Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle aasta 6. aprillil esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse muuta pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 ning lisada riigipühade hulka ülestõusmispühade teine püha. Eelnõu eesmärk on muuta ülestõusmispühade teine püha Eestis riigipühaks ja seeläbi ka puhkepäevaks.
Keskerakonna fraktsioon on samasisulise eelnõu esitanud ka varem: 2011. aasta mais ja enne praegust eelnõu ka 2014. aasta 4. novembril. Paraku langesid mõlemad nimetatud eelnõud Riigikogu koosseisu töö lõppemise tõttu menetlusest välja ehk pandi peale esimest lugemist põhiseaduskomisjoni esimehe sahtlisse paremaid aegu ootama. Huvitav lugu juhtus 2011. aastal esitatud samasisulise eelnõuga, kui juhtivkomisjon ehk põhiseaduskomisjon otsustas koalitsioonisaadikute häältega esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu menetlusest välja arvata, õnneks läks siin suures saalis teistmoodi ja esimene lugemine lõpetati. Paraku edasiseks koalitsioonil enam julgust polnud ja nii jäi ka see eelnõu seadusena vastu võtmata. Etteruttavalt võin öelda, et ka kõnealust eelnõu otsustas juhtivkomisjon ehk põhiseaduskomisjon koalitsiooniliikmete häältega mitte toetada ja esimest lugemist mitte lõpetada. Aga miks ei võiks suur saal taas teisiti otsustada, nii nagu läks neli aastat tagasi?
Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on ette nähtud 11 riigipüha: uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade esimene püha, kevadpüha, nelipühade esimene püha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispäev, jõululaupäev ning esimene ja teine jõulupüha. Viimasena lisandus sellesse loetellu 2005. aastal Keskerakonna ettepanekul jõululaupäev. Valdavalt kattuvad Eesti riigipühad teistes Euroopa Liidu riikides kehtestatud riigipühadega. Üks erinevus ongi just ülestõusmispühade teine püha, mis on enamikus Euroopa Liidu riikides riigipüha ning puhkepäev. Nii on see Austrias, Belgias, Bulgaarias, Horvaatias, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Küprosel, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Hollandis, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Sloveenias, Soomes, Taanis, Tšehhis, Suurbritannias ja Ungaris. Erandid on vaid Eesti, Malta ja Portugal, kus ülestõusmispühade teine püha on tavaline tööpäev. Väljaspool Euroopa Liitu nimetaksin veel Euroopa riikidest Norrat, kus ülestõusmispühi peetakse peaaegu nädalapikkuse puhkusena.
Mäletan, kuidas 2011. aastal, kui siinsamas saalis samasisulist eelnõu menetleti – olin ka tollal selle ettekandja –, rahvasaadik Igor Gräzin nimetas, et on terve hulk riike, kus seda tähtpäeva üldse ei tähistata ja sellest isegi midagi ei teata. Ta nimetas sealjuures näiteks Indiat, Iraani, Iraaki ja Afganistani. Ilmselt see nii ongi. Aga mina leian ja kogu Keskerakonna fraktsioon leiab, et just Euroopa kultuuriruum on see, kuhu me kuuluda tahame.
Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral suureneks riigipühade arv Eestis 12-ni. Ülestõusmispühad kuuluvad nn liikuvate tähtpäevade hulka. Nende algust arvestatakse kuufaaside järgi, nad algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ning võivad seega olla ajavahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. Näiteks sellel aastal oli ülestõusmispühade teine püha 6. aprillil – samal päeval, mil Keskerakonna fraktsioon arutatava eelnõu parlamendi menetlusse esitas. Selle ülestõusmispüha lisamine riigipühade hulka on igati mõistetav, kuna kristlike traditsioonidega riikides on just ülestõusmispühad ehk suur reede, vaikne laupäev ning esimene ja teine ülestõusmispüha suure emotsionaalse sisuga, pidulik, perekonna ja muude sugulaste ning lähedastega koos olemise aeg. Kahtlemata on teine ülestõusmispüha usulise taustaga püha. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt ei ole meil küll riigikirikut, kuid traditsioonilisi usupühasid tähistatakse sellest hoolimata. Mainisin, et Eestis on praegu 11 riigipüha. Märkimisväärne on asjaolu, et nendest 11 riigipühast üle poole, lausa seitse, on usulise taustaga. Need on suur reede, ülestõusmispühade esimene püha, nelipühade esimene püha, jõululaupäev, esimene ja teine jõulupüha ning osaliselt jaanipäev, mis on nime saanud Ristija Johannese järgi.
Ülestõusmispühad on kristlaste jaoks olulisimad kirikuaastas. Kordan: kõige olulisemad! Siiski on see osa tervikust, mille need pühad koos väiksematega moodustab. Need on ühtlasi nii kõige kurvemad kui ka kõige rõõmsamad pühad – Jeesuse sünd, ristisurm ja ülestõusmine kuuluvad kokku. Oma seisukoha eelnõu kohta on andnud Eesti Kirikute Nõukogu. Ta tegi seda 2011. aasta 15. juunil, vastates Riigikogu põhiseaduskomisjoni küsimustele. Seda tehti ajal, kui Keskerakond nimetatud teema esimest korda parlamendi ette tõi. Tolleaegne seaduseelnõu ja praegu menetluses olev seaduseelnõu on oma sisult identsed, seega ei näinud me põhjust kirikute nõukogult uuesti seisukohta küsida. Nii et seda ei teinud ei Keskerakonna fraktsioon ega ka põhiseaduskomisjon. Eesti Kirikute Nõukogu ühendab endas kaheksat kirikut ja kahte koguduste liitu ning kokku ligemale 400 000 liiget. Kirikute nõukogu toetab ülestõusmispühade teise püha tähistamist riikliku pühana.
Ülestõusmispühad on ühest küljest kristlikud, need on Kristuse surmast ülestõusmise pühad. Teine külg seostub kevade sünniga, looduse ärkamisega talvest. Need kaks poolt sobivad meie arvates väga hästi kokku. Ülestõusmispühadel on oma selge koht ka rahvakultuuris. Eestis on nendel pühadel mitmesuguseid, muu hulgas ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõtted ehk lihavõttepühad, paasapühad, kevadpühad, munapühad ja kiigepühad. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik, sellega lõppes talvine kiikumiskeeld. Samuti oli nende pühade ajal keelatud koristada. Põhja-Eestis harrastati ülestõusmispühadel lauahüppamist: kiige keskel olevale toetuspunktile asetatud laua mõlemasse otsa seisti püsti ning püüti kordamööda nõnda õhku hüpata, et õnnestuks tagasi laua otsale maanduda. Rahvakalendris nimetatakse seda ka urbe- ehk urvapäevaks, sest sel päeval toodi urbadega pajuoksi tuppa.
Niisiis, seaduse jõustumise korral muutub ülestõusmispühade teine püha Eestis riigipühaks nagu enamikus Euroopa Liidu riikides. Sellega lihtsustub nende ettevõtete töökorraldus, kes peavad iga päev suhtlema teistes riikides asuvate ema- või tütarettevõtetega. Põhjamaades ning Lätis ja Leedus, kellega Eestil on kõige tihedam majanduslik seotus, on ülestõusmispühade teine püha riigipüha ja seeläbi ka puhkepäev. Samuti kaob seaduse vastuvõtmise korral olukord, kus ülestõusmispühade teine püha on Eestis küll tavaline tööpäev, kuid ometigi pankadevahelisi ülekandeid ei toimu, sest Euroopa Keskpangas on sel päeval puhkepäev.