Proua juhataja! Head kolleegid! Komisjoni ettekandjana annan ülevaate, mis toimus õiguskomisjonis eelnõu 650 esimese ja teise lugemise vahel. Komisjon menetles eelnõu oma kolmel istungil. Istungid toimusid 11., 16. ja 18. septembril. Enne seda toimus 27. augustil veel üks üritus. See oli avalik arvamusseminar, kus osales 47 inimest nii väljastpoolt Riigikogu kui ka Riigikogust.
Lähen nüüd komisjoni istungite juurde. Neljapäeval, 11. septembril toimus arvamust avaldanud organisatsioonide esindajate ärakuulamine. Komisjoni istungist võtsid osa komisjoni liikmed Igor Gräzin, Marko Pomerantsi asendusliige Priit Sibul, Jüri Morozov, Kalle Jents ja Valdo Randpere ning komisjoni nõunik Linnar Liivamägi. Kutsutud organisatsioonidest osalesid Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing, Eesti LGBT Ühing, Inimõiguste Instituut, MTÜ Oma Tuba, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Eesti Metodisti Kirik ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Kõigist neist oli kohal vähemalt kaks inimest. Kohal olid ka Notarite Koja ja Siseministeeriumi esindajad. Selgitati oma seisukohti.
Eesti Kirikute Nõukogu esindajad selgitasid oma seisukohti kõigepealt. Minu arvates jäi kõige rohkem kõlama mure selle pärast, kuidas pärast seaduse vastuvõtmist käsitletakse inimväärikust ja sõnavabadust ühiskonnas. Sõnavõtt oli suunatud sellele, kas need inimesed, kes jutlustavad just traditsioonilist lähenemist perekonnale, saavad ka hiljem vabalt rääkida. Eesti Inimõiguste Keskuse esindaja avaldas heameelt selle üle, et on tõstatatud lapse huve ja perekonna kaitset puudutavad küsimused. Ta rääkis, et peab oluliseks lapse turvatunnet ja seda, mida saavad vanemad lapsele pakkuda. Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu esindaja pidas oluliseks rõhutada, et debatt samasooliste kooselu üle on ajale jalgu jäänud, kuna sellised perekonnad eksisteerivad ühiskonnas juba praegu. Ka Notarite Koja esindaja selgitas oma seisukohti. Ta ütles, et nad lähtuvad eelkõige juriidilisest aspektist ja eelnõu praktilise rakendamise võimalikkusest. Ta tõi näiteks esile elukoha kindlakstegemise probleemi ja juhtis tähelepanu, et 1. jaanuar 2015 on seaduse jõustumiseks liiga vara.
Lastekaitse Liidu esindaja soov oli, et eelnõus saaks just laps erilise tähelepanu osaliseks. Eesti LGBT Ühingu esindaja selgitas, et juba praegu eksisteerivad paarid ja perekonnad, kus lapsi kasvatavad samast soost vanemad. MTÜ Oma Tuba esindaja leidis, et riik võiks vähemustele vastu tulla ja nende õigusi kaitsta. Eesti Seksuaaltervise Liidu esindajad ehk naistearstid, otse lahinguväljalt, nagu nad ise ütlesid, toetasid eelnõu. SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esindaja oli eelnõu vastu. Ta võttis kõne alla ühiskonna moraali küsimused, sh moraalitunnetuse ning avaldas arvamust, et ühiskonnas hakkab kõlbelise käitumise piir järjest hägustuma. Ta arvas, et perekond ei hõlma samasoolisi suhteid, vaid suhteid mehe ja naise vahel. Ta kartis ka, et tegemist on abielu institutsiooni ümberkirjutamisega. Siseministeeriumi esindaja leidis, et eelnõu rakendamise tähtaeg, 1. jaanuar 2015, on liiga varane, kuna tuleb välja töötada ka registrikannete tegemise muudatused ja sellega seonduvad seadused, vaja on välja töötada tarkvaralahendid. Ta juhtis tähelepanu just jõustumisajale. Inimõiguste Instituudi esindajate seisukoht oli, et eelnõu tuleks oluliselt muuta ja täiendada ning eelnõu teine lugemine tuleb seetõttu katkestada.
Toimus diskussioon. Näiteks küsis kolleeg Randpere, kuidas teised kristlikud kirikud, näiteks Rootsi kirik, tulevad toime selle situatsiooniga, kui samasooliste kooselu sallitakse. Ta sai Eesti Kirikute Nõukogu esindajalt vastuse, et samasooliste kooselu sallimine on kristlikus maailmas absoluutses vähemuses. Kalle Jents küsis, kas oli viga käsitleda selles eelnõus eri soost paaride suhteid. Talle vastas Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu esindaja, et see ei olnud viga, sest see rikastab heteropaaride võimalusi. Ise tundsin huvi selle vastu, kas osalejad arvavad, et registreerimata kooselu tekitab Eestis probleeme. Naistearstid arvasid, et tekitab. Notarite Koja esindaja kordas veel üle, et nad ei ole samasooliste abielu vastu, tegemist on aga seaduslüngaga ja seltsinguleping ei sobi perekonnaelu reguleerimiseks. Priit Sibul küsis naistearstide käest, millist tulu annaks see eelnõu erisoolistele paaridele. Vastus oli, et see annaks neile alternatiivse võimaluse oma kooselu registreerida. Varro Vooglaid arvas, et kuna see eelnõu eeldab kooselu registreerimist, siis see tavapaare ei aita. Priit Sibul avaldas ka arvamust, et välismaal registreeritud homoabielud tunnistatakse Eestis selle eelnõuga seoses ju kehtivaks, selles mõttes meil nagu juba tunnustatakse neid abielusid. Diskussioon oli pikk, kestis mitu head tundi. Ma väga täpselt kõike ei kirjelda. Kui keegi soovib midagi täpsustada, siis on see hiljem küsimuste-vastuste voorus võimalik.
Õiguskomisjoni teine istung toimus teisipäeval, 16. septembril. Selle istungi eesmärk oli läbi vaadata muudatusettepanekud. Istungist võtsid osa komisjoni liikmed Marko Pomerants, Igor Gräzin, Jüri Morozov, Kalle Jents, Mihhail Korb, Priit Sibul Ken-Marti Vaheri asendusliikmena, Peeter Võsa ja Valdo Randpere ning komisjoni nõunik Linnar Liivamägi. Istungile olid kutsutud Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Susann Mikli ja Riigikogu liige Väino Linde. Tähtajaks ehk 12. septembriks laekus meile kuus muudatusettepanekut kolmelt Riigikogu liikmelt: kaks muudatusettepanekut Igor Gräzinilt, üks Väino Lindelt ja kolm Valdo Randperelt. Sellel istungil ei võtnud me vastu otsuseid, aga kuulasime ära muudatusettepanekute esitajad ja vaatasime muudatusettepanekud läbi.
Igor Gräzin tutvustas oma muudatusettepanekuid. Igor Gräzini ja Väino Linde ettepanekud olid osaliselt sarnased. Üks osa nende ettepanekutest puudutas seda, et eelnõu käsitleks ainult erisoolisi paare. Igor Gräzini teine ettepanek puudutas kooselulepingu sõlmimise õigust. Praegu on eelnõus keeld, et lähisugulased ei saa omavahel kooselulepingut sõlmida, Igor Gräzini ettepanek oli see keeld kaotada.
Tutvusime Justiitsministeeriumi esindaja seisukohtadega ja tema kaasabil ettevalmistatud muudatusettepanekutega. Nende üle toimus ka päris pikk arutelu, mis keskendus laste positsioonile ja perekonna mõistele. Arutelu tulemusena leiti, et laste positsiooni tugevdamiseks hakatakse eelnõus rääkima registreeritud elukaaslaste suhte reguleerimise asemel perekonnasisese suhte reguleerimisest. Tähelepanu osaliseks sai lapsendamise küsimus ja täpsustati lapsendamise paragrahvi. Marko Pomerants tundis huvi, kas proovitakse perekonna mõistet defineerida. Ta sai vastuseks, et ei proovita, perekond on legaaldefinitsioonita mõiste, kuid kuna see mõiste hõlmab ka lapsi, siis selle abil saavad lapsed eelnõu raames paremini kaitstud. Marko Pomerants tundis veel huvi, mida tähendab mõiste "äärmiselt ebaõiglane", mida on kasutatud lapsendamise puhul. Ta sai vastuseks, et "äärmiselt ebaõiglane" tähendab seda, et kohtul on teatud harva esinevatel juhtudel õigus otsustada teisiti ja see annab kohtule paindlikkuse. Marko Pomerants küsis ka, miks tahetakse eelnõust välja jätta pärimist puudutav muudatus. Ta sai vastuseks, et see kirjutatakse pärimisseadusesse.
Komisjonis arutati läbi eelnõu rakendusosa ja jõuti selgusele, et eelnõu võiks jõustuda 2016. aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega. Marko Pomerants küsis ka, kus on need lubatud 87 muudatust, mis pidi eelnõus tehtama. Ta sai vastuseks, et nende muudatusettepanekutega ei tulda praegu välja, vaid need muudatused kehtestatakse eraldi rakendusaktidega.
Komisjoni kolmandal istungil võeti vastu otsused muudatusettepanekute kohta ja ka menetlusotsused. Istungil osalesid komisjoni liikmed Marko Pomerants, Tiina Lokk-Tramberg Igor Gräzini asendusliikmena, Jüri Morozov, Kalle Jents, Priit Sibul Ken-Marti Vaheri asendusliikmena, Mihhail Korb, Peeter Võsa ja Valdo Randpere ning komisjoni nõunikud Linnar Liivamägi ja Raini Laide. Kohale oli kutsutud ka Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Susann Mikli. Nüüd ma käin läbi need muudatusettepanekud, mis sellel komisjoni istungil oma lahendi leidsid. Hakkan pihta tähtajaks esitatud muudatusettepanekutest.
Valdo Randpere oli esitanud kolm muudatusettepanekut. Oma esimese muudatusettepaneku, mis käsitles eelnõu pealkirja, võttis ta tagasi. Tema teised muudatusettepanekud, nr 10 ja 16, leidsid sisulise toetuse. Igor Gräzini esitatud kaks muudatusettepanekut, nr 2 ja 5, komisjoni toetust ei leidnud. Muudatusettepanek nr 2 näeb ette, et reguleeritaks ainult eri soost isikute suhteid. See ei läheks aga kooskõlla eelnõu üldise sooneutraalsuse kontseptsiooniga. Igor Gräzini teine muudatusettepanek puudutas lähisugulaste vahel kooselulepingu sõlmimise lubatavust. Ka see ei leidnud toetust. Põhjendus oli, et see tekitaks juriidilise segaduse, sest lähisugulastevahelised suhted on reguleeritud ja kooselulepingu alusel toimivad kooselusuhted võiksid hakata neid regulatsioone katma. Väino Linde muudatusettepanek nr 3 ei leidnud toetust sama põhjendusega nagu Igor Gräzini esimene ettepanek, et see ei ole kooskõlas eelnõu sooneutraalsuse kontseptsiooniga.
Nüüd ma võtan muudatusettepanekud läbi teemade kaupa. Üks läbiv muudatus, mis eelnõus tehti, oli perekonna mõiste sissetoomine. See puudutab muudatusettepanekuid nr 11, 13, 14 ja 21. See tähendab, et eelnõus hakati registreeritud elukaaslase mõiste asemel läbivalt kasutama perekonna mõistet. See muudatus tulenes just eelnõu kohta saadud tagasisidest, kus kurdeti, et eelnõu ei arvesta laste õigustega, kuna eelkõige oli reguleeritud registreeritud elukaaslaste omavahelisi suhteid. Küsiti, kuhu on jäänud laps. Selleks, et sellele tagasisidele reageerida, viidi eri paragrahvidesse sisse perekonna mõiste. Näiteks toon muudatusettepaneku nr 11, kus on kirjas, et registreeritud elukaaslased on vastastikku kohustatud oma töö ja varaga perekonda ülal pidama, mitte teineteist ülal pidama. Selle lõige 2 näeb ette, et ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning perekonna tavapäraste ja erivajaduste rahuldamiseks. See hõlmab igal juhul ka lapsi.
Teine muudatuste plokk puudutas kohtumenetlusnormide väljajätmist. Need on muudatusettepanekud nr 7, 8 ja 20, kusjuures muudatusettepanekuga nr 7 muudeti § 4 sõnastust, muudatusettepanekuga nr 8 jäeti välja §-d 6 ja 7 ning muudatusettepanekuga nr 20 jäeti välja § 22. Väljajätmisest veel niipalju, et muudatusettepanekuga nr 17 jäeti välja ka § 17 ehk pärimisõiguse kajastamine eelnõus.
Järgmine muudatuste plokk puudutas abieluvararegistri seadust. Muudatusettepanekute kohaselt hakatakse abieluvararegistrit nimetama varasuhteregistriks. See tähendab, et abieluvararegistri seadust tuleb rakendusaktidega muuta, kuna kooselus kindlaks määratud varasuhet ei saa kanda abieluvararegistrisse, sest kooselu ei ole abielu.
Räägin veel üksikutest, aga olulistest muudatustest. Muudatusettepanek nr 4 tõi selguse, et õde ja vend ning poolõde ja poolvend ei saa omavahel kooselulepingut sõlmida. Mis puudutab välismaal sõlmitud abielude tunnustamist, siis eelnõu § 7 kirjutati ümber nii, et viidatakse rahvusvahelise eraõiguse seadusele, mis seda teemat käsitleb. Muudatusettepanek nr 12 tõi sisse ülalpidamise andmise järjekorra. Sätestatakse, et ülalpidamist annab kõigepealt registreeritud elukaaslane, enne isiku sugulasi. Muudatusettepanek nr 15 täpsustas lapsendamist. Muudatusettepanek nr 23 määras kindlaks jõustumise aja: seadus jõustub 1. jaanuaril 2016 koos rakendusaktidega.
Toimus ka arutelu, kuidas minna edasi koos otsuse eelnõuga 704. Komisjonis lepiti kokku, et täpsustatakse Riigikogu juhatusega ja kooskõlas põhiseadusega, kuidas see sünkroniseerimine toimub. Selle täpsustuse tulemusena toimus täna kõigepealt hääletus rahvahääletuse üle ja nüüd me menetleme teisel lugemisel käesolevat eelnõu.
Komisjoni kolmandal istungil võeti vastu menetlusotsused. Oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. oktoobril ehk eile, nüüd on see tänasesse nihkunud (poolt 5 ja vastu 1). Teiseks oli ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 5 ja vastu 4). Kolmandaks tehti ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 9. oktoobril ehk homme (poolt 5 ja vastu 1). Tehti ka ettepanek panna eelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletusele (poolt 5 ja vastu 1). Aitäh!