Aitäh! Kindlasti tuleb riigi ressursse planeerides ja riigi tegevusi planeerides vaadata nii kulupoolt kui ka tulupoolt. On palju kahetsusväärseid näiteid, paraku ka Euroopast, mis tõestavad meile, et on võrdlemisi lihtne ennast lühikese ajaga vaeseks kulutada. Samas, loomulikult oleks täiesti ekslik teha sellest järeldus, et riigil on võimalik ennast lühikese ajaga rikkaks säästa. Mulle tundub, et selline loogiline väärkonstruktsioon on kohati ka Eesti mõtlejate ja poliitikute hulgas levinud. Ma olen nõus sellega, et kindlasti tuleb riigil oma tegevustes keskenduda tulevaste tulude maksimeerimisele. Ja ma olen täiesti veendunud, et kõige olulisem sisend mis tahes majandustegevuses, mis toodab meile seda palju räägitud SKT-d, rahvuslikku koguprodukti, on inimvara, inimene. Ma olen öelnud, et investeeringud ja töökohad ei tule kindlasti sinna, kust inimesed on juba lahkunud. Seetõttu on majanduspoliitika ja majanduskasvu oluline osa hea regionaalpoliitika. Sama oluline, võib-olla veelgi olulisem on hea hariduspoliitika, sh kõik see, mis puudutab täiendus- ja ümberõpet. Inimesed, kes töötavad majandusharudes – sektorites, mille tulevikuväljavaated ei ole iseäranis head –, ei peaks ümber- või täiendusõppe saamiseks ootama koondamisteadet, vaid saaksid ka riigi toel omandada uut kutset ja parandada oma kvalifikatsiooni juba enne, kui töötuks jäävad. See on kindlasti ülimalt tähtis ka selleks, et eelarves oleks tulu, mille arvel teha vajalikke investeeringuid ja kulutusi.
