Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 48, puudub 53. Infotunnis osalevad täna järgmised valitsusliikmed: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, kaitseminister Hannes Hanso ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Eilsel päeval avaldas soovi esitada küsimust kümme Riigikogu liiget, seetõttu annan võimaluse üheks lisaküsimuseks.


1. 13:01 Hariduse rahastamine

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsija on Mailis Reps ning küsimus on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile, kes on täna peaministri ülesannetes. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea härra Ossinovski peaministri ülesannetes! Arusaadavalt on küsimus õpetajate palkades, sest kui me vaatame Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 2016. aasta eelarvet, siis kogu vähenemine on lausa 2,9%. Arusaadav on praeguse haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi väga emotsionaalne soov tõsta õpetajate palka. Samal ajal on ta öelnud, et tal on valitsuses selleks liiga vähe toetajaid, kaasa arvatud teie, härra Ossinovski, vaatamata teie nn hariduslikule minevikule. Sellepärast on mul küsimus: mille muu arvel te kavatsete õpetajate töötasu tõsta, et 2016. aastal palga alammäärad tõuseksid?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Mind süüdistada selles, et ma ei toeta õpetajate palga tõstmist, on kindlasti väga imelik. Usun, et tegemist on haridusvaldkonna prioriteediga ja olen selle fikseerimise nimel Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga üsna pikki tunde veetnud. Selle tulemusena on valitsusliidu kavasse sisse kirjutatud, et lähimatel aastatel peaksime jõudma kauaoodatud ideaaltasemeni, 120% Eesti keskmisest. Praeguseks oleme keskmise palgataseme lähedal, mistõttu lähiaastatel on kindlasti vaja õpetajate palga tõstmisse eraldada lisaressurssi. Valitsus otsustas järgmise eelarve kontekstis avalikus sektoris üldist palgatõusu mitte teha. Palk tõuseb järgmisel aastal ainult prioriteetsetes valdkondades, millest üks on õpetajad. Keskmine palgafondi suurenemine on 4%. Mõistagi tähendab see seda, et haridusministeerium, kelle jaoks õpetajate palga tõstmine on prioriteet, otsib juurde vahendeid oma haldusala sees. Teate väga hästi, et eelmisel aastal õnnestus veel Riigikogu menetluse käigus õpetajate palgatõusuks lisaraha leida. Minu teada ka praegune haridusminister pingutab selle nimel, et kokkulepitud rahale tuleks lisa.

Esimees Eiki Nestor

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kui me vaatame plaani tõsta õpetajate palgatase 20% kõrgemaks kui riigi keskmine, rahvakeeli 120% tasandile, siis peaks õpetajate palk olema 2019. aastal 1556 eurot. Samal ajal, kui me vaatame järgmise aasta eelarvet, siis selles kahjuks iga-aastane 14% palgatõus ei kajastu. Kas juhul, kui Riigikogu otsustab, et tugiteenuste raha ei võeta kohalikelt omavalitsustelt ära – just seetõttu, et praegu võib seda nn kinnisvarakomponenti ju tugiteenusteks kasutada –, ja juhul, kui Riigikogu ei otsusta erakoolide tegevustoetust ühe aastaga järsult lõpetada, teie täna peaministri ülesannetes näete, et võiks veel olla neid kohti, kust järgmisel aastal raha leitakse?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Nagu ma ütlesin, esmane ülesanne selles kontekstis on igal ministeeriumil vaadata oma haldusala ja püüda sealt lisavahendeid leida. Kui palju neid haridusministeeriumi haldusala sees on võimalik leida, sellele ei oska mina vastata. Kindlasti oskab vastata ametisolev haridus- ja teadusminister. Mõistagi on teie viidatud muudatused hariduse rahastamises teemad, millel õpetajate palga kontekstis on teatud mõju. Haridusminister on avaldanud soovi teatud initsiatiividega välja tulla. Valitsuses ei ole neid siiani veel arutatud ja eks Riigikogu menetlus seisab ka ees. Põhimõtteliselt, tõepoolest, selleks et jõuda aastaks 2019 soovitud sihttasemele, peaksime järgmistel aastatel liikuma vähemalt 10% palgatõusu tempos, nagu paaril viimasel aastal on ka õnnestunud. Järgmise aasta suhtes ma olen natuke pessimistlik, sest eelarvepositsioon on üsna pingeline, ütleme nii. Üldist palgaraha tõusu on riigieelarves üsna vähe. Aga kui järgmisel aastal peaks samm jääma lühemaks, siis loomulikult ülejärgmisel või üle-ülejärgmisel aastal peaks see olema selle võrra pikem. Aga nagu ma ütlesin, minu teada haridus- ja teadusminister tegeleb aktiivselt sellega, et õpetajate palgaks lisaraha leida. Kui leitakse mõistlikud lahendused, siis ma usun, et nii valitsus kui ka Riigikogu neid toetab.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Teile ei ole ilmselt teadmata, et eile andis rahandusminister Riigikogule üle riigieelarve – st üle anti see varem, aga eile oli esimene lugemine. Mille arvel on teie arvates praegu võimalik õpetajate palka tõsta? Praeguste arvestuste järgi jääb isegi õpetaja alampalk alla Eesti keskmisele palgale. Kuidas te eelarveprotsessi käigus ette kujutate, kust leitakse lisaraha? Mis te arvate sellest, et kohalikelt omavalitsustelt võetakse investeeringuraha ja erakoolidelt riigi toetus? Kas see on lahendus, mis tõstab õpetajate palga Eesti keskmisele tasemele?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Õpetajate palgafondi suurendamiseks on mitmeid võimalusi. Esiteks eraldab valitsus keskselt haldusaladele summasid palkade tõstmiseks ja selle sees on võimalik teha teatud diferentseerimist. Lisaks on võimalik haldusaladel leida juurde ressursse, tõsta neid teiste tegevuste pealt ümber õpetajate palgaks. Ja on ka võimalik, nagu eelmine aasta näitas, leida ka Riigikogus täiendavalt raha õpetajate palga tõstmiseks. Ma ei ole täna selles positsioonis, et ma oskaksin teile öelda, mis on haridusministeeriumi kava selles küsimuses. Ma tean, et nad töötavad selle nimel. Tõenäoliselt saame lähima kuu või kahe jooksul teada, mis plaan on ja missuguseks kujuneb õpetajate palgatõus järgmisel aastal.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Kui infotund algas, ütles juhataja, et ta annab võimaluse üheks küsimuseks. Lõpetan esimese küsimuse käsitlemise.


2. 13:09 Mereväe miinitõrjevõimekuse suurendamine olukorras, kus muud Kaitseväe võimekused (õhutõrje, soomusvõimekus, rannakaitse) on välja arendamata

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on kaitseminister Hannes Hansole. Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Me oleme saanud informatsiooni, et Kaitseministeerium kavatseb järgmisel aastal kulutada riigieelarvest märkimisväärse summa Eesti miinitõrje edendamiseks. Meie arvates olukorras, kus meil on terve hulk muid võimekusi puudulikud või lausa välja arendamata – võime siinkohal nimetada näiteks rannakaitset –, oleks see sõna otseses mõttes raha kulutamine, raiskamine. Kui varem võis veel seda põhjendada missioonidel osalemisega, siis praeguseks on selge, et Eesti on osalenud aastate jooksul nii paljudel missioonidel, kandnud neil ka vereohvreid, nii et meil oleks ilmselt vaja ikkagi oma liitlastele põhjendada, miks me neid kulutusi ei tee. Arvestatavat merevõimekust me niikuinii välja arendada ei suuda.

Esimees Eiki Nestor

Küsimus palun!

Mart Helme

Küsimus on selline: kas te leiate, et on võimalik suunata see raha riigieelarvest praegu teiste võimekuste arendamiseks?

Kaitseminister Hannes Hanso

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on, et ei leia. Pikemalt vastates ütleksin seda, et meie kokku pandud Kaitseväe arengukava, mille valitsus kiitis heaks 2013. aastal ja mis kehtib 2022. aastani, näeb seda investeeringut ette järgmise kolme aasta jooksul igal aastal tõepoolest umbes 10 miljonit eurot. Tegelikult me mitte ei suurenda oma miinitõrjevõimekust, vaid hoiame seda alles. Tõepoolest, nagu ka nimetatud, on väga tähtis, et selle kõrval, mida need alused saavad teha Eesti enda vetes, töötavad nad koos liitlastega. Tavaliselt on üks laev korraga väljas, tihti ka Läänemerest väljas, Atlandi ookeanil. See on selline nišivõimekus, millega me panustame NATO koostöösse. See on lubadus, mille me oleme andnud ja mida me kavatseme täita. Vastan ka sellele, et kaitse-eelarve läbib järgmisel aastal väga jõulise, kuidas ma ütlen, arenguhüppe, -tee – kaitse-eelarve tõuseb 9% ehk 449 miljoni euroni, st kasvab 37 miljonit, ja just nimelt tulejõus. Kui juba sellest räägime, siis on tulemas väga suured muudatused – Javelinide kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemid, jalaväe lahingumasinad CV90 Hollandist jne. Nii et see investeering jääb kindlasti jõusse ja ma usun, et just täna see ka allkirjastatakse.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh! Vastus oli igati korrektne. Kuid juhiksin tähelepanu sellele, et 2013. aastal vastu võetud plaan ei ole praegu ilmselt enam päris pädev, sest vahepeal on rahvusvaheline olukord selgelt halvenenud. Ikkagi, küsin veel kord, kas Kaitseministeeriumis ei leidu sellist paindlikkust, et teha korrektsioone ja suunata see raha ümber näiteks rannakaitsesse. See on praegu peaaegu välja arendamata, ometi on see meie kõige pikem piirilõik.

Kaitseminister Hannes Hanso

Aitäh! Nagu juba öeldud, käitume plaanide järgi, aga plaane vaadatakse jooksvalt üle. Nimelt, ka praegu vaadatakse kümneaastase arengukava sees iga nelja aasta tagant kaitseplaanid uuesti läbi. 2016. aasta lõpuks on ka see kümneaastane plaan taas üle vaadatud ja kindlasti tuleb järgneva perioodi jooksul teha jälle väga suuri otsuseid, mis puudutavad just nimelt tulejõudu, võib-olla keskmaa õhutõrjesüsteeme, võib-olla tankihankeid. See on otsustamise koht. Aga seda võimekust, mis meil on, me ei saa praegusel hetkel lihtsalt vanarauaks lasta. Seetõttu on otsustatud, et on põhjendatud sama võimekuse säilitamine väga ajakohasel tasemel. Need laevad, millest on jutt, hangiti 1990-ndatel ja tehnika on vananenud, seetõttu jätkame kindlasti investeeringut. Kui vahel on tarvis reageerida ja on vaja paindlikkust, siis kaitsevaldkonnas selliseid asju kindlasti üleöö teha ei saa. Kõik see nõuab väga tõsist tööd, analüüsi, panustamist ja ka kõik toetavad struktuurid tuleb üles ehitada. Me jätkame samal kursil.

Esimees Eiki Nestor

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Te olete nüüd uues ametis olnud õige vähe aega. Mul on küsimus kahes pooles. Esiteks, te räägite väga enesekindlalt – teate täpselt, mida tuleb teha lähiaastakümnetel. Kas te olete jõudnud ennast nii kiiresti asjaga kurssi viia? Alles te olite tuntud rännumees. Teiseks, ma tahan küsida, mis mulje on teil praegu Kaitseministeeriumi raamatupidamisest jäänud.

Kaitseminister Hannes Hanso

Aitäh! Kas ma olen jõudnud ennast kurssi viia? Ma arvan, detaile on Kaitseministeeriumi nii nagu ka iga muu ministeeriumi haldusalas tuhandeid. Ma arvan, et mitte ükski inimene üksinda ei suuda ennast ka väga pikkade aastate jooksul kõigega kurssi viia. Selleks on tarvis tugevat institutsiooni, töötajaid, osakondi, osakonnajuhatajaid, kantslereid, asekantslereid, et masinavärk töötaks täies mahus ja täies ulatuses. Ma ütlen küll, et kaitsevaldkonnas on meie ministeerium ääretult professionaalne. Ja ma ei saa aru, millest on ajendatud küsimus raamatupidamise kohta, ka sellega on Kaitseministeeriumis kõik väga heas korras.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:15 Riigiettevõtted

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Esmaspäeval üheskoos riigikontrolöri kuulates tõdesime taas, et meil puudub selge ülevaade, milliseid riigi äriühinguid on meil vaja ja millised tuleks maha müüa, millised börsile viia, millistes võiks riigi osaluse lõpetada jne. Teie ministrina olete kuuldavasti asunud selle probleemiga tegelema. On olnud lugeda näiteks valdkondlike haldusfirmade kaudu juhtimise ideest. Ettevõtjad on aga kahelnud, kas see ikka annab tulemusi olukorras, kus riigiettevõtete juhtimine on endiselt politiseeritud. Minu küsimus: kas ja millal kavatseb koalitsioon ka ülejäänud riigiettevõtete nõukogud peale Tallinna Sadama depolitiseerida? Loodetavasti ei pea selleks ometi ootama järgmisi skandaale.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Austatud Riigikogu! Hea küsija! Tõepoolest, riik vaatab üle oma omandipoliitikat tervikuna kõikide riigile kuuluvate eraõiguslike äriühingute puhul. Seda teeb Rahandusministeerium. Omandipoliitika valge raamat peaks tulema novembris ja ilmselt veel enne selle aasta lõppu saame me kõik seda mingil kujul lugeda. Hea kolleegi Sven Sesteriga on meil tihe koostöö. Inimesed, kes teevad tööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, on ka varem analüüsides osalenud, need on samad analüütikud, kes on kaasa teinud varasemas Raasukese raportis ja uue valdusettevõtte loomise juures. Nüüd osalevad nad ka omandipoliitika valge raamatu loomisel. Mis puudutab valdusettevõtet, siis jah, nõukogude koosseisud muutuvad väiksemaks, eeskätt ametnike- ja ekspertidepõhiseks. Poliitiline sisend ehk ühiskonnaelu tagasiside peakski tulema just valdusettevõtte nõukogu tasandilt. Ma olen ka varem välja öelnud, et seal peaksid olema eri oskustega inimesed, sh äriõiguse asjatundjad, infrastruktuuri ehituse kogemusega inimesed, miks mitte ka valitsuse või parlamendi kogemusega inimesed, seejuures ka praeguse kogemusega, ma ei välistaks ühte ega teist. Ilmselt on ettevõtete juhtimise puhul nii, nagu on öelnud Erkki Raasuke ja Taavi Veskimägi, et küsimus ei ole poliitikutes. Poliitikud peaksid selle ootuse sõnastama. Taavi Veskimägi on Eleringi näitel öelnud, et tema ootabki pigem seda, et ettevõtte nõukogus oleksid need, kes sõnastaksid sisendi. Ka Raasuke on öelnud ja juhtinud tähelepanu sellele, et probleemid ei ole mitte nende poliitikutega, kelle taust on teada, vaid ikka teistega. Ma arvan, et küllap terve tasakaal tagab parima tulemuse.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh! Ettevõtjad Enn Meri ja Vello Väinsalu on ühes artiklis pakkunud välja sellise idee, et koondada kõik riigile kuuluvad ettevõtted ja osalused ühte organisatsiooni. Nad nimetasid seda riigivara haldamise sihtasutuseks, mille nõukogu võiks tegutseda sõltumatult koalitsioonidest, ja leidsid, et riigiettevõtete nõukogudel peaks üldse olema pikem eluiga kui valitsuskoalitsioonidel. Seal oli veel pakutud, et võiks luua kompetentsikeskuse, mille kaudu jõuaksid nõukogudesse ka teie nimetatud valdkonda tundvad spetsialistid. Kas te olete seda artiklit lugenud ja mida te sellest ideest arvate?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Jah, olen seda näinud. Ei ole nende tööd täiesti detailselt läbi lugenud, aga ideed tean. Ma ütleksin, et mõte iseenesest ei ole ju uus, seda on arutatud ka varem. On riike, kus tegelikult ongi teatud osaluste valitsemine koondatud ühte kohta. Meie vaatasime oma valdusettevõtetest natuke kaugemale, sest on ka seadusandlikud takistused, miks ei saa osa ettevõtteid olla ühe valitsemise all, vähemalt mitte Euroopa õigusruumis. Me vaatasime ka edasi – tuleks panna ühte kohta kokku mitte ainult eri ettevõtted, vaid luua ka teatavas väärtusahelas lisandväärtust. Me peame silmas eeskätt taristu omamist majandus- ja kommunikatsioonivaldkonnas ja tegelikult ka kaubavooge, reisijatevooge. Nii et meie läksime sealt sammu edasi ja üritame luua ka riigile kui omanikule, maksumaksjale kui omanikule äriliselt kasulikku valdusettevõtet. Edasi saab üle vaadata selle, mis tegevused riigil üldse peavad olema. Mis puudutab nõukogu tegevuse kestust, siis ma ütlen, küll vaistlikult, et see on olnud ka foorumitel ja konverentsidel arutlusel. Ongi mõneti problemaatiline, kui riigiettevõtte või ükskõik millise ettevõtte juhid ületavad oma kompetentsuse poolest kõik nõukogus olijad. See on mõneti paratamatu ettevõtjate puhul, sest seadus ju keelab sama valdkonna ettevõtjatel nõukogus olemise. Ei ole ükski ajakirjanik kahjuks nii kompetentne, ei ole ükski poliitik nii kompetentne, et ta tuleb kohale ja avab kohe kõik laekad. Eks kompetentsust peab olema ka avalikus teenistuses, ministeeriumides. Energeetikapädevus on vajalik majandusministeeriumis, mingi muu valdkonna teadmised mõnes teises ministeeriumis. Nii et jah, seda kõike tuleb arutada.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma tõesti siiralt loodan, et te ei jää ainult valget raamatut ootama, et sealt juhiseid saada, vaid riigimehelik tarkus on esikohal. Kahjuks ma nägin seda kogemust, et praegu oli just ühe nõukogu depolitiseerimine, aga needsamad poliitikud liikusid järgmistesse nõukogudesse. Ma isiklikult arvan, et see ei ole hea praktika. Aga minu küsimus puudutab seda, kas ei ole mõeldud kaasata ka depolitiseeritud nõukogusid enam n-ö poliitikute sfääri. Selles mõttes, et meil on ju olemas komisjonid ja võiks valdkonnapoliitilise komisjoni kaudu rohkem tööd teha, mitte nii, et saata poliitikud otse nõukogudesse, vaid praktiseerida rohkem kaasavat juhtimist.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Ma ei ole kindel, et ma kõigist nüanssidest õigesti aru sain. Kui ei saanud, siis saame pärast debatti jätkata. Mina, nagu ka varem ütlesin ja nagu on öelnud Veskimägi, Raasuke ja paljud teised inimesed, ei märgistaks kindlasti poliitikuid kui probleemi allikaid. Poliitiline sisend, eriti riigile kuuluvate strateegiliste osaluste valitsemisel, on kahtlemata tähtis ja vajalik. See vorm, kuidas see käib, on tõepoolest ju parlamendi, valitsustasandi, avaliku teenistuse ja ekspertide teha. Kui te kirjeldasite, et peaks olema tingimata apoliitilised nõukogud, siis ka selles on oma probleemid. Sellele on ka Raasuke viidanud, ma mäletan, kui ta omal ajal käis ka meie fraktsioonis esinemas, et võimalikud huvide konflikti küsimused on tekkinud just eeskätt ettevõtjate tõttu. Aga ettevõtluskogemus on ometi just see, mida me ootame riigiettevõtete juhtimisel ja valitsemisel. Ma arvan, et otsime tasakaalu, ärme ühtegi osapoolt märgistame. Kindlasti on kaasav juhtimine, komisjonide ja parlamendi tarkus ning ka avalikus teenistuses ja ettevõtluses kogutud tarkus see, mille alusel saab nõukogusid paremini valitseda.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:23 Immigrantide vastuvõtu kulu järgmise aasta riigieelarves

Esimees Eiki Nestor

Järgmisena küsib Martin Helme tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskilt peaministri ülesannetes. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Eilsel eelarvearutelul saime lõpuks teada konkreetsed summad, kui palju järgmise aasta eelarves on plaanitud kulutada immigrantide või pagulaste peale. Haridusministeeriumis 0,36 miljonit, Siseministeeriumis 2,6 miljonit ja Sotsiaalministeeriumis ka 0,26 miljonit, kokku 3,22 miljonit. Samas on kõrvale pandud 3,9 miljonit veel n-ö konkreetse sildita raha ehk teist sama palju või isegi veel rohkem. Kas me võime teha sellest järelduse, et praegu välja käidud arv, kui palju järgmisel aastal Eestisse pagulasi tuuakse, tegelikult kahekordistub järgmise aasta jooksul või mida sellest kõrvalepandud rahast peaks arvama?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks korrigeerin siiski mõisteid, nagu ikka kombeks selle küsimuse käsitlemisel. Me räägime pagulastest, mitte immigrantidest. Valitsus on kokku pannud konkreetse tegevuskava, mis on ära kirjeldanud eri asutuste ja ministeeriumide tegevused pagulaste vastuvõtmise korral. Pagulased, pärast seda, kui nad on Eestisse elama asunud ja osalenud kohanemisprogrammis, hakkavad Eesti majandusse ja ühiskonda väärtust juurde looma. Paljude riikide kogemus näitab, et pagulaste vastuvõtmisel on ühiskonnale positiivne efekt, sh majanduslikult positiivne efekt. Tõepoolest, esimeses järgus kaasnevad vastuvõtmisega teatud kulud. Need kaasnevad, nagu te ütlesite, Siseministeeriumil, haridusministeeriumil seoses hariduse andmisega ja Sotsiaalministeeriumil seoses sotsiaalteenuste osutamisega. Vabariigi Valitsus on planeerinud reservi teatud summa, umbes selles suurusjärgus, mida te ütlesite, ministeeriumidele nende tegevuste jaoks. Kui suur kulu eri ministeeriumidel tegelikult tuleb, seda me praegu öelda ei oska, sest see sõltub konkreetsetest inimestest, konkreetsetest toimingutest ja teenustest, mida nad vajavad. Aga suurusjärk on teil sisuliselt õige ja valitsuse reservist need summad eraldatakse. Lisaks on planeeritud ka toetus Euroopa Liidult, näiteks integratsioonimeetmeteks. Nii et ma arvan, et eraldi eurosid kokku lugeda ei ole mõistlik. Teeme täpselt nii palju, kui on vaja.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh! Korrigeeriks tõesti mõisteid. Iga pagulane on ka immigrant. Võime ka öelda muulane, võime ka öelda rändaja, aga igal juhul on iga Eestisse sisse saabuv inimene immigrant. Ma tahaksin küsida seda. Te ütlesite, et paljude riikide positiivne kogemus näitab nii majanduslikku kui ka üleüldist positiivset efekti. Olge nii hea, tooge meile konkreetseid näiteid nii majanduslike kui ka ühiskondlike positiivsete efektide kohta. Ma ei jõua muidugi praegu üles lugema hakata, aga ma võin öelda, et kindlasti on kõrvale panna veel rohkem negatiivseid efekte, nii majanduslikus kui ka julgeoleku mõttes, samuti tekib terve hulk kultuurilisi probleeme jne. Aga äkki te räägite meile positiivsetest efektidest.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Loomulikult kaasneb pagulaste vastuvõtmisega probleeme, on ka riske. Näiteks, juhul kui integratsioonimeetmed ebaõnnestuvad, võib tõepoolest tekkida sotsiaalseid muresid. Mõnes riigis on see tõesti ka avaldunud. Kui aga vaadata nende inimeste, enamjaolt aktiivsete ja töövõimeliste inimeste panust majandusse, siis sisuliselt kõikides riikides on efekt olnud positiivne. Ma võin anda teile ka viiteid sellekohastele uurimustele, võite selle kohta täpsemalt lugeda.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison.

Jaak Madison

Austatud minister! Kindlasti tuleb olla terminites täpne. Ja ma rõhutan, et kõik need isikud, kes on jõudnud Euroopasse, on tulnud illegaalsel viisil immigrantidena. Selle väljaselgitamiseks, kas nad on pagulased, on omaette metoodika. Aga siiajõudnud on immigrandid. Rääkides rahast, mida te arvate eraldatud rahasummast 3,9 miljonit, mis on pandud Vabariigi Valitsuse reservfondist n-ö vaka alla juhuks, kui läheb vaja ega tulda praeguse summaga välja. Me saame loogiliselt võttes aru, et 3,22 miljonit on kavandatud 550 inimese jaoks, kes võetakse vastu kahe aasta jooksul. Järelikult, 3,9 miljonit eurot võib vabalt minna ka selle peale, et inimeste arv võib suureneda. Ka Euroopa Komisjonis on olnud spekulatsioone selle kohta, et kevadel tullakse sama teema juurde tagasi, uute arvude väljajagamiseks. Kas 3,9 miljonit eurot ongi mõeldud selleks, et suurendada Eestisse vastuvõetavate isikute arvu?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks, teie ja eelküsija nimetatud 3,2 miljonit eurot on selline arv, mille kohta ma täpsemalt ei oska öelda. Sellepärast, et nendes aruteludes ja dokumentides, mis minule on esitatud, opereeritakse siiski Vabariigi Valitsuse reservi summaga. Ma usun, et seesama 3,2 miljonit on tegelikult osa sellest, millest jutt käis. Aga nagu ma ütlesin, Eesti riik teeb pagulaste vastuvõtmisel täpselt nii palju, kui vaja on, selleks, et inimesed saaksid Eestis oma elu sisse seatud ja integratsioonimeetmed töötaksid. Rõhutan veel kord, et sõltumata sellest, kuidas on keegi Euroopasse jõudnud, räägime inimestest, kes on saanud Euroopas rahvusvahelise kaitse, nii et nad on tunnistatud rahvusvahelist kaitset vajavateks isikuteks seetõttu, et nad ei saa oma kodumaale tagasi pöörduda. Selles mõttes on tegemist teistsuguse inimeste rühmaga võrreldes nendega, kes tahavad lihtsalt teise riiki parema palga peale tulla. Eks Euroopa Liidus on ka menetlusnormides üsna rangelt kokku lepitud, kes on pagulane ja kes ei ole. Valitsuse prognoositud võimalikud kulud pagulastele lähtuvad nüüdseks kokku lepitud vastuvõetavate pagulaste arvust. Me ei tea kindlasti, kuidas pagulaskriis Euroopas edaspidi laheneb, aga praeguse seisuga oleme opereerinud nende arvudega, mis on kokku lepitud.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:31 Omniva tegemised

Esimees Eiki Nestor

Ja järgmine küsimus on majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Praegune Eesti Post ehk Omniva on riigiettevõte, mis kuulub meile kõigile, kogu Eesti rahvale. Omniva peamine eesmärk on tagada üleriigiline postiteenus eelkõige Eestimaa elanikele. Seega kannab Omniva riigiettevõttena teistsugust eesmärki kui ükskõik missugune teine eraettevõte. On oluline mõista, et kui eraettevõte mõtleb üksnes kasumile, peab riigiettevõtte jaoks olema esikohal elanike heaolu ja alles siis tuleb kasum. Siit ka minu küsimus. Miks te tulite välja plaaniga Eesti Post ehk Omniva maha müüa?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Mina olen avaldanud veendumust, et kõiki riigile kuuluvaid eraõiguslikke äriühinguid ei pea riik tingimata sajaprotsendiliselt omama. Nende hulgas on kaks asja, mida te võib-olla seote kokku. Üks pool on universaalse postiteenuse osutamine, mis tuleneb Eesti Postile pandud kohustustest. Eesti Post täidab kohustusi selle järgi, kuidas riik neid paneb. Teine pool on logistikaäri ja pakikandmise äri, mida võiks üldisemalt nimetada Omnivaks. Logistikaäri ei ole kuidagi riigi tuumikfunktsioon. Praegu Omniva selles ju selgelt areneb, võib-olla vajab ühel hetkel partnerlust, võib-olla ka mingi osa börsile viimist, et saaks arengut kiirendada. Neid kahte asja ei maksa omavahel sassi ajada. Olen näinud ka varem katset rääkida sellest – inimesed on küll rahul, aga mõned poliitikud kipuvad ikka rääkima –, et kui pakiäri muutub pakiautomaadipõhiseks, siis postkontorite sulgemine on tohutu probleem. Kinnitan, et Eesti Post ei sulge ühtegi postkontorit, mida aktiivselt kasutatakse. Aga on palju postkontoreid, mida enam ei kasutata. Nagu te oma asjaajamisest tähele panete, lihtkirjade saatmine ja kõik see muu väheneb. Kõik läheb väga paljuski, näiteks arved jms, elektrooniliseks. Mõneti on see paratamatu trend. Mis puudutab pakiäri, siis see ei ole riigi tuumikfunktsioonide hulgas.

Esimees Eiki Nestor

Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Omniva kommunikatsioonijuht Erki Varma tuli alles eelmine kuu välja teabega, et kavas on viie aasta jooksul sulgeda kõik postkontorid. Maapiirkonnas toob postkontori sulgemine aga kaasa moraalse ja materiaalse kahju. Sulgemine toob endaga kaasa ka selle, et inimesed maal jäävad tööta. Miks te ei seisa selle eest, et riigiettevõte näitaks eeskuju ja säilitaks maal Eesti inimeste töökohad, mitte ei kaotaks neid ära?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Riik soodustab läbi majanduskeskkonna töökohtade teket. See on märksa efektiivsem, kui hoida lahti postkontoreid, mida nendes töötavad inimesedki vahel ei pea mõistlikuks. Ühel üritusel tulid minu juurde Eesti Posti ametiühingu esindajad, kes ütlesid, et ka nemad arvavad, et see võrk tuleks mõistlikul määral üle vaadata. Ma toon teile võrdluseks mõned arvud, et te mõistaksite, millest me räägime. Esiteks, ligi pooltes Eesti Posti omanduses olevates postkontorites tehakse vähem kui neli postitehingut päevas. Teiseks, kui ma võrdlen meid riikidega, mida me ilmselt ei pea mahajäänuks – Taani, Hollandi, Iirimaaga –, siis Taanis on üle 900 postipunkti, kus osutatakse postiteenust, ja Taani riiklikule postiettevõttele endale kuulub 30 postkontorit. Hollandis kuulub riigi postile kaks postkontorit 2550-st, Iirimaal 52 postkontorit 1572-st. Veel kord, Eesti Post on öelnud, et inimeste paremaks teenindamiseks viiakse postipunktid nendesse kohtadesse, mida inimesed kasutavad. Seega, eesmärk on inimestele kättesaadavama ja parema teenuse pakkumine. Ei ole mõtet hoida lahti kontorit, kuhu keegi enam teed ei leia.

Esimees Eiki Nestor

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kas te ei leia, et Eesti Posti puhul on Eesti julgeoleku seisukohalt tegemist siiski äärmiselt olulise ettevõttega? See on siiski ainuke infovahetuskanal, mis jääks toimima ka siis, kui küberrünnaku korral ei ole meie elektroonilised teenused enam kasutatavad. Kas tõesti on teie arvates mõistlik anda selline ettevõte erakätesse ja panna kinni kõik kohalikud postkontorid?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Ma ütlen nüüd naljaga pooleks, aga üldiselt sellistel õppustel jääb töötama ainult meedia. Ja kui teie naljale vastata, siis tõenäoliselt sellel hetkel ütlevad Eesti Posti registrid ka üles. Veel kord, on teenused, mis on riigi jaoks olulised. Riik paneb kohustused – ka Eesti Postile –, millises ulatuses, kus ja millist teenust osutada. Eesti Post saab praegu oma teenustest umbes 3 miljonit eurot kahjumit ja seetõttu peabki oma võrke üle vaatama. See, millised teenuse standardid jäävad, kui tihti midagi tehakse, on endiselt riigi otsustada, hoolimata sellest, kes pakiäri ajab. Nii et neid kahte asja ei maksa omavahel sassi ajada. See, mida Eesti Post praegu teeb, on ikkagi efektiivsemaks muutmine, inimesele lähemale minemine. Tegelikult ka paljud tarbijad nendessamades uurimustes, millele te viitate, ütlevad, et nemad ei sooviks enam käia postkontorites, vaid postiautomaatides, mis on neile mugavamalt ja paremini kättesaadavad. Nii et mina näen küll, et Eesti Post otsib praegu võimalusi inimestele parema teenuse pakkumiseks, ajakohasema teenuse pakkumiseks. Ei ole mõtet lahti hoida postkontorit, mida keegi ei kasuta või mis on nüüdseks juba ebamugavas kohas.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:37 Keskpolügooni laiendamine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd küsib Artur Talvik kaitseminister Hannes Hansolt. Palun!

Artur Talvik

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Meie julgeolekupoliitiline olukord on keeruline, seda me kõik teame, ja NATO liitlasvägede kohalolekut me ei vaidlusta. Aga sellega seoses on Kaitseministeerium sattunud teatud mõttes nagu jumala positsiooni. Temalt tulevad otsused, mis ühiskonnas laiemalt vaidlustamisele ei kuulu. Need, kes midagi vastu vaidlevad, sildistatakse kiiresti vaenlase käsilasteks. Aga ma ei tahtnud sellest rääkida. Keskpolügoon on laienenud sisuliselt kaks korda suuremaks, kui ta enne oli, Soodla ohutsooni lisamisega. Hiljuti oli kuulda, et ka Ämari lennuvälja hakatakse laiendama. Kas selliseid debatte ei peaks ühiskonnas laiemalt pidama, mõtlen, selliste otsuste suhtes? Kas selliseid objekte ja laienemisi tuleb lähemal ajal juurde?

Kaitseminister Hannes Hanso

Hea küsija, aitäh väga põhjendatud küsimuse eest! Vastaksin nii, et kaitseminister ei ole kindlasti jumal ega ole jumal ka Kaitseministeerium. Mis puudutab meie uusi võimekusi, siis nagu küsija märkis, julgeolekuolukord on viimastel aastatel kindlasti muutunud, ja kahjuks pingelisemaks, mitte paremaks. See on tinginud selle, et Eesti Kaitsevägi peab oma tulejõudu lähematel aastatel suurendama ja tulevikus, ma loodan, veelgi suurendama. Me võtame kasutusele täiesti uutmoodi tehnika, näiteks jalaväe lahingumasinad. Järgmisest aastast tekib meil soomusmanöövervõimekus, kui me hangime Hollandist jalaväe lahingumasinad CV90 pluss toetava tehnika, mis on ka rasketehnika. Kõige selle töölepanekuks on vaja harjutada. Üksus on tegelikult soomusmanöövervõimeline ainult siis, kui ta on kokku harjutanud. Sellest, kui on olemas tehnika ja kui on olemas laskemoon, üksinda ei piisa. Raamatutest me võime neid asju lugeda ja arvutis läbi mängida, aga töötav üksus on ikkagi selline, mis on reaalselt kokku harjutanud. Eestis ei ole neid võimalusi teab mis palju, puhtgeograafiliselt, ja seetõttu on keskpolügoon üks asi, kuhu me oleme teinud ka ohuala ümber. Valitsus on heaks kiitnud, et 90 päeva aastas saab seda kasutada. Soodla eriplaneering on tõesti ka töösse läinud. See on möödapääsmatu, et me nende asjadega tegeleme. Aga ma julgen öelda, et kohalik kogukond on kaasatud nii palju kui võimalik – kohalikud omavalitsused ja turismisektor, kuni matkaliitudeni välja. Ma arvan, et võib-olla kunagi oli olukord tõesti selline, et arutelud tundusid ühepoolsed, aga nüüdseks on see kindlasti muutunud. Kogu aeg on teavitamine, kogu aeg käib konsulteerimine ja läbirääkimine.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Tänan vastuse eest! Mul on teistsugust informatsiooni, nimelt, et teavitamine on käinud ikkagi jõupositsioonilt. Näiteks, paljud, kelle elukohad ja ettevõtted on selles ohutsoonis, pole siiani teada saanud, mis nendest edasi saab ja kui suur on kompensatsioon, millega nende n-ö elutööd sealt välja kolima sunnitakse. Ja mu küsimuse teine pool jäi ikkagi vastamata. Kas selliseid objekte on lähimal ajal veel tulemas?

Kaitseminister Hannes Hanso

Jah, aitäh! Ma arvan, et kui on parandamisruumi teavituses, siis loomulikult me anname endast absoluutselt parima. Ideaalset olukorda, mis puudutab väljaõpet, tõesti ei saagi Eestis olla, selles mõttes, et Siberit meil ei ole, Nullabori kõrbe või Gobi kõrbe ka mitte. Me peame oma riigi territooriumile ka oma sõjaväega ja harjutustega ära mahtuma. See olukord, kus me käime näiteks Lätis harjutamas, on kaugel ideaalsest, pluss see, et me ise tahame, et meie riigis oleksid kohal ka liitlasväed. Ka nemad tulevad siia selleks, et saaks tõsist tööd teha, mitte kusagil barakis või kasarmus istuda, vaid tegelikult harjutada ja meiega kokku harjutada. See on riigikaitse seisukohalt väga tähtis ja me tõesti anname endast parima, et saavutada kompromiss kõikide kohalike elanikega ja teiste elanikkonna gruppide või huvigruppidega, keda sai nimetatud. Ma usun, et tõesti see on toimunud ikkagi koostöös ja ühiste arutelude tulemusena. Kas meil on uusi plaane? Hetkel ei ole suurte harjutusalade tegemise plaane, vähemalt lähiajal, ette näha.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud minister! Ütlesite, et kaitse-eelarve teeb järgmisel aastal jõulise hüppe. See on väga hea, sest rahvas, kes ei toida oma sõdureid, toidab varsti võõraid. Soomusvõimekuse jaoks oleks meil vaja ka tanke, siis oleks pilt hoopis ilusam. Aga paraku ühe käega antakse, teisega võetakse. Kaitseväel on väga suur ja väga janune masinapark, 1. jaanuarist tõuseb kütuseaktsiis. Mind huvitabki, kui palju sellest jõulisest hüppest kaitse-eelarves sööb ära kütuseaktsiisi tõus.

Kaitseminister Hannes Hanso

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et hea uudis on tõepoolest see, nagu ka küsija ütles, et kaitse-eelarve suureneb. Ja meil on vähemalt valitsuskoalitsiooni sees väga selge poliitiline konsensus selles küsimuses, et 2% SKT-st pluss veel 0,07% on liitlaste vastuvõtuga seotud kulud. See paneb meie riigikaitse väga kindlale vundamendile ja võimaldab planeerida tegevusi, mis on väga pikaajalised. Jah, kindlasti tarbivad kütust ka Kaitseväe sõidukid. Osa neist, nagu nimetatud, on ka päris janused. Ma arvan, et see, kui me maailmaturu hindade langemise taustal näeme pretsedenditult odavaid kütusehindu – ma usun, me näeme ka kõik meie tanklates, et hind on sagedasti alla ühe euro liiter –, siis loomulikult see mõneprotsendine aktsiisitõus kuigi tõsiselt meie kaitse-eelarvet ei mõjuta. Seda võivad palju rohkem mõjutada, ma arvan, valuutakursside kõikumised, nafta maailmaturu hinna kõikumine. Nii et ma usun küll, et see mingisugune erakorraline teema meie kaitse-eelarve jaoks ei ole ja erakordset survet meie kaitsevõimele või selle edasiarendamisele ei avalda.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:45 Eesti tervishoiuasutuste valmisolek võõraste ohtlike nakkushaiguste tõrjeks ja ennetamiseks seoses Lähis-Idast ja Aafrikast lähtuva migratsiooniga

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile peaministri ülesannetes. Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Enamikus pagulaste koduriikides on võitlus nakkushaigustega, nii meile tuntud kui ka tundmatute viirustega, üsna nigel, rääkimata registreerimisest ja teabest selle kohta, mida pole ka Maailma Terviseorganisatsioonil. Küsimus on selline: kuidas meie valmistume kohtumisteks meie jaoks tuntud, aga võib-olla ka tundmatute viirustega?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Valmistume hästi. Nakkushaiguste raviks on Eesti tervishoiusüsteemis kokku 157 nõuetekohast voodit, nende hõivatus on keskmiselt 65%, mis tähendab seda, et on piisav varu. Pädevuskeskused on meil Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum, kus on tagatud ka ööpäevaringne valve. Valmisolek diagnostikaks ja raviks peabki olema pidev, ja ongi, kuna reisimine – ka Eesti inimeste reisimine teistesse riikidesse – on üsna aktiivne. Nüüd väike täpsustus. Hoolimata üldlevinud arusaamast, justkui tooksid pagulased oma päritoluriigist massiliselt kaasa tundmatuid ja ohtlikke nakkushaigusi, ei ole see tegelikult üldiselt tõendust leidnud. Ka Maailma Terviseorganisatsioon hindab pagulaste rändega kaasnevate eksootiliste nakkushaiguste sissetoomise riski üsna madalaks. See ei ole nende hinnangul suurem kui tavapäraste reisijate puhul. Viimastel kuudel on Euroopasse saabunud kümneid tuhandeid pagulasi, kuid sellega ei ole kaasnenud erakordset nakkushaiguste sissetoomist. Teiste Euroopa Liidu riikide senise kogemuse põhjal on teada, et enamjaolt esineb pagulastel nakkushaigusi, mis levivad ka Euroopas. Osa neist on põhjustatud eelkõige põgenike halbadest elamistingimustest, mitte millestki muust. Eestis on Terviseametis kokku lepitud juhised tervishoiuteenuste osutajatele, kuidas pagulaste tervisekontrolli teha. Kõik pagulased läbivad tervisekontrolli. Kui neil on nakkushaigusi, siis need diagnoositakse kiiresti ja ravitakse välja.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Hea minister! Te ütlesite, et Eestisse saabuvad pagulased rakendatakse tööle ja nad loovad Eesti majandusele lisandväärtust. Teie kolleeg Saksamaalt, sealne tööminister ütles hiljuti, et vaevalt 10% immigrantidest on võimalik kaasata tööhõivesse, sest neil puudub vastav ettevalmistus ja kvalifikatsioon. Miljonist pagulasest rääkides tähendaks see Saksamaale miljoni uue töötu tekkimist. Millele tugineb teie optimism, et just nimelt Eestisse saabuvad pagulased on võimalik rakendada tööle?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks tugineb minu optimism sellele, et kui me vaatame siiani Eestis pagulase staatuse saanud inimesi, siis enamik neist töötab. Need inimesed ei tule siia otsima head elu selles mõttes, et nad tahaksid istuda kuskil voodiserval ja saada toetusi. Need on inimesed, kelle elu kodumaal on rikutud, nad ei saa enam normaalselt elada. Nad tulevad otsima kaitset ja on valmis panustama siia ühiskonda nii enda, oma pere kui ka ühiskonna heaolu nimel. Loomulikult on paljude pagulaste puhul kvalifikatsiooniküsimus, on ka keeleoskuse küsimused, millega tuleb tegeleda. Tuleb nende kvalifikatsiooni tõsta, tuleb saata neid täiendus- ja ümberõppesse, sellised võimalused on Eestis olemas. Tuleb panustada ka keeleõppesse, sellega riik tegeleb kohanemisprogrammi kaudu. Kui me lisame siia juurde asjaolu, et Eestis jääb lähiaastatel tööjõudu vähemaks, sest meie rahvastik vananeb, siis seisame aina rohkem ja rohkem silmitsi sellise probleemiga nagu tööjõupuudus. Nii et üldiselt tööpuudust võib lähiaastatel karta tunduvalt vähem. Kui me räägime sellest, kui palju Eestisse lähiaastatel inimesi tuleb, siis see arv on 600. Eesti tööturg suudab kindlasti leida neile adekvaatse rakenduse.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:50 Reisijateveo taastamine Piusa–Võru–Valga raudteeliinil

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Me teame, et juba hulk aega tagasi suleti reisijatevedu Piusa–Võru–Valga liinil. See oli oluline liikumispiirkond Kagu-Eesti ja Võru rahvale. See oli tähtis veel sellepärast, et selle liini kaudu käis edasiliikumine Tallinna ja Riia suunas, mis on nüüd pärsitud. Õnneks läks sellel liinil paremini kui Haapsalu liinil, kust omal ajal võeti isegi rööpad üles. Siin on küll rööpad alles, kuigi nad on praegu natuke roostes. Kas on näha edaspidi sellel liinil reisijateveo taastamise võimalust?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Meenutuseks ütlen, et tõepoolest, praegu reisirongiliiklus Piusa–Võru–Valga raudteeliinil puudub. Viimane reisirong sõitis Valga–Piusa liinil 2001. aastal. Kui nüüd vaadata demograafilist arengut, siis 2001. aastast on ka elanike arv Võru ja Valga maakonnas umbes 15% vähenenud ja bussiliikluses on täpselt samuti nõudlus mingil määral vähenenud. Kui meenutada, kuidas tollal seda rongi kasutati, siis reedeti kasutas rongi statistika järgi umbes 100 inimest, muudel päevadel oli umbes 50 reisijat. Sellise mahu puhul – vähemalt meie eksperdid küll ütlevad nii – ei ole ette näha selle liini taastamist. Kui hinnata rahaliselt, siis Haapsallu mineva liini renoveerimine läheks maksma umbes 60 miljonit eurot. Kui kolme aasta jooksul teha näiteks Valga–Koidula, oleks see 25 miljonit eurot. Nii et ega päris tasuta ei tule midagi. See on tegelik seis.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kogenud poliitikuna küllap aimate mu küsimust, aga stenogrammi jaoks sõnastan selle valjusti. Millised on uudised reisijateveo taastamisest Riisipere–Rohuküla liinil? Ettevõtjad taastavad Riisipere–Turba lõigu, aga kas seal ka rongid sõitma hakkavad?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Samamoodi, teie olete jälle selle protsessiga kursis. Ja teile vist kuulub ka Lääne Elu, mis sellest peaaegu iga päev kirjutab, te kindlasti loete seda lehte. Seal on ka kirjas sellised asjad, mis tegelikult toimuvad. Ettevõtjad suhtlevad praegu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selle valdkonna inimestega ja arutelul on mitmed võimalused. Meie huvi ongi, et kui ettevõtjad on ise valmis panustama, siis mis on see risk, mida nemad ise äriliselt kannavad. Kui nad suudavad selle sõnastada ja me saame sellest ühtemoodi aru, siis saab jõuda selle protsessiga otsustamisfaasi, kas teha üht- või teistpidi. Alternatiive vaatame ka. Arutame, kas oleks võimalik tulevikus teha seda liini pikemaks. Alguses mulle tundus, et ettevõtjad prognoosisid natuke suuremat reisijate arvu väiksemale lõigule, aga nüüdseks on nende ootus ka juba allapoole tulnud. Püüame jõuda ausate numbriteni, sest tulevikku vaadates peab maksumaksja pikas plaanis õla alla panema, kui see liin taastatakse.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:54 Õendusabi sisu ja raha

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile peaministri ülesannetes, selle esitab Monika Haukanõmm. Palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks eraldas Euroopa Regionaalarengu Fond eelmisel programmiperioodil 25,5 miljonit ja 18 haiglat on nüüd ilusti tegevusega lõpule jõudnud. On loodud 1091 korralikult renoveeritud voodikohta teenuse osutamiseks, nendest 750 on täiesti uue teenuse kohad. See tähendab seda, et meil on olemas päris hea ja ilus füüsiline keskkond. Aga nüüd oleks vaja sellest füüsilisest keskkonnast jõuda ka sisu poole. Keskendun täpsemalt statsionaarsele õendusabile inimese elu lõpu viimases faasis. Kui inimene sünnib siia ellu, siis on see väga oodatud sündmus, me saabume suure ja väga professionaalse abiga. Aga eakad kahjuks ei saa seda väga tunda. Millal hakkab haigekassa rahastama hospiitsiteenust? Kui sellist otsust veel ei ole, siis kas seda vähemalt arutatakse?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Vastab tõele, et Euroopa Liidu toel on tehtud märkimisväärseid investeeringuid statsionaarsesse õendusabisse või infrastruktuuri, samal ajal on ka õendusabi rahastamine haigekassa eelarvest suurenenud. Võib öelda, et see on suurenenud tugevas ennaktempos. Kui 2010. aastal oli rahastamise maht veidi üle 15 miljoni euro, siis 2014. aastal oli see juba 24,5 miljonit eurot, seega kasv on olnud 72%. Samas, võrdluseks, tervishoiuteenuste kogu rahastamine on selle aja jooksul suurenenud umbes kolmandiku võrra. Nüüd konkreetsemalt teie küsimuse juurde. Nagu te teate, 2014. aastal lepiti teenuseosutajate ja teiste osapooltega kokku õendushaiglate nõuded ja teenused, mida seal pakutakse. Mis puudutab hospiitsiteenust, siis hetkel on plaan eraldada selle rahastamine õendusabist, endisest hooldusravist, ja eriarstiabist ning rakendada seda muudatust aastast 2017. Praegu peaksid minu teada käima ettevalmistused ja läbirääkimised eri osapooltega.

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh selle vastuse eest! Loomulikult on see väga tervitatav, et õendushooldusele eraldatavad rahasummad suurenevad ja protsendid on tõesti muljet avaldavad. Aga kui vaadata kogusummat, mis sellele sektorile läheb, siis see enam nii väga rõõmustav ei ole, võrreldes kogu haigekassa eelarvega, sest me ei räägi väga suurtest summadest. Kas te võiksite palun öelda – ma ei saanud võib-olla täpselt aru –, mis siis hospiitsiga ikkagi saab? Kas see tuleb haigekassasse eraldi reana? Tegelikult on hospiitsiteenus oma sisult ju ikkagi midagi enamat kui õendushooldus. Kindlasti on see ka vaieldamatult kallim teenus kui iseseisev statsionaarne õendusabi, sest sinna kuulub peale õdede ja arstide ka valuravitohter, hingehoidja, sotsiaaltöötaja, psühholoog, logopeed. Peale selle, nad vajavad loomulikult ka rohkem ruumi, et oleks koht, kus rahulikult surra.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Kindlasti on Sotsiaalministeerium ja ka mina ise meelsasti valmis andma lisainformatsiooni selle teema kohta. Hetkel minu teadmise järgi tõepoolest ettevalmistused käivad haigekassa sees, selleks et hospiitsiteenus teistest teenustest eraldada ja rakendada aastast 2017. Aga nagu ma ütlesin, lisainformatsiooni jagan hea meelega teises formaadis.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Infotund on lõppenud. Aitäh ministritele!

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee