Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 5. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Palun, Artur Talvik!

Artur Talvik

Tere hommikust, hea eesistuja ja head rahvasaadikud! Vabaerakonna fraktsiooni kuus liiget soovivad üle anda arupärimise Hanno Pevkurile. See puudutab Politsei- ja Piirivalveametit, mis on üks enim reformitud ameteid Eesti Vabariigis. Reformi algusest saati on töötajate arv seal vähenenud umbes 1000 võrra ja ka viimasel aastal on seal töötajate arvu vähendatud 200 töötaja võrra. Sellega hoitakse kokku 4,5 miljonit eurot. Aga samas oodatakse Politsei- ja Piirivalveametilt suuremat võimekust. Meie küsimused puudutavadki seda, kuidas kavatseb Siseministeerium suurendada Politsei- ja Piirivalveameti võimekust olukorras, kus lisaraha ei eraldata, siseturvalisuse osa riigieelarves on kahanenud ning Politsei- ja Piirivalveameti sisemise optimeerimise võimalused on ammendatud. Ühesõnaga, Vabaerakonna fraktsioon esitab Hanno Pevkurile sellel teemal kuus küsimust. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Liigume teadete juurde. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis kahe toetusrühma asutamiskoosolekud. Esiteks, lähisuhtevägivalla ennetuse ja ohvrite toetusrühma asutamiskoosolek, mille kokkukutsujad on Liina Kersna, Helmen Kütt ja Maire Aunaste. Ootame aktiivset osavõttu! Teiseks, Tartu- ja Jõgevamaa toetusrühma asutamiskoosolek, mille kokkukutsuja on Peeter Ernits. Ootame ka seal aktiivset osavõttu.
Head ametikaaslased, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.


1. 10:03 Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 22 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 22. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 22 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


2. 10:04 Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Tõnu Antoni kohtunikuametist vabastamine" eelnõu (104 OE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Tõnu Antoni kohtunikuametist vabastamine" eelnõu 104 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head kolleegid Leedu Seimist, kes te istute üleval rõdul! Põhiseaduskomisjon arutas seda otsuse eelnõu 12. oktoobril 2015. aastal. Riigikohtu esimees selgitas, et 22. septembril 2015 esitas riigikohtunik Tõnu Anton Riigikohtu esimehele avalduse, paludes teha Riigikogule ettepaneku vabastada ta alates 27. aprillist 2016 omal soovil ametist seoses vanaduspensioniea saabumisega ja sooviga jääda kohtuniku vanaduspensionile. Nagu te teate, riigikohtunike ametist vabastamine käib meie ehk Riigikogu kaudu. Arutelu oli põhiseaduskomisjonis suhteliselt lühike ja konkreetne. Kõne all oli, kas lugupeetud riigikohtunik Tõnu Anton ei võiks olla see inimene, kes järgmise vabariigi aastapäeva puhul saab presidendilt teenetemärgi. Me olime selle mõttega päri, kuigi protseduuri järgi meil päris õigust kedagi teenetemärgi saaja kandidaadiks esitada ei ole. Võib-olla president loeb stenogrammi, saab meie mõtetest aru ja tuleb sellele soovile vastu. Aga me saame kindlasti teha seda, et tublisti aplodeerime lugupeetud riigikohtunikule Tõnu Antonile tema hea töö eest. Nii et ma teen ettepaneku talle aplodeerida. (Aplaus.)
Mida siis otsustati? Otsustati teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobriks 2015 (konsensuslikult), teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele (konsensuslikult) ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ehk mina. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Deniss Boroditš, palun!

Deniss Boroditš

Aitäh! Austatud ettekandja! Ühelt poolt on ju selge, et kui inimene tahab pensionile minna ja tal on selleks õigus, siis ta esitab avalduse. Selleks ei ole praktikas vaja mingisugust tööandja heakskiitu. Aga mul on puhtpraktiline küsimus. Tõnu Anton esitas avalduse pensionile minekuks, mille Riigikogu peab kinnitama. Kas on üldse õige, et Riigikogu peab seda veel eraldi kinnitama? Näiteks võib ju tekkida olukord – kas praegusel juhul või võib rääkida ka puhthüpoteetiliselt –, et Riigikogu ei kinnita riigikohtuniku ametist vabastamist. Mis siis saab?

Kalle Laanet

Aitäh, hea pinginaaber! Kohtute seaduse § 99 ütleb väga selgelt, et riigikohtuniku vabastab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametist Riigikogu. Ma olen sinuga selles mõttes nõus, et siin väike seaduste kollisioon on, aga ju siis loodetakse Riigikogu heale tahtele, et ei teki sellist imelikku situatsiooni, kus Riigikogu ei ole nõus inimese tahtele vastu tulema.

Aseesimees Jüri Ratas

Ken-Marti Vaher, palun!

Ken-Marti Vaher

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Andke palun infot, millises seisus on Riigikohtu liikme Tõnu Antoni asendamine! Kas on olemas uusi Riigikohtu liikme kandidaate?

Kalle Laanet

Ma jään võlgu täpse vastuse, mis etapis ollakse. Nagu te teate, kohtute haldamise nõukoda arutab võimalikke kandidaate, siis käiakse fraktsioonid läbi ja lõpuks tullakse ettepanekuga Riigikogu suurde saali. Nii et, hea küsija, ma saan sellele küsimusele vastuse anda siis, kui ma olen seda täpsustanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Küsin intellektuaalsest huvist, mille tekitas kolleeg Boroditši küsimus. Mis siis juhtub, kui me ei vajuta rohelist nuppu? Mis siis teoreetiliselt järgneb?

Kalle Laanet

Jään sellele teoreetilisele küsimusele, mis siis praktiliselt juhtub, vastuse võlgu.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on panna otsuse eelnõu esimesel lugemisel lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 104. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Tõnu Antoni kohtunikuametist vabastamine" eelnõu 104 on otsusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


3. 10:11 Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu (109 OE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 109 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi!

Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud esimees! Head Riigikogu liikmed!

Aseesimees Jüri Ratas

Tervitame esimeest!

Toomas Kivimägi

Juhataja! Käesolev otsuse eelnõu on esitatud seetõttu, et Jevgeni Ossinovski, kes oli saanud meilt mandaadi esindada 1. juunist 2015 Riigikogu Eesti Arengufondi nõukogus, on vahepeal nimetatud Vabariigi Valitsuse liikmeks ja sellest tulenevalt ei saa ta olla enam Riigikogu esindaja arengufondi nõukogus. Jevgeni Ossinovski volitused arengufondi nõukogu liikmena peatusid 14. septembrist.
7. oktoobril pöördus majanduskomisjoni poole Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja tegi ettepaneku nimetada Jevgeni Ossinovski asemel arengufondi nõukogu liikmeks Urve Palo. Majanduskomisjon arutas seda küsimust kahel istungil. Esmalt 12. oktoobril. Sellel istungil toetati Urve Palo kandidatuuri konsensuslikult ja samuti otsustati algatada Riigikogu otsuse eelnõu arengufondi nõukogu liikme tagasikutsumiseks ja uue liikme nimetamiseks. Teisel korral arutas Riigikogu majanduskomisjon seda järgmisel päeval ehk 13. oktoobril. Siis kiideti põhimõtteliselt ja sisuliselt heaks otsuse eelnõu ja tehti järgmised menetluslikud otsused: määrata ettekandjaks Toomas Kivimägi (konsensuslikult), saata eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobriks 2015 (konsensuslikult) ja teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele (samuti konsensuslikult). Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Milline oli arutelu komisjonis? Kas ka opositsiooni esindaja võiks arengufondi nõukogusse kuuluda, et juhtimist natukene avatumaks muuta?

Toomas Kivimägi

Tõepoolest, nagu ma eespool vihjasin, tegelikult see koosseis otsustas kohtade jaotuse ära siin suures saalis sisuliselt 1. juunil, kui me esmakordselt arutasime selle Riigikogu koosseisu kandidaate arengufondi nõukogusse. Mina võtsin 12. oktoobril majanduskomisjoni istungil kõne alla teema, kas meil on mõtet kütta lootusi üles ja pöörduda kõikide fraktsioonide poole, küsides taas kord kõigilt kandidaate arengufondi nõukogu liikme koha peale. Sisulise otsuse, kuidas kohad jaotatakse, tegi suur saal tegelikult ju 1. juunil, nagu ma eespool viitasin. Ma ei pidanud uuesti küsimist väga pragmaatiliseks. Teine põhjus, miks me ei hakanud seda kõikide fraktsioonide käest teist korda küsima – enne 1. juuni hääletust me seda tegime –, oli see, et järgmisel nädalal on arengufondi nõukogu koosolek ja on hea, kui mõlemad Riigikogu esindajad on seal kohal. Me kõik teame, et arengufondi kohta on suuri otsuseid tulemas. Täna on see teema Riigikogu suure saali päevakorras. See oli teine põhjus, miks me seda ei teinud. Komisjoni koosolekul oli otsus konsensuslik. Kõik olid päri, et me ei hakka seda uuesti küsima. Seetõttu, et mitte teie aega raisata, ei pidanud ma vajalikuks pöörduda veel kord kõikide fraktsioonide poole.

Aseesimees Jüri Ratas

Ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu esimesel lugemisel lõpphääletusele. Alustame selle ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 109. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 62 Riigikogu liiget, vastu 5 ja 5 jäid erapooletuks. Majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 109 on otsusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


4. 10:18 Ülevaade Eesti Arengufondi tegevusest aastatel 2014–2015

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. See on ülevaade Eesti Arengufondi tegevusest aastatel 2014–2015. Lubage enne selle punkti menetlemise juurde minemist, head ametikaaslased, lühidalt tutvustada selle korda, mis tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 155. Kõigepealt on Eesti Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa ettekanne, mis kestab kuni 30 minutit. Siis on küsimused ettekandjale. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Seejärel on läbirääkimised, kus sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Mul on suur au paluda ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa!

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Austatud Riigikogu esimees!

Aseesimees Jüri Ratas

Me kindlasti tervitame Riigikogu esimeest, seal ta läheb.

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Lugupeetud rahvasaadikud! Arengufondi eesmärk on toetada muutusi Eesti majanduses, mis aitavad majandust ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ning luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.
Annan teile ülevaate Eesti Arengufondi viimase aasta tegevusest ja tulevikuplaanidest järgmiseks aastaks. Räägin teile lähemalt meie investeerimistegevusest, sellest, kuidas me iduettevõtteid Eestis laiemalt toetame, ning arenguseirest.
Vähem kui viis aastat tagasi asutasid kaks eestlast ettevõtte, mille hinnanguline väärtus on nüüdseks üle miljardi euro. Selle ettevõtte Tallinna kontoris töötab 250 inimest, nende brutopalk on keskmiselt 2000 eurot, mis on kaks korda suurem kui Eesti keskmine palk. Hiljuti avaldatud Äripäeva rikaste edetabelis oli Kristo Käärmann esimesel ning Taavet Hinrikus kolmandal kohal. Nende ettevõte TransferWise on juba muutunud osaks Eesti kuvandist maailmas.
Arengufondi eesmärk on, et Eestis sünniks veel ja veel selliseid ettevõtteid ning neil oleks võimalikult hea siin tegutseda. Meie fookuses pole mitte ainult iduettevõtted, nagu selle konkreetse näite puhul. Meie fookuses on kõik ettevõtted, kes tahavad luua uusi väärtuslikke lahendusi eelkõige kogu maailma, aga ka Eesti jaoks.
Nüüd räägin investeeringutest. Aastal 2008, kui Eesti Arengufond alustas investeerimist, olime selle valdkonna pioneer Eestis. Arengufondi kõrval tegi riskikapitaliinvesteeringuid vaid Skype'i asutajate loodud Ambient Sound Investments. Riigikogu seadis arengufondile ülesande anda hoogu juurde riskikapitaliinvesteeringute turule Eestis. Tehes riigi antud kapitalist investeeringuid, peame vähemalt poole investeeringumahust kaasama alati erainvestoritelt. See tagab, et lahendused, millesse investeerime, pole atraktiivsed mitte ainult riigile, vaid neil on ka erainvestori usaldus. Seitsme aastaga oleme investeerinud 22 ettevõttesse kokku 14 miljonit eurot, millele on lisandunud 40 miljonit eurot meie kaasinvestoritelt. Kokku teeb see 54 miljonit eurot. Need ettevõtted pakuvad Eestis tööd üle 200 inimesele ning lisaks ligi 100 inimesele välismaal.
Julgen täna siin teie ees seistes öelda, et riskikapitaliinvesteeringute turg Eestis on teinud läbi väga kiire arengu, olles kaugeltki mitte täiuslik, kuid täiesti funktsioneeriv. Eesti iduettevõtted on üheksa aastaga kaasanud investoritelt kokku üle 170 miljoni euro, sellest üle poole vaid viimase kahe aasta jooksul. Valdav osa investoritest ei pärine Eestist. Usaldusväärsuse tekitamine Eestisse investeerimisel on olnud arengufondi prioriteet meie asutamisest alates. Lisaks sellele on arengufond pannud aluse ka Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni loomisele. Esimese 25 asutajaliikmest 12 on ka praegu arengufondi kaasinvestorid.
Arengufondi tütarettevõtte SmartCap hallatavasse portfelli kuulub 16 aktiivset ettevõtet. Meie hallatavate fondide väärtus on kokku 35,8 miljonit eurot. Kõik need ettevõtted püüavad maailmale pakkuda midagi täiesti uut ja unikaalset, mis asendavad praegu toimivaid lahendusi. SmartCapi hallatavad fondid on oma tulemustelt ühed edukamad varase faasi riskikapitalifondid Euroopas.
Aasta jooksul oleme väljunud kahest investeeringust ehk müüsime oma osaluse nendes ettevõtetes. Need ettevõted on virtuaalset riietusruumiteenust pakkuv Fits.me ning inseneridele koostööplatvormi pakkuv GrabCAD. Mõlemal juhul olid ostjad suured rahvusvahelistel börsidel noteeritud ettevõtted. Edukad olid need müügid ka seetõttu, et mõlemad ettevõtted jätkavad tegutsemist Eestis, pakkudes kõrge palgaga tööd Eesti inimestele ning tuues siia lisainvesteeringuid. Peale nende kahe väljumise oleme teinud kolm uut investeeringut.
Nagu märkisin, on riskikapitaliturg Eestis teinud viimastel aastatel läbi kiire arengu. Näeme, et arengufondi roll selles valguses peab muutuma ning keskenduma vaid neile kitsaskohtadele, millega erasektor üksi hakkama ei saa. Selleks oleme muutmas oma investeerimisstrateegiat. Me lõpetame otseinvesteeringud ettevõtetesse. Selle asemel plaanime investeerida vähemalt kolme erakapitalil põhinevasse ärikiirendisse, mis keskenduvad just esimesi samme tegevate ettevõtete finantseerimisele.
Uuenduslike ideede ning neil põhinevate toodete ja teenuste muutmine toimivaks ja elujõuliseks äriks on oskus, mis on maailmas väga kõrgelt hinnatud. TransferWise'i ega ühegi teise iduettevõtte väärtus ei põhine mitte tehnoloogilistel uuendustel. Nende edu taga on oskus muuta oma lahendus toimivaks ja kasumlikuks äriks.
Milline on keskkond, mis soodustab globaalse haardega alustava ettevõtte loomist ja käivitamist või laiemalt võttes ettevõtlust üldse? Kujutage ette riiki, kus ettevõtja on ühiskonnas kõrgelt hinnatud. Riiki, kus ettevõtjaid ei tembeldata OÜ-tajateks. Riiki, kus eksimist ei taunita ega kardeta, vaid nähakse seda võimalusena õppida, ning kus ettevõtlusõpe on praktiline ja kõrgel tasemel. Riiki, kus õiguskeskkond ei pärsi välistalentide tegutsemist. Riiki, kus seadused on selged ja mõistetavad välisinvestoritele, tekitades neis piisavalt usaldust, et siinsetesse ettevõtetesse investeerida. Riiki, kust on pärit hulk rahvusvahelise edu saavutanud ettevõtjaid, kes tahavad oma kogemuste ja rahaga sinna tagasi panustada.
Arengufond on seadnud eesmärgiks, et Eesti oleks tuntud kui parim koht maailmas, kus iduettevõte luua. Selle saavutamiseks käivitasime programmi Startup Estonia. Programm keskendub järgmistele tegevustele. Me arendame inimestes globaalse äri loomiseks vajalikke oskusi, panustame sellesse, et Eestis oleks piisavalt tarka kapitali, veame eest muutusi õiguskeskkonnas, panustame koostöös Eesti ülikoolidega ettevõtlushariduse praktilisemaks muutmisesse ja arendame eri turuosaliste koostööd. Viimase aastaga oleme koolitanud ligi 100 inimest 71 ettevõttest teemadel, kuidas suurendada müüki ning liikuda rahvusvahelistele turgudele, kuidas parandada koostööd iduettevõtete ja suurettevõtete vahel ning kuidas iduettevõttega jõuda nii kaugele, et ideest tekib turukõlblik toode. Järgmistel aastatel kasvavad need arvud märkimisväärselt.
Arengufond on veendunud, et Eestis on uute ettevõtete ja toodete tekkeks sobivad eeldused ka mitmes teises valdkonnas peale nüüdseks palju tähelepanu pälvinud infotehnoloogia.
Esimese näitena käivitasime sel aastal keskkonnasäästliku tehnoloogiaga tegelevatele ettevõtetele mõeldud programmi, kus pakkusime kümnele meeskonnale tuge ja eksperditeadmist. Ühe neist, Tartust pärit ettevõtte Relade, valisid investorid Euroopas kolme suurima potentsiaaliga ettevõtte hulka. See ettevõte on nano- ja biotehnoloogiat kombineerides arendamas korduvkasutatavat pesupulbrit, mis säästab keskkonda, vähendades pesupesemisega kaasnevaid jääkaineid. See on hea, aga kahjuks haruldane näide Eesti teaduse jõudmise kohta ettevõtlusesse. Oleme veendunud, et keskkonnatehnoloogia rakendamises peitub Eestis palju suurem potentsiaal, kui me seda praegu kasutame.
Teise näitena tahan esile tuua äriseadustiku muutmise. Arengufondi eestvedamisel said koostatud äriseadustiku muudatusettepanekud, mis muutsid siinse õiguskeskkonna välisinvestoritele arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks. Kasutan võimalust, et tänada teid, lugupeetud rahvasaadikud, nende muudatuste kiire menetlemise ja vastuvõtmise eest.
Uue ülesandena soovime muuta õiguskeskkonda nii, et välistalentide Eestisse asumine oleks võimalikult mugav ja paindlik, tegemata samas järeleandmisi julgeolekuküsimustes. Oleme sõnades välistalentidele avatud, kuid tegelikus elus sunnime neid bürokraatiamasinas kannatama ja paneme neid tundma, nagu nad poleks siin teretulnud.
Margus Uudam on väga tabavalt öelnud, et 20 aasta kogemused saab omandada vaid 20 aastaga. Naiivne oleks loota, et Eesti kui maailma muutvaid lahendusi pakkuva riigi edulugu sünnib üleöö. Me peame vaeva nägema, et luua siin tingimused, mis maailmavallutuslikel äriideedel Eestis sündida ja kasvada lubaksid. Selleks on vaja, et praeguste ettevõtjate kõrval kasvaks üles uus põlvkond ettevõtjaid, kel on globaalse ettevõtte ehitamise kogemus. Me ei peaks kartma kaasata maailma talente ja nende kogemust Eesti eduloo ehitamisse.
Skype'i asutajad olid ühed esimestest tehnoloogiaettevõtetesse investeerijatest Eestis. GrabCAD-i asutaja abil jõuavad Eesti koolidesse 3D-printerid, et anda panus meie õpilaste tehnoloogiaharidusse. Selliseid positiivseid näiteid võib tuua veelgi. Möödunud ettevõtlusnädalal käis 70 ettevõtjat Eesti koolides oma teadmisi jagamas, et inspireerida noori olema tulevikus iseenda tööandja. Eestis oma edulugu alustanud ettevõtjad tahavad siia tagasi panustada oma teadmiste, raha ja võrgustikuga. Meie ülesanne on nende pakutav vastu võtta.
Järgnevalt räägin teile arenguseirest. See pole üksnes analüüside tegemine, oluline on saavutada soovitud tulemused. Selleks tuleb lisaks kirjeldada ka võimalikke tulevikustsenaariume ning valida neist parim, leppida kokku ühine kaugem eesmärk, kuhu soovime jõuda, ning jälgida eesmärgi poole liikumist. Otsuste langetamisel, mis teed pidi me edasi liigume, on teil, austatud rahvasaadikud, tähtis ja kandev roll. Arengufondi ülesanne on teid neis aruteludes võimalikult palju aidata.
Milline on see Eesti, kus me tahame elada 15 või 20 aasta pärast? Maailm meie ümber muutub pidevalt. Ka dialoog Eesti pikaajaliste eesmärkide üle peab toimuma pidevalt, see ei saa olla ühekordne, hoogtööna lahendatav ülesanne. Omalt poolt oleme selleks algatanud arengufoorumi "Eesti tee 2030". Oma ettepanekud Eesti pikaajaliste eesmärkide kohta esitame Riigikogule tuleva aasta alguses.
Täpselt nii nagu arendusüksused ettevõtetes uurivad uusi võimalikke lahendusi ning peavad seeläbi kasu tooma, on arengufondi roll olla riigi arendusüksus. Sellel aastal panustame arenguseiresse ligikaudu miljon eurot ning oleme seadnud endale eesmärgiks, et selle eest peame tegema vähemalt 100 miljoni euro ulatuses ettepanekuid väärtuspakkumisteks. Seega on suhe 1 : 100.
Nii investeeringute kui ka arenguseire puhul on meie ülesanne otsida täiesti uusi lahendusi ehk raputav innovatsioon. Arengufondi kui Eesti riigi arendusüksuse eesmärk ei ole otsida lahendusi, mis aitaks meil tegutseda 5% või 10% efektiivsemalt. Toon teile näite. Pareto 80 : 20 printsiip ütleb, et 80% tööst tehakse ära 20% ajaga ja vastupidi. Seesama printsiip kehtib praegu Eesti elektrivõrgus. Kas te teadsite, et 40% elektrivõrgu kaudu saavad tarbijad 96% kogu tarbitavast elektrist? Ülejäänud 60% kasutakse selleks, et tarbijad saaksid kätte viimased 4%. Praegu ei ole küsimus selles, kuidas parandada olemasoleva võrgu efektiivsust. Küsimus on hoopis selles, kuidas see 4% elektrist viia tarbijateni nii, et võrku poleks vajagi.
Kui inimeste arv on piiratud, peame nende oskusi ja andeid parimal võimalikul moel ära kasutama. Kui suured riigid saavad olla edukad paljudes valdkondades, siis Eesti peab oskama nutikalt spetsialiseeruda. Ta peab tegema valikuid, mis valdkondades on meil suurim potentsiaal maailmas silma paista. Nutika spetsialiseerumise protsessiga selgitasime välja valdkonnad, kus teaduse ja ettevõtluse koostöö potentsiaal on kõige suurem ning kus Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamisest kõige rohkem kasu oleks.
Mis on need trendid, mis meie hinnangul Eesti majandust tulevikus oluliselt mõjutama hakkavad? Infotehnoloogia laiapõhjaline levik, rahvastiku vananemine, kliimaprobleemide suurenemine ja taastumatute loodusressursside vähenemine – need on muutused, mis on nii iseenesestmõistetavad, et me tihti unustame neist rääkida. Uuringud on neid trende juba ammu kinnitanud. Lootus, et Eesti neist kuidagi puutumata jääb, on väga naiivne. Aga selleks, et näiteks mingi hetk mitte avastada, et meil pole piisavalt tööl käivaid inimesi, kes sotsiaalsüsteemi üleval peaksid, peame muutusteks valmistuma ja lahendusi juba täna ellu kutsuma.
Tervisemajandusest rääkides tuleb alustada rahvastiku vananemisest. Demograafilised analüüsid näitavad meile, kuidas keskmine eluiga kasvab, kuid tervena elatud aastate arv jääb praegusega samale tasemele. See tähendab rohkem neid, keda tuleb üleval pidada, ja vähem neid, kes üleval peavad. Üha suurenev koormus sotsiaalsüsteemile vajab uuenduslikke, praegusest erinevaid lahendusi terviseteenuste pakkumisel ning keskendumist haiguste ravi asemel haiguste ennetamisele.
Keskmine Eesti mees elab tervena 53 aastat, keskmine naine 57 aastat. Pensioniiga algab meil teadupärast 63. eluaastast. Need näitajad räägivad ise enda eest. Seetõttu peame leidma vastuse küsimusele, kuidas suurendada tervena elatud aastate arvu. Praegu tähendab iga keskmisele lisandunud tervena elatud aasta täiendavalt ligikaudu 14 000 tervet ja töövõimelist inimest tööturul. Sellise muutuse positiivset mõju, mis väljendub kasvavas maksutulus ja sotsiaalsüsteemi säästetud kulutustes, saab mõõta sadades miljonites eurodes aastas.
Oleme harjunud tervishoiust rääkima kui rangelt reguleeritud valdkonnast ning kulukoormast riigieelarvele. Soovin täna aga esitleda seda kui võimalust meie heaolu kasvatamiseks. Vananemine ei ole ainult Eesti, vaid globaalne probleem. Uusi teenuseid ja lahendusi tervishoius vajatakse ka väljaspool meie riiki. Soovin, et te näeksite uute terviseteenuste loomist kui võimalust majanduskasvuks ja töökohtade tekkeks.
Meil on olemas e-riigi edulugu, kus oleme tuntud kui kiire uute lahenduste testija ja rakendaja. Siin muutub meie riigi väiksus konkurentsieeliseks. Usun, et tervishoiuski peitub nii Eesti ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile suur potentsiaal pakkuda maailmale midagi unikaalset.
Esimene samm selles suunas oleks Eesti tervishoiusüsteemi suurem avamine eraettevõtlusele ning muutmine sobivaks kasvupinnaseks uutele toodetele ja teenustele. Me peame olema avatud turumuutustele, looma paindlikke ärimudeleid ning pakkuma majanduslikke motivatsioonimehhanisme tervishoiu kogukulude proportsiooni kallutamiseks terviseedenduse ja ennetuse suunas. Tervena elatud aastate arvu kasvu investeerimine ei peaks olema üksnes riigi, vaid ka inimeste ja ettevõtjate huvi.
Tervisevaldkonnas muudatuste esilekutsumine nõuab koostööd eri ministeeriumide ja ka äriettevõtete vahel. Arengufondi ülesanne on analüüsida ja otsida uusi lahendusi ning olla muutuste algataja. Selle saavutamiseks peame pöörama tähelepanu nii maksu-, õigus- kui ka majanduskeskkonnale. Võtame tervisevaldkonna ka Startup Estonia programmis järgmiseks valdkonnaks, kus tegutsevaid iduettevõtteid soovime toetada ja arendada.
Tervena elatud aastate pikenemine võiks olla üks Eesti suuri eesmärke järgmiseks kümneks aastaks.
Nüüd räägin rohemajandusest. Selle eesmärk on suurendada jõukust, kasutades toorainet efektiivselt ja keskkonnasäästlikumalt.
Arengufondi eestvedamisel on viimase kahe aasta jooksul koostatud Eesti energiamajanduse pikaajalise arengukava analüüsid ja arengustsenaariumid. Arengukava koostamisel on pakutud lahendusi, mille rakendamise korral võime aastas Eesti majandusse luua kuni 1 miljardi euro ulatuses lisandväärtust. Valdkonnad, mida arengukavas käsitleti, olid elektrimajandus, soojusmajandus, elamumajandus, transpordi energiatarbimine ning kohalike kütuste tootmine. Nende valdkondade arengut mõõdame iga-aastase edenemisaruandega.
Tõin teile juba varem näite elektrivõrgu ebaefektiivse kasutamise kohta. Üks võimalikke lahendusi selle probleemiga tegelemiseks seisneb sooja ja elektri kohapealses tootmises. Mitmes riigis on seda tehtud, näiteks energiaühistute moodustamise abil. 2013. aasta lõpus käivitasimegi energiaühistute programmi, mille raames oleme analüüsinud energiaühistu loomisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning uurinud ka õiguskeskkonna puudujääke. Juhtprojektina aitasime rahvusvaheliste ekspertide abiga kümnel kogukonnal üle Eesti oma energiaühistut käivitada. Nüüdseks on energiaühistuid käsitlevatel koolitustel ja teabeüritustel osalenud ligi 2000 inimest. Esimesed energiaühistud Eestis näevad ilmavalgust loodetavasti juba sel aastal. Meie analüüsid näitavad, et energiaühistute potentsiaali realiseerimise korral väheneks soojuskulu elaniku kohta ligi kaks korda, seda eriti maapiirkondades. Lisaks võidaksid energiaühistu loomisest ka need, kes sinna ise ei kuuluks, sest väheneksid võrgutasud, mille abil me praegu kogu elektrivõrku töös hoiame.
Teise näitena toon sel aastal valminud analüüsi biometaani kasutusele võtmise võimaluste kohta transpordikütusena. Biometaani või mis tahes muu taastuva kütuse kasutuselevõtt ei saa olla eesmärk omaette. Eesmärk on taastuvate ja keskkonnasõbralike energialiikide kasutamine võimalikult efektiivsel ja majanduslikult kasulikul viisil. Meie analüüs otsis neid viise, kus biometaani kasutuselevõtt on efektiivne ja suurendab majanduslikku jõukust. Analüüs näitab, et kui asendaksime biometaaniga 10% kogu imporditavast transpordikütusest, võiksime luua lisanduvat väärtust üle 41 miljoni euro aastas. Selle nädala alguses tutvustasime oma raportit ka Riigikogu majanduskomisjonis. Meie ettepanek ei lange küll kõikides nüanssides kokku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kavandatuga, aga dialoog arusaamade vahel aitab plaane parandada ja leida riigile sobivaim lahendus.
Sel kevadel koostatud biomajanduse eeluuringust saime teada, et Eestis on lisandväärtus taastuvate ressursside kasutamisel töötaja kohta 2–3 korda väiksem, võrreldes Euroopa Liidu riikide keskmisega. Lisaks on ligi kolmandik Eesti põllumajandusmaast aktiivsest väärtusloomest väljas või alakasutatud. Oleme veendunud, et Soome eeskujul peaks ka Eesti koostama oma pikaajalise strateegia taastuvate loodusvarade majandamise kohta.
Edasi räägin arenguideede konkursist. Uuenduslikud ideed ei pea alati realiseeruma ettevõtluses. Juba teist aastat korraldasime arenguideede konkursi. Kutsusime Eesti inimesi üles julgelt ja suurelt mõtlema, kuidas parandada elukvaliteeti Eestis ja edendada majandust. Eelmisel aastal andsime välja kolm stipendiumi. Nüüdseks on stipendiumi abil hoo sisse saanud e-residentsuse projekt, mis on meedias ja rahvusvaheliselt palju vastukaja leidnud. Teine stipendiaat Heateo SA on koostöös avaliku ja erasektoriga uuel aastal käivitamas Eesti esimest sotsiaalse mõju võlakirjade projekti. Tänavu valisime kaks uut stipendiaati. Organic Estonia eesmärk on muuta Eesti esimeseks maheriigiks maailmas, andes nii Eesti päritolu toodetele suurema väärtuse. Sammulugeja soovib luua lahendust sotsiaalmeedia jaoks, kutsudes inimesi üles andma väikest panust teatud ühiskondlike käitumistavade muutmiseks, olgu nendeks näiteks alkoholitarbimine või vähene liikumine.
Kokkuvõte. Arengufondi ülesanne on olla muutuste eestvedaja. Ettevõtluses on selleks muu hulgas vaja uusi idufirmasid toetada ning nende arenguks Eestisse parimaid tingimusi luua. SmartCapi portfelli kuuluvad Eesti idufirmad on kaasanud kokku 54 miljonit eurot investeeringuid ning loonud Eestisse üle 200 töökoha. Oleme edukalt väljunud kolmest investeeringust, tuues nõnda Eestisse tegutsema rahvusvahelistel börsidel noteeritud suurettevõtted. Meie investeeringuportfelli väärtus on kasvanud 35 miljoni euroni, kuuludes portfelli tootluse poolest omasuguste seas koorekihti.
Tahan veel kord rõhutada idufirmade olulist rolli majanduse uuenemisel. Juba praegu on idufirmad loonud üle 2000 uue töökoha ja kaasanud rohkem kui 170 miljonit eurot investeeringuid.
Sellel aastal käivitunud Startup Estonia programmi eesmärk on muuta Eesti parimaks kohaks, kus iduettevõte luua. Tartus leiutatud keskkonnasõbraliku pesupulbri tunnustamine Euroopa juhtivate investorite poolt tõestab, et meil on potentsiaali uuenduslikeks ideedeks ka väljaspool IT-d. Arenguseire ülesanne on otsida võimalusi muutusteks ja olemasolevate lahenduste asendamiseks uute ja parematega.
Rohemajanduse kohta oleme teinud ettepanekuid, mis tooksid meile igal aastal lisanduvat tulu 100 miljonit eurot. Sellest pool tuleb biometaani rakendamisest ning teine pool energiaühistute valdkonnast. Energiamajanduse arengukava tegevustes peitub kokku lisandväärtust ligi miljardi euro eest aastas.
Need ei ole mitte ainult suured ümmargused arvud, vaid nende taga on konkreetsed ettepanekud, mis aitavad muuta Eesti majanduse tervist tugevamaks ning Eestit maailmale väärtuslikumaks. Meie inimeste tervena elatud aastatest sõltub ka meie majanduse tervis tulevikus. Selleks loodavad uued teenused ja lahendused võivad olla majanduse kasvu allikas.
Austatud parlamendiliikmed! Omalt poolt soovin, et Riigikogu ja arengufondi kontaktid oleks edaspidi veelgi tihedamad. Arengufond on loodud selleks, et me mõtleksime suurelt ja vaataksime alati tulevikku. Vaid koos õnnestub meil teoks teha visioon Eestist kui väiksest ja dünaamilisest riigist, kust saavad alguse nii Eestit kui ka maailma paremaks muutvad lahendused. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu teile! Teile on ka küsimusi. Lauri Luik, palun!

Lauri Luik

Suur tänu, hea ettekandja, ilusa ja põhjaliku ettekande eest! Mulle väga meeldis just rohemajanduse osa ja ka see, et te mainisite Organic Estonia ideed, mis meil maaelukomisjonis sel nädalal aktiivselt päevakorral oli. Minu arvates on see selline kuvand, mida Eesti võiks hakata ehitama ja sinna ümber ka muid harusid looma. Just nimelt orgaaniline ja puhas Eesti. Aga minu küsimus puudutab hoopis teist tahku. Kuidas te hindate, kas noorel alustaval start-up'il on näiteks arengufondi ja teiste olemasolevate fondide kaudu raha saada pigem lihtne või keeruline? Kas tuleks leida koostöös võimalusi uute erainvestorite võrgustike loomiseks, et veelgi rohkem oleks neid n-ö fonde, kust lisakapitali kaasata?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh! Ma rääkisin meie investeerimisstrateegia muutumisest. Meie uus investeerimisstrateegia ongi sellele suunatud. Kui me räägime ärikiirenditest, siis need ongi just need start-up'idesse investeerivad eraettevõtjad. Meie huvi on uue investeerimisstrateegia raames nendesse võrgustikesse investeerida.

Aseesimees Jüri Ratas

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud Pirko Konsa, aitäh! Minu küsimus puudutab teemat, mida ka teie kergelt puudutasite. Nimelt, arengufond töötas küllalt palju ja usinalt nutika spetsialiseerumise raportitega, käsitledes kasvuvaldkondi. Teatavasti pälvisid need raportid esialgu nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistide väga tugevat kriitikat. Mis nendest raportitest siis ikkagi sai? Kui suur on nende kasutegur ja kas nad võeti aluseks nutika spetsialiseerumise programmi käivitamisel?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh küsimuse eest! Eesti riigis ei ole varem toimunud arutelu selle üle, kuidas oleks õige spetsialiseeruda. See on esimene katse. Arengufond on selle protsessi käigus väga palju õppinud, kuidas sellist arutelu korraldada ja tagada ühtne arusaam. Minu ümmarguse jutu sisuline pool on see, et, jah, need raportid on kinnitatud ja neid kasutatakse. Kuidas neid paremini kasutada, seda metoodikat muuta ja paremini aru saada, kuhu Eestil tasub spetsialiseeruda, selle kallal me töötame edasi. Need valdkonnad, mis me oleme välja valinud – infotehnoloogia, tervishoid ja ressursside säästmine –, on oma loomult piisavalt laiad. Ma tuletan meelde, et me räägime nutikast spetsialiseerumisest kui protsessist, kus me püüame teadust ja ettevõtlust omavahel koostööd tegema panna. See ei ole terve majanduse arendamise poliitika, vaid see on poliitika, mille abil me otsime, kus meie akadeemias on piisaval tasemel teadust ja potentsiaali seda teadust ettevõtluses rakendada.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, ka mina tänan teid sisuka ettekande eest! Ma küsin aga pigem asjade kohta, mida te oma ettekandes ei puudutanud. Mind huvitab, kas teil on plaanis nendega tegelda. Ma olen mingil määral vana majandusmudeli toetaja. Minu arvates on üks kindel majandusharu, mis aitab kogu majandusel areneda, tööstuslik tootmine. Kas te olete selles valdkonnas analüüse teinud ja uurinud, mis tööstusharusid võiks Eestis arendada ja mis suunas tuleks panustada? Või kas teil on seda plaanis?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh! Nutika spetsialiseerumise analüüsi käigus jõudsime järeldusele, et tööstus tervikuna seisab väga suure muutuse ees. Maailmas kutsutakse seda neljandaks tööstusrevolutsiooniks, mis toimub robootika ja infotehnoloogia arengu tõttu. Meie arusaam on see, et hoolimata tööstusharust peaks kogu tööstus selle revolutsiooniga kaasa minema. On väga oluline, et me aitaksime infotehnoloogiasektoril, akadeemial ja tööstussektoril teha tihedat koostööd, et see muutus toimuks.

Aseesimees Jüri Ratas

Yoko Alender, palun!

Yoko Alender

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, Pirko, sisuka ettekande eest ja senise töö eest arengufondis! Aitäh, et te püstitate küsimuse, milline on see Eesti, kus me tahame elada 15 aasta pärast! Arengut kõigis nendes valdkondades, mida te ettekandes mainisite, toetaks kvaliteetne ja inimsõbralik elukeskkond. See tagaks Eesti inimesele tervise ja heaoluriigile konkurentsivõime. Taanis on arengufondiga mõneti sarnane ja väga edukas fond Realdania, mis investeerib just nimelt kvaliteetse elukeskkonna kujundamisse. Kas elukeskkonna kujundamine võiks teie hinnangul olla üks valdkondi, mille arengut riik arengufondi kaudu võiks toetada?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh! Ma olen väga nõus sellega, et elukeskkond mängib majanduskasvus olulist rolli. Seda kahel põhjusel. Esiteks, haritud ja andekad inimesed tahavad elada kvaliteetses elukeskkonnas. Teiseks, kvaliteetne elukeskkond tähendab ka seda, et inimese tervis on parem, sest vähem aega kulutatakse autoga ummikus istumisele, ja tervist rikutakse vähem seetõttu, et ei elata ebatervislikes hoonetes jne. See on kindlasti küsimus meie nõukogule, kas me seda suunda hakkame katma või mitte. Elukeskkond on üks osa energiamajanduse arengukavast. Kui aktiivselt me sellel suunal tegutseme, on meie nõukogu otsustada.

Aseesimees Jüri Ratas

Ken-Marti Vaher, palun!

Ken-Marti Vaher

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja, aitäh teile ettekande eest! Te mainisite mitmeid edulugusid, millega Eesti on selgeks eeskujuks teistele ja mis loodetavasti kiirgavad välja maailma. Minu küsimus on ühe huvitava algatuse kohta, milles te samuti olete minu teada osanik. Nimelt valmistatakse Eestis ette rakuravimite tootmist, seda teeb ettevõte Cellin Technologies. Kas ja kui palju te saate anda täna informatsiooni, mis seisus selle ettevõtte edulugu on ja milline on selle võimalik tulevik?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Cellin on üks nendest vähestest näidetest, kus Eesti teadus otsib endale teed kommertsmaailma. Me teame, et biotehnoloogias võtab kogu maailmas teadusest turule jõudmine väga pikalt aega. See tee ei ole kindlasti sirge. Cellin on minu arust suhteliselt edukalt jõudnud faasi, kus neil on olemas partnerid, kellega koos toodetakse rakkude paljundamise tehnoloogia abil ühte ravimit. Mis puudutab ettevõtte tulevikku, siis seda siin täna ennustada on üsna keeruline. Isiklikult olen suhteliselt optimistlik nende tuleviku suhtes.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh! Seiretegevus on olnud arengufondi loomisest saadik üks selle tegevusvaldkondi. Ma jäin vaatama viimast analüüsi, mis vaatles energiaühistute loomist. See on tänuväärne valdkond, millega tegelda, eriti kui see annab lisandväärtust ülekandekulude allatoomise aspektist. Mis nüüd edasi saab? Analüüs on olemas. Kas on võib-olla mingid kitsaskohad, mis takistavad nende ühistute loomist? Tegelikult ei tohiks nagu olla. Inimesed on saanud koolitust. Mis saab edasi? Kas te suudate selles valdkonnas mingeid protsesse käivitada?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh! Energiaühistutega nagu paljude uute asjadega on õiguslik probleem. Meie õigusruumis on energiaühistu kui energia ühiselt tootmise vorm reguleerimata. Kuigi olemasolevate seaduste raames on energiaühistu loomine võimalik, on meie soov õigusruumi kohandada, et see oleks veelgi mugavam. Kui üks korteriühistu näiteks Mustamäel sooviks hakata ise energiat tootma, siis talle sisuliselt rakenduksid samad nõuded mis energiaturul osalejale. Kuidas seda õigusraamistikku lihtsustada, on asja üks pool. Teine pool on see, et nagu iga uue asjaga, on siin väga oluline, et tekiksid eeskujud, kellelt õppida, ja tekiksid praktilised kogemused. Me oleme energiaühistutest rääkinud paljuski paberi peal. Ma väga loodan, et nende kümne hulgast, kellega me oleme aasta aega vaeva näinud, saavad kaks esimest energiaühistu veel sellel aastal asutatud ja nende positiivsed kogemused hakkavad mööda Eestit levima.
Tasub mõelda ka sellele, et kui energiaühistu on ennast mudelina tõestanud, kas siis riik peaks soosima seda, et inimesed energiaühistuid looksid ja energia tootmisesse investeeriksid. Teatavasti on energia tootmisel investeeringute tasuvus väga pikaajaline. Kui me näeme, et see mudel toimib, siis riigil tasuks mõelda sellele, et innustada inimesi neid otsuseid tegema. Muidu teevad nad võib-olla palju halvemad otsused ja jäävad nendesse pikkadeks aastakümneteks lõksu.

Aseesimees Jüri Ratas

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Tänan, eesistuja! Hea ettekandja! Teie ettekandes oli väga sümpaatseid teemasid, muu hulgas seesama energiaühistu teema. Eriti tahan esile tõsta Organic Estonia ideed. Aga teil oli arenguideede konkurss ja Organic Estonia tõsteti sellel esile. Mis nendest konkursi tulemustest või esiletõstetud töödest edasi saab? Kuidas te nende inimeste edaspidist tegevust toetate?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh! Sisuliselt tähendab arenguideede konkurss seda, et jaanuari alguses me alustame kampaaniat, püüdes koguda kokku võimalikult suure hulga ideid. Need, kelle me välja valime, saavad aastaks ajaks stipendiumi, 2000 eurot (neto) idee kohta kuus. See stipendium võimaldab neil võtta tööle inimene, kes pühendab ennast täielikult selle idee analüüsimisele ja teostamiskõlblikuks tegemisele. Täpselt nii juhtus e-residentsusega ja Heateo SA-ga, kes sotsiaalse mõju võlakirjadega tegeles. Täpselt samamoodi on juhtunud ka Organic Estoniaga ja Sammulugeja projektiga.

Aseesimees Jüri Ratas

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie ettekandest tuli välja, et arengufondi abiga on loodud üle 2000 töökoha. Aga kas te saate öelda, kui palju on aastail 2014–2015 ettevõtteid ja organisatsioone loodud, kui paljud nendest on töös ja kui paljud neist asuvad maal?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Nagu ma mainisin, me tegime eelmise aasta jooksul kolm investeeringut. Enamik nendest töökohtadest, kuhu meie investeerime, tekivad Tallinnasse ja Tartusse. Põhjus on selles, et teadmismahukas ettevõtlus tahab olla ülikoolide juures. Aga mina soovitan vaadata pisut laiemat pilti. Nende 2000 töökoha hulka ei loe me enam Skype'i töökohti, kus töötab üle 600 inimese, kes elavad Eestis, saavad Eesti keskmisest mitu korda kõrgemat palka, tarbivad siinseid tooteid ja teenuseid, käivad söömas restoranides, söövad Eestimaal kasvatatud toitu. Selliste ettevõtete mõju majandusele on alati palju laiem kui ainult need üksikud töökohad, sest enamik nendest töökohtadest on kõrge palgaga ja need inimesed, kes seal töötavad, soovivad kasutada paljusid tooteid ja teenuseid.

Aseesimees Jüri Ratas

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Tänan, juhataja! Hea ettekandja, te tõite väga häid näiteid arengufondi tegevuse kohta rohemajanduse vallas. Aitüma selle eest! Aga kas arengufond peaks ehk rohkem tähelepanu pöörama just regionaalküsimustele, mõningatele põhjalikult läbitöötatud juhtprojektidele, näiteks Obinitsa piirkonna loodusvaradele ja arenguvõimalustele? Olen rääkinud.

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh! Ma arvan, et me teatud mõttes juba tegeleme regionaalpoliitikaga, aga seda omal viisil, otsides pidevalt uusi lahendusi, mis võiksid olemasolevaid süsteeme asendada. Võtame sellesama energiaühistute näite. Need kaks energiaühistut, mis loodetavasti kohe varsti käima lähevad, asuvad just Eesti äärealadel: üks on Lõuna-Eestis, üsna seal Obinitsa lähedal, ja teine Ruhnu saarel. Selle juhtprojekti raames tegime me ühe väiketuuliku Ruhnu saarele. Ma usun, et sellistest lahendustest nagu energiaühistud on just ääremaadel kõige rohkem võita.

Aseesimees Jüri Ratas

Urve Palo, palun!

Urve Palo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja, aitäh ettekande eest! Arengufond tegeleb muu hulgas päris tublisti monitooringu ja seiretega, mis on väga huvitavad ja mahukad. Aga ma ei ole eriti täheldanud, et te nendest monitooringutest ja seiretest kirjutaksite. Teil on tööl head spetsialistid, analüütikud. Päris põnev oleks ka ajakirjandusest neid kokkuvõtteid lugeda. Miks te seda ei ole ette võtnud või on see jäänud mul lihtsalt märkamata?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Eks meie tegevusest ikka siin ja seal kirjutatakse ka. Kui korduvkasutatava pesupulbri väljatöötanud ettevõte tuli Euroopas kolme parema hulka, siis sellest kirjutati. Aga ma olen teiega selles mõttes nõus ja võtan kriitika omaks, et me peaksime nendest ideedest palju rohkem ja palju kõvema häälega rääkima. Meid on võib-olla natuke tagasi hoidnud see, et need analüüsid ja ettepanekud, mis ma täna teile siin välja tõin, on kõik valminud selle aasta suvel või sügise algul. Tegelikult ongi praegu õige aeg hakata nendest kõva häälega rääkima.

Aseesimees Jüri Ratas

Anne Sulling, palun!

Anne Sulling

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! 2014. aasta augustis tegi arengufondi nõukogu otsuse erastada SmartCap, mis tegeleb investeeringutega. Nüüd on 2015. aasta lõpp. Kui kaugel see erastamisprotsess on?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh! Võib-olla on sõna "erastamine" siin pisut vale. See viib meid tagasi aastatesse, kui Eestis toimus aktiivne erastamine. See paneb siia võib-olla vale pitseri külge. Me räägime sellest, et me soovime riigi poolt arengufondi käsutusse antud fondide juhtimise anda üle erafondi juhtidele. See tähendab, et me ei erasta riigi vara, vaid me hakkame ostma sisse juhtimisteenust. Selle konkursiga me oleme nii kaugel, et oleme koos Euroopa Investeerimispangaga, kes on meid nõustanud – väga tihti Euroopas selliseid asju ei ole juhtunud, kuid seda on varem siiski tehtud –, kuidas seda protsessi avatult ja usaldusväärselt ellu viia. Ma väga loodan, et kutse erafondi juhtidele meie fondide juhtimine üle võtta esitatakse veel selle aasta jooksul.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Anvelt, palun!

Andres Anvelt

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Eelmisel aastal arengufond koostöös Justiitsministeeriumiga, õigemini, Justiitsministeerium koostöös arengufondiga töötas välja ja Riigikogu võttis vastu terve hulga äriseadustiku muudatusi. Esiteks muutub just idufirmade loomisel meie õigusruum konkurentsivõimelisemaks, kapitali kaasamine idufirmade arengusse on lihtsam ja kiirem. Kas sellest tegevusest on olnud juba mingit kasu? Kui palju ja milliseid õigusruumi muutusi te peate veel vajalikuks, et meie idufirmasid konkurentsivõimeliseks muuta?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh! Me oleme märganud, et Eesti investeerimiskogukond ja iduettevõtjad on need muudatused väga positiivselt vastu võtnud. Ma ei oska öelda, kui palju üks või teine seadusmuudatus on kohe mõõdetavate summadena lisainvesteeringuid toonud, kuid ma olen täiesti kindel, et see mõju tuleb. Võib-olla on veel liiga vara seda mõju otsida. Aga nagu ma ka oma kõnes välja tõin, minu arust oli see väga positiivne protsess, kui väga kiirelt koostöös ministeeriumide ja Riigikoguga õnnestus meil need asjad ära lahendada. Ma loodan, et niisama kiiresti ja niisama mõistlikku dialoogi korraldades õnnestub lahendada ka see küsimus, et välistalentidel oleks koos perega Eestisse tulla ja siin elada võimalikult mugav. Siin on väga-väga palju takistusi, alates sellest, kuidas viisat taotleda, kui pikk viisa väljastatakse ja millistel tingimustel väljastatakse üldse elamisluba. Kui me räägime iduettevõtetest, siis on väga suur probleem see, et nendel ettevõtetel ei ole ette näidata suurt bilansimahtu ega suurt käivet. Tihtilugu on neil investeering ja väga suured kahjuminumbrid. Kui me vaatame õigusruumi tingimusi, siis võib öelda, et need väga ei soosi nendele inimestele viisa andmist. Ma ei saa siin etteheiteid teha Eesti õiguskaitseorganitele, ma pean silmas Politsei- ja Piirivalveametit, kes neid menetlusi läbi viib, vaid me peame seadusloome tasemel selle probleemi läbi mõtlema ja leidma mõistlikud lahendused. Arenenud riikides, keda me toome endale eeskujuks, näiteks Kanadas või Ameerika Ühendriikides, on olemas suisa selline viisaliik nagu start-up-viisa. Sellise viisa teemat arutatakse ka Euroopa Liidu tasemel, sest need talendid, kes innovatiivsetesse ettevõtetesse panustavad, on väga globaalsed, väga liikuvad, ja kui neil on kuhugi bürokraatia tõttu raske minna, siis nad sinna lihtsalt ei lähe ja pööravad oma tähelepanu kuhugi mujale.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite, et Eestis on mitmeid edulugusid. Aga minu mure on selles, et paljudel juhtudel loovad need edulood rohkem töökohti välisriikides kui Eestis. Kus on selle probleemi lahendus? Eelkõige peaksid need töökohad tekkima ju Eestis. Miks nad tekivad välisriikides?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh! Ma oma ettekandes tõin ka välja statistika, et suhtarv – töökohtade arv Eestis versus töökohtade arv välismaal – on Eesti kasuks. Meie investeerimisportfellis olevatel ettevõtetel on 200 töökohta Eestis ja 100 töökohta välismaal. See suhtarv püsib sarnasena idufirmades laiemalt. Idufirmasid kokku on Eestis üldse 400 ja töökohti, millest me räägime, on ligemale 2000.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina oma küsimusega lähen ka regionaalvaldkonda ja puudutan kompetentsikeskuste teemat. Oma ettekandes te sellest väga palju ei rääkinud. Samas oleme me kompetentsikeskustesse panustanud üsna palju raha, et selle kolmikheeliksi mudeli kaudu ka regioonides ettevõtlust innustada ja majanduskeskkonda muuta. Kuidas te seda kommenteerite? Kas me oleme olnud selles valdkonnas edukad või me ikkagi sõidame suhteliselt palju tühikäigul?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Ma tulen tagasi nutika spetsialiseerumise juurde. Me rääkisime, et see protsess on olnud konarlik. Algselt me nutika spetsialiseerumise raames kompetentsikeskuste programmi ei jälginud. Aga mul on hea meel tõdeda, et paljud kompetentsikeskused, mida praegu rahastatakse, haakuvad meie pakutud suundadega. Minu arvates on riigi igipõline väljakutse see, et ministeeriumid kapselduvad tihti oma prioriteetidesse ega vaata suurt pilti. Nutika spetsialiseerumise käigus me nägime korduvalt, kuidas Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi huvid põrkusid. Kui me siia kõrvale toome veel Keskkonnaministeeriumi, kellel on väga suured vahendid investeerimiseks, ja Siseministeeriumi, kes regionaalarengusse investeerib, siis see probleem isegi veel võimendub. See on üks põhjus, miks ma arvan, et arutelu Eesti suurte eesmärkide üle tuleks siin Riigikogus palju rohkem pidada. On palju lihtsam suurtes eesmärkides kokku leppida ja hiljem ministeeriumi tegevusi n-ö nende sappa haakida kui püüda ministeeriumide erinevatest eesmärkidest kuidagi tuletada ühte suurt ühist eesmärki. Me oleme Eestis natukene kimbatuses seetõttu, et ministeeriumid vaatavad väga kitsalt, oma valdkonna põhiselt, kuhu vahendeid panna. See oht on kahjuks ka kompetentsikeskuste puhul. Õnneks paljud kompetentsikeskused, näiteks Targa Maja Kompetentsikeskus Rakveres, haakuvad nende suurte ülesannetega, mida me nutika spetsialiseerumise raames välja toome.

Aseesimees Jüri Ratas

Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi

Hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te olete kaalunud ka seda, et oma investeerimisportfell, ennekõike SmartCap, anda üle KredExile? Nimelt, me kohtusime majanduskomisjonis sel nädalal KredExi juhtkonna ja töötajatega ning mulle jättis see äärmiselt sümpaatse mulje. Mind üllatas, et nendes tegevustes on väga palju kattuvusi, ma pean silmas investeeringuid, vähemalt minu hinnangul. Minu arvates võiks see olla täiesti mõttekoht, et kogu investeerimisportfelliga, ennekõike SmartCapiga, aga võib-olla ka laiemalt võiks tulevikus tegelda hoopis KredEx. Meil väikeses riigis ei ole kompetentsust väga paljude asutuste jaoks alati piisavalt. Võib-olla tasuks pigem see koondada, siis te saaksite rohkem suure eesmärgi otsimisele ja seirele keskenduda.

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Aitäh! Ma toon välja paar nüanssi, mis minu arvates on väga olulised. Esiteks, tervikuna on igati tervitatav mõte, et me vaataksime üle, kuidas jagunevad ülesanded selliste organisatsioonide vahel nagu KredEx, EAS, Eesti Arengufond, SA Eesti Teadusagentuur, Innove ja Eesti Töötukassa. Siin on tegelikult väga palju kattuvusi, kui me räägime inimeste väljaõpetamisest või sellest, et me aitame ettevõtetel investeerida. Teine nüanss, mille ma tahan kindlasti välja tuua, on see, et KredEx tegeleb praegu investeerimistegevusega nii, et kogu sisulise kompetentsuse kaasavad nad Euroopa Investeerimisfondist. Arengufondis on meil investeerimiskogemused endal olemas.
Kui nüüd tagasi tulla selle küsimuse juurde, kas KredExi ja arengufondi tasub kokku panna, siis minu arvates on äärmiselt oluline, et me leiaksime lahenduse, kus on üks organisatsioon, kes mõistab ja saab aru uuenduslike, teistmoodi mõtlevate ettevõtete finantseerimisest ja nende probleemidest, ja on olemas organisatsioonid, kes saavad aru traditsioonilisest majandusest, kus riskid on palju väiksemad. Minu hinnangul on need kaks väga erinevat investeerimisvaldkonda. Ma arvan, et KredEx on olnud sisulise kompetentsuse poolest väga tugev selles, kuidas aidata pangandussektoril toetada meie ettevõtlust. Aga ma olen endiselt seisukohal, et SmartCapis ja arengufondis on kõige tugevam kompetentsus selles valdkonnas, kuidas teha investeeringuid tehnoloogiamahukatesse ettevõtetesse.

Aseesimees Jüri Ratas

Einar Vallbaum, palun!

Einar Vallbaum

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulasin teie kõnet pikalt ja arvasin juba, et üldse ei tule juttu tarkadest majadest, mida Eesti riik nii suurelt on propageerinud, aga lõpuks see tuli siiski ära. Rakvere Targa Maja kohta tuleb öelda, et see maja on nüüd küll valmis, aga tegelikult on tühi, sest seal ei ole neid mõtteid. Ka teistesse kohtadesse on palju raha alla pandud ja suurelt räägitud nendest tarkadest majadest. Kas arengufond ka nõuga appi läheb, kui see maja valmis on saanud?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Targad majad ja ehitus tervikuna on üks suund, mida ma oma kõnes väga palju ei puudutanud, kuid selles suunas teeme me päris mitmeid ettevalmistusi. Nende tarkade majadega on täpselt samamoodi nagu paljude teiste uute mudelitega: neid tuleb proovida ja tuleb leppida sellega, et kõik ei hakka kohe tööle täpselt nii, nagu me alguses plaanisime. Nende kogemuste pealt tuleb teha korrektiive. Me kindlasti oleme valmis kõiki aitama ning nõu ja jõuga toetama.

Aseesimees Jüri Ratas

Andrei Novikov, palun!

Andrei Novikov

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Teie 2016. aasta eelarvet on vähendatud. Mida see arengufondile tähendab?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Meie eelarvet on vähendatud, jah, 200 000 euro võrra. Mida see sisuliselt tähendab? Me peame väga tõsiselt vaatama, millistes valdkondades me seiret teeme. Asja teine pool on aga see, et ma ei arva, et seire finantseerimine peab baseeruma ainult riigieelarvel. Meil seisavadki nii järgmine nädal arengufondi nõukogus kui kindlasti ka edaspidi ees nõukogu tasemel arutelud, kuidas seirega edasi minna, kui palju seda teha ja kuhu täpselt fookus sättida. Väheneva eelarve tõttu me kõike seda, mida me oleme seni teinud, sellises mahus enam teha ei saa.

Aseesimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma ettekandes te tõite väga põhjendatult esile globaalsed trendid ja nende selge mõju Eesti elule. Paralleelselt nende trendidega käib maailmas jaht ajudele ja see on toodud järjest nooremale tasemele või, ütleme, koolitasemele. Kuidas te hindate Eesti võimekust aidata kaasa innovatiivsete ja loovate annete, n-ö selle ajupotentsiaali kujundamisele haridusvaldkonnas? Äkki on võimalik kuidagi seda hinnangut anda?

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa

Ma toon siin ühe näite, mida ma korra ka oma kõnes mainisin. Ma arvan, et haridus tervikuna on üks väga oluline valdkond, mis määrab ära selle, kui konkurentsivõimeline meie majandus tulevikus saab olla. Konkurents ja jaht ajudele on olemas, kuid ma arvan, et Eestil suhteliselt liberaalse ja hästi toimiva ühiskonnana on päris hea positsioon. Aga mida hariduses teha? Minu arust on äärmiselt oluline, et me tooksime haridusse võimalikult vara järjest rohkem praktikuid ja ka elulähedast mõtlemist. Näide, mille ma tahan tuua, on järgmine. Mõni nädal tagasi toimus Eestis ettevõtlusnädal ning arengufond koostöös tööandjate keskliidu ja EAS-iga vedas sellist aktsiooni, et me viisime 70 ettevõtjat koolidesse rääkima noortele sellest, mida tähendab olla ettevõtja. Mitte rääkima niivõrd sellest, mis asi on majandus, vaid rääkima sellest, mida tähendab inimesele olla ettevõtja. Räägiti sellest, milliseid valikuid peaksid noored oma elus tegema ning mida tähendab olla tööandja ja mida tähendab olla töövõtja. Ma arvan, et sellist praktilist lähenemist oleks vaja nii insenerihariduse propageerimisel kui tegelikult ka sotsiaalsete valdkondade õpetamisel koolides. Rohkem praktilist haridust! Meil on koostöö ka ülikoolidega, et parandada ettevõtlusõpet ülikoolides. Me näeme, et akadeemilises mõttes on õpetamine väga heal tasemel, küsimus on selles, et kui tudeng seisab valiku ees, kas hakata ettevõtjaks, siis kas tal on piisavalt praktilist tausta ja teadmisi selleks, et teha neid otsuseid, mida ettevõtja peab tegema.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Pirko Konsa, ma tänan teid väga ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile ja kogu arengufondi meeskonnale! Ma avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Krista Aru!

Krista Aru

Härra juhataja! Austatud Pirko Konsa! Lugupeetud rahvasaadikud! Eestis on aastaid tunnistatud, et me vajame edasiliikumiseks uusi, värskeid ideid, vajame tarku otsuseid ja julgust. Me oleme neid uusi ideid otsinud ja oleme esitanud ka küsimuse, kas see peaks olema narratiiv, kas see peaks olema aade, kas see peaks olema äriidee. Me oleme peaaegu kõik ühel meelel selles, et see peaks Eestit mitte ainult edasi viima, vaid peaks Eestit ka vaimselt uueks tegema, peaks ühendama ja jõudu andma. Ju nende ootuste valguses asutaski Riigikogu arengufondi. Sellised suured ühiskondlikud ootused on alati olnud ja olid ka siis. Ometi tegi elu oma korrektiivid ja arengufond sattus tõmbetuultesse, küll isiklikel, küll ilmselt mõneti ka ühiskondlikel või objektiivsetel põhjustel. Nii juhtuski, et arengufondis hakkasid kaks suunda arenema erineva kiirusega. See on olnud võib-olla üks põhjus, miks mitmes auditooriumis ja mitmes kogus esitatakse küsimust, kas arengufondi tegevus tuleks üldse ümber hinnata, kas tema tegevuses tuleks teha mingid struktuursed muutused jne.
Ma ei hakka siin üldse mitte arvustama, vaid ainult tunnustan seda poolt arengufondist, mis on tegelnud tõesti riskikapitaliga, SmartCapiga, investeerimisega, idufirmadega, andnud neile palju jõudu ja viinud neid ka uuele tasemele. Teine pool on see arenguseire pool, mille kohta tõstatas küsimuse ka kolleeg Urve Palo ja milleks valmistudes, eriti nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade puhul, arengufond sattuski kriitikatule alla – kohati ilmselt ka põhjendamatult –, sest need ülesanded, mis arengufondi ette tegelikult seati, olid oma olemuselt ühiskonna ootused, kuid need pandi arengufondile täitmiseks olukorras, kus eesmärk ei olnud isegi selgelt sõnastatud.
Ilmselt oleme kõik kuulnud, et Eesti Teaduste Akadeemia on tõstatanud küsimuse, kas arengufondi seireosakond ei võiks liikuda hoopis nende juurde. On räägitud ka Riigikantselei huvist ja tema vajadusest parandada oma analüüsivõimet. Need kõik on küsimused, mida tuleb ausalt vaadata, need tuleb läbi analüüsida, sest selge on see, et arengufondis on võimekust ja mitu kontseptuaalset alust, kuid need on siiani õigesti ja vajalikul viisil rakendamata.
Võib-olla üks küsimusi, mille arengufond peaks ka ise väga tõsiselt mitmel tasandil läbi arutama, on see, kas arengufond oma kompetentsiga ei olegi just nimelt see koht, kus hakatakse välja töötama võimalusi ühiskonna enda edasiliikumiseks. Meil oleks ju vaja kasvatada sotsiaalset kapitali. Meil oleks kindlasti vaja mõelda sellele, kuidas tuua tööturule tagasi need inimesed, kellel on kogemusi, aga kellel on võib-olla vanust natuke palju ja kes täna siiski on sunnitud mitmest kohast tagasi tõmbuma. Kindlasti on oluline küsimus ääremaastumise peatumine. Võib-olla on arengufond just nimelt see jõud, kes suudab aidata väikeettevõtjaid, vahel neid ka lihtsalt julgustades. Esitades neid küsimusi ...
Palun aega juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit lisaaega.

Krista Aru

... peame me muidugi kaasama siia, nii nagu Pirko Konsa juba ütles, EAS-i, Innove ja Eesti Teadusagentuuri. Eesti Arengufondis on potentsiaali. Iseasi on, kas ja kui hästi suudame me seda kõike ära kasutada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Korbi!

Mihhail Korb

Austatud Riigikogu esimees!

Aseesimees Jüri Ratas

Tervitame teda! Ta istub seal.

Mihhail Korb

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Tahan kõigepealt tänada arengufondi juhatuse esimeest Pirko Konsat sisuka ettekande eest. Esimese asjana soovin ma teie käest aga küsida, kuidas on juhtunud nii, et Riigikogus teeb teist aastat ettekannet juhatuse esimehe kohusetäitja. Kas tõesti ei ole suudetud aasta jooksul asutusele juhti valida või on põhjus selles, et koalitsioon leiab, et sellist organisatsiooni nagu arengufond ei ole Eestile vaja?
Arengufond on uhke nimetusega asutus. Nimi on isegi nii uhke, et lausa hirmutab. Vaevalt on siin saalis mõni inimene, kes ei soovi, et Eestil ja Eesti inimesel läheks hästi ning Eesti majandus areneks. Just arengufond peaks sellele arengule kaasa aitama. Aga kuidas? Täna me kuulsime ettekannet arengufondi tegevusest. Ma küsin, kas see tegevus on Eesti majanduse vedur. Igaüks saab ise vastata.
Mina soovin teile meelde tuletada, milleks arengufond loodi. Arengufond loodi selleks, et algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid majandusstruktuuri kohanemist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Sinna hulka kuulub maailmamajanduse trendide jälgimine ja poliitikute nõustamine majandusarengu asjus. Aga paistab, et mõned poliitikud arvavad, et nad teavad niigi hästi, kuidas Eesti majandus peab arenema, majandusteadlaste nõu ei ole vaja.
Koalitsioon ja võimul olnud erakonnad on teinud arengufondist juriidilise keha, kellel lastakse vaikselt tiksuda, aga vaid nii, et ta koalitsiooni ei segaks. Tegemist on nii uhke nimega organisatsiooniga, et keegi ei taha olla arengufondi tapja. Kuid reaalsuses on patsient juba aastaid kunstlikus koomas. Kas meie majandus tõesti ei vaja teaduslikul baasil põhinevat analüüsi? Kas meie majandus areneb tõesti piisava tempoga, sellise tempoga, mis lubab meil jõuda 15 aastaga viie rikkaima riigi hulka? Ma vastan teile. Me oleme olukorras, kus Eesti Pank ostab teiste riikide võlakirju, sest me ei ole võimelised välja käima isegi 1,2 miljardi ulatuses majandusprojekte, mida Eesti Pank saaks finantseerida.
Me otsisime aastaid oma Nokiat. Enam ei otsi. Aga asi ei ole meis, pigem Nokias. Selle asemel et arutada, mis suunas meie majandus peaks minema ning mida selleks tuleks teha, arutatakse kuluaarides, kuidas saaks juhtme välja tõmmata organisatsioonil, kes peaks ütlema, mis suunas areneb maailmamajandus kümne aasta pärast.
Mitte kuigi ammu tuli teatud sündmuste tõttu jälle päevakorrale riigiettevõtete juhtimisvorm. Pakuti erinevaid lahendusi, alates ettevõtete müügist kuni nende ühendamiseni. Juhtimise ühendamise idee ei ole tegelikult uus. Juba arengufondi loomise etapis oli üks plaanidest ühise arengukeskuse loomine, mis vastutaks riigiettevõtete arengu eest ja mitte ainult ei arendaks olemasolevaid, vaid teeks ka ettepanekuid, missugused uued ettevõtted riik peaks looma. Just tänu selliste funktsioonidega arengufondidele arenesid sellised riigid nagu Jaapan, Soome, Taiwan ja Singapur. Nende riikide edulood ja edu saavutamise võtted võiksid meile heaks eeskujuks olla.
Tahan lõpetada oma kõne ühe targa mõttega.
Palun natuke lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Lisaaeg kolm minutit.

Mihhail Korb

Aitäh! Väetada tuleb seda kapsast, mis kasvab. Meie ettepanek on teha arengufondist organisatsioon, mis ütleb meile, mis kapsas tulevikus kasvama hakkab. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Maris Lauri!

Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on viie kuu jooksul tulnud korduvalt vastata küsimusele, kuidas siis arengufondiga on. Peaaegu iga kord olen ma enne vastamist teinud pika pausi ja ohanud, sest probleem on keeruline. See on organisatsioon, mis on teinud palju olulisi asju. Väga palju olulisi asju on tehtud investeeringute valdkonnas. Seal on tulemused tõesti head. On lahendatud algse idukapitali küsimused, meil ei ole enam neid probleeme, mis olid 2006., 2007. või 2008. aastal. Meil on olemas kapital, mida ollakse valmis investeerima. Eestit tuntakse kui idufirmade maad, siia tahetakse tulla, Eestil on positiivne maine. On positiivne, et nähakse ka seda, mismoodi see protsess edasi läheb ja riik n-ö väljub sellest investeeringuosast, kus erakapital on juba ise võimeline toimetama.
Teine probleem hakkab pihta tegelikult sellest, et kui arengufond loodi, siis arvati, et investeeringud ja seire on palju tihedamalt seotud, kui nad praegu on. Praegu võib tihtipeale öelda, et meil on investeeringud ja seire ning nende vahel on suur vahe. See on halb.
Aga tulles seire juurde, võime rääkida sellest, et on olnud kaks faasi. Esimeses faasis räägiti suurtest ideedest, tegeldi pika vaate otsimisega. Praegune, praktilisem pool seirest on selline, et tegeldakse ettevõtlustemaatikaga, energeetika, rohemajanduse ja nutika spetsialiseerumisega. Kui ma vaatan, mida tehakse, siis küsimusi tekitab võib-olla see, kas kõik need peaksid olema kindlasti arengufondi tegevusvaldkonnad. Mulle tundub, et mõni valdkond peaks olema ministeeriumi alluvuses. Arengukavade koostamine on ministeeriumide poliitiline ülesanne. Nad võivad kaasata mitmeid allikaid, aga see ei peaks olema arengufondi n-ö põhiülesanne, ta võiks olla kõige rohkem abistav pool. Kui vaadata seiret, siis sel on väga erinevaid aspekte. On pikem vaade, on detailsemad küsimused, ja alati on oluline, et seire oleks õiges kohas, seda kasutataks seal, kus on selle õige koht. Kui me tahame suurt vaadet, siis peab seire olema kõrgemal tasemel, kui me tahame lähemat vaadet, siis peab seire olema sellele keskkonnale lähemal. Nii et ülesande püstitusest oleneb väga palju. Kindlasti tuleb märkida, et Riigikogu pole kogu arengufondi tegutsemise ajal jooksul teinud ühtegi seiretellimust või esitanud suunatud küsimust. Võib-olla on see üks arengufondiga seotud probleemide allikaid.
Kolmas probleemide valdkond on seotud arengufondi juhtimisega. Nagu ma ütlesin, investeeringud on olnud edukad, aga kui me mõtleme selle peale, milleks need on mõeldud, siis investeeringud, riiklikud riskikapitaliinvesteeringud on üks vahend, mida riik saab kasutada ettevõtluse ergutamiseks. Teine vahend on toetused, abirahad ja erinevad krediteerimisvormid, aga need on täitevvõimu alluvuses. Selleks et asi paremini toimiks, oleks loogiline, et ka investeeringud oleksid seotud täitevvõimuga. See on vajalik lihtsalt selleks, et investeeringud oleksid efektiivsed ja tulukad, nad oleksid paindlikud ja reageeriksid oludele.
Palun lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Jah, palun, kolm minutit!

Maris Lauri

Kolleeg küsis, mispärast ei ole arengufondile endiselt juhti valitud. Põhjus on lihtne: keegi ei taha arengufondi juhiks tulla. Miks? Arengufondi maine on väga tugevasti kannatada saanud. Ei usuta enam arengufondi, sest seal on probleemid, probleemid ja probleemid. Kahtlemata tuleb meil arvestada, et maine langus on selline, et sellisel kujul jätkates arengufond endale kindlasti kompetentset juhti ei saa, sest tõsiselt võetavad juhid ei ole valmis sellist organisatsiooni juhtima hakkama.
Siit tulebki minu ettepanek. Me peaksime tõsiselt mõtlema, mida arengufondiga peale hakata, sest sellisel viisil jätkata ei saa. Me teame, et märkimisväärne osa investeerimistegevusest läheb arengufondist välja, põhimõtteliselt jääb sinna suur osa seirest, mis ei ole võib-olla kõige õigemas kohas. Me peame leidma selle koha, kus me seda kasutame. Ma tõesti tahaksin, et me kasutaksime arengufondi kompetentsi ja ka Riigikogu kasutaks seda. Kus need seired peaksid toimuma, on diskussiooni koht. Ma loodan, et me võtame selle teema majanduskomisjonis juba järgmise nädala alguses ette. Aga teilt ootan ma ettepanekuid ja ideid, kuidas asjaga edasi minna, sest niimoodi enam ei saa. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Urve Palo!

Urve Palo

Härra eesistuja! Head kolleegid! Arengufond, vaatasin internetist järele, loodi enam-vähem üheksa aastat tagasi – 2006. aasta novembris. Sellest võib järeldada, et tegu on tegelikult noore ettevõttega, kes on olnud, nii nagu iga ettevõte, muutuses ja arengus. Viimastel aastatel on seda koha otsimist päikese all võib-olla enamgi olnud.
Kui lugeda arengufondi kodulehelt, mis on tema eesmärk, siis loeme sealt, et Eesti Arengufond on Riigikogule alluv avalik-õiguslik asutus, mille eesmärk on kaasa aidata Eesti majanduse arengule. Eelkõneleja Maris Lauri ütles üsna tabavalt, et kuigi see asutus allub Riigikogule, ei ole kogu selle aja jooksul Riigikogu andnud fondile otsest tööülesannet, vähemalt seire osas mitte. See on kahetsusväärne. Mis siis arengufondil ongi muud üle jäänud kui ise välja mõelda tegevust, millega tegelda.
Minu silmis on arengufond kui laps, kelle ema on Riigikogu, aga ema väga ei huvitu sellest, millega laps tegeleb. Sellest, kui üks kord aastas arengufondi esindaja käib siin rääkimas, mida nad on aasta jooksul teinud ja mida nad tahavad edaspidi teha, on selgelt vähe. Ka see eelnev kokkusaamine majanduskomisjonis on liiga põgus. Arengufondil on tegelikult olemas ka isa, kes samuti ei ole temast üheksa aasta jooksul väga huvitunud. Veel kord ütlen, et minu sõnavõtt ei käi niivõrd viimase aasta või kahe kohta, vaid kogu üheksa-aastase perioodi kohta, ma üldistan. See isa on siis majandusministeerium, sest et isa käes on rahakott – traditsiooniliselt on Eesti peres nii –, ja see rahakoti hoidja on lihtsalt raha andnud, aga mitte väga huvitunud, mida sellega tehakse või mis tegemata jäetakse. Kas siis laps on selles süüdi, et ta on oma äranägemise järgi toimetanud? Arengufond on teinud nende aastate jooksul palju häid asju, palju olulisi algatusi. Aga ta on teinud ka ulakusi, on võtnud ette tegevusi, mida võib-olla ei oleks vaja olnud. Aga kui ema ja isa ei juhenda, ei jälgi, siis ei saa last süüdistada.
Mina arvan, et ema ja isa peaksid ennast nüüd kokku võtma. Olen viimasel ajal väga palju mõelnud arengufondi peale ja olen ka mina mingil hetkel tulnud mõttele, kas meil arengufondi, seda last üldse vaja on. Temaga on ju rohkem tüli kui temast rõõmu on. Ka Äripäev kirjutab oma juhtkirjades, et pole vaja jne. Väga populaarne oleks praegu ju otsustada, et paneme kinni. Aga ma olen jõudnud oma aruteludes nii kaugele, et ma kardan, et koos pesuveega me viskame ka lapse välja ja pärast kahetseme. Prooviks enne nii, nagu oleks õige ja hea: võtaks ennast kokku ja teeks koostööd. Koostööd ma mõtlen sellisel moel, et huvituks rohkem, sisuliselt. Kui arengufond paneb paika järgmise aasta tegevust, sisustab eelarvet ...
Palun lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit aega juurde.

Urve Palo

... siis see peaks toimuma suvel, enne järgmist aastat, koostöös ema ehk Riigikogu majanduskomisjoni esindajaga ning ministriga, kes selle valdkonna eest majandusministeeriumis vastutab. Võiks vaadata koos tegevusi, kõigil kolmel on omad mõtted. Ja siis, kui plaan on enam-vähem paigas, võiks arengufond tulla majanduskomisjoni ja oma järgmise aasta plaanid lauale panna. Nii majanduskomisjoni opositsioon kui ka koalitsioon, kõik rahvasaadikud, saaksid sõna sekka öelda. See peaks olema veel selline hetk, kui on võimalik ka muudatusi teha. Prooviks niimoodi.
Ma rääkisin enne muutustest. Vaatame veel arengufondi kodulehte, mis ta enda kohta ütleb. Ta ütleb, et tema eesmärk on toetada positiivseid muutusi Eesti majanduses investeerimistegevuse, arenguseire ja kasvuprogrammide kaudu. Ma rääkisin, et arengufond on muutuses. Investeerimistegevuse töö on justkui suures osas tehtud, nagu ka eelkõnelejad ütlesid. Tõesti, KredEx on üks asutus, kus see töö võiks jätkuda. Riskikapitaliturule hoo sisseandmine on tehtud, see töötab. See on arengufondil tubli saavutus.
Aga rohkem on tulnud lauale kõiksugu arenguseireid ja kasvuprogramme. Ma arvan, et energiamajanduse arengukava, mille tegemist juhtis arengufond, on üks hea näide. Biomajanduse arengukava ootab ees. Ka mina mõtlesin mõni aeg, et võib-olla oleks mõistlik viia nende arengukavade tegemine ministeeriumide alla, sest seal käiks see kiiremini ja oleks efektiivsem. Aga ministeeriumis ei räägita poliitikaülesest arengukavast. Ministeerium on poliitiline asutus ja seda juhib poliitikust minister. Minule isiklikult meeldiks, kui kogu Eesti riiki puudutavaid suuri arengukavasid koostataks rohkem poliitikaüleselt. Arengufond on minu silmis suutnud küll tõestada seda, et ta on poliitikaülene.
Nüüd veel need mõttetalgud ja arenguseired. Miks ma tahaksin, et arengufondi analüütikud kirjutaksid, mida nad on analüüsinud ja mille kohta ettepanekuid teinud? Siin on päris toredaid asju: hiljuti oli globaalne ettevõtlusmonitooring, suvel oli Eesti konkurentsivõime analüüs jt. Ma tahaksin, et spetsialistid poliitikaüleselt kirjutaksid sellest, mida nad on analüüsinud, et see kõik ei jääks lihtsalt lauasahtlisse, vaid Eesti inimesed ja ühiskond saaksid sellest teada.
Lõpetuseks ütlen, et olen väga-väga nõus teie mõttega järgmise aasta kohta, et tuleks keskenduda tervena elatud aastate arvu suurenemisele ja see võiks olla Eesti suur eesmärk järgmiseks kümneks aastaks. See võiks olla ka üks selline suur asi, millega arengufond hakkab tegelema, sest mis on veel tähtsam kui Eesti inimeste tervis, rahvaarv, majanduskasv ning inimeste heaolu. Nii et jõudu teile! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ma veel kord tänan Pirko Konsat ja Eesti Arengufondi ettekande ja vastuste eest! Tänan kõiki ametikaaslasi, kes kaasa lõid! Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


5. 11:44 Riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (14 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde. Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 14 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Dmitri Dmitrijevi!

Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu on hästi lühike, koosneb ainult kahest paragrahvist. Aga ma räägin natuke pikemalt ja sisuliselt eelnõu põhimõtetest ning eesmärkidest.
Demokraatliku riigi põhimõtte kohaselt on oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine protsess, mis ei või sõltuda inimese rahalisest olukorrast. Sellest tulenevalt on loodud riiklik meede, mille kaudu vähese sissetulekuga isikutel on võimalus taotleda riigilt tasuta õigusabi. Abi taotlemiseks tuleb esitada taotlus, milles tuleb kirjeldada tekkinud probleeme, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, tuleb põhjendada, miks riigi õigusabi on vajalik taotleja õiguste kaitseks, ning tuleb selgitada asjast tulenevat võimalikku kasu ja ära märkida ka muid olulisi aspekte. Kui isik elab püsivalt Eestis, peab ta kehtiva seaduse alusel esitama taotluse eesti keeles. Praktikas tähendab see seda, et siin püsivalt elavad emakeelena vene keelt kõnelevad isikud, kes enamikul juhtudel on vanemaealised ja lisaks sellele kuuluvad vähese sissetulekuga elanikegruppi, peavad tasuta õigusabi taotluse tõlkima eelnevalt eesti keelde ja alles seejärel saavad nad selle esitada kohtule. Seega peavad niigi vähekindlustatud inimesed otsima vahendeid selleks, et tõlkida taotlus eesti keelde.
Riik on küll loonud eesti keelt mittevaldavatele inimestele tugisüsteemid, et vähekindlustatud inimestel oleks võimalik pöörduda esmase õigusnõu saamiseks seda andvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste poole, kuid kui riigi õigusabi kättesaadavus Tallinnas, Tartus ja Pärnus on päris hea, siis Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis on selle teenuse osutajatest pidev puudus. Kehtiva riigi õigusabi seaduse alusel on välistatud võimalus anda riigi õigusabi saamise taotlus sisse mis iganes teises keeles peale eesti ja inglise keele, mis tähendab, et kohus võib taotluse automaatselt tagasi lükata ainuüksi keelenõude täitmata jätmise tõttu.
Olukorra parandamiseks algatas Eesti Keskerakonna fraktsioon aprillis riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on praegu teie ees. Nii nagu ma ütlesin, koosneb eelnõu kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse riigi õigusabi seadust ja teisega nähakse ette muudatuse jõustumise aeg, mis on 1. jaanuar 2016. Eelnõu eesmärk on välistada olukord, kus inimesel puudub võimalus pöörduda riigi poole õigusabi saamiseks, kuna ta ei valda piisavalt eesti keelt. Siis ei oleks kohtul tulevikus võimalik riigi õigusabi taotlust keelenõude täitmata jätmise tõttu automaatselt tagastada.
Kui rääkida eelnõu detailidest, siis § 1 punktiga 1 muudetakse riigi õigusabi taotluse keelenõuet ning antakse võimalus esitada taotlus peale eesti keele ka vene keeles. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse riigi õigusabi taotlusele lisatavate dokumentide keelenõuet ning lisatakse jällegi võimalus esitada dokumendid peale eesti keele ka vene keeles. Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik esitada dokumente vaid eesti keeles ja erandjuhtudel inglise keeles. Tegemist on meie arvates puuduliku regulatsiooniga, kuna ei arvestata kohaliku elanikkonna emakeele erisust. Tuletan meelde, et viimase rahva ja eluruumide loenduse andmetel räägib vene keelt emakeelena umbes 30% riigi elanikest.
Samas ei muudeta eelnõuga põhimõtet, et riigikeel on eesti keel ja kohtuistungid toimuvad edaspidi samuti eesti keeles.
Toon välja ka Eesti Advokatuuri septembris esitatud arvamuse, kus nenditi, et tõstatatud teema on väga oluline. Advokatuur toetab riigi õigusabi taotluse esitamise võimaldamist vene keeles, kuna suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast valdab eesti keelt kahetsusväärselt väga puudulikult või ei valda seda üldse. Nad leiavad, et tuleb tõdeda, et seadusega ettenähtud andmete esitamine isegi emakeeles võib osutuda keeruliseks, rääkimata olukorrast, kus nimetatud andmeid tuleb esitada võõrkeeles, hoolimata sellest, et tegemist on riigikeelega. Ei ole võimalik eeldada, et riigikeelenõue on iseenesest olulisem kui isikutele õigusemõistmisele juurdepääsu tegelik tagamine. Põhiseaduse § 15 tagab igaühe õiguse kohtulikule kaitsele.
Ka Eesti Inimõiguste Keskus peab algatatud eelnõu positiivseks, leides, et vene keelt kõnelevatel inimestel on riigi õigusabi taotlust raske eesti keeles täita, ning nad on juhtinud Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele puudujäägile.
Me leiame, et eelnõu parandab Eestis elavate inimeste põhiõiguste kaitset. Seega palun ma eelnõu ja selle sisulist menetlemist toetada, kuigi järgmine ettekandja, kes kõneleb õiguskomisjoni nimel, teeb komisjoni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Olen seega rääkinud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on küsimusi. Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Hiljuti, täpsemalt öeldes eile, avaldati Euroopa inimõiguste organisatsiooni raport, kus tehakse Eestile keeleseaduse pärast etteheiteid. Seal tehakse ettepanek, et laialdasemalt võiks kasutada teist keelt nendes piirkondades, kus elab kompaktselt suur hulk seda keelt emakeelena kõnelevaid inimesi. Siia suurde saali arutamisele on peatselt tulemas kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused, mis lähtuvad Euroopa Liidu vastavate struktuuride ettepanekust ka just keele kohta. Mis sa arvad, kuidas selles valguses oleks mõistlik käsitleda inimeste õigust esitada taotlus oma emakeeles?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! See raport, millest te rääkisite ja mis hiljuti ilmus, on natuke laiema haardega kui see riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mida ma praegu siin kaitsen. Aga kindlasti on see üks väike samm selleks, et anda vene keelt kõnelevatele isikutele võimalus esitada taotlusi õigusabi saamiseks vene keeles ja parandada nende õiguskaitset.

Aseesimees Jüri Ratas

Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Nagu sa mäletad, õiguskomisjonis keris sinu ettepanek või eelnõu päris pikalt muu hulgas selle tõttu, et esimene kord, kui sa selle eelnõuga sinna tulid, ei osanud sa öelda, kui palju see maksma läheb, ega seda, kas taotluste esitamisega on ka mingeid probleeme olnud. Lõpuks jõudsime järeldusele, et tegelikke probleeme ei ole olnud. Õigusabitaotlusi on küll tagasi lükatud, vist 34 möödunud või sellel aastal siiani – ma ei mäletagi, mis perioodil –, aga ühtegi neist ei ole tagasi lükatud keelenõude täitmata jätmise pärast. Ühtegi neist ei ole tagasi lükatud sellepärast, et see oli esitatud vene keeles. Nii et praktikas probleemi ei ole. Vana reegel ütleb, et kui mingi süsteem töötab, siis pole mõtet seda torkima ja muutma minna. Kas sina Riigikogu liikmena ei leia, et funktsioneerivaid mudeleid ei ole mõtet hakata uute eelnõudega muutma?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Alustan algusest, sellest summast, kui me räägime võimalikust lisakulust. Aastas oleks see Justiitsministeeriumi hinnangul 50 000 euro ringis, sellele lisanduks ühekordne töökohtade loomise kulu. Kokku oleks neid töökohti neli. Iseenesest see summa suur ei ole.
Kui me räägime aga sellest teie arvates toimivast süsteemist, kus ei ole probleemi, siis mina niimoodi ei arva. Pigem on süsteemis ikkagi mõnel määral auk. Statistika näitab süsteemi puudusi, ühestki registrist pole saada andmeid, mitu taotlust oli esitatud vene keeles, mitu eesti või inglise keeles. Kohtud on läinud selles mõttes kaugemale. Nad püüavad taotlusi automaatselt mitte tagasi lükata ja ma olen nendele väga tänulik selle eest. Aga kui me vaatame kehtivat riigi õigusabi seadust, siis tegelikult see võimaldab seda. Nii et ühel hetkel me ehk tuleme uuesti sama küsimuse juurde, sest on tekkinud see variant, et keegi on jäänud õigusabist ilma ainult sellepärast, et kehtiva seaduse redaktsioon võimaldab taotluse automaatselt tagasi lükata, kui see ei ole esitatud eesti või inglise keeles.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud asespiiker! Hea ettekandja! Loen seletuskirja ega saa kuidagi nõustuda väitega, et praegu põhimõtteliselt diskrimineeritakse 30% elanikest. Ma tuletan meelde, et meie kõigi kohta – olenemata emakeelest, päritolust ja sotsiaalsest kuuluvusest – kehtivad täpselt samad seadused ja sama põhiseadus, millest me peame lähtuma, me elame ühe ja sama riigikorraga riigis. Diskrimineerimist siin näha ei ole mõtet. Teine asi on see, et, tõsi, 30% Eesti elanikkonna emakeel on vene keel. Kuid kui ma vaatan siin saalis ringi, siis tekib mul tõeline austus ka teie vastu, härra Dmitrijev, kes te valdate eesti keelt perfektsel tasemel. Kindlasti ei ole see 30% elanikkonnast kõik sellised inimesed, kes ei valda riigikeelt elementaarsel tasemel, et saada õigusabi. Seega, kas teil on olemas täpsemaid arve, kui paljud sellest 30%-st ei valda üldse eesti keelt ja miks nad ei valda?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Täpsema arvu jään ma täna ilmselt võlgu. Ma ei pane kahtluse alla põhiseadust, kus on kirjas, et Eesti riigikeel on eesti keel. Sama väitsin ma õiguskomisjonis. Siin on küsimus pigem inimeste põhiõiguste tagamises, igaühel peab olema õigus saada nii riigi kui ka kohtu kaitset. Praegu on ikkagi selline olukord, kus nii Eesti Advokatuur kui ka muud instantsid, näiteks Eesti Inimõiguste Keskus, kinnitavad, et sellega on probleeme. Väita nagu meie kolleeg Valdo Randpere, et probleemi ei ole, mina küll ei julge.

Aseesimees Jüri Ratas

Martin Repinski, palun!

Martin Repinski

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Kas probleem on ainult tagasilükatud avaldustes või on see laiem? Võib-olla on inimesi, kes ei esitagi taotlust, kuna nad teavad, et seadusega ei ole lubatud seda vene keeles teha, aga neil ei ole võimalust või nad ei tea, kuidas seda eesti keeles teha. Nii nad lihtsalt ei lähegi kohtusse. Kas ka selles on probleem?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Väga hea küsimus. Vaadates neid andmeid, mis me oleme saanud kohtutest, kui me tegime päringuid, ja Eesti Advokatuuri arvamust, pean mainima, et advokatuur on läinud isegi kaugemale, kuna nad tunnistasid, et probleem on olemas. Nad tegelikult toetasid eelnõu esitamist. Nad on juba tõlkinud omal algatusel ja omal kulul riigi õigusabi kodulehel taotlusankeedi ja ka majandusliku seisundi teatise vene keelde. Kui me vaatame kohtute arvamust, siis kõige huvitavam oli see, et Viru Maakohtusse – seal piirkonnas on ilmselt kõige rohkem vene keelt kõnelevaid elanikke – on käesoleval aastal esitatud kõige vähem riigi õigusabi taotlusi. See võib viidata ka sellele, et inimesed lihtsalt ei ole piisavalt teadlikud või nad ei julge või ei suuda kohtusse pöörduda.

Aseesimees Jüri Ratas

Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Aitäh! Veel kord üks küsimus ja täpsustus, ajendatuna natuke sellest, et minu meelest sa spekuleerid liiga palju võimalike ohtudega ja vassid sellega. Komisjoni esimesel arutelul rääkisid sa tohutust probleemist ja suurest hulgast inimestest, kelle õigusabitaotlused on tagasi lükatud. Peale mitme nädala, ma ütleksin isegi, et paari kuu pikkust kaevamist ei suutnud me tuvastada ühtegi sellist näidet, kus keelenõude täitmata jätmise tõttu oleks mõni õigusabitaotlus tagasi lükatud. Vasta mulle nüüd lihtsalt jaa või ei. On see nii või ei ole, et keelenõude rikkumise tõttu ei ole ühtegi õigusabitaotlust tagasi lükatud?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Vastan niipalju, et nende andmete põhjal, mis me oleme saanud käesoleva aasta kohta, on sellele küsimusele raske vastata. See, et inimesed pöördusid ka eelmise õiguskantsleri poole, kes oma hinnangu selles küsimuses andis, viitab sellele, et probleem on ikkagi olemas.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea kolleeg! Ma loomulikult nõustun, et probleem eksisteerib. Kindlasti see eksisteerib. Kuid siin ongi nüüd oluline, kust küljest me hakkame seda lahendama ja kuidas me näeme selle lahenduse efektiivsust tulevikuperspektiivis. Andes eriõiguse ühes asjas, kas või õigusabi korral, loome pretsedendi, mis väga selgesti avaldab survet ka teistele avalikele teenustele. See oleks väga-väga riskantne teema. Kuid kas te ei leia, et tunduvalt efektiivsem oleks edasi panustada riigikeelekursustesse, rõhuda eesti keele õppimise võimalustele, et Eesti ühiskond oleks sidusam ja ühte sulanud ning meil ei oleks debatte teemal, kas kellegi emakeel on eesti või vene keel, vaid me kõik aktsepteeriksime teisi? Mul on väga palju häid tuttavaid Ida-Virumaalt, kellega me suhtleme väga vabalt eesti keeles. Pigem tuleks edendada seda teemat, et parandada eesti keele õppe võimalusi.

Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Ma olen teiega nõus. Esiteks, riigikeele valdamine on meil kohustuslik. Ütleme niimoodi, et eri keelte valdamine igati rikastab ühiskonda. Kuid kui inimene, kes hetkeseisuga ei valda eesti keelt, satub olukorda, kus ta vajab riigi õigusabi, siis me ei saa tema põhiõigust saada kohtu kaitset panna küsimärgi alla ainult sellepärast, et ta ole ei jõudnud, tahtnud või suutnud riigikeelt ära õppida. See on teine teema, mille üle võib diskuteerida, aga ma olen teiega nõus, et keeleküsimus on see, mida tuleb meie ühiskonnas edasi arendada.

Esimees Eiki Nestor

Kristjan Kõljalg, palun!

Kristjan Kõljalg

Aitäh, hea esimees! Austatud ettekandja! Tulen varasema teemaarenduse juurde tagasi. Komisjonis me lõpuks jõudsime ju selleni, et ühtegi fakti selle kohta, et keelenõude täitmata jätmise pärast oleks mõni õigusabitaotlus tagasi lükatud, me ei tuvastanud. Tegelikult sellist probleemi ei eksisteeri. Kas me jõudsime komisjonis sellisele tulemusele?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Kuna komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, siis ilmselt need, kes hääletasid selle ettepaneku poolt, on mingisugusele sellisele järeldusele jõudnud. Mina jään ikkagi oma seisukoha juurde. Inimesed omal ajal pöördusid õiguskantsleri poole ja on olnud ka neid probleeme, millest ma siin olen rääkinud. Nii et see probleem eksisteerib.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, austatud härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma soovin teie käest küsida õiguskantsleri seisukohta selle seaduseelnõu kohta. Te kord küll mainisite seda, aga kas te võite täpsustada?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Ma pean kindlasti rääkima nii eelmise õiguskantsleri seisukohast kui ka praeguse õiguskantsleri reaktsioonist meie esitatud eelnõule. Endine õiguskantsler teatas BNS-i kaudu, et nõustub sellega, et see probleem, millest me siin saalis räägime, eksisteerib. Kahjuks ei jõudnud ta sisuliselt sellega tegelda. Oleme esitanud eelnõu kohta küsimuse ka praegusele õiguskantslerile Ülle Madisele. Kahjuks ei komisjoni istungi ajaks ega tänaseks päevaks ei ole me saanud õiguskantsleri lõplikku seisukohta. Oma vahepealses vastuses mainis ta, et nad on alustanud keelenõude põhiseaduspärasuse kontrolli ja on pöördunud Justiitsministeeriumi, Eesti Advokatuuri ja Eesti Kohtunike Ühingu poole. Ta lubas, et lõppseisukoha annavad nad nii kiiresti kui võimalik. Tegelikult on see tähtis päev täna, kui me arutame seda küsimust juba suures saalis. Aga, jah, kahjuks õiguskantsleri lõplikku seisukohta mul praegu ei ole.

Esimees Eiki Nestor

Juhan Parts, palun!

Juhan Parts

Aitäh! Mis puudutab õigusabi, siis loomulikult peab Eesti riigis rahvusest või emakeelest sõltumata saama abi eesti keeles. Nagu ma teie vastusest aru saan, siis see nii ka on. Minu küsimus on ajendatud sellest, et ma loen ajalehtedest, et Keskerakond on asunud suurte muudatuste teele. Tallinna Televisioon selgitab meile, et Edgar Savisaar on ka olnud üks rahvusriigi taasloojatest. Ma saan aru, et proua Simson toetab vene keelele teatud riikliku staatuse andmist väikeste sammude haaval. Kas selles küsimuses Edgar Savisaar toetab seda eelnõu?

Dmitri Dmitrijev

Seda te võite Edgari käest küsida.

Esimees Eiki Nestor

See oligi vastus, ma sain nii aru. Martin Repinski.

Martin Repinski

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Dmitri Dmitrijev! Ma olen nõus, et Eestis elavad teise emakeelega inimesed peavad eesti keelt õppima ja neil endal on siis palju kergem Eestis elada. Ma arvan, et enamik meist on sellega nõus. Aga selge on, et noored Eesti venelased suures osas oskavad eesti keelt, kuid vanematel inimestel on natuke raskem seda õppida. Kas te olete nõus, et ei ole õige, kui paljud ressursid, näiteks äriregister, on kättesaadavad inglise ja eesti keeles, aga vene keeles ei ole, kuigi vene keelt kõnelevaid inimesi on Eestis palju rohkem kui inglise keelt kõnelevaid?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult olen ma nõus, et oleks positiivne, kui meie ühiskond, olenemata sellest, mis kellegi emakeel on, kas eesti, vene või muu keel, oleks hästi informeeritud. Mis keeles eri ametid peaksid oma kodulehel infot pakkuma, selle analüüsi võiks eraldi teha kas Justiitsministeerium või mõni teine ministeerium, oleneb sellest, millises haldusalas need ametid tegutsevad. Aga olen igati teiega nõus, et mida rohkem ametlikku informatsiooni on võimalik meie riigi kodanikel kätte saada, seda parem.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Lugupeetud sõnavõtja! Nagu ma aru saan, ei oska te tuua ühtegi näidet, kus inimestel oleks olnud takistusi õigusabi saamisel eesti keele oskamatuse tõttu. Seda pöörasem tundub väide, et 30%-l puudub reaalne võimalus pöörduda riigi poole õigusabi saamiseks ja neid diskrimineeritakse. 30% teeb üle 300 000 inimese, keda Eestis siis väidetavalt diskrimineeritakse. Ma ei tea, kust tulevad sellised väited. Ma saaksin aru, kui kuskilt Moskva propagandakanalitest saaks sellist asja kuulda. Mis eesmärgil üldse selline väide esitatakse ja kas see ei kanna rohkem ühiskonna lõhestamise eesmärki?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Te küll natukene muutsite minu ettekannet, minu tutvustatud eelnõu põhimõtteid ja informatsiooni, mida ma siit puldist andsin. Ma ei rääkinud lõhestamisest. Ma rääkisin õigusabi andmisest olukorras, kus inimene ei valda piisaval tasemel eesti keelt või ei valda seda üldse. See küsimus tõstatati juba 2012. aastal ja sellega mindi edasi. Selles, et me statistikast seda ei näe, väljendub statistika puudulikkus, kuna kohtute registrid ei anna meile neid andmeid, seal ei peeta arvestust taotluste keele kohta. See ei tähenda, et probleemi ei ole või see ei või lähitulevikus tekkida. See tähendab, et me peame süsteemse vea ära parandama, et me hiljem ei peaks hakkama tegelema tulekahju kustutamisega, kui järjekordne kodanik pöördub kas õiguskantsleri või Riigikogu poole, sest ta on jäänud ilma riigi õigusabita põhjusel, et seaduse kehtiv redaktsioon näeb ette taotluse esitamise ainult kas eesti või inglise keeles.

Esimees Eiki Nestor

Kristjan Kõljalg, palun!

Kristjan Kõljalg

Aitäh, esimees! Hea ettekandja! Advokatuuri esindaja kinnitusel on advokaadi abi õigusabi taotluse koostamisel tasuta. Teatavasti oskavad Eestis päris paljud advokaadid ka vene keelt. Kas see ei aita vene keelt kõnelevatel inimestel õigusabitaotlust eesti keeles esitada?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti mõnel määral aitab. Inimesel on võimalus valida endale sobiv advokaat, kuna kohtumenetluse keel on ikkagi eesti keel. Kui advokaat valdab vene keelt, suudab ta paremini oma kliendiga suhelda. Samas, nagu ma eelnevalt rääkisin, teatud piirkondades on advokaatide abi piiratud, kuna nende hulk on piirkonnas elavate elanike arvuga võrreldes suhteliselt väike. Mõnel määral on see abiks, aga probleem ei ole sellega lahendatud.

Esimees Eiki Nestor

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud esineja! Eestis elab üle 40 rahvuse. Kui me selle seaduse vastu võtame, kuidas me siis ülejäänud rahvustele ütleme, et nemad ei ole diskrimineeritud ja eelisõigus on venelastel, kellel lubatakse nende keelt taotluse esitamisel kasutada, aga teisi rahvusi see ei puuduta?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Hea küsimus. Meie riigi territooriumil elab kindlasti rohkem kui 40 rahvust. Mis puudutab vene keelt, siis see on suurema vähemusrahvuse keel, mida kasutavad ka paljud muust rahvusest Eesti riigi territooriumil elavad inimesed. Nii me lahendaksime suurema osa eksisteerivast probleemist. Aga teie küsimusele vastamiseks võin spekuleerida viimase aja lemmikteemal, pagulaste teemal. Ka mul on küsimus, mis me edasi teeme, kui siia tulevad elama pagulased, kes ei valda võib-olla isegi inglise keelt, rääkimata eesti ja vene keelest.

Esimees Eiki Nestor

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Tänan, härra esimees! Hea ettekandja! Poisid käivad õunaraksus ja nende suhtes ollakse vägagi mõistvad, politseid kohale ei kutsuta, probleemi pole. Keelenõude rikkumise tõttu ei ole ühtegi õigusabitaotlust tagasi lükatud. Kas me siis kiidame heaks selle jätkuva keelenõude rikkumise ja oleme armulised? Olen rääkinud.

Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Ma olen sellest juba rääkinud, et kuigi seaduse redaktsioon näeb praegu ette, et taotlused peavad olema eesti või inglise keeles, on kohtud läinud natuke edasi. Nad katsuvad suhtuda inimlikult ja võimaluse korral püüavad ilmselt menetleda ka venekeelseid taotlusi, mis seadusega ei ole ette nähtud. See ongi see, millest ma olen rääkinud, et me peame selle süsteemse augu likvideerima ja minema natuke edasi, mitte rääkima siin iga kord, et me ei näe probleemi ega hakka selle küsimusega tegelema, kuna mõned statistilised näitajad on sellised, millest tegelikult ei loe välja, kas probleemi on või seda ei ole. Praktika näitab, et inimesed on selle probleemiga pöördunud õiguskantsleri poole, mis tähendab, et ikkagi on probleem, mis on jäänud lahendamata. Kui komisjoni ettepaneku kohaselt lükkavad koalitsioonipartnerid eelnõu tagasi, siis see ei tähenda, et me ei tule sellega mõne aja pärast uuesti siia saali.

Esimees Eiki Nestor

Eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Õiguskomisjoni ettekandja on komisjoni esimees Heljo Pikhof. Palun!

Heljo Pikhof

Hea Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Annan väikese ülevaate komisjonis arutatust. Võin öelda, et õiguskomisjon valmistas eelnõu esimest lugemist ette kolmel istungil. 14. septembri istungil tutvustas Keskerakonna fraktsiooni esindaja Dmitri Dmitrijev komisjonile fraktsiooni algatatud eelnõu sisu ja eesmärki. Eelnõu näeb ette riigi õigusabi taotluse keelenõude muutmise, et anda võimalus esitada taotlus peale eesti keele ka vene keeles. Eelnõu kohaselt ei oleks tulevikus kohtul võimalik keelenõude täitmata jätmise korral riigi õigusabi taotlust automaatselt tagastada.
Justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteeninduse talituse juhataja Gunnar Vaikmaa andis teada, et Vabariigi Valitsus ei toeta riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu peamiselt kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et Eesti Vabariigi riigikeel ja sellest tulenevalt ka kohtumenetluse keel on eesti keel. Teiseks seetõttu, et praktikas ei esine ebapiisavast keeleoskusest tingitud riigi õigusabi kättesaadavuse probleemi. Põhiseaduse §-s 15 sätestatud igaühe kohtusse pöördumise põhiõigus on olenemata keeleoskusest praeguses õigusruumis juba võrdselt ja ühetaoliselt kõigile tagatud ning praktikas ei ole ühtegi riigi õigusabi taotlust keelenõude täitmata jätmisest tulenevalt tagasi lükatud.
Komisjoni istungile kutsutud Justiitsministeeriumi ametnikud ning eelnõu algataja esindaja vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Komisjon palus lisaselgitusi, nagu eelnõu ettekandja juba ütles. Näiteks küsiti eelnõu rakendamisega kaasnevate kulude kohta, samuti sooviti fakte juhtumite kohta, kui isikud jäid õigusabita, sest neil puudus võimalus esitada taotlus vene keeles. Komisjon palus eelnõu algatajal ja ministeeriumil esitada 21. septembriks lisainformatsiooni õigusabita jäänud isikute arvu ja abita jäämise põhjuste kohta. Samuti soovis komisjon tutvuda algatajate mainitud õiguskantsleri kirjaga, mis ajendas Keskerakonna fraktsiooni eelnõu esitama.
22. septembri istungil palus eelnõu algataja esindaja lisaaega, et esitada täiendavaid andmeid, mille vastu komisjon eelnõu esimesel arutelul oli huvi tundnud.
12. oktoobri istungil andis kolleeg Dmitri Dmitrijev ülevaate riigi õigusabi taotluste kohta käiva statistika kohta, millest selgus, et praegu ei peeta arvestust selle üle, mis keeles õigusabitaotlus on esitatud. Kuid andmed kinnitavad, et kui taotlus on esitatud vene keeles, siis seda tagasi ei lükata, vaid seda menetletakse tavalises korras. Õiguskantsleri seisukohta eelnõu algatajal esitada ei olnud. Justiitsministeeriumi esindaja kinnitas samuti, et õigusabitaotlusi pole nende esitamise keele tõttu tagasi lükatud ning vene keeles esitatud taotlused on võetud menetlusse. Kui mõni taotlus on tagasi lükatud, siis on seda tehtud eelkõige muudel põhjustel.
Komisjon asus arutelu tulemusena seisukohale, et kuna vene keeles esitatud taotlusi menetletakse ja seega on igaühe kohtusse pöördumise põhiõigus tagatud, siis ei peaks kehtivat seadust muutma.
Loen ette ka otsused. Otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobriks 2015. aastal (otsus võeti vastu konsensuslikult) ja teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata (poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 2 ja erapooletuks jäi 1). Ettekandjaks määrati Heljo Pikhof (konsensuslikult). Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused komisjoni esindajale. Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud komisjoni ettekandja! Kas vastab tõele, et komisjonis käisid ka advokatuuri ja juristide liidu esindajad, kelle arusaam oli põhimõtteliselt sama, et isegi eesti inimesele on vaja selleks, et õigusabitaotlus ära täita, juristi abi? Ehk see keerukus on sellisel tasemel, et isegi eesti inimene ei oska seda taotlust täita, sest seal on nii keerulised küsimused esitatud. Te viitasite ka sellele, et väidetavalt ei ole olnud ühtegi tagasilükkamist selle pärast, et taotlus oli esitatud vene keeles, aga nii Justiitsministeerium kui ka kohtud vastasid, et neil lihtsalt puudub see statistika, kuna kohtud arvavad, et seda peab koguma Justiitsministeerium, Justiitsministeerium aga arvab, et kohtutes on see info olemas. Kas see vastab tõele?

Heljo Pikhof

Kõigepealt vastus viimasele küsimusele. Vabariigi Valitsuse seisukohas on kirjeldatud praktikat nende taotluste esitamisel, mis on esitatud vene keeles, mitte eesti keeles. Ma loen ette: "Halduskohtutes on levinud praktika, et vene keeles esitatud riigi õigusabi taotlused suunatakse tõlkimiseks kohtutõlgile. Pärast tõlkimist saab kohtunik asja sisuliselt lahendada. Maakohtutes ei ole võõrkeeles esitatud taotluste osas ühtset seisukohta välja kujunenud. Kui venekeelse riigi õigusabi taotluse on esitanud kinnipeetav või vahistatu, siis need taotlused on ära menetletud nii, nagu nad on esitatud, s.o venekeelsetena. See on võimalik, kuna enamik kohtunikke valdab vene keelt. Vajadusel (enamasti on selleks loetamatu käekiri) palutakse ka tõlgi abi. Näiteks Harju Maakohus on välja toonud, et kui vaatamata puuduste kõrvaldamise määrusele ei ole esitatud menetlusdokumendi tõlget eesti keelde, menetlevad kohtunikud ka venekeelset õigusabi taotlust. Otsustamisel, kas venekeelset taotlust menetletakse või mitte, saab määravaks, kas kohtunik saab taotlusest aru. Lisaks eelnevale ei pea nt füüsilisest isikust kahtlustatav, kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt kriminaalmenetluse seadustiku § 45 järgi kohustuslik ja kes ei ole kaitsjat valinud, kokkuleppel taotlust riigi õigusabi saamiseks selles kriminaalasjas esitama (RÕS § 11 lg 1). Maakohtutes on levinud praktika, et vajadusel kantseleiametnikud abistavad riigi õigusabi taotluse esitajaid telefoni teel." Aga mis puudutab sinu küsimuse esimest poolt, siis ma olen ise ka selle taotluse vormi läbi lugenud ja võin päris tõsiselt juristina öelda, et saan aru, et seda on väga raske täita isegi eesti keeles. Tõesti, juristi abi on siin sageli vaja, ole sa eestlane või mõnest muust rahvusest.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kolleeg Randpere mainis 34 taotlust, millest ühtegi ei ole tagasi lükatud keele pärast. Aga äkki on niimoodi, et venekeelne seltskond ei julgegi sellist taotlust esitada, nad pigem jätavad selle hirmu pärast tegemata? Kas on tehtud mingeid uuringuid, milline see pilt tegelikult on?

Heljo Pikhof

Kui keegi ei ole taotlust esitanud, siis on raske uurida. Väga raske on hakata küsitlema, kuigi võib ju teha üle riigi küsitluse, kes on jätnud taotluse esitamata sellel põhjusel, et tal ei ole olnud võimalik esitada taotlust oma emakeeles. Aga sama küsimus võib tekkida ka riigikeelt valdavate inimestega. Kui on väga keerulised taotluse vormid, siis inimene võib loobuda taotluse esitamisest. Kui ta ei saa aru, siis tal tekib tunne, et ta ei ole piisavalt tark, kui ta vajab sellisel kombel juristi abi.

Esimees Eiki Nestor

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui ma olen asjadest õigesti aru saanud, siis võib riigi õigusabi taotlust esitada kahes keeles: eesti ja inglise keeles. Miks on inglise keel leidnud sellise erilise äramärkimise ja miks valiti just inglise keel selleks teiseks keeleks, milles õigusabi võib küsida? Kas eesti keele kaitsmise seisukohalt ei oleks mõistlik ka inglise keel sellest loetelust eemaldada, nii et õigusabi saakski taotleda ainult eesti keeles?

Heljo Pikhof

Seadus ütleb, et riigi õigusabi taotluse võib esitada teatud juhtudel ka inglise keeles põhjusel, et välismaal elavate Euroopa Liidu kodanike võimalused eestikeelse tõlke saamiseks on oluliselt piiratumad, võrreldes Eestis elavate vene keelt kõnelevate inimestega. Vabariigi Valitsuse põhjenduses on ära toodud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv, mille kohaselt tõlgitakse tasuta õigusabi taotlused ja tõendavad dokumendid pädeva asutuse liikmesriigi ametlikku keelde või ühte liikmesriigi keeltest, mis vastab ühele ühenduse institutsioonide keeltest. On märgitud, et inglise keel on Euroopa Liidus enim kõneldav võõrkeel, mida valdab enamik Eesti ametnikkonnast. Euroopa Liidu ametlikke keeli on 24, nende hulgas vene keelt ei ole. Tõesti võib tekkida küsimus, miks just inglise keeles, miks mitte ka prantsuse keeles jne. Aga nii on see kokku lepitud.

Esimees Eiki Nestor

Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Hea kolleeg Heljo Pikhof! Kuna me nii põhjalikult seda teemat arutame, siis järelikult on probleem olemas. Kas seda ei saaks lahendada, toetudes põhiseaduse §-de 51 ja 52 sätetele, mis ütlevad, et nendes omavalitsustes, kus püsielanike enamuse emakeel ei ole eesti keel, võib kohalikus omavalitsuses asjaajamise keeleks olla nende püsielanike keel? Kas see taotlus ei ole esmatasandi õigusabi temaatika? Kui me tooksime esmatasandi õigusabi kohalikku omavalitsusse, siis automaatselt laheneks ju ka see küsimus.

Heljo Pikhof

Tegelikult on oluline see, et riigi õigusabi oleks tagatud igaühele, kes on seda õigustatud saama, ja seda olenemata sellest, kas abi vajav inimene on suuteline taotlust eesti keeles täitma või mitte. Aga kui siit edasi minna, siis komisjonis oli jutuks, et inimeste hulk, kes õigusabi taotledes tasuta õigusabile kvalifitseerub, on väga väike. Vaatame neid tingimusi, mis siin on kehtestatud, inimese sissetulek jne. Paljud inimesed kindlasti vajaksid tasuta õigusabi, aga nad seda ei saa. Ka selle peaks läbi vaatama.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Seletage mulle, miks te otsustasite õiguskomisjonis selle eelnõu täna ära tappa, selle asemel, et anda talle natuke ajapikendust, oodates ära töö alla mattunud õiguskantsleri arvamuse, et siis otsustada, kas tappa või jätta ellu ja mida temaga, selle lapsega, üldse peale hakata.

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Kahjuks ei olnud õiguskantsler õigeks ajaks arvamust esitanud, tähendab, selleks ajaks, kui komisjon pidi selle eelnõu kindlasti saali saatma. Meil on oma menetlusnormid, mida me rikkuda ei saa. Ma saan aru, et ta pole seda arvamust esitanud tänase päevani. Kui te saate õiguskantsleri arvamuse, siis on teil võimalus see eelnõu uuesti esitada.

Esimees Eiki Nestor

Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Juristina võite te kindlasti hinnata seda, millest rääkis ka meie koosolekul ministeeriumi esindaja, nimelt sellest, kuidas õigusabi on korraldatud regioonides. On olemas isegi eelarverida, mille pealt eraldatakse suur summa selleks, et mingil veebileheküljel saaks inimene esitada oma küsimuse, ja mõned tunnid võtab jurist vastu teatud x kohas, väikeses linnas või väikeses maakonnas. Mis te arvate, kas see on piisav finantseering ja kas ei oleks mõttekam anda kogu see raha kohtutele, et nemad saaksid oma arusaama järgi seda raha kasutada, et osutada inimestele õigusabiteenust?

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Kui me anname kogu selle raha kohtutele, siis see kindlasti vähendab õigusabi kättesaadavust. Praegu käivad mittetulundusühingud, advokaadid ja teised andmas piirkondades inimestele tasuta õigusabi. Kui anda asi kohtute kätte, siis seal ei ole piisavalt ressursse. Praegu on see, ütleme, teenuseosutajate ring palju-palju laiem.

Esimees Eiki Nestor

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Tänan, härra esimees! Auväärt esineja! Mitte eesti keeles esitatud riigi õigusabi taotlus tähendab keelenõude rikkumist. Sellest ei tehta numbrit ja taotlus võetakse üldjuhul menetlusse. Ega komisjonis ei tulnud jutuks, et ettepandud seadusmuudatusega saaks selle keelenõude rikkumise, olgugi väikse, kõrvaldada? Olen rääkinud.

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Jah, meie komisjonis oli see jutuks.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Avan läbirääkimised. Tegemist on esimese lugemisega, seega on läbirääkimistel osalemise õigus fraktsioonide esindajatel. Andres Anvelt, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel! Lisaaeg kolm minutit.

Andres Anvelt

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Dmitrijev on lauale pannud tõsise probleemi. See on väga oluline valdkond riigi õigusabi ja üldse õigusriigi toimimisel. Kindlasti Eesti õigussüsteemil on, kuhu areneda. Kuid täna laual olev eelnõu kahjuks ei lahenda reaalset probleemi, mis meie õigussüsteemi ja õigusruumi ees seisab.
Ei ole päris õiged algataja need põhjendused – mulle ei meeldinud neid lugeda –, mis paigutavad just vene keelt emakeelena kõnelejad madalama haridustasemega ja majanduslikult vähem kindlustatud inimeste hulka, kellel seetõttu on kehvem ligipääs õigusabile. Kindlasti ei ole see nii. Vähene ligipääs õiguskaitsele riigi õigusabi võimaluse kaudu ei sõltu rahvusest ega keelest, vaid see on palju laiem probleem, mistõttu see põhjendus selles seaduseelnõus ei olnud minu arvates piisav.
Samuti tuleb eelnõu oluliseks puuduseks pidada seda, et eelnõu algataja toob vene keeles riigi õigusabi taotlemise välja kui lahenduse. Nagu me kuulsime, neid juhtumeid, kui inimeste taotlusi ei ole pelgalt keeleprobleemi tõttu vastu võetud, ei ole kuulda olnud. Kui inimene ei ole suuteline õigusabitaotlust eesti keeles esitama, siis levinud praktika kohaselt aitavad kohtutõlgid selle taotluse meie menetluskeelde tõlkida.
Probleem algab pigem sellest, et taotlus ja sellega kaasnevad dokumendid ei tõesta inimese vajadust just tasuta õigusabi järele. Siin ongi peidus reaalne probleem, seda eriti tsiviilasjades. See on meie õigussüsteemi ja riigi ees seisev keeruline ülesanne, et vaadata läbi need alused, kuidas ja mis ulatuses tasuta riigi õigusabi üldse antakse. Praegu on seda abi kindlasti vähe.
Justiitsministrina käisin ma mitmeid kordi Narvas ja sealses kohtumajas. Ütlen teile otseallikast, et seal ei kuulnud ma seda, et riigi õigusabist on ilma jäädud vähese riigikeeleoskuse tõttu. Seda ei kuulnud ma ka mitmes teises Eesti kohtumajas. Pigem oli kuulda, et põhjuseks on seaduse etteantud reeglistik, riigi õigusabi kättesaadavuse tingimused on liiga ranged ja selle abi taotlemine keeruline.
Me küll eraldame aastas ligi neli miljonit eurot riigi õigusabiks, kuid kindlasti ei ole see summa, mis kataks inimeste õiguskaitselisi hädavajadusi. Seetõttu algatasin ministeeriumis juba eelmisel aastal tegevuse, mille eesmärk on meie riigi õigusabisüsteemi revisjon ja uute lahenduste pakkumine. Muide, suur osa tasuta õigusabist lahustub eri kriminaalmenetluste toetamiseks. Nii kurb kui see ka ei ole, esikohal on siin roolijoodikute kaitsmise kulud. Inimeste haldus-, eriti aga tsiviilmenetluse kulud aga jäävad tihtipeale katmata ja, rõhutan veel kord, mitte keeleprobleemide tõttu.
Kriminaalmenetluses oleme küll astunud mitmeid samme, mis tagavad inimestele vajaliku tõlke ja kaitse oma keeles, samuti ohvri toetamise, olenemata tema emakeelest. See eelnõu on üsna pea jõudmas siia meie laudadele. Kindlasti on eesti keelt emakeelena mitte kõnelevate inimeste õigusteadlikkuse parandamiseks astutud mitmeid samme. Eelmise aasta jooksul loodi, lubage meelde tuletada, veebilehe juristaitab.ee venekeelne versioon, kus on interaktiivsed küsimused ja vastused ning mis annab lahendused ka venekeelsetele õigusabi vajajatele. Samuti sai vene keelde tõlgitud 50 kõige olulisemat Eesti Vabariigi seadust, mis käsitlevad meie igapäevaelu. Kõike seda tehti enamasti koostöös juristide liiduga.
Kuid ikkagi julgen öelda, et sellest kõigest on vähe, et tagada inimestele põhiseaduses ette nähtud võrdväärne õiguslik kaitse. Seetõttu on ka valitsusliidu leppes mitmeid punkte, et seda olukorda parandada. Me näeme vajadust parandada abi vajavate inimeste õiguskaitset ja hõlbustada ligipääsu õigusabile. See tähendab sedasama reeglistikku, kellel on õigus seda abi saada. Tuleb üle vaadata riigi õigusabi alused, et ka ühiskonna nõrgemad liikmed saaksid vajaduse korral õigusabi. Valitsusliidu leppe teine punkt räägib sellest, et tuleb tunduvalt parandada kõigi Eesti elanike õigusteadlikkust ja ligipääsu õigusaktidele, muu hulgas parandada tasuta juriidilise abi kättesaadavust Eestis enim levinud emakeeltes.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et see probleem vajab tunduvalt laialdasemat käsitlust, kui eelnõu seda pakub, et tagada inimestele reaalne ligipääs õigusaktidele, õiguskaitsele ja riigi õigusabile. Kindlasti peame ka seadusandlikul tasemel tagama, et inimese emakeel ei oleks takistuseks riigi õigusabi taotluse esitamisel. Selleks ei pea kindlasti kohtumenetluse keelt seaduses muutma, vaid inimestele tuleb tagada tõlge igas kohtuinstantsis. Riigi eesmärk saab olla ainult üks: võimalikult kõrge kodanikuõiguste kaitse standard ja erinevate, sh tasuta kaitse võimaluste loomine.
Need ongi need põhjused, mispärast SDE fraktsioon täna ei toeta seda Keskerakonna eelnõu. Me tahame aasta lõpus näha Justiitsministeeriumi analüüsi, mis on valitsuse tegevuskavas ette nähtud, ja järgmise aasta jooksul eelnõusid selles analüüsis väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks. Selleks on loodud erakondadevaheline töögrupp. See probleem peab leidma kompleksse lahenduse. Pelgalt ühe, vaid keelelise probleemi esiletoomine võib tuua aga üsna pea pettumuse, kui dokumendid said esitatud emakeeles, näiteks vene keeles, kuid riigi õigusabi ei saadud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Henn Põlluaas

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tõtt-öelda paneb natuke imestama, et täna, 24 aastat peale Eesti taasiseseisvumist, on meie laual eelnõu, kus räägitakse keeleküsimusest. Eelnõu, kus väidetakse, et 30% Eesti Vabariigi kodanikke diskrimineeritakse, sest neil puudub reaalne võimalus saada riigilt õiguskaitset seetõttu, et nad ei oska riigikeelt. Me ei kuulnud täna mitte ühtegi näidet sellise "diskrimineerimise" olemasolu kohta. Arvestades seda 24 aastat, võib sajaprotsendilise kindlusega väita, et see ei ole mitte 30% meie ühiskonnast, kes eesti keelt ei oska. Ma isegi ei tea – ka eelnõu esitaja ei osanud seda protsenti öelda –, kui palju on neid inimesi, kes riigikeelt ei oska. See protsent on ääretult väike.
Eesti riik on teinud pärast taasiseseisvumist väga suuri ponnistusi, et kõikidel siin elavatel inimestel oleks võimalik eesti keelt õppida. Meil on integratsiooniprogramm, selle jätk on olnud teine lõimumisprogramm, millele on kulutatud üle ühe miljardi krooni. Ka praegu, euroajal, toetatakse kõikide siin elavate inimeste eesti keele õpet. Lisaks õpetatakse koolides ja juba ka lasteaedades eesti keelt. Nii et küsimus, kas keegi oskab eesti keelt või ei oska või kas teda diskrimineeritakse, taandub tegelikult väga lihtsale asjale: tahtele rääkida, tahtele õppida, tahtele osata riigikeelt.
Vaatame rahvusvahelisi monitooringuid, kus jälgitakse just neid inimõiguste küsimusi, võimalikku diskrimineerimist rahvus-, keele- ja muudes küsimustes. Nendes ei ole kunagi leitud, et Eestis kedagi diskrimineeritaks. Kõikidel – eestlastel, venelastel ja teistel rahvustel, keda Eestis elab, muuseas, 192 – on täpselt ühesugused põhiseadusega sätestatud õigused saada riigi kaitset õigusabina ja kõikides valdkondades oma asju ajada. Meil on samad põhiõigused, samad inimõigused.
Mina näen ja EKRE fraktsioon näeb selle eelnõu esitamises pigem püüdu lõhestada Eesti ühiskonnas juba tekkivat ühtsust. Need väited, mida me selle eelnõu seletuskirjast võime lugeda ja täna ka ettekandja suust kuulsime, kuuluvad pigem Moskva propaganda valdkonda. Jah, tõepoolest, mõni inimene ei oska eesti keelt, aga see ei tähenda, et ta ei saaks Eestis õigusabi. See ei tähenda seda.
Hiljuti käisime ühe Keskerakonna liikmega Narvas, kohtusime sealsete ametnike ja linnapeaga. Seal jäi kõlama üks fraas, mida ma oma kõne lõpuks ...
Palun paar hetke juurde!

Esimees Eiki Nestor

Palun lisada paar hetke, kuni kolm minutit!

Henn Põlluaas

Aitäh! ... tahan siin teile edasi öelda. Seal öeldi: "Ärge te Tallinnas uskuge seda juttu, et meil inimesed ei oska siin eesti keelt sellepärast, et puudub võimalus eesti keelt rääkida, et puudub praktika. Inglise keelt oskame siin ju kõik." Nii see on – kes soovib, see saab kõike. Aitäh!
Vabandust! Lõpuks ütlen ka seda, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta seda eelnõu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 14 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut on meil vaja hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 14 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt oli 49 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu 14 on esimesel lugemisel tagasi lükatud. Kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 12.49.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee