdkonnad, just nagu tagab pensionid, koolilõunad jne, aga tegelikult ei tähenda muud kui paigaltammumist ja tagasilangemist ning riigi autoriteedi murendamist kodanike silmis.
Loomulikult, lugupeetavad koalitsioonierakonnad, teil on toiduahelad vaja koos hoida ja te surute selle läbi. Teil on vaja siin keegi presidendiks teha. Teil on vaja teha seda, teist ja kolmandat, mis te olete kokku leppinud kuskil vaiba all ja kulisside taga, ja te surute selle läbi. Aga ma ütlen teile üht asja – ma olen seda öelnud ja kirjutanud varemgi, aga see ei jõua kohale –, ma ütlen, et mida kauem te ignoreerite avalikku arvamust, seda kiiremini te kaotate legitiimsuse ja seda kurvem on teie lõpp. Aitäh!

Maire Aunaste, palun!

Ma alustan sellest lõpust. Ma alustan, Mart, sinu ütlemisest, et meil, koalitsioonil, on vaja valida president. Ei ole nii, et meil on vaja valida president. Eesti rahval on vaja presidenti ja ma loodan väga, et kõik siin saalis olijad, kõik 101 inimest valivad presidenti ja ei näita välja, nagu valiksid nad oma presidenti. See ei ole meie, 101 inimese president, meie valitsus, meie peaminister. Tegelikult on sõnade "teie" ja "meie" taga kõik need asjad, mida me selle aasta alguses lubasime. Me kõik tahame, et meie rahvas elaks paremini. Nii et see "teie" ja "meie", see jäme joon kogu aeg – see teeb mulle haiget.
Muidu ma ei oleks siia tulnud, kui ma ei oleks kuulanud Monika Haukanõmme kõnet. Monika ütles viimase lausena, et kahjuks ka sotsiaalkomisjonil puudub empaatiavõime ja tahtmine asju sisuliselt arutada. Enne ma ei kavatsenud kabinetist üldse väljagi tulla – mis minul siin öelda on, õnnetul algajal, väikesel kummitemplil. Aga see lause pani mind liigutama. Minu viga ajakirjanikuna on alati olnud see, et ma olen liiga empaatiline. Ma ei teinud ühtegi saadet nii, et mul ei oleks olnud pisar silmanurgas. Eile oli sotsiaalkomisjonis kurtide esindaja, kurtide liidu juht, ja ainuüksi selle peale, kuidas ta rääkis oma viipekeeles, millest ma ühtegi sõna aru ei saanud, ma tahtsin juba nutma hakata. Sest inimene on nii oma asja eest väljas. Ja meiega rääkima tuli ta nimelt selle pärast, et selles riigieelarves on viipekeele tõlkijate teenus kahjuks pandud kohalike omavalitsuste organiseeritavate teenuste hulka. Kuna see teenus ei ole Eestis justkui esmavajadus, siis seda ei saadud panna riigi prioriteetide hulka.
Nüüd ma küsin: kuidas on võimalik, et inimesed, kes emakeelena ei valda mitte eesti keelt, vaid viipekeelt, ei saa meiega rääkida? Kuidas me ei tule selle peale, et kui riik seda tõlketeenust tõepoolest ei rahasta, siis me lükkame need inimesed ühiskonnast välja? Nad ei saa ennast meile selgeks teha ja meie neile ennast ka mitte. Ja see pole mitte lihtsalt empaatiavõime puudumine, vaid me oleme lihtsalt hoolimatud.
Samas ma ei taha öelda, et meie, kes me istume komisjonides, oleme hoolimatud. Aga mäletate, hiljuti seisis siin puldis Reinsalu ja ütles, et tema teeb ettepaneku, et komisjonid hakkaksid seaduseelnõusid koos ministriga välja töötama. Mina isiklikult olen tõepoolest poliitikaga väga vähe aega kokku puutunud. Aga esimene viga, millest ma siin aru sain, on see viga, et meile saadetakse ministeeriumidest sellised seaduseelnõud ja reformikavad, mida juba mitu aastat on ette valmistatud, aga meie hakkame neid alles siis oma komisjonides arutama. Need on juba peaaegu valmis küpsetatud pirukad, millele me saame ainult ilustuseks kas rosinaid või šokolaadi peale raputada ja midagi sealt välja võtta, aga põhitöö on juba tehtud. Eriti kui üks ja seesama seaduseelnõu on kandunud ühest Riigikogu koosseisust teise, siis me ei saa öelda, et oi, kõik on vale ja alustame otsast peale. Nii et mulle tundub, et justiitsministri ettepanek on hea. Esiteks, teeks seadusi vähem ja teiseks, kui me neid teeme, siis alustame sellest, et paneme paika prioriteedid, mis seadusi meil vaja on. Ja siis hakkame mõtlema.

Ma annan teile aega juurde.

Kui see idee töötab, siis hakkame nii tegema. Praegu ma saan aru, et selle riigieelarvega, mille poolt me hääletame ja kust me väga palju muudatusettepanekuid välja jätame, on nii, et me ei saa ettepanekute poolt hääletada ainult sellepärast, et kui riik on nagu üks paat, mille ühe külje peal on ühed erakonnad ja teise külje peal on teised erakonnad, siis me võime selle paadi lihtsalt põhja lasta. Võib-olla ongi nii, et see koalitsioon, see valitsus on tahtnud kõigile midagi anda, mis tähendab tõepoolest püüet kõigile meeldida. Ma tean aga vahest paremini kui keegi teist, et kõigile meeldida ei saa. Kui te olete üle 20 aasta televisioonis töötanud, siis te teate, et pooled vaatajad vihkavad teid. Kui me oleksime prioriteedid teistmoodi seadnud ja kui valitsus oleks asjad teisiti paika pannud, siis osa inimesi, osa elanikegruppe oleks hoopis ilma jäänud. Kas me siis oleksime rahul olnud? Kas me oleks rahul olnud, kui need teised osapooled oleksid jäänud tühjade taskutega? Kuigi mulle ka ei meeldi see, et natukene anname – see on tõesti paberi peal näha –, aga elus see pisku midagi juurde ei anna.
Väga õige: prioriteedid peaks paika panema ja mina ütlen, et esimene prioriteet on just nimelt investeerida inimestesse. See on seesama, mida Mailis Reps on aastaid rääkinud: koolitoiduraha tuleb juurde anda. Sellel aastal oleks see tähendanud 6 miljonit. Ka on mul väga piinlik, et põllumehed ei saanud seda raha, mida nad väga vajavad ellujäämiseks. Ja seesama, mida ma juba rääkisin, see kurtide inimeste viipekeele tõlkimise probleem.
Ühesõnaga, mõtleme ka nende murede peale, mis puudutavad väga väikseid gruppe inimesi! Kui meie otsus annab neile võimaluse ellu jääda, siis alustame sellest ja edasi läheme suuremate asjade juurde. Sest kui me alustame suurtest, siis need väikesed jäävad alati ilma tähelepanuta ehk siis ilma rahata.
Nii et empaatiapuudust mul ei ole, aga ega ma ei ole võimeline siin praegu midagi muutma. Ma luban, et ma aastaga, järgmiseks aastaks õpin ära, kuidas riigieelarvet koostatakse, ja uurin ka, mis võiksid olla katteallikad. Suur tänu! (Aplaus.)

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid, külalised ja otseülekande jälgijad! Ega mulgi ei olnud alguses kavas kõnepulti kõnelema tulla, aga kuulates siin kõiki neid arvamusi, panin kiiresti mõned mõtted paberile. Ma julgen arvata ja tegelikult isegi loota, et selles saalis ei juhtu kunagi seda, et riigieelarve menetluses ei esitata parandusettepanekuid, küsimusi ja erinevaid arvamusi, sh eriarvamusi, mis on tingitud maailmavaatest. Viimasest sõltuvad ju ka iga erakonna prioriteedid. Ma loodan, et siin saalis toimub ikka heatahtlik, mitte üksteist ründav debatt eri seisukohtade üle.
Kas ma saan öelda, et tegemist on ideaalse või hea eelarvega? Kindlasti mitte. Nagu meil kõigil oma perekonnaski on alati soove ja tahtmisi rohkem kui võimalusi, tuleb ka siin saalis valida kompromiss. Vahest tekib küsimus, miks mina sotsiaaldemokraadina hääletan selle eelarve poolt. Ma teen seda sellepärast, et ma näen, et eelarve siiski keskendub inimesele, nii noorele, keskealisele kui ka eakale, pakub toetusi, tuge, aga ka võimalusi. Kas need on piisavad? Ei ole. Kuid need toetused ei ole mitte ühekordsed ja see kõik ei ole üheaastane tegevus. Kavas on järkjärguline ja pikka perspektiivi arvestav lapsetoetuse tõus. Järgmisel aastal on toetus esimesele ja teisele lapsele 50 eurot, mitte aga kümme aastat muutumatu olnud ja elukallidust mitte arvestanud summa, nagu see oli kuni 2014. aastani. 2016. aastal saab kolmelapseline pere toetust kuus 200 eurot, juba alates 2017. aasta 1. juulist on see summa aga 400 eurot kuus, sest sinna lisandub kolmandast lapsest alates nn peretoetus 200 eurot. 2016. aastal tõuseb toimetulekupiir praeguselt 90 eurolt pere esimese liikme puhul ja kõigi laste puhul 130 euroni. Järgmistel aastatel lisandub huvitegevustoetus ja nn elatisrahafond last üksi kasvatavatele vanematele, kui teine vanem on pere juurest lahkunud ja jätnud lapse või lapsed rahata.
Pensione ei tõsta valitsus, vaid indeks, nagu oma kõnes rõhutas hea kolleeg Marika Tuus-Laul. See on tõsi. Kuid lisaks pensionitõusule on valitsus otsustanud, et nii töötavatel inimestel kui ka eakatel tõuseb maksuvaba tulu määr. Eesti keskmine vanaduspension 44-aastase tööstaaži korral tõuseb praeguselt 374 eurolt alates järgmise aasta 1. aprillist 395 euroni. Jätkuvalt on Eesti keskmine vanaduspension tulumaksuvaba ehk 395 eurot on maksuvaba.
Ma tean ka seda, et mitmed mured ja probleemid saavad lahenduse riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel. Lahenduse saab ka täna siin saalis juba nimetatud naiste varjupaikade mure, et pole raha vägivallaohvrite nõustamiseks, kui lõpeb nn Norra programmi kaudu rahastus. Selleks antakse 200 000 eurot. Töö, mida need inimesed teevad, on hädavajalik. See probleem pidi kindlasti lahenduse saama ja see saabki lahenduse.
Täna on palju räägitud õpetajate alampalgast. Õpetajad on maa sool, meie tark-, raud- ja kuldvara. Vaid haritud eestimaalane on see, kes saab väikese riigi teha suureks. Samas ma ei ole siit kõnepuldist kuulnud ühtegi sõna selle kohta, millised on sotsiaaltöötajate palgad. Haritud, kõrgharidusega sotsiaaltöötaja saab riigiasutuses töötades palka keskmiselt 560–700 eurot. Jah, valitsus on otsustanud, et prioriteet on ka sotsiaaltöötaja palga tõus 4%, aga see on väga väike lisa. Me usaldame oma lapsed lasteaia- ja kooliõpetajate headesse kätesse ja neil peab olema normaalne palk, aga miks siis sotsiaaltöötajatel, kes aitavad meie vanemaid või muid abi vajavaid inimesi, võib olla väga väike palk? Sotsiaaltöötajad ei tule tänavatele, nad ei tule ilmselt ka Riigikogu ette sajaühekesi, ka hooldustöötajad ei tule vooditega siia. Nad teevad oma igapäevast tööd ja neil pole lihtsalt aega protestima tulla.
Nii et täna arutatav 2016. aasta riigieelarve üht-teist toetab, lahendab ja parandab. Kindlasti ei ole see ideaalne, aga öelda, et see midagi ei muuda või muudab hoopis olukorra halvemaks, ma küll ei saa. Aitäh!

Viktor Vassiljev, palun!

Härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Meil on siin Riigikogus teatud reeglid. On olemas koalitsioon, on olemas opositsioon. Koalitsioon pakub meile välja oma arust vahvad seadused, opositsiooni roll on neid kritiseerida, näidata kätte, miks need ei kõlba mitte kuskile. Ja nagu ikka, kui on kaks vaidlevat poolt, siis peaks kuidagi selguma tõde.
Mis puutub eelarveläbirääkimistesse, siis need on kõige pikemad ja ka kõige valusamad. Ma pean küll eelarvet kritiseerima, aga samas olen sunnitud ütlema, et pole tal suurt häda midagi, arvestades seda, millises seisus riik kõige oma majandusega on – arvestades seda, mis juhtus Estonian Airiga, arvestades seda, kuidas on läinud Eesti Energiaga, kes on matnud meie raha Arizona kõrbe ja leidnud seejuures sellise koha, kus kaevamised on keelatud. Nii et seda raha enam üles ei leita.
Aga ikkagi saadi mingisugune eelarve kokku. Muidugi me sellega rahul ei ole. Eelarve eelarveks, aga inimesed ei taha ju näha paberil mingit numbrit. Nad tahavad näha mingit seisu oma pangakontol või raha, mille nad saavad palgapäeval kätte. Nad tahavad, et elu oleks mõistlik. Jumal hoidku, kui tuleb haigus kallale, et siis pääseks ka arsti juurde, ei peaks mööda Eestit tohtrit taga ajama ja otsima, kus on lühem, kus pikem järjekord. Aga tuleb välja, et meil kujuneb kuidagi nii, et pole mitte ainult kaks Eestit, vaid on juba neli Eestit. Siiamaani oli meil kaks Eestit – oli rikaste Eesti ja oli vaeste Eesti. Oli 3% rikkaid, kes käisid lõunamaa saartel puhkamas, ostsid endale uhkeid autosid ja elasid üldse väga rõõmsat elu, ja 97% vaeseid, kes veeretasid penne pihus ja üritasid kuidagi palgapäevast palgapäevani välja venitada. Aga nüüd on meil olemas ka otsustajate Eesti ja otsuste all kannatajate Eesti. On olemas inimesed, kes tões ja usus astuvad hoogsal sammul viie rikkaima riigi hulka. Osa meist ongi ilmselt jõudmas Euroopa rikkaimate hulka, aga see on ainult meie valitsus ja väike hulk ametnikke, kes töötavad Euroopa Parlamendis. Aga kogu muu rahvas jääb millegipärast maha. Niimoodi jõuabki meie riik ehk viie rikkaima hulka, aga meie rahvas kuulub viie vaeseima hulka. Rahvas liigub hoopis vastupidises suunas. Aga tuleb välja, et see lõhe on tunduvalt suurem kui palgalõhe ja varanduslike seisuste erinevus.
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit!

Mina muidugi näen kõige rohkem seda, et inimestele teeb meelehärmi arstiabi kättesaamatus. Jah, järjekorrad. Öeldakse, et pole neil miskit viga, nüüd me suuname rahva kõik ilusti perearsti juurde. Pole teil vaja minna eriarsti juurde, sest te ju ei oska ära arvata, kas te vajate südamearsti või naistearsti. Minge aga perearsti juurde, tema torkab näpu silma ja siis teise kohta ja kolmandasse ka. Hea, kui vahepeal näppu peseb. Aga ega perearst kõiki probleeme ei lahenda. Ja üldse ei mõelda selle peale, et kui need inimesed eriarsti järjekordadest suunata hoopiski perearsti juurde, ega sellest patsientide üldhulk ei jää ju teps mitte väiksemaks. Siis on järjekord lihtsalt teise ukse taga. Millegipärast arvatakse, et tõstame järjekorra ühest kohast teise, ja inimesed saavad terveks.
Aga mis veel võib juhtuda? Võib juhtuda nii, nagu meil on hambaraviga. Tsiviliseeritud riikides on kombeks hüvitada kõiki vajalikke tervishoiuteenuseid, ka hambaravi. Eestis on niimoodi, et hambaravi makstakse kinni kuni 19. eluaastani, pärast seda on pikk tühi maa ja alates 65. eluaastast järsku makstakse midagi proteeside eest. Aga kuhu need hambad siis kadusid?
Kui vaadata, mis toimub haiglatega, siis näeme, et üldhaiglaid tõmmatakse kokku, ravijuhtude arvu vähendatakse. Inimesed peavad nüüd abi otsimiseks sõitma kuhugi keskustesse. See kõik maksab raha ja see tähendab seda, et jätkub kohaliku elu väljasuretamine. Meil suretati välja tuletõrje ja inimesed moodustasid vabatahtlikud tuletõrjekomandod. Välja on suretatud postkontorid – no korjame siis kirjad kokku ja naabrimees viib ära. Mõnes kohas on kinni pandud isegi politseijaoskond. No hästi, inimesed võivad ka ise kuidagi korda pidada. Aga ise endale kiirabi mängida – no see küll ei õnnestu.
Huvitaval kombel on meile siin tükk aega räägitud, et Eesti panustab tervishoidu umbes 6% SKT-st. Niimoodi on aastate vältel olnud. Kord oli see protsent 5,9 ja siis oli ta 6,1, järgmiseks aastaks olevat planeeritud 6,2%. Nii et tõus missugune! On nõuanne, et kuula, aga ära usu oma kõrvu, vaata, aga ära usu oma silmi. Võtad lahti Rahandusministeeriumi kodulehekülje ja seal on ilus PowerPoint, kus on kirjas, et järgmisel aastal investeeritakse tervishoidu hoopiski 5,2% SKT-st. See on terve protsent vähem ja see on kõvasti tunda andev summa. Kui juba rääkida 5,2%-st, siis me langeme peaaegu tagasi Nõukogude Liidu aega. Nõukogude Liidus – noored inimesed ei tea, aga vanad mäletavad – olid rahaeraldised tervishoidu stabiilsed 1957. aastast alates kuni lõpuni 4,7 või 4,8%.
Niikaugele oleme siis jõudnud oma valitsuse targal juhtimisel. Sammume hoogsalt edasi! Raha kühveldatakse Estonian Airi ja Arizona kõrbe ning karta on, et samasugused protsessid toimuvad ka eelarvega. Suunatakse raha sinna, kuhu tahab see rikkam ja targem osa Eestist, aga puudu jääb just nendele inimestele, kes maksavad makse, kes maksavad aktsiise, kes maksavad käibemaksu. Puudu jääb peaaegu kogu Eesti elanikkonnal ja nemad on ju meie valijad. Ning mina ei saa vahet teha, et näiteks Keskerakonna valija on minu jaoks hea inimene ja Reformierakonna valija on paha inimene. Kõik on inimesed, sõltumata nahavärvist, uskumustest ja kes nad ka ei oleks. Inimesi tuleb kaitsta ja sellisel kujul eelarvet vastu võtta ei saa, sest inimestele see ei sobi. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma usun, et järgmise aasta riigieelarve põhisõnumeid on väiksem bürokraatia, parem toimetulek. 2016. aastaks kavandatud rahastusega astume järgmised sammud sotsiaalse turvalisuse kasvatamise suunas, vähendades bürokraatiat ning parandades perede toimetulekut. Peagi algav 2016. aasta toob sotsiaalvaldkonnas kaasa mitmed muudatused, mille rakendamisega on valitsusliit soovinud vähendada taotlejate bürokraatiakoormat, parandada perede ja pensionäride toimetulekut ning tõhustada seadusandlust.
Eesti sotsiaalsüsteemi tuleva aasta arenguperspektiivid on positiivsed. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud moodustavad rohkem kui 3,5 miljardit eurot ehk ligi 176 miljonit eurot enam kui tänavu. Selle valdkonna kulude 5,2%-line kasv ei võimalda korda saata imesid, kuid tagab stabiilse ja jätkusuutliku arengu Eesti sotsiaalsüsteemis. Represseeritud saavad lisatoetust. Riigikogus on vastu võetud seadusmuudatused, mille tulemusel ühendatakse alates järgmisest aastast okupatsioonirežiimide poolt represseeritutele mõeldud tervise taastamise toetus ja sõidusoodustus ühtseks toetuseks suurusega 192 eurot aastas. Oluline on sealjuures, et toetuse taotlemisel ei ole vaja enam esitada kuludokumente. Nii kaob ära tarbetu bürokraatia 11 300 juba väärikas eas inimese jaoks, kellele seni hüvitati sõit ühissõidukitega poole piletiraha ulatuses. Ühtse toetuse puhul saavad võõrvõimu repressioonide all kannatanud inimesed ise oma parema äranägemise järgi otsustada, kuidas toetusraha kasutada.
Lastega perede toimetulek paraneb. Toetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Peretoetuste eelarve kokku on 194,9 miljonit eurot. Eelarve kasvab võrreldes 2015. aastaga 16,1 miljoni euro võrra. Riik jätkab lastetoetuste tõstmist ka 2018. aastal. 2017. aastal tõuseb toetus lasterikastele peredele. Esimese lapse toetust makstakse 157 603 lapsele, teise lapse toetust 71 267 lapsele. Esimese ja teise lapse toetuse tõus puudutab 91% lapsetoetuse saajatest.
Ka toimetulekutoetus kasvab. Puuduses olevate perede toetamiseks tõuseb toimetulekutoetuse määr 2016. aastal 130 euroni. 2015. aasta toimetulekupiir on 90 eurot. Toimetulekutoetuse 2016. aasta eelarve on 22,5 miljonit eurot, eelarve kasvab 3,4 miljoni euro võrra.
Tõuseb töötutoetuste määr. Kui 2015. aastal on töötutoetus 4,01 eurot päevas, siis 2016. aastal 4,41 eurot päevas. Töötutoetus, mis on 2015. aastal keskmiselt 124,25 eurot kuus, tõuseb järgmisel aastal 136,71 euroni.
Jõustub uus lastekaitseseadus. 2016. aastal rakendub uus riiklik lastekaitsekorraldus, mis on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete ja terviseriskide ennetamisele ning vähendamisele. Sealjuures hakatakse peredele pakkuma uusi tugiteenuseid, areneb perelepitusteenus ning jätkuvad vanemahariduse programm ja lastekaitsetöötajate täienduskoolitused.
Pensionid kasvavad. Pensionid tõusevad järgmisel aastal 1. aprillist 5,7%, keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimestel 370 eurost 396 euroni. Rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad lühenevad. Tänu täiendavale eelarverahale on võimalik lühendada rehabilitatsiooniteenuse ootejärjekorda, kus praegu on järjekorras ligi 9000 inimest. Jätkub vägivallaohvritest naistele tugitelefoni teel abi pakkumine.
Palun kolm minutit juurde!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Ööpäevaringsete üleriigiliste tasuta tugitelefonide eesmärk on pakkuda esmast abi ja nõustamist vägivallaohvritest naistele. Puuetega inimestele mõeldud abivahendite kättesaadavus paraneb ning psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande ootejärjekorrad lühenevad. Täiendav raha lisaks Euroopa Sotsiaalfondi vahenditele 275 000 eurot eraldatakse puuetega inimestele selleks, et parandada nende jaoks abivahendite kättesaadavust. Abivahendite eelarve 2016. aastal on kokku 5,5 miljonit eurot.
Ravikindlustuse raha kasutatakse võimalikult efektiivselt. Eesmärk on tugevdada ja laiendada perearstide ja õdede kui patsientide ravi koordineerijate ning tervisenõustajate rolli. Perearstiabis on prioriteediks, et peamised vajalikud uuringud ja protseduurid saaksid patsiendile määratud ja tehtud perearsti poolt ja tema koordineerimisel. Tervishoiutöötajate palk kasvab. Riigieelarvest finantseeritavates tervishoiuasutustes tuleb tervishoiutöötajate kollektiivleppe järgi 19. septembrist 2014 tagada tervishoiutöötajate palga tõus 10–11% võrra. Kasvavad haiguste ennetamiseks ja sõltuvuste vähendamiseks tehtavad kulud. HIV-i ja aidsiravimite soetamine läheb arvestuslikuks.
Käivitub töövõimereform. Töövõimereformi rakendumine jaanuarist 2016 toob kaasa selle, et vähenenud töövõimega inimestele ja nende potentsiaalsetele tööandjatele pakutakse laia valikut teenuseid. Teenuseid osutavad Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Juulist rakendub uus inimese tegevusvõimekust ja selle piiranguid arvestav töövõime hindamise kord, mis on aluseks pakutavate teenuste vajaduse hindamisel ja töövõimetoetuste maksmisel.
2016. aastast käivitub perede toimetuleku parandamiseks mõeldud tulumaksu tagasimaksete süsteem. Tegemist on olulise meetmega, mis aitab vähendada palgavaesust ja sellest tingitud väljarännet. Esimesed väljamaksed uue süsteemi järgi tehakse 2017. aasta alguses, võttes aluseks 2016. aastal laekunud tulumaksunäitajad. Tagasimakse suurus hakkab sõltuma teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Tagasimakse summa kasvab sissetuleku kasvades ning on kõige suurem 480 euro suuruse brutopalga juures, aastas teeb see 708 eurot. Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.
Minu juhitava sotsiaalkomisjoni ettepanekul laiendati tulumaksu tagasimakse saajate ringi ja tänu sellele saavad tagasimakse süsteemist osa ka töövõimetuspensionärid, kes ei saa täistööajaga töötada. See on panus ka töövõimereformi. Tagasimaksesüsteem suurendab perede sissetulekut ning teisalt võimaldab parandada olukorda tööturul ning ergutada tänu kasvavale tarbimisele majanduskasvu, mis on meie heaolu suurenemise alus. Aitäh!

Kadri Simson, palun! Kolm lisaminutit.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Oli rõõm kuulda eelkõneleja suust peaaegu sama optimistlikku teksti, kui me riigieelarve esimesel lugemisel kuulsime rahandusminister Sven Sesterilt. Aga kui Sven Sester usub, et tegemist on hea eelarvega, mis on kaugel vindumisest, siis tegelikult on ta millestki valesti aru saanud. Mitmed põhimõttelised küsimused võivad järgmisel aastal lahenduseta jääda, alustades kohalike omavalitsuste tulubaasi vastavusse viimisest neile pandud ülesannete täitmise maksumusega ja lõpetades õpetajate palga tõusuga.
Opositsioon püüab eelarve koostamisel tehtud vigu parandada, kuid küsimus on, kui palju valitsuserakonnad kasulikku nõu kuulda võtavad. Opositsiooni ettepanekute seas oli mitmeid mõtteid, mida valitsus ei soovi aktsepteerida vaid seetõttu, et need on esitanud n-ö vastasleer. Me oleme endiselt olukorras, kus vale mees ei tohi õiget asja teha. Me teame ju kõik, et Eesti põllumehed saavad väga palju vähem pindalatoetust kui nende kolleegid vanades Euroopa Liidu riikides. Teame ka, et meie lähinaabrid korvavad sellist ebaõiglust oma riigieelarvest. On absurdne, et Riigikogu rahanduskomisjonis probleemi teatakse, aga ettepanekud hääletatakse ikka maha.
Riigikogu saalis kohe algav muudatusettepanekute hääletus näitab, kas eelarvega saab rohkem rahul olla kui seni. Tõsi on see, et tulu kasvu planeeritakse järgmisel aastal maksutõusudest, mis pole veel jõustunud, ja raha jääb puudu nii haridussüsteemil, tootjatel maal kui ka linnadel-valdadel. Paljud inimesed on tundnud huvi, et kui see eelarve ei ole ideaalne, miks siis opositsioon seekord ööistungeid ei korralda. Vastus on iseenesest väga lihtne: opositsioon avaldab ööistungitega survet siis, kui valitsus otsustab koos eelarvega ellu viia erakordseid ebaõiglasi muudatusi. Aga sel aastal tõi valitsus need ebaõiglased maksutõusud Riigikogu ette juba suve alguses. Me olime enne jaanipäeva valmis ööistungiteks, et maksutõusud ära hoida, aga peaminister ei julgenud neid otsuseid isegi Riigikogus hääletusele lasta, vaid sidus selle ühekordse usaldushääletusega.
Tuletan siiski meelde need maksutõusud, millest me seekord rääkida ei saa. Järgmisel aastal planeeritakse ainuüksi aktsiiside paremast laekumisest lisatulu 55,2 miljonit eurot. Ja sellest 47,8 miljonit on kütuseaktsiis, mis toob kindlasti kaasa senisest kiirema hinnatõusu. Järgmine aasta on veel tagasihoidlik planeerimine, sest aastal 2017 on aktsiisitõusudega plaanis koguda juba 81,8 miljonit. Ma tuletan meelde, et valitsuserakonnad käisid need maksutõusud käigu pealt välja kuni selle ajani katteta olnud lubaduste katteks. Isegi peaministri endine nõunik Ruta Arumäe ütles, et kui kitsaskohtade parandamise ainsa lahendusena pakutakse maksutõuse, siis pole see strateegia, vaid populism ja paigal tammumine.
Nüüd meie muudatusettepanekutest. Esiteks ma pean selgitama, miks Keskerakond on esitanud vaid neli muudatusettepanekut. Sellepärast, et muudatusettepanekute tegemine on opositsioonile tehtud veelgi raskemaks kui seni. Valitsus on võinud tuua Riigikogu ette miinuseelarve, kus kulusid on rohkem kui tulusid. Opositsioon midagi sellist teha ei saa, igale kulule tuleb leida katteallikas. Lisaks aga on meilt ära võetud võimalus katteallikana välja pakkuda maksumuudatusi. Ühelt poolt on see ühiskonnas kindlasti vajalik ja teretulnud, et maksumuudatused tulevad pooleaastase etteteatamisega, aga teiselt poolt on opositsioonilt võetud võimalus sisulisi muudatusettepanekuid teha. Opositsioon ei saa välja pakkuda ühtegi lisakulutust, ilma et me näitaks, mis eelarverealt see raha leitakse. Samas, valitsus seda teha saab.
Toon paar näidet. Kui opositsioon teeb ettepaneku lahendada mõni põletavam küsimus eelarves reservi kogunenud varude arvel, siis see ei ole sobilik muudatusettepanek ja seda ei saa arutusele võtta. Samas näeme, et kui valitsus eraldab üleöö Estonian Airi varifirma rahastamiseks 32 pluss 40 miljonit eurot ja võtab need summad reservist, siis on see igati aktsepteeritud lahenduskäik.
Kuigi meie võimalused on piiratud, tegi Keskerakonna fraktsioon neli muudatusettepanekut. Neist põhiline on Eesti põllumeestele üleminekutoetuse täismahus väljamaksmine. Me pakume katteallikaks võimaluse müüa riigi kütusevaru ülejääki. Riigikontroll on nimelt välja toonud, et Eesti Vedelkütusevaru Agentuur on kohustusliku vedelkütusevaru arvutanud valesti ja seepärast on see meil ligikaudu 57 000 tonni nõutust suurem. Liigset kütusevaru müües peab arvestama, et kütusehinnad kõiguvad, aga samas peab arvestama ka seda, et selle liigse kütuse hoidmine maksab Eesti riigile iga aasta 1,5 miljonit eurot. Ja kui meil on valik, kas müüa liigset kütusevaru mõnevõrra odavamalt või lasta väga kriitilisel ajal paljud Eesti põllumajandustootjad pankrotti, siis on valik lihtne: see peaks toetama Eesti põllumajandustootjaid.
Keskerakonna fraktsioon on teinud muudatusettepaneku ka, aitamaks haridusministrit, kes kurdab, et koalitsioonilepingu avamisel lubati õpetajate palga tõusu, aga raha selleks pole ja seetõttu peab ta vastandama õpetajate ja erakoolide huvisid. Me tegime ettepaneku, et jätkuks raha nii õpetajatele lubatud palgatõusuks kui ka saaks ära hoida erakoolide kiusamise.
Üks suur muudatusettepanek on omavalitsuste tulubaasi taastamine. Omal ajal, kui omavalitsustelt võeti teatud tulumaksuosa ära, öeldi, et nad ei pea enam nii palju kulutama lasteaedadele ja noortespordile. Seetõttu on omavalitsused erinevas olukorras just lasteaiaõpetajate palga maksmisel. Lasteaiaõpetajate palga tõusu on võimalik toetada vaid siis, kui valitsus taastab omavalitsuste omaaegse tulubaasi.
Lõpetuseks. See aasta on õpetajad olnud üsna vaiksed. Valitsuskoalitsiooni kokkuleppel on ju seatud eesmärgiks maksta õpetajatele keskmise palgaga võrreldes viiendiku võrra kõrgemat palka. Selle tulemusel peaks õpetajate alampalk tõusma Eesti keskmise palgani. Mitmed märgid aga näitavad, et järgmise aasta eelarve ei vii õpetajate palga alammäära keskmisele palgale lähemale, vaid see kipub Eesti keskmisest palgast enam maha jääma. Antakse lubadusi, mida ei täideta. Ja kui nüüd satuvad löögi alla ka koolide tugitöötajad – järjekordselt võetakse ära investeeringukomponent, mida eelmisel aastal hakati lubama kasutada psühholoogide ja logopeedide palga maksmiseks –, siis selle asemel, et tuua kasu, tehakse selle eelarvega haridussektoris töö raskemaks. Seetõttu ma palun teid toetada Keskerakonna muudatusettepanekuid, millel on selged katteallikad, mis ei halvenda eelarve tasakaalu, aga lahendavad nii mõnegi probleemi. Ma tänan teid tähelepanu eest!

Andres Herkel, palun!

Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Mind teeb see eelarve ise ja ka selle menetlemise viis õige kurvaks. Aga kui midagi positiivset öelda, siis ma ausalt öelda kartsin, et rahanduskomisjoni esimees tuleb meile siin kümnendat korda kinnitama, et eelarve on nii hea, et opositsioonil ei olegi midagi öelda. Esiteks on see kahtlemata vale. Seda näitavad nii muudatusettepanekud kui ka see debatt siin. Teiseks on see niisugune rumal katse opositsiooni marginaliseerida, mida ma eeskätt tean nendest riikidest, millel tegeliku parlamentaarse demokraatiaga ei ole suurt pistmist.
Vabaerakonnal jätkus idealismi, et teha õige palju muudatusettepanekuid. Tõepoolest, mitte ükski ei läinud läbi, aga mingile suunale osutavad need kindlasti ja selles mõttes on meile väga olulised. Mind paneb aga imestama ka see, et rahanduskomisjonil ei tulnud mõtet kutsuda teisele lugemisele rahandusminister. Me oleme oma kodukorra ühe sätte täielikult ära unustanud. Kui mindi üle niisugusele eelnõude menetlemise viisile, et minister käib ainult esimesel lugemisel, siis jäeti võimalus kutsuda minister teisele lugemisele Riigikogu ette unarusse.
Tuletan veel meelde, et kui Vabaerakond püstitas siin makromajandusliku sisuga küsimusi – mõtlen seda, et meile on jäänud arusaamatuks, kust see kasvuoptimism õieti tuleb –, siis rahandusminister jäi esimesel lugemisel enamasti vastuse võlgu. Tõsi, oleme sedasama pärinud ka peaministrilt. Mul on hea meel selle üle, et vähemalt üks Keskerakonna esindaja, Erki Savisaar, tänases kõnes nendelesamadele aspektidele tähelepanu juhtis. Ega me ei saa siiamaani aru, kust see optimism pärit on, kui eksport ja tööstustoodang meil pidevalt vähenevad. Too trahvimäärade üleskruttimine, mis praeguses eelarve eelnõus küll ei kajastu, kuid mis ilmselt tuleb, on siis nähtavasti üks meede selleks, et midagi veel peale tuleks, kui on tegemist alalaekumisega. Aga kui see nii peaks minema, siis kindlasti pole see piisav meede ja ammugi mitte korrektne.
Vabaerakonna muudatusettepanekud enamasti lähtuvad sellest filosoofiast, et riigi keskaparaat elab meil päris hästi, aga n-ö äärealadel on rahavajadusi küll ja küll, ja hästi palju. Võib-olla keskaparaadile see kõik tundubki perifeeria, ja kui rääkida põllumajandustoetustest, siis võib-olla see geograafilises mõttes isegi on perifeeria, aga niiviisi asjadele vaadata on kindlasti väga kahjulik.
Ja nüüd lõpetuseks sellest trikist, mille puhul kaheksa Vabaerakonna rahvasaadikut pakkusid igaüks välja oma versiooni, kuidas Eesti erakondadele riigieelarvest luksuslikult eraldatavat summat poole võrra vähendades seda 2,7 miljonit paremini kasutada. Selleks on küll ja küll võimalusi. Aga loomulikult tahtsime eelkõige tähelepanu juhtida just nimelt sellele katteallikale. Armas Maire Aunaste, neid katteallikaid, mida on halvasti ja mitte targalt kasutatud, on eelarves teisigi, neid on küll ja küll. Saagem siis aru sellest lihtsast asjast, et kui meie ise, st erakonnad, näitame rahvale ebaotstarbekat majandamist ja omakasupüüdlikkust, siis miks peaksid Eesti inimesed selle eelarve puhul meisse uskuma. See eelarve ei kõnele targast majandamisest ja õiglasest ümberjagamisest. See eelarve on tegelikult meie väga äpardunud erakondade rahastamise süsteemi derivaat. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu 103 muutmiseks on teiseks lugemiseks laekunud 39 ettepanekut ja meil on vaja need läbi vaadata. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Urve Tiidus, palun!

Palun fraktsiooni nimel kolm minutit vaheaega!

Vaheaeg kolm minutit. Jätkame kell 18.05.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme esimese muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 37, vastu 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Andres Herkel, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Ma palun Vabaerakonna fraktsiooni nimel hääletada seda ettepanekut, mis erakondade raha arvel suurendaks meie stabilisatsioonireservi.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Palun, Laine Randjärv! Kas protseduuriline küsimus?

Aitäh! Mul on protseduuriline märkus. Esiteks on meil kokku lepitud hea tava, et muudatusettepaneku sisu ei tutvustata ja hääletusettepaneku lause on lühike: alus, öeldis, sihitis. Teiseks paluks juhatajal nimetada juhtivkomisjoni seisukoha, kui tegu ei ole juhtivkomisjoni tehtud ettepanekuga.

Aitäh! Kõigepealt, esimese protseduurilise märkuse kohta ütlen, et jah, ma nõustun teiega, praktika on olnud selline. Samas, kui hääletusele panija soovib muudatusettepanekut üht- või teistmoodi täpsustada, siis me ei ole seda keelanud. Nüüd teine märkus, mis te tegite. Kui juhtivkomisjon teeb ettepaneku, siis on see alati arvestatud täielikult ja sellepärast juhataja seda üle ei korda. Kui keegi teine teeb ettepaneku – näiteks praegusel juhul kolmanda muudatusettepaneku tegi Andres Herkel –, siis juhataja ütleb juhtivkomisjoni seisukoha, kas ettepanek on arvestatud või jäetud arvestamata. Laine Randjärv, palun protseduuriline küsimus!

Täiesti õige. Aga minu märkus käis esimese muudatusettepaneku kohta, mille puhul juhataja ei nimetanud juhtivkomisjoni otsust.

Aitäh! Me oleme kolmanda muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Andres Herkel. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 rahvasaadikut, vastu 53, 1 erapooletu. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Vabaerakonna fraktsioon palub ka seda stabilisatsioonireservi rikastavat ettepanekut hääletada.

Aitäh! Head ametikaaslased, kui te panete muudatusettepanekuid hääletusele, siis võtke palun arvesse, et kõikidele, kes on seda soovinud, on välja jagatud muudatusettepanekute tabel, kus kõik on konkreetselt kirjas. Alustan hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Enne hääletust on protseduuriline küsimus. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on protseduuriline küsimus, mis ajast kehtib nõue, et muudatusettepanekut ei tohi kommenteerida, samal ajal aga saab võtta kümneminutilisi vaheaegu. Sellele soovin vastust saada. Ja minu tähelepanekute järgi küll kõikidel kolleegidel meie muudatusettepanekuid ees ei ole. Sellisel juhul palub Vabaerakonna fraktsioon enne hääletust kümneminutilise vaheaja, et kolleegid saaksid endale hankida muudatusettepanekute tabeli.

Kas te soovite kümneminutilist vaheaega?

Jah, aitäh!

Kui te tahate vaheaega, siis see tuleb võtta sel hetkel, kui te teete ettepaneku muudatusettepanek hääletusele panna, mitte peale seda, kui on olnud kutsung. Praegusel juhul on kutsung olnud. Kas tõesti ei ole saalis muudatusettepanekute tabelit? Loomulikult tuleb see juhtivkomisjonil tagada. Martin Helme, kas teil on protseduuriline küsimus?

Oligi see märkus, et ei ole muudatusettepanekud kättesaadavad. Me palume vaheaega, kuni need on kättesaadavad.

Imre Sooäär, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh! Sama ettepanek. Enne said paberile trükitud muudatusettepanekud otsa, võib-olla saab neid juurde printida.

No juurde saame neid ikka printida, kui neid ei ole. Võtan juhataja vaheaja viis minutit ja püüame selle olulise puudujäägi jooksvalt likvideerida. Viieminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud, aga muudatusettepanekute tabelid ei ole veel saali jõudnud. Tundub, et praegu on kõige suurem vaheaja võtja juhataja. Ma pikendan vaheaega viis minutit, et muudatusettepanekute tabelid jõuaks saali.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Riigikogu juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ma palun kõigepealt teie käest vabandust, et vajalik materjal ei olnud saalis. Kindlasti see peab siin olema, kui me päevakorrapunkte arutame. Kas muudatusettepanekute kohta on veel protseduurilisi küsimusi? Ei ole.
Oleme jõudnud neljanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Panen selle hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 38 Riigikogu liiget, vastu 54 ja erapooletuid 0 ei leidnud ettepanek toetust. Viienda muudatusettepaneku ... Protseduuriline küsimus, Laine Randjärv, palun!

Minul on jälle see märkus, et ehkki juhataja väidab, et ta alati ütleb juhtivkomisjoni seisukoha, siis seekordki me ei kuulnud, et juhataja oleks öelnud, mis oli juhtivkomisjoni seisukoht. Ma ei palu seda uuesti hääletada, aga te võiksite edaspidi sellest tavast siiski kinni pidada. Suur tänu!

Aitäh! Te ei saagi paluda seda uuesti hääletada. Juhataja käitub järgmiselt. Kui ma lõpetan hääletuse ja jõuan järgmise muudatusettepaneku juurde, näiteks ütlen, et "kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht suure tõenäosusega: arvestada." (Naer saalis.) Kui keegi soovib hääletust, siis ma lasen kõigepealt siin kella ja panen ettepaneku hääletusele. Ütlen: "Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku." Ja siis ma ei ütle seisukohta, sest ma olen selle enne juba öelnud.
Oleme viienda muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Ma tänan! Ja et proua Randjärv ei peaks ütlema, et ta midagi ei kuulnud, siis märgin, et selle muudatusettepaneku eesmärk on anda raha juurde õpetajate palga tõstmiseks. Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 38 Riigikogu liiget, vastu 54 ja erapooletuid 0 ei leidnud ettepanek toetust.
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Krista Aru, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda väga arukat ettepanekut, mis on suunatud teaduse rahastamisele, hääletada!

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Krista Aru. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 24 Riigikogu liiget, vastu 52, 0 erapooletut ei leidnud ettepanek toetust.
Seitsmes muudatusettepanek on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Ammas, palun!

Ma palun ka seitsmenda muudatusettepaneku panna hääletamisele!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 37 Riigikogu liiget, vastu 54 ja 0 erapooletut ei leidnud ettepanek toetust.
Kaheksas muudatusettepanek on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Ammas, palun!

Palun kaheksanda muudatusettepaneku panna hääletamisele!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud.
Üheksas muudatusettepanek on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Andres Ammas, palun!

Palun selle doktoranditoetuse tõusu käsitleva ettepaneku hääletusele panna!

Aitäh, hea ametikaaslane! Kahjuks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 see ettepanek hääletamisele ei kuulu.
Liigume edasi kümnenda muudatusettepaneku juurde, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Me palume seda doktoranditoetuse tõstmisele suunatud ettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustan hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Tänane 11. muudatusettepanek on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Ammas, palun!

Lugupeetud kolleegid! Ma palun teie täit tähelepanu ja palun 11., EMTA saali käsitleva ettepaneku hääletamisele panna!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Selle ettepaneku puhul on tegu erijuhtumiga, kuna Riigikogu ise on 1996. aastal teinud eriotsuse muusikaakadeemia saali kohta. Vabaerakonna ettepanek on õilis, sest Riigikogu on seatud fakti ette, et ühel hetkel me peame leidma võimaluse see saal valmis ehitada. Paraku ei selgu Vabaerakonna ettepanekust, kuidas on võimalik see töö ära teha. Nende ettepanek on vastuoluline. Ettepaneku numbrireal on summa 5 miljonit, aga seletuskirjas 9,3 miljonit. Kuidas on võimalik ehitada saali ainult katuse ja vundamendi ehitamisega, jättes seinad tegemata? Seda objekti ei ole võimalik 5 miljoniga valmis ehitada. Korrektne oleks olnud, kui muudatusettepaneku tegija esitanuks Riigikogule tervikrahastuse mudeli, et me saaksime hääletada. Aga nii see paraku pole.

Hea ametikaaslane, ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. See on pigem rahanduskomisjoni arutelu kommentaar. Andres Ammas, palun!

Lugupeetud eesistuja! Kas mul on võimalik Imre Sooäärele olukorda ja parandusettepaneku sisu selgitada?

Hea Andres Ammas, ma arvan, et see on väga hea, kui Riigikogu liikmed omavahel suhtlevad ja üksteisele oma poliitilisi nägemusi ja muudatusettepanekuid selgitavad. Kahjuks te praegu seda läbi mikrofoni teha ei saa. Me oleme 11. muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Eesti ...  Andres Ammas, palun, protseduuriline küsimus!

Et mul oleks võimalik kolleeg Sooäärele selle parandusettepaneku sisu selgitada, palun viis minutit vaheaega Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Austatud ametikaaslased! Austatud ametikaaslane Andres Ammas! Ma saan anda vaheaja sellel hetkel, kui ma olen muudatusettepaneku juures. Te peate kohe ütlema, kui te soovite ettepaneku hääletusele panna. Antud hetkel te seda ei soovinud, nii et ma vaheaega anda ei saa. Kahjuks nii see on.
Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 9 Riigikogu liiget, vastu 61 ja 2 erapooletut ei leidnud ettepanek toetust.
Tänase 12. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Ammas, palun!

Palun panna see muudatusettepanek hääletusele!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega 35 poolthäält ja vastu 53 ei leidnud ettepanek toetust.
Tänase 13. muudatusettepaneku on esitanud Ain Lutsepp. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Ammas, palun!

Palun Vabaerakonna fraktsiooni nimel see ettepanek hääletamisele panna!

Aitäh! Alustan hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Ain Lutsepp. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 13 Riigikogu liiget, vastu 54 ja 1 erapooletu ei leidnud ettepanek toetust.
14. muudatusettepaneku on esitanud Ain Lutsepp, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Andres Ammas, palun!

Palun Vabaerakonna fraktsiooni nimel see ettepanek hääletamisele panna!

Aitäh! Alustan hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Ain Lutsepp. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 16 Riigikogu liiget ja vastu 57 ei leidnud ettepanek toetust.
15. muudatusettepaneku on esitanud Andres Ammas, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Ettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 hääletusele.
16. muudatusettepaneku on esitanud Andres Ammas. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Ammas, palun!

Palun Vabaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletamisele!

Tänan! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Andres Ammas. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 14 Riigikogu liiget, vastu 54 ja 3 erapooletut ei leidnud ettepanek toetust.
17. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Ammas, palun!

Vabaerakonna fraktsiooni nimel palun panna see ettepanek hääletusele!

Austame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 34 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 18 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! 18. muudatusettepanek on leida vahendid põllumajanduse üleminekutoetusteks. Palun seda hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 37 Riigikogu liiget, vastu 51 ja 0 erapooletut ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 19 on Külliki Kübarsepa esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Ammas, palun!

Palun Vabaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletamisele!

Tänan! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mis on Külliki Kübarsepa esitatud. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
20. muudatusettepanek on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 hääletamisele.
21. muudatusettepanek on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Vabaerakonna fraktsioon palub seda põllumajanduse toetuseks mõeldud ettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
22. muudatusettepanek on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Me palume seda tootja asendustoetusele suunatud ettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
23. muudatusettepanek on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Palume ka seda põllumajandusele suunatud ettepanekut hääletada. Aitäh!

Teeme nii. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume edasi 24. muudatusettepaneku juurde, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Me palume seda iduettevõtete toetuseks mõeldud ettepanekut hääletada ja ka toetada. Suur tänu!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
25. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palume ka seda ettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 35 Riigikogu liiget ja vastu 57 ei leidnud ettepanek toetust.
26. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 26. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 37 Riigikogu liiget ja vastu 54 ei leidnud ettepanek toetust.
Liigume edasi 27. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Me palume hääletada seda ettepanekut, mis on tehtud vabatahtliku pääste toetamiseks!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 27. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 36 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
28. muudatusettepanek on Jüri Adamsi esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Ma palun Vabaerakonna fraktsiooni ja Jüri Adamsi nimel seda ettepanekut hääletada! See on suunatud poliitharidustööle.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Panen hääletusele 28. muudatusettepaneku, mille on esitanud Jüri Adams. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 15 Riigikogu liiget, vastu 56 ja 2 erapooletut ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepaneku nr 29 on esitanud Artur Talvik. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Jällegi Vabaerakonna fraktsiooni ja Artur Talviku nimel palun seda muudatusettepanekut, mis toetab vabaühendusi, hääletada!

Aitäh, proovime sellega hakkama saada!
Panen hääletusele 29. muudatusettepaneku, mille on esitanud Artur Talvik. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 17 Riigikogu liiget ja vastu 55 ei leidnud ettepanek toetust.
30. muudatusettepaneku on esitanud Artur Talvik. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palume seda päästevõimekuse parandamisele suunatud ettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille on esitanud Artur Talvik. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
31. muudatusettepaneku on esitanud Monika Haukanõmm. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Sedakorda Vabaerakonna fraktsiooni ja Monika Haukanõmme nimel ma palun hääletada seda taastusraviteenuse kättesaadavuse parandamisele suunatud ettepanekut!

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Ega ma ei sega kedagi?
Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mis on Monika Haukanõmme esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
32. muudatusettepanek on Monika Haukanõmme esitatud. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palume seekord hääletada, lähtudes eesmärgist vältida tuleõnnetusi!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mis on Monika Haukanõmme esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Hääletustulemused
Poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 33 on esitanud Monika Haukanõmm. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Seekord me kutsume kõiki toetama vanemaealiste õppe võimalusi.

Kuhu te meid kutsute? (Naer.) Selge. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletamisele 33. muudatusettepaneku, mille on esitanud Monika Haukanõmm. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 55 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume edasi 34. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Seekord me kutsume hääletama ja toetama Eesti Pimedate Liidu huve teenivat ettepanekut.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 32 Riigikogu liiget ja vastu 52 ei leidnud ettepanek toetust.
35. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palume hääletada ja toetada seda ettepanekut, mis teenib Eesti Vähiliidu huve!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu 54 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
36. muudatusettepanek on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Me palume hääletada ja toetada seda ettepanekut, mis teenib Eesti naiste varjupaikade huve!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 36. muudatusettepaneku, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 31 Riigikogu liiget, vastu 53, 1 erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
37. muudatusettepanek on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lõpetuseks jääb üle toetada veel kiirabi. Palun seda ettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud.
Muudatusettepanek nr 38 on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Me palume seda kohalike omavalitsuste toetuseks mõeldud ettepanekut hääletada!

Tänan! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mis on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu 54 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head ametikaaslased, ma tänan teid koostöö eest muudatusettepanekute läbivaatamisel! Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 103 teine lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. novembri kell 15. Teine lugemine on lõppenud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 120 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu oma 12. ja 16. novembri istungil.

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased, ma palun, et me austaksime ettekandjat ja neid, kes soovivad istungil teisi kuulata! Saalis on liiga suur lärm. Aitäh teile! Palun, ettekandja!

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 16. novembri kella 10-ks muudatusettepanekuid Riigikogu fraktsioonidelt, komisjonidelt ega liikmetelt ei laekunud. Komisjon langetas oma koosolekul järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäevaks, 18. novembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. november kell 15. Tänan tähelepanu eest!

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? On. Andres Ammas, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Mul on üks teoreetilisemat laadi küsimus. Kui eelarveaasta jooksul laekub riigieelarvesse planeeritust rohkem tulumaksu, kas siis tuleb kõne alla ka selline lisaeelarve, mis lihtsalt ei jaga kulusid ministeeriumide vahel ümber, vaid võimaldab teostada mingeid varem rahapuudusel tegemata jäänud plaane? Näiteks sel kevadel andis Swedbank teada, et nad võtavad erakorraliselt dividendi välja, mistõttu laekub ka riigieelarvesse rohkesti tulumaksu.

Aitäh! Ma tean, et valitsus on otsustanud selle dividendilt saadava tulumaksu suunata reservi ja positiivset lisaeelarvet selle, nagu te ka ise ütlesite, natuke ettenägematu raha kasutamiseks ei planeerita. Kuna tegemist on ühekordse maksega, st seda ei saa arvestada 2016. aasta eelarvebaasi, siis on see ka igati loogiline samm.

Andres Ammas, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, kas ma mõistan teid õigesti, et niisugune suur summa läheb Riigikogust mööda ja selle saatuse otsustab ainult Vabariigi Valitsus?

Tegemist on ju raha eelarvesse laekumisega ja selleks Riigikogu mingit eraldi otsust vastu võtma ei pea. Vahet ei ole, kas see on täiendav käibemaksulaekumine, dividendilt saadava tulumaksu täiendav laekumine või prognoositust suurem sotsiaalmaksulaekumine. Selliste heas mõttes ülelaekumiste puhul ei ole ju kuskil eeldatud mingeid eraldi otsuseid. See on lihtsalt täiendav eelarvetulu.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Selle riigieelarve eelnõu seletuskirjas on selline lause, et eelmise perioodi struktuuritoetuste vahenditest rahastatavaid projekte, mida saab ellu viia aasta lõpuni, on töös veel 832 tükki. Kas te komisjonis uurisite, kui suure summaga on nende puhul tegemist? Neid on ju ikkagi veel palju, aga aasta lõpuni on vähe aega.

Aitäh! Kui neid on 832, nagu te viitate, siis suure tõenäosusega ei jõuta aasta lõpuks kõiki projekte realiseerida ja raha ära kasutada, need kanduvad järgmisse aastasse üle. Siinkohal ma kutsun kõiki Riigikogu liikmeid üles osalema 1. detsembril Praxise korraldataval ümarlaual. Nimelt on Praxis uurinud eelmise Euroopa Liidu eelarveperioodi struktuurivahendite kasutamist, seda, kuivõrd sihipärane see on olnud ja kas eesmärgid said täidetud. See küll läheb teie küsimusest natuke mööda, aga tahtsin, et see oleks Riigikogu suures saalis välja öeldud. 1. detsembril kell 10 hakkab see üritus meie konverentsisaalis peale ja usun, et sealt saab ka väga täpse ülevaate eelmise perioodi kohta, kuivõrd edukalt on Eesti neid vahendeid kasutanud.

Hea ettekandja, ma tänan teid nii ettekande kui vastuste eest! Aga teile on veel küsimusi. Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma tahaksin täpsustada, kas komisjonis üldse uuriti, kui suurest rahalisest mahust on nende 832 projekti puhul juttu. Siin on küll nimetatud projektide hulk, aga pole juttu, kui suur on see summa, mida on võimalik nende alt saada.

Suure tõenäosusega on need miljonid eurod, aga niivõrd täpselt komisjon seda ei uurinud. Kui on huvi, siis me saame seda loomulikult Rahandusministeeriumi abil täpsustada ja teile edastada selle numbri, st kui suur on nende projektide rahaline maht.

Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid ei ole eelnõu kohta esitatud. Seaduseelnõu 120 teine lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. novembri kell 15.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 99 teine lugemine. Rahanduskomisjonipoolne ettekandja Urve Tiidus, palun!

Lugupeetav istungi juhataja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Meenutuseks ütlen, et selle Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõuga lükatakse 2016. aasta 1. jaanuariks planeeritud kütuseaktsiisi tõusud ühe kuu võrra edasi ehk 2016. aasta 1. veebruarile. Muudatusettepanekute tegemise tähtaeg oli 4. november. Riigikogust ühtegi ettepanekut ei laekunud. Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 12. novembril ja eelnõusse tehti kaks muudatust, mis valmistati ette rahanduskomisjoni ja Rahandusministeeriumi koostöös. Istungile olid kaasatud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi Euroopa Liidu eesistumise personalijuht Kristi Täht.
Esimene muudatus puudutab Eestist lähetatud riiklikele ekspertidele makstava päevaraha maksuvabastust ja kaitseväeteenistuse seaduse alusel tegevväelastele makstava täiendus- ja ümberõppekulu hüvitise maksuvabastust. Muudatuse esimene pool käsitleb maksuvabastust nende ametnike ja töötajate puhul, kelle Eesti valitsusasutused ja muud riigiasutused lähetavad Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste juurde riiklike ekspertidena. Maksuvabastus käib nende institutsioonide ja asutuste makstava päevaraha ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitise kohta. Nimetatud regulatsiooniga tagatakse ekspertide maksualane võrdne kohtlemine, võttes aluseks muud analoogsed tulumaksuseaduses nimetatud juhud. Näiteks Euroopa Liidu tehnilise abi ja teabevahetuse projektis osalevale eksperdile makstava päevaraha maksuvabastus on juba olemas. Esimese muudatuse teine pool käsitleb ümberõppekulu maksuvabastust kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelase ning teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelase või seetõttu tegevteenistusest vabastatud isiku puhul.

Üks hetk, palun! Austatud rahvasaadikud, austame ettekandjat. Aitäh! Palun jätkake!

Aitäh! Lihtsamalt öeldes ei käsitleta edaspidi hüvitist, mida makstakse täiendus- ja ümberõppekulu kompenseerimiseks, eespool nimetatud isikute puhul palgana. Selliseid hüvitisi makstakse sõjaväelastele kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud juhtudel selleks, et neid tsiviilelukutseks või senisest teenistusest erineval ametikohal töötamiseks ette valmistada. See puudutab missioonidel osalenud veterane ja teisi sõjaväelasi. Esimese muudatuse poolt oli 7 rahanduskomisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks jäi 4 komisjoni liiget.
Teise muudatusettepanekuga täpsustab komisjon eelnõu seadusena jõustumise aega. Algataja pakutud jõustumise tähtaeg, s.a 1. november, ei osutunud realistlikuks, kuna eelnõu menetlemiseks ning seaduse väljakuulutamiseks ja avaldamiseks ei oleks jäänud piisavalt aega. Muudatusega sätestatakse jõustumise ajaks järgmise aasta 1. jaanuar. Seda muudatusettepanekut toetas komisjon konsensuslikult. Komisjon tegi ka menetlusotsuse, et eelnõu teine lugemine tuleks lõpetada.
Arutelu kohta komisjonis võin lisada paar asja. See keskendus nende täiendavate maksuvabastuste põhjendatusele ja vajadusele. Selgitati, et see on võrdne kohtlemine, võttes aluseks analoogsed juhtumid. Käsitleti ka, kui paljusid inimesi seadus puudutab, maksuvabastuse mõjusid ja veel mitmeid detailsemaid teemasid. Suur tänu teile kuulamast!

Ettekandjale on küsimusi. Andres Ammas, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, kas te palun täpsustaksite suurele saalile, mitut inimest konkreetselt see parandusettepanek, mida viimati komisjonis käsitleti, puudutab?

Aitäh, Andres Ammas! Kõigepealt, sellel muudatusettepanekul on kaks poolt. Neid inimesi, kes on lähetatud ekspertidena Euroopa Liidu institutsioonidesse, on praegu 24. Tõenäoliselt läheb sinna järgmisel aastal veel neli inimest lisaks. See arv on suurem seetõttu, et Eesti on 2018. aastal Euroopa Liidu eesistujamaa, st tavapäraselt on meil neid aastas 10–15 inimese ringis. Mis puudutab kaitseväelasi, veterane ning nende koolitus- ja ümberõppekulusid, siis siin räägime aastas hinnanguliselt kuue kuni üheksa inimese vajadustest.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Kas te Rahandusministeeriumi esindajatega arutasite ka seda, mismoodi nad oma äpardusi Riigikogu ette toovad? See seaduseelnõu sai iseenesest alguse, nagu ma aru saan, ühest kuupäevaga möödapanekust. Siia juurde tekkisid muudatused, mida püüti kõigepealt raamatupidamise seadusega majanduskomisjoni saata ja mis lõpuks on muudatusettepanekuna sellesse seaduseelnõusse maandunud.

Aitäh, Andres Herkel! Seletuskirjas on tõesti sellist asjade käiku kirjeldatud. Siin võib meenutada, et tegelikult oli see eelnõu päevakorras juba Riigikogu eelmise koosseisu viimastel nädalatel, aga jäi ajapuudusel menetlemata. Mina küll ei ole see inimene, kes kõiki neid vahepealseid käike äparduseks nimetab. Praegu on mindud selliste arusaamade või põhimõtete teed, et meie eksperdid oleks võrdses seisus teistest riikidest lähetatud ekspertidega, kuna nad kõik konkureerivad seal nendele ametikohtadele ja riigile oleks rahaliselt kasulikum, kui selline maksuleevendus tehakse. Mis puudutab sõjaväelasi ja veterane, siis on oluline, et need inimesed saaksid ümberõpet tsiviilerialadele siirdumiseks. See on vajalik.

Andres Herkel, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma tegelikult pidasin äparduse all silmas selle eelnõu põhiolemust, mis puudutab aktsiisitõusude edasilükkamise kuupäeva. Kui see nüüd küsimusena püstitada, siis kas komisjon kaalus ka seda, et need aktsiisitõusud jõustuksid 1. aprillist?

Lugupeetud Andres Herkel! Teisel lugemisel seda asja komisjonis ei kaalutud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 99 kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Vaatame need läbi: esimene ja teine. Seaduseelnõu 99 teine lugemine on lõppenud.

Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 101 teine lugemine algab siis, kui juhataja viieminutiline vaheaeg on möödas.
V a h e a e g

Jätkame istungit. Mul on teile hea meel teatada, et ettekandja on leitud. Palun, maaelukomisjoni liige Einar Vallbaum!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokoll nr 29: Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 101. Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks oli 4. november 2015. Selleks ajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon kiitis heaks ühe normitehnilise ja kaks keelelist parandust.
Komisjoni otsused: teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja saata see kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 25. novembriks 2015 ning teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Kas komisjonipoolsele ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Seaduseelnõu 101 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 119 esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja rahandusminister Sven Sester, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Annan teile ülevaate Tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust, mis kannab numbrit 119. Eelnõu üldine eesmärk on tõsta hoiustajate kindlustunnet, et kaitsta neid paremini pankade võimalike maksejõuetuse tagajärgede eest. Ehk kui pank juhtub minema pankrotti, siis saaks hoiustaja võimalikult kiiresti kätte hüvitise pangas hoiustatud raha eest. Euroopa Liidus võib avalikkuselt hoiuseid vastu võtta ainult selline pank, kes on liitunud selles riigis tegutseva hoiuste tagamise süsteemiga. Eestis pakub hoiustajatele kaitset alatest aastast 1998 avalik-õiguslik juriidiline isik ehk Tagatisfond. Tagatisfond tagab lisaks hoiustajatele ka investeerimisasutuste klientide, pensionifondide osakuomanike ja kindlustusandjate klientide vahendite kaitse. Käesoleva eelnõuga muudetakse aga eelkõige hoiuste tagamist puudutavaid sätteid.
Toon siinkohal välja ka olulisemad muudatused, mis selle eelnõuga kaasas käivad. Esiteks, eelnõuga tuuakse selgemalt ja konkreetsemalt välja, milliseid hoiuseid Tagatisfond tagab. Jätkuvalt tagatakse hoius koos intressidega kuni 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta ühes pangas – see põhimõte ei muutu. Uuendusena sätestatakse eelnõus, et juhul kui inimene on hiljuti müünud elamukinnisvara, tagatakse lisaks müügist saadud raha kuni 50 000 euro ulatuses ja seda kuue kuu jooksul ostu-müügitehingu raha laekumise hetkest. Eelnõu kohaselt on seega võimalik edaspidi saada hüvitist kuni 150 000 euro ulatuses senise 100 000 euro asemel.
Teiseks hüvitab Tagatisfond praegu igasugust n-ö finantstoodet, mida pank nimetab hoiuseks. Praktikas aga ei pruugi isik hoiuselaadse toote, nagu näiteks riskipreemiaga investeerimishoiuse puhul algselt investeeritud summat alati täies ulatuses tagasi saada. Ehk tegemist ei ole n-ö klassikalise hoiusega. Eelnõuga sätestataksegi, et Tagatisfond tagab üksnes selliseid hoiuseid, mille puhul pangal on tulenevalt lepingust kohustus hoiuse põhisumma tagasi maksta. Samuti sätestatakse, et teiste pankade ja finantsasutuste hoiuseid ei tagata. Muu hulgas ei tagata ka näiteks tarbimislaene väljastavate ettevõtete ehk maakeeli SMS-laenufirmade hoiuseid. Tagatakse üksnes eraisikute ja tavaliste äriühingute hoiuseid.
Kolmandaks lühendatakse eelnõuga tähtaega, millal tuleb hüvitised hoiustajatele panga pankroti korral välja maksta. Kui täna juhtuks mõni pank pankrotti minema, tuleks hüvitised hoiustajatele välja maksta 20 tööpäeva jooksul, edaspidi tuleb seda eelnõu kohaselt teha seitsme tööpäeva jooksul. See peaks olema piisavalt lühike aeg, mille jooksul suurem osa hoiustajaid oma raha Tagatisfondist kätte saavad.
Neljandaks sätestatakse pankade jaoks täpsem kohustus anda hoiustajatele teavet nende hoiuste tagamise kohta. Hoiustajale tuleb kontoväljavõttel esitada personaalne teave, millised tema hoiustest on tagatud ning millised mitte. Ehk seal peaks sisalduma teave, et tähtajaline hoius on tagatud ja hüvitatav, kuid investeerimisriskiga hoiuselaadne toode, mille põhisumma nimiväärtuses tagasimakstav ei ole, seda ei ole. Selline pankadele sätestatud kohustus rakendub 31. mail 2016. aastal.
Viiendaks muudetakse eelnõuga ka seda, mille alusel pangad Tagatisfondi finantseerivad. Pangad teevad Tagatisfondile n-ö ettemakseid ja tänaseks päevaks on pankadelt saadud vahendeid Tagatisfondi kogutud 209 miljoni euro ulatuses. Edaspidi jätkavad pangad samamoodi maksete tegemist, kuid see pannakse osaliselt sõltuvusse pankade riskiastmest. Ehk lihtsustatult öeldes võivad oma tegevuses rohkem riske võtvate pankade osamaksed mõnevõrra suureneda. Näiteks nende pankade puhul, kes investeerivad oma vahendeid riskantsetesse instrumentidesse või kelle kapitalitase ei ole piisavalt kõrge. Samuti sätestatakse erakorraliste maksete kehtestamise võimalus, mis on mõeldud juhuks, kui hoiuste tagamise fondi juba kogutud vahenditest hüvitisjuhtumi tekkimisel ei piisa. See võimaldab kriisiolukorras pankade käest lisavahendeid küsida.
Kuuendaks reguleeritakse eelnõuga Tagatisfondi koostööd teiste riikide hoiuste tagamise süsteemidega. Muu hulgas reguleeritakse seda, kuidas Tagatisfond saab teistelt analoogsetelt süsteemidelt vahendeid laenata või vastupidi. See kõik on aga vabatahtlik ehk mingit kohustust kellelegi vahendeid laenata ei kaasne. See on puhtalt Tagatisfondi nõukogu pädevuses, st otsustada, kas ja kui palju mõne riigi hoiuste tagamise süsteemile raha laenata. Lisaks on oluline märkida, et Tagatisfond tagab praegu üksnes Eestis tegevusloa saanud pankade hoiuseid ehk nende pankade hoiuseid, mis on Eestis asutatud aktsiaseltsina. Eestis filiaalina tegutseva panga hoiused on tagatud selle liikmesriigi tagatisskeemiga, kus asub panga peakontor. Selline lähenemine jääb kehtima ka edaspidi. Seadus jõustub üldises korras. Tänan tähelepanu eest!

Küsimused algatajapoolsele ettekandjale. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Direktiiv, mille me üle võtame, annab ka valikuid. Mul ongi küsimus, et kui tagatisskeem hõlmab nüüd uue elemendina ka elamukinnisvara tehingust laekunud summasid, siis miks te otsustasite, et see summa peab olema 50 000 eurot. See on tegelikult korteri mediaanhind, elamute mediaanhind on palju kõrgem. Miks see summa ei oleks võinud eelnõus suurem olla? Miks te selle 50 000 juurde jäite?

Aitäh teile! Iseenesest hakkas selle Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine pihta juba aastal 2008, kui me saime esimesed finantskriisi õppetunnid. Selle mõjul on kokku võttes kogu tagatisfondide süsteem riikides, ka Eestis, üles ehitatud ning direktiivi mõtegi on sellest kantud. Tänane kokkulepe on 50 000 eurot, aga kui te leiate, et võiks ette näha suurema summa, siis parlamentaarsest loogikast lähtuvalt on ju tegemist eelnõuga, millel on mitu lugemist, ja me saame selle juurde tagasi tulla. Praeguseks on valitsus jõudnud seisukohale, et see võiks olla 50 000 eurot.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Rahanduskomisjonipoolne ettekandja on Aivar Sõerd. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oma 9. novembri istungil. Istungile olid kutsutud ka Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja peaspetsialist Kadri Siibak. Eelnõu algataja esindaja Thomas Auväärt tutvustas eelnõu ja nii nagu ministergi rääkis, rõhutas algataja esindaja ka komisjonis, et muudatused tõstavad hoiustajate kindlustunnet, et neid paremini kaitsta pankade võimaliku pankroti tagajärgede eest.
Eelnõu põhineb Euroopa Liidu vastaval direktiivil ja veel sai üle rõhutatud see, et Tagatisfondi hoiuste osafondi arvel tagatakse üksnes eraisikute ja tavaliste äriühingute hoiused. Riskipreemiaga investeerimishoiust, mille puhul ei pruugi algselt investeeritud summat täies ulatuses tagasi saada, osafond enam ei taga. Muutumatuks jääb tagatava hoiuse suurus, mis on koos intressidega kuni 100 000 eurot iga hoiustaja kohta ühes pangas. Täiendavalt tagatakse eelnõuga elamukinnisvara müünud isikule müügist saadud raha kuni 50 000 euro ulatuses, mille kohta ma hetk tagasi ka algatajalt küsisin. See raha tagatakse kuue kuu jooksul pärast ostu-müügitehingust saadud raha laekumist.
Komisjoni liikmed esitasid ka küsimusi. Tunti huvi Tagatisfondi nõukogu liikmete tasustamise kohta. Ministeeriumi esindaja sõnul on Eesti Pangaliit teinud ettepaneku, et nõukogu liikmetele tasu ei makstaks. Samas eelnõu algataja esindaja ütles, et see ei ole konkreetselt selle eelnõu objekt. Komisjoni liikmed tundsid huvi ka selle vastu, kas Tagatisfond on seotud kindla pangaga ja kas kodanik saab alati oma raha tagasi. Vastus oli, et Tagatisfond ei ole seotud kindla pangaga ja kodanikud saavad raha tagasi, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruse summa iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Veel sooviti teada, kas loodava seadusega kasvab tagatise suurus ja kas Lätis on tagatise määr sama. Ministeeriumi esindaja väitel kasvab tagatise suurus kinnisvara osas ja ka Lätis on üldine piirmäär 100 000 eurot. Selline oli lühidalt komisjonis toimunud arutelu käik.
Siinkohal toon veel ära, mida komisjon otsustas. Kõigepealt otsustati määrata eelnõu ettekandjaks siinkõneleja ja teiseks teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. novembriks. Komisjon otsustas veel teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja lõpuks teha ka ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. detsember 2015. Kõik need ettepanekud olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Kas komisjonipoolsele ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, Aivar Sõerd! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on seaduseelnõu 119 esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid ei ole. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsembri kell 17.15.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 125 esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja on keskkonnaminister Marko Pomerants.

Tere õhtust, lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ütlen nii, nagu kunagi ütles siin eelnõudega käinud minister Rein Lang, et tegemist on väga hea eelnõuga. Ja minul on ka seekord selline pakkuda – iga kord võib-olla ei ole –, s.o pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu. See on ette valmistatud Keskkonnaministeeriumis ja eelnõukohase seadusega muudetakse pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolli läbiviimise nõudeid. Esiteks vabastatakse audiitorkontrolli tegemisest kõik need pakendiettevõtjad, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendeid aastas. Selliseid ettevõtteid on Eestis ligikaudu 2000. Teine muudatus puudutab ettevõtjaid, kes lasevad turule rohkem kui viis tonni pakendeid aastas ja kes ei ole oma kohustusi taaskasutusorganisatsioonile üle andnud. Taaskasutusorganisatsioone on neli: Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Pakendiringlus ja Eesti Pandipakend OÜ. Nimetatud ettevõtjad peavad alates 1. jaanuarist 2016 audiitorkontrolli läbi viima piiratud kindlustandva töövõtu alusel. Piiratud kindlustandva töövõtu puhul tuleb teha vähem protseduure kui muudetavas seaduses sätestatud põhjendatud kindlustandva töövõtu puhul. Nii väheneb pakendiettevõtjate halduskoormus ja eeldatavasti ka pakendiauditi maksumus. Hinnanguliselt võib audiitorkontrolli läbiviimise aeg lüheneda kuni kümme töötundi, kuna edaspidi jääb ära näiteks kohustuslik pakendi kontrollkaalumine, mille ettevalmistamisega on pakendiettevõtja seotud. Arvestades keskmiseks audiitori töötunni hinnaks 50 eurot, võib pakendiauditi maksumus väheneda hinnanguliselt 500 euro võrra.
Eelnõukohase seaduse eesmärk on vabastada väikese ja keskmise suurusega pakendiettevõtjad pakendiauditi kohustusest ning vähendada teiste pakendiettevõtjate ja taaskasutusorganisatsioonide halduskoormust ja pakendiauditi läbiviimise kulusid. Seaduse jõustumisel muudetakse ka pakendiregistri määrust ja pikendatakse auditeeritud andmete registrisse esitamise tähtaega 30. juunilt 1. septembrile. Eelnõukohane seadus mõjutab kõiki pakendiettevõtjaid ja taaskasutusorganisatsioone, muutes nende pakendiauditiga seotud tegevuse lihtsamaks ja vähem kulukaks. Seega märgin, et tegemist on seaduseelnõuga, mis arvestab väikese ja keskmise suurusega pakendiettevõtjatega ning muudab lihtsamaks teiste pakendiettevõtjate ja taaskasutusorganisatsioonide pakendiauditiga kaasneva tegevuse. Aitüma!

Küsimused eelnõu algatajale. Andres Ammas, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Tundub, et te olete tõesti siia saali toonud ühe toreda eelnõu. Puhas rõõm on selle menetlemisel osaleda! Aga tahaksin olla kindel, et viis tonni on ikka see kõige õigem ja täpsem lävend. Kas te seletaksite veel kord natuke üksikasjalikumalt, kuidas just sellise lävendi peale tuldi ja millega see viis tonni on põhjendatud? On see nüüd ikka õige lävend?

Julgen kinnitada, et tegemist on õige lävendiga. See tuleneb sellest loogikast, et kui võtta kõik Eesti pakendiettevõtjad, siis sellest viie tonni nõudest ülevalpool paiknevad pakendiettevõtjad toovad turule 98% Eestimaa pakenditest. Ja kui võtta aluseks see, et pakendiauditi puhul peetakse veamääraks 5%, siis me jääme väga ilusasti selle sisse ja saavutame hea tulemuse, kui 2000 pakendiettevõtjat – ma tean näiteks Rakveres ühte väikest kingapoodi, kellel see kohustus siiani oli – ei pea enam pakendiauditit tegema, aga enamik pakendeid on ikkagi auditiga kaetud ja arvestus õige. Seetõttu ma arvan, et rohkem siin selle lävendi koha pealt midagi selgitada ei olegi.

Andres Ammas, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul oli hariv võimalus arutada seda seaduseelnõu ühe ettevõtjaga, keda see otseselt puudutab. Tema tõi välja sellise asjaolu või õieti küsimuse, et kas eelnõu koostamisel ei kaalutud ka võimalust teha vahet pakendi liikidel. Taaskasutusorganisatsioonid teevad küll vahet ja küsivad väga erinevat hinda vastavalt sellele, kas tegemist on müügi- või transpordipakendiga. Kas siin ei arvestatud või ei oleks tark arvestada niisuguse võimalusega?

Ka praegu kehtivas seaduses on ainult üks erisus: 100 kilogrammi aastas kehtib plastpakendi puhul ja 200 kilogrammi teiste pakendiliikide puhul. Nii et mingit muud erisust kehtivas seaduses ei ole ja seda pole olnud arutuse all ka selle eelnõu puhul, vähemalt mitte nendes ruumides, kus mina olen eelnõu arutamisel viibinud.

Raivo Põldaru, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Väikeettevõtjad olevat kuulnud sellist lubadust, et nad pääsevad ka 2004. aastakäigu tulemuste auditeerimisest. On sellest kusagil juttu olnud või neile seda lubatud?

Aitüma! Jutt saab käia 2014. aastast, mitte 2004. aastast. Siin oli lihtsalt väike vääratus. Aga ei, seda ma küll kuidagi lubada ei saa. Kui 60% pakendiettevõtjatest, kellel on auditikohustus olnud, on selle ülesande tänaseks täitnud, siis mina ministrina ootan kindlasti seda ka ülejäänud 40%-lt.

Aitäh eelnõu algataja esindajale keskkonnaminister Marko Pomerantsile! Keskkonnakomisjonipoolne ettekandja on komisjoni aseesimees Rein Ratas. Palun!

Auväärt Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Keskkonnakomisjon arutas pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 125 oma kahel istungil, 13. oktoobril ja 12. novembril s.a. Arutelust võtsid osa keskkonnaminister Marko Pomerants, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ja peaspetsialist Marika Siht, Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peainspektor Rene Rajasalu, Maksu- ja Tolliameti osakonnajuhataja Jaanus Värk ning juhtivad isikud Audiitorkogust, kaubandus-tööstuskojast, osaühingust A-Tolliagentuur, Eesti Taaskasutusorganisatsioonist, Eesti Pandipakendist ja Eesti Pakendiringlusest.
Komisjoni istungitel käsitleti probleemi, mis on kujunenud seoses pakendi audiitorkontrolli ja sellealase järelevalvega. Sealhulgas selgitati, miks tõstame audiitorkontrolli kohustuslikkuse künnisväärtuse, mis praegu kehtiva korra järgi on 100 kilogrammi plastpakendi korral ja 200 kilogrammi muust materjalist pakendi korral, viiele tonnile. Kuidas see võib mõjutada keskkonnatingimusi? Kui me viime künnise seadusega, mitte ministri korraldusega viiele tonnile, hõlmab see 2000 pakendiettevõtjat ja ainult 2% üldisest pakendikogusest, mis turule lastakse. Keskkonnaministeeriumi selgitusel on pakendiauditi puhul lubatud eksimise piir 5% ja lubatud vea piiresse jääb ka selle viietonnise künnisväärtuse korral 2% turule lastud pakendikogusest. Nii leiti komisjoni istungitel, et sellest künnismäära muutmisest põhjustatud keskkonnamõju on mitteoluline.
Tekkis ka küsimus, kas auditeerimiskohustus on üldse vajalik. Aruteludel leiti, et praegu ikkagi on. Just pakendi ringlusse viimise järelevalve huvides, pakendiaktsiisi saamiseks ja käibemaksupettuste vältimiseks on audit ikka vajalik. Aruteludel leiti ka, et pakendiettevõtjad, eriti just väikeettevõtjad saavad kavandatavast seadusmuudatusest, künnisväärtuse muutmisest küllaltki arvestatavat majanduslikku kasu. MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus esitas mitmel korral ettepaneku, et eelnõu kohaselt järgmisest aastast kehtima hakkavaid leevendatud nõudeid tuleks pakendiandmete auditeerimisel rakendada tagasiulatuvalt. Seda ka eelmise aasta, 2014. aasta puhul. Keskkonnaminister selgitas, et selliselt pandaks ebavõrdsesse olukorda seaduskuulekalt käitunud pakendiettevõtjad, mistõttu tema hinnangul nimetatud ettepanekut toetada ei saa. Pärast küsimuse arutelu ei pidanud ka komisjon tagasiulatuvat rakendamist õigeks. Tõepoolest tekkis küsimus, kas neile seaduskuulekatele, kes on audiitorkontrolli läbi viinud, peaks riik maksma kompensatsiooni, hüvitist selle eest, et nad on olnud seaduskuulekad, kuna teised pääseksid ju ilma vastava kulutuseta.
Komisjoni 12. novembri istungil otsustati ühehäälselt teha ettepanek võtta eelnõu 125 Riigikogu täiskogu päevakorda 18. novembril s.a, teha ettepanek nimetatud eelnõu esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks 20. november 2015 kell 12 ja määrata eelnõu ettekandjaks siinkõneleja. Olen rääkinud.

Kas komisjonipoolsele ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Komisjonipoolne ettepanek on seaduseelnõu 125 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. novembri kell 12.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 131 esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja on kaitseminister Hannes Hanso. Palun!

Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga me soovime vajaduse korral kasutada kuni 210 Kaitseväe tegevväelast alates järgmise aasta 1. jaanuarist kuni järgmise aasta 31. detsembrini NATO reageerimisjõudude NRF koosseisus rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises missioonis või operatsioonis. NRF on kõrgvalmidusüksus, mis suudab viia ellu sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. Märkimist tasub ka see, et NRF ei ole mõeldud pikaajalisteks operatsioonideks, vaid NATO kiirreageerimisvõime tagamiseks. Tal on võtmeroll väga lühikese etteteatamisajaga NATO kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. Veel on selles kontekstis märkimist väärt see, et need 210 kaitseväelast, kes on n-ö reserveeritud, asuvad sellel perioodil üldjoontes Eestis, välja arvatud NRF-i raames toimuvate õppuste ajal. Samuti on nad vajaduse korral valmis ilma täiendavat mandaati küsimata osalema NRF-ile määratud operatsioonidel. NRF (inglise keeles NATO Response Force) suunatakse operatsioonile NATO konsensusliku poliitilise otsustusprotsessi tulemusel, millest loomulikult ka Eesti osa võtab. Ja need 210 tegevväelast on jalaväekompanii koos logistikaelemendiga, eriväelased, miinijahtija laevameeskond ja staabiohvitserid. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Eelnõu seletuskirjast tuleb välja, et eesmärk on suurendada NRF-i isikkoosseisu 40 000-ni. Kas me liigume praegu n-ö sünkroonselt ja see 40 000 on saavutatav?

Aitäh, hea küsija! Kõik õige – eesmärgid on ambitsioonikad. Kui me võtame arvesse Eesti kaitseväe suurust, siis meie panus sellesse konkreetsesse raamistikku on vastavuses meie väe suurusega. Ja ma usun, et me liigume õiges suunas.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra Riigikogu juhataja! Hea minister! Igasuguseid otsuseid tuleb vaadelda ajalises kontekstis ja praegu on just see hetk, kui kõige suurema tähelepanu all on terroriaktid, mis on siin-seal toimunud. See otsus on sellega täiesti seostatav ja näeb välja reageeringuna vastavatele terroriaktidele. Mis oleks juhtunud, kui see otsus oleks vastu võetud näiteks kaks nädalat tagasi? Või mis juhtuks, kui see võetaks vastu kaks kuud hiljem? Võib-olla oleks siis kuidagi parem ja rahulikum. Mida me sellega võidame, et me just nimelt täna võtame selle otsuse vastu?

Otsus jõustub teatavasti järgmise aasta 1. jaanuarist ja Prantsusmaa otsustas abi palumiseks kasutada Euroopa Liidu Lissaboni lepingu artikli 42 punkti 7, s.o vastastikuse abistamise punkti. Nendel asjadel ei ole omavahel seost. Meil on liitlaste ees võetud kohustus hoida käigus valmisolekus üksust ja sellega on iga aasta täpselt samamoodi. Ja päevapoliitikaga, nende sündmustega, mis toimusid möödunud reedel, 13. novembril Prantsusmaal, ei ole sellel mitte mingisugust konkreetset seost.

Artur Talvik, palun!

Hea eesistuja! Hea minister! Kas ma saan õigesti aru, et see on see eelnõu, mida nimetatakse nn blankoveksliks?

Vastus on lühikene: ei ole.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Riigikaitsekomisjonipoolne ettekandja on Madis Milling. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu numbriga 131 enne esimesele lugemisele esitamist oma k.a 11. novembri istungil. Sellel istungil osalesid valitsuse esindajana kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseministeeriumi ametnikud. Eelnõuga on otseses puutumuses ka riigikaitsekomisjoni k.a 10. novembri istung, kus komisjoni liikmed said Kaitseväe juhataja asetäitjalt brigaadikindral Artur Tiganikult ja teistelt Kaitseväe ohvitseridelt ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvast ning meie ettevalmistusest otsuse eelnõus nimetatud NATO reageerimisjõududes NRF osalemiseks.
Riigikaitsekomisjon otsustas k.a 11. novembri istungil konsensusega määrata komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku arutuse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata k.a 2. detsember kell 17.15. Suur tänu!

Küsimused komisjonipoolsele ettekandjale. Neid ei ole. Aitäh, Madis Milling!

Aitäh!

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Komisjoni ettepanek on otsuse eelnõu 131 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsembri kell 17.15.

Ja nüüd algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 132 esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja on kaitseminister Hannes Hanso. Palun!

Lugupeetud Riigikogu! Riigikogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med osalemiseks ...

Härra minister! Me oleme praegu otsuse eelnõu 132 juures.

Vabandust, mul oli siin väike segadus järjekorraga.

Pole viga, Riigikogu aitab alati.

Eelnõu on Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Kosovos. See on väga pikaajaline rahutagamismissioon, kus Eesti on osalenud juba aastast 1999. See ei ole meie Kaitseväe jaoks suur missioon ja 2016. aastal soovime missioonil KFOR jätkata samas mahus mis möödunud aastal ehk taotleme mandaati kuni kolmele tegevväelasele. Praegu osaleme seal kohapeal reaalselt kahe tegevväelasega ja Eesti tegevväelased teenivad KFOR-i peakorteris Prištinas staabiohvitseride ja staabiallohvitseridena. Balkanil toimuv on jätkuvalt tähtis ja tähtis on ka see, et regioon oleks võimalikult stabiilne ja rahulik. Seetõttu on oluline, et ka meie annaksime sinna oma tagasihoidliku panuse. Aitäh!

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra Riigikogu juhataja! Hea minister, seletage mulle palun, kas välismissioonidel kasutatakse käsu korras sinna saadetavaid kaitseväelasi ja ohvitsere või ainult vabatahtlikke. Ja kuivõrd vabatahtlik on see vabatahtlikkus? Millised on nende materiaalsed stiimulid ja sotsiaalsed garantiid?

Aitäh küsimuse eest! Üldiselt on meie suund selline, et rahuaja tegevväest umbes 10% oleks lähetatud missioonidele. Vastavasisuline konsensus on ka teistes riikides, kellega me operatsioonidel koos osaleme. Mis puudutab palkasid, siis missioonil kehtivad tõepoolest oma palgatasemed ja n-ö lähetusrahad. Sotsiaalsed garantiid on kaitseväelastele loomulikult garanteeritud. Mis puudutab sinnamineku vabatahtlikkust, siis loomulikult ei saa inimesi sundida missioonidele minema. Vastupidi, mina arvan, et kaitseväelaste hulgas on sellistel missioonidel osalemine nii kogemuste saamiseks kui ka materiaalset aspekti silmas pidades ja soovist sellises formaadis panustada väga populaarne. Nii et seda muret meil ei ole.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Eelnõu seletuskirjas on kirjas üks lause, et rahvusvaheliste jõudude ja Eesti eesmärk on toetada Kosovo valitsust julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel riigis. Nimetage palun avalikkuse huvides viimase paari aasta olulisemad intsidendid, mis seal julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel on juhtunud.

Aitäh! Eesmärk ongi, et selles riigis intsidente ei oleks, et riik saaks rahulikult areneda ja toimida. Kõikide huvides on, et Lääne-Balkan, ütleme, Euroopa lõunanurk, oleks stabiilne ja rahulik. Mingisuguseid spetsiifilisi intsidente ei ole mul võimalik siin praegu nimetada.

Aitäh, härra minister! Riigikaitsekomisjonipoolne ettekandja on Ain Lutsepp. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Kolleegid! Minister juba käsitles täpsemalt Eesti Kaitseväe osalust Kosovo missioonil. Mina peatun riigikaitsekomisjoni 10. novembril toimunud istungil, kuhu olid kutsutud Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik ja teised Kaitseväe ohvitserid, kes andsid ülevaate Kaitseväe üksustest missioonipiirkondades ning ettevalmistusest Kosovo missiooni jätkamiseks. Nii et puudutati ka seda küsimust. Käesoleva aasta 11. novembri riigikaitsekomisjoni istungil tutvustasid kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseministeeriumi esindajad Kosovo missiooni eelnõu.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 11. novembril istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu k.a 18. novembri istungi päevakorda. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati siinkõneleja. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata k.a 2. detsember kell 17.15.

Kas komisjonipoolsele ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, Ain Lutsepp! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Otsuse eelnõu 132 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsembri kell 17.15.

Ja alles nüüd asume arutama Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med" eelnõu 133. Algab esimene lugemine. Kaitseminister Hannes Hanso, palun!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! See Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab kasutada Kaitseväe kuni kahte tegevväelast järgmise aasta jooksul Euroopa Liidu sõjalise missiooni nimega EUNAVFOR Med (Euroopa Liidu mereväed Vahemerel) koosseisus. Me kõik teame, et Vahemerel toimuv on murekoht Euroopa kontinendile ja Euroopa Liidu liikmesriikidele ning teistelegi riikidele päris mitmes aspektis. Seetõttu on Euroopa Liit otsustanud tekkinud kriisi põhjustega tegeleda n-ö järgmises faasis ja koostöös inimkaubanduse lähte- ja transiitriikidega tõkestada ning ennetada inimkaubanduse levikut ja sellega seotud kuritegeliku võrgustiku arengut Vahemerel. Kaitseväe tegevväelaste osalemine selles võimaldab saada ka uusi kogemusi selles valdkonnas. Meil on praegu üks staabiohvitser Roomas. Me küsime mandaati, et vajadusel teine Kaitseväe ohvitser sinna saata, ja võimalik ka, et roteerimise korras peavad nad mõlemad seal kohapeal olema. Üks lisakoht muudab meie osalemise missioonil paindlikumaks, nii et rotatsiooniperioodil saab seal viibida ka kaks Kaitseväe ohvitseri.
Nagu ma ütlesin, operatsiooni EUNAVFOR Med esimene faas on lõppenud. Käimas on faas 2a, mille kohaselt peetakse avamerel ehk rahvusvahelistes vetes kinni inimkaubanduseks kasutatavaid aluseid, otsitakse neid läbi ja konfiskeeritakse neid. Meil oleks loomulikult soov teise etapiga veelgi sügavamalt edasi liikuda ehk saada õigus siseneda ka Liibüa territoriaalvetesse, ent selleks vajame me ÜRO Julgeolekunõukogu mandaati ning Liibüa valitsuse nõusolekut. Praegu Liibüal ei ole paraku valitsust, kes suudaks rannajoont kontrollida. Euroopa Liit seadusi ja rahvusvahelist õigust järgiva ühendusena peab oma tegevustes vastavaid reegleid arvestama ja võimaluste piires teeme seda olemasoleva mandaadi raames meiegi. Aitäh!

Küsimused ministrile. Andres Ammas, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Palun teil täpsustada, kas meie osalemine nii napi osavõtjate arvuga on tingitud sellest, et lühidalt öeldes meid ei vajata seal enam eriti või ei ole meil vastavat võimekust. Kui see operatsioon liigub ühest faasist järgmisse, siis kas see isikkoosseis võiks kasvada? Kas te tulete siis uuesti Riigikogu ette?

Aitäh, hea küsija! Kõik on õige. Kui vajadus meie osaluse järele peaks suurenema, siis tuleme kindlasti Riigikogu ette uue ettepanekuga, kui meil on võimalik panustada ja meil on vahendeid, millega panustada. Nii et jah, siis tuleme Riigikogu ette selle teemaga tagasi. Praegu on meie panus vastavuses sellega, mida meilt küsitud on. Operatsioon on tähtis ja kui Euroopa Liit saab mandaadi laiendatud tegevuseks, siis kaalume kindlasti oma võimekust arvesse võttes võimalust oma osalust suurendada. Tulevikus ei saa välistada ka mingisuguse alusega osalemist – see mandaat puudutab Itaalia ja Malta vahel olevat Vahemere keskosa –, aga praegu see päevakorral ei ole. Nii et selliseid tuleviku kohta käivaid lubadusi on veel vara anda. Aga Eesti hea ja vastutustundelise Euroopa Liidu liikmesriigina on kindlasti nõus vajadusel arutama oma panuse suurendamist.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Kõnealune operatsioon on juba peaaegu pool aastat kestnud. Mis on teie arvates need põhjused, miks ta ei ole olnud edukas? See, et Vahemeri on ebastabiilne ja et seal inimkaubandus vohab, on ju ammu-ammu teada. Mis on need põhjused, miks see missioon ei ole olnud piisavalt edukas?

Selleks, et edukust või ebaedukust mõõta, on tarvis teada, et kui meid seal ei oleks, mis siis oleks. Nagu juba nimetasin, on meie suur probleem see, et Liibüas ei ole keskvalitsust, kellega annaks sõlmida siduvaid ja pidavaid kokkuleppeid. Alles eile, kui osalesin Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel, rääkis Euroopa Liidu kõrge välispoliitika esindaja Mogherini, et kõnelused Liibüaga, kellega proovitakse saada kokkuleppele, ei ole olnud viljakad just nimelt seetõttu, et rannajoont kontrollivad tegelikult jõud, kelle soovid võivad olla vägagi erinevad. Ilmselt nendest vähemalt mingisugune osa lõikab ka inimkaubandusest kasu. Seetõttu on aluseks võetud uus lähenemine, et leppida kokku inimeste liikumise piiramises ka Liibüast lõuna pool olevate riikidega. Ka mina loodan, et see operatsioon on tulevikus edukam, kui ta seni on olnud. Töö selle nimel kogu aeg käib. Aga kui partnerit ei ole, on väga raske seaduskuulekal organisatsioonil, nagu Euroopa Liit seda on, ühepoolselt selliseid samme ette võtta. Reeglid on reeglid!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Ma mäletan, et mõni aeg tagasi teie eelkäijal kaitseminister Aaviksool rusikas sügeles, et peaks nagu Liibüasse ka meie poisse viima. Nii et meil on ka mingi vastutus selle augu eest, mis haigutab Euroopa Liidu lõunapiiril. Minu küsimus on nende kahe ohvitseri kohta – see on nagu kaks karva kolmes reas. Mida teie arvate sellest, et see seltskond võiks olla palju-palju suurem, tuleks kas või kümnega korrutada, pidades silmas, et probleeme tuleks lahendada seal, kus need tekivad, mitte hakata nendega tegelema siin oma piiridel või Euroopas?

Aitäh, hea küsija! Eesti riik peab ennast kõigepealt kaitsma oma regioonis ning siis võimalusel ja vajadusel oma  regioonist kaugemal. Oleme püüdnud seda aastate jooksul väga tasakaalukalt, st balansseerides vajadust olla nii kohapeal kui ka eemal, ka teha. Eesti riik ei vastuta selle eest, mis Liibüas toimub. Eesti ei osalenud selles sõjalises operatsioonis, mis juba hea hulk aastaid tagasi Liibüas läbi viidi. Tegevväelaste arvu suurendamine, meie osaluse ulatuse laiendamine sõltub ikkagi sellest, millised on konkreetsed vajadused ja millised on mandaadid, mille alusel me tegutseda saame. Eelmistele küsimustele vastates ma kirjeldasin, millised need mandaadid on, ja praegu on meie panus vastavuses sellega, millised on nõudmised.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ühtepidi võiks ju küsida, kes ja milliste argumentidega ÜRO Julgeolekunõukogus kolmanda etapi käivitamist pidurdab, aga ma vaatan ka teise ja kolmanda etapi terminoloogilist erinevust. Teisel etapil on lubatud aluste konfiskeerimine avamerel. Ma eeldan, et see on mõnevõrra keerulisem kui nende hävitamine rannikul, mis eeldab kas Liibüa nõusolekut või julgeolekunõukogu mandaati. Milline on nende kahe etapi erinevuse diapasoon? Ja kuidas see konfiskeerimine reaalselt toimub või toimuda saab?

Aitäh! Oskan vastata nii palju, et selle mandaadi alusel me Liibüa territoriaalvetesse neid aluseid tagasi viia ei saa, ja kui mul nüüd õigesti meeles on – ma kordan, et kui mul õigesti meeles on –, siis oli eilse seisuga inimsmugeldajate käest konfiskeeritud üle 40 aluse. Neil ei lastud tagasi triivida, neid ei jäetud merele, vaid need viidi Itaaliasse, kuhu inimsmugeldajad ja nende võrgustikud neile loomulikult järele minna ei saa. Samuti on toime pandud päris hulk – ma arvan, et samas ulatuses – inimkaubitsejate arreteerimisi. Ka mina sooviksin, et me saaksime minna kaugemale, kuid õiguslikud piirangud meil seda praegu kahjuks teha ei võimalda. Nii et järgmine etapp võimaldaks meil minna ka Liibüa territoriaalvetesse ja seal tegutseda, aga praegu me seda teha ei saa. Küll saame aga aluste juhtimist üle võtta. Nii et see mandaat on siiski laiem ja mõnevõrra jõulisem kui eelnevad.

Arno Sild, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui suur hulk Euroopa Liidu liikmete sõjaväelasi orienteerivalt praegu sellest aktsioonist osa võtab? Ja kui minna sinna järgmisse järku, siis kui palju oleks vaja seda kontingenti suurendada?

Aitäh, hea küsija! Operatsioonist võtab osa terve rida Euroopa Liidu liikmesriike, osa Euroopa Liidu mandaadi alusel, aga mõned riigid ka kahepoolsete lepingute alusel. Näiteks Iirimaal on kahepoolne leping Itaaliaga. Täpset riikide arvu ma siin praegu teie ees seistes peast öelda ei oska, aga olemasoleva mandaadi täitmiseks on osalejariikide arv ja ka panus piisav.

Andres Ammas, palun!

Austatud eesistuja! Austatud minister! Teie eelnevatest vastustest ei mõistnud ma päris hästi, kui initsiatiivikas on Eesti selle operatsiooni puhul üldse olnud. Kas me oleme püüdnud mingit initsiatiivi väljendada, et Euroopa Liidu Nõukogu oleks oma tegevuses vähe otsustavam ja et sellele teisele etapile kiiremini üle mindaks?

Aitäh! Euroopa Liit on täpselt nii otsustav, kui rahvusvaheline õigus, millest me peame kinni pidama, antud ajahetkel võimaldab. Oleme valmis suuremaks otsustavuseks, kui suudame kokku leppida Liibüaga, st Liibüal on valitsus, kellega saab selliseid kokkuleppeid teha, ning ÜRO Julgeolekunõukoguga. Kui vastata osaliselt ka ühele eelkõlanud küsimusele, siis ÜRO Julgeolekunõukogus on vähemalt üks riik, kes blokeerib ulatuslikumat mandaati. See riik on Venemaa. Ma tean, et ka sellesama 2a mandaadi ulatuse laiendamise vastu, mille alusel me praegu opereerime, on olnud üks Aafrika riik, ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruv liige Tšaad. Ja üsnagi viimasel minutil saadi selles osas kokkuleppele. Aga veel kord: meie inimeste arv missioonil on praegu piisav. Vajadusel, st kui selleks peaks mandaat ja võimalus tekkima, arutame loomulikult ka Riigikoguga poliitiliste konsultatsioonide käigus meie osaluse võimalikku suurendamist.

Peeter Ernits, palun!

Hea Riigikogu juhataja ja kaitseminister! Ma jätkan sealt, kus pooleli jäin. Eesti on olnud mitmel pool initsiatiivikas ja kas siingi ei oleks võimalik Eestil näidata initsiatiivi, et meie osalust suurendada? Ma arvan, meil Riigikogus leiduks saadikuid, kes sellega hea meelega nõustuksid, sest see on nii oluline auk, mis tuleks kinni toppida. Ja kui me räägime siin, et on vaja ainult kahte meest ja mingid mandaadid rohkem ei võimalda, siis tegelikult auk on auk ja selle kinnitoppimine venib ei tea kui pika aja peale.

Aitäh, hea küsija! Eesti panus nende teemadega tegelemisse ei ole kindlasti piiritletud üksnes kaitseväelaste osalusega. Me kõik teame, et näiteks Siseministeeriumist on Sloveeniasse saadetud 25 politseinikku, kes tegelevad seal nendesamade probleemide lahendamisega, mis on üle Vahemere (vähemalt osaliselt) meie juurde jõudnud. Ning Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet panustab oluliselt suuremate vahenditega ka nendes piirkondades, kust pagulased meile tulevad. Aga me räägime siin praegu konkreetselt ikkagi ainult kaitseväelastest.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Oma eelmistes vastustes mainisite, et kõiki inimkaubitsejaid ei saada kätte, kuna on mingid õiguslikud takistused. Palun nimetage neid õiguslikke takistusi! Ja milline on tegevuskava õiguslikest takistustest ülesaamiseks?

Aitäh! Võti on siin see, et meil oleks kehtiv õigusruum ka teisel pool Vahemerd. Praegu Liibüa puhul seda ei ole. Enamik tegevusi ja nende tegevuste koordineerimine toimuvad mulle teadaolevalt just nimelt sealpool merd. Ja kellegi kohtu alla andmine on selles regioonis väga komplitseeritud, võib-olla isegi veel võimatu. Selline selle probleemi sisu on. Kui inimkaubitsejad on suudetud kinni võtta rahvusvahelistes vetes – nagu ma juba nimetasin, seda on kümneid kordi ka tehtud – ja nad siin meie, st Euroopa Liidu pool (tavaliselt Itaalias, võib-olla ka Maltas või mõnes teises riigis) süüdi mõistetakse, siis nad oma karistuse ka kätte saavad.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ega me ilmselt Venemaad ÜRO Julgeolekunõukogus mõjutada ega ümber kasvatada ei suuda. Aga kui te siin eespool ütlesite, et umbes 40 alust on merel väljaspool Liibüa vett konfiskeeritud, siis kas te olete valmis ka ütlema, kui palju neid hinnanguliselt edasi triivib ja tegutseb, n-ö smugeldab? Ja kas siis, kui me ei saa neid probleeme õiguslikult lahendada, ei oleks just nimelt võimekuse tõstmine rahvusvahelistes vetes õige tee? Mõtlen Euroopa riikide panust tervikuna, kaasa arvatud Eesti.

Suur tänu! Seda, kui palju neid aluseid triivima jääb, ma arvan, ei oska täna tõepoolest mitte keegi öelda. Territoorium on ju ulatuslik. Liibüa rannajoon ise on minu meelest vähemalt 1000 kilomeetrit pikk, võib-olla pikemgi. Ükskõik kellel on võimatu seda kõike korraga kontrollida. Ja me loomulikult teame ka selliseid juhtumeid, kus alused on tee peal ära uppunud. Ma arvan, et seda statistikat ei pea ei smugeldajad ega ole suutelised sada protsenti pidama selles operatsioonis osalevad riigid – see on võimatu. Nii et ma jään täpse vastuse võlgu, me võime siin ainult numbritega spekuleerida. Küll aga on enam-vähem teada nende inimeste arv, kes on periooditi üle mere jõudnud, ehkki ka need arvud on väga spekulatiivsed. Käesoleva aasta puhul me räägime kindlasti rohkem kui 100 000 inimesest, kes on üle Vahemere tulnud. Nii et probleem on jätkuvalt väga akuutne, olgugi et talveperioodil see tendents üldiselt langeb üsnagi järsult, st inimesi tuleb vähem.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Riigikaitsekomisjonipoolne ettekandja on Johannes Kert. Palun!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Härra minister! Käesoleval aastal Aafrikast Euroopasse ja üle Vahemere tulevale järsult suurenenud põgenikevoolule ja paljude põgenike hukkumisele Vahemerel on Euroopa Liit reageerinud laevastikuoperatsiooniga. Härra kaitseminister peatus sellel detailsemalt. Otsuse eelnõu 133 käsitleti riigikaitsekomisjoni 11. novembri istungil, kus Euroopa Liidu sõjalist missiooni Vahemerel, EUNAVFOR Medi tutvustas kaitseminister Hannes Hanso ja küsimustele vastasid Kaitseministeeriumi ametnikud. Eesti Kaitsevägi osaleb sellel sõjalisel missioonil aastal 2016 kahe staabiohvitseriga Roomas asuvas operatsioonistaabis. Käesoleval aastal on osaletud ühe ohvitseriga.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 11. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu istungi päevakorda 18. novembriks ehk tänaseks. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind. Riigikaitsekomisjon otsustas teha Riigikogule ka ettepaneku arutuse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsember kell 17.15. Aitäh!

Küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh, Johannes Kert! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Otsuse eelnõu 133 esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsembri kell 17.15.

Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 134 esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja on kaitseminister Hannes Hanso. Palun!

Head Riigikogu liikmed! Eesti panus kõigepealt Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis (European Union Training Mission in Mali) on oluline. Meie üks prioriteet riigina on kindlasti osaleda Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada ka koostööd strateegiliste liitlastega, Euroopa Liidu juhtriikide sekka kuuluva Prantsusmaa ning Põhjala ja Balti riikidega. Mali missioonist, millest me oleme siin rääkinud juba üsnagi mitme aasta jooksul, on kujunenud Euroopa Liidu üks tähtsaimaid sõjalisi operatsioone. Eestiga koos panustab sellesse 25 riiki, sh 23 Euroopa Liidu liikmesriiki. Selleks oleme küsinud mandaati kümnele tegevväelasele.
Teine, ÜRO eestvedamisel samuti Malis toimuv operatsioon nimega MINUSMA aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Me kõik mäletame veel neid väga kiiresti tekkinud probleeme Malis, kus keskvalitsus ei suutnud enam ohjeldada põhjaterritooriumidel tegutsevaid hõime ega religioosseid äärmuslasi, ning nende probleemide mõju ülekandumist ka meie kontinendile ja mujalegi. Need tekitavad ebastabiilsust Põhja-Aafrika regioonis laiemalt. Et olukorda kontrolli all hoida, on ka see ÜRO panus oluline.
Me oleme Eestis viimastel aastatel üldse võtnud suuna sellele, et ÜRO missioonidel osalemist järk-järgult suurendada, arvestades loomulikult Eesti võimalusi. See lähenemine on kooskõlas meie välis- ja julgeolekupoliitilise otsusega suurendada Eesti aktiivsust ÜRO raamistikus. Üks meie suurtest välispoliitilistest eesmärkidest on ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme koha taotlemine aastateks 2020 ja 2021. Seetõttu leiame, et sellised tegevused ja Eesti lipu kõrgel hoidmine niisuguses formaadis on olulised.
MINUSMA puhul räägime samuti kümnest mandaadist. Põhimõtteliselt on see vaatlus- ja nõustamismeeskond, kes teenib MINUSMA koosseisu kuuluvas Hollandi juhitavas mitme riigi sihtüksuses, mis lihtsas keeles lahtiseletatuna tähendab informatsiooni analüüsi ja luuret.
Lõpetan praegu omapoolsed kommentaarid ja vastan küsimustele. Aitäh!

Kas ministrile on küsimusi? Ei ole. Komisjonipoolne ettekandja on riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert. Palun!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Härra minister! Me arutame praegu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 134. Tegemist on samas mahus tegevuse jätkamisega. Härra minister andis detailsema ülevaate missiooni olemusest. Riigikaitsekomisjon käsitles seda eelnõu 11. novembri istungil, kus eelnõu tutvustasid kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseministeeriumi ametnikud. Enne seda olid komisjoni 10. novembri istungil teinud ettekande ka Kaitseväe juhtkond ja staabiohvitserid, kes andsid riigikaitsekomisjonile põhjaliku ülevaate julgeolekuolukorrast Mali Vabariigis ning selle missiooni iseloomust ja plaanidest.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 11. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu istungi päevakorda täna, 18. novembril. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind. Riigikaitsekomisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsember kell 17.15. Olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Aitäh, Johannes Kert! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu 134 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsembri kell 17.15.

Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordselt panustamisel" eelnõu 135 esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja on kaitseminister Hannes Hanso. Palun!

Head Riigikogu liikmed! Me taotleme mandaati vajaduse korral kokku kuni 50 kaitseväelase kasutamiseks järgmise aasta jooksul esmakordsel panustamisel rahvusvahelisse operatsiooni. Ma arvan, et seda mandaati võiks nimetada n-ö valmisoleku mandaadiks. Võimaluse sellist mandaati taotleda annab hiljuti vastu võetud riigikaitseseadus, mis jõustub 1. jaanuarist.
Võttes arvesse meie Kaitseväe suurust ja võimalusi, ei ole Eestil tavaliselt võimeid panustada operatsioonidesse suure hulga inimestega, tegevväelastega ega ka tõsise rasketehnikaga või näiteks õhuväega. Meil ei ole oma tankidiviise. Nii et meie tugevus saab olla kiirus, paindlikkus ja reageerimisvõime. Viimased aastad, üsnagi turbulentsed ajad rahvusvahelises elus, on meile õpetanud, et probleemid võivad ilmneda maailma eri piirkondades, ka meie enda regioonis võrdlemisi äkitselt ja kiiresti. Seetõttu on kiirus ja paindlikkus võtmesõnad. Selle mandaadi üle arutledes me vaatasime enda riigi möödunud aastate kogemusi. Meil on üks näide, kui Prantsusmaa palus Eestilt abi Kesk-Aafrika Vabariigi operatsiooni toetamiseks. Olgugi et meie riigisisesed protseduurid läksid võrdlemisi kiirelt, võis nende pikkust mõõta siiski pigem kuudega. Et vältida sellist olukorda, juhul kui peaks tekkima vajadus kiiresti reageerida, tahaksime olla valmis kiiremini kui kõiki tavaprotseduure läbides. See kuni 50 tegevväelase panustamine on päris põhjalikult läbi kaalutud ka meie Kaitseväega, aga loomulikult oleneb Eesti täpne panus konkreetse operatsiooni vajadusest ja meie võimalustest.
Vastan juba ette ka küsimustele, mis minu arvates võivad selle mandaadi kontekstis tekkida. Praegu meil ei ole ühtegi sellist operatsiooni silmapiiril, meilt ei ole sellises operatsioonis osalemist taotletud. Küll aga on ajad näidanud, et me peame olema muutusteks valmis ja nendele õigel ajal reageerima. Seetõttu olen teie ees ja küsin seda valmisoleku mandaati.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! USA endine välisminister Colin Powell on palunud vabandust Iraagi sõja pärast ja ka brittide peaminister Tony Blair on vabandust palunud. Nad on väitnud, et läksid sinna valede luureandmetega. Kas on ka mõni Eesti tipp-poliitik, kes peaks nende avaldustega ühinema? See on küsimuse üks pool. Teine pool puudutab seda, et selle eelnõuga me anname nagu blankoveksli. Kas te peate teoreetiliselt võimalikuks, et me läheme selle eelnõu raames ka Süüriasse, ja kui, siis millisesse piirkonda täpsemalt?

Aitäh! Süüriat ei saa välistada. Kas mingisugune plaan on laual või kas keegi on meilt abi küsinud? Vastus on hästi sirge ja konkreetne: ei ole. Aeg-ajalt on küsitud ka selle kohta, kas Eesti peaks kuidagi panustama maaväega. Ütlen siin ära, et sellist ettepanekut ei ole keegi meile teinud ja me ise ei ole samuti seda arutanud. Eesti ei saa sellistel missioonidel, hüpoteetilistel missioonidel kindlasti mitte eestvedaja olla. Me ei ole lihtsalt selle kaalukategooria riik. Mis puudutab Iraaki, siis jah, aja jooksul on selgunud, et see, mille alusel sinna mindi, ei osutunud õigeks. Mina asusin kaitseministri ametisse paar päeva rohkem kui kaks kuud tagasi, mistõttu ei ole ma kuidagi sellises positsioonis, et nende tegevuste eest vastutust võtta. Küll aga olen ma kindel, et Eesti julgeoleku nurgakivi on ennekõike ikkagi liitlassuhted, me peame oma liitlasi usaldama, ja sellise informatsiooni alusel need otsused omal ajal ka heas usus vastu võeti.

Artur Talvik, palun!

Hea eesistuja! Hea minister! Minu silmis on see punkt, millest räägitakse riigikaitseseaduses, n-ö tsiviilkontrolli vähendamine kaitsejõudude kasuks, selline nõutuks tegev säte. Nüüd otsustatakse siis 50 kaitseväelast valmisolekusse panna. Kust tuleb just täpselt see arv 50 ja kas neid kuni 50 kaitseväelast hoitakse siis mingisugustes erikasarmutes valmisolekus number üks?

Aitäh! Eesti riigis teevad otsuseid õnneks poliitikud, mitte sõjaväelased. Seetõttu pean ütlema, et see mure, nagu võiks sõjavägi hakata kuidagi riiki kontrollima, ei ole kindlasti mitte põhjendatud. Selle mandaadi alusel tegutsemise otsustab kaitseminister loomulikult normaalse poliitilise diskussiooni kaudu, käime läbi ka Riigikogu riigikaitsekomisjonist. Nii et see hirm ei ole põhjendatud. Kuna me räägime missioonist, mida veel ei ole, siis on väga raske midagi öelda. Me ei saa kedagi selleks valmis panna, me ei tea, mis võimekust võib tarvis minna, me ei tea, kus see toimub, ja me ei tea ka, mis tehnikat selleks tarvis on. Seetõttu ei saa need tegevväelased juba definitsiooni järgi kusagil eraldi kasarmus istuda. Me võime siin rääkida eriväelastest, võime rääkida mõnest staabiohvitserist või demineerijatest jne, võib-olla võime rääkida isegi mereväetuukritest. Nii et kuskil isolatsioonis need tegevväelased kindlasti ei istu. Selle arvu puhul on arvesse võetud, et tegevväelaste Eestis kohaloleku vajadus ja meie võimalik rahvusvaheline panus peavad olema tasakaalus. Viiskümmend ei ole teab mis suur arv, küll aga, nagu ma ütlesin, on vahel tarvis kiiresti reageerida ja selleks, ma usun, on see arv piisav. Kindlasti me õpime sellest kogemusest tulevikus. Me ei oska praegu hinnata, kas neid kaitseväelasi üleüldse vaja läheb. Ja kui läheb, siis on oluline rõhutada, et seda võimalikku missiooni peab juhtima kas NATO, mõni NATO liikmesriik, Euroopa Liit või ÜRO. Nii et see on üsna laiapõhjaline mandaat, mis annab meile nagu ekstra paindlikkuse.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Mul ei ole riigikaitseseaduse teksti päris täpselt silme ees. Teie seletuskiri ütleb aga niiviisi, et selle seaduse § 34 lõike 5 järgi küsib kaitseminister enne selle sätte alusel konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise otsustamist Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust. Selle koha peal on punkt, edasi see mõte ei lähe. Ma siiski eeldan, et mehhanism on selline, et riigikaitsekomisjon peab oma häältega missiooni ka toetama. Kinnitage mu arusaama või lükake ümber! Aga kui juhtub nii, et komisjonis tehakse otsus väga napi häälte ülekaaluga või jäävad hääled viiki, kas siis ei oleks ikkagi otstarbekam, et täiskogu tuleb kiiresti kokku ja teeb oma otsuse? Kuidas te kaitseministrina tunnete ennast niisugusel juhul, kui riigikaitsekomisjonis jäävad kaalukausid väga tasavägiseks?

Aitäh! Me küsime arvamust riigikaitsekomisjonilt, täpselt nii, nagu eelnõus kirjas on. Mis puudutab Riigikogu täiskogu ette tulemist, siis see ongi koht, mida me selle seadusega muuta tahame. Me arvame, et see ei ole tarvilik, sest me tahame protsessi kiirendada. Kesk-Aafrika Vabariigi operatsioonil osalemise kogemus just näitaski kätte selle kitsaskoha, et me ei ole piisavalt kiired.
Kuidas ma ennast tunnen? Loomulikult on vastutus väga suur. Selliseid otsuseid tehakse ikkagi valitsuse konsensusega. Poliitiline tahe peab olema siin kindlasti avaldatud ja mõistagi ei kavatse ma ühtegi sellist otsust eraviisiliselt vastu võtta.

Andres Ammas, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Arendan edasi eelküsija mõtet ja küsin, kui kiire on piisavalt kiire sellise otsuse puhul. Kui palju on riigikaitsekomisjonist läbikäimine kiirem, võrreldes Riigikogu suurest saalist läbikäimisega? On ju Riigikogu olnud vahel, kui on vaja, väga kiire otsustamisega, viimati näiteks juunikuus kobarseaduse menetlemisel. Kas see on ikkagi mõistlik? See paneb mu südame natuke valutama.

Aitäh! Ma arvan, et riigikaitsekomisjonis asjade arutamine on oluliselt paindlikum ja kiirem kui teema käsitlemine Riigikogu saalis. Ma ei tea küll täpselt, kui sageli riigikaitsekomisjon koos käib või erakorraliselt võib koos käia, aga ma usun, et ta teeb seda kolm korda nädalas. Kindlasti ei ole see küsimus, kus keegi üritab midagi kellegi selja taga teha. Nagu ma ütlesin, ettepaneku osaleda mõnes kriisikoldes korraldatavas operatsioonis peab tegema kas NATO – reageerimisaeg on NATO-s ikkagi piisav selleks, et asju jõuaks arutada liikmesriikides, st ka meil siin Eestis –, mõni NATO liikmesriik, ÜRO või Euroopa Liit. Kui kiire on kiire, on väga raske vastata. Me peame olema võimalikult kiired.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea lugupeetud kaitseminister! Välispoliitika hea tundjana ütelge mulle, milline on see tõenäoline regioon, kuhu me selle blankoveksliga läheme. Kas prioriteet on Süüria ja ISIS-ega võitlemine või on veel midagi, mida me ei tea?

Aitäh! Rahvusvaheline olukord ja ka konfliktikolded on aeg-ajalt täis üllatusi ja ettearvamatust, seetõttu peamegi  olema valmis kiiresti reageerima. Praegu, nagu ma olen juba öelnud, ei ole ühtegi sellist geograafilist piirkonda, kuhu me võiksime selle mandaadi alusel minna. Me peame olema valmis reageerima koos oma liitlastega NATO-st või Euroopa Liidust või minema ÜRO juhtimisel sinna, kuhu meil on võimekust minna ja kus meid on tarvis. Nii et see on üsnagi laiapõhjaline mandaat. Ka nimetatud piirkonda, riiki ei saa me loomulikult välistada. Kui me vaatame, millistel missioonidel on Eesti osalenud, siis geograafiline diapasoon on juba praegu võrdlemisi lai.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt tänan teid, et olite valmis tunnistama Iraagis tehtud vigu! Aga praegu me vaevleme selle Vahemere kriisi, selle rändekriisi ja järjest teravneva ekstremismi käes. Üks põhjus on see, et Süüria riik on lakanud toimimast, Liibüa on lakanud toimimast, Iraak riigina on lakanud toimimast. Kas midagi on poliitika planeerimises valesti läinud? Mida peaksid meie liitlased tegema paremini, et probleemid ei süveneks, vaid saaksid ikka lahendatud?

Aitäh! Olukord on paljudes riikides väga keeruline ja ma nõustun sellega, et sekkumiste ja mõnest riigist võib-olla ennatliku lahkumise tõttu võib olukord neis ka hoopis halveneda. Oleks mõttetu väita vastupidist. Filosoofilises plaanis võib olla nii, et kui ei sekku, on halvasti, kui sekkud, on ka halvasti. Samas on vahel tekkinud olukordi, kus mitte sekkuda on võimatu. Paranemisruumi nendes küsimustes on ja ma usun, et ka missioonidelt ja operatsioonidelt saadud õppetunde võetakse arvesse. Kui rääkida konkreetselt Süüriast, siis Süüria on tõepoolest täiesti lõhenenud riigi eri osades kontrolli omavate organisatsioonide vahel. Riik, mida me näeme kaardil, ei ole oma sisult enam see riik, mida me kunagi teadsime. Ma usun, et Süüriasse oleks ehk varem jõulisemalt sekkutud, aga Iraagi ja Afganistani näidete taustal ei ole selleks ilmselgelt olnud poliitilist kapitali. Nii et ega kergeid lahendusi või mingit toimivat valemit või mudelit paraku ei ole. Igale olukorrale tuleb reageerida vastavalt parimale olemasolevale teadmisele. Ja ma usun ka, et nii Eesti kui ka kõik meie liitlased annavad alati endast parima, et operatsioonid oleksid edukad.

Artur Talvik, palun!

Aitäh, eesistuja! Hea minister! Oma väite kinnituseks või ümberlükkamiseks toon ühe näite olukorrast, mis võib tekkida. Teatavasti avas Prantsuse president Hollande eile Lissaboni leppe artikli 42 punkti 7, mis tähendab seda, et Euroopa Liidus võidakse minna ühisele sõjalisele operatsioonile. Kui nüüd Euroopa Liit otsustab minna näiteks maavägedega Süüriasse operatsioonile ja teha seda koos Venemaaga, kas teile ei tundu siis, et sellisel juhul ei ole kaitseministri otsus ja läbikäimine riigikaitsekomisjonist, nagu te ütlesite, piisav? Kas sellised keerulised küsimused ei peaks tulema ikkagi Riigikogu ette?

Aitäh, hea küsija! Küsimus on täiesti õigustatud, aga pean siin teie ees seistes ütlema, et Euroopa Liit ei ole sõjaline organisatsioon. See, mida Prantsusmaa on palunud, on kahepoolsel kokkuleppel põhinev abi liikmesriikidelt, kes tahavad seda anda. Seetõttu ei ole ükski osalus Euroopa Liidu juhitud tegevuses isegi teoreetiliselt selle artikli alusel, millest me täna räägime, võimalik. Kui me räägiksime siin NATO artiklist 5, siis selle järgi tähendab rünnak ühe vastu rünnakut kõikide vastu ja tähendab ka kohustust appi minna. Täna arutatava otsuse kontekstis me aga mingit Süüria operatsiooni Euroopa Liidu juhtimisel ei saagi kokku panna. On Prantsusmaa, kes on palunud abi, ja riigid, kes on öelnud Prantsusmaale, et nad on nõus vajadusel aitama. Siis tuleb kokku leppida, millist abi Prantsusmaa vajab ja millist abi riigid saavad andma. See ei ole kindlasti mingisugune kohustus. Mis puudutab Venemaa osalust, siis minul oleks küll ääretult raske kujutada ette olukorda, kus meie läheksime liitlastena idanaabri Venemaaga mingitel operatsioonidel osalema.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh! Hea minister! Euroopa, meie lähinaabrus on n-ö valveloleku olukorras 2008. aastast. NATO on tunnistanud, et nad tajuvad tegelikku olukorda alles Krimmi annekteerimisest alates. Üks seltskond parlamendiliikmeid osales julgeolekuteemalisel õppeseminaril, kus tuli välja, et sõjaväelaste ja poliitikute vahel on konflikt. Sõjaväelased ütlevad, et nad on valmis kahe päevaga formeeruma ja lahingusse minema, aga selleks, et poliitikud teeksid ettepaneku või kuulutaksid välja kriisiolukorra, läheb vähemalt viis päeva. Arutatav eelnõu viitabki sellele, et sõjaväelased püüavad aegsasti sellist olukorda ära hoida. Kas te kinnitate, et praegu annavadki poliitikud otsustusõiguses sõjaväelastele alla?

Aitäh! Ei, poliitikud kindlasti ei anna alla. Poliitikud ongi need, kes sõjaväe üle Eesti Vabariigis otsuseid teevad. Nii on see siin kogu aeg olnud ja ma loodan, et see jääb nii ka edaspidi. Sõjavägi peabki valmis olema, poliitikute asi on otsustada, mida sõjavägi teeb. Lihtsustatud näide: poliitikud ja poliitiline protsess on nagu pea ja sõjavägi on nagu käed ja jalad, mis teevad seda, mida pea neile ütleb.

Kristjan Kõljalg, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Kas pole mitte nii, et selle eelnõu puhul on tegemist tehnilise küsimusega? Oma poliitilist tahet on Riigikogu väljendanud juba riigikaitseseaduses, mis jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal ja kus Riigikogu on võtnud endale kohustuse selline piirarv igaks aastaks määrata, et siis kaitseminister koostöös välisministri ja riigikaitsekomisjoniga saaks neid küsimusi ka poliitiliselt kiiresti otsustada.

Aitäh! Teil on õigus. Aga mandaati pean ma selleks Riigikogult sellegipoolest küsima ja sellepärast ma praegu teie ees seisangi. Tahan veel kord toonitada, et Eesti riigi tugevus peab olema meie reageerimiskiiruses. Kuna olukordadele reageerimise tehnilise võimekuse ja inimressursi osas on meil piirangud, siis peaksime olema võimalikult kiired. See on igati mõistlik.

Mati Raidma, palun!

Aitäh! Küllaltki analoogne otsus kehtib ju ka praegu, küll väikeste erisustega. Siit ka minu küsimus: kui me omal ajal selle otsuse siin vastu võtsime, siis üks nurgakivi oli just nimelt valmisolek panustada uutesse operatsioonidesse kiiremini. Nüüd on see põhimõte laienenud kõikidele maailma operatsioonidele, kus Eesti parasjagu ei osale. Kas te võite mõne sõnaga selgitada tausta, millest see muudatus on tingitud?

Aitäh! Võtmesõna ongi siin "esmakordne panustamine". Me ei räägi selle mandaadi kontekstis mingi sellise operatsiooni või missiooni laiendamisest, kus me nagunii osaleme. See on väga oluline punkt. Ja juhul kui me näiteks järgmise aasta jooksul seda mandaati kasutame ja tahame tulevikus seda pikendada – üldiselt me oleme olnud pikkadel operatsioonidel –, siis peaksime tulema selle pikendamiseks loomulikult Riigikogu ette. Ma loodan, et saite oma küsimusele vastuse. Panustamine ongi esmakordne, aga ma ei ütleks siiski, et hõlmatud on kogu maailm ja kogu maailma sõjalised operatsioonid. Eelnõus on siiski väga selgelt piiritletud need organisatsioonid või ka riigid, kes saavad meile sellise ettepaneku teha – need on NATO, mõni NATO liige, Euroopa Liit ja ÜRO. Ma arvan, et kõiki maailma piirkondi või territooriume ja kõiki võimalikke liitlassuhteid allianss ära ei kata.

Peeter Ernits, palun!

Hea kaitseminister! Me anname siin blankoveksli Eesti kaitseväelaste kasutamiseks ei tea kus. Ja kui nad siis ühel hetkel lähevad võitlema näiteks Islamiriigiga, kes seetõttu teadvustab Eesti olemasolu, ja selle peale sokutatakse pomm näiteks Nordea kontserdimajja või kusagile mujale Tallinna kesklinna, kas me muutume siis teie kõrval kaasvastutajaks?

Aitäh! Meie huvi on rahu ja stabiilsus, meie huvi riigina on kindlasti mitte ainult tõkestada ekstremismi, äärmusluse ja terrorismi levikut, vaid need ka elimineerida. Seetõttu mõelda niisugustes kategooriates, et keera teine põsk ette, kindlasti ei tohiks. Ma arvan, et terroristlikud organisatsioonid, kes on oma nime all toime pannud väga ränki kuritegusid, just seda ootavadki, et me kardame nendega tegelemist. Selles võtmes mina küll ei usu, et me peaksime võimalikku teoreetilist panust kartma. Vastupidi, ma arvan, et kui me räägime Islamiriigist, siis me tahaksime näha, et seda organisatsiooni ei eksisteeriks, et see oleks lihtsalt elimineeritud. Ja kui on tarvis, et me oma võimekuse piires saaksime sellele kaasa aidata, siis oleks see ainult teretulnud.

Eerik-Niiles Kross, palun!

Härra juhataja! Härra minister! Kõigepealt paneb mind muretsema see Iraagi sõja pärast vabandamine, mida siin on nõutud. Ja tundus, et kuidagi moka otsast minister paluski vabandust. Minu teada ei ole Eesti võtnud seisukohta, et me peaksime Iraagi sõja pärast vabandust paluma. Pigem peaksime vabandust paluma Iraagist liiga vara väljatuleku eest, sest alles siis algasid need suured jamad. Aga mul on selline innustav küsimus ja siis ka üks oletuslik küsimus. Innustav küsimus on, et kas 50 meest ei ole liiga vähe. Kunagi, kui Afganistanis oli eriolukord, olime lausa kahe kompaniiga väljas, ja nüüd me räägime siin ilmselt ju ka tõsistest julgeolekukriisidest, kus Eesti osalust peaks tarvis olema. Võib-olla 50 meest on meile tõesti jõukohane ja rohkem ei ole, aga ka puhttaktikaliselt, et ise opereerida, võiks olla rohkem.
Teine pool küsimusest on selline pisut kahtlev.

Nüüd võiks küsimus tulla, aeg on täis!

Suure tõenäosusega tuleb meil varsti jutuks mingisugune osalemine Prantsusmaa juhitavas operatsioonis Süürias või sellega seoses ja väljavaade, et ...

Ja nüüd küsimus!

 ... Venemaa osaleb maaväega, on päris tõsine. Kas me tõesti kavatseme sattuda operatsiooni, kus venelased, prantslased ja eestlased ühiselt midagi teevad?

Aitäh! Küsimuse esimese osa kohta ma vastaksin nii, et ma ei taha, et keegi mulle sõnu suhu paneb. Minu suust te mingit vabandust küll ei kuulnud. Vastupidi, ma ütlesin, et liitlassuhted on meie jaoks erakordselt olulised, me andsime oma panuse oma parimas teadmises ja mina vabandust palunud siin selle eest ei ole. Selles, et vigu tehti, ma usun, ei kahtle mitte keegi.
Kas 50 meest on liiga vähe või palju? See on esimene kord, kui me seda mandaati küsime. Ma arvan, et 50 on praegu, võttes arvesse tegevväelaste arvu, optimaalne. Kui peaks olema tarvis tulla Riigikogu ette ükskõik mis mandaadi ulatuse laiendamiseks, siis me seda kindlasti ka teeme. Aga ma arvan, et pidades silmas operatiivsust, mis on selle mandaadi võtmesõna, on praegune vajadus kindlasti rahuldatud. Ütlen veel kord, et täna esimesena käsitletud  NATO Reaction Force'i, NRF-i raames oleme tegelikult reserveerinud ära väga arvestatava hulga Eesti professionaalsetest kaitseväelastest, olles valmis NATO juhtimisel olukordadele lühiajaliselt reageerima. Me ei tohi lasta tekkida olukorral, kus liiga palju meie kaitseväelasi on eri kohtadesse välja lubatud. Kõik põhineb lõpuks ikkagi matemaatikal. Me tahame kaitsevaldkonnas tegevväelaste arvu suurendada ja liigume päris jõudsalt selles suunas. Selle aasta arvud on päris head. Aastaks 2022 tahaksime jõuda välja 3600 tegevväelaseni. Selle aasta seisuga on neid umbes 3320, mõne arvu võrra võin eksida. Nii et tulevikus võivad ka need arvud teatud määral varieeruda, aga suurenemise poole.

Mati Raidma, palun!

Aitäh! Ma küsin tahtekoalitsiooni operatsioonide kohta. Rahvusvaheliste organisatsioonide juhitavad operatsioonid on selged ja väga hästi ära kirjeldatud. Mulle torkas pähe üks lihtne küsimus: kas tahtekoalitsiooni võivad juhtida mitu riiki?

Kui me räägime NATO-st või NATO-liitlastest, siis NATO ongi ju mitme riigi organisatsioon. Aga kui abi palub mõni liitlane, näiteks Ameerika Ühendriigid või mõni teine riik, siis on loomulik, et keegi peab riigina tahtekoalitsiooni juhtima. Kas on võimalik, et juhtijaid on mitu? Minu arvates oleks loogiline, et kes kutsub kokku, see ka juhib.

Eerik-Niiles Kross! Tungiv palve, küsige nüüd ühe minuti jooksul!

Härra juhataja! Härra minister! Ma esitan küsimuse, millele ootan ei- või jah-vastust. Kas praegu taotletav mandaat välistab Eesti Kaitseväe sattumise ühisoperatsioonile Venemaa Föderatsiooni relvajõududega?

Nagu ma juba vastasin, mina ei näe küll võimalust, et Eesti läheks kaasa mingisuguse operatsiooniga, kus Venemaa osaleb. Me räägime täiesti hüpoteetilisest olukorrast. Praegusel hetkel on minu vastus sellele küsimusele ei. Me peame aga silmas pidama, et maailm on väga keeruline, mistõttu me arutame iga olukorra eraldi läbi ja teeme siis endale sobivad otsused. Kuid ütlen veel kord, et praegu ma sellist olukorda ette ei näe.

Andres Ammas, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Elukestev õpe peab toimuma ka siin saalis. Palun vabandust harimatuse pärast, aga mis asi on tahtekoalitsioon?

Aitäh! Inglise keeles coalition of the willing. Näiteks Iraaki minnes ei kasutatud organisatoorset katust, vaid selle missiooni kutsusid kokku Ameerika Ühendriigid ja teised vastavalt oma tahtele osalesid selles. Mitmed NATO liikmed, ma julgen siin ära nimetada vähemalt Saksamaa ja Prantsusmaa, näiteks ei osalenud, sest nad ei tahtnud.

Nüüd on ka elukestev õpe saanud oma osa. Aitäh, härra minister! Komisjonipoolne ettekandja on riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides on viimastel aastatel eskaleerunud ootamatult ja kiiresti. Euroopa on käesoleval ajal peale kestva sõja Ukrainas silmitsi veel kahe uue suure julgeolekuprobleemiga. Nendeks on kõigepealt Aasiast ja Aafrikast tulevate sõja- ja majanduspõgenike illegaalne ja kontrollimatu massiimmigratsioon ning, teiseks, Islamiriigi poolt Euroopasse eksporditud terrorism. Seetõttu peab rahvusvahelise üldsuse, sh Eesti tegevus olukorra lahendamisel olema võimalikult kiire ja paindlik, et taastada kontinendil rahu ja stabiilsus ning kaitsta selliselt ka Eesti julgeolekuhuve. Prantsusmaa on pöördunud Lissaboni leppe raames liitlaste poole sõjalise abi palvega. Tahan teid kohe rahustada, et prantslased on käinud välja ka sellise ettepaneku, et nad soovivad vahetada välja oma üksused, mis asuvad teisejärgulistes kohtades – ma mõtlen, sõjategevuse poole pealt –, et koondada jõupingutused eelkõige ISIS-e vastu, ja paluvad liitlastel, kui on võimalik, asendada need üksused. Jutt on eelkõige muidugi Aafrikast. Euroliit ja USA otsivad praegu teid ja vahendeid, kuidas need kriisid paremini lahendada, ja need vahendid hõlmavad ilmselt ka sõjalisi meetmeid. Kuna Eesti on partner, siis ta osaleb ka NATO ja euroliidu juhitavate uute operatsioonide alustamise otsuste langetamisel. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO võimalikesse uutesse sõjalistesse operatsioonidesse panustamine on jätkuvalt Eesti prioriteet, kuna me sõltume julgeolekuküsimustes neist väga palju. See tuleneb otseselt Eesti liikmesusest nendes rahvusvahelistes organisatsioonides. Niisiis peab Eesti vajaduse korral olema valmis kiiresti toetama nende kui meile, veel kord rõhutan, oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutusi rahu ja julgeoleku taastamisel ning vajadusel lähetama Kaitseväe allüksusi või ka üksikuid kaitseväelasi soovitud kriisi- või konfliktipiirkonda.
Riigikogu määrab riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel oma otsusega igaks aastaks tegevväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse, rõhutan, esmakordsel panustamisel. Ja nagu minister juba ütles, käesoleva otsuse eelnõu kohaselt on piirarv kuni 50 tegevväelast. Tahan öelda ka, et kaitseväelaste hoidmine missioonil on riigi jaoks ja riigieelarvele ülimalt kallis lõbu, kui seda võib lõbuks nimetada. Võimalikku lähetuskohta ja vajalikku arvu me praegu veel ei tea, kuid meil oli täna selles küsimuses nõupidamine, kus osalesid peaminister, välisminister, siseminister ja teised valitsusliikmed. Ilmselt pöördutakse küsimustega Prantsusmaa poole, et saada teada, mida nad konkreetselt vajavad. Rõhutan veel kord, et me ei ole huvitatud osalema otseselt sõjas ISIS-e vastu. Sellega võib-olla maandan ma mingil määral teie muret.
Tulenevalt riigikaitseseaduse § 34 lõikest 5 kuulab kaitseminister enne konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise otsustamist ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamuse, mida ka tehti. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 11. novembri istungil. Nagu siin juba räägiti, osalesid sellel istungil eelnõu esitaja esindajatena kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseministeeriumi ametnikud. Juttu oli ka eelarvestamisest. Komisjoni liikmete küsimusele, kuidas kaetakse võimalikus uues operatsioonis osalemise kulud, vastas kaitseminister, et seda püütakse teha eelkõige Kaitseministeeriumi valitsemisala järgmise aasta eelarvest. Eelnõuga oli seotud ka riigikaitsekomisjoni 10. novembri istung, kus komisjon sai Kaitseväe juhataja asetäitjalt brigaadikindral Artur Tiganikult ja teistelt Kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast ning Kaitseväe võimalustest seda osalust praeguses julgeolekuolukorras suurendada. Jutt oligi sellestsamast 50 tegevväelasest.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 11. novembri istungil konsensusega määrata komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks tänase istungi päevakorda. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku arutuse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsember kell 17.15. Tänan!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Palun, Krista Aru!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te märkisite, et täna oli üks huvitav koosolek, kus osalesid välisminister ja peaminister ning kus otsustati pöörduda Prantsusmaa poole. Kas see oli koos riigikaitsekomisjoniga?

See toimus täna kitsamas ringis ehk siis fraktsioonis, kus me arutasime, mida edasi teha. Küsisime üksteise käest nõu. Põhilised seisukohad ma ütlesin siin ju välja.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te mainisite, et Kaitseministeeriumis on olemas reservfond või fond, mis kataks võimaliku operatsiooni kulud. Kui suur see fond on? Kas see on kindlasti olemas või on oht, et hakatakse koondama ametnikke, et seda fondi luua? Kas te teate, kas see fond on olemas ja kui suur see on?

Mul tuleb nutt peale. Tänan küsimuse eest! Rõhutan veel kord, et meie esitasime küsimuse ja kaitseminister vastas meile. Kaitseministeerium püüab igal juhul leida raha selleks oma järgmise aasta eelarvest.

Härra erukindral, aeg on küll hiline, aga säilitage optimismi, ärge nutma hakake! Läheme päevakorraga edasi. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Laaneots! Ma ei kahtle sugugi, et praeguses julgeolekuolukorras tuleb vajaduse korral väga kiirelt reageerida. Kas komisjonil on ka selline teave või on seda komisjonis kuidagi puudutatud, kuidas teistes liitlasriikides on analoogilistel puhkudel parlamendi rolli küsimus lahendatud? Millised on meie riigikaitseseaduse § 34 analoogid? Kas parlamentide roll piirdub ainult piirarvu määramisega või milline praktika on teistes liitlasriikides?

Suur tänu! Tahan rõhutada, et tänane läbivaatamine on erandjuhtum. Me ei ole enne seda praktiseerinud. Ainuke erand oli, kui ma õigesti mäletan, 2010. aasta, kui me saatsime valimiste ajaks Afganistani teise kompanii. Mis puudutab teiste riikide praktikat, siis niipalju kui mina tean, on see riigiti täiesti erinev, aga oma otsustava sõna selles ütleb kindlasti parlament. Tuleb tunnistada ka seda, et meie tänane otsustamine tugineb Riigikogule, sest riigikaitseseaduse vastuvõtmisega otsustas Riigikogu ise, et selline mandaat on vajalik. See on seal mustaga valge peale kirjutatud.

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 135 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 135 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsembri kell 17.15.

Läheme edasi 14. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu 136 esimene lugemine. Ettekandjaks palun kaitseminister Hannes Hanso!

Aitäh! Käesolev otsuse eelnõu võimaldab meil jätkata kuni kuue tegevväelasega järgmise aasta 1. jaanuarist kuni aasta lõpuni seda, mida me juba Afganistanis NATO väljaõppe- ja nõustamismissioonil Resolute Support Mission ehk RSM teeme. Olukord Afganistanis on endiselt selline, kus riik ja riigi institutsioonid täies ulatuses ei toimi, väljakutseid julgeoleku alal on jätkuvalt palju ja operatsioonipiirkonnas on julgeolekuolukord jätkuvalt ebastabiilne. Nii et Afganistani panustamise jätkamine on enesestmõistetav. Nagu eelmistes vastustes ja ka küsimustes juba jutuks tuli, ei saa riike rasketel aegadel sellises keerulises olukorras üksinda jätta.
Meie enda panus ei ole praegu kaugeltki mitte nii ulatuslik kui kunagi ISAF-i raames, kui me olime Afganistanis 2003. aastast 2014. aastani. Täna küsime teilt mandaati kuni kuue demineerija osalemiseks. Praegu on meil Afganistanis kohapeal neli demineerijat ja me tahaksime Põhja-Afganistanis Saksa kontingendi koosseisus sama tegevust jätkata. Põhjus, miks me küsime mandaati kuuele tegevväelasele, on see, et me tahame säilitada paindlikkuse tegevväelaste roteerimisel missioonipiirkonda.
Kui Afganistanist veel laiemalt rääkida, siis praegune valitsus ja president Ghani on oluliselt koostööaltimad, võrreldes Ghani eelkäija Karzayga. Nii et Ameerika Ühendriigid, kes on praegugi Afganistanis kõige ulatuslikumalt esindatud, jätkavad ka peale 2016. aasta lõppu kohalolekut Afganistanis. Nagu öeldud, riik on jätkuvalt väga keerulises seisus, ja ma usun, et kui ma täna siin teie ees küsin mandaati selle missiooni pikendamiseks, siis on vähetõenäoline, et me järgnevatel aastatel ei tahaks oma missioonil olekut pikendada. Kiireid lahendusi seal ei ole ja me kõik peame võrdselt panustama, et olukord riigis ei läheks praegusega võrreldes hullemaks, vaid vastupidi, paraneks. Aitäh!

Aitäh! Austatud ettekandja, küsimusi teile ei ole. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks palun kõnepulti Marianne Mikko!

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Arutuse all olev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab, nagu kaitseminister juba ütles, kuni kuuel Eesti Kaitseväe tegevväelasel jätkata 2016. aastal panustamist NATO väljaõppe- ja nõustamismissioonil RSM ehk Resolute Support Mission. Veel kord tuleb rõhutada, et tegemist on väljaõppe- ja nõustamismissiooniga. Demineerijate ülesanne on välja õpetada Afganistani riiklikke julgeolekujõudusid Afghan National Security Forces. Eesti panustab, nagu me kuulsime, seal praegu neljaliikmelise demineerimisüksusega raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis.
Eelnõuga on seotud ka riigikaitsekomisjoni 10. novembri istung, kus meie ees esines Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik ja teised Kaitseväe esindajad. Nad andsid ülevaate, mis seal täpsemalt toimub – nii Afganistanis kui ka teistes missioonides, mis on käimas. Järgmisel päeval, 11. novembril olid riigikaitsekomisjoni istungil Hannes Hanso ja temaga kaasas olevad ametnikud. Nad rääkisid Afganistani missiooni eelnõust ja tutvustasid ka teiste otsuste eelnõusid, mis annavad järgmiseks aastaks mandaadi kaitseväeüksuste osalemiseks rahvusvahelistel missioonidel. Resolute Support missiooni jätkamine ja Afganistani toetamise vajadus on ilmselge, et säilitada 2001. aastast peale saavutatud edu. Nii nagu kaitseminister ütles, tuleb hoida kinni nendest edusammudest, et ei toimuks tagasiminekut.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 11. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 18. novembri ehk tänase istungi päevakorda. Komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Samuti konsensusega otsustas riigikaitsekomisjon teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oleks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi kümme tööpäeva, mis tähendab, et see on 2. detsembril kell 17.15. Tänan!

Aitäh! Austatud ettekandja, küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste avamise soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 136 esimene lugemine lõpetada. Lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 136 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsembri kell 17.15.

Läheme 15. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 138 esimene lugemine. Ettekandjaks palun kaitseminister Hannes Hanso!

Head Riigikogu liikmed, kes on suutnud siin saalis veel vastu pidada! Teemad on erakordselt olulised. Eelnõu, mida ma nüüd teile tutvustan, võimaldab jätkata järgmisel aastal Eesti panustamist ÜRO rahutagamismissiooni UNTSO, mis on konfliktijärgne rahutagamismissioon. Me küsime mandaati kuni kuue tegevväelase kasutamiseks. ÜRO liikmesriigina Eesti loomulikult panustab rahu tagamisse kriisipiirkondades. Oleme sellel missioonil võrdlemisi tagasihoidlikult olnud esindatud väga paljude aastate jooksul. Nagu sai juba Mali missiooni tutvustamisel öeldud, on ÜRO viimastel aastatel kujunenud meie prioriteediks. Põhjus on väga lihtne: kuna me tahame aastatel 2020–2021 saada ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruva liikme kohta, siis peame mitte ainult nähtavad olema, vaid seda nähtaval olekut ka suurendama. Me oleme sellel missioonil täitnud nii staabiohvitseri kui ka vanemstaabiohvitseri ametikohti ja praegu taotletava mandaadi alusel tahame samamoodi jätkata. Suurem eesmärk on muidugi vältida konfliktide eskaleerumist selles piirkonnas. Olgugi et küsime mandaati kuuele inimesele, osaleme seal kolme tegevväelasega. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on muidugi asjatundmatu, kuid ma küsin siiski. Eelnõu räägib kohustuste täitmisest konfliktijärgsel rahutagamismissioonil ja riikide seas on nimetatud ka Süüria. Ega seal ometi praegu konfliktijärgset olukorda ei ole?

Aitäh! Süürias tõepoolest konfliktijärgset olukorda ei ole ja meie kaitseväelasi Süüria territooriumil ka ei ole. Üldjoontes toimub nende tegevus Liibanoni-Iisraeli piiril Golani kõrgendikel ja selles piirkonnas, kus on n-ö patrullkontrolliala. ÜRO mandaat on antud tegutsemiseks laiemal alal kui nimetatud piirkond ja vastavalt sellele on meie inimesi loomulikult võimalik seal kohaloleku ajal kasutada ka teistes nimetatud riikides. Aga Süüriasse praegu tõepoolest minna ei saa, olgugi et mõned aastad tagasi oli Süüria selles protsessis osaline.

Aitäh! Austatud ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Riigikaitsekomisjoni otsusel on kaasettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas oma 11. novembri istungil eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist. Meile andsid eelnõust ülevaate kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseministeeriumi ametnikud. Ma pean ütlema, et riigikaitsekomisjon on aastate jooksul regulaarselt saanud ülevaateid nii selle missiooni kui ka teiste rahvusvaheliste missioonide kohta, mistõttu komisjoni liikmetel selle eelnõu kontekstis missiooni jätkamise kohta küsimusi ei olnud.
Riigikaitsekomisjon otsustas 11. novembri istungil teha juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu selle töönädala päevakorda. Samuti otsustas komisjon teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole. Suur tänu! Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste avamise soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 138 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 138 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsembri kell 17.15.

Läheme  nüüd tänase viimase päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 137 esimene lugemine. Ettekandjaks palun kaitseminister Hannes Hanso!

Head Riigikogu liikmed! Räägime samast regioonist millest eelmisegi mandaadi puhul. Teie ees olev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab Kaitseväel jätkata panustamist ÜRO rahuvalvemissiooni UNIFIL kuni 50 tegevväelasega. Praegu on meil sellel missioonil osalejate arv 37 või 38 ning me osaleme seal koos Soome ja Iirimaaga. Kuna operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas, siis võib juhtuda, et ühe kuu jooksul, nagu eelnõus on kirjas, asub meil Liibanonis korraga rohkem kui 50 kaitseväelast ehk kuni 100 kaitseväelast. See olukord ei või kesta siis kauem kui üks kuu.
Kõik me teame, kui pingeline on praegu olukord Liibanonis laiemalt. Seda rahu, mis seal on, peab igal juhul säilitama. Meie praeguse rühma ülesanded on peamiselt patrullimine ja laagrivalve. Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos toetuselemendi ja staabiohvitseridega. Patrullimisele ja laagrivalvele lisandub veel kontrollpostide mehitamine. Muu hulgas tehakse ka koostööd Liibanoni relvajõududega. See missioon on meie jaoks väga oluline veel selleks, et näidata ÜRO-s oma aktiivset panustamist. See on tegelikult kõige suurem missioon, millel me praegu Eestis kaitseväelastega väljas oleme. Ma arvan, et teenistuskogemus selles piirkonnas on meie kaitseväelastele erakordselt oluline ja vajalik, ning olen aru saanud, et sellel missioonil osalemine on olnud nõutud ja üsnagi populaarne. Nii et tahaksime jätkata sellega, mida me oleme juba teinud, ja ilmselt soovime sellel missioonil osaleda ka tulevikus. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Riigikaitsekomisjonipoolseks ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu oma 11. novembri istungil, kus missiooni ja eelnõu kohta andsid ülevaate meie kaitseminister Hannes Hanso ja teised Kaitseministeeriumi esindajad. Ka siin pean ütlema, et arutelu oli küllalt lühike, sest riigikaitsekomisjon on regulaarsete briifingute kaudu UNIFIL-i missioonil toimuvast päris hästi informeeritud.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 11. novembri istungil teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Loomulikult otsustati ka ühehäälselt võtta eelnõu selle töönädala päevakorda ja määrata ettekandjaks siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Kõnesoovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 137 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 137 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsembri kell 17.15.
Head kolleegid, tänane militaarse lõpuga istung on lõppenud. Head õhtut, kohtume homme hommikul!

Istungi lõpp kell 21.26.