Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu neljanda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Mitte ühtegi eelnõu ega arupärimist üle anda ei soovita.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 77 Riigikogu liiget, puudub 24.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu 830 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli maaelukomisjoni liikme Tatjana Jaansoni! Head kolleegid, ma palun väga vabandust, minu hääl on täna hästi vaikne, aga loodame, et te olete saalis vaiksed sel ajal, kui ettekandjal on midagi siit kõnepuldist öelda. Aitäh!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu 830 teise lugemise ettevalmistamiseks 27. jaanuaril. Kuna Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud ja komisjon ise ei pidanud vajalikuks midagi muuta, siis oli arutelu lühike. Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu 830 täiskogu 2015. aasta 10. veebruari päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu 830 kolmandale lugemisele 12. veebruariks 2015, kui teine lugemine lõpetatakse. Kõik otsused olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Tatjana Jaanson! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 830 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, me ei jätka enne, kui saalis on vaikus. Kes soovivad omavahel kõnelda, palun tehke seda teisel pool ust!

Me tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 807 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Jaan Õunapuu!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 2014. aasta 1. detsembril ja esimene lugemine oli 17. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2015. aasta 5. jaanuariks laekus Riigikogu liikmetelt Deniss Boroditšilt ja Kalle Laanetilt üheksa ning kolleeg Tõnis Paltsilt viis muudatusettepanekut. Mõned ettepanekud eelnõu teksti muutmiseks tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium veel töö korras. Eelnõuga seonduvalt pöördusid oma arvamuste ja ettepanekutega juhtivkomisjoni poole AS Saaremaa Laevakompanii ja kaks advokaadibürood. Eelnõus sisalduva otselepingute regulatsiooni kohta esitas küsimuse Riigikogu liige Rait Maruste. Komisjoni palvel analüüsis seda teemat Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond. Seoses hädaolukorra seaduse muutmisega saatis komisjon arvamuse saamise taotluse Siseministeeriumile.
Nüüd arutelude juurde. Komisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmist 13., 20., 22. ja 29. jaanuaril. 13. jaanuari istungil arutati eelnõu menetluse jätkamisega seonduvaid küsimusi. Istungile oli kutsutud MKM-i õigusosakonna juhataja Eva Vanamb, peaspetsialist Ulla Saar, lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse juhataja Merily Must ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Triinu Põdramägi. Aja kokkuhoiu huvides ma ei loetleks pärast enam uuesti neid inimesi, kes olid teistele komisjoni istungitele kutsutud.
Peamised arutusteemad. Esiteks, kas regulatsiooni peaks kirjutama hädaolukorra seadusesse või piisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses toodud regulatsioonist. MKM-i esindaja sõnul reguleerivad majandustegevuse seadustiku üldosa seadus ja hädaolukorra seadus erinevaid probleeme. MsüS-i järgi on võimalik üldhuviteenuse puhul teha ettevõttele ettekirjutus teenuse pakkumise jätkamiseks ja algatada üldhuviteenuse osutamiseks vajaliku kinnisasja sundvõõrandamise menetlus. MsüS annab leebema ettekirjutuse vormi üldhuviteenuse pakkumiseks, kuid see ei pruugi olla piisavalt efektiivne. Samuti on MsüS-i korral probleemiks, kuivõrd laeva kui kinnisasja puhul kohaldub üldse sundvõõrandamise regulatsioon, sest tegemist ei ole traditsioonilises mõttes kinnisvaraga, vaid üksnes kinnistusraamatusse kantud vallasvaraga. Sundvõõrandamine oleks samas ka ebaproportsionaalne ning kahjustaks rohkem omaniku huve kui hädaolukorra seadusega reguleeritud ajutine sundkasutus. Saarte elanikele ei ole võimalik hädaolukorraks parvlaevaühenduse kõrvale teist, alternatiivset transpordiliiki pakkuda. Kuna tegemist on elutähtsate teenuste tagamisega, siis peaks see olema samuti reguleeritud hädaolukorra seadusega, mis rakendub pärast eriolukorra väljakuulutamist. MsüS oma olemuselt ei reguleeri eriolukorda, vaid olukordi, kus näiteks lepinguline ettevõtja mingil põhjusel keeldub vedu tegemast ning veel ei ole saabunud raskeid tagajärgi. MsüS-is toodud üldhuviteenus ei pruugi olla elutähtis teenus hädaolukorra seaduse mõistes.
Peatuksin nüüd natuke Siseministeeriumi seisukohal. Nende vastuseis eelnõule tuleneb sellest, et nad ei taha täiendada elutähtsate teenuste nimekirja, kuna kardetakse ka vähem oluliste teenuste sissekirjutamist elutähtsa teenusena. Siseministeeriumil on kaugemas perspektiivis kavas koostada hädaolukorra seaduse terviktekst ning nad ei soovi seda teemat veel avada. Praegu on elutähtsate teenuste nimekirjas näiteks reisirongiliiklus, mis võrreldes praamiliiklusega on kindlasti vähem oluline, kuna selle katkemise korral on erinevalt praamiliiklusest võimalik kasutada ka autotransporti.
Tunti huvi veel selle vastu, kas otselepingud on vajalikud, õiguspärased ning kas nende sisseviimisel on vaja konsulteerida Euroopa Komisjoniga. Euroopa Komisjoni määrusest nr 1370 ei tulene ühtegi kohustust komisjoniga konsulteerida. MKM oma seletuses ei näe, et määrus nr 1370 läheks vastuollu kabotaaži määruse regulatsiooniga. Kohtujuristi arvamus, millele on komisjonile esitatud arvamustes viidatud, ei ole siduv. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna esindaja oli tollel istungil selles küsimuses MKM-iga samal seisukohal. MKM on konsulteerinud Euroopa Komisjoniga mitteametlikult. Euroopa Komisjoni sõnul ei ole ükski liikmesriik nendega sel teemal konsulteerinud, iga liikmesriigi enda ülesanne on veenduda, et ei mindaks vastuollu kabotaaži määrusega.
Huvi tunti ka kommertsvedude puhul liinilubade piiramise vastu, arutati, kas see on vajalik ja kiireloomuline. MKM-i inimeste selgitus oli järgmine. Liinilubade regulatsioon ei ole seotud hädaolukorra seadusega. Selle alusel soovitakse kaitsta avaliku teenindamise lepingu täitmise eest riigi poolt maksmisele kuuluvat raha, kuna selle suurus sõltub otseselt piletitulust. Kui ma muudatusettepanekute juurde jõuan, siis te saate aru, et ma ei taha sellel teemal eriti pikalt peatuda, sest muudatusettepanekuga, mis puudutas liinilubasid, jäeti liinilubade regulatsioon sellest eelnõust välja.
Nüüd jõuan komisjoni 20. jaanuari istungi juurde, kus hääletati läbi muudatusettepanekute loetelu kavand ja konsensuslikult otsustati jätkata arutelu s.a 22. jaanuaril ning teha siis ka menetluslikud otsused. 22. jaanuaril selgitati komisjoni liikmetele, et kuna 20. jaanuaril hääletati eelnõu muudatusettepanekuid vahetult pärast ligi kaks tundi kestnud sisutihedat arutelu, oli teemale keskendumine häiritud. Pärast muudatusettepanekute läbihääletamist olid mitu komisjoni liiget andnud teada, et nad ei saanud otsustamiseks vajalikku selget ülevaadet muudatusettepanekute detailidest. Vältimaks edaspidiseid segadusi eelnõu menetlemisel, tegi komisjoni esimees ettepaneku tühistada 20. jaanuari istungil muudatusettepanekute kohta langetatud otsused ja teha 29. jaanuaril s.a uus hääletus. Sellega seoses otsustaski komisjon tühistada 20. jaanuari istungil muudatusettepanekute kohta tehtud otsused (selle poolt oli 7, vastu 2 ja erapooletuid 1) ning jätkata arutelu 29. jaanuaril.
Nüüd 29. jaanuari istungi juurde. Nagu ma enne ütlesin, kutsutud olid samad inimesed, kes jaanuari alguseski. Arutusel oli otselepingute regulatsiooni võimalik teavitamiskohustus. MKM-i esindajad selgitasid, et otselepingute määrus nr 1370/2007 ei ole vana merekabotaaži määruse nr 3577/92 meede ning Euroopa Komisjoniga seda konsulteerima ei pea. Merekabotaaži määruse eest vastutavate Euroopa Komisjoni ametnikega on korduvalt konsulteeritud ja saadud mitteametliku teabena vastus, et ükski otselepinguid kohaldav liikmesriik ei ole nendega ühendust võtnud ning Euroopa Komisjon ei peagi seda vajalikuks. Kuna teavitamata jätmise korral ei kohaldata ka karistust, siis MKM-i seisukoht on, et selline teavitamine ei ole mõistlik ega vajalik.
Sellel istungil selgitas Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna esindaja, et ehkki algselt nõustus ta MKM-i seisukohtadega, on ta oma hilisemas arvamuses tuginenud Euroopa Komisjoni teatisele 22. aprillist 2014 ning leidnud, et võiks siiski olla kohustus Euroopa Komisjoni teavitada. Ta oli esitanud komisjonile selle kohta ka kirjaliku arvamuse.
Lähen uuesti tagasi majandusministeeriumi märkuste juurde, mis ütlevad, et kabotaaži määruse nr 3577/92 eesmärk on liikmesriikide siseturgude avamine, määrus nr 1370/2007 aga võimaldab riigil otsustada otselepingute sõlmimise üle siseveetranspordis. Kuna suur osa Eesti elanikest elab saartel, siis peab ette nägema mitmesuguseid võimalusi, et tagada järjepidev ühendus saartega. Otselepinguid on võimalik sõlmida 1370/2007 regulatsiooni alusel ka raudtee- ja maanteeliikluses.
Järgnes arutelu, kas ja mil määral on eelnõu seotud praeguse vedajaga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sõnul ei ole need omavahel seotud ning eelnõu tõlgendamisel on oluline lähtuda riigi kohustusest tagada eluliselt vajalik ühendus mandri ja saarte vahel. Seaduse jõustumisel jäävad praegused lepingud vedajatega kuni nende lõppemiseni kehtima.
Nüüd jõuan muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanek nr 1 puudutab seda, et  kõnealusest eelnõust jäetakse välja kehtiva ühistranspordiseaduse täiendamine liinilubade regulatsiooniga veeliikluses ja sellega seonduv riigilõivuseaduse muudatus ja jõustumissäte. See muudatusettepanek leidis toetust.
Teise, Deniss Boroditši ja Kalle Laaneti esitatud muudatusettepaneku kohaselt sooviti jätta välja eelnõu § 1 punkt 1, mis laiendab sündmuse katastroofina määratlemise alust. See ei leidnud komisjonis toetust: poolt oli 2 ja vastu 7 komisjoni liiget ning 2 jäid erapooletuks. MKM-i esindajate seisukoht oli, et nad ei nõustu muudatusettepanekuga. Ühtlasi selgitasid nad, et on nõus eelnõu muudatusega, mille kohaselt hädaolukorra seadus ei esita suletud nimekirja sündmustest, mida mõistetakse termini all "või muu sellesarnase mõjuga sündmus". Nad leidsid, et niisuguse suletud nimekirja esitamine ei ole põhjendatud. Nimetatud säte peab silmas kõiki sündmusi, mille mõju on sarnane õnnetuse või avarii mõjuga.
Muudatusettepanek nr 3, esitajad samuti Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Selle kohaselt sooviti jätta välja eelnõu § 1 punkt 2, mis sisaldab sündmuse katastroofina määratlemise aluse täiendamist viitega parvlaevaliikluse kui elutähtsa teenuse katkemisele. Ka see ei leidnud komisjonis toetust: 2 oli poolt, 7 vastu, erapooletuid 2. MKM ei toetanud seda muudatusettepanekut ja nad selgitasid komisjonile, et hädaolukorra seaduse kehtiv regulatsioon sisustab katastroofi mõiste järgmiselt: keskkonna ulatuslik keemiline, bioloogiline või radioaktiivne saastamine, ulatuslik tulekahju või plahvatus, raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendiga juhtunud õnnetus või muud põhjused. Seega on seadusest tulenevalt esitatud kaks konkreetselt defineeritud võimalikku juhtu ja asjaolu, millal võib parvlaevaühenduse katkemist käsitleda katastroofina – need on laevaõnnetus ja ulatuslik tulekahju või plahvatus. Peale selle on hädaolukorra seadusest tulenevalt võimalik katastroofina käsitleda juhtumeid, kus tegemist on elutähtsa teenuse toimepidevuse raskete tagajärgedega ja pikaajalise katkemisega. Ma vaatan aega ja kuna muudatusettepanekuid tuleb veel, siis ma sellel punktil rohkem ei peatu.
Muudatusettepanekutega nr 4 ja 6, mille esitasid samuti Kalle Laanet ja Deniss Boroditš, sooviti jätta välja eelnõu § 1 punkt 3 ja § 2 punkt 2, mis sisaldab parvlaevaliikluse kui elutähtsa teenuse määratlemist. Kumbki ettepanek ei leidnud toetust: muudatusettepaneku nr 4 poolt oli 2, vastu 8 ja erapooletuid 2 ning muudatusettepaneku nr 6 poolt oli 2, vastu 8 ja erapooletuid 2. MKM-i esindajad ei nõustunud muudatusettepanekuga ja selgitasid komisjonile, et nõustuvad muudatusettepaneku tegija seisukohaga, et püsiasustusega väikesaarte transpordiühendused on samuti olulised ja peavad olema tagatud, samas ei pea nad põhjendatuks kõikide transpordiliikide lisamist hädaolukorra seaduse kohaldamisalasse. Need muudatusettepanekud puudutavad puhtalt püsiasustusega väikesaari, mille kohta teadaolevalt kehtib püsiasustusega väikesaarte seadus.
Muudatusettepanekud nr 5 ja 7 olid samuti Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši esitatud ning sisaldavad otselepingu regulatsioone. Komisjonis need ettepanekud toetust ei leidnud: muudatusettepaneku nr 5 poolt oli 2, vastu 6 ja erapooletuid 4 ning muudatusettepaneku nr 7 poolt 2, vastu 7 ja erapooletuid 3. MKM-i esindajad ei nõustunud ettepanekuga. Nad märkisid, et otselepingute sõlmimine – sellest ma olen siin juba kaks korda rääkinud seoses komisjoni kahe eelmise istungiga, kus seda käsitleti – on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1370/2007, mis on olnud ka MKM-i eelnõu väljatöötamise aluseks. MKM on esitanud analüüsi, miks nende arvates probleemi ei ole. Tooksin esile ühe nende väite, mis kinnitab, et ministeeriumis väljatöötatud eelnõu tervikuna ei sea ühtegi lubamatut piirangut (mis võtaks arvesse laeva lippu, omandit vms). Nii otselepingute kui ka liinilubade regulatsiooni kohaldamisel on kõigil Euroopa Liidu laevadel ja ettevõtjatel samad õigused ja võimalused, mistõttu nende arvamuse järgi diskrimineerimist ei ole.
Muudatusettepanekud nr 8 ja 13 olid ka Deniss Boroditšilt ja Kalle Laanetilt. Need puudutavad veeliikluses liinilubade regulatsiooni sätestamist. Nagu ma ütlesin, komisjon oli arvestanud muudatusettepanekut nr 1, mille kohaselt see tekst jäi eelnõust välja. Need kaks muudatusettepanekut loeti sisuliselt arvestatuks ja ma ei hakka siin aja kokkuhoiu huvides tutvustama MKM-i seisukohta, aga seda saan ma kinnitada, et nende selgitustega, mis muudatusettepanekute esitajad olid seletuskirja kirjutanud, nad ei nõustunud.
Nüüd jõuame muudatusettepanekute nr 9–12 juurde, mis laekusid kolleeg Tõnis Paltsilt. Nendes tehti ka ettepanek muuta liinilubade regulatsiooni. Kuna majanduskomisjon oli arvestanud muudatusettepanekut nr 1, nagu ma enne ütlesin, siis pandi nimetatud muudatusettepanekud hääletusele ja need ei leidnud toetust. Nende poolt ei olnud mitte keegi, vastu oli 10 ja erapooletuid 1 ning täiskogus need ettepanekud hääletamisele ei lähe. Majandusministeeriumi esindajad leidsid, et mõnda ettepanekute punkti võiks sisuliselt kaaluda ühistranspordiseaduse eelnõu arutelul. Ma sain komisjoni töötajatelt kinnituse, et seda ka ühistranspordiseaduse eelnõu menetlemisel tehti.
Lõpuks kaks muudatusettepanekut, mis puudutavad jõustumistähtaegu. Ühe ettepaneku olid teinud Deniss Boroditš ja Kalle Laanet, kes soovisid, et seadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2017. Teise muudatusettepaneku oli teinud Tõnis Palts, kes soovis, et see hakkaks kehtima 1. juulist 2017. Kumbki muudatusettepanek komisjonis toetust ei pälvinud. Neljateistkümnenda muudatusettepaneku poolt oli 1 komisjoni liige, vastu olid 5 ja erapooletuks jäid 4 komisjoni liiget. Tõnis Paltsi muudatusettepaneku poolt ei olnud keegi, vastu oli 5 ja erapooletuid oli ka 5.
Lõpetuseks. Komisjoni seisukoht oli selline, et suunata eelnõu 807 täiskogu 10. veebruari päevakorda teisele lugemisele, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 18. veebruaril s.a ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh! Saingi 20 minutiga hakkama.

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Rait Maruste!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mul on õigupoolest kaks küsimust. Esimene on see, kas te komisjonis arutasite, kuivõrd on eelnõu kooskõlas lepinguvabaduse ja omandi kaitse põhiseadusliku põhimõttega? Teine küsimus tuleneb sellest, et te nimetasite, et elutähtsa teenuse katkemine on käsitletav katastroofina. Kas selle katastroofi võib esile kutsuda ka riik omaenda tegevusega? Kas riigi tegevus võib olla katastroofiline või katastroofi mõõtu välja andev?

Aitäh! Neid komisjoni istungeid oli tõepoolest ju hulga, kuid riigi tegevust, võrdusmärgi panemist selle ja katastroofi vahele me ei arutanud. Kõige selle üle, mis puudutab hädaolukorda ja neid regulatsioone, konsulteeriti tõepoolest palju-palju kordi Siseministeeriumiga ja komisjon sai Siseministeeriumilt ka vastused. Nendes on väga täpselt välja toodud, milline see regulatsioon saab olema ja mis alusel saab hädaolukorda välja kuulutada. Demokraatlikus riigis ei saa seda teha lihtsalt taevasse või õhku vaadates ja öelda, et nüüd on see olukord käes. Mina ise saarlasena näen ja tunnen küll, et kui ikkagi tekib selline olukord, kus liiklus suursaarte ja mandri vahel katkeb, siis saarte inimestele on see hädaolukord.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Avame läbirääkimised. Esimesena palun kõnetooli Deniss Boroditši!

Istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga kavandatakse teha kaks põhimõttelist muudatust. Kõigepealt muudetakse hädaolukorra seadust, mille regulatsioon ning vastutusvaldkond kuulub tegelikult Siseministeeriumi valitsemisalasse. Väga oluline on siin detail, et Siseministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata ning seda mitmel põhjusel. Näiteks, eriolukorra väljakuulutamise tingimused ei ole parvlaevaliikluse katkemise korral täidetud. Samuti on katkematu laevaühenduse tagamine reguleeritud majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega, mida saab vajaduse korral juba praegu rakendada. Seega on eelnõu näol tegemist ülereguleerimisega, mis avaldab mõju õigusselgusele. Samuti on pädevate juristide hinnangul küsitav regulatsiooni õiguspärasus, mistõttu kavandatud muudatused ei ole kooskõlas põhiseaduse mitme paragrahviga, sh põhiseaduse §-s 11 toodud proportsionaalsuse põhimõttega. Eelnõus ja seletuskirjas ei ole selgelt välja toodud, milline peab olema parvlaevaliikluse katkemine, mida loetakse katastroofiks hädaolukorra seaduse tähenduses ning mis võimaldaks valitsusel eriolukorra välja kuulutada. Kui aastaid on ette teada, et sõitjateveo avaliku teenindamise leping mandri ja suursaarte vahelistel parvlaevaliinidel lõpeb, siis ei ole selle lepingu lõppemine katastroof, mis võimaldaks valitsusel eriolukorra välja kuulutada ning annaks õiguse võtta parvlaevad sundkasutusse, sest olemas on vähem koormavad alternatiivid. Eriolukorra kergekäeline väljakuulutamine ei ole lubatud riigis, mis on rajatud õigusriigi ja demokraatia põhimõtetele. Seda seisukohta jagab ka Siseministeerium. Olulist tähelepanu väärib siinkohal asjaolu, et kuigi Siseministeerium eelnõu ei kooskõlastanud ning on kooskõlastamata jätmise põhjuseid ka majanduskomisjonile selgitanud, paneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõuga teisele ministeeriumile kohustusi ja ülesandeid, kuigi seaduse regulatsioon eelnõuga seatud eesmärki ei täida. Loodan siiralt, et Riigikogu saalis ei teki edaspidi olukorda, kus näiteks Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil tuuakse täiskogu istungile arutamiseks vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse vangistuse täideviimise korda, ning Justiitsministeerium koos oma valitsemisala asutustega peab selles sisalduvat küsitavat regulatsiooni hakkama ellu viima.
Järgnevalt peatun natuke eelnõus toodud otselepingute regulatsioonil. Rahandusministeerium on oma 2014. aasta 30. septembri kooskõlastuskirjas märkinud, et otselepingute sõlmimise protsess on läbipaistmatu, samuti võib sellega kaasneda suurem korruptsioonioht. Ministeeriumi arvates eelnõust ei selgu, kuidas otselepingud võimaldavad läbipaistvamaid hinnaläbirääkimisi, võrreldes riigihankemenetluses peetavate läbirääkimistega. Samuti puudub eelnõus regulatsioon, millistel juhtudel on otselepingute sõlmimine põhjendatud, et tagada mingisugunegi pakkujate võrdne kohtlemine ning konkurents turul. Ühtlasi juhin tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1370/2007 sätestatud otselepingute regulatsiooni kohaldamine territoriaalvetes toimuvale veeliiklusele on vastuolus nõukogu määrusega nr 3577/92 ehk merekabotaaži määrusega. Merekabotaaži määruse artikli 4 lõike 1 teine lause sätestab laevaomanike mittediskrimineerimise põhimõtte, mille kohaselt liikmesriik peab avalike teenuste osutamise lepinguid sõlmima viisil, mis ei diskrimineeri ühtki ühenduse laevaomanikku. Praegusel juhul on eelnõus välja pakutud otselepingute regulatsioon diskrimineeriv, sest puuduvad tingimused, millistel alustel otselepinguid sõlmitakse. Vastavalt merekabotaaži määruse artiklile 9 peavad liikmesriigid Euroopa Komisjoniga konsulteerima enne, kui võetakse vastu õigus- või haldusnorme ...
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

... mis tähendab, et komisjoniga tuleb konsulteerida ka enne määruse nr 1370/2007 kohaldamist territoriaalvetes osutatavatele reisijateveoteenustele. Mitmed tunnustatud juristid, samuti Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on juhtinud tähelepanu, et Euroopa Komisjoni tuleb nendest meetmetest enne teavitada. MKM-i mitteametlik teave ning mitteametlikud konsultatsioonid komisjoni ametnikega ei ole käsitletavad ametliku vastusena, mistõttu ei saa otselepingute regulatsiooni seaduseelnõus sätestada.
Lõpetuseks eelnõu analüüsi ja mõjudega seonduvast. Kuigi Tallinna Sadama tütarettevõttel on parvlaevad tellitud ning riik on sõlminud hankelepingu, on ministeeriumi hinnangul vaja eelnõu siiski kiireloomuliselt menetleda. Eelnõu koostamisel on mindud mööda ka hea õigusloome normitehnika eeskirja nõuetest, mis tähendab, et ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Ei ole tehtud analüüsi, hindamaks eriolukorra väljakuulutamise võimalikkust ning asjaomaste meetmete rakendamist. Majanduskomisjon küsis Siseministeeriumi arvamust ja ministeerium koostas memo, kus muu hulgas põhjendas täiendavalt seisukohti, miks ta käesolevat eelnõu ei kooskõlasta. Samuti puudub eelnõu seletuskirjas sundmeetmete kohaldamise võimalikkuse ning vajaduse analüüs ning seaduse muutmise mõju riigile, ettevõttele ja tarbijatele. Ka Justiitsministeerium on kooskõlastusringis antud arvamuses palunud, et seletuskirjas täpsustataks eelnõu sisu, antaks võrdlev analüüs, samuti kirjeldataks seaduse mõjusid, mida ei ole tehtud. Veeliiklusele kohaldamise põhimõtetele ning Euroopa Liidu vastavale regulatsioonile eelnõus ei viidata. Samuti ei ole võrdlevalt analüüsitud teiste liikmesriikide regulatsiooni ning praktikat parvlaevaliikluse katkestamisel ning otselepingute sõlmimisel veeliikluses. Seletuskirjas viidatakse üksnes sellele, et otselepingute sõlmimist saab reguleerida nii nagu raudteeliikluseski ning et liinilubade regulatsioon vastab teeliikluse, täpsemini bussiliikluse regulatsioonile. Olen seisukohal, et eelnõu algataja oleks pidanud esitama Riigikogule eelnõu seletuskirja muudetud kujul. See peaks sisaldama eelnõu võrdlevat analüüsi, hindama õigusliku regulatsiooni piisavust ning seaduse mõjusid. Samuti tuleks arvestada teiste ministeeriumide märkusi ning ettepanekuid.
Kuna eelnõu on koostatud kiirustades ning kavandatud hädaolukorra seaduse muudatus ei täida seatud eesmärki, samuti ei ole eelnõus toodud otselepingute regulatsioonist ametlikult teavitatud Euroopa Komisjoni ega sealt kinnitust saadud, siis olen arvamusel, et eelnõu teine lugemine tuleb katkestada. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Olen kindlalt seda meelt, et laevaliiklus ja parvlaevaliiklus suursaarte vahel – ja mitte ainult suursaarte vahel, vaid kõikide saarte vahel – on elutähtis teenus ning riik peab selle teenuse tagama. Kuid küsimus on selles, kuidas seda tagatakse. Ka mina olen eriarvamusel selles suhtes, kuidas seda kõnealuse eelnõuga tehakse.
See eelnõu koosneb ju kolmest erinevast osast. Majanduskomisjon on välja jätnud ühe osa ehk liinilubade regulatsiooni, mis on ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piirav ning millega sisuliselt sooviti keelustada kommertsliinid veeliikluses. Kooskõla seadusega ja Euroopa Liidu õigusega on küsitav ka eelnõu ülejäänud osade puhul. Hädaolukorra seaduse muutmise regulatsiooni kehtestamise vastu on Siseministeerium, kelle pädevusse kuuluvad kriisireguleerimise küsimused. Samuti on Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium viidanud mitmele eelnõu vastuolule, palunud eelnõu analüüsida ning valitud regulatsiooni korrigeerida ja põhjendada. Jaanuaris 2015 saatis Siseministeerium Riigikogu majanduskomisjonile memo, milles vastas majanduskomisjoni küsimustele, millal saab eriolukorda välja kuulutada ning kuidas on tagatud laevade sundkasutusmeetme rakendamine. Siseministeerium ei kooskõlastanud eelnõu ning jääb eriarvamusele, tuues omalt poolt välja mõned eriolukorra väljakuulutamise tingimused, mis ei ole praegusel juhul täidetud. Samaaegselt peaksid olema täidetud kolm tingimust: 1) tegemist peab olema katastroofiga, 2) olukorda ei ole võimalik lahendada ilma eriolukorrameetme rakendamiseta, 3) olukorda ei ole võimalik lahendada ilma eriolukorra juhtimiskorralduse rakendamiseta. Kuna parvlaevaliikluse katkemisel on võimalik kasutada alternatiivseid lahendusi – riigile kuuluvad laevad, lennukid jne –, siis ei pea Siseministeerium võimalikuks, et kõik kolm eriolukorra väljakuulutamise tingimust oleksid reaalses elus täidetud. Peale selle jäi Siseministeerium eriarvamusele järgmistes küsimustes. Stabiilse laevaühenduse tagamine on reguleeritud majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega, mida tuleks vajaduse korral kohaldada. Eelnõus puuduvad põhjendused, miks on kehtiv õiguslik regulatsioon ebapiisav. Eriolukorra väljakuulutamise tulemusena võidakse oluliselt piirata isikute põhiõigusi, samuti annab see signaali, et Eestis on toimumas midagi väga tõsist ja erakorralist. Selle tulemusena võivad välisriigid anda soovitusi Eestisse mitte reisida jne. Ettevõtete vara sundkasutusse võtmine mõjutab ettevõtjate soovi Eestisse mitte investeerida ning ettevõtlusega tegelda. Lisaks sellele leiab Siseministeerium oma memos, et eriolukorda ei saa ennetavalt välja kuulutada. Samuti ei saa eriolukorda välja kuulutada siis, kui teenuse osutaja teatab, et ta teenust ei osuta. Ministeerium on märkinud, et kui teenus ei ole elutähtsate teenuste nimekirjas, siis ei tähenda see, et teenus ei ole oluline. Ministeeriumi hinnangul peavad hädaolukorra seaduse reguleerimisalasse kuuluma teenused, mille katkematu toimimine hädaolukordades on vajalik ühiskonna püsimajäämiseks. Reisiparvlaevaliikluse katkematu osutamine kuulub majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse reguleerimisalasse.
Minule jääb arusaamatuks, miks üks ministeerium reguleerib teise ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. See, kelle valitsemisalasse küsimus kuulub, kehtestatud regulatsiooni ei toeta, kuid peab seda seadust tõlgendama ning rakendama hakkama. Käesoleva eelnõuga loome üksnes ohtliku pretsedendi, reguleerides ilma nõusolekuta teise valitsemisala küsimusi. See on ohtlik tendents. Eelnõu ettevalmistus MKM-is on olnud tõsiselt puudulik. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks kiirustades menetletakse toorest eelnõu, mille mõjusid ei ole põhjalikult analüüsitud. Samuti puudub võrdlev analüüs teiste liikmesriikide regulatsioonide kohta.
Tulenevalt eelöeldust ning eelnõu vastuoludest seaduse ja Euroopa Liidu õigusega ei saa toetada eelnõu menetlemise jätkamist. Aitäh!

Aitäh! Palun, Tarmo Mänd!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ausalt öelda ma ei plaaninud sõna võtta, kuid kuuldes nüüd asjade käiku ja seda arutelu, arvan, et pean ikka ka midagi ütlema. Siin ei toimi täna tõenäoliselt erakondlikud liinid, kõik on oma tegutsemises vabad, nii ka mina. Muudatusettepanekud, mis on tehtud, on ju kahe mehe suure töö tulemus ja on läbi mõeldud. Üks on saare elanik ja teine on nähtavasti saarte toetaja. Mina olen samuti saarelt pärit mees. Mina käsitan seda asja tegelikult veidi teisiti. Kui me otsime selles rägastikus suurt õiguslikku hinnangut, miks seda siis teha ei tohiks? Mina vaatan asja sedapidi, miks seda just nimelt peab tegema. Me ju teame, et seda võiks mingil moel siduda väga palju laineid löönud praamihanke tulemustega ja sellega, mis selles valdkonnas praegu veel toimub. Ma saan täiesti aru, miks MKM selle eelnõu esitab. Samamoodi kui teiste teenuseliikide puhul tuleks luua kindlustunne ka nendele inimestele, kellel tõesti ainus mandrile pääsemise vahend peale lennuki on praam. Mis on selles imelikku, et see ühendus seadustatakse elutähtsa liinina? Kui vaatame selle asja teist külge, siis ma ei saa sulle, Deniss, vastu vaielda. Ma ei ole seda õiguslikku analüüsi teinud, ma ei saa Siseministeeriumile öelda, et nende argumendid ei ole põhjendatud. Mina töötan rahanduskomisjonis ja näen asja teisiti. See, millest Jaan Õunapuu praegu rääkis, on komisjoni seisukoht, mis lähtub vajadusest tegutseda, kui tekib selline olukord. See ei ole naljaasi. Tähtaegadega on venitatud pikalt, minu teada ei ole see hankeprotsess ju siiani kohtutes päris lõpuni jõudnud, laevad on ehituses. Selles mõttes ei ole meelevaldne, et majandusministeerium on just nimelt seda situatsiooni arvestades eelnõu siia saali toonud. Kõike ei ole võimalik elus ette näha, aga hädavajalik on selle küsimusega tegelda igal juhul. Mina toetan selle seaduse vastuvõtmist.

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on Deniss Boroditšilt ja Kalle Laanetilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun, Deniss Boroditš!

Palun ettepanekut hääletada!

Aitäh! Hääletame selle ettepaneku läbi.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on teinud Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hüüe saalist.) Katkestan hääletuse. Palun, Arto Aas!

Tahan igaks juhuks täpsustada, et kui me nüüd hääletame vastu, kas me siis toetame komisjoni või kuidas see on? Tahaks olla kindel, et me saame oma valikutest aru.

Ma täpsustan. Hääletusele pannakse see muudatusettepanek, mille on teinud need inimesed või see fraktsioon, kes on seda muudatust soovinud. Hääletusele pannakse nende soov. Vahetult enne Riigikogu koosseisu lõppemist on seda hea teada saada. (Aplaus.) Head kolleegid, palun saalis vaikust! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on teinud Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7, vastu oli 53 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on teinud Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun, Deniss Boroditš!

Palun hääletada!

Paneme selle ettepaneku hääletusele. Kas võime kohe minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on teinud Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 6, vastu oli 49 ja erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 4 on teinud Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun, Deniss Boroditš!

Palun hääletada!

Hääletame selle ettepaneku läbi. Kas tohib kohe minna hääletuse juurde?
Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on teinud Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8, vastu oli 44 ja erapooletuid 4. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 5 on Deniss Boroditšilt ja Kalle Laanetilt. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun, Deniss Boroditš!

Palun hääletada!

Asume hääletuse juurde. Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on teinud Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7, vastu oli 43 ja erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 6 on Deniss Boroditšilt ja Kalle Laanetilt. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun, Deniss Boroditš!

Palun ka seda hääletada!

Asume hääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud Kalle Laanet ja Deniss Boroditš. Juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7, vastu oli 43 ja erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 7 on Deniss Boroditšilt ja Kalle Laanetilt. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun, Deniss Boroditš!

Palun hääletada!

Hääletame seda ettepanekut. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 6, vastu oli 44 ja erapooletuid 4. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 8 on Deniss Boroditšilt ja Kalle Laanetilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 9 on Tõnis Paltsilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu ettepanek hääletamisele. Muudatusettepanek nr 10 on Tõnis Paltsilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Muudatusettepanek ei kuulu samuti hääletamisele. Muudatusettepanek nr 11 on Tõnis Paltsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 12 on Tõnis Paltsilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Muudatusettepanek ei kuulu samuti hääletamisele. Muudatusettepanek nr 13 on Deniss Boroditšilt ja Kalle Laanetilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 14 on Deniss Boroditšilt ja Kalle Laanetilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun, Deniss Boroditš!

Palun hääletada!

Asume hääletuse juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mille on teinud Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7, vastu oli 37 ja erapooletuid 7. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 15 on Tõnis Paltsilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele.
Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 807 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni algatatud rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu 767 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu kultuurikomisjon algatas rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu 767 möödunud aasta 3. novembril. Eelnõuga muudame rahvusooperi nõukogu liikmete kinnitamise korda, nende volituste tähtaja kestust, nõukogu liikmete vastutuse aluseid ning töö tasustamise korda. Lisaks täpsustame rahvusooperi peadirektori kui juhtorganiga sõlmitava lepingu tingimusi.
Eelnõu esimene lugemine toimus s.a 13. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtajaks, 27. jaanuariks ei esitanud Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid ühtegi ettepanekut. Vabariigi Valitsus esitas 9. detsembril 2014 oma arvamuse eelnõu kohta. Valitsus tegi ettepanekud eelnõu mõistekasutuse, rahvusooperi juhtorganite vastutuse reguleerimise, rahvusooperi peadirektorile makstava lahkumishüvitise suuruse ning nõukogu liikme uueks tähtajaks nimetamise kohta. Kultuurikomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist 26. jaanuaril ja 9. veebruaril.
Arutelu tulemusel otsustas kultuurikomisjon teha omalt poolt kolm muudatusettepanekut. Esiteks, eelnõus täiendatakse rahvusooperi seaduse § 6 "Nõukogu" uute lõigetega, milles sätestatakse nõukogu liikme volituste tähtaeg ja ennetähtaegse volituste lõppemise korral nõukogu liikme asendamine. Muudatusettepanekuga täpsustatakse terve § 6 redaktsiooni.
Muudatusettepanek nr 2. Eelnõus on sätestatud, et rahvusooperi nõukogu liikmele laieneb vastutuse osas tsiviilseadustiku üldosa seaduse sellekohane regulatsioon. Vabariigi Valitsus juhtis eelnõu kohta antud arvamuses tähelepanu, et kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse näol on tegemist üldregulatsiooniga, pole sellele vaja eriseaduses enam täiendavalt viidata, sest see kohaldub ka viitamata. Muudatusettepanekuga jäetakse viide üldseadusele välja.
Muudatusettepanek nr 3. Eelnõu § 1 punktid 7 ja 9 reguleerivad rahvusooperi peadirektoriga lepingu sõlmimist. Normitehnilise muudatusettepanekuga täpsustatakse peadirektoriga sõlmitava lepingu regulatsiooni sisaldava paragrahvi pealkirja ning viiakse selguse huvides eri lõigetesse peadirektoriga lepingu lõpetamise alused ning peadirektori tagasikutsumise regulatsioon. Vabariigi Valitsus tegi eelnõu kohta antud arvamuses ettepaneku sätestada, et peadirektori lahkumishüvitise suurus võiks olla kuni nelja kuu tasu asemel kuni kolme kuu tasu, mis on analoogne riigivaraseaduse § 86 punktis 3 toodud riigi äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste juhatuse liikmetele lubatava lahkumishüvitise suurusega. Komisjon pidas ühtlustamist põhjendatuks ning koostas sellesisulise muudatusettepaneku.
Lõpetuseks kultuurikomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. 26. jaanuaril otsustas kultuurikomisjon esitada eelnõu 767 teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 12. veebruariks ehk tänaseks. Riigikogu juhatuse ettepanekul kinnitas Riigikogu eelnõu 10. veebruari päevakorda. Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Lauri Luik! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on kolm ja kõik on kultuurikomisjonilt. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud nr 1, 2 ja 3. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 767 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 753 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 753 reguleerib tubakatoodetega sarnaselt kasutatavate toodete kättesaadavust alaealistele ning kehtestab nimetatud toodetele sarnaselt tubakatoodetega reklaamikeelu.
Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist kolmel istungil: 9. detsembril eelmisel aastal ja selle aasta 19. ja 27. jaanuaril. Sotsiaalkomisjoni poole pöördusid ettepanekutega Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon, AS Tallink Grupp, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Elgery Group OÜ ja MTÜ Tubakavaba Eesti. Koos huvigruppidega arutati teemat möödunud aasta 9. detsembril ja jaanuaris toimunud istungitel otsustas komisjon teha eelnõu kohta kümme muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud on koostatud Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ettepanekute alusel.
Muudatusettepanekuga nr 1 muudetakse reguleerimisala ja lisatakse uus tootegrupp, mis on tubakatoodetega seonduvad tooted. See muudatusettepanek tuleneb ühtlasti Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast direktiivist. Muudatusettepanek nr 2 on tehtud Rahandusministeeriumi ettepanekul, mis viib kõnealuse valdkonna, tubakatootmise definitsioonid ja regulatsiooni kooskõlla Euroopa Nõukogu asjaomase regulatiivse direktiiviga. Muudatusettepaneku nr 3 aluseks on kaubandus-tööstuskoja ja tubakatootjate assotsiatsiooni ettepanek, millega tubakaseaduses vajalik õigusselgus tagatakse täpselt defineeritud mõistetega, nagu elektroonilised sigaretid, taimsed suitsetatavad tooted ja tubakatoodetega sarnaselt kasutatavad tooted. Tähendab, sätestatakse nende täpne sisu. Ühtlasi on elektroonilise sigareti ja taimse suitsetatava toote määratlus nüüd kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiiviga.
Muudatusettepanekuga nr 4 muudetakse tubakaseaduse § 24 sõnastust. Sellega toetatakse osaliselt Tallink Grupi ettepanekut ja tehakse ettepanek võimaldada erandina suitsuvabade tubakatoodete ladustamist laeva pardal. Kuna huuletubaka müük on näiteks Rootsis erandina lubatud ja närimistubaka müük ei ole Euroopa Liidus keelatud, peab olema võimalik ladustada laeva pardal suitsuvabu tubakatooteid, kui laev suundub riiki või lähtub riigist, kus ladustatava suitsuvaba tubakatoote müük on lubatud. Nii näiteks peab saama Tallinna–Helsingi laeva pardal ladustada närimistubakat, kui Soomes on selle müümine lubatud. Huuletubaka ladustamine on lubatud Rootsi suunduva või sealt lähtuva laeva pardal, kui Rootsi territooriumil asuval laeval müüakse huuletubakat. Muudatusettepanekud nr 5 ja 6 on teinud Rahandusministeerium, täpsemalt Maksu- ja Tolliamet. Need puudutavad korrakaitseseaduse järelevalve erimeetmeid ning on seotud vajadusega kasutada Maksu- ja Tolliameti läbiviidavates menetlustoimingutes illegaalsete tubakatoodete käitlejate ja nende kauba vahetul kinnipidamisel kas siis füüsilist jõudu, erivahendeid või relva. Tegemist on korrakaitseseadusega kooskõlas oleva täiendusega. Muudatusettepanekuga nr 7 täiendatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Nimelt on Eestis avastatud toortubakaks nimetatud toodete müük. Tootel ei ole terviseohu hoiatust ega maksumärki. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse alusel loetakse suitsetamistubakaks muu hulgas ka tarbimisvalmiks töödeldud tubakas. See tähendab, et tubakataim peab pärast kasvatusest koristamist olema ladustatud aktsiisilaos, vastasel korral loetakse tubakas jaemüüki suunatud suitsetamistubakaks.
Muudatusettepanek nr 8 võrdsustab tubakatoodete tarvitamiseks mõeldud toote ja tubakatootega sarnaselt kasutatava toote ja selle osiste reklaamile kohalduvad nõuded täies ulatuses tubakatoodete reklaami nõuetega. Muudatus on loomulikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjaomase direktiiviga. Muudatusettepanek nr 9 puudutab kavandatavat toortubakaga seotud muudatust ning sellega sätestatakse närimistubaka keelustamise ja toortubaka kasutamise reguleerimise sätete samaaegne jõustumine. Muudatusettepanek nr 10 on rakendussäte, millega reklaamipiirang jõustub küll üldises korras, kuid üleminekuperiood on kuni kaks kuud. Käimasolevatele reklaamikampaaniatele see keeld veel ei laiene, aga pärast kahte kuud enam ühtegi reklaami teha ei tohi.
Kokkuvõttena otsustas komisjon saata eelnõu 753 teisele lugemisele s.a 10. veebruariks ehk tänaseks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Ma tänan!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on kümme ja kõik on sotsiaalkomisjonilt. Muudatusettepanek nr 1, arvestada täielikult, nr 2, arvestada täielikult, nr 3, arvestada täielikult, nr 4, nr 5, nr 6, nr 7, nr 8, nr 9 ja nr 10. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 753 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine, viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 808 teine lugemine. Ettekandeks palun taas kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Komisjonis arutati seaduseelnõu 808 s.a 27. jaanuaril. Teiseks lugemiseks oli laekunud üks muudatusettepanek, Keskerakonna fraktsioonilt. Selles tehakse ettepanek võrdsustada miinimum- kuni keskmist palka saavate inimeste kindlustusosakud alates 1. aprillist 2016 koefitsiendiga 1,0. Komisjonis toimunud arutelul leiti, et ühelt poolt on muudatusettepaneku rahaline kate läbi kalkuleerimata ning teisalt ei ole teada, kuidas see mõjutab kogu pensionisüsteemi. Tegemist on ju pensionisüsteemi sisulise muutmisega. Kuna olemasolevas pensionisüsteemis on väga tugev pensioni maksmise võrdse osa, või ütleme, solidaarse osa roll, siis ei ole niisugune muudatus komisjoni arvates praegusel juhul mõistlik ja muudatusettepanekut otsustati mitte toetada. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu 10. veebruari päevakorda ja teine lugemine lõpetada. Viimased otsused langetas komisjon konsensuslikult. Ma tänan!

Suur tänu! Palun küsimus, Marika Tuus-Laul!

Suur tänu! Lugupeetud härra Aidma! Madalapalgaliste töötajate tulevase pensioni teema on praegu ju ühiskonnas laiemalt üleval ja selle kohta küsitakse väga palju. Kunagised pensionisüsteemi loojad ütlevad ise ka, et nad ei arvanud, et asi tulevikus päris nii läheb. Kuna see küsimus on aastaid üleval olnud, siis ma küsin, kas valitsuses on üldse arutatud – nii praeguses valitsuses kui ka seitsmel eelmisel aastal, mil oli IRL-i ja Reformierakonna valitsus –, et seda süsteemi võiks muuta?

Aitäh küsimuse eest, lugupeetud Marika Tuus! Kahjuks ma valitsuse istungitel ei osale, mistõttu ma täpselt vastata ei saa. Oletan, et kui praegune seaduseelnõus 808 sisalduv muudatusettepanek valitsusest tuli, siis piirduti tõepoolest just mõiste sisu muutmisega ehk pensioni aastakoefitsiendi mõiste asendatakse mõistega "pensioniosak". Kuid n-ö komisjonis arutatu väliselt ma vastan teile, et kui me räägime näiteks alampalgast 390 eurot kuus, siis selline inimene, kui ta on vähemalt 15 aastat töötanud, saab pensioni 244 eurot ehk tema pension moodustab 59% tema palgast. Kui inimene saab keskmist palka ehk 970 eurot kuus, siis on tema pension on umbes 400 eurot – siin on veel igasuguseid detaile, mistõttu see on ligikaudne summa –, mis on 39% palgast ehk ta kaotab oma sissetulekust 570 eurot. Kui keegi teenib juba 2000-eurost kuupalka, siis on tema pension umbes 700 eurot, mis moodustab umbes 30% varasemast sissetulekust, st tema kaotab pensionile minnes oma sissetulekust 1300 eurot. Nii et minu arust on siin solidaarsust ikka üksjagu palju. Kuidas me seda asja tulevikus näeme, kas seda süsteemi on vaja muuta, seda peab väga tõsiselt arutama. Praegune  Riigikogu koosseis seda enam teha ei jõua.

Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Te ütlesite, et te ei tea, kui suur on selle muudatuse rahalise katte suurus. Kas komisjon üldse tundis huvi? Kui te isegi seda ei tea, siis kuidas te saite oma otsuse teha?

Aitäh, hea küsija! Vastus ongi see, et ka komisjonis me ei leidnud sellele vastust. Kuna me ei tea katteallikaid, siis me ei tea, kui palju see muudatus maksma läheb, ja seetõttu komisjon otsustaski Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut mitte toetada.

Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Sellest ju jutt ongi, et need pensionikäärid on nii kõrgemate kui ka madalamate pensionide puhul väga suureks läinud. Ja me teame, et aasta-aastalt suureneb lõhe veelgi, kuna see süsteem sõltub liialt palju palgast. Kas te põhimõtteliselt olete selle poolt, et neid asju siiski üle vaadata? Ma saan aru, et praegu läheb kiireks ja Keskerakonna fraktsiooni ettepanek ei leidnud toetust, aga kas Reformierakond põhimõtteliselt on valmis seda indeksisüsteemi muutma, et inimesed madala palga tõttu ja väikese pensioni hirmus ei põgeneks Eestist?

Aitäh! Ühelt poolt ei puuduta minu isiklik seisukoht komisjonis arutatut. Teiselt poolt ma ütlen veel kord seda, mida ma juba teie eelmisele küsimusele vastates välja tõin: pensionid erinevad tegelikult tunduvalt vähem kui palgad. Inimesel, kes on saanud kõrgemat palka, väheneb sissetulek pensionipõlves varasemaga võrreldes tunduvalt rohkem. Siin on väga tugev seos selle baasosaga, mistõttu kõrgemapalgaline kaotab pensionile minnes märksa enam kui madalapalgaline. Ma tõin need arvud ju välja. Nii et minu arust on praegu seda solidaarsusosa juba piisavalt.

Palun, Jüri Morozov!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas tegelikult on olukord siis praegu niisugune, et iga täiskohaga töötatud aasta eest saab inimene nüüd aasta kirja?

Aitäh! Selle seadusmuudatuse mõte on muuta mõistet ennast, mitte mõiste sisu. See tähendab, et mõiste "aastaindeks" asendatakse mõistega "pensioniosak".  See tähendab seda, et pensioniosak, mis sõltub saadud palgast, läheb arvesse ikkagi koefitsiendina, st missugune on palga suhe keskmise palgaga, kuid aastaarvestus läheb ikkagi ühena, numbrina 1 iga töötatud aasta eest.

Palun, Jüri Morozov, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Osa rahvasaadikuid on oma kampaania käigus käinud välja idee, et nad teevad selle süsteemi korda. Kas Riigikogu liige Aivar Kokk ei teinud ühtegi ettepanekut selle eelnõu kohta? Ma kuulsin, et vist ainult Keskerakond tegi muudatusettepaneku.

Aitäh, hea küsija! Teil on täiesti õigus, ainus ettepanek seaduseelnõu kohta tuli Keskerakonna fraktsioonilt.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, juhataja! Ma saan aru küll, et mõistet täpsustatakse, aga kui palju see mõiste muutmine siis inimese pensioni reaalselt muudab, kui palju sellega raha juurde tuleb?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma arvan, et te saate isegi aru: täpselt sama süsteem jääb ka edaspidi kehtima. Ütlen veel kord, et ka seesama aastakoefitsient arvestas tegelikult igat aastat ikkagi ühe aastana. Praegusel juhul muudetakse lihtsalt mõistet täpsemaks.

Palun, Neeme Suur!

Aitäh! Aastakoefitsient ei väljendanud tegelikult ju aastaid, vaid kajastas makstud palga suurust. Nüüd me nimetame selle pensioniosakuks, aga ta jääb ikkagi väljendama makstud palga suurust. Enne oli aastakoefitsient ja nüüd on pensioniosak, aga tegelikult väljendavad mõlemad makstud palga suurust. Miks see nimi ei oleks võinud olla palgakoefitsient või palgaosak või midagi muud sellist, et nimi viitaks asja sisule? Kas praegu ei ole niimoodi, et me asendame ühe nimetuse, mis ei vasta sisule, teise nimetusega, mis ka ei vasta sisule?

Aitäh küsimuse eest! Sellises võtmes meil komisjonis alternatiivseid termineid ei kaalutud. Kuid tegelikult makstakse ju ikkagi kõikide inimeste eest, kes saavad palka, teatud osa pensionifondi ja selle osa koefitsient ongi selle mõiste sisu, mis tähendabki pensioniosakut ehk ongi see tegelik mõiste. Alati võib kaalutleda, et võib-olla on ka  alternatiivseid variante, aga praegu me oleme jäänud selle termini juurde.

Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Paar nädalat tagasi avaldati Postimehes üks suur kehtiva pensionisüsteemi analüüs ja toodi välja, et inimesed, kes teenivad alla keskmise palga, saavad nii väikese koefitsiendi või tulevikus siis osaku, et kui nad pensionile jäävad, siis ei võimalda nende pension normaalselt elamiskulusid katta. Kas selle seaduseelnõuga tehtav sõnamuudatus lahendab selle probleemi?

Aitäh, hea küsija! Te saate täpselt samuti ise aru, et pensioni maksmise süsteem jääb endiseks, muudetakse ainult mõistet. Pensionisüsteemi me selle seaduseelnõuga ei muuda ja see, kas pensionisüsteemi on vaja tulevikus reformida, jääb järgmiste Riigikogu koosseisude arutada.

Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kui inimeste hulgas käia ja nendega vestelda, siis on igapäevane küsimus, et miks küll ei arvestata iga töötatud aastat ühe staažiaastana. Inimesed ilmselgelt ei ole mõistnud selle valemiosa sisu. See on tõesti igapäevane küsimus. Kas me võime nüüd valjul ja selgel häälel inimesele kinnitada, et jah, iga aasta saab arvestatud sinu staaži hulka ja iga aasta võrdub ühe aastaga, pensioni suurus sõltub ainult sellest, kui suur on olnud sinu palk ehk kui palju on sinu palgast laekunud pensionikassasse?

Aitäh! Põhimõtteliselt jah, nii just ongi. Kuid ma lisan kohe juurde, et see süsteem hakkas kehtima alates 1. jaanuarist 1999, varem oli iga aasta võetud ühe aastana. Pärast 1999. aastat kehtib seesama pensionikoefitsient – uue mõistena pensioniosak –, palga alusel arvutatud aastakoefitsient korrutatakse läbi inimese tööaastatega ja iga töötatud aasta ongi üks töötatud aasta.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, Marika Tuus-Laul!

Suur tänu! Head kolleegid! Tõtt-öelda ei saa ma aru, miks praegu, kui Riigikogu selle koosseisu töö lõpuni on jäänud nii vähe aega ja menetluses on veel mitukümmend seaduseelnõu, oli vaja tulla välja sellise ühe sõna muutmise eelnõuga ja asendada sõna "aastakoefitsient" uue terminiga "pensionikindlustusosak". Kui tõepoolest taheti midagi muuta, siis oleks võinud võtta kasutusele kas või niisuguse lihtsa termini nagu "pensionipunkt", mida kasutatakse väga mitmes Euroopa riigis, või palgakoefitsiendi mõiste, nagu täna siin saalis pakuti, et sisu oleks mõistetav. Pensionipunkt oleks olnud väga lihtne ja arusaadav. Ma arvan küll, et ei maksa pahaks panna, kui rahvas kasutas keerulise aastakoefitsiendi asemel siiani pensioniaastat, pensionikoefitsiendi aastat. Kui miski on keeruline, siis inimesed teevad selle lihtsamaks, ja see ongi lihtsalt rahvapärane väljend. Minister Kütt rääkis, et inimesed mõistavad seda pensioniaastat ehk siis aastakoefitsienti vääralt – mitte kui rahalist, vaid kui ajalist mõõdet. Mina arvan, et inimesed ei ole nii naiivsed, nad ei arva, et peaksid töötama oma alampalgaga 120 aasta vanuseni, et seda ühte koefitsiendipunkti täis saada. See on täielik väljamõeldis. Inimesed – eriti need, kellel on väikesed palgad – räägivad ikkagi sellest, et nad ootavad muudatusi, mis hoiaksid ära, et see suur ebaõiglus ei kanduks kunagi tulevastesse pensionidesse, ja nad hakkaksid veidigi paremat pensioni saama. Siin võib näiteks tuua poemüüjad, meditsiiniõed, hooldajad, kiirabitöötajad, muusikakoolide ja lasteaedade õpetajad jpt. Nad elavad väikese pensioni hirmus ja selle hirmu tõttu lähevad nad veel üsnagi kõrges eas Soome või mujale, et teenida endale pisutki paremat pensioni. Küsimus on ju tegelikult selles.
Me oleme rääkinud sellest asjast vähemalt kaheksa kuni kümme aastat, kuid kõik on jäänud samaks. Kogu lugu keeratakse lihtsalt ühe termini peale. Seepärast tegigi Keskerakonna fraktsioon parandusettepaneku, et miinimum- kuni keskmist palka saavate pensionikindlustatute kindlustusosak võrdsustatakse 1,0-ga. Ja kui see süsteem tõesti ei meeldi, siis me võiks kaaluda, kuidas seda koefitsienti muuta. Probleem on tegelikult väga terav. Mis te ise arvate, kas see on siis normaalne, et näiteks 30 aastat õpetajana töötanud inimene hakkab saama poolteist korda vähem pensioni kui näiteks IT-töötaja? Ei ole ju normaalne! Siin lähevad käärid väga suureks. Muide, need käärid järjest suurenevad, sest praegune pensionisüsteem on üles ehitatud selliselt, et vanaduspensioni määramisel suureneb aasta-aastalt kindlustusosaku ehk palga osatähtsus. See tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju on sinu eest sotsiaalmaksu makstud ja kui palju sa oled palka saanud. See külvab väga palju ebaõiglust. Muide, praeguse pensionisüsteemi – nagu Kadri siin nimetas, toodi ka ühes Postimehe artiklis välja selle probleemid – loojad on isegi öelnud, et praegune ja ka tulevane pension sõltub liiga palju palgast. Nad arvasid, et aja jooksul see ebaõiglus kaob, see erinevus inimeste teadmiste ja nende oskuste väärtustamises. Aga tuleb välja, et kõik läheb järjest tõusujoones. Mul on väga kahju, et sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond hääletasid meie ettepaneku komisjonis maha, sest ühiskonnas on tekkinud debatt ja me peame süsteemi muutma. See ebaõiglus palkades, naiste ja meeste palga vaheline lõhe, töötuna oleku aeg ei tohiks kajastuda tulevastes pensionides. Me ei saa karistada inimest kaks korda, üks kord madala palgaga ja teine kord madala pensioniga. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek, vaatame selle läbi. Muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on teinud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta ettepanek arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 808 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 843 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu algatas Riigikogu rahanduskomisjon s.a 29. jaanuaril. Eelnõu on ajendatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 2014. aasta 25. septembri kollektiivsest pöördumisest ja eesmärk on suurendada maksukeskkonna stabiilsust, parandada maksumuudatuste ettenähtavust ja prognoositavust ning jätta maksukohustuslastele rohkem aega maksumuudatustest tulenevateks ümberkorraldusteks. Sel eesmärgil on kavas täiendada maksukorralduse seadust sättega, mille järgi maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sellest reeglist võib kõrvale kalduda juhul, kui kavandatava regulatsiooni mõju on maksukohustuslasele soodne. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võimaldab see säte seadusandjal vastu võtta maksuseadusi ja nende muudatusi siiski ka kuuekuulisest tähtajast lühema tähtajaga. Siin peetakse silmas eelkõige kiiret reageerimist vajavaid maksumuudatusi, näiteks maksupettuste tõkestamiseks või oluliselt muutunud majandus- ja finantsstabiilsuse või julgeolekuolukorrale reageerimise puhul või nendega seotud riskide ennetamisel.
Lühidalt rahanduskomisjonis toimunud aruteludest. Esmakordselt arutati kaubandus-tööstuskoja ettepanekut 20. jaanuaril. Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees selgitas, millest oli kollektiivne pöördumine ajendatud. Arutelu jätkati 27. jaanuari istungil, kus kuulati ära Rahandusministeeriumi seisukoht kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekute suhtes. Nende arvamus lühidalt kokku võttes on see, et jäikade õiguslike piirangute lisamine ei pruugi olla vajalik, eelkõige on vaja sõnastada põhimõte, mis peaks olema hea õigusloome eeskirja reguleerimisalas, ja tähtis on kujundada hoiak, et maksukeskkonna stabiilsus on oluline väärtus, mida tuleb silmas pidada. Kõigi osapoolte vahel valitses põhimõtteline konsensus selles osas, et üldjuhul ei tohiks maksumuudatused sündida üleöö, ilma laiapõhjalise debati ja analüüsita. Komisjoni arutelu keskmes oli küsimus, kuidas saavutada tasakaal olukorras, kus maksuseaduste muudatused oleksid prognoositavad ja ettevõtluskeskkonna stabiilsust toetavad ning samas oleks tagatud võimalus n-ö kriisisituatsioonides siiski kiirelt ja paindlikult reageerida. Selle eelnõu koostamisel püüti niisugust tasakaalu leida ning seda silmas pidades otsustas rahanduskomisjon 29. jaanuari istungil algatada maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. See komisjoni otsus oli konsensuslik. Meile on edastatud ka Vabariigi Valitsuse 5. veebruari seisukoht. Valitsus otsustas toetada maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 843, mille kohaselt peaks maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt kuus kuud.
Rahanduskomisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. veebruar kell 17.15. Otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 843 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. veebruari kell 17.15.

Tänane viimane päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 844 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Riigikogu liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõnealuse eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, et keelata tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus, ning võlaõigusseadust ja tsiviilseadustiku üldosa seadust, et kehtestada ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale. Eelnõus kavandatu kohaselt on tühine vahekohtu kokkulepe, mille esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. Seega ei saa oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tulevikus tarbijaga vaidluste lahendamises vahekohtus kokku leppida ja vahekohtul ei ole pädevust tarbijakrediidi lepingust tulenevaid vaidlusi lahendada. Eelnõus kavandatu kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega tulevikus on tarbijakrediidileping tühine juba liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu, täiendavaid heade kommete vastasust kaasa toovaid eeldusi, mille tõendamine on kehtiva õiguse alusel osutunud tarbijatele liiga keeruliseks, eelnõu järgi enam arvestama ei pea.
Juhin tähelepanu, et eelnõu tekst on identne 28. jaanuari 2015. aastal Riigikogus kolmandal lugemisel menetlusest välja langenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 713 tekstiga, mille valmistas ette Riigikogu õiguskomisjon, ja seletuskiri vastab põhiosas sellesama eelnõu 713 algteksti seletuskirjale. Kuna see valitsuse eelnõu oli äsja Riigikogu menetluses, siis ei hakka ma väga pikalt üle kordama eesmärke, mida me üritame selle seaduseelnõuga saavutada. Peamine põhjus on aga kindlasti laenuvõtja kaitsmine ebamõistlikult kõrge krediidi kulukuse määra eest, et laenuandjal ei oleks võimalik ära kasutada laenuvõtja sellist situatsiooni, kus ta on hätta sattunud ja on nõus igasuguste tingimustega, ning siis pannakse talle peale väga kõrged intressid, suur lepingutasu või mingi muu kulu. Kui need piirid on seatud, siis on laenuvõtja õigused kaitstud.
Valitsuse eelnõu esimesel ja teisel lugemisel toetasid seda kõik fraktsioonid, hääletusel aga kahjuks  sotsiaaldemokraadid ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon millegipärast ei hääletanud poolt ... Palun  vabandust, Keskerakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liit ei hääletanud poolt! Palun veel kord vabandust! Ma loodan, et seekord toetavad kõik fraktsioonid seda eelnõu.

Aitäh! Palun, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Hääletustulemused nii selle varasema eelnõu kui ka käesoleva eelnõu puhul sa ütlesid. Aga kuidas sulle kui peaaegu neli aastat õiguskomisjoni liikme ametit pidanud inimesele tundus, milline õhustik selle eelnõu menetlemisel õiguskomisjonis valitses? Kas nüüd võib kindlasti loota, et sellest eelnõust ikka saab asja ja ta on n-ö koalitsiooni ja opositsiooni üleselt vastuvõetav?

Aitäh! Õhustik oli komisjonis tõepoolest konsensuslik ja üdini toetav, aga tegelikult oli see õhustik samamoodi konstruktiivne ka eelnimetatud valitsuse eelnõu menetlemisel. Ka siis ei olnud komisjonis probleeme ja me kõik nägime vaeva, et eelnõu tõepoolest vastaks ootustele. Seetõttu oli väga suur üllatus, kui siin saalis kolmandal lugemisel vajalikke toetushääli ei tulnud. Ma ei tea, kas see oli tookord selline kogemata apsakas või mängu ilu. Ma loodan, et seekord enam nii ei juhtu, sest komisjon töötas konsensuslikult.

Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas ma sain teie ettekandest õigesti aru, et Riigikogu koosseis on juba enne valimisi muutunud? Te ütlesite, et Isamaa ja Res Publica Liit ja Keskerakond ei toetanud eelnõu vastuvõtmist, mis muidugi ei ole õige, sest osa Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid, kes saalis viibisid, hääletas selle poolt. Nii et te ei olnud selles mõttes täpne. Juristina ja õiguskomisjoni esimehena peaks siiski täpne olema. Koosseisu kohta aga niipalju, et kui sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond hääletasid poolt, siis oleks pidanud häälteenamus olema tagatud. Kas vahepeal on koosseis muutunud?

Aitäh! Jah, istungilt puudusid ka mõned sotsiaaldemokraadid ja mõned Reformierakonna liikmed. Muidugi ma pean täpsustama, et mina ei ole õiguskomisjoni esimees, küll aga ettekandja. Võib-olla ei ole ma tõepoolest lausa näpuga järge ajanud ja äkki oli mõni teie fraktsiooni liige, kes hääletas eelnõu poolt, aga kindlasti oli saalis inimesi, kes lihtsalt ei hääletanud. Kui nii Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist kui ka Keskerakonna fraktsioonist oleks natuke rohkem toetust tulnud, siis oleks see eelnõu kindlasti vastu võetud.

Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et teil ei ole põhjust sotsiaaldemokraatide eest vabandust paluda, sest neid ei olnud ju saalis. Kas see on vabandatav, kui inimene ei käi tööl? Meie olime küll kohal. Ma ei tea, mis need põhjused olid, aga koalitsioonil nappis tegelikult 11 häält. Võib-olla loete oma read üle ja ütlete, et ka mõned Reformierakonna liikmed ja sotsiaaldemokraadid ei hääletanud, mitte ainult IRL ja Keskerakond?

Aitäh! Ma ei oska üksikult iga Riigikogu liikme kohta vastata, kes ei olnud saalis ja kes puudus. Ma tean, et mitmel meie fraktsiooni liikmel olid tõepoolest sellised tööülesanded, et nad viibisid Eestist eemal lähetuses. Siiski oli aga saalis inimesi, kes lihtsalt ei toetanud eelnõu, kuid see on muidugi iga Riigikogu liikme vaba valik.

Palun, Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Aitäh! Te tõstsite selle hääletamise teema siin nii teravalt üles. Kas teil on siis ülevaade, kus reformierakondlased viibisid? Minu teada oli neid puudu 9 või 10. Te teete etteheiteid nendele inimestele, kes olid siin või olid kusagil kabinetis ja ei hääletanud, aga need, kes üldse Toompeale ei viitsinud tulla, justkui ei vastuta selle eest, mis siin saalis toimub. Minu teada teie koalitsioonipartner Riigikogu esimees Eiki Nestor istus sel ajal oma kabinetis, mõnikümmend meetrit siit eemal ega suvatsenud hääletama tulla. Millest tuleb teie selline huvitav hukkamõist poliitilise kuuluvuse järgi, mitte tegeliku hääletamise ja rahvasaadiku tegutsemise järgi? Võib-olla selgitate oma seisukohta.

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma justkui ei ole kedagi väga hukka mõistnud. Ma konstateerisin fakti, et praegu arutatavale eelnõule eelnenud eelnõu, st valitsuse eelnõu, mis läbi kukkus, toetasid menetluse käigus komisjonis väga üksmeelselt kõik fraktsioonid ja avaldasid sellele ka saalis toetust. Tõepoolest, nagu ma tean, osa või isegi enamik meie fraktsiooni liikmeid viibis seoses tööülesannetega väljaspool Eestit ja ei saanud mitte kuidagi hääletada. Näiteks Brüsselist ei ole võimalik hääletada. Aga kui ei hääleta inimesed, kes viibivad saalis, kellel see roheline nupp on käe ulatuses ja kes on enne öelnud, et nad toetavad seda eelnõu, siis see jääb minu jaoks lihtsalt mõistmatuks ja arusaamatuks. Loomulikult ei oska ma öelda Riigikogu esimehe eest, mis tööülesanded tal sel hetkel olid ja miks ta ei hääletanud, samuti ei oska ma vastata paljude teiste konkreetsete Riigikogu liikmete eest. Ma ei mõista kedagi hukka. Minus tekitas see lihtsalt hämmeldust, sest me oleksime võinud selle eelnõu tookord vastu võtta, mitte tulla selle eelnõuga uuesti välja.

Palun, Jaanus Tamkivi!

Aitäh, juhataja! Tubli ettekandja! Vaadates nüüd siin saalis ringi ja kuuldes kõikide fraktsioonide innukust hääletada selle seaduseelnõu poolt, mis te arvate, kas on olemas ka selline võimalus, et see eelnõu saab rohkem kui 101 poolthäält? (Naer.)

Aitäh, hea küsija! See oleks muidugi pretsedent Riigikogu praktikas, aga hea, kui ta saab hääli 51+, siis oleksime kindlasti rahul.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Palun kaasettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu 844 arutas õiguskomisjon neljapäeval, 29. jaanuaril s.a. Istungist võtsid osa õiguskomisjoni liikmed, kelle hulgast puudusid sellel korral Kalle Laanet ja Peeter Võsa. Päevakorrapunkti arutelu juurde olid kutsutud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ja sama talituse nõunik Jekaterina Agu. Kuivõrd eelnõu puhul on ilmselgelt tegemist äsja õiguskomisjoni menetluses olnud eelnõu 713 kordusmenetlusega, siis ei olnud komisjoni liikmetel ka küsimusi ega ettepanekuid. Võtsime vastu menetlusotsused: esimene lugemine lõpetada, määrata ettekandjaks Neeme Suur, viia esimene lugemine läbi tänasel päeval ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2015. aasta 12. veebruar kell 10. Kõik menetlusotsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, Neeme Suur! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 844 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. veebruari kell 10.
Head kolleegid, tänane istung on lõppenud, päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kena päeva jätku ja kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 11.44.