Austatud Riigikogu! Alustame erakorralist istungjärku, mis on kokku kutsutud põhiseaduse § 68 ning kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 järgi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Vabariigi Valitsuse taotletud ajal ja päevakorraga.

Aga kõigepealt: Riigikogu liikme Edgar Savisaare tagasiastumise tõttu asus alates 6. augustist Riigikogu liikmeks Peeter Ernits. Järgnevalt kuulame ära Peeter Ernitsa ametivande. Peeter Ernits, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsusel on selleks soovi. Palun, Heili Tõnisson!

Austatud Riigikogu esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaheksa seaduseelnõu. Esiteks, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Teiseks, avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Urmas Reinsalu. Kolmandaks, kemikaaliseaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Neljandaks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev. Kuuendaks, jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seitsmendaks, veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kaheksandaks, jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Marko Pomerants. Aitäh!

Marika Tuus-Laul, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selge see, et sigade Aafrika katku teemast ei saa me üle ega ümber. See, mismoodi toimus katku surnud sigade matmine Jõgevamaal Torma vallas ja kuidas sellega kaasnesid valed, on lausa uskumatu ja masendav. Valetati näiteks matmispaiga kohta, nagu oleks sead maetud Torma prügilasse, valve all olevale alale, kus olevat toimunud ka reoveepuhastus. Roiskunud loomakorjused aeti aga lihtsalt ühte suvalisse auku, kust imbvett ei koguta. Edasi on tegelikult vaid üks samm selleni, kuni reovesi satub põhjavette. Mis kõik sellega kaasneda võib, sellele juhtis Äripäevas tähelepanu Ago Vilo, öeldes, et kui korjuste matmise kohas imbvett ei koguta ega puhastata, siis on reovee sattumine põhjavette täiesti vältimatu ja on ainult aja küsimus, millal reostatud põhjavesi jõuab mõne veevõtukohani. Ta, muide, rõhutas, et korjuste lagunemine kestab aastaid, aga reostus jääb vette sajandeiks. Nii et valet on selle asja ümber olnud väga palju. Valetati ka matmise sügavuse kohta, väideti, nagu oleks maetud mitme meetri sügavusse. Kui see oleks nii olnud, siis ei oleks roiskunud seakorjused ju pinnale tõusnud. Ka kloorlubjaga katmise kohta on valeväiteid olnud. Meil on väga palju küsimusi. Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle arupärimise keskkonnaminister Marko Pomerantsile. Aitäh!

Andres Ammas, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Vabaerakonna fraktsiooni nimel on mul üle anda eelnõu tulumaksuseaduse muutmiseks. Sellel eelnõul on päris pikk ajalugu. Tulumaksureformi printsiibid töötas Vabaerakonna majandustoimkond välja juba enne Riigikogu valimisi. Need küsimused tõstatusid ka koalitsiooniläbirääkimistel, aga ei leidnud seal partneritelt, eeskätt läbirääkimiste suurimalt osapoolelt, mõistmist. Juunis esitasime sama sisuga ettepanekud suurendada kolme aastaga tulumaksuvaba miinimumi 400 euroni kuus ja selle katteks tõsta tulumaksu määr 24%-le, tegime seda ka nn kobarseaduse eelnõu menetlemise käigus. Need ettepanekud ei leidnud tookord rahanduskomisjoni toetust ja suures saalis ei olnud võimalik neid hääletada. Vahepeal on olukord meie silmis muutunud tunduvalt lootusrikkamaks. Head kolleegid Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast on väljendanud toetust samadele põhimõtetele ja jõudnud maksureformi vajalikkuse suhtes samasugustele järeldustele kui Vabaerakond. Seetõttu esitame nüüd menetlusse eraldi eelnõu tulumaksuseaduse muutmiseks. Aitäh!

Siret Kotka, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel esitan arupärimise maaeluminister Urmas Kruusele. Arupärimine puudutab sigade Aafrika katku levikut Eestis. Tänaseks on terve Mandri-Eesti sigade Aafrika katku tõttu sisuliselt kitsendatud tsoonidega kaetud. Eesti seakasvatajad tunnetavad, et valitsus on ükskõikne katku leviku peatamise suhtes. Erinevalt näiteks Lätist, kus on suudetud katku levikule piir panna, ei ole Eesti seda suutnud. Lätis on hävitatud vaid üle 600 kodusea, meil jõudis see arv juba ühe kuuga 16 000-ni. Miks me ei õpi lõunanaabritelt? Seakasvatajate rahavood on kokku kuivamas ja väga paljud seakasvatajad plaanivad tegevuse lõpetamist. Seakasvatus annab aga tööd tuhandetele inimestele maapiirkondades, kus tööd niigi napib. Mitmed seakasvatajad on nurisenud maaeluminister Urmas Kruuse ning Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori Ago Pärteli tegevuse üle, sest olukorda ei ole suudetud õigesti hinnata ega tegutseda oma ülesannete kõrgusel, põhjustades nii Eesti seakasvatusele seninägematuid kahjusid. Kõige selle tõttu esitame arupärimise viie küsimusega. Aitäh!

Monika Haukanõmm, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vabaerakonna fraktsiooni seitsme liikme nimel esitan siseminister Hanno Pevkurile kirjaliku arupärimise pagulaste teemal. Pagulasküsimuste arutelu on valitsuse halvasti korraldatud kommunikatsiooni ja populistlike paanikakülvajate tõttu võtnud ootamatult emotsionaalse ja kohati destruktiivse kuju. Kui küsimustele ei anta selgeid vastuseid ega suudeta näidata inimestele selget perspektiivi, siis võivadki pagulastega seotud hirmud võimenduda ja tugevneda. Oleme sügavalt mures, et Eesti ühiskonnas on kerkinud esile ohtlik Euroopa-vastasus ja usaldust lammutavad hirmud. Kokkulepitud hulga pagulaste vastuvõtmise ja integreerimise kõrval on valitsuse ülesanne seletada ühiskonnale ja avalikkusele probleemi olemust, selle lahendamise teid ja viise ning rahvusvahelist konteksti. Selleks, et Riigikogu ja avalikkus saaksid pagulaste teemat sisuliselt analüüsida ning leida Euroopa Liidus kujunenud olukorras Eestile parimaid lahendusi, palumegi siseministril vastata kaheteistkümnele küsimusele. Mis, kuidas ja millal toimub nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus? Kas Eesti valitsusel on ülevaade Euroopa kogemustest ja seal tehtud uuringutest? Kui jah, siis mida me sellest kõigest rakendame ning millised on prognoosid edasiste tegevuste ja stsenaariumide kohta?

Mart Helme, palun!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitab maaeluministrile arupärimise seakatku kohta. Kaks arupärimist on täna sellel teemal küll juba siin esitatud, küsimused osaliselt kattuvad ja osaliselt ei kattu, kuid fakt on see, et meie arvates on tegemist probleemile hilinenud ja ebaadekvaatse reageerimisega. Seetõttu on meil viis küsimust, millele me soovime mitte demagoogilisi, vaid konkreetseid vastuseid. Need küsimused puudutavad maaeluministeeriumi valdkonda ja selle ministeeriumi alluvusse kuuluvate ametkondade tegevust. Annan arupärimise üle. Loodame neile küsimustele peatselt saada adekvaatseid vastuseid.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kümne Riigikogu liikme nimel annan üle arupärimise peaminister Taavi Rõivasele. Selle raames saame siin arutleda Kreeka teemal, saame rääkida ka seakatkust ja Vabariigi Valitsusest või, õigemini öeldes, Vabariigi Valitsuse infopoliitikast. Teatud sündmus on viimasel ajal äratanud vaidlusi, sest olevat nagu olemas Eesti riigi ametlik seisukoht ja sellest räägitakse, aga mida see endast kujutab, sellest ei ole mõnes küsimuses mingit aimu. Tahaks teada, kes selle arvamuse välja töötab. Mis juhtub siis, kui Vabariigi Valitsuse seisukoht ei lange kokku näiteks poolte Riigikogu liikmete seisukohaga või kohalike omavalitsuste liitude või arstide seltsi seisukohaga? Kuidas see ametlik seisukoht antakse edasi töötavatele meediaühendustele, näiteks ERR-ile, ja miks mõnikord see jõuab õigel ajal kohale, aga mõnikord kogu see protsess väga pikalt venib? Tegemist on väga huvitava teemaga ja me loodame seda siin koos peaministriga arendada. Aitäh!

Olen juhatuse nimel vastu võtnud üheksa seaduseelnõu ja viis arupärimist. Kui need vastavad kodu- ja töökorra seaduse nõuetele, siis suuname need menetlusse.
Üks teade on mul ka. Pärast erakorralise istungjärgu lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Iraani parlamendirühma asutamiskoosolek. Selle kutsub kokku Keit Pentus-Rosimannus. Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Erakorralise istungjärgu päevakorra kohta on Vabariigi Valitsus meile ettepaneku teinud, aga Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 ütleb, et meil on vaja kehtestada töö ajagraafik. Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendamiseni. Aga enne seda saab sõna rahvasaadik Igor Gräzin, kellel on ilmselt protseduuriline küsimus.

(Mikrofon ei tööta.)

Palun, kas me saame anda mikrofoni Igor Gräzinile?

(Mikrofon ei tööta.)

Jüri Ratas, palun!

Austatud esimees, mina olen nõus oma mikrofoni härra Gräzinile andma.

Aga mina ei ole nõus, sest Gräzinil peab olema oma mikrofon. (Naer saalis.) Võtan juhataja vaheaja viis minutit. Aidake rahvasaadiku mikrofon tööle panna. Jätkame viie minuti pärast.
V a h e a e g

Ma palun vabandust Riigikogu liikmelt Igor Gräzinilt, et tema töölaual ei suudetud kohe mikrofoni tööle panna! Ma loodan, et nüüd tal mikrofon töötab ja rahvasaadik saab oma protseduurilise sõna öelda. Palun!

Kuna eelnõu aluseks olev memorandum on vastuolus Euroopa Liidu toimimise leppe artikliga 125, mis välistab ühtede riikide teiste eest tehtavad võlamaksed, ja kuna ka seletuskiri on riives artikli 136 lõikega 3, milles esitatud tingimusi pole seletuskirjas puudutatudki, siis arvan, et me ei peaks täna seda dokumenti arutama. Olles tõeline eurooplane ja tõeline Euroopa Liidu patrioot, teen ma ettepaneku eelnõu, mis on vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, päevakorrast maha võtta. Noh, Eiki, mis sa selle peale ütled? (Naer ja aplaus saalis.)

Erakorraline istungjärk on kokku kutsutud Vabariigi Valitsuse ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse ettenähtud päevakorraga. Sinu ettepanek ei vasta Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Jüri Adams, palun, protseduuriline küsimus!

Mul on ka protseduuriline küsimus, härra esimees. Nimelt, otsuse punkt 2 ütleb, et käesolev otsus jõustub allakirjutamisel. On vist unustatud, kes on see allakirjutaja. Kas see olete teie, härra juhataja, kas kirjutavad alla kõik 101 rahvasaadikut või ainult fraktsioonide esimehed? Või on mingi muu isik määratud sellele alla kirjutama?

Seaduse järgi on allakirjutaja Riigikogu esimees. (J. Adamsi küsimus saalist: "Aga sellisel juhul, miks me peame seda arutama ...?" Naer saalis.) See on ka protseduuriline küsimus, kuna tõesti, euro stabiilsuse asjus tehtavate otsuste menetlemise kord on mõnevõrra teistsugune kui muude Riigikogu otsuste puhul. Menetluse juurde jõuame mõne aja pärast. Aga nüüd on meil sellegipoolest tarvis kinnitada töö ajagraafik.
Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendamiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Töö ajagraafiku kinnitamise poolt oli 66 Riigikogu liiget, vastu oli 13 ja erapooletuks jäi 6. Töö ajagraafik on kinnitatud.

Nüüd läheme päevakorrapunkti arutelu juurde. Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu menetlemise kord on kirjas kodu- ja töökorra seaduse §-s 118². Kõigepealt on rahandusministri ettekanne, seejärel rahanduskomisjoni esimehe ettekanne. Ettekandjatele võivad kõik Riigikogu liikmed esitada kaks suulist küsimust, igaüks saab siis kokku esitada kaks küsimust. Sellele järgnevad läbirääkimised, kus kodukorraseaduse § 98 lõike 5 alusel osalevad ainult fraktsioonide esindajad. Pärast seda vaadatakse läbi muudatusettepanekud – kui neid on – ja toimubki lõpphääletus.
Rahandusminister Sven Sester, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Nii nagu seisan siin mina praegu, seisavad täna-homme oma parlamendi ees mitme euroala riigi pea- või rahandusministrid, et koos arutada Kreeka ees seisvat ülesannet ning anda oma hinnang vastastikuse mõistmise memorandumis kirjeldatud majandusprogrammile. Kreeka parlament kiitis memorandumis püstitatud ülesanded ja seatud tingimused heaks 14. augustil toimunud hääletusel. Saadud kinnitus, et Kreeka riik ja rahvas selle programmi täitmisele asub, oli selle aasta varasemaid sündmusi arvestades tarvilik eeltingimus, et üldse edasi minna. Täiendavat kindlustunnet annavad ka varasemate eeltingimuste üle Kreeka parlamendis 15. ja 22. juulil toimunud hääletused. Täna peate teie otsustama, kas Eesti annab oma nõusoleku ja kas ma saan homme ESM-i juhatajate nõukogus memorandumile heakskiidu anda. Valitsuse ja nüüd ka euroala rahandusministrite arvates on Kreeka kolmanda programmi memorandumis küllalt alust, et Kreeka majandus oleks võimalik taas rajale saada.
Aga nüüd pisut lähemalt programmiläbirääkimistest, nende sisust ja mõjust Eestile. Läbirääkijatele, st institutsioonidele – Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank, IMF ja ESM – oli ette antud väga selge mandaat Kreeka valitsusega läbirääkimiste pidamiseks. Selleks oli 12. juulil euroala liidrite tippkohtumisel, kus osales ka Kreeka, kokkulepitud raamistik, mis sisaldas hulgaliselt eeltingimusi. Täna teie arvamust ootav memorandum on nende juhiste järgi kokku pandud.
Enne Kreeka teemani jõudmist soovin peatuda Euroopa Liidu ja euroala kriisilahendamisvõimekusel üldisemalt. Vaatamata Kreekas aset leidnud tagasilöökidele, on finantsraskustes riikide jaluleaitamiseks koostatud majandusprogrammid olnud üldiselt tulemuslikud. Vaatame tagasi selliste riikide nagu Läti, Hispaania, Portugal ja Iirimaa kogemustele. Kõik need riigid on saanud toetuslaene, et sügava kriisi olukorras toime tulla. Seisus, kus nende riikide tururahastamine kas täielikult puudus või toimus äärmiselt kõrge hinnaga, andis programmi abil saadud toetuslaen võimaluse riigirahanduses ja majanduses tekkinud tasakaalustamatust vähendada. Kriisid suudeti seeläbi ületada väiksemate kaotustega, kui see oleks toimunud siis, kui need riigid oleksid jäetud üksi kogu kohandumisraskust kandma. Tänaseks on need riigid programmist edukalt väljunud ning on suurima kasvuga euroala riikide hulgas. Samuti läheb programmi rakendamine heade tulemustega Küprosel. Veel aasta tagasi augustis võis sama arvata ka Kreeka kohta, kui ees ootas programmi viimane ülevaatus. Kahjuks sai siis võitu populism ning positiivsed arengud peatusid või pöördusid tagasi ja programmi lõpetamine 2015. aastal muutus võimatuks. Täna arutluse all oleva kolmanda abiprogrammini ei ole jõutud lihtsalt. Kreeka riik, poliitikud ja rahvas kaalusid ju väga tõsiselt, kas eelmises programmis kokkulepitud reformide asemel võiks majandusraskuste ületamiseks leiduda mõni hoopis lihtsam ja valutum tee. Tarvitasin sõna "populism" eeskätt seetõttu, kuna praktikas on selgeks saanud, et seda teed ei leidunud. Kolmas abiprogramm tähendab Kreekale võimalust naasta rajale, millelt lahkumise tagajärjeks oli hädavajadus kehtestada kapitalikontrollid, tekkisid järjekorrad pangaautomaatide juures ja häired majanduse toimimises. Kreeka vajab ulatuslike reformide jätkamist, mitte nende tagasipööramist. Selle arusaama kohalejõudmist märgib ka Kreeka parlamendi ja valitsuse operatiivne tegutsemine juulis-augustis. Institutsioonid hindavad, et kokkulepitud programm võimaldab vajalikud muudatused Kreekas ellu viia. Muidugi peavad Kreeka riik ja rahvas sellega toime tulema ja siin on põhjust järele mõelda.
Asjaolu kõrval, et Kreeka on lootusetuks osutunud eksirännaku järel tagasi pöördunud eeldatavalt tulemusi andva poliitika juurde, on uue võimaluse andmine teiste euroala riikide poolt seotud ka sooviga kinnitada euroala kui terviku pöördumatust. Samas olgu selge, et euroala on märkimisväärselt paremas positsioonis kui 2010. aastal, selleks et ka negatiivse stsenaariumiga toime tulla.
Programmid on alati seotud tingimustega: enne reformid ja alles siis raha. Sama kehtis ka teise programmi puhul, mille tingimusi suuremas osas järgiti kuni 2014. aasta augustini. Siis reformid lõppesid ning lõppesid ka euroalalt antavad laenud. Kreeka usalduse kaotus sai sealt alguse ning see kasvas 2015. aasta juuliks sedavõrd suureks, et Kreeka on nüüd pidanud nõustuma pretsedenditult ulatuslike eeltingimuste nimekirjaga ja seda juba enne, kui üldse uut programmi läbi rääkima asuti. 15. juuliks võttis Kreeka parlament vastu seadused käibemaksu, pensioni, statistika ja eelarvereeglite kohta, millele 22. juulil lisandus veel tsiviilkohtumenetluse reformi ja pankade kriisilahendusdirektiivi ülevõtmist puudutav. Alles siis olid liikmesriigid valmis volitama institutsioone läbirääkimisi pidama. Lisame siia veel nimekirja, kus on üle 40 õigusakti ja tegevuse, mille Kreeka pidi heaks kiitma enne võimaliku uue programmi esimest makset. See sai tehtud Kreeka parlamendis hääletusega 14. augustil ehk eelmisel nädalal.
Programmi eesmärgid on taastada Kreeka riigirahanduse võimekus, läbi viia majanduskasvu, hõivet ja investeeringuid toetavad reformid, taastada finantsstabiilsus ning põhjalikult reformida riigihaldust. Aasta alguses tõsiselt halvenenud majandusolukord on põhjustanud eelarve primaartasakaalu eesmärkide esimeste sammude allapoole toomist enne 3,5%-lise ülejäägi saavutamist 2018. aastal. Ka käesoleval aastal 0,25%-lise puudujäägi saavutamine tähendab, et Kreeka peab halvenenud majandusolukorras tugevalt pingutama. Fiskaaleesmärkide saavutamisel on olulised käibemaksusüsteemi reform, erandite kaotamine maksusüsteemis tervikuna, maksukogumises uue kvaliteedi saavutamine ja pensionisüsteemi kestlikuks muutmise reformide elluviimine. Kindlasti peab Kreeka uude programmi ka ise panustama ning siin on oluline osa erastamisel. Erastamisfondi loomisele on seatud tähtajaks oktoober. Selle fondi abil on võimalik varasemat ebaedu vältida.
Programmi tegevuste, aga ka rahastamise puhul on selgelt rõhk programmi esimesel poolel. See ei tähenda muidugi, et Kreeka ülesanded programmi teises pooles väiksemad oleksid. Ülevaatuste käigus tuleks neid ülesandeid kindlasti juurde ka sinna, kas siis lisaks või vähem edukate meetmete asendamiseks.
Kolm aastat on suhteliselt pikk aeg. Osalt seetõttu on Kreeka rahastamisvajadus ja seega ka programmi maht augustini 2018 kuni 86 miljardit eurot. Sellest 54 miljardit on varasemate laenude tagasimaksed ja nende intressimaksed, suurem osa läheb seejuures avalikule sektorile. Uuest programmist on 25 miljardit eurot mõeldud Kreeka finantssektorile, et olukorra järsu halvenemisega kaasnevat kapitalivajakut vähendada ning toetada pankade laenuvõime taastamist.
Programmi esimeseks makseks on kavandatud 26 miljardit eurot, millest kohe läheb 10 miljardit eurot ESM-i võlakirjadena Kreeka pangandussektori rekapitaliseerimiseks, 13 miljardit on ette nähtud laenuna, mille arvel kaetakse mitmeid võlakohustusi, ning ülejäänud 3 miljardit kuulub väljamaksmisele osadena, kui eraldi kokkulepitavad vahe-eesmärgid on täidetud.
IMF-i rahalise osalemise maht programmis selgub programmi ülevaatamise käigus oktoobris. ESM-i antavate laenude kaalutud keskmiseks tähtajaks kujuneb 32 aastat.
On küsitud, et kuna Kreeka võlakoorem on suur, kas ja kuidas siis Kreeka selle võla teenindamisega hakkama saab ja kas selleks on vaja laene maha kirjutada. Jah, see koorem on suur. Aga Kreekale antud laenude tingimused on juba praegu soodsad, mis tähendab, et võla teenindamise koormus on küll märkimisväärne, kuid rahvusvahelises võrdluses mitte erakordne ning sellega on võimalik programmi täitmise korral hakkama saada. Võimalikke leevendusmeetmeid kaalutakse, aga võla nominaalne mahakirjutamine on välistatud. Eesti on öelnud, et me ei ole nõus võlga kas tervikuna või osaliselt maha kirjutama.
On küsitud, kas laen tähendab Eestile uusi kohustusi. Ei. Kreekale ESM-ist antav laen meie kohustusi ei suurenda, Eesti ei pea kuhugi midagi lisaks maksma ega ka uusi garantiisid andma. Oma kohustused oleme võtnud Riigikogus 30. augustil 2012 ESM-i asutamislepingut ratifitseerides. See tähendab, et meie osalus ESM-is on 1,3 miljardit eurot, millest sissemakstavad 148,8 miljonit eurot tasusime juba 2014. aastaks. Ütlen veel korra, et ESM-i laenu tõttu need kohustused ei suurene.
Loomulikult on küsimus, kas kolmas abiprogramm suurendab või vähendab Eesti riigi Kreekaga seotud varade riske. Need riskid on olemas ja mitte selles mõttes, et vastastikuse mõistmise memorandumis kirjeldatud reformid ei töötaks. Usun, et need reformid töötavad. Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon koos ESM-iga on ühiselt Kreekaga läbirääkimisi pidanud, kasutades parimat analüütilist ja finantskompetentsust, jõudes järeldusele, et need reformid tagavad nende rakendumise korral eeldatava resultaadi. Ma hindan, et kokkulepitud programmi alusel tegutsedes on Kreeka võimalused majanduslikult jalule tõusta paremad kui käega lüües või asjadel isevoolu teed minna lastes. Riske, mis tekivad Kreeka võimaliku soovimatuse tõttu reforme ellu viia, saame maandada nii, et eraldame abi vaid konkreetsete tegevuste järelmina.
Austatud Riigikogu! Leian, et Kreeka majanduspoliitika memorandum loob hea aluse Kreeka riigi ja majanduse arendamiseks ning annab seeläbi oma panuse euroala üldise stabiilsuse toetuseks. Valitsuse soovitus on nõustuda institutsioonide eestvedamisel koostatud memorandumi kavandiga, millele on oma nõusoleku andnud ka Kreeka parlament.
Soovin veel rõhutada programmiga seotud elemente, mis annavad alust arvata, et me jõuame lähemale Kreeka võlaprobleemi lahendusele. Need on programmis eesmärgiks seatud primaarülejääk ja seda toetav ambitsioonikas reformide pakett, aga ka Kreeka rahva arusaam, et muutustele alternatiivi ei ole. Kuigi hind oli kõrge, tuleb selle saavutamise eest võib-olla tõesti Syriza populistidele tänulik olla.
Meil on täna laual Kreeka parlamendi otsused ja tema tahte väljendus, see on Euroopa institutsioonide heakskiidetud lahendus, millel on lõpuks ka eurotsooni liikmesriikide valitsuste heakskiit. Ärgem kaldugem eelseisva arutelu käigus populismi äärmustesse. Arvestagem sellega, et Eesti on oma sihi selgelt kindlaks määranud Euroopa Liidus ja selle tuumikus, euroalas. Ei saa naiivselt kujutada Eestit ette isoleeritud saarekesena selles maailmas. Kindlasti on Kreeka saagast õppida kogu Euroopal. Euroala loodi ja euro võeti kasutusele usus, et kõik osalised täidavad kokkuleppeid ja järgivad reegleid. Vajakajäämistega selles, euro usaldusväärsuse ja pikaajaliste toimemehhanismidega ning riskide haldamisega tuleb ka edaspidi tegelda. Tänan tähelepanu eest!

Küsimused ministrile. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te oma kõnes mainisite, et te ei toeta Kreeka võlgade mahakirjutamist. Aga samas kaalutakse Kreeka senise võla leevendamise meetmeid. Eile avaldas uudisteagentuur Bloomberg uudise, kus tsiteeriti Angela Merkelit. Merkel kinnitas oma Saksa kolleegidele, et selle jaoks, et IMF liituks Kreeka uue abipaketiga, on ta valmis vastu võtma Christine Lagarde'i tingimused, andmaks Kreekale osa vanadest võlgadest andeks. Milliste leevendusmeetmetega olete teie valmis nõustuma?

Aitäh teile! Muudatused saavad olla kas reprofileerimised või restruktureerimised. Restruktureerimine tähendab võla sisulist mahakandmist kas tervikuna või osaliselt. Eesti on väga selgel seisukohal, et me ei ole nõus võla mahakirjutamisega. Me oleme selle ka välja öelnud. Võimalik reprofileerimine ehk võimalik laenuintresside ülevaatamine või tähtaja pikendamine on kindlasti läbirääkimiste teema. Kui võla jätkusuutlikkus võla tasumise tähtaja kahe, kolme või nelja aasta võrra edasilükkamise tõttu paraneb, siis on see kindlasti läbirääkimiste koht. Nominaalse väärtuse mahakirjutamist, Eesti on seda selgelt öelnud, me ei poolda.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud minister! Suhtumine Kreekasse ja Kreeka valitsusse, konkreetselt just Kreeka peaministrisse, on üle Euroopa Liidu väga erinev. Ma usun, et enamik peab peaminister Tsiprast otsekui Euroopa Liidu rehepapiks, kes kasutab ka mitte kõige puhtamaid võtteid, et oma eesmärke saavutada. Kreeklaste arvates on ta tõenäoliselt pigem kaval Herakles, kes Augeiase tallid laseb puhastada teistel Euroopa Liidu rahvastel, mitte kreeklastel. Ütle, palun, kuidas siis on see väga mitmeti Kreeka olukorda suhtuv Euroopa Liit homme-ülehomme nõus ühehäälselt ütlema jah, et Euroopa Liit toetab Kreeka kolmandat abiprogrammi, kui ainult mõnes üksikus riigis, nagu Eesti, Saksamaa, Malta ja mõni veel, tehakse see otsus parlamendis, mõnes aga hoopis teisel tasandil.

Aitäh! Ma korra peatun eri riikide menetlustasemetel. Tõsilugu, Eestis lepiti ESM-iga liitumisel kokku, et iga uus programm on meil nn suure saali arutlusteema. Seetõttu ongi täna see teema siin saalis. Selliseid riike ei ole väga palju: Eesti, Saksamaa, Austria ja mõni veel. Osas riikides on see nn ELAK-i teema, Euroopa Liidu asjade komisjoni teema. Soomes on otsus tehtud nende n-ö grand committee' tasemel. Osas riikides on see valitsuse teema, Läti ja Leedu on nüüdseks teinud oma otsuse ESM-is osalemise kohta. Osas riikides on see rahandusministrite pädevuses, seal on riik öelnud, et ESM-iga liitumisel on võetud kohustused ja hilisem on aktivate juhtimine. Nii on see näiteks Sloveenias. Eri riikides on erinevad tasemed. Euroala rahandusministrite kohtumisel eurogrupis ega töögruppides kõrgemate riigiametnike tasemel ei ole antud indikatsioone, et üks või teine euroala riik hakkaks praegu otsust blokeerima. Küll aga on kindlasti kõikide otsuste tegemisel kõikidel riikidel oluline koht otsustusmehhanismis osalemisel, kuna tegemist on ühehäälse otsusega. Nii et igal riigil on oluline roll selle otsuse tegemisel.

Olga Ivanova, palun!

Lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Kas te saate nimetada paar-kolm karistusmeedet, mis on Kreekale ette nähtud, kui ta ei hakka oma võlga 2022. aastal tasuma? Me teame, et alates 2010. aastast ei liigutanud ta ennast selles suunas, et oma maksusüsteemi või pensionisüsteemi reformida. Mispärast on meil siis nüüd lootust, et ta tõesti hakkab oma võlga tasuma?

Ma arvan, et rahalistes suhetes on parim meede "raha reformide vastu". Esiteks, et üldse raha anda, peab teine osapool reformid ellu viima. See on esimene meede, mida me kasutame otsuste tegemisel. Kui me oleme raha andnud ja protsess on käivitunud ning reformid tööle hakanud, siis peab meil olema teadmine nendest meetmetest riikidele tuleneva tulu kohta, praegu pean ma silmas Kreekat, varasemalt olid need riigid Küpros, Hispaania, Iirimaa. Need on meie garantiid. Kui reformid viiakse ellu, siis võib iga reformi taha kirjutada konkreetse rahalise mõõtme, mis väljendab kas tulude suurenemist või kulude vähenemist. Need on need meie garantiid.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Kogu programmi 86 miljardist eurost läheb 54 miljardit kreeditoridele ja võlakirjaostjatele, kelle kohustused makstakse kinni ja kes saavad oma raha kätte. Kohustused lähevad nende kaelast riikidele, kes osalevad ESM-is. Sellest tulenevalt küsin, kes Kreeka ülejäänud kohustused katab. Te olete seletuskirjas väitnud, et Eesti eelarvele ei teki mingit täiendavat mõju. Kuidas te seda kommenteerite? Erakapital saab oma raha kätte ja ESM-ile ehk avalikule sektorile jääb lisakoormus kanda!

Aitäh teile! Te ei kuulanud minu sissejuhatust, kui ma pikalt rääkisin laenu tagasimaksetest, sh peaasjalikult avalikust sektorist. Olen seda ka varem rahanduskomisjonis selgitanud, aga ma käin selle siis veel kord üle. Kõige suurem kaotaja selles nn Kreeka saagas, kui nii võib öelda, on olnud erasektor. 2012. aastal kanti erasektoril maha 50% nimiväärtusest. Hiljem, kui olemasolev laen asendati uute võlatähtedega, vähenes nimiväärtus veelgi. Lõpuks kaotas erasektor 2012. aastal kuni 75% oma raha väärtusest. See oli reaalsus. Avalik sektor aga sellist kaotust ei kandnud. Kui te vaatate tagasimakseid 54 miljardi euro ulatuses, mis on ette nähtud selle programmiperioodi jooksul, võlga pluss intressi, siis panete tähele, et peaasjalikult ei saa raha mitte erasektor, vaid IMF ja Euroopa Keskpank. Nemad on need, kes saavad kõige rohkem raha. Me oleme ise osalised nii IMF-is kui ka Euroopa Keskpangas. Enamgi veel, see abiprogramm on kohe intressidega maksustatav, kohe laenu ülevõtmise päevast. Juba praegu on arvestatud kolme aasta jooksul miljard eurot lisaintressi selle laenu ehk kolmanda programmi haldamiseks.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma tahan teada, mis on Euroopa stabiilsusmehhanismi eesmärk. Kas selle eesmärk on tagada stabiilsus kogu euroalas, mis siis vajaduse korral on valmis riike abistama, või on see ühe riigi ehk Kreeka personaalpakett? Jah, me teame, et 40 miljardit eurot on läinud ka Hispaaniale, nipet-näpet on läinud Küprosele. Need riigid on võimelised oma kohustusi haldama, Kreeka kohta me seda öelda ei saa. Me räägime praegu selle paketi puhul 86 miljardist eurost, EFSF-i kaudu on ligi 142 miljardit juba läinud. Lisaks võib rääkida Euroopa Keskpangalt saadud likviidsusabist jne. Ükski riik ei ole saanud nii palju rahvusvahelist abi. Kui kaua võib? Ja mis on ESM-i eesmärk?

Aitäh teile! ESM on nagu ka Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Investeerimispank ja EBRD rahvusvaheline finantseerimisasutus ning talle kohaldub rahvusvaheline avalik õigus. ESM-i loomise konkreetne eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust laenu või mõnes muus sobivas vormis, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle riikide finantsstabiilsuse toetamiseks. Küsimus, miks Eesti osaleb ESM-is, oli ka 2012. aastal üleval. ESM-is osalemine on Eestile tagatis, et raskustesse sattunud euroala riigid ei sea ohtu euroala tervikuna ega ohusta seeläbi ka Eesti finantsstabiilsust. Annaks jumal, et meil endal ei oleks kunagi vaja pöörduda ühe või teise analoogse turvavõrgu poole.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Te rääkisite, et restruktureerimine on võimatu, samas on ruumi võla reprofileerimiseks ehk tingimuste leevendamiseks. See on õige, sest seda on vaja teha, et võlg oleks jätkusuutlik. Seda räägib ka IMF. Kreeka teise abiprogrammi laenu on pikendatud, kümme aastat on antud maksepuhkust, sh intressipuhkust, ja laenu tagasimaksed algavad alles aastal 2022. Nüüd kuulsime, et uue programmi laenu tagasimaksete keskmine aeg on 32 aastat, aga intressi maksmine algab kohe. Kus kohas on see leevendus? Kui me räägime põhiosa tagasimaksmise puhkusest, siis kui pika põhiosa tagasimaksmise puhkuse ja millise intressileevenduse me anname, kui praegugi on intressid väga madalal tasemel?

Aitäh! Väga hea, selge ja konkreetne küsimus. Ei ole mitte ainult Kreeka kolmas programm, on ka Kreeka esimene programm, kus Eesti ei osalenud ja mille raames anti bilateraalselt, riikidega koostöös, laenu ligi 80 miljardi euro ulatuses. On ka Kreeka teine programm, mis toimub EFSF-i kaudu. Kõik need programmid oma maksete abil tagavad tegelikkuses Kreekale sellise taseme, et ta on võla tasumise mõttes jätkusuutlik. Võimalik on ju läbi vaadata ka varasemate programmide praeguseid maksetingimusi.

Mihhail Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Eesti on alati käitunud laenuvõtmise küsimuses hoopis vastupidi kui Kreeka. Me oleme väga tagasihoidlikud ja konservatiivsed. Kas teie olete ministrite kohtumisel esitanud seisukohta, et äkki oleks hoopis mõistlikum Kreeka eurotsoonist välja arvata? Miski ei ole ju kindel ja äkki tuleb ka kolmas, neljas ja viies abipakett. Eesti käitub hoopis teistmoodi kui Kreeka.

Aitäh teile! Ma tänan teid, et te avaldate tunnustust Eesti finantsvõimekusele ja Eestis aastate jooksul tehtud otsustele! See näitab, et see selge parempoolne poliitika, mida on ajanud Eesti valitsused, on olnud õige. Ma tõesti tänan teid selle eest, et te peate ka opositsioonis olles vajalikuks seda teemat üles tõsta. See on tänuväärt.
Kui me vaatame Kreekat, siis kindlasti tekivad meil küsimused, kas selle raha andmine tekitab riske, kas reformid on õigustatud ja kui Kreeka ei täida neid kohustusi või kui see programm ei käivituks – me ju eeldame, et see käivitub –, siis millised oleksid alternatiivid. Vastused. Kas me peame võimalikke struktuurseid reforme õigeks? Jah, peame. Mina pean. Ma arvan, et need aitavad olukorra paranemisele kaasa. Ma arvan, et kui pensioniea saabumine lükatakse 67. eluaastale, kaotatakse ära varajase pensionilemineku süsteem, käibemaksuerandid ja farmeritele tehtud soodustused – küll liialdades, aga siiski võiks öelda, et pool elanikkonnast on tänu nendele farmerid –, siis see aitab tagada riigi jätkusuutlikkust. Veel kord, kas Kreeka viib need otsused ellu? Siin on tagatiseks "raha reformide vastu". Nagu me tähele paneme, teises programmis jäeti välja maksmata üle 12 miljardi euro, kuna Kreeka ei täitnud viimaseid lubadusi. Järelikult ei kantud ka raha üle. Teie küsimus oli, mis siis juhtub ja kas on arutatud, et Kreeka väljuks eurotsoonist. Täna seda teemat ei arutata. Kõik liikmesriigid töötavad selle nimel, et Kreeka naaseks normaalsete riikide hulka, kes hoiavad oma kulud kontrolli all ja on võimelised ühel hetkel ära maksma varasemad ja ka tulevased laenud. Selleks, et seda teha, peab Kreeka ellu viima need reformid, mille kohta on otsused osaliselt juba vastu võetud ja mida kolme aasta jooksul tuleb veel teha. Kui ta seda ei tee, siis ei ole tal võimalik raha tagasi maksta ja siis ei tule ka uut laenu.

Marika Tuus-Laul, palun!

Suur tänu! Austatud härra rahandusminister! Tundub, et sellel laenul on ikkagi küllaltki lõdvad tingimused. Võlaintress on vaid 1%, mis tähendab, et tegelikult liigub see võlg nagu kustutamise suunas. Pealegi on täiesti teadmata, millal algavad tagasimaksed, te jätsite sellele küsimusele vastamata. Ma küsin uuesti, millal teeb Kreeka selle abipaketi esimese tagasimakse, mis kuupäeval.

Aitäh! Te ei saa uuesti küsida, kuna teil on alles esimene küsimus, teil ei ole võimalik midagi uuesti küsida. Aga ma räägin teile väga konkreetselt. Kreekale antava laenu tähtaeg on 32,5 aastat, see on keskmine tähtaeg. Intress on ESM-i turul võetav laenuintress. ESM on AAA-kategooria finantsinstitutsioon, kellel on madalaim võimalik intress, millele lisatakse 10 baaspunkti ehk 0,1%. Laenu antakse mitmes osas ja erineva tähtajaga. Viimased laenumaksed on kolme aasta pärast, augustis 2018, kui arvestada selle programmi täispikkust. Täpne graafik pannakse paika siis, kui on lõplikult selgunud ka teiste programmis osalejate, peaasjalikult Rahvusvahelise Valuutafondi staatus. See toimub selle aasta oktoobris.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Oma vastustes sa nimetasid, et Kreeka on nõustunud pensioniiga tõstma. Loodetavasti ta seda ka teeb, nagu Eestigi seda teinud on. Ometigi on Eesti ja Kreeka keskmise vanaduspensioni vahe ikkagi veel mitmekordne. Kas Eesti on nõudnud, olles solidaarne ja tagades Kreeka makseid, et Kreeka oleks nõus ka oma keskmist vanaduspensioni vähendama, et see oleks Eesti omaga võrdne ehk solidaarselt samal tasemel? Kui seda tehtud ei ole, siis miks? Teiseks, miks on see varade hulk nii väike? Kreekal on piisavalt vara, et anda suurem tagatis. Miks on varade hulk selles fondis, mis läheb võimalike maksete tagamiseks, selline, nagu see on? Miks ei ole see tunduvalt suurem, kuna tagada on vaja palju suuremat summat?

Aitäh teile! Kõigepealt pensionidest. Kreeklaste keskmine pension on selle perioodi jooksul selgelt vähenenud. See oli juba teise programmi üks osadest, mis ellu viidi. Samal ajal on suur töö veel ära teha. Tõsilugu, pensioniea tõstmine 67. eluaastale, erinevad varase pensionile jäämise võimalused, eripensionid, lisapensionid, garanteeritud pensionimäärad – see kõik vaadatakse praeguses protsessis üle.
Mis puudutab varasid, siis on huvitav, et te küsisite, miks neid on nii vähe. IMF ütleb isegi pigem seda, et võib-olla on see nõue liiga ambitsioonikas, et nii kiiresti nii palju. Võib-olla tähendaks üks miljard eurot liikumist heas tempos, sest keegi ei taha kiirmüüki teha, ka sellel ei ole mõtet. Läbirääkijad ja ka Kreeka ise on kalkuleerinud, et kolme aasta jooksul on Kreekal suutlikkus realiseerida vara kuue miljardi euro eest. See kuus miljardit ei ole võetud õhust, vaid sellel on väga selgelt taga loetelu sadamatest, lennuväljadest ja muust riigivarast, mida selle aja jooksul tahetakse realiseerida (transpordifirma Trainose Rosco, gaasiedastussüsteemi operaator Desfa jt). On olemas nende varade loetelu, mida tahetakse realiseerida, ja on olemas selle eeldatav hind. On räägitud ka veel 50 miljardist eurost, mis on seotud võimaliku tulevase – s.o siis oktoobris loodava – nn erastamisfondiga. Selle fondi puhul nähakse tulevikus ette Kreeka varade erastamist lisaks sellele kolme aasta tsükli kuuele miljardile. Kindlasti on osa sellest summast ette nähtud pankade rekapitaliseerimiseks ja sellest tulenevaks pankade müümiseks. Riigi eesmärk ei peaks olema hoida peale rekapitaliseerimist nelja suurema panga omandit enda käes, nii et need neli panka oleksid riigipangad. Milleks? Kui sa suudad pangad viia normaalsesse töörütmi, nad välja arendada ja usaldus on taastunud – ükskõik, kui palju selleks siis aega läheb, kas kolm, neli, viis või seitse aastat –, siis on mõttekas need pangad ka realiseerida. Suure tõenäosusega peaks selle eest saama mitte 25 miljardit eurot, vaid kindlasti rohkem. Nii et põhimõtteliselt on need kuus miljardit, mis on ette nähtud kolme aasta jooksul realiseerimiseks, suhteliselt ambitsioonikas programm.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea minister! Te paistate kuidagi põhjendamatult ärritunud. Poliitikud võivad samu küsimusi esitada uuesti ja uuesti, kui vastajad ei vasta. Kuna sellest puldist on nii tihti hämatud ja valetatud, siis tuleb ikka küsimusi uuesti esitada. 2010. aasta 13. mail väitis teie eelkäija Jürgen Ligi, et Kreeka abistamise pealt hakkab Eesti veel teenima. Sellest on mööda läinud viis aastat. Palun seletage uue rahandusministrina meile, kuidas me oleme teenima hakanud ning kui suured ja kus on meie kasud!

Aitäh teile! Põhjendamatult ärritunud ma kindlasti ei ole. Vastupidi, minu ülesanne on anda täisvastus kõikidele küsimustele oma parimate teadmiste ja usu põhjal. Seda püüan ma tõesti hea tahtega teha. Kindlasti ei ole tegemist mingisuguse ärritusega. Vastupidi, ma arvan, et põhjalik dialoog ükskõik millises küsimuses annab meile kõigile võimaluse – eriti, kui tegemist on olulise otsusega – tulevikus õige otsus vastu võtta. Seda isegi siis, kui küsija tegelikult juba teab, millise otsuse ta teeb, ja esitab küsimusi vaid moe pärast.
Aga kui me räägime abiprogrammidest, siis, nagu on öeldud ja nagu ma ütlesin ka kolmanda abiprogrammi kohta, ESM annab Kreekale tegelikult laenu edasi kõrgema intressiga, kui ta ise turult laenates saab. AAA-tase võimaldab talle mingi konkreetse intressiga laenu ja edasi laenates paneb ta 0,1%, n-ö oma kasu juurde ja annab siis laenu selle intressiga välja. See ongi selle turvavõrgu üldine loogika. Kui riik satub raskustesse – ma räägin väga halvast olukorrast, mis Kreekas, muide, praegu ongi –, siis tal ei ole üldse võimalik turult raha saada. Osal puhkudel on riigil küll võimalik raha turult saada, kuid see on väga kallis: võlausaldajad annavad laenu, aga väga suure intressiga. See sööb väga palju riigi ressursse. Turvavõrk nendel hetkedel aitab. On ju mitmeid näiteid riikide kohta, kellele on laenu antud. See on aidanud kaasa sellele, et riik saaks madalama intressi. Jah, ta maksab sellele preemiat peale, see preemia ei ole väga suur, kuid siiski mingi preemia on, ja tal on võimalik madalama intressi abil naasta nende riikide hulka, kes ühel hetkel saavad turult juba normaalse intressiga laenu.

Toomas Vitsut, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Kui jälgida eri riikide ja institutsioonide juhtide seisukohavõtte Kreeka kriisi küsimuses, siis on väga selgelt näha üsna tugevat kõhklemist, kas saavutatakse tulemust või mitte. Samas, Kreekale abi andmine põhineb usul või lootusel, et ettenähtud reformid viiakse läbi ja need annavad ka tulemust ning Kreeka tuleb kriisist välja. Te olete ise öelnud, et pidevalt toimub monitooring ja kui midagi juhtub, kui reforme ei teostata, siis lõpetatakse ka Kreeka toetamine. Milline on sel juhul plaan B või hakatakse alles siis uut plaani välja töötama?

Aitäh teile! Täna on meil plaan A. See tähendab, et Kreeka alustab reforme, mille kohta ta on ise läbirääkimistel otsuse vastu võtnud. Osaliselt on selle plaani elluviimist alustatud. 15. juulil võeti vastu osa võimalikke muudatusi. See oli läbirääkimiste alustamise aluseks. 22. juulil võeti osa meetmeid vastu ning 14. augustil, eelmisel nädalal, oli parlamendi tasemel kõne all pikk loetelu eelmeetmetest ja eeltegevustest. Praegu töötavad kõik osapooled, nii euroala riigid kui ka Kreeka ise, plaani A alusel, mis tähendab, et nähakse ette Kreeka naasmist finantsturgudele. Nii nagu kõik teised riigid, on ka Eesti aegade jooksul laenu võtnud. Selles ei ole midagi imelikku. Meil on ka täna portfellis laene. Jah me oleme kõige väiksema laenuportfelliga riik Euroopas, aga kõik riigid on aegade jooksul kas suuremal või vähemal määral finantstuge vajanud. Kui riigil ei ole olnud usaldust – mida Kreekal ei ole –, siis ongi tulnud appi turvavõrk. Kas turvavõrgu tekitamise korral viib Kreeka need reformid ellu, on see küsimus, mis meie ees peaks seisma. Kas nende reformidega kaasnevalt hoiab Kreeka konkreetselt kulusid kokku ja suurendab tulusid? Need peaksid olema need küsimused.

Märt Sults, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tundes sind eelmisest elust, kui sa olid edukas kinnisvaraärimees, tean, et sa oskad väga hästi raha lugeda. Sa tead, et kui nulli korrutada ükskõik mis numbriga, siis tulemus on ikka null. Väga raske on sind nüüd kuulata, sest väga raske on kuulata esinejat, kes ise ka päriselt ei usu, mida ta räägib, ega ole oma sõnades kindel. Kui mina olen näiteks sinu käest ostnud kolm korterit ja olen unustanud nende eest maksta, siis mis viguriga sa mulle neljanda korteri müüd?

Aitäh! Ma jätan hinnangud kõrvale, igal inimesel on õigus anda hinnanguid teiste kohta. Mina usun, et kui need reformid ellu viiakse, siis need aitavad Kreekal aastate jooksul turule naasta. Seda ma usun. Selle garantii, et Kreeka reaalselt võtab need meetmed, on seesama raha. Kui ta ei võta, siis raha ei saa. Kui küsida, kas Eesti ja ka teised riigid oleksid valmis sisuliselt peale abiprogrammi vastuvõtmist järgmisel päeval täies mahus raha üle kandma, lootes, et Kreeka adopteerib need kohustused, mis tema õlgadel on, siis ma ütlen, et mina ei usu seda. Kuid kuna me oleme kokku leppinud või kokku leppimas, et raha saab vaid reformide vastu, siis nüüd on küsimus juba väärtushinnangutes. Kas me tahame näha, et Kreeka on eurotsoonis? Kas me tahame näha, et Kreeka on Euroopa Liidus? Kuidas me tunnetame võimalikke julgeolekuriske? Siin hakkavad need küsimused rolli mängima.

Mart Helme, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kreeka esimese abipaketi eraldamise ajal oli Kreeka võlakoormus pisut üle 100% Kreeka SKT-st. Praegu, koos selle abipaketiga, tõuseb Kreeka võlakoormus 200%-le Kreeka SKT-st. Kas te arvate, et on mõistlik Kreekat puhtpoliitilistel põhjustel eurotsoonis hoida ja loota, et reformide läbiviimise abil suudab Kreeka sellest SMS-laenude ringist välja saada? Või oleks nii laenuandjate kui ka Kreeka rahva seisukohast mõistlik lasta Kreekal minna oma teed, nii et ta läheks tagasi oma drahmile ja teeks läbi enam-vähem samasugune tervenemise nagu Argentina pärast kümneaastast kriisi aastal 2000?

Aitäh teile! Need ongi hinnangute küsimused. See on teie otsus, kuidas te asja tunnetate. Parlamendis on meil erinevaid erakondi. On isegi selline erakond, kes ütles hulk aastaid tagasi, et euroalaga ei tohiks üldse ühineda. Keskerakond ütles, et ei tohi ühineda Euroopa Liiduga. Nad tegid selle kohta oma referendumi. Parlamendis on esindatud erinevad parteid ja see on lõpuks teie otsus. Mina vaataksin veelgi olulisemat näitajat, mitte protsenti SKT-st, vaid n-ö võla jätkusuutlikkust, seda, kas Kreeka on võimeline oma võlga praegusel tasemel teenindama. Arvestades Kreeka laenude tähtaega ja intressi, on ta samal tasemel Hispaaniaga ja tema jätkusuutlikkus on isegi parem kui Itaalial. Põhimõtteliselt, kuigi laen moodustab väga suure protsendi SKT-st, on ta võla jätkusuutlikkuse poolest aasta arvestuses konkurentsis. Vaat see on väga oluline.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! 2011. aastal õigustati Eesti abi võlakriisis Kreekale ja Portugalile sellega, et see olevat tulus investeering. "See pole mingi tagastamatu abi, seal makstakse korralikku intressi," ütlesid toonased valitsusjuhid. Öeldi, et abivajajatele antakse laenu IMF-i, EFSF-i ja ESM-i kaudu, kusjuures abivajajad katavad kõik kulud, neil tuleb summadelt intressi tasuda ning raha makstakse neile välja osade kaupa, olenevalt sellest, kuidas nad on oma reforme ellu viinud. Täna, aastal 2015, kõik see kordub. Kui nimetatud organisatsioonid maksavad uue abipaketi raames juba augustis, septembris ja oktoobris Kreekale 41 miljardit eurot 86 miljardist, siis pole tagasimaksegraafikut hakatud veel kokku panemagi, ning ühtki reformi, mida Kreekas on heaks kiidetud, pole saanud hakata realiseerima. Kuidas garanteeritakse, et nüüd Kreeka muutub ja see pole Kreekale lisaraha kinkimine? 86 miljardist pidi ju 54 miljardit vanade laenude refinantseerimiseks minema. Kui ta ei hakka seda kõike tegema, mis siis saab?

Aitäh! Tänan, et te selle ilusa küsimusena esitasite ja selle ka ilusasti kuskilt maha lugesite! Meie parimaks garantiiks saavad olla needsamad reformid. Osa inimesi on küsinud, kas Kreeka ei peaks andma garantiiks mingit saart, kinnisvara, vallasvara. Äkki peaksid euroala riigid selle garantiiks võtma? Ma ütlen teile, et parimaks garantiiks saavad olla riigi reformid: struktuursed reformid, maksureformid, administreerimisega seonduvad reformid. Need saavad olla teistele riikidele parimaks garantiiks. Kui ta viib ellu need reformid – nii nagu on teinud Küpros, Iirimaa ja mitmed teisedki riigid, kes on saanud abipakette turvavõrkudelt –, siis on see teistele riikidele parim garantii, uskuge mind.

Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma kuulasin su juttu. Sa kasutad pidevalt sõna "usun". Kas sa esined siin praegu usumehena, kui sa usud, et kõigi nende miljardite eurodega, mis on antud – 300 miljardit viimase viie aasta jooksul ja nüüd veel 86 miljardit –, suudetakse kõik need reformid seal lõunamaal ära teha? Mitu korda oleksid sa nõus andma laenu oma kasiinosõltlasest sõbrale, kes on sulle juba pikka aega võlgu olnud?

Aitäh! Kuna mitme inimese küsimused olid esitatud usu põhjal, nagu ka sinu küsimus, hea kolleeg, oli praegu seotud usuga, siis ei ole ju midagi imelikku, kui sa oma küsimusele saad usul põhineva vastuse. Tehes teemat laiemaks ja tuues mängu kasiinosõltlasest sõbra, ütlen, et küsimus ongi selles, et kui sa näed võimalust, et kasiinosõltlane lõpetaks kasiinos mängimise ära, kas sa siis oled valmis sellesse panustama ja teda aitama, et ta sellest pahest eemale viia, eriti kui on selgelt paika pandud, kuidas tema võõrutusprotsess käiks.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Härra minister! ESM-iga ühinemist põhjendati solidaarsuse vajalikkusega teiste euroala riikide suhtes, tegelikkuses oli pigem küll tegemist solidaarsusega finantskapitali ning Saksa ja Prantsuse suurpankadega, samas unustati solidaarsus Eesti ühiskonnaga. Lugesin mälu värskendamiseks just ühe, mitte väga ammu toimunud Riigikogu istungi stenogrammi, kus te ei suutnud selgitada rahvasaadikutele, kas EFSF-ile antud garantii, kaks miljardit eurot, ja ESM-ile antud 1,3 miljardit eurot summeeruvad või mitte. Kas teil ja valitsusel on täna selge pilt, kas need summad siis summeeruvad ja kui suure summa eest on Eesti lõppude lõpuks garantii andnud?

Aitäh! On küll olemas selge pilt, on olemas väga selge pilt. EFSF-is on meie kapitalivõti 0,27, ESM-is 0,18.

Martin Helme, palun!

Tänan, härra eesistuja! Härra minister! Mul on niisugune tunne, et tegelikult ei saanud me eelmisele küsimusele vastust. Aga ma tahan oma jutuga muuta arutelu veidi laiemaks, ma tahan rääkida demokraatiast. Esimene asi, mis mind isiklikult väga häirib, on see, et Riigikogu erakorraline istung kutsuti kokku laupäeva õhtul hilja. Kutsega olid kaasas ingliskeelsed materjalid. Osa neist materjalidest saime kätte alles eile komisjoni istungil, needki olid ingliskeelsed. See on minu meelest ehe näide selle kohta, kuidas valitsus paneb Riigikogu fakti ette ehk teeb teda kummitempliks. Minu meelest ei ole see normaalne ja ma küsin teie hinnangut sellele. Ma küsin teie hinnangut ka selle kohta, et Kreeka rahvas hääletas kuus nädalat tagasi maha abipaketi, mille tingimused olid oluliselt leebemad, Kreeka valitsus aga reetis oma rahva ja nõustus uue abipaketiga. Eile me komisjonis arutasime Kreeka käibemaksu määrasid, riigikaitsekulutuste suurust, seda, kuidas peaks töötama Kreeka maksuamet. Kas see on demokraatlik, et Eesti Riigikogu tegeleb Kreeka riigisiseste asjadega, kuigi Kreeka rahvas on selle selgelt maha hääletanud?

Aitäh teile! Nagu te tähele panete, on aja jooksul toimunud muutusi. Ka Kreeka valitsus ütles kuus nädalat tagasi, et nende konkreetsete meetmetega ei peaks edasi minema. Aeg on näidanud, et on toimunud muutused. Kreeka valitsus on tänaseks öelnud, et ta näeb, et nende meetmetega – ja nagu te isegi ütlesite, need on juba tunduvalt ambitsioonikamad, tunduvalt karmimad – peab edasi minema. Nii et Kreeka valitsus on tänaseks päevaks oma selge seisukoha öelnud. See oli kõigi liikmesriikide oluline tingimus, et nad hakkavad seda programmi menetlema riigisiseste protseduuridena vaid peale seda, kui Kreeka ise on öelnud, kas ta on nendeks muudatusteks valmis. Kreeka on seda teinud.

Jüri Adams, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Oma ettekandes kasutasite kahel või kolmel korral terminit "populism". Niipalju, kui ma oskasin aru saada, oli see sõna teil vähemalt osaliselt mingisuguses muus tähenduses kui Eesti ajakirjanduses valdavalt kasutatavad kolm või neli tähendust. Kas te oleksite nii kena ja selgitaksite täpsemalt, mida teie arvates sõna "populism" tähendab? Kui teie seda kasutate, siis mida te tahate sellega väljendada?

Aitäh teile! Sellist mõnusat ja meeldivat vestlust sellel teemal, mida tähendab ministri arvates "populism" ja mida tähendavad võib-olla mingid muudki terminid, saame pärast kindlasti koridoris pidada. Ma hoiaksin kokku kõikide Riigikogu liikmete aega ja pühenduksin peaasjalikult vastastikuse mõistmise memorandumile, mis on täna meie laudadele pandud, ja arutleksin selle üle, kas need reformid toovad edu, kas need on mõttekad ja kuidas edasi käituda, millised on arvamused. Ma jääksin selle juurde.

Siret Kotka, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Te iseloomustasite oma ettekandes Kreekat sõnaga "populism" ja rääkisite, et Kreeka on eksiteel olnud. Täna palute anda Kreekale Eesti riigi osalusega lisatoetust. Minu arvates on vastastikuse mõistmise memorandumi kava sisuliselt üks samm lähemale sellele, et me hakkame tulevikus maksma Kreeka võlgu. Kas te saate kinnitada, et Eesti inimene ei pea tulevikus hakkama neid tänaseid Kreeka võlgu maksma?

Aitäh teile! Kui te küsite mult, kas kohustused suurenevad, siis ma ütlen ei, kohustused ei suurene. Kui te küsite, kas Kreekale raha andmise tõttu riskid suurenevad, siis, jah, riskid suurenevad. Kõige väiksem risk on siis, kui see raha on arve peal, ESM-i arve peal. Siis on ainult see risk, et ESM-i juhtkond teeb mingeid tegusid, millest keegi ei tea, ja seda raha seetõttu seal enam pole. Loomulikult, iga arve pealt väljamakstav euro suurendab riske. Selleks et neid riske minimeerida, ongi võetud see eesmärk, et enne tegevused ja alles pärast raha. Aga loomulikult, riskid suurenevad.

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kas te ei arva, et kui me seda Kreeka abiprogrammi taas kord toetame, siis aastal 2020 läheb meil endal vaja seesugust abiprogrammi, et tagada kõik need käendused, mida Eesti on andnud circa kahe miljardi euro eest?

Aitäh! Me peame endale selgeks tegema, kas Kreeka täidab neid lubadusi või ei. Kui Kreeka lubadusi ei täida, siis me raha ju ei anna. Me peaksime selle enda jaoks ära otsustama. Me ei saa kahes kohas korraga olla. Kui ta lubadused täidab, siis ta saab selle raha. Siis tekib meie jaoks järgmine küsimus: kas nende lubaduste täitmine tekitab olukorra, kus ta oma kulud kontrolli all hoiab? See on järgmine küsimus. Me eeldame, et tekitab. Ei ole põhjust kahelda finantsanalüütikute arvamustes. Kui Kreeka ei täida lubadusi, siis me ju lisaraha ei anna.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te olete meile tutvustamas vastastikuse mõistmise memorandumit, millega pannakse Kreekale teatavad ülesanded. Üks neist on see, et järgmisest aastast peab Kreeka kehtestama lisasolidaarsusmaksu, mille abil muudetakse füüsilise isiku tulumaksu. Selle eesmärk on, et järgmisest aastast saavutataks tulumaksusüsteemi tõhusam progressiivsus. Seletage meile, mil viisil Kreeka peaks tulumaksusüsteemi progressiivsust saavutama ja miks on progressiivne tulumaks hea.

Aitäh teile! Ma lähen isegi üldisemaks, ma ei võta seda üksiku küsimusena, vaid vaatan terviklikult eri meetmeid, mida Kreeka on lähiajal võtmas. Ma arvan, et veelgi olulisem on meile terviklik pilt muudatustest, mida Kreeka on tegemas. Kui me räägime konkreetselt maksudest, siis kindlasti on oluline – ka Eesti on seda teinud –, et käibemaksusüsteemis hakatakse erandeid ära kaotama ning igasugused eriskeemid on edaspidi paremini sihitatud. Ka meie oleme öelnud, et sihitatus ja vajaduspõhisus peavad olema. Maksubaasi laiendatakse, ma pean silmas hasartmängude ja telereklaamide käibemaksu, ka tulumaksu ennast ning käibemaksuerandeid saartel. Ma enne juba mainisin, et kaotatakse ära põllumeeste kasutatava kütuse erandlik aktsiis ning erirežiim laevanduses. Neid pakette, mis kokkuvõttes toovad riigile tulevikus lisatulu, on mitmeid. Loomulikult on väga oluline tõhustada maksuhalduri tööd. Maksuhaldurile antakse lisavolitusi, võetakse organisatsioonilisi meetmeid, suurendatakse sõltumatust. See maksusüsteem, mis Kreekas praegu on, on väga keeruline ja väga suurte eranditega. Seetõttu ongi tekkinud olukord, kus maksud ei kogune niivõrd hästi ja maksuamet ei tööta korralikult. Need muudatused on tegemisel.

Aadu Must, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud rahandusminister! Kohe nauditav oli kuulata, kui teie käest küsiti astmelise tulumaksu kohta ja siis tuli vastus, et te võite millestki muust ka rääkida. Kuna on näha, et rahandusministrile meeldib rääkida teemast laiemalt ning juttu oli ka usust, siis lähengi ma usu juurde. Mina usun, et meie rahandusminister on andekas inimene ja oskab kõiki rahanduspoliitilisi probleeme vaadata ka tulevikuperspektiivis ning laiemalt. Seetõttu küsin ma sellist asja: kuivõrd kiirendab Kreeka kriis euro inflatsiooni? Milline on teie ettekujutus euro inflatsioonist lähema viie aasta jooksul? See peaks olema ka üks meede, mis aitab Kreeka võlgu sisuliselt vähendada ja tema suhtes solidaarsust üles näidata.

Aitäh teile! Te alustasite oma küsimust kiitmisega. Alati teeb ettevaatlikuks, kui opositsioon sind kiitma hakkab. Aga see selleks. Sellel küsimusel on tegelikult hea tagapõhi. Praegu küll ei ole eeldatud ega aluseks võetud, et Kreeka abiprogrammi rakendades võiks võtta arvesse mingeid täiendavaid euroala inflatsiooni kiirendavaid meetmeid. Kui me vaatame majanduslikus mõttes, siis Kreeka majandus on – ma loodan, et ma ei eksi – umbes 2% kogu Euroopa majandusest. See ei ole muidugi võib-olla selles kontekstis oluline. Aga iseenesest võib öelda, et Euroopa vaevleb selle tõttu, et inflatsioon ei ole sellisel tasemel, nagu võiks olla. Pigem on mõnes riigis deflatsioon. Euroopa on teinud siin ka pingutusi. Öeldakse, et umbes 2%-line inflatsioon võiks olla mõistlik. Pange tähele, et Euroopa on võtnud keskpanga tasemel vastu otsuseid täiendava finantsressursi suunamise kohta igas kuus, sellel on päris suur maht. See on mingil määral seotud just sooviga majandust elavdada, sealt tulenev lisaraha annab kindlasti ka mingi inflatsiooniprotsendi. Aga tõesti, Kreeka küsimust ei ole selles kontekstis arutatud.

Kalle Palling, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Tegelikult on see programm ja need tingimused, mis Kreeka ees seisavad, päris karmid. Neil oli ju veel sügisel üsna hea seis eelmise programmiga, mis oli oluliselt leebem. Nende eelarve primaarülejääk oli selline, et paljud eurotsooni riigid tol hetkel millestki sellisest ilmselt isegi ei unistanud. Aga minu küsimus on hoopis sellest vallast, kas demokraatliku ühiskonnakorralduse tingimustes on üldse mõni riik kaitstud sellise olukorra eest, nagu tekkis Kreekas. Tegelikult valiti seal riigi üsna heasse eelarveseisu viinud valitsus populistide väga eduka kampaania tõttu maha, riik sattus hoopis kehvadesse tingimustesse ja nüüd peavad nad väga karmid reformid läbi tegema, selleks et üldse mingisugust raha järgmiste laenumaksete jaoks saada.

Aitäh! Te alustasite oma küsimust tagasivaatavalt, rääkides Kreeka finantsmajanduslikust olukorrast. Tõsilugu, eelmise aasta kolmandas kvartalis saavutas Kreeka eelarve nominaalse tasakaalu ja primaarülejäägi ligi 3%. Eesti primaarülejääk on alla protsendi. See, mida tehti 2012. aastast 2014. aastani, oli tegelikult muljet avaldav. Jah, programm ei lõppenud, jah, kõiki otsuseid lõpuni ellu ei viidud, jah, osa, mis oli kokku lepitud ja ellu viidud, pöörati tagatipuks tagasi. Vastus küsimusele, miks see nii juhtus, peitub osaliselt sellessamas küsimuses, mille hea Kalle Palling esitas. 25. jaanuaril toimusid valimised. Ükskõik, kuidas me defineerime sõna "populism", aga mis iganes otsuste ajendil sai kokkuvõttes rõhuva enamuse erakond, kes ütles, et nii, nagu varem on tehtud, ei peaks tegema ja tuleb teha teistmoodi. See teistmoodi tegemine ongi viinud Kreeka sellisesse olukorda, kus ta täna on. Loomulikult, ükski riik ei ole kaitstud valede otsuste eest ja ükski parlamendiliige või minister ei saa kellelegi öelda, et see teeb valesid otsuseid või selle ideed on valed. Me saame aga võidelda oma ideede eest, mida me välja pakume. Ka mina olen aegade jooksul Eestis toimunud debattide ajal olnud vahel arvamusel, et ühe või teise erakonna ideed ei hakka tööle, kui need reaalselt ellu viia. Kreeka on selles mõttes hea näide selle kohta, kuidas mingil ajal suudeti väga sügavast august välja tulla. 2012. aastal oli olukord, kus nende kulude-tulude tasakaalu defitsiit oli kahekohaline, aga nad suutsid 2014. aasta lõpuks viia eelarve tasakaalu ja isegi primaarülejääki. See tähendas väga palju muudatusi seadusandlikul tasemel. Aga nagu te tähele panete, praeguses programmis on meetmete loetelu veelgi karmim. Sellel on ka oma põhjus. Viimasel poolaastal, täpsemalt öeldes, alates eelmise aasta neljandast kvartalist on tekkinud olukord, kus Kreeka finantssituatsioon on väga selgelt halvenenud. Eriti keerulised on olnud viimased kuud või see viimane periood, kui kapitalikontrollid on peale tulnud, riigi ettevõtlustegevus on sisuliselt seiskunud, ülepiiriline rahastus raskendatud, kohalike teenindusasutuste käibed alla läinud jne. See kõik on tekitanud riigis hoopis teise olukorra.

Igor Gräzin, palun!

(Mikrofon ei tööta, küsimuse algust ei ole kuulda.)

Sa tule parem siia!

Miks te arvate, et Kreeka paremini töötab? Ühesõnaga, praegu 20-aastased Kreeka poisid on 10–15 aasta pärast Kreeka armee kolonelid ja kindralid. Sellepärast meenutab tänane memorandum mulle ühte ajaloolist dokumenti, nimelt Versailles' rahulepingut. Need 35-aastased kindralid hakkavad küsima, mille eest on Euroopa neid alandanud, mille eest on neid, kreeklasi, põlatud, mispärast on neile peale surutud kõik need karmid meetmed. Me teame, millega lõppes Versailles' rahu. Hiljuti kuulsin ma kahte väga ehmatavat väidet. Üks oli see, et kui me Kreekat ei aita, siis Kreeka meid enam NATO riigina ei kaitse. Teine oli see, et kui me täna Kreekat ei aita, siis paneme homme sulas ja kilekotiga kogu raha lauale. Millal tekkis see tingimuslikkus? Ma ei ole kunagi hääletanud selle poolt, et me võtame endale mingid kohustused, mille mittetäitmise korral hakatakse meilt sisse kasseerima sularaha. Siin saalis pole seda olnud.

Kuigi EKRE lähedal olles kõlas Gräzini hääl seda küsimust esitades selgemalt, tuletan meelde, et küsimuse esitamiseks on aega ikka üks minut.

Aitäh, hea küsija! Nende juttude juures mina ei ole olnud. Seetõttu on mul raske sellele konkreetsele küsimusele vastata.

Monika Haukanõmm, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me teame, et praegu on Kreeka laenukoormus 175% SKT-st, järgmisel aastal – see on tipphetk – ületab see 200%. Loodetakse, et järgmise nelja aasta jooksul langeb see uuesti 175%-le ehk kokku 26%, aastas umbes 6,5%. Täna me räägime, et me suurendame Kreeka laenukoormust veel 86 miljardi euro võrra. Aga kui mitu protsenti Kreeka riigieelarvest kulub laenude teenindamiseks ja kuidas te siiski hindate selle plaani teostatavust?

Aitäh teile! Läbirääkijad on lauale pannud kolm stsenaariumi: A-, B- ja C-stsenaariumi. A-stsenaarium on n-ö baasstsenaarium, mille puhul eeldatakse, et Kreeka täidab kõik need lubadused, mis ta on andnud, ja kui ta seda teeb, siis on aastal 2030 tulemiks, et koormus on suurusjärgus 125% SKT-st. B-stsenaariumis vaadatakse seda asja pessimistlikumalt, eeldatakse, et programm rakendub vaid osaliselt, erastamistulud on väiksemad, majanduskasv ei ole selline, nagu eeldati, vaid on pool protsenti madalam. See tähendab automaatselt ka seda, et primaarülejääk on väiksem. Sel juhul on aastal 2030 koormus suurusjärgus 145% SKT-st. On ka positiivne stsenaarium, C-stsenaarium, see on parema tulemuse stsenaarium, mis eeldab, et Kreeka täidab oma lubadused ja struktuursed reformid annavad Kreekas parema majanduskasvu, poole protsendi võrra suurema, kui kalkulatsioonides on arvestatud. Sel juhul me näeme natuke rohkem kui 100%-list suhestumist SKT-sse 2030. aastal.
Te küsisite, mis annab meile kindlust, et need konkreetsed meetmed sellele kaasa aitavad. Seda annavad finantsanalüüsid, mis on tehtud läbirääkimiste käigus ja on läbi kalkuleeritud. Tõsilugu, kui me vaatame praegust ja näiteks järgmise aasta taset, siis näeme järsku koormuse suurenemist, mis on ka loomulik, aga pikka perioodi vaadates näeme, et mitmed muudatused, mis tehakse, annavad tulevikus riigile efekti. Praegu tehtavad muudatused näiteks pensionisüsteemis toovad riigile kümnetel aastatel reaalraha.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Täna on paljuski olnud juttu usust. Teie usute, et see programm õnnestub ja Kreekat on võimalik päästa. Mina ei usu. Ma olen seda meelt, et kui laenukoormust ei vähendata või vara oluliselt rohkem ei müüda, siis mingit positiivset lahendust ei tule. See on minu usk. Aga minu usk on ka see, et peale 2020. aastat läheb ilmselt Eestil endal turvavõrku vaja, sest Euroopa Liidu rahaline toetus väheneb tunduvalt, miljardite eurode võrra. Eesti on andnud EFSF-is garantiisid 570 miljoni euro eest. See on juba tehtud, seda ei tehta järgmise programmiga. Kohustusi võib olla kokku ligi miljardi euro eest. Kui neid täitma peab hakkama, siis me olemegi Kreeka olukorras ja meil võib seda turvavõrku vaja minna. Või olete teie teisel arvamusel?

Aitäh! Jah, ma olen teisel arvamusel. Et mitte vastata liiga lühidalt, toon ma teile ka näite. Ma jätan praegu kõrvale Euroopa väärtushinnangud, räägin mustvalgelt, fiskaalselt. Ma annan endale aru, et aastaid tagasi olite teie selgelt vastu sellele, et Eesti üldse Euroopa Liiduga ühineks. Aga ma ütlen teile täna seda, et kui me räägime ainult rahast, siis selle aja jooksul, 2004–2015, on Eesti saanud toetustena Euroopa struktuursetest vahenditest 6,15 miljardit eurot reaalset raha. Jah, meil on ka väljaminekuid olnud. Meil on olnud rakendamiskulusid, arengu- ja humanitaarabiraha, ametikohtadega seonduvaid kulusid, Euroopa Liidu makseid. Kõike seda on olnud suurusjärgus 1,83 miljardit eurot. Mida ma tahan sellega öelda? Kui te tahate rääkida vaid fiskaalsest tasandist, jättes kõik muu kõrvale, siis arvestage, et selle aja jooksul oleme reaalselt saanud Euroopast natuke üle nelja miljardi euro. Me oleme netosaajad, mitte netomaksjad.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kõigepealt ütlen, et ega ma oma eelmisele küsimusele väga täpset vastust ei saanud. Minu küsimus puudutas Euroopa stabiilsusmehhanismi vahendite ühekülgset ja ülekaalukat suunamist ühele riigile ning seda, kas see on õige ja teiste riikide suhtes õiglane. Aga teiseks tahan ma küsida Kreeka korruptsiooni kohta. Paljudel memorandumi punktidel, mis puudutavad sotsiaalkindlustusvõlgade sissenõudmist, haldussuutlikkuse parandamist, maksuameti töö tõhustamist ja muud sellist, on kokkupuutepunkte korruptsiooniga. Kõik Transparency hinnangud senimaani on näidanud, et Kreeka on Euroopa Liidu riikidest korruptsioonis punane latern, kõige korrumpeerunum riik. Millel põhineb optimism, et me sellest fenomenist jagu saame ja fakelaki ära lõpeb?

Aitäh teile! Mul ei ole mingit optimismi. Mul on teiega rääkides ja teie küsimustele vastates olemas vaid need kaine kaalutluse aspektid, mis täna siin laudadel on. Ma arvan, et kui Kreeka viib struktuursed muudatused ellu, siis on tal võimalik oma kulud kontrolli alla saada. Kui ta seda ei tee, siis ei ole see võimalik. Ütlen ausalt: kui ta seda ei tee, siis ta ei saa kulusid kontrolli alla ja ta tulud ei suurene. Ta peab need muudatused ellu viima. Kui ta neid ellu ei vii, siis ta raha ei saa.
Mis puudutab ESM-i, siis see on hinnangute küsimus. Te nimetasite seda ülekaalukalt suurimaks projektiks. Annaks jumal, et see selles kontekstis nii jääks. ESM-i turvavõrgust suurim võimalik väljaantav rahasumma on 500 miljardit eurot. 700 miljardit eurot on kapitali kogumaht, 500 miljardit eurot on maksimaalne väljamakstav summa. Praeguseks on ESM andnud raha kahele riigile: Hispaaniale 40 miljardit ja Küprosele praeguseks kuus miljardit eurot. Küprose programm on aktiivne, kolm miljardit tuleb veel juurde kuni järgmise aasta kevadeni. Nüüd siis lisandub Kreeka 86 miljardiga. Kokku on see summa sel juhul 130–140 miljardit eurot, mis ESM oma 500 miljardist välja annab. Me võime ka teistpidi vaadata: sisuliselt 360 miljardit eurot on endiselt turvavõrgus ehk ESM-is olemas. Võrreldes Hispaaniale makstud summaga, on Kreekale makstud summa kaks korda suurem ja Küprosele makstud rahaga võrreldes loomulikult veel palju suurem. Miks me ei räägi täna Hispaaniast ega Küprosest, eriti Küprosest, mille programm on ju aktiivne? Hispaania programm on nüüdseks läbi, selles mõttes, et raha on välja makstud – ta on kõik oma lubadused täitnud –, aga Küprose programm on aktiivne. ESM maksab praegu Küprosele täiendavat finantstuge. Nagu ma ütlesin, 5,8 miljardit eurot on välja makstud. Kui mu mälu ei peta, siis on Küprosel vist viis ülevaatust praeguseks tehtud. Miks me sellest ei räägi? Sellepärast, et ta täidab oma lubadusi, mis ta on kunagi andnud, selleks et ESM-ist seda üheksat miljardit eurot saada. Ta täidab oma lubadusi ja ta näitajad on sellised, mida ta kunagi võlausaldajaga kokku leppides lubas saavutada. Sellepärast me täna sellest ei räägi.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Kreeka võeti Euroopa Liitu ja eurotsooni vastu väga suurte mööndustega. Kreeka on väga labaselt mugandunud mitmesuguste Euroopa Liidu pealemaksetega, igal aastal saab ta veel, kui mu mälu ei peta, viis miljardit eurot sisuliselt mitte millegi eest. Juba saime teilt vastuse, et ei ole mingisugust garantiid, et see abiprogramm paneks Kreeka riiki vastutustundlikumalt toimetama. Aga mis on ikkagi Eesti Vabariigi, Reformierakonna, IRL-i ja sotside valitsuse vastutus, et abiprogramm hakkaks oma eesmärki täitma?

Aitäh! On kaks asja, mida ma olen korranud ja kordan veel üle. Me peame vaatama neid struktuurseid reforme, mille tegemise on Kreeka oma õlgadele võtnud, ning seda, kas need parandavad Kreeka tulevast jätkusuutlikkust ja aitavad tal kulusid kontrolli alla võtta. Need reformid on vastastikuse mõistmise memorandumis, mis on täna teie laudadel, ju kirjas. See on see koht, mida me peaksime vaatama. Mina arvan, et need reformid aitavad. Kui teie arvate, et reformid pensionisüsteemis, tööturusüsteemis ja maksude administreerimises ei aita, siis see on teie usu küsimus. Mina usun finantskompetentsusesse, mis on Rahvusvahelisel Valuutafondil, Euroopa Komisjonil ja keskpangal, kes nende nädalate jooksul on Kreekaga läbirääkimisi pidanud. Mul ei ole alust kahelda selles, et kui need reformid ellu viiakse, siis on kulud kontrolli all. Siin on otsustamise koht. Meie lisagarantiiks saab olla vaid see, et me ei tee rahaülekannet pimesi. Me ei saa nentida, et jah, Kreeka on 2017. aastaks pensioniiga langetamas ja teeme talle täna ülekande ära. Ei, kaugel sellest, nii ei saa teha. Enne tegevused ja siis tuleb raha peale. See 86 miljardit eurot kogu oma kolmeaastases tsüklis on jaotatud osadeks. Ei saa teha nii, et täna maksame kogu raha ära ja siis tulevikus vaatame, kas Kreeka viib ellu neid eesmärke, mille saavutamise ta oma kohustuseks on võtnud. Aeg on näidanud, et see kõik on läinud vaevaliselt. Seda enam peame nüüd olema konservatiivsed, jälgima, kas ta teeb, ja kui teeb, siis ta saab rahalist tuge.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Ma pean paraku uuesti tagasi tulema oma esimese küsimuse juurde. Me garanteerime ESM-i kohustusi. ESM võtab praegu laenu, emiteerib võlakirju ja annab laenu edasi võlgnikule. Mida pikema tähtajaga on võlgniku kohustused laenu tagasimaksmisel, seda suuremad on ka meie riskid, sest me ei tea, milline on võlgniku poliitiline olukord tulevikus, seal on see asi ebastabiilne. Ka ESM ise ei pruugi ju igavesti saada finantsturgudelt nii soodsalt laenu kui praegu. Me peame teadma, millal võlgnik hakkab laenu tagasi maksma. Me kuulsime, et intressi hakkab ta tagasi maksma kohe. See on tore. Aga millal hakkab võlgnik tagasi maksma laenu põhiosa? Kui aastaarvu ei saa praegu öelda, siis öelge, kui pikk see maksepuhkus on. On see viis, kümme, viisteist või kolmkümmend aastat?

Aitäh teile! Nagu ma ütlesin, kuna abiprogramm, n-ö väljastamisprogramm, on kolme aasta pikkune, siis juba selle aasta oktoobris, kui on esimene ülevaatus, saab selgeks, kas ESM on üksinda selles programmis sees või on ka IMF selles sees. Oktoobris on selge seegi, millise perioodi jooksul saame hakata vaatama tagasimakseid. Kui me vaatame ka teist programmi, siis ei tasu unustada, et üldjuhul on IMF-il olnud lühemad perioodid, ESM-il pikemad. Oktoobris lüüakse asi lukku, fikseeritakse esimesel ülevaatusel ära ja siis on selge, millist puhkust saab anda ja peab andma, selleks et võla jätkusuutlikkus säiliks. See on hästi oluline – võla jätkusuutlikkus. Täna on selge, et 32 aastaks antava laenu intressimaksed algavad kohe, maksepuhkust ei tule, ja selge on see, milline on intressitase.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea minister! Kahjuks jätsite te vastamata kahe hea kolleegi küsimustele, Igor Gräzini ja Kadri Simsoni küsimustele. Ma esitan need uuesti. Esiteks, millel põhineb teie usk, et Kreeka ei pööra peale reformide elluviimist poliitiliste siseprotsesside najal neid reforme tagasi? Kreeka ajaloos on tavaline praktika olnud ka varade natsionaliseerimine. Millel teie usk põhineb ja kas siin on ka mingi analüüs või garantii olemas? Teiseks, miks te nõuate Kreekalt astmelist tulumaksu, aga Eestis propageerite ühetaolist tulumaksustamist?

Aitäh teile! Loomulikult, nagu ka teie kolleeg Kalle Palling oma küsimuses välja tõi, mängib väga suurt rolli see, kes konkreetselt riiki juhib. On võimalik populistlikult juhtida riiki kuristiku poole, kui kulud kontrolli alt välja lähevad. Me näeme, et praeguseks ongi nii juhtunud. Kui te küsite, kas selline võimalus on ka tulevikus olemas, siis demokraatlikus riigis on võim ju rahva käes. Loomulikult on võimalik, et mingi X arvu aastate pärast on võimul erakond, kes ütleb, et nad tõstavad tööjõumaksud 50% peale, nii et igast eurost, mis inimene teenib, annab ta 50 senti riigile, sest riik on targem ja teab, mida selle rahaga teha. Need on otsustamise kohad ka rahval endal. Loomulikult on need riskid alati üleval.

Jaak Madison. (Jaanus Karilaidi vahelehüüe: "Vabandust, vastajal jäi vastamata üks küsimus astmelise tulumaksu kohta!")

Teie küsite, mina vastan.

Head rahvasaadikud, teie esitate küsimusi, minister vastab küsimustele. Nii nagu teie esitate küsimusi oma oskuste ja teadmiste piires, vastab ka minister teile oma oskuste ja teadmiste piires. Jaak Madison, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Täna ilmus USA ökonomisti Martin Armstrongi ennustus, kes ennustab sügiseks uut euroala kriisi. Ma juhin tähelepanu, et see isik on viimase 20 aasta jooksul edukalt ennustanud enamikku ülemaailmseid rahanduskriise. Tal on üks väga hea ütlemine: "Elu on nagu Shakespeare'i näidend, mida mängitakse ikka ja jälle, üksnes tegelased vahetuvad." Eelmise abipaketi peategelane siin saalis oli Jürgen Ligi, kes vandus, et investeering on kasumlik ja Kreekast on meil oodata tulusid. Täna olete peategelane teie. Kreekas vahetub võim, nagu jumal juhatab, ja näha ei ole mitte mingisugust poliitilist stabiilsust. Tõesti, mina võin uskuda ühte, teie võite uskuda teist, aga usk peab põhinema millelgi, mingitel eeldustel või näidetel ajaloost. Meie usk põhineb reaalsetel näidetel viimase aasta jooksul Kreekas toimunu kohta. Millel põhineb teie veendunud usk, et Kreeka täidab neid lubadusi ja viib reformid edukalt ellu?

Aitäh! Alustan vastamisega sellele sissejuhatusele, millega teie oma küsimust alustasite. Peategelane täna ei ole mina, peategelased olete teie siin saalis. Teie ütlete, kas Eesti kiidab selle MoU heaks või mitte. Peategelased olete teie. Mis puudutab võimalikke struktuurseid meetmeid, mida Kreekaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt soovitakse lähiajal ellu viia, siis võib-olla tõesti olete teie targem kui Euroopa Komisjon, valuutafond ja Euroopa Keskpank. Aga lubage mul öelda, et kui me räägime usust, siis mina usun neid rohkem kui teid. See on minu usk.

Mart Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja ja minister! Rõõm kuulda, et üks usk on parem kui teine usk. Minu küsimus puudutab aga abipaketi tingimusi, mis on seotud Kreeka kaitsekulude vähendamisega. Teatavasti on Kreeka omast kohast rinderiik. Tema suhted NATO liitlase Türgiga ei ole just kõige paremad. Kreeka on vältimatult osapool, kui peaks tekkima konflikt Küprosel. Kreeka on rinderiik seoses immigratsioonikriisiga, mis on Euroopat tabanud. Minu küsimus on selline: kes Eesti esindajatest oli juures, kui lepiti kokku, et Kreeka vähendab kaitsekulusid? Kas Eesti peab sellist otsust mõistlikuks? Minu hinnangul tekitab see reaalse võimaluse sõjaväeliseks riigipöördeks Kreekas ja/või Kreeka lükkamiseks Venemaa mõjusfääri.

Aitäh! Hea on kuulata seda küsimust Vene mõjusfääri kohta. Näete, te räägitegi siin suuresti usust, et teie arvamuse järgi nii ja nii juhtub. Aga sel juhul see ongi ju ainult teie usk. Lähiaastatel vähendab Kreeka kaitsekulusid, järgmisel aastal 100 miljonit ja aasta hiljem 400 miljonit. Praegu on Kreeka kaitsekulutused suurusjärgus 2,5% SKT-st. See võib ka natuke vähem olla, sest SKT on vähenenud. Sellises suurusjärgus vähendamine tähendab, et kaitsekulude protsent SKT-s väheneb umbes 0,2–0,25% ehk Kreeka jääb ka peale seda vähendamist endiselt 2% juurde, mis NATO-s on kokku lepitud, tasemele, millele paljud riigid ei ole veel jõudnud. Loomulikult, kui sa oled olukorras, et tulud ei kata ära kulusid, siis sa peadki vaatama oma kulustruktuurid üle. Arvestades, et Kreeka investeeringud, Kreeka kulutused kaitseväele on selgelt suuremad kui 2% SKT-st ja jäävad ka pärast kärbet 2%-st ülespoole, ongi läbirääkijad need kokkulepped Kreekaga teinud.

Andrei Novikov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Esmalt soovin ümber lükata täna siin saalis korduvalt kõlanud valeüldistuse, et Keskerakond oli vastu Euroopa Liiduga ühinemisele. Mina näiteks ei olnud vastu. Tänase päevakorrapunkti arutelul soovin aga saada teada teie ja Rahandusministeeriumi, mitte Euroopa Liidu institutsioonide arvamust, kas arutatav abipakett on investeering, mis toob tulu – suurusjärgus peaks intress olema 1% –, või kujuneb see tagastamatuks abiks.

Aitäh teile! Eesti osaleb finantsinstitutsioonis, mille nimi on ESM, Euroopa stabiilsusmehhanism. ESM, nagu ma ka varem ütlesin, laenab turgudelt raha. ESM-i kapital on praegu 80 miljardit eurot. Nagu ma ütlesin, Eesti kapitalivõti 0,18 tähendab seda, et me tegime eelmiseks, 2014. aastaks reaalselt 148,8 miljoni euro suuruse füüsilise rahalise makse. Kõikide riikide maksete kogusumma on suurusjärgus 80 miljardit. Nende turvavõrkude kõige esmane ja kõige olulisem eesmärk on kindlasti euroala stabiilsus. See on kõige olulisem.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Ma tahaksin sellele usujutule piduri peale tõmmata. Me ei räägi usuküsimusest, meil on empiiriline kogemus, mis ütleb, et ühte või teist asja ei tasu teha või tasub teha. Usk, lootus ja armastus euro suhtes on praegu siiski eelkõige nende poolel, kes pooldavad Kreeka abipaketti. Siin on korduvalt olnud juttu IMF-ist, ekspertidest komisjonis, ekspertidest Eestis ja ekspertidest Euroopa Keskpangas. Ma juhin aga tähelepanu sellele, et IMF on väga selgelt, väga konkreetselt ja korduvalt öelnud, et Kreekat aitab ainult võla mahakandmine, osaline mahakandmine. Poliitilistel põhjustel on kõik ülejäänud osapooled selle välistanud. Kui räägitakse IMF-i juurdetulemisest toetuspaketile, siis IMF on selle välistanud. Mina usun IMF-i eksperte rohkem kui Brüsseli või Frankfurdi eksperte, sest nad on samalaadsete asjadega korduvalt tegelnud, aga Brüsseli ja Frankfurdi omad ei ole.

Nüüd peaks tulema küsimus.

Miks te vähendate IMF-i ekspertide hinnangu olulisust?

Aitäh, hea küsija! See on huvitav, et te räägite kõigepealt pika jutu, 40 sekundit sellest, et tänaseks aitab usust küll, siis hakkate aga ise pihta sõnadega "mina usun" ja räägite, miks te usute. Jätame siis selle uskumise poole kõrvale ja räägime konkreetsetest faktidest. Teie küsimuses kätkes ju kohe automaatselt vale hinnang. Te ütlesite, et IMF keeldub täielikult. Ei, IMF on kogu aeg läbirääkimiste laua taga olnud. IMF ütleb, et need reformid toovad Kreekale edu. Seda on IMF väga selgelt öelnud, olles ise läbirääkimiste laua taga. IMF-i suvine hinnang Kreeka laenukoormuse ja laenustruktuuri kohta oli tehtud varem, see oli tehtud pessimistlikumate kasvu- ja eelarveprognooside põhjal. Euroopa Komisjoni hinnangud on antud hiljem ja praegune baasstsenaarium on juba lähedane IMF-i kunagisele stsenaariumile. See ongi kokkulepe, et esimese review ajal, esimese ülevaate ajal ESM ja IMF konsulteerivad omavahel. IMF on läbirääkimiste laua taga olnud ja selgelt kinnitanud, et reformid aitavad Kreekat. Siin ei ole mingit kahtlust ega usuküsimust. Terve mõistus ütleb, et kui viia pensioniiga kaugemale, siis see annab riigile fiskaaltulu. Siin ei olegi midagi uskuda, see on reaalsus.

Uno Kaskpeit, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Te mainisite, et meie oleme selle paketi ja laenuandmise puhul peategelased. Ma vaatan, et te nii hirmsasti kiidate seda laenuandmist ja näitate positiivses valguses, vaatamata sellele, mis Kreekas siiani on toimunud. Siit tekib mul küsimus: kas te võtate isikliku vastutuse, kui ka see pakett põhja lendab?

Aitäh! Mina ei näita laenuandmist positiivses valguses, ma püüan näidata seda adekvaatses valguses. Ma toon välja ka reaalsed riskid ja olen teile öelnud, et kui raha liigub ESM-i arvelt välja, siis risk suureneb. Arvestage seda, risk suureneb! Ma olen selle välja öelnud. Ma ei räägi positiivses valguses, ma räägin adekvaatselt, kuidas see konkreetne vastastikuse mõistmise kokkulepe peaks toimima, mida ta endas sisaldab, kus on ohud ja millised on väärtushinnangud. Kui te ütlete, et see on positiivses valguses näitamine, siis on see teie hinnang. Ma arvan, et need muudatused toovad edu, kui need ära tehakse. Minu arvamus põhineb finantsanalüütikute kompetentsusel ja läbirääkijad on need finantsanalüütikud varem nimetanud.

Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen tulnud seltskonnast, kes hindab analüüse, aga oma esimesel päeval siin tunnen ma ennast nagu mingite usuvendade kokkutulekul. Minu küsimus on selline. Te kasutasite sõnu, et riskid suurenevad. Millal saabub siis see murdepunkt, kui me hakkame siin saalis arutama võlgade korstnasse kirjutamist?

Aitäh! Tore on teid näha, te oletegi ju täna esimest päeva siin. Te andsite just natuke aega tagasi vande, nii et selles ei ole midagi imelikku, kui te tunnete ennast siin nagu esimesel päeval ikka. Lähtudes nendest programmidest, mis on lauale toodud, lähtudes finantsanalüüsidest, mis on läbirääkimistel reformide näol paberile pandud, on eeldust arvata, et kui need programmid ellu viiakse, ei tule meil selliste teemadega, mida teie nimetasite, tegelda. Kui me täna võtaksime vastu otsuse, et me ei toeta Kreekat, siis sellel võivad olla mingid tagajärjed, arvestades, et kõigil liikmesriikidel on võimalik "ei" öelda. Ma arvan, et sellel oleksid kindlasti ka väärtushinnangutega seotud tagajärjed, mitte ainult fiskaalsed. Täna me sellel teemal ei aruta. Täna eeldavad kõik, et see programm, mis liikmesriikidele on lauale toodud, aitab abisaaja riigi tagasi jalule. Selle teadmisega on kõik liikmesriigid otsustusprotsessides. Me võime arutleda selle üle, kas eelarvenõukogu moodustamine, nii nagu Eestis mõni aasta tagasi tehti ja mis annab riigieelarvele n-ö täiendava sõltumatuse, aitab tulevikus Kreekat või mitte. Ma arvan, et kindlasti aitab, siin pole midagi usuga pistmist, kindlasti aitab.
Täna me oleme olukorras, kus meil tuleb teha otsus: kolme aasta jooksul 86 miljardit ja laenuandjaks ei ole mitte meie, vaid finantsinstitutsioon, milles me oleme osalised. See on otsustuse koht, nii nagu finantsinstitutsioonid teevad mitmesuguseid laene välja andes pidevalt otsuseid. Me oleme võtnud seisukoha, et see on suure saali teema, ja minu arvates on väga hea, et me kunagi sellise otsuse tegime. See annab meile kõigile võimaluse siin teemat arutada, oma arvamus välja öelda ja ka kartused välja öelda.

Raivo Põldaru, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Täna siin saalis tunneme veel kord, kuidas küsimustele vastamine käib. Mulle tuleb meelde, kuidas üks minister kevadel meenutas, et ma olen endine koolijuht. Samas tekib mul mõte, et huvitav, kuidas siis ministrid koolitundides küsimustele vastasid. Aga see selleks. Finantsinstitutsioonid rääkisid Kreekaga läbi meetmete kehtestamise. Nüüd plaksutavad liikmesriigid, iseseisvad riigid nende tingimuste peale ja kõik nõustuvad nendega. Kas siin ei ole nende institutsioonide osa liialt suur ja liikmesriikide osa jääb selles arutelus nagu väga väikeseks?

Aitäh! Ei ole. Me oleme ju ka enda jaoks juba varem paika pannud, mis tingimustel me võiksime üldse läbirääkimisi alustada. Need tingimused on täidetud. Nüüd me oleme teinud enda jaoks loetelu tegevustest, mis võiksid olla aluseks, et see konkreetne MoU saaks allkirjastatud. Ma arvan, et siin ei ole küsimus kellegi volituste suurendamises või vähendamises. Läbirääkimiste osapooleks ei ole liikmesriigid, 18 liikmesriiki Kreeka vastu, läbirääkimised ei ole sellised. Meie poolt on volitatud läbi rääkima peaasjalikult Euroopa Komisjon, sealt edasi automaatselt ka Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond, kes kolmekesi on olnud Kreekaga läbi rääkides kogu aeg ühisel positsioonil. Läbirääkijate parim teadmine on olnud see, et lõpuks, läbirääkimiste tulemusena peab lauale tulema dokument, mis viib riigi jätkusuutlikkuseni. Selles mõttes me ei ole andnud neile ühtegi täiendavat volitust. Lõppotsus on rahvusriikide teha, meie puhul parlamendi, mõnes riigis, nagu ma enne ütlesin, valitsuse tasemel. Me ei ole andnud neile volitust, et mine ja sõlmi leping. Nad on toonud meie ette paberid ja öelnud, et nende ja nende muudatuste tegemise korral on riik võimeline oma võlga teenindama ja muutub siis ühel hetkel jätkusuutlikuks. Jah, see ei juhtu aasta-kahe pärast, praegust olukorda arvestades on see protsess pikem.

Kolleeg Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea minister! Kreeka esitas taotluse ESM-ilt abi saamiseks 8. juulil. Ma ütleksin, et teie kiidetud analüütikud, kes on suutnud selle ülilühikese aja jooksul teha nii põhjaliku ja sisutiheda analüüsi ning panna paika meetmed, kuidas Kreeka mülkast välja tuua, peavad olema tõesti üleloomulike võimetega, seda enam, et sõltumatud eksperdid ei kinnita nende arvamust. Aga ma küsin hoopis selle kohta, et abiprogrammist kulutatakse 54 miljardit vanade laenude rekonstrueerimiseks ja 8 miljardit erasektori laenudele. Äkki oskate meile selgitada, kuidas see raha reaalselt ja konkreetselt ära kasutatakse, see vanade laenude rekonstrueerimiseks mõeldud 54 miljardit?

Aitäh! Ma arvan, et need eksperdid ongi sõltumatud eksperdid. Te ütlesite, et see ajatempo on hullumeelne, ja kahtlesite, kas nädalate või kuu jooksul on võimalik programme välja töötada. Veel ütlesite, et sõltumatud eksperdid ei ole seda kõike ju heaks kiitnud. Ma ütlen teile, et hoopis vastupidi, just sõltumatud eksperdid on selle heaks kiitnud. Üheks kõige olulisemaks loetakse sellistel puhkudel OECD arvamust ja OECD on öelnud selgelt, et kavandatud muudatused kannavad neid väärtusi, mida ta varem on omapoolsete indikatsioonidena andnud. Ka teised sõltumatud analüütikud, kes ei ole läbirääkijatena laua taga olnud, kuid on selles protsessis toetavalt taha tulnud, on tänaseks seda väga selgelt kinnitanud.
Küsimuse teine pool on mul meelest ära läinud, palun vabandust! (Vahelehüüe.) Jah, küsimus oli, kuhu läheb 54 miljardit. Suurem osa sellest kasutatakse avalikus sektoris. Osa sellest läheb IMF-ile, osa Euroopa Keskpangale. Erasektori osa sellest 54 miljardist on suurusjärgus 8 miljardit, muu on peaasjalikult seotud rahvusvaheliste institutsioonidega.

Märt Sults, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Teie sõnavõtust koorus välja ja praegu te kinnitasite seda, et erasektoril Kreekas probleeme ei ole. Probleemid on võlgade teenindamisega. Samal ajal toimus Kreekas referendum, kus võlapaketti ei toetatud. Ise ütlesite, et demokraatlikus riigis rahvas otsustab, rahvas on tähtis ja rahvas on peamine. Kreeka parlamendis oli see pakett alles hiljuti hääletusel ja on suur tõenäosus, et moodustatakse vähemusvalitsus. Kreekal on head läbirääkijad, nad suutsid euroliidu rahandusministrid ilusasti purki tõmmata. Tähendab, mina näiteks ei ole kindel ega saagi ükskõik millistele statistikutele toetudes olla kindel, et Kreeka hakkab kunagi makse maksma. Ta saadab teid pikalt, erasektor arveldab sularahas, mitte pankadega jne.

Palun küsimus!

Kus on meie kindlus, et Kreeka ei võta kasutusele oma raha? Kreeka võib ise euroliidust välja astuda, mitte meie ei viska teda välja.

Aitäh! Kui Kreeka ei täida neid tingimusi, siis me seda ülekannet ka ei tee. Kui me seda ülekannet ei tee, siis järelikult teie kirjeldatud riskid ei suurene. Me lihtsalt ei tee ülekannet. Nii juhtus teise programmi ajal. Teise programmi ajal Kreeka ei täitnud lõpptingimusi ja ülekannet ei tehtud. Kreekal jäi teise programmi ajal üle 12 miljardi euro saamata. Ei täitnud lõpptingimusi ja raha ei kantud üle.

Kalle Palling, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Siin on hästi palju räägitud sellest, kui halb on Kreeka praegune valitsus ja kas küsimus on usus või milleski muus. On kõlanud ka ettepanekuid, et me ei peaks Kreekale taas abi andma. Te olete aga kindlasti läbi analüüsinud, milline kohustus seetõttu, et omaenda keskpanga kaudu me oleme osa Euroopa Keskpangast, me oleme osa IMF-ist, rakenduks otsekohe või milline arve kirjutataks välja juhul, kui senised garantiid, mida me minu nimetatud institutsioonide vahendusel oleme juba andnud, sisse nõutakse?

Aitäh! Meie senised rahaeraldised on tehtud tõesti IMF-i kaudu, kus me oleme Euroopa Keskpanga kaudu osalised, küll väikeses osas, aga siiski. Teise programmi puhul on meie garantiid – seal on tegemist garantiidega – suurusjärgus 330 miljonit. Kreeka teise abiprogrammi meede on 120 miljardit. Kui arvestada, et see raha ei ole antud Kreekale tasuta, ta maksab selle pealt intressi, siis tuleb Eestile lisaks 330 miljonile teise programmi rahale juurde veel 40 miljonit. Põhimõtteliselt võib öelda, et sellest teise programmi 120 miljardist on Eesti osa koos intressidega 370 miljonit eurot. Me oleme seni väga selgelt olnud sellisel fiskaalsel tasemel, me oleme rääkinud rohkem struktuurireformidest ja nendega kaasnevast kulude kokkuhoiust või tulude suurendamisest. Võib-olla vähem oleme rääkinud Euroopa ja eurotsooni üldväärtustest. Me oleme vähem rääkinud sellest, mida ühe riigi väljumine eurotsoonist või koguni Euroopa Liidust võiks pikaajaliselt tähendada kogu Euroopa Liidule. Need on kindlasti küsimused, mis on üleval. Seni ei ole neid küsimusi arutatud, kuna praegu ei ole Kreekal ega teistel liikmesriikidel sellist plaani, et need küsimused peaksid muutuma aktuaalseks. Pigem tegutsevad kõik teises suunas, selles suunas, et Kreeka hakkaks tulevikus oma laene tagasi maksma, nii olemasolevaid kui ka tulevasi.

Arno Sild, palun!

Lugupeetud minister! Te märkisite, et Kreekas kavatsetakse tõsta pensioniiga. See on küll küsitav, kas pensioniea tõstmine Kreeka hiigelvõlgade juures midagi päästab, et pensionärid hakkavad siis riiki päästma. Aga te märkisite, et Kreekas vähendati pensione. Kas te saaksite öelda konkreetselt, kui palju vähendati, kas või protsentuaalselt? Seda esiteks. Teiseks, kas te ütleksite võrdluseks kreeklase ja eestlase keskmise pensioni?

Aitäh teile! Ärge öelge, et pensionisüsteemi struktuurireformid Kreekat ei aita. Kui te ütlete, et mis see pensioniea 67. eluaastale tõstmine ikka aitab, et see ei anna riigile midagi, siis ma arvan, et oma küsimuseasetusega te olete natuke valel teel. Juba 2015. aastal saavutab Kreeka käimasolevate tegevustega kokkuhoidu 0,25% SKT-st. 2016. ehk järgmisel aastal eeldatav kokkuhoid on 1% SKT-st. See on väga suur summa, mis eeldatavasti saadakse vaid pensionireformiga. Nagu ma varem ütlesin, kui tahetakse varem pensionile jääda, siis vastavalt sellele väljamakstavad pensionisummad vähenevad, ära jäävad mitmesugused eripensionid, lisapensionid, garanteeritud pensionimäärad. Need on meetmed, mis lõppkokkuvõttes toovad selle tulu. Ei ole nii, et mis see siis ikka ära ei ole, see on väga suur kokkuhoid riigi jaoks. Uskuge mind, need protsessid on juba praegu eeltegevustena alanud ja väga rasked läbirääkimised käivad ka Kreekas endas. Osaliselt tehti otsuseid juba eelmisel nädalal.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna siin ühele küsimusele vastates sa ütlesid, et peategelased oleme meie ehk Riigikogu, et meist sõltub, kas Kreeka saab abi või ei saa. Kuidas on tegelikult? Kui see saal hääletab täna selle abiprogrammi vastu, kas see siis tõesti mõjutab lõplikku otsust? Või vastab tõele see, et kuidas me siin ka ei hääletaks, isegi kui me kõik vastu oleme, nagunii järgmine abipakett Kreekale läheb ja läheb sajaprotsendiliselt?

Aitäh! Praegu on ikkagi nii, nagu te oma küsimuse esimeses pooles ütlesite. See vastastikuse mõistmise memorandumi pakett on menetluses kõigis liikmesriikides ja eeldatakse, et riigisisesed protseduurid saavad läbi täna või hiljemalt homme. Sellel, miks täna või hiljemalt homme, on ka oma põhjus: 20. augustil saabub aeg, kui Kreekal on vaja teha järjekordne laenumakse (kolm ja pool miljardit Euroopa Keskpangale). Kui mingi liikmesriik vetostab selle paketi, ütleb, et ta ei ole sellega nõus, siis jääb see protsess kindlasti seisma. Siis on korraline protsess seisma pandud ja järelikult tulevad mingid erakorralised läbirääkimisvoorud või erakorralised otsustuse kohad. Praegu on kõikidel liikmesriikidel, kaasa arvatud Eestil, võimalus korraliselt tegutseda, kui tal see tahe olemas on.

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Olete kinnitanud, et seda laenu toetades Eesti riskid suurenevad ning kui me ei toeta, siis ei muutu tegelikult midagi. Miks me peame riskima? Kreeklaste elatustase on märksa kõrgem kui eestlastel. Me oleme oma solidaarsust juba näidanud, osaledes teises toetusprogrammis. Miks me peame veel kord riskima, toetades Eestist märksa jõukamat riiki? Meil ei ole mingit põhjust hüpata üle oma varju ja maksta kinni kreeklaste pidutsemist.

Nojah, nüüd me oleme jõudnud siis sellesse faasi, kus me tõlgendame sõnu. Me paneme juba iseenda küsimusse laused, mida teine pool pole öelnud. Selles mõttes on väga raske edasist diskussiooni pidada. Mulle meeldib diskussiooni pidada, kui see on konstruktiivne. Ma ei ole ühelgi hetkel öelnud, et kui ei toeta, siis ei muutu midagi. Ma ei ole ühelgi hetkel seda öelnud, sest ma arvan, et kindlasti muutub. Kindlasti muutub! Ma arvan, et kui ükskõik milline liikmesriik täna ei toeta praegust programmi, siis me peame väga selgelt küsima, mis on need põhjused, miks me seda ei toeta, millest see tuleneb. Ma loodan, et meil ei teki kunagi olukorda, kus teiste riikide parlamendid peaksid analoogses situatsioonis Eesti küsimust niimoodi arutama. Me saame toetada vaid väga konkreetseid tegevusi. Kui Kreekas need tegevused ette võetakse, siis on ka põhjust toetada, kui ei võeta, siis ei ole põhjust toetada. Kindlasti ei saa öelda, et kui ei toeta, siis ei muutu midagi. Ma arvan, et olukord selgelt muutub, sel juhul tekib hoopis uus paradigma.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te olete täna korduvalt öelnud, et meie garantii juhul, kui Kreeka reforme ellu ei vii, on see, et siis järgmist makset ei tehta. Tegelikult see ju päris paika ei pea. Kui vaadata seda graafikut, mille järgi Kreekale raha antakse, siis augustis antakse 23 miljardit, septembris 2 miljardit ja oktoobris 16 miljardit – kokku 41 miljardit. Alles oktoobris, pärast seda, kui 41 miljardit on Kreekale välja makstud, vaadatakse vaheseis üle ja alles siis hakatakse kokku leppima tagasimaksegraafikut. Kas te olete minuga nõus, et selle 41 miljardi suhtes, mis oktoobri lõpuks välja makstakse, tegelikult see garantii ei kehti, et järgmisi makseid ei tehta? Kui vahepeal ülevaadet tehtud ei ole, mis on siis selle 41 miljardi garantii?

Aitäh! Ei, ma ei ole teiega nõus. Seoses sellega, et lähiajal tehakse 26 miljardi ulatuses väljamakseid, on veelgi rohkem pööratud tähelepanu Kreeka nn eeltegevustele ehk sellele, mida ta peab tegema enne seda, kui me need lepingud sõlmime. Just arvestades seda, nagu te välja tõite, et lähiajal me teeme juhul, kui vastastikune abipakett on heaks kiidetud, väljamakseid. Kui me vaatame, milliseid tegevusi on Kreeka juba seadusandlikul tasemel aktsepteerinud, siis 15. juuliks on lihtsustatud ja korrastatud käibemaksusüsteemi ning laiendatud maksubaasi, pensionisüsteem on muudetud kestlikumaks, kindlustatud on statistikaameti sõltumatust ja moodustatud riigieelarve järelevalveks sõltumatu eelarvenõukogu, millest ma enne rääkisin. See kõik on juba toimunud. Eelarvele on kehtestatud poolautomaatsed kulukontrolli reeglid. Kui sa lähed oma kulupiirist üle, siis tulevad automaatsed kulukontrolli reeglid, mis Eestis on niivõrd normaalne, aga mida seal pole olnud. See on fiskaalleppega kõikides riikides kokku lepitud. Eelarvepoliitikas on tänaseks juba kokku lepitud, et tühistatakse maksud diislikütuselt ja aktsiisimaks põllumajandustootjatele, laevade kandevõime maksu puhul suurendatakse tonnaaži. Saarte käibemaksusoodustus kaotatakse täielikult 2016 lõpuks. See on juba vastu võetud. Pensionide puhul, millest me enne rääkisime, täpsustatakse pärast 67-aastaseks saamist minimaalselt garanteeritud pensioni saamise eeskiri. See on juba vastu võetud. Tervishoius on määratud kindlaks karistustasud ja sanktsioonid, näiteks retseptide väljakirjutamisel esinenud rikkumiste ja huvide konfliktide puhul. See, mida Kreeka on juba vastu võtnud eelmisel nädalal, on läinud väga peente nüanssideni. Vaadatakse läbi sotsiaalhoolekandesüsteemi, eelmisel neljapäeval võeti vastu viivislaenude strateegia. Muudetakse kodumajapidamiste maksuvõimetuse seadust, kaotamaks võimalust, et jääd võlgu ja nii ongi. Võlg on võõra oma. Tööturuga seonduvad õigusaktid, mille järelmõju avaldub tulevikus. Need on teemad, mis pole mitte ainult laual, need asjad on Kreeka juba vastu võtnud. Gaasituru reform. Kreeka ise ütles, et tahab gaasituru reformi lauale tuua. Seda ei öelnud talle läbirääkijad, kreeklased ütlesid, et toovad selle varem lauale, sest nad näevad, et gaasituru liberaliseerimine annab neile fiskaalses mõttes täiendava mõõtme kiiremini kätte. Neljapäeval võtsidki siis otsuse vastu. Meie jaoks tundub olevat imelik rääkida sellisel teemal, et avatakse notarite, aktuaaride, kohtutäiturite piiratud kutsealad. Enne ei olnud niisugust võimalust, need olid piiratud, nüüd need avatakse. Liberaliseeritakse turismindust ja rendipindade turgu. Kõik need on tegevused, mis on juba ära kinnitatud. On erastamise plaan, kuidas täpselt, mis asju, millised sadamad, Thessaloniki sadamate pakkumised, Pireuse sadama pakkumised. 2015. aasta oktoobrist peavad olema protsessid juba käivitunud. Korruptsioonivastase võitluse strateegiline plaan. Need tegevused, mida ma praegu siin loetlen, on Kreeka praeguseks ära teinud, veel enne seda, kui läbirääkimised lõpule jõuavad. Nende tegevuste loetelu ongi just selle tõttu nii pikk ja mahukas, et esimeses protsessis on summa 26 miljardit. See tuleneb sellest.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mitmed eksperdid on nimetanud, et see Kreeka reformipakett on Eesti näoga. Ja tõesti, nad peavad muutma oma tööturgu paindlikumaks, mis Eestil on tehtud, nad peavad kaotama maksuserisusi, mis Eestil on tehtud, rääkimata maksu- ja statistikaameti sõltumatusest. Milliseid reforme te veel esile tõstaksite, mis Kreekal on veel ees ja mis Eestil on juba tehtud?

Aitäh! Eks üks oluline asi ongi kindlasti tööle saada kogu kinnisvararegister, mis Eestis ju töötab. Energiaturu avamine, gaasituru avamine, tolliprotseduuride lihtsustamine. Asjad, mis meile tunduvad enesestmõistetavad olevat. Kreekas on üldse paljud kutsealad kaitstud, väga raske on teatavatele kutsealadele pääseda. Kutsealade avamine on lähitulevikus tulemas ja kogu see tööturu avamine, mida te mainisite. Tuletagem meelde, et ka Eesti oli mingil ajal olukorras, kus meil olid väga paindumatud töölepingud ja väga paindumatu tööturg. Praeguseks on Eestis hoopis teine olukord. Võtame sellesama eelarvenõukogu riigi finantsjuhtimisel. Mõned aastad tagasi me moodustasime selle, see on Euroopa lepingutes kokku lepitud. Kreekas ei ole seda nõukogu siiamaani moodustatud. Riigikassa juhtimine, mitte n-ö poliitiline juhtimine, vaid pädevusjuhtimine. Näiteid siin on. Loomulikult vaadatakse läbi maksupoliitika, mis on poliitika väga selge osa. Nagu te oma küsimuses ütlesite, on seal tõesti mitmesuguseid maksuerandeid. Kreeka maksusüsteem on väga keerukas, väga nüansirohke, väga suurte erinevustega. Nii et muudatusi tehakse. Need ei tule kergelt, aga tööd on selles suunas tehtud.

Igor Gräzin, palun!

Hea ettekandja! Siin on olnud palju juttu Euroopa juhtide kompetentsusest. Kui ma kõrvutan prognoose, mis on tehtud kolm aastat tagasi ja mis seostuvad Olli Rehni, Junckeri, varem Strauss-Kahni ja Lagarde'i nimega, siis ma pean ütlema, et analüüsi täpsus oli kahtlemata Juku-Kalle Raidil suurem. Nii et analüüsi ma seal suurt ei näe ja ka ei usalda seda. Vanasõna ütleb, et andja käsi on alati helde. Kuna me tõenäoliselt arutame kahe-kolme kuu pärast jälle mingit abipaketti, siis ma tuletan meelde, et meil Rait Marustega oli ettepanek piirata abiandmine sellega, et Eesti ei lange abi andes välja Maastrichti kriteeriumide ja eelarve tasakaalu põhimõtte raamest. Sina kui komisjoni esimees ütlesid tookord selle kohta halvasti. Kas sa oled nõus oma vaateid muutma? Kui me ei päästa oma suveräänsust, ehk me päästame siis oma raha?

Me võime kindlasti tõlgendada praegust diskussiooni ja võimalikke otsuseid oma positsioonide ja oma raha päästmise seisukohast. Ma lugesin ka tänast Õhtulehe artiklit, mis sa oled kirjutanud. Nii et ma olen sellega tutvunud.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sven, suur südamlik tänu! Nüüd ma sain aru, mille nimel me siin saalis istume. Tähendab, meie otsusest ei sõltu tegelikult midagi. Kui see saal ka vastu hääletab, Kreeka saab oma raha nagunii kätte. Aga kui me hääletame vastu, siis muutub paradigma, siis ei ole kohe sada protsenti kindel, et järgmine kord, kui Eestil abi vaja läheb, need inimesed, kes otsuseid vastu võtavad – Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon jne –, soosiva otsuse teevad. Me peame olema rivis, me peame näitama, et me oleme kindlad sõdurid, ja kui meilt midagi tahetakse, siis me nagu hea tüdruk selle kohe ka välja anname. Meie arvamusel ei ole selles valguses mitte mingit tähtsust. Suur tänu sulle! Ma ei kahetse, et ma täna siia tulin. Ma sain lõppude lõpuks aru, mida me täna siin saalis teeme.

Hea Mihhail, ma olen alati nautinud sinu küsimusi. Ja teades sinu kirge eesti keele teemadel arutleda, oli kindlasti tähelepanuväärne ka sinu definitsioon hea tüdruku kohta. Aga ma pean tunnistama, et olemuslikult oled sa siiski hetkel valel teel. Sinu vale tee seisneb nimelt selles, et vastastikuse abistamise memorandumi puhul, mille heakskiitmine oleneb siin täna meist, täpsemalt öeldes, teist, on nõutav ühehäälsus. Kui see memorandum ei leia mingis liikmesriigis toetust, siis ei hakka see konkreetne meede nende kuupäevadega toimima. Kui ma rääkisin paradigma muutusest, siis see tähendab, et järelikult tuleb kõikidel osapooltel edasi mõelda. See konkreetne kokkulepe, see eelnõu, mis oli läbirääkijate laua taga, ei hakka kavandatud kuupäevadel tööle. Siin ei ole kaksipidist arusaama, see on kindlasti niimoodi.

Arno Sild, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma esitasin eespool küsimuse selle kohta, et Kreeka vähendab küllalt suures ulatuses kaitsekulutusi. Selle kõrval on mul aga üks selline küsimus: kas nende reformiprogrammides on midagi kirjas ka seoses immigrantide vastuvõtuga? Teame, et Kreeka on nende asjadega üsna plindris. Kas selles osas on ka muudatusi ette näha?

Ma alustan selle küsimuse esimesest poolest. Te andsite hinnangu, et kaitsekulutusi vähendatakse küllalt suures ulatuses. See on alati hinnangu küsimus. Mina ütlen teile, et kaitsekulusid vähendatakse suurusjärgus 0,2–0,25% praeguselt 2,5%-lt. Küsimus ongi, mis hetkel me nimetame midagi suureks ulatuseks. See on hinnangu küsimus. Nüüd teine pool, küsimus võimalike immigrantide kohta. Kogu pagulastega seonduv on eraldi teema, mida kõik liikmesriigid praegu käsitlevad. Neid teemasid hoitakse nende olemuse tõttu lahus. Me räägime praegu Kreeka riigi jätkusuutlikkusest mitmesuguste struktuurireformide kontekstis. Teine teema on pagulaspoliitika ja kogu sellega seonduv tegevus, millest liikmesriigid räägivad.

Juhan Parts, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma kuulan tähelepanelikult kolleegide küsimusi. Mulle tundub, et see aspekt, mille üle meil tuleb ei- või jaa-vormis hääletada, on jäänud täiesti kõrvale. Kolleegid püüavad ära tõestada, et meie pädevuses on anda hinnang Kreeka rahvale, anda hinnang Kreeka valitsuse usaldusväärsusele, rääkimata sellest, et väljendada usaldust Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni, IMF-i jt institutsioonide suhtes. Mina olen aru saanud, et küsimus, millele meil tuleb mõne aja pärast hääletama hakates jaa või ei vastata, käib selle kohta, kas me oleme nõus tugevdama oma raha – euro on ju meie raha –, lahendamaks ühte konkreetset probleemi. Ma tuletan meelde, et euro ajalugu on väga lühike, alles teine aastakümme käib. Kas te jagate seda arvamust, et need kolleegid, kes ütlevad ei – ma ei tea, mis motiividel, küllap heatahtlikel –, hääletavad tegelikult euro tugevdamise vastu?

Aitäh! Ma arvan, et väga selge lisamõõde on siin euroala stabiilsus. Ma arvan, et ESM ja EFSF loodi kunagi turvavõrkudena just euroala stabiilsuse tugevdamiseks, ja kui nüüd mõni riik sellest alast väljub, siis saab stabiilsus kindlasti kahjustada. Loomulikult on oluline tähele panna ka seda, et tingimusi tuleb täita kõikidel osapooltel, ka Kreekal sellest programmist tulenevalt. Talle ei tehta tulevikus mingit alandust, st talle ei tehta rahalisi ülekandeid, kui ta tingimusi ei täida. Aga ma olen teiega nõus, et me langetame täna otsused, mis ei ole mitte ainult fiskaalsed, vaid ka väärtuspõhised. Kindlasti on nendel otsustel selline kontekst juures. Täiesti nõus teiega.

Artur Talvik, palun!

Tänan, eesistuja! Härra minister! Ma võtan kinni ühest sõnast, nimelt sõnast "alandus". Minu jaoks ei ole käesolev programm Kreeka abistamise programm, vaid on Kreeka alandamise programm. Ja see ongi põhjus, miks ma selle vastu hääletan. Ma kujutan ette, et ka sina ei tahaks olla minister sellises riigis, kus mingi teiste riikide punt ütleb täpselt ette, missuguseid seadusi tuleb vastu võtta ja mismoodi peab elama. Teisest küljest häirib mind see, et meie välispoliitikas toimib teatud mõttes automatism. Võib-olla oleks kulude kokkuhoiu huvides mõttekam kutsuda siia või lasta proua Merkelil määrata meile kuberner ja saata parlament laiali? Kummitemplina käitumist ma lihtsalt ei saa tolereerda. Kuidas te sellesse arvamusse suhtute?

Aitäh küsimuse eest! Vaadake, kui huvitavat diskussiooni me peame. Te ütlete, et see on Kreeka alandamine, et Kreekale surutakse midagi peale. See on ju ikkagi Kreeka vabatahtlik otsus, seda ei saa keegi peale suruda. Selle esmaseks tõestuseks on Kreeka enda tegevus enne seda, kui teised riigid hakkasid oma otsuseid tegema. Tänaseks on Kreeka parlament öelnud, et ta on valmis sellise memorandumi tingimusi täitma ja soovib selle heakskiitmist. Me ei saa öelda, et see on peale surutud, pigem vastupidi, see on olnud nende selge soov. Nad näevad, et Kreeka valitsuse vahepealsed mõtted ja kavandatud meetmed ei ole viinud riiki selles suunas, nagu eeldati. Me näeme ju olukorda, kus nende kulud on väljunud kontrolli alt. See on reaalsus. Ja nemad on öelnud, et nad tahavad olla eurotsoonis, tahavad jagada selle väärtushinnanguid. Ärge unustage, et läbirääkimiste ajal on ju Kreeka olnud see, kes on öelnud, et jah, neid ja neid muudatusi on nad võimelised ellu viima, et nende ja nende muudatuste tulemusel saadakse tulevikus ülevaade oma tuludest-kuludest. See on ikkagi käinud vabatahtlikkuse alusel. Enne, kui liikmesriigid alustasid oma protseduure, andis Kreeka aktsepti, et tema on selleks valmis. See oli vajalik, et ei juhtuks tõesti nii, nagu te ütlesite, et teised liikmesriigid otsustavad, kuidas peab tegema, ja Kreeka ütleb pärast, et ei, ta ei taha seda. Kreeka tegi ikka esimese sammu.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Reformid, mis Kreeka peab läbi viima, on suured ja pakett muljet avaldav. Samas teame väga hästi, et valitsusjuht sai parlamendi nõusoleku kolmanda abipaketi jaoks ka opositsiooni häältega ja läheb ilmselt ise uuesti usaldushääletusele. Kas institutsioonid on arutanud ka sellist võimalust, et pärast seda, kui 26 miljardit on augustis juba üle kantud, valitsus muutub ja jällegi öeldakse reformidele ei või muutub Kreeka sisepoliitikas midagi veel? Kas seda on arutatud?

Aitäh! Jah, muidugi on arutatud. Küsimus ei ole selles, kas ühes või teises riigis poliitiline võim muutub ja kas sellega kaasnevad ka uued poliitilised suunad. Rahvas ütleb ju, millise suuna ta tahab valida. Aga igas kvartalis tehakse ülevaatus, kas need protsessid, mis on kokku lepitud ükskõik millise valitsusega, parajasti võimul oleva valitsusega, käivad. Kui vahepeal on muutunud parlamendi koosseis, muutunud valitsus, kas siis muudatusi viiakse ellu või mitte. Need asjad on seotud, konkreetsed reformid raha vastu. Sellest on tingitud ka see, miks varasemal perioodil ei ole suuremaid summasid üle kantud. Kreeka oleks tegelikult soovinud esimestes etappides saada ju tunduvalt suuremaid summasid. Tulevased võlausaldajad, liikmesriigid ESM-i vahendusel, läbirääkijad on Kreekale öelnud, et 26 miljardi saamine on seotud eeltegevustega. Eeltegevuste loetelus on väga selgelt ära märgitud, kuhu see raha läheb (osaliselt tuleb see ju kohe tagasi). Loetelu nendest tegevustest, mida Kreeka peab tegema veel enne seda, kui raha üle kantakse, on päris pikk ja väga ambitsioonikas, kuid Kreeka on selle vastu võtnud. Kui tulevikus peaksid toimuma erakorralised valimised ja aset leidma muudatused, kui uus valitsus võtab mingi teise seisukoha, siis suure tõenäosusega rahaülekandeid enam ei tehta. Oleneb sellest, kas reforme, mida Kreeka on lubanud teha ja millest me oleme täna ka siin saalis rääkinud, viiakse ellu või mitte. Loomulikult, see poliitiline risk jääb alati üles, et uus valitsus ütleb, et ta ei taha neid reforme teha. Aga siis ei tule ka seda lubatud raha peale, sest raha antakse ikkagi reformide vastu.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma küsiksin nende pikkade öötundide kohta, kus hea minister on istunud ja oma kolleegidega asju arutanud. Kas Portugal, Hispaania, Iirimaa või mõni muu selline endine murelaps on toonud teravalt välja, et nemad tahaksid ka sellist 1%-list ja 30+-aastast laenu, mille puhul võib juhtuda, et mõned asjad unustatakse lausa äragi? Või on Portugali pool võtnud asja rahulikult, patsutanud kreeklasi õlale ja öelnud, et saate hakkama küll?

Aitäh! See on hea küsimus. Tõsilugu, kui me vaatame riike, kes on saanud nii EFSF-i kui ka ESM-i vahendusel turvavõrkude kaudu rahalist tuge, siis nende laenuperioodid ei ole nii pikad olnud. Hispaania rahandusminister nentis ka viimasel eurogrupi kohtumisel, et läbirääkimisprotsessi esimesel etapil oli Hispaania lepingu pikkus neli aastat ning hiljem 12,5 aastat. Kreeka puhul me räägime praegu 32,5 aastast. Aga kõik osapooled on sellega  nõus, et kui Kreekale soovitakse finantsabi anda, siis peab see kindlasti olema sellises mõõtmes, et protsess oleks jätkusuutlik. Meil pole mõtet iseennast petta ja öelda, et anname Kreekale viieaastase laenu, kui me juba laenuandmise hetkel teame, et viie aasta jooksul ei ole võimalik seda raha tagasi maksta. Nende meetmetega, mida Kreeka on seadusandlikult aktsepteerinud, ei ole võimalik viia primaareelarve ülejääki nii kiiresti sellisele tasemele, et kogu laen tagasi maksta. See ei ole lihtsalt võimalik. Mis puutub teie osutatud riikidesse, siis nemad on selgelt seda meelt, et jah, Kreekale antava laenu tingimused on soodsamad kui nendele antud laenu tingimused. Aga siin tulevad nüüd sisse need väärtushinnangud, mida ka härra Juhan Parts välja tõi. Meil on ühine valuuta ja lisaks fiskaalsele poolele on veel muud nüansid, millest me oleme täna siin rääkinud. Tõsilugu, laenuprotsendid ja laenuperioodi pikkused on niisugused, et Kreeka on oma iga-aastastes kulutustes võrreldes SKT-ga praegu ju Hispaaniaga peaaegu võrdne. Nii see on. Aga see on üks solidaarsuse kohti. Ja teistpidi, need riigid ei ole tulnud ütlema, et viige meie laenud ka 30 aasta peale ja kehtestage samasugune intress. Seda ei ole tuldud ütlema. Pigem võib riikide puhul, kes on oma programmi juba lõpetanud, tuua näiteid, et nad on maksnud isegi kiiremini tagasi, vähendamaks oma laenukoormust.

Juhan Parts, palun!

Aitäh! Härra minister! Teine asi, mis mind selles diskussioonis veidi kriibib, on need ülimalt primitiivsed loosungid ja nn argumendid, millega meie võimalikud vastased või ei-hääletajad püüavad oma positsioone selgitada. Ma toon mõned näited. Me anname Kreekale abi, kuid tegelikult me ju laename, mitte meie, vaid vastav Euroopa institutsioon. Me anname oma pensionäride raha Kreeka pensionäridele. Alles äsja kuulsime, et me rõhume siin Kreeka rahvast, et Kreeka väljaviskamine ühisest rahatsoonist oleks paganama hea lahendus. Kaks minutit tagasi kuulsime, et me oleme siin mingisugused Merkeli käsutäitjad jne. Ma küsin nüüd veel kord. Me saame aru, et meil on keerukas probleem meie oma rahaga, euroga. Me püüame leida sellele unikaalsele probleemile tsiviliseeritud lahendust. Niisiis küsimus, mille vastus saab olla jah või ei: kas nende kuude jooksul, kui probleemi arutati, oli mingeid tegelikke alternatiivseid lahendusi või ei olnud?

Aitäh! Tänaseks päevaks on laua peal need dokumendid ja suunad, mida te praegu näete. Nagu te teate, oli kuu-poolteist tagasi mitmesuguseid spekulatsioone. On spekuleeritud selle üle, kas ja mis tingimustel peaks Kreeka väljuma eurotsoonist ja mida see endaga kaasa toob. Need kõik on olnud spekulatsioonid. Kas euroala rahandusministrite või peaministrite tasemel on olnud sisulisi arutelusid selle üle, et üks euroala riik lahkub euroalast? Üks küsija siin ütles, et kreeklased ju ise ei taha euroalas olla. Tahavad küll, nad on väga selgelt öelnud, et nad tahavad jagada neid väärtushinnanguid ja olla selles organisatsioonis. Nad on seda väga selgelt öelnud! See ongi pannud neid liigutama ja nõustuma veel enne lepingu sõlmimist tegema mitmesuguseid muudatusi, mida me praegu näeme. Kogu euroala – see küsimus puudutab seoses euroga ju just euroala – on andnud selge indikatsiooni, et kavandatud suund on see suund, kuhu me peaksime liikuma. Kui Kreeka on valmis neid väärtushinnanguid omaks võtma – ta on öelnud, et ta soovib seda –, siis peab talle võimaluse andma. Eriti arvestades seda, et usaldust saab taastada vaid tegudega, ja Kreeka usalduskrediit on viimase aja jooksul vaieldamatult väiksemaks jäänud. Ma eeldan, et siin saalis ei ole kellelgi teist arvamust. Varasemate tegude tõttu on usalduskrediit kindlasti vähenenud. Järelikult saab usaldust taastada ka vaid tegudega. Nüüdseks on kreeklased oma tegusid näidanud ja väga selgelt on paika pandud, milliseid tegusid tahetakse programmi kontekstis lähima kolme aasta jooksul veel näha.

Artur Talvik, palun!

Hea eesistuja! Hea minister! Ma tulen ikkagi tagasi selle alanduse juurde. Tuletan meelde, et Kreeka rahvas pidas referendumit palju leebemate tingimuste üle, ja nad olid nende tingimuste vastu. Kas teile ei tundu, et ühest küljest küll päästes meie ühisraha, me tegelikult lõhume sellesama alanduse kaudu Euroopa Liitu ehk tekitame ühes riigis põlvkonna inimesi, kes on totaalselt Euroopa vastu? Võib-olla me näeme veel enne, kui need võlad saavad tagasi makstud, oma silmaga tõsiseid vastuhakkusid Euroopa Liidule.

Aitäh! Ei tundu, kui ma meenutan seda referendumit, mis sel pühapäeval juuli algul, kui ma ei eksi, siis 4. või 5. juulil toimus. Tuletame meelde, milliseid signaale valitsus tookord andis, millise ettekujutuse ta lõi Kreeka rahvale. Valitsus soovitas öelda kindla ei, väites, et sellega ei kaasne mitte midagi halba, vaid vastupidi, asjad lähevad paremaks, järgmisel päeval, kui rahvas on öelnud ei, läheb kõik ülesmäge. Ma arvan, et see on osa strateegiast, millega konkreetne partei ka 25. jaanuaril võitis. Lihtsalt nüüd on selge, et need sõnad ei vastanud tegelikkusele, teod näitasid midagi muud. Lõppkokkuvõttes kannatajaks selles protsessis on peaasjalikult Kreeka rahvas – seal on kapitalikontrollid, majandus on tagasikäike teinud ja on muud probleemid. Mingil juhul ärge käsitage seda protsessi, mis meil ja teistel liikmesriikidel täna käimas on, Kreeka alandamisena. Ma arvan, et see on mõlema osapoole tervemõistuslik diskussioon – ühelt poolt Kreeka ja teiselt poolt ülejäänud liikmesriigid. Kindlasti see on nii.

Aitäh, austatud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas Kreeka abiprogrammi koos Euroopa Liidu asjade komisjoniga eilsel ühisistungil. Rahandusminister Sven Sester tutvustas komisjonile Kreeka abiprogrammi ja vastas ka kerkinud küsimustele, mis paljuski sarnanesid nende küsimustega, mida esitati täna siin saalis. Pärast rahanduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ühisistungit toimus rahanduskomisjoni istung eelnõu edasiseks menetlemiseks, sest Riigikogu juhatus oli rahanduskomisjoni määranud juhtivkomisjoniks.
Nagu minister ütles, on abiprogrammi põhieesmärgid järgmised: taastada eelarve jätkusuutlikkus, tagada finantsstabiilsus Kreekas, soodustada investeeringuid, konkurentsivõimet ja ajakohastada Kreeka avalikku haldust. Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli eile kell 12.30, fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud.
Järgmisena annan teile ülevaate komisjoni liikmete küsimustest ja aruteludest eilsel kahel istungil. Kas pakutud meetmete pakett on piisav, et Kreeka saaks tagasi jätkusuutlikule rajale? Nii nagu eelnevas debatis ja ka komisjonis mitu korda rõhutatud, on Kreekale raha laenamise eelduseks struktuursed reformid riigis. Selleks, et üldse läbirääkimisi alustataks, pidi Kreeka astuma esimesed sammud ja need peavad jätku saama lähimal ajal. Niisamuti eelneb laenumaksetele regulaarne reformide ülevaatamise protsess. Meeldetuletuseks ütlen, et Kreeka võttis juba juulikuus vastu järgmised otsused: lihtsustati ja korrastati käibemaksusüsteemi, laiendati maksubaasi, parandati pensionisüsteemi kestlikkust, kindlustati statistikaameti sõltumatust, kehtestati eelarvele poolautomaatsed kulukontrolli reeglid ning võeti vastu tsiviilkohtumenetluse seadustik, samuti võeti üle pankade kriisilahendusdirektiiv. Ühtlasi on Kreeka parlament kinnitanud teiste, 12. juulil euroala tippkohtumise kokkuleppes sisalduvate reformide ja tegevuste täitmist ka tulevikus.
Rahvusvahelise Valuutafondi roll oli samuti komisjoni istungi teema. Kui võib-olla on jäänud mulje, et IMF on kuidagi protsessist distantseerunud, siis nii see ei ole. Tegelikult on IMF olnud läbirääkimiste vältel kogu aeg laua taga. Tõsi, nad on küll soovinud laenude mahakirjutamist, kuid liikmesriikide valitsused, kaasa arvatud Eesti valitsus, kindlasti maksumaksja raha mahakirjutamist või andestamist ei toeta. IMF-i võimalik liitumine programmiga saab reaalsemaks siis, kui toimub esimene aruandlusperiood ja hindamine, orienteerivalt oktoobrikuus.
Nüüd räägin Kreeka erastamiskavast ja erastamiskorraldusest. Institutsioonid on Kreekaga läbi rääkinud erastamisprotsessi. Esimese kolme aasta plaan on müüa või osaliselt erastada kuue miljardi euro ulatuses vara. Tegelik kava on märksa ulatuslikum, aga et vara eest õiglast, turuhinnaga väärtust saada, ei tohi seda ka ülemäära tagant suruda. Detailsem ülevaade erastamiskava kohta on kõigile rahvasaadikutele laiali saadetud ja ka välja prinditud, nii et kõik saavad seda täpsemalt uurida.
Rääkisime komisjonis ka Kreeka laenu tagasimakse tingimustest. Konkreetne maksegraafik ei ole veel paigas, sest see sõltub Kreeka jätkusuutliku taseme saavutamise tempost ja programmi täitmise edenemisest. Esimene verstapost aga ongi juba eespool viidatud oktoobrikuine vahehindamine.
Kaitsekulud olid arutlusel, samamoodi nagu ka siin saalis, eilsel ühisistungil. Kinnitati, nii nagu rahandusminister täna ütles, et Kreeka jääb ikkagi täitma 2% nõuet ja kindlasti oma kaitsekulutusi alla selle ei lase.
Eesti võlakoormuse temaatika. Abipakett ei too kaasa otsest lisamõju Eesti riigieelarvele ega riigi võlakoormusele. ESM-iga liitumisel 2012. aastal on Eesti riigi garantii juba täismahus antud ja praegune otsus seda ei vähenda ega ka suurenda. Tõsi küll, riske see kindlasti suurendab, nagu ka rahandusminister küsimustele vastates ütles.
Milline on ESM-i otsustusmehhanism? Seda sai ka põgusalt eelnevas debatis käsitletud, aga kõnealuse eelnõu, õigemini memorandumi puhul peavad kõik liikmesriigid olema sellega nõus ja igal osalejal on blokeerimise võimalus.
Kuna muudatusettepanekuid ei laekunud ja ka rahanduskomisjon ei teinud eelnõus muudatusi, on "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmise" otsuse eelnõu Riigikogu täiskogu ees Vabariigi Valitsuse esitatud kujul lõpphääletusel. Eelnõu lõpphääletusele saatmise poolt oli rahanduskomisjonis 7 liiget ja vastu 5, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Kolleeg Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! On teada, et 2012. aastal andis Eesti riik garantii 1,3 miljardi euro ulatuses ning hääletustulemus täna ühtki otsust ei muuda. Mis sina arvad, kas tänast istungit sellisel kujul oli üldse vaja? Rahandusminister oleks võinud lihtsalt ise memorandumile alla kirjutada. Juhan Partsi sõnavõtust ju koorus välja, et riigikogulased esitavad primitiivseid küsimusi, mis sellest, et igaüks on saanud oma valijatelt mandaadi ja need küsimused pakuvad neile huvi.

Aitäh! Eri riikidel on erinevad otsustusmehhanismid, osas riikides otsustab parlamendi täiskogu saal abiprogrammiga liituva riigi soovi üle, mõnes riigis on see ministri pädevuses ja mõnes isegi valitsuse otsustada. Näiteks sildfinantseerimise koha pealt ütlen, et kui Eesti oleks pidanud selles osalema, siis selleks oleks piisanud ELAK-i mandaadist. Protseduurid on aga riigiti väga erinevad, ja isegi Eesti enda sees. Kui memorandumiga liitumise peab otsustama Riigikogu täiskogu, siis näiteks sildfinantseerimise puhul piisab ELAK-i mandaadist. Mis puudutab Juhan Partsi küsimusi ja vastuseid, siis need on pigem hinnangulised. Ma usun, et iga Riigikogu liige saab anda nii küsimustele kui ka vastustele ise hinnangu, mina neid hetkel küll kommenteerima ei tõtta.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Angela Merkel ei välistanud eile esimest korda usutluses, mille ta andis meediaagentuurile Bloomberg, võimalikku Kreeka võlgade mahakirjutamist. Kui Saksamaa tõesti peaks sellise suuna võtma ja hakkaks oma mõjujõudu kasutades kujundama ka teiste riikide poliitikat Kreeka võlgade suhtes, siis milliseks võiks kujuneda meie rahanduskomisjoni seisukoht? Milline on konkreetselt teie seisukoht?

Aitäh! Hetkel elan mina ja elavad ka rahanduskomisjon ja Riigikogu selles teadmises, et liikmesriigid võlgade mahakirjutamist ei toeta. Kui kuskilt riigist peaks tulema teistsugune signaal, siis valitsusjuhid arutavad seda ja see debatt jõuab sealt kindlasti kõigi riikide sisepoliitilisse arutellu. Küllap on siis õige aeg oma positsioone kujundada. Aga praegu on kõik riigid deklareerinud, et nad võlgade mahakirjutamist ei toeta.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea juhtivkomisjoni esindaja! Alustasite oma sõnavõttu väitega, et 69 OE kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Kas te võiksite aidata Riigikogu liikmeid ja öelda, mille kohta me peaksime muudatusettepanekuid tegema? Kas esimese lause või teise lause kohta?

Aitäh! Riigikogu liikmed on alati vabad tegema ettepanekuid nii esimese kui ka teise konkreetse eelnõu punkti kohta või selle järgi, kui palju neid on. Minu teada on ka Riigikogu esimees evinud konstruktsiooni, kus ühtki ebapädevat ega ka rumalat ettepanekut ei jäeta tegemata. See peab kindlasti tulema ka siia saali hääletusele. Praegusel juhul ei ole tehtud ei rumalaid, ebapädevaid ega ka mitte väga häid ettepanekuid, kuigi see võimalus oli. Sellise võimaluse nägi ette meie kodukord, sest eelnõu menetlemise eeskujuks on meil seaduses lausa eraldi paragrahv.

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov alustada läbirääkimisi? Kalvi Kõva, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel, palun!

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid ja hea rahandusminister, kes sa siin kuskil maja peal oled! Alustuseks tahaksin rahandusministrit tänada nagu alati sisukate vastuste ja debati eest. Aga ma pean teda ka natuke kurvastama. Nimelt, sotsiaaldemokraatide tänast otsust ta oma töövõitude hulka liigitada ei saa, sest juba siis, kui analüüsisime olukorda Kreekas, tegime otsuse, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmist.
Ma vaatan, et Tarmo küsib, miks me seda teeme. Me teeme seda seetõttu, et Kreeka on viimasel kahel kuul tegudega tõestanud oma valmidust reformikava ellu viia. Me teeme seda seetõttu, et teiste abiprogrammi riikide kogemus näitab, et reformikava täitmine parandab riikide finantsolukorda, toob majanduskasvu ning võimaldab asuda võlgu tagasi maksma. Aga eelkõige teeme me seda seetõttu, et tugev ja ühtne Euroopa on Eesti huvides.
Kindlasti on tänase otsuse vastuvõtmisega seotud ka palju küsimusi. Kas kõigil teil, kes te Kreeka abistamist ei toeta, on vastus küsimusele, mida toob kaasa Kreeka minnalaskmine meile – kui palju läheb see maksma Eesti elanikele? Kas konfliktid ja segadus Euroopa Liidus on Eesti või mõne teise riigi huvides, kes Eestisse just väga sõbralikult ei suhtu? Kas pankrotti läinud NATO riik suurendab ühenduse ja seega ka Eesti turvalisust?
Kreeka abipaketi toetajatelt on põhjust küsida, kas me saame Kreekat usaldada. Jaanuaris võimule saanud populistlik valitsus ju peatas reformide elluviimise. Kuid minu vastus on, et usaldus saab tekkida mitte lubaduste, vaid konkreetsete tegude tulemusena. Peame järgima põhimõtet, et enne teod, lubaduste täitmine ning alles siis raha. See põhimõte on ka kindlalt memorandumis kirjas.
Võib ka küsida, kas abipakett suudab üldse Kreekat aidata. Teiste abipaketi saanud riikide, nagu Küprose, Portugali, Iirimaa, Hispaania kogemus näitab, et saab küll, sest nende riikide majanduskasv on taastunud ning eelarvedefitsiit ja võlakoormus vähenenud. Abipakett aitas Kreeka finantsolukorda parandada ka 2014. aastal, kui Kreeka suutis viia tulud-kulud tasakaalu, ning juba selleks aastaks ennustati neile majanduskasvu. Paraku, nagu me teame, jaanuaris võimule saanud populistlik valitsus peatas reformid, ei täitnud kreeditoridele antud lubadusi ning viis riigi seeläbi pankroti lävele.
Me loodame siiralt, et memorandumis kokku lepitud reformide elluviimine parandab Kreeka finantsseisu, muudab riigi konkurentsivõimelisemaks ja aitab vähendada korruptsiooni. See on ainuke võimalus, et Kreeka majandus saaks kasvada ja riik saaks tasuda endale võetud kohustused. Seega, nagu ma ütlesin, sotsiaaldemokraadid toetavad seda otsust. Nad toetavad solidaarset, tugevat ja ühtset Euroopat. Andes täna "jaa" Kreekale, anname kordades suurema "jaa" meile endile, Eestile, sest ühtne ja tugev Euroopa tagab Eestile turvatunde ja majandusarengu. Memorandumis kirja pandud tingimustel Kreeka aitamine võimaldab neid eesmärke saavutada. Sotsid hääletavad memorandumi vastuvõtmise poolt. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Andres Herkel Eesti Vabaerakonna nimel, palun!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Vabaerakonna fraktsioon volitas mind selleks, et ma ütleksin valju ja selge häälega välja, et selle eelnõu menetlemine Riigikogus ei toimu mitte kõige mõistlikumal moel. Mina sain need materjalid oma meilile laupäeva õhtul ja esmaspäeval oli muudatusettepanekute esitamise aeg. Need asjad ei peaks keset suve niimoodi käima. Selleks, et nii mahukad materjalid läbi töötada, oleks mõistlik anda mõnevõrra pikem etteteatamise aeg.
Mis aga puudutab kõnealuse otsuse eelnõu sisu, siis Vabaerakonna fraktsioon on otsustanud hääletada selle vastu. Me näeme selleks õige mitut põhjust. Räägime kõigepealt rahanduslikest kaalutlustest. Kreeka nn päästmine sellisel moel on ilmselt ebamõistlik. See on ebamõistlik eelkõige seetõttu, et me ei tea mitte midagi tagasimaksegraafikutest, aga ka sellepärast, et Euroopa stabiilsusmehhanism – see nn tasku, mille kaudu abistada neid riike, mis on raskustesse sattunud – on mõeldud ikkagi kogu euroala stabiilsuse tagamiseks, mitte ühe hädasoleva riigi väljatõmbamiseks. Kui ma esitasin rahandusministrile küsimusi mahtude kohta, siis jäid vastused pisut ühekülgseks. Jah, Hispaania on saanud 40 miljardit toetust, natukene on saanud ka Küpros. Nende maksegraafikud on justkui olemas, seal toimib kõik nii nagu vaja. Kreeka puhul puuduvad isegi need. Jah, 86 miljardit. Võib muidugi vaielda selle üle, kui suur osa see stabiilsusmehhanismi 500 miljardist on, ja kas see võiks veel suurem olla. Aga ma tuletan meelde seda, millest eespool juttu ei olnud. Nimelt on Kreeka n-ö kaksikmehhanismi EFSF-i kaudu juba saanud 142 miljardit eurot ja sisuliselt on see ju sama "tasku". Nii et kui me võtame kogu selle mahu, siis läheb see ikkagi ühe kriisiriigi päästmiseks.
Viis aastat tagasi võib-olla oli Eestil põhjust heausksena kaasa minna Euroopa pakutud lahendustega Kreekale. Ma tuletan meelde, et meie ei ole osalised selles otsuses, kuidas Kreeka eurotsooni vastuvõtmine toimus – ilmselget allahindlust tehes. Tol ajal oli veel mingi põhjus heausklik olla, kuid me leiame, et praegu ei ole see põhjendatud. Edasine areng olgu tõepoolest pigem pankrot ehk õudne lõpp lõputa õuduse asemel. Kreeka väljumine eurotsoonist ja devalveerimine, oma rahale üleminek ja kõik sellega kaasnev annaks siiski eurotsooni sees väga selge signaali selle kohta, et kohustuste täitmata jätmisel on tagajärjed. Praegu me püüame seda signaali vältida.
Siin oli enne vaidlus selle üle, mis on eurotsoonile kasulikum, kas iga hinna eest päästa üritamine või jõudmine arusaamale, et kohustuste mittetäitmisel on tagajärjed. Minu meelest ei ole see küsimus saanud adekvaatset lahendust. Meie oleme seisukohal, et õppetund on vajalik – ka eurotsooni tuleviku ja teiste liikmesriikide jaoks.
Minister ütles enne mitu korda, et ta ei tea päris täpselt, kuidas need asjad lõpevad. Kahtluse ivasid on olnud ka proua Merkeli väljaütlemistes, samuti IMF-il jne. Me läheme justkui realiseerima mingisugust ideaallahendust, mis kahjuks eksisteerib tõepoolest ainult paberil.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Omaette suur küsimus on see, kas Kreeka rööbastele seadmine ja kogu reformipaketi elluviimine välise surve all on mõeldav olukorras, kus Kreeka enda rahvas on viimasel referendumil ja ka viimaste valimiste tulemusena, kui Syriza võimule tuli, üheselt väljendanud sotsialistlikku mõtteviisi, nagu selle kohta on öelnud üks praeguse lahenduse suuremaid kriitikuid Otmar Issing.
Ja on ka härra Talviku püstitatud küsimused. Kuidas siis ikkagi on demokraatiaga ja rahva väljendatud vaba tahtega? Jah, me võime referendumi küsimuseasetust kritiseerida. Eesti põhiseaduse järgi ei saakski niisugust küsimust rahvahääletusele panna, aga nemad panid ja said ka selge vastuse. Need lahendused, mille poole me praegu liigume, lähevad täpselt vastupidises suunas sellega, mida eeldavad referendumi tulemused. See, mis sisaldub memorandumis, kui lugeda selle kõiki punkte, on ju iseenesest väga tore – väga hea, kui riik teeb oma asju korda –, aga see on ikkagi väline surve.
Vaadake, see paralleel, mis ma nüüd toon, ei ole võib-olla väga ilus, aga kogu reformipaketi niisugune ülevaatamine meenutab mulle mõningast utopismi, mida ajaloos on ikka esinenud, sellist suurt hüpet. Hiinas oli Mao Zedongi ajal suur hüpe. Nõukogude Liidu ajal visati aeg-ajalt nalja, et Kesk-Aasias toimus üleminek feodalismilt kommunismile või sotsialismile mingisuguseid formatsioone vahele jättes. Praegu tundub ka olevat tahe hüpata ühest formatsioonist teise ehk suhteliselt varakeskaegselt mõtteviisilt tööstusrevolutsiooni. Kuid see ei pruugi niimoodi õnnestuda. Ma soovitan ikkagi kõigil vaadata neid Transparency Internationali hinnanguid, mis kirjeldavad Kreeka korruptsioonitaset. Ega see fakelaki seal nii lihtsalt ära ei lõpe.
Nii et katse neid reforme välise surve abil läbi viia võib tuua selliseid kataklüsme, mida me praegu ette ei näe. See võib realiseeruda järgmiste põlvkondade meeleoludes, see võib realiseeruda selles, et ükskord tuleb võimule Tsipras 2. Need asjad ei pruugi lõppeda nii hästi, nagu meie oleme planeerinud.
Lõpuks julgeolekuküsimus, mille eelkõneleja härra Kalvi Kõva tõstatas – pankrotti läinud NATO riik, mis nüüd kõik saab ning viide sellele, et äkki Venemaa võib hoopis need võlad kinni maksta. Ma arvan, et Venemaal praegu sellist suutlikkust ei ole, ja kui vaadata natuke globaalsemalt, siis Kreeka ja ka Venemaa naabruses on mõned riigid, mis sellisel juhul toimivad tasakaalustava faktorina. Ma ei tähtsustaks siinkohal julgeolekuaspekti üle. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Viis pluss kolm minutit.

Härra asespiiker! Lugupeetud kolleegid! Kreeka võla arutamine ajab pulsi kõrgeks nagu trekiratturil. Alustan natuke kaugemalt. Minu meelest pole kogu selle teema juures kõige olulisem mitte fiskaalpoliitiline külg, vaid poliitiline külg. Küsimus on demokraatias – nii Kreeka kui ka Eesti demokraatias. Andres Herkel juba juhtis sellele tähelepanu, ja me oleme ka komisjonis rääkinud, et niisugune menetlemine ei ole normaalne parlamentaarne käitumine. See, kui nädalavahetuse hilisõhtusel tunnil saadetakse meile mingid võõrkeelsed materjalid ja osa materjale leiame alles komisjoni laua pealt, on parlamendi muutmine kummitempliks.
Aga kõige tähtsam on see, et Kreeka rahvas hääletas maha abipaketi, mis oli praegusest leebem, ja pärast seda keeras Kreeka valitsus oma rahvale selja. Meie aitame oma tänase otsusega kaasa sellele, et Kreeka valitsus läheb oma rahva tahte vastu. Ka meie õõnestame Euroopa demokraatiat, kui me sellega kaasa läheme. Peale selle on asjal loomulikult veel majanduslik külg. Kreeka n-ö abistamine on ebaõiglane Eesti inimeste suhtes ja see on ebaõiglane ka Kreeka inimeste suhtes. Kreekal on olemas pehmemad ja lihtsamad lahendused, aga loomulikult ei ole need teatud ringkondadele poliitiliselt aktsepteeritavad.
Arvestame, et kui Eesti antud varasematele käendustele liita juurde tänase otsusega ESM-i kaudu antavad käendused, siis on Eesti maksumaksja juba 530 miljoni euro käendaja. 530 miljonile eurole pannakse täna käpp alla, kui te selle poolt hääletate. Just nii palju tuleb kokku koos varasemate laenudega. See on väga suur summa. Kui tuletada meelde kevadisi arutelusid maksude tõstmise üle, siis need summad, mis me maksutõusudega saavutasime, olid tunduvalt väiksemad.
Kreeka hakkab seda raha tagasi maksma – kui kõik läheb nn rohelise stsenaariumi või ilusa stsenaariumi järgi – umbes aastal 2022, ja see on EFSF-ist. Seda, millal ta hakkab ESM-ist saadavat raha tagasi maksma, me ei teagi. Kas see on 2025 või 2030, keegi täpselt ei tea. See tähendab, et me anname täna blankoveksli. Ükski normaalne inimene ei peaks seda tegema. Ükski riik ei saa anda blankovekslit sellisele riigile nagu Kreeka. See ei ole kõige õigem lahendus. Seda on mitu korda rõhutanud ka IMF, kellel on tunduvalt rohkem kogemusi sellistes olukordades, kui on Brüsseli ametnikel või Euroopa Keskpangal. Tuletan meelde, et kui see abipakett heaks kiidetakse, saab Euroopa Keskpank juba ülehomme kolm ja pool miljardit eurot. Tähendab, ta ei saa olla erapooletu selles küsimuses. IMF on selgelt öelnud, et Kreeka jaoks on selline võla kuhjamine jätkusuutmatu. Varem või hiljem Kreeka pankrotistub, varem või hiljem Kreeka lahkub eurotsoonist. Inimesed, kes meile sinisilmselt räägivad sellest, et see on usuküsimus, elavad muinasjutumaal. Meil ei ole vaja suurendada oma osalust Kreeka pankrotipesas, sest see käib Eesti inimeste heaolu arvel.
Nüüd ma pöördun eriti just väiksemate koalitsioonierakondade poole. Sotsid reklaamisid ennast enne valimisi loosungiga "Inimeste eest!". No mina ei tea, milliste inimeste eest – ega Eesti valijad seda loosungit väga ei uskunud ka, kui valimistulemusi vaadata –, aga igal juhul ei seista siin Eesti inimeste huvide eest ega ka mitte Kreeka inimeste huvide eest. Pigem seistakse Brüsseli inimeste eest, Frankfurdi inimeste eest, käputäie hangeldajate eest. See ei ole Eesti inimeste eest seismine. IRL on korduvalt andnud mõista, et sellist abistamist nad eriti ei poolda või kui pooldavad, siis väga rangetel tingimustel. Niisuguseid väga ambivalentseid signaale on välja saadetud. Aga tegelikult me teame, et kui tuleb aeg hääletada, siis teevad sotsid ja IRL nii, nagu Reformierakond käsib. Reformierakond aga teeb nii, nagu Brüssel käsib. Kolleeg Juhan Parts nurises siin, justkui heidetaks ette, nagu oleksid Eesti parlamendi liikmed või Eesti valitsus Angela Merkeli lakeid. Aga ongi. Eestit valitsevad lakeid. Ma ütlen teile: selles lühikeses skeemis ongi kokku võetud kõik Eesti praegused hädad. Mitte midagi ei lähe paremaks senikaua, kuni rahvuskonservatiivid ei ole valitsuses. Aga ärge muretsege, see päev saabub. Tänan!

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed, ma palun teil oma väljendustes jääda korrektseks ja viisakaks! Läheme edasi. Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Pärast sellist sõnavõttu ei oskagi nagu enam midagi öelda, aga eks iga mees vastutab ise oma sõnade eest. Loomulikult ei ole see kerge teema, mida me siin täna arutame. Vaevalt on siin saalis keegi, kes ei vaagiks või ei arutaks seda kolleegide, sõprade ja asjatundjatega või ka iseendaga, et teha täna õige otsus. See teema on, vähemalt meie jaoks IRL-is, väljunud pelgalt fiskaalteema raamidest ja on sootuks laiem. See on küsimus ühisrahast, tema tugevusest, olevikust ja tulevikust. See on teema Euroopa ühtsusest, väärtustest ja julgeolekust – kas abivajajale ulatatakse käsi või lüüakse uks nina ees kinni.
Vaadates institutsioonides kokku lepitud paketti, peaks igaühele olema selge, et see pole lennukilt raha külvamine. Tõsi on ka see, et kreeklased on pikalt elanud üle oma jõu. Kokku on lepitud pakett, mis ellurakendamise korral peab aitama kreeklased sügavast august välja. Loomulikult ei näe me neid tulemusi lähematel aastatel. See on paari- või kolmekümne aasta teema.
Seega arutame ja lahendame siin täna eneste jaoks olulisi küsimusi, kaitseme oma valuutariski. Tugev euro tagab meile selle, et pensionide ja palkade eest on võimalik ka midagi soetada, et ühisrahal on võimalikult suur ostujõud. Loomulikult jääb küsimus, kuidas ja kellega koos on euro tugevam. Kas õudne lõpp või lõputu õudus? Muudatused, mis on tänaseks kokku lepitud, on üsna suure jõu ja kaaluga, kuid stabiilse Euroopa nimel tasub veel panustada. Eilsed uudised Ida-Ukraina kohta peaksid meist igaühele meelde tuletama, et ka üks kriisikolle Euroopas on liiga palju, meil pole vaja järgmist. Samavõrd peaks olema selge, et tegemist ei ole Kreeka neokommunistidest populistide toetamisega. Reformieelnõud said Kreeka parlamendi enamuse toetuse tänu opositsioonilistele erakondadele. See abi ei ole mitte praegu valitsevatele Kreeka võimuritele, vaid Kreeka ühiskonnale laiemalt. Kes teab paremini kui meie, et oma püüdlustele toe saamine on nagu värske sõõm hapnikku. Seega, kuni püsib ka kõige väiksem võimalus ja valguskiir tunneli lõpus, on põhjust uskuda, loota ja toetada. Pealegi eraldame abi etappidena ning toetame reforme.
"Ei" tähendab Kreeka rahva väljaarvamist Euroopa ühisest rahatsoonist ja kõike sellega kaasnevat. Need, kes seda teevad, käituvad nagu Syriza radikaalne tiib. Kreeka on nagu sõltlasest perepoeg. Uued tingimused on sisuliselt Wismarisse võõrutusravile saatmine ning meie abipakett kui leiva- ja teraapiaravi. Meie valik ongi see, kas me usume, et meie perepoeg on võimeline terveks saama, või kanname ta lihtsalt maha. Sellega koos kannaksime maha ka seni panustatu.
IRL-i jaoks on Kreeka abipaketi toetamisel endiselt kindlad punased liinid. Esiteks ei ole IRL nõus tegema mitte mingisuguseid järeleandmisi Kreeka seniste laenude vähendamiseks, me ei aktsepteeri võlgade korstnasse kirjutamist. Kreeklastel tuleb täita endale võetud kohustused.
Kui lüüa kokku kreeklaste toetamise plussid ja miinused, siis on Eesti riigile kasulikum toetada nende abistamist. Ma ei räägi siin pehmetest väärtustest, nagu humaansus ja solidaarsus, vaid viitan ühisrahale ja ütlen, et ebastabiilne, nõrk ja neokommunistide tüürida olev Kreeka on ohuks Euroopa julgeolekule ja osaliselt ka majandusele. Pole midagi parata, aga kahjuks on Euroopa ja Eesti ees vaid halvad ja väga halvad valikud. Lisaturbulents ja segadus Kreekas oleks liiga kõrge hind, mida maksta. Valime vähem halva ja toetame paketti. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kadri Simson, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Erinevalt kahest teisest opositsioonierakonnast ei kurda mina selle üle, et materjalid Kreeka leppe kohta saabusid Riigikogu liikmetele alles laupäeva õhtul. Kas mäletate, kuidas me selle paketiga liitusime? Tookord oli Reformierakonna juhtimisel ju üldse selline plaan, et kuna Riigikogu on nii aeglane, siis võiks nii tähtsaid otsuseid teha hoopis mingis väiksemas kabinetis. Seetõttu pean väga oluliseks, et me saame siin Riigikogu täiskogu saalis programmi kohta mõtteid vahetada ja ka hääletada. Aga siiski tekitas minus mõningat kimbatust see, et kui suurem osa Riigikogu liikmeid on ilmselt materjalid läbi lugenud, siis küsimustele vastanud rahandusminister jättis igale kolmandale küsimusele vastamata. Ilmselt tuleb meil sellega leppida, suhtuda sellesse huumorivõtmes, nagu ka Riigikogu spiiker Eiki Nestor ütles – nimelt, minister vastab oma oskuste ja teadmiste piires, ning kui küsimused on rasked ja vastuseid pole, siis tuleb neist mööda loovida.
Aastal 2011 oli meil siin Riigikogus samasugune päris tuline vaidlus eelmise paketi üle. Toonane rahandusminister väitis, et me ei lähe mitte Kreekale appi, vaid tegu on väga otstarbeka investeeringuga. Nüüd oleme seisus, kus 2011. aastal tehtud vigadest on justkui sobimatu rääkida. Aga eelmise paketi tingis ju see, et Kreeka oli aastaid, kui mitte aastakümneid, kulutanud laenuraha ja mingil hetkel jõudnud olukorda, kus vanu laene maksti tagasi uute laenudega. Lõpuks ei olnud riigil endal enam võimalik võtta uusi laene, millega vanu tagasi maksta, ja seetõttu sattusid Kreekale laenu andnud pankade usaldusreitingud väga suure surve alla. Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus erasektori riski on lunastanud maksumaksjad ja risk on jäänud meie kanda. Juba aastal 2011 avaldasid mitmed inimesed, keda valitsusliit kuulda ei tahtnud võtta, avalikus ruumis oma arvamust. Neist üks oli näiteks Viljar Veebel, kes ütles, et on kaks lihtsat lahendust, kuidas Kreeka kriisist välja aidata. Üks lahendus on see, et luua eraldi üksused (algul keskpanka ja hiljem Euroopa stabiilsusmehhanismi), kuhu osta kokku Kreeka lootusetud võlakirjad. Teine variant on muuta lootusetud võlakirjad, mida Kreeka lunastada ei suuda, raamatupidamisliigutusega reitingukõlblikeks ehk vahetada võlakirjade lühike tähtaeg pika tähtaja vastu. Nii tundub, et ükski väikeinvestor sellist liigutust ei teeks, aga paberi peal kannatab selline tehing teostamist küll.
Me räägime, et oleme valmis minema Kreekale appi, andma uue laenu, 86 miljardit. Aga mida tähendab sellele riigile appi minek? Tegelikult läheb ju suurem osa sellest 86 miljardist lihtsalt vanade laenude väljalunastamiseks ja Kreekale endale ei jää suurt midagi. On veel teine võimalus, millest räägib aina selgemalt ka IMF-i direktor Christine Lagarde, öeldes, et anname vanad võlad andeks. Aga kui see on ikkagi laen, nagu meile täna Riigikogu saalis räägiti, siis tuleb see tagasi maksta nagu iga muu laen. Millal hakkab Kreeka seda 86 miljardit tagasi maksma? Täna küsiti seda siin saalis vähemalt neljal korral, aga vastust ei tulnud. Ka eilsel ELAK-i ja rahanduskomisjoni ühisistungil küsiti seda mitu korda, kuid vastust ei tulnud. Kuidas me nimetame seda, kui me anname laenu, mida tagasi maksma ei hakatagi?
Öeldakse, et meil pole vaja muretseda, sest Eesti kohustused ei kasva. Aga kust siis ESM selle raha võtab? Ta saab seda ju võlakirjade eest. Isegi kui ta ütleb, et küllap Kreeka hakkab võlakirju 32 aasta pärast tagasi maksma, siis mis annab meile aluse uskuda, et ta seda teeb? Näiteks mina isiklikult kujutan ette, et 32 aasta pärast saan ma Eesti riigilt vanaduspensioni. Aga kui tuleb kaela selline käendus, siis võib-olla öeldakse, et kahju küll, aga 32 aastat tagasi tehti valesid valikuid.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Nii et räägime selgelt sellest, mida IMF on juba välja öelnud ja mida räägib ka Angela Merkel – sellest, et laenud antakse andeks. Ärme hirmutame kuskil nurga taga, nagu Igor Gräzin mainis, et kui me täna ei anna uut laenu, millega me lihtsalt pikendame lõhkilaenamise lugu, siis tuleb kohe sularaha välja käia. Tegelikult lunastatakse praegu ju laene, mille käendajate hulgas me veel ei olnud, sest me polnud eurotsoonis, ja neid lunastatakse juba meie käendusega. Matemaatiliselt ei ole Kreekal võimalik raskest olukorrast välja tulla ilma võlga kustutamata. Sellele juhtisid eile tähelepanu peale opositsioonisaadikute ka arvutusvõimelised koalitsioonisaadikud. Tunnistati seda, et kui siin retooriliselt räägitakse, et Kreeka võlakoormus hakkab vähenema, siis vähenema peaks ta plaanide järgi hakkama ainult suhtes SKT-sse, mitte nominaalselt.
Ma arvan, et Kreekale ei panda liiga suuri koormisi. Vastupidi, järgmisest aastast kehtestatakse näiteks tulumaksuseaduses solidaarne lisamaks, mis aitab muuta tulumaksusüsteemi progressiivsemaks. Tuletame meelde, mida me siin Eestis tegime, kui meil oli vaja raha kokku hoida. Meil oli maksutõus kõigil, meil tehti kärpeid sotsiaalsfääris ja kohalike omavalitsuste tulubaasis. ESM-i sissemakse võrdubki sellega, mis viis aastat järjest omavalitsuste tulubaasist ära võeti.
Lõpetuseks ütlen, et solidaarsus on ilus asi ja kindlasti tuleb olla solidaarne nendega, kes kokkuleppeid täidavad. Aastal 2011 vandusid valitsuse ministrid, et Kreeka täidab omapoolseid lubadusi. Ometi oleme samas olukorras, lubadusi pole täidetud. Ka need lubadused, mis viimasel kuul on endale võetud, on ju ümberpööratavad ühe istungiga, kui Kreekas võimuliit muutub ja rahva valimistel väljendatud tahtel pannakse ametisse teistsugune valitsus.
Rääkides julgeolekust, NATO alusdokumendis on kirjas põhimõte, et üks kõigi ja kõik ühe eest. Kui me euroga liitusime, siis ju kinnitati meile, et võõrad võlad ei tule nende kanda, kellel võlgu pole. Seetõttu ei ole Keskerakond oma seisukohta muutnud. Nagu eelmise paketi puhul nii ka selle paketi puhul meie toetushäält ei anna, sest me ei usu, et Kreeka on tegelikult võimeline oma laenukoormust kandma ja laene tagasi maksma. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Kalle Palling Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Väga austatud juhataja! Head kolleegid! See väiksem kabinet, mille kohta Kadri mainis, et 2011. aastal oli justkui plaan otsustada selliseid asju seal, on Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon, kuhu kuuluvad kõikide fraktsioonide esindajad ja kõikide komisjonide esindajad. Sinna kuulus 2011. aastast kuni eelmise koosseisu lõpuni 19 Riigikogu liiget. Just sellepärast ongi Euroopa Liidu asjade komisjonis iga fraktsiooni esindaja, et selliseid olulisi asju ja nende kohta käivat infot jagataks ka oma fraktsiooni liikmetega. Siinkohal ma ei saa aru kriitikast, mille järgi mõned asjad oleksid justkui tulnud paljudele Riigikogu liikmetele suure üllatusena. Tõepoolest, tegemist on erakorralise asjaoluga ja tõlketekst valmis tõesti alles nädalavahetusel. Aga alates sellest hetkest, kui oli selge, et Kreeka taandub oma kokkuleppest – sellest programmist, mis tal oli EFSF-i kaudu –, on Euroopa Liidu asjade komisjon peaaegu igal nädalal seda arutanud ja saanud värsket infot. Loodetavasti on kõikide fraktsioonide esindajad jaganud seda infot ka oma fraktsioonikaaslastega. Nii et Andres Herkel, teil on ELAK-is oma esindaja, kes seda infot teile tegelikult jagama peaks.
Aga nüüd asja juurde. Kohe hääletame siin saalis selle üle, kas anda Kreekale veel üks võimalus ja toetada nende värsket reformikava, mis on põhjalikult väljatöötatud kolmanda laenuprogrammi eeldus, või otsustame me seda mitte toetada. Eesti kuulumine euroalasse tähendab, et me jagame nii vastutust kui ka kohustust olla solidaarne. Kui jätame Kreeka üksi, siis ei kannata mitte ainult Kreeka rahvas, vaid kogu euroala usaldusväärsus, mida me niigi hapra majandus- ja julgeolekuolukorra tingimustes kindlasti lubada ei saa. Peame tegema kõik, et taastada eurotsooni majanduskasv, konkurentsivõime ja töökohtade loomine. Selleks on vaja jätkusuutlikke struktuurireforme, mis toetavad majanduskasvu ja mille me ise oleme läbinud, nagu ka endised nn programmiriigid, kes nüüdseks on edukalt abiprogrammidest väljunud. Kui vaadata näiteks Iirimaad, Küprost, Hispaaniat või IMF-i programmiriigina ka Lätit, siis võime öelda, et seesugused abiprogrammid on end õigustanud. Ka Kreeka oli eelmiste programmide toel õigel teel ning majandusnäitajad paranesid kuni selle aasta alguseni. Veel 2014. aasta lõpus oli Kreeka riigieelarve tasakaalus ja primaarülejääk üle 3%, see ei ole sugugi omane kõikidele eurotsooni riikidele. Omaette kurioosum on, et ka selle aasta teises kvartalis oli Kreekas veel majanduskasv. See näitab, et populistlik valitsus suudab viia ühe riigi väga kiiresti suurtesse raskustesse, kuid positiivsetel otsustel on veel teatav inerts ja need kestavad.
Siinkohal vastan eelkõneleja Kadri Simsonile. Tõepoolest, vahepeal toimusid Kreekas valimised ja rahvas valis end valitsema populismi ja populistlike loosungite toel enamuse võitnud poliitilised jõud. Mitte ükski demokraatlik riik ei ole kaitstud rahva äralollitamise eest. Aga me ei pea Kreeka rahvast selle eest karistama, sest viimased kuud näitavad, et populistlikud sammud on viinud Kreeka väga tõsistesse raskustesse.
Kreeka uue reformikava puhul tuleb meeles pidada, et see on seatud väga selgete tingimustega. Kreeka peab ellu viima kokkulepitud reformid ja need on eelkõige Kreeka enda huvides. Enamiku niisugustest reformidest oleme meie Eestis viinud ellu juba aastaid tagasi. Parim kommunikatsioon on tegu, seega peab Kreeka taastama usalduse tegude, mitte sõnadega. Enne igat uut makset hinnatakse, kuidas on kokkulepet täidetud. See on suur muutus võrreldes varasemate programmidega. Täna on mitmel korral rõhutatud ja küsitud, miks nad varem ei ole oma lubadusi täitnud. Neil ei ole olnud varem sellist tingimust, et raha reformide vastu.
Võla mahakirjutamine ei ole osa programmist ja seda ei ole me ka valmis arutama. Ka IMF on lubanud, et pärast esimest programmi ülevaatust kaaluvad nad väga tõsiselt sellega kaasatulemist. Eesti jaoks ei tähenda ESM-ile nõusoleku andmine lisakulusid ega suurenda meie võlakoormust. Veelgi enam, 53,7 miljardit programmist läheb Kreeka olemasolevate võlgade refinantseerimiseks.

Austatud ettekandja, kas te soovite lisaaega?

Kakskümmend sekundit. Lähtudes eeltoodust on Reformierakonna fraktsioon nõus andma kreeklastele võimaluse oma riiki reformida ja riik võlakriisist välja tuua. Me toetame memorandumi kavandit oma poolthäältega. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, läbirääkimised on lõppenud. Läheme lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu 69. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei ole. Eelnõu 69 on otsusena vastu võetud.
Head kolleegid, tänane erakorraline istung on lõppenud. Kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 17.38.