Hea küsija! Tõepoolest, see on suund, kuhu võiks liikuda. Kui kaugel me praegu oleme? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas on kaalumisel üks idee, mis vähendaks märgatavalt nõukogude liikmete arvu. Vahest võiks üheks väärtusketiks kokku liita kõik selle, mida võiks siis iseloomustada sõnadega "infrastruktuur" ning "transport" ja "transiit". Seda me praegu analüüsime, mõte on alles analüüsijärgus, see ei ole kuidagi valmis. Võib-olla osutub see halvaks mõtteks, võib-olla heaks. Aga see samm kindlasti tekitaks selles sektoris suurema omanikutunde. Vahest on võimalik palgata sinna häid tippjuhte ja muid tippspetsialiste. Nagu me teame, neid ei ole lihtne leida. Praegugi on meil mitmes kohas konkurss käimas, alates Maanteeametist ning lõpetades majandusarengu asekantsleriga ministeeriumis ja raudteejuhiga. Neid inimesi me otsime.
Mis puutub inimestesse nõukogudes, siis läbi aegade on kord öeldud, et sinna ei sobi ettevõtjad – neil oleks justkui omad huvid, ehkki nad üldiselt teevad seda tööd oma põhitöö kõrvalt –, ja samamoodi on öeldud Riigikogu liikmete kohta. Omal ajal, ma mäletan, tegi Erki Raasuke selle töö, mille alusel me Eesti riigis praegu seda probleemi vaatame. Ta möönis, et tema jaoks ei ole probleem niivõrd Riigikogu liikmete kuulumine riigiettevõtete nõukogusse, kuivõrd see, mille alusel sinna nimetatakse ettevõtjaid. Eks vaated on erinevad. Selles küsimuses on eri arvamusel olnud ka kaks õiguskantslerit. Aga kokku võttes me püüame selles suunas liikuda ja ma arvan, et kui see plaan teoks saab – ma eeldan, et suvel me jõuame seda analüüsida ja sügisel võiks tulla avalikkuse ette –, siis ilmselt nõukogude liikmete arv oluliselt väheneb.