Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 1. töönädala teisipäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Krista Aru!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Eilsel arupärimiste ajal oli meil päevakorras mitu olulist küsimust, mis puudutasid tervet Eestit. Küsimus ei olnud ei opositsioonis ega koalitsioonis, vaid päevakorras olid teemad, mis on tähtsad tervele Eestile. Kahjuks oli lõpupoole saalis vaid 6–8 rahvasaadikut ja enamasti olid meie lossi aknad pimedad. Mul on väga kahju, et ma pean täna alustama sellise tõdemusega, et me ei ole saanud ikkagi veel ühtseks ega mõtle Eesti suurtele küsimustele. Peale selle, viimane vastaja, härra haridus- ja teadusminister ei ilmunud üldse kohale, kuigi arupärimise küsimused puudutasid koolilõunat ja lasteaiaõpetajate palka. Seetõttu ja lähtudes asjaolust, et haridus- ja teadusminister on kõigega väga hästi kursis, esitame me täna hommikul uue arupärimise, mis puudutab tugispetsialistide kasutamist koolis. Teatavasti on meil sätestatud kaasava hariduse põhimõte, mis tähendab seda, et erivajadusega lapsed on kaasatud tavalisse õppeprotsessi. Me oleme korraldanud selle läbi Rajaleidja keskuste. Me küsimegi, kuidas praegu on, kui tulemuslik on selline kaasamine, mida on vaja parandada ja mis tuleb ringi teha. Esitame arupärimise Vabaerakonna seitsme saadiku nimel. Aitäh!

Kolleeg Artur Talvik, palun!

Tere hommikust, hea juhataja! Tere hommikust, head kolleegid! Esitan Riigikogu otsuse eelnõu uurimiskomisjoni moodustamiseks. Eelnõule on alla kirjutanud 51 rahvasaadikut ja selle eesmärk on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon AS-i Tallinna Sadam, mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile, juhtkonnas toimunud korruptsiooni ja sellelaadsete juhtumite vältimiseks vajalike meetmete uurimiseks. Komisjonil on neli ülesannet ja üks on see, et uurimistöö lõpparuanne peaks olema Riigikogule esitatud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud hiljemalt 2016. aasta 1. maiks. Veel kord, alla on kirjutanud 51 rahvasaadikut ja selle sisuga ollakse tuttavad. Aitäh! (Aplaus.)

Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja ühe eelnõu. Riigikogu juhatus menetleb neid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi.
Teated. Täna pärast täiskogu istungit toimub siin saalis HIV-ennetuse toetusrühma asutamine. Kokkukutsuja on Vilja Savisaar-Toomast. Nii et, head kolleegid, osalege, kes on asjast huvitatud. Aga nüüd palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontrollKohal on 84 rahvasaadikut, puudub 17.

Läheme tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorras on üks päevakorrapunkt, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandja, algataja esindaja Tarmo Tamm, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on au teile tutvustada Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani ehk 1 euroni megavatt-tunni kohta.
Kui me aprillikuus selle eelnõu algatasime, siis pakkus Eesti Energia fikseeritud lepingut aastaks hinnaga 5,37 eurosenti/kWh. Sellele lisandub elektriarvel võrgutasu 5,4 eurosenti/kWh, taastuvenergia tasu 0,89 senti/kWh, elektriaktsiis 0,447 eurosenti/kWh ning käibemaks 2,42 eurosenti/kWh. Seega moodustas iga inimese igakuisest elektriarvest vaid 37% elektri hind ning ülejäänud osa oli võrgutasud, elektriaktsiis, taastuvenergia tasu ja käibemaks.
Loomulikult näen ma koalitsiooni poolel juba rõõmsaid nägusid – probleemi pole, sest elektri hind on praegu erakordselt madal. Kuid ma julgen öelda, et, vastupidi, probleem on suurem kui kunagi varem. Isegi kui me võtame aluseks augustikuise üldelektri hinna, mis on tarbija seisukohalt suhteliselt halb valik, siis me näeme selgelt probleemi. Augustikuu elektriarvest moodustas elektrienergia ise vaid 29,7%. Kui varem on räägitud, et elektriarvest ühe kolmandiku moodustab elektrienergia ja kaks kolmandikku kõik muu, siis nüüd on näha, et elektrienergia hinna osakaal on veel väiksem.
Meie peaminister on pärast valimisi mitu korda väljendanud seisukohta, et aktsiis ongi selleks, et maksustada kahjulikku tarbimist, näiteks alkoholi ja tubakat ning keskkonda kahjustavat tegevust. Sellistel juhtudel tuuakse ikkagi näiteks alkohol ja tubakas, kuid unustatakse ära elektriaktsiis, mis on Euroopa Liidu alammäärast 4,5 korda kõrgem. Keskerakonna fraktsioon leiab, et ei ole sünnis panna alkoholi ja tubakat ühte patta elektri- või kütuseaktsiisiga. Alkoholi ja tubaka puhul on tegemist inimese teadliku ja vaba valikuga kahjustada enda tervist. Elektriga on natuke teine lugu. Kas valitsuskoalitsioon ütleb tõepoolest, et meie lapsed peavad taas õppima pirrutule valgel? Kas talvel küttesüsteemi sisselülitamine on patt, mida tuleb aktsiisiga karistada? Elektrienergia ei ole meie kliimavöötmes luksuskaup.
Riigil on võimalik elektri lõpphinda tarbijale mõjutada mitme komponendi abil. Üks selline elektri lõpphinnas on elektriaktsiis. Kehtiva alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõike 12 alusel on elektrienergia aktsiis 4,47 eurot 1 megavatt-tunni elektrienergia kohta. Eelnõuga väheneks elektrienergia aktsiis 1 eurole, mis on Euroopa Liidu alammäär. Euroopa Liidu alammäära elektrienergia maksustamisel kasutavad näiteks meie naabrid Läti ja Leedu, aga ka paljud teised riigid, nende hulgas Horvaatia, Portugal, Holland, Ungari, Luksemburg, Iirimaa, Hispaania, Bulgaaria ja Tšehhi. Kui praegu maksab iga tarbija koos käibemaksuga elektriaktsiisi 0,5364 eurosenti kilovatt-tunni kohta, siis pärast eelnõu jõustumist väheneb see 2,9% võrra. Arvestades, et keskmise pere aastane elektrikulu on umbes 3500–5500 kilovatt-tundi, võidab selline pere aktsiisi vähendamisest aastas 14–22 eurot.
Mida on valitsus teinud kodukulude vähendamiseks? Peale eelnõude väljahääletamist on valitsuse poolt kostnud ainult suur vaikus. Pigem on käsi laiutatud ja öeldud, et turg reguleerib ja valitsus ei peagi midagi tegema, tema võtab ainult suurenenud tulu vastu. Tõsi, vahepeal on juttu olnud taastuvenergia tasu vähendamisest. See on samuti tubli algatus, aga ma juhin tähelepanu, et sellise ettepaneku mõju tarbijale on kolm korda väiksem kui täna arutuse all oleva elektriaktsiisi eelnõu puhul. Kõrge elektriaktsiis mõjutab otseselt nii inimeste ostujõudu kui ka ettevõtete konkurentsivõimet.
Seaduseelnõu vähendab riigieelarvesse elektriaktsiisi laekumist. 2015. aasta riigieelarve prognoosib elektriaktsiisi laekumiseks 33,1 miljonit eurot. 2013. aastal oli elektrienergia kogutarve Eestis 7332 GWh ehk 7,33 TWh. Seega vähendaks eelnõu elektriaktsiisi laekumist eelarvesse umbes 25,4 miljonit eurot. Samuti väheneb käibemaksu laekumine riigieelarvesse 5,1 miljonit eurot. Seaduse jõustumise mõju riigieelarvele on võimalik arvestada 2016. aasta riigieelarve planeerimisel. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Komisjoni ettekandjaks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 6 enne kaunist suve, 8. juunil s.a. Istungist võtsid osa kõik komisjoni liikmed, puudus ainult Martin Helme. Olime istungile kutsunud ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi, tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ning peaspetsialisti Lauri Lelumehe. Kohe algul, enne kui ma lähen komisjonis toimunud debati juurde, olgu öeldud, et võtsime vastu ka järgmised otsused. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. septembril 2015 (see otsus tuli konsensusega), määrata eelnõu ettekandjaks komisjoni nimel mind, Kalvi Kõva, ning teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 7 ja vastu 4 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud.
Kolleeg Tarmo Tamm tegi ka rahanduskomisjonis meile sellest eelnõust põhjaliku ülevaate, nagu ta tegi ka täna siin saalis. Ma loodan, et see üheleheküljeline eelnõu ja kolmeleheküljeline seletuskiri on ka kõigi teie laual ja te olete suutnud selle läbi vaadata.
Tutvustan siinjuures põhjalikumalt valitsuse arvamust ja see on, et seda eelnõu mitte toetada. Mis siis valitsus oma kirjas ütleb? Oma arvamuse andsid nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui ka Rahandusministeerium. Valitsuse arvutuste kohaselt laekuks eelnõu jõustumisel 2016. aastal aktsiisi ja käibemaksu tekkepõhiselt 31,7 miljonit eurot vähem ja 2017. aastal 31,9 miljonit eurot vähem. Aktsiisi vähenemise mõju tarbijale on 0,18%. Eelnõu toob kaasa järgmistel aastatel circa 78% aktsiisi laekumise vähenemise. Eelnõu koostaja ei ole välja pakkunud rahalisi katteallikaid nimetatud muudatustele. On öeldud lihtsalt, et seda tuleb arvestada eelarve menetluse käigus.
Kehtiv aktsiis moodustab kodutarbija elektrienergia arvest Eestis viimastel andmetel circa 3,7%, seega võib aktsiisi osakaalu elektrienergia lõpphinnas pidada tagasihoidlikuks. Eleringi andmetel on leibkonna keskmine tarbimine ca 200 kWh kuus. Lähtudes Eleringi andmetest, väheneks eelnõu jõustumisel keskmise pere elektriarve vaid 0,70 euro võrra kuus ca 24-eurose elektrienergia arve puhul. Seega mõjutab eelnõu elektrienergia lõpphinda tarbijale vaid 2,9%, mis eelkõige kodutarbija ning väikese ja keskmise tarbimismahuga äritarbija jaoks on marginaalse tähtsusega, nagu ütleb valitsus oma kirjas.
Elektrienergia aktsiisi maksustamine ei ole üksnes eelarve küsimus. Ligi 85% Eesti tarbitavast elektrienergiast, peab ütlema, toodetakse kahjuks taastumatutest kütustest, eelkõige põlevkivist. Energeetika terviklik negatiivne keskkonnamõju on Eestis seega väga suur. Nii aitab aktsiis kaasa elektrienergia kokkuhoidlikumale kasutamisele ning annab majandusliku stiimuli energiasäästumeetmete rakendamiseks. Eelnimetatu on lühidalt kaks aspekti, millest valitsus oma arvamuses juhindub.
Kokku võttes, valitsuse arvates sõltub elektrienergia kulude vähendamine eelkõige tarbijast ning riik ei tohi elektrienergia ebatõhusat kasutamist, elektriturul leiget osalemist aktsiisipoliitika pehmendamisega propageerida. Sellest lähtuvalt teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku seaduseelnõu nr 6 menetlemist või algatamist mitte toetada.
Komisjonis toimus ka diskussioon eelnõu menetlemise teemal ja põhiküsimused olid sellised. Tekkis küsimus, miks on eelnõu algajate ja valitsuse arvutused mõnevõrra erinevad. Valitsuse arvates oleks vähemlaekumine eelnõu jõustumise korral 31,7 miljonit eurot. Seda selgitasid Rahandusministeeriumi spetsialistid, kes ütlesid, et 2016. aastal aktsiisi ja käibemaksu tekkepõhine vähenemine 31,7 miljonit eurot tuli niimoodi, et 2016. aastal prognoositakse tarbimist 7 611 295 megavatt-tundi ning laekumine sellelt 1-eurose aktsiisi puhul oleks 7,6 miljonit praeguse 34 miljoni asemel. Ka käibemaksu laekumist oleks 5,7 miljonit vähem. Nii et komisjoni liikmed, kes neid küsimusi küsisid, said vastuse.
Ja küsiti veel ühte asja. Nimelt, seletuskirjas on üles loetud need Euroopa Liidu riigid, kus aktsiis on väiksem kui meil. Joonis 3 seletuskirjas on ehk natuke eksitav. Tõesti, need on riigid, kus aktsiis on väiksem kui meil, aga need ei ole mitte kõik Euroopa Liidu riigid. See tähendab, et need riigid, kus aktsiis on kõrgem kui meil, on jäetud siia joonisele panemata. Aitäh! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Aitäh! Tõepoolest, teile on ka küsimusi. Kolleeg Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kindlasti on komisjonis juba täiesti traditsiooniks saanud, et kui on opositsiooni eelnõu, eks siis midagi ikka peab leidma, kas või seda, et ta vähendab liiga vähe hinda. Kindlasti arvati, et võiks olla mõni elektri hinna alandamise meede, mis vähendaks tarbijale hinda palju rohkem, ja seetõttu saaks seda toetada. Kas te ütleksite, millised oleksid palju tõhusamad elektri hinna alandamise meetmed?

Aitäh! Meil komisjonis selle koosseisu puhul ei saa ütelda, et oleks tavapärane kõik eelnõud, mille esitab opositsioon, kohe välja hääletada. Võib-olla see paari aasta jooksul saab tavaks. Aga kui tuua mõni positiivne nüanss, mis on elektri hinna vähenemisele kaasa aidanud, siis vaieldamatult on see elektribörsile minek ja börsil õige paketi valimine. See on praeguseks väga paljudel tarbijatel hindu tunduvalt vähendanud. Oma seaduseelnõu tutvustavas jutus viitas ka eelnõu algataja, et praeguseks on, võrreldes aastatetagusega, elektrienergia hind läinud Eestis oluliselt väiksemaks. Loomulikult on räägitud ka taastuvenergia tasude vähendamisest. Aga need ei ole ehk tõesti nii suured meetmed või sellel ei ole nii suur mõju, kui on avaldanud just börsile minek.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Ma vaatan aeg-ajalt valitsuskoalitsioonilepingut. See oleks üks võimalus, mis aitaks teil koalitsioonilepingut täita. Te räägite siin suuresti maksude vähendamisest. See on üks võimalus makse vähendada. Miks te seda siis ei toeta? Mis takistab teil toetamast seda, et saaks makse vähendada? See ei ole ainult maks inimesele, vaid on ka maks ettevõtjale. Miks te ei taha täita koalitsioonilepingut?

Aitäh, hea kolleeg! Püüan siin kõnepuldis olla komisjoni ettekandja. Püüdsin ka oma kõnes suhteliselt selgelt tuua esile neid plusse ja miinuseid, mis komisjonis seaduseelnõu algatamisel arutelu all olid. Kui me nüüd tahame tulla eri erakondade platvormide ja koalitsioonileppe juurde, siis seda võib teha, aga komisjoni ettekandjana ma sellele libedale teele ei läheks. Kui diskussioon tuleb, siis anname läbirääkimistel tuld nii palju, kui jõuame.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea esineja! Täna on Postimehes väga huvitav artikkel, mille on kirjutanud ühe puidutööstuse ettevõtte juht, juhtiva ettevõtte juht. Öeldakse välja, et Eestis puudub igasugune majanduspoliitika. Ta ütleb, et meie mõtestamata majanduspoliitika esmane sümptom on juba pikka aega kestnud põhimõte, et valikuid langetatakse vaid eelarve kriteeriumide kohaselt. Ma küsingi teilt, milliseid majanduspoliitilisi uuringuid, analüüse on tehtud enne seda, kui aktsiise tõsteti. Ka teie ettekandest tuli välja, et te lähtute siiski puhtalt ja ainult sellest, et see on eelarvele kahjulik.

Tänud! Kindlasti mingil ajal, ma ei ütle seda aastanumbrit, kui elektriaktsiisi tõsteti, olid ka analüüsid olemas. Oma ettekandes ma tõin valitsuse seisukohast välja kaks aspekti: üks oli rahaline aspekt, mõju eelarvele, ja teine oli energiasäästu aspekt. Nii et valitsus ja ka komisjon ei lähtu oma otsuseid tehes mitte ainult eelarve aspektist. 85% meie elektrist tuleb taastumatutest energiakandjatest ja sellest tingituna me peame lähtuma ka sellest, et aktsiisiga me saame suunata tarbijakäitumist.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Ma küsin konkreetselt. Sina rääkisid ja ka teised arvavad, et mõju inimestele ja ettevõtjatele on väike. Ma küsin teistmoodi. Kas 33 miljonit eurot, mis te võtate ära ettevõtjate taskust ja tarbija taskust, on väike summa?

Kindlasti ei ole aktsiisi vähenemine 70 senti ka ühele majapidamisele – ühele tavalisele perele, kelle elektrienergia tarbimise hind Eestis keskmiselt on 24 eurot – väike summa. 70 senti on teinekord väga suur summa. Aga see on suhteliselt väike selliste arvude juures. Loomulikult, 70 senti on suur raha, aga selles kontekstis see ei ole märkimisväärne.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa rääkisid kahest aspektist. Üks on mõju riigieelarvele, seda ma praegu ei puuduta. Teine oli säästlikkus – hinda säilitades me paneme inimesed mõtlema, kui palju tarbida ja kuidas olla säästlikumad. Miks ei tehta sinu arvates järgmist üsna loogilist sammu ega tõsteta aktsiise? Kui te tõstate, kui järgida sinu loogikat, siis tõstate ka inimeste suhtumise taset. Varem või hiljem me jõuame selleni, et aktsiis on kõrge, inimesed enam elektrit ei tarbi, me oleme tagasi kiviajas ja kõik on suurepärane. Kas tohib üldse sellist loogikat kasutada, kui tegemist on inimestega, kelle jaoks elektrienergia hind on väga oluline faktor nende majanduslikus äraelamises?

Aitäh, hea kolleeg Mihhail! Ootan su küsimusi põnevusega, need on alati huvitavad ja argumenteeritud. Aga ma arvan, et praegusel hetkel on elektriaktsiisi suurus just parajalt sellises tasakaalus, et see paneb mõtlema, aga samas ei piira tuntavalt eluks vajaliku tähtsusega tarbimisharjumusi. Ei ole nii, nagu Tarmo Tamm ütles, et õpilased peavad oma vihikuid ja raamatuid lugema pirrutule valgel. Minu arvates on tasakaal praegusel hetkel paigas.

Martin Repinski, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline väga konkreetne näide. Kolm-neli aastat tagasi käis Nitroferdi tehase juht rääkimas Eesti Energia juhatusega ja riigimeestega. Ta palus, et energiaaktsiisi nende jaoks natuke vähendataks, sest nad tarbisid tippajal 5% kogu Eesti elektrienergiast. Eesti Energia ja riigi vastus oli, et ühtegi senti allahindlust me ei tee, sest ei taha sellist pretsedenti. Lõppkokkuvõttes oleme seal, kus me oleme – 400 inimest kaotas oma töökoha. Muidugi mitte ainult sellepärast. Aga see oleks küll üks samm, mis võib-olla aidanuks nendel inimestel  siiamaani töötada. Kuidas saab selles kontekstis rääkida sellisest filosoofiast, et peame säästma ja et aktsiis ei ole, ütleme, väga kõrge, nagu te ütlesite?

Aitäh! Komisjoni istungil, ma ütlen kohe, meil selliseid näiteid ja neid teemasid – kui palju üks või teine ettevõte elektrit tarbib või et seal võiks olla mingeid vähendamisi, mingeid koefitsiente, mingeid süsteeme – arutelu all ei olnud. Kindlasti me võime seda ka komisjonis enne teisele lugemisele saatmist mõnevõrra arutada. Ma ei oska ütelda, kas on olemas mingisugusedki meetmed, et seda ettevõtet Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu motiveerida, aidata viia energiasäästlikumatele lahendustele või mis iganes. Tegelikult oleksid need just riigi hoovad, millega me saaksime seda mõjutada. Aga vabandust, komisjonis meil selle eelnõu raames selleteemalist arutelu ei olnud. Kuna ma ei olnud ka eelmises rahanduskomisjonis, kui me toona võtsime vastu elektriaktsiisi, siis ma jään praegu vastuse võlgu.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Arendame esimese küsimuse teemat edasi. Sa ütlesid, et elektriaktsiis on selline harmooniline, igatpidi hästi sobiv. Ma tuletan meelde üht kirjanduslikku kangelast, kes ütles iseenda kohta, et on parajalt paks ja parimates aastates. Ta on muidugi väga sümpaatne, aga öelda, et see parajalt paks on norm iga inimese jaoks, oleks küll liig mis liig. Ta on ülekaaluline ja meie aktsiisi kohta võib ju öelda täpselt sama. Kurat teab, kuidas need asjad üldse liiguvad, kui riikides, mis on meiega enam-vähem samas majanduslikus olukorras, on elektriaktsiisid 4,5 korda väiksemad kui meil. Kes ütles, et harmoonia on üldse olemas? Kelle arvamus see on, et täpselt 0,447 on see, mida riik ja tarbija vajab, ning selle vähendamine ei anna hoopis muus kohas majanduslikku efekti?

On raske vastu väita, et seda ütles viis minutit tagasi siit puldist Kalvi Kõva.

Martin Repinski, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Tahtsin lihtsalt öelda, et nüüd on juba hilja motiveerida, sest ettevõte on kinni, inimesed on tööta. Aktsiisi ja mitmete maksude võrra väheneb Eesti eelarve selle ettevõtte kinnipanemise tõttu. Nii et motiveerida on vaja siis, kui ettevõtte juhid pöörduvad riigi poole, riigiasutuste poole, ja paluvad abi. Siis on vaja tööd teha, mitte siis, kui kõik on juba kinni ja inimesed on, võiks öelda, tänavatel.

Aitäh! Nagu ütlesin, seda teemat meil arutuse all ei olnud. Sain ka targemaks.

Märt Sults, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Eile ei tulnud haridusminister kohale, sest juttu oli koolitoidu hinnast. Täna ma küsin teie käest selle kohta. Koolitoitu ei tehta ammu enam lõkke peal, vaid tehakse elektripliidi peal ja kõikide muude asjade peal. Koolitoidu hind ei muutunud. Kui palju teie arvates läheb koolitoit lahjemaks pärast teie ettepanekute elluviimist?

Koolitoidu hind ei muutu, sellepärast et säilib praegune olukord. Küsimus oleks pigem selline, et kui me võtaksime vastu Keskerakonna esitatud otsuse eelnõu, siis kui palju riigieelarve koormus väheneks koolitoidule makstava toetuse tõttu, sest sellisel juhul ju elekter läheks mõnevõrra odavamaks ja ka koolitoit selle võrra odavamaks. Nii et minu vastus on, et koolitoidu hind ei muutu. Aga peab ütlema, et sedapuhku me koolitoidu temaatikat rahanduskomisjoni istungil ei arutanud.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa väitsid, et kõrgem aktsiisimäär suunab tarbija käitumist. Ole hea, räägi meile natuke lähemalt nendest uuringutest, mis tõestavad, et Eesti perekonnad raiskavad elektrit ja suhtuvad vastutustundetult meie loodusesse. Millel see väide põhines?

Ma ei väitnud midagi mingite uuringute kohta. Aktsiisi põhimõtteline olemus on ju selles, et suunata tarbija käitumist ja seda kõigi nende kaubagruppide puhul, millele aktsiis on pandud. Kui üks neist on elekter, siis aktsiisipoliitikaga suunatakse tarbija käitumist. Nii lihtne see, hea Jaanus, ongi.

Märt Sults, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kui me lastele koolis süüa ei anna, siis me saame mitteterved lapsed. Järelikult, tervishoiule tuleb koormus. Tervishoiusüsteem töötab ainult elektri peal. Kas me hakkame küünlavalgel ja žiletiga operatsioone tegema?

Aitäh, hea kolleeg! Ma püüan heatahtlikult jääda komisjonis toimunud arutelu valgusesse. Ma ütlen veel kord, et me oleme kaugel sellest, et arutada komisjonis neid asju, mis puudutavad koolitoitu ja seda, kui palju üks või teine operatsiooniprožektor voolu võtab. Julgen teile väita, et elektriaktsiis on meil sellises mahus olnud aastaid. Tänu sellele, et me oleme avatud börsil, on elektri hind kukkunud praegu tunduvalt allapoole. Ma julgen väita, et kui me täna selle seaduseelnõu välja hääletame, siis mitte ükski prožektor haiglas, mitte ükski koolipliit ega mitte ükski kuumaveekann, mis kuskil hooldekodus teed valmistab, ei jää sellepärast sisse lülitamata.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Kallis kolleeg! Siin oli juttu sellest, et seaduseelnõu esitaja ei ole näidanud ära katteallikaid. Mul on meeles eelmise peaministri ja varasemate koalitsioonide lubadused sellest, kuidas majanduskasv toob riigieelarvesse raha juurde. Ja tõenäoliselt me kõik nõustume sellega. Kas teie ei nõustu sellega, et kui me vähendame aktsiise, siis see põhimõtteliselt mõjub Eesti majandusele hästi, toob kaasa majanduskasvu ja sellega toobki riigieelarvesse vajaliku raha?

Aitäh! Ma juhindun siin oma uskumuste ja oma veendumuste asemel eeskätt paberitest. Loen seaduseelnõu seletuskirjast, et seaduse jõustumise mõju riigieelarvele on võimalik arvestada 2016. aasta riigieelarve planeerimisel. Ja nii ta ongi. Kui siia oleks kirjutatud, et see on majanduskasv, siis ma oleksin ütelnud, et majanduskasvu arvel ja seda on algatajad arvestanud. Aga ma ütlesin seda, mida eelnõu algataja on oma seletuskirjas kirjutanud.

Rein Ratas, palun!

Tänan! Hea Kalvi! Te mainisite oma ettekandes, et eelnõu seletuskirjas toodud joonis, kus on näidatud need Euroopa Liidu riigid, kus elektriaktsiis on Eesti omast väiksem, on mõnevõrra eksitav. On ju ka neid riike – ja seal joonisel ei ole toodud neid riike –, kus see on suurem. No tuleb öelda, et eelnõu koostajad eeldasid, et asjaosalised oskavad lugeda ja loevad sealt välja need riigid, 17 riiki, kus see on tõesti väiksem. Kas teile ei tundu, et see märkus on mannetult hädine? Joonis on korrektne. Nii võinuks ka küsida, miks ei ole toodud maailma riike, kus on suurem või väiksem. Olen rääkinud.

Aitüma, hea Rein! Sellele joonisele ma viitasin selles ettekandeplokis, kus oli see, millest komisjonis räägiti ja mis komisjoni liikmed küsisid. See oli üks küsimustest tõesti. Sellest joonisest jäi algul selline pilt, et Eestis on Euroopa Liidus kõige kõrgem elektriaktsiis. See oli ühe komisjoni liikme küsimus. Ma  pidasin lihtsalt vajalikuks seda diskussiooni ka siia saali teie ette tuua ja rääkida, missugused olid komisjoni liikmete küsimused. Jah, see joonis on selge, mina saan sellest aru.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Sa oled kindlasti põhjalik inimene. Kui tabelis on ära toodud, et 17 riigis on aktsiisimäär väiksem, siis sul tekkis kindlasti küsimus, et miks. Miks on nendes riikides aktsiisimäär väiksem? Ole hea, põhjenda meile oma seletust.

Mulle ei meenu, et me komisjonis oleksime arutanud, miks ühes või teises riigis on aktsiisimäär suurem või väiksem. Nii et ma ei ole analüüsinud neid riike, miks ühel pool või teisel pool see aktsiisimäär võib väiksem olla. Kindlasti võib tänaseks päevaks olla juba mõni riik, kus see on muutunud, kuna see on aastatagune või poolteise aasta tagune statistika. Nii et me komisjonis ei analüüsinud, miks ühes või teises riigis see aktsiisimäär väiksem on. Eks me näe. Meie naaberriike on meist nii väiksema aktsiisiga kui ka suurema aktsiisiga.

Rein Ratas, palun!

Tänan! Hea Kalvi! Kas ma tohin teid tänada selle soliidse esituse eest, millega te näitasite koha, ja mitte just väga kõrge koha, kätte ühele oma komisjoni liikmele, kes ründas nimetatud eelnõu? Olen rääkinud.

Aitäh! Püüdsin kanda ette seda, mis meil komisjonis toimus.

Mart Helme, palun!

Hea eesistuja! Hea kõneleja, rahanduskomisjoni esimees! Meie peaminister propageerib pidevalt tervislikke eluviise, samuti ebatervislike eluviiside algallikate maksustamist. Pean silmas tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõstmist. Meie lõunanaabrid tõstsid suhteliselt hiljuti tubaka- ja alkoholiaktsiisi. Sealt laekuv raha läheb koolitoidu kvaliteedi ja koguse parandamiseks, seega konkreetselt koolitoidu peale. Mul on küsimus. Kas te rahanduskomisjoni esimehena peate võimalikuks, et meie rahanduskomisjon algatab samasuguse eelnõu? Missuguseks peate selle perspektiive?

Aitäh, hea Mart! Kui ma oleksin rahanduskomisjoni esimees, siis ma võib-olla kaaluksin seda, aga ma olen pelgalt tavaliige.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh! Hea rahanduskomisjoni esimees! (Naer saalis.) Jah, liige, ilmselt praegu siis rahanduskomisjoni esindaja ülesannetes. Mul on mõnevõrra filosoofiline küsimus. Praegu on pandud tubaka-, alkoholi-, kütuse- ja elektriaktsiis kõik ühte patta, kuigi tubakas ja alkohol on mõnuained, aga ilma elektrita elada ei ole lihtsalt võimalik, sest seda tarbib teatud määral ka kodutu. See, mida ta sööb, on toodetud elektrit kasutades. Mis põhjusel vaadatakse neid kõiki koos? Kas lihtsalt maksustatakse absoluutselt kõike, mida annab mõõta, või tõesti riigieelarve poolt vaadates ongi ükspuha, mis tekitab mõnu – kas alkoholiaktsiis või elektrisutsaka aktsiis?

Aitäh! Selle seaduseelnõu raames me ei avanud seda debatti, kas me peaksime mõned ained, mõned teenused, mõned kaubad veel lisama aktsiisiga maksustatavate kaupade hulka. Praegu lihtsalt on nii, et sõltumata sellest, missugustel põhjustel on üks või teine kaup aktsiisiga maksustatud, on need kõik õigusloome mõistes pandud ühtesamasse seadusesse kui aktsiisiga maksustamine. Me teame eri riikidest väga erinevaid kaupu, mis on aktsiisiga maksustatud. Selle seaduse menetluse raames me komisjonis ei avanud seda debatti, kas me peaksime mõned ained sellesse nimekirja lisama.

Olga Ivanova, palun!

Aitäh! Hea rahanduskomisjoni esindaja! Kas teie kui teeneline sotsiaaldemokraat ei pea õigeks, et vaesemaid ja nõrgemaid peab kaitsma? Kui te olete selle poolt, et ei pea alandama aktsiisi 1 euro peale, siis kas te ei arva, et elektri toomine näiteks pensionärini võiks olla odavam? Kas te ei ole selle peale mõelnud? Ehk siis praegu on elektrilevi tasu koostatud elektriarvest, ma ei tea, suurem kui 50%. Kas nii on õige?

Aitäh! Komisjonis me paraku, jah, seda ei arutanud, missugune peaks olema sotsiaaldemokraatide positsioon või arvamused. Aga mis puudutab elektriarve jagunemist, siis see ongi see teenus, mida me tarbijana tarbime, ja see koosneb eri komponentidest. Üks on elektri tootmine, teine on selle tarbijani toomine. Minule kui tarbijale meeldib see, et ma näen neid teenuseid, mida minu majapidamisse saabuv elekter endas sisaldab. Nii et need teenused on selliste hindadega, nagu need praegu on. Komisjonis me seda ei arutanud ega debatti selle üle ei pidanud. Aga ma arvan, et see on hea, et eri komponendid on kõik arvel toodud.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Hiljuti koalitsiooni eestvõttel läbi surutud kütuseaktsiisi ja majutusasutuste käibemaksu tõstmine mõjus kahtlemata ääretult negatiivselt Eesti konkurentsivõimele. Kõnealune eelnõu püüaks ja suudaks ehk natukenegi seda taastada ja parandada. Kas Eesti konkurentsivõime on tõesti selline asi, mille tõstmisest ja parandamisest tuleb igatpidi hoiduda?

Aitäh! Komisjoni aseesimees, eelnõu algatajate esindaja Tarmo Tamm komisjonis eelnõu raames ka mitmel korral vihjas sellele, et elektriaktsiisi alandamine aitab ehk Eesti konkurentsivõimet parandada. Aga nagu ma ütlesin, need arvud on, eeskätt just Eesti majapidamistele, suhteliselt väiksed, samas ettevõttele arvestatavad. Eesti konkurentsivõime hindamine eri aktsiiside tõstmise ja selle võimaliku vähendamise võrdlusena meil komisjonis arutluse all ei olnud. Selline lihtne vastus sulle, hea Henn.

Aitäh! Austatud ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu nr 6 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu nr 6 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 43 rahvasaadikut, vastu oli 34. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
 Aitäh, lugupeetud kolleegid! Tänane istung lõppenud.

Istungi lõpp kell 10.49.