Tere päevast! Algab selle koosseisu viimane infotund. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 38 Riigikogu liiget, puudub 63.
Valitsusliikmed, kes on valmis teie küsimustele vastama, on peaminister Taavi Rõivas, majandus- ja taristuminister Urve Palo ning rahandusminister Maris Lauri. Lähtudes küsijate arvust annan iga teema arutelul võimaluse esitada kaks lisaküsimust.
Esimene küsimus on peaminister Taavi Rõivasele ja selle esitab Urmas Reinsalu. Palun!
Aitäh! Härra peaminister! Praegu, julgeolekupoliitiliselt keerulistel aegadel, on hästi oluline, et valitsuse julgeolekupoliitiline liin oleks ühtne. Viimastel nädalatel on valitsusliidu poliitikud avaldanud selle kohta erinevaid seisukohti. Ma tahan teie käest saada mõningaid täpsustusi. Jürgen Ligi tõi laupäeval Eesti Päevalehes välja, et tema kindlatel andmetel ei toetanud sotsiaaldemokraadid valitsuse erakorralisel istungil sanktsioonide karmistamise poliitikat ja välisminister on talle selle pärast kahetsust avaldanud. Öelge, palun, härra peaminister, kas see Jürgen Ligi väide valitsuse erakorralisel istungil toimunu kohta on relevantne või tõlgendas Jürgen Ligi praeguses valimiste kires asju n-ö poliitiliselt!
Aitäh! Mul on hea meel teatada, et nendes küsimustes ei ole koalitsioonipartnerite vahel erimeelsusi. Ka sellel viidatud kabinetinõupidamisel, kus me kujundasime Eesti seisukohad välisministrite erakorraliseks kohtumiseks, valitses konsensus. Need seisukohad välisminister sellisel kujul ka esitas. On väga oluline, et me neid sündmusi, mis vahetult enne seda kabinetinõupidamist toimusid Euroopas, tõlgendaksime kui täiendavat eskalatsiooni. Mul oli võimalik kuulda otse president Porošenkolt, mida tegelikult tähendas Venemaa toetatud separatistide rünnak tsiviilisikute vastu. See ei tähendanud mitte üksnes kiretuid hukkunute ja haavatute arve, vaid see tähendas väga suurt tragöödiat. Kahjuks peab ütlema, et olukord ei ole märgatavalt paranenud. Kuigi mööda on ju läinud peaaegu kolm nädalat ja vahepeal on tehtud jõupingutusi, et uus rahulepe jõustada, teevad vähemasti mind paraku väga kurvaks ja ärevaks teated, mis Ukrainast tulevad, sh info, et päris suure kaliibriga relvadest tulistatakse ikka nii Debaltseve kui ka Mariupoli lähistel. See tekitab tõesti muret ja seda tuleb tõlgendada kui eskalatsiooni. Mul on hea meel, et valitsusliidus selles küsimuses mingeid erimeelsusi ei ole.
Urmas Reinsalu, palun!
Aitäh! Härra peaminister! Ma arvan, et on mõistlik, kui päevapoliitikaülestes küsimustes on valitsus, ükskõik, milline ta ka on, tõepoolest ühisel ja ühtsel liinil. Seetõttu on kahju, et te ei kommenteerinud lähemalt seda Jürgen Ligi väidet, kui ta esitas avalikkusele kindla seisukoha erimeelsuste kohta valitsuses. Aga kaitseminister Sven Mikser on sedasama valitsuse istungit kommenteerides avaldanud kahetsust, et tegemist oli n-ö mainekujundusliku projektiga. Ta on väljendanud nõutust, miks seda istungit üldse oli vaja kokku kutsuda. Kindlasti on tegemist väga olulise ja keskse teemaga, millele valitsus peab pühenduma, aga mulle jääb arusaamatuks, miks sellisel juhul kaitseminister väljendas seisukohta, et see istung oli kokku kutsutud eesmärgiga päevapoliitilisi ja valimisideid esile kutsuda.
Aitäh! Ma ei ole varem kommenteerinud Facebooki sõnasõdasid inimeste vahel. Ei ole mõtet ka selle koosseisu viimases infotunnis minult oodata, et ma sellega kaasa läheksin. See valitsuse erakorraline kabinetinõupidamine oli minu hinnangul väga vajalik ja õigeaegne. Väga pragmaatiline põhjus, miks seda just sel hetkel oli vaja teha, oli see, et Eesti pidi kinnitama oma positsioonid välisministrite kohtumiseks. See eeldab valitsuse nõusolekut, seda ei saa teha ainult välisminister või ükskõik milline minister, kes Euroopa Liidu Nõukogu kohtumistel osaleb, seda ei saa teha omakeskis, tuleb saada mandaat ka parlamendilt, Euroopa Liidu asjade komisjonilt. Seetõttu, et korraldati erakorraline välisasjade nõukogu, oli vaja just sel hetkel erakorraline kabinetinõupidamine teha. Lisaks oli minu hinnangul väga oluline anda kõikidele valitsuskabineti liikmetele detailne ülevaade sellest, mis toimub Ukrainas. Me kõik seda lehelugeja ja televaatajana teame, aga osa ministreid, kes on vahetult julgeolekuteemadega seotud, nagu te hästi teate oma kogemusest, on väga detailselt informeeritud ka nendest sündmustest, mille detaile me lehest lugeda ei saa. Sellise brief'i me tegime kõikidele valitsusliikmetele, ka nendele, kes iga päev julgeolekuteemadega kokku ei puutu. Väga mitmed valitsusliikmed tulid mulle pärast ütlema, et see oli väga vajalik. Ma usun, et valitsusliikmete hea informeeritus ka sellest, kui me teeme lisaotsuseid Eesti kaitsevõime tugevdamiseks, on igati õigustatud. Minu meelest oli see väga vajalik kabinetinõupidamine.
Urmas Reinsalu, palun, teine lisaküsimus!
Aitäh! Ma kutsun teid üles, härra peaminister, et valitsusliikmed ja valitsusliidu juhtivad poliitikud ei tekitaks päevapoliitilisi kirgi niisugustes küsimustes nagu julgeolekupoliitika. Veelgi enam, minu ettepanek on, et nii valitsuserakonnad kui ka opositsioonierakonnad pärast valimisi sõlmiksid Eesti iseseisva kaitsevõime täiendavaks tugevdamiseks riigikaitse kokkuleppe, nii nagu seda praegu välja töötatakse Soome Vabariigis. Milline on valitsuse positsioon selle kokkuleppe suhtes?
Aitäh! Me oleme valitsusliidu sees sõlminud kokkuleppe, mis tagab Eesti kaitsevõime suurendamise liitlaste kohaloleku abil. Me oleme kokku leppinud, et nii 2014. ja 2015. aastal kui ka sealt edasi me panustame riigikaitsesse enam kui 2% SKT-st. Kõik see, mis on vajalik liitlaste kohaloleku tagamiseks, tuleb sellele 2%-le lisaks, et meil ei jääks enda riigikaitses mõni planeeritud tegevus tegemata. See on minu meelest väga oluline kokkulepe. Selle raames on meil plaanis homsel valitsuse istungil heaks kiita enam kui 40 miljonit eurot täiendavaid investeeringuid, mille abil saab ehitada suuremaks Kaitseväe keskpolügooni, et seal saaks harjutada mitte ainult jalaväe lahingumasinatega, vaid ka tankidega. See on absoluutne eeldus, et Eestis üldse kunagi tankid saaksid olema. Teiseks, Tapa lisakasarmu väljaehitamine, et vähemalt kahe kompanii jagu liitlasvägede sõdureid saaks olla alaliselt Eestis. Lisaks tähendab see staabi rajamist Kaitseväe Peastaabi kõrvale. Selles staabis saaks paikneda NATO lipu all tegutsev üksus, kes planeerib Eesti kaitsmist kollektiivkaitsena. Neid tegevusi on plaanis veel. Minu arvates on väga oluline, et meil on Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga saavutatud konsensus, et me selle kõik ellu viime. Mis puudutab üle-kogu-välja-kokkulepet julgeolekuvaldkonnas, siis see on ilus eesmärk. Aga mul on väga raske ette kujutada, et Krimmi annekteerimist õigustanud Keskerakonnaga oleks võimalik seda kokkulepet sõlmida.
Priit Toobal.
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Tulevases parlamendikoosseisus toetab vähemalt kolm erakonda, kes ilmselt osutuvad valituks, astmelist tulumaksu. See annab lootust, et ühel või teisel kujul hakkab järgmise nelja aasta jooksul Eestis kehtima astmeline tulumaks. Teie erakond ja teie viimaseid nädalaid peaministrina olete astmelisele tulumaksule ei öelnud. Kas te olete oma erakonnale valinud siis juba ette opositsiooni pingi või olete ühel või teisel tingimusel siiski nõus astmelist tulumaksu toetama?
Aitäh! Jah, see vastab tõele, et Reformierakond ei toeta astmelist tulumaksu. Reformierakond ei toeta maksukoormuse tõstmist, me näeme, et astmeline tulumaks on kõige kindlam võimalus hea palgaga töökohtade Eestist eemalepeletamiseks. Me oleme ka täna näinud päris mitut uudist, kuidas välisosalusega ettevõtted loovad Eestis arvestataval määral töökohti. Tänastest uudistest on minu hinnangul märkimisväärseim uudis Twilio kohta. See on väga tõsiselt võetav tehnoloogiaettevõte, kes loob Eestisse 50 kõrgepalgalist töökohta. Kui ma käisin koos Eesti ettevõtjatega San Franciscos, siis ma rääkisin Twilio juhtidega, kelle hulgas on ka eestlasi. Nii Twilio kui ka mitme teise ettevõtte juhid on ühemõtteliselt öelnud, et kui Eestis oleksid tööjõumaksud oluliselt kõrgemad, siis loodaks need töökohad lihtsalt kuhugi mujale. Siis aga võime olla kindlad, et me jääme ilma ka täiendavast maksutulust. Kui me jääme ilma täiendavast maksutulust, siis ei saa näiteks tõusta pensionid ja meil ei ole piisavalt raha riigi kulutuste katmiseks. Nii et ühemõtteliselt pärsib astmeline tulumaks Eesti tulevast majanduskasvu. Seetõttu ma astmelist tulumaksu toetada tõesti ei saa. Selle taga on ikkagi väga selge majanduslik loogika. Ma usun, et Eesti inimesed mõistavad, et ei ole õigustatud inimeste töiseid pingutusi kõrgemalt maksustada.
Heimar Lenk, palun!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma tulen tagasi selle kabinetinõupidamise juurde. Sotsiaalmeediast võis välja lugeda, et peale tõsise julgeolekupoliitika arutelu oli kabinetinõupidamisel arutelu ka selle üle, kuidas julgeolekupoliitikat valimiskampaanias ära kasutada. Nimelt tuleks rohkem rõhutada julgeolekupoliitikat ja nihutada niimoodi avalikkuse tähelepanu kõrvale nendelt valusatelt probleemidelt, mille lahendamisega pole reformierakondlik valitsus hakkama saanud. Ma pean silmas rahva elatustaseme tõstmist, töökohtade loomist ja majanduskasvu parandamist. Kas ma eksin väga? Või peaks need sõnumid välja otsima ja teile näitama, kui teie pressiteenistus pole neid teie ette toonud?
Aitäh! Jah, te eksite väga, on lühike vastus. Aga ma kasutan võimalust ka pisut pikemalt vastata. Minu elu Eesti Vabariigi peaministrina oleks palju lihtsam, kui ma ei peaks päevast päeva tegelema julgeolekuküsimustega. Ma magaksin rahulikumalt ja minu enesetunne oleks palju parem. Kui me lõime valitsusliidu, siis me leppisime kokku, et meie peamised teemad on tööjõumaksude langetamine ja lapsetoetuste tõstmine, lisaks on meil veel mitmeid väga häid ideid, et Eesti elu edendada. Me keegi ei oleks tahtnud hakata tegelema sedavõrd tõsiselt muutunud julgeolekuolukorraga. See ei ole meie arvates mingi positiivne areng ja ka Eesti riigile pole see hea. Me näeme, et meie naaber on ühe oma teise naabriga sõjajalal. Me näeme, et inimesed – ja mitte ainult sõdurid, vaid ka tsiviilisikud – hukkuvad peaaegu iga päev. Kui ma olen kuulnud president Porošenkot rääkimas haavatud 3-aastasest poisist, kes kaotas elumaja vastu toime pandud rünnakus käed ja jäi ellu ainult tänu sellele, et ema kaitses teda oma kehaga, siis mul ei ole mingit võimalust neid teemasid ignoreerida. Kui te ikka aru saate, et sõda Ukrainas toimub päriselt, siis, ma arvan, te saate aru ka sellest, miks Eesti peab tegema kõik selleks, et meie riiki hästi kaitsta. Te peaksite siis ka aru saama, miks väited, nagu liitlaste sõjaväelased oleksid siin ainult iibeprobleemide lahendamiseks, nagu minu meelest väga kohatult on öelnud üks teie erakonnakaaslane, on täiesti lubamatud ning miks me peame tegema kõik selleks, et liitlaste sõjaväelasi siin rohkem oleks ja Eesti inimesed saaksid ennast kindlalt tunda.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on majandus- ja taristuminister Urve Palole. Lauri Laasi.
Aitäh! Proua minister! Esmaspäeval rääkisime siin saalis teiega Eesti inimeste suurtest elektriarvetest. Minu arvates jäid teie vastused natukene laialivalguvaks ja segaseks. Infotunni ajapiirang nõuab aga veidi konkreetsemaid vastuseid. Seetõttu küsin ma uuesti, millised on ikkagi teie järgmised konkreetsed sammud, et inimeste elektriarvetel väheneksid riigile makstavad tasud ja maksud.
Aitäh küsimuse eest! Mul on hea meel, et te muretsete inimeste elektriarvete pärast. Mina muretsen ka, nii et meil on üks ühine mure. Loodan, et nii läheb selle mure lahendamine ka siin parlamendis libedamalt. Kõigepealt, inimeste elektriarved koosnevad kolmest komponendist: võrgutasud, elektri hind ja riiklikud maksud ehk käibemaks, aktsiis ja taastuvenergia tasu. Mida ma olen teinud juba selle vähem kui aasta jooksul, et inimeste elektriarved väheneksid? Kõigepealt, eelmisel aastal üle pika aja põhivõrgutasu vähenes 7%. Teiseks, kui me räägime sellest, kuidas me saaksime vähendada näiteks aktsiisi või taastuvenergia tasu, siis majandusministeerium on välja töötanud konkreetsed ettepanekud elektrituruseaduse kohta ja on saanud nendele ka Euroopa Liidust riigiabi loa, mis on väga suur saavutus. Seda taotleti üle kahe aasta ja mul on hea meel, et mul õnnestus see eelmisel aastal n-ö koju tuua. Nii et väga palju on praegu parlamendi kätes. Meie oleme ette valmistanud elektrituruseaduse muutmise. Kui see muudatus vastu võetakse, siis hakkaks taastuvenergia tasu sõltuma sellest, milline on elektri turuhind, enam ei toimuks ülekompenseerimist. Kui hind on kõrgem, siis tarbija maksab vähem. Teiseks, me kompenseerime tulevikus uusi allikaid ainult sellisel juhul, kui meil on Euroopa Liidu kehtestatud normid täitmata.
Lauri Laasi.
Aitäh! Rõõm kuulda, et teil on plaan. Plaanist ju kõik algab, kuigi ega selle koalitsioonipartneriga, kes on pigem kõrgete kui madalate kodukulude poolt, ma kujutan ette, teil lihtne ei ole. Aga üks asi teeb siiski murelikuks. Lugesin sotsiaaldemokraatide valimisprogrammi, kuid kahjuks ei leidnud ma sealt ühtegi punkti, mille eesmärk oleks inimeste kodukulusid vähendada. Miks te oma programmis seda teemat ignoreerite?
Kindlasti ei ignoreeri me seda teemat. Võib-olla teie lugesite programmi tükati, aga see programm on põhjalik. Seal on energeetika kohta täiesti eraldi punkt, kus on väga palju meetmeid, mille abil saab inimeste kodukulusid tulevikus alandada. Näiteks me arvame, et elektri tootmine peaks toimuma üle Eesti hajusal printsiibil. See tähendab elektri ja soojuse koostootmist. Samamoodi tuleks järk-järgult minna üle kohalikule hakkpuidule, selle asemel et kasutada imporditud kütust. Ma toon ühe näite. Kui Tallinna Küte seadistab gaasikatlamajad ümber hakkpuidule, siis see tähendab inimestele 20% väiksemaid soojaarveid. Nii et väga konkreetsed võimalused on olemas. Kui me räägime energia kokkuhoiust, siis uuel perioodil olen ma kortermajade soojustamisse suunanud ligi kaks korda enam Euroopa Liidu vahendeid, kui seda tehti eelneval perioodil. Selleks läheb 102 miljonit eurot varasema 60 miljoni euro asemel. Kindlasti jätkab Eesti seda suunda, et me sünkroniseerime oma elektrivõrgud Lääne-Euroopa omadega. Praegu on ehitamisel kolmas ühendus Lätiga. Üle-eelmisel aastal valmis EstLink 2. Kõige selle tulemusena on elektri hind nüüd soodsam, kui ta oleks suletud turul. Suletud turu hind oleks praegu umbes 40 eurot, aga meil oli näiteks jaanuari keskmine elektri hind 33 eurot megavatt-tunni eest. Need on väga konkreetsed tegevused ja on plaan nendega jätkata. Elering investeerib kõvasti võimsuste ja ka avariivõimsuste loomisesse. Eelmisel aastal valmis Kiisa elektrijaam. See kõik on selleks, et elektri varustuskindlust tagada. Me ei räägi ainult soodsast elektri hinnast, vaid ka varustuskindlusest.
Austatud Riigikogu liikmed! Tuletan veel kord meelde teile, kes te oma küsimusi sätite, et tegemist on Vabariigi Valitsuse infotunniga. Lauri Laasi, palun!
Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Loodan, et see ilus jutt, mis te meile rääkisite, peegeldub ühel hetkel ka tarbija elektriarvetel, muidu ei ole ju asjal mõtet. IRL oli valitsuses seitse aastat ja nende põhiline valimislubadus oli "Kodukulud alla!". Kas teile ministrina ja muidu toimeka inimesena, nagu mulle tundub, piisaks seitsmest aastast, et inimeste kodukulusid reaalselt vähendada? Millise erakonnaga järgmises valitsuses koalitsioonis olles oleks teie arvates kõige tõenäolisem inimeste kodukulusid vähendada?
Aitäh! Tõepoolest, IRL-i valimisloosung "Kodukulud alla!" muutus naeruväärseks ja lausa farsiks, sest alles pärast selle väljakuulutamist hakkasidki kodukulud tõusma. Ma küsisin tollase majandusministri Partsi käest siinsamas Riigikogu saalis, olles parlamendiliige, mida IRL mõtles kodukulude allaviimise all. Väidetavalt oli idee selles, et renoveeritakse majad ära ja sellest tekib energia kokkuhoid. Iseenesest on see väga õige lähenemine. Aga ma tegin väikesed arvutused. Ma vaatasin KredExi vahendeid, mis olid järgmisteks aastateks ette nähtud selleks, et aidata inimestel maju energiasäästlikuks muuta, ja arvutasin välja, et nende vahenditega oleks selleks aega läinud üle saja aasta. Ma küsisin minister Partsi käest, mis see nende idee iva oli, kuidas nad seda mõtlesid, sest mina ei näe seda sisu kuskil. Minister Parts tunnistas – see peaks olema ka stenogrammis –, et jah, nad arvasid, et inimesed ise soojustavad oma majad ära. Ehk valimisloosung "Kodukulud alla!" tähendas tavainimestele, et neile mindi kosja nende oma viinadega. Mina seda muidugi õigeks ei pea. Sellepärast olen suurendanud korterelamute renoveerimise toetust peaaegu kaks korda. Aga ka energiamajanduse arengukava näeb ette palju suuremat riigi tuge kortermajade ja eramute energiasäästlikuks muutmisele.
Jaan Õunapuu, palun!
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Teadaolevalt käis üle-eelmisel nädalal Eestis OECD peasekretär ja andis oma soovitused. Jõudsamalt arenemiseks soovitas ta Eestil laenu võtta ning kasutada seda raha töökohtade loomiseks, infrastruktuuri arendamiseks ja tootlikkuse suurenemisele kaasaaitamiseks. Raportis öeldi, et Eesti on praktiliselt deflatsioonis ja nõudlus on nõrk. Majanduse arengut takistab peale struktuurse tööjõupuuduse ka väljaränne. Muu hulgas soovitati riigil enam panustada energiasäästu ja aidata inimestel oma elamuid energiasäästlikuks muuta. Mida te nendest soovitustest arvate?
Aitäh! Ma väga toetan seda lähenemist, sest me peame ükskord hakkama investeerima oma majandusse ja oma inimestesse. Just nimelt investeerima, sest investeering teatavasti tähendab, et see raha tuleb hiljem tagasi. Meil ei ole aega oodata, kuni asjad iseenesest paika loksuvad. Kui rääkida majade soojustamisest, siis Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on välja arvutanud, et kui näiteks ühe kolmandiku panustab elamumajandusse riik, kas siis renoveerimisse või ehitamisse, ja kaks kolmandikku tuleb inimestelt või erasektorist, siis see üks kolmandik tuleb riigile täiendava maksutuluna tagasi. Nii et riik peab algul hoogu andma ja hiljem me näeme neid vahendeid juba lisanduvate töökohtade ning ka täiendava maksutuluna eelarves. Seetõttu üks asi, mille jaoks riik võiks laenu võtta ja kuhu investeerida, on just elamute renoveerimine, kohati ka uute ehitamine. Võib-olla tuleks kaaluda ka vanade majade lammutamist, sest meie elamufond on väga vana, aga inimesele on elukvaliteedi mõttes väga oluline just see, millises keskkonnas ta elab ja kas ta saab soovitud keskkonda endale lubada. Seetõttu oleksid ka riigi ehitatud korterelamud, mida renditakse välja, üks koht, kuhu riigil tasuks investeerida. Muidugi ka infrastruktuur, mis on meil ajast ja arust. Me ehitame Tallinna–Tartu maanteed juba aastaid. Kindlasti oleks väga lihtsalt võimalik teha see Paideni neljarealiseks aastaks 2020, kui riik oleks valmis sellesse lisaressursse panema.
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Meie inimeste kodukulud on kõrged, võib isegi öelda, et üle mõistuse kõrged. Hiljuti ilmunud analüüs näitas, et meie kodukulud on umbes 1,65 korda kõrgemad kui kodukulud Soomes. Kas see on aus maksustamine, kui kodukulude pealt tuleb maksta nii kõrgeid riigimakse? Meie suur soov on jõuda elatustasemelt Soomele järele. Mitu aastat läheb aega, et meie kodukulud jõuaksid Soome kodukuludele järele?
Mina arvan, et Eestis on põhimure see, et inimeste sissetulekud on väikesed. Kindlasti tuleb tegelda sellega, et sissetulekud suureneksid. Esimene asi on see, et riik peab võtma aktiivse hoiaku ka palgaläbirääkimistel. Kui Soomes on väga tavaline, et miinimumpalga läbirääkimistel on kolm osapoolt – riik, tööandjad ja töövõtjad –, siis Eestis on seal alati olnud ainult tööandjad ja töövõtjad. Riigil on viimane aeg asuda ka laua taha ja näidata, mida soovib riik, kui palju peaks miinimumpalk tõusma. Siis peaks riik küsima ettevõtjatelt, mida ettevõtjad tahavad vastu saada, mis on neil puudu, et nad ei saa miinimumpalka tõsta. Mis asi see on? Need läbirääkimised peaksid olema sellised, et lepitakse kokku, et riik teeb omalt poolt midagi ja ettevõtjad teevad omalt poolt midagi. Meil ei ole Eestis valikut, palgad peavad tõusma, miinimumpalk peab tõusma. Kujutage ise ette, kui aastal 2018 oleks võimalik võtta täistööajaga tööle inimest, kelle brutopalk on madalam kui 800 eurot! See on see, millest räägivad sotsiaaldemokraadid. Madalama palgaga ei saa inimene hakkama, tööl käiv inimene ei peaks elama vaesuses ja minema kuu lõpus kohalikku omavalitsusse toetust küsima. See on meie kõigi huvides, et inimesed saaksid Eestis väärikalt elada ja saaksid oma palgaga hakkama. Mis puudutab eluaset, siis veel kord toonitan, et riiklikult ehitatud üüripinnad on kindlasti üks vahend, mis aitab kaasa sellele, et nii mõnigi pere jääks Eestisse ega lahkuks siit, sest ta saab siin väärikalt elada ning endale ajakohast elukeskkonda ja kodu lubada. Mõni võib-olla tuleb siis tagasi ja saab oma eluga siin pihta hakata, et hiljem edasi liikuda.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele, selle esitab Kadri Simson. Palun!
Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Teie paremal käel istuv rahandusminister ütles Riigikogu rahanduskomisjonis enne Kreeka valimisi, et kui Kreeka valimised toovad võimule euromeelse valitsuse, siis on eurotsooni ministrid valmis kaaluma Kreekale jätkulaenu andmist. Olukord on teine ja praegu on Kreeka probleemid üleval hoopis teises kontekstis. Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi Kreeka laenuprogramm peaks lõppema s.a 28. veebruaril. Kreekale on EFSF-ist juba makstud 141,8 miljardit eurot ja jäänud on veel viimane väljamakse. Sellest summast moodustab Eesti garantii 0,2784% ehk ligi 400 miljonit eurot. Milline oleks kompromiss, mida Reformierakonna juhitud valitsus läbirääkimistel Kreekaga toetaks? Kui pikka lisaaega te Kreekale reformide läbiviimiseks lubaksite?
Aitäh! Ma olen ka avalikult välja öelnud, et ei ole põhjust arvata, et Eesti peaks kaasa minema selliste järeleandmistega, mis lõpetavad programmi tingimuslikkuse ühel või teisel moel ära või laenu lihtsalt andeks annavad. Seda ei ole võimalik teha. Tegemist on siiski Euroopa maksumaksja rahaga ning sellesse tuleb väga vastutustundlikult suhtuda. Tõsi on, jah, see, et Kreekas valimised võitnud erakond on deklareerinud, et nad ei jätka eelmise valitsuse, isegi mitme eelmise valitsuse heakskiidetud sammudega Kreeka riigi reformimiseks ja kulude kontrolli all hoidmiseks. See tekitab väga muret. Austades täielikult iga riigi demokraatlikku õigust valida endale parlament, valida need, kes riiki juhivad, ei saa me kindlasti aktsepteerida, et väliskohustustest oleks võimalik ennast kuidagi vabaks hääletada. See ei ole mõeldav, tegemist on mitme poole kokkuleppega ja kokkuleppeid tuleb kahtlemata täita. Paraku on nii, et arutelud Kreeka olukorra üle ei ole väga kuhugi jõudnud. See tähendab tegelikult, et kui järjekordselt nõupidamiselt, mis on kokku kutsutud, kui ma õigesti mäletan, ülehomseks, ei tule mingeid selgeid lahendusi, siis peab Kreeka valitsus ikkagi tegema nii, nagu on varem kokku lepitud. Ma väga ei näe siin teisi võimalusi. Ma usun, et Kreeka valitsus peab ka ise mõistma, et kohustused on täitmiseks.
Kadri Simson, palun!
Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! On ju selge, et Kreeka ei ole endale võetud kohustusi täitnud. Kreeka riigivõlg oli aastal 2013 Eurostati hinnangul 175% SKT-st ja riigieelarve puudujääk oli 2013. aastal 12,2%. Aga samas on Kreeka võtnud endale kohustuse ja lubanud viia oma eelarve 4,5%-lisse primaarülejääki aastaks 2014. Kas Reformierakonnal ei oleks aeg tunnistada, et meie Kreeka-investeering on luhta läinud ja on ainult aja küsimus, millal mingi osa garantiist läheb käiku, sest Kreeka ei täida oma kohustusi? Küsimus on lihtsalt selles, millal Eesti on olukorras, kus me oma garantiilubaduse eest vastutama peame hakkama.
Aitäh! Ma siiski juhin tähelepanu, et Kreeka eelmised valitsused tegid ikkagi päris tõsiseid jõupingutusi programmi täitmiseks. Kuni nad olid n-ö ree peal, niikaua me nägime ka täiesti reaalseid edusamme, kuigi keegi sellesse väga ei uskunud. Samuti oleme näinud, et Iirimaal, Portugalis ja teistes riikides, kus samuti on see programm toiminud, on need riigid seda programmi ka täitnud ja see on neile edu toonud. Me ei räägi enam Iirimaast või Portugalist kui potentsiaalselt maksejõuetust riigist, nad on kõige hullemast ajast üle saanud. Veel mõni kuu tagasi Kreeka eelmise peaministri Antonis Samarasega vesteldes oli ka mul usk, et ta tõesti pingutab tõsiselt selle nimel, et Kreekat selle programmiga aidata. Valimised tõid uue valitsuse, ma ei karda öelda, et populistliku programmiga valitsuse, kes muu hulgas on lubanud riigile selgelt üle jõu käivat alampalka, mis tööpuudust Kreekas veelgi suurendab. Küllap leiate selles teatud sarnasusi ka oma erakonna programmiga. Aga ega see Kreeka inimestele mingit õnne ei tähenda. Mul on südamest kahju, et Kreeka inimesed uskusid neid populistlikke lubadusi, et on võimalik jätta väliskohustused täitmata. Ma näen, et reaalsus on teistsugune ja selle teadasaamine on Kreeka inimestele väga valus. Nii et see on väga hea põhjus, miks mitte populiste valida.
Kadri Simson, palun!
Kreeka on teinud ettepaneku, et nad täidavad 70% programmist. Teie olite valitsuses, kes andis Kreekale 400 miljoni euro eest garantiisid. Eile te edastasite tõepoolest valimiseelse teate, et Kreekal ei ole mõtet Eestilt oodata ei laenude vähendamist ega reforminõuetest loobumist. Ma saan aru, et valimiste eel on teil vaja siseriiklikult kõvatada. Aga minu arust tehti Eestile juba 2012. aastal selgeks, et Eesti seisukoht on ebaoluline ning ESM-i asutamislepingu artikli 4 punkti 4 pandi selgelt kirja, et väikeriigil pole vetoõigust. Prantsusmaa rahandusminister on juba teatanud, et ta toetab Kreekale kehtestatud tingimuste leevendamist. Kui Euroopa suurriigid toetavad leevendamist, siis kui tõenäoline on, et Eesti arvamus üldse midagi loeb?
Aitäh! Need teemad on üksjagu keerulised ja teil on mõned asjad natuke segamini läinud. Mis puudutab Euroopa institutsioonides kujundatavaid seisukohti, siis igal juhul on Eestil seal oma sõna sekka öelda. Õige ei ole ka see teie väide, justkui Euroopa suurriigid väga toetaksid seda, et Kreeka tulevikus oma kohustusi täitma ei pea. Ei ole sellist tunnetust. Euroopa Ülemkogus me väga pikalt seda teemat ei arutanud, küll aga oli mul vestlusi ülemkogu n-ö kuluaarides väga paljude kolleegidega. Seal on üsna üksmeelne, kui mitte isegi öelda, et väga üksmeelne toetus nendelesamadele seisukohtadele, mis on Eestil. Reformid, mis Kreeka peab ellu viima, on eeskätt Kreeka enda huvides: erastamine, kulude kontrolli all hoidmine, mitte üle jõu kulutamine, mille hulka kuulub juba nimetatud alampalk. See on Kreekas tõstetud mitu korda kõrgemaks, kui on Eesti alampalk, kuigi riigid on jõukuse tasemelt üsna sarnased. See ei saa mõistetavalt olla jätkusuutlik. Neid teemasid näeb minu hinnangul ikkagi enamik Euroopa riike täpselt ühtemoodi. Selles ei saa lõpuni kindel olla, aga ma siiski usun ja loodan, et Kreeka valitsus teeb kõik endast sõltuva, et oma riiki rahandusraskustest päästa. Ainus tee, mida selleks on võimalik ette kujutada, on ikkagi programmi tingimuste täitmisega edasiminek.
Toomas Tõniste, palun!
Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Selleks et Eestil ei oleks tulevikus samasugused mured ja probleemid nagu Kreekal, peame tegema otsuseid, mis on julged ja tulevikku suunatud, näiteks selliseid otsuseid, mis aitaksid kaasa sellele, et rahvas oleks tervem, rahvas liiguks ja tervisekulud oleksid väiksemad. Ma räägin erisoodustusmaksu kaotamisest spordiga seotud kuludelt. Siiamaani on selle, ma julgen öelda, üldsuse, ettevõtjate, spordiringkondade ja ka paljude tervishoiutöötajate heakskiidetud plaani ainukene vastane, punane tuli, olnud Reformierakond. Ka sina oled korduvalt öelnud, et ei toeta seda. Palun ütle, mis plaanid sul järgmises koalitsioonis on!
Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et valimised on siiski alles tulemas ja see, kes järgmise valitsuse moodustab, ei ole sugugi ju veel selge. Vabariigi President ütles täna avaldatud intervjuus ühemõtteliselt, et tema kavatseb teha valitsuse moodustamise ettepaneku sellele erakonnale, kes valimised võidab. Kui me vaatame küsitlustulemusi, siis siin on kaks valikut, kas see on Reformierakond või Keskerakond. Tuleb veel palju tööd teha, et valijad valima tuleksid ja oma toetust välja näitaksid. Mis puutub konkreetsesse maksusoodustusse, siis mina suhtun tervisesporti väga suure sümpaatiaga. See on asi, mis meid kindlasti seob. Mina muidugi ei ole spordis kaugeltki mitte nii tugev nagu lugupeetud küsija, aga armastus spordi vastu on meil mõlemal täiesti olemas. Kindlasti on meil põhjust arutada ka võimalusi, kuidas sportimist ja üldse liikumisharrastust Eestis rohkem toetada. Kõige efektiivsem on kindlasti toetada erinevaid üritusi, sh rahvaspordiüritusi, aga ka suuri spordiüritusi, mida riik ongi viimastel aastatel järjest rohkem teinud. Toetada tuleks taristut, siis võib olla kindel, et kogu investeering läheb õigesse kohta. Selle maksuerandi kehtestamise kõige suurem takistus on olnud ju see, et ei ole pakutud ühte lahendust, mis oleks mõistlikult välistanud selle raha kulutamise, ütleme, jalutamiseks mõeldud tossude jaoks. Lihtsalt siis läheks riigieelarvest väga palju raha välja, aga seda ei kasutataks sihtotstarbeliselt. Kuna sellise detailsusastmega ettepanekuid pole olnud, siis ei ole olnud ka arutelu. Aga arutelu vastu nii praeguses kui ka tulevases Riigikogu koosseisus ei ole minul mitte midagi.
Aivar Sõerd, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Uudisteagentuur Bloomberg nimetas Eestit Kreeka vastandiks. Minul on igal juhul selle võrdluse üle päris hea meel. Kui ka meie oleksime oma heaolu rajanud laenurahale või viinud sisse astmelise tulumaksu, mis investeeringuid peletab, siis ega poleks palju puudu sellest, kui me võiksime sattuda sellisesse olukorda, kus me peame täitma väljastpoolt pealesurutud programme ja paluma abi. Aga ma tahan ikkagi küsida Kreeka perspektiivide kohta. Ma sain aru, et Euroopa Liidu rahandusministrid võtsid väga jäiga hoiaku, programmi tuleb täita senistel tingimustel ja ei mingisugust kompromissi. Millised meeleolud on valitsusjuhtide tasandil? Kas ülemkogu oleks valmis mingit leevendust tegema, kuigi mina ei leia, et selleks oleks põhjust või võimalust?
Jah, ma olen küsijaga nõus selles, et laenurahaga saab ennast jõukamalt tunda vaid väga lühikest aega. Eesti rahval on selle kohta ju väga hea ütlemine, mis räägib laenuleivast, laastutulest ja nende sarnasusest. Mis puudutab valitsusjuhtide suhtumist sellesse teemasse, siis me kuulasime ära oma värske kolleegi, Kreeka peaministri seisukohad, kes kirjeldas sündmusi ja seisu nii, nagu tema seda kõike näeb. Aga me ei avanud väga suurt arutelu sel teemal, sest me oleme otsustanud usaldada rahandusministreid, kes peavad lahenduse leidma. Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem oli ka kohal ja andis ülevaate sellest, kuhu rahandusministrite arutelud olid seni jõudnud. Maris Lauri oli vahetult enne ülemkogu rahandusministrite nõupidamisel, värske ülevaate sellest saime eurogrupi juhilt. Lepiti kokku, millal on järgmised rahandusministrite kohtumised ja milline on plaan nendeks kohtumisteks. Rohkem me seda teemat seal ei avanud, aga nagu ma ka varasematele küsijatele vastates ütlesin, kuluaarides rääkides tunnetasin ma ikkagi, et ka teised riigid mõistavad asju täpselt samamoodi nagu meie. Keegi ei näe võimalust, et Kreeka saaks reformidest loobuda.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmisena vastab majandus- ja taristuminister küsimusele, mille esitab Siim Kiisler.
Aitäh! Austatud majandusminister! Minu küsimus puudutab osaliselt sedasama teemat, millest te enne juba rääkisite. Mind huvitavad inimeste elektriarved ja eriti ebamõistlikult suured kulud taastuvenergia tasudele. Te kasutasite väljendit, et tuleb lõpetada ülekompenseerimine. Mina saan sellest aru niiviisi, et teie arvates on praegune süsteem liiga helde ettevõtete vastu, aga kahjulik tarbijale. Nagu te välja tõite, tõepoolest, elektrituruseaduse muudatused olid siin menetluses, ka teie tegite muudatusettepanekuid, aga ometi valitsusliidu häältega katkestati selle eelnõu arutamine Riigikogus ja seda seadust praegu vastu ei võeta. Miks see nii läks?
Aitäh! Nüüd te annate mulle küll väga suure võimu, küsides parlamendi tegevuse kohta. Mina ministrina olen ikka parlamendi tööriist ja teie käsutuses. Sellele, mis parlamendikomisjonides tehakse ja milliseid otsuseid seal vastu võetakse, saan mina ainult nõu ja jõuga kaasa aidata. Aga otsused tehakse ikka iseseisvalt. Mul on väga raske kommenteerida majanduskomisjoni otsuseid ja ma ei tahagi seda teha. Mis puudutab majandusministeeriumi ettepanekuid elektrituruseaduse kohta, siis ma ise ootan pikisilmi, et see seadus võimalikult kiiresti siiski vastu võetaks. Loodame, et uus koosseis seda kohe teeb. Muudatustes on ette nähtud muu hulgas see, et tulevikus ei toimuks ülekompenseerimist selles mõttes, et kui turuhind on teatud tasemest kõrgem, siis taastuvenergia tasu, mida maksab tarbija, selle võrra väheneb. Kompenseeritakse ainult selle võrra, et taastuvtehnoloogiad turule siseneksid ja turutõrge oleks ületatud, aga mitte enam. Mul on hea meel, et me saime sellele skeemile Euroopa Komisjonilt riigiabi loa, see oli suur töö. Selle loa me saime juba hilissügisel. Mul on kahju, et Riigikogus on elektrituruseaduse vastuvõtmine veninud. Nüüd jääb see töö uuele koosseisule. Ma loodan, head kolleegid, et uus koosseis selle väga kiiresti ette võtab.
Priit Toobal, palun!
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Küsin Eesti riigi laenukoormuse kohta. Viimase kahe aasta jooksul on laenukoormus kasvanud miljardi euro võrra, see on nüüd kokku 1,8 miljardit eurot, millest 400 000 eurot läheb Kreeka võlakirjade tagatiseks. Oleme teiste riikide jaoks oma raha n-ö kinni pannud. Kas poleks mõttekas olnud omal ajal, neli aastat tagasi, võtta laenu Tallinna–Tartu maantee ehituse jaoks? See maantee oleks nüüd valmis ehitatud ja laengi tagasi makstud.
Aitäh! Need arvud, mis te tõite, tunduvad küll olevat ülepaisutatud ja väga suured. Mul on väga raske neid hetkel kommenteerida. Kust need pärit on? Aga kui me räägime Tallinna–Tartu maanteest, siis väga konkreetne summa on selline, et kui ehitada Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks kuni Paideni, siis see läheks maksma umbes 180 miljonit eurot. See on see summa, mis hetkel on puudu. Miks ma räägin, et aastaks 2020 ja kuni Paideni? See on lihtsalt reaalselt tehtav. Ei ole mõtet anda utoopilisi lubadusi. Edasi näitavad analüüsid, et kuni Laevani on mõeldav ka, kuidas seda nimetataksegi, n-ö 1 + 1 rida, kus saab lihtsamalt möödasõite teha, aga Laevast edasi on jälle liikluskoormus ja liiklusintensiivsus nii suur, et seal on mõtet tee neljarealiseks ehitada.
Aitäh! Siim Kiisler.
Aitäh! Hea majandusminister! Tulen tagasi ebamõistlikult kõrgete taastuvenergia tasude juurde, mida inimesed peavad maksma. Viitasite õigesti, et Euroopa Komisjoni riigiabi luba on olemas. Ma nõustun teiega, et kindlasti ei saa teid pidada vastutavaks majanduskomisjoni liikmete hääletustulemuse eest tervikuna. Aga ma küsin niimoodi. Miks teie erakonnakaaslased, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajad, hääletasid niiviisi, et selle eelnõu teine lugemine katkestati ja see Riigikogu koosseis seda seadust kahjuks vastu võtta ei saa? Teie erakonnakaaslased ju tekitasid selle olukorra siin Riigikogus.
Aitäh! Kui me hakkame siin rääkima "teie-meie", siis ma pean meelde tuletama, et need ebamõistlikult kõrged tasud kehtestati teie erakonna ministri juhtimisel, kes oli kaheksa aastat majandusminister. Aga selles küsimuses, mis puudutab minu kolleegide hääletamist, peate kindlasti pöörduma nende poole. Veel kord, ma ei kommenteeri parlamendi tööd ega parlamendiliikmete tööd, ma ei pea seda kohaseks. Ma ei ole võib-olla selle tööga ka kursis sellisel moel, nagu teie praegu eeldate. Selle tõttu ei hakka ma midagi arvama.
Toomas Tõniste.
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma olen tõesti kurb, et sa üritad kõik halva eelmise ministri kaela lükata ja kõik hea enda arvele kirjutada. Ei olnud need kõrged tasud Juhan Partsi tegu, see oli üle-eelmine koosseis, kes aastal 2007 sellega hakkama sai. Ei tasu tõesti kõike halba teiste kaela lükata ja näidata kõike head oma võiduna. Sa süüdistad Juhan Partsi selles, et ta julges eelmistel valimistel sõnastada põhimure, -konflikti, teades, et elektri hind tõuseb, kuna elektri hind läks vabaks, ja kodukulud on probleem, ning räägid siin ainult ühest, küll väga positiivsest kortermajade soojustamise programmist, nagu see oleks midagi sellist, millega teie nüüd teete hästi head tööd, aga teised ei saanud hakkama. Oli ju veel monopolide ohjeldamise seadus, mis aitas miljoneid kokku hoida, taastuvenergia tasude alandamise kava.
Nüüd oleks aeg küsimus esitada!
Küsimus ongi selles, et palun räägi ka muudest asjadest, mitte ainult sellest, mis on väga konkreetselt kontekstist välja lõigatud!
Aitäh! Ma räägingi faktidest. Kui IRL lubas neli aastat tagasi kodukulud alla viia, siis pärast seda hakkasid kodukulud tõusma. Need on faktid. Võib tuua konkreetsed arvud, kui palju tõusis sooja hind ja kui palju elektri hind. Kui me räägime soojustamisest, siis ta oli majandusminister seitse aastat ja selle aja jooksul jõuti soojustada mõni protsent Eesti hoonefondist. Need on lihtsalt faktid. Kui ma kevadel pidin allkirjastama eelmise seitsme aasta elamumajanduse arengukava tegevused, siis enamiku tegevuste taga olid nullid. Need on faktid. Miks ei tahetud seda teha? Ma olen alati öelnud, et raha ei ole otsa saanud ei maailmast ega Eesti riigist. Ma eeldan, et endisel majandusministril ei olnud soovi tegelda elamumajandusega laiemalt. Need on lihtsalt kuivad faktid. Mis mul muud öelda on? Kui me räägime taastuvenergia tasudest, siis endisel ministril oli seitse aastat aega neid allapoole tuua. Seitse aastat! Mul õnnestus eelmise aasta jooksul saada riigiabi luba, millega ei oldud mitu aastat hakkama saadud. Need on lihtsalt faktid. Ma arvan, et ei oleks ka mõistlik, kui ma hoiaksin neid fakte kuidagi talla all. Seda enam, kui te oma küsimustega provotseerite ja lubate mul nendest rääkida. Selline see elu on.
Siim Kiisler.
Aitäh! Hea majandusminister! Ma siiski täpsustan teie teadmisi. Tol ajal, kui need kõrged taastuvenergia tasud kehtestati, oli majandusministriks Edgar Savisaar. See oli öeldud teile teadmiseks. Aga mind siiski üllatab, kui te majandusministrina ütlete, et teie ei tea, kuidas ja miks teie erakonnakaaslased Riigikogu majanduskomisjonis hääletavad. Kuidas teil see koostöö üldse sujub? Te esitasite elektrituruseaduse eelnõu kohta 19 muudatusettepanekut ja väljendasite tahet, et see seadus võetaks otsekohe vastu. Teie erakonnakaaslased töötasid teie tahtele vastu ja hääletasid nii, et eelnõu menetlus katkestati. Kas ei ole mitte ebasiiras sel juhul öelda, et te väga soovite seaduse vastuvõtmist ja te üldse ei tea, mida teie erakonnakaaslased siin Riigikogus teevad?
Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Ma ütlen veel kord, et parlamendi tööd ma ei kommenteeri, seda te peate siin omavahel arutama. Aga ma kasutan võimalust ja küsin vastu. IRL on lubanud 12 aastat, iga kord enne valimisi, et tuleb luua üksikvanemate elatisrahafond. See on olnud Reet Roosi üks valimislubadusi, millega ta alustas 12 aastat tagasi. IRL on olnud võimul kõik need aastad, välja arvatud viimased kümme kuud. Seda fondi te aga ei teinud. Sotsiaaldemokraadid on võimul olnud kümme kuud ja meie sotsiaalkomisjoni esimehe juhtimisel võeti kohe Riigikogus vastu ettepanek, et valitsus peab elatisrahafondi moodustamise ette võtma. Miks teie seda 12 aastaga ära ei teinud? Te olete kõik need aastad võimul olnud. Kui ma vaatan teie valimislubadusi, mida iga päev kümneid kordi televisioonis korratakse, siis mul on lihtsalt häbi. Te lubate 13. aastat järjest, et te teete elatisrahafondi. Miks ma peaksin teid uskuma?
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Meil on aega neli minutit, selle ajaga saab Jaan Õunapuu esitada ühe küsimuse, millele vastab majandus- ja taristuminister Urve Palo.
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Kolleeg Kiislerile nii palju teadmiseks, et majanduskomisjoni liikmetel ning majandus- ja taristuministril on väga hea omavaheline koostöö. Mis puudutab elektrituruseadust, siis seal ei olnud probleem mitte nendes muudatusettepanekutes, mis tulid majandusministeeriumist, vaid nendes, mis tulid menetluse lõpus ja ootamatult. Aga nüüd minu küsimus. Proua minister! Muu hulgas olete majandusministrina sõna võtnud sellistel teemadel nagu lapsetoetused ja üldse pereteemad laiemalt, samamoodi kiirlaenud, pangateenuste kättesaadavus maal, inimeste väljaränne, riigi toel ehitatavad üüripinnad jne. Te olete nende teemadega ka tegelnud. Miks te leiate, et peate majandus- ja taristuministrina nendega tegelema?
Aitäh küsimuse eest! Eks see ole maailmavaateline küsimus, aga sotsiaaldemokraadid ja ka mina ise leiame, et majanduse areng sõltub ainult ja ainult sellest, kas meil on inimressurssi ja milline see on. Eesti riigis ei ole paraku aastaid ja aastaid inimressurssi panustatud ning tulemused ongi käes. Sündimus on napilt 1,5 last fertiilses eas naise kohta. Väljaränne hoogustub iga aastaga. Soomes elab ametlikult juba 70 000 eestlast, lisanduvad mitteametlikult seal tööl käivad inimesed, kelle arvu me ei oska hinnata, nii et me räägime 100 000 inimesest. Igal aastal langeb koolivõrgust välja 1500 noort inimest, kes on omandanud ainult põhihariduse. Ja nii edasi. Õigus elada väärikat elu ja saada väärikat sissetulekut, elada sotsiaalselt turvalises keskkonnas, saada head ja võimetekohast haridust – see kõik ei ole mitte majandusarengu tulemus, vaid selle eeldus. Majandus ei arene, kui meil ei ole inimesi, kui neid ei sünni, kui nad ei ole saanud võimetekohast haridust, alates juba huviharidusest, kui nad ei ole terved ja kui nad ei saa Eestis hakkama. Seda tõdevad oma viimases manifestis ka tööandjad, kes ütlevad, et kõige olulisem kasvumootor, mis üldse majandust arendab, on inimressurss, mida peab rohkem väärtustama. Eestis on kõik need aastad olnud staarministeeriumiks Rahandusministeerium. See ei ole õige. Kui me vaatame kõiki oma otsuseid paariaastases kulude ja tulude perspektiivis, siis ei olegi oodata, et tehtaks pikaajalisi ja visiooniga otsuseid. On viimane aeg aru saada, et kuluministeeriumidel on märgatavalt suurem roll Eesti majanduse arengus, kui me seda oleme kunagi osanud arvata.
Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed, milline tänuväärne aktiivsus viimase infotunni lõpuhetkel! Mul on selle üle tõesti hea meel ja ma usun, et te saate järgmises Riigikogu koosseisus seda tegevust jätkata. Täname ka Vabariigi Valitsuse liikmeid infotunnis osalemise eest! Infotund on lõppenud. (Aplaus.)
