Tere hommikust, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, olete oodatud! Kuna on liikumisaasta, siis liigume päevakorraga edasi ja teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30.
Tänases päevakorras on paar muudatust. Kümnenda päevakorrapunkti arutelul – tegu on õiguskantsleri ettepanekuga nr 31 – teeb põhiseaduskomisjoni nimel ettekande põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang. Tänase 12. päevakorrapunkti arutelul aga teeb algataja nimel ettekande Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin. 12. päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 733 esimene lugemine.

Liigume esimese päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 712 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 712. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 712 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde. Vabandust, mul on väga vaikne hääl, palun saalil natukene suuremat koostöövalmidust ilmutada! Aitäh! Me oleme jõudnud teise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 738 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Valdo Randpere!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Me hakkame kohe hääletama meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis suures osas on väga hea eelnõu. Aga ühes väikses osas pole see seda mitte. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium millegipärast otsustas, et tuleb suurendada väikelaevajuhtidele kehtestatud alkoholitarbimise piirangut. Mina olen ka ise väikelaeva kapten. Ma ei ole joodik, ma olen täiskarsklane, aga ma millegipärast protesteerin selle muudatuse vastu. Tahan teile natuke selgitada, miks ma seda teen.
See ei ole mul esimene kord väikelaeva omanike õigusi kaitsta. Mõni aasta tagasi, kui ma olin Tallinna Linnavolikogu liige, kehtestati Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide, meie praeguse hea koalitsioonipartneri koostöös Tallinnas paadimaks. Mina võitlesin selle vastu ka, nii et fraktsioonikaaslased hakkasid mind kutsuma paadi-Valdoks. Arvan, et see on üks mu ilusaimaid nimesid, mis loodetavasti käib minuga kaasas kogu mu ülejäänud elu.
Aga miks ma selle kõnealuse piirangu vastu nüüd protesteerin ja miks ma kunagi paadi-Valdoks sain? Esiteks ma leian, et me reguleerime eelnõu selle osaga asju, mis tegelikult toimivad. Nende sätetega reguleeritavas valdkonnas ei ole viimase kahe aasta jooksul juhtunud ühtegi õnnetust, kuhu olnuks segatud alkohol. Meil on ühiskonnas kuidagi tekkinud üks väga populaarne trend, et me püüame kõigi pahede vastu võidelda kurjade käskude ja keeldudega, selle asemel et apelleerida inimeste mõistusele ja uskuda, et nad ka ise millestki aru saavad. Eile rääkis osa meist siin end higiseks, kinnitades, et igasugune loteriimäng on pahe, on kurjast. Võib-olla me peaksime leppima mõttega, et inimesed ongi veidi pahelised, ent nii kaua, kui nad on pahelised mõistlikkuse piires, siis äkki on see inimlik ega olegi väga hull.
Lähen veel tagasi diskussiooni juurde, mida me pidasime sama eelnõu arutades üleeile. Rein Lang, hea sõber, tõi siinsamas puldis näite, kuidas ta käis Ameerikas – see oli vist Seattle'is –, läks paadipoodi ja küsis, mida ta selleks tegema peab, et osta paat ja minna merele. Talle öeldi, et maksa raha, võta paat ja mine. Rein seda ei teinud. Ma olen samasuguse kogemuse üle elanud Rootsis, ainult et mina tegin oma kavatsuse teoks. Ma läksin poodi, ostsin paadi ja läksin merele. Ning Rootsil, meie lähedasel naabril, mis on ka mereriik, ei ole ei väikelaevaregistrit, seal ei kehti mingit tehnilise ülevaatuse nõuet ega isegi mitte väikelaevajuhi tunnistuse või kursuste läbimise nõuet – mitte midagi. Mina võtsin oma paadi ja läksin seal esimest korda merele. Võtsin merekaardi ette, sõitsin päris kiiresti ja arvasin kaardi järgi ühel hetkel, et nüüd olen jõudnud leheküljele 34. Pärast selgus, et tegelikult olin leheküljel 38. Õnneks oli üks sõbralik purilaudur läheduses, tema näitas mulle, kus ma olen. Aga sellega minu problemaatilised olukorrad piirdusid. See sundis mind õppima navigeerima ja nüüd on mul ka kaptenipaberid. Nii et iseenesest saab paljudest asjadest üle ka ilma, et seadusandja neid ilmtingimata torkima peaks.
Palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kapten Randpere, kolm minutit lisaaega!

Rootsis on peale selle, et paadisõit on suhteliselt reguleerimata ja vabaks jäetud valdkond, kogu regulatsioonil ka väga selge poliitiline dimensioon. Ma soovin, et nii oleks ka Eestis. Toon kaks näidet. 1999. aastal juurutasid sotsiaaldemokraadid Rootsis paadiregistri või väikelaevaregistri, kuhu andmete kandmine oli kohustuslik. Tagajärg oli, et nad kaotasid järgmistel valimistel valitsusvõimu. Selle aasta suvel hakkas kodanlik koalitsioon kahjuks muutma sedasama alkoholitarbimise piirmäära ja kehtestas selle alates teatud laeva suurusest ja teatud kiirusest. Mis nendega juhtus? Septembris nad kaotasid valimised. Ma ei ütle, et ainult selle pärast, aga seos on selgelt olemas. Miks? Rootsi suhtub alkoholiteemasse üldiselt üsna tundlikult. Rootslaste jaoks on meri see viimane vabaduse kants, viimane koht, kus on võimalik olla anonüümne ja kus ei tohi riik ega keegi suurem vend oma nina nende asjadesse toppida.
Üks aspekt on meil täiesti arutamata jäänud. Miks me räägime sellest, et merel võiks natuke napsu võtta? Mitte ainult seepärast, et seal on külm ja märg. Mõelge ka sellele, kui kiiresti me merel nende väikeste laevade või paatidega sõidame. Te ehk mõtlete, et inimene istub purjus peaga autorooli, oi kui kole. Merel on tavaline kiirus, kui rääkida maarottide keeli, 20 kilomeetrit tunnis, vahest 30 kilomeetrit tunnis, võib-olla mõni väga kiire paat jõuab kiiruseni 40 kilomeetrit tunnis. See on 20 sõlme ringis. Üle 25 sõlme on haruldane. Enamasti merel longitakse. Me ei hakkaks tõenäoliselt autojuhtidele mingit karmi piirangut peale panema, kui autod ka 20 kilomeetrit tunnis ringi vuraksid ja meil oleks Tallinnas ainult 20 autot. Las sõidavad!
Mida ma kokkuvõtteks tahan öelda? Eesti on mereriik. Mina pole ausalt öeldes näinud ühtegi teist mereriiki, kes nii vähe merd hindaks, nii vähe seda väärtustaks. Ma ei räägi ainult kõnealusest seaduse muutmisest, ma räägin ka meie kaubalaevastikust, mida ei ole, ma räägin meie merepoliitikast, üldse meie lähenemisest merele. Me oleme kuidagi harjunud – ei tea, kas see on okupatsiooniaegne harjumus –, et merele minna ei tohi. Nii on meie tugev side merega katkenud. Kas see on endiselt meie DNA-sse programmeeritud? Ma ei tea. Võib-olla mitte, võib-olla jah. Igal juhul loodan, et me jõuame kunagi jälle tagasi sinnamaale, kus meie suguvennad Soomes ja Rootsis on, et meie side merega on natukene teistsugune kui praegu. Ka siin saalis seda diskussiooni kuulates võib jääda mulje, et Eesti on kartulikasvatajate ja seakasvatajate riik, mitte mereriik. Ometigi me oleme mereriik. Vaadakem siis mere poole ja olgem natukene mõtlikumad, kui me hindame riski ja vabaduse piiramise proportsioone. Kas on alati vaja minna seadusandjana sõrmedega sisse torkima, et vabadusi piirata? Aitäh teile!

Aitäh! Kas ametikaaslasel Aaviksool on protseduuriline küsimus või soovib ta fraktsiooni esindajana kohapealt midagi öelda? Palun mikrofon Jaak Aaviksoole!

Ma tahtsin lihtsalt öelda, et Valdo Randperel on õigus.

Aitäh! Ma ei tea, kas see oli nüüd IRL-i fraktsiooni esindaja seisukoht. (Sumin saalis.) Mis see ikkagi oli? Fraktsiooni juhtkond, tulge appi! Kaia Iva, palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus juhatajale: kas te mõistsite, et eelöeldu oli protseduuriline repliik?

Ma küsisin teie abi.

Loodetavasti me siis saame ühtemoodi aru, et tegemist oli protseduurilise repliigiga. Aitäh teile!

Ma palun Riigikogu kõnetooli IRL-i fraktsiooni esindaja Toomas Tõniste!

Hea juhataja! Head kolleegid! Iseenesest on tore, et meresõiduohutuse seaduse muutmine nii palju elevust tekitab, kuid kuulanud eelkõneleja kõnet, arvasin, et pean ka paar sõna ütlema. Tõesti, peale teist lugemist sain ka mina ühe kirja, kus üks väikelaevamüüjaid esindav inimene avaldas muret selle pärast, et Eesti merekultuur on alles arenemisjärgus. Piltlikult öeldes aga avaldas ta muret selle pärast, et enam ei saagi mere peal juua. Mind süüdistati, et ma üldse ei mõtle selle peale, kuidas see mõjub kaatrite müügile. Minu vastus oli see, et kui keegi jätab selle pärast kaatri ostmata, et ta ei saa purjus peaga mere peal sõita, siis see on jumalast õige seadus. Kõik need jutud igasugusest statistikast, et veel pole juhtunud suuri õnnetusi, et milles probleem, jne – minu jaoks ja ma arvan, et väga paljude siinolijate jaoks need jutud ei loe. Loeb põhimõte, loeb see, mida sa südames tunned, mida pead õigeks suunaks ja mida mitte.
Tänane eelnõu, mis vähendab väikelaeva juhtide puhul lubatud alkoholisisalduse määra 0,8 promillilt 0,5 promillini, on õige suund ja kõik õigustused teises suunas jäävad minu jaoks arusaamatuks. Jah, ma sain teada, miks paljud seda teist suunda toetavad – seda korrati siin mitu korda. Teatud riikides on see suund kaasa aidanud valimisvõidule. Mis muud kui õnne nendele, kes oma otsustes sellest lähtuvad. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 738 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 738. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 2 ja 12 jäid erapooletuks. Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 738 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 764 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Eelnõus sätestatud sõjalise vaatlusmissiooni alus on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon nr 50. Eesti kaitseväelased osalevad sellel missioonil vaatlejate ja staabiohvitseridena alates 1997. aastast. Tegemist on puhtakujulise ÜRO sinikiivrite vaatlusmissiooniga. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkonnas.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist 2. ja 8. detsembril. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjon otsustas oma 2. detsembri istungil konsensusega esitada arutluse all olev eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja otsusena vastu võtta. Tänan!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 764 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et otsuse eelnõu võiks panna lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 764. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 764 on otsusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös" eelnõu 760 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu!

Hea Riigikogu aseesimees ja head kolleegid! Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 lõike 1 alusel määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks nende Eesti kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO või Euroopa Liidu juhitava uue operatsiooni alustamise korral operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Riigikogu annab sellise mandaadi ainult uutel operatsioonidel osalemiseks ning see ei käi käimasolevate operatsioonide kohta. Piirarvu määratleva Riigikogu otsuse eelnõu esitab Riigikogule Vabariigi Valitsus ning kaitseväelaste piirarv määratakse Riigikogu otsuse alusel iga kalendriaasta kohta.
Arutluse all oleva eelnõu kohaselt on 2015. aasta piirarvuks nagu tänavugi kuni 5 tegevväelast. NATO ja Euroopa Liidu uutesse sõjalistesse missioonidesse panustamine on Eestis prioriteet ja tuleneb otseselt Eesti liikmesusest nendes organisatsioonides. Lisaks osaleb Eesti ka nende organisatsioonide juhitavate uute operatsioonide alustamise üle otsuste langetamisel.
Muudatusettepanekute tähtaeg oli 2. detsember kell 1. Ettepanekuid ei laekunud ja seetõttu on tänase lugemise tekst identne esimese lugemise tekstiga. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele esitamist oma 2. detsembri istungil ja kiitis teise lugemise teksti konsensusega heaks. Sellel istungil osalesid Kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ja teised vanemohvitserid, kes andsid ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvast ning Kaitseväe valmisolekust panustada vajaduse korral NATO ja Euroopa Liidu sõjalistesse peakorteritesse. 8. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja. 2. detsembri istungil otsustas komisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 11. detsembriks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas riigikaitsekomisjon 2. detsembril konsensusega teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Eelnõu 760 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 760 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös" eelnõu on otsusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu 759 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt jätkab Eesti Afganistanis NATO uuel missioonil oma liitlaskohustuste täitmist ning panustab 2015. aastal missioonil RSM ehk Resolute Support Mission 25 tegevväelasega. 27. novembril ratifitseeris Afganistani parlament NATO ja Afganistani vahel sõlmitud vägede staatuse kokkuleppe ehk SOFA, kus on pandud paika tingimused, mille alusel NATO Afganistanis edaspidi tegutseb, ja tegevused, mida NATO Resolute Support Mission'i raames ellu viib.
2. detsembril otsustasid NATO ja selle 14 partnerriigi välisministrid ametlikult missiooni käivitamise 1. jaanuaril 2015. Resolute Support Mission on NATO operatsiooni ISAF jätkumissioon. Tegemist on väljaõppe- ja nõustamismissiooniga, millel ei ole mandaati lahingutegevuseks. Eesmärk on Afganistani julgeolekujõudude, ministeeriumide ja teiste institutsioonide väljaõpe ning nõustamine. Missioonil hakkab osalema umbes 12 000 isikut NATO maadest ja partnerriikidest, kusjuures tähtis on rõhutada, et USA panustab 9800 sõjaväelasega, ülejäänud 2200 on teistest NATO riikidest.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 2. detsembri istungil ja kiitis teise lugemise teksti konsensusega heaks. Sellel istungil osalesid ka Kaitseväe esindajad, kes andsid ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvast, sh olukorrast Afganistanis. 8. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 2. detsember kell 13, ei esitatud mitte ühtegi ettepanekut. Eelnõu tekstis on tehtud üks keeleline muudatus. Nimelt on missiooni ingliskeelse nime Resolute Support Mission juures ka selle lühend RSM. Selline on olnud praktika ka teiste missioonide eelnõude puhul.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 2. detsembri istungil konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. detsembriks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas komisjon teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Eelnõu 759 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Panen hääletusele otsuse eelnõu 759. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu 759 on otsusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu 761 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kaia Iva!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 2. detsembri istungil ja kiitis teise lugemise teksti konsensusega heaks. Sellel istungil osalesid Kaitseväe esindajad, kes andsid ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvast, sh Kaitseväe ettevalmistusest, osalemaks Põhjala lahingugrupi koosseisus. Eelnõu kohaselt saab Põhjala lahingugruppi kasutada ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatud rahu ja julgeoleku hoidmise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.
Põhjala lahingugrupp on 15-päevases valmisolekus olev umbes 1500 sõjaväelasest koosnev Euroopa Liidu reageerimisüksus. Lahingugruppi kuuluvad Eesti tegevväelased asuvad valmisolekuperioodil valdavalt Eestis. Lahingugrupi kasutamise otsustab Euroopa Liidu Nõukogu konsensuse alusel, mis tähendab, et lahingugruppi saab kasutada ainult siis, kui Eestigi nõusoleku on andnud.
Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. detsember kell 1. Selleks ajaks ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut ning 8. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon eelnõu teise lugemise seletuskirja konsensusega heaks. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 11. detsembriks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Samuti otsustas komisjon konsensusega teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena täna vastu võtta. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 761 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Riigikogu istungi juhatajana ma loodan, et Riigikogu enamus soovib seda.
Panen lõpphääletusele eelnõu 761. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu 761 on otsusena vastu võetud. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 762 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Innar Mäesalu!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõnealuse otsuse eelnõu heakskiitmise korral jätkab Eesti ka 2015. aastal panustamist kahel Malis läbiviidaval sõjalisel operatsioonil: Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA. Mõlema missiooni puhul panustatakse kuni 10 tegevväelasega. Euroopa Liidu väljaõppemissiooni sisu on Mali relvajõudude sõjaline ja väljaõppealane nõustamine. Eesmärk on, et Mali relvajõud oleksid võimelised ise oma riigi territoriaalset terviklikkust kaitsma ja seal organiseeritud kuritegevust ning terrorismiohtu vähendama. ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA eesmärk on olukorra stabiliseerimine ja riigivõimu taastamine kogu riigis, tsiviilisikute ja ÜRO esindajate kaitse, inimõiguste kaitse ning humanitaarabi andmise toetamine.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 2. detsembri istungil ja kiitis teise lugemise teksti konsensusega heaks. Sellel istungil osalesid ka Kaitseväe esindajad, kes andsid ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvast, sh olukorrast Malis. 8. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 2. detsember kell 13, ei esitatud ühtegi ettepanekut. Eelnõu tekstis on tehtud üks keeleline muudatus: täpsustatud on eelnõu punktis 2 viidatud Riigikogu eelmise aasta otsuse pealkirja.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 2. detsembri istungil konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 11. detsembriks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas komisjon teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu 762 kohta laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu tuleks panna teise lugemise lõpus lõpphääletusele. Alustame selle ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 762. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 762 on otsusena vastu võetud. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 763 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Lauri Laasi!

Eelnõus käsitletud NATO reageerimisjõud NRF on olulisimaid vahendeid NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja minema. Eelnõu esimene lugemine lõpetati selle aasta 19. novembril. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 2. detsember kell 13, ei esitatud ühtegi ettepanekut, seetõttu on teise lugemise tekst täpselt sama, mis Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu algtekst. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 2. detsembri istungil ja kiitis teise lugemise teksti konsensusega heaks. Sellel istungil osalesid Kaitseväe esindajad, kes andsid ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvast. Ühtlasi sai komisjon ülevaate Eesti miinijahtija ning selle isikkoosseisu, sh staabiohvitseride ja -allohvitseride ettevalmistusest, osalemaks NATO reageerimisjõududes.
Selle aasta 8. detsembri istungil kiitis komisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja. 2. detsembri istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 11. detsembriks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 763 muutmiseks ettepanekuid ei laekunud, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 763. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 763 on otsusena vastu võetud. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 765 teine lugemine. Ma palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Ene Ergma!

Suur tänu! Selle otsuse eelnõu kohaselt jätkab Eesti ka 2015. aastal panustamist NATO juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR koosseisus. Eesti panuse suurus on kuni kolm tegevväelast. NATO eesmärk on Kosovo valitsust toetades tagada julgeolek ja stabiilsus nii Kosovos kui ka kogu Lääne-Balkanil. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 2. detsembri istungil ja kiitis teise lugemise teksti konsensusega heaks. Sellel istungil osalesid ka Kaitseväe esindajad, kes andsid ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvast, sh olukorrast Kosovos.
8. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, milleks oli 2. detsember kell 13, ei esitatud ühtegi ettepanekut. Oma 2. detsembri istungil otsustas komisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. detsembriks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas komisjon teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Suur tänu!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Eelnõu 765 muutmiseks ettepanekuid ei laekunud, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistuse juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 765. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 765 on otsusena vastu võetud. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi. Kümnes päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek nr 31 riigilõivuseaduse § 57 lõigete 1 ja 15 ning lisa 1 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskantsler Indrek Tederi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on tulnud põhiseadusvastaselt kõrgete riigilõivude teemaga viimastel aastatel tegeleda korduvalt. Ettepanek, mida teile tutvustan, on mõeldud üldistama minu tegevust selles valdkonnas.
Lubage mul esmalt tunnustada Riigikogu 2012. ja 2014. aasta tegevust varasemate ülikõrgete kohtumenetluse riigilõivude probleemide lahendamisel. See, et 2012. aastal alandati tunduvalt riigilõivude määrasid ning suurendati nõnda võimalusi kohtult abi saada, oli väga tähtis nii üksikisikutele kui ka kogu ühiskonnale. Täna leian, et sellest siiski ei piisa, kuna teatud osas on riigilõivud endiselt liiga suured. Nendest ongi minu ettepanek tingitud.
Hinnates riigi lähenemist riigilõivude valdkonnale, on mul jäänud mulje, et põhiseaduse § 15, mis sätestab õiguse minna kohtusse, on ära unustatud. Õigus minna kohtusse on üks õigusriigi aluspõhimõtteid. See on võimalus vaielda seaduslikult ja kultuurselt, kasutamata omakohut. Tänapäeval on paljud eraisikutevahelised vaidlused väga keerukad, olenevalt näiteks sellest, kas tegu on üksikakti või üldakti, seaduse või määrusega, ja ka väga kallid. Peale selle, et kohtusse pöördumine on kallis, on põhiseaduse § 15 ära unustatud või tehtud selle mõte ülimalt kitsaks. Kujundlikult öeldes, nagu jänes jookseb auto valgusvihus hirmunult siksakke tehes, püüdes valgusest pääseda.
Toon ühe näite. Miinimumpalk on praegu 355 eurot bruto. Kas miinimumpalka teeniv inimene suudab tasuda kohtusse pöördumiseks vajaliku riigilõivu? Kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt tuleb kuni 25 000 eurot puudutava tsiviilasja arutamise eest tasuda riigilõivu 750 eurot. Võrdleme: kuutasu 355 eurot, riigilõiv 750 eurot! Ainus võimalus on taotleda menetlusabi, aga see ei pruugi aidata. Ning ärgem eeldagem, et ainult rikkal inimesel võib olla suur nõue! Nõue tekib õigusrikkumistest, mis võivad tabada iga inimest.
Juriidiliselt alustan tõdemusest, et õigus pöörduda oma õigusvaidluse lahendamiseks kohtu poole on meie põhiseaduse §-s 15 leidnud väljenduse eraldi põhiõigusena. See õigus on seda olulisem, et sellega ei kindlustata mitte üksnes üksikisiku õiguste kaitsmist, vaid ka õiguskuulekust ja õiguskorra kehtivust tervikuna ehk õigusriigi toimimist. See on kogu ühiskonna huvi.
Samas on selge, et kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks peab seadusandjal olema võimalik kohtusse pöördumisele piire seada. Ühe sellise vahendina leiabki kasutamist kohustus riigilõivu tasuda. Et vastata põhiseadusest tulenevatele nõuetele, peavad riigilõivu kehtestamisel olema lubatavad eesmärgid ning kui need on saavutatud, ei tohi kohtusse pöördumise õigust riivata ülemäära palju.
Olen seisukohal, et kohtu poole pöördumise korral saab riigilõivu kehtestamise lubatav eesmärk põhiseaduse kohaselt olla üksnes liigset kohtusse pöördumist ära hoida. See on heidutusfunktsioon. Kohtusüsteemile kohtusse pöördumisega tekitatud kulude hüvitamise eesmärk ei ole legitiimne. Riigilõiv ei tohi olla vahend, mille abil sunnitakse kohtusse pöördujat üldiselt panustama riigieelarve tuludesse või osalema tsiviilasjade kulude kandmisel, kui riigil ei ole mingil põhjusel võimalik nõuda menetlusosaliselt täieulatuslikku kulude hüvitamist. Sellisel juhul toimib riigilõiv sisuliselt maksustamisvahendina. Kuid ka heidutusfunktsiooni täitmiseks on põhiseaduse kohaselt lubatav piirata kohtusse pöördumise õigust üksnes mõõdukal määral. Isikule kohtusse pöördumiseks ülemääraste takistuste tegemine kahjustab nii ühe isiku kui ka kogu ühiskonna huve.
Milline saab siis olla proportsionaalne riigilõivu ülempiiri kindlaksmääramise mõõdupuu kohtumenetluses? Pean selleks kohtuasja arutamise keskmist kulu. Nagu ma juba ütlesin, ei ole kohtumenetluse kulude hüvitamine riigilõivu tasumise eesmärk. See ei tähenda siiski, et kohtumenetluse kulu keskmist suurust ei võiks võtta aluseks riigilõivu lubatava ülempiiri määramisel. Miks just kulu? Seetõttu, et kui isik peab eelnevalt tasuma hagi kohtuliku arutamise kogu kulu, siis pöördub ta kohtusse üksnes juhul, kui tema nõue on piisavalt põhjendatud ja nii oluline, et seda on kuludest hoolimata tarvis kohtus arutada. Kui riigilõiv on kulust suurem, siis ei teeni see enam ühtegi legitiimset eesmärki. Inimese kohtust eemal hoidmine ei saa olla eraldi eesmärk. Kui riigilõiv on kulust suurem, siis on see sisuliselt maks. Ma leian aga, et kohtusse pöördumise õigus on õiguskorra ja õiguskuulekuse tagamise seisukohalt nõnda oluline, et seda ei tohi paljalt raha ümberjagamise eesmärgil maksustada. Leian, et põhiseadusest tuleneva heidutusfunktsiooni tõhusaks täitmiseks piisab, kui riigilõivu määr ei ületa kohtumenetluse keskmist kulu. Keskmist kulu ületav lõivumäär on minu hinnangul samas igal juhul ebaproportsionaalne ja põhiseadusega vastuolus. Seda sõltumata hagiga seotud summa suurusest, kohtumenetluse kuludest või muudest asjaoludest konkreetses asjas.
Rõhutan, et öeldust ei saa järeldada, et igasugune allapoole nimetatud määra jääv kohtumenetluse riigilõiv on igal juhul proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas. Kuid oma ettepanekus olen keskendunud üksnes ilmselgelt kohtuasja keskmist kulu ületavate riigilõivude põhiseaduspärasuse hindamisele. Justiitsministeeriumist mulle edastatud andmetel ei olnud tsiviilasja arutamise keskmine kulu 2013. aastal suurem kui 851 eurot. Seda aastat puudutav statistika puudub, aga ma olen seisukohal, et kohtumenetluse keskmine kulu tsiviilasjas ei saa ka praegu olla üheski kohtus suurem kui 1000 eurot. Kuna kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt võib riigilõivu maksimaalne määr tsiviilkohtumenetluses ulatuda kuni 10 500 euroni, saan konstateerida, et see seadus on põhiseadusega vastuolus selles osas, milles võimaldab määrata kohtumenetluse keskmist kulu ületava, s.o minu hinnangul 1000 eurost suurema riigilõivu.
Kokku võttes kordan veel, et kohtumenetluses saab riigilõivu põhiseaduspärane eesmärk olla üksnes ülemäärase kohtusse pöördumise vältimine. Selle saavutamiseks ei ole proportsionaalne nõuda isikult kohtuasja keskmist kulu ületava riigilõivu tasumist. Tänan tähelepanu eest!

Austatud õiguskantsler, aitäh! Teile on ka küsimusi. Rait Maruste, palun!

Aitäh! Hea õiguskantsler! Te vaidlustate abstraktsel kujul riigilõivude kooskõla põhiseadusega. Ja abstraktsel kujul võib teie argumentidega ka päri olla. Kuid siiski, näiteks tsiviilkohtumenetlus võib olla hagita menetlus ja hagimenetlus. Hagita menetlused on mitmesugused perekonnaga seonduvad vaidlused jms, mille puhul on täiesti mõistlik ja kohane lähtuda solidaarsuspõhimõttest. Aga kui vaidlevad kaks eraõiguslikku isikut, näiteks kinnisvaraarendaja pangaga, nõue on kümnetes miljonites eurodes ja nad vaidlevad lõpuni, käies kolm kohtuastet läbi, siis mis põhjusel peaksid maksumaksjad solidaarsel alusel selle vaidluse kinni maksma? Kas te seletaksite?

Küsimus on selles, et kehtib põhiseaduse § 15, mis sätestab õiguse minna kohtusse. Teine küsimus on menetlus, see, kuidas sa lähed kohtusse. Ma kaitsen § 15, õigust minna kohtusse. Ja see lõiv peaks olema küllaltki väike. Menetlus võib olla nii- ja naasugune.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Ma küsin selliselt. Teie seisukoht on, et riigilõiv ei tohiks olla suurem kui keskmine kohtukulu. Kui tuuakse riigilõiv keskmise kohtukulu tasemele, kas te lepite sellega ega lähe edasi Riigikohtusse?

Minu meelest on see igal juhul vastuolus põhiseadusega ja kui seda siin ei aktsepteerita, siis kohus otsustab lõpuks. Nii ma olen kogu aeg teinud, et kui siin ei aktsepteerita, siis las kohus otsustab. Minu meelest on inimesel õigus minna kohtusse, aga too § 15 on ära unustatud. See ei tohiks nii olla. Õigus minna kohtusse ei tohi olla illusioon.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Te olete teinud ettepaneku, et riigilõivu ülempiiriks võiks olla keskmine kohtupidamise kulu. Seda summat ei tohiks ületada, muidu oleks tegemist maksuga. Me teame, et valitsuse eesmärk on kulupõhine riigilõivupoliitika. Juhul kui riigilõivud eelöeldud tasemest sõltuma panna, peaks see tähendama madalamate riigilõivu määrade tõstmist. Kui me läheneme keskmisele ja tõmbame ülemise otsa allapoole, siis alumise otsa peaks ülespoole tõstma. Kas kogu muudatus ei teeniks sel juhul hoopis vastupidist eesmärki sellele, mida te olete soovitanud ja mida taotlete? Minu küsimuse teine pool on, et te olete tõstatanud probleemi seoses tsiviilkohtumenetlusega. Kuidas on ülejäänud riigilõivude tasemega, sellest te oma ettekandes ei rääkinud. Aga kas see on ka teie arvates probleem?

Jah, ma tegelesin ainult tsiviilmenetlusega. Inimesel on õigus minna kohtusse, aga ühelt poolt on see väga kallis ja teiseks on see ka väga keerukas.

Head ametikaaslased, selle päevakorrapunkti juures on kõigil õigus esitada üks küsimus. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea õiguskantsler! Kui kaks tippjuristi vestlevad, siis on inseneril ääretult raske aru saada. Ja mina ei saanud aru, mida te vastasite Rait Marustele. Kas te peate tema näite puhul õiglaseks, et kui tegu on nende kahe suure eraõigusliku vaidlejaga, siis meie peame solidaarselt selle kohtukulu kandma?

Minu vastus on see, et põhiseaduse § 15 on ülim. Ja asjaomane summa peab olema tunduvalt väiksem kui 1000 eurot. Seda ma olen juba öelnud.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud õiguskantsler! Ma küsin edasi, lähtudes Helir-Valdor Seederi küsimusest. Te panete ette, et tulevikus ei tohiks olla riigilõivud suuremad, kui on keskmine kohtumenetluse tasu, s.o mitte üle 1000 euro. Praegu on kindlasti riigilõivusid, mis on väiksemad kui see 1000 eurot, ka tsiviilkohtumenetluste puhul. Kas ei või juhtuda, et pärast teie ettepaneku toetamist ja seaduse muutmist teeb valitsus ettepaneku tõsta ka madalamad riigilõivu määrad 1000 euroni?

Jah, see on võimalik. Praegu ma olen teinud oma ettepaneku küllaltki kitsalt: määr peaks olema alla 1000 euro. Võib-olla on võimalikud ka teistsugused arengud, aga sellega ma ei ole tegelenud. Vahest tulevikus.

Austatud õiguskantsler, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Rein Langi!

Aulik juhataja! Ma annan teile, head kolleegid, väikese ülevaate sellest, kuidas õiguskantsleri ettepanekut nr 31 on põhiseaduskomisjonis menetletud. Põhiseaduskomisjon on arutanud seda ettepanekut kahel korral: 18. novembril ja 9. detsembril. 18. novembril kõigepealt Indrek Teder selgitas oma ettepaneku sisu, rääkides täpselt sama juttu, mis täna siin. See jutt oli põhiseaduskomisjoni liikmetele äärmiselt arusaadav. See on väga selge õiguspoliitiline seisukoht, mis absolutiseerib põhiseaduse § 15. Sisuliselt tahab õiguskantsler meile öelda, et kohtusse pöördumise õigus on kõigil, kaasa arvatud kinnisvarafirmadel ja pankadel, ning ühiskond tervikuna peab solidaarselt selle kulu kandma.
Põhiseaduskomisjoni probleem meie 18. novembri istungil oli, et me soovisime saada vastust küsimusele, kui palju siis tsiviilasjade menetlus tegelikult maksab. Õiguskantsler opereerib oma ettepanekus teatud arvudega, mille suhtes põhiseaduskomisjoni liikmetel oli sügavaid kahtlusi. Kui me küsisime Justiitsministeeriumilt, millised need arvud tegelikult on, siis debati käigus sai selgeks, et täpset ülevaadet, kui palju tsiviilasjade menetlemine Eesti kohtutes maksab, ei ole. Justiitsministeeriumile tehti 18. novembril ettepanek otsida oma sahtlitest kõik asjaomased analüüsid välja, tuua need põhiseaduskomisjoni ning üritada meile selgitada, kui palju tegelikult kohtusüsteem panustab tsiviilasjade menetlusse ressurssi, mis on mõõdetav rahaliselt.
9. detsembril me sellise tabeli Justiitsministeeriumist saime. Asekantsler Marko Aavik selgitas meile, jällegi väga veenvalt ja arusaadavalt, millise metoodika arvutused on tehtud. Lihtsalt teile teadmiseks, et need rehkendused on tehtud, lähtudes kohtusüsteemis omaks võetud koormuspunktide süsteemist, mis on kokkulepitud suurus praeguse koormuse hindamisel nii Justiitsministeeriumis kui ka kohtusüsteemis. Meil on siin see tabel olemas. Kõik Riigikogu liikmed, kes soovivad sellega tutvuda, palun märku anda kas minule või Rait Marustele, me võime selle edasi saata. Sellest tabelist selgub, et arvud, millega lugupeetud õiguskantsler opereerib, ei vasta tõele. Ma võin tuua lihtsa näite. Hagimenetluses – näiteks ühisvara jagamised, ühisvara problemaatika – on koormuspunktiks 9,2, mis esimeses astmes teeb tsiviilasja menetluse maksumuseks 1349 eurot ja 13 senti ning teises astmes, juhul kui apellatsioon esitatakse, 2165 eurot. Hagita menetlus on hoopis teine küsimus, seal on juba praegu kindlaks määratud konkreetsed riigilõivud, mis lähtuvadki solidaarsusprintsiibist.
Nüüd jõuame aga vaidluse põhiolemuse juurde. Nimelt, kas õigluse printsiibist lähtudes – õigluse printsiip on aga Eesti põhiseaduse preambulis must valgel kirjas, seal on öeldud, et Eesti riik ja ühiskond rajaneb õigluse printsiibil ning sõna "õiglus" on sõnast "õigus" eespool – peaks maksumaksja tervikuna maksma kinni kõigi eraõiguslike isikute kohtulikud vaidlused või peaks vaidlejad oma kulud lõivude või kautsjoni näol – ükskõik, kuidas me seda nimetame – ise tasuma?
Põhiseaduskomisjon jõudis peale debatti järeldusele, et praegused riigilõivud ei ole vastuolus kehtiva põhiseadusega, ja otsustas mitte toetada õiguskantsleri ettepanekut nr 31. Selle poolt oli 5 põhiseaduskomisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid 1. Põhiseaduskomisjon tegi mulle ülesandeks see seisukoht teile teatavaks teha. Tänan väga!

Tänan, austatud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg Rein! Oskad sa Euroopa praktikale toetudes öelda, kuidas mujal lõivudega lood on? Kas lähtutakse kulupõhisusest või millist metoodikat kasutatakse? Kas Eesti on erandlik või me oleme osa mingisugusest ühtsest süsteemist? Kas oskad seda valgustada?

Laias laastus jagunevad Euroopa Liidu ja üldse Euroopa riigid – ärme Euroopat kahte ossa jagame – nii, et ühed lähtuvad solidaarsusprintsiibist. Selle kõige puhtam näide on Rootsi Kuningriik, kus kohtusse pöördumisel on riigilõiv äärmiselt väike ja kõiki asju menetletakse riigieelarve raha eest solidaarsusprintsiibil. Angloameerika maad tervikuna lähtuvad eelkõige aga menetlusökonoomilisest põhimõttest: vaidlejad maksavad oma kulud lõivude või kautsjonite näol ise. Meil on kujunenud omamoodi segasüsteem. Praegu on hagimenetluse riigilõivudele kehtestatud lagi 10 000 eurot, sellest kõrgemale ei minda. Teisalt on meil kõikvõimalikud hagita menetlused lõivustatud selliselt, et need asjad menetletaksegi kohtus solidaarsusprintsiibi alusel. Võib nii ja võib naa, see on tegelikult õiguspoliitiline otsus. Minu meelest on natuke kahetsusväärne, et õiguspoliitiliste otsuste tegemisel, mis on parlamendi pärusmaa, kasutatakse põhiseadust kui argumenti ja tullakse siia saali põhiseadust puudutava vaidlusega õiguskantsleri ettepaneku näol. Igaühel meist on olemas oma maailmavaade, aga seda maailmavaadet ei tohiks kaitsta, kasutades ära põhiseadusliku institutsiooni ametikohta.

Hea ettekandja, teile on veel üks küsimus. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin nende erinevate arvude kohta. Ühtedega opereerib õiguskantsler ja teised on põhiseaduskomisjoni käsutuses. Kindlasti peaks see küsimus olema suunatud justiitsministrile, aga kuna tema täna meie ette siia pulti ei tule, siis seda võimalust ei ole. Justiitsminister vastas õiguskantslerile 15. oktoobril ja ta ei suutnud kommenteerida, kui palju halduskohtu, tsiviilkohtu ja kriminaalasjade menetlemine maksab. Mõni aeg hiljem suudeti see komisjoni palvel välja arvutada. Kas sellega ei ole ministeerium pannud õiguskantsleri mõnevõrra keerulisse olukorda? Ta opereerib teatud arvudega, kui palju kohtupidamine maksab, ja tuleb nendest lähtuva ettepanekuga parlamendi ette, hiljem selgub, et need ei olnud õiged andmed. Kas minister ja ministeerium on teie hinnangul korrektselt käitunud?

Aitäh! Menetlusökonoomikaga on Justiitsministeeriumil tõepoolest suuri raskusi olnud. Neil on olnud raske kooskõlastada näiteks kohtusüsteemiga metoodikat, mille alusel kõik need lõivud kindlaks määratakse. Riigikogus langetatud otsuse alusel jagatakse kohtule riigieelarvest raha ja selle kulutamisel jaguneb see, nagu me kõik teame, majanduskulutusteks, palkadeks – milleks iganes. Väga suured on IKT kulud, mis kantakse hoopiski Justiitsministeeriumi eelarvest. Kui Justiitsministeerium õiguskantslerile esimest korda vastas, siis sai väga selgelt öeldud, et IKT kulusid ei ole sinna sisse arvestatud. Aga IKT kulud on Eesti kohtupidamises ühed kõige suuremad. Nii et selles mõttes esialgne materjal, mis õiguskantslerile läks, võis olla tõesti eksitav. Seda tuleb möönda. Aga õiguskantsler pidi kirja lugedes tõenäoliselt aru saama – see pidi selge olema isegi tavalise inimese tähelepanu korral –, et seal IKT kulusid sees ei ole.
Põhiseaduskomisjonis arutleti 9. detsembril ka selle üle, kas oleks võimalik tulevikus teada saada iga tsiviilasja menetluse konkreetne maksumus. Tänane Eesti IT-riik minu arvates seda võimaldab ja me julgustasime Justiitsministeeriumi sellega edasi tegelema. Kui me teaksime euro täpsusega iga asja maksumust, võiksime mõelda tulevikus ka selle peale, et asendada riigilõiv kohtuliku kautsjoniga. Osa sellest võiks ära maksta enne, kui asja hakatakse menetlema, ja edaspidi, kui lõplik otsus tehtud, mõistetaks tegelikud menetluskulud kaotajalt poolelt välja. Muidugi, ka see tekitab omamoodi probleeme. Kui summad lähevad väga suureks, siis väikeste asjade puhul, kui inimesed vaidlevad ka põhimõtete üle, võib olla just takistatud inimeste pöördumine kohtusse § 15 tähenduses. Igal juhul saab selle küsimusega edasi minna, aga need vaidlused on õiguspoliitika, mitte põhiseaduslikkuse üle.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Annan ülevaate rahanduskomisjoni arutelust seoses õiguskantsleri ettepanekuga nr 31. Rahanduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut kahel istungil: 11. novembril ja 17. novembril. Teisele arutelule olid kutsutud õiguskantsler Indrek Teder ja õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest, samuti Justiitsministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad.
Indrek Teder selgitas rahanduskomisjonile, miks ta oma ettepaneku on esitanud. Ülevaate nendest argumentidest esitas ta siit puldist ka saalile ja ma neid kordama ei hakka. Riigilõivuseadus kuulub küll rahanduskomisjoni töövaldkonda, aga tuleb möönda, et pigem on täna arutatav ettepanek, mille keskne küsimus on suurte riigilõivude mõju tsiviilkohtumenetluses, rohkem õiguskomisjoni valdkonda kuuluv teema. Valitsemisala mõttes kuulub see Justiitsministeeriumi pädevusse. Seetõttu, mis siin salata, osales meie komisjoni istungil, kuhu olid kutsutud nii Rahandusministeeriumi kui Justiitsministeeriumi esindajad, argumentatsioonis rohkem Justiitsministeerium.
Nimetan ka siin mõned Justiitsministeeriumi esindaja esitatud argumendid. Praegu tsiviilkohtumenetluses kehtivad riigilõivude määrad on madalamad kui varem kehtinud. Näiteks olid õiguskantsleri vaidlustatud riigilõivu määrad 2009. aastal neli kuni viis korda kõrgemad kui praegused. Samuti oli siis riigilõivu maksimummäär tunduvalt kõrgem, kui see on praegu.
Justiitsministeerium esitas rahanduskomisjonile ka andmed, millest on näha, et riigilõivu määrad on võrdluses Eesti keskmise brutopalgaga varem olnud suuremad, kui need on praegu. Riigilõivu määrade põhiseaduspärasuse hindamisel on ministeeriumi hinnangul oluline silmas pidada, et kui isik ei ole võimeline riigilõivu tasuma, saab ta taotleda riigilõivu tasumise kohustusest osalist või täielikku vabastamist menetlusabi korras. Samuti juhtis ministeerium tähelepanu, et õiguskantsler on oma argumentatsioonis tuginenud seisukohtadele, mis on toodud eriarvamuses Riigikohtu üldkogu otsuse kohta. Põhiseaduse tõlgendamisel oleks ministeeriumi hinnangul siiski korrektne tugineda Riigikohtu otsuses esitatud seisukohale. Selles otsuses hindas Riigikohus põhiseaduspäraseks 2237 euro suuruse riigilõivu.
Annan lühidalt ülevaate ka küsimustest, mis komisjonis üles kerkisid, ja vastustest nendele. Õiguskantslerilt küsiti, miks ta on asunud seisukohale, et põhiseadusvastased on need riigilõivud, mis ületavad 1000 eurot. Kas küsimusi ei tekita hoopis alumine ots, mis on tunduvalt ebaproportsionaalsem? Näiteks 200-eurose nõude puhul tuleb tasuda 75 eurot riigilõivu. Õiguskantsler selgitas, et filosoofiline lähtepunkt on see, et lõiv ei tohi olla suurem kui keskmine kohtumenetluse kulu. Ja allapoole jäävate lõivude puhul pole öeldud, et need on igal juhul kooskõlas. Samuti küsiti, mil määral on kohtulõivude puhul kulupõhisus üldse argument. Siin osutas õiguskantsler oma ettekande punktile 4, et oluline ei ole mitte see, et isik tasuks avaliku tegevusega seotud kulud, vaid et ta hoiduks liigsest kohtusse pöördumisest. Seega on oluline nn heidutusfunktsioon. Riigilõivu määr ei või olla kõrgem, kui heidutusfunktsioon eeldab. See võib olla kulupõhine, aga üle keskmise kulu õiguskantsleri hinnangul määr minna ei tohiks.
Justiitsministeeriumi esindaja selgitas, et suurema varalise nõudega vaidlused on harilikult ka kallimad. Väiksemad lõivud on proportsionaalselt suuremad osalt seetõttu, et kohtusse pöördumine ei oleks emotsionaalne otsus. Õiguskantsleri ettepaneku arvestamine tooks ministeeriumi hinnangul paratamatult kaasa vajaduse tõsta just madalamaid lõivumäärasid.
Kolmas küsimus, millele tähelepanu juhin, kõlas järgmiselt: kui suur oleks seaduse muutmise korral selle mõju riigieelarvele? Justiitsministeeriumi andmetel laekus mullu kohtuasjade riigilõivu 5,47 miljonit eurot. Kui arvestada 2014. aasta esimese üheksa kuu andmete alusel riigile kohtuasjade menetlemise eest laekunud riigilõive, mille suurus oli üle 1000 euro, siis oleks see summa kokku 1,5 miljonit eurot. Sellest saab järeldada, et kui kõrgeim riigilõivu määr kohtumenetluses oleks 1000 eurot, jääks riigil saamata hinnanguliselt 1 120 000 eurot riigilõivu tulu. Selline puudujääk tuleks Justiitsministeeriumi hinnangul katta nende riigilõivu määrade tõstmisega, mis jäävad alla 1000 euro. Samuti küsiti, kui suured on riigilõivud teistes Euroopa riikides. Selle kohta on põhjalik analüüs lisatud  eelnõu 206 juurde.
Tulenevalt arutluskäigust komisjonis andsid rahanduskomisjoni liikmed õiguskantsleri ettepaneku nr 31 poolt 3 ja vastu 5 häält. Erapooletuid ei olnud. Seega on rahanduskomisjoni soovitus täiskogule ettepanekut mitte toetada. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Head ametikaaslased! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame hääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, enne kui läheme hääletuse juurde, informeerin teid, et juhataja paneb hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Ettepaneku vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus.
Head ametikaaslased, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Kümnenda päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud.

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde. See on majanduskomisjoni algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu 812 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa!

Austatud kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas 25. märtsil 2013 ühistranspordiseaduse eelnõu, mida menetleti majanduskomisjonis ja Riigikogus kuni eelnõu teise lugemiseni täiskogul s.a 18. juunil, mil valitsus võttis eelnõu protseduurilistel kaalutlustel tagasi. Nüüd otsustas majanduskomisjon sama sisuga eelnõu uuesti algatada. Eelnõu tekst sisaldab muudatusi, mis majanduskomisjon eelnõu 404 menetlemisel heaks kiitis. Lisaks on selles tehtud peamiselt tehnilisi täpsustusi ja parandusi, millest mõni on tingitud teiste seaduste muutmisest. Ühistranspordiseaduse kehtiv tekst jõustus 1. oktoobril 2000. aastal. Alates sellest ajast on seadust muudetud paarkümmend korda ja muudatuste suur maht tingis seaduse uue tervikteksti koostamise.
Nüüd sisu juurde. Seaduse peamiste eesmärkidena võib välja tuua alljärgneva. Esimene eesmärk on võimaldada bussiliiniveol konkurentsi suurenemist ning tagada veoteenuse stabiilselt hea kvaliteet. Kehtiva korra kohaselt saab vedaja, kellel juba on mingi kindla liini teenindamiseks liiniluba, teenindada seda liini sisuliselt nii kaua, kui tahab, kusjuures teiste vedajate võimalus konkurentsi pakkuda on suhteliselt väike. Uue eelnõu kohaselt olukord paraneb, kuna uutel vedajatel on võimalik olemasoleva vedajaga võrreldes samaväärsete või paremate veotingimuste pakkumise korral konkurentsi pakkuda. Vedaja, kes taotleb uut liiniluba, peab esitama konkreetse liini veotingimused, millest ta peab kahe aasta jooksul alates liiniloa saamisest kinni pidama. Selline regulatsioon paneb vedajaid oma võimalusi ja kavatsusi veoteenuse osutamisel rohkem läbi mõtlema ning aitab tagada veoteenuse kvaliteedi stabiilsust.
Teine eesmärk on parandada taksoveoteenuse kvaliteeti sellekohase regulatsiooni korrastamise abil. On kehtestatud nõue, et taksojuhil peab olema teenindajakaart. See eeldab taksojuhilt teatud tingimuste täitmist, näiteks seda, et teda pole teatud süütegude eest karistatud või et ta oskab piisavalt eesti keelt. Samuti on muudetud veolepingu poolte ehk vedaja ja sõitja õigusi ning kohustusi käsitlevat regulatsiooni. Kuna veolepingut kui ühte lepinguliiki puudutav normistik on sätestatud võlaõigusseaduse sellekohases peatükis, samuti kohalduvad veolepingule võlaõigusseaduse üldsätted, siis on ühistranspordiseaduses reguleeritud vaid see, mida on peetud vajalikuks võrreldes võlaõigusseadusega teisiti sätestada või täpsustada. Tarbijate kaitse suurendamiseks antakse kohalikule omavalitsusele võimalus kehtestada sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu ja ajatasu kõrgeim lubatud määr taksoveol.
Kolmas eesmärk on muuta avaliku teenindamise kohustust käsitlevat regulatsiooni nii, et see vastaks Euroopa Liidu õiguses sätestatule. Neljas eesmärk on täpsustada piletihinna kehtestamise ja sõidusoodustuste tegemise aluseid. Näiteks on täidetud lünk kehtivas seaduses, kus seni puudub selge volitusnorm sõiduki veo hinna kehtestamiseks praamiliikluses mandri ja saarte vahel. Samuti on muudetud täpsemaks sõidusoodustuste tegemise alused.
Eelnõuga on püütud lahendada kehtiva seaduse pinnalt kerkinud probleeme. Näiteks on kõigile tasuta sõitjatevedu teostavatele isikutele kehtestatud tegevusloa nõue. See võib olla taksoveoluba või ühenduse tegevusluba. Praegu on probleeme nn hallis alas olevate vedajatega, kes autorendi või muu nimetuse all pakuvad sisuliselt taksoteenust, aga ilma taksoveoloata. Selline ettevõtlusvorm ei peaks iseenesest olema keelatud, kuid on loogiline, et selle puhul kehtiksid analoogsed tasulise sõitjateveo reeglid nagu taksonduses. Näiteks võib limusiiniteenust pakkuv isik hankida ühenduse tegevusloa. Selline kord võimaldab ka saada parema ülevaate vedajatest ja teha tõhusamat kontrolli.
Kehtiva seaduse rakendamisel on olnud mõningaid probleeme ka sõidusoodustustega seonduvalt. Esiteks kasutatakse kehtivas seaduses terminit "eelkooliealine laps", mille sisu ei ole avatud ja mis on tekitanud mitmetimõistetavusi. Nüüd on püütud see puudus kõrvaldada. Probleeme on olnud ka seoses sõidusoodustuste olemasolu tõendamiseks esitatavate dokumentidega. Ühissõidukijuhtidel on nimelt olnud raskusi esitatava dokumendi autentsuse hindamisel. Selle küsimuse lahendamiseks on kehtestatud näiteks puudest tuleneva sõidusoodustuse tõendamiseks esitatavate dokumentide ammendav loetelu.
Nagu juba märgitud, on üle vaadatud kogu taksovedu puudutav regulatsioon, mis praktikas on üks kõige rohkem kõneainet pakkuvaid valdkondi. Ühe sisulise muudatusena võib edaspidi Vabariigi Valitsus oma korraldusega volitada Maanteeametit maavalitsuse asemel täitma seniseid maavalitsuse ühistranspordialaseid ülesandeid. Vaid ühe maakonna piires liiniliiklust planeerides ei saa arvestada inimeste tänapäevaseid liikumisvajadusi, sest inimeste elu- ja töökoht või ka näiteks teenuseid pakkuvad asutused ja ettevõtted ei tarvitse tõmbekeskuste muutumise tõttu enam asuda samas maakonnas. Seega võib Maanteeamet kui suuremat pilti arvestav asutus liiniliiklust efektiivsemalt ja vajaduspõhisemalt korraldada. Ülesannete üleandmise tähtaja määramisel tuleb arvestada kohustuste üleminekule eelnevate toimingute tegemise vajadusega ning selleks on ette nähtud piisav aeg.
Eelnõuga on seotud ka hädaolukorra seaduse, ühistranspordiseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille esimene lugemine on eeldatavasti järgmisel nädalal. Kui selles eelnõus sätestatud ühistranspordiseaduse muudatused leiavad toetuse, tuleb vastavad muudatused teha ka uue ühistranspordiseaduse tervikteksti eelnõus.
Esitatud eelnõu ei sisalda veel jõustumissätet, see on kavas lisada kahe lugemise vahel. Peame mõistlikuks, et seadus ei jõustuks varem kui kolm kuud pärast eelnõu seadusena vastuvõtmist. See peaks olema piisav aeg, et ettevõtjad ja teised isikud, keda eelnõu mõjutab, saaksid teha ettevalmistusi ja ümberkorraldusi. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud majanduskomisjoni esimees! Te teate, et Kohtla-Järve omapära on, et linnaosad asuvad üksteisest kuni 15 kilomeetri kaugusel. Ühistranspordi marsruudid läbivad kahe omavalitsuse, Kohtla valla ja Jõhvi valla territooriumi. See vaidlus maavalitsusega on kestnud palju aastaid ja ma tahaksin teada teie arvamust. Kes seal ühistranspordi lepinguid ja sellekohaseid riigihankeid peab korraldama, kas maavalitsus või linnavalitsus?

Uue eelnõuga antakse rohkem paindlikkust juurde. Kui seda eelnõu majandusministeeriumis välja töötati, siis minu arusaamise järgi lähtepunkt oli, et seadus väga palju piiranguid ei sea ega karme jooni ei tõmba. Tulebki lähtuda konkreetsetest juhtumitest. See korraldaja võib olla kohalik omavalitsus ja kohalikule omavalitsusele on seadusega antud õigus teha teise kohaliku omavalitsusega koostööd. Aga korraldaja võib olla ka maavalitsus. Samas jookseb eelnõust läbi uus mõte, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib ka Maanteeametile anda volitusi ühistranspordi korraldamiseks. Ja tegelikult antakse volitus ühistransporti korraldada ka MTÜ-dele, meil on ju ühistranspordikeskused teatud paikades olemas. Kohtla-Järve ühistranspordi korraldust ma kuigi hästi ei tea ega oska konkreetsete valdade kohta vastata, aga seadus peaks piisavalt võimalusi andma. Kui on soov see probleem lahendada, siis seaduse taha see ei jää.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea komisjoni esimees! Selle nädala alguses saatis Eesti Raudtee kõigile kohalikele omavalitsustele kirja, et raha nappuse tõttu nad enam talvekuudel nendele kuuluvaid infrastruktuure ehk siis depoosid ja muid väikseid peatusi lumest ei puhasta. Nad ootavad kohalikelt omavalitsustelt mõistvat suhtumist, mis tähendab tegelikult seda, et nad loodavad, et kohalikud omavalitsused selle töö ise ära teevad. Minu meelest on see ennekuulmatu ja täiesti jabur. Kas eelnõu 812 lahendab ka selle küsimuse ja sätestab ikkagi, et ühe või teise ühistranspordiobjekti omanik peab selle nii talvel kui suvekuudel korras hoidma?

Ma pole konkreetset kirja näinud ja kuulen sellest probleemist esimest korda. Võib-olla olen detailides ebatäpne, aga minu arvates on küll seaduses põhimõte, et vedaja peab ka taristu eest hoolt kandma. Aga katsume sellesse süveneda ja võib-olla teise lugemise ajal saame vastuse, mis osa eest peab raudteefirma hoolitsema. Raudtee ise ehk rööpad kuuluvad kindlasti sinna alla, aga ma tõesti ei oska öelda, milline osa peatuste territooriumist.

Valeri Korb, palun!

Mul on palve, lugupeetud majanduskomisjoni esimees. Kuna see on tõesti Ida-Virumaal väga keeruline küsimus, mis puudutab Jõhvi ja Kohtla valda ning Kohtla-Järve linna, siis palun, et te enne seda, kui me hakkame teist korda seda eelnõu arutama, süveneksite sellesse probleemi. Siis võib-olla vastate, kas seda peab korraldama Kohtla-Järve linn või mõni väiksem omavalitsus.

Aitäh! Kindlasti vaatame, hea ettepanek. Teise lugemise ajal on komisjonis võimalik konkreetsete näidete varal detailseid lahendusi otsida.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ütlesite, et ühistranspordi korraldamine hakkab olema paindlikum kui seni. Küsin maakonnaliinide kohta. Kas ma saan õigesti aru, et põhimõtteliselt võiks maakonnaliine korraldada ka MTÜ-d, mitmesugused transpordikeskused, mis on välja kujunenud, samuti kohalikud omavalitsused, maavalitsus, ministeerium ja Maanteeamet? Kas selline mitmekesine valik on ikka õige? Ja kuidas toimub selle korraldamise rahastamine? Kui omavalitsused korraldavad, siis maksavad omavalitsused, ja kui riik korraldab, siis maksab riik? Või riik kompenseerib selle MTÜ-dele ja kohalikele omavalitsustele, kui nemad seda teevad?

Aitäh! Mina arvan, et seaduses paindlikkuse tagamine on mõistlik, sh ka rahastamisel. Kui riik näeb, et selleks on põhjust ja sellel on mingil moel maakondlik või riiklik mõju, siis küllap leitakse selleks ka vahendeid. Võib-olla on lihtsam konkreetse näite varal vastust otsida ja senist praktikat vaadata. Mulle ei ole jäänud muljet, et me bussisõidukorralduses nüüd suurt revolutsiooni korraldame. Pigem on jäänud mulje, et me viime seaduse reaalse eluga kooskõlla. Tegelikult on mitmesuguseid lahendusi ühistranspordi korralduses juba praegu kasutusel, aga vahest mitte kõik need ei järgi kehtiva seaduse mõtet. Nüüd me viime seaduse tegeliku mitmekesise eluga kooskõlla.

Etti Kagarov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tahan üht asja täpsustada. Te rääkisite, et antakse volitus Maanteeametile ja maavalitsusele. Kes annab kellele? Praegu on tõesti, ma olen Valeri Korbiga nõus, Ida-Virumaal ühistranspordiga üsna segased lood, mitme omavalitsuse vahel on probleeme. Kes on see volitaja, kes volitab kedagi ühistransporti korraldama?

Volitada saab loogiliselt võttes allapoole. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab volitada Maanteeametit, vallad saavad volitada MTÜ-sid. See hierarhiline loogika on seaduses kirjas. Aga konkreetselt Kohtla-Järve kohta ma ei oska praegu vastata, seda kompetentsi mul pole.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Lisan veel näiteid reaalsest elust. Narvas on umbes 30 000 korterit, elab 60 000 inimest ja väljaspool linnapiiri on veidi rohkem kui 10 000 aiandusühistu kinnistut. Umbes pool linna käib aprillikuust kuni oktoobrikuuni seal ja kasutab selleks põhiliselt ühistransporti. Meie jaoks on nende marsruutide kooskõlastamine tohutu peavalu, sest ei saa lubada, et inimene sõidab linnabussiga linnapiirini, siis aga peab välja minema ja mingit teist bussi ootama. Ma poleks seda teemat püstitanud, kui see oleks valitsuse eelnõu, aga see on majanduskomisjoni eelnõu. Äkki te võtate selle teema arutlusele ja kindlustate seejuures ka nende inimeste kohaloleku, kes oskavad asja selgitada?

Võtame sellegi teema laua peale. Aga loogiline oleks, et ka kohalikud omavalitsused teevad nendes küsimustes koostööd. Meie käsutuses olevates materjalides on kirjas üks Tallinna näide: pealinna bussivedu tehakse ka näiteks Viimsi valda. Nii et minu arust sellised asjad toimivad omavalitsustes küll. Tõsi, võib-olla alati ei taha väiksem või vaesem omavalitsus selle eest maksta või selle probleemiga tegelda. Aga küsime spetsialistidelt järele, kuidas Ida-Virumaal lood on.

Hea ettekandja, aitäh! Rohkem küsimusi ei näi olevat. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht, nagu ma aru saan, on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 812 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. jaanuari 2015 kell 16. Esimene lugemine on lõppenud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Head ametikaaslased, mul on teile oluline teade! Nimelt on Riigikogu juhatusele tulnud kiri, kus rahanduskomisjon teeb ettepaneku vahetada täna, 11. detsembril täiskogu istungil 12. päevakorrapunktina arutatava tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu komisjonipoolne ettekandja. Soovitakse, et rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri asemel teeb ettekande komisjoni esimees Rannar Vassiljev. Juhatus selle vastu ei protesti, me toetame seda.
Läheme nüüd selle päevakorrapunkti menetlemise juurde, mis kannab pealkirja "Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 733 esimene lugemine". Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tõenäoliselt on selle eelnõu sisu teile tuttav. Järgmisel aastal langeb tulumaksu määr 21%-lt 20%-le. Eesti Keskerakond teeb ettepaneku seda mitte teha. Tulumaksu määra langetamine 1% võrra võib tunduda positiivne, aga ainult siis, kui sa ei näe, mis tegelikult selle tõttu toimub. Kui me võtame need kümned ja kümned tuhanded inimesed, kes töötavad ja saavad miinimumpalka – eile sai sellest juba räägitud –, siis nende jaoks tähendab maksumäära alandamine 1% võrra 2 eurot 20 senti kuus ehk 26,6 eurot aastas, mis ei ole kuigi märkimisväärne. Keskmist palka teeniv inimene võidab alates 1. jaanuarist aastas alla 100 euro, täpsemalt 97 eurot, Riigikogu liige võidab 373 eurot ja peaminister 583 eurot. Tähendab, vahe on kümnetes kordades. Kui räägitakse, et tulumaksu alandamine lahendab mingeid sotsiaalseid probleeme, siis millised finants- ja sotsiaalsed probleemid võiksid olla meie peaministril?
Selline tulumaksu langetamine tekitab minus isiklikult kaks küsimust. Et esimesest rääkida, ma lihtsalt jutustan teile ühe loo. Mõnes Aafrika riigis püütakse džunglis ahve niiviisi, et seotakse mingi pudel puu külge kinni, pudeli sisse lastakse õun. Õun peab olema selline, et see pudelikaelast sisse mahub, ja pudelikael peab olema selline, et läheduses elav ahv saaks sinna käe sisse panna. Ja kui ta saab käe sisse ja haarab selle õuna, siis, pagan, ta on nii ahne, et ei tee enam oma rusikat lahti mitte mingil tingimusel. Jahimees tuleb ja võtab ahvi pudeli juures kinni. See pilt tuleb mulle meelde, kui ma mõtlen tulumaksu alandamise peale. Minu arvates meie valitsus ja valitsuskoalitsioon on ahneks läinud ja on samamoodi kaotanud mõistuse nagu vaene Aafrika ahv. Ei saada enam aru, mida ühe või teise otsusega tehakse. Või siis vastupidi, saadakse aru. See oleks üks küsimus.
Teine küsimus. Liigume Aafrikast Vana-Kreekasse, kus – ma vist olen juba sellest kunagi rääkinud, aga mulle väga meeldib see praktika – mõnes linnriigis käis elu niiviisi, et kui keegi tahtis muuta mingit seadust, siis ta pidi oma ettepaneku tegema võlla all seistes. Rahvas seisis ümberringi ja kui enamik otsustas, et see on vajalik seadusmuudatus, siis ettepaneku tegija tuli elusalt sealt alla. Kui rahva enamik oli ettepaneku vastu, siis ta poodi üles. Mul on küsimus: mitu minutit elaks meie peaminister, kui rahvas saaks teada, et plaanitud tulumaksu langetamise tulemusel võidaks miinimumpalgaga inimene 26 eurot ja peaminister 583 eurot? Selline meede ju rahvamassi enamuse huve ei teeni.
Aga seda probleemi oleks praegu kerge lahendada, kui toetataks Eesti Keskerakonna tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eile sai sellest põgusalt räägitud. See on väga vajalik raha – sellega saaks võimaldada tasuta sõitu maakonnaliinidel, sellega saaks toetada meie maamehi, suurendada Eesti põllumeestele makstavat otsetoetust Euroopa Liidu lubatud mahus, sellega saaks enam rahastada kohalike teede hoidu, lubada eriotstarbelist diislikütust kasutada ka järgmisel aastal kütmiseks ja nõnda ära hoida maksutõusu. See võimaldaks suurendada koolilõunatoetuse 78 sendilt 1 eurole, millest peaks juba enam-vähem piisama. Nii et meie ettepanek on igati praktiline, igati korrektne ja ma ütleks isegi, igati eetiline – muidugi võrreldes sellega, mida on vahepeal teinud Vabariigi Valitsus. Aitäh, kolleegid! Palun toetage seda!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Teil oli tore jutukene siin ahvidest ja kõigest muust. Aga oma maksupoliitika kujundamisel me peame ikkagi vaatama laiemat konteksti. Sellel aastal Soome näiteks vähendas ettevõtte tulumaksu 24,5%-lt 20%-le. Me võime siingi võrdlusi tuua, kui palju, mitusada miljonit või mitu miljardit rahvusvahelised kontsernid tänu sellele maksupoliitilisele otsusele Soomes võidavad. Aga ma küsin seda, et kui te asute ettevõtte tulumaksu määra näiteks 1% võrra tõstma, samal ajal kui teised riigid seda langetavad, kas see on siis ikka meie majanduskeskkonna ja ettevõtete konkurentsivõime seisukohast õige samm?

Igati tore küsimus ja esimest korda, ma ei tea, vist 16 aasta jooksul, olen ma hämmingus. Kas ma magan ja näen und või mis? Mina räägin füüsilise isiku tulumaksust. Ma ei saa aru, kuidas ettevõtte tulumaksu teema siia juurde tekkis? See on eraldi teema. Ma ei tea, võib-olla ma saan millestki valesti aru, aga see oli justkui veidi mööda küsimus.

Hea ettekandja, teile on veel üks küsimus. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Hea kolleeg ettekandja! Kogu aeg väidetakse, et kui me tulumaksu vähendame, siis me parandame ettevõtluskeskkonda. See on minu isiklik tulumaks, mille ma Riigikogu liikmena ära annan – kas 20 või 21%. Kogu aeg vastandatakse seda isiklikult saadavat kasu ja ühiskonnale antavat tulu. Kust see seisukoht tuleb, et see elavdab Eesti ettevõtlust, kui tulumaksu määra alandada?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Sellele on väga lühike vastus, mis tuleb vaat sellest näpust. Näpust meil ju vastuseid ikka imetakse. Tähendab, meil on selline mood, et kui on vaja midagi ära põhjendada, siis alguses pannakse see idee paika, mida on vaja põhjendada, ja pärast joonistatakse ümber pilv väljamõeldisi, mis peaksid seda toetama. Sa tead väga hästi, et majanduses on väga vähe selliseid asju, mis on üheselt vastuvõetavad. Kui sa lihtsalt eirad mingeid fakte, on võimalik põhjendada ükspuha mida. Absoluutselt! Homme tuleb siia keegi, kes põhjendab, et on vaja tulumaksu määra tõsta 30%-ni. Ta põhjendab selle ära, aga ülehomme tuleb keegi, kes ütleb, et on vaja seda määra alandada 10%-ni. Tegu on puhtpoliitilise otsusega, mis oleneb sellest, kelle käes on võim. See põhjendab oma otsust ja teeb seda tavaliselt niiviisi, et enamik toetab.

Rannar Vassiljev, palun!

Hea ettekandja! Ma üritan oma mõtte küsimuse formaati seada. Ega ma ei eksi, kui väidan, et sellisel kujul, nagu Keskerakonna fraktsioon on selle seaduse muutmise ettepaneku teinud, ei erista ta füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu? Teisisõnu, kas säiliks 21%-line tulumaks ka ettevõtetele, nagu see praegu on? Kas see seadusena juba vastuvõetud tulumaksu 1% võrra langetamise ärajätmine kehtiks nii füüsilisele isikule kui ettevõttele?

Ma arvan, et rahanduskomisjoni esimehena tead sa seda teemat paremini kui mina, seda enam, et vähem kui aasta tagasi olid sa opositsioonis ja toetasid analoogseid ideid. Aga kui eelnõu sõnastust on võimalik tõlgendada nii ja naa, siis selleks on olemas teine lugemine. Praegu sa väidad, et seda seaduseelnõu on võimalik kaheti mõista. Tore! Läbime esimese lugemise ja teiseks lugemiseks valmistame ette täpselt niisuguse teksti, millega rahanduskomisjon nõus on!

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on teile palve, et te teeksite endale selgeks eelnõu, mida te esitlete. Siin ei ole mitte mingisugust kaheti mõistmist: see määra muutmine puudutab nii üksikisikute kui ka ettevõtete maksukoormust. Aga ma küsin selliselt: kas teil on plaan teha muudatusettepanek ja ettevõtet puudutav maksukoormuse kasv eelnõust välja jätta?

Ma olen siin puldis fraktsiooni volitatud esindajana ja meie rääkisime ainult füüsilisest isikust. Nii et ma võin teile kindlalt lubada, et sellist korralagedust nagu Soomes meil toimuma ei hakka. Korralagendust selles mõttes, nagu teie selle näite tõite.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Seda seaduseelnõu arutas rahanduskomisjon kahel istungil: 17. novembril ja 1. detsembril. Annan ülevaate 17. novembril toimunud arutelust ja hiljem markeerin ka, miks meil leidis aset 1. detsembri istung. 17. novembril tutvustas algataja esindaja eelnõu. See esindaja oli teine kui täna siin saalis, aga tema jutu sisu ja argumentatsioon oli üsna sarnane sellega, mis siin äsja kõlas. Seetõttu ma seda kordama ei hakka. Küll aga annan ülevaate, mille esitas meile valitsuse esindaja Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõuniku Elo Haugase näol.
Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Üks valitsuse maksupoliitilisi eesmärke on tööjõumakse vähendada ning tulumaksumäära langetamine on oluline samm selle eesmärgi poole. Tuleb ka arvestada, et maksumäära langetamist ette nägeva õigusnormi tühistamine riivaks maksumaksjate õiguspärast ootust, eriti kui tegu oleks nii lühikese etteteatamisega. Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab normi vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma mõistlik aeg. Eelnõu 733 vastuvõtmise korral jääks see periood ebamõistlikult lühikeseks. Samuti tuleb silmas pidada, et maksumäära alandav säte on vastu võetud juba 2011. aasta keskel ja jõustunud 2012. aasta 1. jaanuaril. Nendel põhjustel otsustas Vabariigi Valitsus eelnõu mitte toetada.
Annan lühidalt ka ülevaate, milline arutelu selle eelnõu kontekstis komisjonis tekkis. Avaldati arvamust, et viidatud õiguspärase ootuse ja usalduse rikkumise probleemi valitsus siis ei näinud, kui vanemapensioni regulatsiooni muudeti. Samuti küsiti, et kui 2009. aastal tõsteti käibemaksu määra 2% võrra, siis mis õiguspärane ootus tol ajal eksisteeris. Ja ka pensionäridel oli õiguspärane ootus indekseeritud pensionitõusule, mida pole aga viie aasta jooksul ühe komisjoni liikme väitel tehtud. Veel viidati, et varem on korduvalt muudetud seadustes järgnevateks aastateks sätestatud tulumaksu määrasid. Näiteks 2008. aastal kehtis seadus, kus nähti ette tulumaksu määra langetamine 18%-ni aastal 2011, kuid valitsus ei hoolinud õigustatud ootuse printsiibist ja jättis maksumäära langetamised ära.
Samas juhiti tähelepanu, et algataja seletuskirja argumendid on suurel määral eksitavad. Ei viidata uuematele uuringutele, järeldused ei lange kokku tegeliku olukorraga ja Euroopa Liidu komisjoni analüüsi sisuga. Enamikus riikides ei ole viimastel aastatel maksumäärad muutunud, mõned riigid on neid aga langetanud, kusjuures neid pole vähem kui neid, kes on määrasid tõstnud. Tulumaksu määra langetanud riikidega on meil väidetavalt rohkem pistmist – näiteks toodi Läti ja Leedu. Rahandusministeeriumi esindaja ütles, et suund on tulumaksu määrade alandamine nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul.
Algataja esindaja väitel enamik riike ei ole maksumäärasid muutnud ja see on ka algatajate eesmärk. Meil on kasvanud tarbimismaksud, nende määrad on kõrgemad kui Euroopa Liidus ja euroalas keskmiselt ning maksukoormus on väidetavalt kasvanud just selle tõttu.
Tulenevalt sellest diskussioonist ja komisjoni liikmete isiklikest veendumustest võttis komisjon vastu järgmised otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 2. detsembril, mis oli konsensuslik otsus, ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt hääletas 6 ja vastu 2 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Eelmise töönädala esmaspäeval palus algataja esindaja komisjonis teha ettepaneku eelnõu täiskogu 2. detsembri istungi päevakorrast maha tõmmata ning võtta eelnõu täiskogu päevakorda järgmise nädala 11. detsembriks. Komisjoni liikmed selle vastu ei olnud. Rahanduskomisjon otsustas algataja palvel teha ettepaneku arvata eelnõu 733 kümnenda töönädala päevakorrast välja ja võtta päevakorda sellel nädalal. See oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Me peame ennast alati võrdlema naabritega. Minu teada Lätis on üksikisiku tulumaks kõrgem kui Eestis. Läti majanduskasv oli viimasel viiel aastal kaks korda suurem kui Eestis. Lätis on ettevõtte tulumaks, Lätis on kinnisvaramaks, Lätis on automaks. Ometi ettevõtted seal toimetavad ja majanduskasv on kaks korda suurem kui Eestis. Kas me ei ole kusagil valele teele pööranud? Kas te isiklikult ei ole ka seda meelt, et võiks tulumaksu määra samaks jätta ja samal ajal me päästaksime näiteks Eesti põllumajanduse ära?

Siin oli väga palju küsimusi, ma üritan neile järgemööda vastata. Mis puutub Lätisse, siis kindlasti ma ühe või paari aasta majanduskasvu ja väga konkreetsete maksumäärade vahele väga selget paralleeli ei tõmbaks. Kindlasti on märksa keerulisem hinnata, miks ühe või teise riigi majanduskasv on mingil perioodil kiirem ja mingil perioodil aeglasem. Mis puutub ettevõtte tulumaksu, siis selle määr on Lätis 15%, meil praegu veel 21% ja järgmisest aastast 20%. Lätis on n-ö traditsiooniline ettevõtte tulumaks. Aga see tegelikult ei ütle suurt midagi, sest kõik riigid, kus kehtib traditsiooniline ettevõtte tulumaks, rakendavad väga palju erisusi. Näiteks kui me vaatame efektiivset ettevõtte tulumaksu määra, siis see on Lätis samasugune nagu Eestis. Aga Leedus, kus ettevõtte tulumaks on samuti 15%, on see efektiivne määr madalam kui meil. Nii et kindlasti peab ennekõike just ettevõtte tulumaksu puhul vaatama kogu paketti, ainuüksi maksumäär ja see, millisel kujul kasumilt maksu arvestatakse, alati head pilti ei anna. Selles kontekstis pole kindlasti alust väita, et Läti maksupoliitikast saaks, kui vaadata tööjõumakse või varamakse, välja lugeda põhjuse, miks meie ja nende majanduskasvus vahe on. Mis puutub mu isiklikku arvamusse, siis seda olen ma saanud väljendada riigieelarve arutelu kontekstis, ja see ei ole muutunud. Arvan, et selle hinnasildiga maksulangetuse asemel võiks raha ka paremal moel rakendada, aga nõustun täielikult valitsuse seisukohaga ja ka rahanduskomisjonis väljendatud arvamustega, et kui praegu 1. jaanuaril kehtima hakkav maksumäära langetus tühistada, oleks see ilmselgelt õigustatud ootuse printsiibi rikkumine. Igal juhul mina näen selles kindlasti tugevat riivet.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Mõnes mõttes võib ju nõus olla, et mõni päev on jäänud aasta lõpuni ja kui tulumaksu alandamine järgmisel aastal ära jätta, on see vähemasti õigustatud ootuse rikkumine. Aga möödunud aasta 1. detsembril esitas Sotsiaaldemokraatlik Erakond täpselt samasuguse eelnõu Riigikogu menetlusse. Tollal ütles praegune Riigikogu esimees Eiki Nestor, et Reformierakonna ajast ja arust valimisloosungi elluviimine pole enamiku Eesti inimeste huvides ja nii on nende maksusätete tagasipööramine ainuvõimalik tee. Ma väga loodan, et kõik Eesti erakonnad, kes on parlamendis, tegutsevad Eesti inimeste huvides, sh Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kas teil on vahepeal mingisugune uuring tehtud või muul moel laekunud infot, et tulumaksumäära alanemine on Eesti inimeste huvides? Miks te mullu 1. detsembril olite selle poolt ja arvasite, et see on Eesti inimeste huvides, täna aga enam ei ole?

Meie seisukohad, kas see on kõigi eestlaste või suurema osa eestlaste huvides või mitte, ei ole vahepeal muutunud. Nagu ma markeerisin, minu arvates – ja ma julgen seda öeldes esindada kogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni – oleks kindlasti võimalik leida sellele rahale ka teistsugust rakendust, mis meie hinnangul oleks rohkem Eesti ühiskonna huvides. Aga ma ütlesin ka seda, et kindlasti nii lühikese etteteatamise tähtajaga ei ole minu arvates mõistlik tulumaksu määra langetamist tühistada. Sellega on juba arvestanud eraisikud ja ka ettevõtted ning maksumuudatuste puhul võiks kehtida põhimõte, et need on võrdlemisi pikka aega ette teatavaks tehtud. Sellest me oleme üritanud lähtuda ka praeguses koalitsioonis, mistõttu me tegime maksumuudatused ära juba kevadisel istungjärgul – just selleks, et need, keda muudatused puudutavad, teaksid neid võimalikult pikalt ette.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus. Kas oskate öelda, kui palju riigieelarve kaotab tulumaksu määra alandamise tõttu tuleval aastal? Ning konkreetselt, palun! Ja teine küsimus. Te rääkisite, et on tehtud uued uuringud, mis põhjendavad seda sammu, mida teie praegu kaitsete. Kas oskate öelda, mis plusse konkreetselt annab nende uuringute alusel tulumaksu alandamine riigieelarvele?

Esimesele küsimusele vastan, et see sõltub ka sellest, kui palju ettevõtted järgmisel aastal dividende jaotavad. Aga summa jääb 70–80 miljoni vahele. Mina isiklikult olen opereerinud 75 miljoniga. Täpne summa selgub igal aastal tagantjärele, aga suurusjärk on selline. Ma ei ole väitnud, et on tehtud uusi uuringuid. Ma lihtsalt andsin ülevaate, mida komisjonis räägiti, ja seal viidati, kui ma õigesti mäletan, Eurostati päris heale ülevaatele Euroopa Liidu riikide maksupoliitika muudatustest ja trendidest 2014. aastal. See avaldati umbes juunikuus, nagu seda igal aastal tehakse. Minu mäletamist mööda komisjonis just sellele uuringute viidati. Seal ei ole otseselt toodud järeldusi selle kohta, kas üks või teine maksulangetus või -tõus on hea. Seal ei anta mitte niivõrd hinnangut, kuivõrd konstateeritakse, mis liikmesriikides selles vallas toimub, millised on trendid üle Euroopa.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas sotsidel ongi niimoodi, et ühte eelnõu toetame ühtemoodi, räägime ühte juttu, ja kui tuleb järgmine eelnõu, siis räägime teist juttu? Kui me mõni päev tagasi rääkisime keskkonnatasudest, siis te ütlesite, et küllap omavalitsused suudavad oma asjad viimasel minutil ringi teha – pole mingit küsimust, et võtame need tasud ära. Tõsiasi, et nad arvestasid selle rahaga, ei ole nagu mingi argument. Hommikul üks jutt, õhtul teine jutt.

Ma ausalt öeldes ei ole seda hommikust juttu ise rääkinud ja selles mõttes ei saa ma anda väga täpset hinnangut, kas teie väide päris õige on. Arvan aga, et üldiselt on mõistlik, kui kõikvõimalikud muudatused, mis puudutavad eraisikuid, juriidilisi isikuid ja teisigi institutsioone, nagu näiteks kohalikud omavalitsused, oleks kõigile võimalikult pikalt ette teada. Kiirkorras maksusüsteemi ümbertegemine, kohalike omavalitsuste kontekstis ka tulubaasi põhimõtete muutmine hea ei ole. Ajaloost leiab kindlasti ka näiteid, et niisuguseid otsuseid on kiiresti tehtud, eriti kriisi ajal. Vastutasin tol ajal ühe omavalitsuse rahaasjade eest ja tean, et see on äärmiselt ebamugav.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma pöördun praegu sinu poole kui komisjoni esimehe poole. Praegusel arutelul on teatud absurdimaik juures. Miks? Sest me arutame asja, mida oleks pidanud tegema vähemalt enne riigieelarve seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Eile võeti eelarve vastu, täna tuli esimesele lugemisele meie eelnõu. Hea küll, kui see oleks nädal tagasi laekunud, aga see on laekunud 25. septembril. Ütle mulle komisjoni esimehena, miks oli vaja niiviisi venitada! Miks ei saanud sedasama eelnõu, tõenäoliselt küll sama tulemusega, arutada siis, kui riigieelarve oli veel menetluses?

Aitäh! Eks selles küsimuses peitus ka vastus. Tegelikult oli selle eelnõu menetlus plaanitud eelmiseks nädalaks, aga algataja ettepanek oli lükata seda nädala võrra edasi ja tulenevalt sellest komisjon konsensusega nii ka otsustas. Algse plaani järgi oleks eelnõu menetluses olnud siis, kui riigieelarve seadus ei olnud veel Riigikogus vastu võetud.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann, teine küsimus!

Aitäh! Ma küsin veel kord keskkonnatasude seaduse muutmise kohta, mis on täpselt sama lühikese etteteatamise ajaga. Kas ma saan õigesti aru, et te ei toeta selliseid kiireid muudatusi ja olete selle vastu?

Ma väljendasin üldist printsiipi. Sellised kiired muudatused ei ole kõige parem lahendus. Ma ei välista, et teatud hetkedel on neid vaja teha, aga kindlasti ei ole see praktika, mis võiks reegliks saada. Üldiselt võiksid maksumuudatused ja üldse tulubaasi muudatused nendele, keda asi mõjutab, ette teada olla nii pikalt kui vähegi võimalik.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Sotsiaaldemokraadid on olnud kuni valitsusse minekuni tulumaksu alandamise vastu ja toetanud astmelist tulumaksu. Nüüd, valitsuskoalitsioonis olles, on teie seisukoht muutunud vastupidiseks. Tõsi, te juba kevadel – ma  rõhutan, juba kevadel – selgitasite, et olete selle poolt, kuna tegemist on õigusliku ootuse printsiibiga. Samas oleks kevadel olnud piisavalt etteütlemisaega, nii et oleksite saanud oma ideoloogiat väljendada ka praktilises valitsemises. Tahan veel öelda, et alles eile me kinnitasime riigilõivuseaduse, millega riigilõive muudeti mõni nädal enne seaduse jõustumist päris palju. Nii et see kevadine jutt ei vasta tõele. Aga minu küsimus on järgmine. Kui te vanemapensioni tühistasite, siis te ei näinud vastuolu õigusliku ootuse printsiibiga. Tulumaksu alandamise puhul leiate, et on vastuolu. Selgitage, millest niisugune oluline erinevus!

Oluline erinevus peitub ennekõike ajalises faktoris. Mis puutub nn vanemapensioni, siis see muudatus sai vastu võetud kevadel peaaegu kuus kuud varem, kui see oleks pidanud jõustuma. Loomulikult, teoreetiliselt oleks võimalik olnud kevadel tulumaksu määra langetamine ära jätta ja küllap siis oleks õiguspärase ootuse printsiibile viitamine märksa nõrgematel jalgadel olnud. Samas juhin tähelepanu, et sotsiaaldemokraadid ei olnud koalitsioonis, kui see langetamine ära otsustati ja vastu võeti. Seda tegi 2011. aastal vahetult pärast valimisi tekkinud koalitsioon. Nii et iseenesest meie ei ole seda toetanud. Aga praegu me ei toeta ettepanekut toona vastuvõetud otsust muuta, mis tähendaks seda, et tulumaksu määr järgmisel aastal jääks samaks.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Minu jaoks on arusaamatu, kuidas võib üks erakond poliitiliselt mitte toetada maksumäärade samaks jäämist, aga teiselt poolt nagu toetada mitte oma põhimõtteid. See on kuidagi väga kummaline. Aga mul on küsimus tuleviku kohta. Kas 2016. aasta eelarve koostamisel on samuti ette näha tulumaksu määra alandamist?

Praegune eelarvestrateegia tulumaksu määra langetamist järgmistel aastatel ette ei näe. See, milliseks täpselt saab 2016. aasta eelarve, sõltub ka sellest, mis toimub 1. märtsil ja vahetult sellele järgnevate nädalate jooksul. Aga praeguse eelarvestrateegia järgi tulumaksu määra langetamist ei ole ette näha.

Palun, Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Aitäh! Minu küsimus ei olnud enne ega ole ka praegu mitte see, kas tulumaksu alandamine on õige või vale, hea või halb ning milliseid sihtrühmi ja kuidas see mõjutab. Mu küsimus on ajendatud sellest, et juba kevadel väitsite rahanduskomisjonis ka teie isiklikult, et tulumaksuseaduse muutmine on vastuolus õigusliku ootuse printsiibiga. Samal ajal vanemapensioni tühistamine, mis oli ka varem seadustatud, ei ole teie arvates vastuolus õigusliku ootuse printsiibiga. Milles on erinevus? Ma kordan: milles on teie arvates erinevus? Mõlemat oli võimalik kevadel muuta, aga teie suhtumine nendesse eelnõudesse on olnud erinev. Millest see tuleneb?

Seda, et ma olen väitnud, et kevadel füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määra langetamise ärajätmine oleks vastuolus õigusliku ootusega, mulle küll ei meenu. Ma ei mäleta, et ma seda väitnud oleksin. Kui küsijal on mingisugust teistsugust informatsiooni, siis võiksite selle esitada. Aga mis nende kahe asja vahe on? Nagu ma ütlesin, hetkel on vahe see, et mängus on ajafaktor. Mis siin salata, ega ma ei ole sellest ka varem saladust teinud ja ilmselt kellelegi siin saalis ei tule uudisena või üllatusena tõsiasi, et meie parlamentaarses süsteemis koalitsioonide moodustamine tähendabki kompromisse ja kõnealune otsus on sotsiaaldemokraatide jaoks kompromiss.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Te nentisite, et koalitsioonis olles peavad sotsid tegema kompromisse. Eelmine kord, kui te valitsusse läksite – see oli aastal 2007 –, jõustati tulumaksuseaduse muutmise seadus, mis nägi ette, et 2008. aastal alaneb tulumaks 21%-ni, 2009. aastal on tulumaks 20%, 2010. aastal 19% ja alates 2011. aastast 18%. Me oleme olukorras, kus tänavu on tulumaks endiselt 21%, ja te ütlesite, et eelarvestrateegia edasist alanemist ette ei näe. Mis on sellest ajast muutunud? 2007. aastal nähti nii pikka alanemist ette, miks Eesti riik seda endale lubada ei saa?

Aitäh! Ma arvan, et Eesti riik on vahepeal teinud oma arusaamistes korrektuure, kusjuures minu isiklikul hinnangul õiges suunas. See ongi vahepeal muutunud. Te viitasite õiguskindlusele või õigustatud ootusele. Aastal 2009 otsustatud muudatused tehti väga pika perspektiiviga, nii et minu arvates mingit õigustatud ootust maksulangetuse osas ei oleks tohtinud küll kellelgi nii kaua olla. Ma arvan, et toonaste otsuste korral õigustatud ootuse printsiipi ei riivatud.

Palun, Eiki Nestor!

Ma küsin nii: kas te arutate iga eelnõu puhul, kuidas on tekkinud niisugune jube olukord, et sotsiaaldemokraadid kuuluvad koalitsiooni ning Keskerakond ja IRL ei kuulu?

Iga eelnõu puhul rahanduskomisjonis seda teemat ei tõstatata, aga aeg-ajalt kerkib see üles küll.

Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Ma tänan! Palun seletage veel kord lahti see õigustatud ootuse printsiip! Me oleme olukorras, kus tulumaksu protsent on 21. Ja kui see 21% püsima jääb, kus on siis see õigustatud ootuse printsiibi riive? Meil on praegu tulumaks 21%, eelnõus tehakse ettepanek, et see on ka järgmine aasta 21%.

Õigustatud ootuse riive ei puuduta ju mitte ainult hetkeolukorda, vaid vastuvõetud otsuseid, millega subjektid, keda vastuvõetud seadus mõjutab, arvestada saavad. Kindlasti võib luua teoreetilisi konstruktsioone, kus mõni ettevõte näiteks Eestisse investeerides on arvestanud maksukeskkonnaga, mis peaks 2015. aastast siin kehtima. Nii et küsimus ei ole selles, milline on praegune olukord. Küsimus on pigem selles, millised seadused on vastu võetud, millised uuendused eelduste kohaselt ka reaalselt rakenduvad.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Nüüd ma küsin kui valija, kes peab 1. märtsil tegema otsuse, mis erakonda toetada. Mulle meeldivad poliitikud ja erakonnad, kelle sõnad ja teod käivad kokku. Sotsiaaldemokraadid on kahel korral olnud valitsuses ja toetanud üksikisiku tulumaksu määra alandamist. Samas, pressiteadetes ja oma platvormi tutvustuses te seda ei tee. Ma küsin valijana üsna otse: kas sotsiaaldemokraadid toetavad üksikisiku tulumaksu määra alanemist või ei toeta?

Sotsiaaldemokraadid ei toeta tulumaksu määra edasist langetamist. Me ei arva, et see peaks langema 20%-st allapoole. Eks aegade jooksul on koalitsioonis ja valitsuses olnud eri erakonnad. Nii mõnigi neist on toetanud astmelist tulumaksu, aga me teame, et astmelist tulumaksu Eestis ei ole. Kui vaadata ajaloos tagasi, siis leiab näiteid selle kohta, et meie valimissüsteemi kehtides ei ole ühelgi erakonnal võimalik absoluutset enamust saada. Ja minu meelest on see hea süsteem, sest see tähendab seda, et paratamatult tuleb koalitsiooniläbirääkimistel teatud kompromisse teha. Ka sotsiaaldemokraadid on neid teinud ja teevad edaspidigi. Küsimus on, mis on meie prioriteedid. Praeguse koalitsiooni puhul on meie prioriteet selgelt olnud lapsed ja nendega seonduv. See on väljendunud lastetoetuste suurendamises ja tasuta koolitoidu laiendamises gümnaasiumiõpilastele.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu! Me avame läbirääkimised. Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelema Mihhail Stalnuhhini!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! See debatt tuletas meelde situatsiooni, kus keegi on võtnud lõkkest kuuma kartuli ja nüüd püütakse seda üksteisele visata – ei taheta ise põletada saada. "Teie olete sellised pahad," kõlab ühelt poolt. "Te veel aasta tagasi ei toetanud tulumaksu määra langetamist, nüüd jälle toetate!" Sealt visatakse kartul tagasi: "Aga teie võtsite algselt selle seaduse vastu!" Ja käibki niiviisi. Ja siin vahepeal istub rahulikult Reformierakond, kes tegelikult kogu selle asja välja mõtles ja läbi surus, nii et head inimesed peavad kannatama.
Kuulge, mulle tuleb meelde üks muinasjutt. Kaks karupoega leidsid juustutüki ega suutnud seda jagada. Tuli rebane, meie puhul siis orav, ja pakkus oma teenust: ma aitan! Ja hakkas juustu jagama. Asi lõppes sellega, et karupojad kaklevad, juustu ei ole, aga rebase ehk orava kõht on täis, lausa punnis kohe. Ja kaob minema.
Kolleegid, pärast seda, kui riigieelarve on vastu võetud, saab olla vaid puhtteoreetiline huvi seda teemat arutada. Me peaks arutama teiega teisi asju. On ammu käes aeg, kus Riigikogus esindatud poliitilised jõud peaksid Eesti riigi huvides reformikatele lihtsalt kambaka tegema. Tuleb välja niiviisi, et minuti pikkus sõltub sellest, kummal pool ust sa oled. Ja see ongi nii! Kõik sõltub sellest, kas sa oled sealpool ust, kus on Reformierakond, või teisel pool.
Jüri, sa ainsana esindad siin sotsiaaldemokraate. Kas sa mäletad, millest me sinuga aasta tagasi rääkisime? Me rääkisime koalitsioonist, kui häbematu ta on, kuidas ta surub läbi oma otsuseid, ja sina kinnitasid, et meie sellised ei ole. Kui meie oleme koalitsioonis, läheb kõik teisiti. Mäletad, Riias hilja õhtul? Vabandust, et ma selle niimoodi otseselt välja tõstan, aga see on ju tüüpiline. Igaüks petab end! Igaüks vanadest kogenud poliitikutest arvab, et ta suudab Reformierakonna ümber kasvatada ja temaga koos midagi head teha. No ei tule sellest midagi välja! Ja kui juba mina siin hakkan rääkima IRL-ile, et unustame mõned küsimused ära, leiame konsensuse ja räägime sellest, kuidas teha ükskord ometi inimsõbralik valitsus, siis on küll mõõt täis. Tõesti!
Nii et, kolleegid, vaevalt selle arutelu tulemusena midagi muutub tulumaksuseaduse mõttes, aga ühe kasuliku õppetunni tänase neljapäevase istungi lõpus oleme küll saanud. Kui kaua me sõimleme omavahel? Üks erakond, kes tegelikult on kõik selle kokku keeranud, istub aga vaikselt ja poleks nagu protsessist osa võtnudki. Mõtleme, äkki tuleb midagi välja! Aitäh!

Jüri Morozov, kas soovite kohapealt repliigi öelda? Palun, kaks minutit!

Aitäh! Kuna minu nime nimetati, siis ma ütlen heale kolleegile, et ongi need, kes on koalitsioonis, ja need, kes on opositsioonis. Ma saan aru küll, et te olete väga kaua opositsioonis istunud, ja see on tõsine probleem, aga selles see vahe ongi.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Head kolleegid! OECD, mis on ilmselgelt üks autoriteetseimaid institutsioone maksuküsimustes ja kus tehakse vaieldamatult globaalselt parimaid ekspertiise maksuküsimustes, on oma uuringutes väga selgelt välja toonud, et kui maksud reastada selle järgi, milline neist majanduskeskkonda rohkem koormab, siis on esikohal tulumaks. Tulumaksu peetakse kõige koormavamaks. Sellele järgnevad tarbimismaksud ja kõige vähem koormavaks peetakse varamaksusid.
Kui me tegime 2011. aastal otsuse vähendada tulumaksu, siis igal juhul me otsustasime sellega muuta ka oma majanduskeskkonna konkurentsi- ja kasvuvõimelisemaks. Kui me vaatame samme, mida meid ümbritsevad riigid on teinud, eriti lähinaabrid, kes on ju meie põhilised kaubanduspartnerid, aga samas ka meie konkurendid – me ju kõik tahame saada endale rohkem investeeringuid ja töökohti –, siis viimase viie aasta jooksul on areng olnud selline, et ettevõtte tulumaksu on vähendatud päris jõuliselt, üksikisiku tulumaks on jäänud enam-vähem samale tasemele, aga tarbimismaksud on kasvanud. Nii et riigid on läinud seda teed, et on vähendanud otseste maksude osa ja suurendanud kaudsete maksude osakaalu. Ma ei näe mingit põhjust, miks me peaksime tegema vastupidi võrreldes sellega, kuidas on teised riigid viimasel või kui soovite, viimasel kümnel aastal ratsionaalselt käitunud.
Aga nüüd sellest eelnõust, mida me täna arutame. Kõigepealt tahan öelda, et see on ikkagi ennekuulmatu, et eelnõu algatajate volitatud esindaja ütleb minu küsimusele vastates, et see eelnõu ei puudutagi ettevõtteid. Kirjas on ometi vastupidi. Siin on kaks võimalust: kas eelnõu algatajate volitatud esindaja ei ole kursis eelnõuga, mida ta siin äsja esitles, või siis oli tegemist avalikkuse suure eksitamisega. Ka rahanduskomisjoni esimees ju ütles, et see puudutab nii üksikisikute kui ka ettevõtete maksukoormust. Loodan väga, et algataja, Keskerakonna fraktsioon parandab seda juttu, mida nende volitatud esindaja siin meile rääkis.
Aga mis seda eelnõu puudutab, siis majanduskeskkonda halvendavat, meie konkurentsivõimet vähendavat eelnõu Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetada ei saa. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 733 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me peame seda hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 733 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 45 rahvasaadikut, vastu oli 15, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Head kolleegid! Meie tänane päevakord on ammendunud, istung on lõppenud. Soovin kõikidele kaunist õhtu jätku ja kena nädalavahetust! Kohtumiseni esmaspäeval!

Istungi lõpp kell 12.35.