Lauldakse Eesti Vabariigi hümni.

Austatud Vabariigi President! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse liikmed! Teie ekstsellentsid! Daamid ja härrad! Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 2 lõikest 2 juhatab Riigikogu tänast istungit kuni Riigikogu esimehe valimiseni Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu.

XIII Riigikogu I istungjärgu esimese istungi avamiseks on sõna Vabariigi Presidendil. Palun!

Tere päevast, austatav rahvaesindus! Head külalised! Mu daamid ja härrad! Eesti rahvas valis Riigikogu seitsmendat korda pärast iseseisvuse taastamist. Iga Riigikogu koosseis on seisnud silmitsi küll erinevate, ent alati suurte ülesannetega. Tõsi, põhieesmärk on ikka üks ja seesama, nagu rahvas põhiseadust vastu võttes otsustas: kõikumatus usus ja vankumatus tahtes tuleb kindlustada ja arendada riiki, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus.
Pöördumatud reformid VII ja VIII Riigikogu ametiajal aastatel 1992–1999 tõstsid Eesti kiire arengu rajale. Tõsi, igale üksikisikule pole heaolu ja kindlustunde kasv olnud piisav, ent objektiivselt vaadates on meie areng olnud küll väga kiire. Võrdlus paljude meie toonaste saatusekaaslastega tõestab, et need valikud olid õiged.
Otsustajad maksid valikutega kaasnenud valu ja ebakindluse eest ajutise mainekao ja kehvemate valimistulemustega. Osa neist maksis kahjuks ka tervisega. See ongi riigimeeste saatus – suurimad neist leiavad harva tunnustust elu- või ametiajal. Nende saatus ongi suurus.
IX Riigikogu töö aastatel 1999–2003 viis Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse. Riigikogu X koosseis 2003–2007 harjutas kätte Euroopa Liidus olemisega seotud uued tööd. Järgmisel neliaastakul leidis XI Riigikogu tunnustust vääriva koostöötahte, et Eesti majanduskriisist välja tuua.
Kui vaatame äsja volitused maha pannud XII Riigikogu tegemisi, siis mis jääb selle kontole? Aeg näitab. Ehk läheb ajalukku see, et kodanike hääl hakkas üha jõulisemalt nõudma osalusõigust parlamendi igapäevatöös. Rahvakogu aitas selle hääle siia saali ja mingil määral seda ka kuulati. See on küpse ühiskonna tunnus.
Meenutan siin Eesti eelmisi rahvaesindusi ka põhjusel, et tähistame praegu üht järjekordset ületatud ekvaatorit. Enne okupatsiooni jõuti valida kuus Riigikogu koosseisu.
Head kaasteelised! Paraku tuleb Eesti praegust poliitilist kliimat iseloomustades möönda, et kõiksugust poliittehnoloogiat, halvas tähenduses populismi ja nahahoidmist on poliitikas liiga palju. Liiga palju on ka ülemäärast ja mõnikord pahelist õigusloomet, riigieelarve koostamise muutmist bürokraatlikumaks ja jäigemaks, odava meeldida tahtmise lainel tehtud mõtlematuid otsuseid. Pean silmas ka vaidlemist asjade üle, mis vaidlust ei vääri, ja vaidlust väärivate asjade vaikset ärakoputamist.
Näiteks võeti Eesti ruumilist arengut määrav, oluline ja pikaajalise mõjuga planeerimisseadus pärast loidu arutelu vastu 27 poolt- ja 18 vastuhäälega. Samal ajal kihas avaliku arvamuse areen valdkonnaspetsialistide kriitikast. Ei, nad ei olnud senise olukorra säilitamise poolt ja muudatuste vastu. Vastupidi, nad nõudsid põhimõttelist muutust paremuse poole. Uus seadus seda aga ei taga. Ometi kulutati aastate vältel hulk maksumaksja rahastet töötunde, ekspertide aega ja energiat. Riigikogu võimuses oli õigusloomelisele asendustegevusele käsi ette panna, ent seda ei tehtud.
Loodan, et loodav valitsuskoalitsioon on üksmeelel: seadus on vahend, mitte eesmärk omaette. Seaduste kokku- ja lahku- või lihtsalt ümberkirjutamine inimeste muresid ei lahenda.
Head rahvaesindajad! Kui leiate, et enne teid on tehtud vigu, siis eeldage, et tegutseti siiski heas tahtmises. Ärge otsige süüdlasi, vaid tehke asjad korda. Palun võtke elu pärisprobleemid ükshaaval ette ja otsige neile kõikide arvamust austades parimat lahendust. Selleks tuleb mu meelest senisest rohkem kuulata ja seejärel rohkem rääkida. Tuleb tuua erinevad huvid ja arusaamad siia, Riigikogu saali, rahvaesindajaist ja nende valijaist lugupidavasse vaidlusesse. Tuleb väidelda, tuleb olla täpselt kursis valitsuse tegevusega, vajaduse korral küsida ja teha kriitikat. Ikka nii nagu küpses riigis kohane, näidates, kuidas saaks paremini. Seda, kuidas ei saa või mis võib halvasti minna, oskab öelda igaüks. Võistelgu parem mitu visiooni sellest, kuidas saab ja kuidas õnnestub.
Kõike seda tuleks rahvale mõistetavalt põhjendada. Ka kõige targem ja kõige õilsamate kavatsustega vastu võetud otsus võib variseda kehva seletuse tõttu. Mitmel korral nägime möödunud aastail just ebaõnnestunud kommunikatsiooni vilju, olgu siis korrakaitseseaduse või puuetega inimeste tööhõive teemal.
Austatav Riigikogu XIII koosseis! Teie ametiaega jääb mitme olulise reformi rakendamine. Puuetega inimeste tööellu toomine ja uus lastekaitseseadus on vaid mõned näited. Nimetan neid eraldi, sest just ühiskonna nõrgemad liikmed vajavad erilist kaitset, mitte loomulike hirmude täiendavat võimendamist.
Samuti, kust küll võeti arvamus, et kooseluseadus muudab kellegi seksuaalset sättumust, viib paare lahku või kokku või muudab tõsiasja, et ka väljaspool abielu kasvab väga palju lapsi? Riigi kohustus piirdugu võimaluste loomisega, et kõik saaksid oma erasuhteid mõistlikult korraldada. Veel kord: miks omistada seadusele tähendust, mida sel kuidagi ei ole?
Töö Riigikogus mõõdab teist igaühe südametunnistust ja kodanikuvastutust. Ees ootab palju arutelusid, kus ei saa olla kohta sõnade loopimisele, partnerite provotseerimisele, eneseupitamisele, süüdimatule ratsutamisele vandenõuteooriate seljas.
Piirileping Venemaaga ootab ratifitseerimist. Loodan südamest, et otsus ei jää päevapoliitilise punktinoppimise taha.
Meil on vaja üksmeelset, kogu ühiskonda hõlmavat riigikaitset, tõhusat vastutegevust vaenulikule mõjutustegevusele. Riigikaitses vajame ka edaspidi tasakaalustatud otsuseprotsessi, mitte otsuste langetamist kiirustades ja kitsas ringis.
Rõhutan: Riigikogu liikmetel lasub vastutus hoida end kursis Eesti julgeolekuga seotud teemade ja rahvusvahelise arenguga ning ka Euroopa Liidu ja infotehnoloogiaga. Rahvaesindaja huvi ei tohiks kohe raugeda, kui mingi teema või lahenduse ette on lisatud väike e või i. Ka need rahvasaadikud, kes ei ole asjaomastes komisjonides, peaksid Euroopa Liitu, julgeolekut ja e-riiki tähtsaks pidama. Riigikogu, tuletan meelde, on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO liikme parlament.
Mu daamid ja härrad! Ma väga loodan, et riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse ümberkorraldamine ei sumbu sel kombel, nagu on juba korduvalt olnud: uute komisjonide moodustamine, olukorra kaardistamine ning valdade täiendav võimekusanalüüs. Seda kõike oleme juba näinud. Me ju kõik mõistame sellise stsenaariumi tegelikku tähendust. See tähendab, et ka see parlamendikoosseis ja järjekordne valitsus midagi ette ei võta.
Riigi- ja haldusreformiks on aeg küps. Me teame, mis on valesti ja kus on probleemid. Eesti riik peab oma rahvale pakkuma head elustandardit, rõhutama omapära, mitte püüdma saada mõne teise riigi klooniks. Peame hoiduma teiste vigadest ja, kui soovite, neid isegi oma huvides ära kasutama. Sellega on kiire, tõeliselt kiire.
Ent lootust on. Seda peegeldas ka valimiseelne arutelu. Kõik erakonnad on lubanud need teemad käsile võtta, eristada esmatähtsat mitte nii tähtsast, otsida just Eestile sobivaid lahendusi.
Mõtleme sellelegi, milleks meile riik. Kas riik on haldusfirma, kes vaatab, et elekter oleks majas ja vesi kraanis, ukselukk peaks ning kojamees oleks ukseesise ära kasinud? Kas sellest tõesti piisab?
Täna tööd alustavat Riigikogu ja peagi ametisse astuvat valitsust ootab ränk töö. Ja üks suur pidu ka – Eesti Vabariigi ümmargune juubel.
2018. aasta esimesel poolel kannab Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa kohustust. Seegi sunnib näitama, mida väike e-riik oma tragidust ja väledust kasutades suudab. Meie sihiks ei saa olla vaid selle vastutuskoorma all vastupidamine. Meie kohus on kõigile nähtaval kujul panustada sisuliselt Euroopa Liidu tulevikku. See on suur töö, suur vastutus ning see töö ja vastutus algab teil kõigil hiljemalt praegu.
Küll ajalugu annab suurtele riigimeestele ja -naistele õiglase hinnangu. Kergekaalulised mängurid jäävad suure loo servaaladele. Soovin teile julgust, tarkust ja häädust, austatavad XIII Riigikogu liikmed! Aitäh teile! (Aplaus.)

Tänan, Vabariigi President! Lugupeetud Riigikogu liikmed, nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Tänan! Kohal on 100 Riigikogu liiget.

Riigikogu liikme ametivande teksti ettelugemiseks palun kõnetooli XIII Riigikogu vanima liikme Rein Ratase!

Austatud Vabariigi President! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Palun nüüd ametivande tekstile alla kirjutama:
Arto Aas, Jaak Aaviksoo, Jüri Adams, Raivo Aeg, Yoko Alender, Andres Ammas, Andres Anvelt, Krista Aru, Maire Aunaste, Deniss Boroditš, Dmitri Dmitrijev, Enn Eesmaa, Igor Gräzin, Hannes Hanso, Monika Haukanõmm, Mart Helme, Martin Helme, Andres Herkel, Remo Holsmer, Olga Ivanova, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Uno Kaskpeit, Liina Kersna, Johannes Kert, Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Mihhail Korb, Valeri Korb, Siret Kotka, Eerik-Niiles Kross, Urmas Kruuse, Martin Kukk, Kalvi Kõva, Külliki Kübarsepp, Helmen Kütt, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Lauri Laasi, Viktoria Ladõnskaja, Maris Lauri, Heimar Lenk, Jürgen Ligi, Lauri Luik, Ain Lutsepp, Jaak Madison, Jaanus Marrandi, Andres Metsoja, Kristen Michal, Marko Mihkelson, Sven Mikser, Madis Milling, Aadu Must, Eiki Nestor, Andrei Novikov, Jevgeni Ossinovski, Ivari Padar, Kalle Palling, Urve Palo, Juhan Parts, Keit Pentus-Rosimannus, Hanno Pevkur, Heljo Pikhof, Marko Pomerants, Heidy Purga, Raivo Põldaru, Henn Põlluaas, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Jüri Ratas, Mihkel Raud, Urmas Reinsalu, Martin Repinski, Mailis Reps, Taavi Rõivas, Indrek Saar, Kersti Sarapuu, Edgar Savisaar (ei ole kohal), Erki Savisaar, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Arno Sild, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Anne Sulling, Märt Sults, Aivar Sõerd, Tanel Talve, Artur Talvik, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Priit Toobal, Terje Trei, Margus Tsahkna, Marika Tuus-Laul, Ken-Marti Vaher, Rainer Vakra, Viktor Vassiljev, Vladimir Velman, Toomas Vitsut.
Lugupeetud Riigikogu liikmed, Vabariigi Valimiskomisjoni nimel õnnitlen teid ametikohustuste täitmisele asumise puhul! (Aplaus.)
(Laulab poistekoor. Aplaus.)

Täname Tallinna Poistekoori ja dirigent Lydia Rahulat! (Aplaus.)

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 69 kohaselt valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Valimise korraldamisel lähtub Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Enne valimistoimingute juurde asumist lubage mul lühidalt teile tutvustada Riigikogu juhatuse valimisega seonduvat. Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist. Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Pärast Riigikogu esimehe valimist seatakse üles Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine on salajane ning see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamise lõppemist ja hääletamistulemuste kohta viivitamatult pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimistulemused kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. Riigikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. Võrdse häältearvu puhul heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui saab rohkem poolt- kui vastuhääli. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise väljakuulutamist. Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi eelkõneldu kohta? Küsimusi ei ole.
Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu esimehe kandidaati üles seada? Palun, Sven Mikser! Palun tulla kõnepulti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on erakordselt hea meel esitada Riigikogu esimehe kandidaadiks kolleeg Eiki Nestor. Ta on meie hulgas kindlasti kõige rikkalikuma parlamentaarse kogemusega. Lisaks tõestas ta ennast kindlakäelise ja kindlameelse Riigikogu esimehena juba parlamendi eelmises koosseisus. Ma loodan, et ta saab meie kõigi toetuse. Aitäh!

Kas on veel ettepanekuid? Andres Ammas.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Et meil toimuksid täna tõepoolest Riigikogu esimehe valimised, on mul au esitada Riigikogu esimehe kandidaadiks Andres Herkel, kogenud Riigikogu liige.

Kas on veel soove kandidaate esitada? Ei ole. Härra Nestor, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe ametikohale?

Olen nõus kandideerima Riigikogu esimehe ametikohale.

Palun anda oma nõusolek ka kirjalikult! Härra Herkel, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe ametikohale?

Aitäh! Olen nõus kandideerima.

Palun esitage oma nõusolek ka kirjalikult!
Lugupeetud Riigikogu! Sulgen Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirja. Kuulutan välja vaheaja Riigikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelitele. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valimiskomisjon on valmis Riigikogu esimehe valimiseks. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommidega.
Lubage mul tutvustada hääletamise korda. Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmele hääletamissedeli. Palun hääletamissedeli saamiseks esitada valimiskomisjonile isikut tõendav dokument, st Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja. Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nimi, loetakse kehtetuks. Hääletamine korraldatakse Riigikogu saali kõrval fuajees. Fuajees on üles seatud lauad, kust te saate hääletamissedeli. Pärast hääletamissedeli kättesaamist teete hääletamiskabiinis oma otsuse, murrate hääletamissedeli kokku ja suundute hääletamiskasti juurde, kus peale sedeli märgistamist valimiskomisjoni pitseriga lasete sedeli isiklikult hääletamiskasti. Kui olete kogemata hääletamissedeli täitmisel eksinud või sedeli rikkunud ning märkate seda enne sedeli hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel.
Kas on küsimusi? Ei ole.
Valimiste ajal tohivad peale Riigikogu liikmete hääletamisruumis viibida ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 87 lõike 5 järgi on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit hääletamise algusest arvates. Kell on praegu 16.38, koguneme täpselt poole tunni pärast. Hääletamise lõppemisest annan märku helisignaaliga, mille järel palun kõigil Riigikogu liikmetel koguneda tagasi istungisaali. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu esimehe valimisel.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu! Kuulutan hääletamise Riigikogu esimehe valimisel lõppenuks. Palun tuua hääletamiskast saali!
Kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Ei ole.
Kõigepealt palun valimiskomisjonil kontrollida hääletamiskasti ja seda, ega turvaplommid hääletamiskastil ei ole rikutud. Ma näen, et kõik plommid on korrektsed. Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema!
(Valimiskomisjon loeb hääli.)
Palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled üle ka avalikult! Palun, valimiskomisjoni aseesimees Meelis Eerik!

Ma kontrollin nüüd avalikult, kas esialgsed tulemused vastavad tegelikkusele. Ma loen ette mõlema kandidaadi poolt antud hääled.
Eiki Nestor: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58. (Aplaus.)
Andres Herkel: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41. (Aplaus.)
Kehtetuid sedeleid on 1. Sedel on kehtetu seetõttu, et mitte kumbki lahter ei ole täidetud.

Lugupeetud Riigikogu! Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu esimehe valimisel: "Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 100. Hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv – 100. Kehtetute hääletamissedelite arv – 1. Riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv: Eiki Nestori poolt antud häälte arv – 58, Andres Herkeli poolt antud häälte arv – 41. Protokoll on koostatud 2015. aasta 30. märtsil kell 17.24." Alla kirjutab Alo Heinsalu, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.
Kas Riigikogu liikmetel on hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta proteste? Ei ole. Sel juhul vormistame Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse valimistulemuste kohta. Loen selle teile ette: "Vabariigi Valimiskomisjoni 2015. aasta 30. märtsi otsus nr 103 "Riigikogu esimehe valimise tulemuste kindlakstegemine": Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 5 ja § 82 lõike 1 alusel otsustab Vabariigi Valimiskomisjon tunnistada Eiki Nestor valituks Riigikogu esimeheks. Alo Heinsalu, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees." (Aplaus.)
Vabariigi Valimiskomisjon on Riigikogu esimehe valimise tulemused välja kuulutanud. Annan nüüd Riigikogu istungi juhtimise üle Riigikogu esimehele.

Aitäh! Jõudu tööle! Meie järgmine tööülesanne on valida Riigikogu aseesimehed. Aseesimeeste valimisel kehtib põhimõtteliselt sama protseduur, mille tegime läbi esimehe valimisel. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli saanud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häälte arvult teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. Kas on küsimusi? Ei ole. Nüüd on aeg esitada kandidaate. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada? Kadri Simson, palun!

Head kolleegid! Ma teen ettepaneku valida Riigikogu aseesimeheks Jüri Ratase. Neil, kellel oli võimalus töötada eelmises või üle-eelmises koosseisus, on olnud võimalus kogeda, et Jüri Ratas juhib Riigikogu väga tõhusalt, ta ei tee eelistusi ei opositsioonile ega koalitsioonile, vaid peab silmas meie ühist mainet, Riigikogu mainet. Seetõttu on ta kindlasti väärikas kandidaat. Ma loodan, et te toetate tema kandidatuuri. Aitäh!

Urmas Reinsalu, palun!

Palju õnne Eiki Nestorile! Me leidsime Isamaa ja Res Publica Liidus samuti, et Riigikogu juhatus peab olema tugev ja otsustuskindel, ning me esitame väga hea kandidaadi Riigikogu juhatusse. Ma sean üles Helir-Valdor Seederi kandidatuuri. Kes meist teda ei teaks! Palun hääletada ja toetada! Aitäh!

Kas on veel kandidaate? Ei ole. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 2 kohaselt kantakse kandidaatide nimekirja nende nimed, kes annavad selleks nõusoleku. Jüri Ratas, kas oled nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Aitäh! Jah, olen.

Palun ka kirjalikult seda kinnitada! Helir-Valdor Seeder, kas oled nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Jah, olen nõus.

Palun oma nõusolekut ka kirjalikult kinnitada!
Austatud Riigikogu! Kandidaadid on oma nõusolekut kinnitanud. Mulle kodu- ja töökorra seadusega antud volituste alusel sulgen kandidaatide nimekirja.
Ühtlasi kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelitele. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu liikmed! Kuulutan vaheaja lõppenuks. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis Riigikogu aseesimeeste valimiseks. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle plommidega.
Komisjon on valimiskasti ette valmistanud. Hääletamise kord on sama, mis oli esimehe valimisel. Riigikogu liige märgib hääletamissedelil risti lahtrisse selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kas on küsimusi? Ei ole, nagu võiski arvata. Hääletamiseks on aega 30 minutit. Kell on 17.44. Hääletamine lõpeb kell 18.14.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Kuulutan hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel lõppenuks. Palun tuua hääletamiskast saali! Kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Proteste ei ole.
Kõigepealt palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, ega turvaplommid hääletamiskastil ei ole rikutud.
Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema!
(Valimiskomisjon loeb hääli.)
Palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled üle ka avalikult!

Loen ette poolt antud hääled.
Jüri Ratas: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42.
Helir-Valdor Seeder: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58.
Kehtetuid sedeleid ei ole.

Austatud Riigikogu! Palun hetkeks tähelepanu! Teen teatavaks Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli hääletamistulemuste kohta Riigikogu aseesimeeste valimisel: "Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 100. Hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv – 100. Kehtetute hääletamissedelite arv – 0. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv: Jüri Ratas – 42, Helir-Valdor Seeder – 58."
Kas on proteste? Ei ole. Palun vormistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus!
Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valimiskomisjon on otsustanud: "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 6 ja § 82 lõike 1 alusel Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: tunnistada Helir-Valdor Seeder valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks ja Jüri Ratas Riigikogu teiseks aseesimeheks. Alo Heinsalu, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees." (Aplaus.)
Austatud kolleegid, uus juhatus on valitud. Palun teie lahkel nõusolekul siia minu paremale käele Helir-Valdor Seederi ja vasakule käele Jüri Ratase!

Austatud Riigikogu! Meie tänased ülesanded ei ole veel lõppenud. Avalduse tegemiseks palun kõnepulti peaminister Taavi Rõivase!

Austatud Riigikogu juhatus! Austatud Riigikogu! Ma õnnitlen lahkuva valitsuse nimel Riigikogu XIII koosseisu liikmeid! Ma tänan lahkuva valitsuse ministreid Eesti rahva teenimise eest möödunud aasta jooksul! Vabariigi Valitsuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 1 kohaselt teatan minu juhitava Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest Eesti Vabariigi põhiseaduse § 92 punkti 1 alusel. Aitäh!

Selge. Tänan, härra peaminister! Vabariigi Valitsuse seaduse § 11 kohaselt jätkab valitsus oma tegevust kuni uue valitsuse ametisse astumiseni. Mihhail Stalnuhhinil on protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud härra esimees! Lugupeetud Taavi Rõivas ja teisedki inimesed, kes praegu valitsuse loožis istuvad, andsid paar tundi tagasi Riigikogu liikme vande ehk lubasid, et nad on ustavad Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. See tähendab, et nad on Riigikogu liikmed ega saa olla ministrid. Tähendab, ainus ametikoht, kust need inimesed võivad praegu tagasi astuda, on Riigikogu liikme ametikoht. Kuna põhiseadus välistab, et üks ja sama inimene on nii Riigikogu liige kui ka valitsusliige, siis ma tahan teada, kelle tagasiastumise avalduse me praegu vastu võtsime.

Riigikogu muutis seda korda aastaid tagasi. Nüüd on juba teine Riigikogu koosseis kokku tulnud sellisel moel, et lahkuva valitsuse liikmed on ühtlasi Riigikogu liikmed. Keegi ei ole siiamaani vaidlustanud selle vastavust põhiseaduslikule korrale. Kui rahvasaadik Stalnuhhin soovib seda teha, siis on tal see võimalus olemas.
XIII Riigikogu esimene istung on lõppenud. Palun Riigikogu liikmetel koguneda pildistamiseks esimese korruse fuajeesse, kus on see suur trepp!

Istungi lõpp kell 18.33.