Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu VIII istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Andres Herkel!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Töö siin Riigikogus pakub ikka üllatusi ja ühest sellisest lähtuvalt annan täna üle Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise eelnõu. Nimelt on see otseselt ajendatud eilsest hääletusest Riigikogu rahanduskomisjonis, kus minu muudatusettepanek, mille katteallikaks oli erakondadele riigieelarvest eraldatav raha, lükati tagasi häälte vahekorraga 0 : 0. Teatavasti on meil kodukorra järgi suhteliselt mõistlik reegel – ma ei mäleta, kust see on tulnud, kas härra Tiit Toomsalu perfektsest tegevusest siin enam kui kümme aastat tagasi või ööistungitest –, et need ettepanekud, mis komisjonis saavad minimaalse toetuse, saalis hääletusele ei tule. Avasin siis ka kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande, kus on kirjas igati mõistlik menetlusökonoomia põhimõte: "Mitte koormata täiskogu hääletustega muudatusettepanekute üle, mis pälvisid juhtivkomisjonis üksnes minimaalse toetuse ning millel seetõttu praktiliselt puuduvad väljavaated saada täiskogu toetust." Kõik on õige, ainult et see ei saa kindlasti käia nende hääletuste kohta, mis lõpevad skooriga 0 : 0 või 1 : 1 või ka 1 : 2. Seda peataolekut rahanduskomisjonis oli eile päris kole vaadata, mistõttu tulevaste põlvede huvides peaks siin täiskogu appi tulema. Aitäh!

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Austatud kolleegid! Lugupeetud juhataja! Eilsel rahanduskomisjoni istungil tabas meid veel teisigi üllatusi. Sellest tingituna annan Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel üle arupärimise peaminister Taavi Rõivasele. Nimelt olime lugenud Rahandusministeeriumi 4. novembril avaldatud pressiteadet, aga eilsel rahanduskomisjoni istungil tabas meid üllatus, et Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt kujuneb Eesti valitsussektori struktuurseks eelarve puudujäägiks sellel aastal 0,8% sisemajanduse kogutoodangust ja kahel järgneval aastal 0,7% sisemajanduse kogutoodangust. Valitsus on seni väitnud vastupidist, öeldes, et 2015. aasta riigieelarve eelnõu on kavandatud struktuurse ülejäägiga, mis on 0,8% sisemajanduse kogutoodangust. Nende kahe arvamuse erinevus on ligikaudu 300 miljonit eurot, ma rõhutan: ligikaudu 300 miljonit eurot. Riigieelarve seaduse § 6 lõike 1 kohaselt tuleb riigieelarve koostada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tasakaalus või ülejäägis. Euroopa Komisjoni seisukohale tuginedes peame täna kahjuks tõdema, et esitatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on kehtiva seadusega vastuolus. Komisjoni istungil jäi arusaamatuks, millest on tingitud valitsuse ja Euroopa Komisjoni prognoosi nii suur erinevus. Isamaa ja Res Publica Liit on pidevalt juhtinud tähelepanu sellele, et järgmise aasta riigieelarve eelnõu on blufitud ja katteta. Nüüd on seda kinnitanud ka Euroopa Komisjon. Sellest tulenevalt on meil peaministrile kolm küsimust ja me loodame neile sisulisi vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Juhatus otsustab selle menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Samuti olen vastu võtnud ühe arupärimise, ning kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle viivitamatult adressaadile.
Nüüd, head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 82 Riigikogu liiget ja puudub 19.

Läheme päevakorra juurde. Tänases esimeses päevakorrapunktis, mis on õiguskantsleri ettepanek nr 30, teeb põhiseaduskomisjoni ettekande komisjoni liige Väino Linde ning sotsiaalkomisjoni ettekande komisjoni liige Aare Heinvee. Ma tutvustan õiguskantsleri ettepaneku menetlemise korda. Kõigepealt on õiguskantsler Indrek Tederi ettekanne kuni 20 minutit, siis põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde ettekanne kuni 20 minutit ja seejärel sotsiaalkomisjoni liikme Aare Heinvee ettekanne kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe suulise küsimuse, seejärel on läbirääkimised ja siis läheb ettepanek hääletamisele.
Alustame, õiguskantsleri ettepanek nr 30 ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punkti 5 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskantsler Indrek Tederi!

Austatud juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Kõigepealt natuke probleemi õiguslikust taustast. Erinevas vormis tööd tegevad isikud saavad ravikindlustuse erinevatel õiguslikel alustel. Võlaõigusliku lepingu alusel tulu teeniva isiku puhul on selliseks aluseks ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punkt 5. See säte nimetab tingimused, mida võlaõigusliku lepinguga isik peab täitma, et saada ravikindlustuskaitset. Üheks selliseks tingimuseks on sotsiaalmaksu maksmine. Tellijad peavad maksma riigile isiku eest iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt nn sotsiaalmaksu miinimumkohustuse summas. Sel aastal on sotsiaalmaksu miinimumkohustus 105 eurot ja 60 senti ehk ümardatuna 106 eurot. Teine tingimus on, et need 106 eurot maksaks näiteks töövõtulepingute alusel tööd tegeva isiku eest üks tema tellijatest. See tähendab, et kui inimene töötab töövõtulepingute alusel ja täidab töövõtu korras tellimusi mitmele kliendile, kes kõik kokku maksavad tema eest 106 eurot, siis jääb inimene ravikindlustuseta. See tähendab, et hoolimata sellest, et inimese eest on maks nõutud ulatuses ära makstud, kindlustuskaitset ta ei saa. Seda pelgalt põhjusel, et ravikindlustuse seadus ei võimalda isiku eest tasutud sotsiaalmaksu summasid kokku liita.
Keda see probleem siis puudutab? See puudutab eelkõige neid inimesi, kes ei tööta töölepingu alusel ega tegele ettevõtlusega. Need inimesed ei ole FIE-d. Nad elatuvad sellest, et teevad iga kuu väikesi tellimustöid mitmele tellijale. Üheltki tellijalt saadav teenustasu ei ole seejuures nii suur, et selle pealt makstav sotsiaalmaks oleks 106 eurot. Selliseid inimesi ei ole Eestis väga palju, Maksu- ja Tolliameti andmetel on neid 63.
Miks esineb vastuolu põhiseadusega? Asjaolu, et isiku eest eri tellijate makstud sotsiaalmakse ei liideta, toob kaasa inimeste erineva kohtlemise. Erinevalt koheldakse võlaõigusliku lepinguga töötavaid isikuid sõltuvalt sellest, mitme tellija maksega täidetakse nn sotsiaalmaksu miinimumkohustust – kas 106 eurot maksab üks või mitu tellijat. Arvestades, et muus osas on nende inimeste olukord samasugune, tekib küsimus, kas erinev kohtlemine on õigustatud.
Analüüsinud ravikindlustuse seadust, leidsin, et see pole kooskõlas põhiseaduse §-ga 12. Selgitan. Inimeste ravikindlustuseta jätmise tagajärjed võivad olla nii inimese kui ka riigi jaoks tõsised. Inimesel võivad areneda rasked haigused, mida ta ei suuda omal kulul ravida. Hiljem võib riik saada seetõttu endale kohustuse kanda inimese eest hoolt tema elu lõpuni. See on üsna kulukas. Lisaks jääb riik ilma maksutulust, mida ta saaks, kui inimene oleks terve ja majanduslikult aktiivne.
Lõppkokkuvõttes ei pruugi soovitud kokkuhoid tegelikkuses kokkuhoiuga päädida. Tõsi, kui seadus võimaldaks isiku eest makstud sotsiaalmaksu summasid kokku liita, tähendaks see riigile ressursikulu. See kulu pole aga ebamõistlikult suur. Sotsiaalmaksu summeerimine ei nõua Maksu- ja Tolliametilt suurt ressursikulu ega pikka ettevalmistusaega. Vaja on üksnes kokku leppida, millisel kujul edastab Maksu- ja Tolliamet andmeid Eesti Haigekassale. Selle eelduseks on aga, et seadus lubab sotsiaalmaksu summasid kokku liita.
Neil põhjustel teen teile ettepaneku viia ravikindlustuse seadus põhiseadusega kooskõlla. Tänan!

Suur tänu! Kas õiguskantslerile on küsimusi? Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Kas on vaja muuta ka sotsiaalmaksuseadust?

Praegu tegin ettepaneku ravikindlustuskaitse normi kohta, st ainult seda normi on vaja muuta, mitte teist.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Austatud õiguskantsler! Kui palju võiks hinnanguliselt olla neid inimesi, keda see asi puudutab?

Kaudselt puudutab see ligikaudu 300 inimest.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Kas nimetatud arv tähendab seda, et nii palju on inimesi, kelle eest eri ettevõtted tasuvad tegelikkuses haigekassatasu ehk sotsiaalmaksu, kuid nad ei ole saanud ravikindlustust?

Jah, selles ongi probleem, et sotsiaalmaksu makstakse, aga ravikindlustust ei saa.

Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Kõigepealt tänan selle eest, et te olete sellise ettepaneku siia saali toonud. Võib küll tunduda, et isikuid, kelle õigusi on sellisel viisil rikutud, on suhteliselt vähe, aga probleem pole seetõttu mitte sugugi vähem oluline. See ettepanek aitab meil seda süsteemi paremaks teha. Te viitasite sellele, et kui inimese eest makstakse mitmest kohast sotsiaalmaksu, siis seda ei summeerita. Aga kas võiks olla ka võimalus, et kui miinimumsummast jääb midagi puudu, siis saab inimene ise juurde maksta, nii et miinimumsumma täis tuleks?

Tegelikult on see sätestatud, et peab olema miinimum, mitte alla selle. See on oluline. Ja kui on võimalik summeerida, siis see oleks mõistlik.

Suur tänu, õiguskantsler! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud õiguskantsler! Põhiseaduskomisjoni konsensuslik arvamus on, et äsja esitatud õiguskantsleri ettepanek on põhjendatud. Iseenesest ei puuduta see mitte just väga suurt rühma isikuid. See puudutab just nimelt neid, kes teenivad tulu võlaõiguslepingu alusel ja saavad ühelt lepingupartnerilt alla 106-eurost sotsiaalmaksu. Me ei pea samuti õigeks, et see edaspidi niiviisi jääks. See ei ole võrdses olukorras olevate isikute võrdne kohtlemine ja on vastuolus meie põhiseadusega. Põhiseaduse § 12 ütleb ju, et kõik on seaduse ees võrdsed.
Lähemalt uurisime seda asja põhiseaduskomisjoni eilsel istungil. Istungi algul selgitas õiguskantsler oma ettepaneku sisu, probleemi, et ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punkt 5 seab mitu eeldust, mida võlaõigusliku lepingu, näiteks töövõtulepingu alusel tulu teeniv isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, peab selleks täitma, et tal oleks ravikindlustuskaitse. Probleem on tekkinud ühega nendest eeldustest, mille järgi nimetatud lepingu alusel töötav isik saab ravikindlustuskaitse ainult sel juhul, kui vähemalt üks tellija maksab tema eest iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkohustuse ulatuses, s.o 106 eurot kuus.
Maksu- ja Tolliameti kinnitusel on neil tehniliselt võimalik sellisel puhul tuvastada isikud, kelle eest sotsiaalmaksu makstakse, ja summad, mida eri lepinguosalised eraldi osades maksavad.
Head kolleegid Rait Maruste ja Jaak Aaviksoo avaldasid oma arvamust selle ettepaneku kohta. Nagu ma ütlesin, lõppkokkuvõttes leidsime, et õiguskantsleri ettepanekut oleks otstarbekas toetada.
Komisjon arutas veidi veel seda, kuidas õiguskantsleri ettepanek jõudis Riigikokku ning millal see põhiseaduskomisjoni istungi päevakorda ja täna siis ka Riigikogu suurde saali jõudis. Me leidsime, et senine praktika on kindlasti õige. Seaduspügal ütleb küll, et õiguskantsleri ettepanek tuleb Riigikogu suurde saali viia esimesel võimalusel, aga kindlasti on tarvis arvestada ka seda, et ettepanekut arutaval, lihtsalt öeldes võib-olla isegi läbi seedival komisjonil, on see siis põhiseaduskomisjon või mõni teine asjaomane komisjon, oleks piisavalt aega ettepanekuga tutvuda ja vajaduse korral pidada selles küsimuses rohkem kui üks istung. Niisiis peab seal vahel olema piisav ajavahemik. Möönsime, et praegusel juhul on tänane kuupäev arutamiseks võib-olla päris õige.
Me saame omalt poolt teha teile, head kolleegid, ettepaneku toetada õiguskantsleri seisukohta. Otsus teha selline ettepanek oli konsensuslik, siin mingisugust eriarvamust põhiseaduskomisjoni liikmetel, kes esindavad eri fraktsioone, ei olnud. Kui nüüd keegi küsib, mis edasi saab, siis juhul, kui Riigikogu seda õiguskantsleri ettepanekut toetab, mida põhiseaduskomisjon palub teil kõigil teha, teeb Riigikogu esimees sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu ravikindlustuse seaduse kooskõlla viimiseks meie põhiseadusega. Aitäh!

Suur tänu! Paul-Eerik Rummol on küsimus. Palun!

Aitäh! See olukord on tõesti tobe ja ebaõiglane, inimene on tööd teinud, maksud on ilusti nõutud määras laekunud, aga kindlustatust ikka ei ole. Lihtsalt uudishimu mõttes küsin, et kui see asi nüüd õiglaselt ära lahendada, kas siis tekib isikutel, kellel praeguse seaduse järgi kindlustatus puudub, kellel haigekassa kaarti ei ole, tagantjärele midagi nõudeõigusetaolist nende juhtude kohta, kus ta on oma kehva tervist pidanud omal kulul parandama.

Tänan küsimuse eest! Ei teki.

Jaanus Tamkivi, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud pinginaaber! Kas teil põhiseaduskomisjonis oli jutuks või on sul teada, kui paljusid inimesi Eesti Vabariigis võiks see mure, mida me siin tõsiselt arutame, puudutada?

Aitäh! See küsimus puudutab suhteliselt väikest ringi isikuid. Kui eelesineja, lugupeetud õiguskantsler ütles, et nende isikute arv jääb 300 piiresse, siis eile, kui me põhiseaduskomisjonis küsimust arutasime, väideti meile, et selliseid isikuid on ilmselt veelgi vähem, et neid, kes reaalselt selle probleemiga kokku puutuvad, võib olla isegi alla 100.

Kas on veel küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Väino Linde!

Aitäh! Oli tore.

Oli küll. Järgmisena palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Aare Heinvee!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud õiguskantsler Indrek Teder! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri 2014. aasta 27. oktoobril Riigikogule esitatud ettepanekut nr 30 "Ravikindlustuskaitse võlaõigusliku lepingu alusel tulu teenival isikul" 4. novembri istungil. Istungil osalesid õiguskantsler Indrek Teder, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad.
Toimus ettepaneku sisuline arutelu. Nagu täna siin saaliski andis õiguskantsler ka komisjonis väga põhjaliku ülevaate oma ettepanekust viia ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punkt 5 põhiseadusega kooskõlla, kuna praegu kehtiv kord jätab osa inimesi alusetult ravikindlustusest ilma. Ei hakka seda siinkohal refereerima, kuid kordan siiski põhimõtet, et ravikindlustuse saamiseks vajalik sotsiaalmaksu miinimumkohustus peaks olema täidetud ka siis, kui tegu on mitme väiksemahulise tellija makstud sotsiaalmaksu summaga, mitte vaid ühe suurtellija makstava sotsiaalmaksuga.
Maksu- ja Tolliameti andmetel on endale pidevalt väiksemahuliste võlaõiguslike lepingute alusel elatist teenivaid inimesi üle 60, episoodiliselt lisandub veel umbes 360 inimest. Nende puhul on see ainukene sissetulek. Sotsiaalministeeriumi esindaja kinnitas, et Sotsiaalministeerium on õiguskantsleri märgukirja juba arvestanud, koostatakse ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu ning küsimuse lahendamine on ka Vabariigi Valitsuse tegevuskavas.
Arutelus nenditi veel, et kuigi ettepanek puudutab võlaõigusliku lepingu alusel tulu teenivate isikute ravikindlustuse saamist, tuleks edaspidi lahendada võlaõiguslike lepingutega ja töölepinguga töötavate isikute probleem tervikuna, et ravikindlustuse arvestamisel summeeruks kogu teenitav tulu. Jäi kõlama seisukoht, et just väikeettevõtluse soodustamiseks innovatiivses e-riigis ei tohiks inimeste ebavõrdse kohtlemise põhjenduseks olla süsteemi tehniline suutmatus.
Sotsiaalkomisjon otsustas konsensuslikult toetada õiguskantsleri ettepanekut nr 30 "Ravikindlustuskaitse võlaõigusliku lepingu alusel tulu teenival isikul". Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Aare Heinvee! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Me peame õiguskantsleri ettepaneku läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele õiguskantsleri ettepaneku nr 30 ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punkti 5 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Õiguskantsleri ettepanek on leidnud toetust.
Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, siis teen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 kohaselt sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punkti 5 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Meie esimene päevakorrapunkt on ammendatud.

Me läheme teise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 711 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Head kolleegid!

Palun korraks vabandust! Austatud Riigikogu, kuulame ettekandjat! Palun, Rainer Vakra, jätkame!

Aitäh! Austatud kolleegid! Oleme jõudnud päevakorra teise punkti ehk Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu juurde. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 8. septembril, esimene lugemine lõpetati 8. oktoobril 2014 ning muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks määrati 22. oktoober 2014 kell 17.15. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 12. novembriks ja teha ühtlasi ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele. Palun seda eelnõu toetada!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 711 lõpphääletusele. Valmistume hääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 711. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 64 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, üks jäi erapooletuks. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja abieluvararegistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 708 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Marko Pomerantsi!

Tere päevast! Hea eesistuja! Head kolleegid! Tegemist on erakordse juhtumiga. Valitsus on teinud nii hea eelnõu, et muudatusettepanekuid teisel lugemisel ei laekunud ja seetõttu otsustasime teisipäeval, 4. novembril 2014 konsensuslikult, et eelnõu teine lugemine tuleks lõpetada. Kohe seisab meil ees selle otsustamine. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek saata see eelnõu s.a 20. novembriks kolmandale lugemisele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Aivar Kokk!

Tere, Marko! Hea juhataja! Mul on siin üks küsimus. Kui ma loen § 1 lõiget 4, siis sellega täiendatakse § 27 lõikega 1¹: "Laeva kodusadamaks märgitakse selle asula nimi, kus sadam paikneb." Ja kui ma loen järgmist parandust, § 27 lõike 2 muudatust, siis siin on kirjas nii: "Kui Eesti riigilippu kandval laeval ei ole kodusadamat Eestis, siis loetakse selle laeva kodusadamaks Tallinn." Kas ma saan õigesti aru, et selle seadusega otsustatakse, et Tallinn on nüüd asula?

Aitüma! Tallinn on vaieldamatult asula ka.

Suur tänu, asi selge! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Marko Pomerants! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, muudatusettepanekuid ei ole laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 708 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Meie tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku, suur tänu kõikidele kohalviibijatele! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 10.36.