Tere hommikust, austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Head külalised! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu seitsmenda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Toomas Tõniste!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on kümne Riigikogu liikme nimel üle anda arupärimine kultuuriminister Urve Tiidusele. Arupärimine puudutab spordialaliitude rahastamist. Spordis on hea tava, et mängitakse ühiselt kokkulepitud mängureeglite järgi. Selleks et spordi rahastamine ei jääks poliitiliste tõmbetuulte kätte ja oleks läbipaistev, on kultuuriministri määrusega kehtestatud riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord, mille alusel makstakse spordialaliitudele toetusi. Toetuste eraldamiseks on kehtestatud ühtsed kriteeriumid, milleks on spordiala harrastajate arv spordiklubides, treenerikutsega treenerite arv, sportlikud saavutused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, olümpiaspordialade sportlaste esindatus viimastel olümpiamängudel ning hea juhtimistava järgimine spordialaliidus. Sellega seoses on meil neli küsimust. Miks spordialaliitudele 2014. aastal eelarves eraldatud toetused ei vastanud kultuuriministri määrusega kehtestatud korrale? Milliseks kujunes 2013. aasta tulemuste põhjal spordialaliitude toetuste jaotamise pingerida? Millised spordialaliidud said suurema toetuse ning millised spordialaliidud kaotasid ja kui palju? Mida plaanib Kultuuriministeerium ette võtta, et 2015. aasta toetused vastaksid spordialaliitude 2014. aastal väljateenitud tulemustele ja kultuuriministri määrusega kehtestatud korrale? Aitäh!

Aitäh! Austatud kolleegid! Enne kui Mihhail Stalnuhhin tuleb kõnepulti, palun saalis natuke vaiksemalt olla! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse üle pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu. Sellega me teeme ettepaneku täiendada riigipühade nimekirja. Kuigi Eurostati andmeil on Eestis kõigest 16% elanikkonnast usklikud, väidab Siseministeerium, kellel on ülevaade meie kirikutest, kogudustest ja nende liikmetest, et usklike arv on kaks korda suurem ehk üle 400 000.  Nendest pooled on õigeusklikud ja teil, lugupeetud kolleegid, on hea võimalus näidata oma solidaarsust ja tolerantsust ning teha riigipühaks ka õigeusklike jõulud. Ja nagu öeldakse, et kaks korda mitte tõusta, siis paneme ette täiendada riigipühade nimekirja – see teema on korra juba saalist läbi käinud – ka ülestõusmispühade teise pühaga.

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja juhatus otsustab selle menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Samuti olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli! Kas Marika Tuus-Laul soovib esitada protseduurilist küsimust?

Aitäh! Mul on küsimus neljapäevase päevakorra kohta. Meil on päevakorras olulise tähtsusega riiklik küsimus töövõimereformi ja puuetega inimeste olukorra kohta, kuid selle väga tähtsa punkti puhul ei tehta televisiooniülekannet. Näiteks täna, kui Vabariigi Valitsus annab aru Euroopa Liidu poliitika teostamisest, tehakse ülekanne. Kas te oskate öelda, miks neljapäevasest avalikust istungist, kus riiklikult tähtsa küsimusena arutatakse puuetega inimeste olukorda, nii nagu puuetega inimesed ise seda soovisid, ei ole ülekannet, et inimesed näeksid, mis siin toimub?

Me oleme kinnitanud selle nädala päevakorra sellisena, nagu ta teil laudadel on. See on kinnitatud eile. Teie praegune küsimus ei puuduta tänase istungi protseduurikat.
Me läheme tänase päevakorra juurde. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Me läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Enne, kui me läheme selle päevakorrapunkti juurde, tutvustan teile selle menetlemise korda. Kõigepealt on peaminister Taavi Rõivase ettekanne kuni 30 minutit. Seejärel on Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu ettekanne kuni 20 minutit. Informatsiooniks ütlen, et iga Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, mille käigus võtavad sõna fraktsioonide esindajad. Arutelu lõpetamisel Riigikogu otsust vastu ei võta.
Ma palun ettekandeks kõnetooli peaminister ... Palun, Kadri Simson, protseduuriline küsimus! Ma mõtlesin, et panite ennast juba järjekorda peaministrile küsimuse esitamiseks.

Ei, ma kasutan ära võimaluse esitada küsimus teile. Te jätsite enne vastamata kolleeg Marika Tuus-Lauli küsimusele, mis ilmselt puudutas selle arutelu läbiviimise protseduurilist korda. Esitan Marika Tuus-Lauli küsimuse lühidalt ja lihtsalt uuesti. Tänasest arutelust tehakse koostöös rahvusringhäälinguga teleülekanne, neljapäevasest arutelust, mis puudutab töövõimereformi, ei tehta. Kelle otsus see on?

Suur tänu! Ma ei oska teleülekande kohta küll midagi öelda. Riigikogu juhatus ei tegele teleülekannete korraldamisega ühe või teise päevakorrapunkti puhul. Televisioon ise kas soovib tulla teatud asjadest ülekannet tegema või siis ei soovi. Igal juhul selle konkreetse küsimuse üle pole arutelu olnud ja Riigikogu juhatuse tasandil pole olnud ei poolt- ega vastuotsust.
Kas me tohime nüüd minna edasi? Heimar Lengil on ka protseduuriline küsimus, nagu ma aru saan. Palun!

Ma tahtsin küsida, millal Eesti Televisioon pöördus teie poole ja kes vastas, et tänasest istungist võib ülekande teha. Kas see on teile teada?

Ma just praegu ütlesin, et Eesti Televisioon ei ole Riigikogu juhatuse poole pöördunud. Eesti Televisioon võib teha Riigikogu istungist alati ülekande, kui tal see soov on. Me ei ole eraldi lubasid kellelegi välja andnud. Eesti Televisioon võib tulla ja ka kõik teised televisioonid võivad tulla täpselt siis, kui nad seda soovivad.
Me läheme nüüd esimese ettekande juurde. Palun ettekandeks kõnetooli peaminister Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Lugupeetud parlament! Eestil möödus tänavu kümme aastat nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. Juba ainuüksi asjaolu, et oleme kaks korda jõukamad kui 2004. aastal, näitab, et me oleme hästi arenenud. Me oleme kindlasti ka märksa vabamad ja kaitstumad, kui olime kümnend tagasi. Endise Euroopa Liidu asjade komisjoni juhina ja nüüdse peaministrina võin kinnitada, et Eesti Euroopa-poliitika edukuse võti on alati olnud avatus, kolleegiaalsus ja vastutustundlikkus. Eesti on usaldusväärne partner. Järgmisel kevadel lõpeb poliitikadokumendi "Eesti Euroopa Liidu poliitika aastani 2011–2015" eluiga ning mul on suur au anda teile järjekordne ülevaade. Rõhutan, et tegemist on Eesti Euroopa Liidu poliitikaga, sest Eesti seisukohad Euroopa Liidu asjades on valitsuse ja Riigikogu ühisarvamus. Euroopa Liidu asjad on Eesti asjad.

Austatud Riigikogu liikmed! Võiksime kujutleda end korraks tagasi aastasse 2011, selle dokumendi algusaega, kui alustasid nii uus Riigikogu kui ka valitsus. Euro käibeletulek Eestis 1. jaanuaril 2011 suurendas oluliselt Eesti majanduse usaldusväärsust. Samuti oli meie ühinemine hästi ajastatud poliitiline toetussamm ühisraha elujõulisusele. Peatselt pärast seda sattusid aga mõned euroala liikmesriigid tõsistesse raskustesse, ohustades sellega ka euroala kui tervikut. 2010. aastal ütles liidukantsler Angela Merkel Bundestagi ees mälestusväärsed sõnad: "Kui kaob euro, kaob Euroopa." Veel 2012. aastal teatas tuntud rahanduskolumnist Nouriel Roubini, et euro laguneb aasta jooksul, kui euroalast lahkuvad Kreeka ja Portugal. Nii nagu paljud teisedki alahindas ka Roubini euroala riikide vastastikuste majanduslike ja poliitiliste lõimede tugevust ning seda, et liikmesriigid ja institutsioonid on euro päästmiseks valmis tegema kõik, mis vaja.

Toonane olukord oli väga tõsine ja õnneks me ei tea, kas siseturg oleks ilma eurota jäänud endisena püsima või oleksid riigid valinud protektsionismi, tollid ja devalveerimise. Seetõttu on mõistetav, et just arengud euroala stabiliseerimiseks on olnud kõige tormilisemad. Euroala liikmesriigid, Euroopa Keskpank ja euroala stabiilsusmehhanismid aitasid nii eurol püsida kui ka mitmel raskustesse sattunud liikmesriigil end reformida. Nüüdseks on vastu võetud pea kõik õigusaktid, mis tugevdavad riikide eelarveseiret ning on vajalikud Euroopa Liidu ühtse finantsjärelevalve ja pangandusliidu jõustamiseks. Selles kontekstis on mul hea meel, et Eestis tegutsevad pangad läbisid pangandusliiduga liitumiseks korraldatud taluvustesti hiilgavalt. Kuigi euroala majanduskasv on alles taastumas, oleme juba rajanud tugeva vundamendi järgmise kriisi ennetamiseks.

Usun, et euroala vundamenti on tugevdanud ka selle ala laienemine. Kuna euro tähistab ühtlasi tihedaimat poliitilist ja majanduslikku lõimumist Euroopas, on euroala laienemine olnud Eesti strateegilistes huvides. Eesti liitus euroga igasuguse hinnaalanduseta, meie järel liitus ka Läti ja 2015. aasta algusest liitub Leedu ning loodetavasti liituvad varsti veel mõned Kesk-Euroopa riigid. On alust loota, et nii äsja ühtlustatud eelarvereeglite kui ka Euroopa Liidu vahendite kasutamisele seatud nõuete toel täidavad kõik Euroopa Liidu riigid hiljemalt 2020. aastaks Maastrichti kriteeriumid. Olen jätkuvalt seda meelt, et aluslepingus kokku lepitud reeglite lõdvendamine ei ole lahendus. Suurema eelarvepuudujäägi paindlikkuseks nimetamine ei muuda puudujääki vähem ohtlikuks. Tänu sellele, et oleme Eestis riigi rahanduse korras hoidnud, on Eesti paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes kriisist kiiremini taastunud. Stabiilne rahaliit on aluseks heaolu kasvule Euroopas ning Eesti sõna on nendes küsimustes kaalukas.

Lugupeetud Riigikogu! Mis oleks, kui Ukraina oleks kaks kümnendit tagasi valinud sama tee mis Eesti või kui Eesti oleks jäänud sinna, kus on Ukraina? 2013. aastal oli Eesti SKT inimese kohta jooksevhindades üle nelja korra suurem kui Ukrainas (Eestis 19 031 dollarit ja Ukrainas alla 3919 dollari). ÜRO inimarengu indeksi järgi on Eesti ja Ukraina vastavalt 33. ja 83. kohal, Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime indeksis 29. ja 76. kohal. See on valikute tegemise või tegemata jätmise tulemus, ning nagu ütles Ameerika president Barack Obama Tallinnas, areng ei ole ei kiire ega kerge. Alustasime küll samadelt pakkudelt, kuid demokraatia ja reformide teatepulk jäi Ukrainas edasi andmata. Korruptsiooniuni ja autoritaarsus varjutasid unistuse, mille nimel end vabaks võideldi. Ühes sellega unustati reformid, julgeolek, vabadused ja heaolu.

Pea aasta tagasi, 21. novembri õhtul algas Euromaidan, mis äratas ukrainlased loodetavasti lõplikult minevikuvarje kuvavast mürgiunest. Euromaidan käivitus selleks, et toetada Ukraina püüdlusi paremale tulevikule Euroopas ning soovi seda tugeva lepingulise suhte kaudu väljendada. Eurooplastele oli olukord mõnevõrra harjumatu, sest esimest korda ei väljendatud Euroopa tähelipu all mitte ainult oma meelsust, vaid pandi kaalule ka elu. See oli märgilise tähendusega rahva tahteavaldus. Külastasin ka ise pärast ametisse asumist Kiievit ja mul on hea meel, et aasta peale Euromaidani on kogu rahvas seda tahteavaldust palju kordi demokraatlikult kinnitanud, valides vabaduse, valides Euroopa, valides reformid, õigusriigi ja rahu. See ei ole ühepoolne tahteakt kurtidele kõrvadele. Me peame Ukrainat ja teisi naabruspoliitika riike toetama.

Küsimus ei ole seejuures ainult Ukrainas, sest eurooplastele ennekuulmatult on just Euroopa poliitika ja partnerlussuhted esmakordselt silmitsi relvadega. Vahur Made sõnastas selle olukorra 19. oktoobri Postimehes järgmiselt: "Küsimus ei ole enam pelgalt selles, et eurooplastel oleks mõnus, turvaline ja hoolitsev Euroopa Liit. Küsimus on üha rohkem ka selles, et need jõud maailmapoliitikas, kes soovivad Euroopa Liitu nõrgestada, talle eksistentsiaalseid väljakutseid esitada, näeksid, et eurooplased on tugevad, kokkuhoidvad ja suudavad oma huve ja institutsioone kaitsta."

Mida me sellest konfliktist järeldame? Esiteks, Euroopa ja muu läänemaailma ühtehoidmine on kõige olulisem. Vaid nii suudame ülejäänud maailma mõjutada, nagu Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on seda tõestanud koostöös Venemaa sanktsioonide küsimuses. Olukorras, kus ilmselgelt jätkatakse tööd konflikti külmutamise nimel, on tarbetu arutleda sanktsioonide leevendamise üle. Tegemist ei ole kodusõjaga, nii nagu laupäeval ei olnud mõnes Donetski ja Luganski oblasti rajoonis tegemist demokraatlike valimistega. Kui Minski kokkuleppeid ei täideta ja kui Euroopa pinnal luuakse uut külmutatud konflikti, peame kaaluma täiendavaid sanktsioone.

Teiseks, Ukrainat tuleb aidata nii konflikti lahendamise ja reformide toetamise kaudu kui ka materiaalse abiga. Juba ainuüksi sõjakahjud infrastruktuurile on hinnanguliselt enam kui 8 miljardit dollarit. Anders Åslundi 22. oktoobri Financial Timesis avaldatud ettepanek koostada Marshalli plaan Ukrainale väärib kaalumist. Ma olen vestelnud nii president Porošenko kui ka peaminister Jatsenjukiga vajadusest teha reforme, sh selleks, et kaubanduslepe ja assotsiatsioonilepe Euroopa Liiduga saaksid rakendatud. Ukraina juhid on mulle kinnitanud, et Eesti reformikogemus teekonnal Euroopa Liitu on Ukraina jaoks kõrges hinnas. Kui valgete furgoonidega veetakse konfliktipiirkonnast minema seegi, mis seal veel väärtuslikku on, siis ei saa Euroopal olla ükskõik, mis edasi saab.

Kolmandaks, Ukraina on ja tahab olla Euroopa riik, kellele Euroopa uks peab olema avatud. Protsess assotsieerunud riikide lõimumisel peab jätkuma. 2011. aastal soovisime, et naabruspoliitika riikidel oleksid võimalikult sügavad kaubandus- ja poliitilised suhted Euroopaga, ja nüüdseks oleme lepingulise alusega jõudnud juba väga kaugele. Et 2019. aastal võiksid Euroopa Liidu neli põhivabadust olla veelgi enam käeulatuses, tuleb sõlmitud lepped ja reformid ka ellu viia. Idapartnerluse Riia tippkohtumisel järgmise aasta mais peaksime saama tervitada viisavaba liikumise tingimuste täitmist nii Ukraina kui ka Georgia poolt.

Neljandaks, meie maailmajao julgeolek ei ole endastmõistetav. Peame suurendama ühist arusaama uuest julgeolekuolukorrast ja ühtlustama ohuhinnanguid. NATO 2% kaitsekulutuste kriteeriumi täidavad vaid kolm Euroopa Liidu riiki: Kreeka, Suurbritannia ja loomulikult ka Eesti. Euroopa Liidu kiirreageerimisvõime parandamiseks loodud lahingugruppe ei ole veel kordagi kasutatud, missioonide loomine on olnud vaevaline ja aeganõudev. On ilmselge, et oma huvide ja väärtuste eest ei saa seista, kui kaitsevaldkond pole piisavate võimetega kaetud. Euroopa Liidu ja NATO koostöö on olulisem kui eales varem. Euroopa Liidus ja NATO-s olevate liitlaste kaitsekulude vähendamine peab uue julgeolekuolukorra tõttu peatuma. Siinkohal parafraseeriksin Mario Draghit, et mitte ainult euro, vaid ka Euroopa kaitsmiseks tuleb teha kõik, mis on vajalik.

Austatud Riigikogu! Nüüdseks on Euroopa Liidu ühtsest turust saanud meie ettevõtete koduturg. Augustis 2014 läks 72% Eesti inimeste ja ettevõtete loodust nii otse kui ka väärtusahelate kaudu ühtsele turule. Seda võiks muidugi olla veelgi enam ja see, mis läheb, võiks olla veelgi suurema lisandväärtusega. Eesti jaoks on seega eluliselt oluline, et ühtne turg toimiks tõrgeteta ja võimalikult madalate tehingukuludega. See tähendab, et nii turule pääsemine, tehingute sõlmimine kui ka kokkulepete jõustamine peab olema Eesti ettevõtjale võimalikult lihtne, kiire, tõhus ja turvaline. Seetõttu usume endiselt, et meie lõppeesmärk võiks olla ühtne Euroopa tsiviilkoodeks. Oleme viimasel ajal liikunud tsiviilõiguse vallas oluliselt edasi ning loodan, et Euroopa ühtse müügiõiguse algatus ning ka äriühingute piiriülene liikumine jäävad uue komisjoni tähelepanu keskmesse.

Kui aga nimetada valdkondi, kus me oleme viimasel viiel aastal liiga vähe saavutanud, siis need on teenuste vaba liikumine ja ühtne digitaalturg. Teenuste direktiivi jõustumisest on möödas viis aastat ja ikka me räägime selle rakendamise potentsiaalist, mis on komisjoni enda hinnangul kokku 2,6% Euroopa Liidu SKT-st. Praeguseks oleme sellest saavutanud vaid 0,8%. Seetõttu peaksime küll direktiivi maksimaalselt ellu viima, aga samas avama uusi võimalusi. Seejuures peaksime mõistagi keskenduma teenuste sektoritele ja kitsaskohtade kaotamisele, millel on olulisem piiriülene majanduslik potentsiaal ja majanduslik mõju, näiteks asutamispiirangute kaotamisele.

Kui Barroso II komisjon seadis sisse digivoliniku, digivaldkonna asepresidendi ametikoha, jäi selle koha vajalikkus paljudele arusaamatuks ning seda seostati ennekõike side ja rändlustasudega. Tõsi, kõnetasude ja mobiilside rändlustasude alanemist tajuvad vahetult kõik inimesed. Peale rändlustasude võib üheks silmapaistvaks muudatuseks pidada ka Eesti toetatud ja septembris kinnitatud digiallkirjade ja usaldusteenuste määrust. See loob Euroopa-ülese digiallkirjade vastastikuse tunnustamise raamistiku ning digitaalsete usaldusteenuste turu. Ma tõesti loodan, et selles vallas maailma tippu kuuluvad Eesti ettevõtted kasutavad selle potentsiaali maksimaalselt ära ning juba 2020. aastal on võimalik, et vähemalt 20% Euroopa kodanikest kasutab digiallkirja iga päev. Mõtleks vaid, see on asi, mis Eesti inimestele on tuttav juba 15 aastat.

Ent juba 2010. aastal tegi minu eelkäija ettepaneku luua digitaalne ühisturg aastaks 2015. Peame tunnistama, et selleks vajalikud õigusaktid on vaid osaliselt esitatud ja vastu võetud, mõistame, et Euroopa on selles vallas maha jäämas. "Digitaalne" ei ole asi iseeneses ja kaugetki mitte ainult  sideregulatsiooni küsimus. Täna ja veel enam homme on kõik eluvaldkonnad läbivalt digitaalselt võimendatud. Andme- ja tarbijakaitseõigus, autoriõigused ja paljud teised valdkonnad peavad tehnoloogilise arenguga ühte jalga käima. Seetõttu ei ole põhjust rääkida siseturust ja digitaalsest turust eraldi, meil on vaja Jacques Delorsi ja Mario Monti siseturu algatuste sarnast tegevuskava koos konkreetsete abinõudega. Nimetagem seda tegevuskava siis digitaalse siseturu aktiks (Digital Single Market Act), mis tuleb vastu võtta, võimaldades andmete, teenuste ja kaupade turvalise piiriülese liikumise. Ka uue Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri pakutud 300 miljardi euro suurune investeeringute pakett, mida praegu veel ette valmistatakse, peab piiriülese digitaalse infrastruktuuri arendamist prioriteedina silmas pidama. Loodan siiralt, et Euroopa uued juhid kuulavad Google'i tegevjuhi Eric Schmidti üleskutset, et Euroopa peab digitaalse murrangu omaks võtma (embrace digital disruption). Kui Vabariigi Presidendi aastapäevakõnes viidatud Moore'i seadus tehnoloogilise arengu kohta jätkuvalt paika peab, on Eesti eesistumise ajaks 2018. aasta esimeses pooles arvutusjõudlus praegusega võrreldes suurenenud lausa neli korda.

Lugupeetud Riigikogu! Euroopa Liidu geograafilisel äärealal asuva riigina on meile eriti oluline n-ö võrgutööstus (network industries) ehk energia-, transpordi- ja sideühendused ning siseturu areng selles vallas. 2013. aastal sai mööda meie üleminekuperiood elektrituru avamisel. Energiaturu arengu võimaldamiseks valmis 2013. aastal Euroopa vahendite toel Eestit ühendav teine merealune kaabliühendus Soomega – EstLink 2. Eelmisel nädalal avas Elering Kiisal välisühendusi toetava avariielektrijaama, mis võimaldab reageerida ootamatule võimsuse puudujäägile Eesti elektrisüsteemis kõigest kümne minuti jooksul. Peale selle eraldas Euroopa Komisjon möödunud nädalal kolmanda elektriliini ehitamiseks Lätiga 112 miljonit eurot. Ühendus Lätiga peaks valmima 2020. aastaks. Järgmise Euroopa Liidu eelarve toel peame olema suutelised end lõplikult lahti ühendama ka Loode-Venemaa energiasüsteemist. Möödunud nädalal lõi Euroopa Ülemkogu uue kliima-energiapaketiga sellele aluse, kui otsustasime luua aastaks 2030 Euroopa energialiidu.

2012. aastal võtsime Euroopa Liidu III energiapaketi alusel Riigikogus vastu maagaasiseaduse muudatused. Muudatuste tulemusel tuleb peatselt omandiliselt lahutada gaasi ülekandeteenuse osutaja ja domineeriv gaasi pakkuja ning avada turg alternatiivsetele allikatele. Praegu on Eesti ilmselgelt veel liiga haavatav, mida kinnitab ka äsjane Euroopa Komisjoni valdkondlik taluvustest. Gaasituru areng on vajalik ennekõike selleks, et kasvaks regionaalne varustuskindlus, paraneks energiajulgeolek, aga ka selleks, et alaneksid hinnad. Juba 2005. aastal algas jutt Eesti-Soome toruühendusest ning 2009. aastast on räägitud Balti piirkonda varustava regionaalse veeldatud gaasi terminali rajamisest. Kuivõrd erinevate projektide vahel oli toona võimatu leida lahendust ja ettevõtted omavahel ei suhelnud, palusime mais 2013, et Euroopa Komisjon aitaks vahendada läbirääkimisi. Komisjoni kaasabil jõudsime veebruaris ühiste kavatsuste lepingu sõlmimiseni, mille kohaselt pidid asjaomased ettevõtted pakkuma maiks 2014 välja kava, kuidas ühiselt rajada regionaalne gaasiterminal. Ent paraku oli juba juunis selge, et ühist lahendust, mida aktsepteeriks ka Euroopa Komisjon, pakkuda ei olnud. Nüüdseks on Euroopa Komisjon öelnud, et tema on endast oleneva lahenduse leidmiseks teinud ning pall on taas riikide väravas.

Luua turg, mille osaks on nii toruühendus kui ka terminalid, on tähendanud tegelemist sama mündi kahe küljega. Me oleme seisus, kus meil on võimatu mingigi kindlustundega öelda, et ühendus ja seega ka regionaalne gaasiturg tekib. See ei ole väga hea seis. Seetõttu olen koostöös majandus- ja taristuministriga pidanud lahenduse leidmiseks konsultatsioone Soome peaministriga ja usun, et kokkulepe on siiski veel võimalik. Regionaalse lahenduse leidmiseks tuleb esmalt rajada toru, mis on turu ja varustuskindluse seisukohalt prioriteetne. Euroopa Liit on jätkuvalt valmis seda kuni 75% ulatuses kaasfinantseerima. Seejärel tuleb investeerida gaasiühendusse Lätiga ning rajada veeldatud gaasi terminalid, mis rahuldavad nii Soome kui ka Eesti ja teiste Balti riikide vajadused. On täiesti võimalik, et terminalide investeeringud on ühenduste loomise järel tehtavad ainult turu vastu. Me teame, et Euroopa Komisjon on olnud valmis terminale rahaliselt toetama pigem sümboolselt. Igal juhul on selge, et see on teema, millega ma peame intensiivselt edasi minema. Praegune seis Eesti gaasijulgeolekus meid kindlasti ei rahulda.

Kontinendi ääremaal ei asu me mitte ainult energiasüsteemi mõttes, vaid ka puuduvate transpordiühenduste tõttu. Seepärast on väga oluline, et 28. oktoobril allkirjastasid Balti riikide transpordiministrid Riias Rail Balticu ühisettevõtte asutamise kokkuleppe. 2011. aastal, meie Euroopa-poliitika dokumendi koostamisel ei olnud Rail Baltic sugugi veel helesinine vagun, vaid oli rohkem nagu helesinine unistus. Nüüd on see üks olulisemaid Euroopa Liidu transpordiprojekte. Jätkame üheskoos teiste Balti riikidega pingutusi, et esitada 2015. aastal ühine investeerimistaotlus. Me oleme jõudnud lähedale eesmärgile, kus projekti tagasipööramine on pea mõeldamatu ning Eesti, teiste Balti riikide ja Soome ühendamine Euroopa keskustega võib teostuda kümnendiga. Tahan selle saavutuse eest teha sügava kummarduse ennekõike transpordivolinik Siim Kallasele. 2015. ja 2019. aasta Riigikogu valimiste järel ametisse asuvad Riigikogu ja valitsus peavad selle projekti eduka lõpuni viima. Juba praegu peame alustama tööd selle nimel, et äratada transpordi-, logistika- ja tööstusettevõtete huvi uue ühenduse vastu.

Euroopa institutsioonide uue tööprogrammi mõttes soovin siiski rõhutada veel ühte olulist arengut, nimelt vajadust saavutada laiapõhjaline kaubanduskokkulepe Ameerika Ühendriikidega. Me vajame 21. sajandil uut standardit, et kombineerida suurimate turgude ja ostujõu baasil meie ajastu kaubandusreeglistik. Nimetame seda omavahel siis uueks standardiks neile riikidele, kes armastavad elada ja kaubelda reeglitel ning vabal konkurentsil põhinevas maailmamajanduses. Kui arengud üleilmsetel läbirääkimistel taas takerduvad, siis usun, et selle mudeliga liituvad hiljem ka teised samamoodi mõtlevad ja samu väärtusi jagavad riigid, ennekõike OECD riigid. Euroopa ja Ameerika erihuvid ei tohiks rikkuda leppe sõlmimise väljavaadet lähiaastatel. Sellest leppest on meil väga palju võita – nii Eestil, Euroopal kui ka Ameerika Ühendriikidel.

Kokku võttes võib öelda, et Eesti on põhijoontes rahul Euroopa Komisjoni presidendi uue tööprogrammi ja ka töökorraldusega. Meie ootused ja vaated langevad üsna suurel määral kokku ning kajastuvad programmilistes dokumentides. Loodan, et möödunud laupäeval ametisse astunud Euroopa Komisjoni liikmed jõuavad oma ametiaja jooksul vähemalt korra kõikide Euroopa Liidu riikide parlamentidesse, ka siia.

Kuna uus Euroopa Komisjon on juba tööd alustanud, siis soovin siinkohal tänada senist presidenti José Manuel Barrosot ning novembris lõpetavat ülemkogu eesistujat Herman Van Rompuyd ning nende meeskondi senise tulemusliku koostöö ja ka eduka kriisijuhtimise eest.

Austatud Riigikogu! Eestile on juba liitumisest alates kombeks toimetada Euroopa Liidus Eesti seisukohtade alusel, mida arutab ja kinnitab Riigikogu. Ühtlasi oleme OECD riigiaruande soovituste vaimus viinud ellu kesksel koordinatsioonil, avatusel ja kaasamisel ning faktipõhisusel ja varasel sekkumisel põhineva Euroopa Liidu asjade juhtimise mudeli. Täna-homme esitame valitsuse reglemendi rakendamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele ka uue Euroopa Liidu asjade menetlemise korra. Värske töökord lähtub Riigikogus heaks kiidetud õigusloome arengukavas aastani 2018 püstitatud eeldusest, et Euroopa Liidu otsused on ühtlasi ka Eesti otsused ning neid tuleb riigisiseselt otsustada nii, nagu Eesti riigis on kombeks.

Hiljutised näited tõhusast omavahelisest koostööst Eesti seisukohtade kaitsmisel on Riigikogu saalis peetud arutelud Euroopa naabruspoliitika üle ning poliitiline toetus naabrusriikidega lepingute sõlmimisele. Loodan väga, et assotsiatsioonilepingud Ukraina, Georgia ja Moldovaga saavad veel tänase päeva jooksul Riigikogus ratifitseeritud. Samuti tooksin esile hiljutise ELAK-i tugeva toetuse regionaalsete kalakvootide aruteludele, aga ka üle-eelmisel nädalal toimunud Balti riikide ja Poola ELAK-i juhtide kohtumise, mille jooksul käidi tutvumas Eesti põlevkivitööstusega.

Tänu omavahelisele ja väljapoole ulatuvale koostööle on Eestil usaldusväärse, kaasamõtleva, aga ka innovatiivse ja Euroopa-meelse liikmesriigi kuvand. Oleme alati suutnud lähtuda eeldusest, et kokkuleppeid tuleb täita. Seetõttu oleme ennekõike just tänu Riigikogu tööle ka pidevalt ühe madalaima Euroopa õiguse rikkumise määraga liikmesriik. Meie arusaamine ei rajane soovil täita Saksa täpsusega Euroopa juhiseid, vaid meie üldisel õiguskultuuril. See püsib veendumusel, et kokkuleppeid täidetakse, ning nende täitmine avab omakorda Eesti inimestele ja ettevõtjatele Euroopas rohkem võimalusi.

Heaks näiteks meie koostööst on kevadine volinikukandidaadi ametisse nimetamine. Arvestades voliniku rahvusvahelist kaalu, on kindlasti tegemist olulise riiklikult tähtsa küsimusega, mida arutada Riigikogu täiskogu ees. Eestit saavad sellel kaalukal kohal esindada vaid parimad kandidaadid ning Eestile on suureks tunnustuseks, et eile alustas digivaldkonna asepresidendina tööd endine peaminister Andrus Ansip. Nii valitsuse kui ka Riigikogu mandaat, samuti Euroopa Parlamendi valimistel antud rahva mandaat toetavad värske asepresidendi volitust viia ellu üks Euroopa Komisjoni peamistest prioriteetidest, mis on ilma igasuguse kahtluseta digitaalse siseturu rajamine.

Pärast järgmisi valimisi ametisse astuval valitsusel on Euroopa Liidu poliitikas senisest veelgi kaalukam roll. Järgmise Riigikogu koosseisu aega jääb Eesti eesistumine aastal 2018. Igaüks, kes asub pärast valimisi täitma Vabariigi Valitsuse liikme ametikohustusi, peab olema valmis juhatama oma valdkonnas kogu Euroopa Liitu. Vähetähtis ei ole ka tõik, et tuleb juhatada keeruliste kompromisside otsimist Euroopa Liidu Nõukogu istungitel, kus töökeel on inglise keel. Järgmise peaministri vastutus on komplekteerida meeskond nii, et Eesti eesistumine oleks edulugu.

Mul on Eesti arengut silmas pidades hea meel, et meil jätkub olulistel hetkedel julgust otsustada ja tahet tegutseda. Meid aitab eestlaste sihikindlus, aga ka kompromissivalmidus ja Euroopa-meelsus. Oleme kümnendiga mõistnud, et Euroopas saab edasi liikuda vaid ise Euroopa arengusse panustades. Kõik liitumiseelsed ja -järgsed valitsused ja Riigikogu koosseisud, aga ka arvukates töörühmades rassivad ametnikud on andnud sellesse oma suure panuse ja väärivad selle eest tänu ja täit tunnustust. Me tegime koos Eesti suuremaks! Aitäh teile!

Suur tänu! Me asume küsimuste juurde. Palun, Arto Aas!

Aitäh! Austatud peaminister, tänan sisuka ettekande eest! Kümme aastat peale Euroopa Liidu kõige suuremat laienemisringi ei räägita enam niivõrd uutest ja vanadest tulijatest, idast ja läänest, kuivõrd põhjast ja lõunast. Minu küsimus ongi teie hinnangu kohta. Kas käärid põhja ja lõuna vahel on viimasel ajal läinud pigem suuremaks? Me näeme, et paraku ei peeta peale pikalt vinduvat kriisi jätkuvalt kinni eelarvekokkulepetest, ei viida läbi struktuurireforme. Nii on väga raske näha, kuidas Euroopa Liit tervikuna võiks edasi areneda, kuidas Euroopa Liidu majandus tervikuna saaks paremale järjele. Milline on teie hinnang, kas see kriis jääb pikalt vinduma ning lõhe põhja ja lõuna vahel süveneb?

Aitäh! Näiteid on ju tegelikult mõlemapidiseid, aga ma julgen öelda, et kui peaks valima, kas seisukohad on kaugenenud või lähenenud, siis ma panustaksin pigem lähenemisele. Jah, jätkuvalt on riike, kes püüavad suuremat eelarve puudujääki paindlikkuseks nimetades leida sellele õigustust, kes jätkuvalt otsivad majanduskasvu suuremast riigivõlast, kust minu meelest seda kohe kuidagi leida ei saa. Aga on ka riike, kes paar aastat tagasi tundusid väga paljudele siingi saalis lootusetus olukorras olevat ja kes praegu on sellest samm-sammult välja tulnud ning andnud mitte ainult oma riigis, vaid ka laiemalt lootust, et Euroopas loodud stabiilsusmehhanismid, sh ESM, on oma eesmärgi vähemalt osaliselt saavutanud. Nii et väga ühest vastust, kas on läinud paremaks või halvemaks, on keeruline anda, aga kui peaks valima, siis ma ütleksin, et vaatamata kõigele on seisukohad pigem siiski lähenenud. Eesti, kes on ise olnud väga vastutustundliku eelarvepoliitika ajaja, peab ka edaspidi endale omasel viisakal ja tasakaalukal moel rääkima, kuidas eelarvekulude kontrolli all hoidmine on toonud kaasa selle, et tööpuudus väheneb meil palju kiiremini kui Euroopa Liidus ja on oluliselt allpool Euroopa keskmist, kuidas kiire reageerimine kriisile ja konstruktiivne eelarvepoliitika aitasid kaasa sellele, et majandus pööras uuesti kasvule. Üldiselt seda teatakse päris hästi ja seetõttu on Eesti sõnadel nendes küsimustes Euroopa Liidus arvestatav kaal.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Ma jätkan eelmist küsimust. Kuidas te hindate hetkeolukorda uute eelarvereeglite ja Euroopa semestri täitmisel? Praegune informatsioon on küll selline, et edu näitena võib tuua just selliseid riike, kes on väljunud oma programmiriigi staatusest, Portugal ja Iirimaa on head näited. Puudujääke on aga nendel riikidel, kellel oma majanduse kaalu poolest on suur tähtsus, aga kes ei täida kokkulepitud reegleid ning panevad sellega löögi alla kogu euroala tuleviku ja kriisist väljumise väljavaated.

Aitäh! Selle nimel, et kõik Euroopa Liidu riigid liiguksid oma eelarve puudujäägiga kriteeriumide täitmise suunas, pingutatakse ülemkogu laua taga ikka väga tõsiselt. See on tõsi, et puudujäägile õigustusi otsides öeldakse näiteks, et majanduse kasvule pööramiseks tuleb teha investeeringuid. Aga ma julgen siiski öelda, et valdav osa Euroopa Liidu liikmesriikidest on seda meelt, et kasvu tuleb otsida pigem konkurentsivõime suurendamisest, pigem paremini toimivast ühisest siseturust kui suuremast võlast. Ma arvan, me oleme lugupeetud küsijaga ühte meelt, et suurema võla abil kasvu otsides võib seda leida väga lühiajaliselt, aga pärast on kasvuvõimalused pikaks ajaks kinni. Mul on hea meel, et Eesti eelmised valitsused ja parlamendikoosseisud ei ole läinud seda teed, et otsida kasvu võla kaudu. See on olnud Eesti seisukohast tark valik.

Aitäh! Palun, Kalev Kallemets!

Lugupeetud peaminister! Eesti inimeste mure julgeoleku ja Ukraina pärast on nii kaalukas, et üle 10 000 inimese on annetanud Ukraina toetuseks eri organisatsioonidele, peamiselt MTÜ-le Vaba Ukraina, üle 250 000 euro. Paraku koostati Euroopa Liidu pikaajaline finantsplaan enne, kui Venemaa Föderatsioon oli Ukrainas enda tõelist palet näidanud. Kas te nõustute Urmas Paeti seisukohaga, mida ta avaldas, kui meil oli siin Euroopa julgeolekusituatsiooni diskussioon, et välispoliitikale pikaajalises plaanis eraldatud vahendid võiks üle vaadata ja neid võimaluse korral suurendada? Euroopa Liidu välispoliitika oleks siis paremini rahastatud ja seeläbi tugevam.

Aitäh! Niipalju, kui seda on võimalik üle vaadata, on see minu arvates täiesti põhjendatud. Ka Eesti ise on oma arengukoostöö- ja -abi rahades teinud selle aasta sees olulisi ümbertõstmisi, et me saaksime Ukrainat rohkem toetada. Varasematel aastatel on meie arenguabi sihtriik nr 1 olnud Afganistan. Ma ei julge veel öelda (aasta ei ole läbi), aga potentsiaalselt on väga võimalik, et juba sel aastal tõuseb esikohale Ukraina. Eesti riik toetab Ukrainat oma piiratud vahenditest, mis meil arenguabiks on, nii palju kui võimalik. Lisaks loomulikult veel mitmesuguste partnerluskokkulepete alusel, mille kohaselt me aitame näiteks ravi ja konkreetse varustusega. Nii et on mitmesuguseid formaate, kuidas Euroopa Liit saab rahaliselt toetada. Ka oma sõnavõtus viitasin sellele, et väga tõsiselt võiks kaaluda suuremat rahalise abistamise paketti. See Marshalli plaan Ukrainale, millest Financial Timesis kirjutati, on ideena võib-olla veel üsna värske, aga mõtted selles suunas liiguvad ja ma usun, et selliseks solidaarsuseks on põhjust küll.

Aitäh! Palun, Marko Mihkelson!

Aitäh! Lugupeetud peaminister, aitäh ülevaate eest valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika elluviimisel! Oma kõnes te mainisite, et Eestil seisab 2018. aastal ees eesistumine. Vahetult enne meid peaks eesistuja olema Suurbritannia. Viimastel päevadel on tõstatunud küsimus, kas ja kuidas Suurbritannia ühenduses jätkab. Mind huvitab väga, kuidas Eesti Vabariigi peaminister suhtub sellesse küsimusse, mis puudutab Suurbritannia positsioone, hoiakuid ja võimalikku lahkumist Euroopa Liidust.

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult ma toetan seda, et Suurbritannia jätkab Euroopa Liidu liikmena. Ma arvan, et see on Eesti jaoks väga oluline. Suurbritannial on päris paljudes küsimustes samasugused vaated nagu Eestilgi, näiteks julgeolekuküsimustes, aga ka mitmetes muudes. See, et Suurbritannia eesistumine on vahetult enne meid, tähendab ühtlasi, et juba praegu istub ülemkogu laua taga David Cameron minu vasakul käel ja meil on võimalik temaga väga palju vestelda nii Euroopa ja Briti poliitikast kui ka Eesti asjadest. Ma näen, et paljude teemade puhul on meie vaated sarnased. On küsimusi, kus me ka vaidleme, aga valdavalt on meie vaated sarnased. Sõltumata sellest on Suurbritannia igal juhul Euroopas väga olulise kaaluga, väga oluline liikmesriik. Ma ei tahaks mõeldagi sellisest perspektiivist, mis oleks siis, kui Suurbritannia ei oleks Euroopa Liidu liige. Minu vastus teie üsna konkreetsele küsimusele on, et toetan ühemõtteliselt Suurbritannia jätkamist Euroopa Liidu liikmesriigina.

Aitäh! Palun, Margus Hanson!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kuna Venemaa agressiivne käitumine Ukraina territoriaalsuveräänsuse suhtes ei ole vähenenud, vaid vastupidi, pigem on Venemaa olnud viimastel päevadel veelgi agressiivsem, siis on üsna põhjendatud tõstatada Venemaale täiendavate sanktsioonide kehtestamise või vähemalt olemasolevate uuendamise küsimus. Oma kõnes te mainisite ka, et peame kaaluma täiendavaid sanktsioone Venemaale. Milliseks te peaministrina hindate oma ametikaaslaste valmidust seda küsimust arutada?

Aitäh! Kõik need otsused, mis puudutavad sanktsioone, tehakse Euroopas nii ülemkogu tasandil kui ka nõukogus laiemalt konsensusega. See tunnetus, et kõik tingimused, mis olid selles rahuplaanis, ei ole täidetud, on minu hinnangul Euroopa Liidu liikmesriikide seas valdav. Kas ja millal toob see tunnetus kaasa järgmised sanktsioonid? Keeruline öelda. Enamasti vaadatakse sanktsioonid üle ülemkogude ajal. Nii et see küsimus peaks tulema arutusele vastavalt graafikule. Järgmise ülemkoguni on veel mõni aeg, viimane alles oli. Viimasel ülemkogul, eelmisel nädalal me uusi sanktsioone rakendada ei otsustanud. See on konkreetne seis.
Aga muret see küsimus loomulikult teeb, sest selles vaherahuplaanis oli tegelikult ju 12 punkti. Seal ei olnud ainult see, et plaani kestuse ajal ei oleks otseseid vastastikuseid sõjalisi rünnakuid. Selle plaani osa oli ka näiteks see, et võimaldada Ukrainal saavutada kontroll oma idapiiri üle. Oli veel mitu muud punkti, mida paraku, nii kurb kui see ka pole, ei ole täidetud. Seetõttu me ei saa öelda, et vaherahu kehtib täiel määral, nii nagu selles 12 punktis kirja pandud sai. Sanktsioonid ei ole ju Euroopa Liidu seisukohalt mingi eesmärk iseeneses. Sanktsioone on alati kehtestatud selle mõttega, et muuta agressioon teise Euroopa riigi vastu võimalikult raskeks, et panna ümber mõtlema. Kui nii võtta, siis lõplikku tulemust ei ole sanktsioonid veel andnud, mis omakorda ei tähenda seda, et vaja oleks vähem sanktsioone, vaid võib tähendada ka seda, et neid oleks rohkem vaja. Aga nagu öeldud, neid asju arutavad Euroopa Liidu Ülemkogus 28 inimest pluss koosoleku juhataja, ja kui jõutakse mingi otsuseni, siis alati konsensuslikult. Euroopa on nendes küsimustes vägagi ühtne, vaatamata sellele, mida teinekord avalikkuses püütakse väljendada. Isegi teoreetiliselt ei ole võimalik neid otsuseid mittekonsensuslikult langetada.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Euroopa Komisjoni uus asepresident Andrus Ansip on usutlustes öelnud, et Euroopa ühtse digituru edukus algab usalduse loomisest teenuste pakkumisel, ja see omakorda nii teenusepakkujate kui ka tarbijate turvalisest identifitseerimisest. Siin on riikidel erineva pikkusega teekonnad käia. Oma ettekandes sa mainisid juba digiallkirjade ja usaldusteenuste määrust, aga Eestist on tulnud ka teine algatus, nimelt e-residentsus. Millist tagasisidet on see sinu kolleegidelt Euroopas saanud ja kas sa näed, et ka sellel oleks potentsiaali kasvada üleeuroopaliseks?

Aitäh! Andrus Ansipil on ees väga raske tööpõld. Aga kui ta pidas üheksa aastat vastu teie rasketele küsimustele siin saalis, siis küllap ta saab edukalt hakkama ka selle väljakutsega, mis on tema ees Euroopa Liidu tasandil. Olgem ausad, enamik neid otsuseid, mida on vaja teha, ei ole mitte tehnoloogilised, kõigis tehnoloogilistes küsimustes on ju enamik Euroopa Liidu riike vägagi arenenud. Küsimus on poliitiline. Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi väljakutse on veenda riikide peaministreid ja majandusministreid võtma vastu poliitilisi otsuseid, et luua digiteenustele sellised eeldused, nagu need 15 aastat tagasi Eestis loodi. Viisteist aastat tagasi! See on tegelikult uskumatu, kui ettenägelikud olid Eesti inimesed, valitsus 1999. aastal, kui Eestis loodi digiteenuste eeldused. Ma mäletan seda aega päris hästi. Ma mäletan, et meil ei olnud tegelikult ju väga täpset ülevaadet sellest, milliseid teenuseid võiks ID-kaardiga kasutama hakata. Ei olnud päris kindlat plaani, et tulevad digiretsept, patsiendiportaal ja valimised. Valimised tulid küll juba 2000. aastal, see valimiste idee, aga kõigepealt loodi siiski see alus ja seejärel tekkisid sinna peale ka teenused. Kõik riigid vaatavad meie näidet. On ka minul Stenbocki majas käinud külas väga paljude riikide juhid ja kõik ütlevad, et oh, küll te olete selles valdkonnas arenenud – mis siis, et me tegime need asjad valdavalt ära juba 15 aastat tagasi –, aga et neil on ikka mingid põhjused, miks nad selleni minna ei saa. Lõviosas on need põhjused poliitilised. Andrus Ansipi ülesandeks jääb muidugi ka oma üheksa-aastase eeskuju najal – see on alati heaks eelduseks, ta teab, millest ta räägib, ta on üheksa aastat olnud peaminister Euroopa kõige edukamas digiriigis – veenda Euroopa valitsusjuhte tegema Eesti omadega sarnanevaid, vähemasti samasuunalisi poliitilisi otsuseid. Kas see on lihtne ülesanne? Kaugeltki mitte.
Mis puudutab e-residentide plaani, siis see on, ma ütleksin, selline paralleelne või mõnes mõttes ka vaheetapp. Ma siiski usun ja loodan, et tulevikus on Euroopa riikide seas palju neid, kes loovad ise endale, oma kodanikele digiidentiteedi. Aga kuna me oleme realistid ja näeme, et väga kiiresti see ei juhtu, siis me ulatame oma abikäe, anname neile võimaluse. Ja mis seal salata, eks väike oma huvi on ka siin sees. Küllap see tekitab Eesti süsteemi vastu huvi väga kaugeteski riikides. Esimene tagasiside, tuleb öelda, on olnud väga positiivne. Nüüd on meil muidugi ka väga suur vastutus see edukalt ellu viia. Ma väga loodan, et me saame sellega edukalt hakkama ja e-residendiks olemine rakendub praktikas sellisel määral, nagu praegu on juba välja käidud.

Aitäh! Palun, Jürgen Ligi!

Aitäh! Austatud peaminister! Koolivend Margus näppas mu küsimuse ära, aga vaba saadikuna, kes ei ole leidnud endale sobivat fraktsiooni, võin ma küsida mida iganes. (Peaminister naerab.) Milline on praegu valitsuse seisukoht finantsteenuste maksu suhtes?

Aitäh! Kõigepealt lubage soovitada liitumist Reformierakonna fraktsiooniga. Te avastate selles fraktsioonis palju inimesi, kes mõtlevad teiega väga sarnaselt ja kes peavad teist inimesena väga lugu. Aga finantstehingute maksu küsimusest teab küsija paradoksaalsel moel paremini kui vastaja. Meie seisukoht on olnud ja on jätkuvalt konstruktiivne. Me ei ole need, kes ülemäära entusiastlikult või jõuliselt on seda protsessi vedanud, aga me ei ole ka need, kes seda oleks pidurdanud. See on võib-olla üsna hea näide sellest, milline on Eesti Euroopa Liidu poliitika. Me mõistame, et osa riikide jaoks on see teema hästi oluline, ja me aitame neid. Me võib-olla ei tunne, et meil oleks sellest väga palju võita, pigem vastupidi, võib-olla oleks see poliitiliselt isegi ebapopulaarne. Aga üldiselt me ei karda kaasa mõelda ja arutada ka nendel teemadel, millest me ise kohe otse poliitilist kasu ei saa. See, et me oleme suutnud viis ja pool aastat niimoodi konstruktiivselt tegutseda – selle teema puhul on olnud meie eestkõnelejaks lugupeetud küsija –, see, et me oleme suutnud sellist konstruktiivset joont hoida, on tekitanud Eestile olulist poliitilist lisakapitali ning on kindlasti meie konstruktiivsust ja kaalu suurendanud. Selle üle on mul hea meel. Ma tänan küsijat, et ta on sellist joont hoidnud!

Palun, Kalvi Kõva!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Me teame, et Euroopa Liidu poliitikas on suur osa Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal. Me teame ka seda, missugune positsioon või seis Eestil seal on. Meie otsetoetused on Euroopa Liidu ühed väiksemad, me liigume küll keskmiste suunas, aga see tempo meid päriselt ei rahulda. Vaidlused on aga uueks finantsperioodiks peetud ja mis me siin ikka pärast lahingut rusikatega vehime. Küsin praeguse olukorra kohta. Me teame, kui raskes seisus on meie piimatootjad just Vene turu kadumisega. Eelmise komisjoni põllumajandusvolinik Ciolos andis Soomele ja Balti riikidele väga selge sõnumi, et Euroopa Liit tuleb meie piimatootjatele appi ja võetakse leevendavaid meetmeid. Aga nüüd on uus komisjon. Kuidas te hindate, kui ruttu ja kunas võtab uus komisjon vastu otsuse, et meie sektor saaks oma eluga edasi minna?

Aitäh! Selles küsimuses oli mitu aspekti. Kõigepealt, vaatamata sellele, et Eestis on otsetoetused madalamad kui mitmes teises Euroopa riigis, saavutati uue eelarveperioodi vahendite jaotusel siiski kokkulepe, et Eestis need kasvavad kiiresti. See on minu hinnangul väga oluline töövõit eelmisel valitsusel ja isiklikult peaminister Andrus Ansipil, kes viimast läbirääkimiste vooru pidas.
Mis puudutab piimatootjate ning ka teiste toiduainetootjate ja põllumajandussaaduste kasvatajate aitamist, et nad suudaksid Venemaa põhjustatud akuutse kriisiga edukalt toime tulla, siis siin on kaks poolt. Ühelt poolt on loomulikult Euroopa Liidu ühine solidaarne abi, mille kohta on veel natuke vara midagi öelda, sest tunnistan ausalt, et ma ei ole jõudnud veel uue põllumajandusvolinikuga sel teemal isiklikult rääkida. Ma loodan, et meie põllumajandusminister esimesel võimalusel selle kontakti loob. Küllap asjaomane nõukogu tuleb õige pea kokku ja seda asja on võimalik seal edasi ajada. Aga meil on ka võimalik ise tegutseda. Meist endist, mitte kellestki teisest, sõltub see, kui ruttu me suudame avada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid, sh investeeringutoetused, mitmed meetmed, mis nii põllumajandustootjate kui ka tööstuste olukorda märgatavalt parandavad. Ma tean, et sektor ootab seda väga pingsalt. Niisiis siin on meil valitsuses päris palju tööd ära teha. Mida rutem me saame need meetmed avatud, mida rutem me saame üldse Euroopa Liidu raha kasutusele võtta, seda parem on meie põllumajandussektoril. Lisaks loomulikult põllumajandusministri ja ettevõtlusministri tihe koostöö, et leida uusi turge. Ega ministritel ei ole lihtne käia ja püüda koostöös ettevõtetega läbirääkimisi pidada, aga mul on hea meel, et kaks valitsusliiget on selle teema ühiselt ette võtnud. Ma tõesti loodan, et neid pingutusi saadab ka edu.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Kõrgelt austatud härra peaminister! See amet on teinud teist suure asjatundja rahvusvahelistes küsimustes, seepärast tahaksin just teie käest küsida. Tavaliselt on põhiseadustes kirjas, kes kuulutab välja sõja ehk sõjaolukorra. Sõda eeldab agressorit. Kui sõjalist olukorda välja ei kuulutata, siis järelikult ei ole ka sõda, ja kui ei ole sõda, siis ei ole agressorit. Miks teie arvates president Porošenko ei kuuluta välja sõda või sõjaolukorda, kui teie väitel käib sõda, on olemas agressor jne, kogu see retoorika, mida me põhiliselt kuuleme?

Aitäh! See on ikka hämmastav, kui palju teie retoorika selles küsimuses sarnaneb ühe meie naaberriigi presidendi retoorikaga, kelle samateemalist sõnavõttu mul oli võimalik kuulata Milanos hiljutisel Euroopa Liidu ja Aasia tippkohtumisel. Vladimir Putin ütleb ka, et Ukrainas on kodusõda või umbes midagi sarnast, et Krimmis toimusid legitiimsed valimised ja tegemist on rahva vaba tahte avaldusega. Mina jääksin nendes küsimustes eriarvamusele. Ma usun, et me tunnetame rahvusvahelist õiglust Euroopa Liidus ühtmoodi. Mitu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajat ütles nii nagu minagi Milanos ühemõtteliselt välja, et Krimmis ei ole rahval olnud legitiimset võimalust oma enesemääramisõigust teostada, nii nagu seda demokraatlikes riikides ette kujutatakse. Sellele on mul praegu väga vähe lisada. Ma küll ei kujuta ette, kuidas on võimalik mitte nimetada agressiooniks seda, kui võõrriigi väed on teise riigi territooriumil, kui reaalselt on sõjaline konflikt. Milleks seda siis nimetada? Mõtleks selle peale ühiselt.

Aitäh! Palun, Jüri Morozov!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Eesti riik on Euroopa Liidus nii enne kui ka pärast liitumist saanud päris muljet avaldava doonorluse osaliseks, nii nagu teisedki Euroopa Liidu riigid. Nende toetuste üks mõte on see, et vähendada peale riiklike erinevuste ka riigisiseseid regionaalseid erinevusi. Kuidas te hindate selle perioodi valitsuste tegevust selles vallas? Kas Euroopa Liidu toetused on olnud piisavad, kas valitsuste otsused toetusmeetmete rakendamisel on olnud õiged ja asjakohased? Me näeme ju ikkagi – mitte ainult Eestis, vaid üldse –, et regionaalsed erinevused süvenevad.

Aitäh! Kindlasti on Eesti väga palju võitnud sellest, et Euroopa Liidu struktuurifondide toel on meil olnud võimalik kiiremini areneda. Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamise peamine eesmärk on ju see, et Eesti saaks Nõukogude okupatsiooni järgsest seisust areneda nüüdisaegseks Euroopa riigiks kiiremini, kui see meil oma maksude toel õnnestuks. Sellest seisukohast on need vahendid olnud kindlasti õigustatud ja ma ütleksin, et Eesti on olnud üks riike, kes on neid vahendeid kõige paremini ühiskonna arenguks kasutanud. Kindlasti leiaksin ka mina paar näidet, kus Euroopa Liidu raha pole viimase seitsme aasta või pikema perioodi jooksul kasutatud nii efektiivselt, kui oleks võinud. Küllap leiab. Arvestame, et tegemist on olnud ikkagi miljardite eurode suuruste summadega ja alati leiab veel paremaid lahendusi, eriti kui tagantjärele hinnata. Aga kui me vaatame tervikpilti, strateegilisi eluvaldkondi, infrastruktuuri, tervishoidu, majanduse konkurentsivõimet, siis on nii palju asju, mida me oleme suutnud selle seitsme aasta jooksul ära teha. Käies mööda Eestimaad ja vaadates ükskõik kus avatud silmadega ringi, näeme, et Euroopa Liit on aidanud Eesti elu edasi viia. Nii et kahtlemata on tehtud väga palju.
Meie valitsuse kohustus on võtta vastu need õigusaktid, mis panevad paika Euroopa Liidu vahendite jaotuse järgmise seitsme aasta jooksul, ja see on väga-väga suur vastutus. Sellest otsusest sõltub, kas me kasutame neid miljardeid maksimaalselt ühiskonna edasi viimiseks või juhtub nii, et raha on küll kulutatud toredasti, aga tulemust on vähe. Meil on ka konkreetsed fookused, kuhu me soovime panustada. Kui eelmisel perioodil kulutati hästi palju investeeringuteks ja just mahajäämuste katmiseks, siis nüüd on märksa kõrgemale kohale seatud inimeste kvalifikatsioon ja inimene kõige laiemalt, sh teenused inimestele – sotsiaalteenused, tervishoiuteenused, näiteks perearstiabi näol. Nii et on päris palju kohti, kus me saame viia Eesti elu jällegi uuele tasemele. Kõikidest meie ministritest ja ametnikest sõltub see, kui targasti või mittetargasti me seda teeme. Vastutus on suur, kuid ma olen täiesti kindel, et me saame hakkama.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Rääkisite oma kõnes energiajulgeolekust ja gaasituru arengutest. Hiljuti leppisite oma Soome ametivennaga kokku, et LNG terminal tuleb Soome. Me teame, kes Soomes gaasiturgu korraldab, see ei ole meie jaoks saladus. Millest see energiajulgeolek tuleneb ja kuidas te näete gaasituru kindlust ja turu avanemist? Teatavasti on Eesti keskkonnakaitsjad olnud põhimõtteliselt vastu sellele, et Soome lahte mingi toru paigaldada. Kas Eesti keskkonnakaitsjate seisukohad on muutunud ja kas Balticconnectorit on võimalik siia paigaldada? Kas nende hinnang on olemas?

Aitäh! Soome gaasipõhivõrku haldab ettevõte, mille nimi on Gasum. Gasumi enamusosalus on liikumas Soome riigi omandisse. Eile oli sellekohane avalik uudis ja ma usun, et sellel uudisel on tõepõhi all. Teiseks, vaatame siis asja Eesti seisukohast. Praegu on nii, et ainuke alternatiiv gaasivarustuses on see gaas, mis tuleb Läti poolt. Geograafiliselt võttes tuleb see küll Läti poolt, aga ometi me teame, et see on ühest allikast pärinev gaas. Teisi alternatiive meil ei ole, mitte ühtegi reaalset võimalust peale sealt suunast tuleva gaasi. Mida me soovime saavutada? Me soovime saavutada seda, et oleks üks suur turg, et Eesti, kogu Baltikum ei oleks eraldiseisev energiasaar, vaid oleks ühendatud Soomega, samuti Poolaga ja laiemalt kogu Euroopaga. Kui kogu Euroopa on omavahel gaasivõrguga ühendatud, siis ei ole võimalik ükskõik kellel ükskõik mis põhjusel ühte riiki või ühte regiooni eraldi gaasivõrgust kuidagi välja lülitada. See on julgeolekualaselt väga oluline teadmine. Ilma Soome ja Eesti vahelise gaasitoruta on väga keeruline ette kujutada, kuidas Soomet, Eestit ja Baltikumi tervikuna ühtse turuna ühendada. Nii et see gaasitoru – kuigi ma mõistan, et keskkonnaaktivistidel on omad huvid – on igal juhul Eesti jaoks strateegilise tähtsusega.
Milline on praegune seis? Praegune seis on see, et veebruaris andis toonane majandusminister Alexelale, Eesti-poolsele projektiarendajale küllalt laialdased volitused pidada läbirääkimisi Soome ettevõttega ja jõuda kahe riigi vahel kokkuleppele, sest kui on kokkulepe, siis on võimalik, et Euroopa Komisjon toetab seda ettevõtmist rahaliselt. Paraku on seis, nagu ma ka kõnes ütlesin, praegu selline, et need ettevõtted, kes omavahel läbirääkimisi pidasid, ei saavutanud kokkulepet ja meil ei ole kokkulepet ei terminali asukoha ega toru osas. See on väga halb seis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus minul rääkida ka Soome peaministriga, kas on võimalik poliitiliselt see n-ö mahakukkunud pall üles korjata ja püüda ühiselt saavutada kokkulepe. Ma usun, et see kokkulepe on veel võimalik, aga see ei ole kindlasti veel sõlmitud. See info, mis teil oli, et kokkulepe on juba sõlmitud, ei vasta tõele, aga ma loodan, et kokkulepe on tehtav ja tehtav selliselt, et sellest võidaks nii Eesti kui ka Soome. Praegune seis, kordan veel kord, on see, et kaks ettevõtet kahelt poolt Soome lahte on pidanud läbirääkimisi ja püüdnud lahendust otsida, aga seda lahendust ei ole nad leidnud. Nüüd oleme olukorras, kus meil ei ole mitte mingit kindlustunnet, et lahendus on tulemas, mistõttu me peame püüdma seda uuesti leida. Eks elu näitab, kas me jõuame lahenduseni. Ma arvan, et Eesti seisukohast on väga oluline, et me selle lahenduse leiaksime. Mulle küll ei meeldi see olukord, et me oleme sõltuvuses ühest konkreetsest gaasitarnijast.

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Tänan! Hea peaminister! Me arutame täna Eesti Euroopa Liidu poliitikat ja on hea meel tõdeda, et valitsusel on realistlik, positiivne ja ambitsioonikas plaan töötada koos Euroopa Liiduga Eesti huvides. Teilt küsiti mõni hetk tagasi terminoloogia kohta seoses Ukraina sündmustega seda, missugust retoorikat üks või teine riik seal kasutab. Kas te peate seda ka osaks Eesti Euroopa Liidu poliitikast, st kas me peaksime siin saalis arutama, missuguseid väljendeid kasutab või hinnanguid annab Euroopa Liidu väline riik teise Euroopa Liidu välise riigi kohta?

Aitäh! Sellega on nii ja naa. Seda, kuidas suhtuda agressiooni Ukrainas, arutatakse kindlasti ka ülemkogu laua taga. Siin on Euroopa Liidu riikidel vaja kujundada ühtne seisukoht, konsensus ja see konsensus on kujundatud. Euroopa Liidu riigid on seda meelt, et tegemist ei ole kodusõjaga, et Krimmis ei ole olnud tegemist rahva demokraatliku enesemääratlemisega. Nii et sellest kontekstist lähtudes on see Euroopa poliitika osa küll. Teisalt, selles küsimuses, mida minu käest enne küsiti, peegeldub loomulikult ka see, et mitte kõigil Eesti erakondadel ei ole ühesugune julgeolekutunnetus ja arusaamine nendest asjadest, mille väljatoomine parlamendis ei olegi võib-olla halb. Küllap ongi hea, kui avalikkus teab täpsemalt, millised on eri erakondade hoiakud Ukraina sündmuste suhtes, ja ma ei näe midagi halba ka selles, et seda küsitakse. Minu roll on vastata kõikidele küsimustele.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Ma pean tõe huvides ütlema, et Keskerakonnal ei ole ühtset seisukohta Ukraina osas. Näiteks Mihhail Stalnuhhinil on tõepoolest oma seisukoht, teistel inimestel on oma seisukoht. Mina tulin alles äsja Ukrainast valimisi vaatlemast. Ma olen näinud oma silmaga, et Ukraina on võtnud suuna Euroopa poole ja tahaks rohkem integratsiooni just Euroopa Liiduga. Muidugi, see Venemaa-poolne agressioon ja Krimmi annekteerimine peab lõppema, mida kiiremini, seda parem. Aga ma ei tahtnud küsida selle kohta. Tahan küsida, kas valitsusel on juba olemas plaan selleks ajaks, kui kõik need toredad vahendid, mida me oleme Euroopast nende aastate jooksul saanud, otsa lõpevad. Me teame, et aastani 2020 saame tõepoolest päris palju ressursse, aga mingil hetkel need ressursid lõpevad ja me hakkame ühiskassasse pigem maksma kui sealt saama. Kas selleks ajaks on juba mingisugused ettevalmistused tehtud?

Aitäh! Kõigepealt selle küsimuse esimese poole juurde. Ka Keskerakonna esimees on nendes küsimustes korduvalt sõna võtnud. Paraku tuleb öelda, et tema seisukohad sarnanevad nendes küsimustes rohkem Mihhail Stalnuhhini seisukohtade kui teie seisukohtadega. See on ka üks põhjus, miks ma olen avalikult välja öelnud, et seni kuni Keskerakonda juhib Edgar Savisaar, seni kuni Keskerakonnas on julgeoleku suhtes määravad niisugused seisukohad, ei kujuta mina ette, et ma saaks olla Keskerakonnaga samas valitsuses või teha valitsuse tasandil koostööd Eesti poliitikas. See on üks nendest põhjustest, miks ma nii tunnen. Mul on hea meel, et teie seisukoht erineb selle partei pealiinist.
Nüüd küsimuse teise poole juurde. Sellest, et kunagi lõpevad Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid justkui ära, on ju räägitud juba oi-oi kui kaua. Osa inimesi rääkis enne 2011. aasta valimisi, et juba sel perioodil me sealt enam nii palju raha ei saa. Mis tegelikult selgus? Vahendite hulk on isegi kasvanud. Ei ole ühtegi Euroopa Liidu riiki, kes Euroopa Liidu ühistest programmidest üldse raha ei saa. See ühtne eelarve on selline, et kõik maksavad sinna sisse ja kõik saavad midagi ka vastu. Muutub see tasakaalupunkt. Eesti, kes praegu on netosaaja, muutub netomaksjaks siis, kui meie ühiskonna jõukus on piisaval tasemel. Ja uskuge või mitte, see on tegelikult hea uudis. Kui me saavutame selle punkti, kus me maksame Euroopa Liidu eelarvesse rohkem, kui me sealt vastu saame, siis tähendab see tegelikult seda, et meie majandus on vahepeal sedavõrd palju arenenud, et Eesti kuulub Euroopa n-ö paremal järjel olevate riikide hulka. Ma arvan pigem, et sinna jõudmise nimel me peaksime ju pingutama. Mitte et netomaksjaks saamine eraldi eesmärk oleks, aga saavutada selline jõukuse tase, et Eesti muutub netomaksjaks, on kindlasti eesmärk omaette.
Mis puudutab seda, kas meil on nendest konkreetsetest meetmetest väljumise strateegia, siis loomulikult on. Nii Euroopa Komisjon kui ka Rahandusministeerium on seadnud absoluutseks eelduseks, et kui näiteks Sotsiaalministeerium teeb mingi meetme, kus konkreetsetes omavalitsustes on järgmiseks seitsmeaastaseks perioodiks ette nähtud sotsiaalteenused puuetega inimestele, siis nad peavad ära näitama ka selle, mismoodi kavatsetakse seda teenust rahastada kaheksandal, üheksandal ja kümnendal aastal. See on elementaarne eeldus ja sellega kõik tegelevad.

Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Viimasel Euroopa Ülemkogul saavutati oodatult kokkulepe kliimaenergia paketis, aga esimest korda sellise mööndusega, et see võidakse pärast 2015. aasta globaalset kliimakonverentsi Pariisis üle vaadata. Kui tõenäoliseks te peate seda, et Eesti teeb 2015. aastast alates oma eesmärkides muudatusi? Kas Eestil on plaan B ja kas üldse peaks olema plaan B?

Aitäh! Seda, et meil oleks juba praegu vaja mingeid suuri muudatusi plaanida, ma ei näe, sellepärast et see kliimakokkulepe oli Eesti seisukohast aktsepteeritav. See on küllaltki ambitsioonikas, kuigi on ka neid riike, kes ütlevad, et võiks olla veel ambitsioonikam. See arvestab ka meie huvi selles valdkonnas ehk siis võimalust saavutada keskkonnasääst põlevkivivaldkonnas selliselt, et põlevkivist saadav lisandväärtus mitu korda kasvaks. Ma pean silmas, et see võimaldab Eestil toota tulevikus põlevkivist diislit, ning see vähendab keskkonna saastumist umbes kaks korda ja suurendab lisandväärtust samuti mitmekordselt. Nii et igatpidi väga positiivne areng. Seetõttu ma ei näe, et Eesti peaks kuidagi suruma peale, et Euroopa seisukohad selles küsimuses muutuksid. Kliimakokkulepe ei tulnud kindlasti kergelt, aga mul on väga hea meel, et see kokkulepe tuli. Euroopa peab nendes küsimustes olema eeskäija. Euroopalt oodatakse teatud mõttes globaalset juhtrolli. Ja see, et Euroopa riigid, kes on väga erinevas seisus, saavutasid selles küsimuses kokkuleppe, on minu meelest igal juhul positiivne. Ma arvan, et sellega läks ka Eesti seisukohast väga hästi.

Aitäh! Palun, Mihhail Korb!

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! See kõik, mis te räägite, on väga õige ja väga tore. Aga tahaks kuulda rohkem sellest, mida saavad inimesed koostööst Euroopa Liiduga. Kas te ei ole mõelnud näiteks selles suunas, et Euroopa Liidus võiks ühtlustada sotsiaalse paketi? Inimesed üle Euroopa võiksid näiteks saada võrdsemat pensioni, palju võrdsem võiks olla sotsiaalne kindlustus. Kas te ei ole mõelnud liikuda selles suunas? Ja kui olete, siis sooviks teada, mis prioriteedid teil konkreetselt selles valdkonnas on.

Aitäh! Kui me enne rääkisime sellest, milline on Eesti jaoks see kasu, mis viimase kümne aasta jooksul on Euroopa Liidu liikmesusest saadud, siis läks tähelepanu võib-olla liigselt konkreetsetele struktuurifondidele ja vahetule rahalisele kasule. Mina arvan, et kõige suurem mõju on tegelikult hoopis mujal. Mitte et ma tahaks struktuurifonde kuidagi alahinnata, aga palju suurem mõju on olnud sellel, et Eestist on nende kümne aasta jooksul saanud Euroopa lahutamatu osa. Küsimus on väärtustes, küsimus on vabadustes. Ka majanduslikus mõttes, kui vaadata hästi praktiliselt, igat eurot lugedes, on meil olnud siseturust, sellest, et lõviosa meie kaubavahetusest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liiduga, palju rohkem kasu kui Euroopa Liidu struktuurifondidest. See ei ole päris juhuslik, et Eesti SKT on selle aja jooksul väga kiiresti kasvanud, et Eesti inimeste palgad on selle aja jooksul väga kiiresti kasvanud. Kaubavahetusel Euroopa Liiduga, majanduse konvergentsil Euroopa Liidu majandusega on selles olnud väga suur roll.
Mis puudutab neid kulutusi, mida riik teeb oma riigieelarvest, siis siin peab iga riik vaatama, mis on tema võimalused. Ma tean, et naaberriigis Lätis nõuti mõni kuu tagasi, et Läti õpetajate palgad oleksid samal tasemel Eesti õpetajate palkadega. Samas me mõistame, et kuigi Läti liigub kindlasti selles suunas, et ka neil hakkaksid palgad kiiresti kasvama, nii nagu need Eestis on väga kiiresti kasvanud, siis käsu korras seda teha ei saa. See oleneb ikkagi sellest, kui suur on ühe või teise riigi majandus, kui suurt palka suudetakse maksta erasektoris, ja see omakorda sõltub ettevõtete tootlusest. Seetõttu ma usun, et käsu korras neid küsimusi Euroopa tasandil lahendada ei oleks õige. Küll aga on Euroopa Liidu liikmesus loonud väga suure eelduse selleks, et Eesti majandus saaks jätkuvalt kasvada. Nii kaua, kui meil on majanduskasvu, saavad palgad tõusta ja saavad ka sotsiaaltoetused suureneda.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus haakub kolleeg Olga Sõtniku küsimusega. Aga ma ei küsi, mis saab Eesti riigist siis, kui Euroopa Liidu struktuurifondide raha on juba kasutatud. Mina küsin, mida me teeme homme, mis saab homsest päevast. Eile avaldas Riigikontroll oma aruande ja tõi välja sellised kurvad andmed, et viimase viie aasta jooksul on Läti ja Leedu arengusammud olnud oluliselt suuremad kui Eestil. Meil on käsil töövõimereform jne. Milliste reformidega me peaksime alustama juba homme, et olla selleks ajaks, kui struktuurifondide vahendid lõpevad, edukas riik ja, nagu te mainisite, et me ei oleks enam saajariik, vaid oleksime andjariik?

Aitäh! Väga hea küsimus. Mul on hea meel, et Riigikontroll toetab valitsuse ettevõetud reforme, sh teie nimetatud töövõimereformi. Töövõimereform ei ole mitte ainult inimesi aitav, mitte ainult inimlikult oluline selles mõttes, et erivajadustega inimesed oleksid teretulnud töökollektiividesse märksa rohkem, kui nad praegu on, vaid ta on ka majanduslikult efektiivne, sest rohkem inimesi kaasatakse tööturule ja rohkem on neid, kes saavad ise panustada. Kindlasti on põhjendatud, et Riigikontroll seda reformi toetab, ja oma toetust on väljendanud ka väga mitmed Euroopa institutsioonid. Näiteks Euroopa Komisjon on Eestiga partnerluslepet sõlmides korduvalt rõhutanud, et tegemist on väga olulise struktuurse edasiminekuga, mis kindlasti toob kaasa ka majanduskasvu. Lisaks sellele on nii välisekspertide soovitused kui ka meie enda tarkus viinud selleni, et jätkuvalt on oluline tööjõumaksude langetamine, mida me oleme ühiselt teinud. See on üks põhilisi eeldusi, mis kasvu loob. Eraldi võib veel välja tuua selle, et ettevõtluskliimat tervikuna tuleb hoida pidevas positiivses arengus. Ettevõtted peavad tundma, et siin on  meie piirkonna kõige parem ettevõtluskeskkond, et siia on mõtet luua kõrge lisandväärtusega töökohti. Kui me neid asju teeme ja piisavalt ka haridusse investeerime, siis ma arvan, et meie kasvueeldustega on kõik väga hästi.
Selle üle, kui Lätil ja Leedul hästi läheb, peaksime ka meie head meelt tundma. Läti ja Leedu on meie jaoks olulised kaubanduspartnerid. Mida paremini läheb Lätil ja Leedul, mida paremini läheb Soomel ja Rootsil, seda paremini läheb tegelikult ka Eestil. Pigem ma ei tunneks kadedust, kui neil hästi läheb, vastupidi, toetame neid kõiges. See, kui Läti näiteks liitus euroga, oli meie jaoks hea uudis. See, et Leedu liitub euroga, on ka meie jaoks väga hea uudis. Nad teevad seda pisut hiljem kui meie, aga nad teevad seda, teevad seda kindlameelselt ja me toetame neid selles püüdluses.

Rohkem küsimusi peaministrile ei ole. Suur tänu, peaminister Taavi Rõivas! Järgmisena palun kõnetooli kaasettekandja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Härra peaminister! Lugupeetud külalised! Head kolleegid! Mul on olnud au olla Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees alates selle aasta juulist. Julgen öelda, et see on olnud väga tegutsemisrohke ja huvitav tööperiood. See on olnud aeg, mida võib nimetada murdepunktiks Euroopa Liidu poliitilise juhtimise tsüklis. Meil on uus Euroopa Parlamendi koosseis ja nüüd ka uus Euroopa Komisjoni volinike kolleegium. Samas, Euroopa Liit oli just toibumas finantskriisist, kui ta sattus sügava geopoliitilise kriisi keskmesse.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on finantskriisile lahenduste otsimise ajal eurorühma eesistuja rollis tabavalt öelnud: "Me kõik poliitikutena teame, mida on vaja teha, aga me ei tea, kuidas saada pärast seda tagasivalituks." Mulle tundub, et oleme finantskriisist õppinud ja oskame avalikkusele nüüd juba paremini selgitada, miks Euroopa Liidu tasandil on vaja teha mingeid otsuseid praeguses geopoliitilises kriisis. Kas see on aga olnud piisav?
Poliitikaanalüütik Fareed Zakaria on väljendanud mõtet, et poliitik ei tohi olla vaid seismograaf, kes reageerib võngetele avalikus arvamuses. Selle asemel et järgneda, on meie kohustus ka juhtida. Seda enam, et meie vastutusel on Euroopa Liidu idapartnerlusriikide tulevik, meie kohustus on tagada Eestile eraldatud Euroopa Liidu maksumaksjate raha vastutustundlik kasutamine ja meie ülesanne on kindlustada Euroopas energiajulgeolek. Need on teemad, millel tahaksin peatuda pikemalt.
Head eurooplased! Aasta tagasi ootasime ambitsioonikat idapartnerluse tippkohtumist Vilniuses, millest pidi kujunema eelmise sügise geopoliitiline tähtsündmus. See pidi tähistama uue perioodi algust Euroopa Liidu ja idapartnerite suhetes. Kahjuks läks teisiti. Lepinguid Ukraina, Georgia ja Moldovaga ei sõlmitud. Nende riikide soovile kuuluda euroopalikku kultuuri-, majandus- ja väärtusruumi ütlesid Ukraina korrumpeerunud valitsejad ei. Vallandus protest Maidanil. Õnneks sai neil Ukraina meestel ja naistel, kes tahtsid saada osa ülejäänud Euroopas toimuvast progressist ja õitsengust, villand sellisest valitsemiskorrast ja nad julgesid hakata vastu.
Konflikt ei lahenenud rahumeelselt ja Venemaa otsustas sekkuda sõjaliselt. Paljudel Euroopa Liidu riikidel võttis liiga kaua aega saamaks aru, et tegemist ei ole kodusõjaga. Uudised rohelistest mehikestest, maskides meestest, eraldusmärkideta sõjatehnikast ja lippudeta sõduritest, kes täisrelvastuses hiilisid üle piiri, ei toonud seda teadmist. Vägivald, sajad hukkunud inimesed ja tuhanded, kes pidid oma kodudest põgenema, ei pannud Euroopa Liitu piisavalt kiiresti reageerima. Ukraina kohal alla tulistatud lennuk pea 300 süütu inimesega pardal aga avas silmad.
President Barack Obama ütles oma 3. septembril Tallinnas peetud kõnes: "Ida-Ukrainat ei destabiliseerinud mitte Kiievis asuv valitsus; tegu on venemeelsete separatistidega, keda julgustab Venemaa, rahastab Venemaa, õpetab välja Venemaa, varustab Venemaa ja relvastab Venemaa. Samuti ei ole nüüd Ukrainasse liikunud Vene väed ei humanitaar- ega rahuvalvemissioonil. Tegu on Vene tankides Vene relvi kandvate Vene lahinguvägedega. Niisiis, need on faktid. Need on tõestatavad. Need ei ole vaidlustatavad."
Tõestatud fakt on ka see, et 26. oktoobril toimunud Ukraina parlamendivalimistel võidutsesid Euroopa-meelsed reformistid. Parlamendi valmimistel andis Ukraina rahvas tugeva ja pöördumatu toetuse Ukraina teele Euroopasse. Sama ei saa kahjuks öelda eelmisel pühapäeval, 2. novembril toimunud valimiste kohta Ida-Ukrainas, kus Donetski ja Luganski rahvavabariigi separatistidest juhid korraldasid ebaseaduslikud valimised, mis on takistuseks konflikti rahumeelsele lahendamisele.
Kui me tahame, et Ukrainat saadaks edu, peame tagama surve Venemaa suhtes. Ukrainal see võime puudub. Seetõttu on oluline jätkata Euroopa Liidu sanktsioonidega senisel kujul paralleelselt poliitilise lahenduse leidmise protsessiga. Sanktsioonid toetavad püüdlusi leida kestvat poliitilist lahendust. Sanktsioonid on ka viis, kuidas survestada Venemaad võtma vastutust konflikti osapoolena.
Me ei tohi korrata viga, mida on kriisilahenduses tihtipeale tehtud: kui saavutatakse relvarahu, siis kaob poliitiline tähelepanu ja kiputakse leppima status quo’ga. Tahan siinkohal tsiteerida poliitikut ja filosoofi Edmund Burke’i, kes on öelnud, et kurjuse triumfeerimiseks pole tarvis muud kui heade inimeste tegevusetust. Praegune olukord ei ole vastuvõetav. Venemaa soovib luua järjest uusi külmutatud konflikte, millel on mõju kogu Euroopa Liidu julgeolekule. Seetõttu peab Euroopa Liit tervikuna osalema konfliktile poliitilise lahenduse otsimisel.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsioon käis oktoobri viimasel nädalal visiidil Georgias ja Moldovas, et avaldada toetust mõlema riigi Euroopa Liidu suunalisele integratsioonile. Moldova on Euroopa Liiduga lõimumiseks palju ära teinud. Selle aasta aprillis jõustunud viisavabadus on Euroopa Liidu tunnustus ja toetus sellele, et Euroopa Liit usaldab Moldovat. Hindame kõrgelt Moldova valitsuse jõupingutusi. 30. novembril toimuvad seal parlamendivalimised, kus rahvas otsustab, kas jätkata Euroopa-suunalist lõimumist või tihendada koostööd Venemaaga.
Georgia võib tunda uhkust, et Euroopa Liiduga integreerumisele on riigis tugev poolehoid. See on kindel märk sellest, mis suunas Georgia soovib liikuda. Samas on Georgia inimestel vaja näha, et nende pingutused kannavad vilja. Seetõttu on tähtis, et Georgia ja Euroopa Liidu viisavabaduse läbirääkimistes toimuks edasiminek juba Riia tippkohtumisel.
Riigikogus on täna lõpphääletusel Euroopa Liidu ja Ukraina, Moldova ning Georgia vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõud. See on oluline samm poliitiliste ja majanduslike suhete arendamisel Euroopa Liidu ja nende riikide vahel. Euroopa Liidu asjade komisjon toetab vabakaubandus- ja assotsieerimislepingute ratifitseerimist ning loodab, et ka teised liikmesriigid viivad lepingute ratifitseerimise protsessi kiirelt lõpule.
Head sõbrad! Jean-Claude Juncker kutsus enne oma ametisse nimetamist Euroopa Parlamendi ees rääkides üles kõrvaldama investeeringutega seotud mahajäämust. Juncker ütles: "Ma ei usu imedesse: Brüsselis ei ole mingit imerohtu või majanduskasvu nuppu, millele vajutada. Struktuurireformid, eelarvepoliitika usaldusväärsus ja investeeringud riikide ja Euroopa Liidu tasandil peavad käima käsikäes."
"Eesti vajab majandusele hoo sisse andmiseks julgeid otsuseid, konkurentsivõime uutele alustele viimist ja Eesti eduloo taassisustamist," kirjutavad Eesti tööandjad oma viimases manifestis. Lisades, et hoogsas Eestis on Euroopa Liidu tõukefondide vahendite kasutamise peaeesmärk Eesti ettevõtete väärtusahelas ülespoole liikumine ning ekspordivõimekuse kasvatamine.
Me oleme selle Riigikogu tööperioodil kulutanud palju energiat Euroopa Liidu uue eelarveperioodi läbirääkimiste ja Euroopa Liidu toetuste kasutuse planeerimise peale. Tuletan meelde, et Eesti saab aastatel 2014–2020 Euroopa Liidult toetustena kokku 5,9 miljardit eurot. Seniste eurorahade toel oleme korda saanud suure osa Eesti riigi baastaristust – teed, hooned ja torud. Tehtud investeeringud võimaldavad meil järgmisel eelarveperioodil taristuprojektides alustatut pigem jätkata. Näiteks on transpordirahastuses ette nähtud 447 miljoni euro eest kavas jätkata Tallinna–Tartu neljarealise tee ehitust, aga laiendada ka Tallinna lennujaama. Ikka selleks, et suudaksime vastu võtta suuremaid lennukeid ja enam reisijaid.
Jätkame regionaalsete kompetentsikeskuste arendamist, et ärgitada inimesi oskusteavet kasutama ja arendada koostööd. Edukad näited on väikelaevaehituse kompetentsikeskus Kuressaares ning terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus Haapsalus. Tegutsevate ettevõtjate arenguprogrammi on plaanis suunata 75 miljonit eurot, noorte innovaatiliste ettevõtete start-up-programmi 7 miljonit ning ettevõtete starditoetusteks 5 miljonit. Mõistlik on toetada tegutsevaid ettevõtteid, kes on end turul eksportööridena näidanud.
Keskkonnaministeeriumi haldusalas on tuleval perioodil toetuste maht ligi 385 miljonit eurot, mis võimaldab ettevõtetel võtta energia- ja ressursisäästu saavutamiseks kasutusele nutikamaid lahendusi. Järgmise viie aasta jooksul on kavas toetada üle 300 Eesti ettevõtte arendustegevusi, mille eesmärk on vähendada raiskamist. Keskkonnasõbralikku ettevõtlusesse on kavas investeerida ligi 137 miljonit eurot. Peale selle jätkatakse keskkonnavaldkonnas investeerimist ühisveevärgi rajamisse, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi, aga ka jäätmete ringlussevõtu väljaehitamisse. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse suurendamisse on kavas investeerida ligi 146 miljonit ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuseks 170 miljonit.
Uuel eelarveperioodil peame investeeringute tegemisel keskenduma esmajärjekorras targale majanduskasvule, aga ka inimeste heaolu suurendamisele, töö- ja elukvaliteedi tõstmisele. Seetõttu oleme kavandanud kolmandiku eurotoetustest suunata haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalse turvalisuse tõstmiseks. Suur investeering läheb pädevuskeskuste lõpuni arendamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis, kuhu on plaanis suunata 46 miljonit eurot. Esmatasandi tervisekeskuste ajakohastamiseks ja haiglate võrgustumise investeeringuteks oleme kavandanud 85 miljonit eurot. Ikka selleks, et arstiabi muutuks kättesaadavamaks ja tervishoiu raha kasutataks efektiivsemalt.
Eesti Töötukassale on kavas eraldada 121 miljonit eurot aktiivsete tööturuteenuste pakkumiseks vähenenud töövõimega inimestele. Sotsiaalkindlustusametile aga plaanitakse eraldada 38 miljonit eurot kaitstud töö ja abivahendite pakkumiseks vähenenud töövõimega inimestele. Räägin investeeringutest, mis peaksid aitama kaasa käivituva töövõimereformi õnnestumisele. Oleme võtnud Jean-Claude Junckeri üleskutset siduda investeeringud reformidega tõsiselt. Vaid nii saame tagada ka Euroopa Liidu maksumaksjate raha õiglase kasutamise.
Head kuulajad! Eesti tarbija tuleviku gaasi- ja elektrivarustuskindluse võti on Eesti tugev integreeritus Euroopa gaasi- ja elektrivõrkude ning -turgudega. Ühenduse EstLink 2 käikuandmisega selle aasta alguses on Eestist saanud Põhjamaade elektrituru osa. Uue ühenduse abil on meie tarbijatel võimalik sisuliselt piiranguteta osa saada Põhjamaade parematest elektrihindadest ja meie elektritootjatel tekib võimalus toodetud elektrit sinna müüa. Ehitamisel arvestatud kasu on esimene pool aastat ühenduse tööd ka tõestanud. Tänu EstLink 2-le on Eesti turupõhine elektri hind olnud madalam, kui oleks olnud suletud turu tingimustes. Suurel osal sellest aastast oleme saanud tarbida elektrit hinnaga 30–35 eurot megavatt-tunni eest. Reguleeritud elektrihind oleks praegu süsinikdioksiidi (CO₂) hinnataset arvestades ilmselt olnud 40 euro kandis.
Selleks, et tagada varustuskindlus piiriüleste elektriühenduste kaudu, avas Elering eelmisel nädalal 250-megavatise võimsusega avariielektrijaama Kiisal. Teadmine, et ühendused on tarbija varustuskindluse seisukohalt sama usaldusväärsed kui elektrijaamad Eestis, ei tähenda, et Eesti peaks olema elektrit importiv riik. Vastupidi, laiema majandusarengu seisukohalt oleks ideaalne, kui elektri eksport oleks siinse majandusarengu oluline vedur. See ei saa aga toimuda subsiidiumide toel ja keskkonna arvel. Ehitatavad tootmisvõimsused peavad olema kujunemisjärgus Euroopa Liidu ühtsel energia siseturul konkurentsivõimelised.
Oktoobri lõpul ülemkogus vastu võetud otsused näitavad, et Euroopa Liit suundub kliimasõbralikuma ning säästvama energiatootmise ja -tarbimise poole. Kokku on lepitud järgmistes Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistiku eesmärkides: vähendada kasvuhoonegaase 40% võrra, suurendada taastuvenergia osakaalu 27% ja energiatõhusust 27% võrra.
Soovin selle läbirääkimiste tulemuse eest tänada Euroopa Liidu asjade komisjoni nimel Euroopa Liidu Nõukogu töös aktiivselt osalenud poliitikuid ja ametnikke. Märgin, et eelmainitud teemasid arutasime ka koos oma Balti ja Poola kolleegidega Narvas, kus meie partnerid väljendasid valmidust teha energiajulgeolekualast koostööd regioonis.
Skeptikud arvavad, et meid aastaid valgustanud põlevkivielekter langeb nüüd konkurentsist välja. See eeldus on väär. Suurepärase võimaluse põlevkivielektri konkurentsivõimet suurendada annab sellessamas kliima- ja energiaraamistiku kokkuleppes sisalduv punkt diislikütuste kvaliteedi kohta. Ülemkogu kutsus kiiresti vastu võtma transpordis kasutatavate fossiilkütuste ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitleva direktiivi eelnõu, et säilitada põlevkivist toodetud diislikütuse konkurentsivõime. Põlevkiviõli tootjate plaanide järgi kasutatakse kogu aastas kaevandatav põlevkivi õlitootmises ära juba 2025. aastal. See avab võimaluse toota elektrit õlitootmise kõrvalproduktist uttegaasist, luues omakorda võimalused tulevikus elektrit eksportida. Tulevikule mõeldes on kohaliku vedelkütuste tootmise potentsiaali rakendamine väga oluline ka Eesti energiajulgeoleku kontekstis.
Balti riikide elektrisüsteemide lahtiühendamisest Loode-Venemaa elektrisüsteemist on räägitud pikalt. Nüüd olemegi seadnud eesmärgiks see uute investeeringute realiseerimise kaudu teoks teha ning eralduda Loode-Venemaa võrgust. Usun, et me oleme suutelised töötama nii, et 2025. aasta 1. jaanuarist on Balti elektrisüsteemid sünkroniseeritud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
Baltimaade, Soome ja Euroopa Komisjoni koostöö peab käivitama regionaalse gaasituru. Selle eelduseks on ühe või mitme alternatiivse gaasiallika lisandumine, üksteisega seotud taristuprojektide elluviimine ja tururegulatsiooni ühtlustamine. Konkreetse projekti valikul peaks olema määrav terminali operaatori sõltumatus praegusest turgu valitsevast gaasitarnijast, projekti võimalikult kiire valmimine ja selline ärimudel, mille puhul oleks eelistatud minimaalne avaliku sektori, sh tarbijatariifi kaudu rahastamine.
Nagu peaminister oma kõnes mainis, tegeldakse aktiivselt sellega, et jõuda Eesti ja Soome vahel kokkuleppele, mis võimaldaks teha vajalikud investeeringud gaasi infrastruktuuri Soome lahes enne aastat 2020. Meie lõunanaabrid on pool tööd meie jaoks ära teinud, esitatud on investeerimistaotlus Poolat ja Leedut ühendava maagaasiühenduse (GIPL) rajamiseks ning 27. novembril avati Leedus veeldatud maagaasi ujuvterminal Independence.
Lugupeetud peaminister ja parlamendiliikmed! Valitsuse ja parlamendi vaheline koostöö on selle Riigikogu koosseisu tööajal olnud suurepärane. Võrreldes varasemate aastatega anname riigina sisendeid Euroopa Liidu läbirääkimistel senisest varajasemas staadiumis, tihti juba konsultatsioonietapis. Valitsust tuleb tunnustada selle eest, et Eesti seisukohtade juures olevad taustamaterjalid on muutunud sisukamaks, sisaldades põhjalikumaid mõjuanalüüse, aga ka infot valitsusväliste organisatsioonide ja huvigruppide kaasamise kohta. Märgatav on valitsuse tegevus Eesti Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamisel. See on Eestile ajalooline võimalus võtta 2018. aastal kuueks kuuks Euroopa Liidus juhtroll. Seetõttu tulebki eesistumise ettevalmistamisse juba praegu panna palju jõudu.
Kuid ka Riigikogu on olnud Euroopa Liidu asjades sel tööperioodil väga aktiivne. Eriti iseloomustab parlamendi aktiivsust finantskriisiaegsete arutelude kandumine Euroopa Liidu asjade komisjonist avalikku ruumi – siia, Riigikogu istungisaali. Riigikogu on konstruktiivselt sekkunud valitsuses ettevalmistatud Eesti seisukohtade kujundamisse ja teinud omapoolseid muudatusi, täiendusi ja rõhuasetusi. Valitsus on seda parlamendis tehtud tööd ka tunnustanud ja arvestanud. Siinkohal tahangi tänada valitsust ja valitsusadministratsiooni sõbraliku ja väga professionaalse koostöö eest. Samuti tänan kõiki Riigikogu valdkondlikke komisjone ja nende ametnikke. Just teie tööle tuginedes oleme kujundanud Euroopa Liidu asjade komisjonis Riigikogu seisukohad. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena on mul väga hea meel öelda aitäh ka oma komisjoni liikmetele. Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmetel on teistega võrreldes sageli topelt töökoormus. Me oleme nende aastate sees palju vaielnud, aga lõpuks otsused valdavalt ikkagi konsensusega vastu võtnud.
Kokku võttes tuletan teile meelde seda, mida rääkis Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Kadri Liik Postimehe arvamuslõunal selle aasta märtsis Eestist. "Ajalugu on andnud meile suuri ülesandeid ja meil õnnestus täita neid hästi. See on andnud meile teatava kainel enesehinnangul baseeruva toreda tarmukuse, loovuse ja eneseusu," ütles Kadri Liik.
Mulle tuli Kadri Liigi seisukoht meelde, kui kuulasin endise Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso lahkumiskõnet Euroopa Parlamendis. Barroso nimetas praegu Euroopas valitsevat suhtumist Euroopa Liidu tulevikku intellektuaalseks pessimismi lummaks, mis on väga moes. Kadri Liik leidis märtsis, et nüüd, kui mõni püüab patroneerivalt Eesti kohta küsida, kus see Eesti on, siis ta mõtleb ja ütleb, et ta ei ütle, kus Eesti on, sest Eesti on liiga hea. Ma tahaksin teha sedasama, et hoida meid muutumast Euroopa Liidu asjades nii moodsalt intellektuaalseteks pessimistideks.
Mul on väga uhke tunne, et seesama teise maailmasõja järgne Monnet'le omane tarmukus Euroopa koostöö suhtes on meil siin veel säilinud. Ja ma olen veendunud, et suudame vajaduse korral sütitada taas ka teisi. Selleks soovin teile kõigile kainet ja tarmukat idealismi Euroopa Liidu küsimustes ning edukat valimisheitlust! Aitäh!

Aitäh! Protokolli huvides täpsustan, et juhataja ettepanekul pikendati kõneaega kaks minutit. See täpsustus oli selle jaoks, et kellelgi pärast küsimusi ei tekiks.
Nüüd küsimused ettekandjale. Kalev Kallemets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Väisasite äsja Moldovat ja Georgiat, kus on külmutatud konfliktid. See ei takistanud nendel riikidel allkirjastamast assotsiatsioonilepinguid. 26. oktoobril võitsid Ukrainas valimised sellised poliitilised jõud, mis võtavad enda koalitsioonilepinguks just selle assotsiatsioonilepingu, mida me täna hakkame hääletama. Ka erakonnad on selgelt öelnud, et nad soovivad tulevikus näha Ukrainat Euroopa Liidu liikmena. Kas sinu teadmiste kohaselt külmutatud konfliktid Ukrainas, Georgias ja ka Ukrainas võivad välistada selle, et need riigid saaksid taotleda Euroopa Liidu liikmekandidaadi staatust?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt on ülimalt kahetsusväärne, et Venemaa poliitika on selline, mis neid külmutatud konflikte järjest loob ja tõenäoliselt järjest enam luua püüab. Aga ma ei usu, et need konfliktid saaksid kuidagi takistuseks loodetavasti lähitulevikus kandidaatriigi staatuse andmisel.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Eelmise küsimuse jätkuks. Asi tundub üsna subjektiivne. Kas neile uutele kandidaatidele ikka hakkavad kehtima Maastrichti kriteeriumid? Millised on väljavaated, et nad saavad nendega hakkama ja mitme aasta jooksul?

Kõigepealt on vaja ratifitseerida siin Riigikogus mõne aja pärast teisele lugemisele tulevad assotsiatsioonilepped Ukraina, Moldova ja Georgiaga ning alles järgmise sammuna antakse nendele riikidele liitumisperspektiiv. Täna siin ei ole kindlasti veel õige koht ega õige aeg kuidagi subjektiivselt – seda sõna kasutasite te ka ise oma küsimuses – neid võimalusi hinnata. Aga vaadates nende riikide soovi, nende riikide elanike siirast soovi ja usku paremasse tulevikku Euroopa Liidus, usun, et ühegi tingimuse täitmise taha nende liitumine tulevikus kindlasti jääda ei saa.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Kalle Palling! Avan läbirääkimised. Esimesena palun kõnetooli Marko Mihkelsoni Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Kolleegid! Kuna aeg on lühike, siis peatun fraktsiooni ettekandes kahel väga olulisel teemal: meie konkurentsivõimel ja julgeolekul ning julgeolekuga seonduvalt ka gaasil.
Ma olen täiesti nõus kõigi nendega, kes ütlevad, et enam kui kümne aasta jooksul on Eestist kujunenud aktiivne ja nähtav Euroopa Liidu liikmesriik. Kuigi oma elujärje kiiremaks kasvatamiseks vajame veel mitmeid aastaid partnerite tuge, suudab Eesti juba praegu pakkuda Euroopa Liidule tulevikku suunatud lahendusi ning süstida poliitika tegemisse innovaatilist mõtteviisi. Loodetavasti suudab ka digivolinik Andrus Ansip nendel päevadel tööle asunud uues Euroopa Komisjonis aidata kaasa just sellele, et ühendus muutuks senisest innovaatilisemaks ning majanduslikult dünaamilisemaks. Siin on palju teha, sest näiteks Maailma Majandusfoorumi viimase analüüsi kohaselt on maailma innovaatilisemate ettevõtete reas parim Euroopa ettevõte alles 15. kohal.
Nii nagu Euroopa Liidule tervikuna on oluline rahvusvaheline konkurentsivõime, on see väga tähtis ka Eestile, eriti ajal, kui meie majandus vajab hädasti uut hoogu. Isamaa ja Res Publica Liidu arvates peaksid meie edasise Euroopa poliitika keskmes olema just need tegevused või prioriteedid, mis aitaksid kaasa Eesti majanduse kiiremale edenemisele, aga samas ka Euroopa vahenditest sõltumatu suutlikkuse loomisele. Kõik see on võimalik, kui esmalt on tagatud meie pikaajaline julgeolek. Seepärast peab Eesti olema aktiivselt nende riikide seas, kes on Euroopa põhiväärtustest lähtuva ühtsuse hoidja ja tugevdaja. Ainult ühtne ning aktiivselt rahvusvahelisi väljakutseid käsitlev Euroopa Liit suudab pakkuda ka oma liikmesriikidele turvalist ning kasvule suunatud arenemiskeskkonda. IRL-i meelest tuleks Eestil tänases Euroopas olla nende juhtriikide seas, kes töötaksid välja ühenduse uue julgeolekustrateegia ning ajaksid senisest aktiivsemalt abi- ja toetuspoliitikat idapartnerlusriikide suunas.
Täna ratifitseerib Riigikogu Euroopa Liidu ja Ukraina, Gruusia ning Moldova vahelised assotsieerimislepingud. See on suur samm edasi nende riikide lõimumisel Euroopa õigus- ja majandusruumiga. Ometi on kõigil nendel ees veel väga tõsised väljakutsed ning edukus sõltub esmajoones nende enda tahtest ja jõupingutustest. Eesti on olnud pikema aja jooksul aktiivne abiandja kõigile kolmele riigile, viimasel aastal mõistetavalt eriti Ukrainale. Pole mingit kahtlust, et nende riikide edu suveräänse demokraatliku õigusriigi rajamisel on ka meie edu. Me mäletame väga hästi, kui keeruline oli meie tee Euroopa Liitu ning mida meie pidime sinna jõudmiseks tegema. Kuid me teadsime, et edukas reformipoliitika võib päädida meie liikmesusega Euroopa Liidus. Ukrainal ja Moldoval puudub praegu selge Euroopa Liidu perspektiiv. Muidugi oleks see pikk tee kolmele nimetatud riigile, kuid ka Euroopa Liidu poolt tunnustatud eesmärk aitaks paremini kaasa keerukate reformide elluviimisele. Eesti peaks minu arvates olema siin just nende Euroopa partneritest riikide hulgas, kes seda poliitikat tunduvalt aktiivsemalt veavad.
Euroopa Liidu liikmesus on viimase kümmekonna aastaga tuntavalt kasvatanud nii Eesti kui ka kogu Balti regiooni energiajulgeolekut. Veel mõni aasta tagasi olime oma energiasüsteemis kõigiti seotud vaid Venemaaga. Euroopa Liidu toetatud Balti energiamajanduse ühendamise plaan on positiivne algatus, mis on lubanud edasi liikuda ning tihendada koostööd elektri- ja gaasituru arendamisel. Nii on regioonis loodud või loomisel elektriühendused teiste Euroopa naabrite elektrisüsteemidega, kavandamisel on tarbija huvidele vastava gaasituru jaoks vajalike eelduste loomine.
Just sellega on IRL-i hinnangul seotud ka üks Eesti praegusi aktuaalsemaid küsimusi, mida tuleb lahendada hoolikalt ning võimalikult laia arutelu kaudu. IRL-i meelest puudub vabariigi peaministril põhjendatud mandaat sõlmida LNG terminali teemal põhjanaabriga siduvaid kokkuleppeid, arvestamata Eesti huvisid. Ma selgitan. On kahju, et nii lähedased ja paljude ühishuvidega naaberriigid nagu Eesti ja Soome pole siiani suutnud leida head kompromissi regionaalse gaasituru arendamisel. Ei maksa unustada, et suurinvesteeringute toetuseks on valmis oma osa pakkuma ka Euroopa Liit. Veeldatud gaasi terminali ehitust võidakse toetada kuni 35% ning Eestit ja Soomet ühendava gaasitoru rajamist kuni 75% ulatuses. Kokkuleppe saavutamist on pärssinud siiani mitmed tegurid, sh näiteks ka Gazpromiga sõlmitud gaasilepingud. Suuremaid erimeelsusi gaasituru arendamise investeeringute puhul on tekitanud just LNG regionaalse terminali asukoht. Ma tuletan meelde, et Eesti on alati lähtunud positsioonist, et toetada tuleb parimat projekti. Kõigi hinnangute ja tehtud analüüside järgi on seni olnud parim just Eesti projekt, mille kohaselt terminal tuleks Paldiskisse. Tööd selle arendamiseks on jõudnud nii kaugele, et terminal võiks valmida juba käesoleva kümnendi lõpuks. Samal ajal valitseb Soome poolel pragmaatilistest kaalutlustest tingitud ebamäärasus, kusjuures parima ennustuse kohaselt võiks Eestisse projekteeritud terminalist eeldatavalt märksa kallimaks kujunev Soome terminal valmida alles tuleva kümnendi keskpaigaks. Seda arvestades pole mõtet keskenduda torujuhtmele, sest ilma toimiva LNG terminalita tegelikku gaasiturgu ei teki. IRL on seisukohal, et Eesti valitsus peaks töötama selle nimel, et LNG regionaalne terminal ning selleks tehtav investeering tuleks Eestisse. Ärgem unustagem, et see ei ole tähtis mitte üksnes energiaturvalisuse pärast, vaid investeering on väga oluline ka majanduskeskkonna atraktiivsuse suurendamise seisukohast. Me tahame näha, et Eesti valitsus võitleb uute investeeringute eest, mitte ei käitu arusaamatu allaandlikkusega. IRL peab oluliseks, et enne siduva leppe sõlmimist peab Riigikogu arutama seda teemat riiklikult tähtsa küsimusena.
Tänan tähelepanu eest!

Barbi Pilvre, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Hea juhataja! Austatud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Vahel ei anna me endale aru, et kuulume rahvana maailmas ühte väga eksklusiivsesse klubisse, kuhu ligipääsu ei ole võimalik osta ainult paksu rahakotiga, vaid vaja on teatud põhimõtete ja väärtuste tunnistamist. See 28 liikmega klubi on Euroopa Liit. Mitmed riigid ja rahvad – Ukraina, Moldova, Georgia – teevad praegu pingutusi, et jalg ukse vahele saada. Meie oleme õnneks sees, heas ja väärikas seltskonnas. Saime Euroopa Liidu liikmeks kümme aastat tagasi ja tänaseks on see meie elus muutunud argipäevaks.
Euroopa Liidu kuvand pole rahva seas paraku alati positiivne. Euroopa Liit võib väärtuste mõttes sageli tunduda isegi n-ö meile võõras, väljastpoolt peale surutud karkass. See tuli välja näiteks kooseluseaduse vastuvõtmise kontekstis. Ka eurobürokraatia seostub tavateadvuses sageli paljusõnaliste ja elukaugete, mõttetute normatiivide ja tüütute tekstimassiividega, kuhu iva on ära peidetud. Samas peame enesestmõistetavaks, et Euroopa rahavood tagavad eluks vajaliku paljudes perifeersetes eluvaldkondades, kus see turuloogikat arvestades oleks ammu kadunud: uhked ehitised kaugetes maapiirkondades ja tööks vajalik ühiskonna marginaaliates, näiteks sotsiaalteaduste õpetamisel ülikoolides.
Me oleme heas seltskonnas sees ja tegelikult tuleks endale teadvustada iga päev, kui väärtuslik on see liikmepilet. Meie kohus on aidata nüüd teisi – Ukrainat, Moldovat, Georgiat – nende püüdlustes.
Eesti on üha sõnakam ka mitmesugustes Euroopa Liidu organites, nagu näitas edukas voliniku valimine Euroopa Komisjoni. Jälgime huviga Suurbritannia tegevust ja juhtpoliitikute mõtteavaldusi. Meile kui idaeurooplastele lähevad peaminister Cameroni sõnad vägagi korda. Kas Euroopa on võrdsete liikmete organisatsioon või on siin selge vahetegemine klubi vanemate olijate ja uute liikmete vahel? Missuguseks kujuneb Euroopa Liit, kui Ühendkuningriik hakkab tõkestama tööjõu vaba liikumist ning kui UK-s korraldatakse referendum Euroopa Liidu liikmesuse küsimuses? Mida see võiks kaasa tuua?
Euroopa on väike, suhteliselt turvaline oaas rahutus maailmas, vaatamata konfliktidele Ukraina ja Venemaa vahel. Mitmel pool on naabruses islamipiirkonnad, mille rahutud arengud toovad kaasa põgenike surve, näiteks Vahemere ääres, või ohustab islami radikaliseerumine meid terroriohuga nn välisvõitlejate kaudu, kes relvakonfliktipiirkondadest naasnuna toovad kaasa mitteeuroopaliku meelsuse ja teistsuguse suhtumise inimelu väärtusse. Põgenikud Itaalia lõunapiiril on ka meie mure, nii kauge kui see ainult kilomeetreid vaadates ka ei paistaks.
Tänane Euroopa Liit kui organisatsioon tegeleb iga päev väga paljude praktiliste küsimustega. Me ei saa mööda kliima- ja energiapoliitikast, sellest, et liikmesriigid kasutaksid oma energiaressursse jätkusuutlikult, mis tagaks julgeoleku. Eestis seostub teema põlevkiviga ja selle ümber puhkenud huvide konfliktiga. Loodetavasti jätkub siin külma pead ja kainet mõistust.
Kõik, kes vähegi vaatavad poliitikas suurt plaani, ootavad, et Euroopa Liidu liikmed ilmutaksid üksmeelt suhtumises Ukraina ja Venemaa konflikti, mis annab fooni meie regiooni igapäevale veel aastaid. Kas Ukraina saab rahus ellu viia kurssi Euroopa teel või paneb Venemaa oma huvid raudse rusikaga maksma, samal ajal kui iga liikmesriik eraldi mõtiskleb oma tulude ja kulude üle? Euroopa Liidu praegune ühine huvi on igal juhul humanitaarolukord ja see, kuidas poliitilistele ambitsioonidele ja vägivallale jalgu jäänud inimesed saaksid oma igapäevast elu inimväärselt edasi elada. Esialgu ei suudeta likvideerida küll hädade põhjuseks olevat konflikti, aga suudetakse pehmendada tagajärgi. Hea seegi.
Paremini teadvustame siin Eestis Venemaa impordikeelu mõju Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandussektorile, sest siin on meil otseselt ja kohe palju kaotada. Vene turule orienteerunud riigid, nagu Eesti, Soome ja Poola, on erilise surve all. Euroopa Liit peaks siin käituma ühtse perena, toetades impordikeelu suurimaid kahjusaajaid.

Kas ettekandja palub lisaaega? Kolm minutit lisaaega.

Samas peaksid ka meie põllu- ja kalamehed arvestama, et me oleme vastutuse võtnud klubi liikmed ja et see on rahupüüdluste hind. Et survestada Venemaad Ukraina agressiooni lõpetama, on impordikeelud vajalikud.
Päevakajaline teema, mis nõuab Euroopa Liidus üksmeelset tegutsemist, on Ebola viiruse leviku tõkestamine. Meie piirid on lahti, paraku tähendab põhimõttena õilis inimeste vaba liikumine aga ka ohtusid. Rahumissioonide sõdurid Aafrikas pole ainsad potentsiaalselt ohustatud, lennukid lendavad ja maailm on tänapäeval lahti igaühe ees.
Kokkuvõtteks. Eestlastena võiksime ennast Euroopas rohkem tunnetada subjektidena, seespoolsetena. Ei ole nii, et kui keegi läheb Euroopa Parlamenti, siis ta läheb nagu näidendis vasakule ära, Euroopasse. Eesti on Euroopas, meie oleme eurooplased. Kui me ennast ise nii ei identifitseeri, siis on seda raske nõuda ka Euroopa Liidu kui klubi vanematelt olijatelt ja meil on postsovetist hiljuti pääsenud metslase märk otsaees veel pikka aega. Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel kinnitan, et Euroopa Liit – see oleme meie. Aga selleks, et see nii jääks, tuleb pidevalt tööd teha. Aitäh!

Rein Lang, palun Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Mõned veel saali jäänud kolleegid! Imelik oleks ja ületaks muidugi uudiskünnise, kui ma Reformierakonna fraktsiooni nimel ütleksin, et räägin millestki muust, kui rääkisid meie peaminister ja ELAK-i esimees, kes on mõlemad reformierakondlased. Seda siiski ei juhtu. Tahan tunnustada mõlemat ettekandjat ja öelda, et Reformierakonna fraktsiooni seisukohad ühtivad eelnimetatud džentelmenide ettekandes sisalduvaga, aga mõned tähelepanekud siiski.
Kui Eesti oli 2003. aastal Euroopa Liiduga kokku leppinud liitumislepingus, oli Eesti elanikkonna toetus sellele liitumisele pigem negatiivne ja neutraalne kui positiivne. Reformierakond oli siis üks Euroopa Liiduga liitumise eestkõneleja. Täna, 11 aastat hiljem võime öelda julgelt, et meil oli enamikus punktides täielikult õigus. Eesti on Euroopa Liidu liikmesusest tohutult võitnud nii materiaalselt kui ka vaimselt. Aga me peame tõdema muidugi ka seda, et Euroopa Liit ei ole enam seesama Euroopa Liit, mis ta oli 2004. aastal.
Kindlasti on Reformierakonnal ja Reformierakonna fraktsioonil Riigikogus väga hea meel selle üle, et Eesti on võidelnud ja võitnud endale kätte koha Euroopa Liidus, kus ta ei ole pelgalt saaja ja järelkõneleja, vaid ikkagi väga selgelt eestkõneleja. Ma arvan, et selle peamine põhjus on, et Eesti on riik ja loodetavasti ka jääb selliseks riigiks, kes ei aja mitte kitsalt üksnes oma rahvuslikke huve, vaid oskab näha tervikut, oskab näha ühishuvisid ja olla nende ühishuvide eestkõneleja, isegi sellisel juhul, kui see sisepoliitiliselt võib keeruline olla. See on tegelikult meie Euroopa poliitika üks kõige suuremaid väärtusi, mida tuleks kindlasti hoida.
Hea meel on kindlasti selle üle, et 2003. ja 2004. aastal kokkulepitud mehhanism Euroopa poliitikate otsustusprotsessis on ajale väga hästi vastu pidanud. Siin saalis on Marko Mihkelson, kellega koos me omal ajal seda parlamentaarset mehhanismi lõime. Me peame vist mõlemad endale tunnistama, et see on ajaproovile üsna hästi vastu pidanud. Hea oli täna kuulda ettekannetest seda, et valitsus kavatseb otsustusprotsessi bürokraatlikku poolt lihtsustada, muuta seda veelgi läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks, mis on kindlasti äärmiselt positiivne.
Mida siis reformierakondlased parlamendis ootaksid Euroopa Liidu poliitikalt lisaks nendele seisukohtadele, mis täna on juba kõlanud? Me ootame kindlasti Euroopa Liidu konkurentsivõime kasvu avatud majanduses terves maailmas. Siin on täna rõhutatud vajadust sõlmida kiiremas korras vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikidega. Ma läheksin veel kaugemale, ma arvan, et mõistlik oleks sõlmida vabakaubanduslepingud maailma kõigi arvestatavate majandusjõududega. Ameerika Ühendriigid on siin vaieldamatult prioriteet nr 1. Sellest me võidaksime kõik. Loomulikult võiks ka öelda, et teenuste direktiiv tuleb avada ja muuta tänasest liberaalsemaks, sest ei ole ju kellelegi saladus, et Euroopa põhivabadustest on just teenuste vaba liikumine see, mida tegelikult ei eksisteeri. Seal on täiesti arusaamatuid piiranguid, mida eelarvamused ja kõikvõimalikud muud kahtlased asjad on meile tänaseni jätnud.
Kindlasti ootame konkreetseid tulemusi ühtse energiaturu loomisel. Just nimelt sellise turu, kus valitseks tegelik majanduslik vaba konkurents ja ükski riik või selle riigi firma ei saaks poliitiliselt või korruptiivselt manipuleerida Euroopa energiafirmadega.
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

See ei puuduta mitte ainult investeeringuid, vaid kindlasti on vaja ka koostööd õigusküsimustes, et tõkestada ida poolt tuleva korruptsiooni levimist Lääne-Euroopasse.
Me ootame Euroopa Liidult ka seda, et Eesti poleks Euroopaga ühendatud mitte üksnes poliitiliselt, vaid ka transpordiühendustega, et Tallinnast saaks mugavalt ja kiiresti Berliini, nii lennuki, rongi kui ka autoga.
Me ootame Euroopa Liidult selgelt ühtset välispoliitikat, ühtsust, ühtsust seista vastu ka kõikvõimalikele agressioonidele, ükskõik kust need tulevad. Aga samuti ootame Euroopa Liidult ühtset konsulaarteenistust.
Kindlasti ootame Euroopa Liidult tuge Ukraina rahvale tema võitluses parema homse eest. Siinkohal kutsume valitsust üles aktiivsusele selles küsimuses. Euroopa Liit ega ka Eesti valitsus ei saa jääda siin passiivseks, nii nagu Euroopa Liit jäi passiivseks 2005. aastal. Sellest rääkis väga hästi ka ELAK-i praegune esimees Kalle Palling.
Euroopa Liit ei ole maailmamajanduses praegu just kõige kõvem konkurentsi tegija ja seetõttu vajab Euroopa Liit muutusi oma fiskaal- ja majanduspoliitikas. Eestil on selles suhtes ette näidata konkreetne edulugu oma maksusüsteemi näol. Mida me ootame siin tegelikult Vabariigi Valitsuselt? Seda, et ta suudaks selgitada meie partneritele Euroopa Liidus Eesti maksusüsteemi eeliseid. Investeeringute vabastamine tulumaksust on teinud Eesti majanduse äärmiselt dünaamiliseks, siia on loodud hulgaliselt töökohti. Üleminek samale süsteemile võiks olla väike võluvits ja rohi ka nendele riikidele, mis ägavad praegu tööpuuduse käes. Oleks hea, kui me suudaksime neid eeliseid oma partneritele adekvaatselt selgitada.
Aga muidu tundub, et Euroopa poliitikaga ja selle teostamisega Euroopa Liidus läheb Eestil üsna hästi. Soovime siis valitsusele ka jõudu kõigeks edaspidiseks! Aitäh!

Mihhail Korb, palun Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! Kõigepealt tänan peaminister Taavi Rõivast ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeest Kalle Pallingut pika kiidukõne eest, mis üritas meile taas näidata, kui edukas on Eesti Euroopa Liidu suunal olnud.
Minule kahjuks ei ole eraldatud nii palju aega kõnelda ja üksikasju välja tuua, kuid tahaksin siinkohal öelda, et me oleme küll tubli väike riik, kuid aeg on hakata rääkima asjadest nii, nagu need on. Ärme ilustame asju! Ärme jätame väljapoole muljet, et meil pole probleeme, kui meil tegelikult ju on. Räägime ka oma muredest, arutame nende üle ja püüame Euroopa Liidu abiga neid paremini ja kiiremini lahendada.
Alles see oli, kui selgus, et valitsuse heakskiidul on Euroopa abifondidele esitatud Eesti vaeste kohta tegelikkust moonutavad andmed. Aluseks võeti toimetulekutoetuse saajate arv, mis on tegelikust vaeste arvust mitu korda väiksem, kuna kõik abivajajad toetust ei küsi. Seetõttu saavad Eesti inimesed järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa abifondist enim puudust kannatavatele isikutele jagatavat abi vähem, kui oleks olnud võimalik saada.
Toon teise näite. Euroopas tegutseb globaliseerumisega kohanemise Euroopa fond, mis annab abi suurfirmadele, kes on rahvusvahelises majanduses toimuvate muudatuste tõttu sattunud raskustesse ja sunnitud oma töötajaid koondama. Tegemist on fondiga, mis annab abi töötute ümberõppeks ja aitab töötutel leida tööd või asutada oma ettevõte. Aastatel 2007–2013 eraldas Euroopa Liit sellest fondist üle 400 miljoni euro ja abi sai 20 liikmesriiki. Raha said teiste seas Poola ja näiteks ka Leedu ettevõtted. Kummaline, et Eesti ei ole kordagi sellest fondist raha taotlenud, vaatamata suurele tööpuudusele ja finantskriisile, milles Eesti ettevõtjad said suurel määral kannatada.
Eesti püüab Euroopa Liidus välja paista oivikuna ja jätta muljet, et riigis on kõik hästi.
Alles hiljuti selgus, et kuigi meil lasub vastutus kaitsta Euroopa Liidu välispiiri, ei ole sellega kõik korras. Piiri kaitseks ei jätku piisavalt piirivalvureid ja tagatipuks on piir suures ulatuses võssa kasvanud. Tagajärjeks on ebaseaduslikud piiriületused, mis tipnesid Eston Kohvri röövimisega. Jääb arusaamatuks, miks ei ole piiri väljaehitamiseks siiani piisavalt raha eraldatud. Valitsus peaks kõigepealt endale selgeks tegema, mis piiril toimub, ja andma sellest Euroopa Liidule adekvaatse ülevaate, sest koostöös Euroopa Liiduga suudame piire kindlasti paremini kindlustada kui üksi riigieelarvest sente lugedes.
Lõpuks tahan välja tuua meie probleemid põllumajanduses, millele valitsus ei ole ikka veel tähelepanu pööranud. Teatavasti hõlmab Euroopa ühine põllumajanduspoliitika ka Eestit. Me teame aga, et Eesti põllumees on Euroopa Liidu teiste põllumeestega võrreldes riigi poolt väga kehva seisu asetatud. Nimelt ei maksa riik põllumeestele 23 miljoni euro suurust lisatoetust, mida Euroopa Liit on lubanud üleminekutoetusena maksta. Põllumehed on raskes olukorras. Ühest küljest jätab riik nad lisatoetuseta, teisest küljest mõjutavad neid Ukraina kriisist tingitud sanktsioonid.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Oluline on mõista, et Eesti põllumees konkureerib eeskätt teiste Euroopa Liidu põllumeestega. Selleks, et konkurentsis püsida, peavad meie põllumeestele makstavad toetused olema samaväärsed teiste riikide omadega. Niisiis, ärme ilustame end Euroopa Liidu ees, vaid räägime avatult ka meie probleemidest. Tegemist ei ole virisemisega, nagu valitsevad erakonnad püüavad näidata. Tegemist on kriitikaga, millest rääkides ka me ise võidame. Aitäh teile!

Aitäh! Kalle Palling, kas protseduuriline probleem?

Aitäh! Austatud juhataja, absoluutselt mitte protseduuriline. Kuna eelmises kõnes mainiti minu nime, siis ma kasutan oma võimalust kohapealt kõnelda. Härra Korb ütles ilusasti, et me ei tohi asju ilustada ja peame rääkima asjadest nii, nagu nad on. Mul on siinkohal üleskutse nii Keskerakonna fraktsiooni liikmetele kui ka Eesti avalikkusele ja paljudele ajakirjanikele: nimetame asju õigete nimedega! Ukrainas ei ole kodusõda, seda pole seal kunagi olnud. Nimetagem asju õigete nimedega, ärme proovime ilustada olukorda kõnedega ja juhtida tähelepanu kõrvale, kasutades selleks kas või võssa kasvanud piiri või väidet, et põllumajandustoetused vähenevad, kui nad tegelikkuses suurenevad. Tehke asjad endale selgeks ja rääkige asjadest nii, nagu nad on. Aitäh!

Lisaks ettekandele on peaminister Taavi Rõivas avaldanud soovi esineda selles päevakorrapunktis ka sõnavõtuga. Tuginedes kodu- ja töökorra seaduse §-le 71, ma annan selle võimaluse. Taavi Rõivas, palun!

Austatud juhataja! Ma tulin siia pulti tagasi selleks, et tänada kõiki, kes andsid selles diskussioonis oma osa nii küsimusi esitades kui ka fraktsioonide nimel sõna võttes. Eriti südantsoojendav oli näha, et kuuest täna siin puldis käinust tervelt neli olid Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehed, kolm endist ja üks praegune. Selle järjepidevuse üle ja osalt ka seisukohtade järjepidevuse üle on hea meel. Väga suures osas on Eesti Euroopa Liidu poliitika olnud järjepidev ja see on ka olnud meie kindel tugevus.
Ainsana on mul keeruline nõustuda nende seisukohtadega, mida väljendas Keskerakonna fraktsiooni esindaja. Siin olid päris mitme teema puhul põhjused ja tagajärjed, ütleme, loomingulises seoses. Seetõttu ma pikalt sellel ei peatuks. Küll aga on oluline teada, et mis puudutab piiri korralikku väljaehitamist, siis selles osas on tööd juba alanud.
Mul on hea tunne, et Reformierakonna fraktsioon toetab nii peaministrit kui ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeest. Minu seisukohad ühtivad fraktsiooni omadega. Nii et sellel ma pikemalt ei peatuks.
Mul on hea meel selle üle, et Barbi Pilvre väga õiged rõhuasetused täiendasid tegelikult minu ettekannet ja Kalle Pallingu ettekannet, rõhudes Euroopa Liidu ühtsusele ja väärtustele, mis on väga olulised. Ka see, et me peame veelgi enam tähtsustama Euroopa Parlamendi rolli. See, kes on need kuus seal Eestit esindavat inimest, on tegelikult väga tähtis. Seisukohavõtt, mis Barbi Pilvrel selles küsimuses oli, ühtib täiesti selgelt ka minu vaadetega.
Ma olen nõus suure osaga sellest, mida rääkis IRL-i fraktsiooni nimel Marko Mihkelson. Eesti majanduse kasvu eelduste loomine ja parandamine on kindlasti osa meie Euroopa Liidu poliitikast, aga ka poliitikast laiemalt. Julgeoleku tähtsustamine nii Eesti oma poliitikas kui ka Euroopa Liidu laua taga ja loomulikult NATO tippkohtumisel – väga olulised rõhuasetused.
Millega ma ei saa täiel määral nõustuda, on see, millised on praegusel hetkel meie reaalsed valikud gaasituru ühendamisel. Teist valitsust järjest on ametlik seisukoht, et gaasitoru on turgude ühendamise küsimuses meie jaoks kõige olulisem. Seda ametlikku seisukohta toetab ka Euroopa Komisjoni seisukoht. Euroopa Komisjon on väga selgelt välja öelnud, et nad on valmis ühendusi 75% ulatuses rahaliselt toetama. Regionaalse terminali puhul on nad rääkinud sümboolsest toetusest, konkreetsest protsendist on vara rääkida, nad ei ole öelnud, kui suur see protsent on. Räägitud on peamiselt 5–10%-lisest toetusest regionaalsele LNG terminalile. Kõige suurem number, mida mina olen isiklikult kuulnud, on umbes kolmandik selle terminali maksumusest, kindlasti mitte 75% nagu toru puhul. Aga see selleks. Ega see terminal iseenesest ei saa ka tekkida, kui meil ei ole toruühendust. Me peame arvestama, et Paldiski asub siiski umbes 40–50 kilomeetri kaugusel Eesti gaasipõhivõrkudest, ja ilma sinna vahele ühendust tegemata on sellel terminalil vähe mõtet. Ka regionaalse suurusega terminalil on väga vähe mõtet siis, kui ei ole ühendust Soomega ehk suurema turuga. Seda aspekti lihtsalt tuleb silmas pidada. Eelmine majandusminister andis küllalt laiad volitused eraettevõttele Alexela sõlmida kas kokkulepe või vähemasti leppida kokku selles, milline on ühine kahe riigi vaheline lahendus. Praegu oleme kahjuks sellises seisus, et seda kokkulepet ei sündinud, ning me peame oma olusid ja seisu hindama just sellest aspektist. Meil ei ole praegu ühtegi kokkulepet, mis kehtiks selles küsimuses või mis meid lõpuni rahuldaks. Me peame lähtuma sellest aspektist. Loomulikult, kui peaminister või majandus- ja taristuminister või mõni teine riigi esindaja selles küsimuses mingeid kokkuleppeid sõlmib, siis on oluline, et tal oleks selge toetus. Mul ei ole mitte midagi selle vastu, et seda teemat arutataks parlamendis riiklikult tähtsa küsimusena. Aga mul on ettepanek hoiduda, ütleme, liigsetest kirgedest seetõttu, et tegelikult on meil vaja käegakatsutavat tulemust, mitte omavahel siin võidelda, kumb on õigem Eesti asja ajaja. Ma usun, et see käegakatsutav tulemus on saavutatav, kuigi lihtne see ei ole. Aitäh teile!

Aitäh! Lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 714 teine lugemine. Ettekandjaks palun väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma arvan, et ma ei liialda öeldes, et meie parlament hakkab jõudma väga oluliste otsusteni. See käib ka selle ratifitseerimisseaduse eelnõu kohta, mis käsitleb ratifitseerimisdokumenti, mille alusel me anname oma heakskiidu Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsieerimislepingu jõustamisele.
Ma tuletan meelde, et Riigikogu pidas eelnõu 714 esimese lugemise s.a 15. oktoobril. Me palusime kolleegidelt ja fraktsioonidelt muudatusettepanekuid, aga neid 17. oktoobriks ei laekunud. Küll aga on eelnõu tekstis keeletoimetaja ettepanekul tehtud normitehnilisi parandusi. Väliskomisjon arutas eelnõu ettevalmistamist lõpphääletuseks 21. oktoobril. Sel päeval toimunud komisjoni istungil keskendusid komisjoni liikmed ühele küsimusele, mille poolest, peab tunnistama, Ukraina assotsieerimisleping Euroopa Liiduga mõnevõrra erineb nendest lepingutest, mis sõlmitakse Gruusia ja Moldovaga. Ma pean silmas vabakaubandusleppe ühe osa rakendamise edasilükkamist kuni järgmise aasta lõpuni. Et saada täpsemat informatsiooni selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel vabakaubandusleppe osad kehtivad – nagu ma rõhutasin, alates 1. novembrist on Euroopa Liidu turg Ukraina ettevõtjatele avatud, Euroopa Liidu ettevõtjad saavad sama õiguse Ukraina turul loodetavasti  1. jaanuarist 2016 –, selleks korraldas väliskomisjon lisaistungi. 3. novembril tutvustasid meile sellega seotud asjaolusid Välisministeeriumi esindajad ja ma usun, et komisjoni liikmed said kõigile küsimustele ammendavad vastused.
Loomulikult tõstatus selle arutelu käigus ka küsimus ratifitseerimisprotsessist. Tänase seisuga, kui me seda arutelu siin peame ja valmistume lepingu ratifitseerimise lõpphääletuseks, on 31-st osapoolest oma heakskiidu andnud seitse. Lisaks 28-le Euroopa Liidu riigile peavad jah-sõna ütlema ka Ukraina parlament ja Euroopa Parlament ning Euroopa Aatomiagentuur. Eesti oleks kaheksas ratifitseerija.
Komisjoni istungil pandi Välisministeeriumi esindajatele südamele, et Eesti võtaks edasiste arutelude käigus ja ka assotsieerimislepingu rakendamise käigus Euroopa Liidu riikide hulgas ja ka koostöös kahepoolsetes suhetes Ukrainaga aktiivse rolli, et leida samme, kuidas me saaksime kaasa aidata, et assotsieerimisleppes ettenähtud reform Ukrainas võimalikult kiiresti ellu viidaks.
Väliskomisjon langetas oma 21. oktoobri istungil konsensusega järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 714 Riigikogu täiskogu 4. novembri päevakorda teiseks lugemiseks, teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Ettekandjale on küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Septembri alguses sõlmiti Minskis vaherahu, tänu millele sõda Ida-Ukrainas lõppes. See on küll vaid selline suhteline lõpp ja pärast seda on hukkunud 500 inimest, aga siiski see oli vaherahu. Mõni päev tagasi võttis president Porošenko tagasi allkirja, mille Ukraina riigi nimel andis Minskis ekspresident Kravtšuk. Kuidas on võimalik seda allkirja tagasivõtmist tõlgendada?

Aitäh küsimuse eest! Ma pean ütlema, et assotsieerimislepingu menetlusprotsessi käigus me Riigikogu väliskomisjonis seda küsimust ei käsitlenud. Aga on tõsi, et Ukraina on väga tõsiste väljakutsete ees. Oma lepingukohustuste täitmise kõrval tuleb tegelda riigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmisega, mis on kahtlemata väga raske ülesanne. Usun, et kõigi huvitatud osapoolte peamine eesmärk on, et tuhandeid inimelusid nõudnud sõda Ukrainas lõpeks. Nagu te ise oma küsimuses nentisite, on viimase kahe kuu jooksul Ida-Ukraina eri piirkondades tulevahetustes hukkunud kümneid, kui mitte sadu inimesi. Seda ei saa ühelgi viisil tõlgendada vaherahuna. Kahjuks on läinud nädalavahetusel, 2. novembril toimunud nn valimised Ida-Ukrainas kõigiti vastuolus nende lepetega, mis sõlmiti Minskis. Ma arvan, et Ukraina presidendi ja loodetavasti peagi ametisse astuva uue valitsuse põhieesmärk on kaitsta oma kodanike elusid ja riigi territoriaalset terviklikkust. Aga nende väga oluline ülesanne on ka hakata võimalikult kiiresti ellu viima reforme, mis aitaksid Ukrainal nii majanduslikest kui muudest probleemidest üle saada.

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Väliskomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 714 lõpphääletus.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 714. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastu 1 Riigikogu liige, erapooletuid ei olnud. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 705 teine lugemine. Komisjoni nimel teeb ettekande Margus Hanson. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tuletan meelde, et eelnõu 705 esimene lugemine lõpetati s.a 15. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli reede, 17. oktoober kell 16. Ühtegi muudatusettepanekut selleks ajaks ei esitatud. Eelnõu tekstis on keeletoimetaja ettepanekul tehtud normitehniline parandus, nimelt on eelnõu teksti lisatud viide Euroopa Liidu Teataja dokumendile. Väliskomisjon otsustas oma 21. oktoobri istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta nimetatud eelnõu Riigikogu täiskogu 4. novembri istungi päevakorda teisele lugemisele. Teiseks on väliskomisjonil ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, viia läbi lõpphääletus ja eelnõu seadusena vastu võtta. Suur tänu!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Komisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 705 lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 705. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 705 vastuvõtmise poolt oli 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seadus on vastu võetud.
Austatud Riigikogu, Euroopa Liidu asjade komisjon on teinud ettepaneku pikendada vajaduse korral Riigikogu täiskogu istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Meil on vaja seda ettepanekut hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Euroopa Liidu asjade komisjoni ettepaneku pikendada Riigikogu täiskogu istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid ei ole. Tööaega on pikendatud kuni kella 14-ni.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 706 teine lugemine. Ettekandja on väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa. Palun!

Austatud kolleegid! Selles saalis me lugesime esimest korda seda eelnõu 15. oktoobril ja lõpetasime selle lugemise. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli reede, 17. oktoober kell 16, ühtegi ettepanekut ei esitatud. Eelnõu tekstis on keeletoimetaja ettepanekul tehtud normitehniline parandus. Me otsustasime väliskomisjoni istungil teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta nimetatud eelnõu Riigikogu täiskogu 4. novembri istungi päevakorda teisele lugemisele. Väliskomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada, viia läbi lõpphääletus ja eelnõu seadusena vastu võtta. Ma tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Kalev Kallemets!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle assotsieerimislepingu artikkel 5 näeb ette ka poliitilise dialoogi foorumid välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, korrapärased tippkohtumised ministrite tasandil, poliitika- ja julgeolekukomiteede ning ekspertide korrapärased kohtumised. Kas see looks teie hinnangul paremad eeldused selleks, et saaks täidetud Istanbuli kokkulepe, mille järgi Venemaa Föderatsioon peaks Transnistria vaidlustatavalt territooriumilt oma 15. armee 1500 sõjaväelast välja viima?

Loomulikult see lootus on. Kuid lootusest üksi on vähe, tuleb teha pidevalt jõupingutusi ja Euroopa Liit on nendes nõudmistes üsna ühtne. Nagu te teate, Moldovas on parlamendivalimised selle kuu lõpul, 30. novembril. Väga suur osa selgitustööst on seotud nende tulevaste nõupidamistega. Te olete kindlasti ka pannud tähele Venemaa presidendi ärritust, kui Moldova teemadel rääkides on jutuks tulnud, et võivad tekkida paralleelid Ukraina sündmustega. Need on tõsised teemad, aga loodetavasti on Moldova tulevik demokraatlik.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu pealkirjas on nimetatud kolm osapoolt: Euroopa Liit, Moldova ja veel Euroopa Aatomienergiaühendus. Minu teada Moldovas ei ole ühtegi aatomielektrijaama, ei ole mingit tootmist, mis oleks seotud tuumaenergiaga seotud materjalidega. Näiteks Gruusias peeti 2006. ja 2007. aastal tõsiseid läbirääkimisi Prantsusmaaga aatomielektrijaama ehitamise teemal ja üht-teist on isegi projekteeritud, aga Moldovas ei ole mitte midagi sellist kunagi olnud. Selgita palun, miks see ühendus siin eraldi poolena välja toodud on! See peaks ju midagi väga tähtsat tähendama.

See on küllaltki oluline küsimus. Aatomienergiast on Moldova puhul tõesti suhteliselt keeruline rääkida, aga see punkt on energeetika seisukohalt väga tähtis. Euratom on endiselt iseseisev juriidiline isik, kuigi liikmesriigid on samad mis Euroopa Liidus ja ühendust administreerivad Euroopa Liidu institutsioonid. Leping hõlmab Euroopa Aatomienergiaühenduse pädevusse kuuluvaid küsimusi, mis on sätestatud, palun vaata täpsemalt, lepingu artikli 77 punktis i, mis ütleb, et "koostööd võib teha ka tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning selle raames sõlmitud asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide põhimõtetele, samuti vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule, kui see on kohaldatav." See on selgitus.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 706 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 706. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelõu 706 vastuvõtmise poolt oli 62 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seadus on vastu võetud. Ühtlasi tervitame rõdul viibivaid Gruusia ja Moldova suursaadikuid! Palju õnne ja edu teie rahvale! (Aplaus.)

Meie järgmine päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud erakorralise seisukorra seaduse, hädaolukorra seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 719 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Innar Mäesalu!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on suur rõõm ja au teie ees siin seista, et teha oma esimene eelnõu ettekanne. See puudutab seaduseelnõu 719 esimest lugemist. Vastavalt riigikaitsekomisjoni s.a 15. septembril tehtud konsensuslikule otsusele algatas komisjon 16. septembril erakorralise seisukorra seaduse, hädaolukorra seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on likvideerida 2014. aasta 1. juulil jõustunud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse tekitatud lüngad, mis puudutavad hädaolukorra ja erakorralise seisukorra ajal Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist ning viimaste poolt vahetu sunni rakendamist. Vastavalt täpsustatakse ka Kaitseväe korralduse seadust. Vahetu sunni kohaldamise sätted on alates s.a 1. juulist korrakaitseseaduses, mitte politsei ja piirivalve seaduses, mistõttu eelnõuga muudetakse erakorralise seisukorra seaduse, hädaolukorra seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse vastavaid sätteid. Kehtivast õigusest lähtuvalt Kaitseväe ja Kaitseliidu õigusi ei suurendata. Eelnõuga tehakse ka paar tehnilist muudatust. Erakorralise seisukorra seaduses muudetakse läbivalt Kaitseväe kui riigiasutuse nimetus, sest alates 1. aprillist 2013 kirjutatakse see väikese algustähe asemel suure algustähega. Lisaks ühtlustatakse erakorralise seisukorra seaduses samatähenduslike mõistete "Kaitsevägi ja Kaitseliit" ning "kaitsejõud" kasutamine.
Arutluse all olevat eelnõu käsitles riigikaitsekomisjon enne esimesele lugemisele esitamist oma 21. oktoobri istungil. Komisjon otsustas sellel istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu esimeseks lugemiseks täiskogu 4. novembri istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas komisjon konsensusega teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1, otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. november kell 12. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 719 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. novembri kell 12.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 694 esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja on Mihhail Stalnuhhin. Palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kehtiva kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 10 sätestab riigikaitselised piirangud kinnisasja omandamisele. Füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, on keelatud omandada kinnisasja meresaartel, Narvas, Narva-Jõesuus, Sillamäe linnas ja veel mõnes omavalitsuses. Selle eelnõu eesmärk on võimaldada inimesel, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kuni 0,2 hektari suurune kinnisasi, mis annab talle võimaluse osta maad aiandusühistutes.
Ma ei taha teid solvata mõttega, et te ei mäleta, millest jutt käib. Tõenäoliselt võib selle seaduse muutmise eelnõu nimetada sajandi eelnõuks. Kui komisjonis oli viimane arutelu, ei suutnud nõunikud meelde tuletada, kas seda on arutatud aastast 1999 seitse-kaheksa või kümme-üksteist korda. Ma olen siin Riigikogu saalis ainult üks kord näinud, kuidas kolmandalt lugemiselt kutsutakse eelnõu tagasi, ja see oli just selle muudatuse pärast. Mul jääb ainult lisada, et sotsiaaldemokraatide erakonna fraktsioon on algatanud analoogse seaduseelnõu, mis tähendab, et kui see täna välja hääletatakse, siis homme annab Keskerakonna fraktsioon oma eelnõu jälle üle. Proovime koos töötada, võib-olla jõude ühendades jõuame siiski eesmärgini. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Meelis Mälberg, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Venemaa on ühepoolselt, ilma ühegi kokkuleppeta Eesti Vabariigiga maha märkinud kahe riigi vahelise kontrolljoone. See kontrolljoon poolitab Setumaa ja on jätnud paljude setude kodud teisele poole kontrolljoont. Mida ütlete selle seaduseelnõu valguses neile Eesti Vabariigi kodanikele? Rõhutan: Eesti Vabariigi kodanikele, kes ei saa kasutada ja käsutada oma vara, oma maad ja oma metsa.

Väga tore küsimus, väga arusaadav küsimus. Eesmärk on selge: juhtida jutt eemale konkreetsest probleemist. Kui sama tehnikat kasutada, siis peaksin ma teile jutustama praegu näiteks Paraguay ja Uruguay vahelisest sõjast või midagi samalaadset, ja sealt midagi tarka leidma. Vaata, kolleeg, sa oled selle seadusega juba pikka aega tegelnud. Sa tead suurepäraselt, et tegemist on inimestega, kes on pikaajalised Eesti elanikud, kes on siin sündinud. Piltlikult öeldes on kaks inimest, kel on aiandusühistus mingi kinnisvara, aga üks neist saab kraanivett klaasiga juua, ja teine peab selleks lusikat kasutama. See on ebanormaalne. Miks peaks sellist asja politiseerima? Tegu on puhtpoliitilise jonniga. Tegemist on konkreetsete inimestega, kes elavad Eestis, kes ei kavatse kuskile ära sõita, kes maksavad makse, kas töötavad siin või on pensionil. Ma ei saa sellest lihtsalt aru. Jumala pärast, ma ei hakka väljaspool selle küsimuse konteksti midagi kommenteerima, et ei tekiks vale arusaam, et tegemist on millegi suuremaga kui 0,2 hektarit puudutava ostu-müügi loaga inimesele, kes pidevalt ja seaduslikult elab Eestis.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sa ei ole selle eelnõuga siin esimest korda. Kas sa oskad arvata, mille pärast see inimeste seisukohalt väga mõistlik ja lihtne eelnõu nii kiivat vastuseisu leiab? Kas kardetakse, et aianduskooperatiivi kuuluvad inimesed korraldavad pärast separatistlikud valimised, või milles asi on, et ei saa inimestele vastu tulla nii lihtsa muudatusega?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Minugi jaoks on see tohutult suur küsimus, mina sellest aru ei saa. Omal ajal, kui me selles koosseisus alustasime, siis tegime kõike väga põhjalikult ja kuna oli karta, et on olemas mingid riigikaitselised ohud, siis palusime, et Kaitseministeerium esitaks meile oma arvamuse selle kohta, kas need 0,2 hektari suurused krundid peidavad mingit ohtu Eesti riiklusele. Kaitseministeerium on praegu seisukohal, et mingit ohtu nad selles ei näe. Kui ma midagi valesti olen öelnud, siis kaasettekandja kindlasti täpsustab, kuidas nad oma seisukoha sõnastasid. Lihtsalt veeretatakse pall järgmisele, kes vastusõna ütleb, praegusel juhul on see Siseministeerium.
Ma ei saa seda rääkimata jätta, sest oli tõesti väga naljakas viimasel komisjoni istungil kuulata selgitust, et kui üks vanaema ostab teiselt 0,2 hektarit, siis see loob eeldusi separatistlikeks meeleoludeks ja võimaldab ehk need 0,2 hektarit Eesti territooriumist lahutada. Teate, ma olen siin Riigikogus igasugust pudrujuttu kuulnud, aga sellist jama, mida rääkis Siseministeeriumi esindaja viimasel komisjoni istungil, mitte kunagi. Peab olema kas hullumeelne või täiesti tühjaks pühitud ajuga, et komisjonis, kus ei istu kaugeltki kõige rumalamad Eesti inimesed, sellist jama rääkida. Nii et mina arvan, härra Kallo, et tegemist on poliitilise jonniga. Sa mäletad, kuidas IX või X Riigikogus kõlas sellise spetsiifilise häälega öeldud lause: "See on meie poliitiline tahe." See on meie poliitiline tahe, ütles keegi, ja ongi kõik. Muud mitte midagi, muud põhjendust siin lihtsalt ei ole. Aitäh!

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kui me mõni aeg tagasi esimest korda sellise ettepanekuga välja tulime, siis eelnõu jõudis teisele lugemisele ja seal hääletati välja. Argument ka tol ajal tuli meie julgeolekuinstitutsioonidest – et see on julgeoleku küsimus ja sellega on kõik nagu otsustatud. See oligi põhiargument, miks eelnõu tol ajal välja tuli hääletada. Mind ei rahuldanud teie emotsionaalne viide argumentatsioonile, mis Siseministeerium nüüd esitas. Seda nagu argumendiks ei saa pidada. Kas oskate ütelda, millised olid konkreetsed argumendid, mispärast seda eelnõu ei saa edasi menetleda?

Need argumendid ma ütlen vastuse teises pooles. Kõigepealt ma ütlen, et tõenäoliselt me kõik oleme enam-vähem sama haridustasemega. Ma arvan, et kõik siinistujad on lugenud raamatuid "Jah, härra minister" ning "Jah, härra peaminister". Seal seletab sir Humphrey – nii oli vist tema nimi – oma ministrile viit võimalust, kuidas miski ära keelata, aga niiviisi, et poleks vaja selgitada, miks sa seda teed. Kui ma õigesti mäletan, siis neljas võimalus oli viidata, et tegu on julgeolekuriskidega. Kui sa viitad julgeolekuriskidele, siis ongi kõik – siis pole vaja enam midagi selgitada.
Õnneks on meie komisjon kaugemale läinud ja isegi tellinud analüüsi, kui ma ei eksi, siis Kaitseministeeriumilt. See lubati meile selle aasta maikuus ära teha, aga ei tehtud. Hiljem öeldi, et tegelikult kaitse seisukohalt vaadates ei ole neid riske olemas.
Nüüd siis Siseministeerium. Vaadake, olukord on selline, ma olen seda juba üks kord rääkinud. Võtame Narva linna. Väikesed eramajad seisavad piirist umbes 1,5 kilomeetri kaugusel. Kui te ei ole Narvast, te sõidate mööda ja te isegi ei saa aru, et need enam ei ole Narva majad, alanud on juba aiandusühistu. Need majad on ühesugused, maalapi suurus on ühesugune. Erinevus on selles, et ühte maja saab osta selle kuue sajandikuga, mis seal maad on, aga maja, mis seisab 20 meetri kaugusel, osta ei saa. Selle 20 meetri kaugusel tekib mingi julgeolekurisk. Kui me mõtlesime, millised need riskid võiksid olla, siis me fantaseerisime sellest – mitte küll sellel komisjoni istungil, vaid mõned komisjoni istungid tagasi –, et äkki on võimalik, et selles piiritsoonis, kus seisavad täpselt samasugused majad ja on kuus sajandikku maad, on muld selline, kust ühel toredal hetkel tuleb välja mingi tank või greider või helikopter või seal on mingid muud saladuslikud eeldused selleks, et alustada mingit sõjalist operatsiooni.
Mis on julgeolekurisk? Ma tahaksin ise ka seda teada, ma tegelikult seda ei tea. Ma tean, et kapo on sel teemal kirjutanud isegi kirja – mulle tsiteeriti seda –, et Narva kaldapealse peaks kinni panema. Praegu on seal teostatud Euroopa projekt, avamine on homme – fantastiliselt ilus! Kasutades juhust, kutsun kõiki külla vaatama, kui toredaks on meie Narva jõe kallas muutunud tänu sellele projektile. Küsimus on selles, et kaldapealse puhul räägiti ka julgeolekuriskist: äkki peaks olema okastraat, betoon, piir kinni, piir lukku. Õnneks see ei töötanud. Õnneks läks käiku Euroopa Liidu raha ja tehti kaldapealne korda.
Ühel puhul julgeolekuriskidest rääkimine ei pea vett, teisel puhul miskipärast peab. Ma püüdsin tulutult fantaseerida, välja mõelda, milline risk on seotud selle 0,2 hektariga. Tegelikult ma olen teile rääkinud 0,2 hektarist, aga sellist maatükki aiandusühistutes ei ole. Nõukogude ajal anti maad kuus sajandikku, pärast kaheksa, veel hiljem 12. Ja see oli maksimaalne, mida anti. Ma lihtsalt ei suuda välja mõelda, millised julgeolekuriskid seal võivad olla. Aga see ei mängi mingit rolli. Need inimesed, kellest sõltub küsimuse otsustamine nii või teisiti, enamikus puuduvad saalist. Argumentatsiooni pole nad kuulnud, isegi kui see on siin 12 korda kõlanud. Neil on ükstaspuha, neile on öeldud, et kui see on Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, siis peab vastu hääletama, ja ongi kõik. Nii et kas on mängus julgeolekuriskid ja kui on, siis millised need on, see on suur-suur saladus. Meie siin arutame hoopis midagi muud, ja see asi on poliitiline tahe.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Paljudel tasuks võib-olla ise käia seal kohapeal vaatamas, siis nad saaksid aru, kui absurdne see jutt tegelikult on. Aga ma tahtsin küsida, kas on ka teada, kuidas on lähinaabritel. Minu teada niisugust absurdset olukorda ei ole mitte kuskil mujal. Või ma eksin?

See on juhtum, mille puhul mul ei ole vähimatki soovi hakata spekuleerima mingite näidetega mujalt maailmast ning rääkima sellest, kuidas on asi reguleeritud Soomes ja kuidas Lätis. Ma püüan selgeks teha, et tegemist on lihtsate inimestega, kes pika ja tervisele kahjuliku töö eest Kreenholmi Manufaktuuris, kus nad tootsid lisandväärtust, millest me omal ajal kõik kasu saime, ja kannatasid ära kõik reformid, mis pärast tulid, said kunagi need kaheksa või kuus sajandikku maad. Nad said need krundid selle eest, et nad seda tööd tegid. Praegu osa neist tahaks selle maa maha müüa, sest enam ei ole tervist ja ei jaksa seal käia. Kahjuks need 40% elanikest, kes on potentsiaalsed ostjad meie kandis, ei ole Eesti kodanikud. Muidu ostjaid jätkuks. Ma ei taha oma näidetega eemale minna, ma tahan, et te näeksite seda konkreetset inimest, kes vajab teie abi. Selles ei ole mingit ideoloogiat ega mingit poliitikat. See on konkreetne, praktiline, majanduslik küsimus. Ma piirduks sellega.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma tahaksin täpsustada ühte teie vastuses toodud näidet. Te rääkisite, et Narva linnas saab osta, aga 20 meetrit eemal ei saa. Aga Narva linn on ju ka piiritsoonis. Kas ma lihtsalt ei saanud aru või äkki te eksisite?

Paljud ei saa sellest asjast aru. Sellest ei olegi võimalik aru saada, täpselt nagu ei ole võimalik aru saada ühest teisest asjast. Te teate väga hästi, et Eesti on ärivabaduse indeksite tabelis 17. kohal. Me oleme väga kõrgel kohal ja oma ettevõtte ma võin asutada umbes poole tunniga. See on ju nii? Seda võib teha suvaline inimene. Ja suvaline välismaalane, kes siin elab, võiks sellesama aiandusühistu osta oma ettevõtte kaudu. Mitte keegi ei saa aru, miks üks inimene saab niisuguse maalapi osta juriidilise isikuna, aga mitte füüsilise isikuna. Sääraseid arusaamatuid regulatsioone on palju, sh ka piiriga seotud arusaamatusi. Selleks, et kõigest rääkida, on vaja elada piiril, vaid siis saad aru, kui palju – nüüd juba mitte väga palju, aga siiski – arusaamatut seal on.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleeg! Ma küsin, et ennast harida. Kas see keeld kehtib ainult ühes konkreetses lõigus, kus on aianduskooperatiivide maa, või kehtib kogu idapiiril?

Mööda piiri jookseb selgelt piiritsoon. Piiritsoon on selline asi, mis minu arusaama järgi peaks olema kinnine tsoon. Aga ma kinnitan teile, et Narvas on näiteks selline koht nagu Joaorg, kus sa jalutad piki jõge, mis on nii lähedal, et praegu ma vist kivi sinna ei jõua visata, mingi 70 meetrit, aga noorpõlves visanuks üle jõe. Seal on selline koht, kus ma seisan 20 meetri kaugusel piirist ja piirivalvur ilmub sinna 2–3 korda päevas, seda ka talvel. Hommikul lähed koeraga jalutama ja maas on värske valge lumi, kus kõik jäljed peaksid näha olema. Aga õhtul oli hakanud lund sadama, sina hommikul lähed jalutama ja jälgi ei ole. Tähendab justkui, et Joaoru territooriumil mitte kedagi pole terve öö jooksul olnud, ei autot ega jalakäijat. Selline arusaamatus.
Meie projekt, mis on koostatud kaldapealse ja Joaoru korrastamiseks, hõlmab sedasama piiritsooni ala. Tähendab, seal pole keelatud olla ei päeval ega öösel. Kalurid seisavad seal kahel kaldal – meie kaldal ja Vene kaldal –, neil on sellised keskmise pikkusega õnged ja nad viskavad õngenööri üle piiri. Igaüks mõtleb, et naabril on kala rasvasem, eks ole. See on normaalne. Selles ei nähta midagi ebatavalist, kuigi see on piiritsoon. Ja vaat sellel foonil ongi arusaamatu, miks seal ei saa kõik inimesed inimlikult elada. Selles on asi.
Kogu see piiritsoon ja kõik sellega seonduv eriti Narvas ja Narva lähistel on minu jaoks suur küsimus. Raudteesillast edasi kuni veehoidlani on täiesti suletud territoorium, kuhu naljalt ei saa, kui sa kalamees ei ole. Ja kalamehel pole sinna ka eriti asja. Samas on ka selliseid absoluutselt lahtiseid alasid, meil on seal töös mitu projekti, et inimestele rõõmu teha. Mõnel pool mujal analoogilises kohas aga ei tohi inimesed midagi teha.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Sa ütlesid, et paljudel inimestel käib juba üle jõu hoida seda 0,2 hektarit maad, eriti nendel, kel pensioniiga käes. Kuidas sa mõtled, mis saab nendest piiri lähedal olevatest kruntidest, mis meil täna jutuks on? Kui me edaspidigi venitame nende eelnõudega ja, ütleme, kümme aastat veel arutame siin seda küsimust, mis siis saab?

Aitäh! Väga hea küsimus, kohe näha, et endine linnapea ja volikogu esimees, keda paneb muretsema majanduslik külg. Aga see kõik on väga kurb. See on väga kurb. Jumal tänatud, on tekkinud tallinlasi, kes ostavad meil suvilaid, aga tavaliselt ostetakse need sellistes rikastes aiandusühistutes nagu Kirss ja Tervis Pluss. Samas on ka selliseid, mis on 80-ndatel asutatud ega ole kuigi palju arenenud – need on sellised surnud tsoonid. Seal alguses kaob üks naaber, siis teine naaber – inimene lihtsalt ei käi kohal, maja on kas lõpuni ehitamata või nii logu, et variseb kokku. Aga maamaksu peab aiandusühistu ikkagi maksma ja see on majanduslik löök kõigile teistele, kes kasutavad seda maad endiselt. Omanikku ei leita või kui leitaksegi, siis ta ütleb, et ma ei maksa, ma seal ei käi, maha müüa ei saa – ma ei maksa! Mis siis ühistul üle jääb? Tal on vaja nende loobujate eest maksta.
Sellistes aiandusühistutes, kus on rohkem mahajäetud krunte, mida ei saa lihtne inimene teisele lihtsale inimesele maha müüa, on majanduslik olukord palju raskem kui ühistus, kus kõik veel toimetavad. Kujutage ette, et tehakse mingi elektriliini projekt. Tavaliselt on nii, et linn maksab poole ja poole maksab aiandusühistu. Kõik tahavad elektrit. On aiandusühistus 200 või 20 maja – kõik tahavad elektrit, ainult et sama liini pikkuse korral läheb see liin ühistus, kus on palju mahajäetud maalappe, inimestele, kes aiamaal käivad ja maad kasutavad, palju rohkem maksma. Nii et väga tähtis on ka majanduslik külg. Muuseas, probleem pole üles tõstetud mitte sellepärast, et anda ühele inimesele õigus piiriäärne krunt müüa või osta. See initsiatiiv on 90-ndate lõpust päevakorral sellepärast, et aiandusühistute tublid esimehed näevad selles väga suurt probleemi, millega peavad tegelema nemad, mitte keegi muu.
Nii et jah, see seadus on juba aastakümneid takistanud aiandusühistute arengut. Ja õigustust sellele ei ole absoluutselt mitte mingit. Probleemi saaks likvideerida paari kuuga normaalse menetlemise käigus. Miks te ei taha seda teha? Palun selgitage mulle! Tahaks kunagi kuulda seda argumentatsiooni, neid riske, nii et usuks ka.

Rohkem küsimusi ei ole. Maaelukomisjoni ettekandja on komisjoni esimees Kalvi Kõva. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas seaduseelnõu 694 oma 20. oktoobri istungil. Oleme seda teemat maaelukomisjonis arutanud alates 2009. aasta kevadest. Tõesti, nagu kolleeg Mihhail Stalnuhhin ütles, neid kordi on olnud õige palju. Sellest tingituna on maaelukomisjoni liikmete informeeritus sel teemal suhteliselt suur.
Kolleeg Tarmo Tamm küsis siin, mis omavalitsusi see seadus hõlmab. Lubage mul ette lugeda kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 10 pealkirjaga "Riigikaitselised kitsendused". Ma loen selle § 10 ette, siis me teame, mis piirkondadest me üldse räägime. "Füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, on keelatud omandada kinnisasja järgmistel maa-aladel või maa-alade suuruse või nime muutumise korral nende 1999. aasta 31. detsembri seisuga eksisteerinud piirides." Nendeks maa-aladeks on meresaared, v.a Saare- ja Hiiumaa, Muhu ning Vormsi; Ida-Virumaal Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Alajõe, Iisaku, Illuka, Toila ja Vaivara vald; Tartumaal Meeksi ja Piirissaare vald; Tarmo, sinu kodukohas Põlvamaal Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vald ning Võrumaal Meremäe, Misso ja Vastseliina vald. Veel on selles paragrahvis kirjas, et riiklikult olulise põhjuse korral võib Vabariigi Valitsus korraldusega anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule loa omandada kinnisasi samas lõikes nimetatud maa-aladel. Seega Vabariigi Valitsusel on otsustusõigus olemas. Seda paragrahvi soovitakse seaduseelnõuga 694 muuta.
Meie komisjoni istungile 20. oktoobril olid kutsutud eelnõu algatajate esindajana kolleeg Mihhail Stalnuhhin, Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja kaitseinvesteeringute asekantsleri ülesannetes Nele Loorents ning õigusosakonna juhataja õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri ülesannetes Erki Kodar ning Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna nõunik Jaarek Konsa. Olgu öeldud, et meile oli laekunud ka Vabariigi Valitsuse arvamus, kus valitsus andis teada oma seisukoha eelnõu 694 mitte toetada, samas haridus- ja teadusminister palus protokollida oma eriarvamuse.
Selliselt lähtepositsioonilt me oma komisjoni istungit alustasime. Nagu ma ütlesin, komisjoni liikmed on end selle teemaga eelmisi samasiulisi seaduseelnõusid arutades hästi kurssi viinud. Tõepoolest, mõni nendest eelnõudest on jõudnud ka teise lugemiseni, kui esimene lugemine on olnud lõpetatud. Aga mõned küsimused meil siiski olid ja saime nendele ka vastused.
Nüüd menetluslik pool. Komisjon otsustas konsensusega eelnõu ettekandjaks määrata maaelukomisjoni esimehe Kalvi Kõva, teha ettepanek võtta eelnõu 694 täiskogu istungi päevakorda tänaseks päevaks ehk 4. novembriks ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 2, erapooletuid 0. Eelnõu algatajate esindaja ütles, et ta soovib teada neid argumente, miks selle seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamine toetust ei leia. Ma võin maaelukomisjoni esimehena ütelda, et tõenäoliselt on kõigil komisjoni liikmetel oma kindel argument, miks nad eelnõu poolt ei ole või on. Üldist argumenti, miks üks või teine kolleeg ühte- või teistpidi hääletas, välja tuua on raske. Loomulikult kõlas arvamusi, et julgeolekuolukord on muutunud. Samas kõlas arvamusi, et kolleeg Jaak Allik on üle andnud eelnõu, milles on sätteid, mis vähendaksid julgeolekuriske. Niimoodi see komisjoni otsus sündis. Aitäh!

Nüüd küsimused. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa viitasid, et Vabariigi Valitsusel on selles küsimuses õigus otsustada, kas lubada tädi Maalil osta selle pisikese maatüki. Kas sa ütleksid Riigikogu liikmetele, mitu sellist otsust on nende sätete toimimise aja jooksul, mida on veidi üle 20 aasta, Vabariigi Valitsus vastu võtnud?

Hea kolleeg! Minule teadaolevalt on neid kordi olnud paar. Ma möönan, et see regulatsioon on ehk liialt range, seepärast juhin tähelepanu, et kolleeg Jaak Alliku seaduseelnõus, mille ta üle andis, on see regulatsioon viidud, ütleme, mõne tuhvi võrra madalamale tasemele. Aga jah, otsustusõigus on olnud Vabariigi Valitsusel, aga ju ei ole meie riigis elavatel inimestel olnud väga suurt soovi oma taotlusi valitsuse laua peale panna.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Esimese meie katse korral mõni aeg tagasi oli põhiline vastuargument julgeolekuhuvi. Vastavad struktuurid pidid tegema põhjaliku analüüsi, aga nad ei teinud seda. Tähendab, suurt probleemi justkui pole. Ja te teate ka seda, et füüsiline isik ei saa seal maad osta-müüa, juriidiline saab. Kui vaadata statistikat, kui paljudel füüsilistel isikutel on Narva-Jõesuus või Põhja-Peipsi kandis aiamaa, siis see on väga suur protsent. Mul on selline mitte hea küsimus: võib-olla on probleem inimestes, et nad on Vene kodanikud? Võib-olla see ongi põhiprobleem ja mitte kunagi mitte keegi siin riigis selle küsimusega tegelema ei hakka?

Hea kolleeg Eldar! Jutt on järgmine. Tõesti, kui Riigikogu maaelukomisjon selle sisuga eelnõu varem arutas, siis esitas Kaitseministeerium oma vastuväite sellele. Maaelukomisjon palus Kaitseministeeriumil teatud ajaks teha analüüs, mis on need põhjused ja kas on mõistlik, et omavalitsused on oma territooriumidega tervenisti selles tsoonis sees või tulevad kõne alla mingid teised piirid ja teised kriteeriumid. Kaitseministeerium teatas meile tänavu kevadel, et nendel vastuväiteid ei ole ja probleeme nad selles küsimuses ei näe. Küll aga öeldakse sellessamas meile saadetud Vabariigi Valitsuse seisukohas, et välisriigi kodanikele kinnisasja omandamise kitsendamise kehtestamisel peeti silmas riigi julgeoleku ja suveräänsuse tagamise vajadust kõige laiemas tähenduses. Eelnõu ei leidnud toetust, kuna selles väljapakutud muudatusega kaasneb vajadus teha täiendav sisejulgeolekualane analüüs. Sellest tulenevalt kutsus maaelukomisjon oma istungile, millest ma rääkisin ja mis toimus 20. oktoobril, Siseministeeriumi esindaja, et ta selgitaks, miks nad on sellise klausli kirja pannud ja mis ajaks nende sisejulgeolekualane analüüs valmib. Saime vastuse, et see on töös tuleva aasta esimesel poolaastal.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Hea kolleeg! Ma püüan aru saada, kust kohast see oht tuleneb. Kui inimesel on suvila ja ta elab suvilas, kas julgeolekuoht sellega kasvab, kui ta muutub kinnisasja omanikuks? Sina kui komisjoni esimees ütlesid, et komisjoni liikmed kõik argumenteerivad oma otsust erinevalt. Aga sul on suurepärane võimalus meile esitada oma argument, kust see oht tuleneb. Miks sina vastu hääletasid?

Hea kolleeg Tarmo! Julgeolekuoht selgub tõenäoliselt tänu sellelesamale sisejulgeolekualasele analüüsile. Sa küsid, mis see oht on. Kui meil see oht oleks raudselt teada, siis ei oleks ju mingit analüüsi tarvis teha. Eks see selgub sealt. Sa küsisid, miks mina konkreetselt selle eelnõu vastu olin. Kolleeg Jaak Allik on üle andnud eelnõu, mis minule teadaolevalt võimalikke ohte vähendab, ja ma arvan, et kui see tuleb siia saali, siis ma olen selle eelnõu poolt.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Ma küsin sinu käest küsimuse selle pärast, et sa oled pikka aega selles komisjonis toimetanud. Tuletan meelde, et kui eelmise valitsuskoalitsiooni ajal sedasama seadusmuudatust arutati, siis Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad leppisid kokku, et julgeolekuanalüüsi teeb Kaitseministeerium, kuna Siseministeeriumil ei olnud erilisi vastuväiteid. Nüüd ma sain aru, et lepiti kokku, et julgeolekuanalüüsi teeb Siseministeerium, kuna Kaitseministeeriumil ei ole vastuväiteid. Kas sa oskad selgitada, millest selline muudatus? Ja millal ning kellelt ikkagi tuleb lõplik julgeolekuanalüüs? Kas te komisjonis saite sellest aru?

Aitäh, Helir! Tõenäoliselt ei suutnud sise- ja kaitseministeerium eelmise valitsuse ajal teha nii head koostööd, et see analüüs oleks valminud. Nüüd on selle lubanud teha Siseministeerium, ja nimelt järgmise aasta esimesel poolel.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa märkisid, et Vabariigi Valitsus võttis vastu eitava otsuse, tähendab, ei toeta seda eelnõu, aga haridus- ja teadusminister palus protokollida oma eriarvamuse, mis on tõenäoliselt – see on ju eriarvamus – vastuolus Vabariigi Valitsuse arvamusega. Komisjonis te hääletasite ja toetasite Vabariigi Valitsuse arvamust. Mida see näitab? Kas teil on mingid ideoloogilised vastuolud haridusministriga – kui tema avaldab ühte arvamust, siis teie avaldate teist arvamust? Kuidas sellest aru saada?

Hea Mihhail! Meil on kõigil oma arvamus. Inimestel ongi erinevad arvamused. Ja meil ei ole väga lugupeetud haridus- ja teadusministriga mingit arvamuste lahknevust ideoloogilisel pinnal.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ole hea, ütle kahe lausega, mida me nendele inimestele peaksime ütlema, kes on terve elu Eestis töötanud, makse maksnud, lapsi sünnitanud jne! Mis oleks komisjoni hästi lihtne vastus? Mis me neile ütleme, kui järjekordselt see eelnõu tagasi lükatakse?

Komisjonis me sellist vastust ei formuleerinud, aga ka praegu on võimalik Vabariigi Valitsuse loal see ost-müük teha. Kindlasti aga öelge neile, et Jaak Alliku seaduseelnõu tuleb üsna pea siia saali ja küll siis asjad lahenevad.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Eelmises valitsuses oli siseministri ja kaitseministri koostöö väga hea. Ma võin kinnitada, et selle taha küll analüüs ei jäänud. Nüüd ma saan aru, et praegune valitsus otsustas selle lükata järgmise valitsuse kaela. Sa ütlesid, et analüüs tehakse järgmise aasta esimesel poolaastal. Aga kuna märtsis toimuvad valimised, siis valitsus ju muutub. Aga minu teine küsimus on niisugune: kas komisjonis oli arutelul tõsiasi, et juriidilised isikud võivad neid maatükke omada ja kinnistuid moodustada, füüsilised isikud mitte? Milline on sinu isiklik seisukoht selles suhtes? Juriidiliste isikute omanikering ei pruugi meile teada olla ja nende kapitali päritolu võib olla segane, ometi nad endast nagu riski ei kujuta, samal ajal kui füüsiline isik, kes on väga selgelt teada, on justkui suurem oht. Seleta see loogika ära!

Aitäh! Komisjoni istungil seda arutelu ei olnud, aga varem me oleme seda arutanud. Jah, möönan, et see on teema, mida kindlasti peab käsitlema sellessamas Siseministeeriumi sisejulgeolekualases analüüsis. Samas me teame, missugused kohustused on võetud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigina. Neid nüansse tuleb valmivas analüüsis tõsiselt kaaluda. On siiski kohti, mille puhul võib tõsisemat muret tunda.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud esineja! Sa ütlesid, et Siseministeeriumi julgeolekuanalüüs on meile tulevikus kättesaadav. Kas loogiliselt ei võiks siit teha järeldust, et tegu on eesmärgiga lükata kõnealuse teema üle otsustamine edasi? Ma läheksin veelgi kaugemale. Kas sa ei karda, et see argument võib ohustada ka Jaak Alliku väljatöötatud seaduseelnõu, kuna see kõikehõlmav analüüs pole tõenäoliselt ka selleks ajaks valmis?

Aitäh, hea kolleeg Enn! Jah, kardan küll.

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Austatud härra juhataja! Selline täitsa muinasjutuline meeleolu on. Tuleb meelde Kesk-Aasia muinasjuttude kangelane hodža Nasreddin. Tema olevat võtnud sultani eesli, lubades, et 20 aastaga õpetab loomale inimese keele ära, suure raha eest muidugi. Kui seda ei juhtu, siis kaotab ta pea. Kui inimesed küsisid: "Mida sa teed, jumal hoidku! Eeslit on võimatu õpetada inimese keeles rääkima!", siis tema ütles, et 20 aastaga keegi neist kolmest ikka sureb, kas eesel või sultan või tema. Selle küsimuse lahendamine aastate jooksul – veel neli aastat, ja me oleme jõudnud sama ajatähiseni nagu selles muinasjutus hodža Nasreddinist, kus keegi pidi ära surema.
Tegelikult ma saan aru, et probleemil on kaks lahendust. Üks on realistlik ja teine on fantastiline. Realistlik lahendus on see, et tulevad tulnukad taevast alla ja panevad Riigikogu liikmetele, vähemalt 51-le neist, aru pähe, toimub normaalne hääletamine ja see probleem saab lõppude lõpuks lahendatud. Fantastiline variant on see, et enamik Riigikogu liikmeid hakkab aru saama tavainimese probleemidest. Mulle tundub, et see on ulmeline unistus. Kusjuures emotsioone enam ammu ei ole, on ainult arusaam, et sellest eelnõust võiks kirjutada midagi analoogset, nagu on see "Jah, härra minister", millest alguses juttu oli.
Vaadake, mingi väikese maatüki omandamisel on julgeolekuline tähendus, see võib ohustada Eesti riiki. Aga ma arvan, et mõne nädala pärast me veendume, et kui sedasama pakub koalitsioonipartner sotsiaaldemokraat Allik, siis see julgeolekurisk äkki kaob, äkki haihtub kuskile, ja siis äkki see skeem leiab jätku. Eelmise koosseisu ajal siseminister ütles, et tal probleeme ei ole, kaitseminister lubas analüüsi teha, selle koosseisu ajal Kaitseministeeriumil probleeme ei ole, Siseministeerium räägib mingit jaburust ning nii ta lähebki. Järgmine etapp on see, mida ma juba kirjeldasin.
Ma jätsin selle mõnu, lugupeetud kolleeg Alliku eelnõu lugemise nagu magusroaks. Seda ma hakkan lugema homme peale seda, kui ma selle eelnõu jälle sisse olen andnud. Aga kurjad keeled on mulle rääkinud, et seal pakutakse välja võimalus anda ostu-müügi otsuse õigus maavanemale. Võib-olla ma eksin, aga kurjad keeled räägivad midagi niisugust. Sel juhul pean ette ütlema, et siis, kui selle seaduse nimetus oli teistsugune – see pole alati kandnud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse nime, kunagi oli pealkiri hoopis teine –, oli tolles vanas variandis maavanema luba sees. Seda ei kasutanud ükski inimene, erinevalt sellest, et Vabariigi Valitsus on loa andnud ühele füüsilisele isikule ja ühele juriidilisele isikule – kõik! Ja seda 20 aasta jooksul! Minu teada ükski maavanem ei andnud luba kellelegi, kui see seadus veel 1990-ndatel kehtis.
Nii et jõudu tööle, lugupeetud seltsimehed! Räägime sellest teemast edasi! Tõesti, asi kipub muutuma absurditeatriks. Jumal, küll on kahju, et meie seas ei ole kedagi, kes oskaks seda kirjeldada, nagu seda oskasid klassikud, ja öelda veel kord: jah, härra minister, me ei kavatse seda lubada, siin on tegu julgeolekuohuga, või midagi taolist. Järgmiste kohtumisteni! Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Alliku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõnealuse seaduseelnõu teksti arutab Riigikogu praegune koosseis juba neljandat korda, mis on kindlasti omamoodi rekord. 21. septembril 2011 kiitsime üksmeelselt esitatud seadusmuudatuse heaks, sest sellele olid oma nõusoleku andnud nii valitsuses eelnõu menetlenud põllumajandusminister Seeder kui ka kaitseminister Laar. Seejärel ärkas Siseministeerium ja valitsus võttis seaduseelnõu enne kolmandat lugemist tagasi, sest idee lubada Eestis alalise elamisloaga viibivale isikule müüa piiritsoonis 0,2 ha suurusega aianduskrunte tundus Siseministeeriumi allasutusele ehk ilmselt kapole olevat julgeolekuriskiga. Kaitseministeeriumile tehti ülesandeks välja töötada konkreetne objektipõhine lähenemine selles küsimuses. Kuna tähtaja jooksul ettepanekut ei laekunud, siis arutas täiskogu samasisulist eelnõu uuesti ning lükkas selle tagasi, oodates ikkagi Kaitseministeeriumilt ettepanekuid, milleks anti aega 1. maini 2014. Tänavu 13. mail laekus Riigikogusse kaitseminister Mikseri allkirjaga kiri, kus oli öeldud, et sõjalise riigikaitse vaatepunktist puudub vajadus nimetatud riigikaitseliste kitsenduste järele, aga hinnangu nende asjakohasuse ja sisejulgeoleku vaatepunktist peavad andma sisejulgeoleku eest vastutavad ametkonnad. Seega olime kolme aastaga jõudnud alguspunkti tagasi.
Ma tahan täna väga selgelt öelda, mida on sotsiaaldemokraadid silmas pidanud, esitades, kaitstes ja toetades aastate jooksul nimetatud seadusmuudatust. Me peame silmas eraomandis olevate, kusjuures ka Eestis alalise elamisloa alusel elavate Venemaa Föderatsiooni kodanike ja ka kodakondsuseta isikute eraomandis olevate kuni 0,2 hektari suuruste aianduskruntide edasimüügi erandkorras lubamist ka teistele samasugustele isikutele. Nagu teame, võivad kõnealused isikud täiesti seaduslikult registreerida Eestis osaühingu ja niisuguse müügitehingu ilma piiranguteta teostada. Kuid kuna tihti on tegemist vanemas eas ning ilma juriidiliste ning äriliste kogemusteta inimestega, siis pean ma humanistlikuks lubada selline tehing ka otse teha.
Kuna Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõus puudub selge osutus, et jutt käib eraomandis oleva maa edasimüügist, siis on see võimaldanud pahatahtlikku ja lausa jaburat tõlgendust, nagu soovitaks piiriäärseid riigi või omavalitsuse valduses olevaid maid hakata 0,2 hektari kaupa erastama mittekodanikele, mida meie – ja ma loodan, et ka Keskerakond – pole kunagi eeldanud.
Sotsiaaldemokraadid leiavad ka praegu, et iga niisuguse tehingu puhul oleks mõistlik anda kaalutlusõigus maavanemale, kes peaks konkreetsetel juhtudel küsima arvamust Kaitseministeeriumilt ja Siseministeeriumilt, et otsustada nii konkreetse krundikese riigikaitseline olulisus kui ka uurida ostja tausta. Härra Stalnuhhin siin ütles, et omal ajal maavanematel see õigus oli, aga ühtegi luba ei antud. Paraku jättis ta täpsustamata ja ma ka ei tea, kas keegi ei pöördunud maavanemate poole või maavanemad keeldusid luba andmast. Kui see eelnõu tuleb kunagi meie laudadele, eks me siis peaks täpsustama. Sellega me maandaksime võimaliku sisejulgeolekuohu ning ühtlasi loobuks kahtlustamast a priori kõiki Eestis alalise elamisloa alusel elavaid kaasmaalasi, mis oleks eriti praeguses poliitilises situatsioonis lihtsalt rumal.
On ilmne, et Keskerakonna sellisel kujul esitatud eelnõu täna Riigikogu enamiku toetust ei leia. Soovides ikkagi leida probleemile positiivne, inimlik ning ka sisejulgeolekuriske arvestav lahendus, esitasid Riigikogu liikmed Jaak Allik ja Etti Kagarov Riigikogu menetlusse eelnõu, milles sisalduvad need mõlemad piirangud, millest ma kõnelesin. See on ka põhjus, miks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta täna arutatava eelnõu edasist menetlust.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 694 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 694 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid ei ole. Eelnõu 694 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Head ametikaaslased, kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud. Ma tänan teid! Tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 13.49.