Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Äsja andis valitsus teile üle 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Eelarvet koostades lähtusime sellest, et meie siht on kasvatada Eesti inimeste kindlustunnet. See tähendab eestimaalaste suuremat heaolu. See tähendab teadmist, et rahaasjad on korras. See tähendab garanteeritud julgeolekut. Hea Riigikogu! Valitsus andis teile üle kindlustunde-eelarve.
Käesolevat aastat on saatnud tumeda varjuna Ukrainas toimuv. Ukrainal on naaber, kes ei austa piire ja viib läbi agressiooni sõltumatu Euroopa riigi vastu. See naaber on meil Ukrainaga teadagi ühine. Et see mõjutab ka meie kindlustunnet, on paratamatu, aga idanaabri agressiivsus ei ole meile uudis. Me oleme tegutsenud targalt ning osanud end hästi kaitsta. Eesti on maailma suurima ja tugevaima sõjalis-poliitilise alliansi liige ja kollektiivkaitse toimimises ei ole kahtlust. Oleme teinud kõik selleks, et me ei oleks enam kunagi üksi. Septembri alguses toimunud NATO tippkohtumine andis meile selle kohta veel kord kinnituse. NATO käsitleb rünnakut ühe oma liikme vastu rünnakuna kõigi vastu. Kolm nädalat tagasi Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ütles meile otse: "NATO abiga ei kaota Eesti kunagi oma iseseisvust."
"Kuid just eestlaste truudus oma väärtushinnangutele ja meie sõprade poolehoid eesti jonnile lubavad meil täna ja homme arvestada nende abi sarnaselt, aga tõhusamalt kui minevikus," ütles president Lennart Meri siitsamast kõnepuldist 2001. aastal. Nõustun temaga nüüd, 13 aastat hiljem, täiel määral. Ent eelkõige on meie julgeolek kindlalt kaitstud seetõttu, kuna me oleme ise valmis tegutsema oma riigi kestmiseks, et me saaksime ise teha neid valikuid, mida meie vajalikuks peame. Seetõttu kulutame ka tuleval aastal riigikaitsele summa, mis vastab 2%-le SKT-st, ja lisaks katame liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud. See on kokku 412 miljonit eurot. Me maksame oma riigi kaitse eest vajalikku hinda, sest meie vabadus on hindamatu. Peaministrina kinnitan: Eesti on kindlalt kaitstud.
Niisama oluline kui sõjaline kaitse on riigisisene turvalisus. Riigikaitse ei ole üksnes kaitseväe ülesanne, sellega tegelevad kõik riigiasutused, tegelikult kogu ühiskond. 2015. aasta eelarvesse oleme kavandanud investeeringud pääste-, piirivalve- ja politseihoonetesse ning -varustusse. Need investeeringud parandavad töötingimusi ja muudavad meie inimeste turvalisuse kaitsmise veel efektiivsemaks ja tulemuslikumaks. Põhimõttelise tähtsusega investeeringud teeme järgmisel aastal Eesti idapiiril. Alustame piirijoone puhastamisest, rajame korraliku aia ning investeerime senisest veelgi enam nüüdisaegsesse valvetehnikasse. Eksivad need, kes ütlevad, et Eesti piir on praegu halvasti valvatud. Aga saab veel palju paremini ning investeeringutega teeme idapiiril töötavate sadade meeste ja naiste töö märksa tõhusamaks.
Kindlustunne on meile oluline ka majanduses. Kevadel ja suvel peeti päris võimalikuks, et Eesti majandus on jõudnud järjekordsesse langusesse. Nüüd me teame, et nii see ei olnud. Kuid me teame ka, et majandusprobleemid Euroopas ja meie naaberriikides teevad meilgi kasvamise keerulisemaks. Prognoosi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,5%, kuid riskid on suured ja asjad võivad minna ka teisiti. See tähendab, et meie plaanid peavad olema tehtud varuga. Riigieelarve on koostatud loomulikult konservatiivselt. Meie eesmärk on valitsussektori struktuurne eelarve ülejääk 0,8% SKT-st, see on märgatavalt enam kui kevadel kavandatud 0,2%. Me oleme valmis ka puhuks, kui tegelik elu ei hooli prognoosidest.
2015. aasta eelarve tulud on 8,4 miljardit eurot ja kulud 8,5 miljardit eurot, mis on ligikaudu pool miljardit eurot enam kui 2014. aastal. Selline kasv on võimalik osalt ka parema maksukogumise tõttu, mis on saanud võimalikuks tänu töötamise registri loomisele ja muudatustele käibemaksu kogumisel. Pingutused maksude õiglasemaks kogumiseks jätkuvad ka tuleval aastal. Samas rõhutan, et maksukoormus ei kasva, ja see on valitsuse teadlik otsus. Laenuvõtmisel on riik tasakaalukas ja mõtleb järeltulevatele põlvedele. Kui laenata pole vaja, siis seda ka ei tehta.
2015. aasta eelarve on koostatud arvestades, et riigilt palka saavate töötajate osakaal ei tohi paisuda, riik peab toimima tõhusalt ja tulemuslikult. Plaanitud reformid teeme just selle nimel, et tulevikus oleksid kulud väiksemad, kuid tulemused praegusest paremad. Ma nimetan vaid mõnda kavandatavatest reformidest: töövõimereform, koolivõrgureform, kiirabireform, politsei menetlustöö tõhustamine, kohtumenetluse kiirendamine. Tuleval aastal kasvab riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond vähemalt 3%, kusjuures õpetajate ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeolekutöötajate palgad kasvavad sellest märksa enam. Sisemised ümberkorraldused annavad võimaluse palku kasvatada palgafondi kasvust veelgi enam.
Järgmisel aastal saavad reaalselt kättesaadavaks paljud Euroopa struktuurifondide vahendid, mille esimesed taotlusvoorud avatakse juba lähima kuu-kahe jooksul. Me kasutame Euroopa raha selleks, et teha muudatusi, mis annavad pikaajalise positiivse efekti, olgu selleks kas tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, uued teadmised ja oskused, Eesti elanike kasvav heaolu või reformide tegemine.
Riik tohib majandusse otseselt sekkuda nii harva kui võimalik ja üksnes seal, kus see on vajalik. Üheks riigi olulisemaks panuseks majanduse edendamisel on taristuprojektide finantseerimine. Nii jätkuvad mitmed suured tee-ehitustööd ja raudteevõrgu arendamine. Uue arengukiirenduse saab e-riik.
2015. aasta eelarve sisaldab tööjõumaksude alandamist, väheneb tulumaksumäär ja töötuskindlustusmakse, samuti kasvab maksuvaba tulu. Tööjõumaksude vähendamine toetab tööhõivet ja suurendab perede sissetulekut. Siinkohal on õige meelde tuletada paari nädala eest avaldatud OECD riikide maksusüsteemi konkurentsivõime indeksit. Kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem on Eestis. See näitab, et me oleme olnud õigel teel. Aga et tipus püsida, tuleb edasi minna, alandada tööjõu maksukoormust ning hoida maksusüsteemi liigse keerukuse ja bürokraatia eest. Edu ei tohi meid uinutada, me peame väsimatult otsima innovatiivseid lahendusi, et tipus püsida.
Üks kõige keerulisemaid ülesandeid, millega Eesti riigil tuleb tegelda veel aastaid ja aastakümneid, on rahvastiku vähenemine ja vananemine. Siin ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi, aga me ei ole kaugeltki veel ära kasutanud kõiki võimalusi selle ülesande lahendamiseks. Meie seas on hulgaliselt neid, kes soovivad tööelus osaleda, kuid on seni olnud kõrvale jäetud. See ei ole olnud ebaõiglane mitte ainult nende inimeste, vaid kogu ühiskonna suhtes. Osalise töövõimega inimeste tööleaitamine teeb Eesti mitmes mõttes tervemaks. Keegi ei tohi Eestis olla kõrvale jäetud ning selleks on oluline jätkata töövõimereformi ettevalmistamist. Järjest vähenev tööpuudus ning suurenev tööjõupuudus ainult kinnitavad, et aeg reformiks on küps.
Heas õppekeskkonnas, kui puuduvad majanduslikud mured, läheb ka teadmiste omandamine ladusamaks. Valitsus jätkab koolivõrgu korrastamist, kasvavad õpetajate palgad ning mitmed õppuritele, sh doktorantidele, mõeldud toetused.
On oluline, et Eesti pered suudaksid võimalikult hästi toime tulla. Kõige kindlam toimetuleku tagatis on loomulikult tasuv töö. Kuigi tööpuudus Eestis väheneb ning palgad kasvavad, on ka neid, kes vajavad riigilt tuge. Teile üleantav eelarve näeb ette katte mitmetele kaalukatele otsustele, mis parandavad perede toimetulekut ja annavad kindlustunde homse päeva ees. 2015. aastast suurenevad oluliselt lapsetoetused ning tõuseb lastega perede toimetulekupiir. Kõige enam, kokku 90 euroni, kasvavad lapsetoetused nendel peredel, kes riigi tuge kõige enam vajavad. Perede sissetulekut suurendavad ka eespool nimetatud tulumaksulangus ja maksuvabastuse tõus.
Kindlustunnet vajavad ka ühiskonna väärikaimad liikmed. Soovin rõhutada, et pensionid kasvavad kevadel keskmiselt 5,9%, ning me hoolitseme ka selle eest, et keskmine vanaduspension, mis tõuseb 374 eurole kuus, oleks tulumaksuvaba.
Osa kindlustunnet toetub teadmisele, et meie elukeskkond säilib elamisväärsena tulevikuski. Lisaks harulduste kaitsmisele ja Eesti looduse eripära säilitamisele teeme investeeringuid saastunud alade ja veekogude korrastamiseks ning puhta joogivee tagamiseks.
Tuleva aasta eelarves teeme olulisi investeeringuid ka eesti kultuuri heaks. Nimetan vaid kahte: me alustame Arvo Pärdi Keskuse rajamist ning viimasena suurtest teatritest saab kapitaalselt uuendatud Ugala.
Head kuulajad! Kui valitsus kevadel ametisse asus, kritiseeriti valitsuskoalitsiooni liigse ambitsioonikuse pärast. Mul on hea meel tõdeda, et oleme endale seatud eesmärke täitmas. 2015. aasta eelarve lähtub kevadel kokkulepitud eesmärkidest ja põhimõtetest ning arvestab ka väliskeskkonnaga, mis pole meie ette seadnud mitte just meeldivaid probleeme. Järgmise aasta eelarve pakub kindlustunnet kõigile Eestis elavatele inimestele. Ta annab kindluse, et Eestis on turvalisem elada. Ta annab kindluse, et perede elu läheb paremaks ja tulevasi põlvkondi ei koormata võlgadega. Ta annab kindluse, et me suudame toime tulla ka siis, kui maailmas lähevad asjad loodetust kehvemini. Kõige lõpuks loodan, et ta kasvatab meie kindlust enesekindluse tähenduses. Kasutan kümnevõistleja Mikk Pahapilli sõnu: "Sa pead teadma, mida teed. Ikka enesekindlalt, mitte uisapäisa. Enesekindlus on alus."
Austatud Riigikogu! Teile üle antud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikult, see pakub kindlustunnet Eesti elanikele nii lühemaks kui ka pikemaks ajaks, nii otsesemas kui ka kaudsemas tähenduses. See on parim eelarve, mida praegustes oludes saab teha. Seda pole sugugi mitte vähe. Seetõttu kutsun teid üles toetama valitsuse esitatud eelarvet ning soovin teile konstruktiivset arutelu. Tänan! Jõudu tööle!