Aitäh! See on küll päris hea huumoriga küsimus. Ma usun, et te möönate isegi, et Sisekaitseakadeemia õppejõude ei ole võimalik käsu korras kuhugi saata. Tänapäeval on tegemist ikkagi töösuhtega, kus mõlemal poolel on vaba valik, ja teie paralleel, mis on pärit ühest teisest riigikorraldusest, ei olnud võib-olla kõige täpsem. Aga mõtleks ühiselt, millised on meie tegelikud võimalused. Me võime joonistada siin ju plaane ja rääkida imelugusid sellest, et 66,5 miljonit eurot maksev koolimaja on meile jõukohane. Kui selliseid eelnõusid algatab sama erakond, kellel oli selles küsimuses, võib öelda, võimutäius – nii siseminister kui ka haridus- ja teadusminister oli sellest erakonnast –, siis ma usun, et kui nad oleksid väga tahtnud, küllap oleksid nad siis jõudnud selle aja jooksul Sisekaitseakadeemia hoone ehitamisega pihta hakata. Mingil põhjusel seda siis, kui oli ka vastutus kanda, ei tehtud. Küllap saadi aru, et tol hetkel, praeguses ajaruumis ei ole 66,5 miljonit meile jõukohane.
Mõtleme koos, mida me saame teha. Minu meelest võiks praktikabaasi, milleks kulub 4,2 miljonit, kohe ära teha. See oleks esimene samm, mis reaalselt tooks inimesi ka kohale. Mida veel? Me oleme tegelikult mitmel korral, ka praeguse valitsuse ajal, arutanud, milliseid riigiasutusi võiks viia teistesse piirkondadesse, sh Ida-Virumaale. Kõne all on olnud registrite keskus. Seal on see probleem, et võtab pikalt aega, et leida sellest piirkonnast kvalifitseeritud tööjõudu, aga see ei ole ilmvõimatu. Me oleme arutanud ka seda, et Ida-Virumaal, kus on küllalt korralik, ma ütleksin, isegi väga hea reaalainete õpetamise tase, võiks olla märksa rohkem võimalusi IT-kõrghariduse omandamiseks. Praegu seda võimalust ei ole. See on konkreetne teema, mida me Katri Raigiga viimati Narvas arutasime. Seda võiks teha, miks mitte. Nii et ruumi Ida-Virumaal olukorra parandamiseks kindlasti on, aga püsime ikka reaalsuse piirides, siis on arutelu palju konstruktiivsem.