Austatud Riigikogu! Algab täiskogu VIII istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevane istung. Nüüd on suurepärane võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Priit Toobal!

Head kolleegid! Lugupeetud juhataja! Tuntud vandeadvokaat Indrek Sirk on väga tabavalt öelnud, et tanklates alkoholi müüa on sama kui müüa pangakontorites tulirelvi. Leiame, et bensiinijaamad ei peaks tegelema mitte alkohoolsete jookide, vaid kütuse müümisega. Kindlasti ei ole alkoholimüük bensiinijaamades kooskõlas valitsuse vastu võetud alkoholipoliitika rohelise raamatuga. Igati mõistlik oli mõni aasta tagasi kehtestada Tallinna eeskujul üle Eesti öise alkoholimüügi piirang. See on kindlasti meile kasu toonud. Aga valitsuse viimase aja sammud alkoholipoliitikas on tehtud kõik tagasi, mitte edasi. Sellest tulenevalt esitan koos kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist justiitsminister Andres Anveltile arupärimise kokku nelja küsimusega ja me palume ministril neile lähiajal vastata.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan Riigikogu sotsiaalkomisjoni palvel üle ühe eelnõu. Riigikogu sotsiaalkomisjon algatab tulenevalt õiguskantsleri ettepanekust nr 27 raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tühistatakse alaealise isiku raseduse katkestamise piirangud, mis on vastuolus põhiseadusega. Aitäh!

Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu. Esiteks, riigilõivuseaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Teiseks, riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. Neljandaks, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende seaduseelnõude menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Kuuendaks, 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Kokku on vastu võetud seitse eelnõu ja üks arupärimine. Juhatus toimetab nendega kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.

Austatud Riigikogu! Peaminister Taavi Rõivas on avaldanud soovi esineda poliitilise avaldusega. Kokkuleppel Riigikogu juhatusega on selleks avalduseks aega kuni 20 minutit. Oleme ka kokku leppinud, et pärast seda avaldust peaministrile küsimusi ei esitata, aga fraktsioonide esindajatel on õigus osaleda läbirääkimistel. Palun, peaminister Taavi Rõivas!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Äsja andis valitsus teile üle 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Eelarvet koostades lähtusime sellest, et meie siht on kasvatada Eesti inimeste kindlustunnet. See tähendab eestimaalaste suuremat heaolu. See tähendab teadmist, et rahaasjad on korras. See tähendab garanteeritud julgeolekut. Hea Riigikogu! Valitsus andis teile üle kindlustunde-eelarve.
Käesolevat aastat on saatnud tumeda varjuna Ukrainas toimuv. Ukrainal on naaber, kes ei austa piire ja viib läbi agressiooni sõltumatu Euroopa riigi vastu. See naaber on meil Ukrainaga teadagi ühine. Et see mõjutab ka meie kindlustunnet, on paratamatu, aga idanaabri agressiivsus ei ole meile uudis. Me oleme tegutsenud targalt ning osanud end hästi kaitsta. Eesti on maailma suurima ja tugevaima sõjalis-poliitilise alliansi liige ja kollektiivkaitse toimimises ei ole kahtlust. Oleme teinud kõik selleks, et me ei oleks enam kunagi üksi. Septembri alguses toimunud NATO tippkohtumine andis meile selle kohta veel kord kinnituse. NATO käsitleb rünnakut ühe oma liikme vastu rünnakuna kõigi vastu. Kolm nädalat tagasi Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ütles meile otse: "NATO abiga ei kaota Eesti kunagi oma iseseisvust."
"Kuid just eestlaste truudus oma väärtushinnangutele ja meie sõprade poolehoid eesti jonnile lubavad meil täna ja homme arvestada nende abi sarnaselt, aga tõhusamalt kui minevikus," ütles president Lennart Meri siitsamast kõnepuldist 2001. aastal. Nõustun temaga nüüd, 13 aastat hiljem, täiel määral. Ent eelkõige on meie julgeolek kindlalt kaitstud seetõttu, kuna me oleme ise valmis tegutsema oma riigi kestmiseks, et me saaksime ise teha neid valikuid, mida meie vajalikuks peame. Seetõttu kulutame ka tuleval aastal riigikaitsele summa, mis vastab 2%-le SKT-st, ja lisaks katame liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud. See on kokku 412 miljonit eurot. Me maksame oma riigi kaitse eest vajalikku hinda, sest meie vabadus on hindamatu. Peaministrina kinnitan: Eesti on kindlalt kaitstud.
Niisama oluline kui sõjaline kaitse on riigisisene turvalisus. Riigikaitse ei ole üksnes kaitseväe ülesanne, sellega tegelevad kõik riigiasutused, tegelikult kogu ühiskond. 2015. aasta eelarvesse oleme kavandanud investeeringud pääste-, piirivalve- ja politseihoonetesse ning -varustusse. Need investeeringud parandavad töötingimusi ja muudavad meie inimeste turvalisuse kaitsmise veel efektiivsemaks ja tulemuslikumaks. Põhimõttelise tähtsusega investeeringud teeme järgmisel aastal Eesti idapiiril. Alustame piirijoone puhastamisest, rajame korraliku aia ning investeerime senisest veelgi enam nüüdisaegsesse valvetehnikasse. Eksivad need, kes ütlevad, et Eesti piir on praegu halvasti valvatud. Aga saab veel palju paremini ning investeeringutega teeme idapiiril töötavate sadade meeste ja naiste töö märksa tõhusamaks.
Kindlustunne on meile oluline ka majanduses. Kevadel ja suvel peeti päris võimalikuks, et Eesti majandus on jõudnud järjekordsesse langusesse. Nüüd me teame, et nii see ei olnud. Kuid me teame ka, et majandusprobleemid Euroopas ja meie naaberriikides teevad meilgi kasvamise keerulisemaks. Prognoosi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,5%, kuid riskid on suured ja asjad võivad minna ka teisiti. See tähendab, et meie plaanid peavad olema tehtud varuga. Riigieelarve on koostatud loomulikult konservatiivselt. Meie eesmärk on valitsussektori struktuurne eelarve ülejääk 0,8% SKT-st, see on märgatavalt enam kui kevadel kavandatud 0,2%. Me oleme valmis ka puhuks, kui tegelik elu ei hooli prognoosidest.
2015. aasta eelarve tulud on 8,4 miljardit eurot ja kulud 8,5 miljardit eurot, mis on ligikaudu pool miljardit eurot enam kui 2014. aastal. Selline kasv on võimalik osalt ka parema maksukogumise tõttu, mis on saanud võimalikuks tänu töötamise registri loomisele ja muudatustele käibemaksu kogumisel. Pingutused maksude õiglasemaks kogumiseks jätkuvad ka tuleval aastal. Samas rõhutan, et maksukoormus ei kasva, ja see on valitsuse teadlik otsus. Laenuvõtmisel on riik tasakaalukas ja mõtleb järeltulevatele põlvedele. Kui laenata pole vaja, siis seda ka ei tehta.
2015. aasta eelarve on koostatud arvestades, et riigilt palka saavate töötajate osakaal ei tohi paisuda, riik peab toimima tõhusalt ja tulemuslikult. Plaanitud reformid teeme just selle nimel, et tulevikus oleksid kulud väiksemad, kuid tulemused praegusest paremad. Ma nimetan vaid mõnda kavandatavatest reformidest: töövõimereform, koolivõrgureform, kiirabireform, politsei menetlustöö tõhustamine, kohtumenetluse kiirendamine. Tuleval aastal kasvab riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond vähemalt 3%, kusjuures õpetajate ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeolekutöötajate palgad kasvavad sellest märksa enam. Sisemised ümberkorraldused annavad võimaluse palku kasvatada palgafondi kasvust veelgi enam.
Järgmisel aastal saavad reaalselt kättesaadavaks paljud Euroopa struktuurifondide vahendid, mille esimesed taotlusvoorud avatakse juba lähima kuu-kahe jooksul. Me kasutame Euroopa raha selleks, et teha muudatusi, mis annavad pikaajalise positiivse efekti, olgu selleks kas tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, uued teadmised ja oskused, Eesti elanike kasvav heaolu või reformide tegemine.
Riik tohib majandusse otseselt sekkuda nii harva kui võimalik ja üksnes seal, kus see on vajalik. Üheks riigi olulisemaks panuseks majanduse edendamisel on taristuprojektide finantseerimine. Nii jätkuvad mitmed suured tee-ehitustööd ja raudteevõrgu arendamine. Uue arengukiirenduse saab e-riik.
2015. aasta eelarve sisaldab tööjõumaksude alandamist, väheneb tulumaksumäär ja töötuskindlustusmakse, samuti kasvab maksuvaba tulu. Tööjõumaksude vähendamine toetab tööhõivet ja suurendab perede sissetulekut. Siinkohal on õige meelde tuletada paari nädala eest avaldatud OECD riikide maksusüsteemi konkurentsivõime indeksit. Kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem on Eestis. See näitab, et me oleme olnud õigel teel. Aga et tipus püsida, tuleb edasi minna, alandada tööjõu maksukoormust ning hoida maksusüsteemi liigse keerukuse ja bürokraatia eest. Edu ei tohi meid uinutada, me peame väsimatult otsima innovatiivseid lahendusi, et tipus püsida.
Üks kõige keerulisemaid ülesandeid, millega Eesti riigil tuleb tegelda veel aastaid ja aastakümneid, on rahvastiku vähenemine ja vananemine. Siin ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi, aga me ei ole kaugeltki veel ära kasutanud kõiki võimalusi selle ülesande lahendamiseks. Meie seas on hulgaliselt neid, kes soovivad tööelus osaleda, kuid on seni olnud kõrvale jäetud. See ei ole olnud ebaõiglane mitte ainult nende inimeste, vaid kogu ühiskonna suhtes. Osalise töövõimega inimeste tööleaitamine teeb Eesti mitmes mõttes tervemaks. Keegi ei tohi Eestis olla kõrvale jäetud ning selleks on oluline jätkata töövõimereformi ettevalmistamist. Järjest vähenev tööpuudus ning suurenev tööjõupuudus ainult kinnitavad, et aeg reformiks on küps.
Heas õppekeskkonnas, kui puuduvad majanduslikud mured, läheb ka teadmiste omandamine ladusamaks. Valitsus jätkab koolivõrgu korrastamist, kasvavad õpetajate palgad ning mitmed õppuritele, sh doktorantidele, mõeldud toetused.
On oluline, et Eesti pered suudaksid võimalikult hästi toime tulla. Kõige kindlam toimetuleku tagatis on loomulikult tasuv töö. Kuigi tööpuudus Eestis väheneb ning palgad kasvavad, on ka neid, kes vajavad riigilt tuge. Teile üleantav eelarve näeb ette katte mitmetele kaalukatele otsustele, mis parandavad perede toimetulekut ja annavad kindlustunde homse päeva ees. 2015. aastast suurenevad oluliselt lapsetoetused ning tõuseb lastega perede toimetulekupiir. Kõige enam, kokku 90 euroni, kasvavad lapsetoetused nendel peredel, kes riigi tuge kõige enam vajavad. Perede sissetulekut suurendavad ka eespool nimetatud tulumaksulangus ja maksuvabastuse tõus.
Kindlustunnet vajavad ka ühiskonna väärikaimad liikmed. Soovin rõhutada, et pensionid kasvavad kevadel keskmiselt 5,9%, ning me hoolitseme ka selle eest, et keskmine vanaduspension, mis tõuseb 374 eurole kuus, oleks tulumaksuvaba.
Osa kindlustunnet toetub teadmisele, et meie elukeskkond säilib elamisväärsena tulevikuski. Lisaks harulduste kaitsmisele ja Eesti looduse eripära säilitamisele teeme investeeringuid saastunud alade ja veekogude korrastamiseks ning puhta joogivee tagamiseks.
Tuleva aasta eelarves teeme olulisi investeeringuid ka eesti kultuuri heaks. Nimetan vaid kahte: me alustame Arvo Pärdi Keskuse rajamist ning viimasena suurtest teatritest saab kapitaalselt uuendatud Ugala.
Head kuulajad! Kui valitsus kevadel ametisse asus, kritiseeriti valitsuskoalitsiooni liigse ambitsioonikuse pärast. Mul on hea meel tõdeda, et oleme endale seatud eesmärke täitmas. 2015. aasta eelarve lähtub kevadel kokkulepitud eesmärkidest ja põhimõtetest ning arvestab ka väliskeskkonnaga, mis pole meie ette seadnud mitte just meeldivaid probleeme. Järgmise aasta eelarve pakub kindlustunnet kõigile Eestis elavatele inimestele. Ta annab kindluse, et Eestis on turvalisem elada. Ta annab kindluse, et perede elu läheb paremaks ja tulevasi põlvkondi ei koormata võlgadega. Ta annab kindluse, et me suudame toime tulla ka siis, kui maailmas lähevad asjad loodetust kehvemini. Kõige lõpuks loodan, et ta kasvatab meie kindlust enesekindluse tähenduses. Kasutan kümnevõistleja Mikk Pahapilli sõnu: "Sa pead teadma, mida teed. Ikka enesekindlalt, mitte uisapäisa. Enesekindlus on alus."
Austatud Riigikogu! Teile üle antud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikult, see pakub kindlustunnet Eesti elanikele nii lühemaks kui ka pikemaks ajaks, nii otsesemas kui ka kaudsemas tähenduses. See on parim eelarve, mida praegustes oludes saab teha. Seda pole sugugi mitte vähe. Seetõttu kutsun teid üles toetama valitsuse esitatud eelarvet ning soovin teile konstruktiivset arutelu. Tänan! Jõudu tööle!

Avan läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel Kadri Simson, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud valitsusliikmed! Head kolleegid! Hetk tagasi anti meile üle tuleva aasta riigieelarve eelnõu. Me oleme sellest viimastel nädalatel palju head kuulnud. Kui tsiteerida peaministrit, siis uue enesekindla kantseliidi käibeletulek on jätnud peaaegu mulje, et selles eelarves ei olegi tulusid vähem kui kulusid. Aga me oleme samas olukorras nagu matustel, kus lahkunust räägitakse ainult head. Ma olen kindel, et siin Riigikogus ees ootavad kolm sisukat töökuud toovad välja ka eelarve teise külje.
Järgmise aasta riigieelarve prioriteedid on peaministri hinnangul Eesti inimeste kindlustunne, julgeolek, heaolu kasv ja perede toimetulek. Ma usun, et sellele kirjutavad alla küll kõik Riigikogu fraktsioonid. Me tahame, et tänavatel oleks pimedatel sügisõhtutel julge jalutada. Me tahame, et siis, kui punane kukk tegutseb, jõuaksid tuletõrjujad igasse Eesti paika õigel ajal. Me tahame, et Eesti inimestel oleks siin järjest parem elada ning riik soosiks suurperesid ja laste kasvatamist. Paraku ei tohi see jääda vaid loosungiks ja Keskerakond ei lasegi sel loosungiks jääda. Miks ma viitan loosungile? Sest kus on kindlustunne, kui sisejulgeoleku või Siseministeeriumi haldusala eelarve on selles eelarves peaaegu külmutatud?
Järgmise aasta riigieelarves on sees vähemalt kolm asja, mille eest Keskerakond on juba aastaid seisnud: tasuta koolitoidu jõudmine gümnaasiumiastmesse, universaalse lapsetoetuse tõus ning pensionide väljamaksmine indeksi täies väärtuses. Kui tulumaksuvaba miinimumi üle tekib alati vaidlus, kas peale rahandusministri on veel keegi seisnud selle suurendamise eest, siis koolitoidutoetuse puhul seda küsimust kindlasti tekkida ei tohiks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste kohaselt kehtestati tasuta koolilõuna 1.–4. klassini aastal 2002 ja seejärel, aastal 2006, laiendati seda tervele põhikoolile ja ka kutsekoolile. Mõlemal korral oli haridusministriks meie kolleeg Mailis Reps. Keskerakond on sellest ajast peale üritanud kehtestada tasuta koolilõunat ka gümnaasiumiõpilastele. Selles Riigikogus oleme selleteemalise eelnõu algatanud kahel korral: 5. aprillil 2011 ja 10. aprillil 2014. Lugedes nüüd laual olevat valitsuse eelnõu, on näha, et seal on lähtutud ka Keskerakonna eelnõu seletuskirjast. Meile ei olegi oluline, kelle allkirjaga eelnõu kindlustab gümnaasiumiõpilastele tasuta toidukorra, kuid paraku on valitsus siingi teinud Tootsi kombel ainult pool rehkendust. Toiduainete hinna kiire tõus on teinud koolitoitlustajatele väga raskeks pakkuda 78 sendi eest tervislikku sooja koolilõunat. Võrreldes 2010. aastaga on toiduainete hinnad kasvanud 23,1%, aga samal ajal on koolilõunatoetus suurenenud vaid 4%. Meie eesmärk on endiselt suurendada koolilõunatoetust vähemalt ühe euroni, mis on reaalne kulu.
Järgmise aasta riigieelarve likvideerib lõpuks ka ühe suure häbipleki, selle, et lapsetoetust pole kümme aastat suurendatud. Selle kümne aasta jooksul on toiduainete hinnad tõusnud 61,6% ja eluasemekulud enam kui kaks korda. Me arvame, et see ei tohiks olla ühekordne tõus, lapsetoetus ei tohiks jääda taas kümneks aastaks külmutatuks. Minimaalne, mida saab pakkuda lastega peredele, on see, et universaalset lapsetoetust indekseeritakse samamoodi nagu pensione ning see liigub kaasa elukalliduse tõusuga.
Järgmise aasta suuremad probleemid on peale sisejulgeoleku kindlasti ka kohalike teede rahastamine ning põllumajandustoetused. Kui siiani sätestas teeseadus, et 75% kütuseaktsiisist suunatakse teehoidu, siis kevadel uue koalitsiooni häältega vastuvõetud seadusmuudatus seda enam ei taga. Loomulikult ei tähenda see automaatselt kohaliku teehoiuraha ärakadumist, aga kogemus näitab, et nii on juhtunud, kui seadusega pandud kohustus ära on kadunud. Eesti põllumees, nagu me teame, näeb vähem päikest kui tema lõunamaa kolleegid, aga samas on tema toetused väiksemad kui Lõuna-Euroopas. Siin on Euroopa Liit appi tulnud ja võimaldab Eesti riigil maksta suuremaid toetusi, mida Eesti eelarves praegu näha ei ole. Põllumeestele mõeldud eelarveosa hoopis kahaneb.
Keskerakond lubab järgmisel kolmel kuul väga konstruktiivset arutelu. Me teeme kindlasti oma muudatusettepanekuid.

Kas Kadri Simson soovib lisaaega?

Jah. Ma kasutan lisaaega eelarve esimesel, teisel ja kolmandal lugemisel. Aitäh!

Aitäh! Sõnavõtusoove on veel. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! Kolm minutit lisaaega Urmas Reinsalule.

Härra peaminister! Austatud Riigikogu liikmed! See eelarve on vahe-eelarve enne järgmisi, 2015. aasta valimisi. Avaldan valitsusele tunnustust, et valitsus sai eelarve tegemisega hakkama ja suutis selle õigel ajal Riigikogule esitada. Kindlasti on selles eelarves hulk asju, mis tuli ära teha, mida parlament on otsustanud ära teha, ja nende tegemine on igati mõistlik.
Kui kõnelda kesksetest, suurema kaalu ja mõjuga asjadest selles eelarves, siis pean oluliseks rõhutada, et selles eelarves ületavad kulud tulusid. Kui varem oli Eesti rahanduspoliitiline eesmärk viia eelarve 2015. aastaks nominaalselt tasakaalu, siis praeguse eelarveprojekti puhul on selge, et seda eesmärki ei suudeta täita. Me jõuame olukorda, kus meie võlad on 320 miljoni euro võrra suuremad kui reservid.
Peaminister ütles oma kõnes, et me peame olema konservatiivsed, sest meie majanduse väljavaadete tulevik võib olla määramatu. Sellele on IRL tähelepanu juhtinud ja juhib edaspidigi. Eriti oluline on jälgida, mis toimub tegeliku rahaga ehk laenude ja reservidega. On fakt, et selle eelarvega riigi varad kokkuvõttes vähenevad ja me elame kogutud reservide arvel. Küsimus on, kas meil on kriis, mida tuleks leevendada, või kasvuaeg, kui tuleks reserve koguda. Seega, Eesti riigi netovarad vähenevad, keskvalitsus kulutab 2015. aastal ligi 150 miljoni euro eest reserve, mis on oluliselt enam kui pensionisamba lubatud taastamiseks kuluvad 51 miljonit eurot, mida on toodud eelarve tasakaalu eiramise peamise põhjusena. Seega, reservid ei kulu ka võlgade tasumiseks või olulisteks investeeringuteks, vaid pigem jooksvateks kuludeks. Õhku jäävad küsimused, miks kasutatakse reserve jooksvate kulude katmiseks. Mida me teeme siis, kui majandus riskistsenaariumi kohaselt reaalselt kahaneks, ning kui pika ja sügava kriisi üleelamiseks meie aina väiksematest reservidest sellisel juhul piisab? Need küsimused on kesksed eelarve vastutustundliku ehk rahanduspoliitilise poole mõttes.
Teiseks, peaminister kõneles siin sellest, et tuleb anda peredele kindlustunnet. Üks kõige kesksem asi, kuidas riik saab oma demograafiliste meetmetega anda kindlustunnet, on see, et me ei anna ebakindlust, kindlusetust sisendavat signaali, et riik murrab oma sõna. Mul on kahju, et selle aasta suvel koalitsiooni häältega läbisurutud seadusmuudatus, et emapension kaotatakse 2015. aasta algusest, mis sisaldub ka selles eelarves, tähendab, et me oleme andnud signaali, et neile vanematele, kes on oma lapsed üles kasvatanud, ei paku riik kindlustunnet, vaid loob ebakindlust.
Kolmandaks, inimeste majanduslik toimetulek. Tulumaksuvaba miinimumi kümneeurone tõus, mis jätab inimestele, kõigile inimestele, kes saavad tulu, kaks eurot täiendavat palgaraha kätte, on samm õiges suunas, aga ei lahenda tegelikult seda probleemi, et inimestel on raske majanduslikult toime tulla. Isamaa ja Res Publica Liit saatis eile kooskõlastusele madalapalgaliste maksureformi seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Meie mõtteviis on lihtne: riiklike maksude kaudu tuleb soosida eeskätt seda, et inimesed ise hakkama saaksid, ei ole otstarbekas maksustada ühelt poolt tulumaksuga ja teiselt poolt anda sotsiaaltoetusi inimestele, keda võiks aidata just maksusoodustuse abil. Meie ettepanek on lihtne ja selge: kehtestada Eestis madalapalgalistele maksuvabastus. See on tegelik meede, mis loob juurde töökohti, elavdab majandust ja lahendab väga suure ühiskonnarühma toimetulekuprobleeme. Esiteks aitab see vähendada vaesust. Teiseks aitab see kaasa sellele, et palgatööd tegev inimene elaks oma palgast ära ilma sotsiaaltoetusi vajamata. Kolmandaks parandab see inimeste motivatsiooni töötada ning aitab kaasa töötuse vähenemisele. Ka see on tegelik küsimus, mis kuulub 2015. aasta valimiste eel lahendamisele kõigi erakondade debatis.
See eelarve on vahe-eelarve, see on valitsuskoalitsiooni valimisteks valmistumise eelarve. 2015. aasta valimiste eel otsivad erakonnad vastuseid tegelikele küsimustele ja Eesti ees seisvatele pikaajalise mõjuga valikutele. Kesksed küsimused on järgmised. Esiteks, inimeste toimetulek. Teiseks, majanduse väljavaated ja see, kuidas on riigil võimalik oma poliitiliste sammudega ja majanduspoliitika abil Eesti majandust tõusule viia. Kolmandaks, see eelarve on koostatud rutiinist lähtudes. Ka sellest rutiinist lähtudes, mis puudutab Eesti riigi organisatsiooni ja ülalpidamiskulusid. Peaminister tõi eelarve voorusena välja, et see on täpselt samasugune nagu varem. Aga minu küsimus on selles, kas seda riiki või riigiaparaati, mis meil praegu on, on meil pikemas vaates jõukohane ülal pidada. Ka see on tegelik küsimus, millele Eesti erakonnad peavad ühel või teisel moel vastust pakkuma ja mis tuleb kindlasti arutlusele nii parlamendis eelarve menetluse ajal kui ka Riigikogu valimiste eel.
Peaminister puudutas oma kõnes riigikaitset. See on erakondadeülene küsimus. Isamaa ja Res Publica Liit on teinud ettepaneku sõlmida erakondade vahel meie iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks riigikaitse kokkulepe, et riigikaitseküsimused ei oleks päevapoliitiline mängukann või turundustegevus selles stiilis, et käin ühe idee välja, kui ühiskonnas tekib arutelu, siis võtan selle tagasi ja käin välja järgmise idee. See peab olema pikaajaline ja püsiv töö ning see peab olema kõigi poliitiliste jõudude ühistöö. Aitäh teile!

Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd, palun!

Austatud esimees! Austatud peaminister! Head kolleegid! Riigieelarve koostamine on igale valitsusliidule keeruline ülesanne. Pildid, mida opositsioonipoliitikud kevadel maalisid riigieelarve süngetest väljavaadetest, ei ole teoks saanud. Tulude laekumine on olnud isegi parem kui planeeritud ja majanduse väljavaated püsivad mõõdukalt optimistlikud. Riigieelarve kava valmis valitsuses tavapäraselt pingeliselt ja emotsionaalselt, aga kõrvaltvaatajana võin öelda, et minu mulje põhjal toimus see varasemate aastatega võrreldes isegi konstruktiivsemalt ja ladusamalt.
Tulude laekumine on ka tänavu olnud oodatust parem ja järgmisel aastal on oodata üle 6% suuremat maksutulude laekumist kui sel aastal. Rahandusministeeriumi koostatud suvine majandusprognoos, mis on eelarve alus, lubab järgmiseks aastaks 2,5% majanduskasvu. See langeb kokku eile avaldatud Eesti Panga uuendatud majanduskasvuprognoosiga. Tõsiasi, et maksutulud laekuvad kiiremini, kui majandus kasvab reaalnäitajates, on tingitud sellest, et peale majanduse reaalkasvu mõjutab maksutulude laekumist ka SKT nominaalkasv ja muutused majanduse struktuuris. Jooksvates hindades kasvab majandus 6% ja maksutulude laekumist mõjutab eelkõige majanduse nominaalkasvu näitaja. Maksutulude head laekumist mõjutavad ka eratarbimise ja palkade kiirem kasv, samuti riigi meetmed maksude paremaks kokkukogumiseks. Kiire palgakasv ja tööhõivenäitajate püsimine kergitavad sotsiaalmaksulaekumist. Sellepärast ei kannata kriitikat väide, et eelarvetulude kasvuallikad pole teada. On küll teada. Järgmisel aastal avanevad ka Euroopa Liidu uue finantsperioodi vahendid. Neid on võimalik suunata tee-ehitusse, koolivõrgu arendamisse, kultuurivaldkonda, keskkonnaprojektidesse ja mujale ning edendada tootlikkust ja e-riiki. Tänu uue perioodi vahenditele kasvavad ka mittemaksulised tulud.
Opositsioon on millegipärast rõhutanud, et tegemist on valimisaasta eelarvega. Ka valimisaastal tehakse riigieelarvet ja kui julgeolekuolukord nõuab panustamist välis- ja sisejulgeolekusse, siis tuleb kaitsevõimet ja sisejulgeolekut tugevdada ka valimisaasta eelarves. Ka inimeste toimetulek ja kindlustunde parandamine on valdkonnad, millesse tuleb panustada nii palju kui võimalik. Riigieelarve seis võimaldab suurendada nii lastega perede sissetulekut kui ka pensione ja avaliku teenistuse töötajate palka. Selleks, et riik oleks valmis toimetulemiseks sisemiste ja välimiste ohtudega, parandab järgmise aasta riigieelarve riigi kaitsevõimet ja panustab sisejulgeolekusse. Kaitsekulude eelarve kasvab tänavuse aastaga võrreldes 28 miljoni euro, sisejulgeoleku eelarve aga 21 miljoni euro võrra. Piiri turvalisuse parandamiseks eraldatakse lisaraha juba tänavu ja järgmise aasta eelarves nähakse ette lisavahendid. Peale investeeringute tehnikasse kasvavad piirivalvurite palgad enam kui riigieelarvesse planeeritud üldine palgatõus. Tuntava kasvuga on eelarves ka sotsiaalkaitsekulud: pensionideks kulub üle 100 miljoni euro rohkem kui tänavu, peretoetuste eelarve kasvab 78 miljoni euro võrra. Lastega perede ja eakate kindlustunde parandamine on eelarvekava selge prioriteet.
Selleks, et majanduskeskkond kasvu soodustaks, on tähtis hoida maksusüsteem riikide võrdluses konkurentsivõimelisena ja liikuda edasi tööjõumaksude alandamise poole. Tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse langetamine ning tulumaksuvaba miinimumi suurendamine ...
Palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit lisaaega.

... on reaalsed sammud tööjõumaksude vähendamiseks. Üldine maksukoormus jääb tänavusele tasemele. Eelarvekava järgib nii Euroopa Liidus kui ka meil riigisiseselt kokku lepitud fiskaalraamistikku ja on koostatud majanduskasvu toetavalt. Tulenevalt Eesti Panga juures tegutseva eelarvenõukogu ettepanekust on kevadise eelarvestrateegiaga võrreldes struktuurne tasakaal kavandatud 0,2 protsendipunkti võrra kõrgemaks.
Konservatiivset hoiakut on vaja sellepärast, et majandusolukord on edaspidigi mõjutatud Venemaa ja Ukraina konfliktist ning sellest on suuresti mõjutatud ka meie põhilised eksporditurud. Euroala majanduskasv on ootamatult pidurdunud ja euroala riikide majanduse senine taastumine on oma hoogu kaotamas. Sellepärast on eelarvekava konservatiivne hoiak igati põhjendatud. 2015. aasta eelarvekava järgib seda hoiakut ja kindlustab raamistiku, mis tagab parema välis- ja sisejulgeoleku, parandab kõigi inimeste toimetulekut ja toetab majanduskasvu.
Soovin tulemuslikku ja konservatiivset lähenemist eelarve menetlemisele! Tuletan meelde, et nüüd on meil võimalik eelarvet menetleda meie enda vastuvõetud ja kinnitatud uue eelarveseaduse alusel. Edukat eelarve menetlemist! Tänan tähelepanu eest!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Kõigepealt, hea istungi juhataja, palun ma kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Head kolleegid! Head külalised! Peaminister, tehes ettekannet, mis kõneles eelarvest, nimetas seda kindlustunde-eelarveks. Iseenesest võib sellega ju nii mõneski aspektis nõustuda. Tõesti, julgeolekusse ja ennekõike välisjulgeolekusse panustab see eelarve rohkem, kui on kunagi varem panustatud. Arvestades praegust julgeolekuolukorda, arvestades meie geopoliitilist asukohta, mistõttu me oleme ohtudele kindlasti vastuvõtlikumad kui nii mõnigi teine riik, on see igati mõistlik, võiks isegi öelda, et ainuvõimalik.
Samamoodi on teisi nüansse, mis selles eelarves kõnelevad suuremast kindlustundest. Näiteks, eelarve kui selline laiemalt või selle tasakaal, tegelikult tasakaalupunkti asetsemine positiivsel poolel struktuurses mõttes ehk see, et eelarve on 0,8%-ga struktuurses tasakaalus. Arvestades majanduse suhteliselt ebakindlaid väljavaateid, on see kindlasti mõistlik lähenemine. See tagab, et kui mõni maksulaekumine jääb väiksemaks, kui on prognoositud, siis jääb eelarve ikka vastavusse sellega, mis on Euroopa Liidus kokku lepitud, ehk on struktuurselt kas tasakaalus või plusspoolel. Selles mõttes võib nõustuda, et see eelarve kannab endas kindlustunde nüanssi.
Samas ei kipuks ma nimetama seda kindlustunde-eelarveks, sest minu arvates viitab kindlustunne oma olemuselt pigem konservatiivsusele, mis tahab asju pigem säilitada, mitte muuta. Koalitsioonilepe sai allkirjad kevade hakul ja mulle tundub, et sellist kevadist hõngu, värskust ja uudsust kannab väga tuntavalt ka see eelarve. Täpselt nii nagu koalitsiooni, nagu on siin ka mainitud, süüdistati algul kõige rohkem selles, et tegu on liiga ambitsioonika koalitsiooniga. Ma olen nõus, see on ambitsioonikas koalitsioon. Olukord, kus me kevadel olime, oli neid ambitsioone arvestades keeruline, aga ma usun, et selle eelarvega on suudetud päris hästi neid ambitsioone täitma hakata. Seetõttu arvan pigem, et see eelarve kannab endas rohkem värskust ja uudsust kui konservatiivsust. Miks ma seda väidan? Nimelt, sotsiaaldemokraadid on aastaid kritiseerinud eelarveid just sellepärast, et mitmed olulised muudatused on ühiskonnas jäänud tegemata. Tegelikult on päris mitmeid asju, mis sel sügisel on teisiti.
Alustan meile kõige olulisemast teemast ehk lapsetoetuse tõusust. Kui me tähistasime eelmisel aastal seda, et kümme aastat polnud lapsetoetus, täpsemalt öeldes, esimese ja teise lapse toetus tõusnud, siis nüüd saab tõesti üksteist aastat mööda sellest ajast, kui esimese ja teise lapse toetus viimati tõusis. Aga see üheteistkümnes aasta jääb selles aegreas viimaseks, sest järgmise aasta 1. jaanuarist tõuseb lapsetoetus 45 eurole, teist samapalju tuleb juurde nendele, kes vajavad seda raha veelgi rohkem kui laiem osa ühiskonnast, ehk väikese sissetulekuga perede lastele, ning kolmanda lapse toetus tõuseb 100 eurole.
Selliseid teemasid on aga teisigi. Kui jääda veel endiselt laste juurde, siis räägin koolitoidust. Aastaid on sotsiaaldemokraadid teinud ettepanekut, et koolitoit, mis praegu on põhikooliõpilastele tasuta, võiks samade põhimõtete järgi olla tasuta ka gümnasistidele. Aastaid on aga leitud põhjusi, miks seda mitte teha: seda ei ole peetud mõistlikuks, on väidetud, et siin ei ole seost koolikohustuse ajaga, või ei ole lihtsalt raha leitud. Järgmisest aastast on gümnaasiumides koolitoit tasuta. Aga ka näiteks täiendav toimetulekutoetus lastega peredele on samamoodi uus põhimõte järgmise aasta eelarves, mida senini eelarves olnud ei ole. See kergendab kindlasti toimetulekutoetust saavate lastega perede olukorda.
Tegelikult ei piirdu uudsed momendid ainult lastega, kuigi võib tõepoolest öelda, et lapsed on selle eelarve põhifookuses. Kui me võtame näiteks maksupoliitika, siis tulumaksuvaba määra tõusust on aastaid räägitud, aga sõnadeks on see senini jäänudki. Järgmisel aastal tulumaksuvaba määr tõuseb. Iseenesest ei ole see kümneeurone tõus kindlasti see, millega võiks piirduda, aga algus on tehtud. Ma usun, et järgmised eelarved tõstavad tulumaksuvaba määra veelgi. Sama kehtib ka töötuskindlustusmakse kohta. Oleme kritiseerinud, et sellega tasakaalustatakse eelarvet, aga järgmisest aastast oleme ette näinud vahendeid selleks, et töötuskindlustusmakse võiks langeda.
Kui Keskerakonna esindaja siit puldist viitas matusemeeleolule, siis sellega ei saa küll kuidagi nõustuda. Aga selle teema puhul tasub kindlasti mainida, et järgmisest aastast taastub matusetoetus, seda siis neile, kelle sissetulek on väike, et leevendada kadunukese matmisega seotud kulutustest tekkinud probleeme.
Aga ma ei soovi lõpetada morbiidses toonis. Vastsündinule näkku vaadates kipuvad eri inimestel pähe tulema erinevad nimed. Samamoodi on ka seekord. Ma arvan, et iseenesest ei ole eelarvele antud nimi kõige olulisem, aga mulle tundub, et pigem kõnetab see eelarve mind rohkem uudsuse- või progressieelarvena, mitte niivõrd kindlustunde-eelarvena. Aitäh!

Läbirääkimised on lõppenud ja teema käsitletud. Aitäh!

Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Maroko Kuningriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 710 esimene lugemine. Algataja ettekandja on rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada lepingupartneritevahelisi investeeringuid, hoida ära diskrimineeriv maksustamine ja tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Eesti maksulepingud põhinevad OECD tüüplepingul. Eesti ja Maroko leping allkirjastati 25. septembril 2013 New Yorgis.
Eesti ja Maroko lepingu erinevused OECD tüüplepingust on järgmised. Kui dividendi saajal on äriühingus vähemalt 25%-line osalus, on dividendi maksustamisel kõrgeimaks lubatud kinnipeetavaks määraks 6% brutosummast ning muudel juhtudel 10%. Tüüplepingus on kinnipeetava maksu määr 5% vähemalt 25%-lise osaluse puhul ja muudel juhtudel 15%. Litsentsitasult võib tuluallika riik kinni pidada 10% brutosummast, tüüpleping annab maksustamise õiguse ainult litsentsitasu saaja residendiriigile. Ettevõtjal tekib teises riigis pidev tegevuskoht siis, kui ta on seal üle kolme kuu teenuseid osutanud. Eesti ja Maroko lepingusse on lisatud, et teise riigi haridusasutustes õpetamise või uurimistöö tulu ei või kahe esimese aasta jooksul maksustada. Leping ei anna riikidele maksustamiseks lisavõimalusi, kuid piirab juba olemasolevas riigisiseses õiguses kehtestatud maksustamisõigusi. Tänan tähelepanu eest!

Küsimused ettekandjale. Valdo Randpere, palun!

Lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kas on olemas mingi aimdus või ülevaade, kui suures mahus on Maroko Kuningriigi residendid või ettevõtted siiamaani Eestisse investeerinud?

Aitäh! On.

Rohkem algataja ettekandjale küsimusi ei ole. Komisjoni ettekandja on rahanduskomisjoni liige Peeter Laurson. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seaduseelnõu 710 oma 15. septembri istungil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Tiina Hansson. Topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel ning kapitali, tehnoloogia ja inimeste vaba liikumist. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Komisjonis arutatud teemad olid järgmised. Küsiti, milliste riikidega on leping juba sõlmitud. Tuleb välja, et siiani on selline leping sõlmitud 56 riigiga, nende riikide nimekiri on ära toodud Rahandusministeeriumi kodulehel. Küsiti veel, miks ei ole lepinguid Jaapani, Austria ega Tšiiliga. Tuleb välja, et lepingu teine pool ei ole siiani olnud sellest huvitatud, kuna majandussuhted ei ole praegu nii tihedad.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: saata eelnõu päevakorda tänaseks, kolmapäevaks, 24. septembriks, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks 3. oktoober kell 16. Aitäh!

Küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Peeter Laurson! Komisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid ei ole. Määran eelnõu 710 ... Vabandust, kas on soovi läbirääkimistel osaleda? Näete, ma ennustasin õigesti, soovi ei olegi. Komisjon on teinud ettepaneku eelnõu 710 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 710 muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks 3. oktoobri kell 16. Suur tänu!

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 muutmise seaduse eelnõu 689 esimene lugemine. Algataja ettekandja on haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 muutmise seaduse eelnõu, mis on väga lühike ja selge. Sellega nähakse ette, et järgmise aasta 1. jaanuarist hakkavad riigi toetatud koolilõunat saama ka gümnaasiumiõpilased. Selleks, et natukene üle 22 000 gümnaasiumiõpilase võiksid koostöös kohalike omavalitsustega järgmisest aastast tasuta koolilõunat saada, eraldab riik üle kolme miljoni euro. Valdav osa gümnaasiumiõpilastest, ligi 20 000, õpib munitsipaalkoolides ja suurim osa sellest lisarahastusest haridustoetuse raames ka kohalikele omavalitsustele eraldatakse. Samuti saavad toetust erakoolipidajad, erakoolides õpib natuke üle 1000 gümnaasiumiõpilase. Tasuta koolilõunat hakkavad saama ka riigigümnaasiumide pisut rohkem kui 1500 gümnasisti. Kokku võttes tähendab see seda, et kui siiani on põhikooliastmes eraldatud 136,5 eurot aastas õpilase kohta, siis edaspidi eraldatakse see summa ka gümnaasiumiõpilaste toitlustamise tarbeks. Tegemist on olulise muudatusega, mis kindlasti mõjutab positiivselt perede toimetulekut ja parandab gümnaasiumiõpilaste heaolu koolis õppimise ajal. Praktika on praegu selline, et üle poole gümnaasiumiõpilastest koolilõunat eri põhjustel ei söö. Mõned ei soovi seda süüa, aga kindlasti on siin märkimisväärne mõju ka vanemate materiaalsel olukorral. Loomulikult, mida kaugemale suurtest linnadest me läheme, seda suurem on selle muudatuse positiivne mõju perede sotsiaalsele toimetulekule. Kindlasti on see üks oluline meede selleks, et tagada Eestis ühtsuskooli põhimõtte toimimine, et haridus oleks tasuta ja võrdselt hea kõikides Eesti nurkades. Vastan hea meelega teie küsimustele. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh, hea ettekandja! Kõigepealt tunnustan teid, see on väga hea algatus ja väga hea eelnõu. Tänan ka avameelse diskussiooni eest Riigikogu kultuurikomisjonis, kus tuli välja, et see nn tasuta gümnaasiumilõuna võib tähendada ka seda, et küllaltki suur osa lõuna maksumusest tuleb tasuda omavalitsusel või jääb edaspidi lõuna eest tasuma muu hulgas lapsevanem. Kas te olete nii kena ja selgitate, millised need variandid on, et koolilõuna kataks 30–35% kasvava gümnasisti ööpäevasest toiduvajadusest?

Aitäh! Nii nagu ka kultuurikomisjonis sai märgitud, on riikliku koolilõunatoetuse põhimõte algusest peale olnud, et see ei kata mitte kõiki koolilõuna pakkumisega seotud kulusid, vaid ainult toiduainetega seotud kulusid. On selge, et toiduainete hinna tõustes on kindlasti asjakohane arutleda, kas riigi toetus ei peaks olema suurem. Samas on selge ja algusest peale nii ka olnud, et tasuta koolilõunad on tagatud kõikides omavalitsustes riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Eks koolilõunatoetuse saajate ringi laienemine tähenda ka seda, et me eeldame jätkuvat solidaarsust kohalikelt omavalitsustelt. Me oleme omavalitsusliitudega seda küsimust arutanud. Samas võib esile tuua, et mitmes Eesti omavalitsuses on juba praegu kohalik omavalitsus taganud tasuta koolilõuna gümnaasiumiastmes. Nendes omavalitsustes aitab riik tulevikus sellele rahastamisele kaasa ehk nende eelarvele mõjub see isegi positiivselt.
Siit tuleneb kindlasti üks eraldi teema, millele ma viitasin ka kultuurikomisjonis. See on seotud sellega, kuidas kohalikud omavalitsused ja koolid on tasuta koolilõuna tagamist korraldanud. See praktika on üsna erinev ja lõpphind on olnud märkimisväärselt erinev ka omavalitsustes, mis on omajagu loogiline, sest mõnes väiksemas omavalitsuses on kulud väiksemad kui mõnes suures linnas. Aga omavalitsused on rakendanud väga erinevaid mudeleid ja sellest tulenevalt on lõpphind kujunenud erinevaks. Kahjuks ei ole meil praeguse seisuga ülevaatlikku pilti, kuidas seda eri kohtades on tehtud.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud härra minister! Riigi toetus koolilõunale on 78 senti ja paljud omavalitsused maksavad sellele peale. Aga milline hakkab olema olukord riigigümnaasiumides? Kas haridusministeerium loodab, et kohalikud omavalitsused maksavad ka riigigümnaasiumides dotatsiooni? Kui te seda loodate, mis on siis selle lootuse aluseks? Kas arvatakse, et gümnaasium leiab selle raha mingitest muudest vahenditest, või kutsutakse otse üles, et puuduva osa peavad maksma lastevanemad? Millist lahendust haridusministeerium siin näeb?

See on väga asjakohane küsimus. Seda teemat me praegu ministeeriumis ka arutame. Riigigümnaasiumide puhul ei räägi me koolilõunatoetusest, kuna need on otseselt haridusministeeriumi hallatavad asutused ja see loogika on kindlasti natukene teistsugune. Aga siin on seesama eripära – ma ei nimetaks seda probleemiks –, et eri riigigümnaasiumides on ka koolilõunakulud erinevad. Me ei ole veel lõplikult kokku leppinud, mismoodi see kord jaanuarist alates riigigümnaasiumides olema hakkab. Ma loodan, et mõne nädala jooksul, võib-olla juba siis, kui see eelnõu jõuab teisele lugemisele, on võimalik edastada haridusministeeriumi visioon kultuurikomisjonile ja sealtkaudu Riigikogule.

Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas teie arvates ei oleks nii loogilisem kui ka praktilisem koolitoidutemaatika hariduspoliitikast lahti siduda ja seostada see Sotsiaalministeeriumi tegevusega? Sellisel juhul oleks pilt selgem. See oleks siis nagu sotsiaaltoetuste liik ja tähelepanu ei hajuks spetsiifiliselt hariduslike küsimuste pealt sellistele kõrvalistele, tugistruktuurilistele küsimustele.

See juba on Eesti riigis nii, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kus need koolitoitu puudutavad punktid on sätestatud, on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas ja meie vastutame selle seaduse täitmise eest. Ma arvan, et me sellest eriti kuskile ei pääse. Haridusministeerium peab tegelema ka paljude teiste tugistruktuuriküsimustega, mis oma sisult tihti on tõesti kuskil Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuse piirimail. Üldiselt üritame seda koostööd võimalikult heana hoida. Ma ei ole kindlasti nõus sellega – mitte et küsija seda väitnud oleks –, et selle seaduseelnõu ettevalmistamine ja menetlemine oleks kuidagi märkimisväärselt meie energiat hariduse sisu teemadest kõrvale viinud. Sellel, missuguse ministeeriumi real see konkreetne raha on, ei ole minu arvates põhimõttelist tähtsust.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud haridusminister! Otse loomulikult on see hea eelnõu, aga kahjuks on sellega nii kaua viivitatud. Kuid tegelikult riigi täiendav kulu ei ole ju 2,7 miljonit, sest põhikooliõpilaste arv on palju vähenenud ja seetõttu jääb riigil raha järele. Kas teil ei tulnud kordagi mõttesse suurendada seda toetussummat ühe euroni, mis oleks soliidsem?

Ma loodan, et ma väga ei eksi, kui ma peast ütlen, et järgmisel aastal on Eesti üldhariduses 2000 last rohkem, kui oli eelmisel aastal. Kasv tuleb just nimelt põhikoolist. Nooremaid õpilasi tuleb juurde, kuid gümnaasiumis jääb lapsi ka edaspidi vähemaks. Kindlasti on riigi toetuse suurus üks teema, mida on ka siin saalis korduvalt arutatud. Haridusministeeriumil ei oleks midagi selle vastu, kui see toetus oleks suurem, aga see on seotud riigi rahaliste võimalustega. Praegu oleme esimese sammuna ette näinud, et koolilõunatoetust hakatakse maksma ka gümnaasiumiõpilastele. Järgmise sammuna võib arutada, kas see toetus ei peaks suurem olema. Minul isiklikult selle vastu kindlasti midagi ei ole.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on hea meel, et õhkkond selles saalis on muutunud positiivsemaks, sest kui ma ei eksi, siis arutatakse seda teemat siin praegu neljandat korda. Eelmised initsiatiivid, mille algataja oli Keskerakond, ei leidnud kahjuks toetust. Aga ma küsin nende 0,78 euro kohta. Kas te oskate ütelda, kas on arvutatud, kui palju võiks koolilõuna maksma minna? Kas 1 euro, 1 euro ja 20 senti, 2 eurot? Ma praegu ei vaidle selle 0,78 üle. Ma lihtsalt küsin, kas on välja arvutatud koolilõuna hind.

Aitäh! Esiteks vastan ma nüüd ka eelmise küsija märkusele, et selle eelnõuga on nii palju venitatud. Mina sellega kindlasti venitanud ei ole. See eelnõu jõudis valitsusse umbes kuu aega pärast seda, kui mina ametisse sain, ja on ka Riigikogu menetluses olnud juba juunist saati. Mis puudutab varasemaid selleteemalisi ettepanekuid, siis kindlasti on ka sotsiaaldemokraadid nende eest mitmel korral seisnud. Kui rääkida koolilõuna maksumusest, siis nagu ma juba varem viitasin, meil paraku ei ole praegu täit ülevaadet kõikide koolipidajate kaupa, kui suured tegelikud koolilõunakulud on. Need on märkimisväärselt erinevad. Tallinnas ulatuvad hinnad 1,3–1,4 euroni, mõnes kohas väljaspool Tallinna on need palju madalamad. Kutsekoolides on süsteem üldiselt üles ehitatud sellisel viisil, et 0,78 euroga peab hakkama saama ja saadakse ka. Seal on küll natukene oma spetsiifika, kuidas koolilõunat pakutakse. Aga kindlasti on see hind erinev. See sõltub sellest, kuidas kohalik omavalitsus, koolipidaja või konkreetne kool on otsustanud koolilõunat tagada: kas kohapeal on köök teenusepakkujaga või on kohapeal köök ilma teenusepakkujata või ostetakse kogu toit väljast sisse. Võimalused on mitmekesised. Kahjuks ei ole meil praegu täit ülevaadet, kui suur see maksumus keskmiselt on.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kas te olete arutanud, et see probleem hakkab peale tegelikult tunduvalt varem ehk juba lasteaias? Kas me võiksime jõuda lähiajal selleni, et lasteaias oleks vähemalt üks toidukord tasuta? Millal võiks selles suunas liikumist oodata?

Aitäh küsimuse eest! See nõuab natuke põhimõttelisemat muutust. Koolieelsete lasteasutuste finantseerimise mudeli alusel on koolieelne lasteasutus praegu teatavasti täielikult kohaliku omavalitsuse finantseerida. See puudutab õpetajate palku, õppetegevust, haridustaristut ja ka kõiki muid kulusid. Kui kunagi otsustatakse, et riik peaks rohkem vastutama koolieelsete lasteasutuste toimimise eest, siis on see kindlasti üks teema, mida arutada. Lasteaedade puhul peame silmas pidama, et seal on toidukordi enamasti rohkem kui koolis ja see tähendab lisakulusid. Praegu on koolieelse lasteasutuse temaatika laiemalt aktiivse arutelu all nii Riigikogus kui ka ministeeriumis. Kui kunagi peaks sündima selline poliitiline otsus, et riik hakkab osaliselt või terviklikult koolieelseid lasteasutusi finantseerima, siis on see kindlasti üks küsimus, mida arutada.

Aitäh! Palun, Lauri Laasi! Lauri Laasit saalis ei ole. Siis on järgmine küsija Erki Nool. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Selle seaduseelnõuga toetab riik 78 eurosendiga gümnasistide koolilõunat. Aga kui kohalik omavalitsus ei taha gümnasistidele koolilõunat garanteerida – korrektsem oleks öelda, et ei suuda, sest ilmselgelt on 78 senti liiga väike summa koolilõuna jaoks –, mis siis saab? Kas need kohalikud omavalitsused ei täida seadust, kui nad ei suuda gümnasistidele lõunat pakkuda?

Aitäh! Nii nagu teiste üldhariduse rahastamise aspektide puhul, nii ka siin lähtutakse Eestis kehtivast süsteemist. Muidugi võib arutada, kas see on kõige mõistlikum süsteem. Riik eraldab kohalikule omavalitsusele toetust ja omavalitsus korraldab teenuse pakkumist sellisel viisil, nagu ta õigeks peab. Enamikus kohtades maksab kohalik omavalitsus juurde ja õpilased saavad tasuta lõunat, aga on ka kohti, kus ei maksta piisavalt juurde või ei maksta üldse mitte. Paraku on praegugi kohalikke omavalitsusi, kus ka põhikooliõpilaste lõuna ei ole lastevanematele tasuta. See on kohaliku kogukonna otsustada, missuguseid poliitilisi otsuseid tehakse ja kuhu kohalikku maksutulu kulutatakse, kas koolilõuna on üks prioriteetidest või on prioriteedid teistsugused. Riik tagab toetuse ja kohalik omavalitsus otsustab teenuse pakkumise detailide üle.

Palun, Mihhail Korb!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma sain teie vastustest aru, et teie arvates on 78 eurosenti väga väike summa. Millal siis plaanib ministeerium seda summat suurendada? Kas see toimub lähiajal?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, see sõltub täiesti ühemõtteliselt riigi rahalistest võimalustest. Sellel aastal oleme pidanud võimalikuks täiendavalt toetada koolilaste lõunat kolme miljoni euroga, mille eest on võimalik pakkuda koolilõunatoetust ka gümnaasiumiõpilastele. Võib-olla leiab Riigikogu lisaraha koolilõunatoetuse suurendamiseks või suudetakse seda teha järgmisel aastal. Kindlasti on see teema olnud arutlusel juba pikka aega. Loodetavasti lähiaastatel korrigeeritakse seda summat ülespoole.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Te nimetasite oma ettekandes, et umbes pooled gümnasistid ei söö koolis lõunat ja nendest osal ei ole see majanduslikel põhjustel võimalik, aga osa ei söö lõunat sellepärast, et nad seda ei soovi. Mille alusel on välja arvutatud summaarne riigi toetus? Kas on arvestatud gümnasistide koguarvu? Kui arvestatud on kõiki gümnasiste, kaasa arvatud neid, kes ei soovi koolis lõunat süüa, kes otsustab siis selle raha kasutamise, mis üle jääb?

Esiteks, ma poleks võib-olla pidanud selliseid empiirilisele kogemusele toetuvaid väiteid siin saalis esitama. Ma väitsin seda lihtsalt oma kogemusele tuginedes, sest koolidega suheldes olen ma kuulnud, et umbes pooled gümnaasiumiõpilased koolis ei söö. Kindlasti on see aga kooliti ja piirkonniti väga erinev. Nii et ma võtan oma väite tagasi. Aga mis puudutab konkreetselt teie küsimust, siis taas kord tuleb lähtuda sellestsamast toetuse jagamise loogikast. Riik maksab kõikide gümnasistide jaoks kohalikele omavalitsustele koolilõunatoetust ning kohalikud omavalitsused ja koolid otsustavad, kuidas seda teenust korraldada. Kui finantsvahendeid üle jääb, kui seda teenust tarbitakse mingitel põhjustel vähem, kui arvati, siis on koolil võimalik pakkuda tasuta lõunat palju suuremale hulgale või pakkuda ka midagi enamat. See on juba kooli ja kohaliku omavalitsuse otsus. Küll aga on tõenäoline, et kui koolilõunat gümnaasiumis riiklikult toetatakse, siis ka nõudlus selle järele suureneb. Kui rääkida nendest, kellel on majanduslik vajadus seda tüüpi toetuse järele, siis vaesuses elavaid gümnaasiumiõpilasi on meil umbes viiendik. See on kindlasti üks täiesti selge sihtrühm. Ega ka need, kes vaesuspiirist mõnikümmend protsenti üle on, ole ülemäära heas majanduslikus olukorras.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui te koolitoidutoetust välja arvutasite, siis kindlasti oli teil ees ka koolitoidu praegune tegelik maksumus. Kui palju, st mitu protsenti moodustab see 0,78 eurot koolitoidu praegusest maksumusest?

Aitäh! Ma ei tea, kas te ei kuulnud minu varasemaid vastuseid. Sellele küsimusele ma sisuliselt juba vastasin, et ma ei saa seda öelda, kuna eri omavalitsustes ja koolides on koolilõuna pakkumine korraldatud väga erineval viisil ja sellest tulenevalt ta ka maksab erinevalt. Kindlasti on 78 sendi eest koolilõunat pakkuda üsna keeruline ülesanne, nii et suures osas tuleb kas kohalikul omavalitsusel või mõnel juhul endiselt ka lastevanematel sellele juurde maksta. Aga seda, mitu protsenti on see koolilõuna maksumusest, ei ole võimalik öelda, kuna tegelik maksumus on kooliti väga erinev.

Aitäh! Palun, Siret Kotka!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Te väitsite, et teil puudub täielik ülevaade, kui suured on koolitoidu tegelikud kulud. Täna andis valitsus üle riigieelarve. Miks te seda varem välja ei selgitanud, et oleks saanud selle riigieelarvesse sisse kirjutada? Oleks ju õige, et riik tagaks oma kohustuse täitmise ja koolitoit oleks tasuta, mitte et see kohustus jääks kohaliku omavalitsuse või lapsevanema kanda.

Aitäh! Pean ennast taas kordama. Riik maksab koolilõunatoetust nii, nagu ta maksab ka õpetaja palgatoetust. See, kuidas kohalik koolipidaja seda toetust kasutab või kuidas kool konkreetselt korraldab koolilõuna pakkumist, on kohaliku omavalitsuse ja kooli otsus. Mis puudutab koolilõuna maksumust, siis ma ei oskagi öelda, kuidas oleks võimalik seda välja selgitada, kui ühtset summat ei ole, sest koolides ja omavalitsustes on see korraldus erinev ja sellest tulenevalt on ka koolilõuna tegelik maksumus erinev.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma tulen tagasi eelmise küsimuse juurde. Oma arvamuse ütlen ma ka: see on päris hea eelnõu, siin ei ole rääkida midagi. Aga riik annab kohalikele omavalitsustele suure raha. Mul ongi teile küsimus, kas riik kuidagi ka kontrollib selle raha kasutamist. Ma saan aru, et kuskile mujale ei saa seda paigutada, aga kas ministeeriumis on, ütleme, isikud, kes käivad ja kontrollivad, missugune see lõuna on, mis kvaliteediga see on, või on see kõik kohaliku omavalitsuse pädevuses?

Üldjuhul vastutab selle eest, mis konkreetses koolis toimub, koolipidaja. Samas, kuna hariduse andmine, sh koolitoiduga seotud tervisekaitse ja muud nõuded, on riikliku tähtsusega küsimus, on riigi tasemel nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kui ka mitmes määruses kehtestatud selged riikliku järelevalve võimalused. Kui kuskilt omavalitsusest, mõnelt lapsevanemalt on laekunud kaebusi mingisuguse teenuse kvaliteedi kohta, siis haridusministeeriumi järelevalvega tegelevad inimesed on nendele alati reageerinud, käinud olukorraga tutvumas ja teinud kas ettekirjutusi või muul moel pingutusi selleks, et haridusteenus oleks, ütleme, riiklikele standarditele ja kõikidele nõuetele vastav.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud minister! Kindlasti on jäänud täna väga paljudele meie küsimuste-vastuste vooru jälgides mulje, et riigil ei olegi tõepoolest aimu, kui palju koolitoit võiks maksta, ja 78 senti ongi, ütleme, selline kõva keskmine. Tegelikult on nii linnade liit kui ka maaomavalitsuste liit umbes kümme aastat läbirääkimistel alati välja toonud oma arvamuse, tuginedes oma liikmete arvutustele, ja teinud selle põhjal ka ettepaneku. See maksumus oli umbes euro, nüüd on see tõusnud juba peaaegu 1,5 euroni. Nad on toonud välja, et nendes ja nendes piirkondades maksab see nii ja nii palju. Miks ministeerium vähemalt oma väidetes ei ole toetunud kohalike omavalitsuste arvutustele?

Vastab tõele, et see küsimus on igal aastal kohalike omavalitsuste toetusfondi tingimuste ja summade läbirääkimiste käigus laual olnud ja nii on ka sellel aastal. Paraku peab tõdema, et täna teile üle antud riigieelarve lisas toodud nende läbirääkimiste protokoll ütleb selle konkreetse küsimuse kohta, et selles küsimuses kohalike omavalitsustega kokkuleppele ei jõutud. Mina viitasin sellele, et ma ei sea kuidagi kahtluse alla kohalike omavalitsuste pädevust öelda, kui palju konkreetses omavalitsuses koolilõuna maksab, aga koolilõuna tagamise kord on eri paikades erinev, mõned neist on, ütleme, kuluefektiivsemad, teised on kvaliteetsemad. Ma arvan, et valiku tegemine eri võimaluste vahel, kuidas koolilõuna pakkumist konkreetses koolis tagada, peaks olema kohaliku omavalitsuse pädevuses. See ongi see koht, kus kohalik kogukond saab otsustada, millisel viisil ja millises ulatuses maksab kas kohalik omavalitsus või keegi teine sellele peale ning kuidas see konkreetselt on korraldatud. Ma ei ole kindlasti vaidlustanud seda, et tulevikus peaks koolilõunatoetus suurenema, ent pean tõdema, et hoolimata pingutustest käib märkimisväärne koolilõunatoetuse suurenemine järgmisest aastast valitsuse arvates meile üle jõu. See ei tähenda, et selle teema juurde ei või järgmisel aastal tagasi tulla. Loodetavasti suudame siis ka mingi lahenduse leida.

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Veel üks asi jäi küsimuste-vastuste voorus nii mõnelegi veidikene selgusetuks. Te rõhutasite mitmel korral, et hoolimata teie usust ühtluskooli on kõik asjad kohaliku omavalitsuse otsustada. Tegelikult on see ikkagi sihtotstarbeline eraldis ja rahandusloogika järgi saab seda raha kasutada ainult koolitoiduks. Olgu see lihtsalt märkusena öeldud. Me võiksime korraks ajalukku vaadata. Mõne aasta eest, kui tasuta koolitoit kui selline Soome eeskujul Eestis lõpuks rakendus, eelnesid sellele pikad vaidlused, kas tegemist peaks olema tasuta toiduga, mis on mõeldud kõigile, või tuleks siin lähtuda vajaduspõhisusest. Koolisööklates muutus korralduslikus mõttes pärast tasuta toidu kehtestamist üsna palju. Kas haridusministeeriumil on aimu, mida võiks tähendada gümnaasiumis tasuta toidu pakkumine ja kui palju on vaja teha koolisööklates ümberkorraldusi?

Aitäh! Esiteks olen teie esimese märkusega täiesti nõus ja palun vabandust, kui minu jutust jäi kuidagi mulje, et koolilõunatoetust võib kulutada ükskõik millele muule. Ei tohi. Te esitasite väga hea küsimuse. Olen rääkinud mitme kooliga ja tean, et ei koolide juhtkonnad ega ka kohalikud omavalitsused pole seda küsimust probleemsena näinud, eeskätt seetõttu, et gümnasistid, kelle koolipäevad suures osas kestavad kella kolme või neljani pärastlõunal, võivad lõunat süüa ka natuke hilisemal ajal kui ülejäänud õpilased, kes hakkavad lõunat sööma juba kella kümnest hommikul. Seega, suure tõenäosusega see enamikus koolides suurt probleemi ei tekita. Praegu on meil vaja veel natukene korralduslikku tööd teha riigigümnaasiumides, sest siis, kui neid rajati, ei olnud seda toetust sellisel viisil planeeritud. Riigigümnaasiumides on üldjuhul kohviku põhimõttel töötavad toitlustusasutused, kus suurt söögisaali ei ole. Aga ma usun, et me suudame ka selle probleemi juba lähiajal ära lahendada.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister, milline on teie positsioon? Möödub pool aastat ja juba on vaja koostada eelarve eelnõu aastaks 2016. Nii või naa tuleb siis ka see rida arutlusele. Üks variant on lähtuda sellest summast, mille teile annab ette Rahandusministeerium, ja see summa ära jagada, rohkem pole midagi parata. Või võiks selle poole aastaga välja arvutada, mis on lõuna hind, ja siis juba sellest lähtudes tulla välja uue summaga? Milline on teie positsioon?

Juhin teie tähelepanu, et 1. märtsil 2015 toimuvad Riigikogu valimised. Kui alustab tööd Riigikogu uus koosseis, pannakse paika ka riigi eelarvestrateegia järgmisteks aastateks, kus sedavõrd suur summa kui koolilõunatoetuse määra märkimisväärne tõus peaks olema kajastatud. Kui näiteks teie olete järgmise valitsuse liige, siis kindlasti oleks teil asjakohane juba kevadel püüelda selle poole, et see summa oleks riigi eelarvestrateegiasse sisse kirjutatud. Kui ükskõik kes teine valitsuses on, siis võiks ta mõelda samamoodi.

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Kas ministeeriumis on tehtud ka selliseid kalkulatsioone, kui palju tuleb riigigümnaasiumides maksta juurde selle eelnõuga kehtestatavatele päevamääradele ja kui palju tuleb lisaraha kasutada sööklate võimaluste parandamiseks, et kõik saaksid koolilõunat süüa? Kas sellised arvud on teada?

Aitäh! Vastates kolleeg Jaak Alliku küsimusele ma sellele vastasin, ennetades teie küsimust. Aga ma hea meelega vastan veel kord. Me ei ole ministeeriumis täpset skeemi kokku leppinud, kuna riigigümnaasiumid, kus praegu on umbes 1500 gümnasisti, on otseselt haridusministeeriumi alluvuses, nii et nendele ei eralda me mitte koolilõunatoetust, vaid katame nende koolilõunakulud. Kuidas seda täpselt korraldada, seda analüüsib ministeerium aktiivselt ja loodetavasti mõne nädala jooksul on meil see pilt selge. Siis kindlasti esitan ma selle informatsiooni kultuurikomisjonile, kustkaudu, ma loodan, saab selle teada ka kolleeg Peep Aru.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, minister Jevgeni Ossinovski! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Juhtivkomisjon kultuurikomisjon arutas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 muutmise seaduse eelnõu 689 oma istungil 15. septembril. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski andis eelnõu eesmärkidest üsna samasuguse ülevaate nagu tänagi. Komisjonis oli nagu ka siin täna kõige rohkem küsimusi koolilõuna hinna kohta. Kõik toetasid eelnõu sisu ja eesmärki lausa konsensuslikult. Muretseti aga selle pärast, kuidas kohalikud omavalitsused, riik ja erastruktuurid peaksid koolilapsed 78 sendiga toitlustatud saama. Kultuurikomisjoni liikmetel oli ka mure, et eelnõu, mis eraldab toetuseks 78 senti, ei ole kooskõlas sotsiaalministri määrusega, mis üsna rangelt kirjutab ette, milline koolitoit peaks olema ja kui suurt protsenti toitainete päevanormist see peaks sisaldama.
Peale poolteisetunnist arutelu otsustas kultuurikomisjon konsensuslikult, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Me otsustasime teha ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks 8. oktoober. Ka see oli konsensuslik otsus.

Kas ettekandjale on küsimusi? Kõik on selge, ühtegi küsimust ei ole. Suur tänu, Mailis Reps! Avan läbirääkimised. Palun, Lauri Luik, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Gümnaasiumiõpilaste koolilõunakulude kompenseerimisel on kindlasti positiivne mõju meie noorte tervisele. Õige toitumine on aktiivse füüsilise tegevuse ja puhkuse kõrval üks osa tervislikest eluviisidest. Vähemalt kord päevas tuleb süüa sooja toitu, et püsida terve. Kahjuks on meil peresid, kus koolilõuna võibki olla noore ainus soe toit päevas. Koolitoit on ehk abiks ja suunanäitajaks nendele noortele, kelle menüü peaasjalikult energiajookidest ja kartulikrõpsudest koosneb. Lisaks on see loomulikult ka täiendav finantstugi abivajajatele, olles positiivne sõnum eelkõige majanduslikult tundlikumatele perekondadele.
Tõsi, igasuguste lisatoetuste puhul võiks kaugemas perspektiivis lähtuda siiski vajaduspõhisusest. See tähendab, et aidata tuleks eelkõige neid, kes tuge tegelikult vajavad. Nii suudaksime hädasolijaid senisest veelgi enam aidata. Oleme koolilõunatoetust samm-sammult laiendanud. 2002. aastal kehtestasime koolilõunatoetuse 1.–4. klassini, 2006. aastal kuni 9. klassini ja ka kutsekeskhariduses. Järgmisest aastast makstakse seda kuni gümnaasiumi lõpuni. Kõnealune eelnõu puudutab ca 22 500 noort inimest umbes 20 000 leibkonnast ja 94 omavalitsusest.
Koolilõunatoetuse maksmise laiendamine tähendab kolme miljonit lisaeurot riigi tuge. Lisaks on see positiivne sõnum neile kohalikele omavalitsustele, kes seni on gümnaasiumis koolilõunat 100% ise toetanud. Nende omavalitsuste kulud loodetavasti vähenevad.
Kokkuvõtet tehes ütlen, et gümnaasiumiõpilaste koolilõunakulude kompenseerimine on kindlasti positiivse mõjuga noorte tervisele, nende toitumisharjumustele, samuti on see toeks majanduslikult tundlikumatele perekondadele ja ka kohalikele omavalitsustele. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Inara Luigas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi president kutsus eelmisel aastal iseseisvuspäeva kõnes Eesti rahvast üles tegema Eesti riiki sajandaks aastapäevaks korda. Paljud olid sellest üleskutsest vaimustunud ja loomulikult sellega nõus. Enne aga, kui me riiki korda tegema hakkame, peame teadma ja märkama, kust riik siis tegelikult logiseb. Viimaste sündmuste valguses näeme, et Eesti riigil puudub korralik riigipiir, seepärast tuleb palju ära teha riigipiiri korrastamiseks. Riigipiiri – sellist, nagu see on – me näeme, aga paljusid asju, mida tuleb korda teha, ei näe. Laste tühja kõhtu me ei näe, sest see ei paista lihtsalt välja.
Sotsiaaldemokraadid on siin Riigikogu saalis algatanud palju häid seaduseelnõusid ning koos koalitsioonipartneritega ja tihti ka koos opositsiooniga võtnud vastu väga tähtsaid seadusi. Need parandavad oluliselt just laste elamistingimusi ja olukorda. Näiteks tõusevad sotsiaaldemokraatide eestvedamisel lapsetoetused juba järgmisel aastal 45 eurole. Kui ka täna arutatav eelnõu seadusena vastu võetakse, siis paraneb oluliselt kõikide gümnaasiumiastmes õppivate laste olukord. Me kõik teame, et gümnaasiumiaeg on ilus noorusaeg, nii tüdrukud kui ka poisid on siis just välja kasvanud põhikooli põngerjaeast. Nii üks kui teine tahab olla teistest moekam, proovitakse oma stiili leida ja määrav pole mitte ainult soeng, vaid ka tossude sobivus pusaga, soovitakse ilusat mobiiltelefoni jne. Soovitakse lihtsalt ilus olla. Kui võimalused on aga kasinad ja raha selleks puudub, võetakse seda sageli just toidu arvel. Kui ilus soeng paistab välja, siis tühi kõht ei paista. Paljudes peredes pole raha ei soengutele ega toidule.
On täiesti loomulik, et riiki korrastades peab riik aitama ka neid, kes on toimetulekuraskustesse sattunud. Riik peab kindlustama sooja toidu neile, kes seda ise osta ei jaksa. Noor ja arenev organism vajab sooja toitu ning riigi toetatud koolilõuna on paljudel lastel ainuke soe toit päevas.
Nii Eestis kui ka paljudes teistes Euroopa riikides on tehtud mitmeid koolitoidu tähtsuse ja vajalikkuse uuringuid. Eesmärgid sõltuvad riigi elatustasemest. Madala elatustasemega riikides on koolitoidu peamine eesmärk leevendada halva toitumusega õpilaste nälga ja alatoitumust, kõrgema elatustasemega riikides on aga koolilõuna kasvatusliku eesmärgiga, sest koolilõuna on tervisliku toitumise näiteks.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Koolitoit mitte ainult ei täida kõhtu, vaid on esimesest klassist kuni gümnaasiumini oluline laste sotsiaalsete ja hariduslike tõekspidamiste kujundamisel. Me kõik teame, et inimeste toitumisharjumustele pannakse alus juba lapsepõlves. Seega, ebapiisav või väär toitumine lapsepõlves avaldab kogu ülejäänud elu mõju tervisele. Koolitoit tagab laste õppimisvõime, aga veelgi olulisem on see, et hea ja tervislik toit tagab võime tulla toime stressifaktoritega. Hea toit tagab hea mälu ning on tihedalt seotud käitumise ja enesekontrolliga. Hea toit tagab vastupanu haigustele ja annab hea välimuse.
Kõikides Euroopa riikides tunnustatakse koolitoidu olulist rolli laste tervises, arengus ja õpitulemustes. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring tegi 2014. aastal kindlaks liikmesriikide toidustrateegiad. Uuringus toodi välja, et kõikides liikmesriikides on kehtestatud koolitoitu käsitlevad suunised, kuigi need on riigiti erinevad. Ühised eesmärgid on aga järgmised: parandada laste toitumist, õpetada tervislikku toitumist ja tekitada harjumust tervislikult toituda, vähendada ja vältida laste ülekaalulisust.
Tore on, et koolitoit on muutunud üheks oluliseks osaks koolielust. Paljudes koolides, kus koolikokad on pingutanud menüü kallal, on koolitoit muutunud väga popiks. Toiduvalmistamisest räägitakse palju ja nii mõnigi kord teeb laps sellest lähtudes ka oma ametivaliku. Loodame, et ühiselt koolilõunat süües ja selle tähtsust tunnetades ei kasva noortest lodevus- ega mugavuskodanikke.
Loomulikult on palju küsimusi tekitanud see, et koolitoidule minev summa on väike. Kuid me teame kõik, et kerkiv tarbijahinnaindeks kõnnib alati sammukese meist eespool ja kahandab seda toidu hulka, mis kokkadel õnnestub selle summa eest saada. Kui me oleme otsustanud, et gümnaasiumiõpilased saavad tasuta koolitoitu, siis on järgmine samm vaidlus selle üle, kui suur on see summa, mis peaks minema õpilaste koolitoidu maksumuse kompenseerimiseks.
Lõpetuseks soovin, et sisaldagu gümnaasiumiaeg lisaks toredatele tundidele ka toredaid söögivahetunde, kui söökla seinalt saab lugeda hõrke menüüsid, ja jätkugu ikka koolisööklatesse sisenejaid, kes rõõmsalt hõiskavad: "Jätku!". Meil aga jätkugu siin parlamendis tahet ja arukust teha küll väikesi, aga väga tähtsaid otsuseid ja samme, sest selliseid otsuseid tehes saab ka Eesti riik tasapisi korda. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mailis Reps Keskerakonna fraktsiooni nimel! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tulin siia tagasi fraktsiooni esindajana ja saan nüüd välja öelda ka oma natuke kriitilisemad mõtted selle väga toreda eelnõu kohta.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 oleme nii selle Riigikogu tööaja jooksul kui ka Riigikogu eelmiste koosseisude ajal korduvalt menetlenud. Huvitav sümbol on see, et praegune Riigikogu alustas oma tööd seaduseelnõuga nr 1, mille alusel kultuurikomisjoni eestvedamisel arutatigi just koolitoidu ja lasteaia toitlustusvõimaluste küsimusi. Tookord leidis Riigikogu, et eelnõu on igati väärt edasimenetlemist, kuid jääb ootama neid aegu, kui riigieelarve võimalused seda lubavad. Kui me nüüd vaatame seda eelnõu, siis näeme, et tegemist on kolme miljoni euroga, mis on riigieelarve teisi summasid arvestades siiski vägagi väike summa, kuigi sisuliselt on muudatus suur.
Gümnaasiumis nn tasuta koolitoidu pakkumise juures on mitu põhimõttelist sammu. Peaaegu kümme aastat tagasi andis riik kõikidele kooliastmetele selle kohta lubaduse. Seda tegi küll veidi teine koalitsioon, aga see ei ole ju kooliõpilastele oluline, oluline oli see, et me lubasime võimalikult ruttu hakata tegelema gümnaasiumiõpilaste toitlustamisega. Miks me otsustasime siis hoopis kutsekooli kasuks? See oli vaheetapp selleks, et sotsiaalselt nõrgemas olukorras olevaid perekondi tugevamalt toetada. Nimelt oli haridusministeerium tollel hetkel nagu ka nüüd üsna teadlik arvudest. Kindlasti oli ministri tänane üsna libisev jutt, et tal ei ole informatsiooni, tegelikult vaid viisakas vabandus selle pärast, et koalitsioonis ei lepitud teisiti kokku. Nimelt, tolle aja andmed näitasid väga selgelt, et kutsekoolides on neid õpilasi, kes hädasti vajavad tasuta sooja toitu, rohkem. Gümnaasiumiõpilaste koolilõunatoetuse aastane edasilükkamine oli tol korral vaid vormistamise küsimus. Tulid teised koalitsioonid, kellel olid teised prioriteedid. Ma olen südamest tänulik kõikidele ministritele, et krokodillidest ja kääridest hoolimata on tasuta koolitoit siiski säilinud. Põhjus on kindlasti peamiselt selles, et see on ennast õigustanud.
Kümmekond aastat tagasi vaidlesime selle üle, kas tasuta koolitoit kõigile on kasulik. Ka täna tõi härra Luik välja küsimuse, kas see peaks olema kättesaadav vaid nendele, kes seda kõige rohkem vajavad, või kõigile. Lubage veel kord üle kinnitada, et tasuta koolitoit kõigile on hädavajalik. Sellisel juhul on seda võimalik pakkuda kindlasti väiksema summa eest, koolitoitlustajatel on võimalik siis, kui laste hulk on suurem, pakkuda suuremaid portsjoneid nendele õpilastele, kes seda rohkem vajavad. Ei ole ju saladus, et koolitoidu raames pakutakse väga paljudes koolides paljudele lastele veel lisatoitlustust, näiteks tehakse seda hommikupoolikul või antakse leivapäts kaasa. Eelkõneleja viitas muutusele koolikultuuris, kui söökla on avatud kõigile, mitte ainult nendele, kes seda vajavad. See on võib-olla kõige suurem muutus. Juba viimased viis aastat on õpilasomavalitsused igal aastal pöördunud Riigikogu poole palvega kehtestada tasuta koolitoit ka gümnaasiumiastmes. Lapsed on saanud põhikoolis tasuta koolitoitu, aga kui nad jõuavad gümnaasiumiastmesse, siis on tõesti arusaamatu, miks nad järsku seda enam ei saa. Nii et kokkuvõtet tehes võib öelda, et selle eelnõu eesmärk – viia tasuta koolitoit gümnaasiumiastmesse – on murdeline ja väga oluline muutus ning kindlasti väga suur võit meile kõigile.
Tulen nüüd selle toetuse sisu juurde. 78 senti on summa, mis tugineb kümne aasta tagustele arvutustele. Võtame välja koolilõuna maksumuse sisulise allika ehk toidukulud. Omaaegne täiendav kulu 8,5 miljonit eurot, mis laste arvust tulenevalt veidikene tõusis, oli arvutatud kohaliku omavalitsuse täpsusega, kaasatud olid Sotsiaalministeerium ja tervishoiueksperdid ning see tõepoolest kattis tollel hetkel kulutused toiduainetele. Nüüdseks on ainuüksi 2010. aastast toiduainete hinnad 23% tõusnud. Ainuüksi 2010. aastast! Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on see tõus olnud enam kui kolmandik. On selge, et kohalikud omavalitsused või lastevanemad peavad selle vahe kinni maksma. Olemasolev summa ei kata kahjuks enam isegi toiduainetele tehtavaid kulutusi.
Miks on see oluline? Vaatame kutsekoolide kogemust, kus on samuti noored mehed ja kenad tütarlapsed ning naised õppimas. See kalorihulk või toitainete hulk, mida need õpilased vajavad, on võrreldav gümnaasiumiõpilase vanuses vajatavaga, sest nad on samas vanuserühmas. Kutsekoolides on päris mitme aasta kogemuse põhjal selgeks saanud, et palju alla euro ei või see summa olla, siis ole võimalik toitlustust korraldada. Kutsekoolides on see võimalik tänu sellele, et neil on pikad praktikaperioodid, mida me ise seadustes ette näinud oleme. Ainult tänu sellele on võimalik täita sotsiaalministri 2008. aasta määrust nr 8 "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis". Kutsekoolides on tavaliselt selline korraldus, et elektroonilisele kaardile on võimalik koguda punkte, nii et mõnikord saab veidi rohkem kui euro eest süüa.
Meil on täna vaja kokku leppida selles, mis sarnaneb nende kümne aasta taguste lubadustega. Nagu minister Ossinovski ütles, kes homme või ülehomme, peale valimisi on minister, seda näitab aeg, aga oluline on Riigikogus kokku leppida, et, jah, me laiendame seda võimalust ja nüüd saavad tasuta koolitoitu kõik õpilased. Küsimusi ja vaidlusi on veel lasteaedadega. Kuid 78 senti on liiga väike summa, seda tuleb suurendada. On see uus summa siis euro või EMOVL-i ja linnade liidu taotlusel 1,5 eurot, seda näitavad kõnelused järgmise riigieelarve üle.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 689 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 689 muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks 8. oktoobri kell 17.15. Tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kena päeva jätku! Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 15.54.