Lugupeetud Riigikogu liikmed! Järgnevalt vastan teie esitatud küsimustele.
Esimene küsimus: "Teie kolleeg, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kinnitas, et riik aitab ettevõtjaid uute sihtturgude leidmiseks vajalike otsekontaktide loomisel, kasutades Eesti välisesinduste võrgustikku ja aukonsuleid. Mida on valitsus lisaks sellele ära teinud Eesti piimandussektori abistamiseks pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist?" Oleme nii riigisiseselt kui ka Euroopa tasandi kohtumistel rõhutanud, et kõige tõhusamad impordikeelu vastumeetmed on sellised, mis on Euroopa Liidu tasandil ühtselt välja töötatud ja rakendatud. Seetõttu olen seisnud selle eest, et Euroopa Liidu tasandi meetmed võimalikult kiiresti ja meile sobilikult rakenduksid.
Septembri teisest nädalast käivitati Euroopa Liidus halveneva turuolukorra tõttu erakorraliselt või, lõssipulbri ja juustu eraladustamise meede ning pikendati muidu septembri lõpuni avatud või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu kuni 2014. aasta lõpuni. Eraladustamise meede suleti juustude osas juba 23. septembril, kuna ebaproportsionaalselt suur hulk taotlusi saabus liikmesriikidest, kellel ei olnud suuremahulist kaubandust Venemaaga. Eestist juustude eraladustamise kohta taotlusi ei esitatud. 2014. aasta septembri seisuga ei olnud Eestist esitatud ka sekkumiskokkuostus osalemise taotlusi.
22. septembril edastati Euroopa Liidu põllumajandusvolinikule Baltimaade, Poola ja Soome põllumajandusministrite ühiskiri, milles räägitakse vajadusest Euroopa tasandil tugevamalt toetada sanktsioonidest mõjutatud riikide piimandussektorit. Kirjas tehakse ettepanek maksta selliste riikide piimatootjatele lisaks olemasolevale toetusele erakorralist toodangupõhist otsetoetust. Turukorralduse erakorraliste meetmete raames toetati spetsiaalselt puu- ja köögiviljasektorit.
Oleme tegelnud potentsiaalsete uute turgude avamisega. Veterinaar- ja Toiduamet on saatnud sellekohased kirjad niisugustesse riikidesse nagu Indoneesia, Taiwan, Keenia ja Tansaania, et need saadaksid Eesti piimatootjatele impordinõuded.
Komisjon eraldas täiendavalt 30 miljonit eurot Euroopa Liidu teavitamis- ja müügiedendusmeetmetele. Oleme selle meetme võimalusi sektorile aktiivselt tutvustanud ning hetkeseisuga on Eestist laekumas ka üks potentsiaalne programm, mis puudutab veiseliha. Riigisiseselt vaatame üle maaelu arengukava meetmete rakendamisega seotud asjaolusid, et võimaluse korral muuta teatud rõhuasetusi, mis aitaks sektoril pakutud võimalusi rakendada. Näiteks MAK-i investeeringumeetmed ei ole oma olemuselt kriisimeetmed, kuid nende edukas rakendamine ja suunamine aitab vähendada järgmiste kriiside ning turutõrgete mõjusid.
Juba aastaid rakendame turuarenduse toetust, mille raames on Eesti toidusektori organisatsioonid teavitustegevuseks – messidel osalemiseks, turu-uuringuteks jms – saanud 2014. aastal toetust 111 projektile kogusummas enam kui 1 miljon eurot. Need kohalikud toidukampaaniad olid septembris väga nähtavad.
Oleme kaalunud võimalust küsida varasemat põllumajanduslike otsetoetuste valiku läbivaatamise luba. Kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt on selline võimalus alles 2016. aastal. Samuti oleme kohtunud pankadega ning Maaelu Edendamise Sihtasutusega ja arutanud võimalikke maksepuhkusi ning MES-i pakutavaid meetmeid. Mõlemad osapooled olid nõus, et vaja on leida paindlikke lahendusi. Oleme aktiivselt kohtunud ka sektori enda esindajatega, et olukorda operatiivselt hinnata, infot vahetada ning lahendusi otsida.
Teine küsimus: "Läti kavatseb Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu maksta oma põllumeestele veel sel aastal 6,5 miljonit eurot täiendavaid toetusi. Kas Eesti valitsusel on ka plaanis leida piimandussektorile täiendavaid rahalisi vahendeid?" Ütlen nii, et käesoleval hetkel ma ei näe võimalust leida riigieelarvest lisaraha – me räägime aastast 2014.
Kolmas küsimus: "Riigikogus 10. septembril toimunud infotunnis nõustusite, et kuigi Eesti toodab väga stabiilset ja kõrgekvaliteedilist toorpiima, siis selle ümbertöötlev võimekus on jäänud ajale jalgu. Toorpiima ekspordi asemel kõrgema lisandväärtusega piimatoodete valmistamine Eestis looks uusi töökohti ning täiendavat lisandväärtust. Millised on valitsuse sammud piima ümbertöötlemise võimekuse suurendamiseks Eestis?" Siin on meil rakendamisel terve rida maaelu arengukava 2014–2020 meetmeid. Meetme "Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks" kaudu toetatakse põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmist, sh piimale ja piimatoodetele. Meetme kogumaht on eelmise perioodiga võrreldes kasvanud 22 miljoni euro võrra ja ulatub uuel perioodil 67 miljoni euroni, mis teeb sellest ühe kõige enam eelarvevahendeid kasvatanud meetme. Meetme eesmärk on tõsta põllumajandustoodete töötlejate konkurentsivõimet, parandada tarneahela toimimist, tõsta töötlemise efektiivsust, samuti toetada tootjaid ja nende ühistuid tootmisahela järgmisele astmele ehk töötlemise etappi liikumisel. Toetust antakse seadmete ostmiseks ja ehitistesse tehtavateks investeeringuteks. Samuti on kavas toetada suurprojekti, mille eesmärk on täiesti uue töötlemisüksuse rajamine. Kuigi ka suurprojekti sihtgruppi kuuluvad kõik sektorid, on piimandussektoris vajadus ja valmisolek projekti teostamiseks kõige tõenäolisem. Meetme sihtgruppi kuuluvad kõigi suurusgruppide ettevõtjad – mikro-, väike-, keskmised ja suurettevõtjad. Suurusgruppide järgi on jaotatud ka eelarve ning ettevõtja suurusest sõltuvad toetusmäär ja maksimaalne toetussumma.
Koostöömeetmega toetatakse toidusektorile suunatud teadus- ja arendustegevuse projekte, mille eesmärk on leida lahendusi, mis aitaksid toiduainetööstuse ettevõtjatel luua oma tegevusega suuremat lisandväärtust. Koostöömeetme eelarve on 6,3 miljonit eurot. Lisandväärtusega ja eriliste toidutoodete turuletoomise soodustamiseks on olemas ka toidukvaliteedi kavade arendamisele suunatud meetmed. Toodete erilised omadused tulenevad tavatoodetega võrreldes rangematest tootmisnõuetest või erilistest tootmisviisidest, mida kavaga liitunud tootjad on otsustanud rakendada. Kuna toidukvaliteedi kavaga liitunud tootjatel tekivad lisakulud, siis maaelu arengukava kaudu kompenseeritakse kvaliteedikavades osalemisest tingitud püsikulud 3000 euro ulatuses ettevõtja kohta aastas. Lisaks on tootjarühmadel võimalik taotleda kvaliteedikava rakendamisel toetust teavitus- ja müügiedendustöö tegemiseks, et enda toodangut aktiivsemalt tutvustada. Eestis on praegu kaks tunnustatud riigisisest toidukvaliteedikava: Peipsi sibul ja rohumaaveise liha tootmine.
Neljas küsimus: "Euroopa Liidu piimakvoodid kaovad järgmise aasta aprillis. Eelmisel, 2013/2014. kvoodiaastal oli Eestis piima korrigeeritud tarnekvoodi täituvus 99,41 protsenti, mis lubab oletada, et käesoleval perioodil ületavad tootjad kvooti. Milline on antud hetkel kvoodi täitumuse prognoos ja kas valitsusel on plaanis ka trahvi saamise korral piimatootjatele tuge pakkuda?" 1. aprillist 2014 alanud viimase kvoodiaasta viie esimese kuu, ajavahemiku aprill–august esialgsete andmete põhjal võib öelda, et kui piimatarne kasv jätkub samal tasemel, st on 7,9%, siis ületataks Eesti tarnekvoot umbes 7,3%. Tõsi, kuna viimasel ajal halvenenud turuolukord ning piima kokkuostjate vähenemine on mõjunud tarnele pärssivalt, mistõttu augustis langes kokkuostetava piimakoguse kasv eelmise aastaga võrreldes 5,5%-le, samas kui eelmistel kuudel ulatus see 8–9%-ni, siis jääb tarnekvoodi tegelik ületamine eeltoodust märgatavalt väiksemaks.
Piimatootmiskvoodi süsteem on Euroopa ühise põllumajanduspoliitika raames piima pakkumise piiramiseks rakendatav meede, mille detailsed ja ranged reeglid on kõikidele liikmesriikidele otsekohalduvad ja ühtmoodi täidetavad. Liikmesriikidele on otsustusõigus jäetud vaid piiratud hulgas küsimustes ning sellistel juhtudel on Euroopa Liidu õigusaktides ka vastav volitus selgelt sätestatud. Näiteks individuaalse kvoodi ületamise väljaselgitamisel on liikmesriigil õigus otsustada, kas individuaalseid ületamisi vähendatakse proportsionaalselt, kvooti mitte ületanud tootjate täitmata kvoodikoguse ja riigi kvoodireservis olevate kvoodikoguste ulatuses, või seda ei tehta. Väljaarvestatud kvoodiületamistasu maksmisel aga Euroopa Liidu õigusaktid riikidele mingit manööverdamisvõimalust ei anna ning igasugust kvooti ületanud tootjate riigipoolset toetamist käsitatakse riigiabi reeglite rikkumisena.
Lisaks ütlen, et mis puudutab Eesti kvooti, kvoodi ületamist ja võimalikku kvoodiületamistasu, siis 6. novembriks on planeeritud Põllumajandusministeeriumis piimatöötlejate ja -tootjate suur ümarlaud, kus me anname informatsiooni, millist kvoodi ületamise riski me praegu näeme ja millised võivad tulla tingimused, kuidas kvoodiületamistasu maksta. Tänan tähelepanu eest!