14:00 Istungi rakendamine
Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevast istungit. Kellel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Martin Helme, palun!
Martin Helme
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seaduse § 2 lõiget 4 ja see sõnastatakse järgmiselt: "Elatisabi makstakse vanemale ja alaealise lapse eestkostjale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud kohtulahend." Praegu puudub nendel lastel, kes on määratud eestkoste alla ja kelle kasvatamisel vanem või vanemad ei osale, õigus elatisabi saada. Seega on ühe vanemaga kasvavad lapsed ja eestkoste all olevad lapsed ebavõrdses olukorras. Elatisabi seaduse järgi ei saa eestkostja elatisabi taotlust esitada. Eelnõu on vajalik, et ka eestkoste all olevatel lastel tekiks võimalus saada elatisabi ja nad hakkaksid olema võrdsed nende lastega, keda kasvatavad vanemad või üks vanematest. Lapse huvides tagatakse neil juhtudel võrdne kohtlemine. Seni kehtinud seaduse kohaselt makstakse elatisabi ainult vanemale vastava taotluse alusel. Seaduse muutmise mõjul paraneb ka nende laste abisaamise võimalus, kes elavad eestkoste all.
Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!
Andres Herkel
Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Esitan seitsme kohal oleva Vabaerakonna saadiku nimel arupärimise peaministrile. Selle objektiks on makromajanduse ja eelarvelaekumise prognoosid 2016. aastaks ja sealt edasigi. Meil on nimelt pooleli eelarveseaduse eelnõu esimene lugemine. Rahandusminister on oma esinemise lõpetanud, aga mõnele küsimusele me päris selget vastust eile ei saanud. Küsimärgid puudutavad eeskätt seda, kuidas on võimalik planeerida niisugust kaupade ja teenuste ekspordi kasvu, nagu tulevaks aastaks ja sealt edasi on seletuskirja järgi planeeritud, kui praegu on eksport pigem languses. Üks küsimus puudutab inflatsioonitaseme liikumist. Meil on valitsuse prognoosist raske aru saada, kuna tööhõiveline elanikkond jääb vähemaks ning samal ajal on ka paljudes ekspordi referentsriikides probleeme. Sotsiaalmaksu laekumise prognoositav kasv 4,8% tundub meile liiga suur. Ja mõni küsimus on veel. Me nimelt ei ole päriselt rahul sellega, kuidas rahandusminister meile eile vastas. Ja minister rohkem riigieelarve eelnõuga meie ette ei tule. Ka peaminister ütles umbes niiviisi, et kui eksperdid on nõnda arvanud, siis niiviisi ka on. Me tahame kuulda sisulisi põhjendusi, mitte väidet, et ministril on siia tulles tark mees taskus. Aitäh!
Esimees Eiki Nestor
Priit Toobal, palun!
Priit Toobal
Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon algatab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. See puudutab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust. Keskerakonna fraktsioon on seda meelt, et põhimõtteliselt on hea, et parlament võttis vastu kollektiivset pöördumist puudutava seaduse. Pärast seda on üsna mitu kollektiivset pöördumist parlamendi ette jõudnud. Paraku on juhtunud nii, et üsna paljud nendest pöördumistest ei ole saanud tegelikku lahendust, need on lahendatud seaduses lubatud muul viisil. Keskerakonna fraktsioon näeb selles seaduses vähemalt kahte kitsaskohta. Üks seisneb kollektiivse pöördumise lahendamises ja sellele vastamises. Praegu on võimalus, et parlamendi komisjon, kes seda menetlema hakkab, käsitleb probleemi kas seaduseelnõu algatamise vormis, avaliku istungi vormis, esitab selle lahendamiseks ettepaneku valitsusele või lahendab selle muul viisil. Tihtipeale on komisjonid seni valinud selle nn muu viisi, näiteks leides koalitsioonilepingust mõne punkti, mis kaudselt seda teemat puudutab, aga tegelikult probleemi ei lahenda. Meie ettepanek on välja jätta see muu viis, kuidas komisjon küsimust lahendada saab. Teine probleemkoht puudutab kollektiivse pöördumise tagasilükkamist. Praegu on seaduses paragrahv, mis võimaldab kollektiivse pöördumise tagasi lükata, kui sama sisuga pöördumise esitamisest on möödunud vähem kui kaks aastat. Kaks aastat on meie arvates liiga pikk periood. Kahe aastaga võib nii mõndagi juhtuda ja sama probleem võib varem uuesti üles kerkida. Meie ettepanek on ka see paragrahv seadusest välja lükata ja näha ette, et tagasilükkamise aluseks saab olla ainult see, et kollektiivne pöördumine on otseses vastuolus põhiseadusega. Aitäh!
Esimees Eiki Nestor
Märt Sults, palun!
Märt Sults
Auväärt esimees! Kolleegid! Mul on järjekordne arupärimine haridusminister Jürgen Ligile õpetajate alampalga kohta. Õpetaja alampalk on riigi garanteeritud palk, millest vähem ei tohi täisametikohaga töötavale õpetajale maksta. Praeguses valitsuskoalitsioonis on kaks erakonda, kes lubasid tõsta õpetajate palga nelja aastaga 20% kõrgemaks riigi keskmisest palgast. Ka praegune haridus- ja teadusminister peab õpetajate palga tõstmist prioriteediks, aga kaks kuud tagasi seda prioriteeti näha ei olnud – riigi majandusprioriteetide hulka haridusvaldkond ei kuulunud, kui koalitsioon siinsamas puldis oma prioriteete tutvustas. Kui lähtuda riigieelarvest, ministri väljaöeldust, pressiteadetest ja kultuurikomisjonis kuuldust, jääb arusaamatuks, kust tuleb õpetajate alampalga tõus. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvet on koos haridustoetustega 2016. aastal vähendatud 2,9%, seetõttu võib pigem arvata, et õpetajate palk järgmisel aastal langeb. Küsimuseks jääb, mille arvel õpetajate palka tõstetakse. On variant, et osa õpetajaid tuleb lahti lasta, allesjäänute koormust ja töö intensiivsust aga tuleb tõsta – töö hulk jääb samaks, eesmärgid jäävad samaks, aga töötajate arv väheneb.
Seoses sellega on meil teile järgmised küsimused. Kui suur on ja kuidas kujuneb 1. jaanuaril 2016. aastal kvalifikatsiooninõuetele vastavate põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate alampalga määr? Mis metoodika järgi alampalga määr arvutatakse? Kas see number võetakse lihtsalt taevast või arvutatakse millegi järgi välja – kas kvaliteedi või millegi muu järgi? Lubatud 4%-lise palgatõusu asemel ootab õpetajaid ees palgatõus –2,9%. Kui suur peab olema õpetajate kontakttundide arv ja mitu õpetajat on vaja vallandada, et palgafondi 2,9% vähendamise juures palk tõuseks 4%? Sellised on meie küsimused. Palun ärge ajage ümmargust juttu, vaid öelge, kust te võtate raha ning kuhu see pannakse! Aitäh!
Esimees Eiki Nestor
Olen vastu võtnud kaks eelnõu ja kaks arupärimist ning me toimetame nendega kodu- ja töökorra seaduse järgi.
Nüüd palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Praegu on kohal 78 Riigikogu liiget, puudub 23.