Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Räägin natukene planeerimisseaduse eelnõust. Ütlen jälle meeldetuletuseks, et planeerimisseaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus aasta tagasi, 2014. aasta 13. jaanuaril. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2014. aasta 25. veebruaril ja see lõpetati. Eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2014. aasta 3. detsembril ning see katkestati juhtivkomisjoni ettepanekul. Anti võimalus esitada lisaettepanekuid, mida ka tehti. Majanduskomisjon arutas eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ja eelnõu teise lugemise jätkamist oma s.a 8. jaanuari istungil.
Räägin sellest, mis laadi küsimusi komisjonis käsitleti. Ettepanekuid oli väga erinevaid, kokku laekus tähtajaks 40 muudatusettepanekut. Ka siin oli osa muudatusettepanekuid tehnilist laadi või sõnastuslikud. Nendel ma ei peatu, aga räägin olulisematest ettepanekutest.
Näiteks on muudatusettepanek nr 3 väga olulise mõjuga, see räägib planeeringu elluviimiseks vajalikest tegevustest. Selle ettepaneku kohaselt tuli eelnõu § 3 täiendada lõikega 5, muutes järgmiste lõigete numeratsiooni: "Ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajadusel nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajadusel nende järjekord lisatakse hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele." Selle lõikega nähakse ette erand eelmises lõikes, lõikes nr 4 toodust, mille kohaselt sisaldab planeeringu juurde kuuluv lisa teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta, nn planeeringu elluviimise kava. Näiteks võib muudatuse kohaselt ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, kas detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusega ette näha ka planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. See tähendab, et tegemist ei ole planeeringu lisaga, vaid nimetatud nõue sisaldab planeeringu kehtestamise otsuseid. See annab võimaluse näiteks enne planeeringu realiseerimist nõuda kas infrastruktuuri väljaehitamist või midagi muud sellist, andes potentsiaalsetele klientidele kindlust, et planeering seatud eesmärgi järgi ka realiseerub.
Järgmine ettepanek näeb ette anda ministrile volitusnorm, mille kohaselt võib minister määrusega kehtestada nõudeid planeerimise põhimõtete rakendamiseks ja planeeringu ülesande lahendamise täpsustamiseks. Praegu koostatakse Siseministeeriumis nn planeerimissuuniseid, mille sisu ei seisne ainult planeeringu ülesande täpsustamises, vaid vaja on täpsustada ka muid nõudeid, sh selgitada mõisteid ja põhimõtteid, millest sätete rakendamisel lähtuda tuleb. Arvestades, et koostamise käigus võib ilmneda, et mõningaid nõudeid ei pruugi olla kohe vaja koostada, on ettepanek kehtestada volitusnorm lubavana, mitte kohustavana. Selle ettepaneku tegi Siseministeerium, kes need suunised ka välja töötab.
Järgmine muudatusettepanek annab senisest selgemini mõista, et planeeringute koostamisel peetakse silmas tasakaalustatud arengu põhimõtteid. Arvestatakse sotsiaalse, majandus-, kultuuri- ja ka looduskeskkonna vajadustega, st kaaluma peaks neid kõiki.
Järgmise muudatusettepaneku tegi kolleeg Mart Meri. Tema ettepaneku kohaselt võib siseminister moodustada kuni 20-liikmelise nõukoja, mis nõustab planeerimistegevuse korraldajat ja töötab välja juhendeid tasakaalustatud ning ühiskonnaliikmete pikaajalisi vajadusi ja huve arvestava ruumilise arengu saavutamiseks. Ka praegu tegutseb Siseministeeriumi juures töörühm, kuhu kuuluvad mitme organisatsiooni esindajad, aga Mart Meri ettepanek nägi ette, et ministril oleks õigus kokku kutsuda nõukoda, mis tegutseks mitte ainult konkreetsete suuniste väljatöötamiseks, vaid töötaks pidevalt ning nõustaks ministrit nendes küsimustes. Komisjon pidas vajalikuks seda muudatusettepanekut toetada. Seega on siseministril võimalik nõukoda kokku kutsuda.
Veel räägin natukene sellest, et muudeti riigi eriplaneeringu koostamise korda. Varem oli kirjas nii, et riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, sh gaasitrassi kohta jne. Oli täpsustamata, millistele parameetritele see torujuhe peab vastama. AS Elering tegi märkuse, et mõiste "torujuhe, sh gaasitrass" on segane, kuna ei ole teada, kas riigi eriplaneering tuleb koostada iga ehitise jaoks, ning samal ajal puuduvad nende ehitiste definitsioonid. Ettepanekuga täpsustatakse riigi eriplaneeringu koostamise kohustusliku torujuhtme töörõhku, mis on üle 16 baari.
Nii, räägin veel natukene riigi eriplaneeringu realiseerimise tähtajast. Muudatusettepaneku kohaselt kaotab riigi eriplaneering kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel. Siit on välja jäetud sõnad "ei ole antud ehitusluba". Miks? Sellepärast, et riigi eriplaneeringu puhul võib olla tegu pikaajaliste projektidega, mida rahastatakse välisrahast, mistõttu ei pruugita viie aasta jooksul alati ehitusluba taotlema hakata, küll aga saab teha eelnevaid toiminguid (ehitise projekteerimine, kooskõlastamine jne), mida saab käsitleda planeeringu elluviimisele asumisena. Samas, nagu ma ütlesin, riigi eriplaneeringul on kindel tähtaeg, viis aastat, mida ületada ei ole võimalik.
Veel üks tähtis muudatusettepanek on nr 18, mis käsitleb seda, millal on vaja korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu. Seda on nüüd vaja ka siis, kui keskkonnamõjude hindamise aruannet oluliselt muudetakse. Kui on tegemist mingi väiksema muudatusega, siis seda tegema ei pea.
Natukene räägin ka muinsuskaitselistest objektidest. Kultuuriministeeriumi taotlusel ja Muinsuskaitseameti ettepanekul on pandud ette lisada seadusesse säte, et Muinsuskaitseameti nõusoleku korral ei pea eritingimusi koostama, juhul kui kavandatav tegevus oluliselt ei muuda väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust. Nagu ma ütlesin, tegu on Muinsuskaitseameti ettepanekuga, mida on toetanud nii Kultuuriministeerium kui ka komisjoni liikmed. See on väga mõistlik ettepanek. Kui me seda nõuet ei piiraks, siis võib seda laiendatud nõuet võtta nii, et eritingimused on kohustuslikud ka siis, kui üldplaneeringu alasse jääb mõni kinnismälestis või selle kaitsevöönd. Siis tuleks eritingimused koostada peaaegu kõikidele üldplaneeringutele, mis ei ole ei mõistlik ega ka põhjendatud. Seega leidis see ettepanek toetust.
Mis aga juhtub olukorras, kus üldplaneeringu kohta tekkinud eriarvamuste lahendamisel tekivad muudatused, mis muudavad planeeringu põhilahendust? Siis saadetakse planeering enne selle kehtestamist arvamuse avaldamiseks isikutele, keda muudatus puudutab, ning vajaduse korral korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu. Seega, kaasamine suureneb, kui planeeringu põhilahendust muudetakse.
Muudatusettepanek nr 26 näeb ette muuta eelnõu § 96. Selle eesmärk on tagada ühene arusaadavus. See säte aitab selgemini mõista, et KOV-i eriplaneering koostatakse vaid sel juhul, kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht ei ole üldplaneeringuga valitud, ehk koha valik on ka esimesel etapil oluline.
Väga pikk diskussioon tekkis Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku üle, et detailplaneeringut on vaja, kui olemasolevat hoonet laiendatakse üle 33% selle esialgu kavandatud maapealsest mahust. Seaduse kehtivas versioonis ei olnud täpset definitsiooni, vaid oli lihtsalt "mahust". Keskerakond pidas vajalikuks seda täpsustada ja panna kirja "maapealsest mahust", nii et muu maht ei läheks arvesse, kui on planeeritud olemasolevat hoonet laiendada. Muidugi ei leidnud see ettepanek komisjonis toetust.
Oluliseks võib nimetada ettepanekut nr 31, mis täpsustab, milliste detailplaneeringu ülesannete lahendamine on detailplaneeringu koostamisel vajalik, selleks et KOV-ile tekiks kohustus võimaldada ligipääs kõigile detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutele ning tagada nende sidumine tehnovõrkudega ja samal ajal tagada ka lahenduse elluviidavus.
Ettepanek nr 32 on oluline ja uudne, sest seni puudus eelnõus selge regulatsioon, mis võimaldaks KOV-il jätta detailplaneering algatamata, kui tal puuduvad vahendid planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks ning ka planeeringust huvitatud isik ei ole valmis kulusid enda peale võtma. Muudatusettepanekuga nr 32 on see võimalus nüüd loodud.
Samuti on oluline muudatusettepanek nr 33. Siin on kirjas, et mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu sõlmimise eelduseks olevate asjaolude väljaselgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitult võib tähtaega pikendada 90 päevani. See säte puudutab detailplaneeringu koostamise algatamist. Praeguses tekstis on ette nähtud kindlad tähtajad, samas võib teatud juhtudel olla raske tähtaegadest kinni pidada. Seega on need muudatused olulised.
Muudatusettepanek nr 38 räägib detailplaneeringuga ettenähtud teede ja tehnorajatiste väljaehitamise kohustusest, mis lasub kohalikul omavalitsusel, ja käsitleb juhtumeid, kui omavalitsus ei ole seda kohustust kellelegi üle andnud. Kui ta ei ole seda kohustust halduslepinguga üle andnud või ei ole seda fikseerinud detailplaneeringu elluviimise kavas, siis peab kohalik omavalitsus kõik need rajatised ise välja ehitama.
Need olidki kõige olulisemad muudatusettepanekud, mida me komisjonis käsitlesime.
Nüüd lähen menetlusotsuste juurde. Esiteks oli meil ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuariks (see otsus oli konsensuslik). Teiseks teeme ettepaneku teine lugemine lõpetada (ka see oli komisjoni liikmete konsensuslik otsus). Kolmandaks teeme ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 28. jaanuariks 2015 (ka see oli konsensuslik otsus). Viimaseks teeme ettepaneku panna eelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletusele. Aitäh!