Austatud Riigikogu! Austatud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Tänane kuupäev on 5. november ja kell on 13.00. Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 38 ja puudub 63 Riigikogu liiget. Me läheme tänase infotunni teemade juurde. Infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Taavi Rõivas, sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.
Kõige esimese küsimuse peaminister Taavi Rõivasele on registreerinud Kadri Simson ja selle teema on Riigikontrolli aruanne. Palun!
Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Üleeile andis riigikontrolör Alar Karis Riigikogule üle Riigikontrolli aruande, mis on kriitiline. Ma tsiteerin: "Väikese avatud majanduse ja laissez faire' majanduspoliitika taustal muutub ilmselt üha suuremaks oht hakata kasutama paratamatuse ja välisjõududest sõltumise ettekäänet selleks, et õigustada oma ideede nappust, tahtmatust ja mugavust reforme mitte teha, end mitte muuta". Millised on teie meelest kolm aktuaalsemat aruandest välja koorunud probleemi, millega tegelemine peaks olema valitsuse prioriteet?
Aitäh! Riigikontrolli aruanne on nagu ikka väga konstruktiivne, aga osutab samas nendele kohtadele, kus areng võiks olla kiirem, kus võiks rohkem toimuda. Selleks meil seda dokumenti vaja ongi. Kui aruanne ei oleks üldse kriitiline, siis meil poleks seda vaja. Kuigi Riigikontroll põhiosas toetab valitsuse seatud eesmärke, leiame kindlasti sealt ka neid kohti, kus ta ütleb, et nende sihtide poole võiks liikuda veelgi kiiremini.
Kui me võtame konkreetsed aspektid, mida Riigikontroll on rõhutanud ja mille seast te palusite mul mõned esile tuua, siis näiteks ettevõtluspoliitika mõju suurendamine on teema, mida me kavatseme kindlasti lahendada järgmise perioodi Euroopa Liidu raha kasutuselevõtuga. Meil on planeeritud ligikaudu miljard eurot selleks, et Eesti majanduse tootlikkuse tõusule ühel või teisel moel kaasa aidata. Loomulikult on see ennekõike ettevõtluskeskkonna küsimus, ainult eurorahaga seda ei saavuta. Ka sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkus on üks probleem, mille Riigikontroll on tõstatanud. Nad ütlevad tegelikult ju üsna otsesõnu välja, et Eesti vajab töövõimereformi. Eesti vajab ka pensionisüsteemi arengut, selleks et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Samuti on toodud koolivõrgu korrastamise ja põlevkivitööstusega seotud teemad. Minu meelest on need igati õiged ja ratsionaalsed soovitused. Ma võiks öelda, et valitsuse poliitika on paljudes neist küsimustest lausa üksüheses kooskõlas sellega, mida Riigikontroll soovitab.
Aitäh! Palun, Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!
See on tore, et te peaministrina olete oma mõtetes Riigikontrolliga nõus, aga samas leian ma aruandest ka järgmise lause: "Riigikontrolörina olen [---] jälle sunnitud tõdema, et olulisi läbimurdeid paljude põhiküsimuste lahendamisel ei ole aasta jooksul toimunud." Kui arvestada ka teie erakonnakaaslase, värske rahanduskomisjoni liikme käitumist eile rahanduskomisjonis, siis jääb vägisi mulje, et tegelikult meeldib valitsusele Riigikontrolli kuulamise ja kaasamõtlemise asemel pigem süüdistada. Eile näiteks väideti, et Riigikontroll kasutab valesid arve ja valet metoodikat ning üldse on aruandel veel sada häda. Kas Riigikontrolli valimatu süüdistamine ei ole mitte põhjus, miks aruandes esitatud probleemid aasta-aastalt korduvad? Kui detailsemaks minna, siis näiteks üks lahendamata küsimus on Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsus, mis tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaks omavalitsustele pandud ülesannete rahastuse.
Aitäh! See, et peab olema metoodiliselt korrektne ja kasutama võimalikult uusi andmeid, on ju elementaarne. Ka iga kriitika peab olema täpne ja konstruktiivne ning selle poole peab kindlasti püüdlema ka Riigikontroll. Kuigi ma julgen siiski öelda, et Riigikontrolli kriitika on valdavalt konstruktiivne. Kui keegi leiab sealt võib-olla metoodilisi küsitavusi, siis ma ei mõistaks ka seda hukka. Alati saavad ka nemad oma tööd veel paremini teha.
Läbimurdeid ootab Riigikontroll mitmes valdkonnas. Üks läbimurre, mida nad ootavad ja mille realiseerumisse ma usun, on töövõimereform. See pall on praegu parlamendi käes. Riigikontroll ütleb, et samamoodi me jätkata ei saa. Ma olen sellega igal juhul nõus. Riigikontroll ootab ilmselt ka seda, et me Euroopa Liidu raha võimalikult kiiresti kasutusele võttes astuksime järgmise arengusammu ja viiksime näiteks omavalitsuste osutatavad teenused uuele tasemele jne, jne. Sellist läbimurret ei ole veel toimunud, aga me oleme selle poole teel ja ma olen veendunud, et järgmise nelja kuu jooksul õnnestub meil väga pikk samm edasi astuda. Neid teemasid, mida Riigikontroll rõhutab, on veel. Võtame näiteks veel teie nimetatud omavalitsuste ülesannete täpse jaotuse – mis on omavalitsuslik ülesanne, mis on riigi ülesanne ja kuidas neid teenuseid kõige paremini osutada. Ka see on valitsusel töös ja tähtaja järgi peaks valmis saama selle aasta jooksul. Kõikide nende teemadega tegeldakse. Ma oleks siiski optimistlik ja ütleks, et te näete kindlasti läbimurret veel nüüd, mõne kuu jooksul.
Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma usun, et teie kaks kolleegi saavad kogu järgneva infotunni rääkida töövõimereformist. Eks iga eesmärgi saavutamiseks on mitmeid teid ja lahendusi. Mõni tee on pikem ja mõni näib esialgu siledam, aga osutub hiljem parajaks kuumaastikuks, mis võib lõppeda tupikuga. Aga ma küsin teie käest ühe teise teema kohta. Oleme siin aastaid vaielnud, milline maksusüsteem viiks Eesti elu edasi. Siiani on see vaidlus jäänud maailmavaatelisele tasemele, poliitikute debatiks. Miks ei võiks riik tellida sõltumatut uuringut eri maksusüsteemide mõjust Eesti arengule? Miks valitsus sellist uuringut kardab?
(Tehniline rike, teksti ei ole kuulda.) ... maksukoormust pakkudes, nii nagu on teie juhitava fraktsiooni seisukoht, vaid paremaks saame seda muuta nii, et me langetame pigem tööjõu maksukoormust ja muudame maksupettused keerulisemaks, selleks et tagada aus konkurents. Me muudame maksude maksmise inimeste ja ettevõtete jaoks lihtsamaks, võimalikult vähe tülikaks.
Mis puudutab sõltumatuid rahvusvahelisi võrdlusi, siis Eesti riigil ei ole vaja üksi neid tellima minna, sest võrdlusi tehakse meist sõltumatult mitmel pool. Mis puudutab konkreetselt maksusüsteemi, siis küllap olete teiegi lugenud seda väga prominentsete koostajate tehtud uuringut, mis ütleb, et OECD riikide, st maailma kõige jõukamate ja edukamate riikide seast hinnatakse kõige konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks Eesti maksusüsteemi. Minu meelest on see suur au. Lausrumalus oleks minna seda muutma, lausrumalus oleks hakata järsult maksukoormat tõstma. Aga mul ei ole selliseid illusioone, et ma suudaksin Keskerakonda kuidagi ümber veenda. Eks siis jääb valijate otsustada, kas soovitakse suuremaid makse, nagu teie välja pakute, või pigem praeguse kursi jätkamist ja tööjõumaksude langetamist, nagu Reformierakond õigeks peab.
Suur tänu! Läheme kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul!
Aitäh! Keskerakonna plaan ei ole kindlasti selline süsteem, et makse tõsta, vaid et jõukamad ja suurema sissetulekuga inimesed maksavad rohkem maksu. Minu küsimus puudutab aga seda, et Riigikontroll on mitmel aastal järjest väga tõsiselt toonitanud, et meie ravikindlustus ei ole kestlik ja tema sõnul ütles WHO, Maailma Terviseorganisatsioon juba 2010. aastal, et sellega tuleb midagi ette võtta. Riigikontroll rõhutas sama teemat ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal, aga ometi ei ole me midagi teinud. Meie ravijärjekorrad pikenevad, nagu näitavad sellekohased graafikud. Tehakse ettepanekuid, et me võiksime kehtestada näiteks sotsiaalmaksu ka kapitaliinvesteeringutelt saadavatele dividendidele ja võib-olla peaks pensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksma jne. Miks me ei ole midagi ette võtnud, et jätkusuutlikkust tugevdada?
Aitäh! Üksjagu üllatav on kuulda teie suust toetust ettepanekule maksustada pensione sotsiaalmaksuga. Mina seda kindlasti ei toeta ja mind paneb hämmastama, et teie tõstatate selle niisugusena, nagu oleks see ettepanek, mida peaks toetama. Vastupidi, minu hinnangul peaks tegema kõik selleks, et keskmine pension ei oleks mitte ainult sotsiaalmaksuvaba, vaid ka tulumaksuvaba. Selle poole oleme seni liikunud ja seda suunda hoiab ka järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mis on teile antud. Samuti ei pea ma õigeks seda teie suust vähem üllatavana tulnud ettepanekut, et inimeste tööd tuleb rohkem maksustada. Aga siin on meil täiesti selged maailmavaatelised erimeelsused ja küllap on meil mõlemal õigus oma seisukohale.
Mis puudutab tervishoidu, siis kindlasti on selle valdkonna kõige suurem probleem praegu ravijärjekordade pikkus, eriti eriarstiabis. Veel sotsiaalministrina kirjutasin ma, umbes aasta tagasi, üpris põhjaliku programmi selle kohta, kuidas saaks ravijärjekordi Eestis lühendada. Programmi oli mul võimalik samm-sammult ellu viia ja seda jätkab ka praegune tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Programmi pealkiri oli "Seitse sammu kiirema ravini" ja selle lahutamatu osa on näiteks ka see, et perearstidele tuleb anda Eesti tervishoiuvaldkonnas rohkem kaalu.
Palun teine kohapeal registreeritud küsimus, Heimar Lenk!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Minu meelest te ei ole oma vastustes siiras. Eelkõneleja Marika Tuus-Laul ei väitnud seda, et pensione peaks maksustama. See on teie enese looming siin esinemise ajal. Püüdke olla konkreetsem, täpsem ja ausam! Te ütlete, et meil lähevad kõik asjad hästi. Ma loen ette ainult kolm vahepealkirja Riigikontrolli aruandest. Siin on selgelt öeldud, et meie tootlikkus pole kasvanud, Eesti majanduskasvu hoog väheneb, Läti ja Leedu hakkavad meist mööda minema ja keskmine eestlane pole 2013. aastal keskmise eurooplasega võrreldes jõukamaks saanud. Kui neid kolme-nelja eesmärki pole täidetud, siis milles seisneb teie valitsuse edu saladus? Milles te olete edu saavutanud, kui keskmine eestlane on vaesemaks jäänud?
Aitäh! Kõigepealt selle kohta, mida küsis Marika Tuus-Laul. Küllap on võimalik seda ka pärast stenogrammist täpselt järele vaadata, aga ta küsis ettepaneku kohta maksustada dividendid ja pensionid sotsiaalmaksuga ning miks me seda ei tee. Sellele vastasin mina, et me ei peaks seda tegema. Aga tulles teie küsimuse juurde, mul oleks väga hea meel, kui Lätil ja Leedul läheks vähemalt sama hästi kui Eestil, sest meie naabrite heaolust sõltub ka meie heaolu ja kadedusele siin kohta ei ole. Pigem mingu neil paremini. Kui aga vaadata, kui kiiresti on majandus kasvanud, kui kiiresti on palgad kasvanud, kui kiiresti on pensionid kasvanud ja kui suured need summad on, siis paraku nii Lätil kui ka Leedul on Eestiga samale tasemele jõudmiseks veel väga-väga pikk tee käia. Võtame näiteks selle aasta teise kvartali seisuga keskmise palga – Eestis 1023 eurot, Lätis 762 eurot, Leedus 682. Leedu ja Eesti vahe on poolteisekordne. Keskmine palk näitab kindlasti jõukust, inimeste toimetulekut. Võtame keskmise vanaduspensioni, see on Eestis 350, Lätis 279, Leedus 240 eurot. Vahe on samuti ligi poolteisekordne, Eesti kasuks. Kuidas keskmine palk selle aasta esimeses kvartalis kasvas? Eestis 5,8%, Lätis 2,9%, Leedus 1,7%. Jälle meie kasuks. Vaatame ka keskmise pensioni kasvu selle aasta esimeses kvartalis – Eestis 5,7, Lätis 0,3, Leedus 0,1. Need arvud annavad teile täpse vastuse.
Aitäh! Võtame selle teema viimase küsimuse. Palun, Tarmo Tamm!
Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Kui juba Läti ja Eesti võrdluseks läks, siis võrdleme edasi. Läti toetas oma põllumehi sellel aastal 40 miljoni euroga. Eile õhtul saime "Aktuaalsest kaamerast" teada, et uus koalitsioon näeb põllumeestele järgmise aasta eelarves ette 50 miljonit eurot. See on kokku 90 miljonit eurot ja Eestil on kõrvale panna null eurot. Mida te võrdlete, kas ettevõtete konkurentsivõimet või riikide arengu kiirust?
Aitäh! Teie küsimusele selle kohta, mida ma võrdlen, vastasin eelmisele küsimusele vastates. Võrdlesin Eesti inimeste sissetulekuid palkade ja pensionide näol, samuti Läti ja Leedu inimeste sissetulekuid palkade ja pensionide näol ning kasutasin selleks 2014. aasta esimese poole andmeid. Loomulikult, kui hästi otsida, leiab ka meie naaberriikide eelarvetest mõne rea, mis on suurem kui Eesti vastav eelarverida, seda ei saa välistada. Kui võtta siiski peamised eelarvekulud, siis näeme, et täpselt nagu palgatase on Eestis pika sammu võrra ees, nii on ka näiteks kaitsekulutuste, hariduskulutuste, sisejulgeoleku kulutustega. Meil ei ole põhjust ühtegi neist väga olulistest valdkondadest häbeneda. Aga olgu öeldud, et mulle väga meeldib, kui Lätil ja Leedul läheb hästi. Võiks minna veel paremini. Me kõik võiksime mõelda nii, et kui Lätil ja Leedul läheb hästi, siis läheb ka meil hästi. See, et Läti mõni aasta peale meid euroga liitus, on ka meie jaoks hea uudis. See, kui Leedu järgmise aasta algusest euroga liitub, on ka meile hea uudis. Me ei peaks oma naabrite pärast kadedust tundma. Tegelikkus on aga siiski see, et vahe sissetulekutes on veel kuni poolteisekordne Eesti kasuks. Ma usun ja loodan, et meil kõigil kolmel läheb tulevikus hästi ja sissetulekud kasvavad kõigis kolmes riigis.
Suur tänu! Lõpetan esimese päevakorrapunkti käsitlemise.
Läheme järgmise küsimuse juurde. Andrus Saare on esitanud küsimuse sotsiaalkaitseminister Helmen Kütile töövõimereformi kohta. Palun, Andrus Saare!
Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Mul oli koos hea kolleegi Margus Tsahknaga kohtumine Raplamaal asuva Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli esindajatega. Meie eesmärk oli saada ülevaade, kuidas on töövõimereformi kaasatud kutsekool, kus viimased kuus aastat on tavaõppijate kõrval õpetatud ka keskmise vaimupuudega noori. Neid noori õppureid on koolis kolmandik ehk saja ringis. Koolipere on kõik need aastad teinud tänuväärset tööd oma tavarahastuse võimaluste piires. Samas on koolil meie nähtu põhjal otsustades märkimisväärsed saavutused selles, et erivajadusega noored ise elus hakkama saaksid. Koolil on pikaajaline kogemus ning pedagoogide kaader intellektipuudega inimeste õpetamiseks ja ellu aitamiseks. See on just see puuduv praktiline väljundiosa, mida senise reformi ettevalmistamise käigus on kõige enam kritiseeritud. Mina tõin Vana-Vigala näite, aga taolisi koole on Eestis veel. Kas niisugustel koolidel võiks olla oma kindel koht töövõimereformi elluviimisel?
Suur aitäh teile küsimuse eest! Nimetatud kooliga, aga mitte ainult sellega, on meil kavas kohtuda 14. novembril. Tegelikult on võtmeküsimus just nimelt nii haridussüsteem kui ka inimestele jõukohase töö õpetamine. Kahtlemata, reformi edukus sõltubki ainult sellest – mitte ainult erivajadustega inimeste, vaid ka teiste puhul –, kas inimese haridus vastab töökoha vajadustele. Tähtis on mitte ainult koolide, vaid ka tööandjate vaheline koostöö. Hea tahte kokkuleppesse on kaasatud ka Haridus- ja Teadusministeerium, et saaksime juba koos edasisi tegevusi kavandada, arvestades haridus- ja sotsiaalvaldkonna tugevamat sidusust.
Aitäh! Palun, Andrus Saare, esimene täpsustav küsimus!
Te tegelikult juba vastasite mu plaanitud teisele küsimusele, mis puudutab koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Hea on teada, et see koostöö toimib. Ma küsin nüüd laiemalt. Seni on puuetega inimeste koolitus ja tööle aitamine käinud projektipõhiselt. Aga olles kohtunud selles valdkonnas töötavate inimestega, võin öelda, et neil on allergia selliste sõnade vastu nagu "projekt", "taotlus", "kooskõlastused", "omafinantseering", "aruanne" jne. Kas peale töövõimereformi elluviimist me saame lubada neile, kes iga päev puuetega inimestega tegelevad, et nad võivad olla kindlad: riik on võimeline nende tööd hindama ja finantseerima, ilma et neil tuleks kuust kuusse projekte kirjutada, teadmata, mis saab koolitust alustanud abivajavast noorest, tema tugiisikust või õpetajast? Kas te saate seda kindla sõnaga lubada?
Aitäh teile küsimuse eest! Ma saan kindla sõnaga lubada teile, et nii kaua, kui minul on aega töötada, sõltumata sellest, mis edasi saab ja milline tuleb uus valitsus – loodetavasti saan jätkata, aga kui mitte, siis teeb seda uus sotsiaalkaitseminister –, et kui süsteem hakkab tööle nii, et inimesed saavad koolituse ja neil tekivad ka tehnilised baasid koolituste korraldamiseks, siis on igal juhul kasulikum ja targem investeerida, selle asemel et pidevalt ühekordsete projektide jaoks raha taotleda, ennast õigustada ja pärast aruandeid esitada.
Kindlasti ei saa lubada, et Euroopa Liidu raha saamiseks ei tule projekte kirjutada. Eesti riigi seaduste järgi tuleb raha saamiseks esitada taotlused. Aga ma leian, et taotluste esitamine ei tohiks olla maakondlikult või regionaalselt kuidagi kallutatud ainult suurte omavalitsuste poole, kus on parem projektikirjutamise oskus ja suurem kompetents. Tuleb siiski koolitusi ja raha saada igale poole, kuhu keskus on loodud. Hea näide on meil Astangu, kus inimesed ise midagi loovad ja tuleb toodangut. Täpselt samuti mitmed teised ametiõppekoolid, kus on väga hea baas, pean silmas ka näiteks oma kodumaakonnas Vana-Võidut. Ma olen üpris veendunud, et igal ametit õpetaval kutsekoolil on oma nišš ja võimalus saada selle reformi käigus paremad tingimused erivajadustega inimeste õpetamiseks.
Aitäh! Palun, Andrus Saare, teine täpsustav küsimus!
Ma täpsustan veel üle. Kuulsin teie jutust, et te mainisite praktikabaase. Meil on ju olemas need praktikabaasid, millest ma oma küsimuse esimeses punktis rääkisin ja mida te isegi nimetasite. Igati mõistlik oleks riigil kõik need praktikabaasid ära kasutada ja alles siis edasi liikuda. Kas võiks nii olla?
Kui ma nüüd vastasin nii, et võis kuidagi valesti mõista või kuulda, siis tegelikult mõtlesin seda, et olemasolevat tuleb kasutada, aga see tuleb ka tööandjatega kokku viia. Praegu võib olla nii, et kuskil koolitatakse neid, keda tööturul ehk ei ole nii väga oodatud ega otsitud. Võib-olla tuleb rohkem leida tööandjate tegelikule vajadusele vastavat koolitust. Seda pidasin silmas. Koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga on meil kavas üle vaadata olemasolevad koolid, et neid paremini rahastada.
Aitäh! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Marika Tuus-Laul, palun!
Aitäh! Ma küsin töövõimereformi kohta. Me teame, et töövõimereform, aga ka sotsiaalhoolekanne, mis sellega kaasas käib, on saanud väga palju kriitikat. See ei käi mitte ainult praeguse valitsuse kohta, vaid küsitakse ka, miks eelmine valitsus – Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas, kes olid siis sotsiaalministrid, ja IRL, kes oli nendega koos valitsuses – ei tulnud selle reformiga toime. Aga ka puuetega inimesed ise ja nende organisatsioonid on ju Riigikogule petitsiooni üle andnud ning korraldanud demonstratsioone üle Eesti. Reform on ka homse olulise tähtsusega riikliku küsimuse teema. Aga ma küsin, mida teie näete puuetega inimeste kolme kõige suurema probleemina. Miks nad ei saa selle reformiga nõustuda? Kas te leiate, et neil on siiski õigus?
Suur aitäh teile küsimuse eest! Kõigepealt ma tahan kinnitada – ja sotsiaalkomisjoni liikmena te teate kindlasti ka ise väga hästi, sest sotsiaalkomisjon tegi terve suve tööd koostöös Sotsiaalministeeriumiga ja just nimelt huvigruppidega –, et töövõimereformi esimese eelnõu kohta, mis tuli juunis Riigikogu menetlusse esimesele lugemisele, on tehtud 18 muudatusettepanekut. Need on tehtud just nimelt sihtgruppide ehk nende inimeste ja organisatsioonide ettepanekute alusel. Teise, sotsiaalhoolekande seaduse, tööturutoetuste ja -teenuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta on praeguseks tehtud juba kaheksa muudatusettepanekut ja neid tuleb veel. Minu meelest on väga õige, et homme tuleb selle teema kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Ma ei välista üldse, et kui te pärast seda veel sotsiaalkomisjonis istute, arutate ja nõu peate, siis tuleb veel täiendusi. Ma usun, et homme, kui me kuulame ära need ettekanded, mida esitavad erivajadustega inimeste organisatsioonide ja huvigruppide esindajad, ja kui tehakse ka akadeemiline ülevaade, siis see annab vastused murekohtadele. Ma valetaksin, kui ütleksin, et kahe seadusega saab muuta kõike. Kindlasti mitte. Seetõttu on praegu laual ka hea tahte kokkulepe, kuhu kahe nõupidamise põhjal on väga palju selliseid küsimusi sisse kirjutatud, mida ei lahenda kahe seadusega. See vajab ka järgmise valitsuse tööd. Ja mitte ainult – ma väidan, et aastaks 2020 on seda tööd kindlasti veel piisavalt. Kõik sõltub sellest, kuidas seadus oma elu elama hakkab ning kas on vaja seda täiendada ja muuta. Kui ka erakonnad on teinud ettepanekuid – ma tean, et Keskerakonna ettepanekuid arvestati peaaegu sada protsenti –, siis see on ainult tänuväärne. Selline ongi parlamentaarne töö.
Aitäh! Palun, Erki Nool!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Töövõimereform on juba oma olemuse tõttu tekitanud ühiskonnas päris palju intriige ja arusaamatusi. Ka eelmistele küsimustele vastates rääkisite projektidest, nende koostamise koolitustest jne, jne. Ma küsin teilt kui ministrilt: kas Sotsiaalministeeriumis on ka arutatud, et tulevikus peaksime jõudma seaduseelnõude ettevalmistamisel sinnamaani, et kogu meie riik ei ole projektipõhine, vaid toimiks nii nagu väga paljudes teistes ühiskondades?
Suur tänu, austatud küsija! Esimene samm on tehtud, me oleme võtnud Sotsiaalministeeriumis arutelu alla selle, et teatud organisatsioonid, kellel on pikaajalisem kogemus, 10–15 aastat, ei peaks seda igal aastal tegema. Kaalume, et see võiks olla 2–3-aastane periood, mis annaks kogemust ja ka kindlust organisatsioonidele, kes on juba õigustanud oma tegevust. Päris nii otsustada, et üldse projekte enam esitama ei pea, on väga keeruline. See ei ole nii mitte ainult Sotsiaalministeeriumis, nagu te ka küsimuses õigesti väljendasite. Meil on tõesti projektipõhine riik, igas ministeeriumis – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Kultuuriministeeriumis, samuti Haridus- ja Teadusministeeriumis. Ma arvan, et me võiksime sammhaaval sinnapoole jõuda, aga kindlasti mitte veel 11 kuuga.
Suur tänu! Lõpetan teise küsimuse arutelu.
Läheme järgmise küsimuse juurde. Küsimuse on esitanud Marika Tuus-Laul tervise- ja tööminister Urmas Kruusele. Teema on puuetega inimeste kaasamine. Palun, Marika Tuus-Laul!
Aitäh! Kuna te olete tervishoiuminister, ütlen ikkagi ära ka selle, et riik peab tervishoidu raha juurde panema sellele 13%-le, nii nagu praegu maksab riik juurde ajateenistuses viibijate eest ja mitme teise grupi eest. Sellega tekiks meil sinna ühisesse katlasse rohkem raha, mille eest näiteks eakaid ravida. Nii saaksid eakad parema ravi ja nii saaksime me kõik parema ravi. Praegu raha lihtsalt ei jätku. Aga ma tahan puuetega inimeste kohta öelda, et see on väga suur õnn, kui puuetega inimesed homme siia pulti saavad. See ei olnud algul nii mõeldud, sest koalitsioonipoliitikud otsustasid komisjonis, et siia tuleb ainult katusorganisatsiooni esindaja, ekspert ja minister. Teie olite komisjonis väga kõva mõjutaja, kes ministrina seda otsust kallutas, kuigi ...
Küsimus!
... otsuse tegi ju komisjon. Miks te seda siis tegite?
Aitäh, auväärt küsija! Küsimus oli hästi pikk ja sissejuhatus sellele ka väga pikk. Mulle isiklikult meeldiks veel rohkem inimestele raha laiali jagada, kaasa arvatud tervishoidu. Aga meie riiklik mure on see, et töötavaid inimesi on vähem kui neid, kes sooviksid saada maksumaksja hüve pealt teenuseid. See puudutab ka haigekassat. Kui me räägime tööhõivereformist, siis kindlasti on see võtmeküsimus, et inimesed saaksid oma panust ühiskonna ja seeläbi tegelikult ka enda hüvanguks rakendada. Kui te viitate konkreetsele sotsiaalkomisjoni istungile, siis minister oli sinna kutsutud ja väljendas seisukohta sellest lähtudes, kuidas komisjon oli otsustanud. Komisjon otsustas, et selles küsimuses võiks sõna saada neli inimest ja minister väljendas väga selgelt seda seisukohta, et üks nendest neljast peaks olema puuetega inimeste esindaja. Sellel hetkel, kui ma komisjonis viibisin, ei teadnud ma küll alternatiivi, kes võiks olla veel sobivam puuetega inimeste esindaja kui Monika Haukanõmm. Tema juhib Eesti Puuetega Inimeste Koda, mis ühendab mitutkümmet organisatsiooni. See oli ministri argument. Minister on väga rahul, et komisjon oli juba eelnevalt otsustanud, et puuetega inimeste esindajad saavad Riigikogus sõna. Aga alati teeb lõpliku otsuse ikkagi parlament ise.
Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Probleem tekkis sellest, et ettepaneku arutada seda teemat olulise tähtsusega riikliku küsimusena tegi ju sotsiaalkomisjon. Seda kummalisem oli, et minister püüdis mõjutada komisjoni otsustama, kes siia esinema tuleks. Täpsemalt, me olime ka selle poolt, et Monika Haukanõmm võiks tulla, aga soovisime, et see oleks kindlasti puuetega inimeste esindaja – keegi, kes on ise pikette korraldanud ja koostanud petitsioone nende nimel, kes nõudsid selle riikliku küsimuse arutamist. Aga koalitsiooni seisukoht oli väga kindel ja just nimelt teie kallutasite ja mõjutasite seda seisukohta, et pigem peab olema koja inimene ning ei ole vaja, et tuleks nende esindaja, kes on selles probleemis n-ö vahetult sees ja kes need allkirjad üle andis. Selles oli küsimus. Ma küsingi, miks te ikka nii üheselt püüdsite seda mõjutada.
Aitäh, auväärt küsija! Ma saan aru, et mulle üritatakse omistada suuremat rolli, kui ma ise olen tahtnud ühel hetkel võtta. Kui me vaatame neid pikette ja räägime teemast, mis puudutab 100 000 inimest, ning arvestame seda, et Eesti Puuetega Inimeste Kotta kuulub üle 40 organisatsiooni, siis võiks eeldada ja järeldada, et kõige paremini sobiks inimene, kes on ametlikult ja seaduslikult valitud neid esindama. See oli ministri hetkeloogika, kui ta osales arutelul sotsiaalkomisjoni palvel. Ma olen siiralt õnnelik selle üle, et me oleme saanud pidada isegi selle lühikese aja, poole aasta jooksul väga palju diskussioone puuetega inimeste organisatsioonidega. Sellest on kasu olnud juba nende eelnõude koostamisel, mis on praegu parlamendi menetluses. Seetõttu olen veendunud, et kui Riigikogu kodukord lubaks rohkem inimesi osaleda sellistel aruteludel, siis tuleks ka see kasuks. Aga mina ministrina ei otsusta parlamendi kodukorra üle, vaid järgin seda.
Palun, Marika Tuus-Laul, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Me vist ei saa tõesti üksteisest aru. Loomulikult, Eesti Puuetega Inimeste Koda esindab väga paljusid organisatsioone. Monika Haukanõmm on väga kena inimene ja ta on palju probleeme esile toonud. See kõik on väga õige. Kuid tegemist on ju ikkagi katusorganisatsiooniga, st mitte puudega inimese endaga. Pealegi saab Monika Haukanõmm Sotsiaalministeeriumist palka. Selles on küsimus. Me tahtsime algul välistada selle, et siia pulti tuleks inimene, kes on otseselt puuetega inimeste esindaja ja ise nende allkirjad üle andnud. Mul on väga hea meel, et eile otsustati teisiti ja täna võetakse üks ekspert maha, nii et mõlemad pooled saavad siin rääkida. Aga mis on teie meelest need puuetega inimeste protesti kolm esimest põhjust? Eelmisel korral ma ei saanud vastust.
Austatud hea küsija! Ma olen öelnud juba enne, ütlen täna ja ütlen ka homme, et mulle meeldib elada demokraatlikus riigis. Kui ühiskonnas on neid, kes näevad ühes või teises küsimuses probleemi või tahavad väljendada oma tahet, siis on see alati teretulnud, ükskõik mis vormis – olgu see pikett, olgu see streik, olgu see ükskõik milline nähtus. Õnneks on see võimalus Eesti demokraatlikus riigis olemas. Lühikese aja jooksul oleme hea kolleegi minister Helmen Kütiga sõitnud väga palju Eestimaal ringi ning kohtunud puuetega inimeste organisatsioonidega ja veelgi enam lihtsate inimestega, keda see reform puudutab. Mina isiklikult olen küll saanud kindlust selle kohta, et puuetega inimesed ise tahavad muutusi ega ole rahul praeguse olukorraga. Ma arvan, et me kõik siin saalis saame aru, et kui inimene peab Eesti riigis ootama rehabilitatsioonijärjekorras kaks aastat, siis see ei ole väga mõistlik. Seda olukorda muudavad need kaks seaduseelnõu. Tegelikult tähendab see, et meil on vaja veel rohkem rääkida ja veel rohkem veenda. Ma olen kakssada protsenti veendunud selles, mida ka Riigikontroll on öelnud, et reform on meie ühiskonnale oluline. Me ei saa leppida sellega, et Eesti riigis on ligi 50 000 inimest, kes on lihtsalt elust kõrval. Me peame küll paraku sellist statistikat konstateerima, aga me ei saa sellega leppida. Selle tõttu ei saa loota ka seda, et kõik meie väljaöeldud ettepanekud saaks alati vormida seaduseelnõusse. Aga nagu hea kolleeg Helmen Kütt juba ütles, on võetud arvesse mitmekümneid ettepanekuid ja need kõik teenivad inimeste huve.
Aitäh! Nüüd läheme kohapeal registreeritud küsimuste juurde ja piirdume kolmega. Palun, Terje Trei!
Ma tänan! Hea minister! Kindlasti on tegemist suure reformiga ja see puudutab paljusid inimesi. Aga võib-olla läheks nüüd kaasamisest rääkides natuke kaugemale sellest, keda on kaasatud või ei ole kaasatud. Milliste puuetega inimeste esindusorganisatsioonide ettepanekutega on kõnealuse seaduseelnõu puhul arvestatud? Võib-olla see näitab kaasamist kõige paremini.
Aitäh, auväärt küsija! Nagu eespool kuulsime, on ettepanekuid mitukümmend. Aga ma toon mõned lihtsad näited. Kui ministeerium saatis eelnõu parlamenti, siis olime juba arvestanud mõne ettepanekuga. Näiteks sellega, kui suur võiks olla töövõimetoetus. Kui alustati eelnõu ettevalmistamist, siis arvati, et osalise töövõime toetus võiks olla 160 eurot. Nüüd on seaduseelnõus kirjas juba 180 eurot. Oleme arutanud, et kui inimene leiab endale töö ja tal on sissetulek, siis kas ja kui palju peaks riik talle toetust maksma ning mis piirist see vähenema hakkab. Ühe ettepaneku järgi on see muudetud inimese jaoks 30% soodsamaks ehk töövõimetoetus hakkab vähenema 960 eurost. Arvestades inimeste sissetulekut, on see väga suur motivaator, mis sunnib pingutama selle nimel, et leida tööturul sobiv töö ning parandada oma elukvaliteeti ja elukorraldust. Kui me räägime näiteks aktiivsusnõuetest, siis muutustega kutsuti esile ka see – just nimelt puuetega inimeste enda ettepanekul –, et õppimine loetakse aktiivsusnõudeks ka peale 31 aastat. Me näeme, et praegusel ajal tuleb meil õppida ja oma elu ümber korraldada isegi 50- ja 60-aastaselt. Need on vaid vähesed näited muutustest.
Aitäh! Palun, Innar Mäesalu!
Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on lihtne ja konkreetne küsimus. Mis siis juhtub, kui kaks omavahel tihedalt seotud eelnõu teist lugemist ei läbi ja töövõimereformi ei saagi ellu viia?
Aitäh, auväärt küsija! Kindlasti need kaks eelnõu, mis on praegu sotsiaalkomisjoni menetluses, käivad käsikäes. See tähendab seda, et me vaatame süsteemi tervikuna. Ümberkorraldus, mis töövõimereformi elluviimiseks on vaja teha, tähendab kahte väga suurt muudatust. Üks muudatus on see, et töötukassa oma teenustega muutub fundamentaalseks institutsiooniks, kes aitab vähenenud töövõimega inimesi tööturule tagasi. Teine muudatus puudutab sotsiaalhoolekande teenuseid, mis toetaksid inimeste pääsemist või tagasitulekut tööjõuturule. Euroopa Liidu raha on meile antud nende reformide elluviimiseks. Nii riigikontrolör kui ka Euroopa Komisjon on meile ette heitnud, et olukorras, kus inimesed on passiivses olekus ja saavad riigilt pensioni – mis siiski ei aita nende elukorraldust muuta –, on hädavajalik nende reformide elluviimine. Me oleme organisatsioonide esindajate ettepanekul ühe asjaga vastu tulnud – nimelt otsustasime, et reform võiks rakenduda 1. jaanuarist 2016. aastal. See aga tähendab, et osa reformist tuleb selleks ajaks ellu viia. Me peame Euroopa Komisjonile 2018. aastal esitama vahearuande teatud tulemusindikaatoritega, sest osa rahast laekub siis, kui vaheindikaatorid on täidetud. Nii et ma väga loodan, et auväärt parlament kiidab need kaks eelnõu koos heaks, siis saaksime puuetega inimestele ja vähenenud töövõimega inimestele pakkuda parimaid teenuseid nende tööjõuturule tagasitulekuks ja elukvaliteedi tõstmiseks.
Palun, Erki Nool!
Aitäh! Austatud minister! Võtan teie viimase lause sabast kinni ja küsin nende tulemusindikaatorite kohta. Kui suur protsent või kui suur arv inimesi teie hinnangul peaks leidma endale töö või tulema tagasi tööturule, selleks et reform oleks edukas ja täidaks püstitatud eesmärke?
Aitäh, auväärt küsija! Ministrina oleksin ma väga õnnelik, kui kuni aastani 2020, selle reformi rakenduse käigus, tuleks tööturule tagasi või juurde 15 000 inimest sellest sihtrühmast, kellest me räägime. Oleme ka seaduseelnõus kirjeldanud, et 10 000 võiks olla ka väga hea tulemus. Sellel on ka loogilised põhjendused. Nende inimeste puhul tuleb rohkem vaeva näha, et neile sobivad töökohad leida – me peame tööandjaid rohkem motiveerima. Väga hea tulemus oleks 10 000 – 15 000, siis võiksime öelda, et reformi esimene etapp, kui me loome baasi Eesti riigis, on õnnestunud.
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu.
Me läheme järgmise teema juurde. Küsija on Margus Tsahkna, küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Palun!
Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Töövõimereform on jätkuvalt päevakorral ja homme toimub siin ka riiklikult tähtsa küsimuse arutelu samal teemal. See on kokku kutsutud seetõttu, et petitsioonile tuli 3500 allkirja, mida kogusid need, kes esindavad väga suuri puuetega inimeste organisatsioone. Peale puuetega inimeste organisatsioonide on petitsioonile oma toe andnud ka omastehooldajate esindusorganisatsioonid ja veel mõned. Ma küsin kaasamise kohta laiemalt. Te olete ise olnud eelmise valitsuse sotsiaalministrina töövõimereformi väljatöötaja ja ka täna siin kirjeldanud, mida kõike head see kaasa toob. Kuidas te selgitate seda, et reform tekitab nii suurt vastuseisu just selles sihtrühmas, kellele see on mõeldud?
Aitäh! Kõigepealt ütlen, et ma jälgisin suure huviga seda diskussiooni, mis teil on olnud nii sotsiaalkaitseministri kui ka tervise- ja tööministriga. Ja kohe kuidagi ei mõista, kuidas saavad Riigikogu liikmed puuetega inimestele öelda ja lausa ette kirjutada, kes sobib nende esindajaks ja kes ei sobi. Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on koondunud puuetega inimeste kojaks. Koda on demokraatlikul moel valinud endale juhi. See kauaaegne juht esitatakse kandidaadiks, et ta saaks puuetega inimeste nimel siin Riigikogu saalis sellel olulisel teemal rääkida. Siis aga tulevad Riigikogu liikmed ja ütlevad, et ei, puuetega inimeste endi demokraatlikult valitud esindusisik või juht ei sobi, me peame leidma kellegi teise. Ma tõesti ei mõista seda. Ja ma kutsuks üles aktsepteerima puuetega inimeste esindusorganisatsioone nende oma valikutes, mitte kirjutama neile ette, kes võiks neid esindada või kes ei peaks neid esindama. Puuetega inimeste esindaja, nii palju kui mina tean, on kindlasti homsel arutelul.
Nüüd sellest, miks on tekkinud vastuseis. Osalt kindlasti seetõttu, et iga uue asja ees on hirm. Osalt ka seetõttu, et inimesed, kelle arvamusel on ühiskonnas kaalu, näiteks opositsioonipoliitikud, on levitanud reformi kohta infot, mis ei vasta tõele. Loomulikult, sel juhul tekitavad muudatused hirmu.
Aitäh! Palun, Margus Tsahkna, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma ei tahtnud käsitleda siin sotsiaalkomisjoni arutelu, aga kahjuks ma pean seda siiski tegema. Nimelt just opositsioon tegi ettepaneku kaasata riiklikult tähtsa küsimuse arutelule puuetega inimeste koja esindaja ja ka need inimesed, kes on kogunud sellele petitsioonile need 3500 allkirja. Ettepanek oli, et kõik, kes on näidanud üles kodanikualgatust – mitte ainult puuetega inimesed, vaid ka omastehooldajad, tööandjate ja töövõtjate esindajad –, saaksid siin Riigikogu kõnetoolis sellel väga olulisel teemal rääkida. Tõe huvides pean ütlema, et just nimelt koalitsiooni häältega hääletati see ettepanek maha. Aga mu küsimus ei puuduta ainult tööreformi. Küsin teilt kui peaministrilt: kas valitsejate selline käitumine annab kuidagi negatiivsema sõnumi kodanikualgatust üles näidanud inimestele?
Aitäh! Ma olen olnud sedavõrd kaua parlamendi- ja ka valitsusliige, et ma tean väga täpselt, et valitsusliikmetel ei sobi arvustada parlamenti nende otsustes. See, keda kutsuda olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelule esinejateks, on parlamendi otsustuspädevus. Ma aktsepteerin kõiki lahendusi, milleni te jõuate. Aga mul ei ole paslik siin kaasa rääkida, sest on kirjutamata reegel, et parlamendi korralduslikesse küsimustesse valitsusliikmed ei sekku. Kodanikuna on mul loomulikult oma seisukoht. Mind pani imestama see, kui te ütlesite eile teleuudistes, et puuetega inimeste esindajat arutelul ei ole. Ma kontrollisin esinejate nimekirja ja leidsin sealt puuetega inimeste koja juhi, kes on ometi nii ametlik puuetega inimeste esindaja, kui vähegi olla saab. Ta on üldse kõige demokraatlikumalt valitud esindaja, kes esindab kõiki puuetega inimesi. See juhtum äratas minu kui kodaniku tähelepanu. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et see, kes sobib puuetega inimeste esindusorganisatsiooni juhtima ja keda nad sinna valivad, on nende enda teha ja me ei peaks sellesse sekkuma. Mis puudutab pöördumisele allakirjutanute seisukohti, siis ma vestlesin nendega väga pikalt. Mitte keegi neist, kes käisid minu juures petitsiooni üle andmas, ei soovinud, et praegune süsteem, mida nad ühemõtteliselt peavad väga halvaks, kehtiks veel kauem. Nad ei taha tegelikult töövõimereformi edasi lükata, vaid tahavad seda ühiselt väga hästi ellu viia.
Margus Tsahkna, palun teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Siin on läinud poliittehnoloogiliseks vaidluseks. Kindlasti ei ole ükski sotsiaalkomisjoni liige soovinud, et Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja jääks eemale. Küsimus oli pigem selles, et konkreetse kodanikualgatuse korraldajate käest oleks võinud küsida, kes on nende esindaja. Alles pärast avalikkuse survet otsustas sotsiaalkomisjon, et ka nende esindaja koos puuetega inimeste koja esindajaga on homme siin saalis – ja see on suurepärane otsus. Aga kahju kogu sellele protsessile on juba tekkinud ja mitte opositsioonipoliitikute pärast. Ma küsin konkreetse küsimuse. Professor Lauristini korraldatud konverentsil kirjeldas üks puudega inimene, et praegu on tal 100% töövõimetust ja ka uue süsteemi järgi on tal 100% töövõimetust. Ta on tegelikult töövõimeline, Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud inimene, aga ta ei ole võimeline kodus ennast riidesse panema, et tööle minna. Niisuguseid teenuseid see uus töövõimereform endaga kaasa ei too. Kuidas te talle vastate, et see on hea reform?
Aitäh! Veel kord, ma ei hakka rohkem rääkima sellest segadusest, mis te seal komisjonis tekitasite. Minu hinnangul te võiksite kaaluda vabanduse palumist nende inimeste käest, kes puuetega inimesi esindavad. Kuna te seadsite avalikult nende usaldusväärsuse või sobivuse küsimärgi alla, siis võib-olla oleks hea seda teha.
Aga tulles nende konkreetsete näidete juurde, siis eeskätt tegeleb töövõimereform nende inimestega ja pakub paremaid lahendusi neile, kelle töövõime on vähenenud ja kes ise tahavad tööd teha. See on esimene kõige olulisem sihtgrupp, mis on väga suur. Muuseas, suur osa neist ei pruugi olla puuetega inimesed, võivad olla ka tervisehädadega inimesed. Neid aidata on tunduvalt lihtsam, sest nad ootavad seda abi ise ja on ka väga väärikates küsitlustes öelnud, et nad soovivad tööd teha. Nende inimeste aitamisele tuleb kindlasti pühenduda ja see on väga õige asi. Kindlasti on ennatlik öelda, et uus metoodika, mida saab detailides välja töötada alles siis, kui seadused on juba olemas, näitab üht või teist tulemust. Aga seda võib küll öelda, et inimesele, kellel on vaja kodus või oma vallas lisateenuseid, saab neid pärast töövõimereformi palju paremini pakkuda. Peale kahe väga tähtsa eelnõu on Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel ka määrused, et saaks Euroopa Liidu raha toel viia omavalitsuste teenused uuele tasemele. Konkreetsel juhul tundub mulle, et aitaks ka inimese kodu kohaldamisest. Ma ei tea küll selle juhtumi detaile, aga inimese kodu kohaldamiseks on ette nähtud Euroopa raha.
Aitäh! Palun üks kohapeal registreeritud küsimus, Erki Nool!
Aitäh! Austatud peaminister! Te mainisite, et opositsioon on levitanud töövõimereformi kohta palju väärat informatsiooni, mis ei vasta tõele. Ise kuulun ka opositsiooni ridadesse ja ma ei ole kõiki arvamusartikleid läbi lugenud. Ilmselt ei ole ka teie neid lugenud, aga teil on kindlasti nõunikud, kes on andnud mõnest artiklist ülevaate. Äkki te suudaksite meile, opositsiooniliikmetele, tuua mõned näiteid. Mis on need kõige suuremad väärtõed, mida opositsioon levitab?
Aitäh! Hea küsija! Teid isiklikult ma ei oleks kindlasti selles süüdistanud. Ma ei mäleta, et te oleksite kunagi selle teema kohta midagi eksitavat öelnud. Palun ärge võtke seda isiklikult! Opositsioonis on poliitikuid palju ja loomulikult ei ole ainult opositsioonipoliitikud levitanud ebatäpseid või lausa valesid asju. Ma ei taha kuidagi uuesti üle võimendada väärseisukohti. Aga on räägitud näiteks sellest, et inimeste sissetulekud – töövõimetuspensioni asemel edaspidi töövõimetoetus – võivad väheneda. See ei vasta tõele, sellepärast et peale väga pikka tööd jõuti lahenduseni, mis pigem suurendab inimeste sissetulekut, sh otsest sissetulekut enne palka. Kui inimesel õnnestub tööle minna, siis loomulikult tema sissetulekud suurenevad palga tõttu niikuinii tuntavalt. Siis on räägitud ka seda, et teenuse osutamine ühel või teisel moel muutub halvemaks. Ka see ei vasta tõele. Töövõimereformi loogika on see, et tuleb anda uusi võimalusi. Kõikides aspektides muutub olukord paremaks. Tegelikult on selle reformi kohta ka päris palju asjatundlikku kriitikat. Aga ei ole öeldud, et praegune süsteem on väga hea, ärge jumala pärast seda muutke. Ei ole ka leitud, et tehakse valesid asju. Kriitika on käinud selle kohta, et praegune süsteem vajab muutmist. Muutke, aga muutke veel täpsemalt, veel targemalt, ja kuulake meid ka. Ma arvan, et selle kriitikaga me oleme kõik nõus. Enamikku sellest on võimalik rakendada reformi elluviimisel. Siis, kui Riigikogu on loonud õigusliku aluse, pannakse detailid paika töökorralduse ja järgmiste dokumentidega. Seal on abi vaja küll.
Suur tänu! Ka sellele teemale on joon alla tõmmatud. Ajalise surve tõttu me kahjuks ei jõua enam järgmist teemat avada, aga eks seda on siin juba käsitletud ka. Infotund on lõppenud ja me hakkame ette valmistama meie tänast istungit. Suur tänu ministritele, peaministrile ja kõikidele küsijatele!
