Veel kord: ma kohtusin nende inimestega. Nagu ma ütlesin, nad ei taha, et töövõimereform ära jääks või et praegune olukord veel mitu aastat jätkuks. Nad on selgelt seda meelt, et töövõimereform on vajalik. Muuseas, juhin tähelepanu, et eelkõige tegeleb see nende inimestega, kes tahavad tööle minna, aga kelle töövõime on vähenenud ja kellel on selleks seni olnud objektiivsed takistused. Keegi ei vaidlusta, et nendele inimestele täiendavate teenuste pakkumine, olgu nendeks rehabilitatsiooniteenus, tööandja investeeringute riigipoolne kompenseerimine või personaalne lähenemine, ei aitaks seda konkreetset sihtgruppi, kelle töövõime on vähenenud ja kes tahab väga tööle minna. See on töövõimereformi sisu.
Paralleelne probleem, mis on ka oluline, aga mida töövõimereformi eelnõud otseselt ei puuduta, on omastehooldus, mida me lahendame pigem Euroopa Liidu meetmete toel. Need on teised meetmed, mitte need, mis on seotud nende kahe eelnõuga. See on teine sihtgrupp, inimesed, kes hooldavad oma lähedasi ja soovivad sotsiaalteenuseid selleks, et nende lähedaste eest professionaalselt hoolitsetaks. Eesmärk on, et omastehooldajad, kelle töövõime ei pruugi olla vähenenud, kelle töövõime enamasti on 100%, saaksid tööle minna.
Nii et mõlemad teemad puudutavad puuetega inimesi, aga need on täiesti erinevad sihtgrupid, kellele on vaja täiesti erinevaid lahendusi. Öelda, et me ei saa ühte asja teha, kui me ka teist samal ajal ei tee, ei ole päris õige. Samas kinnitan, et mõlemat tulebki teha. Nad ei ole omavahel otse seotud, aga mõlemat tuleb teha ja praeguse süsteemiga jätkamine ei ole mitte kellelegi meelepärane.