Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 58 Riigikogu liiget.
Riigikogu infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, maaeluminister Urmas Kruuse ja siseminister Hanno Pevkur. Tulenevalt sellest, et soovi küsida on avaldanud 12 Riigikogu liiget, annan võimaluse ühe lisaküsimuse esitamiseks nii eile registreerunud küsijale kui ka täna siin saalis küsida soovijale.

Esimese küsimuse esitab tervise- ja tööministrile peaministri ülesannetes Krista Aru. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Ossinovski! Aasta alguses, jaanuaris, kui te töötasite veel haridus- ja teadusministrina, siis te kinnitasite erakoolidele, et muudatustele vaatamata erakoolide tegevustoetuse maksmist jätkatakse, aga millistel tingimustel ja millises vormis, seda teie sõnul siis veel arutati. Sama kinnitas ka tollane kultuurikomisjoni esimees. Haridus- ja Teadusministeeriumis olid kava ja tingimused väljatöötamisel. Kas te võite täpsustada, kas selline kava, et erakoolide tegevustoetust hakkavad omavalitsused edaspidi maksma ainult vabatahtlikult, oligi teie plaan ja ka teie ajal väljatöötatud tingimus? Kas te peate seda õigusriigile kohaseks, et erakoolid jäävad tegevustoetusest üldse ilma?

Aitäh! Esiteks, kuna Riigikohtu otsus tuli eelmise aasta lõpus, oli minu ametisoleku ajal valitsuse ja minu põhiline ülesanne tagada sujuv üleminek just nimelt selles kontekstis, kus Riigikohus oli tunnistanud ühe sätte põhiseadusvastaseks. Silmas ei peetud mitte seda, et kohalikul omavalitsusel ei võiks olla kohustust erakoolide tegevuskulud kinni maksta, vaid leiti, et kohalikule omavalitsusele tuleks see raha kompenseerida. Tollal sai valitsuse tasemel kokku lepitud, et 2015. aastal riik tõepoolest jätkab tegevustoetuse maksmist. Need vahendid leiti Vabariigi Valitsuse reservist ja haridusministeeriumi sisemistest reservidest, aga juba siis oli selge, et süsteem vajab põhimõttelist muutust. Me oleme näinud, et 2011. aastast jõustunud kord on toonud kaasa erakoolide arvu ebaproportsionaalse kasvu. See hüppeline kasv on selge risk, et ei peeta kinni ühtluskooli põhimõttest. Juba siis oli valitsuses ja haridusministeeriumis selge, et süsteem vajab muutmist. Tol ajal sai välja pakutud erinevaid lahendusi, kuidas seda korraldada, ka üleminekuajad olid erinevad. Mina oleksin teinud seda võib-olla natukene teistmoodi, kui haridusminister on praegu pakkunud, aga selline ettepanek on temalt tulnud. Selle ettepaneku põhjal valitsus eeldatavasti sellel reedel otsuse langetab.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, austatud minister! Te nimetasite ka praegu, et te näete erakoolides ohtu ühtluskoolile. Kas erakoolide kui ohu nägemine on ikkagi päris õigusriigile kohane suhtumine eraalgatusse ja kodanikuühiskonna tekkimisse? Erakoolidel võiks meie haridusmaastikul olla ikkagi ka positiivne ja mitmekesistav roll.

Absoluutselt. Minu sõnu ei tohiks kuidagi tõlgendada selliselt, et ma olen erakoolide vastu või pean neid riskiks või ohuks. Ma täiesti nõustun sellega, et erakoolid on mitmeski kohas Eesti haridussüsteemi rikastanud, nad on kohati täitnud seda rolli, mida riiklik või munitsipaalharidussüsteem ei ole siiani täita suutnud. Näiteks on erivajadusega laste õpetamisel erakoolid nii mitmeski kohas olnud tublimad kui riik. Samamoodi on alternatiivpedagoogikal põhinevatel Waldorfi koolidel selgelt oma roll Eesti haridusmaastikul, nad on väärtus, riik on seda metoodikat tunnustanud. Selles kontekstis on loomulikult igati teretulnud, et Eestis on erakoole, eriti neid erakoole, kus pakutakse teistsugust õpet kui tavakoolides ja kus on kas erinev metoodika, näiteks Waldorfi koolides, või kus tegeldakse keerulise sihtrühmaga, näiteks haridusliku erivajadusega laste erakoolides. Riskikoht on pigem selles, et kui praeguse rahastusskeemi alusel on erakoolidel võimalik saada munitsipaal- ja riigikoolidest soodsamaid rahastustingimusi, näiteks tegevustoetust täispiirmäära ulatuses, mis on oluliselt kõrgem kui näiteks suurte linnade munitsipaalkoolidel keskmiselt, siis tekib paratamatult surve, et erakooli on mõistlikum pidada kui munitsipaalkooli. Me oleme seda survet näinud realiseerumas, kui näiteks kohaliku omavalitsuse kooli kõrvale luuakse lastevanemate initsiatiivil erakool, et saada paremat rahalist positsiooni. Süsteem peaks olema selline, mis võimaldab erakoolidel toimida, sest erakoolid kindlasti rikastavad haridusmaastikku, aga teisest küljest peab süsteem olema selles mõttes õiglane, et kohaliku omavalitsuse koolide võimekus pakkuda kvaliteetset haridust oleks võrdväärne erakoolide omaga.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Eilsel komisjoni avalikul istungil käidi välja mõte, et suurema riikliku rahastamise korral võiksid erakoolid loobuda õppemaksu võtmisest. Kui tõesti jõutakse kokkuleppele, et näiteks kristlikud koolid, Waldorfi koolid või, nagu te ütlesite, tavakoolidest erinevad koolid suurema rahastamise korral loobuvad õppemaksu võtmisest, kas siis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukoht selles küsimuses muutuks?

Esiteks, olles siin peaministri ülesannetes, usun ma, et valitsuses on üldiselt see arusaam selgelt olemas ja valitsuskabinetis on ka kinnitatud, et praegust süsteemi tuleks muuta. Haridusministeerium on pakkunud lahenduse, mis sisuliselt viiks meid tagasi selle regulatsiooni juurde, mis oli enne aastat 2011. See, et aastal 2011 jõustus uus kord, ei olnud tollal tegelikult üldine poliitiline konsensus. See otsus tehti minu hinnangul kiirustades ja muutust on selles süsteemis selgelt vaja. Loomulikult, parlamendi tasemel on mõistlik arutada ka alternatiivsete lahenduste üle. Ei ole mingit küsimust, laiemalt haridustoetuse ja tegevustoetuse süsteemi saab teha paremaks, kindlasti saab teha. Seal on ka küsimus kohalike omavalitsuste vahelises arveldamises tegevustoetuse mõttes. Need küsimused võiks kultuurikomisjon oma töölauale võtta. Aga ma tahan rõhutada, et lihtne on tekkima selline poliitiline retoorika, et erakoolidelt võetakse tegevustoetus ära ja justkui pool rahast võetaks neilt ära. Vaatame enne aastat 2011 kehtinud süsteemi. Väga paljud erakoolid, mis siis tegutsesid, said kohalikelt omavalitsustelt siiski finantseeringut. Eriti puudutab see neid erakoole, mis on teatud spetsiifikaga, näiteks Waldorfi koolid. Ma küll ei usu, et ükski kohalik omavalitsus jätaks näiteks Waldorfi koolidele tegevustoetuse maksmata. Ma tõesti hindan seda väga uskumatuks sammuks. Ma saan küll aru hirmust, et äkki mõni kohalik omavalitsus toetust ei maksa, aga ma usun, et kohalikus kogukonnas on võimalik siiski kokkulepetele jõuda ja see süsteem saab jätkusuutlikult edasi töötada.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on siseminister Hanno Pevkurile. Jaak Madison küsib.

Austatud siseminister! Küsimus on Euroopa Liidu tuleviku kohta. Praegu on immigratsioonikriis, mis on kestnud viimased kuud ega paista pidurduvat, sest inimmassid jätkavad tulemist üle Vahemere. Selle tõttu on väga paljud riigid hakanud kahtlema Euroopa Liidu terviklikkuses ja liidu kooshoidmise mõttekuses. Väga ilmekalt näitab seda Luksemburgi välisministri eilne avaldus. Ta ütles otsesõnu, et Euroopa Liit võib laguneda ja väga drastilised sündmused võivad toimuda juba lähima paari kuu jooksul. Teatavasti on Luksemburg praegu Euroopa Liidu eesistujamaa. See avaldus on väga kaalukas Euroopa Liidu terviklikkuse mõttes. Kas Eesti valitsus on pannud paika mingisugusegi kriisiplaani või stsenaariumi juhuks, kui Euroopa Liit juhtub minema muutmise või lagunemise teele?

Aitäh! Ma ei näe põhjust täna arutada seda, et Euroopa Liit laguneb. Euroopa Liidu ees on seisnud mitmeid raskeid valikuid. Võtame finantskriisi või rändekriisi – Euroopa Liit on alati kriisidest välja tulnud. Ma usun, et ka praegu on Euroopa Liit piisavalt tugev ja ühtne, et nendest probleemidest, mis meie ees seisavad, ühiselt üle saada.

Jaak Madison, palun!

Aitäh, austatud minister, vastuse eest! Kuid ka teie olete nõustunud Euroopa Liidu juhtidega, et praegune kriis on kõige suurem peale teist maailmasõda. Seega ei saa seda võrrelda teiste kriisidega, finantskriiside või mingite muudega, sest ükski teine kriis viimase 60 aasta jooksul ei ole võrreldav praegusega. Me oleme hoopis teises olukorras. Me ei saa panna seda kriisi ühte patta finantskriisiga, sest finantskriis ei mõjutanud niivõrd suurel määral poliitilist maastikku 28-s Euroopa Liidu liikmesriigis. Vaatame viimaseid valimistulemusi Slovakkias ja Poolas, Rootsi Demokraatide populaarsuse tõusu Rootsis. On ilmselge, et usaldamatus Euroopa Liidu vastu suureneb väga jõudsalt kogu Euroopas. Seega, te tahate praegu väita, et Eesti ei pea vajalikuks arvestada muid stsenaariume ning me oleme lihtsalt ootaval seisukohal. Kui juhtub, siis juhtub.

Aitäh! Eesti on viimase 25 aasta jooksul pidanud alati oluliseks, et me oleksime võimalikult hästi integreerunud Euroopasse ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Kui vaadata Eesti praegust seisu, siis Eesti on kõige enam integreerunud riik Euroopas. Meil on au olla NATO ja Euroopa Liidu ning ka OSCE ja OECD liige. Me oleme teinud oma teadlikud valikud, et olla koos oma partneritega, ja me oleme partneriteks valinud eelkõige Euroopa riigid.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra siseminister! Kui Vao pagulaskeskus põlema pandi, siis oli peavoolumeedias suur propagandalaine, et näete, kui tugevalt on eestlased pagulaste vastu, kurjategijad tuleb välja selgitada ja sellist vaenulikkust ei tohi Eesti rahvas üles näidata. Mul on teile küsimus, siseminister. Kui kaugel on uurimine? Kes pani Vao pagulaskeskuse põlema?

Aitäh! Uurimine jätkub, vihjeid kontrollitakse. Peab tunnistama, et sündmuskohal oli väga keeruline tõendeid võtta. Ilm oli halb, vihma sadas. Samamoodi läks osa tõendeid kaotsi kustutamise käigus. Tõendeid oleks saanud koguda, kui vihma- või kustutusvesi ei oleks neile peale läinud. Uurimine jätkub. Loodame, et politsei suudab süüdlase üles leida. Hetkel veel kellelegi süüdistust esitatud ei ole.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on peaministri ülesannetes olevale tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Jevgeni Ossinovski, kes te olete täna peaministri ülesannetes! Minu küsimus puudutab teie tubli kolleegi Marina Kaljuranna pingutusi. Ta on kohtunud siin Riigikogus mitme fraktsiooniga, püüdes saavutada, et Riigikogus oleks olemas vajalik häälte arv Eesti ja Venemaa vahelise piirileppe ratifitseerimiseks. Eelmisel nädalal kohtusime ka meie välisministriga. Ta ütles siis, et vaatamata sellele, et ööl vastu seda päeva, kui valitsus pidi leppe Riigikogule edasi saatma, avaldati IRL-i pressiteade, otsustas valitsus leppe ratifitseerimist toetada. Elu on näidanud, et kui kolm valitsuserakonda ühte meelt ei ole, siis jäävad otsused vastu võtmata. Eile ei olnud piisavalt hääli näiteks selleks, et 16-aastased saaksid valimisõiguse. Kas te saate kinnitada, et valitsus on piirileppe ratifitseerimisel üksmeelel? Kui ta ei ole ning kui on esimene ja teine arvamus, siis milles need eriarvamused seisnevad?

Aitäh! Mis puudutab pressiteateid, mis võib-olla ei ole lihtsustanud kokkulepet valitsuse tasandil, siis ma palun teil küsida selle kohta arvamust IRL-i esindajatelt. Mis puudutab valitsust, siis valitsus tõepoolest piirilepinguid arutas ja laua taga kõlas erinevaid arvamusi. Tõepoolest, mõni kabinetiliige, kes juhtumisi kuulub IRL-i ridadesse, pidas vajalikuks üle korrata seda, mis seletuskirjas juba niikuinii olemas on ning mis puudutab Eesti õiguslikku järjepidevust ja Tartu rahu põhimõtte kehtimist. Selleks, et me suudaksime selle protsessiga edasi minna ja Riigikogus need lepped ratifitseerida, olime valmis üle kordama seda, mis oli kõigile niigi ilmselge. IRL-i valitsusdelegatsioon ja ka erakonna juht on kinnitanud, et IRL toetab piirilepingu ratifitseerimist. Mäletame, et eelmises parlamendikoosseisus sai see protsess aktiivse käigu IRL-i tänase aseesimehe ja tollase väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni eestvedamisel. Minu teada on IRL ka oma volikogus otsustanud, et erakond toetab piirilepingute jõustamist. Nii et minul on küll tänase seisuga kindlus, et valitsus on selles küsimuses ühtne, ehkki tõenäoliselt nii mõnigi Riigikogu liige hääletab selles küsimuses teistmoodi. See on Riigikogu liikme vaba mandaadi küsimus.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Piirilepingu jõustamisele ei aita kaasa, kui vahepeal tekivad lisanõudmised. Nädal tagasi sai avalikkusele teatavaks, et valitsuskabineti liige justiitsminister Urmas Reinsalu on valitsuse täievolilise esindajana alla kirjutanud memorandumile, millega soovitakse esitada teisele poolele ehk Venemaale kahjutasunõue. Kas valitsusel on olnud võimalik seda arutada ja see allkiri kinnitada või, vastupidi, arutada seda, et valitsusel sellist nõudmist pole, ja allkirjast lahti öelda? Kuidas üldse ministri allkirja tagasivõtmine käima peaks?

Nagu kabinetiliikmed on meedias öelnud, teiste hulgas ütlesin seda mina, ei olnud nimetatud memorandumi allakirjutamist valitsuses arutatud, veel vähem oli see kuidagi heaks kiidetud või otsustatud. See oli justiitsministri oma initsiatiiv. Kui üldiselt vaadata, siis ega selles initsiatiivis ei pruugi ju iseenesest midagi halba olla. Balti riigid ikka arutavad omavahel mingeid küsimusi. Aga loomulikult on teil õigus, et selles kontekstis tuleb arvestada ka laiemaid välispoliitilisi mõjusid. On selge, nagu ka välisminister on korduvalt kinnitanud, et sõnavõtte välispoliitilistel teemadel, eriti valitsusliikmete omi, jälgitakse piirilepingute kontekstis üsna teraselt. Selles kontekstis olen ka öelnud, et ma ei pea seda tüüpi avaldusi praeguses etapis mõistlikuks. Aga kindlasti ei ole sel juhul olnud tegemist valitsuse otsuse või ühtse tegevusega. Justiitsminister on teinud oma ametivendadega tööd valitsust sellest informeerimata, nagu hea tava üldiselt ette ei näe, eriti siis, kui küsimuse all on Eesti Vabariigi välissuhtlus, millega tegelevad ka teised ministeeriumid ja asutused, sh Välisministeerium. Oleme sellel teemal asjaosalistega vestelnud ja ühiselt nentinud, et see väga hea tava kohaselt ei toimunud. Aga teisest küljest loodan, et sellele memorandumile allakirjutamine ei mõjuta siiski piirilepingute jõustamist Eesti parlamendis ega Venemaa Föderatsiooni parlamendi kahes kojas.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra spiiker! Härra minister! Meil on väga hea meel, et IRL on alustanud Konservatiivse Rahvaerakonna programmiliste seisukohtade kaitsmist valitsuses. Me muidugi oleme veidi üllatunud, et ta ei kooskõlastanud seda oma valitsuskaaslastega. Sellepärast küsingi teilt kui peaministri ülesannetes olevalt ministrilt. Kas te saate öelda, on teie meelest vajalik, et Eesti valitsus kujundaks selge seisukoha ja ütleks, kas okupatsioon üldse oli, kui oli, kas see okupatsioon tekitas kahjusid, mida saaks sisse nõuda, ja kas neid peaks kuidagi sisse nõudma? Meil ei ole 20 aasta jooksul seda väga ametlikult väljendatud. Mis on teie seisukoht?

Aitäh! Aastail 2004 ja 2005 arutati seda teemat nii valitsuses kui ka Riigikogus. Valitsuses valmistasid selle materjali ette justiitsminister Ken-Marti Vaher ja välisminister Kristiina Ojuland, kui valitsus kujundas oma hoiaku kahjunõuete võimaliku hüvitamise teemal. Selles on kirjas, et Justiitsministeerium koos Välisministeeriumiga võiks seda protsessi ette valmistada. Aga teisest küljest on ka öeldud, et teemaga tegelemiseks tuleks luua laiemat rahvusvahelist fooni. Ma arvan, et seda laiemat rahvusvahelist fooni võiks tõesti luua, kuid ma ei usu, et kolme ministri ühisavaldus on see vajalik rahvusvaheline foon, selleks et selle teemaga edasi tegelda.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on maaeluminister Urmas Kruusele. Artur Talvik, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Põllumehed on kurtnud, et nad peavad orienteeruma meeletus regulatsioonide rägastikus. Selle kurtmise tulemusena nägi uus maaelu arengukava ette nõustamiskeskuse loomise. Sel suvel toimuski riigihange, mille tulemusena loodi nõustamiskeskus Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde. Mina olen rahvasaadikuna saanud väga selgeid märke, et see nõustamiskeskus on uinuvas seisundis, kui mitte öelda, et peaaegu tööd ei tee. Kas te olete sellega kursis? Kui te olete kursis, siis mida on ministeerium plaaninud teha, et nõustamiskeskus hästi tööle hakkaks?

Aitäh, auväärt küsija! Ma ei saa kindlasti ministrina kinnitada, et see keskus on uinuvas seisundis, kuigi otseselt selle töö eest vastutavad nõukogu ja juhtkond. Otsus, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde tuuakse see know-how kokku, võeti vastu juba varem. Ma tean, et mõnes kohas on tekitanud teatud pingeid see, kas kõik need nõustajad, kes enne olid põllumeestele ühes või teises piirkonnas kättesaadavad personaalsel tasandil – ma pean silmas ka isikute tasandit –, saavad oma tööd jätkata või mitte ja kui keegi neist mõnes piirkonnas ei jätka, kas seetõttu võiks kaduda ka teatud turvatunne. Ministeeriumi soovitus oli, et kõiki neid nõuandjaid, kelle kompetentsust ja oskusi vajatakse, tuleks uues nõuandekeskuses ära kasutada. Meie kogemus on näidanud väga selgelt ühte: mida rohkem on olnud võimalik anda põllumeestele nõu näiteks taotluste kirjutamisel, seda kvaliteetsemad on olnud taotlused ja seda parem on olnud ka PRIA-l neid tegevusi menetleda ja rahastada.

Artur Talvik, palun!

Tänan vastuse eest! Ma küsin edasi. Kui palju raha siiski eraldati selle nõustamiskeskuse loomise jaoks? Veel kord toonitan, mul on informatsiooni, et seal on mõningates küsimuses teatud ebakompetentsuse tasand. Kui me eile keskkonnakomisjonis kaitsesime ühte teemat, siis ametnikud ütlesid, et just keskkonnanõustamist oleks oluliselt juurde vaja. Millised on plaanid selle kompetentsuse parandamiseks?

Aitäh! Strateegilises mõttes on selle keskuse tulevikuroll ääretult tähtis. Me ei saa ühegi uue süsteemi käivitamisel arvata, et ei esine mitte mingeid raskusi. Kindlasti võib ka praeguses olukorras mingeid ebamugavusi olla, aga me peame arvestama, et riik on teinud valiku, ta on eraldanud raha sihtasutusele ja selle raha eest võetakse inimesi tööle ja arendatakse see süsteem välja. See võib tähendada, et süsteemi töös hoidmisel vaadatakse regionaalsusprintsiipi ja inimeste hõivatust. Võib öelda, et see nn ühe töökoha tekitamine ja selle kaudu nõustamine on läinud riigile, vähemalt statistiliselt, odavamaks. Kui vajatakse veel lisakompetentsi, et keskus paremini töötaks, siis seda kindlasti rakendatakse.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud Urmas Kruuse! Te olete korduvalt öelnud, et te tahate meie põllumehi aidata, kuidas suudate. Samas ütlevad põllumehed ise, et nad ei tunne, et nende muret kuulda võetakse. Käes on kõige suurem põllumajanduskriis pärast taasiseseisvumist. Me teame väga hästi, et seakasvatuse ja piimatootmise näitajad järjest halvenevad. Miks siis on valitsus jätnud ikkagi mitmendat aastat üleminekutoetused sel määral maksmata, nagu riik saaks seda teha, ja miks Läti saab neid maksta? Mida te põllumajandustootjatele ütleksite?

Aitäh, auväärt küsija! Kui me vaatame praeguse valitsuse tegemisi, siis ma ei saa kindlasti nõustuda, et valitsus on olnud kuidagi leige põllumeeste mure suhtes. Meil oli väga konkreetne kava, mismoodi põllumehi aidata ja sektorisse leevendust tuua. See oli seotud vähemalt kahe olulise asjaga. Esiteks, meie pikaajalised läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil, et saada erakorralist abi, mille me koostöös teiste Balti riikidega tegelikult saavutasime. Täna võib öelda, et see, mida me soovisime Balti regioonile ja Poolale, rakendus tegelikult kogu Euroopa Liidus. Eesti sai oma tootmispotentsiaalist ja territooriumi suurusest lähtudes parima toetuse – 7,56 miljonit eurot. Riik pani sinna erakorraliselt juurde täpselt niisama palju ja kavatseb selle aasta lõpus välja maksta 10,56 miljonit eurot. Lisaks sellele disainiti kiiresti seakasvatuse jaoks ümber bioohutusnõuete täitmise investeeringumeede, mille kasutus oli natuke üle kuue miljoni euro. Nii et selle koha pealt ei saa ma kindlasti teiega nõus olla. Teiseks, mis puudutab Euroopa turgu üldiselt ja näiteks meie piimandussektorit, siis eelmise aasta septembriga võrreldes on piimatoodang 1,7% kasvanud.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on peaministri ülesannetes olevale tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile. Martin Helme, palun!

Aitäh, härra spiiker! Härra minister! Ma ei pöördu teie poole kui peaministri ülesannetes oleva inimese poole, vaid kui erakonna esimehe ja kabinetiliikme poole. Paari nädala eest liikus meedias lugu, millest selgus, et teie isale kuuluva ettevõtte kaitseks astus mõne aja eest välja teie erakonnakaaslane, tollal minister olnud Urve Palo, kes püüdis ära hoida sellele ettevõttele Leedus määratud suurt trahvi. Enam-vähem samal ajal tegi teie isa teie erakonnale 40 000 euro suuruse annetuse. Väärib märkimist, et samas kvartalis sai erakond kokku 51 000 eurot, nii et see 40 000 oli sellest märkimisväärne osa. Iga mõtlev inimene esitab küsimuse, milline on loogiline seos minister Palo tegevuse ja teie isa annetuse vahel ning kui palju teie sellega seotud olete. Korruptsioon poliitikas on tõsine asi. Me soovime teada, kuidas need asjad teie erakonnas käivad.

Aitäh! Mis puudutab seda meedias levitatud lugu, siis nagu asjaosalised on mitu korda kinnitanud, nii tollane ettevõtlusminister Urve Palo kui ka majandusministeerium, mingisugust erikohtlemist olnud ei ole. Kõik Eesti valitsuse liikmed, aga eeskätt majandusminister, ettevõtlusminister ja välisminister ning nendes ministeeriumides töötavad ametnikud ja ka diplomaadid teevad kõik endast oleneva, et aidata Eesti ettevõtteid välismaal, kui neil selleks võimalusi on. See on täiesti normaalne igapäevane praktika. Minule teadaolevalt tuli selle kirja kirjutamise palve Eesti suursaadikult Leedus. Nii et tegemist on tavapärase kaubandusdiplomaatilise protsessiga.
Mis puudutab teie viiteid, et Oleg Ossinovskil on mõju Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikale, siis seda mõju ei ole. Aga kimbatust ma mõistan. Tõepoolest, maailmas on mitmeid näiteid, neid on ka Eestis, et isa ja poja poliitiline tegevus on tihedalt põimunud, näiteks siis, kui mõlemad ühel ajal poliitikas kaasa löövad. Ma ei oska küll kommenteerida, aga võimalik, et sellistel puhkudel avaldab isa tõesti poja poliitilisele tegevusele olulist mõju. Nagu ma ütlesin, ma seda täpsemalt kommenteerida ei oska, sest mina ei ole sellises olukorras kahjuks kunagi olnud. Nii et lühidalt öeldes on minu isa mõju SDE poliitikale mõõtmatult väiksem kui teie isa Mart Helme mõju EKRE poliitikale.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Mart Helme on korduvalt kongressil kandideerinud ja saanud selleks erakonnalt volituse. Loomulikult on tal mõju. Ma siiski tahan üle käia mõned arvud. 2013. aasta neljandas kvartalis tegi teie isa 50 000 euro suuruse annetuse ja see oli pool kõikidest selle kvartali annetustest, 2014. aasta kolmandas kvartalis annetas ta 30 000 eurot, mis oli kolmandik kõigist annetustest, ja neljandas kvartalis 30 000 eurot, mis oli pool kõigist annetustest. Kas te tõesti solvate meie intelligentsi, väites, et viimaste aastate pretsedenditult kõige suuremal annetajal teie erakonna otsustele mingit mõju ei ole?

Vastus on jah. Tõepoolest, teie nimetatud isik on Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale annetanud, need annetused on olnud avalikud ja sellisena ka läbipaistvad. Nende annetuste kogusumma moodustab mõne protsendi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aastasest eelarvest. Ma täpseid arve peast ei oska öelda, aga võin teile need välja otsida, kui teil selle teema vastu sügavam huvi on. Olen öelnud, et vaatamata sellele, et see kõik on olnud avalik ja läbipaistev ja siin tõepoolest ei ole mingisugust mõju sotsiaaldemokraatide poliitikale, Sotsiaaldemokraatlik Erakond edaspidi nimetatud isikult annetusi vastu ei võta, et igasugused spekulatsioonid välistada.

Jaak Madison.

Austatud härra Ossinovski, aitäh vastuste eest! Paratamatult saab iga mõtlev ja vähegi maailma jälgiv inimene aru, et Venemaal on võimalik äri ajada ainult siis, kui ollakse kas heades suhetes sealse režiimiga või sellele meelepärane. See on Venemaal paratamatus. Need suurannetused, mis on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelarves väga suure kaaluga, on olnud võimalikud tänu Venemaal aetavale transiidiärile ehk tänu sellele, et ollakse sealsele režiimile meelepärane. Tekib kohe küsimus, milline on suhtumine teie erakonna sees. Kuidas teie arvates suhtutakse erakonnas sellesse, et Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda rahastatakse Venemaalt tuleva rahaga? See raha on loogiliselt võttes otseses seoses ka poliitiliste otsustega, mis ei pruugi otseselt teenida Eesti Vabariigi ja selle põhiseadusliku korra huve.

Aitäh! Kordan üle, te vist ei kuulnud, et need eri aastatel tehtud annetused moodustavad ainult mõne protsendi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tuludest. Enamik nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kui vist ka kõikide teiste erakondade tuludest tuleb riigieelarvest. Rääkida sellest, et nendel annetustel oleks märkimisväärne mõju sotsiaaldemokraatide poliitilisele tööle, ei ole asjakohane. Mis puudutab Oleg Ossinovski äritegevust teistes riikides, siis minu tänases rollis ei ole mul tõenäoliselt võimalik seda kuidagi kommenteerida, aga ületades oma volitusi kabinetiliikmena, ütlen, et minu teada toimub enamik tema äritegevusest küll hoopis teistes riikides kui Venemaa. Suurem osa sellest toimub Eestis, Lätis, Leedus, Gruusias ja teistes riikides, Venemaa osakaal seal on ligi kümnendik. See on minu mitteametlik info, mida ma võin teiega jagada, et teie meelt rahustada.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on maaeluminister Urmas Kruusele. Siret Kotka, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud maaeluminister! 21. juulist alates on kodusigadel katku diagnoositud. Paljud seafarmid on sattunud punasesse ehk kolmandasse tsooni, mille tõttu nendel tootjatel on ülimalt keeruline sealiha realiseerida. Esiteks on hinnad kolmandas tsoonis väga madalad, aga teiseks ei ole liha mitte kuhugi müüa. Teie leidsite, et pääsetee nendele tootjatele oleks konservide tegemine 1,78 miljoni euro eest. Olen tootjatega vestelnud. Nad ütlevad, et see ei ole lahendus ning nende sealiha ei jõuagi konservidesse, sest nad n-ö ei kvalifitseeru, kvalifitseeruvad ainult tootjad, kellel on ka tööstus, sest nemad suudavad lihtsalt pakkuda palju odavamat hinda. Kas konservide tegemine aitab seakasvatajaid, kes tegutsevad kolmandas tsoonis, ja kui aitab, siis kuidas?

Aitäh, hea küsija! Meenutame ajalugu, seda, kuidas see konservimeede üldse tekkis. See tekkis ju seetõttu, et seakasvatajad kolmandas tsoonis ütlesid, et neil ei ole võimalik sigu farmist välja viia, sest keegi ei võta neid vastu. Selle meetme eesmärk on leevendada kolmanda tsooni turuhälvet, mis on seotud kahe põhjusega: sealt tsoonist ei saa eksportida ja hinnad on väga madalad. Tõepoolest, ühel koosolekul hakati rääkima osaliselt teistsugust juttu ja seda ei teinud mitte kõik seakasvatajad, vaid osa neist. Selle tõttu tegime lisajärelepärimise ka kojale, kes kinnitas, et see meede on vajalik. Me oleme teinud esimese hanke, tellitud on ligikaudu 100 000 karpi konserve. Ka meil tekkis küsimus, kui need ettevõtjad, kes alguses ütlesid, et nad ei kavatse kindlasti sellel hankel osaleda ja neile ei ole see abiks, tegelikult osutusid hanke võitjaks. Ma väga loodan, et Riigikogu liige teeb neile järelepärimise, sest Riigikogu liige on oma küsimustes ja tahtes vaba ning saab siis ka avalikkusele teada anda, mis see põhjus on.

Siret Kotka, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud maaeluminister! Eesti seakasvatajad on pakkunud mitmeid meetmeid, mis lahendaksid kriisi seakasvatussektoris. Üheks lahenduseks oleks see, et neid toetataks emisetoetuse abil. Kui põllumehed ütlevad teile ette, mis aitaks neil kriisist välja tulla, siis miks te neid ei kuula? Miks te ei ole neid meetmeid võtnud?

Aitäh, auväärt küsija! Ma pean teid natuke kurvastama: me oleme põllumehi kuulanud. Te räägite emisetoetusest. Selle erakorralise toetuse hulgas, mis me välja maksame, on olemas ka emise- või tõuaretustoetus, nii nagu see on välja käidud. Teine osa sellest on seotud hinnakompensatsiooniga kolmandas tsoonis. Kindlasti saavad kolmandas tsoonis tegutsevad seakasvatajad hinnalanguse tõttu kaotatud tulu eest kompensatsiooni. Kui auväärt Riigikogu menetleb ära käesoleva aasta eelarve muudatusettepanekud, siis avaneb ministeeriumil võimalus hakata koostöös PRIA-ga neid toetusi välja maksma.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud maaeluminister! Riigikogu Keskerakonna fraktsioon oli ülemöödunud nädalal Lääne-Virumaal. Me kohtusime seal väga paljude tublide põllumeestega. Kohtumistel ei osalenud ainult piimatootjad, vaid ka teraviljatootjad. Kõik kurtsid, et sellist rasket olukorda nagu praegu ei ole Eesti põllumeestel lähiajaloost ette näidata. Ma küsin veel kord seda, mida eelkõneleja juba küsis, kolmanda tsooni seakasvatajate mure kohta. Nendele on tänaseks päevaks ju välja maksmata see kahju, mida nad iga päev kannavad seetõttu, et nad asuvad selles tsoonis ega saa sealiha turuhinnaga realiseerida. Te just väitsite, et see sõltub nüüd Riigikogust ja valitsusest. Kas see asi ikka peab käima nii pikalt, kas ei leita siis lisameetmeid, näiteks võiks otse reservfondist raha eraldada, et need inimesed ja farmid saaksid edasi toimetada? See ei ole normaalne. Neil on lauanurga peal arveid 60 000 – 70 000 euro eest ja tarnijad ootavad, et nad need ära maksaksid. Kas kiiremat lahendust ei ole võimalik välja mõelda?

Aitäh! Ma julgen arvata, et Eesti riik on üks kiiremaid selle Euroopa Liidu eraldatud toetuse väljamaksjaid. See protsess vajab igal juhul eelnevat menetlust. Selle tõttu me valisime just selle tee, et meil oleks võimalik välja maksta erakorralist toetust. Nagu ma olen eelnevalt siit puldist öelnud, ütlen ka täna, et PRIA ja riik on pingutanud, et ka täiendavate otsetoetuste väljamaksmist saaks detsembris alustada. Aga nagu me oleme ajakirjandusest lugenud, tundub, et mõnel ei ole need probleemid nii suured, kui nad esialgu välja käisid. Nii kodanikes kui ka minus on tekitanud imestust importsigade sissevedu sellel ajal, kui Eesti seakasvatajal on raske. Nii et loodan ka teie kui Riigikogu liikme peale, kes selliseid arupärimisi teeb. Te võiksite anda avalikkusele teada, miks need asjad nii on.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Nüüd küsib Ain Lutsepp siseminister Hanno Pevkurilt. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Politsei- ja Piirivalveameti töötajate arv on jõudnud kriitilise piirini, mis kahjustab juba ameti võimet turvalisust tagada. Mõneski piirkonnas ja valdkonnas on töötajatest puudus, pean silmas ka patrullteenistust ja järelevalvet kinnipidamisasutustes. Sellel on olnud traagilisi tagajärgi. Mida olete valmis ette võtma, et olukord Politsei- ja Piirivalveametis paraneks? Milliseid meetmeid on ministeerium valmis võtma, et Politsei- ja Piirivalveameti võimekus paraneks?

Aitäh! Nüüd läheb küll vastusega pikalt. Ma olen selles mõttes teiega nõus, olen isegi seda öelnud, et Politsei- ja Piirivalveameti isikkoosseis on selline, et seda vähendada enam ei saa. Seetõttu oli minu otsus see, et kärpeülesannet, mis me oleme valitsuses kokku leppinud, Politsei- ja Piirivalveametile sel aastal ja järgmisesse aastasse ette vaadates ei laiendata elik Politsei- ja Piirivalveamet ei pea n-ö riigi ülesandest tulenevalt ühtegi inimest koondama. Siseministeeriumi valitsemisalas oli see üldarv 55 inimest järgmise aasta jooksul. See on üks oluline otsus. Teine otsus on seotud valitsuse eesmärgiga suunata järgmise aasta palgaraha jaotamisel see kõige vajalikumatesse kohtadesse. See oli meile väga oluline. Valitsus otsustas, et palgafond suureneb ainult neljas sektoris: siseturvalisus, haridus, kultuur ja sotsiaalhoolekanne. See annab meile võimaluse järgmisel aastal politsei palgafondi suurendada 3,2%, natuke võib-olla rohkem. Kui Politsei- ja Piirivalveamet leiab veel lisavahendeid, on see väga hea, aga see protsent on olemas riigieelarves, kui Riigikogu selle heaks kiidab. Kolmandaks on väga oluline, et me oleme üle vaatamas Sisekaitseakadeemia õppeprotsessi, et suunata noori kiiremini politseitööle, mis võib-olla võimaldaks politseil rohkem pealekasvu saada. Kindlasti on veel hästi palju muid võimalusi ameti sees, et välitöödel oleks politseinikke rohkem.

Ain Lutsepp, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Siin oli juttu sellest, et noored tuleks õppetöö järel kohe kiiresti tööle suunata. Kas selle tõttu ei või kannatada professionaalsus?

Aitäh! Ma olen veendunud, et ei kannata. Me uurime praegu väga tähelepanelikult teiste riikide praktikat. Sisekaitseakadeemia delegatsioon käis tutvumas Hollandi mudeliga, mis on osutunud Euroopas üheks kõige efektiivsemaks. Ise tutvusin ameeriklaste väljaõppekorraldusega. Kui võrrelda Eesti siseturvalisustöötajate väljaõpet näiteks väljaõppega Ameerika Ühendriikides, Hollandis või ka teistes Euroopa riikides, siis meie paneme rohkem rõhku teooriale ja vähem praktikale, kui proportsioone vaadata. Ma arvan, et igati mõistlik on arutada seda, et praktika osakaal suureneks elik noored politseinikud õpiksid rohkem töö juures. Kas see mudel on n-ö 2 : 1, et kaks osa teooriat ja üks osa praktikat, või on siin mingi muu suhe, see on praegu Sisekaitseakadeemias arutlusel. Aga ma olen täiesti veendunud, et praktika osakaalu oleks mõistlik suurendada. See annaks võimaluse noored kadetid kiiremini tööle suunata, mis suurendaks korrakaitsjate hulka tänavatel.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud Hanno Pevkur! Minu küsimus seondub kaadripuudusega. Paraku on viimastel kuudel olnud väga palju negatiivseid uudiseid selle kohta, et inimesed kaovad, just noored mehed kaovad. Omaksed on murest murtud. Neid inimesi ei leita üles ja mures vanemad pöörduvad sensitiivide poole. Viimane selline juhtum oli Jõgeva linnas. Minu poole pöördusid inimesed ja palusid teilt küsida, mida on ette võetud, et tulemused oleksid paremad ja need inimesed üles leitaks. Mida ette võetakse, et seda olukorda parandada, ja kui palju on see olukord seotud sellesama kaadripuudusega?

Aitäh! Kaadripuuduse ja inimeste kadumise või nende ülesleidmise vahele ma mingeid paralleele ei tõmbaks. Vaatame viimaseid juhtumeid, kui inimesed on siiani leidmata või on kadunud olnud inimesed ka üles leitud. Siin on väga erinevaid stsenaariume. Teatud juhtudel ongi inimesed teinud enesetapu, teistel juhtudel on lahendus veel leidmata. Võru juhtum, ühe Markkuse-nimelise poisi kadumine, on leidnud palju meediakajastust. Otsingusse olid mäletatavasti lisaks politseijõududele kaasatud vabatahtlikud ja kaitseliitlased, aga kahjuks on see juhtum siiani lahendamata. Igale perele on kohutav tragöödia, kui pereliige on kadunud. Ma saan kinnitada, et politsei kasutab kõiki võimalusi, sõltumata sellest, kas on algatatud kriminaalmenetlus või toimub haldusmenetlus. Sain just eile õhtul viimase ülevaate nimetatud Võru juhtumist. Seal on kasutatud kõiki meie võimuses olevaid vahendeid: helikopterit, drooni, inimtööjõudu, vabatahtlikke, ülekuulamisi, küsitlusi, maa-alade kontrollimist kuni sonari kasutamiseni Tamula järvel. Nii et me kasutame kõiki võimalusi inimeste leidmiseks. Mina küll ei näe siinkohal põhjust rääkida inimressursi puudusest. Ma tahan pigem tänada kõiki vabatahtlikke, kes on tulnud sellistel puhkudel appi kadunud inimesi otsima.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Nüüd vastab maaeluminister Urmas Kruuse ja küsib Arno Sild. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud maaeluminister! Me teame kõik, et seakatku leviku ennetustöö oli Eestis võrreldes Poola, Leedu ja Lätiga kõige nõrgem ja ka selle tagajärg on teada. Kui Lätis läks hukkamisele 600 siga, siis Eestis üle 20 000. Tagajärjed on väga kohutavad ja kurvad. Meil on olnud juba juttu sellel teemal, kes vastutavad selle tegemata töö eest. Te olete öelnud, et novembriks peaks selguma, kes on need veterinaartöötajad ja kui suures ulatuses on nad oma tegevusetusega süüdi selles, et me selliste tagajärgedeni jõudsime. Tahaks kuulda, kui kaugel selle asjaga ollakse.

Aitäh, auväärt küsija! Ma tuletan meelde, et 2014. aasta juulis leppisid kolm Balti riiki, Poola ja Euroopa Komisjon Vilniuses kokku väga selge tauditõrje kava ja strateegia, mismoodi nendes riikides Aafrika seakatku vastu võideldakse. Tegelikult on kõik need riigid seda kava järginud. Tõsi, tuleb tunnistada, et me oleme selles kavas teinud koostöös nende riikidega muudatusi, eriti selles osas, mis puudutab metssigade leviku piiramist. Maaeluminister on viidanud sellele, mis on avalikkusele teada, et Maaeluministeerium on alustanud distsiplinaarmenetlust Ago Pärteli vastu, mis on seotud sündmustega Vireenis, kui Vireeni juhataja pikki nädalaid avalikkusele valetas mobiilse seapõleti kasutamise kohta.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Ka minul on teile küsimus, Urmas Kruuse. Ma küsin Torma juhtumi kohta. Inimesed kurdavad, miks selle juhtumi puhul nii palju vassiti ja valetati. Selle ümber oli nii palju mitmeti rääkimist. Võtame konkreetselt seakorjuste matmise. Algul öeldi, et maeti seitsme meetri sügavusse, siis selgus, et oli tehtud teisiti. Valetati, et pind kaetakse kolmemeetrise pinnasekihiga, tegelikult ei kaetud, seda tehti alles hiljem, kui korjused hakkasid maa alt välja tulema. Algul räägiti, et kohe kaeti kloorlubjaga, tegelikult tehti seda hiljem. Valetati matmispaiga kohta, öeldi, et maetakse prügilasse, kus imbvett kogutakse, aga tegelikult maeti sinna kõrvale, kus imbvett ei koguta. Siis, kui lisatööd ära said tehtud, öeldi, et nüüd on küll kõik lõplikult korras, aga nädal aega tagasi me kuulsime, et see paik on jälle sogase veega kaetud. Miks meil ei õnnestu seda asja korda teha?

Aitäh, auväärt küsija! Maaeluminister on avalikkuse ees selle juhtumi pärast ka vabandust palunud, just selle tõttu, et minu arvates jäeti selle protsessi juhtimisse kaasamata kohalik omavalitsus ja kogukond. Tõepoolest, formaalselt kõik nõudmised täideti. Maakondlik tauditõrjekomisjon istus nädalavahetusel koos ja saatis kohalikule omavalitsusele teate, et kavatsetakse korjused matta Tormasse. Sellega sel hetkel asi piirdus ja sealt tekkisidki minu arvates üsna suured arusaamatused ja probleemid. Mis puudutab selle paiga keskkonnaohtlikkust või -ohutust, siis veterinaaramet lähtub siin kindlasti Keskkonnaministeeriumi kompetentsist. Veterinaarametnikud ei saa öelda, milline koht on keskkonnale kõige ohutum. Seda konkreetset kohta on peetud ohutuks. Enne seda, kui sinna matma hakati, võeti teatud proovikaevudest proovid. Neid kaeve jälgitakse ja see seire kestab vähemalt viis aastat. Keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisel istungil, kus seda teemat käsitleti, olid kohal ka Torma Vallavalitsuse ja volikogu esindajad. Enamik nendest ettepanekutest, mida kohalik kogukond oli teinud, on arvesse võetud. Asjade edaspidise toimumisega olid nad rahul.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Marika Tuus-Laul jõuab esitada peaministri ülesannetes olevale tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile ühe küsimuse ja minister jõuab ka vastata. Palun!

Aitäh! Härra Ossinovski! Hiljuti avalikustas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD, et summa, mille Eesti inimesed peavad oma tervise eest hoolt kandes ise juurde maksma ja mis pidevalt suureneb, läheneb juba kriitilisele piirile ehk 25%-le tervishoiukuludest. See viitab sellele, nagu OECD ütles, et väiksema sissetulekuga inimesed ei saa enam tervishoiuteenust ja tervishoid ei ole kättesaadav. Me kuuleme, et tulevad jälle suured koondamised PERH-is ja Tartu Ülikooli Kliinikumis. Me teame, et järjekorrad on hiigelpikad, näiteks 66%-l PERH-i arstidest pole lähema kuue kuu jooksul ühtegi vaba vastuvõtuaega. Mida te ette võtate? Meil on siin täielik kriis, haigekassa eelarve on miinuses.

Suur tänu! Mis puudutab Eesti tervishoiusüsteemi laiemalt, siis needsamad rahvusvahelised organisatsioonid, olgu selleks OECD või Maailma Terviseorganisatsioon WHO, on üheselt ja kõikides oma uuringutes kinnitanud, et Eesti tervishoiusüsteem on üks paremini toimivaid, selles mõttes, et see on efektiivne ja pakub üsna väheste kuludega tegelikult üsna head tervishoiuteenust. Loomulikult on rahaline surve haigekassale täiesti selgelt olemas, eriti pikemas perspektiivis. Tööealise elanikkonna hulk Eestis väheneb ja elanikkond vananeb. Pikemas plaanis on tõesti vaja mõelda sellele, kuidas tagada haigekassa ja kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlik rahastamine. Vabariigi Valitsus on kokku leppinud, et töörühm, mis Sotsiaalministeeriumi juures tööd alustab, teeb järgmise aasta märtsiks oma ettepanekud, kuidas tervishoiusüsteemi rahastust paremini korraldada. Me vaatame maksubaasi laiendamise variante ja eri sihtrühmade ravivõimalusi. Avalikku diskussiooni saab kindlasti ka Riigikogus peetud.
Nüüd tulen teie küsimuse alguse juurde. Tõepoolest, OECD uuringu järgi on meie patsientide omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel viimastel aastatel kasvanud. Aastal 2012 oli see 20,6%, 2013. aastal 21,7% ja 2014. aastal 23,8%. Rahvastiku tervise arengukava on seadnud eesmärgiks, et üle 25% see tõusta ei tohiks. Selle piires me püsime. Aga kui me vaatame, millises valdkonnas Eestis on suur omaosalus, võrreldes teiste riikidega, siis see koht on täiskasvanute hambaravi. On rõõm teatada, et Vabariigi Valitsus plaanib ka siin muutust ja kavatseb hakata täiskasvanute hambaravi patsientidele alates aastast 2017 osaliselt kompenseerima. Nii et olukord läheb paremaks.

Aitäh ministritele! Infotund on lõppenud.