Aitäh! Komisjon, olles asja arutanud, leidis, et uurimiskomisjonil peab olema instrument, et kohustada inimesi tulema uurimiskomisjoni ette. Kui nad seda ei tee, siis peaks olema võimalik neid trahvida. Nii nagu kohtud kohaldavad kohtumenetlust takistavate isikute suhtes trahvide määramist või sundi, antakse iseseisev trahvimisõigus ka uurimiskomisjonidele. Trahvi eesmärk on mõjutada isikut uurimiskomisjoni seatud kohustusi täitma. Trahviotsus peab olema motiveeritud ehk põhjendatud ja seda peab saama ka edasi kaevata. Edasikaebamise protseduuriline tee ei ole vist kõige õnnestunum, aga midagi tuli siia leida.
Muudatusettepanek nr 4 on tehnilist laadi. Eelnõus tehakse terminoloogiline täpsustus ja sellest ma lähemalt ei räägi.
Muudatusettepanek nr 5 lähtus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna initsiatiivist. Komisjoni ettepanek on muuta Riigikogu töö kaasavamaks ja avatumaks. Muudatusettepaneku kohaselt kutsub komisjon eelnõu arutelule need asjasse puutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse ja soovivad osaleda eelnõu arutelul. Kaasamine võib hõlmata huvigruppide informeerimist eelnõu menetlemisest, nende arvamuse küsimist, istungile kutsumist seisukohtade tutvustamiseks jms. Seda otsustab komisjon.
Muudatusettepanekud nr 6 ja 8 puudutavad komisjonide töö helisalvestamist. Riigikogu komisjonide töö on väga eripalgeline – alustades riigikaitsekomisjoni ja lõpetades võib-olla maaelukomisjoni tööga, aga need on ainult näited –, arutatavate teemade ring on väga mitmekesine ja erineva julgeolekuriski astmega. Sellest lähtudes arutas põhiseaduskomisjon tõsiselt riigikaitsekomisjoni ettepanekut, et komisjonidele peab jääma autonoomia, otsustamaks istungite salvestamise vajalikkuse üle. Põhiseaduskomisjon arvestas riigikaitsekomisjoni ettepanekut sisuliselt. Põhiseaduskomisjon asus seisukohale, et kohustusliku helisalvestamise sätestamine ei ole mõistlik, arvestades komisjonide töö erisugust spetsiifikat, ning seetõttu leiti, et on õigustatud jätta komisjonidele paindlikkus. Komisjoni tehtud ettepaneku nr 8 kohaselt nähakse ette, et komisjoni istung helisalvestatakse, kui komisjon ei otsusta teisiti. Seega võib komisjon üldisest istungi helisalvestamise kohustuse reeglist oma otsusega kõrvale kalduda. Siinjuures on komisjonile jäetud vaba voli otsustada, kas otsus tehakse iga kord eraldi või tehakse see üks kord. Komisjoni otsust helisalvestamisest loobuda ei ole vaja, kui istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet või kui istung toimub väljaspool Riigikogu hoonet. Helisalvestiste säilitamise kohta tegi komisjon muudatusettepaneku nr 9, selle juurde ma tulen aga edaspidi.
Muudatusettepanek nr 7 on tehnilist laadi täpsustus ja sellel ma pikemalt ei peatu.
Muudatusettepanek nr 9. Eelnõu üks peaeesmärke on ühtlustada komisjonides istungite protokollide tegemise praktikat ning muuta sellega komisjonide töö avatumaks, läbipaistvamaks ja informatiivsemaks. Seetõttu muudetakse eelnõuga komisjonide protokollid senisest põhjalikumaks, protokollid peavad kajastama istungi käiku ning vastuvõetud otsuste ja seisukohtade kujunemist. Kui keegi soovib lähemalt vaadata, siis see on kirjas eelnõu §-s 39. Vaba arutelu võimaldamiseks ei seostata neid arutelusid isikutega, kuid kõneleja seisukohad protokollitakse tema taotlusel täpselt. Lisaks näeb eelnõu ette, et komisjoni liikme nõudmisel kantakse komisjoni istungil tehtud hääletuse tulemused protokolli nimeliselt. Protokoll muutub avalikuks peale selle allkirjastamist ja dokumendiregistrisse kandmist. Selleks, et põhjalikku protokolli koostada, komisjoni istungid helisalvestatakse. Helisalvestis on protokolli koostamise abivahend. Komisjoni ettepanek on määrata kindlaks helisalvestise staatus ja näha ette selle säilitamise aeg. Komisjoni ettepanek on sätestada, et helisalvestis on abivahend protokolli koostamiseks ning sellel olev teave on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Kuna helisalvestisel on abistav funktsioon, tema põhjal valmib põhjalik dokument, siis helisalvestist ennast dokumendina ei vaadelda ning eraldiseisvana ei ole sel väärtust, st arhiiviväärtust on üksnes helisalvestise põhjal valmival protokollil. Seetõttu on komisjoni ettepanek helisalvestis säilitada kuni Riigikogu koosseisu tööaja lõpuni, kuna koosseisu lõppedes langevad eelnõud menetlusest välja. Komisjonis arutleti ka võimaluse üle helisalvestis säilitada kuni protokolli valmimiseni, kuid kuna praktikas on esinenud situatsioone, kus protokollis kajastuvat teavet on vaidlustatud ning on osutunud vajalikuks seda kontrollida, siis leiti, et helisalvestis – juhul muidugi, kui istung on helisalvestatud – võiks olla kättesaadav vähemalt koosseisu tööaja lõpuni.
Muudatusettepanek nr 10 reguleerib salvestisele juurdepääsu. Kuna helisalvestis on abivahend, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks, siis ettepanekuga nähakse ette, et helisalvestisele on juurdepääsuõigus komisjoni ja juhatuse liikmel ning komisjoni ametnikul oma tööülesannete täitmiseks. Teised isikud võivad helisalvestisega tutvuda põhjendatud huvi korral komisjoni esimehe loal. Põhimõtteliselt sama printsiibi järgi käib meil ka nende Riigikogu liikmete osalemine komisjoni töös, kes ei ole komisjoni liikmed. Põhjendatud huviga on tegemist näiteks juhul, kui istungist osavõtja soovib protokollis kajastatu õigsust kontrollida. Ettepaneku tegemisel on arvesse võetud komisjoni istungite kinnisuse printsiipi, mis omakorda on kantud vaba diskussiooni tekkimise soodustamisest ning üldtunnustatud Chatham House'i reegli rakendamisest komisjonide töös.
Muudatusettepanekud nr 11 ja 12 seonduvad terminoloogia täpsustamisega ja siin mul midagi kommenteerida või tutvustada ei ole.
Muudatusettepanek nr 13. Riigikogu riigikaitsekomisjon tegi ettepaneku täiendada Riigikogu kodu- ja töökorra seadust Riigikogu otsuse jõustumise sättega. Meil on olemas seaduste jõustumise kord, see on põhiseaduse §-s 108. Üldreegel on, et seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikogu otsuse suhtes sellist täpset korda ei ole. Riigikaitsekomisjonil oli ettepanek just seoses Riigikogu otsustega Kaitseväe kasutamise kohta välisriikides. Otstarbekas oleks, et selline otsus jõustuks allakirjutamisel, kui otsuses endas ei sätestata teist tähtaega. Komisjon leidis, et see on asjakohane ettepanek, ja oli sellega päri.
Muudatusettepanek nr 14. Komisjoni ettepanek on jätta eelnõust välja rakendussäte, mis reguleerib seda, kuidas käituda olemasolevate helisalvestistega. Kuna täna arutluse all olevate muudatusettepanekutega reguleeritakse helisalvestite staatus ja säilitamise tähtaeg etteulatuvalt, pärast seaduse jõustumist, siis rakendussätet vaja ei ole. Nendele materjalidele, mis on olemas, sh salvestised, laieneb avaliku teabe seaduses sätestatud kord.
Muudatusettepanek nr 15 reguleerib selliste Riigikogu otsuste eelnõude menetlemist, mida arutatakse ainult ühel lugemisel. Nimetatud regulatsioon hõlmab riigi ametiisikute ametisse nimetamist või ametist vabastamist, nõukogu liikmete nimetamist ja Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamist. Komisjoni ettepanek on lisada sellesse loetellu ka Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjoni liikmete või asendusliikmete vahetamise eelnõud, kuna ka nende puhul ei ole otstarbekas ega vajalik teha mitut lugemist. Nii sujuks meie töö kiiremini.
Muudatusettepanekuga nr 16 tehakse terminoloogiline täpsustus.
Muudatusettepanek nr 17 fikseerib eelnõu seadusena jõustumise. Komisjoni ettepanek on jõustada eelnõu, kui see saab seaduseks, s.a 1. märtsil.
Seega on mul lahti seletatud need muudatusettepanekud, mida põhiseaduskomisjon arutas. Kordan veel, et arutelud olid pikad ja põhjalikud ning detailset ülevaadet kõikidest asjadest anda oleks keeruline. Ma olen valmis vastama kõikidele küsimustele. Aitäh!