Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 8. töönädala teisipäevast istungit. Algab eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ega arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Riigikogu juhatus menetleb seda kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 82 Riigikogu liiget, puudub 19.


1. 10:02 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänases päevakorras on kolm punkti. Enne kui me läheme esimese päevakorrapunkti juurde, ma lühidalt tutvustan selle menetlemist. Kõigepealt on peaminister Taavi Rõivase ettekanne, mis kestab kuni 40 minutit. Edasi tuleb Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Seejärel on küsimused, Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel saavad sõnavõttudega osaleda fraktsioonide esindajad. Arutelu lõpus Riigikogu otsust vastu ei võta.
Head kolleegid, läheme nüüd esimese päevakorrapunkti juurde. Kõne alla tuleb ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekandja on peaminister Taavi Rõivas. Palun, härra peaminister!

Peaminister Taavi Rõivas

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud suursaadikud! Euroopaga seonduv ei too mind sel aastal esimest korda Riigikogu ette. Euroopa oli kesksel kohal nii valitsuse moodustamise aluste arutelul kui ka suvise poliitilise avalduse esitamisel. Oleme viimased pool aastat tihedas koostöös Riigikogu ja sidusrühmadega töötanud "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019" kallal. Kuigi formaalselt on tegemist valitsuse dokumendiga, on Eestil alati kombeks otsida Euroopa asjades võimalikult suurt ühisosa ning esindada Eestit valitsuse ja parlamendi ühise mandaadiga. Tõtt-öelda on see olnud ka meie senise edu üks peamisi aluseid. Dokumendi koostamise tulemusena loodame kujundada detailsemad seisukohad umbes 70 omaalgatuse kohta, millest ma kavatsen ka igal järgmisel aastal teile aru anda. Meenutan, et üks ametisoleva valitsuse prioriteete on Eesti edukas eesistumine 2018. aasta esimesel poolel.
Soovin sellest dokumendist tulenevalt peatuda mõnel olulisemal märksõnal ja valdkonnal.
Hea Riigikogu! Asetame end hetkeks tulevikku ja vaatame sealt üheskoos tagasi 2015. aastale. Tõenäoliselt jääksid seda aastat meenutama ennekõike julgeolekuga seotud mured: peamiselt sõjad ja vägivald Euroopa naabruses, aga ka Euroopa sees, sellest tulenevad ebakindlus ja pagulasvood, samuti terroriaktid Pariisis ning mujal Euroopas ja meie lähiümbruskonnas. Nii möödunud reede õhtul toimunud terroriaktid kui ka aasta algul toimunud rünnak satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetuses on ühtviisi tülgastavad rünnakud meie ühiste demokraatlike põhimõtete ja eluviisi pihta.
Meie parim võimalik vastus on hoida kinni oma väärtustest ja ennekõike iseendaks jääda, mitte muutuda ründajate sarnaseks. Need on väärtused, mille sümbol ja eeskuju on Prantsusmaa olnud juba pikki aastaid. 1789. aastal Prantsusmaa Asutavas Kogus heakskiidetud inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon tõstis esile valgustusaja üldhumanistlikud printsiibid ning eristas need riigivormist ja religioonist. Sellele vundamendile toetuvad lääne ühiskonna alustalad, ka Euroopa Liidu alusaktid ning Eesti Vabariigi põhiseadus. ISIS on selle arusaama ebahumaanne ja barbaarne vastand. Seetõttu me oleme täna kõik prantslased – üks kõikide ja kõik ühe eest. Me teeme kõik vajaliku, et võita religioosset äärmuslust, terrorismi ja vihkamist.
Julgeolek ei ole meie meeltes vaid äsjaste terrorirünnakute tõttu. Euroopas käib ka praegu sõda ning julgeolekukeskkond on seetõttu drastiliselt muutunud ja seda paraku pikaks ajaks. Iga välispoliitika edukuse peamine mõõdupuu on ennekõike poliitika tulemuslikkus vahetus naabruses. Tõsi, kellelegi ei ole võimalik oma arusaamu ja väärtusi peale sundida. Samas peab kõigil riikidel olema võimalus ise vabalt valida neile sobiv eluviis ja ka liitlassuhted. Euroopa ja euroopalik eluviis ei ole mitte kellelegi ohuks. Sõda ja agressioon ei ole rahvusvahelise õiguse instrumendid, ebaõiglusest ei saa sündida õigust. Seetõttu tuleb Minsk II kokkulepped täita viimase kirjatäheni ehk selleni, kui Ukraina piiril seisab kogu selle ulatuses Ukraina piirivalvur, mitte võõrvõim või selle käepikendus. Ja mingit kauplemist tingimuste täitmise üle ei saa olla – koostöö mujal ei tähenda Euroopale järeleandmisi naabruses. Minski kokkulepete täitmine ei too veel paraku kaasa seda, et õigus ja õiglus oleksid lõplikult jalule seatud, see tähendab vaid endise olukorra osalist ennistamist. Sõjakahjud jäävad, meie silmad on avatud ning Euroopa peab sellest järeldused tegema. Ühtne välispoliitika, sh sanktsioonipoliitika, peab olema kannatlik ja järjepidev ning vajaduse korral tuleb ka eskalatsioonile reageerida.
Naabruspoliitika edukus ja julgeolekuolukorra ilustamata hinnang peavad saama tuleval aastal valmiva Euroopa Liidu välis- ja julgeolekustrateegia nurgakivideks ning need on ja jäävad Eestile prioriteetseks. Kui Euroopa Liidu lõunapartnerluse eesmärk on laiapõhjaline partnerlus ja koostöö, siis idapartnerlus kätkeb endas ka Euroopa perspektiivi. Meie väärtuspakkumine naabritele peab tulevikus sisaldama ka järkjärgulist Euroopa vabaduste – tööjõu, kaupade, teenuste, kapitali, aga ka andmete vaba liikumise – jagamist naaberriikidega, nii nagu neid praegu jagavad mõned riigid, kes ei kuulu Euroopa Liitu. Et see nii läheks, peavad 2016. aasta märksõnad olema viisavabaduse ja vabakaubanduse lepingud Georgia ja Ukrainaga.
Austatud Riigikogu! Selle ja ilmselt ka järgmise aasta peamine ja Euroopale mitmes mõttes isegi eksistentsiaalse tähendusega küsimus on peamiselt just Süüria kodusõja järel võimendunud põgenikekriisi lahendamine. Pariisis toimunud terrorirünnakute tõttu pean juba teemat sisse juhatades vajalikuks öelda, et sõjapõgenike otsene seostamine terroriga on meelevaldne. Täna on meil olemas selged andmed terroristide kohta, kellest enamik – võimalik ka, et kõik – olid Prantsusmaa enda kodanikud. Kordan piiskop Philippe Jourdani öeldut, et see, mis terroristide südames toimub, on viha ja sellel ei ole mitte mingisugust seost religiooni või rahvusega. Läbikukkunud riikides tekkinud võimuvaakum on pannud idanema terroriorganisatsioonid ja radikaalsed usuorganisatsioonid, nagu Al Shabaab, Al Qaeda ja ISIS. Need ei vali oma brutaalsuses sihtmärke ega elluviijaid ning on üheks põhjuseks, miks inimesed oma kodust lahkuvad. Kui terroristid varjupaigasüsteemi või mõnda muud süsteemi väärkasutavad, tuleb vaadata, kuidas selliseid olukordi vältida ning luua toimiv süsteem, mitte aga ei tule üldistada ja süüdistada kõiki pagulasi.
Ent olen ka täiesti samal nõul ülemkogu eesistuja Donald Tuskiga: meie esmane ülesanne ja vastutus Euroopa liidritena on ennekõike Euroopa turvalisus ja kaitstus. Meie esimene ülesanne on saavutada kontroll toimuva üle. Me ei tohiks sulgeda abivajajate ees ust, küll aga peame parandama Euroopasse ja ka Eestisse saabuvate isikute registreerimist ja nende abivajadust paremini tuvastama. Euroopa varjupaigasüsteem ei vaja ülevaatamist vaid solidaarsuse ja koormuse jaotumise aspektist lähtuvalt, vaid ka korrakaitse ja sisejulgeoleku vaatenurgast. Üks võimalusi on taas juurutada piiril toimuv kiirmenetlus põhjendamatute taotluste väljaselgitamiseks ja viivitamatuks tagasilükkamiseks. Kiiremas korras tuleks luua ühised ja ristkasutatavad eelkontrolli, piiriületust, viibimisaega ja reisijate broneeringuinfot käsitlevad süsteemid. Me teadvustasime võimalike julgeolekuriskide maandamise vajadust kohe arutelude alguses ning pakkusime Euroopa Liidu ümberasustamisskeemide rakendamisel toeks meie eri ametkondadest koosneva menetlusmeeskonna.
Euroopa Liidu lõunapoolsetes riikides veel korralikult mitte käivitunud pagulaste ümberpaigutamise mehhanismid ei ole ega saa olla rändekriisi üldine lahendus. Need on vajalikud ennekõike selleks, et Euroopa vabadused toimiksid ka kriisi tingimustes ning need on mõeldud toetuseks kriisist enim mõjutatud riikidele. Just seetõttu ütlesin möödunud nädalal, kui Rootsi taastas kontrolli sisepiiridel, et peaksime juba olemasolevate kohustuste raames suhtuma soodsalt Rootsi palvesse paigutada sealt pagulasi ümber. Seda mitte ainult seetõttu, et Rootsi on meile väga lähedane riik, vaid ka seetõttu, et olukorda välispiiridel ei ole veel saadud kontrolli alla ning lõunariikidest inimeste ümberpaigutamise käivitamisel on olnud suuri raskusi.
Ma olen kogu aeg olnud seda meelt, et me peame kriisist õppima ja ära kasutama võimalusi muudatuste läbiviimiseks. Üks neist on Euroopa piirivalve loomise idee. Seda ei ole võimalik teha lühikese ajaga, kuid praegune olukord näitab, et me peame kaaluma suuremat võimaluste ja vahendite koondamist, mis tulevikus töötaks vaid Euroopa Liidu keskse eelarve baasil. Kuigi Eesti on ainuüksi 2015. aastal suutnud Euroopa operatsioonidesse panustada 10% piirivalve elavjõust, ei ole selline lahendus pikas vaates kestlik. Kui suveräänne õigus piiride valvamisel tähendab ühtlasi kontrolli puudumist, on paratamatult tulemuseks, et varsti ei ole meil enam neid vabadusi ja sisepiirideta Euroopat, ilma milleta tänased noored Euroopat ettegi ei kujuta. Ükski vabadus ei ole iseenesestmõistetav ning välispiiride valvamine on avalik teenus, mida kõik välispiiririigid osutavad kõigile teistele liikmesriikidele. See on ka üks põhjustest, miks me rajame tänapäevast ja moodsa tehnika abil valvatud Euroopa Liidu idapiiri. Sisepiiridel kontrolli taastamine on ka üldise lahenduse puudumise või selle nõrkuse tagajärg ning see on valdkond, kus on vältimatult vaja rohkem Euroopat.
Lugupeetud Riigikogu! Keskendudes tänasele päevale, ei maksa siiski unustada ka euroala. Rääkisin sellest möödunud korral selle saali poole pöördudes, kui kriisikell lõi juba täistundi. Kreeka loobumine eurost ei oleks küll tähendanud euroala lõppu, kuid seni ei ole mitte keegi suutnud veenvalt tõestada, kuidas oleks selle riigi euroalast väljaheitmine, väljakukkumine või liikmesuse peatamine asjad kas Kreekas või euroalal tervikuna paremaks teinud. Kui veenev oleks selline euroala selle liikmetele või ka turule? Et me jõudsime kokkuleppele, on hea. Ma usun, et see kokkulepe on ka täidetav. On meie kõigi huvides, et see kokkulepe saaks täies mahus ellu viidud. Me peame tugevdama arusaama, et kõigi liikmete euroala liikmesus on vankumatu. Kokkulepe ei tähenda veel seda, et ma olen nõus sellele eelnenud üsna vastutustundetu ja meile kõigile kalliks maksma läinud poliitilise näitemänguga.
Me oleme järjepidevalt seisnud selle eest, et euroala stabiilsusorientatsioon ning turusurve jätkuksid. Just seetõttu tuleb lõpule viia pangandusliidu loomine koos deposiidigarantiide süsteemi ja kriisilahendusfondiga, luua kapitaliturgude liit ja tugevdada euroala riikide globaalset konkurentsivõimet. Arvestades kriisikogemust peaksime tulevikus oma tööriistakasti lisama selgetel reeglitel põhineva euroala liikmete maksejõuetusmenetluse. See võimaldaks tulevikus euroala liikmete võlakohustuste restruktureerimist euroala sees ning annaks turuosalistele selge signaali investeerimisotsuste tegemiseks, seda nii era- kui ka avasektori investoritele. Rahaliidu uute algatuste kõrval on siiski väga oluline hoida stabiilsusele suunatud kurssi, viia otsused ellu ning luua võimalusi majanduskasvu ja investeeringute toetamiseks.
Austatud Riigikogu! Ka olukord Euroopa põllumajanduses on olnud erakordselt turbulentne. Põllumeeste sissetulekute järsk langus ja piimatööstuse kasuminumbrid näitavad muu hulgas, kui suured on probleemid tarneahela sees. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on end kõige paremini õigustanud just kriisiolukordades. Euroopa Liit eraldas sügisel ligi 500 miljoni euro suuruse abipaketi peamiselt piimatootjate abistamiseks. See täiendab 42 miljardit eurot, mis Euroopa Liidu eelarvest igal aastal otsetoetustena välja makstakse. Eesti riik lisas sel aastal Euroopa Liidu toetustele oma võimaluste piires riigieelarvelisi vahendeid ligi 10 miljoni euro eest. Koos Euroopa Liidu panusega on erakorralisi toetusi sellel aastal põllumajandussektorisse suunatud 33 miljoni euro eest. Toetused on mõeldud ennekõike struktuursete muudatuste läbiviimiseks. Tõenäoliselt juba selle aasta detsembris jõustub Euroopa Liidu rakendusotsus, millega tekitatakse meie soovitud paindlikkus elussigade ümberpaigutamiseks kaubanduspiirangutsoonide sees.
On selge, et ei Euroopa Liidul ega riigil ei ole põhjatuid taskuid. Ka sektor ise peab panustama ja leidma lahendusi, kitsaskohti on võimalik ette näha. Olgu siinkohal lahenduste näiteks uute turgude otsimine, ühistegevuse arendamine või omaalgatuslike kriisijuhtimisinstrumentide loomine. Me oleme nõudnud ja ka saanud Euroopa Liidu abi. Kuid miks ei suuda me keerulises olukorras olles tarneahela sees oma partnerite vastu solidaarsust üles näidata siinsamas Eestis ja just täna? Kui ei ole põllumeest, siis ei ole ka tootmist ega tooteid, mida müüa, töödelda või eksportida. Tarbijad peaksid seda tähele panema ja langetama leti ees teadliku valiku. Ühtlasi tänan kõiki ettevõtteid, kes on põllumeeste kohustustesse suhtunud paindlikult ja mõistmisega!
Kriiside teemat kokku võttes tahan rõhutada, et Euroopa koostöö, ühtsus ja solidaarsus aitavad Eestit, aga ka kõiki teisi liikmesriike. Ei ole Euroopa poliitikat, mille alusloogikasse ei oleks nii Euroopa vabadused kui ka solidaarsuse idee vähemasti piimaga sisse kirjutatud. Euroopa ei ole sõber vaid hea ilma korral, nagu ei ole seda ka Eesti. Kuigi Euroopa solidaarsus töötab ka Eesti kasuks, tahan siiski rõhutada, et Eesti ei ole ega taha olla isekas riik. Eesti soovib olla mitte ainult edukam riik, vaid ka hea riik, kes tahab teisi aidata. Olgu siinkohal näiteks meie kaitseväe märkimisväärne tegevus sellistes meist geograafiliselt kaugetes paikades nagu Mali, Kesk-Aafrika Vabariik või Liibanon. See pürgimus on osa Euroopa solidaarsusest, osa selle perekondlikust ühtekuuluvustundest. See on ka põhjus, miks valitsuse Euroopa Liidu poliitika algab sõnadega, et usaldus ja solidaarsus on Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid. Ma jagan Jean-Claude Junckeri aastakõnes öeldud mõtet, et me vajame rohkem Euroopat selles Euroopas ning rohkem liitu selles liidus.
Austatud Riigikogu! Me oleme koalitsioonileppes märkinud, et Eesti paneb eesistumisel rõhku ühtse turu ja digitaalse siseturu arengule, energiapoliitikale ning naabrus- ja välispoliitikale. Viimasest rääkisin juba kõne alguses, nüüd puudutan mõne sõnaga kahte teist teemat.
Ma olen öelnud, et Euroopa Liidu geograafilisel äärealal asuva riigina on meile eriti olulised energia-, transpordi- ja sideühendused ning siseturu areng selles vallas. Hoolimata kriitikast oli kokkulepe Soome kolleegiga hädavajalik, et jõuaksime ühisele arusaamale nii gaasitoruühenduse Balticconnector kui ka veeldatud gaasi terminali rajamise võimaluste suhtes. Uus Soome valitsus on seda härrasmeeste kokkulepet õnneks austanud ning hiljuti esitasime väga raske töö viljana Euroopa Komisjonile ühistaotluse Eestit ja Soomet ühendava gaasitoru rajamiseks, järgides täpselt meie kokkulepitut. Me oleme ühiselt otsustanud asja lõpuni ajada, et muretseda ühendusele vajalik Euroopa Liidu toetus. Soome loobumine gaasiterminalist avab Eesti ettevõtjatele võimaluse konkureerida ka regionaalse gaasiterminali arendamisel. Ma väidan, et kui me oleksime põikpäiselt raiunud edasi stiilis "kõik või mitte midagi", siis ilma ettenägeliku kokkuleppeta oleksime tänagi seal, kus olime toona, aasta tagasi.
Elektriturul on meil endiselt strateegiline eesmärk siduda järgmise kümnendi jooksul Balti elektrisüsteem lahti Loode-Venemaa sagedusalast. Plaani realiseerimine ei sünni ilma koostööta, eriti just Balti riikide vahel. Ent lähiaja olulisim areng energeetikas on üleilmse ja siduva kliimakokkuleppe saavutamine Pariisis. Hoolimata meie rõhuasetustest, et kasutame ja väärindame kohalikke ressursse, on Euroopa kliimapoliitika kooskõlas Eesti energiapoliitika kaugemate püüdlustega.
Austatud Riigikogu! Just nüüd ja praegu on maailma suurim majutusettevõte selline ettevõte, millel ei ole mitte ühtegi hotelli, ning maailma suurim taksofirma on selline ettevõte, millel ei ole ühtegi taksot. Raamatute, videote või plaatide omamisest ei ole enam mõtet üldse rääkidagi. Infotehnoloogiast võimendatud areng on olnud sedavõrd kiire, et meil on raske isegi ette kujutada, mida lähiaastad infoühiskonna arengus kaasa tuua võivad. Igal juhul tundub, et tulevased põlvkonnad ei pea enam pühaks põhimõtet, et võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju. Audiitorfirma PricewaterhouseCoopers hinnangul võib aastal 2025 jagamismajanduse viie peamise sektori potentsiaalne väärtus küündida circa 300 miljardi euroni. Aastaks 2035 võib maailmas olla juba 1 miljard digitaalset nomaadi, keda köidavad rohkem e-residentsuse ja jagamismajanduse tüüpi rakendused kui üleilmset mobiilsust ja elustiili takistavad asjad. Meie asi on neile toimivaid e-lahendusi pakkuda. Euroopa peab digitaalse murrangu omaks võtma ning Eesti soovib ilma igasuguse kahtluseta olla nende muudatuste tegemisel esirinnas.
Õnneks on areng Euroopa digitaalse ühtse turu valdkonnas paljulubav ja silmanähtav. Andmeside rändlustasude kaotamine alates 2017. aasta keskpaigast toetab väga tugevalt üha enam mobiilseadmetesse koliva piiriülese digimajanduse levikut Euroopas. Selle aasta mais Andrus Ansipi esitatud Euroopa digitaalse siseturu strateegia sisaldab ambitsioonikaid plaane ja ka meeldivalt palju Eesti digitaalseid näpujälgi, mistõttu me loodame, et hiljemalt meie eesistumise ajal saavad selle peamised ettepanekud vastu võetud. Ka tubli kolmandik Eesti Euroopa Liidu poliitikast on seotud digilahendustega.
Peale viidatud strateegia elluviimise peaks Euroopa Liit edasi liikuma ka andmete vaba liikumise kui viienda põhivabaduse poole. Andmeid on juba nimetatud 21. sajandi valuutaks ning selline vabadus peaks võimaldama inimesel andmete omanikuna enda kohta kogutud andmeid mitte ainult kontrollida, vaid ka kasutada ja käsutada. Seejuures peaks olema võimalik lubada kogutud andmeid kasutada teistel ettevõtetel. Samuti peaks olema võimalik andmeid ühekordselt kasutada nii ava- kui ka erasektoris. Kuigi idee teostust tuleb veel põhjalikumalt uurida, annaks sellise vabaduse rakendamine potentsiaalselt märkimisväärse majandusliku efekti ka tärkavatele väike- ja iduettevõtetele.
Täiendav majanduslik elavnemine võiks tekkida ka juriidiliste isikute vabast liikumisest digilahenduste abil. Seda siis, kui tegevuse alustamiseks teises liikmesriigis võiks seniste kohmakate protseduuride asemel piisata vaid ülekantavast registrikandest. Kui eelnevat toetaks omakorda haldusotsuste vastastikune tunnustamine ja vastastikune usaldus Euroopa Liidu tasandil, võiksid ühes liikmesriigis omandatud õigused, load ja litsentsid toimida ka teises liikmesriigis. See muudaks piiriülese ettevõtluse tunduvalt hõlpsamaks ja aitaks tuua ka avasektorisse vajalikku välist konkurentsi ja efektiivsust.
Lugupeetud Riigikogu! Head suursaadikud! Erinevalt brittidest, kelle suhted kontinendiga on läbi aegade olnud üsna erilised, on Eestit meie Euroopa-taotlustes ikka juhtinud Gustav Suitsu uljalt ja nooreestlaslikult sõnastatud püüdlus "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". Praegu ei kahtle mitte keegi, et oleme eurooplased, kuid euroopalikkus kui püüdlus ja eurooplaseks olemine on meis ju pikalt olemas olnud. Meie teame, mida tähendab ka ilma selle püüdluseta elada.
Sel nädalal algavad kõnelused David Cameroni esitatud ettepanekute üle puudutavad peamiselt Ühendkuningriigi suhteid Euroopa Liiduga ja on ettevalmistuseks n-ö Briti referendumile, mis peab aset leidma enne 2017. aasta lõppu. Olen sellest korduvalt Briti peaministri David Cameroniga vestelnud ja ütlen ka teile, et minu hinnangul on võimalik tema ettepanekute alusel kokkuleppele jõuda. Eesti suhted Ühendkuningriigiga on väga tugevad ning tema liikmesus on selgelt mitte ainult meie, vaid ka muu Euroopa ja Ühendkuningriigi enda huvides. Selle nurga alt me peamegi kõnelustele lähenema. Euroopa Liit ei oleks ilma brittideta majanduslikult, poliitiliselt ega sõjaliselt kaugeltki see, mis ta praegu on. Kõneluste sisus lähtume aga sellest, et Euroopa Liidu siseturg ja põhivabadused on üks tasakaalustatud tervik koos isikute vaba liikumisega. Jagame brittide soovi tugevdada liikmesriikide parlamentide rolli, kuid me ei näe seda vaid jalgpallikohtuniku rollina, kes punaseid kaarte jagab, vaid leiame, et liikmesriikide parlamendid, teiste hulgas Riigikogu, võiksid üheskoos algatusvõimet üles näidata ja neil võiks peale punase kaardi kasutamise õiguse olla ka õigus kasutada nn rohelist kaarti. Usun, et Euroopa Liidu otsustusprotsessides vahetu osalemise parandamiseks võiks Riigikogu oma kodukorra kriitilise pilguga üle vaadata.
Kuid suhe, mida britid oma liikmesussuhetes Euroopa Liiduga taotlevad, ei ole suhe, millisena kujutab Eesti ette Euroopa Liidu tulevikku ja enda kohta selles. Meie näeme Euroopa Liitu vastusena võimalikele probleemidele ning soovime olla Euroopa Liidu arengu eestvedajate hulgas. Oleme valmis institutsioone ja pädevusi tugevdama ning tegema koostööd uutes valdkondades. Olles euroala ja Schengeni liikmed, oleme juba täna täiesti teistsuguses olukorras. Eelnevast tulenevalt oleme kindlasti avatud liikmesuse pooldaja ega soovi Euroopa Liidu poliitilist jagunemist, sest Euroopa Liidu peamine tugevus seisneb tema ühtsuses.
Kõige lõpuks, aga mitte kõige vähem tähtsana tahan esile tõsta, et peale väga paljude sarnaste vaadete ja hoiakute seob meid brittidega ühine eesistumistrio. Ma kordan üle, et selle valitsuse üks peamisi ülesandeid on Eesti edukas eesistumine 2018. aasta esimesel poolel. Koos teie ees oleva Eesti Euroopa Liidu poliitika raamdokumendiga, mis on üks aluseid eesistumise sisu planeerimisel, läheb novembri lõpus valitsusse ka eesistumise uuendatud tegevuskava, mis on aluseks eesistumise korralduslikule planeerimisele. See tegevuskava jääb sellisel kujul viimaseks ning edaspidi on valitsuse poliitiline roll ettevalmistustes veelgi tugevam ja vahetum. Kui aga rääkida konkreetsetest ettevalmistustest, siis oleme nüüdseks välja valinud üle 400 valitsus- ja parlamendiametniku, aga ka erasektori töötaja, kellel on peamine roll töörühmade juhtimisel ja eesistumise eestvedamisel. Kompetentne ja euroopalik ametnikkond on põhiline, mis Eestile sellest perioodist vahetult alles jääb. Järgmisel aastal saadame Brüsselisse juba suure osa 2018. aastal eesistumist eestvedavatest ametnikest. Peale selle, et meie töötempo võib sellal olla kiirem, jäädes seadusandliku töö lõpuperioodi, peame olema valmis kõigi teemadega töötama ja õppima kriisiaastatest, et olla valmis nii ootamatusteks kui ka tõsisteks kriisideks.
Kuigi ettevalmistamise peamine raskus eelseisvatel aastatel on valitsusel, on ka Riigikogul eesistumise edukas toimumises väga suur roll, ja mitte vaid parlamendidiplomaatia edendamise vaatevinklist. Esmalt pean silmas muidugi eelarvet, milleks oleme teiste eesistujate kogemuse pinnalt kõigi aastate peale plaaninud suurusjärgus 74 miljonit eurot. Aga me vajame ka Riigikogu toetust, et teha avaliku teenistuse seaduses mõningad muudatused, mis võimaldaksid eesistumisega seotud ametnike tööaega ja motivatsiooni sel pingelisel perioodil paindlikumalt suhtuda. Seega avaldan ma lootust, et Riigikogu igakülgselt toetab eesistumise sisulist ja korralduslikku ettevalmistamist ja läbiviimist. Ma loodan väga, head Riigikogu liikmed, teie igakülgsele, tõhusale ja asjatundlikule koostööle järgmiste aastate jooksul. Eesistumiseni on jäänud 775 päeva, täis tihedat tööd.
Teeme üheskoos Eesti suuremaks! Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud peaminister! Teile on hulgaliselt küsimusi. Kolleeg Lauri Luik, palun!

Lauri Luik

Tänan! Suur tänu, austatud peaminister, hea ja põhjaliku ettekande eest! Eelmisel nädalal Pariisis toimunud terrorirünnakute kontekstis on üha enam hakatud rääkima võimalikest muudatustest Schengeni viisaruumis. Kui realistlikuks te peate seda, et Schengeni ruumis tuleb ette võtta põhimõttelisi muudatusi? Kas te olete oma kolleegidega arutanud, milline võiks olla Schengeni viisaruumi muutmise mõju Eesti majandusele ja Euroopa majandusele laiemalt?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Päris kindlasti on meil põhjust teha jõupingutusi, et Schengeni välispiir peaks, piiridel oleks tugev kontroll ja lahendused toimiksid. Veendunud eurooplasena olen ma aga väga vastu ideele püsivalt taastada Schengeni alal sisepiirid. Meil eestlastena, Eesti elanikena, oleks väga palju kaotada sellest, kui Euroopa oleks taas sisepiiridega Euroopa. See, et meil on võimalik Tallinnast ilma dokumenti näitamata, ilma pikkade piirijärjekordadeta, mis, ma usun, on meil mõlemal ja ka kõigil teistel siin saalis olijail veel meeles, liikuda kuni Lissabonini välja, on väga-väga suur väärtus. See ei ole üldse mitte ainult meie kui reisijate mugavuse küsimus, vaid see on ka kaubavahetuse ja majandussuhete küsimus. Laiemalt võttes on see küsimus, kas me oleme Euroopana üks ruum või on igaüks kammitsetud oma piiridesse. Ma loodan südamest, et meil on võimalik kriisidele Euroopas leida lahendused ühiselt, ilma üksteise vahele piire ehitamata.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar

Lugupeetud peaminister! Väga sümpaatne oli, et te oma ettekandes meenutasite Prantsusmaa esimest konstitutsiooni, mis 150 aastat hiljem sai aluseks inimõiguste ülddeklaratsioonile. Meil siin oma riigis seisab ees haldusreform, aga mul on tunne, et see seisab ees ka Euroopal. Nimelt tahavad mitmed Euroopa põlisrahvad oma riiki saada. Ma nimetan katalaane, šotlasi, flaame ja mine tea, kes veel seda soovib. Me peame ikkagi seda jumalannat, Europet, noorendama, et antiikmaailmast tulevad röövlid teda meie käest ära ei viiks. Varsti hakkab kätte jõudma meie eesistumisaeg. Kuidas teile tundub, kas meie valitsus ja poliitikud on valmis arutama teemat, kuidas hoida Euroopat koos ja samal ajal anda põlisrahvastele rohkem enesemääramisõigust?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Loomulikult oleme alati valmis aruteludeks, kuidas hoida Euroopat koos. Aga kõik Euroopa Liidu riigid on õigusriigid ja kõikides Euroopa Liidu riikides on ka teie tõstatatud küsimusi võimalik iseseisvalt lahendada, lähtudes iga riigi põhiseadusest.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Ma arvan, et üks põhilisi küsimusi laiema avalikkuse silmis Euroopa Liidu puhul on see, kumb ikkagi on esmane, kas põgenike laialijagamine kvoodisüsteemi alusel või Euroopa lõunapiiride kaitse. Mulle tundub, et selle viimasega ei ole liit tervikuna ega liikmesriigid lõunas saanud kõige paremal moel hakkama. Rõhuasetus nihkus kevadel selgelt kvoodisüsteemi peale. Võib-olla alustati siiski valest otsast. Schengeni viisasüsteemi ja sisepiiride kaitse vajaduse kohta ütlen, et, jah, tagasiminek on ebameeldiv. Püsivat tagasiminekut me kindlasti ei taha. Aga kuidas on üksikute riikide ajutise valmisoleku ja vajadustega?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Tegelikult ei ole kumbki teie viidatud küsimustest esmane. Esmane on vajadus aidata kaasa kriiside lahendamisele. Kui me paneme Euroopa abivajajate ees lukku, siis see ei paranda nende olukorda grammivõrdki, pigem teeb seda hullemaks. Euroopa kõige olulisem ülesanne on aidata kaasa konfliktide lahendamisele Süürias ja Põhja-Aafrikas. Meie vahetu vastutus on aidata kaasa sellele, et põgenikud saaksid normaalse elu nendes riikides, kuhu nad on esimesena jõudnud, kas siis Türgis, Liibanonis või Jordaanias. Ma olen korduvalt öelnud, et me peame pingutama selle nimel, et neid riike rahaliselt toetada, selleks et ühelt poolt ei peaks põgenikud võtma ette eluohtlikku teekonda Euroopasse, aga teisalt ka sellepärast, et nii saaks Euroopa maksumaksja vahendeid ratsionaalsemalt kasutada. Me ei peaks häbenema seda ka otse öelda. Niimoodi on meil võimalik rohkem aidata.
Ma tegin suvel sellise ettepaneku Euroopa Komisjoni presidendile. Rääkisin sellest temaga ka telefoni teel, kui me ülemkoguks valmistusime. Minule oli väga positiivne üllatus see, et väga paljud Euroopa liidrid olid sama meelt. Tänaseks on see idee praktikas esimeste etappidena juba realiseerunud. Me oleme teinud ülemkogus konkreetseid otsuseid raha eraldamiseks Süüria naaberriikidele. Ma loodan, et on võimalik veel selle kuu sees saada kokku Euroopa Liidu liidrite ja Türgi presidendi või peaministriga ning leppida kokku ühine tegevuskava, kuidas aidata põgenikke Türgis. Kui me suudame kokku leppida, et Euroopa Liit neid kahte miljonit inimest, kes on Türgis oma esimese turvapaiga leidnud, rahaliselt toetab, siis see otseselt vähendab rändesurvet Euroopale. Selliselt probleemidega tegelemine on märksa efektiivsem kui inimeste ümberjaotamine või välispiiridele tarade ehitamine. Tarad üksi ei lahenda probleeme, vaid lükkavad need lihtsalt mujale.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister, suur tänu taas kord põhjaliku ülevaate eest meie tegevusest Euroopa Liidu poliitika elluviimisel! Mul on hea meel, et te keskendusite oma kõne alguses nimelt julgeolekuteemadele. Arusaadavalt oli see, mis Pariisis toimus, kogu Euroopale samasugune äratuskell islamiäärmusluse ohu koha pealt, kui oli Venemaa agressioon Ukrainas eelmisel aastal Vene agressiivse poliitika koha pealt. Kindlasti on äärmiselt oluline anda õigesti sihitatud vastus sellele, mis Pariisis toimus, ka ühenduse tasandilt. Milline võiks olla Eesti ja laiemalt Euroopa Liidu panus näiteks Islamiriigi võimekuse lõhkumisel?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Nagu eile mina ja kaitseminister mõlemad ütlesime, oleme meie valmis sellesse panustama. Meil on olemas konkreetne plaan, mis arvestab juba väljaöeldud mandaadiga, väljaõppemissiooni jätkamise kohta. Aga ma kindlasti ei välista, et kui liitlased meilt lisaabi küsivad, siis võiks meie roll olla ka suurem. Selge on, et õhurünnakutes me appi minna ei saa, aga kui peaksid aset leidma järgmised sammud, millele te ka ise olete tänastes lehtedes viidanud, siis põhimõtteliselt peaks parlamendis – see loomulikult eeldab teie mandaati – olema valmisolek seda teemat väga tõsiselt arutada. Eesti komme on oma liitlasi aidata ja me osaleme turvalisuse loomisel ka nendes piirkondades, mis jäävad meist teinekord väga kaugele. Sellest on väga palju abi ja see tugi ei ole mitte ainult poliitiline, vaid see on nii mõnelgi olulisel missioonil olnud väga-väga sisuline. Eesti kaitsevägi on rahvusvaheliselt tuntud kui väga professionaalne sõjavägi. Ma olen saanud oma kolleegidelt kuulda väga positiivseid sõnu, kui meie riigid on ühiselt missioonidel osalenud. Nii et kui meie liitlased vajavad abi ja tuge, siis meil peab olema valmisolek seda pakkuda.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

Liina Kersna

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Minu küsimus haakub eelmise küsimusega. Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 7 ütleb, et kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, siis on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51. Osa analüütikuid on hinnanud, et Prantsusmaa president Hollande võib Euroopa Liidu ajaloos esimest korda paluda see klausel avada. Kui tõenäoliseks te seda peate ja kuidas Eesti sellesse suhtub?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Mul on praegu raske öelda, kas Prantsusmaa president soovib sellisel kujul solidaarsust selle või mõne muu klausli järgi. Aga nagu ma ütlesin Marko Mihkelsonile vastates, meil on valmisolek aidata igal juhul olemas. Meil on valmisolek seista oma liitlaste kõrval, nii nagu nendel on valmisolek seista meie kõrval. Kas pole mitte sügavalt sümboolne, et loosung "Üks kõikide ja kõik ühe eest!" on just nimelt Prantsuse autori sõnastatud, et see on pärit just nimelt musketäridelt?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud peaminister! Te mainisite, et on ülioluline, kui Tallinnast saab Lissaboni ilma passita sõita. Mina arvan, et tänase päeva kontekstis ei ole probleem mitte see, et me peame passi kaasas kandma, vaid see, et Euroopas reisides on juba killuvesti vaja. Mina eelistaksin passi. Aga te mainisite ka seda, et Eesti valitsus on avatud edasisele integratsioonile Euroopa Liidus. Ma juhin tähelepanu, et ka Eesti Riigikohus ütles, kui ta ESM-i asja arutas, et rahvalt 2003. aasta referendumil saadud mandaat on süveneva integratsiooni mõttes ammendunud ja vaja on uut mandaati. Eesti rahvas ei ole kunagi andnud mandaati selliseks integratsiooniks, mis praegu juba toimub. Millal te olete seda lisamandaati küsinud või kas te kavatsete seda küsida?

Peaminister Taavi Rõivas

Ma olen valmis kõikidel parlamendivalimistel taotlema mandaati, muu hulgas öeldes, et meie oleme osa Euroopast ja euroopalikkus on osa meist. Ma täiesti mõistan, kui teie lähete parlamendivalimistele teistsugust mandaati küsides. Minu arvates ei ole Euroopasse kuulumine see küsimus, mille üle me oleme praegu valikut langetamas. Selle valiku me oleme teinud ja see on ainumõeldav valik. 1990. aastate alguses oli Eestis väga selge veendumus, et me soovime sirge seljaga astuda võimalikult kaugele totalitaarsest liidust ning soovime kuuluda Euroopa rahvaste ja Euroopa väärtuste ühtsesse ruumi. See, kui meie oleme osa Euroopast, on mõlemat pidi kasulik. See on kasulik meie inimestele, loomulikult on see kasulik meie riigile. Me teame, et Euroopa koos NATO-ga on meie kõige tugevam julgeolekugarantii. Aga loomulikult on see kasulik ka Euroopale. Ma väidan, et sellest, et Euroopa Liit 2004. aastal ja ka hiljem laienes, on ta üksnes võitnud. Seetõttu ei kõhkle ma hetkekski valimistele mandaati küsima minnes öelda, et, jah, mina olen Euroopa poolt, ma olen Euroopa-meelne poliitik ja kavatsen seda olla ka tulevikus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Teie ja veel mitmed valitsuse esindajad olete lubanud kaaluda osalemist Islamiriigi-vastases sõjategevuses. Kui see tõesti peaks sündima, muutub Eesti automaatselt terroristide sihtmärgiks. Kas te olete selleks puhuks Eestile adekvaatsed turvameetmed välja töötanud? Kui olete, siis missuguseid meetmeid on kavas võtta?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma tuletan meelde, et Eesti koos oma liitlastega on võitluses terroristlike organisatsioonide vastu ka varem osalenud. Kindlasti ei peaks me tagasi kohkuma sellepärast, et me kardame. Kui me ütleme, et me taganeme oma väärtustest sellepärast, et oleme hirmul, siis on terrorism võitnud. Me ei kavatse seda võitu terroristidele kinkida, mitte mingil juhul. Mis puudutab Eesti siseturvalisust, siis me jälgime väga tähelepanelikult, milline on ohutase Eestis. Eesti ametkonnad on väga professionaalsed. Meil on hinnang, et praegu ei ole vaja ohutaset tõsta, kuid siiski ei saa me kunagi olla liiga ettevaatlikud. Seetõttu on ka nüüd, viimaste päevade jooksul, peale neid kohutavaid terrorirünnakuid Pariisis, võetud Eestis ennetavaid lisameetmeid, et Eesti inimesed saaksid ennast turvaliselt tunda.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marianne Mikko, palun!

Marianne Mikko

Suur tänu! Aitäh peaministrile põhjaliku ülevaate eest Euroopa Liidu poliitika vallas! Minu küsimus puudutab isikute vaba liikumist. Euroopa Liidu neljast põhivabadusest on just see selline vabadus, millel Euroopa Liit baseerub ja mis on tema n-ö raison d'être. David Cameron on teinud ettepaneku päriselt, reaalselt isikute vaba liikumist tõkestada. Mis on teie kui teda hästi tundva ja temaga korduvalt kohtunud inimese kommentaar sellisele tõkestamisaktsioonile?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Teil on õigus, me tunneme David Cameroniga teineteist väga hästi. Me istume ka ülemkogus kõrvuti ja oleme nendel teemadel väga pika aja jooksul väga palju vestelnud. Minu hinnangul ei soovi David Cameron inimeste vaba liikumist piirata. Tema mure on ajendatud sellest, et erinevalt paljudest või peaaegu kõigist teistest Euroopa riikidest on Suurbritannia kasvava rahvaarvuga riik. Igal aastal asub Suurbritanniasse elama keskmiselt 300 000 inimest rohkem, kui sealt lahkub, ja eks see tekita loomulikult ühiskonnas teatud pingeid. David Cameroni lahendus ei ole mitte piiri kinni panna või ilmtingimata ka kvoote rakendada, vaid ta soovib leida mõistliku lahenduse, et inimesed, kes Suurbritanniasse elama asuvad, teeksid seda samamoodi nagu eestlased, kes sinna elama lähevad.
Ma olen seda teemat korduvalt arutanud ka eesti kogukonnaga ja Eesti suursaadikutega, kes on alati öelnud, et eestlased lähevad Suurbritanniasse selleks, et seal õppida või töötada. See on seda sorti vaba liikumine, mille vastu ei ole Suurbritannia valitsusel mitte kõige vähematki. Me oleme mõlemad nõus, et see rikastab Suurbritanniat ja loomulikult rikastab see ka nende inimeste karjääri, kes ühest riigist teise liiguvad, ja parandab nende võimalusi. Küll aga on Suurbritannias tekkinud küsimus, mil määral on neile jõukohane maksta vahetult peale inimeste riiki saabumist sotsiaaltoetusi. Ka toetuste maksmist on käsitletud isikute vaba liikumise ühe komponendina, aga see ei peaks olema asi, mille arutamisele me peaksime kuidagi suletud olema. Mina usun, et inimeste vaba liikumise tuum peitub ikkagi selles, et kui inimene soovib kas erialase eneseteostuse nimel, haridusvõimaluste parandamiseks või ka perekondlikel põhjustel asuda elama ükskõik millisesse Euroopa riiki, siis peab see olema võimalik. Aga kui inimesed liiguvad ühest riigist teise lihtsalt selleks, et saada suuremaid toetusi, siis on selge, et see ei saa olla ainus või peamine teise riiki elama asumise põhjus ning see süsteem ei ole loomulikult ka jätkusuutlik.
Ma usun, et meil on võimalik leida mõistlik kompromiss. Eesti inimesed sellest päris kindlasti ei kaota, nende huvi on see, et Suurbritannias oleks ka tulevikus võimalik elada, õppida ja töötada. Meie inimesed ei lähe sinna kindlasti mitte sotsiaaltoetuste pärast, vaid eneseteostuse ja karjäärivõimaluste pärast. Ma tõesti loodan, et Suurbritannia jääb Euroopa Liidu liikmeks. Kui ülemkogu aruteludel räägib David Cameron, on tihti tunne, et ta ütleb just neid asju, mida meiegi tahame öelda. See on hea tunne.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud härra peaminister! Mulle väga meeldis see, et te ei vaadanud ajal, kui kogu maailma pilgud on suunatud Pariisi katastroofile, Euroopa Liidu poliitikat ainult selle sündmuse valguses, vaid esitasite pikemaid aegridu ja laiemaid printsiipe. Aga ma tahan minna veel proosalisemaks ja esitada küsimuse Euroopa poliitika hoopis teisest äärest. Me kõik oleme teatud iroonia ja pahameelega vaadanud selle peale, kui Euroopat on nähtud, nagu te äsja kirjeldasite, nagu rahakotti, kust antakse, ilma et ta midagi vastu saaks. Viimasel ajal on kõlanud kriitilisi noote meie teaduse eelarve kohta. On öeldud, et ka Eestis on juhtunud niimoodi, et teaduse ümberkorraldamiseks saadud raha on kasutatud eelarve lappimiseks, et saaks oma riigi raha sellest valdkonnast välja viia. Ma pikemalt ei jõua seletada, aga siin on terve hulk ohtusid, et aastal 2020, kui euroraha saamine lõpeb, juhtub teaduses katastroof. Kas te olete nõus sellel asjal vähemalt silma peal hoidma, et jumala eest nii ei juhtuks?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Lühike vastus on jah, olen küll. Aga kui natuke täpsustada, mitte väga palju ja üldse mitte tahtes vastu vaielda – ma arvan, et see on õige teemapüstitus, kuigi see ei ole võib-olla otseselt Euroopa Liidu poliitikaga seotud, aga see on siiski väga oluline Eesti ühiskonnale –, siis me ei ole mitte niivõrd vähendanud Eesti riigi eraldisi teadusele, kuivõrd Eesti riigi eraldised ei ole võib-olla piisavas tempos ja meie soovide kohaselt kasvanud. Seetõttu on Euroopa Liidu toetuste kõikumine, mis on olnud tingitud ka eelarveperioodi vahetusest, olnud väga tuntav. Päris kindlasti on nii, et me peame järgmistel aastatel järk-järgult liikuma selles suunas, et Eesti teaduse rahastamine oleks kestlik, et see ei toimuks mitte ainult Euroopa Liidu vahendite toel, vaid riigieelarve ja Euroopa Liidu vahendite ühise rahastamise abil. Ega Euroopa Liidu vahendid ei saa otsa ka siis, kui Eesti jõuab selle maagilise 75%-ni Euroopa Liidu elatustasemest, milleni me päris kindlasti jõuame. Igal pool Euroopas rahastatakse teadust. Aga selge on, et me peame olema valmis ka ise rohkem panustama. See eesmärk, mille me oleme välja öelnud, 1% SKT-st, on ka edaspidi meile oluline. Me peame ühiselt pingutusi tegema, et seda tegelikult saavutada, sest seni ei ole me ju veel selleni jõudnud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Riigikogu liikmena näen ma pidevalt, kuidas me peame stiilis "Lõuad pidada ja edasi teenida!" eurodirektiive üle võtma. Briti peaministri Cameroni hiljutine kiri kosutas tõeliselt hinge, sest ta soovitas liikmesriikide parlamentidel selja sirgu ajada. Aga minu küsimus on palju maalähedasem. Te rääkisite, kui hästi te põllumehi toetate. Ma vahepeal helistasin aasta põllumehele Avo Samarüütlile ja küsisin, mida ta sellest arvab. Ta soovitas teile öelda, et ärge hämage. See, millest te räägite, ei ole top-up. Teie valitsus ei ole sel aastal põllumehi omalt poolt top-up'iga toetanud ega kavatse seda ka järgmisel aastal teha. Miks te ei ütle põllumeestele otse, et närigu koos oma lehmadega muru? Valitsusel on ilmselt muud prioriteedid, raha võib panna kas või rahvuslikesse lennukompaniidesse.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Kõigepealt sellest, mis puudutab rahvuslikku lennukompaniid. On väga vajalik, et meil oleks võimalik Eestist paljudesse kohtadesse otse lennata, ja ma kindlasti ei seaks seda otsust küsimärgi alla. Samuti ei ole ma nõus hinnanguga, et see, mille Jaroslav Hašek ammu enne Euroopa Liidu loomist või tänapäeva Euroopat kirja pani, oleks ka praegu aktuaalne või et see oleks aktuaalne Euroopa Liidus. See kirjeldab siiski hoopis teistsugust aega ja hoopis teistsugust struktuuri.
Mis puudutab kriisimeetmeid, siis ma ei nimetanud kordagi terminit top-up, aga me võime ka sellest rääkida. Me oleme selle aasta jooksul teinud otsuseid eraldada põllumeestele mitukümmend miljonit eurot nii Euroopa kui ka Eesti riigi vahenditest ja oleme hoolitsenud, et rahaeraldised läheksid võimalikult täpselt just kriisis olevatele sektoritele, mitte kõikidele põllumajandussektoritele, n-ö üle välja. See on olnud teadlik valik. Küllap on kasulik teada ja teie vestluspartner, kellele te viitasite, seda kindlasti väga hästi teab, et enamik top-up'i rahast, mida on võimalik maksta, läheks teraviljakasvatusele, mitte näiteks seakasvatusele, ja suuremat osa sellest rahast ei ole võimalik kasutada ka piimatootmise toetamiseks. Meie huvi on olnud toetada seakasvatust ja piimatootmist. Need on sektorid, mis on tõesti hädas, eriti kolmandas tsoonis olev seakasvatus. Teraviljakasvatus on loomulikult ka oluline sektor, aga seal on käesoleval aastal teenitud – seda teab ka teie vestluspartner kindlasti väga hästi – väga suurt kasumit. Öeldakse lausa, et see aasta on olnud üle pika aja kõige edukam, kui mitte kõigi aegade edukaim aasta Eestis.
Kui me mõtleme selle peale, et meie ühine vastutus valitsuses ja parlamendis on iga maksumaksja eurot võimalikult efektiivselt kasutada, siis ma arvan, et see, mida valitsus on teinud ja mille Riigikogu loodetavasti heaks kiidab, et vahendid suunatakse just nimelt kriisimeetmete jaoks ja nendesse sektoritesse, kus on kriis, mitte lihtsalt kõigile põllumeestele natukene, on vajalik ja aitab sektorit kõige rohkem. Nagu ma rõhutasin, palju suurem mõju kui erakorralistel kriisitoetustel – ükskõik, kas need tulevad Euroopa või Eesti riigi eelarvest – on sellel, milliseid otsuseid teevad töötlejad. Kui sektor, mis on kriisis ja kus on tooraine ülepakkumine, ei leia töötlejatelt toetust ega mõistmist, siis see kindlasti raskendab tema seisundit. See on põhjus, miks ma arvan, et kui näiteks seakasvatuses on rasked ajad, siis on kõigil tarbijatel põhjust hoolikalt vaadata, kust tegelikult on pärit üks või teine toode, mille pakendil võib olla ka kodumaine kaubamärk, ja teha oma otsus sellestki lähtuvalt, kas soovitakse kriisisektorit aidata või mitte. See võimalus on meil kõigil olemas.   

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Te ütlesite, et Pariisi terroriste on meelevaldne seostada sõjapõgenikega. Tõepoolest, aga samas ei ole ma kuskilt kuulnudki, et neid sõjapõgenikega seostataks. Küll aga on fakt, et tegemist on immigrantidega, kes on saanud asüüli, pagulasstaatuse ja Euroopa riigi kodakondsuse, kuid samas on vaieldamatult islamiäärmuslased. Juncker ennustab järgmiseks aastaks Euroopasse kolme miljonit illegaalset immigranti. Poola ja Läti tegid selle kohutava tragöödia taustal täiesti adekvaatse otsuse mitte võtta edaspidi immigrante vastu. Kui palju inimesi peavad islamiterroristid Euroopas mõrvama, et Eesti võtaks vastu samasuguse otsuse?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Minu meelest on selline küsimus täiesti kohatu. Nagu te ise ütlesite, me ei saa samastada neid inimesi, kes põgenevad terrorismi eest, nendega, kes terrorismiakte toime panevad. Paraku on nii, et mõni aasta tagasi, tuletan meelde, pandi siit mitte väga kaugel Euroopas toime kohutav terrorismiakt või isegi mitu terrorismiakti järjest ja seda tegi inimene, kes ei olnud kuskilt väljast tulnud. Kuriteod ja terror ei küsi rahvust. Minu meelest on täiesti kohatu hakata inimesi, kes on pärit ühest või teisest riigist või tunnistavad ühte või teist religiooni, samastama äärmuslastega. See on täpselt sama kohatu kui omistada kõikidele Eesti inimestele võõraviha. Me ei ole kõik sellised.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud asespiiker! Lugupeetud peaminister! Ma mainin kiiresti, et on väga raske rääkida samastamisest või mittesamastamisest, kui terrorirünnakute ajal karjutakse "Allahu Akbar!". Seal on väga selge seos mingi religiooniga. Kuid lähme tagasi euroopalike väärtuste juurde. Te mainisite meie fraktsiooni esimehe küsimusele vastates, et mandaati polekski nagu vaja küsida, sest meie eesmärk on integreeruda Euroopa Liitu euroopalike väärtuste, Euroopa kultuuri tähe all. Ehk siis Euroopa Liit võrdub Euroopaga ja vastupidi. Kas sellised riigid nagu Šveits ja Norra on väljaspool Euroopa kultuuriruumi ja väärtusi? Kas Poola, Ungari ja ka Läti, kes on pannud piiri põgenikekvootide rakendamisele, on väljaspool euroopalikke väärtusi? Kas teie arvates sai eestlane eurooplaseks alles aastal 2004?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Päris kindlasti on nii Šveits kui ka Norra osa euroopalikust kultuuriruumist. Pooldades paljusid poliitikaid, millele teie iga hinna eest vastu seisate, on nad näidanud, et nad mõtlevad vägagi euroopalikult. Eesti on kuulunud Euroopasse väga pikka aega, ta kuulus sinna isegi enne seda, kui Gustav Suits need väga kuulsad sõnad ütles. Aga mitte kunagi ei ole me olnud nii Euroopas, nagu me oleme praegu. Me räägime Euroopas kaasa kõikide oluliste otsuste tegemisel. Me aitame Euroopat kujundada. Me oleme osa integreerunud ja ühiselt toimivast Euroopast, kus riigid vajaduse korral üksteist aitavad.
Kui me mõtleme oma ajaloole, siis saame aru, et mitte päris juhuslikult on Eesti välispoliitika üheks põhimõtteks olnud "Mitte kunagi enam üksi". Kuigi Euroopa ei ole meile välisasi, Euroopa olemegi meie, tasub ka Euroopa Liidus meeles pidada, milliseid otsuseid tehes saame kõige kindlamalt tagada, et me ei oleks üksi siis, kui meil peaks abi vaja minema. Mulle on põhimõtteliselt vastuvõetamatu selline hoiak, et me peame ühes või teises organisatsioonis või liidus olema need, kes ainult küsida oskavad. Eestlased on väga väärikad inimesed. Me suudame ka ise abi pakkuda, kui meie liitlastel seda vaja on. Kui teie arvate teistmoodi, siis ütlen, et Eestis on õnneks väga kõrges hinnas sõnavabadus ja see on vägagi euroopalik väärtus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Juhtumisi helistas mulle enne istungit üks Eesti tuntumaid piimatootjaid, kes on ka teie erakonnakaaslane. Ta oli valitsuse poliitika peale väga tige. Mulle tundub, et Eesti valitsus ei tea Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast midagi või ei taha ta seda ellu viia. Rääkisite põgusalt kriisist ja kriisiabist, aga kriisiabi on kriisiabi, see ei ole abi, mis suurendab ettevõtja konkurentsivõimet. Eesti piimatootjad on Euroopa Liidus esimese viie seas, aga paraku peavad kolmsada-nelisada piimafarmi oma uksed sulgema ja paar tuhat inimest kaotab töö. Samal ajal on teada, et Aasia turul on piimatoodete tarbimine kasvamas. Et oleks võimalik kriisiaeg üle elada, peaks Vabariigi Valitsus oma põllumeest toetama. Ma vaatan aga järgmise aasta eelarvet. Eesti riigi eelarvest on põllumeestele toetust ette nähtud ainult 4,6 miljonit eurot, samal ajal võiks top-up ehk üleminekutoetus olla 21,5 miljonit eurot. Rääkida ja vastandada teraviljakasvatust ja piimatootmist ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg, palun küsimust!

Tarmo Tamm

Jah, mul on küsimus. Miks Eesti Vabariigi valitsus ei järgi Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat ega kasuta neid võimalusi oma põllumeeste konkurentsivõime parandamiseks?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Vastasin sel teemal Peeter Ernitsale ja selgitan teile veel kord. Sellest 21 miljonist eurost peab suurem osa minema teiste sektorite, mitte piimatootjate ja seakasvatajate toetamiseks. Meie toetame kriisi ajal aga just nimelt neid sektoreid, mis tuge kõige rohkem vajavad. Ma olen täiesti nõus, et piimatootjate aitamisel ei ole kestlik mõelda ainult riigi otsetoetustele ja järjest rohkem maksumaksja raha eraldada selleks, et ettevõtted eksisteerida saaksid, vaid tuleb tegelda ka järgmiste sammudega, pikaajaliste sammudega. Üks nendest on päris kindlasti see, et tuleb aidata Eesti piimatootjaid välisturgudele. Teie kolleeg Riigikogust Anne Sulling tegi ettevõtlusministrina selles suunas pingutusi. Proovipartiid on ju reaalselt Jaapanisse jõudnud. Samamoodi näen ma Eesti tootjate väga tugevat huvi Hiina turu vastu. Mul on loodetavasti võimalik juba järgmisel nädalal Hiina majandusministri ja peaministriga kohtudes Eesti piimatootjate ja laiemalt kogu põllumajandussektori huvisid esindada. Ma ka eelmisel aastal Hiina peaministriga sellest rääkisin. See oleks suur asi, kui Eesti tootjatel oleks ligipääs Hiina turule. Lisaks, selleks et meil oleks sellistele kaugetele turgudele rohkem asja, on vaja investeerida – ma usun, et seda saab teha ka Euroopa Liidu vahendite toel – piimatöötlemisse, et Eestis oleks võimalik näiteks juustu palju suuremas koguses toota. Me kõik saame aru, et toorpiima ekspordil on teatud geograafilised piirid. Juustu puhul on veel see võit, et tema lisandväärtus on märgatavalt suurem, mis tähendab, et on võimalik märksa suuremat kasumit saada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Meelis Mälberg, palun!

Meelis Mälberg

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Ütlesite oma põhjalikus ülevaates, et praegu on Euroopa esmane ülesanne tagada turvalisus ja kaitstus. Selle seisukohaga on maailma arengut vaadates raske, kui mitte võimatu mitte nõustuda. Seepärast on täiesti loomulik, et enamik küsimusi siin saalis on just sellest valdkonnast. Minu küsimus aga tuleb hoopis Euroopa Liidu majandusliku konkurentsivõime kohta. Te põgusalt sellel küll peatusite, aga siiski. Euroopa on viimased aastasajad olnud see maailmajagu, kus majandus on olnud paremal järjel ja inimesed on saanud selle vilju parema elustandardi tõttu nautida. Mis oleksid need võtmesõnad, et Euroopa oleks ka edaspidi kõige arenenuma majandusega maailmajagu?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! See on väga põhjendatud küsimus. Selge, et kriiside tõttu peame põhiosa tänasest arutelust julgeolekuteemadele pühendama, aga see ei tähenda, et majandusliku konkurentsivõime tähtsus oleks kuidagi vähenenud, pigem vastupidi. Mul on väga hea meel näha, et Jean-Claude Junckeri komisjoni prioriteetide hulgas on ka Eesti vaieldamatu prioriteet – Euroopa siseturu arendamine ja selle paremini toimima saamine. Me oleme mitte ainult nüüd, viimastel aastatel, vaid ajaloo jooksul alati olnud kaubavahetuse usku. Me teame, et riigis, kus elab 1,3 miljonit inimest, on ainuke kestlik majanduskasvu allikas eksport. Me teame, et Tallinna vanalinn, mida kõik väliskülalised imetlevad, on ehitatud suuresti just kaubandusest saadud tuludega. Me teame, et mida rohkem me suudame Euroopas kaubavahetust edendada, seda rohkem on meil kõigil võita.
Eesti on kindlasti olnud eestvedaja teenuste, sh digitaalsete teenuste valdkonnas. Nagu ma ka oma kõnes ütlesin, digiteenuste piiriülese liikumisega teenitakse järgmistel aastatel päris kindlasti miljardeid. Mul on hea meel näha, et mitmed Eesti ettevõtted on selle ära tabanud ja märkimisväärset edu saavutanud. Aga kui vaadata suuremat pilti, siis Euroopa strateegiline huvi – sellest ei olnud mul kahjuks üldse võimalik täna rääkida, aga see ei tähenda, et see vähem tähtis oleks – on vabakaubanduslepped, eriti Ameerika Ühendriikidega, kes on potentsiaalselt suurim partner, aga loomulikult ka teiste piirkondadega. Eesti enda huvi on olla siin eestvedaja. Kui Euroopal tervikuna läheb hästi, siis sellest on meil kõige rohkem võita. Me oleme Euroopa Liidus koos teiste põhjamaadega ja ka brittidega väga selgelt turumajanduse ja vabakaubanduse pooldajate hulgas. Meie hääl peab nendel teemadel kindlasti kõlama.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Ka minu küsimus on ajendatud turvalisusest, sest see teema on tõesti väga aktuaalne. Eile arupärimistele vastates ütles siseminister Hanno Pevkur, et ta läheb reedel Euroopa Liidu liikmesmaade siseministrite ühisnõupidamisele. Millise Eesti Vabariigi valitsuse sõnumi, millise seisukoha või millise konkreetse ettepaneku ta sinna viib?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Nagu te hästi teate, ükski minister ei lähe ühelegi Euroopa nõupidamisele, ilma et ta kooskõlastaks seisukohti Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis. Teie kolleeg Kalle Palling istub teist paari rea kaugusel ja saab teile ülevaate anda. Aga laiemalt võttes on Eesti sõnum kindlasti see, et me oleme valmis kaasa aitama, et Euroopas tervikuna turvalisust tugevdada.
Üks teema, millest ma juba rääkisin ja mille kohta ei tehta veel järgmisel reedel otsuseid, aga mis on siiski teema, mis kaugemas vaates võiks siseministrite laualt jõuda reaalsusesse, on ühtne piirivalve. See on teema, mis võib ka meid väga tõsiselt puudutada, sest meie asume ju Euroopa Liidu välispiiril.
Kindlasti on Eesti seisukoht ka edaspidi see, mida me oleme korduvalt parlamendis kinnitanud, et isikute kontrolli Euroopa Liidu välispiiridel tuleb tugevdada. Seda ei tule teha ainult sõnades, Eesti on saatnud Schengeni välispiirile appi väga professionaalseid Politsei- ja Piirivalveameti inimesi. Me saatsime Sloveeniasse 25 eksperti, mis on meie riigi suurust arvestades väga suure tõenäosusega, ma julgen öelda, teiste riikidega võrreldes isegi kõige suurem panus. Ma rääkisin Sloveenia peaministriga hiljuti Maltal kohtudes ja ka telefoni teel. Ta ütles, et Sloveenia inimesed on meile siiralt tänulikud. Neil on väga tõsine probleem ja Eesti leidis võimaluse paari päevaga, mis kulus pärast otsuse tegemist Sloveeniasse saabumiseni, aidata kaasa selle lahendamisele. Minu siiras tunnustus Politsei- ja Piirivalveametile selle eest, et nad suutsid sedavõrd professionaalselt reageerida, kui poliitiline otsus tuli.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Igor Gräzin.

Igor Gräzin

Austatud peaminister! See oli väga kena jutt sellest, kuidas me ilma dokumentideta hakkame sõitma ja sõidame. Ma ei mäleta enam, millal ma sain lennuki peale, ilma et oleksin pidanud kolm korda dokumenti näitama, kusjuures otsitakse läbi, uuritakse, ega mul ei ole küünelakki, veepudelit ega pamperseid kaasas jne. Ma kardan, et kui tuleb Rail Baltic, siis tulevad ka okastraadid, lõukoerad, Galili automaadid ja kaitseliinid. Ühesõnaga, julgeolekutegevus on suures osas näilik ja jabur, sest sel ajal, kui Tallinna lennujaamas otsitakse taga küünelakki, elavad moslemiterroristid rahulikult Molenbeeki linnaosas. Iga kindral võib öelda, et kui strateegilist rinnet hoida niimoodi, et kaitse on igal pool ühe tugevusega ja ühesugune, siis on rinne kaitsmata. Ma kardan, et kuni meie ajame Tallinna lennujaamas veepudelit taga, on Euroopa kaitsetu. Me raiskame oma ressursse ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg, palun küsimust!

Igor Gräzin

See asi tuleb ära otsustada peaministrite tasemel. Kas on nii? (Naer saalis.)

Peaminister Taavi Rõivas

No nii, austatud Igor Gräzin, ma tänan väga hea küsimuse eest! Iseenesest kõik need protseduurid, mida teiega – või teie ja teie küünelakiga – tehakse Tallinna lennujaamas, tulenevad ju Euroopa ühtsetest reeglitest, mis kehtivad ka maailmas laiemalt. Need on suuresti vastus aastal 2001 toimunud terrorirünnakutele. Ma ei soovi kindlasti hakata arvustama neid meetmeid, mida kas Tallinna lennujaamas või mõnes muus lennujaamas võetakse, et turvalisust tagada. Suure tõenäosusega pandi terroriakt Siinai poolsaarel toime just nimelt ebapiisava turvakontrolli tõttu lennukisse toimetatud lõhkekehaga. Kui need oletused leiavad kinnitust, siis see kinnitab ka seda, et me peame väga tõsiselt tegelema lennuliiklejate turvalisusega. Transpordivahendid, sh lennukid ja kiirrongid, on ju sellised paigad, kus on terroriakte toime pandud.
Põhimõtteliselt olen ma nõus, et me ei taha sellist maailma, kus tuleb kõikjal läbida turvakontrolli. See ei ole see maailm, mida me tahaksime näha. Aga kui mingites piirkondades, mingites transpordivahendites, mingites kohtades on suurem risk, siis oleks rumal eksperte mitte kuulata. Minu meelest on väga vaja ka näiteks siinsamas Riigikogu hoones tähelepanelikult jälgida, millised on turvaprotseduurid. Võrreldes veel mõne aasta taguse lähenemisega turvalisusele, on olukord Riigikogus nüüdseks paranenud, aga küllap te teate isegi, et parandamise ruumi on veelgi. Tuleks vaadata, kes on need inimesed, kes siia sisse pääsevad, ja kuidas nad siia pääsevad. Turvalisus on midagi sellist, millesse ei tasu suhtuda üleolevalt, aga ka ülepingutamisel on siin oma miinused, nagu te õigesti ütlesite, sest peame ikkagi ressursse keskendama nendesse kohtadesse, kus oht on kõige suurem.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Tegelikult on Euroopa keeruliste probleemide ees juba 2008. aastast, kui rünnati Gruusiat. Eelmisel aastal annekteeriti Krimm, mille tulemusena NATO lõpuks ütles, et, jah, Baltikumi inimestel oli õigus, kui nad Venemaa ohust rääkisid. Alustatud on ka reaalseid õppusi. Kevadel toimus Eestis kriisireguleerimisõppus, millest järeldus, et valitsusasutused ei ole siiani mõelnud kriisiolukordadele, puuduvad kriisiplaanid, rääkimata sellest, et oleks õppusi korraldatud. Millised on teie kui valitsusjuhi järeldused sellest? Kas valitsus on võtnud tegevuskavva nende plaanide koostamise? Üks järeldus oli ka see, et on vaja teadlikku kodanikku. Milline on valitsuse plaan just kodanikukasvatuse kriisireguleerimise aspektist edasiviimisel?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Teil oli väga palju küsimusi ja teemasid. Ma olen olnud valitsusjuht pisut enam kui poolteist aastat. Ma olen päris kindel, et Eesti lähiajaloost ei ole võimalik leida teist niisama pikka perioodi, kui valitsuse tasemel oleks rohkem julgeolekuõppusi korraldatud. Me ei räägi kõikidest õppustest detailideni avalikult, aga see ei tähenda, et neid ei oleks, see ei tähenda, et nendest ei õpitaks. Pigem vastupidi, me oleme muutunud palju professionaalsemaks, me teame väga täpselt, mida kriisiolukordades teha. Me kavatseme kindlasti ka tulevikus oma professionaalsust suurendada. Eesti on jõudnud oma arengus sellisesse etappi, kus meil peab olema võimekus kõikvõimalikele ohtudele vastu seista. Me oleme hästi toimiv, küllalt kõrge elustandardiga riik, kes ei saa endale lubada seda, et me teatud võimekusi ei arenda. See puudutab sisejulgeolekut ja sõjalist kaitset, aga ka seda, et kriisiajal tuleb asju näha laiapindselt ja õppustesse peavad olema kaasatud väga mitmed struktuurid ka väljastpoolt Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi vastutusvaldkonda. Aga ma võin kinnitada, et kõige sellega tegeldakse iga päev ja meie võimekus on hea. Eesti ametkonnad on professionaalsed ja me tegeleme sellega, et muutuda veel paremaks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea eesistuja! Hea peaminister! Oma kõnes ja vastustes olete korduvalt maininud, et teile väga meeldisid Suurbritannia peaministri Cameroni neli ettepanekut Euroopa muutmise kohta. Muu hulgas rääkisite rohelisest kaardist, mille ma olen siin valmis voltinud. Selle lühikese aja jooksul, kui ma olen parlamendis olnud, olen jõudnud veenduda, et sõna "kummitempel" on siiski õige, hoolimata sellest, et koos Vabaerakonnaga oleme püüdnud seda kummitempli rolli vähendada. Samasuguse automaatsusega võtavad nii valitsus kui ka parlament vastu Euroopast tulevaid otsuseid. Teatud mõttes pealiskaudne on olnud ka Euroopa poliitika arutelu parlamendis. Kuidas teie arvates saaks jõustada sedasama rohelist kaarti, et sel ei oleks kummitempli lõhna juures?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Mina küll ei leia, et Eesti parlament oleks kummitempli rollis. Kui ma mõtlen olulistele otsustele, siis ainuüksi teie fraktsioonist, mis on kaheksaliikmeline, on tihti tulnud kolm erinevat seisukohta. Ei saa öelda, et see oleks ainult tembeldamine, on ikkagi olnud täiesti avatud debatt kõikvõimalikel teemadel, samuti on see nii Euroopa Liidu asjade komisjonis. Nende kuue aasta jooksul, kui mina olin Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ja sellest umbes kaks aastat komisjoni juht, oli küll enamasti väga hea, üle erakonnapiiride ulatuv arutelu. Väga tihti suutsime leida ka selliseid lahendusi, mis ei kattunud üldse mitte koalitsiooni ja opositsiooni piiridega. Euroopa poliitika küsimustes ei ole meil tegelikult klassikaliselt olnud opositsioonil ja koalitsioonil erinevat lähenemist. Me oleme alati probleemid selgeks vaielnud ja väga tihti on Euroopa Liidu asjade komisjonis valitsuse positsioone konsensuslikult toetatud. See ei ole mingi liberaalide või konservatiivide või sotsiaaldemokraatide asi, see on olnud Eesti ühine nägemus, kuidas kõige paremini Euroopas asju ajada. See on minu meelest seni päris hästi õnnestunud ja seda väärtust tasub ka tulevikus hoida.
Nüüd sellest rohelisest kaardist. Roheline kaart tähendab algatusõigust, tähendab seda, et ka sellises formaadis nagu Euroopa Liidu asjade komisjonide delegatsioonid, kus igal liikmesriigil on kuus või siis, kui on mitu koda, 12 delegaati, oleks liikmesriigi parlamendi sõnaõigus võimalikult suur, nii et nendest aruteludest ka midagi päriselt sõltuks. See on teema, mis on olnud väga oluline brittidele, ja ma arvan, et mis saab meil selle seisukoha vastu olla.
Kui võtta sammuke tagasi, siis tuleb öelda, et Eestis on põhjamaiselt parlamentaarne Euroopa asjade otsustamise kord. Valitsusel on vaja enne seisukoha võtmist, kuidas käituda näiteks ülemkogul või mis tahes Euroopa Liidu nõukogus, tulla parlamenti Euroopa Liidu asjade komisjoni, kus pole esindatud mitte ainult kõik fraktsioonid, vaid ka kõik parlamendikomisjonid. See sarnaneb olukorraga Taanis, Rootsis, Soomes ja teistes põhjamaades ning on väga parlamentaarne mudel, see austab parlamenti väga kõrgelt ja arvestab parlamendi arvamust. Ei ole mitte nii, et me tuleme niisama küsima, mis te arvate, ja pärast räägime ikka oma juttu. Kui ma lähen räägin teistsugust juttu, siis pean hiljem tulema teie ette põhjendama, miks ma teistsugust juttu rääkisin. Teie mandaat on mulle ülemkogul alati siduv. Seetõttu ei ole mingi ime, et me Eestis peame mõistlikuks, kui Euroopas tervikuna parlamentide rolli rohkem väärtustatakse ja hinnatakse. Ma kindlasti ei nõustu sellega, et parlament oleks varem olnud või peaks tulevikus olema kummitempli rollis. Parlamentaarne debatt ka Euroopa küsimustes on vajalik.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Täna ei ole veel räägitud olukorrast meist ida pool. Me teame, et Ukrainas tärisevad jälle relvad. Mis te arvate, kas ühel Euroopa Liidu liikmel on õige jätkata sõdiva agressoriga piirileppe ratifitseerimise protsessi või peaksime siin midagi muud välja mõtlema?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! See, et Ukrainas kestab sõda, on meile kõigile selge. See, et Euroopa Liit seda ei tolereeri, on ka meile kõigile selge. Me ei saa öelda, et meil on idanaabriga tavapärased heanaaberlikud ja sõbralikud suhted. Nii ei oleks aus öelda. Kuid kui küsimus on selles, kas me tahame, et meievahelised suhted oleksid õiguslikult korrektselt reguleeritud, või on parem see, kui meil ainsa naaberriigina ei ole Venemaaga piirilepet, siis mina ütlen, et igal juhul on selgelt reguleeritud suhted paremad. Nii et ma ei seostaks neid kahte teemat. Kui me lähtume Eesti riiklikest huvidest ja tegelikult ka Venemaa Föderatsiooni riiklikest huvidest, siis see, et kõikide naabritega on olemas piirileping, on enesestmõistetav. Seetõttu on minule piirilepingu teema ühemõtteliselt selge. Meil on seda vaja, täpselt samamoodi, nagu Venemaal seda vaja on. Minu soovitus parlamendile on see asi korda ajada ja dokument ratifitseerida.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Sven Mikser, palun!

Sven Mikser

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus on ajendatud mõnest varasemast küsimusest, mis puudutasid põgenike ja pagulaste teemat. Me teame, et Eestis on poliitilisi jõude, kes süüdistavad valitsust – täiesti alusetult, muide – mingisuguse massiimmigratsiooni soosimises. On jõude, kes käivad marssimas loosungite all, et Eesti kvoot on null, ning korraldavad protestimeeleavaldusi ja tõrvikumarsse. Kas teie olete kuulnud nende inimeste suust või näinud nende sulest ilmunud mingisugustki terviklikku käsitlust või visiooni, kuidas seda põgenikekriisi lahendada? Üksnes vastumeelsuse väljendamine näiteks kliima soojenemise vastu ei kujuta ju endast terviklikku kliimapoliitikat. Kas teie olete kuulnud sellisest pagulasvastaste jõudude visioonist või käsitlusest?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Väga hea ja asjakohane küsimus. Pean tunnistama, et nendelt vastastelt ei ole kuulda olnud ühtegi kompleksset ega põhimõttelist ettepanekut. Ka mina leian, et vastandumine või vihkamine ei ole poliitika. Kui me tahame ühte või teist küsimust lahendada, siis me peame suutma teemat terviklikult näha. Kui võtta see massiimmigratsiooni loosung, siis ma arvan, et kõik saavad tegelikult suurepäraselt aru, et Eestis on täiesti kohatu rääkida mingisugusest massiimmigratsioonist. Ma usun, et ka avalikkus on seda ammu mõistnud. See on ilmselt ka põhjus, miks need tõrvikurongkäigud järjest vähem mõistmist on leidnud. Mina olen kuulnud järjest enam seda, et ei mõisteta, mille vastu õigupoolest võideldakse või kust kõik see viha nende aktivistide sisse tulnud on.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, eesistuja! Lugupeetud peaminister, kõigepealt suur aitäh ülevaate eest! Kõikjal, kus on sõda ja terroriaktid, kannatavad inimesed. Kannatavad eelkõige tsiviilelanikud: naised, lapsed ja kõik süütud kõrvalseisjad. Kas te saate kinnitada ja lubada, et teie peaministrina, aga ka meie kaitseminister, välisminister ja teised valitsusliikmed Euroopa Liidu kohtumistel siiski hoiate meeles Ukrainat ja seal toimuvat?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Selles võib päris kindel olla. Meil on valitsusliidus täielik üksmeel selles, et meil tuleb olla Ukrainaga solidaarne. Siin ei ole valikut, see ei ole mingi küsimus. See on meie arvates väga põhimõtteline. Täiesti õige on, et Ukrainas on nendel aladel, kus on toimunud sõjategevus, väga palju kannatanuid tsiviilisikute hulgas. Me ei tohi neid unustada, nagu te viitasite. Ma rääkisin hiljuti Riias Ukraina peaministriga, kes ütles, et sel päeval, kui me kokku saime, oli Ukrainas olnud 12 episoodi, kui tulistati miinipildujatest ehk mitte kergetest käsitulirelvadest. Need ei olnud mitte niisama mingid juhuslikud, üksikud lasud, kuigi ka selline asi oleks igas teises riigis tohutult tähelepanu pälvinud. Raske on öelda, et see kriis oleks kuidagi lahenenud. Samuti teame, et suur osa Ukraina territooriumist on endiselt teise riigi kontrolli all.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Madis Milling, palun!

Madis Milling

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus haakub eelmise küsimusega. Mul on hea meel kuulda, et Eesti Vabariigi valitsus ei ole Ukraina teemat unustanud. Aga vaadates praegu Euroopa julgeolekuolukorda, tundub, et sõda Ukrainas on midagi kauget ja vähem hoomatav kui lasud Pariisi kesklinnas. Vaadates ka Venemaa suhteliselt deklaratiivset n-ö võitlust ISIS-ega Süürias, on minu küsimus, milline on teie hinnang. Kas Euroopa võitluses ISIS-ega võtab mingil hetkel arvesse, et on olemas Realpolitik, ja vaatab Venemaad kui liitlast ning selle liitlassuhte hinnaks võib olla Krimmi või Ukraina unustamine?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Iseenesest ei ole ju Euroopas mingi värske avastus, et on olemas täiesti brutaalne seltskond nimega ISIS. Me rääkisime ka Walesis – see oli juba eelmises septembris ehk enam kui aasta tagasi – sellest, et NATO jaoks on kaks võrreldavat ja täiesti samaväärselt tõsist probleemi. Need on just nimelt sõda Ukrainas ja ISIS-e, kuidas öelda, kujunemine või kasvamine. Ma olen väga seda meelt, et me ei tohi ühe probleemi lahendamise käigus unustada teist. Kui me mingis küsimuses teeme ühe või teise riigiga koostööd, siis see ei tohi anda blankovekslit, et see riik võiks kuskil mujal käituda näiteks agressorina. Kindlasti mitte. Konflikti lahendamine Süürias ei muuda kuidagi meie suhtumist sellesse, mis toimub Ukrainas. Ka need sanktsioonid, mille Euroopa Liit on Venemaa vastu kehtestanud, on otseselt seotud Ukrainas toimuvaga, mitte millegi muuga. Nende sanktsioonide leevendamine saab kõne alla tulla ainult siis, kui kokkulepitud eeltingimused ehk Minsk II täitmine on täht-tähelt ellu viidud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristjan Kõljalg, palun!

Kristjan Kõljalg

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Nõustun, et neli Euroopa Liidu põhivabadust toovad jõukuse ja elujärje üldise kasvu kõigi liikmesriikide kodanikele. Samas olid reedese Daeshi rünnaku ajal Pariisis ründajad Prantsuse kodanikud. Teise olulise faktina toon välja, et tervelt 25% Prantsuse 18–24-aastastest noortest peab Daeshi positiivseks või väga positiivseks, kuigi moslemite osakaal rahvastikus on seal kõigest 7–8%. Seega ei ole tegemist moslemi probleemiga, vaid üldisema probleemiga. Kas meie koos oma Euroopa Liidu partneritega plaanime samme ekstremismi ja terrorismi ohjeldamiseks? On meil siin edusamme?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma ei oska neid küsitlusi kuidagi kommenteerida. Ma olen veendunud, et peale neid jõhkraid terroriakte on Euroopas ja kogu maailmas väga vähe inimesi, kes tunnevad sümpaatiat Daeshi ehk ISIS-e vastu. Minu meelest on meil kõigil ühine põhjus igasugune terrorism hukka mõista. Minu arvates ei ole terroristi esmane tunnus ei rahvus, kodakondsus ega religioon. Terroristi esimene tunnus on vihkamine ja ebainimlikkus. Mitte mingil juhul ei tohi kas rahvuse, kodakondsuse või ka religiooni pinnalt üldistada, et kõik mingit religiooni tunnistavad, kõik mingist rahvusest või kõik mingi riigi kodakondsusega inimesed on sellised. See oleks erakordselt rumal ja lühinägelik. Kahjuks on nii, et iga rahvuse hulgas, igat religiooni tunnistavate inimeste hulgas, iga riigi kodanike hulgas on neid, kellega ei ole võimalik samastuda. Meie asi on ühiselt väga selgelt välja öelda, et me mõistame kõik terroriaktid ühemõtteliselt hukka.
Mis puudutab koostööd terrorismi vastu, siis loomulikult on see üks olulisi Euroopa poliitikaid. Kindlasti on see teemaks ka siseministrite kohtumisel juba sel nädalal. Järgmisel nädalal kogunevad suure tõenäosusega Euroopa Liidu valitsusjuhid. Ma olen täiesti kindel, et ka siis on see kõne all. Eraldi ülemkogu istung oli suvel või varakevadel, kui me just nendel teemadel rääkisime. Loomulikult on see Euroopale ülioluline. Kõik sellised sammud, ka need, millest rääkis Igor Gräzin, sh see, et ta peab lennukisse minnes ID-kaarti näitama, ja see, et toimib selline süsteem nagu PNR ehk reisijate identifitseerimise süsteem, on olulised selleks, et ennetada terroriakte. Selliseid ebamugavusi on vaja taluda sellepärast, et terroriakte oleks võimalikult raske toime panna.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Kuidas on immigratsioonipoliitika mõjutanud meie suhteid teiste Euroopa riikidega? Immigratsioonipoliitikas on eri riigid viimasel ajal üsna suurel määral meelt muutnud, kui me võrdleme selle ajaga, kui probleemid tekkisid ja asi alguse sai. Ungari peaminister on algusest peale kõige reljeefsem olnud ja teda mõisteti esialgu üsna sügavalt hukka. Praegu aga otsustati Inglismaal, mida te mitu korda mainisite, ma ei tea, neli aastat immigrantidele sotsiaaltoetusi sisuliselt mitte maksta, sakslased kitsendavad perekondade ühinemise õigust, ei laienda seda enam jne. Kuidas sellised tegevused on meie suhteid mõjutanud? Kuidas te hindate, milliseks kujunevad meie suhted Poola uue võimukoalitsiooniga?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Üldiselt on nii, et kriisid on Euroopat valdavalt siiski lähendanud. Euroopa Liidu liikmed püüavad leida üksteisemõistmist ka siis, kui nende seisukohad on mõneti erinevad. Samas tuleb öelda, et selles konkreetses kriisis on Euroopa Liidu riikide seis väga erinev. On riike, kus on puhtinimlikult raske toime tulla kümnete tuhandete riiki sisenenud inimestega. Seda mitte sellepärast, et need tulijad on teisest rahvusest või tulevad teisest riigist, vaid lihtsalt sellepärast, et kui tuleb 10 000 inimest, kellel ei ole elamispaika, kes vajavad toitu, kelle lapsed vajavad haridust, siis see tekitab puhtlogistilisi probleeme. Kui need riigid ütlevad, et nad vajavad abi, siis seda pigem mõistetakse. Kui aga mõni selline riik, kus ei ole kuigi palju kokkupuuteid põgenikega, kus viimasel aastal on saanud varjupaigakaitse mõnikümmend inimest, peaks hakkama rääkima sellist juttu, et neil on ruum otsas, siis võib päris kindel olla, et sellest ei saadaks aru. Kui Eestis räägib keegi massiimmigratsioonist, kuigi Süüriaga seotud sõjapõgenikke ei ole Eestisse sisuliselt tulnudki, siis on raske arusaamist leida. Massiimmigratsioon on tõepoolest nendes riikides, kuhu on sisenenud kümneid tuhandeid või isegi sadu tuhandeid inimesi. Nii et mõistmine sõltub kindlasti sellest, kui adekvaatne on see jutt, mida räägib üks või teine riik või ühe või teise riigi poliitik.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister, aitäh ettekande ja seniste vastuste eest! Nagu te oma ettekandes õigesti rõhutasite, Euroopa väärtused, Euroopa solidaarsus ja Euroopa ühtsus – kõik need, kaasa arvatud koostöö, on ka Euroopa teaduspoliitika tunnussõnad. Samas teame kõik, et iga Euroopa riik katsub kutsuda oma teadusasutustesse uurimis- või teadustööle üha rohkem helgemaid päid. Kui jõuliselt peaks Eesti teaduspoliitikas kaasa lööma ja mis võiksid üldse siin Eesti trumbid olla? Raha see ilmselt ei ole.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Mis muud kui ajud ja tohutu töökus on meie trumbid. Ka kliima soosib töötegemist, kui nii võtta. Nali naljaks. Mul oli suur au kohtuda Tallinnas koos olnud Euroopa Teadusnõukogu juhtivate liikmetega. Me arutasime ka Eesti teaduse positsiooni Euroopas ja seda, kuidas Eesti teadlastel on läinud kas või näiteks teadusnõukogu grantide taotlemisel. Peab suure uhkusega ütlema, et arvestades riigi suurust on ikkagi väga mitu teadlast ka sellest väga auväärsest rahastust tuge saanud. Ma oleksin hästi skeptiline selles suhtes, kui öeldaks, et vaat selles ja teises valdkonnas me saavutame tulevikus edu. Mulle üldiselt ei meeldi, kui poliitikud lähevad teadlastele ütlema, millist valdkonda nad peaksid edendama ja millist mitte. See on teadlaste asi, meie asi on luua sobiv keskkond. Ei saa välistada, et mõnes teadusharus, millega tegelemine ei ole väga laialt levinud, tekib Eestis tõelisi pärle. Kui vaadata distsipliine, mille esindajatele on seesama Euroopa Teadusnõukogu stipendiume andnud, siis need on seinast seina, juurast reaalteadusteni. Siin ei ole mingit kitsast ühisnimetajat. Ma arvan, et nii ongi hea. Tulemused sõltuvad ikkagi meeskondade tugevusest ja nende saavutustest.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Yoko Alender, palun!

Yoko Alender

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, austatud peaminister, sisuka ja avatud arutelu eest! Hiljuti tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse, et Itaalia rikub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8, kuna riigis puudub õiguslik raamistik, mis tagaks samasooliste partnerite kooselu tunnustamise ja kaitse. Eesti valitsus jättis Riigikogu esitatud kooseluseaduse rakendusaktide kohta arvamuse avaldamata, kuna sel teemal puudus valitsuses konsensus. Kas teie kui peaministri hinnangul kuulub selline asi euroopalike väärtuste hulka ja Riigikogul tuleks kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtta?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Me ütlesime selle ju ka pressikonverentsil välja, et selles küsimuses ei ole valitsuses tõepoolest konsensust. Kaks koalitsioonipartnerit leiavad, et kord vastu võetud seadust tuleb korrektselt rakendada ja Eesti õigusruumi sulandada. Me austame aga ka seda, et üks kolmest koalitsioonipartnerist on teistsugusel seisukohal. Me oleme algusest peale sellest teadlikud olnud, keegi ei ole oma arvamust teiste eest varjanud. Nii et aus on öelda, et valitsuses konsensust tõepoolest ei ole. Minu meelest selles konkreetses küsimuses enam suurt poliitilist diskussiooni avada ei ole mõistlik, sest parlament langetas poliitilise valiku juba möödunud aastal. Mina ei olnud toona Riigikogu liige, aga ma olen öelnud, et kui ma oleksin Riigikogu liige olnud, siis ma oleksin selle seaduse poolt hääletanud. Ma arvan ka praegu nii. Ma ei näe võimalust, et seadus on vastu võetud, aga need aktid, mis on vajalikud selleks, et see seadus päriselt rakenduks, jääksid vastu võtmata. See oleks kuidagi absurdne olukord. Seetõttu kutsun üles seda teemat käsitlema ilma liigse emotsionaalsuseta ja lahendama seda probleemi Eestile omaselt mõistlikult ja praktiliselt. Ma arvan, et me ei peaks lõputult jätkama neid debatte, mis Eesti ühiskonnas möödunud aastal ära peeti. Küllap saame aru, et meie hulgas on erinevaid inimesi, ja meil on põhjust üksteist aktsepteerida just sellistena, nagu me oleme.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma ei tea, miks teile meeldib arvata, et massiimmigratsioonivastased jõud on vihased, aga te ei arva, et nad on võib-olla mures Eesti riigi ja rahva tuleviku pärast. Tõepoolest, massiimmigratsiooni Eestis veel ei ole, aga ma ei tea, kuidas siis nimetada seda, mis on Euroopas juhtunud, ning mida arvata hoiatustest selle kohta, mis veel edaspidi juhtub. Mure on ikkagi selles, et me ilmselt ei jää sellisesse olukorda, kus me praegu oleme. Peab olema ettenägelik ja tegutsema. Mis te arvate, kas tõepoolest jääbki nii, et keegi ei soovi Eestisse tulla või et siia tuleb ainult 500 või pisut rohkem inimest? Eilsetest siseministri vastustest tundus, et meie võimekusel neid inimesi vastu võtta justkui piire ei ole, see venib nagu kummiõhupallike.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Nagu ma ka varem ütlesin, olukorras, kus Eestis on varjupaiga saanud kokku mõnikümmend inimest, on täiesti kohatu rääkida mingist massiimmigratsioonist. Veel kohatum on kleepida autodele kleebiseid, et siin ei ole Aafrika. See ei näita mitte ainult vihkamist, vaid ka rumalust, sest Süüria ei ole sugugi mitte Aafrika riik. Ma ei ole näinud mitte ainult viha, vaid olen näinud viha, propagandat ja väärarusaamu. Ma olen näinud ka küllap teadlikke katseid võita ühiskonna lõhestamise pealt odavat poliitilist populaarsust. Minule ei ole see omane. Minu meelest ei ole see eestilik. Me oleme Eestis harjunud igas olukorras kokku hoidma. Ka siis, kui on mõni teema, mis tuleb ühiselt lahendada, tuleb seda teha ratsionaalselt. Eesti ei ole riik, kuhu oleks tulemas kümneid tuhandeid või sadu tuhandeid inimesi. Seda ei paista mitte kuskilt. Seda enam tundub mulle täiesti jabur, et kui siia tuleb umbes üks inimene päevas ja niimoodi kaks aastat järjest, sest on kokku lepitud, et ka Eesti võiks sõja eest põgenevaid inimesi aidata, siis meie nimetame seda massiimmigratsiooniks või kleebime autodele kleebiseid, mis ütlevad, et siin ei ole Aafrika. Süüria ei ole Aafrikas. Harige kolleege, kes neid kleepse jagavad.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Üks Eesti kogenumaid välispoliitikuid Matti Maasikas kirjutas – tõsi, kodanikuna isiklikke seisukohti väljendades – paar nädalat tagasi artikli "Eesti rohutirts ja Euroopa". Tsiteerin: "EL-i debattides aktiivselt ja arukalt osalemisest oleme veel kaugel. Küsimustes, nagu Euroopa välispiiride kaitse tugevdamine, EL-i laienemispoliitika – eriti Türgi puhul –, arengukoostöö ja rände seosed, kaasarääkimine nõuab palju rohkem mõttetööd, üle 140 tähemärgi lugemist ja ka enamat riigisisest koordineerimist, kui oleme harjunud." Kas te olete Matti Maasika mureliku hinnanguga nõus? Kui olete, siis kuidas saaksime parandada Eesti suutlikkust kõigis tähtsais asjus kaasa rääkida?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma täpsustan, et Matti Maasikas ei ole mitte niivõrd poliitik, kuivõrd Eesti Vabariigi diplomaat ja Eesti esindaja Euroopa Liidu juures. Me arutleme Matti Maasikaga väga tihti Euroopa teemadel. Ma ei oska öelda, kas ma jagan tema murelikkust, aga ma saan olla nõus sellega, et kvaliteetset debatti ei ole kunagi liiga palju. Meil on vaja saavutada veendumus – mitte ainult siin parlamendis või valitsuses, vaid ka ühiskonnas laiemalt –, et Euroopa, see olemegi meie. Ei ole olemas mingit sellist asja, et kuskil on Brüssel, kust tulevad ukaasid. Niimoodi oli aastakümneid tagasi Moskvaga, Brüssel on hoopis teistsugune. Brüsselis me käime ühena 28-st ja meil on väga suured võimalused ise nendes otsustes kaasa rääkida ja meie enda pühendumusest sõltub, kas meie häälel on kaalu või ei ole mitte.
Minu kindel ja kogemusel põhinev veendumus – mitte ainult valitsusjuhina, vaid nii oli ka varem, valitsusliikmena – on olnud, et kui Eesti püüab veenda oma partnereid ja räägib, miks meie pakutud lahendus on mingis küsimuses ratsionaalne ja mõistlik, ka Euroopale tervikuna kasulik, siis meil õnnestub oma partnereid veenda. Päris mitmes küsimuses on nii läinudki. Me ei peaks kunagi Euroopas võtma hoiakut, et me ei osale nende küsimuste arutelus, millega meil ei ole vahetut puutumust, kuid eeldame, et kõik teised on valmis arutama neid küsimusi, mis on tähtsad meile. See oleks väga ekslik. Kui me tahame, et meie partnerid ja liitlased räägiksid ja mõtleksid kaasa nendes asjus, mis on meile Euroopa poliitikas kõige tähtsamad, siis on hästi oluline, et meil oleks valmisolek näidata üles osavõtlikkust ka nendes küsimustes, mis meid vahetult ei puuduta. Just siin on mitmed küsijad sealt tagareast võtnud vastupidise hoiaku.
Pean ausalt ütlema, et minu seisukohad erinevad siin EKRE omadest väga ja väga. Mina ütlen, et koostöö ja osavõtlikkus teiste murede suhtes on see, mis aitab kaasa, et meie tõstatatud probleemidest saadaks paremini aru. Väga positiivne on see, et mitte ainult viimase kahe valitsuse ajal, vaid tegelikult ammu enne seda, kogu meie liikmesuse ajal on Eesti poliitikud, diplomaadid ja riigiametnikud hoidnud seda kurssi, et me oleme hästi konstruktiivne ja mõistlik partner. Mina kavatsen kindlasti seda kurssi jätkata. Ma ei tee mingit saladust sellest, et minu juhitavate valitsuste ajal on juba olnud võimalik nautida vilju, mis just nimelt sellel kursil on põhinenud. Kui meie mõistame teisi, siis mõistavad teised ka meid, see on Euroopa poliitika osa.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea peaminister! Mina kui paadunud haridustöötaja küsin niimoodi. Härra Jürgen Ligil pole Eesti haridussüsteemi juhtimine kuigi hästi välja tulnud. See on irratsionaalne tegevus, lahmimine seinast seina. Mis siis juhtub, kui tulevad pagulased? Milliseks siis Eesti hariduspoliitika kujuneb? Kas selleks ollakse valmis ja kas härra Ligi on pädev, et neid asju teha?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Päris kindlasti on Jürgen Ligi pädev haridus- ja teadusminister.

Esimees Eiki Nestor

Martin Repinski, palun!

Martin Repinski

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Kui me vaatame statistikat, siis on selge, et Eesti põllumeeste toetused on mitu korda väiksemad kui paljude teiste Euroopa riikide põllumeeste toetused. Eurostati tabelist on näha, et Soomes on toetuse keskmine määr 900 eurot hektari kohta, Kreekas 700, Hollandis 650, Eestis aga alla 200 euro. Selge on, et see vähendab meie põllumajanduse konkurentsivõimet. Ma arvan, et Eesti seisukoht võiks olla, et kui Euroopa ei saa meile maksta niisama palju kui teistele, siis võiks teistele maksta vähem või näiteks üldse lõpetada põllumajanduse toetamise. Kas te olete minuga nõus?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Üldiselt olen ma nõus sellega, et Euroopa Liidu ühised põllumajandustoetused pigem pärsivad kui parandavad konkurentsi. Põhimõtteliselt saab nõustuda ka sellega, et kui Euroopa Liidus otsetoetusi üldse ei oleks, siis Eesti põllumehel oleks sellest ainult võita. Samuti võib öelda, et kui me kaotaksime kaubandusbarjääre, mis meil on Põhja-Aafrika ja mõne teise kriisipiirkonnaga, ning lubaksime Eesti ja kogu Euroopa turule näiteks köögivilju, mis on pärit raskes majanduslikus seisus Aafrika riikidest, kus kliima on selliste kultuuride kasvatamiseks väga soodne, siis kaubavahetusest tuleneva kasuga me toetaksime neid enam, kui me saame neid kunagi toetada arengu- ja humanitaarabiga. Ainult Aafrikasse suunatakse igal aastal Euroopa Liidust kümneid miljardeid eurosid. Nii et põhimõtteliselt toimuks selles suunas liikumine turumajandusloogika järgi ja sellest oleks kasu.
Teisalt on ka neid põllumajandustoetusi, mis konkurentsi parandavad. Eesti põllumajandustootjate seisu on oluliselt parandanud näiteks investeerimistoetused. On täiesti selge, et osas Euroopa Liidu riikides oli ajaloolistel põhjustel tekkinud mahajäämus investeeringute vähesuse või teistsuguste investeeringute tõttu. Kui on aidatud investeerida lautadesse, traktoritesse, väga erinevatesse seadmetesse, siis on see loomulikult aidanud Eesti põllumeestel kiiremini konkurentsivõimeliseks saada.
Kas ma usun, et Euroopa Liit teeb lähemas perspektiivis radikaalse kannapöörde ühises põllumajanduspoliitikas? Pigem mitte. Kas me võiksime liikuda selles suunas, et oleksid võrdsemad toetused, rohkem vabakaubandust ja pigem suund toetuste vähenemise poole tervikuna? Ma arvan küll. Euroopa Liidu eelarves on kindlasti veel valdkondi, mida on vaja finantseerida. Nagu öeldud, kui otsetoetusi oleks Euroopas vähem, siis Eesti põllumees sellest pigem võidaks.

Esimees Eiki Nestor

Andrei Novikov, palun!

Andrei Novikov

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eesti Euroopa Liidu poliitika teostamise üks suurimaid möödalaskmisi seostub Estonian Airile reeglitega vastuolus oleva riigiabi andmisega. Milliseid järeldusi on valitsus teinud, et vältida sellise asja kordumist tulevikus?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Iseenesest on see täiesti arusaadav küsimus. Me oleme uut lennundusettevõtet luues seadnud selgeks sihiks, et ettevõte oleks turupõhise äriplaaniga ja tal oleks võimalik turutingimustes toimetada ilma riigi abita. See on ka parim kaitse, et tulevikus ei tekiks küsimusi, kas riigiabi oli seaduslik või ebaseaduslik.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister! Austatud Riigikogu! Enne kui me edasi läheme, olen kohustatud teile ütlema, et juhatusele on saabunud ettepanekud Euroopa Liidu asjade komisjonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Nendel on üks sisu: pikendada täiskogu tööaega kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Seda ettepanekut on meil vaja hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Euroopa Liidu asjade komisjoni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada istungi tööaega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 61 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuks ei jäänud keegi. Tööaega on pikendatud.
Järgmine ettekandja on Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling. Palun!

Kalle Palling

Austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Hea Riigikogu! Head külalised! Peaaegu kuu aega tagasi rääkisin siinsamas teie ees Eesti migratsioonipoliitikaga seonduvatest mõtetest ja tulevikuplaanidest. Kahjuks pean nentima, et probleem ei ole kadunud ega paista, et tuhandete inimeste vintsutused ja teisalt paljude riikide sise- ja välispoliitilised mured seoses suure pagulaste liikumisega oleksid lähiajal lihtsasti lahendatavad. Juba teist korda sel aastal oleme pidanud langetama pea Pariisis terroriaktide tõttu hukkunud süütute inimeste mälestuseks. See on kohutav tragöödia ja rünnak mitte ainult Prantsusmaa, vaid terve Euroopa Liidu vastu.
Teame, et šokiolukorraga aitab kõige paremini toime tulla tegutsemine. Just seetõttu peame leidma endas jõudu, et püsida euroopalike väärtuste kursil, ja jätkama igapäevast tegevust Euroopa Liidu poliitika elluviimisel. Mis tahes äärmuslust – terrorismi, julmust või vihkamist – ei saa tolereerida. Meie euroopalik maailmavaade põhineb ja on alati põhinenud humaansusel ning inimelude väärtustamisel. Me ei tohi lüüa abivajajate ees pilku maha, sest just see on meie väärtusi proovile paneva brutaalse rühmituse eesmärk. Ma loodan, et nii meil kui ka Euroopas laiemalt mõtlevad poliitikud hoolikalt võimalikele tagajärgedele, enne kui võtavad pagulaskriisi teemal sõna. Ühest küljest ei tohi muutuda võõravaenulikuks, teisalt peame oma võimeid realistlikult hindama. Ülereageerimine on tihti kõige suurem oht.
Eestis ja Euroopa Liidus ei ole hetkel tähtsamat teemat kui rändekriisile lahendus leida. Samas soovin ma tänases kõnes keskenduda veel teistelegi meie ees seisvatele probleemidele. Kuigi Euroopa Liidu liidrite fookus peab püsima rändepoliitika kiirel rakendamisel, ei tohi me unustada, et meist nii idas kui ka lõunas, kohe meie piiri taga, käib sõda ning põgenikevoogudele lõunast võib Venemaa agressiooni jätkudes lisanduda paljude inimeste põgenemine Ukrainast.
Kui võrrelda tänast päeva suve algusega, siis on positiivne, et põgenikekriisi lahendamisel oleme liikumas suunas, mis mitte ainult ei anna ajutist lahendust pagulaste olusid parandades ja abi paremini korraldades, vaid probleemile lähenetakse laiemalt ja palju strateegilisemalt, kui seda tehti kriisi alguses. Oleme tõsisemalt tegutsenud, et parandada koostööd Süüria naaberriikidega ja neid abistada, aidanud rahvusvahelisi organisatsioone ning – mulle Eesti poliitikuna on see ehk olulisim – oleme arutelude ja vaidluste käigus vaadanud enda sisse. Kes mida sealt seoses migratsiooni, solidaarsuse ning eesti rahva ajalooga on leidnud, näeme ja kuuleme peaaegu iga päev ajakirjanduses ja ka siin saalis.
Solidaarsus on Euroopa Liidus oluline väärtus. Eelmine Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso on tabavalt öelnud, et ei ole stabiilsust ilma solidaarsuseta, aga ei ole ka solidaarsust ilma stabiilsuseta. Tema sõnad kirjeldavad hästi hetkel Euroopa Liidus valitsevat korralagedust juhtimises, mis on viinud tähelepanu neilt, kes selles kriisis enim abi vajavad, ja juhtinud selle neile, kes kasutavad Euroopasse pääsemiseks ära seda, et uks on lahti, tekitades tõrksust kõige vastu, mis on teistsugune. Usun siiralt, et enamik ohtliku teekonna ette võtnutest ja Euroopasse jõudnutest on siiski need, kes abi vajavad, vastupidi sellele, mida pingsalt proovitakse väita. Küsin, kas siin saalis on keegi, kes oskaks eristada päästmise hetkel paadis olevate inimeste hulgast need, kes abi vajavad, ja need, kes ei vaja. Solidaarsus ja humaansus on eurooplastele olulised väärtused, aga sellegipoolest ei tohi me teha allahindlust oma inimeste turvalisuse arvel. Kõik inimesed, kes Euroopasse saabuvad, tuleb esimesel võimalusel registreerida ja nende taotlusi tuleb menetleda võrdsetel alustel. Abivajajad tuleb vastu võtta ning muudel kaalutlustel ja turvalistest riikidest saabunud sisenejad peab tagasi saatma. Siinkohal palun, et Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Federica Mogherini liiguks kiiresti edasi turvaliste riikide nimekirja koostamisega.
Selleks et kaitsta Euroopa üht põhiväärtustest, inimeste vaba liikumist, ei ole ilmselt muud valikut kui ühtse piirivalveasutuse loomine. Euroopa Liidu lõunapiiri kaitse on niisama oluline kui idapiiri kaitse. Viimase tugevdamisse investeerime Eesti riigieelarvest kümneid miljoneid eurosid. Ilmselt oleks raske ette kujutada olukorda, kus idast saabuvad hüpoteetilised põgenikevood saaksid kerge vaevaga üle riigipiiri ja meie roll oleks vaid näidata, millises suunas asub Rootsi, Soome või Saksamaa. Suure tõenäosusega oleks see olukord meile väga keeruline ning me vajaksime piiri kaitsmiseks ja põgenikevoogudega toimetulemiseks liitlaste tuge, mistõttu tuleb näidata üles solidaarsust ka lõunast saabuvate põgenike puhul. Aga kõige olulisem on see, et olukorra koordineerimine oleks siis igal juhul meie ülesanne. Täpselt samamoodi näen mina, et praegu on nende riikide roll, kustkaudu põgenikud Euroopasse saabuvad, vastutada lõuna poolt tulevate inimestega tegelemise eest.
Euroopa Liidu asjade komisjon on pagulaspoliitikaga tutvumise eesmärgil käinud Soomes ja Rootsis. Need on meie lähinaabrid, kellel on migratsiooniga meist erinev kogemus ja praeguses olukorras tegutseme samuti erinevalt. Oluline vahe on ka see, et nemad on tavaliselt põgenike peamise sihtriigi rollis, meie siiani mitte. Meiesugune väikeriik ei saa lubada endale seda luksust, et ise uuesti ratast leiutada, vaid me peame õppima neilt, kellel on pikaajalisem kogemus. Hea praktika tuleb üle võtta ja tehtud vigu mitte korrata.
Varasügisel käisin koos oma komisjoni aseesimehega ja väliskomisjoni delegatsiooniga Jordaanias. Nägime kohapeal põgenike muresid ja vastuvõtva riigi ootusi, muu hulgas ka seda, mida nad ootavad meilt. Olulisim väärtus, mis me sellelt visiidilt kaasa saime, oli tõdemus, et Jordaania väikese riigina on ka pärast 1,5 miljoni Süüria sõjapõgeniku vastuvõtmist valmis panustama, kuid hetkel tal lihtsalt puuduvad selleks vahendid. Euroopa Liit peab rohkem panustama konfliktipiirkondadega piirnevate riikide abistamisse.
Üks hoob, mille abil oleks selles piirkonnas võimalik leida pikemaajalist lahendust, on aga veel ja see sõltub suures osas Euroopa Liidu riikide tahtest. Kui me parandame kaubavahetust Süüria naaberriikidega ja vähendame piiranguid, siis saame seeläbi anda suure panuse nende riikide majanduse arengusse ja seal töökohtade loomisse ning nii tekivad neil paremad võimalused rändekriisiga toime tulla. Euroopa Liidus arutatakse pidevalt, kuidas majanduskriisiga võidelda, majandusarengut tagada ning uusi töökohti luua. Me ei saa seda teha vaid liidu sees, kaasamata oma naabreid. Meil tuleb laiemas mõttes liikuda liberaalsema maailmakaubanduse poole. Võlakriisi puhkedes olime me peamiselt Kreeka abistamiseks võimelised kiirelt reageerima ja vajalikud institutsioonid ellu kutsuma ning liikmesriikidena panustama. Miks ei ole me mõelnud sarnase lahenduse peale pagulaskriisi lahendamisel? Me nimetame ju rändekriisi suurimaks kriisiks, mis on Euroopa Liitu pärast teist maailmasõda tabanud.
Kui euroala stabiilsus on meile oluline, siis inimeste turvatunne ja sellega kaasnev stabiilsus peaks olema vähemalt niisama tähtis. Inimesed peavad tundma end Euroopa Liidus ühtmoodi hästi. Miks me siis ei eralda märkimisväärseid summasid põgenikekriisi tinginud olukorra pikaajaliseks lahendamiseks? Näiteid selliste koostöövormide kohta on tuua ka lähiajaloost. ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon oli pärast teist maailmasõda Ameerika Ühendriikide algatusel loodud organisatsioon, mis pakkus Euroopale tagastamatut abi. Organisatsiooni asutasid 44 riigi valitsused 9. novembril 1943 Washingtonis. Alates 1945. aastast kuulus see ÜRO alluvusse. Kolme aasta jooksul jagati neli miljardit dollarit, mis praegusesse vääringusse konverteerituna tähendab 52 miljardit eurot. Suurim abisaaja oli Poola, kes sai praeguses vääringus 6,3 miljardit eurot.
Hea Riigikogu! Jätkan Euroopa Liidu naabruse teemal. Meie ja liidu heaolu mõjutab naabrusriikides toimuv. Eesti kõige olulisem sõnum on seni olnud see, et idapartnerite integreerumine Euroopa Liiduga, eelkõige pean silmas Ukrainat, Moldovat ja Georgiat, kellega on meil senimaani olnud kõige tihedam koostöö ja kes on kõige kiiremini arenenud, ei tohi jääda pagulaskriisi varju. Eesti kohustus on kätt pidevalt pulsil ja teemat päevakorral hoida, kuna pagulaskriis puudutab kogu liitu, aga idapartnerlus on tähtsam teatud liikmesriikidele, mitte liidule tervikuna.
President Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et  idapartnerluspoliitika ei ole otsepilet Euroopa Liitu, kuid seda lõppjaamana ei välistata. Ukrainas toimuv on kiirelt arenenud, kuid nüüd on vaja ukrainlaste endi reforme ja valmisolekut ka nendega jätkata, seda kahjuks samal ajal, kui toimub relvakonflikt riigi ida- ja lõunaosas. Oleme valmis Ukrainat abistama ja tuge pakkuma. Samas peab reformiprotsess edasi liikuma ning selleks on omakorda vaja Ukraina rahva laia arusaama reformide vajalikkusest ja selle kaudu ka toetust nendele. Teame hästi, et ei ole realistlik lähtuda mõttest, et üks või teine leping Euroopa Liiduga elu riigis päevapealt muudab ning majanduse ja elanike heaolu seetõttu kohe õitsema lööb. Omalt poolt peame pakkuma nii Ukraina kui ka teiste naabrusriikide kolleegidele tuge ja koostööd, et tagada reformikursil liikumine. Sealsete konfliktide teema peab jääma Euroopa Liidu aruteludes lauale, vaatamata sellele, et mõne riigi seisukohast akuutsemad probleemid on esile tõusnud ja eksisteerivad soovid edendada äri naabrusriikide valitud kursilt eksitajatega.
Euroopa Liit on tunnustanud Georgia arengut viisavabaduse saavutamise teel. Veel sel aastal ootame positiivset otsust. Kui kõik kriteeriumid on täidetud, ei tohi olla enam kahtlusi ega muid kaalutlusi, miks otsust edasi lükata. Georgiale oleks viisavabadus preemia reformide eest, mis julgustaks edasi püüdlema. Viisavabadusel on rohujuuretasandi efekt, kuna see mõjutab turismi, kultuuri ning ka õpilasvahetust ja kodanikuühenduste koostööd. Okupeeritud alade elanikele näitaks see Georgiaga taasintegreerimisega kaasnevat kasu. Teistele idapartnerlusriikidele annaks see innustust reformide elluviimisel. Pole vähetähtis, et raudse eesriidega tärkava hirmutamise tõttu on oluline just Euroopa Liidu idapiiri taga asuvatele riikidele pakkuda kvalitatiivselt erinevat alternatiivi ja visiooni.
Aasta tagasi oli Riigikogus lõpphääletusel Euroopa Liidu ning Ukraina, Moldova ja Georgia vahelise assotsieerimislepingute ratifitseerimise seaduse eelnõud. Riigikogu oli üks esimesi, kes toetas lepingute ratifitseerimist ning lootis, et ka teised liikmesriigid viivad lepingute ratifitseerimisprotsessi kiiresti lõpule. Eesti toetab ka edaspidi Georgia, Moldova ja Ukraina reformide elluviimist ning assotsieerimislepingute rakendamist. Kutsume üles neid riike, kes veel ei ole neid lepinguid ratifitseerinud, seda esimesel võimalusel tegema.
Hea Riigikogu! Globaliseerumine on meie majandused omavahel tugevalt sidunud ning ühes või teises riigis toimuv võib mõjutada ja enamikul juhtudel ka mõjutab teisi. Kas selle suure probleemi lahenduseks on ainult vabakaubandusleppe sõlmimine USA-ga, on kaheldav, aga see oleks väga suur samm majanduse arengu tagamiseks ja töökohtade loomiseks. Usun, et ka meie põllumajandusele on just see leping väga hea võimalus oma tooteid Eestist kaugemal veelgi rohkem müüa. Ühtlasi sunnib see vana Euroopa põllumajandustootjaid panema enam rõhku efektiivsusele, mis meie tootjatele loomulikuna näib.
Kas Euroopa majandus on korras? Kindlasti oleme paremas seisus kui aasta tagasi, seda kas või veidi suurema selguse ja perspektiivi poolest. Kahjuks ei toimu majanduse arengu protsessid üleöö. Võlakriis oli teemaks ka neli aastat tagasi. Samas kontekstis rääkis võlakriisist, päästemeetmetest ja reformide vajalikkusest toonane ELAK-i esimees, kes täna oli siin puldis põhiettekandja rollis. Protsessid võtavad aega ning mõnel riigil on need valulikumad ja pikaajalisemad kui teisel. Positiivse näitena saab esile tuua Iirimaad ja Küprost. Ma loodan, et ka Kreeka suudab lõpuks raskustest jagu saada ning jätkab eurotsooni n-ö igavalt tavalise liikmena.
Nii eelmise kui ka selle aasta oluline teema on olnud energiajulgeoleku tagamine. Oktoobris esitasid Eesti ja Soome gaasiettevõtted valitsuste toetusel Euroopa Komisjonile ühise taotluse kahe riigi gaasivõrke ühendava ülekandetorustiku Balticconnector ehitamiseks ja rahastamiseks. Ühine seisukoht rahastustaotluse esitamisel tähistab väga olulise vaheetapi saavutamist. See näitab kahe riigi kindlat tahet suurendada gaasi varustuskindlust ja konkurentsivõimet ning lisada alternatiivseid tarneallikaid. Vähetähtis ei ole selle projekti juures ka asjaolu, et vaid regiooni huvisid esile tõstes ja mitte pidevalt tekki enda poole sikutades on võimalik saavutada edu. Viimase aasta areng on olnud aga topeltedu, mille saavutamiseks tuli kaardimängu termineid kasutades teha all in ja avada kõik kaardid. Muidu oleksime ilmselt siiani vaielnud, kelle projekt on piisavalt küps selleks, et edasi liikuda. Gaasiühenduse arenguvõimalused oleksime aga selle vaidlemisega tõenäoliselt maha mänginud. See konkreetne samm olgu heaks eeskujuks  energiapoliitika tulevikuvalikutes. Mida rohkem teeme oma naabritega koostööd ja mida kiiremini liigume Euroopa Liidu ühtse energialiidu poole, seda paremini saavutame energiajulgeoleku, tagades ühtlasi energiakandjate konkurentsivõimelised hinnad.
Head kuulajad! Peaminister esitas täna valitsuse koostatud Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks neljaks aastaks. Sellesse perioodi jääb Eesti esimene eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, milles ka meie komisjonil on oluline roll. Peale parlamendi enda ürituste ja lisategevuste, mis on eesistumisega seotud, peame juba täna mõtlema sellele, mil viisil on kõige paremini tagatud Eesti eesistumise prioriteetide paikapanek, nende järgimine ning seisukohtade arutelu parlamendis. Tuleb endale aru anda, et eesistumise poolaastal peab Eesti olema eeskätt eesistuja, st järgima peamiselt Euroopa üldisemaid huve. Samas pean vajalikuks kinnitada, et me ei jäta tähelepanuta ka Euroopa Liidu otsustusprotsessi riigisisese osa sujuvat toimimist ja Riigikogu osalemist selles.
Oleme kohtunud riigisekretäri ja eesistumist ettevalmistava meeskonna juhtkonnaga ning teeme seda veelgi tihedamalt järgmise aasta jooksul. Eesti peab olema võimekas, paindlik ja ressursiefektiivne. Tehes ettevalmistusi koostöös täitevvõimuga, oleme valmis parimal viisil meie eesistumist läbi viima ja sellele kogemusele tuginedes ka oma teadmisi, oskusi ja protsesse parendama ning vajaduse korral muutma, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäev ei oleks mitte pelgalt juubelipidustuste aeg, vaid riigi väärika vanusega kooskõlas olev lisaimpulss arenguks.
Äsja möödunud Läti eesistumine on meile hea eeskuju, andes meile jõudu ja innustust. Selleks, et selline väike riik nagu Eesti oleks veelgi edukam, tuleb juba täna koostöös meile eelnevate ja järgnevate eesistujatega prioriteedid sünkroniseerida. Ikka selleks, et fookus püsiks pikemalt kui kuus kuud ja alustatu saaks edukalt lõpule viidud. Mõned üldisemad teemad on üleval juba täna: Euroopa Liidu ühtse turu ja digitaalse turu arendamine, energialiidu loomine ning ühtse välispoliitika ja idapartnerluspoliitika tugevdamine. Läbivalt edendame infoühiskonda ja e-lahenduste kasutamist.
On küsitud, millisel viisil kavandab Riigikogu osaleda Eesti eesistumise eel ja ajal meie kui eesistujariigi tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Riigikogul on tänase seisuga igati hea võimalus Eesti positsioone selgitada ja minu sügava veendumuse kohaselt peaks sama protsess jätkuma ka eesistumise ajal, sest keegi ei kaota eesistumise ajaks riiki ega tema huve. Teine asi on Eesti kui eesistuja programm, sellele eelnev eesistujakolmiku programm ja sisulised teemadokumendid. Siin peame lähtuma eesistuja ehk üldhuvide edendaja rollist, kuid kindlasti peab Riigikogu jälgima koostöös valitsusega olemasoleva Euroopa Liidu küsimuste koordinatsioonimudeli loogikat ning olema kaasotsustaja. Vaid nii tagame riigi kui terviku parima toimimise eesistujana, olles samas saavutanud parima võimaliku konsensuse teemade kaupa.
Meie praegune mudel, kus valitsus ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon teevad tihedalt koostööd, on arenenud ligi 20 aastat ja minu hinnangul peaksime selle üle uhkust tundma. Riigikogu ja valitsuse koostööst Euroopa Liidu küsimuste otsustamisel on huvitatud nii idapartnerlusriigid kui ka mitmed liikmesriigid, kelle liitumise aeg jäi meie taasiseseisvumise perioodi ja varasemassegi aega.
Meie esmaeesistumise eel on eesistuja Ühendkuningriik, mille valitsus saatis eelmisel nädalal Euroopa liidritele pöördumise, kus tutvustas oma ettepanekuid, milliseid muudatusi tuleks Euroopa Liidus teha. Aeg-ajalt tuleb ikka vaadata enda sisse ja hinnata, kas mõnda asja oleks võimalik teha teisiti. Kuna üks osa nende ettepanekutest hõlmab liikmesriikide parlamentide rolli suurendamist, siis kutsun Ühendkuningriiki üles, et reformipaketi sisu arutataks ka teiste Euroopa Liidu riikide parlamentides. Euroopa Liidu asjade komisjonil on see kavas juba mõne nädala pärast. Eestile on oluline, et me kaaluksime võimalikke muudatusi olemasolevate aluslepingute raames, sealjuures mitte piirates Euroopa Liidu nelja põhivabadust: inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumist liikmesriikide piires. Mida me saame teha juba täna? Laual on Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide rolli tugevdamise ettepanekute pakett. Eestvedaja on seal Ühendkuningriik ja olulist rolli on mänginud Taani, Madalmaade ja Poola seadusandlik kogu.
Hea Riigikogu! Riigikogule on mitmel arutelul esitatud ettepanekuid luua IT-küsimustega tegelev komisjon. Idee iseenesest on igati asjakohane. Samas, ühe komisjoni – kui just mitte probleem- või uurimiskomisjoni – loomine ei ole sugugi lihtne ning selle tulemuslikkus Eesti konkurentsivõime kasvatajana ja Eesti riigi üldise arengu edendajana pole kaugeltki garanteeritud. Euroopa Liidu asjade komisjon on oma väliskohtumistel järjepidevalt rõhutanud digitaallahenduste kasutamise vajalikkust ja kindlasti on seda teinud ka teiste komisjonide liikmed. Kui tahame oma praegust eelist ja kuvandit paremini kasutada, siis ehk tasub mõelda laiemalt ja strateegilisemalt, kuidas muuta riik veelgi kodanikusõbralikumaks ja ettevõtjatele paremaks partneriks, isegi nende teenindajaks.
Peaminister nimetas jagamismajandust kui suure tulevikuga majandusharu. Eestil on veel võimalus haarata initsiatiiv ja olla jagamismajandusele soodsa keskkonna loomise eestkõneleja. Mobiilirakendustel põhinev majandus on tekkinud äärmiselt kiirelt. Apple tuli oma tarkvarapoega App Store välja aastal 2008 ning alles kuus aastat tagasi poleks iPhone’il olnud ilmselt piisavalt võimast akut, et Uberi-suguse teenuse toimimist tagada. Nüüd toimub üle 60% internetiliiklusest telefonide vahendusel ning pool sellest rakenduste abil ...

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, Kalle Palling! Aeg on läbi. Ettekandja on niivõrd professionaalne, et kui tal jäi midagi ütlemata, siis ta suudab küsimustele vastates selle ära öelda.

Kalle Palling

Jah, muidugi.

Esimees Eiki Nestor

Lauri Luik, palun!

Lauri Luik

Aitäh! Hea ettekandja! Mul ongi hea võimalus alustada uuesti sealt, kus su kõne pooleli jäi. Teie mõlemad, sina ja peaminister, mainisite jagamismajanduse olulisust ja sealseid viimaste aastate kiireid arenguid. Äkki sa kirjeldad natuke detailsemalt, kuidas saaks Eesti siin omalt poolt teistele Euroopa ja ka muu maailma riikidele eeskujuks olla ja kuidas me võiksime jagamismajanduse võidukäigust lisavõitu saada?

Kalle Palling

Aitäh, hea küsija! Jäingi täpselt selle koha peal pooleli. Ma arvan tõesti, et Eestil on siin veel võimalus haarata initsiatiiv, nagu ma jõudsin öelda. Meil on juba positiivseid näiteid, et jagamismajanduse alla kuuluvad ettevõtmised, näiteks kõige suurema väärtusega start-up ja maailma suurim taksofirma Uber, on leidnud Eesti üles ja asunud koostööd tegema Eesti maksuametiga. Minu hinnangul on tegemist olukorraga, kus kõige innovaatilisem transpordiettevõte ja tõenäoliselt kõige innovaatilisema riigi maksuamet on omavahel kokku saanud ja töötavad välja lahendust, mida oleks võimalik kasutusele võtta kõikides teistes Euroopa Liidu riikides. Kui me vaatame laiemalt, siis maailma kõige suurem majutusettevõte on Airbnb, millel ei ole mitte ühtegi hotelli ega tuba, kus inimesi majutada. Selline on jagamismajandus, mille teenuseid me saame tarbida juba ka Eestis. Aga meil ei ole ikkagi piisavalt selget õiguslikku keskkonda, kus saaks IT-lahendused ja õigusraamistiku kokku viia, et need, kes neid teenuseid kasutavad, maksaksid ära ka kõik maksud. Seda me saame Eestis arendada ja tõenäoliselt kõikidesse teistesse Euroopa Liidu riikidesse oma kogemust ja lahendust eksportida. Eesti hakkab olema maailma jagamismajanduse legaliseerimise saadik.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mul on selline kiire ja konkreetne küsimus. Mis on teie kui Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe isiklik arvamus ja hinnang, milline peaks olema Euroopa Liidu edaspidine suund? Kas te pooldate suuremat liitriigistumist Euroopa föderatsiooni multikultuursuse kaudu või rahvusriikide ühendust, kus riigid teevad koostööd parimal võimalikul moel, kuid järgides eelkõige oma riiklikke huve?

Kalle Palling

Igal juhul, seda me tänases olukorras ka näeme, on kõige alus koostöö. Ühiselt võetud kohustuste järgimine ja nendest kinnipidamine peaks olema elementaarne. Kui proovida vastata konkreetselt teie küsimusele, siis te panite föderatsiooniga ilusasti kokku ka multikultuursuse. Ma arvan, et see seostamine on meelevaldne. Neid diskussioone, millises suunas peaks Euroopa Liit edasi liikuma, oleme ka siin saalis varem pidanud, kuid Eestile on kindlasti oluline, et me suudaksime järgida 1990. aastate alguses võetud suunda – mitte kunagi enam üksi – ja tagada liidus olemisega kaasneva toe Eesti inimestele. See on selle koostöö juures kõige olulisem.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Hea kolleeg! Ma võtan kinni sellest, et mitte kunagi enam üksi, ja küsin retooriliselt – aga see ei ole mu küsimus –, et kui me koos Poola ja Ungariga oleksime, kas me siis oleksime ka üksi, või peame me ilmtingimata olema alati koos Saksamaaga. Oma kõne alguses te ütlesite, et meie poliitika põhineb avatusel ja humaansusel, ning hoiatasite ülereageerimise eest. Mina küll arvan, et Euroopa on süstemaatiliselt alareageerinud kõikidele neile ohtudele, mis tänaseks on realiseerunud. Probleem ei ole ju meie avatuses ehk Euroopa või Eesti avatuses. Probleem on selles, et me seisame silmitsi ideoloogiaga, mis soovib hävitada seda avatud, sallivat, hoolivat ja humaanset Euroopat. Nendele ei jõua see jutt kohale, mis tähendab, et me peame "nende" ja "meie" vahele tõmbama selge joone. Tänapäeval avatus ja turvalisus välistavad üksteist ja mina valiksin alati turvalisuse. Kas te ei leia, et praegu tuleks ikkagi see avatuse jutt puhkusele saata ja hakata rääkima turvalisusest?

Kalle Palling

Aitäh, hea küsija! Minu arust peaminister ja ka mina oma kõnes mõistsime äärmusluse, terrorismi ja terroriaktid üheselt hukka. Sellega on see joon, mida te mainisite, selgelt tõmmatud. Meelevaldselt ei saa siduda kokku neid inimesi, kes tulevad Euroopasse selleks, et paluda abi, kuna nende kodumaal käib sõda, ja neid inimesi – kui me räägime eelmise reede kohutavatest sündmustest –, kes on Euroopa Liidus sündinud ja siin elanud. Loomulikult on turvalisuse tagamine prioriteet, seda nimetasin oma seisukohtades mina ja nimetas ka peaminister. Aga vägivaldselt kokku siduda terrorirünnakud ja inimesed, kes on tulnud Euroopa Liitu, ei ole kuidagiviisi kohane.

Esimees Eiki Nestor

Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja, mul on sulle üks selline küsimus. Sa oled ju väga kogenud parlamendipoliitikuna ka Euroopa tasandil näinud neid debatte, kui Euroopa Parlamendi liikmed on väga olulistel teemadel diskuteerinud. Sa oled osalenud COSAC-i regulaarsetel kohtumistel. Britid on üles tõstnud küsimuse, kuidas liikmesriikide parlamentide rolli suurendada. Mis sa arvad, kuidas võiks üle saada sellest COSAC-i probleemist, mida me oleme aastaid näinud, et tullakse kokku, aga väga ei keskenduta nendele probleemidele, mis meie ees on?

Kalle Palling

Aitäh! Ma arvan, et kui see lahendus oleks väga kerge, siis ilmselt oleks see töö käigus juba leitud. Aga sinu küsimus ja tegelikult ka see, et Ühendkuningriik on liikmesriikide parlamentide rolli Euroopa Liidus olulise teemana üles tõstnud, on vägagi asjakohane, eriti rääkides nendestsamadest küllaltki pikalt vältavatest ja mitte kuhugi jõudvatest parlamentaarse kooskäimise vormidest. Võib-olla on üks lahendus see, kui vaadata, milline on liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi roll nendes koostöövormides. Kui me vaatame praegust protsessi, siis näeme, et alati jääb Euroopa Parlament oma arvamusega peale. Võib-olla me peaksime vaatama, kas kogu see tegevus on kooskõlas algse ideega ja aluslepingutega ning täidab parlamendipoliitikute kaasamise eesmärki.
Mis aga puudutab ühe riigi võimalikku Euroopa Liidu ja välispoliitikat, siis minu arust on Eesti olnud siin väga edukas, meil on alati mõlemas küsimuses olnud üks seisukoht nii parlamendi kui ka valitsuse tasemel. Tegelikult on mul raske ette kujutada olukorda, mis on mõnes riigis – ma nimetasin, et need on vanemad Euroopa Liidu riigid –, kus valitsusel ja parlamendil on erinev positsioon. Ma arvan, et kuna meil on selline efektiivne mudel, siis võiksime seda mudelit tutvustada mõnes vanemas riigis, et otsustusprotsess muutuks kiiremaks ja läbipaistvamaks ning bürokraatia vähenemine, mida me Euroopa Liidult sellega liitumise hetkest alates oleme oodanud, ka tegelikult toimuks.

Esimees Eiki Nestor

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Jätkan eelmise küsimuse teemat. Juttu oli liikmesriikide parlamentide suuremast rollist. Tegelikult ei olegi seda suuremat rolli vaja, sest juriidiliselt on kõik korras, kõik seisab ainult poliitilise tahte taga. Fakt on see, et me oleme alati vaadanud hapu näoga nende riikide poole, kellel on olnud nagu iseseisev parlament, näiteks Tšehhi, Ungari, Inglismaa. Üsna viltuse näoga vaatasime põlissoomlaste tulekut ja isegi tema juhi kohta on aeg-ajalt kehvasti öeldud. Kas meil endil siin Riigikogus on üldse olemas kogemused, kuidas seista Eesti huvide eest ka siis, kui need lähevad vastuollu Brüsseli joonega või ei klapi sellega päris täpselt? Mul üks näide on, aga see ei ole seotud Riigikoguga. Kas meil endal üldse on see tahe olemas? Mis me räägime suuremast iseseisvusest, kui me ei suuda seda teostada!

Kalle Palling

Ma arvan, et hea kolleeg Gräzin teab ise väga hästi, et Brüsseli poliitika ja selle kohese kummitempli vormis elluviimise vahel on Eesti kontekstis väga suur lõhe. Kõik seisukohad arutatakse väga põhjalikult läbi nii Euroopa Liidu asjade komisjonis kui ka valitsuses. Hiljem, kui valitsuses on seisukoht kujundatud, tullakse küsima mandaati Riigikogust. Ma arvan, et ka hiljutistest poliitikadokumentidest, n-ö algsetest Brüsseli ettepanekutest, võtame kas või sellesama rände tegevuskava, võib ikkagi rääkida kui eduloost. Seda just selles kontekstis, et Eesti esitas oma seisukohad, milline lahendus oleks Eestile jõukohane ja väikestele riikidele vastuvõetav. Me kooskõlastasime need seisukohad oma naaberriikidega ja meie seisukohti võeti väga hästi kuulda. Neid näiteid on ka väga paljudest teistest valdkondadest võimalik täpselt samamoodi tuua. Kindlasti ei ole kunagi olnud sellist poliitikat, et Brüsselist Tallinnasse parlamenti ja Brüsselisse tagasi, ilma et muudetaks ühtegi kirjavahemärki, ja sellist poliitikat ei tule ka tulevikus.

Esimees Eiki Nestor

Mihkel Raud, palun!

Mihkel Raud

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Saanud inspiratsiooni spiikri remargist selle kohta, kuidas vilunud ja professionaalne ettekandja saab oma vastustesse panna ka mõne asja, mis tal võib-olla enne rääkimata jäi, küsin sinu käest, kas on midagi, mida sa ei jõudnud oma ettekandes puudutada, aga tahaksid seda praegu teha.

Kalle Palling

Tegelikult rääkisin ma kõik juba ilusasti ära, aga ma tänan selle võimaluse eest kutsuda parlamenti üles arutama erakondadeüleselt Euroopa Liidu olulisi teemasid. Praegu on selleks teemaks rändekriisi lahendamine. Ma ütlesin kuu aega tagasi ja ütlen ka täna, et selles küsimuses saab Eestil olla vaid üks seisukoht. Ma loodan, et ka parlamendis suudavad eri erakondade seisukohad liikuda üksteisele lähemale. Ma kutsusin üles, et Ühendkuningriik võiks ka omal initsiatiivil kõikides Euroopa Liidu riikide parlamentides algatada referendumile eelneva reformipaketi arutelu. Meie oleme seda teinud ise omal initsiatiivil, Euroopa Liidu asjade komisjoni ettepanekul.
Kolleeg Gräzin küsis – nüüd on ta küll saalist lahkunud –, milline on Eesti hoiak, et kui Brüsselist tuleb mingisugune algatus, kuidas siis Eesti reageerib. Minu arust oleme me alati olnud ülimalt pragmaatilised ja maksimaalsel võimalikul viisil arvestanud oma tagasisides Eesti riigi huve. Me peaksime seda tegema ka selliste suurte teemade puhul. Uskuge mind, seda võivad kinnitada kõik valitsusliikmed, et kui see ei ole lihtsalt populistlik seisukoht, mis on mõeldud tarbimiseks sisepoliitikas, vaid seal taga on ka argumentatsioon, siis Euroopa Liidu kõikvõimalike nõukogude laua taga on kindlasti õiglus see, mis võidab. Nii et olgem julged arutama kõiki meie suuri probleeme üheskoos siin suures saalis ja Euroopa Liidu asjade komisjonis ning liikuma erakondade seisukohtadega keskpõrandale kokku.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea kõneleja! Mulle väga meeldis, kui sa ütlesid, et meil siin Riigikogus, Euroopa Liidu asjade komisjonis ja väliskomisjonis, käivad sisutihedad ja põhimõttelised arutelud. Õigemini, mulle meeldiks, kui see niimoodi oleks. Kas sa tõesti pead põhjalikuks ja sisutihedaks aruteluks olukorda, kus minister või mõni muu kõneleja tuleb kohale, peab maha pika monoloogi ja teistele antakse võimalus esitada üks küsimus?

Kalle Palling

Hea küsija! Ma nüüd täpselt ei saanud aru, millist formaati te silmas peate. Kui te peate silmas seda praegust arutelu, siis siin on tõepoolest igale ettekandjale võimalik esitada üks küsimus. Rääkides aga komisjonide tööst, siis te ise olete olnud kõikidel olulistel aruteludel välispoliitika ja Euroopa Liidu poliitika üle nii suvel kui ka nüüd sügisel, kui Riigikogu on töötanud oma tavapärases vormis, väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ühisistungitel, ja te teate, et me mitte kunagi ei ole piiranud seal esitatavate küsimuste arvu. Vabariigi Valitsuse ministrid on kohustatud komisjoni tulema, andma seal aru ja küsima mandaati, kui nad lähevad esindama Eesti seisukohti Euroopa Liidus.
Mina küll ei mäleta olukorda, kus Henn Põlluaas oleks mõnel välislähetusel soovinud teada saada, mis on mõne asja sisu, mis on mõne otsuse tagamaa, ega ole olnud ainsatki sellist korda, kui Euroopa Liidu asjade komisjonis või väliskomisjonis kas tänase kaitseministri Hannes Hanso või endise kaitseministri Sven Mikseri juhtimisel oleks jäänud mõni küsimus küsimata ja vastamata. Seda praktikat kavatsen ma kohe päris kindlasti oma komisjonis jätkata ja usun, et Sven jätkab seda ka väliskomisjonis. Riigikogu suures saalis paneb loomulikult Riigikogu kodu- ja töökorra seadus paika teatud piirid, mis aga ei tähenda, et komisjonide istungitel ei oleks võimalik kõiki asju väga põhjalikult arutada. Nii et palun ärge süüdistage komisjonide esimehi selles, nagu nad prooviksid kedagi suukorvistada!

Esimees Eiki Nestor

Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra eesistuja! Austatud kõneleja! Praegu on ilmunud uudis, et Prantsusmaa palub Euroopa riikidelt abi sõjaks Islamiriigiga. Kas te kommenteeriksite seda ja annaksite aru mõningatest Eesti mõeldavatest edaspidistest käikudest?

Kalle Palling

See inimene, kes seda kõige paremini siin saalis kommenteerida oskab, istub teie ees ja teine selline inimene istub kohe üle vahekäigu teie kõrval. Aga ma arvan, et kõigepealt tuleb ära oodata konkreetne abipalve liikmesriigile. Ma ei tea, kas Eestile on see abitaotlus saabunud või mitte. Igal abitaotlusel on ju tegelikult konkreetne sisu, millist abi meilt oodatakse. Tõepoolest, meil on olemas kogemused missioonidelt nii Iraagis kui ka Afganistanis. Ma arvan, et kui see abipalve saabub, siis kindlasti tuleb seda kaaluda ja kaaluda ka seda, milline on meie spetsiifiline võime selles asjas aidata. Ma arvan, et Eesti on alati olnud oma võimaluste ja kogemuste piires abivalmis. Paraku on väikesel NATO liikmesriigil piiratud võimalused, kus me oleme väga-väga head ja kuidas me saame teiste riikide abipalvetele vastata.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, Kalle Palling! Avan läbirääkimised. Marko Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel.

Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Midagi ei ole öelda, me räägime täna Euroopa teemadel ja mitte esimest korda sellel aastal. Me räägime taas kord väga tõsisel hetkel. Valitsuses järgmiseks neljaks aastaks kokkupandud dokument on ajakohane ja loomulikult väga oluline raamdokument, minu meelest hea ja sisukas oma 60 leheküljega. Ka protseduuriliselt on see koostatud väga hea kogemuse pinnalt. Selle sisu on kaasatus, nii parlamendi kui ka huvigruppide kaasatus. Aga kuna see dokument vaatab neli aastat ette, kuid me näeme, et sündmused muutuvad mitte ainult päevade, vaid võib-olla isegi tundide jooksul, siis ma kutsun üles, et ilmselt oleks mõistlik näiteks kahe aasta pärast, vahetult enne meie eesistumist, ka see programm tõsiselt läbi vaadata, et teha selgeks, kas on midagi, mida peaks veel enne Eesti eesistumist muutma või mingeid rõhuasetusi välja tooma.
Nagu ma ütlesin, aeg on hästi keeruline. Sündmused muutuvad väga dünaamiliselt. Meile on muidugi sisuliselt eksistentsiaalse tähendusega küsimus, kas Euroopa Liit jääb püsima. Me oleme ainuüksi sellel aastal näinud palju probleeme. Siin võib mainida näiteks Kreeka laenukriisi, mida ka see saal on korduvalt arutanud, või eri liikmesriikides tekkinud küsimusi, kas viisil, kuidas Euroopa Liit on seni arenenud, peaks ta ka edasi liikuma. Osalt muidugi on need küsimused sisepoliitilise kallakuga, nagu me teame. Briti referendum võib aga kaasa tuua väga olulisi mõjusid Euroopa Liidu tulevikule ja ühtsusele. Terroriohu kasv, migratsioonikriis, sõjad meie piiride läheduses – need kõik on erakordsed probleemid ja panevad meid tõsiselt küsima, kas me Euroopa Liidu liikmesriigina, kellele on klausel "Mitte kunagi enam üksi" tõesti äärmiselt oluline, suudame koos partnerite ja liitlastega hoida seda väärtusruumi, mis on siiani taganud rahu ja stabiilsuse Euroopas.
Ma rõhutan kaht väga tähtsat teemat, millega tuleb meie valitsusel, tegelikult aga kogu ühiskonnal Euroopa Liidu kontekstis tegelda. Need on julgeolek ja majanduse konkurentsivõime. Need on omavahel väga tihedalt seotud ja olulised igale liikmesriigile, kaasa arvatud Eestile. Sündmused Ida-Ukrainas ja taas kord toimunud terrorirünnak Pariisis on väga tõsised julgeolekuprobleemid, mis panevad meid mõtlema, kas Euroopa Liit üleüldse varem on millegi sellisega kokku puutunud ja selliste probleemidega tegelnud. Raske on meenutada. Väga paljud ütlevad, et selline olukord, mis praegu meid varitseb, on tegelikult esmakordne pärast väga suuri 20. sajandi konflikte, esmakordne pärast teise maailmasõja lõppu. Seetõttu on ülimalt oluline kõigil meil ning meie liitlastel ja partneritel Euroopa Liidus aru saada, mis on need ohud, kui sügavad ja tõsised need on. Ühes selle teadvustamisega tuleb ka koos tegutseda, kiirelt ja otsustavalt, et me suudaksime tõepoolest Euroopa Liidu ühtsust tagada ja tõrjuda neid ohtusid, mis meie piiridel ja piiride seeski on.
Ma võtaksin veel kolm minutit otsa.

Esimees Eiki Nestor

Tuleb anda jah. Lisaaeg.

Marko Mihkelson

Väga oluline on ka see, et Euroopa Liidu julgeolekustrateegia, mille uut varianti praegu kirjutatakse, kajastaks tegelikult neid probleeme, mis meil ühiselt on. Nagu eelnevas küsimuses juba tõstatus, palus Prantsusmaa kaitseminister mõni tund tagasi Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel liitlastelt sõjalist abi, toetudes Lissaboni lepingu artikli 42 punktile 7. See on kahepoolsete lepete küsimus. Prantsusmaa küsib abi teiste hulgas meilt. Mis on meie vastus? Ma arvan, et meie vastus saab olla ainult üks. Me oleme koos Prantsusmaaga ja mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Loomulikult tuleb väga täpselt koos liitlastega läbi mõelda, mida sellises olukorras, mis praegu on kujunenud, peaks tegema, mida on Eestil võimalik pakkuda.
Ma rõhutan kahte asja. Esiteks, vastutegevus terrorile, tapmistele Euroopa Liidus, peab olema otsustav ja jõuline. See peab kindlasti hõlmama tegutsemist Islamiriigi vastu meie piiride taga. Aga niisama oluline on tegutseda otsustavalt ja jõuliselt ka nende terrorirühmituste rakukeste vastu, kes on juba praegu Euroopa Liidu liikmesriikides olemas. Ka siin on hästi tähtis Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö julgeoleku tagamisel.
Loomulikult on Euroopal erakordselt oluline tajuda, et maailma suures muutumises ja globaalses konkurentsis peab majandusliku arengu, innovatsiooni ja konkurentsi tingimusi parandama. Eestil on suurepäraseid võimalusi, kas või oma regioonis, siinsamas Põhjala ja Balti regioonis, teha kõik, et olemasolevad kaubandustõkked kaoksid ning saaks rakendada Eestis toimivaid päris häid kogemusi digikaubanduses ja kõiges muus sellega seonduvas.
Hästi oluline on see, mida ka peaminister ühes oma vastuses mainis, et kui me tahame globaalses konkurentsis edukad olla, siis me peame looma vabakaubandustsooni Ameerika Ühendriikidega. See on üks võtmeküsimusi, mis seab Euroopa Liidu tuleviku hoopis teise valgusesse. Aga esmalt on kõige olulisem julgeolek. Kui me suudame julgeoleku tagada ja ohud tõrjuda, siis me saame kindlasti Euroopa Liitu tugevdada. Ma olen veendunud, et sellest praegusest väga kriitilisest ajast tuleb Euroopa Liit välja ühtsemana kui kunagi varem. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andrei Novikov Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Andrei Novikov

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Euroopat iseloomustab üldiselt praegu kõige paremini sõna "kriis". Suvel nägime eurokriisi ehk Kreeka eraldumise või pankrotistumise ohtu, millele suudeti leida leevendus täiendava rahaeraldisega. Kunagised pühad ja puutumatud riikide võlapiirangud ehk Maastrichti kriteeriumid eksisteerivad nüüd vaid paberil. Viimaste aastate rahatrüki maht on selgelt ületamas normaalsuse piire. Paljude liikmesriikide majandus seisab püsti ülimadalate või kohati negatiivsete intressimäärade abil, mis võimaldab lõputut emissiooni, kuid selle efekt on ammendumas. Kui USA arutab intresside tõusu võimalust, sest nende majandus näitab paranemise märke, siis ainuüksi sellise võimaluse arutelu Euroopas tooks kaasa majanduse kollapsi. Euroopa on elanikkonna vananemise kriisis, millele lahendust ei paista. Ääremaadel, nagu näiteks Baltimaad, on topeltraske, sest oma rahvaga leevendatakse suurriikide demograafilisi muresid.
Pagulaste temaatika on samuti kahtlemata kriis, mille puhul käitub Euroopa kahepalgeliselt, käies ühelt poolt välja sõnumi "Tere tulemast Euroopasse!" ning seades teiselt poolt üles kaitsetarasid ja püüdes ära osta teisi riike, et need jumala eest pagulasi edasi ei laseks. Kõik see seab aga üha enam reaalsesse ohtu Schengeni ruumi püsimise. Suurbritannia liidust lahkumise võimalus on taas kord kõne all ning selle arutelu tõuseb kindlasti teravalt päevakorda järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Euroopa Komisjon püüab näidata tugevat kätt. Tänase komisjoni presidendi kohatised soolod ajavad liiga sageli vihaseks liikmesriikide valitsusi, mis võib kaugemas perspektiivis tekitada ohtlikku vastuseisu.
Nüüd aga Eestist. Sel nädalal arutlusele tulev 2016. aasta riigieelarve on miinusmärgiga. Kui sellest lahutada Euroopa Liidu rahastus, siis muutub miinusmärk lihtsalt pikaks pidevjooneks. Toon kas või teedeinvesteeringute näite. Siin on meil muidugi Euroopat vaja, sest meie valitsus iseseisvalt hakkama lihtsalt ei saaks, isegi kui ta tõstaks veel kord samas mahus kõiksugu aktsiise. Samal ajal on käes viimane hetk, et valmistuda ajaks, mil Eestil tuleb ilma Euroopa Liidu abita hakkama saada. Sanktsioonid ning üldine ületootmine Euroopas tapavad järjekindlalt meie põllumajandust, kalandust ja maaelu laiemalt. Piimaliiter on täna poodides odavam kui vesi. Tahaks siin näha rohkem meie valitsust või näha teda vähemasti niisama palju kui naaberriikides. Samas aga vaadake palun ette, mida Euroopa lubab, mida mitte, et mitte tekitada oskamatusega rohkem kahju kui kasu. Mitme aasta tagused otsused ja Euroopa riigiabi reeglite vastu eksimine on viinud meilt Estonian Airi ja hulga raha. Mõelgem sellele, et Eesti maksumaksjale läks toonane otsus maksma niisama palju kui valitsuse otsus langetada 1% sotsiaalmaksu!
Valitsuse puudulik kommunikatsioon pagulasküsimustes on tekitanud vääritimõistmisi ja ülekuumenemist liiga paljude inimeste peades. Mis on valitsuse poliitika? Kas burkakeeld või "Welcome to Estonia!"? Millistesse omavalitsustesse pagulased elama asuvad või mitu lisaeraldist valitsuse reservfondist on vaja pagulastega seotud kulude katteks?
Austatud kolleegid, ärge mõistke mind valesti! Euroopa Liitu kuulumine on toonud Eestile kahtlemata palju kasu. Samas oleme üha enam sõltuvuses otsustest, mida tehakse kusagil mujal või mille juures tuleb arvestada, et partnerid ootavad meilt juba ette solidaarsust. See on ühelt poolt muutmas strateegilist liitu üha enam ja enam sõltuvaks taktikalistest valikutest ning teiselt poolt on see toonud kaasa uppumise mitmetesse killustatud strateegiatesse, milles on keeruline orienteeruda isegi neil, kes neid kirjutavad. Euroopa Liidu asjade komisjonis arutatakse sageli väga üksikasjalikult pisidetailide üle. Raske on üheselt vastata küsimusele, kas see on hea või halb. Samas teame, et kõigest sajand tagasi, kui puudusid kiire kommunikatsiooni võimalused, olid läbirääkimiste instruktsioonid strateegilis-kontseptuaalsed. See sundis poliitika läbirääkijaid ja kujundajaid lähtuma üldistest kontseptsioonidest ja strateegiatest ning riigi huvidest.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Kolm minutit lisaaega.

Andrei Novikov

Aitäh! Täna on kommunikatsioon kiire ja läbirääkimised sageli taktikalise iseloomuga, hetkega saab vajaduse korral iga üksikasja üle täpsustada. See protsess on toonud kaasa kontseptuaalse mõtte hägustumise nii Euroopas kui ka riigisisesel tasemel. Nii võib näiteks Eesti riigieelarvest jäädagi otsima mingit kandvat suurt eesmärki või ideed. Mis võiks olla täna aga Eesti suur idee Euroopa Liidu poliitika teostamisel? Kas tõesti see, et kasutame võimalikult efektiivselt Euroopa toetusmeetmeid? Mis võiks olla Euroopa suur idee? Kas püüd säilitada seda heaolu, mille eelmised põlvkonnad on loonud, või püüd hoida koos seda kooslust, mis koosneb sedavõrd erinevatest osadest? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Marianne Mikko

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Peaminister! Meie tänane Euroopa Liidu poliitika arutelu on varjutatud Pariisi sündmustest reedel, 13. novembril. Pole muid sõnu väljendamaks oma põlgust, kui et tegemist oli nõrkade alatu jõudemonstratsiooniga. Fanaatikute organiseeritud terrorirünnak rahumeelsete inimeste vastu vajab vastulööki. See vastulöök on väga lihtsalt väljendades Euroopa ühtsus ja kartmatus. Las kardavad ise! Juba esimestel päevadel pärast ohvriterohket terrorirünnakut Pariisis võis sotsiaalmeediast lugeda ridamisi n-ö teadjameeste teateid selle kohta, kes selle veresauna korraldas. Kahetsusväärne lugemine. Teadagi, kes – sõjapõgenikud! Sotsiaaldemokraadid seisavad vastu sellisele mustvalgele maailmanägemisele. See on liiga lihtne, et olla tõde. Me peame sõjapõgenike vastuvõtmist Euroopa strateegiaks, millele me üleöö selga ei pööra. Vastupidi, jätkame nii, nagu oleme kavandanud. Loodetavasti peab sõna ka peaminister, kes lubas sõjapõgenike kriisis olevat Rootsit toetada. Ta ju seisis meie ees ja kinnitas seda. Tehkem endale selgeks veel üks asi. Needsamad inimesed, Süüria sõjapõgenikud, pagevad just selle olukorra eest, millele nad olid telekanalite kaasabil tunnistajaks Pariisis. Nagu juba korduvalt on üle Euroopa kõlanud: islam ja terrorism on kaks eri asja.
Jätkan rändeteemal. Euroopa Liidu raamistikus ei maksa unustada, et Eesti probleem nr 1 on rahvastiku vähenemine. Põgenike ümberpaigutamine on praegu üliaktuaalne, kuid Maarjamaalt on viimase viie aastaga välja rännanud üle 30 000 inimese, rändesaldo on üle 12 000 inimesega miinuses. Meie tööhõive määra suurenemise taga on paljuski tööealiste lahkumine. Inimesed tahavad Eestis elada siis, kui siin kasvab heaolu. Sellest tulenevalt on sissetulekute suurenemine ja sotsiaalkaitse paranemine sotsiaaldemokraatidele väga tähtis, mitte vähem oluline kui julgeolekuteema peaministrile. Praegused Euroopa Komisjoni prioriteedid võimaldavad sissetulekuid ja sotsiaalset turvalisust suurendada eelkõige struktuurifondide rahastust kasutades. Kahjuks ei näe valitsuse Euroopa Liidu poliitika, sh struktuurifondide raha kasutamine, ette seda, et seataks selgeks eesmärgiks inimeste sotsiaalse kaitse parandamine ja sissetulekute suurendamine. Härra peaminister, kas te olete sellele mõelnud?
Meile kui sotsiaaldemokraatidele meeldib Euroopa järgmise nelja aasta poliitikapaberi sissejuhatus, meile meeldivad seal esitatud raampõhimõtted. Aga meie meelest on üpris jabur, et tööhõive kui inimest puudutava teema juurde jõutakse alles selle tähtsa dokumendi viimases kolmandikus, pärast turu-, metsa-, jäätmekäitlus- ja kosmoseteema lahtimõtestamist. See ongi see põhimõtteline vahe: sotsidel on inimene ennekõike, aga meie partnerid alustavad pigem n-ö päris teemadest, et alles viimases järgus inimese juurde jõuda.
Muidugi, kiitkem pühendumust digiturule, mida me näeme kavandatavat Eesti Euroopa Liidu eesistumise üheks prioriteediks. Loodame aga, et meie prioriteedid ei ole lukku löödud. Sotsiaaldemokraatidel poleks probleemi, kui Eesti üllataks Euroopat ning eesistumise ühe prioriteedina jätkaks väikese, nutika ja väga paindliku tööjõuturuga Taani kombel soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamist. Inimõiguste organisatsiooni Euroopa Nõukogu 2016. aasta eesistujana oleme kuulutanud naiste õigused prioriteediks. Miks mitte teha seda siis ka 2018. aastal? Peaminister tuletas ju äsja oma kõnes meelde Prantsuse Vabariigi 1789. aasta põhiseadust ja inimõigusi.
Konkurentsivõimest, tööjõuturust ja riigiettevõtlusest laiemalt Eestis eneses rääkides ei saa me mööda minna meie lennufirmast, aga mitte ainult. Estonian Airi juhtimisel kuhjus viga vea otsa. Tallinna Sadama juhtimises mängisid mehed meeleheamänge, rääkimata probleemidest Eesti Energias, kus välisinvesteeringute üha suurem kahjum paistab üha tõenäolisem. Need kaks suurt riigiettevõtet koos pankrotistunud ...
Palun kolm minutit juurde!

Esimees Eiki Nestor

Lisaaeg kolm minutit.

Marianne Mikko

... Eesti Õhuga viivad mõtted sellele, et Eestis oleks hädavajalik rakendada Euroopa Komisjoni direktiivi, mille eesmärk on kaasata ettevõtete juhtimisse rohkem naisi. Ühe endise peaministri üleolev suhtumine teemasse edu ei toonud. Raske on ette kujutada, et Estonian Airi strateegiatega ühest äärmusest teise pendeldades oleks üldse saanud rohkem vigu teha. Kompetentsete naiste osalemine otsuste langetamisel oleks aidanud vigu kui mitte vältida, siis kindlasti vähendada.
Ja ikkagi, mis on see Eesti Euroopa Liidu poliitika? Selle dokumendi, neljaks aastaks kavandatava dokumendi sõnum – ja kõige kõvem sõnum – räägib viiendast põhiõigusest, põhivabadusest. Peale kapitali, teenuste, kaupade ja isikute vaba liikumise pakub Eesti andmete vaba liikumist tegelikkuses toimiva viienda põhivabadusena. See on kõva sõna, mis ei jää Euroopas tähelepanuta. Üheskoos peame nüüd andma sellele sisu. Eesti Euroopa Liidu poliitika tugevamaid peatükke on energeetika ja visioon energialiidust. E-valitsemine on meil hästi välja tulnud. Põllumajandusel on jumet. Alati on meil hästi välja tulnud ühtse välis- ja julgeolekupoliitika ning viimasel ajal ka ühtse kaitse- ja julgeolekupoliitika nõudmine Euroopa Liidus. Meil on selles vallas häid mõtteid ja neid tasuks nii Brüsselis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikide pealinnades kuulda võtta.
Tuleb nõustuda, et Euroopa Liit vajab hädasti uut Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika globaalset strateegiat. Eesti ettekirjutused Euroopa Liidu ja NATO tiheda koostöö kui Euroopa julgeoleku korralduse aluse kohta on täielikult õigustatud. Naabruspoliitikal idapartnerluse võtmes on kaalu. Saab ainult nõustuda sellega, et Moldova, Ukraina ja Gruusia peaksid kaugemas perspektiivis leidma väärilise koha Euroopa Liidu teiste riikide hulgas. Meie oleme eriti Ukraina taga. Venemaa-vastaste sanktsioonide vajalikkusesse suhtume kõigutamatult ja meil on palju toetajaid. Lootkem, et Venemaa kui agressori asjus jäävad meie argumendid vääramatuks jõuks ja jõusse, ikka selles vaimus, et Euroopa Liit on väärtuspõhine kooslus. Üheskoos oleme tugevad ja murdumatud.
Meie arutelu objektiks on "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019". See 65-leheküljeline poliitikadokument algab sõnadega "usaldus" ja "solidaarsus". Need on head sõnad, ajakohasemad kui kunagi varem, mis sobivad nagu rusikas silmaauku. Usaldus ja solidaarsus väljendavad Euroopa põhiväärtusi, millest meil ei ole õigust hälbida, nii nagu kogu Euroopa Liidus, nõnda ka selle liikmesriigis Eestis. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Urve Tiidus Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Urve Tiidus

Lugupeetav istungi juhataja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Külalised! Peaminister! Üks globaliseeruva maailma varjukülgedest ilmutas ennast reedel Pariisis. See ilmutas ennast viisil, mis pani oma jõhkruse, julmuse ja lõplikkusega nii paljude inimeste jaoks taas kord maailma vakatama. Mõrvatuid ei too tagasi ükski moodne tehnoloogia ega rahvusvaheline leping. Need, kes võitlevad praegu oma ellujäämise ja paranemise eest, vajavad arstiabile lisaks eemalolijate tervenemissoove ja palveid, kuid veel rohkem kindlust, et sellised tapatalgud ei kordu, ja lootust, et turvaline maailm, kus pole kohta terrorismile, on siiski võimalik. Eilsest jäi mõtteisse kummitama üks lause Brüsseli Molenbeeki linnaosa elanikult: "Kõik teadsid, et radikaliseerumine on toimumas, aga läheneti liiga euroopalikult." Väidetavalt sepitseti just selles Euroopa Liidu pealinna linnaosas Pariisi sündmusi. Mis tähendab "liiga euroopalikult" tänases kontekstis? Ausalt, ma ei teagi, mis see tähendab. Kas liiga heauskselt, liialt lootes, et maailm toimib mõistuspäraselt ja reeglite järgi? Või tähendab see hoopis võimetust lugeda märke ja hinnata riske, arvates, et küll keegi teine kuskil kannab hoolt? Aga võib-olla tähendab see leppimist, et terrorioht on maailmas uus normaalsus.
Tõenäosus, et rahumeelsed inimesed oma igapäevast elu elades saavad terroristide käe läbi mõrvatud kontserdisaalis, staadionil või mis tahes paigas, peab ideaalis olema null. Iga muu number on läbikukkumine. Süütute elude võtmisega kaose tekitamine jäägu väljapoole euroopalike väärtuste nimekirja. Samuti ei kuulu sinna suutmatus sellele vastu astuda. Lühidalt: terrorism ei tohi kunagi saada vanaks ega uueks normaalsuseks. Parem, kui normaalsuseks ei saa ka viha ja hirmu tõttu tekkinud ühiskonna lõhenemine, nii nagu see terrorirünnakute mõjul on kerge sündima. Samas ei saa keegi keelata inimesi neid emotsioone tundmast. Kõik see kokku pole mitte liiga euroopalik, vaid see on inimlik.
Sõnu ja mõtteid on avalikkuses praegu palju, kriisiolukordades on neil ka teraapiline mõju. Maailma viivad siiski edasi headest mõtetest sündivad teod. Kes ei teaks tarkusetera, et maailma ei hukuta kurjade inimeste tehtud hullused, vaid see, kui head inimesed ei tee midagi. Just seetõttu on vaja jätkata igapäevaseid tegevusi Euroopa Liidu poliitikate elluviimisel. Humaansusel ning inimelude väärtustamisel põhinev maailmavaade vajab kõikide usku, toetust ja tegusid, eriti hetkedel, kui neid kokkulepitud printsiipe eesotsas vabadustega proovile pannakse. Miskipärast meenub siinkohal Mark Twaini lause: "Kui oled hea, oled üksildane." Tahaks väga, et Twaini ütlus ei käiks Euroopa Liidu liikmesriikide kohta. Hoolimata uutest olukordadest on oluline ülejäänud maailmale just nüüd meelde tuletada tõsiasja, et julgeolekuolukord Ukrainas pole endiselt muutunud ning meie idapartnerite, eelkõige Ukraina, Moldova ja Gruusia integreerumine Euroopa Liiduga ei saa jääda terroriohuga võitlemise ja pagulaskriisi varju.
Kahe põhjaliku ettekande ja kõigi eelkõnelejate mõtete jätkuks kinnitan, et Reformierakonna fraktsiooni liikmed tahavad anda oma panuse, et aidata kaasa Eesti Euroopa Liidu eesistumisega seonduvate ja kaasnevate tegevuste õnnestumisele, olgu meie eesmärk siis ühtse turu või digitaalse siseturu areng, energia-, naabrus- või välispoliitika strateegiliste suundade elluviimine, Eesti sõltumatud ühendused Euroopa Liidu või muu maailmaga või, mis veel olulisem, Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide rolli tugevdamine. Kaalukaim ülesanne, nagu täna siin mitu korda on kõlanud, on muidugi tagada turvalisus, et tunneksime ennast kaitstuna, ja vabadus, et saaksime ka edaspidi tõrgeteta üle Euroopa Liidu sisepiiride liikuda, kõikjal õppida, töötada, kultuuri edendada ning äri ajada. Peamiseks ja väga praktiliseks väljundiks Eesti Euroopa Liidu esmaeesistumisel saab parlamentaarse dimensiooni teostamine. Kas kõlab keeruliselt? Ütlen lihtsalt: väiksed riigid on kiirema pööruga, nagu öeldakse Saaremaal. See on Eesti eelis ja võimalus, hoolimata sellest, et asume mõnede arvates perifeerias. Eesti võimalus Euroopa Liidus on olla innustaja majanduse ja innovatsiooni edendamisel. Kaks aastat lendab kiirelt. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Palub lisaaega. Tuleb anda.

Andres Herkel

Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Peaminister! Külalised! Peaminister tuletas siin meelde Gustav Suitsu kultuurilist, kuidas öeldagi, tüvilauset: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Sellest ajast on möödas 110 aastat. Vaevalt oli toona võimalik ette näha, et me täna oleme sealmaal, et Eesti riik, mida 110 aastat tagasi olemas ei olnud, valmistub Euroopa Liidu riikide ühenduse eesistumiseks. Seda pärast kõiki 20. sajandi kannatusi nii Eestis kui ka Euroopas. Aga selles üleskutses oli veel üks element: noorus kohustab, jeunesse oblige. Gustav Suits oli siis kohutavalt noor. Täna me oleme olukorras, kus vananev Euroopa, vähemalt mõni selle liikmesriik, ootab lisatööjõudu väljast, ja kui seda liiga palju kohale tuleb, siis on ehmunud. Aga meie ise peame oma noortele meelde tuletama hoopis seda, et jäägem eestlasteks, sest meie tunnetus on, et eurooplased on nad vist niikuinii.
Mulle meeldis peaministri kõnes ehk rohkemgi osutus või kultuuriviide 1789. aastale ja meie väärtusruumi pärinemisele Prantsusmaa ajaloost. Aga ma astun siit sammu edasi 20. sajandi keskpaika, kui Robert Schuman sõnastas mitmed Euroopa väärtusruumi alused. Muu hulgas ütles ta umbes nii, et Euroopale on sõjalisest liidust ja majanduslikust tervikust tähtsam olla kultuuriühendus selle sõna kõige õilsamas, kõige paremas tähenduses. Kuid kultuuriühendus on oma algselt väärtuspõhjalt aastate jooksul edasi liikunud, sidudes endas õige erinevaid kultuure, ka erinevaid religioone, ning kaugenedes üha enam algsest kristlik-konservatiivsest pinnast. Jah, avatus on väärtus, sallivus on väärtus, hädasolijate abistamine on tihti meie kohustus, kuid tuleb aru saada ka sellest, et Euroopa lõunapiiridelt pealevalguv pagulasvoog seab meie väärtusruumi ja kultuuriterviku ette eksistentsiaalseid küsimusi. Mis õieti on humaansem, kas saata inimesed piirilt tagasi ja öelda, et rohkem lihtsalt ei mahu, või jätkata petlike lootuste andmist, mille täitmisega Euroopa hiljem toime ei tule ning hakkab kohandama keerukat, tülikat ja vastuolulist tagasisaatmismehhanismi? Vastutus on oluline, ka üle jõu käivate kohustuste võtmine on vastutustundetu.
Peaminister ütles iseenesest õigesti, et parim viis inimeste probleeme lahendada on teha seda nende asukohariikides. Ma olen sellega täiesti nõus. Me peame pingutama, kuid me kõik saame ilmselt aru, et täiel määral neid probleeme lahendada ei ole võimalik. Sestap peame kindlasti panustama ka Euroopa lõunapiiri tugevdamisse ja peame mõtlema oma sisemise julgeoleku peale rohkem kui varem. Pariisis toimunut tuleb võtta äratuskellana, mis kutsub ka meid üles siin piirivalvet tugevdama ning täiendavaid julgeolekumeetmeid võtma. Vabaerakond rõhutas neid vajadusi kevadel koalitsioonikõnelustel, mis meile poolikuks jäid, ja me rõhutame neid põhimõtteid ka nüüd.
Jah, on tõsi, et me ei tohi lasta hullunud terroristidel end hirmutada. Tihti on küsitud, kuivõrd terrorism ja pagulasteema on seotud. Need on ilmselt seotud mingisugusel emotsionaalsel tasandil. Kuid me ei tohi lasta neil emotsioonidel äärmusesse minna, sest lõpuks pole midagi ohtlikumat kui see, kui süükategooriat hakatakse omistama suurtele inimrühmadele. Terroristide usu ja rahvuse kohta üldistuste tegemine on ääretult ohtlik ja rumal, seda me ei või teha ning seda peame kõigi vahenditega ära hoidma.
Austatud Riigikogu! Lõpetuseks tahan natuke peatuda ka sellel parlamentaarsel dimensioonil, mida meil siin aeg-ajalt hellitavalt hüütakse kummitempliks. Mõne nädala eest käis siin meie ees justiitsminister, kes sisuliselt tuli ja, kuidas öeldagi, kuulutas sõja ülemäärasele seadusloomele, sellele, kui eelnõusid tuuakse ministeeriumidest liiga kergelt Riigikogu ette ja parlament ise ei suuda olla piisavalt kriitiline filter. Saime kummatigi teada, et väga suurel määral tuleneb see toodang eurodirektiivide ülevõtmise vajadusest. See selleks. Aga pean tunnistama, et minus tekitab ikkagi natuke küsimusi ka nii põhjaliku dokumendi nagu "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019" läbivõtmine nii lühikese ajaga, nagu me seda Riigikogus tegime. Kuid ma väga loodan, et see on elav dokument ja jääb elavaks dokumendiks, kus nelja aasta jooksul saab vajaduse korral tõepoolest teha ka loomingulisi täiendusi ning mida saab kriitiliselt, sündmuste kulgu arvestades uuesti läbi vaadata.
Euroopa Liidu asjade komisjon on, ma arvan, üldiselt tubli. Ma ei taha teha siin väga kriitilisi märkusi, kuid on ilmselge, et teemade hulk, mis selle komisjoni ees seisab, on aukartustäratavalt lai ja tihti ei jätku rahvasaadikutel nende läbitöötamiseks aega. Tegelikult saame kõige paremini valmistuda Euroopa Liidu eesistumiseks sel kombel, kui parandame nii iseenda kui ka meie professionaalsete abiliste, nõunike kompetentsust ja suutlikkust. Me elame ajal, kui Euroopa poliitika ja välispoliitika üldse läheb Eesti inimestele järjest enam korda. Sestap nõuab see ka meilt, Riigikogult, üha enam pühendumist ja tarkust. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Lisaaega on kolm minutit.

Jaak Madison

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! See temaatika on meie riigi perspektiive silmas pidades vaieldamatult üks tähtsamaid, kuna Euroopa Liidu poliitika, selle tulevik ühtse liiduna ja teiste liikmesriikide areng mõjutavad meid kõiki enam, kui me tavaliselt arvata oskamegi. Me oleme olnud Euroopa Liidu liikmesriik juba üksteist ja pool aastat ning selle peaaegu poole inimpõlve jooksul on toimunud drastilisi muutusi nii Euroopa Liidus kui ka maailmas tervikuna. Me liitusime, tuginedes rahva mandaadile, soovile ja unistustele, me tegime seda, lootes helget tulevikku. Lootsime, et olles liikmesriik ühtses rahvusriikide peres, saame jõuda järele vanadele liikmesriikidele ning olla peagi nende võrdväärne partner ja liitlane. Illusioon oli aastaks 2004 võimsaks puhutud ning kõiki, kes julgesid olla niivõrd nahaalsed, et juhtisid tähelepanu ka kitsaskohtadele ja tulevikuriskidele, tembeldati vaimseteks skeptikuteks, kes ei soovi olla ühtses Euroopa peres. Paraku oli aga neil ettevaatlikel inimestel suuresti õigus. Euroopa Liit, mis algselt täitis üllast ja siiralt head eesmärki, on muutunud justkui stagneerunud ja bürokraatiast elatuvaks vanuriks, kes püüab koos hoida ühtsele kontrollile allutatud 28 erinäolist riiki, kel kõigil on õigustatult omad eesmärgid, kaitsmaks oma riiki ja rahvast.
Nüüdseks on Euroopa Liidu ette kerkinud eksistentsiaalsed küsimused, mis määravad liidu tuleviku. Ka suurimad optimistid on pidanud tunnistama, et euroala kriis on määranud ühtse rahaliidu hukule ja 86 miljardit eurot maksma minev kolmeaastane Kreekale abi andmise periood on vaid agoonia pikendamine ja lõputu õuduse kestmine. Maisi ei saa külvata Rovaniemist Lissabonini. Ühtsete fiskaalpoliitika reeglite rakendamine niivõrd erinäolistele ning juba ajalooliselt ja kultuuriliselt erinevatele riikidele saab lõppeda vaid krahhiga. Küsimus on vaid ajas ja hinnas, mida me selle eest maksame. Eesti on garanteerinud Euroopa stabiilsusmehhanismis oma osaluse 1,3 miljardi euroga, mille rakendumine lükkaks ka meid vältimatusse võlaringi, mida me siiani oleme suutnud vältida. See garantii oli ka 2012. aastal ajendiks Riigikohtu suunisele, mis andis garantiile karmi hinnangu. Selle hinnangu kohaselt ületas juba see garantii 2003. aasta referendumil rahvalt saadud mandaati ning kõik edasine on toimunud ilma rahva mandaadi ja volituseta.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees rõhutas oma sõnavõttudes ja kõnes, et me toetame suuremate volituste andmist liikmesriikide parlamentidele. Mind aga hämmastab see, kes on võtnud meilt siis volitusi vähemaks. Millal, kellele ja miks on meie riigi parlament oma volitusi ära andnud? Selles tõigas peitubki karm reaalsus. De facto ei räägi me Eesti Vabariigist kui sõltumatust ja suveräänsest rahvusriigist, mida me põhiseadusele tuginedes peame kaitsma. Seega on keegi rikkunud põhiseadust ning loovutanud otsustusõigust suveräänsele riigile omastes valdkondades Euroopa Komisjonile. Põhiseaduse rikkumine on aga võrdne riigireetmisega ja tegijad tuleb vastutusele võtta. Kuidas muidu peaksime lahti mõtestama fakti, et Euroopa Komisjon saab kasutada ja ka kasutab õigust rakendada sunniviisilisi kvoote, nende täitmata jätmise eest aga karistab? Immigratsioonipoliitika, rääkimata rahandusest ja julgeolekust, ei ole enam Eesti Vabariigi kontrollitav ega juhitav.
Kvalifitseeritud häälteenamusega pandi immigrantide vastuvõtu kohustus ka Ungarile, Slovakkiale, Tšehhile ja Rumeeniale, mis rikub kõige otsesemalt suveräänset otsustusõigust. Õnneks on mitmel riigil julgust ja selgroogu minna seda vaidlustama kohtusse, et kaitsta oma iseseisvust. Konservatiivne Rahvaerakond tunnustab sellist käitumist ja võtab seda kui tõelist eeskuju ka Eestile.
Julgeolekuohuks on kujunemas ka palju kiidetud Schengeni viisaruum, mille tõttu võib ükskõik kes ja ükskõik kust kontrollimatult siseneda Eesti Vabariiki. Seda ajal, kui äsja mõrvati Pariisis vasakäärmusliku poliitika tõttu vähemalt 132 isikut ja on vaid aja küsimus, kes on järgmine. Euroopal puudub ülevaade, kui palju on illegaalseid immigrante tegelikult Euroopasse saabunud, see arv kõigub 800 000 ja 1,5 miljoni vahel. Ei ole kahtlustki, et nende inimeste hulgas on vähe sõjapõgenikke, enamiku neist moodustavad majandusimmigrandid ja islamiäärmuslased. On lubamatu, et n-ö solidaarses ja tolerantses Euroopa Liidus leidub riike, kes tahtlikult ei täida Schengeni lepinguga võetud kohustusi ega kaitse Euroopa Liidu ja NATO välispiire. See ei ole solidaarne nende riikide Euroopa partneritega ning seda peab Euroopa Liit karmilt hukka mõistma. See on suurim julgeolekuoht, mitte aga oma piire ja rahvast kaitsev Ungari, keda hurjutavad reaalsustaju kaotanud Euroopa liidrid.
Selles valguses on mõistetav Suurbritannia otsus korraldada Euroopa Liitu kuuluvuse üle referendum. See on iga suveräänse riigi õigus ja isegi kohustus, kui liitriigistumist tingivad otsused ületavad senise mandaadi. Kui Euroopa Liit ei võta tagasi suunda riikide liidu poole ega hülga oma liitriigiplaani, selgub kindlasti, et on veel teisigi riike, kes ei soovi selles hukule määratud projektis osaleda. Sellest johtuvalt toetan ka mina Konservatiivse Rahvaerakonna nimel senise suuna jätkumise korral referendumi korraldamist, et täita põhiseaduslikku kohustust kaitsta Eesti suveräänsust ja sõltumatust. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Esimese päevakorrapunkti arutelu on lõppenud.


2. 13:34 Ühelt poolt CARIFORUM-i riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide majanduspartnerluslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (62 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgneb Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt CARIFORUM-i riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide majanduspartnerluslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 62 teine lugemine. Ettekandja on väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Enn Eesmaa

Tänan komplimendi eest! Lisan siiski, et ma olen aseesimees. Nõnda, head kolleegid, paar sõna senisest asjade käigust meie komisjonis. Esimene lugemine toimus siin saalis 28. oktoobril. 6. novembriks kella neljaks pärastlõunal muudatusettepanekuid ei esitatud ja me menetlesime oma komisjonis seda eelnõu uuesti 9. novembri istungil. Eelnõu tekstis on keeletoimetaja ettepanekul tehtud mõned vähesed keelelised ja normitehnilised parandused. Väliskomisjoni ettepanek on ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt CARIFORUM-i riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide majanduspartnerluslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 62. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja ka erapooletuks ei jäänud keegi. Ühelt poolt CARIFORUM-i riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide majanduspartnerluslepingu ratifitseerimise seadus on vastu võetud.


3. 13:37 Riigikogu otsuse "Peeter Roosma Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (105 OE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse "Peeter Roosma Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 105 esimene lugemine. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Austatud esimees! Head kolleegid! Hea Riigikohtu liikme kandidaat Peeter Roosma! Põhiseaduskomisjon arutas otsuse eelnõu esmaspäeval, 12. oktoobril 2015. Riigikohtu esimees selgitas, et Riigikogu otsustas k.a 9. juunil vabastada ametist Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kauaaegse liikme Jüri Ilvesti tema pensionile jäämise tõttu. Kohtute seaduse § 53 lõike 2 alusel kuulutas Riigikohtu esimees Riigikohtu uue liikme leidmiseks välja avaliku konkursi. Avalduste esitamise tähtaeg oli 17. juuli. Konkursile laekus üks avaldus Euroopa Inimõiguste Kohtu juristilt Peeter Roosmalt. Kuulanud ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse, otsustas Riigikohtu esimees teha Riigikogule ettepaneku nimetada Peeter Roosma Riigikohtu liikmeks alates 2016. aasta 1. märtsist. Riigikohtu esimees märkis, et kohtumised Riigikogu fraktsioonidega näitasid samuti, et Peeter Roosma kandidatuurile on toetus olemas.
Riigikohtu liikme kandidaat Peeter Roosma tutvustas ennast komisjoni liikmetele. Ta märkis, et ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi Kesk-Euroopa Ülikoolis võrdleva konstitutsiooniõiguse erialal. Ta lisas, et on olnud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik ning Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse assistent, pidades loenguid riigiõigusest, inimõigustest ja põhiseaduslikkuse järelevalvest. Alates 2004. aastast töötab ta Euroopa Inimõiguste Kohtu juristina Strasbourgis.
Komisjoni liikmed kuulasid Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kandidaadi ära ning esitasid neile küsimusi. Muu hulgas paluti selgitada, et kui riigikohtunik Jüri Ilvest läheb pensionile 2016. aasta 18. jaanuarist, aga Peeter Roosma alustab alles sama aasta 1. märtsist, siis mis põhjusel selline vahe sisse jäetakse. Riigikohtu esimees selgitas, et ka varem on jäänud riigikohtunike vahetumisel teatud vahe ametist vabastamise ja ametisse astumise aja vahele. Selleks et Peeter Roosma saaks Euroopa Inimõiguste Kohtu juristi ametikohalt ära tulla, peab ta kolm kuud varem esitama lahkumisavalduse. Lahkumisavalduse ajend on tema uude ametisse nimetamine.
Veel tunti huvi, millest see tuleb, et Riigikohtu liikmeks kandideerib vaid üks inimene. Riigikohtu esimees ütles, et seda on raske öelda. Kohtunikuks kandideerimise statistika näitab, et Riigikohtusse kandideerijaid ongi kõige vähem, üks kuni kolm kandidaati. See võib tähendada, et inimesed ei julge seda sammu astuda või ei pea ennast piisavalt kompetentseks, et riigikohtunikuks kandideerida. Olukord on erinev ka eri kolleegiumides. Karistusõigus on valdkond, kus n-ö järelkasvu on kõige vähem. Lisaks on oluline Riigikohtu asukoht, sest mitmed head kandidaadid ei soovi kandideerida seetõttu, et ei soovi vahetada elukohta ja kolida Tartusse. Ringkonnakohtunike ja riigikohtunike palgavahe ei ole ka ülemäära suur.
Üks komisjoni liige märkis, et see ei ole tavapärane olukord, kus riigikohtunikuks saab inimene, kes ei ole seni ise praktilise õigusemõistmisega tegelnud. Riigikohtu esimees selgitas, et kõnealune Riigikohtu liikme kandidaat on väga hästi kursis Eesti kriminaalkohtupraktikaga, kuna Euroopa Inimõiguste Kohtusse tulevad Eestist suurel määral just kriminaalasjad. Sageli jääb tähelepanuta, et Riigikohus on ka põhiseaduskohus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on tegelikult algusest peale loodud roteeruvana, st seda täidavad kohakaasluse alusel teatud aja jooksul kõik Riigikohtu liikmed. Riigikohtu esimees märkis, et tema arvates on põhiseaduslikkuse kohtu rolli vaja Riigikohtus tugevdada ning Peeter Roosma on selleks väga hea kandidaat, sest tal on kompetentsus põhiseaduslikkuse järelevalve vallas. Kõrgemate kohtute kohtunike puhul on alati olulisem üldine teadmiste pagas, mitte niivõrd praktiline igapäevaste kohtuasjade lahendamise kogemus.
Mida otsustati? Otsustati teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 17. novembriks 2015 (konsensuslikult), teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele (konsensuslikult), määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet (konsensuslikult) ning teha Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõike 3 alusel Riigikohtu liikme kandidaadile Peeter Roosmale ettepanek esineda Riigikogu täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega (konsensuslikult). Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

On üks küsimus. Siim Kiisler.

Siim Kiisler

Aitäh! Auväärt ettekandja! Kuna Marianne Mikkot ei ole vist kahjuks saalis, siis küsin mina teilt, kas kandidatuuri kaaluti ka soolise võrdõiguslikkuse seisukohast.

Kalle Laanet

Komisjonis seda ei arutatud.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ettekandja Peeter Roosma, Riigikohtu liikme kandidaat, palun!

Riigikohtu liikme kandidaat Peeter Roosma

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma tänan teid võimaluse eest esineda lühikese ettekandega, milles ma käsitlen Euroopa teemasid ja puudutan mõningaid Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Eesti õiguskorra kokkupuutepunkte.
Euroopa inimõiguste konventsioon on meie maailmajaos ilmselt üks olulisemaid inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid. Konventsioon on mõjutanud Eesti õiguskorda juba alates põhiseaduse väljatöötamisest, hiljem on meie õiguskorda mõjutanud selle konventsiooniga ühinemine ja seejärel on tal olnud pidev mõju kohtupraktika kaudu. Võiks küsida, kuidas Eesti teiste riikide seas välja paistab. Püüdes vastata sellele küsimusele oma töökogemuste pinnalt Euroopa Inimõiguste Kohtus, ütlen, et minu mulje põhjal paistab Eesti põhiõigusi austava riigina. Seni pole kerkinud esile suuri struktuurseid probleeme, mis oleks tinginud konventsiooni rikkumisi tuvastavate otsuste massilist tegemist Strasbourgi kohtus.
Teatavate murekohtadena toon siiski välja kaks küsimust. Esiteks, vangide valimisõigus. Selles küsimuses on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et süüdimõistetutele kohaldatav absoluutne keeld hääletamisest osa võtta on ebaproportsionaalne. Eestis on see küsimus siiani lõplikult lahendamata. Teiseks, vahistatute ja süüdimõistetute kinnipidamistingimused, sh ruumipuudus. Sellega seoses on Eesti kohtutele esitatud küllaltki palju kaebusi. Mul ei ole kahtlust, et Eesti kohtud teevad selles vallas head tööd ja need asjad saavad suuremalt jaolt riigisiseselt lahendatud, kuid ma tahan rõhutada, et põhiõiguste rikkumise korral – eriti kui see puudutab ebainimlikke kinnipidamistingimusi – tuleb isikutele üldjuhul maksta ka õiglast hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Loomulikult on veelgi olulisem tegelda nende küsimuste algpõhjustega ehk valimisõiguse ja kinnipidamistingimustega sisuliselt.
Millised on Eesti mõjud Euroopale? Kas ja mil määral saame siin rääkida dialoogist? Esiteks, ma arvan, et me võime siin rääkida Eestis esitatud kaebuste pinnalt tehtud kohtulahenditest. Viimastest võiks mainida laiemat kõlapinda põhjustanud suurkoja kohtuasja, mis puudutas interneti uudisteportaali vastutust anonüümsete kommentaaride eest. Selles asjas aktsepteeris Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda põhimõtteliselt Eesti kohtute lähenemist, leides, et uudisteportaali võib kommentaaride eest teatud tingimustel vastutama panna.
Teiseks võib öelda, et dialoogi süvendamiseks võeti kaks aastat tagasi vastu kaks Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli. Neist esimene, protokoll nr 15, lisas konventsiooni preambulisse viite subsidiaarsuse põhimõttele. Järgmine protokoll, mis on võib-olla olulisem, nr 16, võimaldab riikide kõrgematel kohtutel küsida inimõiguste kohtult nõuandvat arvamust konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. Nõuandvale arvamusele tuginemine riigisiseses menetluses peaks eelduslikult kaasa aitama asjade õigele ja konventsiooniga kooskõlas olevale lahendamisele riigi sees. Lisaks annab see riikidele võimaluse suuremal määral osaleda kui mitte päris inimõiguste kohtu kohtupraktika suunamisel, siis vähemalt käsitletavate teemade ringi kindlaksmääramisel. Eesti on selle protokolli allkirjastanud, loodetavasti see peatselt ratifitseeritakse.
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tänan teid võimaluse eest ettekandega esineda ja olen valmis vastama küsimustele.

Esimees Eiki Nestor

Küsimused. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud kandidaat, mul on konkreetne küsimus. Meie ees on kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu. Kooseluseaduse enda jõustamisparagrahv ütleb, et kooseluseadus rakendub 1. jaanuarist 2016 koos rakendusaktidega. Väga võimalik, et see kaasus jõuab ühel hetkel ka Riigikohtusse. Meie seisukoht on, et kui selle aastanumbri sees rakendusakte vastu ei võeta, siis ei hakka kehtima ka kooseluseadus. Mis on teie kui Riigikohtu liikme kandidaadi seisukoht?

Riigikohtu liikme kandidaat Peeter Roosma

Kooseluseaduse rakendussäte on tõepoolest sõnastatud mõnevõrra tavatult, sisaldades ühest küljest just nagu viidet tingimusele, teisest küljest fikseerides konkreetse kuupäevalise ajamääruse. Kui puhtgrammatiliselt tõlgendada, siis ma siiski leian, et kooseluseadus jõustub 1. jaanuarist 2016. Ilmselt tuleb öelda, et seda on võimalik kohaldada niivõrd, kuivõrd see on iseseisvalt võimeline õigussuhteid looma.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea Riigikohtu liikme kandidaat! Nagu te kuulsite, oli meil siin täna teemaks Euroopa Liidu poliitika. Nagu ma oma kõnes rõhutasin, osutas Riigikohus juba aastal 2012, et rahva mandaat, jätkamaks Euroopa Liiduga integreerimise poliitikat, on ammendunud. Mis on teie kui tõenäolise Riigikohtu liikme seisukoht, kas praegune rahva mandaat, mis kehtib aastast 2003, on ennast ammendanud ja tuleks uut mandaati küsida, et minna edasi kas ühtsema rahaliidu või tihedama koostöö poole Euroopa Liidus, või on kõik praegu täiesti korras ning ei ole vaja uut mandaati küsida?

Riigikohtu liikme kandidaat Peeter Roosma

Ma arvan, et sellele küsimusele on abstraktselt raske vastata. Üks vormiline mõõde, millele ma saan oma vastuses tugineda, võiks olla see, et uut rahva mandaati oleks vaja siis, kui toimuksid mingisugused suuremad muudatused Euroopa Liidu aluslepingutes. Neid ma lähitulevikus tulemas ei näe.

Esimees Eiki Nestor

Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra spiiker! Austatud kandidaat! Milline on teie seisukoht, kas praegune allkirjastatud piirileping Venemaaga on kooskõlas põhiseaduse §-ga 2 ja §-ga 122?

Riigikohtu liikme kandidaat Peeter Roosma

Lühike vastus on, et minu arvates on see kooskõlas. Kui pikemalt vastata, siis minu seisukoht on selline, et põhiseadus viitab Tartu rahulepingule kui piirilepingut määravale lepingule ühest küljest selleks, et rõhutada kontinuiteeti põhiseaduse vastuvõtmise ajaga ehk järjepidevust eelmiste põhiseadustega. Teiseks on mingil määral tegemist ajaloolise sättega, põhiseaduse vastuvõtmise ja väljatöötamise ajal ei olnud Venemaaga mingit muud piirilepingut kui Tartu rahuleping. Samas ütleb põhiseadus sõnaselgelt, et piir on määratud Tartu rahulepingu ja teiste rahvusvaheliste piirilepingutega, mis tähendab, et uute lepingute sõlmimine ei ole välistatud.

Esimees Eiki Nestor

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud esineja! Milline on teie seisukoht, kas vaenukõne keelavad sätted oleks vaja Eesti õigusaktidesse sisse viia ja kuidas need oleksid kooskõlas Eesti põhiseadusega?

Riigikohtu liikme kandidaat Peeter Roosma

Vaenukõne ja sõnavabaduse temaatika on päris keeruline. Ühest küljest pooldan ma ise nii suurt sõnavabadust kui võimalik. Teisest küljest on selge, et iga vabaduse kasutamisele seavad piirid põhiseaduslikud väärtused, samuti teiste isikute õigused. Teatud määral on vaenukõne ju praegugi karistusseadustiku alusel karistatav, tõsi, sel juhul, kui vaenukõnega kaasneb oht teiste inimeste elule, tervisele või varale. See tähendab, et karistusseadustiku § 151 on võrdlemisi vähe kohaldatud. Kas vaenukõne eest karistuse määramise võimalust oleks vaja laiendada, on kaalumise küsimus. Ühest vastust ei oska ma sellele anda, see on mingil määral poliitilise valiku küsimus.

Esimees Eiki Nestor

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Ei lubata!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Peeter Roosma! Avan läbirääkimised. Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun! 

Martin Helme

Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Ma teen võimalikult lühidalt, sest äkki jõuame siis enne kella kahte hääletuse ära teha. Kõikidele küsimustele, mis me esitasime lugupeetud Riigikohtu liikme kandidaadile, saime meie fraktsiooni seisukohalt valed vastused. Asi on väga lihtne. Riigikohus teeb ka põhiseaduslikkuse järelevalvet ehk on Eesti suveräänsuse ja põhiseaduse kehtimise viimane kaitsevall. Kui Riigikohtu liikme kandidaadi filosoofia on nii udune, et me ei näe seal mitte mingil moel seda kaitsevallil võitlemist, siis me lihtsalt ei saa tema kandidatuuri toetada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna otsuse eelnõu 105 lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, tuletan teile meelde, et kodu- ja töökorra seaduse § 79 lõike 2 punkti 3 alusel on Riigikohtu liikme ametisse nimetamisel Riigikogu istungil hääletamine salajane.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse "Peeter Roosma Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 105. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu oli 7 ja erapooletuks jäi 1. Riigikogu otsus "Peeter Roosma Riigikohtu liikmeks nimetamine" on vastu võetud.
Palju õnne ja edu, Peeter Roosma! Lugupeetud kolleegid, kohtume homme!

Istungi lõpp kell 13.57.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee