Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Infotund. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis osalemiseks registreerus 41 Riigikogu liiget. Valitsusliikmed, kes infotunnis osalevad, on kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling ning siseminister Hanno Pevkur. Eile avaldas soovi esitada küsimust üheksa Riigikogu liiget, juhatus otsustas üksmeelselt anda võimaluse siiski kaheks lisaküsimuseks. Nii et meil läheb väga kiireks.


1. 13:01 Poliitika

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsija on Urmas Reinsalu ja küsimus on kaitseminister Sven Mikserile peaministri ülesannetes. Palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud härra kaitseminister! IRL-il on selge plaan, kuidas viia ellu madalapalgaliste maksureform, et parandada nende inimeste toimetulekut, kes teevad iga päev väikse sissetuleku eest rasket tööd. Eestis on üle 200 000 inimese, kes saavad palka 500 eurot või alla selle. Meie eesmärk on, et madalapalgaliste inimeste alla 500-eurone tulu oleks maksuvaba. See parandab inimeste tegelikku toimetulekut – nii töötajate, pensionäridest töötajate kui ka väikeettevõtjate oma. Eelmises infotunnis ütles peaminister Taavi Rõivas Reformierakonna esimehena, et seda ei ole mõtet teha, sellepärast et selline meede, mis inimeste toimetulekut parandab ja jätab inimestele rohkem raha kätte, on liiga keeruline. Milline on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukoht madalapalgaliste maksureformi suhtes?

Kaitseminister Sven Mikser

Aitäh! Et alustada algusest, ütlen kohe ära, et sotsiaaldemokraatide lahendus madalapalgaliste inimeste toimetuleku probleemi lahendamiseks lähtub põhimõttest, et nende sissetulekuid tuleks suurendada ja seetõttu oleks mõistlik minna senisest kiiremini edasi alampalga tõstmisega. Mis puudutab tulu maksustamist, siis sotsiaaldemokraadid loomulikult, nagu ka IRL, toetavad progressiivset üksikisiku tulu maksustamist. Kuid ma kardan, et konkreetne lahendus ei ole kõige parem. Mina ei arva nii nagu peaminister, et tegemist on liiga keerulise viisiga. Teie pakutu on tegelikult väga lihtne süsteem, kus tuluvahemikud on maksustatud eri määraga. Tulu nullist kuni 500 euroni oleks maksustatud nullmääraga, seejärel tuluvahemik 500–846 eurot oleks maksustatud 40% maksumääraga ja tuluvahemik üle 846 euro 20% määraga. Selline skeem, kus n-ö madal tuluvahemik on kõige madalama määraga, seejärel on üks tuluvahemik, mis on maksustatud tunduvalt kõrgema määraga ja siis jälle maksumäär langeb, on ebatraditsiooniline. Sotsiaaldemokraatide idee lähtub põhimõtteliselt täpselt samast õilsast eesmärgist – vähendada vähem teenivate inimeste maksukoormust. Aga me leiame, et tuluvahemikud, st maksumäär peaks progressiivselt ülespoole liikuma. Meie ettepanek on maksustada 20%-st kõrgema määraga see tuluosa, mis ületab 1600 eurot kuus.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Selles ongi sotsiaaldemokraatide ja IRL-i ettepaneku suur erinevus. Meie ei toeta suuremate sissetulekute kõrgemat maksustamist. Meie selge seisukoht on, et riigil on mõjus, jõukohane ja otsekohe rakendatav väga selgelt sihitatud meede, kuidas inimeste toimetulekut parandada. Väikese sissetulekuga inimestele, kes teevad hommikust õhtuni tööd, on meil olemas reaalne lahendus, mida ellu viia. IRL-i madalapalgaliste maksuvabastus jätaks 500 eurot teenivale inimesele kätte kuus 70 eurot netotulu. Valitsus on riigi eelarvestrateegias näinud ette tulumaksuvaba miinimumi üldise tõusu järgmisel aastal 10 eurot. Mul on teile konkreetne küsimus. Kas valitsuse kava – tõsta tulumaksuvaba miinimumi 10 euro võrra aastas – ei ole ebapiisav meetmete pakett selleks, et madala palgaga inimeste toimetulek tegelikult paraneks?

Kaitseminister Sven Mikser

Aitäh! Kui valitsus pani kokku järgmise aasta riigieelarve eelnõu, siis loomulikult oli meie eesmärk kõige keerulisema toimetulekuga inimeste olukorra leevendamine. Me vaatasime pilti vastutustundlikult. Me ju teame, et eelmine valitsus, kuhu kuulus ka IRL, otsustas juba 2011. aastal langetada järgmise aasta 1. jaanuarist üldist tulumaksumäära, mis viib riigieelarve tulupoolelt ära ca 70 miljonit eurot. Kui meil oleks võimalik arvestada ka selle rahaga riigieelarve tuludes, siis kindlasti võimaldaks see vähekindlustatud, kehvema toimetulekuga inimeste ja perede olukorda veelgi parandada. Mis puudutab edasisi meetmeid, st 2016. aastast edasi, siis kindlasti me oleme ühel meelel selles, et maksustamine peab võtma arvesse inimeste võimet makse maksta. Riik ei pea vaatama mitte ainult seda, kui palju kelleltki maksudena võetakse, vaid võtma ka tõsiselt arvesse seda, kui palju inimesele pärast maksude maksmist kätte jääb. Nii et eesmärk langetada vähem teenivate, madalapalgaliste inimeste maksukoormust on väga õilis. Samas on hinnatud, et teie pakutud meede läheks riigile maksma vähem laekuvate tulude tõttu 120–140 miljonit eurot. Rahandusministeerium on pakkunud tunduvalt suurema arvu, mis on minu arvates küll pisut üle hinnatud. Ometi, valimiskampaania ajal lubadusi jagades tuleb mõelda ka nende teostatavusele ja näidata väga selgelt ära katteallikad, siis saame palju täpsemalt analüüsida, kui palju ja milliste tulugruppide maksukoormust on tegelikult võimalik alandada. Aga selle printsiibi mõttes, et madalama sissetulekuga inimesed peaksid maksma riigieelarvesse väiksemaid makse, madalama määraga makse, olen ma teiega nõus. Seda nimetataksegi progressiivseks maksustamiseks.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Reinsalu, palun teine lisaküsimus!

Urmas Reinsalu

Peaministril oli eelmisel nädalal selline seisukoht, et madalapalgaliste maksureformi ei saa teha, sest see on ametnike jaoks keeruline – tuleb uus arvutiprogramm, ametnikud peavad hakkama pabereid vormistama. Teie hinnang on selline, et selles suunas tuleks liikuda, aga pärast valimisi, tulevikus tuleb hakata analüüsima, mida teha ja kuidas teha. Minu sõnum on see, et IRL on need asjad valmis teinud. Me oleme teinud koos Eesti võimekamate maksuekspertidega analüüsi, kavandanud meetme ja koostanud isegi seaduseelnõu. See on riigile jõukohane, sellel on olemas katteallikad, seda on võimalik teha ja sellest võidavad 330 000 Eesti inimest, kes praegu saavad palka alla 850 euro kuus, sh 70 000 töötavat pensionäri ja ligi 30 000 füüsilisest isikust ettevõtjat. Mul on konkreetne küsimus: kas teie hinnangul on madala palgaga inimeste maksureformi idee Sotsiaaldemokraatliku Erakonna jaoks välistatud või mitte?

Kaitseminister Sven Mikser

See, et kehtestada Eestis üksikisiku tulu maksustamisel progressiivne mudel, on loomulikult sotsiaaldemokraatidele vastuvõetav. Kui nüüd rääkida katteallikatest, siis teie pakutud katteallikad ei ole olnud piisavalt konkreetsed ega ka piisavalt veenvad. Kindlasti peab valitsus neid asju kriitiliselt vaatama. Kui te räägite sellest, mida on võimalik teha nüüd kohe ja mis vajab lisaanalüüsi, siis näiteks lastega perede toimetuleku parandamiseks suutis see valitsus – vaatamata võrdlemisi lühikesele tööperioodile – astuda konkreetseid samme, samal ajal kui teie osalusel enam kui kolm aastat töötanud valitsus võttis pikalt hoogu, aga ei suutnud väga palju ära teha. Kui me räägime näiteks parvlaevaühendusest mandri ja saarte vahel, siis samamoodi, praeguse valitsuse kiiretele ja tõhusatele otsustele eelnes eelmise valitsuse pikk ettevalmistustöö, mis ei päädinud paraku sama selgete ühemõtteliste otsuste ja nende täitmisega. Nii et ma usun, et valija teab, keda ta peab kompetentseks ja võimeliseks otsuseid langetama ning neid ka ellu viima.

Esimees Eiki Nestor

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud esineja! Me oleme maksureformist ja maksude ümberjagamisest väga palju rääkinud, kohutava energia selle peale raisanud, aga ikka pole eriti mingeid muudatusi tehtud. Kas teile ei tundu, härra kaitseminister peaministri ülesannetes, et võib-olla me peaksime selle energia kulutama hoopis tähtsama küsimuse peale – kuidas meie eelarve tulupoolt kasvatada? Praegune riigi tulu ei ole Eesti kohta sugugi suur ja ma arvan, et me oleksime ära teeninud hoopis suuremad sissetulekud. Me jaotame praegu seda väikest raha, mille ümberjagamisest tegelikult mitte keegi ei võida. Eesti riik peaks mõtlema selle peale, kuidas rohkem raha sisse tuua – nii nagu valitsus õpetab perekondi, et neil tuleb rohkem teenida, et perekond paremini elaks.

Kaitseminister Sven Mikser

Aitäh! Kindlasti tuleb riigi ressursse planeerides ja riigi tegevusi planeerides vaadata nii kulupoolt kui ka tulupoolt. On palju kahetsusväärseid näiteid, paraku ka Euroopast, mis tõestavad meile, et on võrdlemisi lihtne ennast lühikese ajaga vaeseks kulutada. Samas, loomulikult oleks täiesti ekslik teha sellest järeldus, et riigil on võimalik ennast lühikese ajaga rikkaks säästa. Mulle tundub, et selline loogiline väärkonstruktsioon on kohati ka Eesti mõtlejate ja poliitikute hulgas levinud. Ma olen nõus sellega, et kindlasti tuleb riigil oma tegevustes keskenduda tulevaste tulude maksimeerimisele. Ja ma olen täiesti veendunud, et kõige olulisem sisend mis tahes majandustegevuses, mis toodab meile seda palju räägitud SKT-d, rahvuslikku koguprodukti, on inimvara, inimene. Ma olen öelnud, et investeeringud ja töökohad ei tule kindlasti sinna, kust inimesed on juba lahkunud. Seetõttu on majanduspoliitika ja majanduskasvu oluline osa hea regionaalpoliitika. Sama oluline, võib-olla veelgi olulisem on hea hariduspoliitika, sh kõik see, mis puudutab täiendus- ja ümberõpet. Inimesed, kes töötavad majandusharudes – sektorites, mille tulevikuväljavaated ei ole iseäranis head –, ei peaks ümber- või täiendusõppe saamiseks ootama koondamisteadet, vaid saaksid ka riigi toel omandada uut kutset ja parandada oma kvalifikatsiooni juba enne, kui töötuks jäävad. See on kindlasti ülimalt tähtis ka selleks, et eelarves oleks tulu, mille arvel teha vajalikke investeeringuid ja kulutusi.

Esimees Eiki Nestor

Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Hea kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes! Viimastel päevadel on tulnud uudiseid Vene sõjalennukite suuremast aktiivsusest Läänemere kohal ja värskelt on tulnud ka uudis õhupiiri rikkumisest. Kui kaitstud me oleme? Mis on Eestil plaanis teha?

Kaitseminister Sven Mikser

Aitäh! Ma tahaksin tänada kõigepealt Urmas Reinsalu, kes on suuremeelselt sõnastanud oma küsimuse teema "Poliitikast", mis võimaldab küsida maksude, nende kasvu, eelarve tulupoole ja tõesti ka kaitsepoliitiliste teemade kohta. Tõepoolest, Venemaa Föderatsiooni relvajõudude aktiivsus, sh õhujõudude aktiivsus on viimastel nädalatel olnud Läänemere regioonis märkimisväärne. Me oleme fikseerinud muu hulgas näiteks strateegiliste pommituslennukite lende, mis ei ole kindlasti meie regioonis tavalised ega igapäevased. Ma leian, et niisugused manöövrid on agressiivsed ja ebavajalikud, need on provokatiivsed ja loomulikult käitub Eesti sellekohaselt. Kui me oleme õhupiiri rikkumise tuvastanud, siis me esitame Venemaa Föderatsioonile ka tavakohase noodi. Kui on tegemist lendudega rahvusvahelises lennukoridoris, siis me identifitseerime vajaduse korral need lennuvahendid visuaalselt. On tõsi, et nii NATO liitlased Balti õhuturbe raames kui ka teised regiooni riigid on viimastel nädalatel teinud märkimisväärselt palju tuvastuslende, et selliseid lende identifitseerida. Küsimuse teisele poolele vastates ütlen, et tõesti on julgeolekuolukord meie regioonis ja Euroopas laiemalt viimase aasta jooksul muutunud märksa pingelisemaks. Samal ajal aga meie enda investeeringud oma riigi kaitsesse ning ka väga hea ja tõhus koostöö meie NATO liitlaste ja regionaalsete partneritega on muutnud Eesti julgeolekut tunduvalt kindlamaks. Nii et vaatamata rahvusvahelise olukorra pingestumisele usun, et Eesti inimesed saavad, võivad ja ka peaksid praegu tundma ennast turvaliselt.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:15 Huvide deklareerimine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsija on Priit Toobal ja küsimus on siseminister Hanno Pevkurile. Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Eile oli ülemaailmne korruptsioonivastane päev ning sel teemal avaldasid mõtteid kapo peadirektori asetäitja ja justiitsminister. Lugesin ka teie arvamusavaldusi. Ametiisikute puhul on üks korruptsiooni ennetamise meede huvide deklaratsioon, varasema nimetusega majanduslike huvide deklaratsioon. Kuidas teie hindate, kas seesuguste deklaratsioonide täitmine aitab korruptsiooniohtu vältida ja mida teha, kui ametiisikud, kellel see kohustus on, ei kirjuta kõike üles nii, nagu seda tuleb teha? Sellisel juhul justkui pole deklaratsiooni täitmisel enam mõtet.

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Eks selle küsimuse peaks esitama eelkõige justiitsministrile. Aga ma räägin hea meelega ka oma mõtetest. Huvide deklareerimisel on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on loomulikult see, et inimene, kellel on kohustus huve deklareerida, seda teeks, nii et tema huvid oleks kajastatud ning võimalikud otsused läbipaistvad ja selged. Teine eesmärk on preventiivse eesmärgi täitmine – kui inimene midagi deklareerib, siis ta võtab ise endale kohustuse, et tema deklaratsioon oleks õige. Kui hilisema kontrolli käigus või mingil muul põhjusel selgub, et on esitatud valeandmeid või jäetud midagi märkimata, siis tuleb inimesel selgitada, miks ta on nii teinud. Loomulikult tähendab see seda, et on eksitud korruptsioonivastases seaduses toodud kohustuse vastu oma huvid deklareerida. Kohustus on seaduses selgelt sätestatud. Nii et ega muud ei olegi öelda, kui seda, et tuleb deklareerida ja huvide deklareerimine kannab endas kahte eesmärki.

Esimees Eiki Nestor

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Olen teiega täiesti päri ja ma jätkan oma küsimust huvide deklaratsiooni täitmise ja sinna märgitud kohustuste kohta. Seadus ütleb selgelt, et tuleb üles märkida kõik varalised kohustused, sh võetud laenud. Nii on see praeguses seaduses kirjas ja nii oli ka näiteks 2009. aastal. Kas teie hinnangul kohustus märkida üles kõik varalised kohustused kehtib ka sularahas võetud võlgade kohta või puudutab see ainult panga kaudu tehtud tehinguid?

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! See kehtib ka sularahas võetud kohustuste kohta. Sõltumata sellest, millises vormis on võetud kohustus, ma eeldan, et see on võlausaldaja või võlausaldajate huvide kaitseks ka kirjalikult fikseeritud. Loomulikult, kui ühel isikul, kes on kohustatud deklareerima oma huvid, on võetud teiste isikute ees kohustusi, siis tuleb need kõik deklareerida, sõltumata sellest, kas on tegemist sularaha või mingi muu varalise kohustusega. See tuleb väga selgelt välja nii korruptsioonivastasest seadusest kui ka huvide deklaratsiooni vormist. Ja kui kellelegi sellest veel ei piisa, võib võtta ette ka seaduse seletuskirja ja kommentaarid.

Esimees Eiki Nestor

Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Aitäh! Jätkan siit. Nagu te õigesti märkisite, seaduses on kohustus, et kõik varalised kohustused tuleb üles märkida, sh sularahas võetud kohustus. Aga mis saab siis, kui see kas tahtlikult või pahatahtlikult tegemata jääb ja ka hilisema kontrolli käigus – kui on meelde tulnud või on meelde tuletatud – ei ole seda parandatud? Missugune on karistus selle eest, kui jääb deklaratsioonis märkimata mõni oluline varaline kohustus, sh näiteks sularahalaen? Milline karistus on praegu ja milline on näiteks 2009. aastal märkimata jäänud kohustuse eest?

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Me peaksime koos võtma ette korruptsioonivastase seaduse koos karistusseadustikuga. Aga praegu, arvestades, et vastamise aega on kaks minutit, ilmselt ei jõua seda teha. Huvide deklareerimise kohustuse täitmata jätmine oli 2009. aastal ja on ka praegu sanktsioneeritud, nii et karistus on. Tuleb lihtsalt järele vaadata, mis karistus täpselt on. Ma usun, et pärast infotunni lõppu võime koos üle vaadata, ei ole probleemi.

Esimees Eiki Nestor

Erki Nool!

Erki Nool

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Te mainisite preventatiivse meetmena huvide deklareerimist, mis on suuresti õige. Kas on arutatud, et ka Maksu- ja Tolliameti ning piirivalve töötajad võiksid või peaksid majanduslike huvide deklaratsioone täitma? Kuna mõned inimesed puutuvad rahaga kokku oma töö tõttu, siis oleks ju preventatiivses mõttes mõistlik, et ka nemad täidavad. Kuigi loomulikult, nagu Maksu- ja Tolliameti peadirektor on öelnud, on neil oma sisekontroll. Aga juhindudes teie sõnadest küsin, kas sellist arutelu on peetud.

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Selline arutelu oli siis, kui valmistati ette uut korruptsioonivastast seadust, samuti siis, kui valmistati ette üleminekut uuele elektroonilisele vormile. Küsimuse all oli, kes on need ametiisikud, kellel on kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioon. Jäi selge arusaam, et seaduses tuuakse suhteliselt kitsas ring ja peale selle antakse ametiasutuse juhtidele õigus määratleda, kes peavad esitama vana nimetusega majanduslike huvide deklaratsiooni ehk praegust huvide deklaratsiooni. Nii et minu arvates on üsna mõistlik ja sobiv lahendus Eestile, et seaduse tasandil öeldakse ette teatud isikute ring ja ülejäänute suhtes antakse diskretsioon ametiasutuste juhtidele ning nemad otsustavad, kes peavad või ei pea deklaratsiooni esitama. See aga ei tähenda, et ei võiks olla veel ametiasutusesiseseid lisaakte huvide kontrollimiseks. Need ei pea olema tingimata huvide deklaratsiooni vormis, vaid võivad olla ka lihtsalt avalduse vormis. Võib kasutada ka mingisugust muud meetodit või spetsiifilisemalt öelda, et näiteks palka ei ole vaja deklareerida, aga oma varalised kohustused tuleb kirja panna ja sellest piisab. Igati mõistlik on anda paindlikkus, aga seaduses tuleb öelda, kellel on kohustus ja mida tuleb kohustuslikus vormis täita.

Esimees Eiki Nestor

Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Huvide deklaratsioonis tuleb kajastada laenud ja ka laenu tagatiseks olevad hüpoteegid. Tihti tuleb ette olukordi, kus laenu enam ei ole, aga hüpoteek on meelega üles jäetud, sest kui kunagi on vaja laenu võtta, siis saab seda kasutada, nii et ei pea maksma riigilõivu jne. Aga ajakirjanikud ei saa pahatihti aru, et hüpoteek ei ole laen, ja kajastavad mõne inimese – Riigikogu liikme või kellegi teise – laenukohustust, liites kokku laenu ja hüpoteegi. Sellise meetodiga saab muidugi totaalselt vale summa, mis võib olla kohati kaks-kolm korda suurem kui tegelik laenukohustus. Kas on peetud mingit plaani, et seda selgemaks muuta? Siis ei peaks mõni inimene kogu aeg selgitama, et tal tegelikult ei ole nii suur laenukohustus.

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! See küsimus jääb küll justiitsministri vastata. Nemad veavad korruptsioonivastast strateegiat ja ka huvide deklareerimise plokki. Enda tunnetuse kohaselt saan öelda vaid nii palju, et kui keegi ei saa aru, mis on kirja pandud ja mis on kirjapandu sisu, siis ei muuda see mõttetuks seda, mida nõutakse. Kui on soov huvide deklareerimisel fikseerida ja teada saada ka hüpoteegid, siis on see igati mõistlik, sest laenujääk pannakse samamoodi deklaratsiooni kirja. See, kui keegi ei saa aru, mis on laenujäägi ja hüpoteegi vahe, ei muuda kindlasti põhjendamatuks kontrollorganite võimalust vaadata ka hüpoteekide olemasolu.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:25 Põllumajandustoodangu eksport

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsija on Aivar Kokk ning küsimus on väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullingule. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Baltikumi ja Soome piimamajandus on augustist alates sattunud väga raskesse olukorda. Kaudsed mõjud on jõudnud ka kaugemale Euroopasse ja uute turgude otsimisega tegeleb enamik Euroopa riike. Seetõttu on ka enamikul turgudel hinnalangus ja pole lihtne piimatoodetele turgu leida. Me teame, et Euroopa ja Ameerika vahel ei ole vabakaubanduslepingut, Uus-Meremaa ja Austraalia on ise eksportijad, Põhja-Aafrikas on tariifid väga kõrged. Samas olete te viimased neli kuud aktiivselt tegelenud piimatoodangu müügiga väljapoole Eestit. Kuidas teil on läinud?

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling

Tõepoolest, me oleme koostöös piimaliiduga aktiivselt tegelenud uute turgude otsimisega. Leiame, et praeguses faasis oleme sellises seisus, kus igal tootjal on erinevad tooted. Seega on iga toote jaoks ka eri turustuskanal, sest toodete kasutajad on erinevad. Näiteks juustuplokke ostab teistsugune tööstus kui see, mis soovib piimapulbrit. Praegu on meil tekkinud väga hea koostöö ühe suure Aasia konglomeraadiga, kes toimetab mitmel Aasia turul. Meie piimaliitu kuuluvad tootjad toodavad kõik selliseid tooteid, mis kaua säilivad. Näiteks AS Maag teeb ainult lühikese säilivustähtajaga tooteid, mida ei ole kahjuks võimalik kaugetele turgudele viia. Kõik need, kes toodavad pika säilivusajaga tooteid, peavad läbirääkimisi detailide üle, et oma tooteid Aasias turustada, nii et töö käib. Hetkel, ma arvan, on kõige suurem potentsiaal juustudel, mida toodavad näiteks Saaremaa Piimatööstus ja E-Piim. Nemad peavad praegu läbirääkimisi pakenduse detailide üle.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Aitäh! Arvestades, et me oleme kuhugi turgudele justkui jõudnud ja mõne koha peal veel arutame, tekib küsimus. Kui põllumajandusminister hõiskas rõõmust, et Valgevene kaudu on ehk võimalik avada uks ka Venemaa turgudele, siis olite teie väga pessimistlik ja arvasite, et seda ei tohiks teha. Nüüdseks on põllumehed neli kuud müünud piima alla omahinna. Kas praegu ei oleks õige haarata ikkagi igast õlekõrrest kinni ja samal ajal otsida ka kaugemaid turgusid?

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling

Kahjuks Valgevene ei ole väga hea näide ja on hea paralleel tuua just selles mõttes, et see on õlekõrs, mis kergesti murdub. Mõned nädalad tagasi – just sellesama visiidi paiku – tuli uudis, kuidas Venemaa oli aru saanud sellest, et mitmed Euroopa Liidu riigid viivad oma kaupu Venemaale läbi Valgevene. Selle peale suleti Valgevene ekspordivõimalused Venemaale. Seega selline ahvatlev võimalus võib olla hallis tsoonis, st see võib küll esmapilgul näida ahvatlev, aga kauges perspektiivis valusalt kätte maksta. Mina seda ei soovita. Olen rääkinud ka meie põllumajandusministriga, kelle Valgevenes käigu põhjus oli eelkõige selle riigiga laiematest koostöösuhetest rääkimine, mitte piimatöösturitele sealsele turule uste avamine.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Kokk, teine küsimus!

Aivar Kokk

Aitäh! Praegu on olukord, kus sealihatootjad on olnud raskes olukorras peaaegu aasta, piimatootjad viimase poole aasta jooksul. Aga kui ma vaatan riigieelarvet, siis ma ei näe väga selget riigi tuge põllumajandusele enne, kui nad jõuavad kuhugi uuele turule. Samas on selge, et uuele turule jõudmine on väga keeruline ja raske, sest mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ja ka Ameerika Ühendriikides on tootjaid, kes toodavad üle ja kellel ei ole turgu. Mis te arvate, kas riik ei peaks siiski andma põllumeestele tuge, et nad suudaksid selle raske aja üle elada, enne kui endale uue turu leiavad?

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling

Kõigepealt tuleb vaadata seda olukorda, et tegelikult meie piimatöösturitel, piimatootjatel on ju kõik lepingud säilinud, lihtsalt hind on langenud. Kui me võrdleme näiteks aasta alguse perioodiga, mil hinnad küündisid 40 eurosendini piimakilo eest ja nüüdseks on langenud nii palju, et viimaste andmete järgi ostetakse piima 23-24 sendiga. See teeb keskeltläbi aasta peale päris korraliku hinna. Mina näen siiski võimalust uutele turgudele minekus. Tooteid on võimalik realiseerida ja meie töösturid on suutnud siiski minna uutele turgudele. Kuigi hinnad on madalad, on oma Euroopa eksporti laiendatud, näiteks Hollandisse, Itaaliasse ja Saksamaale. Loomulikult on alati soov saada kõrgemat hinda, aga turu olukord on praegu paraku selline. Selleks me näemegi vaeva Aasia suunal, et seal on veidi kõrgemad hinnad ja võib saada paremat hinda oma toodete eest.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ega te ju praegu ühtegi positiivset sammu ei ole astunud ja põllumees seni veel valitsuse abikätt ei tunne. Ma küsin Valgevene kohta. See on ju avalik saladus, et meie ärimehed eksportisid oma toodangut Valgevene kaudu juba pikka aega. Aga peale seda, kui meie põllumajandusminister käis Valgevenes ja sõlmis meediakära saatel Valgevenega lepingu, lõpetas Venemaa ka Valgevenest toodangu ostmise ära. Kas oli üldse tark tegu käia seal lepingut sõlmimas?

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling

Aitäh! Nagu ma juba mainisin, mina sain aru, et meie põllumajandusminister käis seal laiemat põllumajanduskoostööd kokku leppimas, mitte pelgalt piimatööstureid sinna viimas. Jah, nii nagu ütlesin, sellise halli majanduse teel ei ole mõistlik toimetada. See võib väga valusalt kätte maksta, kui me läheme tagaukse kaudu Venemaa turule tagasi.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, härra juhataja! Proua minister, tere päevast! Umbes paar kuud tagasi me vestlesime infotunnis teiega sellel teemal ja te lubasite, et novembrikuuks saabuvad head uudised ja siis on teada, mis turgudele meie ettevõtjad oma toodangut pakuvad. Millegipärast aga selle kuu jooksul oli kuulda ainult halbu uudiseid, et Hiinasse ei saa müüa ja ka Marokosse ei saa müüa mitmesugustel põhjustel. Positiivseid uudiseid ei olegi enam kuulnud. Kas te oskate seda kommenteerida ja mis sellest novembrikuu tähtajast on saanud?

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling

Ma mainisin novembrikuud sellel põhjusel, et meil käisid visiitidel sellelt konkreetselt Aasia turult potentsiaalsed ostjad. Nad on käinud Eestis juba kahel korral ja tutvunud meie töösturitega, et saada kindlust, kas me täidame kõiki norme. Sellised protsessid ei käi nii kiiresti, kuna konkreetsel turul vastutab ostja selle eest, et toiduained oleksid kvaliteetsed. Nad peavad ise kohal käima ja selles veenduma. See kõik võtab aega. Ma saan öelda, et kõik piimaliitu kuuluvad ettevõtted teavad, mis turuga on tegemist. Nad kõik on optimistlikult meelestatud ja näevad vaeva selle nimel, et lõplike kokkulepeteni jõuda.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:34 Narva Aleksandri kiriku olukord

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsija on Eldar Efendijev ja küsimus on siseminister Hanno Pevkurile. Palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Kurb on püstitada advendi ja jõulude ajal küsimust Aleksandri kiriku tuleviku kohta. Aga mis teha, elu toob meile ka selliseid kingitusi. Kultuurikomisjon on juba kahel istungil seda olukorda arutanud. Ka kultuuriministriga on olnud mitu vestlust, et paremini  aru saada, milline olukord täpselt on. Eelmisel nädalal tuli ka teilt hea uudis – Vabariigi Valitsus kavatseb tegelda olukorraga, et mitte lasta Aleksandri kiriku hoonet müüki. Ka teie rääkisite, et otsite lahendusi. Kas te olete leidnud mingeid võimalusi ja mis variandid on?

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ütlen sissejuhatuseks, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Narva Aleksandri koguduse varaline ja rahaline seis on jõudnud sellesse staadiumisse, kus arutatakse juba pankrotimenetlust ja pankrotiavaldus on esitatud. See ei ole kindlasti koguduse tuleviku seisukohast parim lahendus. Kui minnakse juba täielikult pankrotimenetlusse sisse, siis on selge, et kogudusele tekivad rahalised lisakohustused ja võlausaldajate nõuded võivad veel rohkem kahjustatud saada. Mis puudutab Narva Aleksandri koguduse ja suurkiriku edasist saatust, siis mina loodan ja näen, et EELK kirikuvalitsus võtab väga selge positsiooni ja räägib võlausaldajatega silmast silma. Minule teadaolevalt oli eile nende esimene kohtumine. Esmaspäeval istusime koos Ida-Viru toetusgrupi, kirikuvalitsuse, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajatega ning arutasime tekkinud olukorda, nii nagu kultuurikomisjongi. Sel kohtumisel oli kirikuvalitsusest härra Mati Maanas ja võlausaldajate esindaja. Ma loodan, et sellest kokkusaamisest sai alguse lõplike lahenduste otsimine. Eile toimus, nagu ma ütlesin, esimene arutelu ning ma usun, et kohtutakse veel ja leitakse lahendus. Kindlasti ei ole mingi lahendus, kui kiriku vara pannakse oksjonile ja saadakse sellega ainult osa raha võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Esimees Eiki Nestor

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh! Austatud minister! Mul on küsimus ka kahe kalmistu kohta, mis on kiriku, koguduse kinnistu nimekirjas. Mis on teie hinnangul nende kalmistute saatus?

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Koguduse pankrotte Eestis minu teada ei ole seni olnud. Kui kogudus sattub rahalistesse raskustesse – eriti, kui koguduse vara hulka kuuluvad ka kalmistud või pühakoda/pühakojad –, tuleb arvestada mitme eri seaduse koosmõju. Esiteks on loomulikult kirikute ja koguduste seadus, teiseks kalmistuseadus ja kolmandaks pankrotiseadus, mille alusel pankrotti menetletakse. Kui jõutakse täitemenetluseni, siis tuleb neljandaks mängu ka täitemenetluse seadus. Seega juriidiliste aktide hulk, mida ühe koguduse pankroti puhul tuleks arvestada, on väga suur. Seetõttu ma eelistan, et pankrotimenetlus peatub ning võlausaldajad ja kogudus leiavad selle asemel lahenduse, nii et kogudusel on võimalik tööd jätkata ning kirik ja ka kalmistud jäävad avatuks. Kalmistute kohta on ka erisäte. Mälu järgi ütlen, et kalmistuseaduse järgi vist saab kalmistu kuuluda kas riigile või omavalitsusele, muid valikuid ei ole. Kuid nagu ma ütlesin, peale selle on pankrotiseadus ja täitemenetluse seadus. Tuleb keeruline menetlus, aga ma väga loodan – puhtalt pikaaegse juriidilise vaidluse välistamiseks pankrotiprotsessis –, et kogudus ja võlausaldajad leiavad lähiajal kokkuleppe.

Esimees Eiki Nestor

Eldar Efendijev, teine küsimus, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh! Austatud minister! Meie omal ajal koos endise kultuuriministri Signe Kiviga moodustasime Aleksandri Kiriku SA, et riigi osalusel restaureerida Aleksandri kiriku hoone. Nüüd on näha, et tolleaegne otsus oli õige ja mälestis on enam-vähem heas korras. Mis te arvate, kas praeguste sündmuste valgel oleks vaja anda sihtasutusele ka teisi funktsioone ja aidata niiviisi olukorda parandada või lahendada?

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Eraldi sihtasutuse moodustamine on kindlasti aidanud kiriku renoveerimisele kaasa, kas või nii, et sihtasutuse kaudu on riik taganud iga-aastased laenu tagasimaksed. Me võime jääda eri arvamusele selles, mis puudutab kiriku seisukorda. Kindlasti on see konserveeritud, torniosa on päris heas seisus, inimestele avatud ja kenasti korras. Suurem osa kiriku sisetöid ootab veel tegemist. Kindlasti on see väga mahukas investeering, et kirik saaks sellise moe ja väljanägemise, nagu me ootame. Mis puudutab kiriku edasist haldamist ja kas seda võiks teha sihtasutus – kui sellest küsimusest võis midagi sellist välja lugeda –, siis ma eelistan pigem seda, et kui mingil põhjusel kogudus ja võlausaldajad ei saa omavahel üldse kokkuleppele ja tekib situatsioon, kus kiriku edasine saatus on löögi all, siis võiks kirikuhoone opereerimisega tegeleda SA Narva Muuseum, näiteks koostöös Jõhvi Kontserdimajaga vms. Aga need on kõik esialgsed spekulatsioonid. Ma loodan endiselt, et kogudus ja võlausaldajad lepivad kokku. Kui on vaja, et riik natuke n-ö juures istuks, siis nii Kultuuri- kui ka Siseministeerium on valmis seda tegema.

Esimees Eiki Nestor

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, härra esimees! Hea minister! Mul on hea meel, et te esmaspäeval meie saadikurühma tööst osa võtsite. Veel parem meel on mul selle üle, mis te ennist ütlesite, et võlausaldajad ja kirikuvalitsus saidki ühe laua taga kokku. Te läksite küll varem ära. Me tahtsime küsida, kas teil on ehk meile, selle piirkonna saadikutele häid näpunäiteid või head nõu anda, mida teha, et see kirik ei läheks meile soovimatute isikute omandusse.

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Hea nõu on tegelikult väga lihtne. Nagu ma ütlesin, minu teada eile kirikuvalitsus ja võlausaldajad omavahel arutasid seda teemat. Loomulikult ühe kohtumisega veel lahenduseni ei jõutud. Aga soovitus saab olla selline: tuleb hoida positiivset survet, et võlausaldajad ja võlgnik omavahel kokkuleppe leiaksid. Mitte ükski Riigikogu liige ega ükski valitsuse liige – usun, et ka Narva linna elanikud – ei võida sellest, kui pankrotimenetlus jätkub ja sellega jõutakse sinna staadiumisse, et hakatakse vara realiseerima. Igal juhul on mõistlikum leida lahendused ilma selleta, et peaks arutama, kas kirikuhoone tuleks pankrotimenetluse käigus võlgade katteks müüki panna.

Esimees Eiki Nestor

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Narva kiriku tulevikust on tõesti põhjust rääkida, kõik pole sugugi selge. Alustame sellest, et valitsusliikmed ei ole üksmeelel – üks minister räägib, et riik võiks osta, aga teine, kultuuriminister, ütleb, et seda ei saa teha. Kuidas teie arvate, mis oleks valitsuse õige samm selle kiriku tuleviku heaks?

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Mina näen õige sammuna seda, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik võtab siinkohal selge vastutuse, kirikuvalitsus sekkub väga selgelt ja aitab ühte oma pereliiget selles vaidluses. Ka kirikuvalitsusel endal on nende võlgade kujunemises oma osa. Ta on andnud nõusoleku kiriku vara halduseks, näiteks hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks Narva Aleksandri koguduse ja Kiriku Varahalduse vahel. Nii et põhjusi, miks kirikuvalitsus peaks sekkuma selle vaidluse lahendamisse, on rohkem kui küll. Ma ei näe mingit põhjust, et praeguses etapis peaks selle vaidluse üheks otseseks osapooleks saama Vabariigi Valitsus. Ka esmaspäevasel kohtumisel siinsamas Riigikogu majas andis EELK kirikuvalitsuse esindaja ülevaate või selge signaali sellest, et kogudusel on olemas raha, et võlga kustutama asuda, ja lähtekoht kompromissi sõlmimiseks on kindlasti olemas. Sealt edasi saab vaadata, kuidas võlausaldajatega kokkuleppele jõutakse – kas alles jääv võlg ajatatakse või leitakse mingisugune muu lahendus. Igal juhul ma näen, et n-ö juhtpositsiooni selle küsimuse lahendamisel hoiab kirikuvalitsus. Aga nagu ma ütlesin, mina olen kindlasti valmis osalema vaidluse lahendamise juures selle nimel, et kirik jääks avalikku kasutusse.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:46 Sisejulgeolek ja politsei teenistujate palgad

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsija on Peeter Laurson, küsimus on siseminister Hanno Pevkurile. Palun, Peeter Laurson!

Peeter Laurson

Aitäh! Lugupeetud siseminister! Politseireformi üks eesmärke oli suurendada organisatsiooni efektiivsust ja esmajoones tõsta madalapalgaliste politseinike, eelkõige nende palku, kes töötavad patrullis ja teevad rasket tööd väljas. Nüüdseks on politseinike rahulolematus pigem suurenenud, sest efektiivsust pole saavutatud, töökoormus on paljudes kohtades tõusnud piirini, mis ületab inimsuutlikkuse ja lahendamist ootavate kuritegude arv on kasvanud. Milliseks on sellises valguses kujunenud nn rohujuuretasandi politseiniku palk? Öelge palun konkreetsed arvud võrreldes aastatagusega!

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Teie hinnangud on kindlasti emotsionaalsed. Tõsi, 1. oktoobrist Politsei- ja Piirivalveameti koosseis mõnevõrra vähenes, aga see oligi üks eesmärke selleks, et saavutada just nende – teie kasutatud väljendiga "rohujuuretasandi politseiametnike" – palgatõus. Eesmärk oli saavutada eelkõige nende töötajate palgatõus, kes esimest korda politseiteenistusse asuvad. Ma saan praegu välja öelda ühe arvu. Täna või homme saadan Rahandusministeeriumisse kooskõlastamisele uue Politsei- ja Piirivalveameti palgamääruse ja loodan, et me saame ministeeriumist võimalikult kiiresti tagasiside nendele arvutustele, mis Politsei- ja Piirivalveamet on välja pakkunud. Siis saame avalikult öelda ka kõikide astmete palgad, mis politseis edaspidi on. Hetkel saan öelda, et kui praegu on tööle tuleva politseiniku palk 725 eurot – s.o kolmanda astme palk, aga kolmandale astmele tulevadki noored politseinikud, kes akadeemia lõpetavad –, siis 2015. aasta 1. jaanuarist on see 950 eurot. Põhimõtteliselt võib öelda, et politseiteenistuses töötavate politseiametnike miinimumpalk on 950 eurot.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Aitäh! Kui palju on politseisüsteemis neid töötajaid, kes ületunde mitte arvestades saavad madalat, alla 800-eurost palka?

Siseminister Hanno Pevkur

See on küll nii spetsiifiline küsimus, et oleksite võinud esitada selle kirjalikult. Nagu ma ütlesin, praegu ma keskendun sellele, mis on politseiametnike palk edaspidi ja tööle tuleva politseiniku töötasu tõuseb 725-lt 950-le ehk 225 eurot. See on ilma ületundideta. Mööngem, et see on päris korralik tõus. Selle nimel on Politsei- ja Piirivalveamet ise teinud väga suuri pingutusi. Kui riik saab eraldada eelarvest, mille te täna heaks kiidate, lisaraha umbes 4,3 miljonit ja natuke peale, siis Politsei- ja Piirivalveamet on umbes sama palju leidnud oma muudatuste tulemusel. Nii et Politsei- ja Piirivalveameti käsutuses on järgmiseks aastaks lisapalgaraha suurusjärgus 9 miljonit eurot – päris suur summa, mis saab võimalikuks seetõttu, et miinimumpalk tõuseb kõige rohkem ja sealt edasi kõrgemad astmed natuke vähem. Täpsemalt saame öelda loodetavasti järgmisel või ülejärgmisel nädalal, kui me oleme saanud Rahandusministeeriumist kooskõlastuse nendele palgasummadele, mis me välja pakume.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Laurson, teine küsimus, palun!

Peeter Laurson

Ikkagi on jäänud mulje, et reformi tõttu on ainult suurenenud politseinike üle jõu käiv töökoormus. Kui see ei ole nii, siis palun öelge, mille muu arvel on politseisüsteemi efektiivsus kasvanud.

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Politseisüsteemi efektiivsus kasvab kogu aeg. Marko Pomerants, Ken-Marti Vaher ja kõik varasemad ministrid koos Politsei- ja Piirivalveametiga (varasema Politseiametiga) on kogu aeg tööd teinud selle nimel, et leida uusi võimalusi ja lahendusi. Ka Riigikogu annab selleks oma panuse. On muudetud väärtegude menetlemist, juurde on tulnud videosalvestamine ja ma võiksin veelgi üles lugeda mitmesuguseid muudatusi, mis õigusaktidesse on tehtud. Teine pool on mõistagi see, mida Politsei- ja Piirivalveamet on ise oma töökorralduses muutnud. Näiteks selleks, et bürokraatiat vähendada ja anda kiirema otsustuse õigust jaoskondadesse, on 1. oktoobrist antud jaoskonnajuhtidele suuremad õigused. Maakonna tasandil tehakse senisest suurema kaaluga otsuseid, see aga muudab politsei terviksüsteemi jälle natuke paindlikumaks. Samamoodi kindlasti see, et me soetame uusi sõidukeid ja oleme andnud politseile uut varustust. Eks kõik on tehtud ikka selle nimel, et Eesti politseid arendada, et politseis ja piirivalves töötavad inimesed saaksid tööd teha parima varustusega ning et nende töö oleks piisavalt väärtustatud.

Esimees Eiki Nestor

Marko Pomerants, palun!

Marko Pomerants

Aitüma! Ma ei küsi mitte sellepärast, et minu nime nimetati, vaid sellepärast, et valimisvõitlus on alanud. Mina olen juhtumisi juba osalenud ühel debatil, kus teemaks oli ääremaa turvalisus. Vähemasti kaks erakonda on teinud ettepaneku, et suurendataks kohalike omavalitsuste konstaablite arvu või politsei kohalolekut. Kuidas sina – kes sa oled juba, võiks öelda, spetsialist, nii nagu sa oled igasse valdkonda sisse läinud – hindad sellist lubadust olukorras, kus tegelikult liigutakse vastassuunas, st inimesi tõmmatakse kokku, et olemasolevatele mingitki palka maksta? Kui reaalseks sa pead, et Eestimaa väikevaldades on lähima nelja aasta jooksul iga valla peale oma konstaabel?

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Igasuguseid otsuseid on alati võimalik teha. Selles mõttes see on valikute küsimus. See tee, mille politsei on valinud inimeste teenindamisel, on pigem funktsioonipõhine tee. See tähendab seda, et kui varem olid konstaabli ülesanded tunduvalt laiema ampluaaga, siis praeguseks keskendub piirkonnapolitseinik eelkõige kogukondlikule tööle ja ennetustööle. Kui me tahame igasse valda saada oma konstaablit, siis poliitilise otsusena võib seda teha. Aga see tähendab ka seda, et kusagilt mujalt võetakse midagi ära. Praegu teenindab Eesti riiki 5000 politseinikku ja ma ei näe väga palju võimalusi, et meil oleks võimalik seda arvu hüppeliselt kasvatada. Selleks on mitu põhjust. Esiteks kindlasti see, kui palju meil Sisekaitseakadeemias kadette lõpetab ja kui palju pensionile läheb ehk mis on saldo. Ja teiseks, nagu näha, viimase kümmekonna aasta jooksul on politseis toimunud siiski loomulik vähenemine. Selle peatamiseks oli esimene ja kõige suurem samm ikkagi see, et nüüd, kui 280 inimest enam ei tööta politseis, saab tõsta esimese astme ja ka teiste astmete palku. Kui me suudame väärtustada inimeste tööl olemist, siis on meil lootust, et politseinike arv enam ei vähene. Kui politseinik ei lähe enam turvafirmasse tööle ega hakka ehitajaks, siis me suudame tagada teenindamise. Kõik on valikute küsimus. Poliitiliselt võib igasuguseid asju lubada, aga kui sinna majja satutakse ja tegutsema hakatakse, siis on reaalsus natukene teistsugune.

Esimees Eiki Nestor

Erki Nool!

Erki Nool

Aitäh! Hea minister! Te mainisite esimese astme politseinike, politsei- ja piirivalveametnike palgatõusu. Loomulikult, kui esimesel astmel tuleb umbes 200-eurone tõus, siis protsentuaalselt on see väga suur. Kui jälle kõrgema astme politseiametnikul tõuseb palk paar või viis protsenti, siis summa summarum on tõus ilmselt palju suurem. Aga see ei ole mu küsimus. Te ütlesite, et politsei- ja piirivalveametnike miinimumpalk on järgmise aasta 1. jaanuarist 950 eurot. Ma küsin väga lihtsa küsimuse. Meil on Kagu-Eestis Piusa kordon. Kui suured on uuest aastast sealsete piirivalvurite palgad?

Siseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Ma võtan kümme sekundit ühele eelmisele küsimusele vastamiseks. Kuna Priit Toobal on saali tagasi tulnud, siis ma klaarin ära ka vana, n-ö püsti jäänud võla. Kehtiv korruptsioonivastane seadus näeb ette tahtlikult ebaõigete andmete esitamise eest kuni 100 trahviühikut ja ühe trahviühiku suurus on praegu 4 eurot. Nii et saate sealt arvutada.
Tulles Piusa kordoni küsimuse juurde, ütlen, et noore, piirivalvekolledži lõpetanud kadeti palk, kes läheb Politsei- ja Piirivalveameti teenistusse ja asub kordonisse tööle, on vähemalt 950 eurot. Loomulikult, kui ollakse teenistuses olnud kauem, siis kehtivad teised teenistusastmete palgad ja nagu ma ütlesin, me kinnitame need järgmisel või ülejärgmisel nädalal. Siis anname igale piirivalvurile ja piirkonnapolitseinikule teada tema 1. jaanuarist kehtiva palga, mille ta saab kätte veebruari alguses.


6. 13:57 Väliskaubandus

Esimees Eiki Nestor

Infotunni lõpuni on jäänud kolm minutit. Mihhail Korb saab esitada ühe küsimuse ja minister Sulling saab sellele ka vastata. Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Jätkan samal teemal, millest me täna juba natuke jõudsime teiega rääkida. Esimese asjana tahan teile meelde tuletada, et kui me rääkisime novembri tähtajast, siis polnud juttu mitte infovahetusest selleks ajaks, vaid te ütlesite selgesti, et siis on teada, kuhu hakkab toodang liikuma. Küsimuse teine pool on see, et kuulates teie vastuseid tekib selline tunne, nagu turud ise reguleeriksid asja. See kõlab nagu tavaline liberaalse erakonna esindaja jutt – välisesindajad töötavad, kõik toimib. Selle peale tekib küsimus, mis on teie roll selles protsessis. Millisena te näete oma osa selles, et me saame kasvatada oma toodangu müüki välismaale?

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling

Mina olen kasutanud oma tutvusvõrgustikke, et leida võimalikud ostjad meie töösturitele ja aidanud neil kontakti saada. Olen ka läbirääkimistel assisteerinud. See on olnud minu roll.

Esimees Eiki Nestor

See oli vastus. Infotund on lõppenud. Aitäh ministritele!

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee