Lugupeetud rahvasaadikud! Arengufondi eesmärk on toetada muutusi Eesti majanduses, mis aitavad majandust ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ning luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.
Annan teile ülevaate Eesti Arengufondi viimase aasta tegevusest ja tulevikuplaanidest järgmiseks aastaks. Räägin teile lähemalt meie investeerimistegevusest, sellest, kuidas me iduettevõtteid Eestis laiemalt toetame, ning arenguseirest.
Vähem kui viis aastat tagasi asutasid kaks eestlast ettevõtte, mille hinnanguline väärtus on nüüdseks üle miljardi euro. Selle ettevõtte Tallinna kontoris töötab 250 inimest, nende brutopalk on keskmiselt 2000 eurot, mis on kaks korda suurem kui Eesti keskmine palk. Hiljuti avaldatud Äripäeva rikaste edetabelis oli Kristo Käärmann esimesel ning Taavet Hinrikus kolmandal kohal. Nende ettevõte TransferWise on juba muutunud osaks Eesti kuvandist maailmas.
Arengufondi eesmärk on, et Eestis sünniks veel ja veel selliseid ettevõtteid ning neil oleks võimalikult hea siin tegutseda. Meie fookuses pole mitte ainult iduettevõtted, nagu selle konkreetse näite puhul. Meie fookuses on kõik ettevõtted, kes tahavad luua uusi väärtuslikke lahendusi eelkõige kogu maailma, aga ka Eesti jaoks.
Nüüd räägin investeeringutest. Aastal 2008, kui Eesti Arengufond alustas investeerimist, olime selle valdkonna pioneer Eestis. Arengufondi kõrval tegi riskikapitaliinvesteeringuid vaid Skype'i asutajate loodud Ambient Sound Investments. Riigikogu seadis arengufondile ülesande anda hoogu juurde riskikapitaliinvesteeringute turule Eestis. Tehes riigi antud kapitalist investeeringuid, peame vähemalt poole investeeringumahust kaasama alati erainvestoritelt. See tagab, et lahendused, millesse investeerime, pole atraktiivsed mitte ainult riigile, vaid neil on ka erainvestori usaldus. Seitsme aastaga oleme investeerinud 22 ettevõttesse kokku 14 miljonit eurot, millele on lisandunud 40 miljonit eurot meie kaasinvestoritelt. Kokku teeb see 54 miljonit eurot. Need ettevõtted pakuvad Eestis tööd üle 200 inimesele ning lisaks ligi 100 inimesele välismaal.
Julgen täna siin teie ees seistes öelda, et riskikapitaliinvesteeringute turg Eestis on teinud läbi väga kiire arengu, olles kaugeltki mitte täiuslik, kuid täiesti funktsioneeriv. Eesti iduettevõtted on üheksa aastaga kaasanud investoritelt kokku üle 170 miljoni euro, sellest üle poole vaid viimase kahe aasta jooksul. Valdav osa investoritest ei pärine Eestist. Usaldusväärsuse tekitamine Eestisse investeerimisel on olnud arengufondi prioriteet meie asutamisest alates. Lisaks sellele on arengufond pannud aluse ka Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni loomisele. Esimese 25 asutajaliikmest 12 on ka praegu arengufondi kaasinvestorid.
Arengufondi tütarettevõtte SmartCap hallatavasse portfelli kuulub 16 aktiivset ettevõtet. Meie hallatavate fondide väärtus on kokku 35,8 miljonit eurot. Kõik need ettevõtted püüavad maailmale pakkuda midagi täiesti uut ja unikaalset, mis asendavad praegu toimivaid lahendusi. SmartCapi hallatavad fondid on oma tulemustelt ühed edukamad varase faasi riskikapitalifondid Euroopas.
Aasta jooksul oleme väljunud kahest investeeringust ehk müüsime oma osaluse nendes ettevõtetes. Need ettevõted on virtuaalset riietusruumiteenust pakkuv Fits.me ning inseneridele koostööplatvormi pakkuv GrabCAD. Mõlemal juhul olid ostjad suured rahvusvahelistel börsidel noteeritud ettevõtted. Edukad olid need müügid ka seetõttu, et mõlemad ettevõtted jätkavad tegutsemist Eestis, pakkudes kõrge palgaga tööd Eesti inimestele ning tuues siia lisainvesteeringuid. Peale nende kahe väljumise oleme teinud kolm uut investeeringut.
Nagu märkisin, on riskikapitaliturg Eestis teinud viimastel aastatel läbi kiire arengu. Näeme, et arengufondi roll selles valguses peab muutuma ning keskenduma vaid neile kitsaskohtadele, millega erasektor üksi hakkama ei saa. Selleks oleme muutmas oma investeerimisstrateegiat. Me lõpetame otseinvesteeringud ettevõtetesse. Selle asemel plaanime investeerida vähemalt kolme erakapitalil põhinevasse ärikiirendisse, mis keskenduvad just esimesi samme tegevate ettevõtete finantseerimisele.
Uuenduslike ideede ning neil põhinevate toodete ja teenuste muutmine toimivaks ja elujõuliseks äriks on oskus, mis on maailmas väga kõrgelt hinnatud. TransferWise'i ega ühegi teise iduettevõtte väärtus ei põhine mitte tehnoloogilistel uuendustel. Nende edu taga on oskus muuta oma lahendus toimivaks ja kasumlikuks äriks.
Milline on keskkond, mis soodustab globaalse haardega alustava ettevõtte loomist ja käivitamist või laiemalt võttes ettevõtlust üldse? Kujutage ette riiki, kus ettevõtja on ühiskonnas kõrgelt hinnatud. Riiki, kus ettevõtjaid ei tembeldata OÜ-tajateks. Riiki, kus eksimist ei taunita ega kardeta, vaid nähakse seda võimalusena õppida, ning kus ettevõtlusõpe on praktiline ja kõrgel tasemel. Riiki, kus õiguskeskkond ei pärsi välistalentide tegutsemist. Riiki, kus seadused on selged ja mõistetavad välisinvestoritele, tekitades neis piisavalt usaldust, et siinsetesse ettevõtetesse investeerida. Riiki, kust on pärit hulk rahvusvahelise edu saavutanud ettevõtjaid, kes tahavad oma kogemuste ja rahaga sinna tagasi panustada.
Arengufond on seadnud eesmärgiks, et Eesti oleks tuntud kui parim koht maailmas, kus iduettevõte luua. Selle saavutamiseks käivitasime programmi Startup Estonia. Programm keskendub järgmistele tegevustele. Me arendame inimestes globaalse äri loomiseks vajalikke oskusi, panustame sellesse, et Eestis oleks piisavalt tarka kapitali, veame eest muutusi õiguskeskkonnas, panustame koostöös Eesti ülikoolidega ettevõtlushariduse praktilisemaks muutmisesse ja arendame eri turuosaliste koostööd. Viimase aastaga oleme koolitanud ligi 100 inimest 71 ettevõttest teemadel, kuidas suurendada müüki ning liikuda rahvusvahelistele turgudele, kuidas parandada koostööd iduettevõtete ja suurettevõtete vahel ning kuidas iduettevõttega jõuda nii kaugele, et ideest tekib turukõlblik toode. Järgmistel aastatel kasvavad need arvud märkimisväärselt.
Arengufond on veendunud, et Eestis on uute ettevõtete ja toodete tekkeks sobivad eeldused ka mitmes teises valdkonnas peale nüüdseks palju tähelepanu pälvinud infotehnoloogia.
Esimese näitena käivitasime sel aastal keskkonnasäästliku tehnoloogiaga tegelevatele ettevõtetele mõeldud programmi, kus pakkusime kümnele meeskonnale tuge ja eksperditeadmist. Ühe neist, Tartust pärit ettevõtte Relade, valisid investorid Euroopas kolme suurima potentsiaaliga ettevõtte hulka. See ettevõte on nano- ja biotehnoloogiat kombineerides arendamas korduvkasutatavat pesupulbrit, mis säästab keskkonda, vähendades pesupesemisega kaasnevaid jääkaineid. See on hea, aga kahjuks haruldane näide Eesti teaduse jõudmise kohta ettevõtlusesse. Oleme veendunud, et keskkonnatehnoloogia rakendamises peitub Eestis palju suurem potentsiaal, kui me seda praegu kasutame.
Teise näitena tahan esile tuua äriseadustiku muutmise. Arengufondi eestvedamisel said koostatud äriseadustiku muudatusettepanekud, mis muutsid siinse õiguskeskkonna välisinvestoritele arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks. Kasutan võimalust, et tänada teid, lugupeetud rahvasaadikud, nende muudatuste kiire menetlemise ja vastuvõtmise eest.
Uue ülesandena soovime muuta õiguskeskkonda nii, et välistalentide Eestisse asumine oleks võimalikult mugav ja paindlik, tegemata samas järeleandmisi julgeolekuküsimustes. Oleme sõnades välistalentidele avatud, kuid tegelikus elus sunnime neid bürokraatiamasinas kannatama ja paneme neid tundma, nagu nad poleks siin teretulnud.
Margus Uudam on väga tabavalt öelnud, et 20 aasta kogemused saab omandada vaid 20 aastaga. Naiivne oleks loota, et Eesti kui maailma muutvaid lahendusi pakkuva riigi edulugu sünnib üleöö. Me peame vaeva nägema, et luua siin tingimused, mis maailmavallutuslikel äriideedel Eestis sündida ja kasvada lubaksid. Selleks on vaja, et praeguste ettevõtjate kõrval kasvaks üles uus põlvkond ettevõtjaid, kel on globaalse ettevõtte ehitamise kogemus. Me ei peaks kartma kaasata maailma talente ja nende kogemust Eesti eduloo ehitamisse.
Skype'i asutajad olid ühed esimestest tehnoloogiaettevõtetesse investeerijatest Eestis. GrabCAD-i asutaja abil jõuavad Eesti koolidesse 3D-printerid, et anda panus meie õpilaste tehnoloogiaharidusse. Selliseid positiivseid näiteid võib tuua veelgi. Möödunud ettevõtlusnädalal käis 70 ettevõtjat Eesti koolides oma teadmisi jagamas, et inspireerida noori olema tulevikus iseenda tööandja. Eestis oma edulugu alustanud ettevõtjad tahavad siia tagasi panustada oma teadmiste, raha ja võrgustikuga. Meie ülesanne on nende pakutav vastu võtta.
Järgnevalt räägin teile arenguseirest. See pole üksnes analüüside tegemine, oluline on saavutada soovitud tulemused. Selleks tuleb lisaks kirjeldada ka võimalikke tulevikustsenaariume ning valida neist parim, leppida kokku ühine kaugem eesmärk, kuhu soovime jõuda, ning jälgida eesmärgi poole liikumist. Otsuste langetamisel, mis teed pidi me edasi liigume, on teil, austatud rahvasaadikud, tähtis ja kandev roll. Arengufondi ülesanne on teid neis aruteludes võimalikult palju aidata.
Milline on see Eesti, kus me tahame elada 15 või 20 aasta pärast? Maailm meie ümber muutub pidevalt. Ka dialoog Eesti pikaajaliste eesmärkide üle peab toimuma pidevalt, see ei saa olla ühekordne, hoogtööna lahendatav ülesanne. Omalt poolt oleme selleks algatanud arengufoorumi "Eesti tee 2030". Oma ettepanekud Eesti pikaajaliste eesmärkide kohta esitame Riigikogule tuleva aasta alguses.
Täpselt nii nagu arendusüksused ettevõtetes uurivad uusi võimalikke lahendusi ning peavad seeläbi kasu tooma, on arengufondi roll olla riigi arendusüksus. Sellel aastal panustame arenguseiresse ligikaudu miljon eurot ning oleme seadnud endale eesmärgiks, et selle eest peame tegema vähemalt 100 miljoni euro ulatuses ettepanekuid väärtuspakkumisteks. Seega on suhe 1 : 100.
Nii investeeringute kui ka arenguseire puhul on meie ülesanne otsida täiesti uusi lahendusi ehk raputav innovatsioon. Arengufondi kui Eesti riigi arendusüksuse eesmärk ei ole otsida lahendusi, mis aitaks meil tegutseda 5% või 10% efektiivsemalt. Toon teile näite. Pareto 80 : 20 printsiip ütleb, et 80% tööst tehakse ära 20% ajaga ja vastupidi. Seesama printsiip kehtib praegu Eesti elektrivõrgus. Kas te teadsite, et 40% elektrivõrgu kaudu saavad tarbijad 96% kogu tarbitavast elektrist? Ülejäänud 60% kasutakse selleks, et tarbijad saaksid kätte viimased 4%. Praegu ei ole küsimus selles, kuidas parandada olemasoleva võrgu efektiivsust. Küsimus on hoopis selles, kuidas see 4% elektrist viia tarbijateni nii, et võrku poleks vajagi.
Kui inimeste arv on piiratud, peame nende oskusi ja andeid parimal võimalikul moel ära kasutama. Kui suured riigid saavad olla edukad paljudes valdkondades, siis Eesti peab oskama nutikalt spetsialiseeruda. Ta peab tegema valikuid, mis valdkondades on meil suurim potentsiaal maailmas silma paista. Nutika spetsialiseerumise protsessiga selgitasime välja valdkonnad, kus teaduse ja ettevõtluse koostöö potentsiaal on kõige suurem ning kus Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamisest kõige rohkem kasu oleks.
Mis on need trendid, mis meie hinnangul Eesti majandust tulevikus oluliselt mõjutama hakkavad? Infotehnoloogia laiapõhjaline levik, rahvastiku vananemine, kliimaprobleemide suurenemine ja taastumatute loodusressursside vähenemine – need on muutused, mis on nii iseenesestmõistetavad, et me tihti unustame neist rääkida. Uuringud on neid trende juba ammu kinnitanud. Lootus, et Eesti neist kuidagi puutumata jääb, on väga naiivne. Aga selleks, et näiteks mingi hetk mitte avastada, et meil pole piisavalt tööl käivaid inimesi, kes sotsiaalsüsteemi üleval peaksid, peame muutusteks valmistuma ja lahendusi juba täna ellu kutsuma.
Tervisemajandusest rääkides tuleb alustada rahvastiku vananemisest. Demograafilised analüüsid näitavad meile, kuidas keskmine eluiga kasvab, kuid tervena elatud aastate arv jääb praegusega samale tasemele. See tähendab rohkem neid, keda tuleb üleval pidada, ja vähem neid, kes üleval peavad. Üha suurenev koormus sotsiaalsüsteemile vajab uuenduslikke, praegusest erinevaid lahendusi terviseteenuste pakkumisel ning keskendumist haiguste ravi asemel haiguste ennetamisele.
Keskmine Eesti mees elab tervena 53 aastat, keskmine naine 57 aastat. Pensioniiga algab meil teadupärast 63. eluaastast. Need näitajad räägivad ise enda eest. Seetõttu peame leidma vastuse küsimusele, kuidas suurendada tervena elatud aastate arvu. Praegu tähendab iga keskmisele lisandunud tervena elatud aasta täiendavalt ligikaudu 14 000 tervet ja töövõimelist inimest tööturul. Sellise muutuse positiivset mõju, mis väljendub kasvavas maksutulus ja sotsiaalsüsteemi säästetud kulutustes, saab mõõta sadades miljonites eurodes aastas.
Oleme harjunud tervishoiust rääkima kui rangelt reguleeritud valdkonnast ning kulukoormast riigieelarvele. Soovin täna aga esitleda seda kui võimalust meie heaolu kasvatamiseks. Vananemine ei ole ainult Eesti, vaid globaalne probleem. Uusi teenuseid ja lahendusi tervishoius vajatakse ka väljaspool meie riiki. Soovin, et te näeksite uute terviseteenuste loomist kui võimalust majanduskasvuks ja töökohtade tekkeks.
Meil on olemas e-riigi edulugu, kus oleme tuntud kui kiire uute lahenduste testija ja rakendaja. Siin muutub meie riigi väiksus konkurentsieeliseks. Usun, et tervishoiuski peitub nii Eesti ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile suur potentsiaal pakkuda maailmale midagi unikaalset.
Esimene samm selles suunas oleks Eesti tervishoiusüsteemi suurem avamine eraettevõtlusele ning muutmine sobivaks kasvupinnaseks uutele toodetele ja teenustele. Me peame olema avatud turumuutustele, looma paindlikke ärimudeleid ning pakkuma majanduslikke motivatsioonimehhanisme tervishoiu kogukulude proportsiooni kallutamiseks terviseedenduse ja ennetuse suunas. Tervena elatud aastate arvu kasvu investeerimine ei peaks olema üksnes riigi, vaid ka inimeste ja ettevõtjate huvi.
Tervisevaldkonnas muudatuste esilekutsumine nõuab koostööd eri ministeeriumide ja ka äriettevõtete vahel. Arengufondi ülesanne on analüüsida ja otsida uusi lahendusi ning olla muutuste algataja. Selle saavutamiseks peame pöörama tähelepanu nii maksu-, õigus- kui ka majanduskeskkonnale. Võtame tervisevaldkonna ka Startup Estonia programmis järgmiseks valdkonnaks, kus tegutsevaid iduettevõtteid soovime toetada ja arendada.
Tervena elatud aastate pikenemine võiks olla üks Eesti suuri eesmärke järgmiseks kümneks aastaks.
Nüüd räägin rohemajandusest. Selle eesmärk on suurendada jõukust, kasutades toorainet efektiivselt ja keskkonnasäästlikumalt.
Arengufondi eestvedamisel on viimase kahe aasta jooksul koostatud Eesti energiamajanduse pikaajalise arengukava analüüsid ja arengustsenaariumid. Arengukava koostamisel on pakutud lahendusi, mille rakendamise korral võime aastas Eesti majandusse luua kuni 1 miljardi euro ulatuses lisandväärtust. Valdkonnad, mida arengukavas käsitleti, olid elektrimajandus, soojusmajandus, elamumajandus, transpordi energiatarbimine ning kohalike kütuste tootmine. Nende valdkondade arengut mõõdame iga-aastase edenemisaruandega.
Tõin teile juba varem näite elektrivõrgu ebaefektiivse kasutamise kohta. Üks võimalikke lahendusi selle probleemiga tegelemiseks seisneb sooja ja elektri kohapealses tootmises. Mitmes riigis on seda tehtud, näiteks energiaühistute moodustamise abil. 2013. aasta lõpus käivitasimegi energiaühistute programmi, mille raames oleme analüüsinud energiaühistu loomisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning uurinud ka õiguskeskkonna puudujääke. Juhtprojektina aitasime rahvusvaheliste ekspertide abiga kümnel kogukonnal üle Eesti oma energiaühistut käivitada. Nüüdseks on energiaühistuid käsitlevatel koolitustel ja teabeüritustel osalenud ligi 2000 inimest. Esimesed energiaühistud Eestis näevad ilmavalgust loodetavasti juba sel aastal. Meie analüüsid näitavad, et energiaühistute potentsiaali realiseerimise korral väheneks soojuskulu elaniku kohta ligi kaks korda, seda eriti maapiirkondades. Lisaks võidaksid energiaühistu loomisest ka need, kes sinna ise ei kuuluks, sest väheneksid võrgutasud, mille abil me praegu kogu elektrivõrku töös hoiame.
Teise näitena toon sel aastal valminud analüüsi biometaani kasutusele võtmise võimaluste kohta transpordikütusena. Biometaani või mis tahes muu taastuva kütuse kasutuselevõtt ei saa olla eesmärk omaette. Eesmärk on taastuvate ja keskkonnasõbralike energialiikide kasutamine võimalikult efektiivsel ja majanduslikult kasulikul viisil. Meie analüüs otsis neid viise, kus biometaani kasutuselevõtt on efektiivne ja suurendab majanduslikku jõukust. Analüüs näitab, et kui asendaksime biometaaniga 10% kogu imporditavast transpordikütusest, võiksime luua lisanduvat väärtust üle 41 miljoni euro aastas. Selle nädala alguses tutvustasime oma raportit ka Riigikogu majanduskomisjonis. Meie ettepanek ei lange küll kõikides nüanssides kokku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kavandatuga, aga dialoog arusaamade vahel aitab plaane parandada ja leida riigile sobivaim lahendus.
Sel kevadel koostatud biomajanduse eeluuringust saime teada, et Eestis on lisandväärtus taastuvate ressursside kasutamisel töötaja kohta 2–3 korda väiksem, võrreldes Euroopa Liidu riikide keskmisega. Lisaks on ligi kolmandik Eesti põllumajandusmaast aktiivsest väärtusloomest väljas või alakasutatud. Oleme veendunud, et Soome eeskujul peaks ka Eesti koostama oma pikaajalise strateegia taastuvate loodusvarade majandamise kohta.
Edasi räägin arenguideede konkursist. Uuenduslikud ideed ei pea alati realiseeruma ettevõtluses. Juba teist aastat korraldasime arenguideede konkursi. Kutsusime Eesti inimesi üles julgelt ja suurelt mõtlema, kuidas parandada elukvaliteeti Eestis ja edendada majandust. Eelmisel aastal andsime välja kolm stipendiumi. Nüüdseks on stipendiumi abil hoo sisse saanud e-residentsuse projekt, mis on meedias ja rahvusvaheliselt palju vastukaja leidnud. Teine stipendiaat Heateo SA on koostöös avaliku ja erasektoriga uuel aastal käivitamas Eesti esimest sotsiaalse mõju võlakirjade projekti. Tänavu valisime kaks uut stipendiaati. Organic Estonia eesmärk on muuta Eesti esimeseks maheriigiks maailmas, andes nii Eesti päritolu toodetele suurema väärtuse. Sammulugeja soovib luua lahendust sotsiaalmeedia jaoks, kutsudes inimesi üles andma väikest panust teatud ühiskondlike käitumistavade muutmiseks, olgu nendeks näiteks alkoholitarbimine või vähene liikumine.
Kokkuvõte. Arengufondi ülesanne on olla muutuste eestvedaja. Ettevõtluses on selleks muu hulgas vaja uusi idufirmasid toetada ning nende arenguks Eestisse parimaid tingimusi luua. SmartCapi portfelli kuuluvad Eesti idufirmad on kaasanud kokku 54 miljonit eurot investeeringuid ning loonud Eestisse üle 200 töökoha. Oleme edukalt väljunud kolmest investeeringust, tuues nõnda Eestisse tegutsema rahvusvahelistel börsidel noteeritud suurettevõtted. Meie investeeringuportfelli väärtus on kasvanud 35 miljoni euroni, kuuludes portfelli tootluse poolest omasuguste seas koorekihti.
Tahan veel kord rõhutada idufirmade olulist rolli majanduse uuenemisel. Juba praegu on idufirmad loonud üle 2000 uue töökoha ja kaasanud rohkem kui 170 miljonit eurot investeeringuid.
Sellel aastal käivitunud Startup Estonia programmi eesmärk on muuta Eesti parimaks kohaks, kus iduettevõte luua. Tartus leiutatud keskkonnasõbraliku pesupulbri tunnustamine Euroopa juhtivate investorite poolt tõestab, et meil on potentsiaali uuenduslikeks ideedeks ka väljaspool IT-d. Arenguseire ülesanne on otsida võimalusi muutusteks ja olemasolevate lahenduste asendamiseks uute ja parematega.
Rohemajanduse kohta oleme teinud ettepanekuid, mis tooksid meile igal aastal lisanduvat tulu 100 miljonit eurot. Sellest pool tuleb biometaani rakendamisest ning teine pool energiaühistute valdkonnast. Energiamajanduse arengukava tegevustes peitub kokku lisandväärtust ligi miljardi euro eest aastas.
Need ei ole mitte ainult suured ümmargused arvud, vaid nende taga on konkreetsed ettepanekud, mis aitavad muuta Eesti majanduse tervist tugevamaks ning Eestit maailmale väärtuslikumaks. Meie inimeste tervena elatud aastatest sõltub ka meie majanduse tervis tulevikus. Selleks loodavad uued teenused ja lahendused võivad olla majanduse kasvu allikas.
Austatud parlamendiliikmed! Omalt poolt soovin, et Riigikogu ja arengufondi kontaktid oleks edaspidi veelgi tihedamad. Arengufond on loodud selleks, et me mõtleksime suurelt ja vaataksime alati tulevikku. Vaid koos õnnestub meil teoks teha visioon Eestist kui väiksest ja dünaamilisest riigist, kust saavad alguse nii Eestit kui ka maailma paremaks muutvad lahendused. Aitäh!