Austatud kolleegid, hea Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid üle anda ei soovita. Sel juhul teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Me asume tänase päevakorra juurde. Tänase päevakorra esimene punkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 396 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 396 lõpphääletusele. Me asume hääletuse ettevalmistuse juurde.
Head kolleegid, kuna eelnõu nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Nüüd, head kolleegid, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 396. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu oli 6 ja 1 jäi erapooletuks. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Meie tänane teine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu 663 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Kas saab minna kohe hääletuse juurde? Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 663 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu 663. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Meie kolmas päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 602 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Palun, Priit Toobal!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Paraku ei ole see esimene kord, kui parasjagu võimul olev valitsusliit püüab seaduste muutmise abil ühes või teises omavalitsuses oma mõjuvõimu suurendada, olgugi et nad ei ole valimistel rahvalt selleks mandaati saanud. Kõige eredam näide on muidugi IRL-i eestvedamisel soolise võrdõiguslikkuse seaduse sabas Tallinna Linnavolikogu liikmete arvu suurendamine eesmärgiga parandada seadusetrikkidega oma positsioone pealinnas. Ega see tänane sotside algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine ka suurt targem muudatus pole.
Põhiseaduse kohaselt on kohalik omavalitsus oma otsustes ja töö korraldamisel vaba, autonoomne riigivõimust. Siiani oli kohalikul omavalitsusel õigus vastavalt oma põhimäärusele ja volikogu töökorrale ise otsustada, kuidas volikogu või komisjoni juhte valida. Nüüd kirjutatakse see seadusesse ja kästakse teha just nii, nagu sotsidele ja Reformierakonnale meeldib ja sobib. Mis järgmiseks? Kas seadusesse kirja, et Tallinna linnapea ei tohi olla Savisaar, sõltumata sellest, kuidas valijad arvavad? Või siis, et sõltumata valimistulemustest ei tohi Roosna-Allikut juhtida Keskerakond. Kangesti kisub sinnapoole.
Demokraatlikus riigis pääseb võimu teostama valimiste ja sealt saadud toetuse kaudu, mitte seadustega trikitades. Seda ka kohalikul tasandil. Head kolleegid, kohalikel valimistel tuleb olla edukas, mitte siit saalist linnu ja valdu juhtida! Keskerakond hääletab selle eelnõu vastu. Aitäh!

Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Urmas Reinsalu, palun vabandust! Nupu vajutamine läks natuke aeglaselt.

Härra Toobal, milleks siin segadust külvata ja rääkida asjadest, mida tegelikult ei ole olnud? IRL-i kavatsus, mis puudutas kohaliku omavalitsuse valimise seaduse muudatusi ning mille me tegime teoks koos sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonnaga, on väga selge: nii palju, kui üks jõud saab valimistel hääli, peab ta saama ka kohti volikogus. Väga loogiline. Enne oli süsteem tasakaalust väljas, meie panime selle õiguskantsleri püstitatud probleemi valguses tasakaalu. Väita, et see on kuidagi erapoolik või vastuolus üldise proportsionaalse valimisüsteemi reeglitega, on lihtsalt eksitav.
Nüüd sellest sotsiaaldemokraatide eelnõust. See on koht, kus ma ütlen: tubli, sotsiaaldemokraadid, õige eelnõu! Kui on olukord, kus üks poliitiline jõud, kes on kohaliku omavalitsuse valimistel saanud rahvalt mandaadi, aga jääb enamuse jõuga volikogu komisjonides esindamata, siis on midagi korrast ära. Valimistulemus ei peegeldu nende komisjonide moodustamises, me näeme mitmeid kohti, kus opositsiooni õigustest on tuimalt teerulliga üle sõidetud. Selles mõttes on selle seaduseelnõuga õigesti probleemile osutatud. Ma pean ütlema, et me toetame kindlasti seda eelnõu, aga ma manitsen veidike Reformierakonda. Kahju, et te põhiseaduskomisjonis olite vastu, et see asi kohe ära teha. Me ei muuda seda asja, mis sotsiaaldemokraatide hinnangul tähendab reaalset tõrget kohaliku esindusdemokraatia tasandil, mitte kohe, nagu eelnõu ette nägi, vaid kolme aasta pärast. Ma arvan, et see on ebaloomulik. Kui on tegelik probleem, ja minu meelest siin on tegelik probleem, siis tuleks see kohe ära lahendada, mitte kolme aasta pärast, tuhande päeva pärast. See on liiga hilja. Sellele vaatamata on mul teile hea uudis: IRL ikkagi toetab seda eelnõu. Aga ütlen veel kord, et liiga hilja, sõbrad. Aitäh!

Suur tänu! Priit Toobal, vasturepliik kohapealt.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud eelkõneleja! Pean meelde tuletama, et teil on paraku valikuline mälu. Teatavasti seaduseelnõu, mis puudutas Tallinna Linnavolikogu suurendamist, käis üksnes Tallinna Linnavolikogu kohta ega puudutanud mitte ühtegi teist kohalikku omavalitsust üle Eesti. See ei suurendanud volikogusid ei Tartus, Viljandis ega ka Suure-Jaanis, kuigi ka seal ei ole volikogu mandaatide arv täpselt proportsioonis saadud häälte arvuga, nii nagu oli õiguskantsleri ettepanek. See tänane eelnõu, millest ma puldis kõnelesin, ei räägi ju sellest, kas opositsioon saab kohti volikogu komisjonides, nagu Urmas Reinsalu praegu viitas. Kahju, et selle komisjoni liige, kus eelnõu menetleti, ei ole isegi vaevunud eelnõu lugema. Eelnõu räägib ju sellest, et kohalikele omavalitsustele kirjutatakse ette, kuidas tulevikus peab valima volikogu esimeest ja aseesimeest ning komisjonide juhte, mitte sellest, kes tulevikus üldse komisjonidesse kuuluvad. Nii et soovitan eelkõnelejal kõigepealt eelnõu läbi lugeda ja alles pärast seda nuppu vajutada.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas, sõnavõtt kohapealt kaks minutit!

Tänan, proua eesistuja! Sotsiaaldemokraadid on pisut hämmingus, et kolleeg Toobal pole tõesti aru saanud, millisest eelnõust praegu jutt käib. See eelnõu ei käsitle kuidagi volikogu esimeeste ja aseesimeeste valimist. Eelnõu 602 ei tegele nende teemadega, millest ta meile rääkis. Tema ettevalmistatud universaalne kõne käib ilmselt meie järgmise päevakorrapunkti kohta.

Aitäh! Palun, Rait Maruste, sõnavõtt kohapealt kaks minutit!

Tänan! Ma selgitan härra Reinsalule ja teistele, kes sama mõtteviisi kannavad, miks me jõustame selle normi alles järgmisteks valimisteks. Sellel on väga pragmaatiline ja lihtne põhjus: säästa kohalikke omavalitsusi põhikirjade ümbertegemisest seaduse sunni jõul. Kui probleem tekib, siis tekib see peale järgmisi volikogude valimisi komisjonide moodustamisel. Praegu on need komisjonid paigas ja üldjuhul seda reeglit vaja ei ole. Me kehtestame selle reegli siis, kui see teema uuesti päevakorrale tuleb.

Kas Peep Arul on protseduuriline küsimus?

Ma tahaksin, jah, ümber lükata vale väite, mis härra Toobal siin saalis esitas, et eelnõu käsitleb ainult komisjoni juhtkonna valimist. Tegelikult on selles eelnõus ka punkt, mis tagab opositsioonile täiesti kindlalt koha komisjonide koosseisus. See punkt on selline: "Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus." See proportsioon viiakse esimest korda seadusse sisse.

Palun vabandust, ma pean ütlema, et see ei olnud protseduuriline küsimus. Kolmanda lugemise läbirääkimistel võtavad sõna ainult fraktsioonide esindajad ja sellepärast me praegu siin enam suuremat arutelu avada ei saa. Ma küsisin ju üle, kas on protseduuriline küsimus, ja siis oleks pidanudki olema protseduuriline küsimus. Mihhail Stalnuhhin, kas teil on protseduuriline küsimus?

Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Ma tahaks teada, miks te lubate näiteks kolleeg Arul rikkuda seadust, lasta tal esitada mitteprotseduurilist küsimust, kui reglement seda ette ei näe? Vastake, palun!

Ma olen teiega täiesti nõus. Ma arvan, et see oli praegu väga vale samm. Nii et ei oleks pidanud lubama, aga ma sain aru, et taheti esitada protseduurilist küsimust. Palun, kas Peep Arul nüüd on protseduuriline küsimus? Kas te tahate minule küsimust esitada?

Jah, mul on selles mõttes protseduuriline küsimus, et kas Peep Arul on õigus siin Riigikogus kolmanda lugemise ajal ka mitte fraktsiooni esindajana sõna võtta, kui ta kuuleb sulaselget valet.

On lubatud protseduurilised küsimused juhatajale. Aga protseduurireeglite järgi on läbirääkimistel õigus sõna võtta ja eelnõust rääkida ainult fraktsioonide esindajatel. Nii me oleme selle kodukorras ise paika pannud. Palun, kas Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus?

On küll, jah! Mul on protseduuriline ettepanek. Ma olen Peep Aruga täiesti nõus: kui on ikka vale jutt, tuleb asi selgelt ära õiendada, et stenogrammi ei jääks vale asi rippuma. Ma arvan, seda tuleb kindlasti käsitleda protseduurilise repliigina, et stenogrammi ei jääks pärast küsimust valeväiteid õhku.

Head kolleegid, te olete olnud siin Riigikogus nii kaua. Kui te tahate esitada protseduurilist küsimust, siis te teate, kuidas see lause sõnastada. Palun, Valdo Randpere, kas teil on protseduuriline küsimus juhatajale? Palun esitage oma küsimus!

Kas saaks äkki juba seda eelnõu hääletada?

Ma panen selle eelnõu hääletusele pärast seda, kui kired on maha jahtunud. Nüüd tundubki, et see on niimoodi läinud. Lõpetan läbirääkimised ja asume eelnõu hääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 602. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli 14, erapooletuks jäi 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Meie tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 712 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kristen Michali!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Annan lühidalt ülevaate, mis toimus komisjonis ja kuidas me jõudsime teise lugemiseni. Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 8. septembril ja esimene lugemine toimus 21. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 4. novembri kella viieks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Põllumajandusministeeriumilt tuli neli ettepanekut, millega ka Rahandusministeerium oli nõus, ja komisjon kinnitas kõik need neli ettepanekut konsensusega. Palju rohkem mul öelda ei olegi. Tehti ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ära ka kolmas lugemine. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kristen Michal! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole.
Vaatame läbi neli juhtivkomisjoni muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja eelnõu teine lugemine lõpetatud.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 738 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Tiit Tammsaare!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu peale muudatusettepanekute laekumist. Muudatusettepanekuid tuli põhiliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning ka lugupeetud kolleegidelt Valdo Randperelt ja Deniss Boroditšilt.
Kõige huvipakkuvam oli loomulikult Valdo Randpere ettepanek mitte muuta seda, millise alkoholisisaldusega võib väikelaevajuht veel merel seilata, ja jääda senise regulatsiooni juurde. Nagu te teate, praegu on lubatud määr 0,8 milligrammi. Majandusministeeriumi ettepanek oli viia lubatud promillide tase 0,5-le. Majanduskomisjon arutas seda küsimust mitmel korral. Valdo Randpere ettepanek jääda 0,8 juurde leidis pingelise diskussiooni tulemusena toetust, selle poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 4 ja 1 jäi erapooletuks. Seega läks muudatusettepanek läbi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegi selle põhjal, mida majanduskomisjon esialgu otsustas, oma lisaettepaneku, mis on ka muudatusettepanekute loetelus. Nüüd on siis teie otsustada, kas nõustute selle ettepanekuga, millega ministeerium algselt välja tuli, st jääte 0,5 milligrammi juurde, või jääte 0,8 juurde, mis oli majanduskomisjoni pingelise hääletuse tulemus (häälte vahekord 5 : 4).
Mis puudutab teist parandusettepanekut, siis ka selle kohta tegi komisjon positiivse otsuse. Siin oli küsimus tasudes. Rahandusministeeriumile tehti järelepärimine, kas Deniss Boroditši ettepanek muudab eelarvepositsioone. Analüüsi tulemusena jõudis Rahandusministeerium järeldusele, et need tasud, mis lähevad osaliselt vähendamisele, ei mõjuta eelarvepositsioone. Sellest lähtudes tegigi komisjon positiivse ettepaneku.
Majanduskomisjon otsustas esitada eelnõu teisele lugemisele Riigikokku tänaseks ja teha ettepaneku pärast muudatusettepanekute läbihääletamist teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek määrata kolmanda lugemise tähtajaks 11. detsember ja panna eelnõu lõpphääletusele. See oleks lühidalt kõik eelnõu menetluskäigu kohta. Tänan!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, Toomas Tõniste!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kui seitsmes muudatusettepanek saab toetuse, kas ka siis tuleb kaheksas ettepanek hääletusele? Ja kui tuleb ja seda samuti toetatakse, mis siis saab?

Aitäh, see on hea küsimus! Süüvisin sellesse asjasse natuke sügavamalt ja ma saan aru niimoodi, et kui seitsmes ja kaheksas ettepanek saavad siin saalis toetuse, siis jääb seadusse loomulikult Valdo Randpere pakutud 0,8 promilli. Kui see toetust ei leia ja hääletatakse maha, siis tuleb maha hääletada mõlemad, nii seitsmes kui ka kaheksas ettepanek ning seadusse jääb majandusministeeriumi pakutud 0,5 promilli. Ma saan aru, et see on vist niimoodi.

Palun, Erki Nool!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mis olid põhilised argumendid, miks peaks väikelaevajuht purjus olema, kui ta merel on?

See on väga hea küsimus! Mina kuivamaarotina ei ole ka sellest aru saanud. Räägitakse mingisugusest ajaloolisest traditsioonist ja õigusest jne. See on kõik väga tore. Ma olen ise konservatiivne inimene ja mulle traditsioonid meeldivad. Aga suuremas plaanis me räägime, et alkoholi tarbimist tuleks piirata. Me võtame alkoholi liigtarbimise vastu tarvitusele mitmesuguseid meetmeid, koostame arengukavasid jne, aga ütleme siis niimoodi, et ühele osale, loomulikult väga austatud osale ühiskonnast, kaptenitele, me teeme siiski väikese erandi. Kui te küsite isiklikult minu käest, siis mina seda õigeks ei pea. Mina pean õigeks majandusministeeriumi pakutud 0,5-milligrammist maksimaalset alkoholijoovet. Aitäh!

Palun, Toomas Tõniste, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on jätkuküsimus. Kes on siis need kaptenid, kes tahavad purjus peaga sõita? Kui palju neid on ja kellelt see ettepanek üldse on tulnud, et me arutame seda nii tõsiselt olukorras, kus me tahame, et merel oleks ohutum ja lapsed saaksid turvaliselt seal sõita? Kes need on, kelle ettepanekul see soovitus on tulnud, ja keda siin üritatakse toetada?

Aitäh, see on väga hea küsimus! Rõhutan veel kord, et ettepaneku on konkreetselt teinud sinu kolleeg Valdo Randpere. Keda tema konkreetselt esindab, seda peab küsima tema käest. Nii ministeeriumi esindajad kui ka Veeteede Ameti esindajad avaldasid komisjonis siiski sellist arvamust, et üldise ohutuse tagamiseks oleks kasulik kehtestada see uus määr.

Palun, Jürgen Ligi!

Aitäh! Ma ei ole selle debatiga väga hästi kursis, aga kuulsin, et te ütlesite, et peate õigeks 0,5-promillist joovet. Kas te kuivamaarotina peate seda õigeks ka autoroolis?

Aitäh, Jürgen Ligi! Mina olen autoroolis olija puhul nulltolerantsi poolt. Ja kui te väga sügavalt isiklikult minu käest küsite, siis ma arvan, et nulltolerants võiks kehtida igal pool – nii maal, metsas kui ka merel.

Palun, Erki Nool, teine küsimus!

Aitäh! Kas te arutasite ka seda, et ajalooliselt, kui tulid esimesed autod, alkoholiteste ei tehtud ja liiklus oli väiksem? Kas on mõistlik minna ka liiklusse näiteks 0,8-ga, et majandus aktiveeruks, aktsiisi laekuks rohkem, autoremont oleks hea, haigekassal oleks suurem käive? See annaks ikkagi väga jõulise majandusliku impulsi. Kas arutati, et ajaloolise lähenemise põhjal võiks ju ikka ka autoroolis alkoholi lubada?

Aitäh! Jälle väga hea küsimus. Väga õige, niimoodi me võime ekstrapoleerida tänapäeva ajalooliselt väljakujunenud ideid küll ja veel. Seda nimekirja, härra Nool, mis sa siin praegu esitasid, võib jätkata. Aga ma ütlen veel kord, et komisjonis olid sellised arutlused ja jõuti sellisele otsusele. Veel kord: komisjon ei olnud ühtne, aga hääletustulemusega 5 poolt, 4 vastu, 1 erapooletu läks siiski Valdo Randpere ettepanek läbi.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Aitäh! Kõigepealt tahaksin öelda sellist asja, et sa oled loomulikult minuga nõus, et eelnõu esitaja ja tekitaja argumendid sellise muudatuse tegemiseks osutusid tegelikult põhjendamatuteks. Viimastel aastatel ei ole selle seaduse reguleerimisalas juhtunud ühtegi õnnetust, mida oleks põhjustanud alkohol. Minu tegelik küsimus on aga see, et kuidas on asi lahendatud naaberriikides, näiteks Soomes ja Rootsis. Kas Eesti paistab selles seoses kuidagi negatiivselt silma või me oleme järsku oluliselt rangemad just ühes alkoholipoliitika aspektis, võrreldes selliste alkoholi alal tunduvalt restriktiivsemate maadega nagu Soome ja Rootsi?

Aitäh! Hea kolleeg Valdo! Sa tead ju suurepäraselt, millised me välja näeme. Me näeme välja keskmised. On riike, kus on lubatud sõita merel ja muuseas ka maal suurema promilliga, ja on neid riike, kus on nulltolerants. Nii et ega see, kas on 0,8 või 0,5, kuidas öelda, pingereas meid eriti üles- või allapoole ei liiguta.

Jürgen Ligi, palun teine küsimus!

Aitäh! Tõenäoliselt Valdo teabki seda suurepäraselt, aga mina ei tea suurepäraselt. Kuulates seda debatti, tekkis mul ikka väga küsimus, keda te seal puldis esindate. Kas te esindate majanduskomisjoni arvamust ja põhjendate seda või räägite sellest, mis on teie isiklik arvamus? Mina tahaksin, et komisjoni esindaja esitaks argumendid, miks komisjon nii otsustas. Lõpuks ma küsin teise küsimuse veel. Kuidas on selle promillipiiriga Venemaal? Ma olen praeguse debati käigus targemaks saanud. Kuidas on selle piiriga Venemaal ja kuidas see haakub teie seisukohtadega ja komisjoni seisukohtadega?

Aitäh! Veel kord: mina esindangi komisjoni. Püüan anda edasi komisjonis peetud debati käiku. Ütlen veel kord, et oli poolt- ja vastuhääli, hääletamine oli väga pingeline. Toodi päris kaalukaid argumente nii poolt kui vastu. Selle vana määra, 0,8 promilli jätmise pooldajad nimetasid nn väljakujunenud tava ja seda, et erilisi õnnetusi ei ole õnneks – ptüi, ptüi, ptüi – seni juhtunud. Vastuargument oli seesama, et vaatame ka neid maid, kus on vähem promille lubatud. Kui mu mälu ei peta, siis Venemaal on vist tõesti nulltolerants.

Palun, Jaanus Tamkivi!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma olen õigesti aru saanud, et see promillide hulk, mis on kehtivas seaduses, ei ole kaptenitele kohustuslik?

Aitäh! Siin võiks ju muidki retoorilisi küsimusi esitada. Jah, see vastab tõele, see ei ole kohustuslik. Aga see on lubatud.

Palun, Valdo Randpere, teine küsimus!

Kuna ma esimesele küsimusele vastust ei saanud – tundus, et Tiit on õhinaga ära unustanud diskussiooni, mis komisjonis toimus –, siis ma täpsustan enda küsimust ja värskendan ka sinu mälu. Soomes on lubatud üks promill ja Rootsis samuti. Nii et Eestis on juba praegu natuke madalam promillimäär. Põhjus, miks ma selle muudatusettepaneku tegin, oli see, et minu poole pöördusid paadi- ja kaatriomanikud, nende esindusorganisatsioonid. Nende argument oli, et majandusministeerium esitas seda eelnõu algatades vale statistikat, väites, et on olnud tohutult õnnetusi. Tegelikult ei ole ühtegi õnnetust juhtunud. Sellepärast oligi argument, et lihtsalt ei ole mõtet teha muudatust, ei ole mõtet muuta olukorda, mis ei vaja muutmist. Kui ma midagi küsiksin, siis seda, kas sa oled minu mõttekäiguga nõus.

Aitäh, hea kolleeg! Jah, sinu mõttekäigus on loogikat. Samamoodi võime võtta ka näiteks autoliikluse. On ju maid, kus lubatakse sõita 0,5 või 0,8 promilliga, need riigid kuuluvad Euroopa Liitu. Meil on nulltolerants. See, kas me paistame selle 0,8 või 0,5-ga üht- või teistpidi silma, ei olegi minu meelest praeguses situatsioonis määrava tähtsusega. Me peame ise siin otsustama ja otsustus on teie käes, head kolleegid.

Palun, Arto Aas!

Aitäh! Stenogrammi huvides tahan täpsustada küsimust, mis puudutab laevafirmade makstavaid tasusid. Tehti ettepanek teatud laevadel neid tasusid alandada. Rahandusministeeriumi täpne seisukoht oli, et nad on sellega nõus juhul, kui see ei vähenda riigile järgmiseks aastaks planeeritud tulusid. Selle peale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kinnitas, et nende prognoosid ja analüüsid näitavad, et ei vähenda. Me peame siinkohal usaldama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Kas minu täpsustus oli selles mõttes korrektne?

Aitäh! Jah, täpselt nii püüdsin ma väita, küll väga lühidalt. Küsiti üle, kas Deniss Boroditši ettepanek muudab eelarvepositsioone, ja Rahandusministeeriumi analüüsi põhjal laekus komisjonile teade, et ei muuda. Nii et asi on rahaliselt normis ja me saame osal laevadel, osal reederitel neid tasusid vähendada.

Aitäh! Palun, Kalle Jents!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Viimastel nädalatel on avalikkuses olnud päris huvitavaid diskussioone riigireformi ja selle üle, et meie ametnikkond toodab bürokraatiat ja meie seadusloome on muutunud nii mahukaks ning kohati justkui mõttetuks. Ehk te jälgisite ka Jüri Raidla sõnavõttu "Foorumis". Täna ma kuulen siin, et probleemi üldse ei ole, õnnetusi ei ole juhtunud, targad kaptenid ei võta võib-olla napsi isegi 0,2-ni. Äkki on majandusministeeriumi ametnikel lihtsalt liiga vähe tööd ja nad mõtlevad endale tööd välja, meie aga tegeleme tõsimeelselt siin saalis selle probleemiga. Äkki vaataks asja peale hoopis selle pilguga?

Aitäh, väga hea küsimus ja huvitavast seisukohast tõstatatud! Esiteks ütlen ma seda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil nüüd tööst puudu küll ei tule. Siin püüti ju veel üle 20 seaduseelnõu Riigikogu poole läkitada. Me komisjoniga otsustasime, et nii suur see seaduseelnõude hulk olla ei saa. Miks MKM tuli välja ettepanekuga kehtestada lubatud määraks 0,5 promilli? Mina ütleksin, et see on profülaktiline meede – parem karta kui pärast kahetseda.

Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Selgitasite komisjoni seisukohta promillide suhtes traditsioonidele tuginemisega. On teada, et kui ajaloos tagasi minna, siis võib avastada, et tuisutopse on võetud ka maismaatranspordiga liikudes. Missugune on ikkagi majanduskomisjoni üldine seisukoht alkoholi tarbimise ja transpordivahendi juhtimise suhtes?

Aitäh, proua Pakosta, väga hea küsimus! Ütlen veel kord, et komisjon arutas küsimust väga pingeliselt ja hääletustulemusega 5 poolt, 4 vastu ja 1 erapooletu jäi Valdo Randpere ettepanek, st 0,8 promilli jõusse.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Minu arvates oli komisjonis põhiargumendiks, miks lubatud promille mitte muuta, see, et probleemi pole. Statistika näitab, et probleemi pole. Ma sain aru, et sellepärast need viis komisjoni liiget olidki selle poolt, et olukorda mitte muuta. Kas ma sain komisjonis valesti aru? Sa räägid sellest, mis komisjonis toimus.

Aitäh, hea kolleeg komisjonis! Sa oled väga täpselt aru saanud ja niimoodi ma püüdsingi seda asja kirjeldada. Jah, kui te tahate, võib öelda, et see on ka uskumise küsimus, kes usub ühtepidi ja kes teistpidi. Otsus komisjonis on langetatud, aga otsus siin Riigikogu suures saalis seisab veel ees.

Aitäh! Palun, Rein Lang!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti te arutasite komisjonis valitsuse eelnõu ka sellest küljest, kuidas peletada Eesti territoriaalvetest kõik need Rootsi ja Soome väikelaevnikud, kes on harjunud normaalsete seaduste järgi elama. Kas seda arutati ja millise tulemuseni jõuti?

Aitäh, hea kolleeg Rein Lang! See on väga terane küsimus. Seda küsimust sellises sõnastuses komisjonis ei tõstatatud ega arutatud.

Aitäh! Palun, Andre Sepp!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Olge hea, palun korrake üle, mis muutub meresõiduohutuse seaduses konkreetselt alkoholipromillide osas? Mis majanduskomisjoni ettepanekul muutub?

Tänan! Veel kord rõhutan: majanduskomisjoni hääletuse tulemusena jääks kehtima praegune regulatsioon, st 0,8 promilli. See puudutab ainult promille. Eelnõus on ka muid küsimusi, mida komisjoni esimees siin juba üle küsis ja täpsustas. Praeguse hääletustulemuse järgi jääks kehtima 0,8. Kui suur saal otsustab teisiti, siis jääb kehtima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek, st 0,5.

Palun, Maimu Berg!

Hea ettekandja! Kas on ka mingisugune statistika selle kohta, kui palju õnnetusi on põhjustanud laevnikud, kellel on selline väikesepromilline joove? Kas teil komisjonis oli selline statistika olemas?

Aitäh! Veeteede Ameti esindaja korrigeeris veidi alguses esitatud statistikat ja tõdes, et teadaolevalt ei ole viimastel aastatel purjus, ütleme, üle tarbinud laevajuhtide süül traagilisi õnnetusi juhtunud.

Aitäh! Kolmandat küsimust ei saa esitada. Kas teil on protseduuriline küsimus, Valdo Randpere?

Jah, protseduuriline.

Esitage küsimus, palun!

Ma esitan selle teile, kuna me leppisime enne kokku, et kui on otsesed valed, siis võib esitada protseduurilise küsimuse.

Me ei ole midagi kokku leppinud. Palun järgime protseduurikat! Läheme praegu edasi, me ei hakka siin selliseid asju korraldama. Kui on kaks küsimust, siis on kaks küsimust. Palun, Kalle Jents!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma püüan aimata, mida lugupeetud kolleeg tahtis küsida, kuna ta valgustas ka meile selle eelnõu sisu ja komisjonis arutatut. Vähemalt tema informatsioon oli see, et see 0,8 kehtib ainult väikelaevnike kohta ja suuremate aluste puhul ei ole seda lubatud. Mina sain niimoodi aru ja Andre Sepp küsis ka ilmselt sellest aspektist lähtuvalt. Nii et palun selle kohta veel täiendavat vastust.

Aitäh! Vastab tõele, nii ongi. Kogu see promillide jutt kehtib ainult väikelaevnike kohta. Suurte laevade kohta on loomulikult eraldi reeglid. Tavaliselt on suurte laevade puhul nulltolerants.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh! Küsin veel mälu värskendamiseks. Kas komisjonis jäi ka kõlama, et ei ole vaja muuta neid asju, mis ei ole probleemiks?

Aitäh, hea kolleeg Lembit! Nii ja naa, oli nii poolt- kui ka vastuargumente. Jah, sellel lähenemisel, et ei ole mõtet muuta asju, mis toimivad niigi, on väga range loogika. Mehaanikute keeles öeldakse, et ära sega mehhanismi tööd nii kaua, kui ta töötab. Kuid veel kord: mina isiklikult arvan – ma ei tohi siin küll eriti oma isiklikke emotsioone välja elada –, et profülaktilises mõttes on ministeeriumi ettepanek ikkagi hea.

Aitäh! Palun, Kristen Michal!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma mäletan ka seda elevust, mida teema komisjonis põhjustas. Kõik võtavad seda probleemi ju tõsiselt, eriti lähtudes statistikast, et ühtegi õnnetust pole veel juhtunud. Aga äkki te täpsustate kolleeg Valdo Randpere ettepanekut, mida majanduskomisjon ja majandusministeerium vist ka täpsustasid. Tegelikult seal ikkagi mingi muudatus oli, mis tähendas seda, et kommertsvedusid tegevatel väikelaevadel tuleks see piir allapoole.

Tänan! Tegelikult oligi niimoodi, et Valdo Randpere ettepaneku algne redaktsioon ei olnud ministeeriumi arvates päris korrektne ja seepärast sõnastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selle veidi ümber. Sellepärast ongi meil täna vaja otsustada kahe muudatusettepaneku üle. Jah, vastab tõele, et korrektiiv tehti just kommertssõitude puhul. Kuid siin on jälle vastukaaluks Veeteede Ameti seisukoht, et tegelikult ei ole vahet, kas tehakse kommertssõite, kas veetakse raha eest või veetakse oma sõpru ja tuttavaid, tehakse lõbusõitu. Mingit vahet ei ole, õnnetus on õnnetus nii või teisiti.

Aitäh! Palun, Kalmer Lain!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas teil komisjonis oli jutuks ka see, milleks see hea tava on? Kas kaptenile meeldib võtta, kas ta tahab külmast võitu saada või on see n-ö tuisutops, et merel hästi läheks?

Aitäh! Jah, eks öeldakse ju, et targad inimesed leiavad alati põhjuse, et veidi tarvitada. Selles ei ole üldse küsimus. Siin räägitakse ka, et esimene tops tuleb kallata ookeani jne. Kõik see on tore. Veel kord: traditsioonid on ilusad asjad. Niisugust ühest konkreetset põhjendust, tõsist põhjendust, miks peaks ikkagi alkoholi tarbima, ei ole minu meelest olemas. Jah, olen nõus, mere peal on külm küll. Muuseas, ka metsas on külm. Olen ise jahimees ja tean, et metsas kaks tundi seistes hakkab samuti päris külm. Ma ei tea, kus on külmem, kas mere peal või metsas. Kuidas siis arvata, kas maa peal ei tohi, aga merel tohib?

Valdo Randperel on protseduuriline küsimus.

Seekord tõsiselt protseduuriline. Ma pean lihtsalt ära märkima, et ma olen ise täiskarsklane ja väikelaeva kapten.

Minul oli sellest istungi juhatamisel kindlasti suur abi. (Naer saalis.) Me läheme edasi. Palun, Peep Aru, küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Seekord ei ole protseduuriline, vaid on sisuline küsimus. Hea ettekandja, kas komisjonis oli arutusel ka kompromissettepanek, et teha kirik keset küla ehk kehtestada määraks 0,65 promilli?

Aitäh, härra Aru! Võib ju teha igasuguseid matemaatilisi tehteid, võib võtta ruutjuuri ja kuupjuuri – mida iganes. See on väga tore lähenemine, aga komisjonis seda ei arutatud.

Rainer Vakra, palun!

Aitäh! Väikelaeva kapteni lubade tegemisel oli meil n-ö õppetundide ajal arutusel, et kui sõita merel hõljukiga, olla 0,8-promillises joobes ja jõuda kaldale, mis siis saab.

Hõljukite teemat me ei arutanud. Aga aitäh, see on hea küsimus! Muuseas, kas te panite tähele, et seaduses on ka jetijuhtidele eraldi regulatsioon, mis on poole karmim? Seda ei ole keegi vaidlustanud, kuigi minu meelest on jetiseltskond meil ühiskonnas päris tugev.

Aitäh! Nüüd küll rohkem küsimusi ei ole. Tiit Tammsaar, suur tänu! Me avame läbirääkimised. Palun, Toomas Tõniste! Kokku kaheksa minutit.

Hea juhataja! Head kolleegid! Kõnealuse eelnõu puhul ma ei saa tõesti aru, milles on probleem. Minu jaoks on täitsa uskumatu, et kui me liigume kainema, mõistlikuma ühiskonna poole, ja seda ka merel, siis samal ajal kõlavad argumendid, et statistika ei näita, et oleks mingeid raskeid õnnetusi olnud, probleemi ju ei ole. Kohati käib nagu mingi mõnitamine, et miks siis ei või juua jne. Ma juhin tähelepanu, et selle eelnõuga ju tegelikult vähendatakse alkoholisisalduse määra. Mina arvan, et on suur vahe, kas see määr on 0,8 või 0,5. See, et suuri õnnetusi ei ole olnud, on õnn. Ohtlikke situatsioone, kus purjus kaatrijuhid – mina ütlen, et 0,8 milligrammiga ollakse purjus –  panevad laste ja kaasreisijate elu ohtu, on väga palju. Sellepärast ma arvan, et majandusministeeriumi suund tuua see piirmäär allapoole, on õige.
Küsitakse, mis siis muutub. Kui me arvame, et olgu pealegi selliseid kapteneid, kes ei saa aru, et nad vastutavad oma reisikaaslaste eest, ning arvavad, et nad on purjus peaga võimelised sama kiiresti reageerima ja otsustama kui kainena, siis anname minna. Samas, kui on vaja aktsiisi tõsta, siis on kõik kõvad alkoholi vastu võitlejad. Minule jääb asi selles mõttes arusaamatuks. Mina igal juhul seda Valdo Randpere ettepanekut, mida majanduskomisjon on kohendanud, ei toeta ja ka meie fraktsioon ei tee seda. Aitäh!

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ma iseenesest ei plaaninud siin mingit kõnet pidada, aga kuna diskussioon läks tuliseks, siis ma selgitan natuke veel kord. Ma ise olen täiskarsklane ja ma olen väikelaevakapten. Selle muudatusettepaneku tegin ma sellepärast, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuli muutma ühte regulatsiooni, millega ei ole olnud mingit probleemi, ning tuli seda muutma ka valede argumentidega. Nad söötsid majanduskomisjoni esimehele ette mingi ohutusstatistika veeteedel juhtunud õnnetuste kohta, mis ei kuulu arutatava seaduse reguleerimisvaldkonda. See seadus reguleerib mereteid ja laevatatavaid siseveekogusid. Tuua siia juurde õnnetused, mis on juhtunud inimestega, kes on röövpüügi käigus läinud purjus peaga kalavõrke sisse panema, ei ole õige ega mõistlik. Selle peale ei ole meil vaja reageerida seadusmuudatusega. Mina isiklikult võiksin sel juhul samamoodi öelda, et kui juba muutma hakata, miks siis mitte panna määraks null, mitte vähendada 0,8-lt 0,5-le. Kolleeg meremees ja vist ka alkoholimüüja väitis siin, et sadama territooriumil on tohutu ohtlik olukord, laste elu on ohus, ja komisjonis käis ka see jutt. Need on kuulujutud. See on subjektiivne arvamus, millel ei ole mitte mingit statistilist tagapõhja. Kui vaadata meie naaberriiki Soomet, kes on oma alkoholipoliitikas tunduvalt restriktiivsem, siis nemad austavad seda meretraditsiooni, lasevad sellel olla. Ütlen veel kord: see ei ole käsk, see 0,8 on piir, millest ei tohiks üle minna. Ma leian, et selles mõttes on silmakirjalik diskuteerida, et toome nüüd määra 0,8-lt 0,5-le. Juhul kui me tõesti oleme väga selle vastu, et üldse vana meretraditsiooni alles hoida, siis toome määra juba nulli peale. Siis oleme tõesti kaine riik ja siis on meie seisukoht kuidagipidi põhjendatud. Pole mõtet minna torkima ühte olukorda, kui selle järele vajadust ei ole. Sest tegelikkus on selline, et eelmisel aastal juhtus Eestis selle seaduse mõttes üks õnnetus ja sel aastal on olnud kaks õnnetust. Mitte ühelgi neist juhtudest ei ole asjasse olnud segatud alkohol. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Lembit Kaljuvee!

Proua juhataja! Head kolleegid! Komisjonis olin mina nende viie hulgas, kes hääletas selle poolt, et kehtima jääksid praegu kehtivas seaduses olevad sätted. Põhimõtteliselt just sellepärast, et me ei peaks muutma asju, mis ei ole probleemiks. Miks me teeme ringi seadusi, kus probleemi ei ole? Meil on selliseid seadusi, mida oleks tõesti vaja muuta, et kõrvaldada meie elu ja tegevuse kitsaskohti. Ma ütlesin ka komisjonis, et selle alkoholipromilli kallale mindi sellepärast, et mingis linnas võeti vastu otsus panna viinapoed või vähemalt osa nendest kinni. Nüüd kirjutab siis majandusministeeriumi ametnik ka eelnõusse sisse sellise rea, et võtame sealt promilli maha, et siis on Riigikogu tõsise töö ära teinud ja ametnikud on oma töö ära teinud ja üks asi on jälle reguleeritud. Nii ei tohiks tegelikult asjadesse suhtuda. Mina sain sellest täpselt nii aru, et eelnõusse on kirjutatud üks selline rida ning pandud meid tööle ja arutama seda, kus probleemi pole. Ma olen ka sõitnud väikse laevaga ja mul on väikelaeva juhi paberid, aga ma ei ole näinud ei Eestimaal, Rootsis, Soomes ega ka Ameerikas, et kõnealune asi oleks probleemiks. Miks me läheme seda asja siis kangelaslikult muutma? Ma saan aru Tiidust, kes on täna kaks korda siit puldist öelnud, et ta on jahimees ja miks jahimees peab olema kaine, kui kapten võib purjus olla. 0,8-ga ei ole keegi purjus. Ja jahimees peab kaine olema, sest rääkida relvaohutusest on midagi muud kui rääkida ohutusest väikelaeva rooli puhul.
Püüdsin teile selgitada, miks ma olin selle viie hulgas. Teie kõik otsustage aga ise, kas me teeme asju sellepärast, et mõni ametnik on midagi kuhugi sisse kirjutanud või et kuskil keegi selles osas ka midagi toimetab ja teeb, et siis sellega silma paista. Aitäh!

Aitäh! Palun, Tiit Tammsaar!

Proua juhataja! Head kolleegid! Ma olen juba nii palju rääkinud, aga ma tahan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel lihtsalt öelda, et meie arvates on see eelnõu hea. Mis siis, et on väike samm, aga see on väike samm õiges suunas. Küsin veel kord: kui me teeme, võiks öelda, ilusaid sõnu, tihtipeale isegi tühje sõnu alkoholismiga võitlemise, alkoholi kuritarvitamise jne teemal, raiskame ka riigi raha, miks me siis nüüd ikkagi jätame ühele osale inimestest, küll väga auväärsele osale, mingisugused privileegid? Ma arvan, et ministeeriumi esitatud eelnõu ja seal ette nähtud vähendatud promillid on õige samm õiges suunas.

Aitäh! Palun, Rein Lang!

Lugupeetud juhataja! Minul ei olnud ka mingisugust kavatsust sõna võtta, aga kuulates seda silmakirjalikkuse paraadi, tekkis mõte, et tulevastele põlvedele on stenogramm ka oluline. Ma ei küsinud ettekandjalt mitte ilmaasjata, kas komisjon arutas seda, kuidas peletada Eesti territoriaalvetest Soome ja Rootsi paadiomanikke, kes Schengeni tingimustes on juba harjunud Eesti territoriaalvetes purjetama. Nendes riikides ei ole mingisugust sellist kunstlikku võitlust alkoholismiga, nagu meie Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette pannud.
Ma tahaksin teile tegelikult rääkida ka ühe väikese episoodi omaenda elust. Ameerika Ühendriikides Seattle'i linnas läksin mina lihtsalt huvilise isikuna kaatripoodi. Vaatasin natuke ringi ja küsisin siis müüja käest, mida minul võõra maa kodanikuna oleks tarvis, et osta teilt kaater, ja millised paberid peaksid mul olema, et alustada sellega liiklust Seattle'i lahes. Mulle vaadati otsa nagu hullumeelsele ja öeldi lõpuks, et andke raha, võtke paat ja sõitke minema. Tänan väga!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Me vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7. Kaia Iva, palun!

Aitäh! Ma palun Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Me valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 39 ja erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 8. Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Nagu me eespool kuulsime, on need muudatusettepanekud omavahel seotud ja sisuliselt sarnased. Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on teinud Valdo Randpere. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada sisuliselt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 26 rahvasaadikut, vastu oli 39, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 9 on Deniss Boroditšilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Muudatusettepanek nr 10 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 14 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 738 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 752 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 752 valmistas õiguskomisjon ette teiseks lugemiseks 1. septembril sellel aastal. Muudatusettepanekute tähtajaks 26. novembriks oli laekunud üks ettepanek kolleeg Jüri Morozovilt. Selle muudatusettepaneku üle toimus meil komisjonis arutelu.
Muudatusettepanek puudutab korrakaitseseaduse §-de 67 ja 68 muutmist. Selle sisu on järgmine. Praegu kehtiva õigusakti alusel on koosoleku korraldaja kohustatud teavitama koosoleku toimumisest politseid. Politsei on omakorda teatud juhtudel kohustatud teavitama üritusest kiirabiteenuse osutajat ja kohalikku päästeteenistust. Sellest loetelust, keda politsei on kohustatud teavitama, on praegu väljas ürituse maa-alaga piirnevate kinnistute omanikud, kuigi ürituse tõttu võib nendele kuuluvate hoonete tavapärane kasutamine häiritud olla. Selle tõttu tegi kolleeg Morozov ettepaneku muuta § 67 lõike 1 punkti 2 ja § 68 lõike 4 sõnastust. Ettepanek on, et peale kiirabiteenuse osutaja ning päästeasutuse on prefektuur kohustatud asjaomase teate saatma ka koosoleku pidamise koha vahetus läheduses asuvate hoonete või rajatiste valdajatele.
Komisjon toetas seda muudatusettepanekut: 6 liiget oli poolt, 1 vastu. Ka Justiitsministeeriumi esindaja kiitis ettepaneku heaks.
Komisjon võttis vastu järgmised menetlusotsused: võtta eelnõu 752 täiskogu päevakorda tänaseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele ja panna lõpphääletusele 17. detsembril. Kõik menetlusotsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Tõnis Kõivul on küsimus. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti ei ole ainult alkoholi tarbimine see, mis inimesi avalikus ruumis häirib. Neid häirimisi on mitmesuguseid ja nende mõju ulatub ka inimestele koju, olgu tegu autoalarmidega, kõva muusika või haukuvate koertega. See loetelu oleks päris pikk. Kindlasti on siin oma roll ka kohalikul omavalitsusel, kes saab inimesi aidata, et neid häirimisi vähem oleks. Mõnikord tuleb ka selgeks teha, mis ületab taluvuspiiri ja mis tegelikult mitte. Kas sa endise kohaliku omavalitsuse juhina ja praegu õiguskomisjoni esimehena näed mingit takistust, miks kohalikud omavalitsused ei saa korrakaitseseadusest või mõnest muust seadusest tulenevalt koostada inimestele juhendit, kuidas eri häiringutele reageerida, et neist lahti saada? Kas on mingi takistus või ei ole?

Kohalikku omavalitsust kindlasti mitte miski ei takista juhendamast oma territooriumi elanikke, kuidas ühes või teises olukorras käituda. Absoluutselt mitte! See muudatusettepanek, millest me rääkisime, ei puuduta kohaliku omavalitsuse ja elanike suhteid. See paneb kohalikule prefektuurile kohustuse informeerida temale teadaolevast koosolekust peale kiirabi ja päästjate ka ürituse toimumise koha vahetus läheduses asuvate hoonete või rajatiste valdajaid. Nii hoitakse ehk ära hoonete või rajatiste kasutamise häirimine.

Palun, Innar Mäesalu!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, mul on selline küsimus. Nagu me teame, peaks korrakaitseseaduse muutmise seadus taastama endise olukorra, mille muutmise peale ühiskond vähemal või suuremal määral protestis. Küsimus on selline: kas te õiguskomisjoni esimehena teate, mis ajendas seda eelnõu esitama ehk kunagist olukorda taastama?

Aitäh! Minu teada oli ajend avalikkuse väga valuline reaktsioon.

Aitäh! Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg, sa mainisid, et Siseministeeriumi esindaja toetas seda eelnõu. Ega sa ei mäleta, missugune seisukoht oli Siseministeeriumis siis, kui me arutasime eelnõu, mille kinnitasime juunikuus?

See tänane toetamine puudutas eelkõige kolleeg Morozovi esitatud muudatusettepanekut. Mis puutub korrakaitseseaduse muutmisse tervikuna, siis see oli ju ministeeriumis välja töötatud. Aga ka eelnõu 752 on ministeerium toetanud.

Aitäh! Palun, Innar Mäesalu, teine küsimus!

Aitäh! Lähtuvalt vastusest minu eelmisele küsimusele küsin ka seda, et teie kui õiguskomisjoni juht menetlesite ka ühte teist eelnõu, mis oli seotud kooselu teemaga. Ka selle puhul oli ühiskonna reaktsioon ühes suunas väga valdav. Ometigi jäeti see arvestamata. Kas te oskate loogiliselt need kaks asja omavahel kokku panna?

Jah, võib-olla tõesti. Vahest on loogiline seletus selles, et üks eelnõu puudutas eelkõige inimeste privaatsfääri, teine aga avalikku korda. Ja avaliku korra küsimuste puhul on avalik huvi kindlasti olulisem kui privaatsfääri puudutavates küsimustes.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Neeme Suur! Avan läbirääkimised. Palun, Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Arutatav seaduseelnõu on tõepoolest pälvinud ühiskonnas suurt tähelepanu. Alguse sai see juba eelmise koosseisu ajal, rakendussätted võeti vastu selle aasta alguses. Enne seda oli aastaid avalikus ruumis joomine keelatud ja politseinikud trahvisid seda. Aga nagu täna ka mu kolleeg märkis, oli vastuseta küsimus, miks näiteks Kadrioru pargis piknikut pidades ei võiks endale klaasi veini lubada. Miks ei võiks teha linnaromantikat, mis tundub igati normaalne olevat? Ju neid romantikuid oli ka siin saalis, igatahes paljud hääletasid selle lubamise poolt, sest ei osanud vastata küsimusele, miks ei võiks mõistlikus koguses viisakalt alkoholi tarbida ka avalikus kohas, olgu uue aasta tähistamisel linnaväljakul või mõnel muul pidulikul sündmusel, näiteks pulma-aastapäeval rannas. Seda küsisid kõik need, kellele ei meeldi elada maailmas, kus kehtivad karmid käsud ja keelud.
Kahjuks tõi muutunud kord ühiskonnas kaasa hulga vastuseta küsimusi. Võis lausa tõdeda, et sooviti kõige paremat, aga välja tuli nii nagu alati. Olukorra võttis minu meelest väga hästi kokku üks lapsevankriga ema, kes ütles, et kui enne joodi häbelikult ja salaja poe taga, siis nüüd juuakse enesekindlalt, rind puhevil, poe ees. Ühesõnaga selgus, et meie ühiskonnas on inimesi, keda hoidis õhtul avatud napsupudeliga vanalinna tänavatel räuskamast vaid seaduse karm keeld. Euroopa ühed suurimad alkoholitarbijad on pahatihti ise täiesti veendunud selles, et nende lahtiste pudelitega pidutsemine tänavanurkadel või parkides teisi ei häiri, vaid vastupidi, kaaskodanikud lausa naudivad seda. Meile on sellised arusaamad kerged külge jääma. Eestlastega on ju nii, et kümnest üheksa usub, et kaasmaalased joovad liiga palju, aga neist kümnest vaid üks tunnistab, et võib-olla ka tema joob vahel liiga palju.
Ilmselt liiga palju loodeti sellele, et meil valitsevad euroopalikud arusaamad oma õigustest, kohustustest ja vabadustest. Ja nagu ikka, piisab vaid mõnest tõrvatilgast, et rikkuda kogu meepott. Riigis, kus liigne alkoholitarbimine on ränk probleem, on kahjuks vara rääkida kultuursest tervisenapsust koos mõnusa seltskonnaga avalikus ruumis. Seetõttu on mul hea meel, et Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on ühiskonna reageeringust omad järeldused teinud ning rahva arvamust kuulda võtnud. On aru saadud, et meie hulgas on liiga palju inimesi, keda on võimalik kuuletuma panna vaid karmide käskude keeles.
Nagu ütles üks mu hea sõber: selle aasta kõige suurem apsakas, kõige suurem viga oli korrakaitseseaduse muutmine, nii et avalikus kohas sai hakata, viinapudel käes, ringi käima ja avalikult jooma. Selle me nüüd muudame ära. Mul on hea meel öelda, et Eesti poliitikas on astutud suur samm edasi ning julgetakse tunnistada: kui on midagi valesti tehtud, siis astume kaks sammu tagasi, teeme selle korda ja siis astume kolm sammu edasi. Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Meil on läbi vaadata üks muudatusettepanek, selle on teinud Riigikogu liige Jüri Morozov ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Oleme eelnõu 752 teise lugemise lõpetanud. See oli ka juhtivkomisjoni ettepanek.

Järgmine päevakorrapunkt on eelnõu 676 ehk Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda seaduseelnõu neljapäeval, 4. detsembril ja algatas ühe muudatusettepaneku. See puudutas eelnõu pealkirja. Varem oli pealkiri "Päästeseaduse, politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu", aga tehti ettepanek seda muuta ja sõnastada eelnõu pealkiri järgmiselt: "Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu". Juhtivkomisjon arvestas seda täielikult.
Komisjon otsustas juba 18. novembril teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu tänase ehk 9. detsembri istungi päevakorda, teine lugemine lõpetada, saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 17. detsembriks 2014 ning teha ettepanek läbi viia lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Päästeamet võib valdaja nõusolekuta kaevata, lammutada jne. Aga kas võiksite kommenteerida, kuidas on nende asjade taastamisega sellele inimesele, kelle krundi peal midagi lammutati või kaevati, et Päästeamet saaks oma ülesandeid täita?

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Nagu me teame, kõige kohta, mida riik sunni korras teeb, on olemas Vabariigi Valitsuse kehtestatud hüvitamise ja taastamise kord. Selle peale on mõeldud ja sellest korrast lähtudes kõike tehakse.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Kalle Laanet! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu muutmiseks oli üks ettepanek, vaatame selle läbi. Selle on teinud õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Eelnõu 676 teine lugemine on lõppenud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 741 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Riigikogu liikme Tarmo Tamme!

Proua juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon on algatanud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 741. Selle eesmärk on suurendada noorte võimalusi olla kaasatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise protsessi, ja seda otseselt. Praegu annab noorsootöö seadus õiguse moodustada kohalike omavalitsuste ehk valla- ja linnavalitsuste juurde noortevolikogusid. Sellega noorte aktiivne osalus kohaliku omavalitsuse tegemistes piirdub, sest otsest väljundit otsustusprotsessis kaasa rääkida neil pole. Me tahame muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 47 lõiget 1 ja sõnastada selle nii: "Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu ja noortevolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel." Nii lühike ongi see meie ettepanek. Seega hakkab igas volikogu alatises komisjonis, kui noored soovivad, olema nende esindaja. Tänu sellele saavad noored juba otse mõjutada otsuseid, mis puudutavad kohalikku elu. See on selle eelnõu kohta lühidalt kokku võttes kõik. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Andre Sepp, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mis seisukohal on noorteorganisatsioonid ise, näiteks Eesti Noorsootöö Keskus? Ja mis seisukohal on omavalitsusliidud? Võib-olla argumenteerite ka lühidalt, mis on seni olnud peamised põhjused, miks noori ei ole kaasatud volikogu komisjonidesse? Miks peab asjade seisu parandama seadust muutes? Aga ennekõike ootan vastust, mida arvavad sellest noorteühendused.

Noorteühenduste käest ei olegi keegi seni veel arvamust küsinud. Sellest päevast, kui me selle eelnõu üle andsime, on möödas väga vähe aega. Noorteühenduste esindajad on küll mingit seisukohta avaldanud, aga see on olnud nende isiklik, mitte ühenduste seisukoht. Viimase kohta pole tehtud ühtegi uuringut ega analüüsi. Olen aga üsna veendunud, et noored soovivad, et neid kaasatakse komisjonidesse ja üldse otsustusprotsessi. Seda kinnitab ka arutelu, mis toimus konverentsisaalis kodanikupäeval. Seal väljendasid noored otse seisukohta, et noortevolikogust jääb väheks. Nende soov on kaasa rääkida volikogu komisjonide kaudu.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh! Hea kolleeg Tarmo! Viimasel ajal kogu aeg kinnitatakse, et tuleb suurendada noorte osalust poliitikas. Räägitakse ka valimisea langetamisest, mis nõuab põhiseaduse muutmist ning tekitab ühiskonnas suuri vaidlusi ja pingeid. Nii et ma kardan, et selle asjaga läheb suureks sõjaks. Samas mulle tundub, et teie esitletav eelnõu annab noortele täiesti reaalse võimaluse oma soove ja arvamusi kohalikus poliitikas väljendada. Mis te arvate, kas selline seadusmuudatus võtaks need pinged maha ja saaks saavutatud eesmärk, mille nimel üritatakse hakata põhiseadust muutma?

Ega noorteühendused ise ka ei soovi põhiseaduse muutmist ja valimisea langetamist 16 eluaastani. Seda teemat on väga põgusalt juba uuritud. Juba mainitud konverentsil olid Eesti ühiskonnaõpetajate seltsi juhatuse liikmed selgelt vastu mõttele alandada valimisiga 16 eluaastani. Ei ole vaja põhiseadust muuta. Meie eelnõu sisu on hoopis muu. Kui põhiseadust muuta, nii et noored saaks õiguse hakata valima 16-aastaselt, siis nende ainuke õigus on anda oma hääl mõnele poliitikule ära ja rohkem nad enam kaasa rääkida ei saa, sest volikogus nende esindatust ei ole. Nad saavad ainult selle aktiivse õiguse, aga passiivset õigust neil ei ole. Nii et see on täiesti erinev lähenemine. Meie ettepanek ei tähenda seda, et tuleb minna põhiseaduse muutmise kallale. See annab lihtsalt, konkreetselt, loogiliselt ja kiiresti võimaluse kaasata noori kohalikku ellu. Minu meelest on see väga vajalik samm õiges suunas.

Jüri Morozov, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minul seda informatsiooni ei ole, kui paljudes kohalikes omavalitsustes noortevolikogud on. See eelnõu näeb ette, et noortevolikogu liikmed saaksid osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu töös. Aga kuidas hakkab olema nendes omavalitsustes, kus noortevolikogu ei ole? Kas nendel noortel jääb see võimalus ära? Ma eeldan, et kõigile peaks olema tagatud õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu töös.

Aitäh, hea kolleeg Jüri! Väga hea küsimus ja sellele on väga hea vastata. Miks igal pool noortevolikogu ei ole? Üks põhjus on, et mõnel pool see küll moodustatakse, aga selle väljund on ainult n-ö jututasand. Me tahamegi noori aktiviseerida. Ka sina, Jüri, võiksid selles omavalitsuses, kus sa elad ja töötad, kaasa aidata, et seal moodustataks noortevolikogu. Selle kaudu tuleb lisahääl mõnda alatisse komisjoni ja noorte hääled hakkavad kõlama ka otsustusprotsessis. Selle puudumine ongi seni olnud põhjus, miks noored aktiivselt kaasa ei löö. Nende õigusi on piiratud, nad ei saa otseselt igapäevaelus kaasa rääkida. Näiteks volikogu komisjon otsustab, kas ehitada mänguväljak või mitte. Noored saavad ainult noortevolikogus oma arvamust avaldada, aga neil pole väljundit otsuse langetamisel.

Kalev Lillo, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Vastates kolleeg Andre Sepa küsimusele, kas on teada ka noorteühenduste seisukoht, te ütlesite, et seda pole uuritud. Ometi oli meil komisjonis kasutada üks dokument, mis on Eesti Noorteühenduste Liidu seisukoht kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 741 kohta. Dokument on kinnitatud Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse otsusega 24.11.2014. Selles öeldakse üheselt, et eelnõu ei toetata. Kas te oma vastuses Andre Sepale eksisite?

Hea kolleeg! Ma ei eksinud. Ma vastasin, et see juhatuse seisukoht ei väljenda Eesti noorte seisukohta. Minu teada see, kes selle seisukoha esitas, kuulub ühte noortekogusse. Seda ei saa küll mingiks objektiivseks seisukohaks pidada. Selle teadasaamiseks on vaja uuringuid ja analüüse teha. Nagu sa, hea kolleeg, hästi mäletad, oli ka konverentsisaalis sel teemal arutelu. Seal väljendasid noored tahet, et seadust laiendataks ja nende esindus saaks olla volikogu alalistes komisjonides. See oli noorte otsene soov, mitte mõne poliitiliselt motiveeritud noorteühenduse seisukoht.

Jüri Morozov, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea kolleeg! Kas praegu on mingisuguseid takistusi, mis ei lase noortel kohaliku omavalitsuse volikogu komisjonide töös osaleda? Minu teada edumeelsed komisjonid kaasavad oma töösse nii noori kui vanu inimesi ekspertide ja ka komisjoni liikmetena. Kas sa näed, et on mingi takistus?

Takistus seisneb selles, et alla 18-aastased minu teada ei saa alatisse komisjoni kuuluda. Noortevolikogu kaudu saaks neid kaasata. See innustaks noori ja annaks neile motivatsiooni kohalikus elus kaasa lüüa, nad ei oleks enam ainult n-ö jututuba. Kohalikke poliitikuid peaks ka motiveerima noori kaasama. Noorte esindaja volikogus on minu meelest väga hea. Ta saaks otseselt oma seisukohti väljendada ja tema taga on noortevolikogu toetus. Nii ongi võimalik noori kaasata ja demokraatiat arendada.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on ettepanek. Siia seadusse peaks selgelt sisse kirjutama, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel tuleks kõikjal kindlasti valida ka noortevolikogu. Ei tohi olla olukorda, kus ühes omavalitsuses see on ja teises ei ole. Teine ettepanek on, et kõikide volikogude komisjonide koosseisud peaksid olema peaaegu poole suuremad. Kui täiskasvanute volikogu on 19-liikmeline, siis ka noortevolikogu peaks 19-liikmeline olema. Kõik need 19 liiget peaksid saama koha komisjonis. Ja seni moodustab komisjoni selle esimees või õigemini, tema esitatud koosseisu üle hääletatakse. Nüüd tahate seda korda veidi muuta ja mingid persoonid saavad komisjoni ilma selle esimehe ettepanekuta. Kas see ei ole väike aps?

See ei ole kindlasti aps. Ja mitte kõik noortevolikogu liikmed ei saa olla komisjonides, vaid igasse komisjoni nad saavad määrata oma esindaja. Noortevolikogu ise valib, kes esindab neid näiteks majanduskomisjonis. Näiteks nad teevad mingis vallas ettepaneku, et neid esindab majanduskomisjonis Aivar Kokk. Mitte kõik ei saa komisjoni, aga nad saadavad igasse komisjoni oma demokraatlikult valitud esindaja. Nii lihtne see ongi. See on see võimalus. Ja kui kusagil ei ole noortevolikogu moodustatud, siis kohalikud poliitikud hakkavad selle nimel tööd tegema, et see moodustataks. See on täiendav jõud.

Kalmer Lain, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Enne kui ma küsimuse esitan, teen väikese sissejuhatuse. Jõgeva linnas on noortevolikogu toimetanud kolm aastat ja teinud seda suhteliselt passiivselt. Me kirjutasime põhimäärusesse võimaluse, et noortevolikogu esindajad saavad viibida ka alatistes komisjonides, seda pole kasutatud. Miks te enne eelnõu esitamist ei korraldanud noorte seas küsitlust, kas nad üldse soovivad osaleda avaliku elu asjade üle otsustamises? Miks seda eelnõu vaja on?

See on hea, kui Jõgeval on noortevolikogu olemas. Aga, hea kolleeg Kalmer, põhjus, miks nad ei ole aktiivsed, ongi see, et neil pole väljundit. Kui Jõgeva volikogus oleks igas komisjonis noorte esindaja, siis nad oleksid tunduvalt, lausa mitu korda aktiivsemad. Neil pole väljundit. Selle eelnõu eesmärk on muuta noored aktiivsemaks, kaasates neid otsustusprotsessi. Kui ikka eelarve hääletamisel ka noorte hääl kõlab, siis ongi nende eesmärk saavutatud. Põhjus, miks nad ei ole aktiivsed, miks aktiivseid nii vähe on, ongi see, et neil pole väljundit. Üldiselt öeldakse, et noored on saanud küpsemaks. Kui nii, siis tuleb anda neile võimalus kaasa rääkida. Minu meelest on see väga lihtne. Selleks ei ole vaja hakata põhiseadust muutma. Nagu ma ütlesin, valimisea langetamisega põhiseaduse muutmine annab selle, et noor inimene on lihtsalt passiivne hääletaja. Talle öeldakse, et anna mulle, poliitikule, hääl! Eks ma vaatan, kuidas ma selle häälega pärast ringi käin. Aga selle eelnõu kohaselt saab noor inimene lõpuni otsustusprotsessis osaleda.

Mihhail Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, hea kolleeg! Ma saan aru, et eelnõu käsitleb ainult kohalike omavalitsuste tasandil noorte kaasamist otsustusprotsessi. Kuidas sulle tundub, äkki tasub mõelda selle peale, et ka riigi tasandil suurendada noorte osalust otsustamisel? Nagu teada, jämedalt öeldes 75% avaliku sektori funktsioonidest otsustatakse valitsuse ja Riigikogu tasandil. Kuidas sulle tundub?

Kui on head ettepanekud, siis igal juhul tasub neid arutada. Aga mina olen kindlalt selle vastu, et nii lihtsa asja puhul, nagu on noorte kaasamine, me hakkame põhiseadust muutma, nagu meie head kolleegid siin Riigikogus püüavad läbi suruda. On see ikka põhjendatud, et me väga selge eesmärgi pärast, milleni on võimalik jõuda lihtsate sammudega, hakkame riigi põhiseadust muutma? Kas põhiseaduse muutmine peaks olema nii lihtsalt teostatav? On see ikka argument? Jah, ma saan küll aru loogikast, et selle kaudu võib mõni erakond saada noorte käest lisahääli, aga see sunniks neile mitte midagi vastu andmata.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Kuulates teie vastuseid kolleegide küsimustele, on mul tekkinud veidi kahetine tunne. Eelnõu, mille te olete esitanud, on kantud loogikast, et tuleb toetada rohkem noorte valmisolekut ja praktilisi võimalusi osaleda poliitikas. See tähendab, et te usaldate noori väga. Samas suhtute väga üleolevalt organiseeritud noorteühenduste seisukohtadesse, näiteks siin juba ette loetud noorteühenduste liidu eitavasse seisukohta selle konkreetse eelnõu suhtes. Kas siin ei ole mängus teatud ebaloogika? Noored on ära põhjendanud, et nad ei vaja sellist lahendust, teie aga ütlete, et tegu võib olla mingi ühe inimese isikliku arvamusega.

Hea küsija! Vastupidi, me kuulame noorte arvamust vägagi. Kui noored olid meil siin konverentsisaalis, siis nad kinnitasid, et nad soovivad parlamendilt saada väljundi volikogude alalistesse komisjonidesse. Teie silmas peetud juhul piirdub eitav seisukoht ainult ühe noorteühenduse juhatuse arvamusega ja minu teada üks tolle juhatuse liige on seotud ühe erakonna noorteorganisatsiooniga. Nii et see on poliitiliselt motiveeritud seisukoht. Pole läbi viidud ühtegi uuringut. Ja nagu ma ütlesin, ühiskonnaõpetajate selts on kindlalt selle vastu, et valimisiga alandada.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Sinu vastusest ühele varasemale küsimusele jäi kõlama väide, et volikogu komisjoni ei tohi praegu kuuluda alla 18 aasta vanused isikud. Millisele seadusele see väide tugineb?

See ei tugine ühelegi seadusele. See tugineb tõsiasjale, et kohaliku omavalitsuse volikokku võib kandideerida alates 18. eluaastast. Sellest see tuleneb. Kui sa, hea kolleeg Kalev, tead mõnd näidet, et alalistes komisjonides on alla 18-aastaseid isikuid, siis ole hea, anna mulle ka teada. Ma konsulteerisin enne mõne spetsialistiga, kes on pikka aega omavalitsuses tööl olnud, ja nad ütlesid, et see loogika peab paika: nii noori ei saa komisjonides olla. Aga kui see noortevolikogu kaudu seadustada, siis oleks see võimalik.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ma toon ühe näite, mis mõnes mõttes on alternatiiv Jõgeva näitele. Narvas on juba 15 aastat eksisteerinud noorteparlament. See on legitiimne üksus, millega linnavõim arvestab. Mõni aasta tagasi kutsuti noorteparlamendist esindajad mõnda kohaliku omavalitsuse volikogu komisjoni, aga need olid ainult komisjonid, mis tegelesid nii või naa noortevaldkonnaga. Teistesse komisjonidesse neid ei kutsutud. Kuidas sa hindad, kui see seaduseelnõu vastu võetakse, kas see avab ukse noortele ka teistesse komisjonidesse?

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Just Narva noorteparlamendi esindajad tegidki Riigikogu konverentsisaalis ettepaneku laiendada seda seadust nii, et nad saaksid reaalselt Narva elus kaasa rääkida. Eldar, see annab tõesti võimaluse, et neid kaasatakse igasse komisjoni. Kui noortevolikogu on olemas, siis nad saavad delegeerida oma esindaja igasse komisjoni, mis teil Narvas on. Ma ei tea, kui palju teil neid on, kas viis või kümme, see on kohaliku omavalitsuse otsustada. See annab aga noortele võimaluse kaasa rääkida otsustes, kas raha suunatakse näiteks noorteparkidesse või kusagile mujale. Loomulikult see motiveerib kaasa lööma poliitikas. Tänasel päeval ei motiveeri neid miski, sest poliitikud on nende otsustusõigust väga piiranud.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Lähtudes eelmisest vastusest küsin, kas te tõepoolest Eesti noorteühenduste kõige suuremat, kõige rohkem ühendusi hõlmavat katusorganisatsiooni Eesti Noorteühenduste Liitu peate kuidagimoodi üksikute isikute poolt manipuleeritavaks. Kas te asetate sellega kahtluse alla ka selle organisatsiooni siiamaani end vist väga hästi tõestanud partnerluse riigiga? On see ju siiski igati demokraatlik noorte osalusega liit olnud.

Absoluutselt ei sea. Minu väide on selline, et nendel pole tehtud ühtegi asjaomast uuringut või analüüsi. Nii ei saa nad öelda, et kõik noorteorganisatsioonid toetavad juhatuse seisukohta. Üks noormees ka tunnistas seda. Tegelikult ta väljendas seal oma isiklikku seisukohta, mitte organisatsiooni seisukohta. Kui te olete valesti aru saanud, siis ma palun vabandust, aga nii see kindlasti ei ole. Nad peaksid väljendama kogu liidu seisukohta, mitte ainult kolme või nelja juhatusse kuuluva inimese arvamust. Nemad ei saa esindada kogu struktuuri, kogu organisatsiooni, kui neil pole teada allorganisatsioonide ja nende liikmete hinnanguid.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ka praegu võib kohaliku omavalitsuse volikogu komisjoni võtta komisjoni esimehe esildisel isikuid, kes ei ole veel 18-aastased. Komisjoni võib võtta isegi inimesi, kes ei ole konkreetse kohaliku omavalitsuse alalised elanikud. Näiteks võib tuua suvilaomanikud, kes on spetsialistid teatud valdkonnas. Mida siis see praegune eelnõu ikkagi n-ö revolutsiooniliselt muudab ja meile juurde annab?

Ta muudab seda, et me saame kaasata alla 18-aastaseid noori.

Siret Kotka, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kõneleja! Minu meelest on see väga hea seaduseelnõu. Aga küsin teie käest sellise küsimuse. Mis teie arvates on peamine argument, miks valitsus koos noortega sellele seaduseelnõule vastu seisab?

Ma arvan, et peamine põhjus on selles, et valitsus on algatanud põhiseaduse muutmise. Nad soovivad, et 16-aastased noored saaks valimisõiguse. Aga sellega nende noorte õigus piirdub, nad ei saa ise olla aktiivsed. Nad ei saa olla kandideerijad. Nii et see on täiesti erinev lähenemine. Meie ei taha seda, et me anname noortele vaid valimisõiguse, et me nende käest hääle kätte saame. Meie pakume noortele ka midagi vastu. See on täiesti teistsugune lahendus, mis ei eelda põhiseaduse muutmist.

Eldar Efendijev, palun!

Ma kuulasin siin küsimusi ja neile antud vastuseid. Tahan teada, kas ma saan asjast õigesti aru. Palun teid kinnitada, et küsimus on poliitilises balansis. Noortele antakse võimalus osaleda kohalikel valimistel, see on nende õigus. Teiselt poolt tahate oma eelnõuga luua sellise õigusliku balansi, et annate neile õiguse ka tegutseda. Nad ei saa mitte ainult valida, vaid kohaliku omavalitsuse tasemel komisjonide kaudu ka tegutseda omavalitsuse heaks. Ma räägin praegu balansist. Kas see on meie kõige suurem eesmärk? Kas ma saan õigesti aru?

Jah, hea kolleeg, sa saad õigesti aru. Noorele tuleb anda reaalne võimalus oma häälega otsustusprotsessis kaasa lüüa. Ütleme, et alatine komisjon on 7-liikmeline, tema on siis üks seitsmest liikmest. Ma arvan, et noorteühendustega hakatakse pärast seda rohkem arvestama ja nende ettepanekutest lugu pidama. See ongi eesmärk, et noorte tegevus ei oleks fiktiivne, et nad ei nokitseks kuskil omaette nurgas, vaid oleksid avalikult kaasatud ja saaksid kaasa rääkida kõikides otsustusprotsessides, mis neid puudutavad.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks maaelukomisjoni liikme Kalev Lillo!

Härra eesistuja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 741 oli maaelukomisjonis arutelul 2. detsembril. Lisaks komisjoni liikmetele ja asendusliikmetele olid kohale kutsutud eelnõu algataja esindaja Tarmo Tamm, Siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna peaspetsialist Kaie Küngas, regionaalarengu osakonna õigusnõunik Martin Kulp ning Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator Kuldar Adel.
Alustuseks andis Tarmo Tamm sellest eelnõust ülevaate, nagu ta tegi äsja ka siin meie ees. Järgmisena küsisime Siseministeeriumi esindaja seisukohta ja Kaie Küngas tutvustas terve valitsuse arvamust. Ta märkis, et Vabariigi Valitsus ei toeta Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, kuna selles pakutud muudatustega ei kaasne oodatud mõju. Ta ütles ka seda, et praegunegi õigusnormistik võimaldab noori komisjonide töösse kaasata. Seejärel võttis sõna noorteühenduste liidu esindaja Kuldar Adel, kes märkis, et ka Eesti Noorteühenduste Liit ei toeta eelnõu, ja seda juhatuse tasandil, mitte isiklikul tasandil, nagu siin enne väideti. Ta selgitas, et seaduseelnõu annab küll ühelt poolt vabaduse, kuid seda võib tõlgendada ka kohalike omavalitsuste kohustusena. Noorsootöö peab käima vabatahtlikkuse alusel. Temagi tõi välja, et mõnes omavalitsuses on noored juba edukalt kaasatud volikogu komisjonide töösse.
Järgnes suhteliselt pikk arutelu, mille võib jagada plokkideks. Üks põhiküsimusi oli see, millisest vanusest me räägime. Kui noored inimesed võiksid osaleda volikogude töös? Tarmo Tamme jutt oli, et alates 16. eluaastast. Kuldar Adel noorteühenduste liidu esindajana ütles, et üldiselt kuuluvad noorteühendustesse noored alates 14. eluaastast. Eesti Vabariigis mõeldakse seaduse järgi noorte all 7–26-aastasi. Puhkenud arutelu selle vanuse ümber oli suhteliselt pikk ja tegelikult me ei jõudnudki lõpliku seisukohani, millisele vanusegrupile see eelnõu täpselt mõeldud on. Me ei saanud täit vastust ka sellele, kas praegu võivad alla 18-aastased volikogude töös osaleda või on see keelatud. Jäime erinevatele seisukohtadele.
Teine küsimusteplokk puudutas omavalitsuste iseotsustamisõigust. Kui neile pannakse kohustus kaasata noortevolikogusid volikogu töösse, on see sekkumine omavalitsuste iseotsustamisõigusesse. Arutati ka, kui palju meil üldse noortevolikogusid on. Vastuseks saime, et organiseeritud kujul on neid ligikaudu 70, aga on ka mitteorganiseerunud noortekogusid, kes osalevad volikogude töös.
Jõudsime oma arutelus ka probleemi põhiolemuseni, mille härra Tamm oma ettekandes välja tõi. Põhieesmärk on noori rohkem omavalitsuste töösse kaasata, nad peavad saama oma sõna öelda. Ja tegelikult jäi kõlama, et see kaasarääkimine ei ole mitte mingisuguse seaduspügala taga kinni. Kõik oleneb sellest, kas omavalitsusjuhid tahavad noortega kootööd teha või mitte. Nendes kohtades, kus on soov noori kaasata, nendega ka arvestatakse ja nad saavad oma sõna öelda. Seal, kus seda soovi pole, ei ole võimalik seda tekitada ka seadusega.
Lõpuks tegime ka menetluslikud otsused: võtta eelnõu 741 täiskogu päevakorda 9. detsembril (see oli konsensuslik otsus); määrata ettekandjaks maaelukomisjoni liige Kalev Lillo (ka konsensuslik otsus) ja teha ettepanek eelnõu 741 tagasi lükata. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Sa ütlesid, et Vabariigi Valitsus, noorteühenduste liidu esindaja ja suurem osa teie komisjonist olid selle eelnõu vastu. Võid sa nimetada, kas veel keegi oli?

Ma olen natuke kimbatuses, ma ei saanud sellest küsimusest päris hästi aru. Kas sa pead silmas seda, kuidas hääled jagunesid? Viis komisjoni liiget olid tagasilükkamise poolt, üks inimene oli vastu. Kui sa küsid selle kohta, millised olid hoiakud üldse, siis Eesti Noorteühenduste Liit on oma juhatuse otsusega võtnud seisukoha, et ta ei toeta seda eelnõu. Otsuse eelnõu mitte toetada on teinud ka Vabariigi Valitsus.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Tänases päevakorras on kaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ühe oleme vastu võtnud, teist praegu arutame. Minugi jaoks on hästi tähtis kohaliku omavalitsuse autonoomia. Oma ettekandes te ütlesite, et üks põhjus, miks eelnõu toetada ei saa, on see, et ei tohiks sekkuda kohalike omavalitsuste iseotsustusõigusesse volikogu tööd korraldada. Tänase kolmanda päevakorrapunkti puhul te sellest lugu ei pidanud ja arvasite, et tuleks seadusesse kirjutada, kuidas peab valima komisjonide esimehi ja aseesimehi. Miks ei võiks seadusesse kirjutada seda punkti, mille Keskerakonna fraktsioon välja pakkus? Miks te suhtute ühe päeva sees kahe eelnõu puhul nii erinevalt kohaliku omavalitsuse autonoomiasse, iseotsustamisõigusesse?

Aitäh küsimuse eest! Ma väljendasin komisjoni seisukohta ja komisjon leidis, et eelnõus pakutu tähendab sekkumist omavalitsuse pädevusse, mida me ei soovi.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin ka Vabariigi Valitsuse seisukoha kohta. Mis on teie arvates ühist SE-del 703 ja 741? Üks eeldab põhiseaduse muutmist, teine pakub noortele võimalust osaleda otsuste tegemisel. Miks see peaks olema takistuseks, et meie eelnõuga ei saa edasi minna?

Te üritate väga hoogsalt arutelu alla haarata ühte teist eelnõu, mis käsitleb põhiseaduse muutmist. Aga seda eelnõu me komisjonis ei arutanud. Me arutasime käesoleva punkti objektiks olevat eelnõu.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Te jätsite vastuse andmata. See on Vabariigi Valitsuse seisukoht, punkt nr 3. Kui komisjon seda ei aruta ja sellele ei tugine, siis millega komisjon üldse tegeleb?

Jah, tõepoolest on olemas justiitsministri seisukoht, kus kolmandas punktis viidatakse teie mainitud eelnõule. Aga ma ütlen veel kord, et komisjonis me seda ei arutanud.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 741 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 741 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 741 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Head ametikaaslased, kaheksas päevakorrapunkt on käsitletud. Meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 12.00.